LEISI VALLA ÜLDPLANEERING

SISUKORD

Sissejuhatus 4 I Olukorra kirjeldus 6

1.Asend ja kujunemine 1.1.Valla haldamine ja koostöö 6

2.Territoriaalne jaotus 7 2.1. Asustus ja keskused 7 2.2. Puhkealad 8

3.Looduskeskond 9 3.1. Maavarad 9 3.2. Mullastik 11 3.3. Metsad 12 3.4.Veekogud 13 3.5.Põhjavee reostuskaitstus 14 3.6.Kliima 15 3.7.. Looduskaitseobjektid 15

4. Sotsiaalne infrastruktuur 17 4.1 Demograafiline seisund 17 4.2. Tööturg ja toimetulek 20 4.3 Meditsiin ja sotsiaalhooldus 21 4.4.Turvalisus 22

5.Haridus ja kultuur 22 5.1 Haridusasutused 22 5.2. Kultuur 24 5.3. Sport 25 5.4. Kirikud ja kalmistud 25 5.5. Muinsuskaitse 25

6. Majandus 26 6.1. Maakasutus 26 6.2. Põllumajandus ja kalandus 28 6.2.1. Põllumajandus 28 6.2.2..Kalandus 29 6.3. Teenindus, kaubandus 30 6.4. Turism ja puhkemajandus 31 6.5. Metsa- ja puidutööstus 31

7. Tehniline infrastruktuur 32 7.1. Elamumajandus 32 7.2.Soojamajandus 33 7.3.Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 34 7.4. Jäätmemajandus 35 7.5. Teed ja ühistransport 35 7.6.. Elektrivõrk 36 7.7. Telefonivõrk 37

II Leisi valla SWOT-analüüsi koond 38

III Arengustrateegia põhisuunad aastatel 2001-2010 41

8. Asend ja asustus 41

9.Sotsiaalne infrastruktuur 42 9..1.Haridus 42 9.2.Kultuur 43 9.2.1.Klubiline tegevus 43 9.2.2.Raamatukogud 43 9.2.3.Sport 44 9.3.Kirik, kalmistud 44 9.4.Majandus ja ettevõtlus 44 9.5.Sotsiaalhoole ja turvalisus 46

10.Tehniline infrastruktuur 46 10.1.Elamumajandus 46 10.2.Soojamajandus 47 10.3.Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 47 10.4.Jäätmemajandus 48 10.5.Teed ja transport 49 10.6.Elektrivõrk 49 10.7.Telefonivõrk 50 10.8.Postiteenus ja pangandus 51 10.9.Maa funktsionaalne tsoneerimine 51 10.10.Maakasutus 52 10.11.Valla arenguks ja ülesannete täitmiseks vajalike maade munitsipaliseerimine 53

IV Maa- ja veealade kasutuspõhimõtted, piirangud, keskkonnakaitse 54

11. Keskkonna säästlik kasutamine,kaitstavate loodusobjektide ja koosluste kasutamine ja säilitamine 54

12.Sanitaarkaitsetsoonid ja kitsendused 55 12.1. Puurkaevude sanitaarkaitsetsoon 55 12.2. Reoveepuhastite sanitaarkaitsetsoon 55 12.3. Prügimägede sanitaarkaitsetsoon 55 12.4. Surnuaedade sanitaartsoonid 56 12.5. Farmide, tööstushoonete ja ladude sanitaarkaitsetsoon 56

2

12.6. Naftasaadustega seotud rajatiste sanitaarkaitsetsoonid 56 12.7. Tuleohutusnõuded 56 12.8. Maantee kaitsevöönd 57 12.9. Elektriliinide kaitsetsoon 57 12.10.Veekaitsevööndid ja veekogude ehituskeelualad 58 12.10.1.Ranna ja kalda ulatus 58 12.10.2.Ehituskeeluvööndid 58 12.10.3.Veekaitsevööndid 59 12.10.4.Kallasrajad 59 12.10.5.Tootmistegevuse kitsendused 59 12.11. Looduskaitsealuste objektide piiranguvööndid 59 12.12. Riikliku kaitse all olevate mälestiste kaitse- vööndid 60 12.13. Kaitstavate taimede kasvualad 60

13.Ehitamise printsiibid haja- ja tiheasutuses 60 13.1. Ehituspiirangud hajaasustuses 60 13.2. tehnovõrgud hajaasustuses 61 13.3.Ehitustingimused detailplaneeringu kohustusega alal 61 13.4.Tiheasustusalad 63 13.5.Kehtivad planeeringud 63

Lisad: Lisa 1 Looduskaitseobjektid Lisa 2 Muinsuskaitse Lisa 3 Maanteede loetelu seisuga 01.01.2000 Lisa 4 Leisi valla tarbepuurkaevude andmed Lisa 5 Ehituskeelujoone kulgemine Paaste ja Soela suvilaehitus aladel Lisa 6 Keskkonnamõjude hindamine Leisi valla üldplaneeringule

Teemakaardid 1 - 11 Üldplaneeringu kaart Väljavõtted üldplaneeringu kaardist: Leisi alevik, Pärsama küla, Karja küla

3

LEISI VALLA ÜLDPLANEERING

SISSEJUHATUS

Leisi valla üldplaneeringu eesmärgiks on saavutada valla parim maa- ja veealade kasutamine territoriaalse planeerimise kaudu. Üldplaneeringu koostamise käigus selgitati välja valdkonniti ja piirkonniti probleemid ning küsimused, mis vajasid tähelepanu ja lahendamist edasise planeerimise protsessis. Üldplaneeringus on määratud valla territooriumil peamised arengusuunad, prioriteedid ja nihked lähiaastatel, mitte lubades keskkonnaseisundi halvenemist.

Käesolev planeering on valminud 2000.aastal ning koostatud lähema 10 aasta perspektiivist lähtudes. Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat planeeringut üle vaatama vastavalt muutustele elus ja olukordades läbi uute detailplaneeringute või üldplaneeringu korrigeerimisega soovitatavalt iga 3 aasta tagant.

Üldplaneeringu koostamisel püüti leida parimad lahendused probleemidele, mis eksisteerivad erinevate huvigruppide vahel (maaomanikud ja maakasutajad, vald, maakond ja riik jms.).

Leisi valla üldplaneering on valminud Eesti-Rootsi riikidevahelise pilootprojekti “Support to physical planning” osaluses. Pilootprojekti käigus 1999.a. märtsist kuni 2000.a. juulini osalesid ja konsulteerisid üldplaneeringu koostamist Rootsi Lysekil kommuuni (eesti mõistes – valla) arhitekt Carin Trägardh ja Gävle kommuuni peaarhitekt Gunnar Lidfeldt.

Keskkonnaalastes küsimustes koordineeris tööd Keskkonna Ministeeriumi Saaremaa Keskkonnatalituse peaspetsialist Urve Saar. Planeeringualastes üldküsimustes konsulteerisid Saare Maavalitsuse peaspetsialistid Mildred Liinat ja Raimond Jõearu.

Üldplaneeringu kohta on koostatud keskkonna mõjude hindamine as Tallmac eksperdi Rein Ratas’e poolt. Hindamise ettepanekute alusel on üldplaneeringut täiendatud peatükkidega “Maade funktsionaalne tsoneerimine” (ptk.10.9.) ja “Keskkonna säästlik kasutamine, kaitstavate loodusobjektide ja koosluste kasutamine ning säilimise tagamine” (ptk.11). Samuti on arvesse võetud keskkonna hindamise ettepanekuid ehitusprintsiipide kirjeldamisel (ptk.12 ja 13) Paaste ja Soela suvila ehitusaladel.

Üldplaneeringu kaardimaterjalide koostamisel töötas ja trükkis välja Saaremaa Biosfääri Kaitseala peaspetsialist Tambet Kikas.

Vallas töötas alates 1999.a. juuni kuust üldplaneeringu koostamise töögrupp koosseisus: Eerika Thalheim - majandusnõunik, läbinud EM Instituudi arengukavade koostamise täiendkoolituse, Maarika Pulk - volikogu esimees, Avatud Ülikooli juhtimiskursused, Ludvik Mõtlep – asevallavanem, läbinud EM Instituudi planeerimistegevuse täiendkoolituse, Enno Reis – maa-ameti juhataja, läbinud MA Instituudi planeeringu koostamise protsessi täiendkoolituse, Mart Mäeker – vallavanem, läbinud EM Instituudi arendustegevuse ja keskkonnapoliitika täiendkoolituse,

4 Tõnis Rang – maakorraldaja, läbinud Avatud Ülikooli maakorraldajate täiendkoolituse. Planeeringu koostamisel tegid kaastööd kultuuri- ja hariduskomisjon, tervishoiu- ja sotsiaalkomisjon.

Üldplaneeringu koostamise käigus toimusid valla eri piirkondade avalikud koosolekud selgitamaks planeeringu eesmärke ning elanike huve ja ettepanekuid nende eesmärkide elluviimiseks. Kooslekud toimusid Metskülas (piirkond Asuka külast kuni Lauguni), Leisis (piirkond Parasmetsa küla, Veske, Hiievälja ja Roobaka), Triigis (piirkond Triigi ja Oitme), Mujastes (piirkond Paaste külast Võlupe jõeni), Pärsamal (piirkond alates Nihatu, Linnaka küladest kuni Räägi, Ratla küladeni) ja Karjas (piirkond Angla külast kuni Luulupe, Purtsa küladeni). Kokku võttis aruteludest osa ca 200 inimest s.o. 10 % valla üle 16-aastastest elanikest.

Planeeringu eesmärkide teadvustamiseks ja analüüsiks korraldati Leisi Keskkoolis arengupäev ja valla ettevõtjate foorum, mille raames koostati SWOT analüüsid valla arengu võimaluste ja prioriteetide selgitamiseks. SWOT analüüsi summaarne kokkuvõte on trükitud planeeringu II osas.

Üldplaneering on koostatud lähtudes EV Planeerimis- ja ehitusseadusest.

Marika Pulk Eerika Thalheim vallavolikogu esimees majandusnõunik

Mart Mäeker Ludvik Mõtlep vallavanem asevallavanem

Enno Reis Tõnis Rang maa-ameti juhatja maakorraldaja

5 I OLUKORRA KIRJELDUS

1.Asend ja kujunemine

1.1. Asend ja ajalooline kujunemine Leisi vald asetseb Saaremaa põhjaosas Hiiu- ja Saaremaa vahelise Soela väina ääres, piirnedes läänes Mustjala, lõunas Kaarma, Pihtla ja Valjala ning idas Orissaare vallaga. Leisi vald on Saare Maakonna põhjapoolseim vald pindalaga 348 km². Piirinaabriteks on Orissaare, Valjala, Pihtla, Kaarma ja Mustjala vallad.

Majanduslikult võib asendit pidada suhteliselt ebasoodsaks, kuna kaugus nii kohalikest kui ka vabariiklikest keskustest on suur. Kaugus Tallinnast on umbes 200 km ja kaugus Tartust 320 km. Ajaliselt kulub saarelise asendi tõttu Tallinna jõudmiseks keskmiselt 4-5 tundi, Tartusse 7-8 tundi. Kaugus maakonna keskusest on 40 km ning Kuivastu sadamast 43 km. Tähtsamatest maanteedest läbib valda põhja-lõuna suunaline Leisi-Upa maantee, Kuivastu- Valjala- Kuressaare maantee ja piki rannikut kulgev Orissaare-Leisi- Mustjala maantee.

Leisist 4 km kaugusel asub Triigi sadam, mille kaudu toimub praamiühendus Hiiumaaga.

Vallas on väljakujunenud kolm keskust, Leisi alevik ja endised kolhoosi ja sovhoosi keskused Pärsama ning Karja. Peale nende on vallas veel 46 elanikega küla.

Leisi vald hõlmab endise Karja kihelkonna maad, kuhu kuulusid endised Pärsama ja Leisi vald. Karja kihelkonda on mainitud ürikutes esmakordselt 13.sajandi esimesel poolel seoses Karja kiriku ja kogudusega. Endistest piiridest on välja jäänud Liiküla ja pool Pöitse küla, millised paiknevad praegu Mustjala valla territooriumil. Mõned aastad tagasi on Leisi vallavolikogu arutanud ja teinud Mustjala vallale ettepaneku poole Pöitse küla liitmisest Leisi valla koosseisu, kuid Mustjala vallavolikogu ei nõustunud ettepanekuga. 1997.a. Leisi Vallavolikogu otsusega nr. 35 nõustuti Leisi ja Kaarma valla piiri muutmisega Luulupe küla piirkonnas (Eikla soos) 425 ha ulatuses, milline arvatakse välja Leisi valla koosseisust Kaarma valda. Otsus on tänaseni jõus ning seisab vormistamise toimingute ootel Vabariiklikus Maa-ametis.

Praeguse seisuga on Leisi valla territoorium ajalooliselt loogiliselt välja kujunenud ning otstarbekas. Kui valla territoorium suureneks, siis jääks keskus ääremaadest juba liiga kaugele.

1.2. Valla haldamine ja koostöö

Leisi vallavolikogu on 13-liikmeline, vallavalitsus 5-liikmeline. Leisi valla viimaste aastate eelarvemaht on olnud 10 miljoni krooni tasemel. Tuludes moodustab üksikisiku tulumaks 1/3, riigi dotatsioon 1/3, maamaks 1/10

6 ning ülejäänud tulu on muud omalaekumised. Suurema osa kulutustest moodustavad hariduse- 45 %, valitsemise- 10 %, kultuuri ja spordi- 10 % ning sotsiaalhoolekande kulud - 9 %.

Vallamaja asub ja ka valla ametnikkond teenindab valla elanike Leisis.

Koostöösidemetest toimib sõprus- ja koostööleping Soome Vabariigi Karjaa linnaga. Samuti on sõlmitud sõprus- ja koostööleping Võru Maakonna Võru vallaga.

2.Territooriumi jaotus

2.1. Asustus ja keskused

Leisi vald on Saare maakonnas suuruselt teine nii pindalalt (348 km²) kui ka rahvaarvult . 01.01.2000.a. seisuga oli vallas 2487 elanikku. Asustuse tihedus on 7,15 in/km².

Valla territooriumi haldusjaotuses on kinnitatud 54 küla nimetust. Tegelikult on elanikega asustatud 49 küla. Külad on valdavalt hajaküla tüüpi. Suurema elanike arvuga on Leisi alevik – 382 el., Karja küla – 289 el., Pärsama 252 el., Metsküla – 135 el. ja Koikla - 101 el.. Ülejäänud 44 külas on alla 100 elanikku ning 5 külas elanikud puuduvad. Tihedama asustusega on olnud parema põllumaaga piirkonnad (Pärsama- Mätja- Koikla- Ratla, Karja-Angla, Parasmetsa-Laugu, Metsküla) ning see määrab asustustiheduse veel tänapäevalgi.

Foto 1. Leisi aleviku keskus

Valla suurima mõjusfääriga on Leisi alevik (foto 1.), kus paiknevad kõige tugevamalt kohalikku elu mõjutavad asutused – Vallavalitsus, Leisi Keskkool, perearstikeskus, apteek, postkontor, kauplused, söögikohad jne. Tulevikus on ette näha Leisi kui puhke- ja elamupiirkonna ala.

7 Endises kolhoosikeskuses Pärsama külas on lasteaed-algkool, kultuurimaja, raamatukogu, sidejaoskond. Pärsama on tõmbekeskuseks osale endise “Saare Töölise” kolhoosi territooriumil paiknevatele küladele.

Veidi väiksema mõjuga tõmbekeskus on Karja küla, mis on endise Karja sovhoosi keskus ja kus paiknevad teenindus- ja tootmisasutused.

Neljas, eelmistest väiksem tõmbekeskus on Metsküla küla, kus paiknevad Metsküla algkool ja raamatukogu. Ka elanike arvult on ta neljas Leisi valla külade seas. Metskülas võib tulevikus eeldada suuremat tõmbekeskust ja puhkepiirkonna arengut.

2.2.Puhkealad

Puhke-eeldustega alaks võib pidada Leisi valla mererannikut, mis ulatub Tinuri ninast valla idaosas ca 43 km ulatuses läände Mustjala valla piirini (Liikülani). Mereäärsed alad võimaldavad arendada suvemajade ehitamist, avalike suplus- ja telkimiskohtade rajamist, turismi arengut. Valla sisealadel on puhkepiirkonnaks kujunenud Karja kiriku ja Angla tuuleveskite ümbruse alad. (Kaart nr.1 “Leisi valla puhkealad”).

Leisi vallas on mitmeid perspektiivseid puhkeeeldustega alasid:

- Paaste-Võlupe puhkeala, mis hõlmab ca 6 km pikkust rannikut, millel asuvad 2 külasadamat (Paaste ja Mujaste) ja avalik Mujaste supelrand. Paastest 2 km ulatuses planeerib vald ehituskeeluala vähendamist 100 m võrra ning suvemajade ehituse piirkonda.

- Triigi puhkeala, mis hõlmab Triigi poolsaare nina. Seal paiknevad Triigi sadam, Patiaugu nimeline avalik rand ning Triigi Sassi loitsuplatsid.

- Haagi-Soela puhkeala, hõlmab rannikut Haagi tee ristist kuni Pammana poolsaare tipuni (Hiiumaa vastas).

Selle puhkeala osaks on välja- ehitatav Soela sadam, samuti tulevikus rajatav korralik supelrand. Lähedal asub kunstnik Peeter Rudaśi klaasikoda. Soela sadamast 2 km ulatuses läände on planeeritud ehitus-keelu piirangute vähendamine rannal kuni 50 meetrini ja nähakse ette suvemajade ehituse piirkond. Foto 2. Väljaehitatav Soela sadam

Haagi teeristist kuni Soela sadamani asetseva riigimetsamaa osas on valla arengu seisukohalt otstarbekas väljaarendada puhkeala ja kasutada täielikult ära Soela sadama potentsiaal kohaliku piirkonna arendamiseks.

8 -Tuhkana- Asuka puhkeala, kus asuvad liivane supelrand, avamereäärsed liivaluited, Tuhkana järv ja ilus rannamännik. Alale on plaanitud suurendada piiranguid looduse kaitseks.

- Leisi alevik omab suurt perspektiivi puhkekeskusena. Leisi keskkooli hoonetekompleksi kuuluvad aula, 25-meetrine nelja rajaga siseujula, täismõõtmetega võimla, 40-kohaline internaat. Triigi sadam ja ujumiskoht paiknevad Leisist ainult ca 3 km kaugusel. Leisis on avatud turismi infopunkt.

-Karja kiriku ja Angla tuulikute puhkeala kandvamaks tõmbeks on ajaloolised muinsuskaitsealused vaatamisväärsused.

-Õeste küla on säilinud eht saaremaalikus stiilis küla oma kiviaedade, rookatustega ja tihedalt paigutatud ehitistega.

-Purtsa maalinn (nimega “Kooljamäed”) on kaitsealune arheoloogiamälestis. Linnuse vallid on praegu metsaga kaetud liiva- ja kivivallid – sobiv paik matkaradadeks.

3.Looduskeskkond

Leisi vald asub Saaremaa põhjaosas. 2/ 3 alast on kaetud metsamaaga. Suurim kõrguste vahe on vaid 35 m.

Pinnavormide levikult võib valla jagada kolmeks: Pammana poolsaar ja temast lõunasse jääv suhteliselt väike territoorium, mis on Saaremaa keskkõrgustiku otsene jätk. Leisi- Karja joonest idasse jäävad viljakamad rähkse iseloomuga maad. Leisi-Karja joonest läände jäävad alad on tasase pinnamoega vahelduvate madalate meretekkeliste liivatasandikega. Eraldi tuleb märkida mereäärset Saaremaale iseloomulikku kadastiku ja männimetsaga kaetud niitude alasid.

3.1.Maavarad (Kaart nr.2 “Maavarad”)

Savi Kõige põhjalikumalt on Leisi valla territooriumil uuritud savivarusid (välitööd 1989-1990 aastal). Uuringute tulemusena eraldati 4 viirsaviala. Roobaka, Leisi-Pärsama, Leisi- Parasmetsa ja Metsküla). Nendest perspektiivsemad on Leisi-Pärsama ja Leisi- Parasmetsa savilasundi põhjaosa ning Metsküla savilasundi kesk- ja kaguosa.

