Leisi Valla Üldplaneering Sisukord
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
LEISI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD Sissejuhatus 4 I Olukorra kirjeldus 6 1.Asend ja kujunemine 1.1.Valla haldamine ja koostöö 6 2.Territoriaalne jaotus 7 2.1. Asustus ja keskused 7 2.2. Puhkealad 8 3.Looduskeskond 9 3.1. Maavarad 9 3.2. Mullastik 11 3.3. Metsad 12 3.4.Veekogud 13 3.5.Põhjavee reostuskaitstus 14 3.6.Kliima 15 3.7.. Looduskaitseobjektid 15 4. Sotsiaalne infrastruktuur 17 4.1 Demograafiline seisund 17 4.2. Tööturg ja toimetulek 20 4.3 Meditsiin ja sotsiaalhooldus 21 4.4.Turvalisus 22 5.Haridus ja kultuur 22 5.1 Haridusasutused 22 5.2. Kultuur 24 5.3. Sport 25 5.4. Kirikud ja kalmistud 25 5.5. Muinsuskaitse 25 6. Majandus 26 6.1. Maakasutus 26 6.2. Põllumajandus ja kalandus 28 6.2.1. Põllumajandus 28 6.2.2..Kalandus 29 6.3. Teenindus, kaubandus 30 6.4. Turism ja puhkemajandus 31 6.5. Metsa- ja puidutööstus 31 7. Tehniline infrastruktuur 32 7.1. Elamumajandus 32 7.2.Soojamajandus 33 7.3.Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 34 7.4. Jäätmemajandus 35 7.5. Teed ja ühistransport 35 7.6.. Elektrivõrk 36 7.7. Telefonivõrk 37 II Leisi valla SWOT-analüüsi koond 38 III Arengustrateegia põhisuunad aastatel 2001-2010 41 8. Asend ja asustus 41 9.Sotsiaalne infrastruktuur 42 9..1.Haridus 42 9.2.Kultuur 43 9.2.1.Klubiline tegevus 43 9.2.2.Raamatukogud 43 9.2.3.Sport 44 9.3.Kirik, kalmistud 44 9.4.Majandus ja ettevõtlus 44 9.5.Sotsiaalhoole ja turvalisus 46 10.Tehniline infrastruktuur 46 10.1.Elamumajandus 46 10.2.Soojamajandus 47 10.3.Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 47 10.4.Jäätmemajandus 48 10.5.Teed ja transport 49 10.6.Elektrivõrk 49 10.7.Telefonivõrk 50 10.8.Postiteenus ja pangandus 51 10.9.Maa funktsionaalne tsoneerimine 51 10.10.Maakasutus 52 10.11.Valla arenguks ja ülesannete täitmiseks vajalike maade munitsipaliseerimine 53 IV Maa- ja veealade kasutuspõhimõtted, piirangud, keskkonnakaitse 54 11. Keskkonna säästlik kasutamine,kaitstavate loodusobjektide ja koosluste kasutamine ja säilitamine 54 12.Sanitaarkaitsetsoonid ja kitsendused 55 12.1. Puurkaevude sanitaarkaitsetsoon 55 12.2. Reoveepuhastite sanitaarkaitsetsoon 55 12.3. Prügimägede sanitaarkaitsetsoon 55 12.4. Surnuaedade sanitaartsoonid 56 12.5. Farmide, tööstushoonete ja ladude sanitaarkaitsetsoon 56 2 12.6. Naftasaadustega seotud rajatiste sanitaarkaitsetsoonid 56 12.7. Tuleohutusnõuded 56 12.8. Maantee kaitsevöönd 57 12.9. Elektriliinide kaitsetsoon 57 12.10.Veekaitsevööndid ja veekogude ehituskeelualad 58 12.10.1.Ranna ja kalda ulatus 58 12.10.2.Ehituskeeluvööndid 58 12.10.3.Veekaitsevööndid 59 12.10.4.Kallasrajad 59 12.10.5.Tootmistegevuse kitsendused 59 12.11. Looduskaitsealuste objektide piiranguvööndid 59 12.12. Riikliku kaitse all olevate mälestiste kaitse- vööndid 60 12.13. Kaitstavate taimede kasvualad 60 13.Ehitamise printsiibid haja- ja tiheasutuses 60 13.1. Ehituspiirangud hajaasustuses 60 13.2. tehnovõrgud hajaasustuses 61 13.3.Ehitustingimused detailplaneeringu kohustusega alal 61 13.4.Tiheasustusalad 63 13.5.Kehtivad planeeringud 63 Lisad: Lisa 1 Looduskaitseobjektid Lisa 2 Muinsuskaitse Lisa 3 Maanteede loetelu seisuga 01.01.2000 Lisa 4 Leisi valla