E S T L a N D Lettland Russland

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

E S T L a N D Lettland Russland U2-Estland.qxd 02.03.2011 11:46 Seite 1 Unterkunftskategorien Estland 183 Die Unterkünfte in diesem Buch Prangli Suurpea Nationalpark Lahemaa Narvabucht Ust- Aegna 211 Luga sind in Preisklassen unterteilt, Finnischer Naissaar Loksa Võsu Narva- dargestellt durch hochgestellte 116 Kaberneeme 201 206 Jõesuu Eurozeichen. Tallinn Maardu Annikvere Kunda Kohtla- Meerbusen Vakla Järve 212 Ivan- Der Preis gilt für das Doppel- 170 Sillamäe gorod zimmer in der Hauptsaison: Loo Kuusalu 196 Narva Paldiski 250 Rakvere Sõmeru Kivioli ¤ bis 40 Euro Väike-Pakri Jüri Jõhvi 427 Saue 174 Raasiku Kadrina Pussi St. Petersburg Suur-Pakri Kehra Sompa ¤¤ 4070 Euro Osmussaar Klooga Saku Ahtme Keila Vaida Aegviidu Tapa Vinni ¤¤¤ 70100 Euro Vasalemma Dirhami Mäetaguse ¤¤¤¤ ab 100 Euro aufwärts Nõva Kose Tudu Slantsy Kohila Aravete Väike- Jõgua 473 Riisipere Tamsalu Maarja Muuga Ortsbeschreibung Lehtma 461 425 99 Vormsi Turba Paasvere Jaama auf Seite 99 Kärdla Halbinsel 230 Tudulinna Hullo Noarootsi Rapla Kuismetsa Roosna- Vasknarva Sviibi Taebla Alliku Rakke Kauksi Kalana 238 Avinurme Lohusuu Lauka Palivere Märjamaa Kehtna g Rohuküla Paide 166 297 Tammispää Dobruchi Heltermaa Haapsalu Mustvee Hiiumaa 403 Kullamaa Koigi Torma 294 P Türi ly Käina Puise u Nurste ESTLAND Raja Ornedu Peipus- s g144 s Nationalpark Matsalu Laiküla Järvakandi See a Kassaare Imavere Jõgeva Ranna 421 Gdov Sõru laht Saasina 259 Saare Kodavere Soela väin 430 Lihula Vändra Chernevo 450 Põltsamaa 293 Kallaste Nationalpark Muhu 424 Pärnu- Vilsandi Panga Lõpe Võhma Alatskivi Leisi Virtsu Jaagupi u RUSSLAND Tagavere Kuivastu Koonga rn Tabivere Koosa Tagamõisa Undva ä Suure- Spitsyno Are P Jaani Varnja Lavassaare Vastemõisa Kolga- Vara Mustjala Kõrkvere Varbla Tori Jaani Laeva Vilsandi Valjala Audru Nationalpark Em 269 Mannikuste Soomaa Leie ajõgi Yamm Aste Sindi 357 Kärla Kõljala Tartu Lümanda Pärnu Viljandi Puhja Meerapalu 436 Saaremaa Tõstamaa Kõpu Võrts- 306 Nõo Võnnu Samolva Mullutu 377 Ulenurme Laaniste Karala laht Kuressaare järv Elva Lämmi- Liu Uulu Rannu järv Manilaid Kilingi- Mustla Vaste- Rasina Seredka Salme 456 Nõmme Kuuste Naha 475 Karksi- 318 Abruka Nuia Kihnu 372 350 310 Räpina Häädemeeste Abja- 346 Mõisaküla Paluoja g Otepää Põlva Pskover Jämaja Rigaer 144 Tõrva g Veriora See Kabli 217 Yershovo Sääre Meerbusen 402 Treski Sangaste Väimela Saatse Ikla Pskov 477 Rujiena 340 332 Mazsalaca Antsla Ruhnu Ainai Staicele Valga Võru 324 Peèory Kolkasrags Vastseliina Salacgriva Aloia Valka Nationalpark a Mazirbe Burtnieku Karula g y Ui ezers 318 a k i l Strenèi Vasil'yevo e V LETTLAND Palkine Limbazi Dundaga Roja 0 50 km Valmiera Ape Ziemeris Tuja Zaiceva Smiltene Ostrov Lode Zeltini Aluksne Mersrags Rauna Ugale Cesis Iaunanna Ostrov Talsi Saulkrasti Sinole Kuprava ja Litene u Usmas a Balvi Vilaka Stende Ragana G Augligatne Jaunpiebalga ezers Carnikava Gulbene Pytalovo Sigulda Riga g Garkalne 265 Rugaii Kuldiga Jurmala Malpils Baltinava Vane Tukums Cesvaine Jelgava Ergli Lubana 311 g Madona © REISE KNOW-HOW 2011.