Roobaka saviala (pindala 14,4 km²) asub Pärsama, Ratla ja Väike-Pahila külade vahelisel tasandikul. Maakasutuselt valdavad kultuurheinamaad, vähem on põldu ja võsastikust karjamaad. Geoloogiliselt on tegemist moreentasandikust ümbritsetud kohaliku jääjärve saviga täidetud lohkudega. Prognoosvaru on 7136 tuh. m³, katte maht 2664 tuh. m³. Piirkonnas võib eraldada kolm savilasundit:

9 I - põhjapoolne pindalaga 2,4 km², savikihi keskmine paksus 0,8 m, maksimaalsed paksused (1,3 m) savilasundi keskel, kattekihi keskmine paksus 0,7 m. II - keskmine pindalaga 8 km², savikihi keskmine paksus 1,1 m, maksimaalsed paksused (2,6 m) savilasundi keskel, kattekihi keskmine paksus 0,5 m. III - lõunapoolne pindalaga 4 km², savikihi keskmine paksus 2,1 m, suuremad paksused lasundi põhja- ja lõunaosas (maksimaalne 4,0 m), kattekihi keskmine paksus 0,7 m.

Leisi-Pärsama saviala (pindala 14,4 km²) asub Leisi ja Pärsama vahel. Maakasutuselt on iseloomulikud kõiksugu kõlvikud, valdavalt uudismaa. Savikihi keskmine paksus on 2,5 m, suurim paksus on põhjapoolses osas ulatudes 8,2 m. Kattekihi keskmine paksus on 0,7 m. Prognoosvaru on 7906 tuh. m³, katte maht 5534 tuh. m³.

Leisi-Parasmetsa saviala (pindala 21 km²) asub Angla ja Parasmetsa külade vahel. Suur osa territooriumist on maaparandustöödega muudetud põllu heinamaaks, on ka võsaga karjamaad ja metsa. Savikihi keskmine paksus on 3,3 m, suuremad paksused on ala põhja osas ulatudes maksimaalselt 8,5 m. Kattekihi keskmine paksus on 0,8 m. Ala läbib Leisi jõgi, millesse suubuvad magistraalkraavid, seetõttu ei tohiks olla probleemiks surveliste vete ärajuhtimine. Prognoosvaru on 41 992 tuh. m³, katte maht 10 180 tuh. m³. Laboratoorsete näitajate poolest sobib savi keraamiliste telliste tootmiseks, ala põhjaosas olev savi sobib klinkertoodete valmistamiseks.

Metsküla saviala (pindala 12 km²) asub Metskülast 1-5 km raadiuses lõunasse. Ala on kaetud segametsaga, harvem võsaga. Savikihi keskmine paksus on 2,9 m, maksimaalne 12,4 m ala põhjapoolses osas. Kvaliteedilt sobib savi keraamiliste telliste tootmiseks (vajab eelnevat peenestamist ja liivlahjendite lisamist), idapoolse lasundi savisid soovitatakse klinkertoodete tooraineks. Prognoosvaru on 46 381 tuh. m³, katte maht 17 592 tuh. m³.

Kruus Ainuke valla territooriumil kasutusel olev kruusa maardla on Tomba kruusakarjäär, mis asub 4,75 ha suurusel maa-alal Veske külas Leisi alevikust 2,5 km kaugusel. Kaevandamist alustati 1972 aastal, kuni 1993 aastani oli karjäär endise Karja sovhoosi kasutuses. Praeguseks on maa-ala antud Leisi valla munitsipaalomandisse kui valla ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalik maa. Karjäär on osaliselt ammendatud, seni on intensiivsemat kasutamist leidnud karjääri põhjapoolne osa. 1995 aastal tehtud uuringutega määrati karjääri jääkvarudeks 29 tuh m³ kruusa-liiva segu. Kaevandatav materjal sobib teede muldkeha ehitamiseks ja kruuskatteks. Karjääri potentsiaal seisneb põhiliselt veealuste varude kasutuselevõtus. Karjäär rekultiveeritakse veekoguks, mistõttu omab maa-ala edaspidigi puhkeotstarbelist tähtsust. Lisaks väärivad märkimist: Metsküla- Asuka leiukoht 40 ha-l ( varu 700-800 tuh m³ kruusa) asub osaliselt tagastatavatel maadel. 2 ha suurusel maa-alal (Metsküla karjäär) kaevandati kruusa endise Karja sovhoosi poolt. Karjäär on osaliselt ammendamata ja vajalik valla lääneosas asuvate kohalike teede remondiks. Valla volikogu on taotlenud karjääri alust maad (tagastamistaotlused puuduvad) munitsipaalomandisse kui valla arenguks ja ülesannete täitmiseks vajalik maa.

10 Liiv Meiuste liivamaardla (9,36 ha) maa on riigi omandis, maardla mäeeraldis on antud Saare Teedevalitsusele. Kaevandatava kihi keskmine paksus on 3,0 m, maardla aktiivne tarbevaru on seisuga 01.01.1997 a. - 294 tuh. m³. Oma omadustelt sobib liiv ehitusliivana ehitussegudesse. Pamma liivamaardla (26,21 ha) on kantud riiklikku maavarade registrisse aktiivse reservvaruga 603 tuh. m³ (01.01.1999 a. seis).

3.2.Mullastik (Kaart nr.3 “Mulla viljakus”, kaart nr.4 “Pinnakate”)

Erinevate muldade ja pinnavormide leviku seisukohalt võib Leisi valla territooriumi jagada kolmeks (alus: Eesti mullakaart 1:10000, analüüs Saaremaa BK Priit Penu):

1)Pammana poolsaar ja temast lõunasse jääv suhteliselt väike territoorium, mis on Saaremaa Keskkõrgustiku otsene jätk ja selle osa peamisteks tunnusteks on happeliste ja väheviljakate liivmuldade (peamiselt leede-gleimullad ja leedemullad) esinemine, need vahelduvad kruusaste ja veeristikuliste meretekkeliste künniste ja seljakutega, mis tähistavad kunagist rannajoont või saarekesi (Pammanast läänest ja loodes, Meiustest põhjas) ja peamised mullaliigid on mitmesugused rähksed, leostunud ja leetjad mullad. Viimatinimetatud mullad on ka viljakamad kuna leedemullad põllumajanduslikuks maaks ei kõlba oma toitainetevaesuse tõttu;

2)Leisi-Karja joonest idasse jäävatel aladel domineerivad madalad moreenlavad ja kühmustikud (Koikla ümbrus, Mätja ümbrus, Nihatust idasse, kus domineerivad erineva niiskusrezhiimiga suhteliselt viljakamad rähksed ja leostunud mullad) ja nende vahele jäävad savised (Leisist läänesse) ja liivased soostunud alad (levinud peamiselt madalsoo ja turvastunud mullad).

3)Leisi-Karja joonest läände jäävad alad on kõige tasasema pinnamoega Saaremaa ala, kus moreenlavad (Leisi, Parasmetsa, Veske , Nõmme jt. asulate ümbruses) vahelduvad madalate meretekkeleiste liivatasandikega. Suurim savitasandik asub Metskülast lõunasse jäävatel aladel. Neil aladel on levinud peamiselt madalsoomullad ja mitmesugused glei- ja turvastunud gleimullad.

Maade põllumajanduslikku potentsiaali tuleks hinnata järgnevalt: haritavaks maaks suhteliselt hästi sobivad mullad asuvad kõrgematel pinnavormidel (rähksed, leostunud mullad). Sellised piirkonnad on enamuse külade ümbruses, kus on paiknenud ka ajalooliselt vanad põllud. Madalamate pinnavormidega alad sobivad enam pikaajaliste rohumaakultuuride kasvatamiseks koos valikkuivendusega, kuid valikuliselt saab hea kuivendatuse korral kasutada ka haritava maana.

Leisi valla mullastikus domineerivad üldiselt väga niisked soo-, turvastunud- ja mitmesugused gleimullad ning kõrgematel kohtadel vanadel rannavallidel ja kunagistel saarekestel mere kuhjava tegevuse tulemusena tekkinud klibu ja kruusa lähtekivimile kujunenud parasniisked, aluselised ja suhteliselt hea viljakusega rähksed ja leostunud mullad.

11 Pinnakate kaart näitab vahetult huumusehorisondi all oleva pinnase koostist, kas kruus (1), liiv (9), savi (29 või muud setted.

3.3.Metsad (Kaart nr.5 “Metsade levik”)

Valla üldpindalast moodustab maabilansi järgi metsamaa 22252,6 ha, s.h.riigimetsamaa pindala 2912ha s.o. 13 %.

Vallas olevaid riigimetsi haldab Kuressaare Metskond (kuni 2000.a. Karjalasma Mk). Valitsevaks puuliigiks on mänd – 83%, ülejäänud kask - 11 %, kuusk -5 % ning haab – 1%. Riigimetsamaast moodustavad kaitsemetsad 577,7 ha. Kaitsemetsad jagunevad kaitsekategooriatesse kuulumise põhjuste järgi: 1)pinnakaitsemets 342 ha 2)plusspuudega mets 12,1 ha 3)haruldaste taimede kaitsemets 15 ha 4)teedeäärne kaitsemets 208,4 ha 5)mälestiste asukoht (ohvri allikas, rauasulatuskoht)

Haruldaste taimede kaitsemetsa ala on Triigi poolsaar, mis on orhideeliliste kasvapaik ning teine ala asub Pöitse metsas, kus on karulaugu ja kuldkinga kasvupaik.

Leisi valla riigimetsamaa kasvava metsa keskmine tagavara on 180 thm/ha, juurdekasv 5 thm/ha, I rinde täius 0,8.

Keskmine metsa vanus on 64 aastat ja metsa boniteet on 2,6. (Foto 3.)

Metsa uuendustööd riigimetsas on keskmiselt aastas 42 ha.

Paraku puudub erametsamaade uuendamise mehhanism. Maade tagastamise käigus on paljud maaomanikud heina- ja karjamaad lasknud võssa kasvada. Land-Sat MSS/TM satelliitandmete analüüsil saadud andmete (täpsus 1:100000)

alusel on valla metsamaa suurus ca 2500 ha suurem maabilansi andmetest

Foto 3. Leisi valla keskmine metsa vanus on 64 aastat

Puuliikide järgi koosneb valla metsamaa lehtpuumetsast - 30 %, okaspuumetsast- 60 % , segametsast- 10 %. Riigimetsa alal Triigi poolsaarel on majandustegevusest puutumatu ala, mis sobiks loodusreservaadiks või sihtkaitsevööndiks.

12 3.4.Veekogud (Kaart “Leisi valla üldplaneering)

Leisi vallast voolavad läbi või vald piirneb järgmiste jõgedega:

Nimetus Suubla Pikkus Valg- Kalda- Ehitus- Kallas- Tootmis- Vee- (km) ala ulatus keelu rada tegevuse kaitse (km²) m vöönd (m) (m) kitsendus vöönd (m) (m) Punapea jõgi Läänemeri 15 94,1 200 50 4 200 10 Leisi jõgi Väinameri 20 96,1 200 50 4 - 10 Oitme oja Triigi laht 13 34,7 200 50 4 - 10 Võlupe jõgi Triigi laht 14 108 200 50 4 200 10 Tõre peakraav Võlupe jõgi 12 41 200 50 4 - 10 Pikasoo oja Punapea jõgi 7 20,4 100 25 - - 10 Purtsa kraav Punapea jõgi 5 20,2 100 25 - - 1 Asuka kraav Punapea jõgi 3,5 100 25 - - 1 Luulupe peakr. Leisi jõgi 6 100 25 - - 1 Angla kraav Leisi jõgi 6 100 25 - - 1 Lubjaoja Võlupe jõgi 4 7,6 25 25 - - 1 Riidama kraav Väinameri 3 1,1 25 25 - - 1 Kuke peakraav Saastna laht 21 96,1 200 50 4 - 10 Lõve jõgi Oessaare 31 159 200 50 4 - 10 laht

Valla suuremad jõed (Punapea, Leisi, Võlupe, Oitme) on tuntud jõevähi levikualana. Lisaks sellele on Punapea ja Võlupe jõgi lõheliste kudemiskohaks.

Leisi valla idapiirile jääb osa Järveküla järvest, millest suurem osa asub Orissaare vallas. Enne maaparandustööde tagajärjel toimunud veetaseme alanemist , praktiliselt kuivamiseni, oli järv Põhja-Saaremaa suurim järv. Järveküla järv oli Triigi lahe kalakoelmu ala. Kevadise suurveega tulevad kalad mööda Võlupe jõge järve, kuid pärast kudemist on veetase langenud või hoopis kuivanud ning kalad on hukule määratud. Saaremaa Keskkonnateenistuse poolt on alustatud Järveküla järve veetaseme tõstmise uuringute projekti, mis on kalandusele ilmselt väga oluline projekt.

Tähelepanu väärib veel Metsküla ja Murika küla piiril Riigimetsa maadel asuv kaunis vesiroosidega, allikate ja kalade rohke Tuhkana järv, mis on kinnikasvamisohus. Järv vajab hüdrotehnilisi töid.

Eraldi veekogude tüüp on kaevandamiste tagajärjel karjäärides tekkinud tehisjärved. Leisi aleviku tehisjärv on rekultiveeritud kruusakarjäärist ning on Leisi elanike ja suvitajate ujumiskoht. Leisi tehisjärve äärne maa-ala on planeeritud puhke- eeldustega maaks. Samasugune järv on tekkinud ka Tomba kruusakarjääri, millest tulevikus võib saada ujumiskoht.

13 3.5.Põhjavee reostuskaitstus (Kaart nr.6 “Põhjavee reostuskaitstus”)

Põhjavee reostuskaitstuse kaart näitab ülemise aluspõhjalise veehorisondi reostuskaitstust (-ohtlikkust) maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Kaardi koostamisel on arvestatud pinnakatte paksust ja koostist ning alad on välja eraldatud järgmise klassifikatsiooni järgi:

I. Kaitsmata alad (A1, A2)- asuvad põhiliselt valla ida osas: Paaste, Jõiste, Mujaste, Roobaka, Nihatu külade maadel. Väiksemad alad on Hiievälja-Õeste, Laugu-Nurme, , Metsküla-Peederga ja Purtsa-Pamma külade maadel. Pinnakatte paksus on seal alla 2 m (A1- alla 1m). Põhjavesi on kaitsmata nii orgaanilise kui ka mineraalse reoaine suhtes. Pinnavesi voolab vabalt põhjavette alvarite ja kurisute piirkonnas. Põllumajandustegevus on kaitsmata aladel küll lubatud, kuid kehtib rida piiranguid mineraalväetiste kasutamise, loomade arvu ja reostusohtlike objektide ehitamise osas.

II. Nõrgalt kaitstud alad (B1, B2) – on valdavalt omased Leisi vallale ning kulgevad põhja-lõuna suunaliselt Pammana poolsaarelt alates Luulupe kuni Selja külade maani ja Triigi poolsaarelt üle Pärsama, Koikla, Ratla külade. Saviliivpinnakatte (moreeni) paksus on 2-10 m (B1 - 2-5m, B2 - 5-10m). Põhjavesi on nõrgalt kaitstud mineraalväetistes sisalduvate nitraatide suhtes, paremini kaitstud orgaanilise reostuse osas. Nendel aladel on soovitav piirata mineraalväetiste kasutamist (kuni 100 kg lämmastikku haritava maa hektari kohta). Kraavide ja jõgede äärde tuleks jätta rohumaapeenar ja künnivall. Keelatud on reovee juhtimine karsti.

III. Keskmiselt kaitstud alad (C) – kulgeb Leisist lõuna suunas üle Angla ja Karja külade maade. Saviliivmoreeni paksus on 10-20 m või levib 2-5 m paksune saviekraan, mida ei rikuta inimtegevusega. Põhjavesi on küllaltki hästi kaitstud nii mineraalse- kui ka orgaanilise reostuse suhtes.

IV. Kaitstud alad (D) – Punapea jõe suudmest Poka ja Pöitse külade maadel. Moreeni paksus on üle 20 m või savikihi paksus üle 5 m. Põhjavesi reeglina ei ole ohustatud pindmise reostuse suhtes. Andmeallikas: Eesti Geoloogiakeskus (BKA Saaremaa Keskuse andmebaas)

14 3.6.Kliima

Leisi valla piirkonnale omane paljuaastane (30-aastat Kuressaare ja Karja vaatlusandmed: 1961-1990) keskmine temperatuur on 6,0 ° C. Kõige soojem kuu on aastas juulikuu, keskmise temperatuuriga 16,5° C ja kõige külmem, veebruarikuu, mille keskmine temperatuur on –4,4° C. Viimase 10 aasta kestel on täheldatud õhutemperatuuri tõusu 6,9 ° C, juulikuu keskmine 17,1 kraadi ja veebruari keskmine temperatuur –2,9 kraadi. Soojem suvekuu on olnud 1997.aasta august 19,7 kraadi.

Ööpäevane maksimaalne temperatuur on tõusnud viimase poole sajandi jooksul kõige kõrgemale 1975.aasta augustis 32,0 kraadini ja minimaalne langenud kõige madalamale 1978.aasta detsembris –32,6 kraadini. Õhutemperatuuri üleminek toimub 0° C-st märtsikuu keskel ning öökülmad õhus lõpevad tavaliselt maikuu keskel.

Vegetatsioon algab tavaliselt 25.aprilli paiku, mil õhutemperatuur läheb püsivalt üle 5° C ning maikuu kolmanda kümnepäevaku alguses saabub suvi (õhutemperatuur läheb üle 10° C). Sügisesed öökülmad algavad juba septembri lõpul. Õhutemperatuur läheb alla 5° C novembri algul ja alla 0°C detsembri I dekaadil.

Paljuaastastel andmetel moodustub püsiv lumikate 31.detsembril ning kestab kuni 27.märtsini.

Päikesepaiste kestus on keskmiselt 1924 tundi aastas, moodustades 43 % võimalikust päikesepaiste kestusest.. Juunis on päikesepaistet maksimaalselt, keskmiselt 319 tundi, mis moodustab 59 % võimalikust. Minimaalselt näitab päike ennast detsembris, keskmiselt ainult 25 tundi kuus.

Paljuaastastel andmetel on aastane keskmine sademete hulk 648 mm. Valdavateks on lõuna- ja läänekaarte tuuled. Aasta keskmine tuule kiirus oli 1999.a. 4,3 m/s. Tugevamad tuuled jäid novembrisse ja detsembrisse. 1999.aasta maksimaalne tuulepuhangu kiirus registreeriti novembris 28 m/s. Andmeallikas: EMHI Meteoroloogiakeskus

3.7. Looduskaitseobjektid: (Loetelu Lisa nr.1)

Leisi valla territooriumil asuvad järgmised looduskaitse all olevad alad ja üksikobjektid:

Kooljamäed (Pamma luited) asuvad Purtsa küla kirdeserval. Kaitse alla võetud Kingissepa Rajooni TSN TK 03.04.1965 a. otsusega nr.32. Luited on osaliselt ümber kujundatud Purtsa, ka Pamma või Karja maalinna rajamisega. Maalinn on ka arheoloogiamälestis. Arvatakse, et nendel liivamägedel peeti saarlaste 1343.a. ülestõusu veriseim lõpplahing. Praegu on linnus metsa kasvanud. Linnust ümbritseva liivavalli idaosa on looduslik, mujal kunstlikult kokku kuhjatud ning kaetud pae- ja raudkividega. Luidete kohta on olemas maakonnas kaitse-eeskiri.

15 Kaitsereziim: keelatud on lageraied, prahistamine ja risustamine, lõkete tegemine, ehitus- ja kaevetööd, luidete muul viisil kahjustamine.

Pärsama dendraarium (0,6 ha) asub Pärsama külas, kaitse alla võetud ENSV MN 13.03.1959 a. korraldusega nr.331-k. Dendraarium on rajatud peale I maailmasõda Georg Karmla poolt. Seal kasvab 50-60 võõrpuuliiki. Kaitsereziim: keelatud on puude raiumine ja vigastamine, okste murdmine, koore kahjustamine; dendraariumi prahistamine ja risustamine, ehitus- ja kaevetööd, lõkete tegemine ja dendraariumi ilme muul viisil kahjustamine.

Laugu astang (1 ha) asub Laugu küla põhjaserval, kaitse alla võetud Kingissepa Rajooni TSN TK 03.04.1965 a. otsusega nr.32. Astangul kasvavad vahtrad, jalakad, saared, pärnad, lepad ja kased. Objekt on omapärane, see kaunistab ümbrust ja pakub igale möödujale suurepärast vaatepilti. Kaitsereziim: keelatud on astangu loodusliku ilme kahjustamine.

