JÕEVÄHKI OHUSTAVATE VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU HINDAMINE NING SIGNAALVÄHI TÕRJEKS MEETMETE RAKENDAMINE 2013. A

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseeritud ja Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teostatud projekti aruanne

Koostajad: Margo Hurt, Mati Kivistik

Projekti vastutav täitja: Tiit Paaver

Tartu 2014 SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 4 1. TEADAOLEVATES SIGNAALVÄHI LEVIKUKOLLETES LIIGI ARVUKUSE VÄHENDAMINE JA VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU TAKISTAMINE ...... 5 1.1. SIGNAALVÄHK OJAS ...... 5 1.2. SIGNAALVÄHK MUSTJÕES ...... 11 1.3. SIGNAALVÄHK JÕES ...... 12 1.4. KOKKUVÕTLIK HINNANG JA EDASISED TEGEVUSED ...... 13 2. HARJUMAA JA JÄRVAMAA VEEKOGUDE UURINGUD ...... 15 2.1. AAVOJA ...... 15 2.2. JÄGALA JÕGI ...... 15 2.3. LÕUNA KARJÄÄR (TAMMEMÄE JÄRV) ...... 15 2.4. RAKU JÄRV ...... 16 2.5. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID HARJU-JÄRVA-RAPLA REGIOONIS ...... 16 3. HIIUMAA, SAAREMAA JA LÄÄNEMAA VEEKOGUDE UURINGUD ...... 17 3.1. LÕVE JÕGI ...... 17 3.2. MASA PEAKRAAV ...... 18 3.3. KANGRUSELJA PEAKRAAV ...... 19 3.4. PEAKRAAV ...... 20 3.5. TIRTSI JÕGI ...... 22 3.6. SILLA JÄRV ...... 24 3.7. VESIKU OJA JA OJA ...... 25 3.8. OJU PEAKRAAV ...... 27 3.9. JÄMAJA OJA ...... 28 3.10. OJA ...... 30 3.11. KÄRLA JÕGI ...... 30 3.12. JÕGI ...... 30 3.13. LAUGI PEAKRAAV ...... 31 3.14. OJA ...... 31 3.15. PÕDUSTE JÕGI ...... 32 3.16. TÕRE PEAKRAAV ...... 32 3.17. VÕLUPE JÕGI ...... 33 3.18. VÄHK MERES ...... 33 3.19. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID HIIU-LÄÄNE-SAARE REGIOONIS ...... 34 4. IDA-VIRUMAA JA LÄÄNE-VIRUMAA VEEKOGUDE UURINGUD ...... 35 4.1. SELJA JÕGI ...... 35 4.2. VÕSU JÕGI ...... 36 4.3. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID VIRU REGIOONIS ...... 37 5. JÕGEVAMAA JA TARTUMAA VEEKOGUDE UURINGUD ...... 39 5.1. ONGA JÕGI, PEDJA JÕGI ...... 39

2

5.2. PÕLTSAMAA JÕGI ...... 41 5.3. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID JÕGEVA-TARTU REGIOONIS ...... 41 6. PÄRNUMAA JA VILJANDIMAA VEEKOGUDE UURINGUD ...... 42 6.1. TARVASTU JÕGI ...... 42 6.2. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID PÄRNU- REGIOONIS ...... 43 7. PÕLVAMAA, VALGAMAA JA VÕRUMAA VEEKOGUDE UURINGUD ...... 44 7.1. JÕKSI JÄRV ...... 44 7.2. VÕHANDU JÕGI, RÕUGE JÕGI ...... 45 7.3. TAMULA JÄRV ...... 46 7.4. JÕGI JA SELLE LISAJÕED HILBA, LEEVI JA LUTSU JÕGI ...... 46 7.5. PIUSA JÕGI JA KORGÕSILLA OJA ...... 48 7.6. KÕRBJÄRV ...... 49 7.7. ÄHIJÄRV ...... 50 7.8. MUSTJÕGI, PÄRLIJÕGI ...... 51 7.9. HINO MUSTJÄRV, SIKSALI OJA, SIKA SULG, PEDETSI JÕGI ...... 52 7.10. KÄRNJÄRV ...... 54 7.11. KARSNA JÄRV ...... 54 7.12. KAVADI JÄRV, SAALUSE ALAJÄRV ...... 55 7.13. KOORASTE PIKKJÄRV ...... 56 7.14. ÕHNE JÕGI ...... 57 7.15. PIKRE JÄRV ...... 58 7.16. NÕUNI JÄRV ...... 58 7.17. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID PÕLVA-VALGA-VÕRU REGIOONIS ...... 61 8. JÕEVÄHI HARRASTUSPÜÜK ...... 62 KOKKUVÕTE ...... 65

