TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Üldajaloo osakond Karl Jaago PÖIDE PASTOR KARL NIKOLAI VON NOLCKEN Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Andres Andresen Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................... 3 1. Teekond pastori ametisse ......................................................................... 7 1.1. Perekond von Nolcken Saaremaal ............................................................................ 7 1.2. Saulusest sai Paulus .................................................................................................... 8 1.3. Teoloogiastuudium ................................................................................................... 11 1.4. Pöide kihelkond Nolckeni saabumisel .................................................................... 14 1.4.1. Kirik .................................................................................................................................... 16 1.4.2. Kirikumõis ........................................................................................................................... 18 2. Pöide kirikuõpetaja Nikolai von Nolcken ............................................. 20 2.1. Pöide kogudus ........................................................................................................... 22 2.1.1. 1868.-1869. aastate näljahäda ............................................................................................. 24 2.1.2. Hernhuutlus ......................................................................................................................... 27 2.2. Suhted õigeusu kirikuga .......................................................................................... 28 2.2.1. Usuvahetusliikumine ........................................................................................................... 28 2.2.2. Probleemid õigeusklikega ja ametist eemaldamine ............................................................. 31 2.3. Tegevus koguduse kõrvalt ....................................................................................... 33 2.3.1. Koolikorraldus ..................................................................................................................... 33 2.3.2. Mesindus ............................................................................................................................. 37 Kokkuvõte ...................................................................................................... 40 Summary ........................................................................................................ 42 Kasutatud allikad ja kirjandus .................................................................... 44 Lisad ............................................................................................................... 49 Sissejuhatus 1934. aastal on kirjutatud koguteoses Saaremaa, et väliselt on Pöide kirik väga hästi säilinud ja mõjub, tänu massiivsele tornile, väga imposantsena. Paraku on üks vanemaid kiviehitisi Eestis tänasel päeval nii väljast kui seest kurvas seisukorras ning lisaks näib viimases tulekahjus hävinud tornikiivri taastamine vaid helge unistusena. Uurimused kirikute ajaloo puhul langevad enamjaolt kunstiajaloo valdkonda ning puudutavad arhitektuuri või sisustust. Samaoluline on jälgida paralleelselt kirikut ja selle kogudust mõjutanud isikuid alustades kirikuõpetajast ja köstrist ning lõpetades mõisnikest kirikueestseisjatega. Kirikuõpetaja oli talurahvast ja mõisnikke ühendav lüli, sest suhtles nendega pidevalt nii kirikus kui koduvisiitidel. 19. sajandi keskel, vennastekoguduste ja usuvahetusliikumise ajal jõudis Pöidele kirikuõpetajaks baltisakslane parun Karl Nikolai von Nolcken, kes oli religiooni suhtes konservatiivne, aga eestlaste ja nende kultuuri vastu sõbralik. Oma tegevuses seisis ta eesti keele arengu ja koolihariduse parandamise eest. Ta toetas rahvapärimuse kogumist ja kohaliku ajaloo uurimist ning puutus seetõttu kokku mitmete seltside ja haritud eestlaste ning sakslastega. Ta teenis kogudust 35 aastat, mis oli taaskord üks püsiv ajajärk koguduses. Pärast ameti üleandmist elas ta Kudjape mõisas kuni surmani 1913. aastani. Pöide kirikuga seonduvat rikkalikku ajalugu on põhjalikumalt uurinud kunstiajaloolased ja arheoloogid, nüüd on saabunud arhivaaride kord. Bakalaureusetöö teemani jõudis autor tänu isiklikule huvile ajaloolise Saaremaa vastu. Pöide kirik ja kihelkond teemavaldkonnana tekkis autori mõtetes sama kiriku juures vabatahtlikuna heakorratöid tehes. Viimastel aastatel on koondunud seltskond, kes vabast ajast ja vastavalt võimalustele aitavad kaasa kiriku ja selle ümbruse taastamisele ning tuleviku planeerimisele. Riigipoolse toetusega on kirik saanud uue katuse ning kirikuaia eest hoolitsemine annab võimaluse kirikul kuivada eelmisest katkisest katusest tingitud niiskusest. Soov on pakkuda käesoleva tööga kogukonna ajaloolise mälu jaoks uurimust, mis käsitleb rahvasuus vana Nolgina tuntud pastori elukäiku ning tööalaseid katsumusi Pöide koguduse juures ametis oldud aastatel 1866−1901. Lisaks on lähemalt kirjeldatud tema varasem elu nii Saaremaal kui Tartus. 