Koikla park (2,9 ha) asub Koikla külas, Angla-Koikla maantee ääres. Ümbritsevast maastikust on park eraldatud kiviaiaga. Dendroloogiliselt on park liigivaene. Endise Koikla mõisahoone alusmüürile on ehitatud Koikla koolihoone. Kaitsereziim: keelatud on puude ja põõsaste vigastamine ja raiumine: maa-ala kasutamine lao- või hoiuplatsina, kariloomade karjatamine, prahistamine ja risustamine; ehitiste püstitamine.

Võlupe rändrahn (maht 57 m³, kõrgus 3,3 m, ümbermõõt 20,3 m) asub Orissaare -Leisi maanteest 100 m mere poole rannaniidul, Leisi-Orissaare-Pärsama teeristilt 0,6 km Orissaare pool, Kaasiku talu maadel. Kaitsereziim: keelatud on rahnu purustamine ja kahjustamine, esialgse kuju ja asendi muutmine. Kaitsetsoonis raadiusega 50 m on keelatud ehitiste püstitamine, kraavide kaevamine, rahnu ümber põllukivide ja muude materjalide kuhjamine ja muul viisil risustamine.

Metsküla tamm (kõrgus 15,5 m, võra läbimõõt 20 m) on kaitse alla võetud Looduskaitse Valitsuse juhataja 17.03.1959 a. käskkirjaga nr.25. Tamm kasvab Metsküla külas Leisi-Mustjala maantee ääres Jaani talu juures.

Laugu jalakas (kõrgus 26 m, võra läbimõõt 17 m) on kaitse alla võetud Kingissepa rajooni TSN TK 03.04.1965 a otsusega nr.32. Jalakas kasvab Laugu külas Laugu-Nurme tee äärses puuderibas Karjala talu maadel.

Veske pärn (kõrgus 23,5 m, võra läbimõõt 13 m) on kaitse alla võetud Kingissepa rajooni TSN TK 03.04.1965 a otsusega nr.32. Pärn kasvab Veske külas Pikamäe tee ääres Kalda talu õue ja põllu piiril. Kaitsereziim puudele: keelatud on nende puude raiumine, võra, tüve ja juurestiku rikkumine ja kahjustamine. Kaitsetsoonis raadiusega 50 m on keelatud ehitiste püstitamine, kommunikatsioonide ehitamine, kraavide kaevamine, tarastamine (v.a. looduspärased kaitsetarad), risustamine, mürkkemikaalide ja herbitsiidide kasutamine, maaharimine võra projektsiooni ulatuses.

16 Peale eelloetletute alade ja objektide asub Triigi poolsaarel Aleksander Heintalu poolt rajatud arboreetum, mis oma taimekoosluse poolest sisaldab umbes 700 eri nimetust.

Haruldastest looduskaitsealustest taimeliikidest on orhideeliste kasvupaik Triigi poolsaarel ning karulaugu ja kuldkinga kasvupaik Pöitse metsas. Pöitse külas asub ka suur mänd, milline väärib üksikobjektina kaitse alla võtmist.

4. Sotsiaalne infrastruktuur

4.1. Demograafiline seisund (Kaart nr.7 “Külade piirid)

Leisi vald on oma pindala järgi 347,9 km ² suuruselt teine vald Saare Maakonnas. 01.01.2000. aasta seisuga oli vallas 2487 elanikku. Asustuse tihedus on 7,15 in/km² (Saare maakonna valdade keskmine on ~ 14 ja eesti keskmine on ~ 33 elanikku ühe ruutkilomeetri kohta), mis on 4,6 korda väiksem Eesti keskmisest.

Leisi valla elanike vanusegruppide osakaal protsentides (1999)

60,0 50,0 40,0 elanike arv 30,0 mehed 20,0 naised 10,0 0,0 0-15 16-59 60+

Vallas on tööealistest elanikest suurem osatähtsus meestel, pensionieas on kõige enam naisi ja kõige vähem on alla 15-aastaseid tüdrukuid.

Tabel Rahvaarvu muutus Leisi vallas

1996 1997 1998 1999 Rahvaarvu -20 -20 37 -30 muut Sünnid 21 24 18 18 Surmad 35 41 35 31 Loomulik iive -14 -17 -17 -13

Sünd 350 369 325 355 maakonnas

Leisi valla rahvastiku loomulik iive on viimastel aastatel pidevalt negatiivne.

17 Samuti on püsiv languse tendents elanike arvus. Mõningast elanike arvu tõusu on märgata ainult Leisi alevikus.

Tabel: Valla külade alaliste elanike arv

Küla, aleviku nimi 01.01.1997 01.01.1998 01.01.1999 01.01.2000 Leisi 374 379 374 382 Karja 310 303 292 289 Pärsama 268 263 261 252 Metsküla 137 132 135 135 Koikla 114 111 100 101 Ratla 86 87 83 85 Pamma 82 79 78 78 Laugu 83 81 79 73 Parasmetsa 72 71 75 70 Roobaka 72 74 67 67 Luulupe 65 68 67 65 Nihatu 54 51 54 55 Veske 57 59 52 51 Asuka 47 47 47 46 Triigi 43 47 48 45 Viira 35 37 42 42 Pammana 34 43 36 37 Nõmme 36 38 37 35 Murika 35 32 32 33 Linnaka 31 31 32 32 Mujaste 34 33 32 32 Angla 34 33 32 31 Lõpi 29 29 30 30 Meiuste 31 28 31 30 Räägi 28 32 32 30 Mätja 32 31 28 29 Oitme 31 28 30 29 Soela 27 27 28 26 Aru 23 24 25 25 Metsaääre 24 23 26 24 Aruste 15 18 18 18 Koiduvälja 19 16 16 18 Linnuse 15 16 18 18 Tareste 25 22 19 18 Nurme 19 17 18 17 Õeste 17 17 17 17 Külma 17 16 16 16 Pöitse 15 15 17 16 Jõiste 25 23 15 15 Selja 19 14 14 14 Paaste 6 6 11 12 Peederga 9 9 10 10 Hiievälja 7 9 9 9 Poka 9 9 9 9 Kopli 8 7 7 7 Purtsa 9 8 7 5 Tutku 5 6 6 5 Nava 2 2 2 2 Tiitsuotsa 2 2 2 2 Kaisa 3 1 1 - KOKKU 2574 2554 2517 2487

18

Elanike arv Leisi vallas

2600 2580 2560 2540 2520 elanike arv 2500 2480 2460 2440 1996 1997 1998 1999

Leisi valla töötavate elanike ning ka mittetöötavate ja mitteõppivate tööealiste elanike osakaal on märgatavalt väiksem võrreldes Saare maakonna elanikkonnaga. Samal ajal kooliealisi lapsi ja vanureid on rohkem võrreldes maakonna elanikega. (Kasutatud Statistika aastaraamatuid)

Elanike struktuur võrreldes Saare Maakonnaga

100 80 60 % 40 20 0

Kokku Leisi vald

õppivaid

vanureid töötavaid

kooli-ealisi Saare Maakond

mittetööt.ja õpp.tööeal.

19 4.2 Tööturg ja toimetulek

Tööealiste elanike osa valla rahvastikus on 53 % (diagramm “Leisi valla elanike vanusegruppide osakaal protsentides).

Leisi valda registreeritud ja tegutsevad ettevõtted seis 01.01.2000:

Ettevõte asukoht Tegevusala töötajate arv

Vallavalitsus Leisi 150 (koos allasutustega Karja Pagariäri oü Karja pagari- ja kondiitritooted toidukaupade jaemüük 18 Karja oü Karja põllumajandus 16 Koikla oü Pärsama põllumajandus 25 Pärsama Kütus oü Pärsama kütuse jaemüük 6 masinateenused Oss oü Koikla seakasvatus 17 Aultas oü Karja metallitööd autoremonditööd 4 Mätja oü Mätja põllumajandus 2 Farmel oü Pärsama elektriseadm.remont, ehitus 3 Karja Bensiinijaam oü Karja mootorikütuste müük 2 Saaremaa Ökotalu oü Angla põllumajandus 3 Rondo Puit oü Angla puidu töötlemine 7 Suuster & Ko as Karja ehitustegevus 10 Imobiles oü Angla elektritööd 1 Roobaka Puit oü Roobaka puidutooted 8 Sassimaja oü Leisi toitlustamine 3 Pärsama Vara tüh Pärsama hoiu-laenu ühistu tegevus 2 Raudsepa talud uü Nõmme metsamajandus 1 Kokku 18 ettevõtet s.h.Karjas 5, Pärsamal 4, Anglas 3, Leisis 2

Leisi vallas tegutsevad, kuid mujale registreeritud ettevõtted: Pikse Kaubanduse as Leisi jaekaubandus 9 Pärsama Karja Aktsioon oü Leisi jaekaubandus, toitlustamine 10 Murika Metsküla Saare Tarbijate Ühistu Leisi jaekaubandus 5 Pärsama Päästeamet Leisi Enso Mööbel as Leisi puidutooted 80 Eesti Post as Leisi sideteenused 6 Eesti Energia as Leisi elektri-ehitustöö 5

Füüsilisest isikust ettevõtjad ja talud - tegutsevad 56 nimetust mittetegutsevad 22 nimetust

20 Füüsilisest isikust ettevõtjate põhitegevusalad on põllumajandus ja metsamajandus, kalapüük, mesindus. Suure osatähtsuse omab turistide teenindamine (29 ettevõtjat).

Töötava elanikkonna struktuur Leisi vallas

100 80 60 % elanike 40 20 0 Kokku Palgatööl oma talus oma ette- oma maja- ind. tööl võttes pidamises

Leisi valla töötavast elanikkonnast on hõivatud palgatööga 88 %, oma talus töötab 4,6 %, oma ettevõtluses 3 % ja oma majapidamises ning individuaaltööga on hõivatud ainult 2 % elanikest. (Kasutatud Statistika aastaraamatuid, Äriregistri andmeid)

Registreeritud töötute arv ja protsent valla elanikkonnast

1997 1998 1999 102 / 4 94 / 3,7 119 / 4,8

Toimetulekutoetusi maksti vallas: 1997.a. 1087 korral 1998.a. 1158 korral 1999.a. 1108 korral.

4.3.Meditsiin ja sotsiaalhoolekanne.

Vallas töötab perearstikeskus, mis paikneb Leisi alevikus ridaelamu korteris. Peale Leisi toimub nii perearsti kui ka velskri vastuvõtt Karja, Pärsama, Metsküla ja Pamma külades. Velskripunktide majanduskulud kaetakse valla eelarvest, samuti makstakse velskrile täiendavat töötasu.

1999.aastal osteti valla eelarve vahendite arvel kaasaegne hambaravi kabineti sisustus. Samast ajast toimub Leisi Keskkooli ruumes paiknevas hambaravi kabinetis kodanike vastuvõtt 2 korda nädalas. Ainuke apteek vallas töötab Leisi alevikus.

21 Sotsiaalhoolekandega tegeleb vallas 2 ametnikku, kes tegelevad eelkõige tööealiste mittetöötavate inimestega ning alaealistega. Töölepingu alusel on 2,5 töökohta, kuid töötajaid on rohkem ning tegelevad väiksema koormusega. Nende ülesandeks on vanurite või invaliidide kodus hooldamine (avahooldus). Leisi vallas on vanadekodu, mis asub Karja külas. Vanadekodu mahutab 11 vanurit. Enamik vanureid eelistab koduhooldust. Valla vahendite arvel hooldatakse ainult lasteta vanureid ja invaliide.

4.4.Turvalisus

Leisi vallas töötab Saare Politseiprefektuuri konstaabel, kes ka elab valla territooriumil. Avaliku korra kaitsel abistavad teda abipolitseinikud.

Valla elanike turvalisuse tagamisel on oluline Leisi Päästekeskus, kus on ööpäevaringses valves 3 meest. Nende käsutuses on 2 tuletõrjeautot ja veeveotsistern Eraldi tuletõrjeauto on veel Pärsama külas. Leisi Päästekeskuse väljaarendamiseks on vald ja riik kulutanud palju ressursse ning Leisis, kui Põhja-Saaremaa keskuses, on ta väga vajalik.

Sotsiaalset turvalisust aitab tagada ja hoida saareline asupaik ning elanikkonna paiksus. Edukalt toimib sotsiaalne kontroll ja nn. naabrivalve.

5.Haridus ja kultuur

5.1.Haridusasutused

Lasteaiad: Leisi vallas töötab käesoleval ajal 2 lasteaeda – Karja lasteaed ning Pärsama Algkool-lasteaed. Pärsama lasteaia nimekirjas on 26 last ja tegutseb 2 rühma, Karja lasteaias on 1 rühm ja nimekirjas 17 last . Rahvastiku negatiivsest iibest lähtuvalt tulevikus kahte lasteaeda üleval pidada ei ole majanduslikult otstarbekas.

Koolid: Vallas töötab 4 kooli, millede laste- ja klassikomplektide arvud on järgmised:

Kooli nimetus õpilaste arv klassikomplektide arv 1.Leisi Keskkool 300 13 2.Pärsama Algkool 75 6 3.Metsküla Algkool 39 3 4.Pamma Algkool 15 2 Kokku 429 24

Leisi Keskkooli hoone on ehitatud 1983.aastal ning on materiaal-tehnilise baasi poolest üks parim Saaremaal (ujula, võimla, lasketiir, autoõpetus ja puidutööõpetus klassid, arvutiklass ja majasisene arvutivõrk, kaasaegne

22 raamatukogu, internaat, staadion). Algklassidele on organiseeritud huvikool, mis töötab ringide põhimõttel. Leisi Keskkooli asuvad õppima enamik valla algkoolide lõpetajaid ning keskkooli osasse tuleb ka väljastpoolt valda lapsi. Samal ajal läheb aga mingi arv lapsi õppima Kuressaare gümnaasiumidesse. 1999.aasta riigieksamite tulemusete põhjal oli Leisi Keskkool 31.kohal oma grupi 97 gümnaasiumi hulgas. Kõige parem positsioon oli inglise keeles (3. koht), kõige halvem matemaatikas (63. koht).

Pärsama Algkool- Lasteaed ehitati 1985.aastal ning omab kaasaegsed tingimused õppetööks.

Metsküla Algkooli õppetöö toimub vanas 20.sajandi I poolel ehitatud majas, mis vajab remonti. Algkool on veel 6 klassiline.

Pamma Algkool on rajatud 20.sajandi alguses. Seni on veel 4-klassiline.

Kõik valla koolid on varustatud arvutitega. Kõikides koolides töötavad ka huvialaringid pärast tunde.

Koolide jaoks kindlaid piirkondi praktiliselt kuni 6-klassini ei ole, kuna õpilastransport katab kogu valla territooriumi ja selleks sõidab iga päev 3 bussi. Esimesse klassi minevate õpilaste järgi on eeldust arvata, et üks või kaks algkooli tuleb õppetööks lähiaastatel sulgeda laste puudumise tõttu. Samas jäävad koolihooned kohapealsete elanike käsutusse kui kultuuri ja ühiskondliku kooskäimise kohaks.

Tabel: I klassi minevate laste prognoos 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Leisi 16 13 10 14 10 8 Pärsama 7 8 2 4 2 1 Metsküla 6 1 5 5 4 3 Pamma 2 1 2 2 - - Kokku 31 23 19 25 16 12

Tabel: Õpilaste arvu prognoos aastate lõikes 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Leisi 278 265 246 230 204 186 Pärsama 64 63 55 42 34 24 Metsküla 42 33 31 30 26 24 Pamma 14 11 9 7 5 4 Kokku 398 372 341 309 269 238

23 5.2. Kultuur

Klubiline tegevus Leisi vallas toimub 3 maja baasil ning piirkondlikult külades. Pärsama kultuurimaja on 20.sajandi I poolel ehitatud hoone, millele tehti 1999.a. juurdeehitus mängutoa, fuajee, kanalisatsiooni ja veevärgi jaoks. Juurdeehitusega saadi pinda juurde ja tingimusi märgatavalt kaasaegsemaks. Pärsama kultuurimaja on populaarsete ürituste, tantsuõhtute ja teatrietenduste korraldaja. Aktiivselt tegutsevad lasteringid.

Leisi kultuurimaja tegutseb Leisi Keskkooli ruumide baasil, kus käivad koos segakoor, naisrahvatantsurühm, -ansambel ning pensionäride laulu- ja tantsuansambel. Korraldatakse ka pidusid.

Karja lugemistuba asub Karja mõisahoones, mis rekonstrueeriti 1998.aastal. Seal on peale lugemistoa ka saal ja abiruumid. Karjas toimuvad käsitööringid nii täiskasvanuile kui lastele, harjutab näitering, korraldatakse pidusid.

Metsküla piirkonna kultuuri üritused toimuvad koolimaja ruumes. Korraldatakse pidusid ja ühiseid küla ettevõtmisi, millede eestvedajateks on kohalikud elanikud.

Pamma piirkonna elanikud korraldavad mitmete tähtpäevade tähistamisi ja muid kooskäimise üritusi samuti Pamma algkooli ruumides.

Koikla piirkonnas tegutseb käsitööhuviliste ring, kes ühtlasi ka seltsielu veab ning vahel pidusid korraldab. Tööd tehakse endises Koikla koolimajas, mis kuulub eraettevõtjale ning on halvas seisukorras.

Suveperioodi ürituste läbiviimiseks leiab laialdast kasutamist Leisi laululava kõrvuti spordiväljakuga. Välja on kujunenud suuremad suveperioodi üritused: jaanipäeva tähistamine, Leisi Õlletoober juuli kuus ja Karja kihelkonnapäevad augustis. Suurim ja populaarsem on nendest oma heatasemeliste kontsertide ning rahvuslike traditsioonide poolest Õlletoober, mida korraldatakse eraalgatusel. Kultuurialaselt osaletakse ka rahvusvahelisel üritusel – Põhjamaade kultuuri - päevadel, kus osalevad veel Soome, Norra, Rootsi ja Taani isetegevuslased.

Traditsiooniliseks kultuuri- ja spordiürituseks on kujunenud Soela väina mängud, milles osalevad kahelt poolt Soela väina valdade esindused (Leisi, Mustjala, Käina, Emmaste vallad). Leisis toimuvad igal kevadel ja sügisel laadad.

Raamatukogud asuvad Leisis, Metskülas ja Pärsamal. Karja lugemistuba asub Karja külas. Leisi ja Pärsama raamatukogud asuvad kaasaegselt remonditud ruumides. Metsküla raamatukogu ruumid on vanas puitmajas ja tulevikus ilmselt kolib üle koolimajja. Kõikides raamatukogudes on arvutid ja internetiühendus.

Tabel: Raamatukogude põhinäitajad 1999.a. Fondi suurus Lugejaid Töötajate arv Leisi 10586 489 2 Metsküla 5368 175 1 Pärsama 8590 277 1

24 Kino näidatakse põhiliselt Leisi Keskkooli saalis (spetsiaalselt ehitatud abiruumid) ja Pärsama kultuurimajas. Vald subsideerib kinopileti hinda. Filmiaparatuur on vana ning ilmselt lähiajal uut osta ei suudeta. Kinokülastajate arv on tagasihoidlik.

5.3. Sport

Leisi valla spordirajatised on keskooli saal 32x 18 m, staadion 400 m murukattega ringiga, 3 võrkpalliväljakut (1 liivakattega, 2 murukattega) ja üks betoonkattega korvpalliväljak. Leisi keskkooli hoones asub 4 x 25m rajaga ujula.

Teistes koolides spordisaale ei ole. Küll aga on külades võrkpalli väljakuid (Metskülas, Mätjal, Pärsamal, Karjas, Koiklas, Ratlas).

5.4.Kirikud ja kalmistud

Eesti Evangeelne Luterliku Kiriku Karja Katariina kirik - muinsuskaitsealune arhitektuurimälestis. (lisa “Muinsuskaitseobjektide nimekiri”). Koguduse suurus 101 liiget, viimasel aastal on peetud jumalateenistusi 62, ristituid 7, leeritatuid 6, matmisi 7.

Eesti Apostlik Õigeusu Kiriku Leisi Püha Olga kirik-koguduses 1999.aastal 8 hinge, peetud teenistusi 13, matmisi 3 ja ristimisi 2.

Eesti Apostlik Õigeusu Kiriku Pärsama Püha Innokenti kirik – koguduse suurus 1999.aastal 22 liiget, peetud jumalateenistusi 8 ja matmisi 4.

Eesti Apostlik Õigeusu Kiriku Metsküla Issanda Templisse viimise kogudus– 1999.aastal 18 liikmeline kogudus, peetud teenistusi 11, matmisi 3 ja ristimisi 7.

Palvelad –baptistide palvela Leisis 23 liikmeline ja Meiuste külas 22 liikmeline.