Recommended publications
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 16 Metsküla, JAH1000146 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Metsküla Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80042573 1.3. Aadress Ogapuu, Metsküla küla, Leisi vald, Saare maakond, 94271. 1.4. Esindaja nimi Arli Toompuu 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 56 577 421 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Arli Toompuu Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Murika merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 50 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Murika nimetus/ merikotka püsielupaigas on jahipidamine keelatud. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise piirangu kirjeldus (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
    [Show full text]
  • Soela Küla, Soela Kinnistu Detailplaneering
    Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002 Tellija: LEISI VALLAVALITSUS Töö nr. 16 - 08 Registrikood: 75019595 Kooli tn. 12, Leisi alevik, Detailplaneeringu algatamise korraldus: Leisi vald, Saaremaa 94202 07. detsember 2015.a. nr. 2-3/372-1 +372 4573181 Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus: [email protected] 06. juuni 2016.a. nr. 2-3/153-1 Huvitatud isik: ERKKI RAASUKE Detailplaneeringu kehtestamise otsus: +372 5024377 19. september 2016.a. nr. 1-3/44-1 [email protected] SOELA KÜLA, SOELA KINNISTU DETAILPLANEERING Leisi vald, Saaremaa Vaade Soela kinnistule Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets Kärdla, aprill 2016.a. SADAMA 15 TELEFON: 463 2024 A/A 1120049539 KÄRDLA 92412 FAX: 462 2660 SWEDBANK HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee 2 KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI 1.1. Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 3 1.2. Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 3 1.3. Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 4 1.4. Planeeringu järgse krundi tabel ........................................................................................................................ 5 1.5. Olulisemad arhitektuurinõuded .......................................................................................................................
    [Show full text]
  • Leisi Valla Arengukava Muutmine
    Väljaandja: Leisi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 151, 2127 Leisi valla arengukava muutmine Vastu võetud 20.10.2008 nr 14 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 7 ja Leisi Vallavolikogu 20. veebruari 2006. a määrusega nr 4 kinnitatud «Leisi valla põhimääruse» § 57 lg 7 ning vallavalitsuse ettepanekust, Leisi Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Teha arengukavasse järgmised muudatused: 1.1 Punkti 1.4 eelviimast lauset muuta ja sõnastada järgmiselt: «* jätkuvalt toetada lapsevanemaid lapse sünni korral ühekordse sünnitoetuse maksmisega, mille summat aastatega suurendatakse»; 1.2 Punkti 1.4. lisada: Demograafiline struktuur lapsed lapsed tööealised vanurid rahvaarv 0–6 7–18 19–64 65– KOKKU 2008 115 323 1315 439 2192 2007 129 347 1295 436 2207 2006 136 374 1323 429 2262 2005 131 402 1324 430 2287 2004 136 418 1370 437 2361 2003 141 432 1382 419 2374 1.3 Punkti 1.5. lisada alapunktid järgmises sõnastuses: «5) Soela ja Paaste piirkondade üldplaneering – 2001. a 6) Ühisveevärgi arengukava – 2004. a; 1.4 Punkti 2.2. tegevuskava punkti 10 muuta ja sõnastada järgmiselt: «10. Noorteorganisatsioonide huvitegevuse jaoks võimaldada sobilikud ruumid, vajadusel need remontida.»; 1.5 Punkti 2.7.1. tegevuskavast jätta välja punkt 1: «1) Angla tuulikute juurde ehitada välja vesivarustus ja uus käimla.»; 1.6 Punkti 3 alapeatükki Maareformi hetkeseislisada tekst järgmises sõnastuses: «Seisuga 01. 07. 2008. a on maakatastrisse kantud 87% valla territooriumist. Reformimata on veel ca 4500 ha maad, mis on enamus riigi maareservi jäetav maa. Oleme määratlenud riigi omandisse jäetava maa tsiviilkäibesse vormistamise pingerea: I järjekorras elamuehituseks sobivad maad, II järjekorras põllumajandusliku otstarbega maad ja III järjekorras kõik ülejäänud maad.