tarbepuurkaevude andmed Lisa 5 Ehituskeelujoone kulgemine Paaste ja Soela suvilaehitus aladel Lisa 6 Keskkonnamõjude hindamine Leisi valla üldplaneeringule Teemakaardid 1 - 11 Üldplaneeringu kaart Väljavõtted üldplaneeringu kaardist: Leisi alevik, Pärsama küla, Karja küla 3 LEISI VALLA ÜLDPLANEERING SISSEJUHATUS Leisi valla üldplaneeringu eesmärgiks on saavutada valla parim maa- ja veealade kasutamine territoriaalse planeerimise kaudu. Üldplaneeringu koostamise käigus selgitati välja valdkonniti ja piirkonniti probleemid ning küsimused, mis vajasid tähelepanu ja lahendamist edasise planeerimise protsessis. Üldplaneeringus on määratud valla territooriumil peamised arengusuunad, prioriteedid ja nihked lähiaastatel, mitte lubades keskkonnaseisundi halvenemist. Käesolev planeering on valminud 2000.aastal ning koostatud lähema 10 aasta perspektiivist lähtudes. Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat planeeringut üle vaatama vastavalt muutustele elus ja olukordades läbi uute detailplaneeringute või üldplaneeringu korrigeerimisega soovitatavalt iga 3 aasta tagant. Üldplaneeringu koostamisel püüti leida parimad lahendused probleemidele, mis eksisteerivad erinevate huvigruppide vahel (maaomanikud ja maakasutajad, vald, maakond ja riik jms.). Leisi valla üldplaneering on valminud Eesti-Rootsi riikidevahelise pilootprojekti “Support to physical planning” osaluses. Pilootprojekti käigus 1999.a. märtsist kuni 2000.a. juulini osalesid ja konsulteerisid üldplaneeringu koostamist Rootsi Lysekil kommuuni (eesti mõistes – valla) arhitekt Carin Trägardh ja Gävle kommuuni peaarhitekt Gunnar Lidfeldt. Keskkonnaalastes küsimustes koordineeris tööd Keskkonna Ministeeriumi Saaremaa Keskkonnatalituse peaspetsialist Urve Saar. Planeeringualastes üldküsimustes konsulteerisid Saare Maavalitsuse peaspetsialistid Mildred Liinat ja Raimond Jõearu. Üldplaneeringu kohta on koostatud keskkonna mõjude hindamine as Tallmac eksperdi Rein Ratas’e poolt. Hindamise ettepanekute alusel on üldplaneeringut täiendatud peatükkidega “Maade funktsionaalne tsoneerimine” (ptk.10.9.) ja “Keskkonna säästlik kasutamine, kaitstavate loodusobjektide ja koosluste kasutamine ning säilimise tagamine” (ptk.11). Samuti on arvesse võetud keskkonna hindamise ettepanekuid ehitusprintsiipide kirjeldamisel (ptk.12 ja 13) Paaste ja Soela suvila ehitusaladel. Üldplaneeringu kaardimaterjalide koostamisel töötas ja trükkis välja Saaremaa Biosfääri Kaitseala peaspetsialist Tambet Kikas. Vallas töötas alates 1999.a. juuni kuust üldplaneeringu koostamise töögrupp koosseisus: Eerika Thalheim - majandusnõunik, läbinud EM Instituudi arengukavade koostamise täiendkoolituse, Maarika Pulk - volikogu esimees, Avatud Ülikooli juhtimiskursused, Ludvik Mõtlep – asevallavanem, läbinud EM Instituudi planeerimistegevuse täiendkoolituse, Enno Reis – maa-ameti juhataja, läbinud MA Instituudi planeeringu koostamise protsessi täiendkoolituse, Mart Mäeker – vallavanem, läbinud EM Instituudi arendustegevuse ja keskkonnapoliitika täiendkoolituse, 4 Tõnis Rang – maakorraldaja, läbinud Avatud Ülikooli maakorraldajate täiendkoolituse. Planeeringu koostamisel tegid kaastööd kultuuri- ja hariduskomisjon, tervishoiu- ja sotsiaalkomisjon. Üldplaneeringu koostamise käigus