Leisi vallas on 4 kalmistut. Leisi kalmistu on suurim - 3,2 ha, Karja kalmistu suurus on 2,8 ha, Metsküla kalmistu suurus on 1,6 ha, Pärsama kalmistu suurus 1,3 ha. Pärsama kalmistu vajab reservmaad matmisteks juurde 0,7 ha. Teistel kalmistutel on vaba matmismaad ca kolmandiku ulatuses pinnast. Viiendaks kalmistuks on Karja kiriku lähedal asuv vana surnuaed, kuhu enam matmisi ei toimu ja on üsna unarusse jäetud. Kalmistule on maetud kuulsusi nagu kirjamees Fr.Willmann, koolmeister C.Allas jt. Surnuaed vajab korrastamist.

5.5.Muinsuskaitse (Loetelu: Lisa nr. 2)

Muinsuskaitse objektidel on oluline tähtsus turismi seisukohalt muutmaks valda veelgi aktraktiivsemaks. Probleemiks on vähene informeeritus - ainult vähestes kohtades on olemas turisminduse seisukohalt olulised teeviidad ja infostendid. Samuti vajavad korrastamist objektidele juurdepääsuteed. Muinsuskaitse seadusest tulenevatest kitsendustest objektil, maakasutuses, kohustustest ja õigustest on

25 maaomanikud informeeritud tänu Muinsuskaitseinspektsioonile, kes on väljastanud vastavad kaitsekohustuse teatised.

Arheoloogiamälestised: Tuntum, Purtsa maalinn (Kooljamäed), on ka looduskaitseobjekt . Arheloogiamälestised on põhiliselt kivikalmed Ratla, Koikla ja Pamma külades. Leisi valla arheloogiamälestised on kantud valla üldplaneeringu kaardile ja nimekiri on ära toodud käesoleva kausta lõpus, vt. lisa “Muinsuskaitseobjektid”

Arhitektuurimälestised: Angla tuulikud asuvad Upa-Leisi maantee ääres Angla külas. See on ainus koht Saaremaal, kus on säilinud üks saare endisele maastikule nii iseloomulikest tuulikumägedest. Kunagisest üheksast tuulikust on säilinud viis, nendest neli pukktuulikut ja üks hollandi-tüüpi tuuleveski. Tuulikud ja selle alune kinnistu kuuluvad valla omandisse. Karja kirik asub Angla-Koikla maantee ääres Linnaka külas. Gooti stiilis kirik on ehitatud 13.sajandi teisel või 14.sajandi esimesel poolel ning on peaaegu muutumatuna säilitanud oma esialgse ilme. Kirik on kujundatud rikkalike seinamaalingute ja raidkaunistustega, millised on võetud kunstimälestistena kaitse alla. Kirik on registreeritud arhitektuurimälestistena koos sinna juurde kuuluvate kirikuaia, piirdemüüri ja kõrvalhoonetega. Leisi valla arhitektuurimälestised on kantud valla üldplaneeringu kaardile ja nimekiri on ära toodud käesoleva kausta lõpus, vt. lisa 2 “Muinsuskaitseobjektid”.

Ajaloomälestised Ajaloomälestisteks on kalmistud Leisis, Metskülas, Karjas ja Pärsamal ning II maailmasõjas hukkunute ühishauad. Ajaloomälestiste nimekiri on ära toodud käesoleva kausta lõpus lisas 2.

Kunstimälestised Leisi valla kunstimälestised (18 nimetust) asuvad valla kirikutes.

Kõik Leisi vallas asuvad muinsuskaitsealused objektid on riikliku tähtsusega kultuurimälestised ja kõik objektidega seonduv on reguleeritud Eesti Vabariigi Muinsuskaitseseadusega (RT I 1994, 24, 391).

6.Majandus

6.1. Maakasutus (Üldplaneeringu kaart)

Leisi valla üldpindalast (348 km²) on haritava maa all 22 % ja metsamaa all 64 %. Riigiomandusest moodustab enamuse riigimets 2912 ha.

Vallal on ca 7000 ha vabu maid. Kuna paljud neist ei leia erastamise käigus omanikku, siis jäetakse need riigi tagavaramaaks või liidetakse riigimetsa külge. Munitsipaalomandis on praegu 20 ha maad., mis pärast planeeringu kinnitamist peaks samuti suurenema eeskätt sotsiaalmaa arvel. Sotsiaalmaaks taotleb vald

26 kalmistute maad, Leisi staadioni maa, Leisi järve ja Pärsama tiigi maa, spordiplat- side ja külade kooskäimise kohad. Valla ülesannete täitmiseks on vajalik munitsi- paalmaaks võtta metsamaid ja köögiviljamaid, puhkeotstarbelisi ranna alasid.

Maareformi lõppedes peaks maaomandi struktuur moodustuma järgmiselt: eraomand 60 %, riigi omand 39 %, munitsipaalomand 1 %. Maareformi käigus on 47 % taotletud maadest tagastatud. Sellise tempoga jõutakse taotlused rahuldatud 2004.aastaks. Ostueesõigusega erastamisi on lahendatud 48 % ja taotlused loodetakse rahuldada 2003.aasta lõpuks.

Lähematel aastatel peaks märkimisväärse osa andma munitsipaalmaa (praegu 20 ha, mis teeb ca 0,1 % valla üldpinnast).

Haritava maa kasutamine

kasutuasele võtmata eraomand 17% 24%

taluseaduse alusel 3% ajutine kasutus 56%

Maakasutuse struktuur omandivormide lõikes

eraomand 21%

riigiomand kasutusele 10% võtmata 52% Taluseaduse alusel ajutine kasutus 2% 15%

.

Maaomandi struktuur maareformi lõppedes

munitsipaalomand 1% riigiomand 39% eraomand 60%

27 6.2. Põllumajandus ja kalandus

6.2.1. Põllumajandus Leisi vallas on haritavat maad 7569 ha, mis on 22 % kogu pinnast. Põllumajandusega tegelevad taludes ja elanike majapidamistes tootjad kui ka ühismajanditest väljakasvanud ettevõtted. Suurettevõtetest saab nimetada ainult osaühinguid Karja, Koikla, Oss, väiksem on Mätja ning Saaremaa ökotalu (kasutab maid Leisi vallas). Karja ja Koikla osaühingud on nii taime- kui loomakasvatussaaduste tootmisele orienteeritud ettevõtted. Oü Oss, asukohaga Koikla küla, toodab ja müüb sealiha. Saaremaa ökotalu toodab ainult teravilja. Suurtalusid vallas ei ole. Suurema loomade arvuga on 2-3 talu, kus peetakse 20- 30 pealist lehmakarja. Eramajapidamiste ja talude põhiline müügiartikkel on loomakasvatustoodang, sealhulgas piim. Taimekasvatus on orienteeritud söödatootmisele, vähemal määral teravilja müügile. Vaatamata heade looduslikele eeldustele tegeletakse vähe lambakasvatusega, takistuseks peetakse turu võimaluste puudumist.

Ühe alternatiivse tootmisharuna on hakatud tegelema marjakasvatusega, kuid stabiilse turu puudumisel pole see veel suurt populaarsust saavutanud. Kliima ja taimestik võimaldavad tegeleda mesindusega – 4-5 talu.

Põllumajandussaaduste tootmise ja müügi tendentsid näitavad vähenemise suunda, kuigi põllumajandus on Leisi valla elanikonnale olnud traditsiooniline tootmisala.

Kui Leisi vallas oli 1996.aastal 1523 lehma, 1997.aastal 1400 ja 1998.aastal 1288 lehma. Seega toimub pidev loomade arvu vähenemine, mis ka praegu jätkub.

Piima müük Leisi vallas

300 280 tonni 260 240 220 1996 1997 1998 1999

Alates 1996.aastast piima müük aeglaselt kasvas 284 tonnilt 298 tonnile 1998.aastal, kuid 1999.aastal langes müük suhteliselt järsult 256 tonnile.

28 Samal perioodil on küll keskmine piimatoodang lehma kohta tõusnud 2585 kg-lt 3429 kg-ni, jäädes samal ajal maha Saare maakonna vastavatest näitajatest (andmed Saare Maavalitsuse majandusosakonnast). Lehmade arvu tunduva vähenemisega väheneb ka müüdud piima kogus.

Keskmine piimatoodang lehma kohta

4000

3000

kg 2000 Leisi vald Saare Maakond 1000

0 1996 1997 1998

6.2.2. Kalandus

Leisi vald paikneb Väinamere ääres, piirneb Triigi lahe ja Soela väinaga. Osa elanikkonnast on juba ajalooliselt tegelenud kalandusega.

Tabel Leisi valla vetest püütud kalad 1998 ja 1999 aastal 1 1998 1999 püütud kala kg keskm. hind püütud kala kg keskm.hind Räim 74248 2.70 12207 1.70 Lest 9433 6.0 4344 5.75 Tuulehaug 6267 5 1708 4.45 Säinas 327 8 112 14.85 Särg 153 4 - 3.05 Lõhe 142 45 90 50.05 Angerjas 100 100 68 91,25 Forell 94 45 110 44,5 Haug 91 15 11 19,4 Siig 90 20 32 23,55 Tursk 85 16 14 18,2 Ahven 65 20 14 20,15 Muud 85 8 Kokku 91180 18718 Alus: Püügiandmed Keskkonnaministeeriumi Saaremaa Keskkonnateenistus

29 Viimastel aastatel on kutseliste kalurite arv vähenenud ja praegu väheneb ka harrastuskalurite arv. Põhjuseks on eelkõige kala vähesus, toodangu odavad hinnad ning kalandust pärssiv seadusandlus.

Kala püük 1998.a.

Leisi vald Leisi vald Saare Maakond 4%

Saare Maakond Kala püük 1999.a. 96%

Leisi vald 2% Leisi vald Saare Maakond Saare Maakond 98% 6. 3. Teenindus, kaubandus

Leisi valla ettevõtlus on arenenud kõikides tõmbekeskustes. Põhilised teenindusettevõtted asuvad valla keskuses Leisis, Pärsama ja Karja külades, aga ka väiksemates kohtades.

Leisi alevik – (elanike arv 382) - 3 esmatarbekaupade kauplust, 2 toitlustusettevõtet ( mis on põhiliselt suvekuudel avatud), sidejaoskond, milles osutatakse ka panga teenuseid, arstiabi, hambaravi, apteek, juuksur, kodumajutused. Karja küla (elanike arv 289) – 1 esmatarbekaupade kauplus, pagariäri-kohvik, posti jaotuspunkt, arsti vastuvõtt 1 kord nädalas, ehitus- ja remonditeenus, bensiinijaam. Pärsama küla (elanike arv 252) – 2 esmatarbekaupade kauplust, sidejaoskond, milles osutatakse ka panga teenuseid, velskripunkt, milles toimub 2 korda nädalas vastuvõtt, lihtsamate kodumasinate remont, bensiinitankla. Metsküla külas on toidukauplus, posti jaotuspunkt, velskripunktis toimub vastuvõtt kord nädalas. Koikla külas on toiduainete kauplus. Pamma külas toimub kord nädalas arsti vastuvõtt koolimajas. Murika külas on toiduainete kauplus. Triigi sadamas on baar ja 7-8-kohaline majutusvõimalus. Enamike külasid, kus puuduvad kauplused, läbivad kauplusauto ringid 2-3 korda nädalas. Majutusteenust ja toitlustamist pakuvad ka valla 12 atesteeritud turismi ettevõtjat. Post viiakse postiljonide poolt kõikidesse küladesse.

Vallas puudub ametlik rätsepa, kingsepa, kellasepa teenus.

30

Foto 4 Leisi alevikus on 2 toitlustusettevõtet

6.4.Turism ja puhkemajandus

Rannikuäärne asend , Triigi sadama kaudu ühendus Hiiumaaga, kultuurimälestiste ja looduskaunite paikade (Karja kirik, Angla tuulikud, Leisi aleviku keskus, Vigala Sassi loitsuplats) olemasolu on ajendanud inimesi tegelema maaturismiga. Vallal on oma turismi-infopunkt Leisis.

Vallas on atesteeritud 12 majutust pakkuvat talu või suvemaja. Kokku on neis 110 voodikohta. Suurimas nendest, Välja turismitalus on 20 kohta, väiksemates on 4. Peale majutuse pakuvad talud ja suvemajad kalapüüki, paadisõitu, vähil ja jahil käike, ratsutamist, jalgratta laenutamist. Taludes pakutakse võimalust telkida ning piknikke pidada. Leisi Keskkooli internaat mahutab 50 ööbijat.

Toitlustuskohti on Leisis kohvikus “Sassimaja” 40 kohta ning Leisi lokaalis 40 kohta. Triigi sadama baaris on 25 kohta.

Angla tuulikutes (muinsuskaitse objekt) toimub suveniiride müük ning tuulikute tutvustamine külastajatele. Laugu külas on klaasikunstnik P.Rudaś ‘i töökoda, kus huvilised saavad jälgida klaasi valmistamise tehnoloogiat. Kokku annab turismimajandus hooajalist tööd ligikaudu 50–le inimesele.

6.5.Metsa- ja puidutööstus

Valla territooriumist on 2/3 kaetud metsaga. Ajalooliselt on väljakujunenud puidutöö oskused. Lähiaastatel on töötanud vallas 4-5 saekaatrit. Praegu on töös Leisis R.Kallase saekaater, Anglas oü Rondo Puidu saekaater, Laugus endise põllumajandusühingu kaater. Vähesel määral töötavad ka Koikla ja Meiuste küla saekaatrid. Elanikkond kasutab põhiliselt Leisi saekaatri teenuseid. Oü Rondo Puit töötleb oma palki ja materjali, mida müüb välja, ka ekspordiks.

31 Puidutöötlemisega tegeleb as Enso Mööbli tsehh Veske külas Pikamäel. Tsehhis valmistatakse liimpuitkilpe ja mööblit. Töötab 80- 85 inimest nii Leisi vallast kui teistest valdadest.

Väikemööbli tootja on oü Roobaka Puit, kes valmistab nagisid, kardinapuid, nuppe ja muud sarnast.

Füüsilisest isikust ettevõtjaid puidutöötlemise alal on praegu vähe, kuigi perspektiivi sel tööl oleks. Valmistatakse uksi, aknaid, kirste, väikemööblit, suveniire, on püütud ka paate ehitada. Ajaloost on teada paadiehituse traditsioonid, mida peaks elustama.

Puitehitusega tegeleb as Suuster & Ko, kes valmistab Karja endises sovhoosi töökojas palk- ja puitkilpmaju. Töötab umbes 10 töölist.

7.Tehniline infrastruktuur

7.1. Elamumajandus

Leisi valla elamumajanduses on valdavalt ühepereelamud ja talutüüpi elamud (~800 maja). Kuues suuremas külas on üks või rohkem mitmekorterilist silikaat- või paneelmaja. Leisis on kolm 6-korteriga ridaelamut, Karjas on kümme 4- kuni 12-korteriga kortermaja ja Pärsamal neli 12- kuni 16- korteriga kortermaja. Lisaks veel üks või kaks maja Tombal, Koiklas ja Pammas. Kõik need on 2-korruselised elamud. Kortereid on 2 …4- toalisi kokku 183, millest erastatuid on 137. Tühjalt seisvaid kortereid on Pärsamal ja Karjas. Pärsamal on lisaks kaks ehitusjärgus olevat 4-korteriga ridaelamut, millest kolme korteri ehitust jätkatakse omanike poolt. Kortermajade seisukord on erinev. Probleeme on katustega ning vesivarustus- ja kanalisatsioonitorustikega. Elamumajandust korraldab valla kommunaalamet.

Erastatud korterite osakaal

25% erastatud erastamata 75%

Foto 5. Korruselamud Leisis

32 ELAMUFOND

Asula Maja nr. Majade Korte- Erasta- Erasta- Valla hallata või nimi arv rite arv tud mata maja korter

Leisi õp. maja 1 8 - 8 1 8 ridaela-d 3 17 17 - - - kokku 4 25 17 8 1 8 Karja Nr.1 1 4 - 4 1 4 Nr.2 1 12 11 1 - 1 Nr.3 1 10 10 - - - Nr.4 1 8 8 - - - Nr.5 1 8 8 - - - Nr.6 1 12 12 - - - Nr.7 1 8 7 1 - - Nr.8 1 4 3 1 - - Nr.9 1 4 3 1 1 1 Nr.10 1 4 - 4 1 4 kokku 10 74 62 12 3 10 Pärsama Nr.1 1 7 6 1 1 1 Nr.2 1 16 10 6 1 6 Nr.3 1 12 6 6 1 6 Nr.4 1 12 10 2 1 2 kokku 4 47 32 15 4 15 Koikla 1 8 4 4 1 4 Tomba Nr.1 1 8 8 - - - Nr.2 1 6 6 - - - Pamma velskri 1 1 - 1 1 1 hoone elamu 1 8 8 - - - Karja koolimaja 1 3 - 3 1 3 Laugu elamu 1 2 - 2 1 2 Kopli küla elamu 1 1 - 1 1 1 kokku 8 39 26 11 5 11 KÕIK KOKKU 26 183 137 46 13 44

7.2. Soojamajandus

Vallas oli rajatud tsentraalküte kolmes suuremas asulas, millest Karja asula katlamaja seisatati 1996.a. suvel. Üleminek toimus elektriküttele, millest tänaseks on mitmed üle läinud ahiküttele. Pärsama tsentraalkatlamaja varustab suhteliselt kompaktselt paiknevaid (soojustrass koos haruvõrkudega 575 m ) algkool-lasteaeda ja nelja korterelamut, s.h. 46 korterit, med.punkti, raamatukogu ja bürooruume. Kateldeks on “Kiviõli 80” (0,65 MW) ja reservis 2 katelt E 2/9.

33 Leisi katlamaja varustab siseujulaga keskkoolihoonet ja lisaks 8-korteriga elamut ning internaadihoonet. Kateldeks on “Kiviõli 50” 2 tk. , millest üks töötab hakkepuidul, teine haluküttel või kivisöel.

7.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed

Veevärk ja kanalisatsioon koos puhastusseadmetega on rajatud neljas valla asulas (Leisi, Karja, Pärsama ja Tomba), millest üksnes Tombal on ainult BIO-tiigid. Teistel asulatel on aeratsioonikambritega puhastid pluss BIO-tiigid. Kogu valla veetarve võetakse põhjaveest (siluri veehorisondid), levinumad on 20 m. sügavused puuraugud. Veetarve on oluliselt vähenenud võrreldes 1980-ndate aastatega. Seda eriti põllumajandusliku suurtootmise kadumisega, aga kindlasti ka säästlikuma tarbimisega.

Vee kvaliteedi osas on probleemiks vee karedus ja suur üldraua sisaldus, viimane eriti Leisi asulas (2.26mg/l). Bakterioloogiline puhtus on väga kõikuva iseloomuga. Vee- ja kanalisatsioonitrassid, samuti puhastid on rajatud alates 1970-80-ndatest aastatest. Pärsama puhasti rekonstrueeriti 1991 a. Endisele BIO-25 –le lisandus BIO-50 ja veel BIO-25. Koguvõimsus on 100 m /d, kuid tegelik koormus on langenud 25-le m/d.

Veetrasside andmed Leisi Karja Pärsama Tomba 1. tarbimine, m3/a (1999.a.) 30 000 28 000 22 000 2 800 2. pea- ja jaotusvõrgu pikkus, km 0,7 1,8 2,6 0,2

3. pea- ja jaotusv. läbimõõt, mm 100/40 100/65 100/65 50

BIO-puhastite andmed

Leisi Karja Pärsama Tomba tüüp KU-50 OCYD-45 BIO-25 tiigid BIO-50 Ehit. aasta 1983 1975 1976/1991 1985 tootlikkus, max. m3/d 50 105 145 tegel. koormus, m3/d 20 30 30 4 suubla Leisi jõgi Leisi jõgi Oitme oja Leisi jõgi BIO tiigid, m2 670 1000 2970 3000

Veevärgi ja kanalisatsiooniga on hõivatud kogu asula elanikkonnast: Leisis 20% Karjas 80% Pärsamal 75% Tombal 90%

34 100 90 80 75 80 60 40 20 20 0 Leisi Karja Pärsama Tomba

Puhastusefekt: seadme passi järgi BHT osas 80 … 85 % N osas … 5% P osas 0

7.4. Jäätmemajandus (Kaart nr.8 “Reostusobjektid)

Valla territooriumil paikneb 4 väikest prügilat, milledest suletud on Metsküla ja Lõpi. Avatud on veel Karja ja Ritsu prügila. Hinnanguliselt ladustatakse aastas Karja prügilas 80 tonni ja Ritsu prügilas 40 tonni segajäätmeid. Prügivedu toimub organiseeritult kolmes asulas (Leisi, Karja, Pärsama), teistest küladest toimub vedu elanike endi poolt ja ilma ladustamistasuta. Vallas on ka ametlik loomade matmispaik ja asub Räägi külas. Alates 1999 aastast on Karjas avatud ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, kuhu saab tasuta üle anda ohtlikke jäätmeid. Korraldatud on ka klaastaara, plastiku ja alumiiniumi vastuvõtt valla viies piirkonnas. Aastal 2001 püüab vald käivitada uue jäätmekäitluskava, mis näeb ette jäätmete veo Kudjape prügilasse ning olemasolevad valla prügilad kuuluvad sulgemisele.