Lisa 1. Katsepüükide andmestik...... 66

Lisa 2. Vähirikkamatest veekogudest püütud vähkide analüüsi tulemused...... 75

3

SISSEJUHATUS Jõevähk (Astacus astacus) on veekogude ökosüsteemide oluline lüli ning ta on sisevete kalanduse mõistes väärtuslik püügiobjekt. Jõevähk kuulub loodusdirektiivi V lisas nimetatud liikide hulka, mis seab liigi hea seisundi säilitamise kohustuse Euroopa Liidu ees. Jõevähk on Eestis põliseks vähiliigiks. Tema suurimaks ohuks on võõrvähiliikide levitamine. Alates 2008. a on teada Eestis signaalvähi (Pacifastacus leniusculus) esinemine Harjumaal Mustjões. Tõenäoliselt on see Ameerika päritolu vähiliik ebaseaduslikult sisse toodud juba mitu aastat varem. Hiljem on leitud signaalvähke veel Riksu ojast Saaremaal ja Vääna jõest Harjumaal. Kõigi kolme signaalvähi asustusest on teada saadud vähivaru seisundi uurimise katsepüükidega.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseeritud ja Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teostatud projekti „Jõevähki ohustavate võõrvähiliikide leviku hindamine ning signaalvähi tõrjeks meetmete rakendamine 2013. a“ peamised ülesanded olid järgmised:  Signaalvähi arvukuse vähendamine teadaolevates signaalvähi levikukolletes ning võõrvähiliikide leviku takistamise meetmete selgitamine.  Jõevähi leviku ja varu seisundi hindamine signaalvähi levikukollete lähistel ning võõrliikide leviku kahtlusega veekogudes, sh piiriveekogudes ja veekogudes, kust vähk jõevähk hiljuti kadunud; võimalike uute võõrliikide levikukohtade fikseerimine. Suurema tähelepanu all olid Eesti parima vähipiirkonna, Saaremaa veekogud. Lisaks hinnati mitme veekogu vähivaru seisundit, mille kohta info vananenud. Veekogude lõikes anti soovitusi jõevähi varu kasutamiseks ja kaitseks. Jõevähi uuringud põhinesid katsepüükidel, mille metoodika ei erinenud varasematel aastatel kasutatust ning veekogude vähile sobivuse hindamisest. Katsepüükidel kasutati vähimõrdasid. Püütud vähid analüüsiti ja lasti samadesse kohtadesse tagasi (va haigustunnustega isendid ja signaalvähid). Suurema osa välitööde teostajateks olid Mati Kivistik ja Margo Hurt, kes vastavate veekogude lõikes (vt lisa 1) on ka aruande koostajad. Konkreetse veekogu kohta lisainformatsiooni saamiseks ongi soovitav pöörduda seal uuringu teinud isiku poole. Katsepüüke teostasid ka Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialistid. Eraldi peatükk käsitleb projekti tulemusi teadaolevates signaalvähi veekogudes. Teiste veekogude vähiuuringute tulemused on koondatud peatükkideks Keskkonnaameti regioonide põhiselt. Aruande tekstiosa lugemisel on soovitav paralleelselt jälgida katsepüükide andmetabeleid (lisad 1 ja 2). Eraldi käesolevast aruande käsikirjast on esitatud katsepüükide ja harrastuspüükide andmeid sisaldav vähipüükide andmebaas, mida on täiendatud 2013. a andmetega (andmebaas elektroonilisel kujul MS Excel formaadis).