toimusid valla eri piirkondade avalikud koosolekud selgitamaks planeeringu eesmärke ning elanike huve ja ettepanekuid nende eesmärkide elluviimiseks. Kooslekud toimusid Metskülas (piirkond Asuka külast kuni Lauguni), Leisis (piirkond Parasmetsa küla, Veske, Hiievälja ja Roobaka), Triigis (piirkond Triigi ja Oitme), Mujastes (piirkond Paaste külast Võlupe jõeni), Pärsamal (piirkond alates Nihatu, Linnaka küladest kuni Räägi, Ratla küladeni) ja Karjas (piirkond Angla külast kuni Luulupe, Purtsa küladeni). Kokku võttis aruteludest osa ca 200 inimest s.o. 10 % valla üle 16-aastastest elanikest. Planeeringu eesmärkide teadvustamiseks ja analüüsiks korraldati Leisi Keskkoolis arengupäev ja valla ettevõtjate foorum, mille raames koostati SWOT analüüsid valla arengu võimaluste ja prioriteetide selgitamiseks. SWOT analüüsi summaarne kokkuvõte on trükitud planeeringu II osas. Üldplaneering on koostatud lähtudes EV Planeerimis- ja ehitusseadusest. Marika Pulk Eerika Thalheim vallavolikogu esimees majandusnõunik Mart Mäeker Ludvik Mõtlep vallavanem asevallavanem Enno Reis Tõnis Rang maa-ameti juhatja maakorraldaja 5 I OLUKORRA KIRJELDUS 1.Asend ja kujunemine 1.1. Asend ja ajalooline kujunemine Leisi vald asetseb Saaremaa põhjaosas Hiiu- ja Saaremaa vahelise Soela väina ääres, piirnedes läänes Mustjala, lõunas Kaarma, Pihtla ja Valjala ning idas Orissaare vallaga. Leisi vald on Saare Maakonna põhjapoolseim vald pindalaga 348 km². Piirinaabriteks on Orissaare, Valjala, Pihtla, Kaarma ja Mustjala vallad. Majanduslikult võib asendit pidada suhteliselt ebasoodsaks, kuna kaugus nii kohalikest kui ka vabariiklikest keskustest on suur. Kaugus Tallinnast on umbes 200 km ja kaugus Tartust 320 km. Ajaliselt kulub saarelise asendi tõttu Tallinna jõudmiseks keskmiselt 4-5 tundi, Tartusse 7-8 tundi. Kaugus maakonna keskusest on 40 km ning Kuivastu sadamast 43 km. Tähtsamatest maanteedest läbib valda põhja-lõuna suunaline Leisi-Upa maantee, Kuivastu- Valjala- Kuressaare maantee ja piki rannikut kulgev Orissaare-Leisi- Mustjala maantee. Leisist 4 km kaugusel asub Triigi sadam, mille kaudu toimub praamiühendus Hiiumaaga. Vallas on väljakujunenud kolm keskust, Leisi alevik ja endised kolhoosi ja sovhoosi keskused Pärsama ning Karja. Peale nende on vallas veel 46 elanikega küla. Leisi vald hõlmab endise Karja kihelkonna maad, kuhu kuulusid endised Pärsama ja Leisi vald. Karja kihelkonda on mainitud ürikutes esmakordselt 13.sajandi esimesel poolel seoses Karja kiriku ja kogudusega. Endistest piiridest on välja jäänud Liiküla ja pool Pöitse küla, millised paiknevad praegu Mustjala valla territooriumil. Mõned aastad tagasi on Leisi vallavolikogu arutanud ja teinud Mustjala vallale ettepaneku poole Pöitse küla liitmisest Leisi valla koosseisu, kuid Mustjala vallavolikogu ei nõustunud ettepanekuga. 1997.a. Leisi Vallavolikogu otsusega nr. 35 nõustuti Leisi ja Kaarma valla piiri muutmisega Luulupe küla piirkonnas (Eikla soos) 425 ha ulatuses, milline arvatakse välja Leisi valla koosseisust Kaarma valda. Otsus on tänaseni jõus ning seisab vormistamise toimingute ootel Vabariiklikus Maa-ametis. Praeguse seisuga on Leisi valla territoorium ajalooliselt loogiliselt välja kujunenud ning otstarbekas. Kui valla territoorium suureneks,