7.5. Teed ja ühistransport (Üldplaneeringu kaart)

Valla territooriumil paiknevad riigiteed 109,7 km ulatuses ning vallateed ja tänavad 168 km ulatuses. Mustkatte all on riigiteedest 37,3 km (34%), vallateedest umbes 3 km (2%). Tugimaanteed on ainult Kuivastu – Kuressaare (4,8 km) ja Upa – Leisi (14,5 km). Kuna mustkattega teede osakaal on väga väike, siis on suvisel ajal tolmuprobleemid väga suured. Leisi vald on ka turismi arendav vald. Seetõttu on liiklus tihenenud ja tolm on hädaks kohalikele elanikele ja tüütavaks turistidele ning puhkajatele. Riigiteede sõidetavusega võib üldjuhul rahule jääda, kuid kindlasti vajab tolmuvaba katet Orissaare – Leisi – Mustjala maantee.

35 Olukord vallateedel halveneb iga aastaga, kuna investeeringuid teedesse ei suuda vald vajalikus mahus teha. Erilist probleemi tekitavad rasked metsaveoautod, mis pehmete talvedega muudavad teede niigi halva püsivuse veelgi halvemaks. Kui suudetakse säilitada vallateede sõidetavus, siis teede võrgustik rahuldab praeguseid vajadusi.

Küll aga vajab täiendamist Leisi aleviku tänavavõrk. Kuna maade tagastamist ja ostueesõigusega erastamist alustati enne munitsipaalteede määratlemist, on tekkinud olukord, kus olemasolevad või perspektiivsed tänavad on läinud eraomandisse. Nende munitsipaliseerimine eeldab tänavate aluse maa sundvõõrandamise, mida käesoleva planeeringuga ette ei nähta.

Leisi valla kohalike teede nimekiri on ära toodud käesoleva kausta lõpus lisas nr.3.

Teede struktuur seisuga 01.01.2000

pinnas- must- era- tee kattega teed riigi- teed valla- kruus- teed kattega

Ühistransport (Kaart nr.9 “Bussiliiklus”)

Ühistransport on püsinud aastaid stabiilsena. Liiklussuunad rahuldavad valla eri punkte Kuressaare suunaga. Halb on ühendus valla külade vahel. Üldsegi ei rahulda bussiliiklus koolide õpilasi, kus enamik õpilasi tuleb kooli vedada eribussidega (nn. õpilasringid). Seda teostavad kolm erinevat bussi üheaegselt. Samuti puudub bussiühendus Ratla küla ja Leisi keskuse vahel, samas on aga Ratlast parim ühendus Kuressaare ja Tallinnaga. Valla seisukohalt oleks vajalik leida lahendus õpilasringide asendamiseks püsiliinidega.

7.6. Elektrivõrk (Üldplaneeringu kaart)

Leisis asub 110/35/10 kV alajaam, mida läbiv Orissaare ja Kuressaare suunas 110 kV liin ühendab Saaremaa ringtoitele.

Leisist väljuvad kaks 35 kV liini, üks Kärlale ja teine Hiiumaale. Kolm väljuvat 10 kV liini on valla eri piirkondade elektriga varustamiseks.

Vallas paikneb üle seitsmekümne 10/0,4 kV trafopunkti. Suurtes asulates on seoses suurmajandite kadumisega elektri tarbimine suuresti vähenenud, mistõttu trafod on alakoormatud.

Külades rekonstrueeritakse elektrivõrke ja asendatakse väiksemate trafodega.

36

Seevastu on tekkimas uued piirkonnad, nn. suvila piirkonnad, mis vajavad täiendavalt võrkude väljaehitamist. Elektrivõrke haldab Eesti Energia Jaotusvõrgu Saarte piirkond.

7.7. Telefonivõrk

Telefoniseerimine paranes vallas oluliselt 1998/1999 aastal, mil võeti kasutusele uus raadiotelefonide süsteem – RAS 1000 tugijaamaga Orissaares. Küll aga jäid lahendamata Pammana poolsaare, Metsküla ja Asuka piirkonna külade vajadused, kuhu raadiolevi ei ulatu. Samuti on seal piirkonnas halb analoogliinide seisukord. Käesoleval aastal püütakse veidi olukorda lahendada kunagise sõjaväe telefonikaabli kasutuselevõtuga.

Valda läbib pikalt valgusoptiline kaabel, kuid ühtegi analoogjaama asendust digitaaljaamaga lähiaastatel ette näha ei ole (As Eesti Telefoni kirja alusel). Seetõttu on valla mitmetes punktides häiritud interneti ühendus.

Mobiilsidega on kaetud enamus valla territooriumist. EMT 80 m mast Leisis töötab. Q-GSM 80 m mast Aru külas käivitus 2000 a. juunist. Radjolinja 100 m mast Ratla külas on projekteerimisel.

37

II LEISI VALLA SWOT-ANALÜÜSI KOOND

O L E M A S O L E V A D T U G E V U S E D

Hea ja soodne rannajoon 14 Olemasolevad kultuuri- ja ajaloolised väärtused 10 Suur mets, loodusvarad (savi, kruus, liiv) 9 Arenenud teedevõrk 7 Valla kompaktne asukoht 7 Sadamate olemasolu 7 Puhkamiseks sobivad piirkonnad, puhas loodus 6 Koolide hea võrk 5 Hea haldussuutlikkus 5 Puidutöötlemine 4 Ajalooliselt kujunenud asustus 3 Kultuuriasutuste olemasolu 3 Praami ühendus Hiiumaaga 3 Keskkooli tugev majandamine 3 Keskhariduse võimalus 2 Oma vallaleht 2 Hea loodushoid 2 Homogeenne rahvastik 1 Tõmbekeskuste olemasolu 1 On olemas küllaldaselt kauplusi 1 Olemasolev ettevõtlus ja keskealised kvalif.juhid 1 “Õlletoobri” toimumine 1

O L E M A S O L E V A D N Õ R K U S E D

Haritud noortel puudub rakendus 8 Tööpuudus 7 Teede halb olukord 7 Tööjõu madal kvalifikatsioon ja vähe ettevõtlikkust 6 Rahvastiku vananemine, vähenemine 5 Info- ja sidevahendite puudulikkus 4 Nõrk meditsiiniline abi 4 Vähene tähelepanu äärealadele 3 Tühjad tootmishooned 3 Põllumajanduse tase nõrk 3 Puudub prügimajandus 3 Vähe finantse, investeeringuid, kinnisvaraturg nõrk 2 Vald on kaugel suurematest keskustest 2 Saareline eraldatus 2 Puudub alternatiiv põllumajandusele 2 Madal ja kalavaene meri 2 Tööstuse vähesus 2 Madal üldine haridustase 2

38 Info huviväärsuste kohta puudub (viidad, juurdepääs) 2 Halb vallasisene ühendus 2 Madal elatustase 1 Majanduse hooajalisus 1 Veterinaarabi vilets 1 Vähene öiste lõbustusasutuste arv 1 Triigi sadama äriplaani puudumine 1

A R E N G U V Õ I M A L U S E D

Arendada turismi 5 Töökohtade loomine, töökohtade arvu kasv koos turismi arenguga 5 Soodustada noorte tagasitulekut valda 4 Mahepõllumajanduse areng 3 Vaatamisväärsuste korrashoid ja hooldamine 3 Sadamad paremini väljaehitada ja rakendada, tõsta atraktiivsust 3 Soodusvõimaluste loomine investorile 3 Mahajäetud tootmiseks kõlbulike hoonete tutvustamine 3 Kohalikul ressursil baseeruva tööstuse, puidu- tööstuse areng 3 Kohalike elanike koolitus, ümberõpe, informeeritus 2 Keskkooli õpetajate täiendkoolitus 2 Välja ehitada rannaääre supluskohad 2 Mereäärse piirkonna areng seoses aktiivsema ehitus- tegevusega 1 Teha ranna aladele detailplaneeringud, et maad väär- tustada 1 Organiseeritud juhtimine 1 Luua võimalused kalanduse ja põllumajanduse arenguks 1 Soodustada efektiivset maade kasutamist 1 Tõsta Triigi sadama atraktiivsust 1 Lambakasvatuse ja villatööstuse arendamine 1 Toetusprogrammide kasutamine 1

T U L E V I K U O H U D

Rahvaarvu vähenemine, vananemine 10 Looduse reostus 7 “Ajude “ äravool 5 Tööpuudus, eriti haritud noortel 4 Maa müük välismaalastele 4 Elanikkonna vananemine 4 Kontrollimatu turism, stiihiline äriplaanita ette- võtlus 3 Koolide sulgemine, keskkooli muut põhikooliks 3 Oskustööliste vähenemine 2 Ääremaade väljasuremine 2

39 Parandatud põllumajandusmaade harimata jätmine 2 Haridustaseme langus geneetilise potentsiaali tõttu 1 Heal tasemel teenuse langus 1 Aastaringse ostujõulise turu vähenemine 1 Püsiühendus soodustab rahvaarvu vähenemist 1 Teiste valdade konkurents – arengu eelised 1 Teede olukorra halvenemine 1 Tühjad hooned lagunevad 1

Visioon: Leisi vald on hea loodusliku asendiga, kultuuri- ja ajalooväärtusi ning loodusvarasid omav, korrashoitud sadamate ja hea praamiliiklusega vald. On ilus loodus ja looduslik ressurss, puidutöötlemine ja puidutöö oskus. Vallas on hulgaliselt vaatamisväärsusi ja turismitalusid. Vallas on heal tasemel koolide majandamine. On olemas kultuuriasutused ja toimuvad kultuuriüritused. Leisi vald on tulevikus (2010.a.) arenenud turismiga. On olemas turismialane reklaam. Töökohtade poolest on olemas kõigil oma võimalus. On olemas tennise väljakud. Kaunid väljaehitatud puhkekompleksid, kämpingud, supluskohad. Toimub tihe liiklus meritsi sadamate baasil. Keskkooli maine on kõrge – töötavad kõrge kvalifikatsiooniga õpetajad. Võetud kasutusele maavarad (savi), millest tehakse suveniire. Toetatakse üksik ettevõtjaid ja ettevõtlust.

Leisi valla SWOT- analüüsi on koostatud Leisi keskkoolis 10-12.klasside õpilaste osavõtul 10.septembril 1999.a. ning valla ettevõtjate päeval Karja mõisahoones ettevõtete esindajatega 20.aprillil 2000.a. Analüüsi tulemustest ja visioonist on esitatud käesolev koond.

40

III ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD aastatel 2001-2010

8.Asend ja asustus

8.1.Asend

Leisi valla asendi või piiride muutmine ei ole tulevikus tõenäoline. Valla territoorium ja tõmbekeskused on ajalooliselt küllalt selgepiiriliselt välja kujunenud.

Haldusreformi esimese variandina võib rääkida Saare Maakonna planeeringusse kirjutatud variandist, mille puhul Leisi vald säilib endistes piirides (Leisi Vallavolikogu seisukoht 15.augusti 2000.a. istungil). Ainuke tõmbekeskus Leisi valla jaoks on Kuressaare. Valla liitmisest teiste valdadega võiks rääkida siis, kui Saare Maakonnast saab üks omavalitsus. Ka sellisel juhul jääb Leisi Põhja-Saaremaa suurimaks keskuseks. Samuti jääb Leisi vald sillapeaks Hiiumaale, võimalus suhelda on kas Triigi või Soela sadamast.

Valla piiri muutmiseks on Leisi Vallavolikogu otsusega nr. 35 1997.aastal andnud nõusoleku maakorralduslikel eesmärkidel Leisi ja Kaarma valla piiri muutmiseks Luulupe küla piirkonnas (Eikla soos) 425 ha ulatuses. Otsus on tänaseni jõus. Leisi Vallavolikogu on teinud ettepaneku Mustjala Vallavolikogule poole Pöitse küla liitmisest Leisi valla koosseisu, kuid Mustjala vallavolikogu ei nõustunud ettepanekuga.

8.2.Asustus

Tulevikus jäävad Leisi vallas põhimõtteliselt tihedamalt asustatuks praegused tõmbekeskused: Leisi alevik koos lähedalasuvate küladega ja Triigi sadamaga, Karja küla ning selle lähim ümbrus, Pärsama küla koos lähedal asuvate küladega ja veidi kaugemal asuv Metsküla, mille lähemasse ümbrusse kuuluvad Pammana poolsaare külad. Kolme viimase aasta (1997- 2000) jooksul on elanike arv vähenenud Leisi vallas 2574-lt 2487 inimeseni. Seega 87 inimest ehk keskmiselt 29 inimest aastas. Sellise tendentsi jätkudes on 10 aasta pärast ca 300 elanikku vähem. Edaspidi võib veelgi enam prognoosida elanike koondumist suuremate külade lähedale, kuna seal on kõige tõenäolisem uute töökohtade tekkimine ja parem teenuste kvaliteet.

Piirkond, kus võib edaspidi toimuda kiirem areng ning tõusta elanike arv on 43 kilomeetri pikkune rannikuala. See on ka tänasel ajal kõige atraktiivsem piirkond võimalikele investoritele.

41 9.Sotsiaalne infrastruktuur

9.1. Haridus

Valla strateegia on säilitada ja korrastada olemasolev haridusasutuste võrk lähtuvalt piirkondlikkuse ja funktsionaalsuse põhimõtetest ning silmas pidades laste arvu.

Hariduspoliitika arengu põhimõtted:

- laste arvu vähenedes alla 10 lapse likvideerida Karja lasteaed ning kogu alushariduse andmine viia läbi Pärsama lasteaia baasil;

- piirkondades ja inimeste puhul, kus ja kes ei saa Pärsama lasteaia teenust kasutada, lahendatakse laste hoidmine ja kooliks ettevalmistamine kas kodu- või päevahoiuga, toetades erainitsiatiivi ning koolides toimivate ette- valmistusrühmadega, maksimaalselt kasutada ära olemasolevaid koolihooneid;

- Leisi vallas jätta tegutsema kindlasti kolm kooli – Metsküla Algkool, Pärsama Algkool ja Leisi Keskkool. Pamma Algkool sulgeda õpilaste arvu vähenedes 5 lapseni. Laste arvu olulisel vähenemisel (otsustatakse objektiivsest õpilaste arvust lähtudes) jätta Metsküla Algkool ja Pärsama Algkool 2-klassiliseks, viimases säilitada lasteaia osa . Samas kõik nimetatud koolid täidavad piirkondlike haridus-, kultuuri- ja spordikeskuste funktsioone.

- Kujundada Leisi Keskkoolist parima materiaal-tehnilise baasiga keskkool Saaremaal, taodeldes kooli üleminekut gümnaasiumiks;

- teostada Leisi Keskkooli hoone kapitaalremont

- Parandada Leisi Keskkooli pedagoogilise kaadri kvaliteeti ja õpetamise taset, millega tõuseb kooli maine ning mis annab võimaluse konkureerida teiste Saaremaa gümnaasiumidega;

- võimaldada kõigile lastele konkurentsivõimelise hariduse saamine sõltumata vanemate materiaalsest olukorrast, vajadusel Foto 6. toetada kõrgemates õppeasutustes Leisi Keskkooli hoone vajab kapitaalremonti õppivaid noori;

- toetada täiskasvanute ümber- ja täiendõpet.

42 9.2. Kultuur Leisi valla eesmärk on säilitada olemasolevat taset kultuuri valdkonnas ja tõsta läbi inimeste aktiviseerimise nii valla identiteeti ja mainet kui inimeste ellusuhtumist.

9.2.1. Klubiline tegevus, kultuurimajad

Klubilise töö arengu põhimõtted: - säilitada valla territooriumil käesolevaks ajaks hästi välja kujunenud kultuuritegevuse võrk - ergutada inimesi aktiivsemalt osalema kohalikus kultuuri- ja spordielus - rahvakultuuri järjepidevuse tagamiseks toetada jätkuvalt Leisi algklasside huvikooli - säilitada kultuuri tegevuseks valla eelarves olemasolev proportsioon

- kino näitamist jätkata Leisi Keskkooli ruumide baasil, kui vaatajaskonda jätkub, sest seal on olemas spetsiaalsed ruumid ning jäävad ära kulutused transpordile

- kasutada olemasolevaid koolimaju piirkondlike kultuuri- ja spordikeskustena kogu vallarahva huvides

- kasutada valla territooriumil asuvaid kirikud tõsise muusika viljelemiseks

- toetada jätkuvalt valla eelarve vahenditest külade piirkondlikku kultuuritegevust

- toetada suviste ürituste läbiviimist Leisi vallas

- teostada Leisi vabaõhulava ja lavaesise väljaku remont

- lõpetada Pärsama Kultuurimaja vana osa kapitaalremont

- Leisi Keskkooli kapitaalremondiga viia uuele tasemele ka kultuuri ja sporti puudutav avalik teenus, silmas pidades nii lapsi, vabariiklikke spordilaagreid, kui kõiki Leisi valla elanikke ning maakondlikke ühisüritusi.

9.2.2. Raamatukogud

Vallas on vajalik säilitada olemasolevad kolm raamatukogu (Metsküla, Pärsama, Leisi). Raamatukogude arengu põhimõtted: - arendada Karja lugemistuba raamatukogu tasemele - kõigist raamatukogudest kujundada avalikud internetipunktid-teabetoad, et parandada kohalikele elanikele informatsiooni kätte saadavust - Metsküla raamatukogu kolida kooliruumide vabanemisel Metsküla koolihoonesse, et lastel oleks maksimaalselt võimalus kasutada raamatukogu teenuseid - vajadusel kolida Pärsama raamatukogu Pärsama koolihoonesse, vabanev pind kasutada muuks otstarbeks

43 9.2.3. Sport

Kasutada Leisi Keskkooli spordibaase kogu valla elanike huvides. Spordi arengu põhimõtted: - Leisi, Pärsama ja Karja küladesse ehitada kõvakattega korv- ja võrk – palliplatsid. - Leisi alevikku rajada tenniseväljak - Leisi staadionile teha kapitaalremont. - Pikendada Leisi ujula käigus hoidmist kogu kütteperioodi vältel võimaluse korral. - Toetada külade algatust spordiplatside või palliväljakute rajamisel.

9.3.Kirik, kalmistud

Kirik on läbi sajandite meie kultuuri üks osa. Toetada Karja, Leisi, Metsküla ja Pärsama kirikute säilimist ning vajadusel remonti. Karja kirikus viia töökorda orel, et saaks pidada süvamuusika kontserte. Suhtuda poolehoidvalt noorte tegevuse kandumisse kiriku koguduste juurde.

Taotleda Leisi, Metsküla ja Pärsama kirikute riiklikeks muinsuskaitselisteks objektideks kinnitamist.

Leisi, Metsküla, Karja ja Pärsama kalmistutele koostada planeeringud. Pärsama kalmistu juurde reserveerida matmispaikade maad 0,7 ha.

Karja vana kalmistu korrastada kui ajalooline ja muinsuskaitseline objekt.

9.4. Majandus ja ettevõtlus

Põllumajandus Lähiaastatel tuleb arvestada elanikkonna vananemist ja tööhõive vähenemist põllumajanduses. Määravateks piima- ja lihatootjateks on tulevikus suured ettevõtted või talud, kellede toodangumahud turul on arvestatavad ning kes on ka tööandjateks. Kaasajal pööratakse üha rohkem tähelepanu ökoloogilisele tootmisviisile ning mahepõllundusele. Arvestades EL suundumusi on mahepõllundus perspektiivne ala. Arendada tuleb ka lambakasvatust. Eriline tähtsus on lammastel kui rannaäärsete karjamaade ning puisniitude hooldajal. Ettevõtjatele on lambaliha tootmisel seni takistuseks olnud halb turu situatsioon. Saaremaa suhteliselt pikk suvi ning rikkalik ja mitmekesine taimkate soodustavad ka mesinduse arendamist. Vallas on oodata tööhõive teket turismis, teeninduses ja põllumajandusele alternatiivsetel aladel (kultuurmarjad, maitsetaimed, seened).