3 Töö eesmärgiks on leida vastused küsimustele, millele on seni erinevates käsitlustes erinevalt vastatud. Näiteks erinev sünnikoht ning versioonid tema usulise „ärkamise“ kohta. Teiseks eesmärgiks on arhiivimaterjalide ja kirjanduse allikakriitilise läbitöötamise käigus Nolckeni elulugu täiendada. Töös ei ole lähemalt käsitletud Karl Nikolai von Nolckeni tegevust eesti keele uurimisel. Sellesse valdkonda ta panustas ning seisis oma töödega kindlalt Saaremaa keelemeeste kõrval. 1873. andis ta välja "Aabitsaraamatu sissejuhatuse" ning samal aastal ilmus trükist "Aabitsaraamat". Ta kirjutas artikleid religiooni teemal ja lasi trükkida näiteks saare murdes luterluse õppematerjale.1 Ta osales Eesti Kirjameeste Seltsi ühtlase kirjaviisi uurimiskomisjonis ja võttis sõna Kalevipoja eepose suunal seda uurides ja levitades.2 Tema uuendusi eesti keele arendamisel on uurinud ning analüüsinud Juhan Peegel3 ja Taive Särg4. Ta osales ülikoolikaaslase Jakob Hurda poolt algatatud rahvaluule kogumises ning innustas teisigi koguma. Märkimist väärib tema suhtumine Aleksandrikooli rajamisse, mis oli pigem negatiivne5 ning Saaremaalt ei tulnud üldiselt selle tarvis korraldatud kampaaniatele palju toetust. Ajakirjanduse leviku abil oli ta kursis aktuaalsete teemadega eestlaste rahvusliku liikumise valdkonnas. Allikad ja historiograafia Töö kirjutamisel oli eesmärgiks arhiivisäilikutele toetumine ning nende abil küsimustele vastamine võimalikult algallikate lähedalt, tuues uued andmed ajalookirjutusse. Käesoleva uurimuse allikalise tuumiku moodustavad Rahvusarhiivi fondid, mis sisaldavad materjale Saaremaa ajaloo kohta 19. sajandil. Saaremaa konsistoorium (fond EAA.1192) oli kohaliku luteri kiriku juhtorgan, kus leidub Nolckeni tööga seotud dokumente alates tema ametisse kandideerimisest kuni temaga seotud uurimistoimikuteni. Kirikute majanduslike küsimustega tegeles kubermangu ülemkirikueestseisja-amet (fond EAA.1200). Saaremaa 1 Ederberg, Friedrich. Nikolai Nolcken. − Eesti Kirjandus. Nr 12. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1936. Lk 557. 2 Nolcken, Nikolai von. Der Kalevipoeg, nach seinem epischen Werthe betrachtet. − Arensburger Wochenblatt. Nr 32, 35, 37, 38, 40, 42. Kuressaare: Assafrey, 1876. 3 Peegel, Juhan. Nikolai Nolcken keelemehena ja folkloristina. − Emakeele Seltsi aastaraamat 4. Tallinn: Teaduste Akadeemia kirjastus, 1959. Lk 48−69; Peegel, Juhan. Minu ema keel: Jutujada ühe murraku üle ja ümber. − Akadeemia. Nr 3. Tartu: Greif, 1997. Lk 451−475. 4 Särg, Taive. Eesti keele prosoodia ning teksti ja viisi seosed regilaulus. Doktoritöö Tartu Ülikoolis. Juhendaja prof Jaan Ross. Tartu, 2005. Lk 76−80. 5 Nolcken, Nikolai von. Üks kõne Aleksandrikoolist ja meite maarahva koolitamisest. − Eesti Postimees, 20.12.1872. 4 rüütelkonna fondis (fond EAA.957) leiduvad materjalid kirjeldavad kokkupuuteid kohalike ja kõrgemate institutsioonidega. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Pöide koguduse säilikutest (fond EAA.1293) leiab palju Nolckeni loodud dokumente koguduse tegevusest, statistikat, protokolle ja kirjavahetusest. Nendele lisaks on kasutatud vähemal hulgal materjale Peterburi üldkonsistooriumi fondist (fond EAA.1186), Saaremaa praostkonna (fond EAA.5281), Saaremaa maakohtu (fond EAA.968) ja Tartu Keiserliku Ülikooli (EAA.402) ning üksikuid säilikuid muudest fondidest. Pöide Maarja kiriku ehitusloo ja ajaloo tutvustamisel on kasutatud Muinsuskaitseameti arhiivi (fondid ERA.5025 ja ERA.T-76) ning digiteeritud materjale veebis kättesaadavates andmebaasides. Samamoodi on töö valmimisel kasutatud EELK Konsistooriumi arhiivmaterjale, mille nimistud on nüüdseks jõudnud Rahvusarhiivi. Käsikirjalisi materjale on saadud Saaremaa muuseumist ja Tartu Teoloogia Akadeemiast. Neile lisaks on ajajärgule vastavalt töös kasutatud Eesti- ja Liivimaal levinud ajalehti (Pärnu Postimees, Eesti Postimees, Saarlane, Sakala). Möödunud aegade kohapärimusliku ja kihelkonna olustiku kirjeldamiseks on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolise arhiivi ja Rahvaluule arhiivi kogusid. Saaremaa olulisematest religioossest probleemidest 19. sajandil on kirjutatud nii diplomitöid6 kui suuremaid käsitlusi. Endel Mets on koostanud mahuka uurimuse vennastekoguduste ajaloost Saaremaal.7 Jaanus Plaat on uurinud Lääne-Eesti ja täpsemalt Saaremaa usuliikumisi. 8Kersti Lust9