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • IGAUNIJA – Rietumu Daļa
    Eiropa – IGAUNIJA – Rietumu daļa SĀMSALA Orisāre – Valjala – Kāli – Angla – Panga – (KURESĀRE) – Serve – Kihelkonna – Vilsandi nacionālais parks – Kidema CEĻVEDIS PA MARŠRUTU Ceļveža versija 24.10.2015. (cenas 2016) www.Celvezi.lv IGAUNIJA: SĀMSALA Visi www.Celvezi.lv lejupielādējamie faili formatēti A4 formātā, lai lietotā- jiem ir ērti tos izdrukāt un ņemt līdzi ceļā. Ceļveža maršruts Iebraucam Sāmsalā pa Veikveina dambi no Muhu salas (turp no kontinen- tālās Igaunijas braucam ar prāmi). Salas austrumos, blakus Orisārei apskatām Māsi pilsdrupas, netālu atrodas iespaidīgā Peides baznīca-cietoksnis. Ir vērts piestāt pie Piretas dižakmeņa Laimjalas ceļa malā. Valjalā vēl viena viduslaiku baznīca un seno igauņu pils- kalns. Noteikti jāapmeklē METEORĪTA KRĀTERIS pie Kāli ciema, tad jābrauc uz ziemeļiem un jāredz ANGLAS VĒJDZIRNAVU KOMPLEKSS. Tai pavisam tuvu at- rodas senā Karjas baznīca ar noslēpumainām zīmēm uz griestiem un izciliem akmenskalumiem. Neaizmirstama ir pastaiga gar PANGAS KLINTĪM pašos Sām- salas ziemeļos. No turienes braucam uz dienvidu krastu, uz salas galvaspilsētu KURESĀRI (tās detalizēts apraksts dots atsevišķā ceļvedī). Pilsētas ievērojamā- kais apskates objekts ir BĪSKAPU VIDUSLAIKU PILS. Dodamies vēl tālāk uz dien- vidiem, lai pastaigātu pa SIRVES RAGA galu un redzētu Sirves bāku un Steibla baterijas paliekas. Salas rietumos nozīmīgākie objekti ir Mihkli lauku sētas brīv- dabas muzejs, Kihelkonna un VILSANU NACIONĀLAIS PARKS. https://goo.gl/maps/AMvy1wmo5iN2 – 2 – www.Celvezi.lv IGAUNIJA: SĀMSALA Satura rādītājs SĀMSALA
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Cycling Tour I
    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 13 Leisi, JAH1000127 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Leisi Jahiselts 1.2. Registrikood 80083661 1.3. Aadress Karja 4-7, Leisi vald, 94248, Saaremaa 1.4. Esindaja nimi Aivo Tabri 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4573431 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Aivo Tabri Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Triigi kanakulli püsielupaik, Triigi kährikseene püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 lähtuvad nimetus/ piirangud: • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma piirangu kirjeldus kaitseala valitseja nõusolekuta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.2. Objekti Pamma merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 50 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Pamma nimetus/ merikotka püsielupaigas on jahipidamine keelatud.
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Humanitaarteaduste Ja
    TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Üldajaloo osakond Karl Jaago PÖIDE PASTOR KARL NIKOLAI VON NOLCKEN Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Andres Andresen Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................... 3 1. Teekond pastori ametisse ......................................................................... 7 1.1. Perekond von Nolcken Saaremaal ............................................................................ 7 1.2. Saulusest sai Paulus .................................................................................................... 8 1.3. Teoloogiastuudium ................................................................................................... 11 1.4. Pöide kihelkond Nolckeni saabumisel .................................................................... 14 1.4.1. Kirik .................................................................................................................................... 16 1.4.2. Kirikumõis ........................................................................................................................... 18 2. Pöide kirikuõpetaja Nikolai von Nolcken ............................................. 20 2.1. Pöide kogudus ........................................................................................................... 22 2.1.1. 1868.-1869. aastate näljahäda ............................................................................................
    [Show full text]
  • Estonian Yacht Harbours
    Estonian yacht harbours A comparative study by AARE OLL Ministry of Transport and Communications Tallinn 2001 LIST OF CONTENTS Introduction Estonia and its people ..................................................................................... 1 Legislative framework .................................................................................... 2 Navigational safety in Estonian waters ........................................................... 3 Estonian ports by ownership ........................................................................... 4 Estonian ports by activities ............................................................................. 6 Yachting in Estonia ......................................................................................... 7 Estonian and foreign pleasure boats ............................................................... 9 Travel conditions in Western Estonia Archipelago ........................................ 10 Customs regulations ........................................................................................ 11 Official regulations ......................................................................................... 14 Sources of information .................................................................................... 15 Map of Estonian yacht harbours……………………………………………...16 Ports and harbours Dirhami ........................................................................................................... 17 Haapsalu .........................................................................................................