Valla eesmärk on maa-elu mitmekesistamine ja arendamine.

44 Puhkemajandus Haagi-Soela vahelisel alal riigi omandis oleva maale taotleda Riigimetsade Majandamise Keskuselt puhkepiirkonna väljaarendamist, mille läbi loodaks täiendavaid töökohti valda. Avalikud supelrannad on Tuhkana, Soela, Patiaugu ja Mujaste. Perspektiivis nähakse supelrandadena ka Murika, Laugu ja Paaste ranna-ala.

Puhkepiirkondade tekkeks vajalik: -Paaste- Mujaste rannajoonele suvilate ehitus, kämpingud; -Mujaste ja Murika vana sadamakoha baasil uue kohaliku tähtsusega sadama rajamine; -Triigi sadama ümbrusse ja poolsaarele telkimiskohad, matkarajad; -Triigi arboreetumi ja Triigi Sassi loitsuplatside reklaam ning parem kasutamine turismiobjektina; -Leisi aleviku spordiplatside, turistide kodumajutuse väljaarendamine; -Leisi keskkooli internaadi väljaehitamine kaasaegseks majutuskohaks; -Haagi-Soela sadama ja Pammana poolsaare alale suvila ehitused, telkimisplatsid ja kämpingud; -Hobikalastuse, paadi-, purjelaua- ja jahisõidu tingimuste arendamine; -Tuhkana ja Poka ranna telkimisplatsid ja matkarajad; -Pamma liivaluidete (Koolja mäed) matkarajad; -Angla tuulikumäe, Karja kiriku, Triigi sadama vahele matkarajad ja marsruutide loomine; -Angla tuulikute või mõne teise turismiobjekti juurde sepikoja ehitamine; -Jalgrattalaenutuse arendamine; -Kalastuse- ja vähipüügi kui turismiala väljaarendamine. Järveküla järve rekonstrueerimise käigus uute kala- ja vähikasvatuskohtade loomine.

-Soela sadama väljaehitamine ja sadama territooriumil turistide teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri loomine.

Eesmärgiks on pere- ja terviseturismi eelisarendamine turismitalude ning kodumajutuse baasil. Saaremaale omapärase ja õrna looduse säilitamise huvides eelistada ökoloogilise turismi tooteid. Seega ka toetada turismitalude teket ( koolitus, stardikapital jne.).

Samas tuleb ka arendada sadamate kaudu turistide vedu saarelt saarele ja mandrile, eelistatud jalgratta turistid.

Teenindus, tööstus

Vajalik oleks avada külades uusi kauplusi esmatarbekaupadega. Säilitada tuleb kauplusauto ringid seni, kuni pole külas kauplust.

Vajalik kohalike puidutöötlemisettevõtete säilitamine (Enso Mööbel, Roobaka Puit, Suuster &Ko, Rondo Puit), et vältida ümbertöötlemata puidu väljavedu ja hoida alles töökohti. Oluline on leida tühjadele endistele tootmishoonetele rakendus (investorid) ja käivitada nendes väikeettevõtlust, et vähendada tööpuudust. Ka vältida hoonete lagunemist ning keskkonna reostust.

45 9.5. Sotsiaalhoole ja turvalisus

Lähiaastatel peab tugevnema sotsiaaltöö osatähtsus vallas. Küladesse jääb üha enam vanureid ja invaliide, kellel on raske üksi toime tulla. Sotsiaaltöös on põhirõhk avahooldusel ( kodus abistamine). Säilitada tuleb ka Karja vanadekodu ning luua sinna kaasaegsemad hooldustingimused võimaluse korral. Sotsiaaltöötajatel tuleb enam tähelepanu pöörata noortele, kes ei õpi ega tööta. Abistada neile kasu- või tugiperede leidmist, samuti koolituse võimalusi. Sotsiaaltöö osaks saab ka täiskasvanute täiend- ja ümberõppele suunamine.

Elanikkonna turvalisuse tagamiseks ja kohapealseks abiks tuleb säilitada Leisi Päästekeskus. Korrakaitse osas teha tihedamat koostööd politsei struktuuridega.

10.Tehniline infrastruktuur

10.1.Elamumajandus

Olemasolevas elamufondis toimub hoonete inventariseerimine ja nende kandmine hooneteregistrisse. See protsess oleks kiirem kui on selgus hooneregistri saatuses ja selle seos kinnistusregistriga.

Elamuehituses on kindel suund ühepereelamute rajamisele. Ainult Leisi alevikus nähakse üldplaneeringuga ette kortermajade tarbeks sihtotstarbelist reservmaad. Teistes keskustes (Pärsama, Karja) on reserv tühjade korterite näol olemas ja lähiaastatel ei ole nõudlust näha. Samas tuleb olemasolevaid kortermaju säilitada ja hooldada seni, kuni seisukord võimaldab ning uute elamute rajamine on vanade säilitamisest kallim.

Vajadus on ka korterühistute järele, kes võtaks majade haldamise enda kanda. Näha ette korteriühistute tekkimise ja arendamise toetamine.

Elamumaa reserveerimiseks vajadus puudub, kuna vald on hõredalt asustatud ja võimalusi ehituskruntideks seni jätkub. Määravaks on maaomandi suhe ja nõudlus.

võimalused: • vanad majad renoveeritakse suvilateks • maaturg võimaldab uusi ehituskrunte (vabade maade olemasolu) ohud: • ei tule juurde püsielanikke • kortermajade seisukord halveneb kap. mahutuste puudumise tõttu

46 10.2.Soojamajandus

Soojamajanduse arengustrateegia väljatöötamiseks on koostatud 1999.a. Leisi valla soojusvarustuse tasuvusuuring. Teostaja OÜ Pilvero, rahastaja EL Phare programm läbi AEA Technology PLC - ETSU. Selles nähakse ette (ja ka valla pikaajalises arengukavas) Leisi tsentraalkatlamaja säilitamine ja Pärsama tsentraalkütte üleviimine elamute lokaalküttele aastatel 2002-2004.

Kui elanike finantsiline seis ei võimalda lähiaastatel investeeringuid teha, siis tuleb säilitada olemasolevat tsentraalset soojavarustust. See on võimalik tänu suhteliselt hilja (1987-1989) rekonstrueeritud soojustrassidele. Vajalik on viia Leisi ja Pärsama katlamajad tänapäeva nõudmistele vastavaks. Soojamajanduse tarbeks näha ette munitsipaliseerida metsamaid kütte varumiseks valla tarbeks ning sotsiaalabi andmiseks kütte näol. võimalused: • Leisi katlamaja osaline üleviimine saepuruküttele ohud: • investeeringute puudumine teeb katlad avariiohtlikuks probleemid: • tarbijate maksejõuetus

10.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed

Ühisveevärgid asulates vananevad. Tolleaegne ehituskvaliteet oli lohakas ja materjalide valik puudulik, mistõttu toimub palju avariisid. Viimased 10 aastat on neid ainult remonditud, mitte rekonstrueeritud.

Veevärgi osas tuleb rekonstrueerida veetrassid, moderniseerida veetõsteseadmed ning ehitada juurde veepuhastusseadmed (eriti üldraua ja veekareduse vähendamiseks) .

Saare maakonna ühisveevärkide uuringu põhjal 1997.aastal (teostaja UÜ Tukat) oleks vajalik investeering Leisi vallas kokku 2,9 milj.krooni tolleaegsetes hindades. Seda juhul, kui uus torustik õnnestub vanasse torustikku lükata ilma mullatöid tegemata. Samas on aga oluliselt tõusnud veepuhastusseadmete hinnad. See töö oleks otstarbekas teostada EL abiprogrammide raames ja kogu maakonda hõlmava projekti kaudu.

Vähenenud kanaliseeritava reovee hulga juures on suur efekt biotiikidel. Puhastite väljavahetamist annab edasi lükata, kui parandada biotiikide tootlust. Selleks on vaja tiikidest välja vedada jääkmuda, seda eriti Karja ja Leisi puhastitest.

Leisi asula reoveekanalisatsiooni ja puhastusseadme rekonstrueerimiseks 1996.a. koostatud tööprojekt Soomes kasutuses olnud puhasti BIOTEK-1000 baasil on tänaseks aegunud. Tollal jäi projekt elluviimata, kuna puhasti ei saabunud komplektsena ja ei olnud ka soovijaid liitumaks uue rajatava trassiga.

47 Käesoleva planeeringuga määratakse trassi asukoha valik asula keskusest puhastini, et perspektiivis kanaliseerida aleviku reoveed. Koheselt oleks vajalik puhasti juurde ehitada reovee vastuvõtu purgla kogumiskaevude reovee puhastamiseks. Vallas on ettevõtete valduses lisaks veel 2 puhastit: Ratla veisefarm B-21 Nihatu veisefarm BIO 25 Ratla puhasti on täielikult amortiseerunud ega tööta, kuigi oleks hädavajalik. Nihatu puhasti on ebarahuldavas seisukorras. Kõik puhastid peale Pärsama vajavad rekonstrueerimist.

Kõiki võimalusi kasutades rekonstrueerida järk-järgult olemasolevad trassid; Ehitada Leisi keskusse veevärk ja kanalisatsioon. võimalused • veevärgi ja reoveepuhastite rekonstrueerimine ühise projekti raames terves maakonnas ohud • uute investeeringutega tõusevad vee ja kanalisatsiooni teenushinnad, mida tarbijad ei jõua tasuda

10.4. Jäätmemajandus

1) Lähtuvalt maakonna planeeringust jääb Saaremaale üks prügila, mistõttu seni veel valla territooriumil avatud 2 prügilat kuuluvad lähiajal sulgemisele ja rekultiveerimisele 2) Vallal tuleb koostada jäätmekäitluskava, mis selgitab: • vallas tekkivaid jäätmehulki • sorteeritud jäätmete kogumise võimalusi • sorteeritud jäätmete ladustamise asukohad metallile ja ehitusjäätmetele • jäätmete äravedu Kudjape prügilasse • jäätmete vastuvõtmisteenuse eest tasumist 3) Peale uue jäätmekäitluskava käivitumist rekultiveerida kõik senised 4 prügilat. 4) Leida reoveepuhastite jääkmuda komposteerimiseks sobilik väljak või hoidla. võimalused * Saaremaal on jäätmekäitlust korraldav ettevõte ohud * suuremate prügikoguste mahapanemine varjatud paikadesse probleemid * jäätmekäitlustasu kehtestamine õiglastel alustel

48 10.5. Teed ja transport

* Riigiteede osas jätkata võimaluste leidmist Orissaare-Leisi-Mustjala maantee (nr.129) mustkatte alla viimiseks. * Külasid läbivatele teelõikudele tolmutõrje taotlemine ja teostamine. * Vallateede osas nõuda Teede- ja sideministri kirjaga 12.05.2000 nr. 2094 ettenähtud summade eraldamist vallale. Alus kohalike teede teehoiukava. * Suurendada vallapoolset finantseeringut teehoiule. * Alustada uuringuid Pammana poolsaare piirkonnas selgitamaks võimalusi Saaremaa ja Hiiumaa vahelise püsiühenduse loomise eesmärgil, pidades silmas ühtse majandusruumi loomise vajadust. * Leisi alevikus jätkata tänavavõrgu väljaehitamist, eelnevalt välja töötada Leisi aleviku tänavavõrguskeem ning selle alusel lahendada maa omandi küsimused.

Sadamad (Üldplaneeringukaart)

* Välja ehitada Soela sadam turismi- ja külalissadamaks kiire ja kvaliteetse ühenduse pidamiseks Hiiumaaga ja kohaliku suvilapiirkonna vajaduste rahuldamiseks. * Hoida korras ja töös Triigi sadam ja arendada vastvalt koostamisel olevale detailplaneeringule. * Mujastes, Paastes, Murikal, Pokal ja Asukas välja ehitada vanade sadamakohtade baasil kohalikele elanikele ja suvilapiirkonnale vajalikku teenust osutavad sadamad. * Murika külasadam koos planeeritava avaliku puhkepiirkonnaga välja arendada vastavalt koostamisel olevale detailplaneeringule.

Ühistransport. Leida lahendus õpilasringide asendamiseks püsiliinidega, või õpilasringi busside (s.h. koolibussi) uuendamiseks.

Ühistranspordi ja õpilasringi liiklusvood on kaardil “Bussiliinid” (kaart nr. 9 ).

10.6. Elektrivõrk

Elektrivõrke haldab Eesti Energia Jaotusvõrgu Saarte piirkond.

Elektrivõrkude uuendamine toimub külade ja liinilõikude kaupa. Paljasjuhtmelised õhuliinid asendatakse kas maasiseste kaabelliinidega (Leisi alevik) või õhu- kaabelliinidega (hajaasustus). Töid teostatakse avariilise pingerea printsiibil, aga ka piirkondade järgi, kus koormused tuleb ringi paigutada.

Suund on väiksema võimsusega trafopunktide paigaldamine arvestusega, et 0,4 kV liin ei oleks pikem kui 600 m. Probleemsemad piirkonnad on: Nihatu küla – amortiseerunud liinid ja trafojaam Koikla küla Põlde a/j piirkond – sama Ratla küla – pikad liinid (pingelangud) Räägi küla – amortiseerunud liinid

49 Elektrivõimsuste olemasolu tootmispiirkondades on piisav.

Elektrivõrkude väljaarendamine puhkepiirkondades eeldab detailplaneeringute koostamist nimetatud aladel.

Elektrivõrkudega liitumisel on välja kujunenud seisukoht: * üle 100 A tarbimise korral liitumine kalkulatsiooni alusel * kuni 100 A : -alajaamast kuni 800 m kaugusel – tariifide alusel -alajaamast üle 800 m kaugusel – kalkulats. alusel ohud: • elektrijaamade ja võrguettevõtete ning nende allettevõtete pideva erastamisega seoses on konkreetne vastutaja ja avarii likvideerija teadmata • süsteemi killustamine ja erastamine võib tõsta hinda tarbijale probleemid: • ebaselgus liini kaitsetsoonis puude langetamise ja koristamise osas. Maavaldaja ei tohi ja ei julge puid langetada, liinivaldaja ei tohi langetatud puid turustada. • liinialused jäävad risustatuks.

10.7. Telefonivõrk

Infosüsteemide arenemisega saab määravaks andmeside võimalused ja selle kättesaadavus ka maapiirkondades. Leisi vallas on elanikkonna kasutuses 540 numbrit, s.h. RAS-1000 süsteemis 95 numbrit ja asutuste, ettevõtete kasutuses ca. 70 numbrit. Kõik nad töötavad analoogvõrgus, mis halvendab side kvaliteeti ja andmeside arengut.

Leisi valda läbib Lääne-Eesti optiline ring, mis annab hea eelduse side edaspidiseks arenguks. Vaja on investeeringuid jaamade aparatuuri väljavahetamiseks ning sisendite ehitamiseks optilisest kaablist jaamani (Pärsamal ca.1 km, Karjas 2 km).

Aastatel 2002-2003 on Eesti Telefonil kavas lõpuni ehitada Saaremaa optiline ring, mis läbib ka Metsküla. Sellega saab see piirkond piiramatud võimalused (aga ainult võimalused) side arenguks. Enne aastat 2010 loodetakse kõik jaamad ühendada optilise ringiga.

Andmeside arenguks teostada püsiühenduse loomine Leisi keskkoolile ja Leisi vallamajale “Külatee” projekti raames. Raadiolink-ühenduse teel vajalik side luua ka valla kaugemates punktides asuvate koolide ja raamatukogudega. võimalused: • optiline ring loob eeldused side arenguks • teiste operaatorite turule tulek kiirendab arengut ja alandab teenuse hinda

50 • püsiühenduse loomine “Külatee” raames ohud: • turu väikene maht ( tasuvusarvutused) võivad takistada Pammana poolsaarel tel. side ja püsiühenduse arengut • “Külatee” püsiühenduse aparatuuri üleandmine vallale võib tekitada suuri rahalisi kulutusi omavalitsusele.

10.8. Postiteenus ja pangandus

Riigi aktsiaseltsil Eesti Post või mõnel teisel opereerival firmal on vaja säilitada valla piires senine postiteenuse võrk (sidejaoskonnad Leisis ja Pärsamal, postipunktid Karjas ja Metskülas )

Leisi alevikku on vaja avada pangapunkt, et saaks teostada kõiki pangaoperatsioone ja valuuta vahetust või paigaldada sularaha automaat.

10.9. Maade funktsionaalne tsoneerimine

Kehtestatud planeeringuga kas muudetakse maakasutuse otstarvet, kehtestades maale mingi uue, senisest erineva sihtotstarbe või siis reserveeritakse maa-ala mingiks kindlaks funktsiooniks.

Valla territoorium tervikuna on hajaasustusala, tiheasustusega alasid määratud ei ole. Küll aga on käesoleva planeeringuga läbi viidud maade üksikasjalikum tsoneerimine ja maade reserveerimine Leisi alevikus, Pärsama külas ja Karja külas (vt.kaardid “Väljavõte üldplaneeringu kaardist”).

Maa reserveerimise all mõistetakse alasid, mis on perspektiivis muuta mingiks muuks maakasutuseesmärgiks, kui seda on senine maakasutamise sihtotstarve. Reserveerimine annab hiljem, kui maaomanikul tekib sellekohane vajadus ja soov, võimaluse võtta maa kasutusele uue sihtotstarbe järgi. See toimub detailplaneeringuga kohustusega aladel detailplaneeringu vahendusel, mujal läbi maakatastri tehtava sihtotstarbe muudatuse. Detailplaneeringu kohustusega aladeks on käesoleva planeeringuga määratud Paaste ja Soela suvilapiirkonnad.

Käesoleva planeeringuga on pööratud suuremat tähelepanu puhkeotstarbeliste maade reserveerimisel. Need on põhiliselt rannaäärsed alad (vt. üldplaneeringu kaart).

Elamuehituseks on reserveeritud maad Leisi alevikus Pärsama ja Karja külas. Asukoha valikul on lähtutud põhiliselt kommunikatsioonide olemasolust. Mujal hajaasustuses ei ole elamuehitusotstarbelisi maid reserveeritud. Seal tuleb krundi omanikul lähtuda olemasoleva loodus- ja elukeskkonnast ning piirangutest, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi seadusandluse ja normatiivdokumentide poolt. Lisaks sellele ei ole ehitustegevuseks soovitav kasutada häid põllu- ning metsamaid, samuti kasutusväärtusega maavarade või maa-ainesega alasid.

51 Sotsiaalmaaks on reserveeritud põhiliselt külade spordiplatsid, rahvaürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohad, samuti Pärsama kalmistu reserv, mida taotletakse valla munitsipaalomandisse.

Ärimaad on reserveeritud Leisi alevikus endisele kiriku maale ja Pärsama küla elamukvartali ning naftalao vahelisele alale.

Tootmismaad käesoleva planeeringuga reserveeritud ei ole. Põhjuseks on asjaolu, et valla territooriumil on palju kasutusest välja jäänud põllumajanduslikke tootmis- hooneid, millised tuleb kasutusele võtta esmajärjekorras.

Üldplaneeringu kaardil on kajastatud eri värvidega erinevad maa sihtotstarbed. Vastavalt kaardil kajastatule on vallas metsamaad (tumedam roheline ala) 250 km², haritavat maad (kollane ala) 76 km², muud looduslikud rohumaad (heledam roheline ala), hoonete alused alad (hall värv), soostunud ja märgalad (hele sinine värv). Kaart on koostatud Biosfäärikaitseala Saaremaa Büroos.

10.10. Maakasutus

Eraomandi osakaal suureneb pidevalt seoses maade tagastamise ja erastamisega. Seoses sellega väheneb kasutusele võtmata maade, ajutise kasutuse ja taluseaduse alusel kasutatavate maade osakaal. Vallal on ca 7000 ha vabu maid. Kuna paljud neist ei leia erastamise protsessis omanikku, jäetakse need riigi tagavaramaaks või liidetakse riigimetsa külge. Seoses sellega suureneb riigimaade osatähtsus ja saab olema suurem, kui see oli enne 1940 aastat.

Kasutusele võtmata haritavast maast moodustavad enamuse endised kultuurrohumaad turbamuldadel. Kuna nendel maadel on alanud võsastumine, siis edaspidi on perspektiivne need maa-alad metsastada. Teise variandina tuleb kõne alla intensiivsest kasutusest väljalangenud maade kasutuselevõtt alternatiivsete põllumajandusharude nagu marjakasvatus (mustikas, astelpaju jms.) viljelemiseks. Väärtuslikke põllumaid kasutamata ei ole.

Munitsipaalomandis on praegu 20 ha maad (ca 0,1% valla üldpinnast), mis pärast planeeringu kinnitamist peaks samuti suurenema eeskätt sotsiaalmaa arvel.

Munitsipaalomandisse taotleb vald valla omanduses olevate hoonete ja rajatiste teenindusmaad, enne õigusvastast võõrandamist valla omanduses olnud maad, endised külakogukonnamaad ning valla arenguks ja ülesannete täitmiseks vajalikke maid vastavalt punktile 10.10. Planeeringuga nähakse ette ettepaneku tegemine riigile Haagi teeristist kuni Soela sadamani asuva riigimetsamaa (ca 40ha) reserveerimiseks puhkemajandusalaks.

Sotsiaalmaaks taotleb vald kalmistute maad, Leisi staadioni maa, Leisi järve ja Pärsama tiigi maa, spordiplatside ja külade kooskäimise kohad. Valla ülesannete täitmiseks on vajalik munitsipaalmaaks võtta metsamaid ja köögiviljamaid. Kohalike teede korrashoiuks taodelda munitsipaalomandisse endine Metsküla kruusakarjäär, mis osaliselt on ammendamata.

52 Maareformi lõppedes peaks maaomandi struktuur moodustama järgmiselt: eraomand 60 %, riigi omand 39 %, munitsipaalomand 1 %.

10.11. Valla arenguks ja ülesannete täitmiseks vajalike maade munitsipaliseerimine

Valla arenguks ja ülesannete täitmiseks (Maareformi seadus § 28 lg.2) on vajalik järgmiste maade munitsipaliseerimine: 1) kalmistute maad, sh.: - Leisi kalmistu maa - Pärsama kalmistu maa - Karja kalmistu maa - Metsküla kalmistu maa.

2) köögiviljamaad, millised on vajalikud korterelamute elanikele maavajaduse rahuldamiseks (antakse hiljem pikaajalisele rendile): - Leisi alevikus ca 1 ha - Karja külas ca 10,5 ha - Pärsama külas ca 10 ha - Aru külas (Tomba elamud) ca 1,5 ha.

3) Parasmetsa küla loomapidajate ühiskarjamaa 4,4 ha

4) rahvaürituste korraldamiseks, vaba aja veetmiseks ja spordiplatsidena: - Leisi aleviku staadion ca 2,5 ha - “Torni koppel” Metsküla külas ca 1 ha - Mätja küla kokkutuleku plats ca 1 ha - Leisi järve maa ca 1,6 ha - Karja küla spordiplats ca 1,3 ha - Pärsama küla spordiplats ca 0,5 ha

5) metsamaad ca 53,8 ha Puit on vajalik katlamajade kütmiseks, üksikutele vanuritele kütte varumiseks, munitsipaalhoonete remondiks ning valla elanike erakorralisteks vajadusteks (tulekahjud, loodusõnnetused). Metsamaad on otsustatud taotleda munitsipaalomandisse Leisi Vallavolikogu 14.09.1999. a. otsusega nr. 32 .

6) Metsküla kruusakarjäär (kruus on vajalik kohalike teede remondiks).

7) puhkeotstarbelise maana ca 5 ha suurune maatükk Jõiste külas (endine Pärna talu nr.201maa). Maatükk moodustaks puhkepiirkonna koos valla omandisse tuleva Tutku talu maadega.

8) loomade matmispaik Räägi külas ca 0,4 ha

53 IV MAA- JA VEEALADE KASUTUSPÕHIMÕTTED, PIIRANGUD, KESKKKONNAKAITSE

11. Keskkonna säästlik kasutamine, kaitstavate loodusobjektide ja koosluste kasutamine ja säilimise tagamine

Valla areng ja maakasutus peab tagama meile kvaliteetse looduskeskkonna. Looduskeskkonna säilitamine on meie kõikide ja ka antud planeeringu koostajate ülesanne. Kõikide eluvaldkondade arendamisel tuleb vältida keskkonna reostamist ja saastamist. Juhul, kui planeeringu eesmärgi saavutamiseks on vaja ehitada või maad kasutada saastvama iseloomuga moel, tuleb seda teha viisil, mil kahju saastest keskkonnale oleks väikseim.

Leisi vald tervikuna on puhke-eeldustega maa-ala. Eriti aga 43 km pikkune rannapealne maa. Turismi- ja puhkemajanduse, samuti igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb arvestada looduskaitsealuste ja kultuuriväärtuslike objektidega, millised seavad kitsendusi meie tegevusele. Järgmistes 12-ndas ja 13-ndas peatükkides ongi toodud lähtudes Eestis kehtivatest seadustest, vallas vastuvõetud seadusandlikest aktidest ja antud üldplaneeringust, looduskeskkonda säästvad tingimused s.t. tegevuste kitsendused.

Leisi valla kaitstavad loodusobjektid (ptk.3.7.) ja muinsuskaitseobjektid (ptk.5.4.) tuleb tähistada infotahvlitega eksponeerimiseks turistidele ning teavitada üldsust neile kehtestatud kaitsereziimist.

Teha ettepanek Vabariigi Valitsusele kinnitada A.Heintalu arboreetum riiklikuks looduskaitsealaks ning Pöitse külas asuv suur mänd looduskaitsealuseks üksikobjektiks.

Triigi poolsaarel taimestiku koosluse ja haruldaste taimede (orhideed) levikuala kaitseks koostada kaitse-eeskiri. Võllupe ja Leisi-Parasmetsa rannaniitude, Pakulaiu märgala ning Tuhkana luidete (järve ja rannajoone vaheline ala) loodus-koosluste säilitamine tagada vastavalt “Kaitstavate loodusobjektide seadusele” (RT I 1994, 46; 1998, 23).

Suuremat tähelepanu peame pöörama metsades vääriselupaikade säilimisele, kontrollima, et ei laastataks ega raiutaks neid lagedaks.

Põllumajanduses hoiduda mürkkemikaalide ja väetiste liigsest kasutamisest. Kuigi praeguse hinnataseme juures on see oht põldudele vähim. Suuremaks ohuks on sööti jäänud maad, mis umbrohtuvad ja võsastuvad. Sellistele maadele peaks omanikud planeerima metsa rajamise ( saab kasutada abitööjõudu) või harida kultuurmaaks, et tegeleda põllumajandusele alternatiivsete aladega.

Rannikualadel ehitamisel tuleb rangelt jälgida heitvete käitlemise nõudeid. Paaste-Jõiste suvila piirkonnas tuleb ehitada kogumiskaevud, mingil juhul ei tohi kasutada imbsüsteeme. Ka Soela-Pammana piirkonnas tuleb iga projekti puhul selgitada heitvete ja fekaalide käitlemise tingimusi.

54 Leisi alevikus säilida elamuehituse ja puhkemajanduse otstarbeline maakasutus. Tootmisettevõtteid sinna mitte rajada. Leisi aleviku üldilme endisel heal kujul säilitamiseks ning samas edasi arenguks tellida võimaluse korral heakorra projekt või koostada planeering.

Keskkonna säästlikuks kasutamiseks tuleb lähtuda käesolevast üldplaneeringust ja kehtivast seadusandlusest. Eelkõige Ranna- ja kaldakaitseseadusest, , Kaitstavate loodusobjektide seadustest, Muinsuskaitseseadusest, Säästva arengu seadusest Planeerimis- ehitusseadusest, Leisi valla ehitusmäärusest ja teistest õigusaktidest.

12. Sanitaarkaitsetsoonid

12.1. Puurkaevude sanitaarkaitsetsoon

Alus: Veeseadus (RT I 1996, 13, 241) Eesti KK ministri 16.12.1996 määrus nr. 61 lisa . Põhjavee haardele moodustatakse sanitaarkaitsetsoon, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puuraugu või 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Kaitseala ei ole vaja puurkaevule, millest võetakse vett alla 10 m3/d ühe kinnistu vajadusteks. Veehaarde ulatust on võimalik vähendada Veeseaduse §28 toodud juhtudel ja keskkonnaministri otsusega. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus , v.a. metsa hooldamine ja heina niitmine. Leisi valla registreeritud puurkaevud on toodud tabelis lisa nr.4 .

12.2.Reoveepuhastite sanitaarkaitsetsoon

Alus: SNIP 2.04.03 – 85

Sanitaarkaitsetsooni laius puhastitel on 150 m. Pärsama puhastil setteväljaku kasutuselevõtmise korral 200 m. Ülepumpamisjaamade sanitaarkaitsetsooni laius on 20 m. Leisi vallas asuvate reoveepuhastid on kantud teemakaardile nr. 8.

12.3. Prügimägede sanitaarkaitsetsoon

Alus: Jäätmeseadus (RTI 1998, 57,861; 1999, 23, 353) (Kaart nr.8 “Reostusobjektid”) Prügilate sanitaarkaitsetsoon on 500 m. Kaugus üldkasutatavast teest ning põllumajanduslikult kasutatavast maast peab olema vähemalt 200 m. Prügilad kuuluvad lähiajal sulgemisele.

55 12.4. Surnuaedade sanitaarkaitsetsoonid

Kasutusel olevate surnuaedade (Leisi, Karja, Pärsama, Metsküla) sanitaarkaitsevööndi ulatuseks on 300 m (alus: SN 245-71 (1972). Endisele Karja vanale surnuaiale sanitaarkaitsetsooni ei kehtestata.

Räägi külas asub valla loomade matmispaik ( 0,4 ha), sanitaarkaitsevööndi ulatus 500 m (alus: Põllumajandusminstri 10.11.2000 määrus nr.65) Surnuaedade kaitsetsoonis on keelatud elamute rajamine.

12.5. Farmide, tööstushoonete ja ladude sanitaarkaitsetsoonid

Alus: SN 245-71

Kaitsetsooni ulatus tuleb selgitada iga konkreetse ettevõtte ja selle kasutusfunktsiooni muutumise puhul eraldi.

12.6. Naftasaadustega seotud rajatiste sanitaarkaitsetsoonid

Alus : Keskkonnaministri 22.03.1996.a. määrus nr. 20

Ehitatava või rekonstrueeritava hoidla või tankla või laadimisplatsi täitmis- ja tuulutusavad ja tankimisseadmed ei tohi olla lähemal kui 50 m elamutest, haiglatest, koolidest, koolieelsetest lasteasutustest, hooldusasutustest ja teistest ühiskondlikest hoonetest (välja arvatud tankla juurde rajatud kaubandus- teenindusasutused).Kaitsekuja algab kaitstava hoone punktist, mis on lähim naftasaadustega seotud rajatise täitmis- või tuulutusavale või tankimisseadmele. Kui laadimisplats, hoidla või tankla on rajatud või tahetakse rajada lähemale kui 200 m veekogu keskmise taseme piirist, tuleb asukoht täiendavalt kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga.

12.7.Tuleohutusnõuded

Alus : Tuleohutuseeskirjad. Üldeeskiri TE-1 (RTL 1995, 47)

Tuleohutusnõuded territooriumi kohta: juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ning vee - võtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Territooriumil ei tohi ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud tehnikat. Uusehituse ja rekonstrueerimise korral määratakse täpsed tuleohutuskujad ehitusprojektiga.

56 12.8. Maantee kaitsevöönd

Alus: Teeseadus (RT I 1999, 26, 377) Teede- ja sideministeeriumi 16.09.1994.a. määrus nr.54 “Riigimaanteede kasutamise ja kaitse eeskiri” (RTL 1995, 7, lk.246) Teede- ja sideministeeriumi 28.09.1999.a. määrus nr.59 “Tee ja teekaitsevööndi kasutamise ja kaitse eeskiri “ (RTL 1999, 155, 2173) Leisi vallamaanteede haldamise, kasutamise ja kaitse eeskiri (kinnitatud Leisi Vallavolikogu 19.01.1999 a. määrusega nr.3 ja 11.05.1999 a. määrusega nr.11).

Maantee kaitsevöönd on ette nähtud tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Riigimaanteede kaitsevööndi laiuseks on 50 m mõlemale poole tee teljest. Kaitsevööndisse ehitiste rajatamine, sh. teabe- ja reklaamivahendite paigaldamine, samuti peale- ja mahasõitude ehitamine tuleb eelnevalt kooskõlastada Saare Teedevalitsusega. Sama kehtib looduskeskkonna muutmisega seotud tööde kohta (istandike rajamine, maavara või maa-ainese kaevandamine, metsa lageraie, maaparandustööd).

Kohalike maanteede (valla teed v.a. tänavad) kaitsevööndi laiuseks on kinnitatud 20 m mõlemale poole tee teljest. Kõik maanteel või selle kaitsevööndis kavandatavad maanteehoiuvälised tööd tuleb kooskõlastada Leisi vallavalitsusega. Leisi aleviku tänavate kaitsevööndi laius nähakse ette detailplaneeringus. Eramaanteede kaitsevööndi laiuse kehtestab vallavalitsus.

12.9. Elektriliinide kaitsetsoon

Alus: Vabariigi Valitsuse 20.01.1999 a. määrus nr.22 “Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatuse kinnitamine” (RT I, 1999, 8, 123) Asjaõigusseadus (RT I 1993,39,590; 1999,26,377; 27,380) Energiaseadus (RT I 1997, 52, 833; 1998, 71, 1201; 113/114, 1873)

Elekrtrivõrkude kaitsetsoonid kehtestatakse piki õhuliine maa-ala ja õhuruumina, mida piiravad liini teljest mõlemal pool järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid: 35 m 110 kV pingega liinidest 10 m 35 kV ja 10 kV pingega liinidest 2 m alla 1 kV pingega liinidest Alajaamade ja jaotusseadmete ümber on kaitsevöönd 2 m. kaugusel piirdeaiast või seinast, nende puudumisel seadmest. Ehitiste rajamine ja tööd kaitsetsoonis on lubatud Saare Kõrgepingevõrkude loal. Elektrivõrkude kaitsetsoonis on keelatud igasugune tegevus, mis võib takistada nende normaalset tööd, põhjustada nende vigastamist või õnnetusjuhtumeid. Liinikoridorides võib tegelda põllundusega. Aedades ei tohi viljapuude kõrgus ületada 4 m. Kokkuleppel liini valdajaga võib kasvatada istikuid, jõulukuuski ja energeetilist võsa. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal asuvad liinirajatised ei ole kinnisasja olulised osad. Leisi vallas olevad kõrgepinge õhuliinid on kantud üldplaneeringu kaardile.

57 12.10..Veekaitsevööndid ja veekogu ehituskeelualad

Alus: Ranna- ja kalda kaitse seadus (RT I 1995, 31, 382;1999, 95, 843) Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998,2, 47;61, 987;1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843) Vabariigi Valitsuse 18.07.1996 a. määrus nr.191 “Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine” (RT I 1996, 58, 1090; 1997, 73, 1205) Keskkonnaministri 14.02.1996. a. määrus nr.10 “Lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistu kinnitamine” (RT I 1996, 25/26, 165; 72, 422 ja 1999, 24, 288)

12.10.1. Ranna ja kalda ulatus.

Ranna ja kalda tsoonis on seadusega kehtestatud teatavad piirangud majanduse- ja ehitustegevuse osas.

Veekogude randade ja kallaste ulatus on kehtestatud lähtuvalt säästliku ja alalhoidliku arengu ning loodusliku mitmekesisuse säilitamise põhimõtetest.

Läänemerel rand ja üle 25 km² valgalaga jõgede (Punapea jõgi, Leisi jõgi, Oitme oja, Võlupe ja Lõve jõgi, Tõre peakraav, Kuke peakraav) kaldad on 200 m laiused. Jõgedel ja ojadel valgalaga 10 kuni 25 km² (Pikasoo oja, Purtsa kraav) on kallaste laiuseks 100 m. Ülejäänud veekogude kalda ulatus on 15 m.

Ranna ja kalda ulatuse vähendamiseks on vaja keskkonnaministri nõusolekut.

12.10.2. Ehituskeeluvööndid.

1) Mererannal on ehituskeeluvöönd üldjuhul 200 m mere rannajoonest (tavaveepiirist).

2) Jõiste, Mujaste, Asuka ja Soela külade piirkondades, kus riigimaanteed kulgevad lähemal eelnimetatud piiri, arvestatakse ehituskeeluvööndi loodusliku piirina maantee teemaa maapoolset serva (vast. Saare Maakonna üldplaneeringule)

3) Ehituskeeluvööndit on vähendatud Keskkonna ministri loal Paaste- Jõiste ranna alal 2,4 km ulatuses 100 meetrini ning Soela – Pammana ranna alal 2,1 km ulatuses 50 meetrini (vaata kaardil nr.10 “Soela” ja nr.11 “Paaste” perspektiivsed suvilaehitusalad) ja Murika maaüksusel 100 meetrini. Ehituskeelujoone kulgemise kirjeldus loe Lisa 5 “Paaste ja Soela ehituskeelu- joone kulgemine”.

4) Vastavalt Saare maakonna planeeringule 1999a. (alus- maakonna piirangute kaart) sadamate maa-alal vähendatakse ehituskeeluvööndit Triigi sadama (3,4 ha) ja Soela sadama (1,05 ha) maa-alal 20 meetrile tavaveepiirist sadama majandamisel oluliste ehitiste püstitamiseks.

58 5) Siseveekogude (jõed, järved) ehituskeeluvööndid kehtivad vastavalt seadusele.

Ehituskeeluala kajastub valla üldplaneeringu kaardil.

12.10.3. Veekaitsevööndid.

Rannal ja kaldal on majandustegevus keelatud veekaitsevööndis. Veekaitsevööndi laius mererannal on 20 m tavalisest veepiirist. Kõik jõed ja ojad, mille valgala on üle 10 km², on 10 m laiuse veekaitsevööndiga.. Maaparandusobjektide eesvooludel kuni nende suubumiseni looduslikesse veekogudesse on veekaitsevööndi laius 1 m. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) rajada ja laiendada tootmisobjekte ja ladusid, kus kasutatakse, tekitatakse või ladustatakse ohtlike aineid; 3) metsa juhtfunktsiooni muutmine.

Avalikel supelrandadel ei ole veekaitsevööndit.

12.10.4. Kallasrajad.

Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres. Kallasraja ulatus mererannal on 10 m. Kallasraja ulatus avalikuks kasutamiseks olevatel jõgedel ja ojadel (Punapea jõgi, Leisi jõgi, Oitme oja, Võlupe jõgi, Tõre peakraav) on 4 m.

Läänemere rand ja veekogude kaldad tuleb kallasraja ulatuses hoida läbitavana. Rannal ja kaldal asuvate kinnisasjade omanikud ja valdajad on kohustatud hoidma veekogu rannad ja kaldad puhtana ja tagama kallasrajal inimestele vaba läbipääsu.

12.10.5. Tootmistegevuse kitsendused.

Lõheliste kudemis- ja elupaikades (Punapea jõel kogu ulatuses ja Võlupe jõel Järveküla järvest suudmeni) kehtivad tootmistegevuse kitsendused 200 m kauguseni. On keelatud rajada ja laiendada tootmisobjekte ja ladusid, kus kasutatakse, tekitatakse või ladustatakse ohtlike aineid.

12.11. Looduskaitsealuste objektide piiranguvööndid

Kaitstavate looduse üksikobjektide ümber on kuni 50 laiune piiranguvöönd. Seal on kehtivad majandustegevuse kitsendused lähtuvalt kaitstavate loodusobjektide seaduse §-st 13. Kaitsealadel kehtestatakse piirangud vastavalt kaitseala kaitse-eeskirjaga.

59 12.12. Riikliku kaitse all olevate mälestiste kaitsevööndid

Üldjuhul on mälestiste kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Mälestiste kaitsevööndi kasutamise kitsendused määrab kindlaks Muinsuskaitseinspektsioon kaitsekohustuse teatises.

12.13. Kaitstavate taimede kasvualad

On keelatud kaitsealuste taimede korjamine ning tehingud nendega, samuti kasvukohtade hävitamine või kahjustamine (orhideeliste kasvupaigad Triigi poolsaarel, Pöitse metsas karulauk ja kuldking)

Foto 7. Triigi poolsaarel on orhideeliste taimede kasvukoht

13.EHITAMISE PRINTSIIBID HAJA- JA TIHEASUSTUSES

Leisi vallas on ehitustegevuse alusdokumendiks Leisi valla planeerimis- ja ehitusmäärus (Leisi vallavolikogu 13.01.1998.a. määrus nr.3).