    [Show full text]
  • Taastatavate Puisniitude Valimine Saare Maakonnas the Selection of Wooded Meadows to Be Restored in Saare County
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Jan Jürjestaust TAASTATAVATE PUISNIITUDE VALIMINE SAARE MAAKONNAS THE SELECTION OF WOODED MEADOWS TO BE RESTORED IN SAARE COUNTY Bakalaureusetöö Loodusvarade kasutamise ja kaitse õppekava Juhendaja Toomas Kukk, MSc Tartu 2015 1 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Jan Jürjestaust Õppekava: loodusvarade kasutamine ja kaitse Pealkiri: Taastatavate puisniitude valimine Saare maakonnas Lehekülgi: 48 Jooniseid: 10 Tabeleid: 1 Lisasid: 4 Osakond: Metsakasvatus osakond Uurimisvaldkond: keskkonnakaitse Juhendaja(d): Toomas Kukk, MSc Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2015 Eestis leiduvate, ainulaadsete, suure bioloogilise mitmekesisusega poollooduslike koosluste pindala on viimase poolsajandi jooksul drastiliselt vähenenud. Selle põhjused on kollektiviseerimine, maaparandus, loomakasvatuse intensiivistumine, väiketalude kadumine, maade kultuuristamine ja suurte põllumajandusmasinate kasutuselevõtmine. Selleks, et antud koosluste pindala enam ei väheneks ega lõplikult ei kaoks on Keskkonnaamet läbi viinud mitmeid erinevaid projekte. Antud töö eesmärk on määrata kindlaks suure taastamisväärtuse ja potentsiaaliga puisniidud mis asuvad Saare maakonnas. Selleks on kasutatud Pärandkoosluste Kaitse Ühingu, Natura 2000 elupaikade ja Keskkonnaregistri Poollooduslike koosluste andmebaasi. Selliste puisniitude väljaselgitamiseks on nende andmebaaside alusel koostatud uus, MapInfo kaardikiht. Selle kaardikihi põhjal on tehtud esmased taastatavate alade valikud. Nendel
    [Show full text]
  • Leisi Valla Üldplaneering Sisukord
    LEISI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD Sissejuhatus 4 I Olukorra kirjeldus 6 1.Asend ja kujunemine 1.1.Valla haldamine ja koostöö 6 2.Territoriaalne jaotus 7 2.1. Asustus ja keskused 7 2.2. Puhkealad 8 3.Looduskeskond 9 3.1. Maavarad 9 3.2. Mullastik 11 3.3. Metsad 12 3.4.Veekogud 13 3.5.Põhjavee reostuskaitstus 14 3.6.Kliima 15 3.7.. Looduskaitseobjektid 15 4. Sotsiaalne infrastruktuur 17 4.1 Demograafiline seisund 17 4.2. Tööturg ja toimetulek 20 4.3 Meditsiin ja sotsiaalhooldus 21 4.4.Turvalisus 22 5.Haridus ja kultuur 22 5.1 Haridusasutused 22 5.2. Kultuur 24 5.3. Sport 25 5.4. Kirikud ja kalmistud 25 5.5. Muinsuskaitse 25 6. Majandus 26 6.1. Maakasutus 26 6.2. Põllumajandus ja kalandus 28 6.2.1. Põllumajandus 28 6.2.2..Kalandus 29 6.3. Teenindus, kaubandus 30 6.4. Turism ja puhkemajandus 31 6.5. Metsa- ja puidutööstus 31 7. Tehniline infrastruktuur 32 7.1. Elamumajandus 32 7.2.Soojamajandus 33 7.3.Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 34 7.4. Jäätmemajandus 35 7.5. Teed ja ühistransport 35 7.6.. Elektrivõrk 36 7.7. Telefonivõrk 37 II Leisi valla SWOT-analüüsi koond 38 III Arengustrateegia põhisuunad aastatel 2001-2010 41 8. Asend ja asustus 41 9.Sotsiaalne infrastruktuur 42 9..1.Haridus 42 9.2.Kultuur 43 9.2.1.Klubiline tegevus 43 9.2.2.Raamatukogud 43 9.2.3.Sport 44 9.3.Kirik, kalmistud 44 9.4.Majandus ja ettevõtlus 44 9.5.Sotsiaalhoole ja turvalisus 46 10.Tehniline infrastruktuur 46 10.1.Elamumajandus 46 10.2.Soojamajandus 47 10.3.Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 47 10.4.Jäätmemajandus 48 10.5.Teed ja transport 49 10.6.Elektrivõrk 49 10.7.Telefonivõrk 50 10.8.Postiteenus ja pangandus 51 10.9.Maa funktsionaalne tsoneerimine 51 10.10.Maakasutus 52 10.11.Valla arenguks ja ülesannete täitmiseks vajalike maade munitsipaliseerimine 53 IV Maa- ja veealade kasutuspõhimõtted, piirangud, keskkonnakaitse 54 11.
    [Show full text]