13.1.Ehituspiirangud hajaasustuses

Ehitamisel tuleb arvestada loodusliku ümbruskonnaga ja piirangutega, mis tulenevad ehituskeelualadest ja veekaitsevöönditest (“Ranna ja kalda kaitseseadus”), ehitustegevuse põhimõtetest (“Planeerimis- ja ehitusseadus” ja “Leisi valla plan. ja ehit.määrus”), kehtivatest ehitusmäärustest, muinsus- ja looduskaitsealastest objektidest ning käesolevast üldplaneeringust. Ehitiste püstitamisel tuleb silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, side- ja elektriliinid) ei rikuks puhkemaastiku väärtust. Tööstuse rajmisel tuleks esmalt kasutusele võtta endiste majandite tootmishooneid või territooriume.

Keskkonda ohustada võiva tööstuse (s.h. laoplatsid puidule) või teeninduse rajamisel peab koostatud detailplaneering läbima keskkonnamõjude hindamise.

Elamuehituse korral on soovitav hoone püstitada kunagise ehituskrundi asukohale. Uuele asukohale projekteerimisel tuleb kinnistul määratleda hoonestatav ala ja määrata selle suurus.

60 Detailplaneering hajaasustuses on kohustuslik juhul kui kavatsetakse rajada kolm või enam elamut, millede vahekaugus jääb väiksemaks kui 100 m. Detailplaneeringu kohustusega alaks määratakse käesoleva üldplaneeringuga Soela-Pammana ja Paaste-Jõiste suvilapiirkond, kus ehituskeeluala on vähendatud vastavalt 50-le ja 100-le meetrile.

Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringu koostamist ka kinnistu jagamisel väiksemateks osadeks kui 1 ha.

Rannikutsoonis elamu- või suvilamaale antakse ehitusõigus, kui kinnistu või krunt on vähemalt 5000 m2 suur ja krundi laius rannajoonel vähemalt 50 m.

Detailplaneeringu koostamis- ja projekteerimistingimused Leisi valla territooriumil väljastab Leisi vallavalitsus. Tehniliste rajatiste ja kommunikatsioonide projekteerimistingimused väljastab vastav riigi ametkond või kommunikatsioonide haldaja.

Vald võib nõuda vastavalt “Planeerimis- ja ehitusseadusele” ebaseaduslike hoonete likvideerimist või viimist need kooskõlla seadustega, ning vastavalt maareformi muutmise seaduse (vastu võetud 17.02.1999) § 1 lg 2 kasutusest väljalangenud ja lagunenud hoonete taastamist või likvideerimist.

13.2. Tehnovõrgud hajaasutuses

Hajaasustuspiirkonnas rajatakse tehnovõrgud reeglina krundi valdaja poolt. Tehnovõrkude projektid tuleb kooskõlastada Leisi vallavalitsusega ja vastavate ametkondadega.

13.3. Ehitustingimused det. planeeringu kohustusega alal.

Leisi vald soodustab tekkivates puhkekülades privaatsuse tunnet. Seepärast välditakse tiheasustuse teket. Selleks kehtestatakse käesoleva üldplaneeringuga järgmised kitsendused: 1. ehitusõigust omav krunt peab olema vähemalt 5000 m² ; 2. mereäärsel krundil peab olema vähemalt 50 m krundi laiust; 3. Paaste-Mujaste suvilapiirkonnas ei lubata reovete immutamist pinnasesse ilma puhastamata kaitsmata põhjavee tõttu (klass A II).

Foto 8 Paaste perspektiivne suvila ehitusala

61 Soela – Pammana ja Paaste – Jõiste detailplaneeringu (DP) kohustusega alal on soovitatav DP koostada võimalikult suurema ala, s.t. mitme kinnistu ja krundi kohta ühiselt. Ühe või mõne kinnistu või krundi det.planeerimise võimaldamiseks nähakse piirkonnas ette järgmised põhimõtted:

1. DP algatamise otsustab vallavalitsus ja kehtestab volikogu asjast huvitatud osapoole avalduse alusel

2. DP koostamise kohustus on kinnisasja omanikul või asjast huvitatud osapoolel

3. DP koostamise korraldamiseks sõlmitakse vallavalitsusega leping

4. Olemasolevatele ja tekkivatele kinnistutele ja kruntidele ligipääsuks ning kommunikatsioonide rajamiseks näha ette Soela – Pammana piirkonnas rajada rannajoonega paralleelselt ca 150 m kaugusel kulgev juurdepääsu-tee [1] , millele pealesõit saab toimuda kahelt olemasolevalt pinnasteelt [2 ja 3]. Läbipääsu peavad tagama kõik kinnistu omanikud. (vt. kaart nr. 10) Paaste – Mujaste piirkonnas näha ligipääsuks ette kunagine [4] ja olemasolev [5] tee, millel tagada vaba läbipääs. (vt. kaart nr. 11)

5. Ülalpoolnimetatud teede väljaehitamine ja hooldamine on kinnistuomanike kohustus

6. DP-ga tuleb lahendada vee ja heitvee käitlus. Soovitav on rajada 2-3 krundi kohta ühine käitlussüsteem

7. Vastavalt keskkonnamõjude hindamise ettepanekule soovitatakse piirkonnas kompost-kuivkäimlate kasutamine. Ette tuleb näha vastav fekaalikäitlus. Olme-heitvesi (hallvesi) vajab puhastamist väikepuhastitega.

8. Hooned võivad olla max 1,5 korruselised viilkatusega või mansartkorrusega kuni 2-pereelamud. Ehitusmaterjalina kasutada looduslähedasi ja Saaremaale sobivaid materjale (puit, paekivi, roog vms.)

9. Ehituskeeluvööndis on keelatud teostada puude raiet üle 30 % kasvava metsa mahust planeeritaval maa-alal.

10. DP koostamise finantseerib tellija (kinnistu omanik või asjast huvitatud isik)

62 13.4. Tiheasustusalad

Tiheasustusega alasid käesoleva üldplaneeringuga ei kehtestata. Küll aga reserveeritakse Leisi alevikus, Karja ja Pärsama keskasulas elamu-, sotsiaal- ja puhkeotstarbelist maad asulate arengu eesmärgil.

Detailplaneeringu kohustusega aladeks määratakse käesoleva üldplaneeringuga Haagi teeristist alates Soela- Pammana suvilapiirkond, Paaste- Jõiste suvilapiirkond.

Leisi vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringu koostamist tekkida võivatel kämpingu või motelli maa-aladel ja puhkebaasi või puhkeküla maa-aladel. Samuti võib Leisi vallavalitsus nõuda Leisi alevikus probleemsetes kohtades või üldist huvi pakkuvate ehitiste korral detailplaneeringu koostamist.

13.5. Kehtivad planeeringud

Käesoleva üldplaneeringuga loetakse kehtetuks:

1. Leisi aleviku generaalplaan 1985 a.

Kehtestatud on maakorralduskavad:

1. Paaste küla maakorralduskava 1999.a.

Koostamisel on detailplaneeringud:

1. Triigi sadama maa-ala detailplaneering; 2. Murika maaüksuse detailplaneering.

Algatamisele kuuluvad detailplaneeringud:

1. Soela - Pammana suvilapiirkond 2. Paaste - Jõiste suvilapiirkond.

Leisis, september 2000.a.

63

Lisa 1

LOODUSKAITSEOBJEKTID

Leisi vallas asuvad järgmised looduskaitsealad ja üksikobjektid:

1. Kooljamäed 2. Pärsama dendraarium 3. Laugu astang 4. Koikla park 5. Võlupe rändrahn 6. Metsküla tamm 7. Laugu jalakas 8. Veske pärn

Kaitse-eeskirjad:

Pamma luited – valmis tehtud (maakonnas), ootab ekspertiisi; Üksikobjektidele (põlispuud, rändrahnud) ja parkidele on valmimas uued tüüp kaitse-eeskirjad.

“Kaitstavate loodusobjektide seaduse” järgi toimub Saare Maakonnas kaitsealadele uute kaitse-eeskirjade koostamine ja tuumalade baasil uute kaitsealade juriidiline vormistamine.

Uue klassifikatsiooni järgi asub Leisi vallas:

Pamma maastikukaitseala - 7 ha.

Perspektiivis teha:

Triigi arboreetum.

Alus: Saare maakonna üldplaneering

64 Lisa 2

MUINSUSKAITSEOBJEKTID

KULTUURIMÄLESTISED

Arhitektuurimälestised (nimetus, asukoht reg.nr.) Kinnitatud: Kultuuriministri määrus nr.25, 27.10.1998

1. Angla Laose talu pukktuulik, 20.saj. Angla k. 20894 2. Angla Reinu talu pukktuulik, 20.saj. Angla k. 20895 3. Angla Tedre talu tuuleveski, 1927 Angla k. 20896 4. Angla Viita talu pukktuulik, 20. saj. Angla k. 20897 5. Angla Vilidu talu pukktuulik, 20. saj. Angla k. 20898 6. Karja kirik, 13. saj. Linnaka k. 20899 7. Karja kirikueaed, 13. saj. Linnaka k. 4126 8. Karja kirikuaia piirdemüür Linnaka k. 20900 9. Karja pastoraadi peahoone, 18. saj. Linnaka k. 20901 10.Karja pastoraadi laut, 19. saj. Linnaka k. 20902 11.Karja pastoraadi saun, 20. saj. Linnaka k. 20903 12.Karja pastoraadi kelder Linnaka k. 20904

Ajaloomälestised (nimetus, asukoht, reg. nr.) Kinnitatud: Kultuuriministri määrus nr.3, 19.03.1997.a.

1.Metsküla kalmistu 4121 2.Karja kalmistu 4122 3.Leisi kalmistu 4123 4.II maailmasöjas hukkunute ühishaud Leisi alevik 4124 5.Karja vana kalmistu 4125 6.Karja kirikuaed, 13. saj. Linnaka küla 4126 7.II maailmasõjas hukkunute ühishaud Pärsama kalmistu 4127 8.Pärsama kalmistu 4128

Kunstimälestised Kinnitatud: Kultuuriminstri määrus nr.17, 11.04.1997.a.

Kunstimälestiste 18 nimetust asuvad Leisi valla kirikutes.

ARHEOLOOGIAMÄLESTISTE NIMEKIRI (Nimetus, dateering, asukoht, reg. Nr.) Kinnitatud: Kultuuriministri määrus nr.59, 01.09.1997.a.

1. Kalmistu "Kalmumägi", "Kalmusaadud", Koikla küla 12464 "Kalmutänav", I at. lõpp - II at. algus 2. Kivikalme "Tammeseljamägi", II at. algus Koikla küla 12465 3. Muistsed põllud, I at. e.m.a. - I at. algus Koikla küla 12466

65 4. Ohverdamiskoht "Hiiekoht", II at. Koikla küla 12467 5. Ohverdamiskoht "Hiietantsijate koht", II at. Koikla küla 12468 6. Karja kirikuaed, 13.-18. saj. Linnaka küla 4126 7. Ohvriallikas "Hiieallikas", II at. Luulupe küla 12469 8. Kultusekivi, I at. e.m.a. Mätja küla 12470 9. Kultusekivi, I at. e.m.a. Mätja küla 10. Kivikalme "Salokuusik", "Käia kuusik", Pamma küla 12471 I at. I pool -II at. algus 11. Kivikalme "Salunõmm", II at. algus Pamma küla 12472 12. Maalinn, II at. algus Purtsa küla 12473 13. Kivikalme, II at. algus Purtsa küla 14. Asulakoht, I at. II pool - II at. Pärsama küla 12474 15. Kalmistu, I at. I pool - II at. algus Pärsama küla 12475 16. Kivikalme, I at. lõpp - II at. algus Ratla küla 12476 17. Kivikalme, II at. algus Ratla küla 12477 18. Kivikalme, I at. II pool - II at. algus Ratla küla 12478 19. Kivikalme "Ussivare", II at. algus Ratla küla 12479 20. Ohvrikivi"Tondikivi", "Kuradikivi", II at. Ratla küla 12480 21. Kivikalme, I at. I pool Roobaka küla 12481 22. Kivikalme "Kõuemägi", I at. I pool Räägi küla 12482 23. Kivikalme"Kalmumägi", II at. algus Räägi küla 24. Kivikalmed (2 tk) Räägi küla 25. Kivikalme Räägi küla

Alus: Saare Maakonna üldplaneering Andmed: Tõnu Sepp Muinsuskaitseinspektsiooni vaneminspektor

66 Lisa 3 MAANTEEDE LOETELU SEISUGA 01.01.2000

Tee Tee Tee pik- seal hulgas Teemaa Tee nr. n i m e t u s kus val- must- kruus- kaitse- las km kattega kattega tsoon m I Leisi valda läbivad riigimaanteed 74 Kuressaare - Valjala - Kuivastu 4,8 4,8 19 50 79 Upa - Leisi 14,4 14,4 18 50 124 Laadjala - 11,9 0,5 11,4 14 50 Karja 126 Järise - 2,8 2,8 14 50 Asuka 128 Metsküla - Meiuste 11,7 0,5 11,2 14 50 129 Orissaare - Leisi - Mustjala 28,2 8 20,2 18 50 141 Tika - Ratla 7,1 7,1 14 50 142 Angla - 9,1 9,1 14 50 Koikla 143 Võlupe - 7,5 0,2 7,3 14 50 Pärsama Pärsama vahel 1,9 1,9 12 50 144 Leisi - Triigi 1,8 1,8 14 50 161 Tutku - 3 0,2 2,8 12 50 Pärsama 162 Võlupe - 5,5 5,5 12 50 Linnaka I Kokku 109,7 48,5 61,2

II Leisi valla kohalikud maanteed 2 Lõpi - Koikla 4,82 4,82 12 20 3 Väljaküla - Haeska soo 4,34 4,34 0-2,8 km = 20 8 m; ülej. 6 m 4 Parasmetsa - Metsküla 8,76 8,76 12 20 5 Laugu - 5,12 5,12 11 20 Nurme 6 Pöitse - 6,58 6,58 12 20 Purtsa 7 Pamma - 5 5 11 20 Purtsa 9 Aruste küla 1,69 1,69 6 20 tee 10 Aruste - 1,35 1,35 6 20 Õeste 11 Mätja - Viira 1,68 1,68 6 20 13 Leisi - 4,13 4,13 12 20 Parasmetsa

67 14 Pikamäe 2,57 2,57 13 20 lauda tee 15 Tomba tee 1,09 0,54 0,55 12 20 16 Valdi tee 1,36 1,36 13 20 17 Triigi supelranna tee 1,4 1,4 6 20 18 Metsküla karjääri tee 1,4 1,4 6 20 19 Tomba 0,3 0,3 6 20 karjääri tee 20 Karja lasteaia 1,29 1,29 10 20 tee 21 Karja peatee 1,1 0,78 0,32 0-0,75km = 20 10 m; ülej. 6 m 22 Nõmme - Pikasoo - Pöitse 13,05 13,05 0 -3,8 km = 20 11 m; ülej. 6 m 23 Tiitsuotsa tee 0,6 0,6 10 20 Tee Tee Tee seal hulgas Teemaa Tee nr. n i m e t u s pikkus must- kruus- kattega kaitse- vallas kattega tsoon m km 24 Koiduvälja 2,11 2,11 0,6-1,61 20 tee km = 8 m; ülej. 6 m 25 Laugu tee 2,41 2,41 0 - 1,46 km 20 = 7 m; ülej. 6 m 26 Roobaka - Pahila soo 2,35 2,35 0-0,8 km= 20 6 m; ülej. 10 m 27 Pärsama - Ratla soo 5,87 5,87 0,7-2,1 km 20 =10 m; ülej. 8 m 28 Lõpi lauda 0,8 0,8 10 20 tee 29 Parasmetsa 1,55 1,55 0,24-1,12 20 tee km= 7 m; ülej. 6 m 30 Parasmetsa objekti tee 1,25 1,25 0-0,55km = 20 8 m; ülej. 7 m 31 Barteltsu tee 0,54 0,54 6 20 32 Tammeniidu 1,72 1,72 10 20 tee 33 Selja soo tee 4,75 4,75 14 20 34 Katesoo tee 2,3 2,3 6 20 35 Purtsa soo tee 0,97 0,97 6 20 36 Asuka soo tee 1,17 1,17 6 20 37 Pamma soo 2,35 2,35 10 20 tee 38 Eikla soo tee 3,05 3,05 10 20

68 39 Nihatu- 2,35 2,35 10 20 Ruhve soo 40 Virbi soo tee 1,5 1,5 0,4-0,6 20 km= 6 m; ülej. 10 m 41 Oitme-Paju 0,95 0,95 0-0,35 km 20 tee = 6 m; ülej. 4 m 42 Kuulandi objekti tee 2,8 2,8 10 20 43 Tomba - 1,75 1,75 4 20 Õeste 44 Angla soo tee 6,9 6,9 10 20 45 Pädassoo tee 2,26 2,26 8 20 47 Nõmme küla 0,61 0,61 4 20 tee 48 Kaisa tee 1,32 1,32 0-0,9 km= 20 14 m; ülej. 6 m 49 Räägi tee 0,97 0,97 6 20 50 Pamma küla 1,1 1,1 6 20 tee 51 Paaste tee 1,12 1,12 6 20 52 Jõiste tee 0,88 0,88 6 20 53 Asuka- Poka 3,5 3,5 6 20 54 Purtsa küla 1,4 1,4 6 20 tee Tee Tee Tee seal hulgas Teemaa Tee nr. n i m e t u s pikkus must- kruus- kattega kaitse- vallas kattega tsoon m km 55 Luulupe küla 0,95 0,95 6 20 tee 56 Väljaküla tee 0,9 0,9 6 20 57 Austri tee 1,16 1,16 10 20 58 Hiievälja tee 1,04 1,04 4 20 59 Nihatu tee 1,3 1,3 6 20 60 Metsaääre tee 1,08 1,08 6 20 61 Koikla tee 0,86 0,86 6 20 62 Ratla tee 1,35 1,35 0-0,75 km 20 = 6 m;ülej. 10m 63 Meiuste tee 1,93 1,93 6 20 64 Murika tee 0,9 0,9 4 20 65 Pammana tee 0,78 0,78 6 20 66 Kopli küla tee 1 1 6 20 67 Karja kooli 0,33 0,33 6 20 tee 68 Metsküla I 0,85 0,85 12 20 Metsküla II 0,4 0,4 6 20 Metsküla III 0,6 0,6 6 20

69 69 Metsküla- Tagametsa 6,15 6,15 6 20 70 Roobaka küla 0,61 0,61 6 20 tee 71 Aruste- 0,95 0,95 6 20 Nihatu 72 Karja küla siseteed 0,75 0,75 6 20 73 Pärsama küla siseteed 1,71 1,71 0-0,52 km= 20 10m; ülej. 8m 74 Angla küla 0,34 0,34 6 20 tee 76 Nihatu - 3,36 3,36 0-0,49 km= 20 Saaru soo 10m; ülej.8 m 77 Linnaka - 1,24 1,24 8 20 Mätja II Kokku 160,77 3,03 157,74

III Tänavad 1 Kalda 0,3 0,3 6 2 Mere 0,65 0,65 6 3 Pärna 0,22 0,22 6 4 Veske 0,55 0,55 6 5 Kaare 0,78 0,78 6 6 Oja 0,1 0,1 6 7 Rahu 0,36 0,36 6 8 Aia 1,1 1,1 6 9 Jõe 0,14 0,14 6 10 Kalmu 0,14 0,14 6 11 Karja 0,36 0,36 6 12 Kooli 0,55 0,55 11 13 Põllu 1,28 1,28 10 14 Kase 0,28 0,28 6 15 Pikamäe 0,45 0,45 13 III Kokku 7,26 1,69 5,57

70 Lisa 5

Ehituskeelujoone kulgemine. Paaste ja Soela suvila ehitusaladel

1. Paaste-Jõiste ehituskeeluvööndi laius on 100 m rannajoonest. Vöönd kulgeb 100 m laiuselt alates valla piirist kuni Tutku maaüksuseni (kaasa arvatud). Alates Nurga maaüksusest kulgeb ehituskeeluvöönd mööda Orissaare – Leisi maantee teemaa maapoolset piiri kuni maantee jääb kaugemale kui 200 m merepiirist.

2. Soela – Pammana ehituskeeluvööndi laius on 50 m rannajoonest. Vöönd kulgeb 50 m laiuselt alates Soela sadama maa-alast kuni Kalju maaüksuseni (k.a.). Üleminek 200 meetrile toimub Järve ja Andruse maaüksusel (kokku laiusega ca 230 m) kus ehituskeeluvööndiks kehtestatakse 100 m rannajoonest. Alates Penu maaüksusest jääb ehituskeeluvööndiks 200 m . Üleminekul lähtutakse looduslikest tingimustest ja pinnase reljeefist.

71