4

1. TEADAOLEVATES SIGNAALVÄHI LEVIKUKOLLETES LIIGI ARVUKUSE VÄHENDAMINE JA VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU TAKISTAMINE

1.1. SIGNAALVÄHK RIKSU OJAS Varasemad andmed 2002. ja 2003. a hindas N. Laanetu Saaremaa lääneosa veekogudes põuast tingitud vähivaru kahjustusi. Kuigi veevaesus vähendas Riksu jões vähi arvukust, esines jõevähki Riksu ojas Riksu järvest ülesvoolu ja keskjooksu ( küla) piirkonnas. Harrastuspüügil 2005. a on jäädud saagita (tõenäoliselt püüti alamjooksul). 2009. a on Riksu oja ülemjooksult (Koimlast ülevalpool) harrastuspüügiga saadud 14 vähki. 2010. a teostatud Saaremaa vähiveekogude seisundi uuringul tabati Riksu ojast esimene signaalvähk. Seejärel juba võõrliigi leviku selgitamise eesmärgil tehtud uuringuga püüti kokku 68 signaalvähki. Tulemustest järeldus, et signaalvähi asurkond lokaliseerub Riksu järvest ülesvoolu (Lõmala - Lümanda tee ehk Riksu sillast üles- ja allavoolu) alla 500 m pikkusel lõigul. Seejuures saadi Riksu sillast ülesvoolu vähke kuni 110 m kauguselt sillast (sealtki vaid 1 isend). Jõevähki leiti madalal arvukusel - Lümanda teest 2,1 km ja 3,4 km ülesvoolu paiknenud uurimisaladest.

Joonis 1. Riksu oja 2011. a katsepüügi ala Riksu silla piirkonnas (punasega) ja signaalvähkide tabamise alad (mustaga) (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2012).

Nii 2011. kui 2012. a teostati katsepüüke Riksu oja alamjooksul varem selgitatud signaalvähi levikualas ja ka sellest pisut ülesvoolu. Välja püüti 2011. a 50 ja 2012. a 31 signaalvähki.

5

Madalast saagikusest (CPUE keskmiselt alla 0,01) järeldati, et intensiivse püügiga on hoitud liigi arvukus madalseisus. Kahe aasta signaalvähkide tabamise kohad aga täpselt ei kattunud. 2011. a oli püük edukas sillast vahetult üles- ja allavoolu ning ka enne järve suubumist. Üks signaalvähk saadi aga sillast 220 m ülesvoolu. 2012. a püüti suur hulk vähke katselõigu ülemisest osast, kuid mitte ühtegi isendit nii kaugelt kui 2011. a üksik eksemplar (joonised 1 ja 2). 2011. a oli jõevähk säilinud ülemjooksul samades alades, mis 2010. a.

Joonis 2. Riksu oja 2012. a katsepüügi ala Riksu silla piirkonnas (punasega) ja signaalvähkide tabamise kohad (mustad täpid) (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2012).

Riksu ojas signaalvähi piirkonnas tehtud sumbakatsel (sumbas peeti jõevähke) saadud uurimismaterjalist määrati 2011. a EMÜ kalakasvatuse osakonna laboris vähikatk, mis näitas katkutekitaja püsimist Riksu ojas. Samas erinevatel aastatel Riksu ojast püütud signaalvähkidelt katkutekitajat ei ole leitud. Selle põhjal võib arvata, et signaalvähkidest vaid osa (vähesed) on katku kandjad.

2013. a uuringu tulemused Riksu sillast üles- ja allavoolu (nr 1 joonisel 3), kus eelnevate aastate andmete põhjal oli teada signaalvähi levikuala, tehti katsepüüke 7 ööl. Sillast allavoolu oli püügil 40 mõrda ja ülesvoolu 60 mõrda ning mõrrad olid vette paigutatud mõlemalt kaldalt 10 m vahedega. Püügiala kattis 500 m ojalõigu, sellest sillast allavoolu 200 m ja ülesvoolu 300 m. Juunis saadi kokku 16 signaalvähki (CPUE 0,02-0,07), neist üks emane (lisa 1). Emased on juunis lõimetishoolde tõttu väheaktiivsed ja tavaliselt tulevad siis mõrda vaid sigimises mitteosalevad emasloomad (2012. a juunis saadi siiski ka üks poegadega emane). Vähemalt 9

6 suurt isast vähki olid äsja kestunud (koorik oli pehme). Ootuspäraselt oli augustis signaalvähke püügis rohkem (kokku 59 tk, CPUE 0,07-0,24) ning enim saadi neid esimesel püügiööl. Augustikuistes püükides olid ülekaalus emased. Kokku saadi Riksu silla 500 m pikkusest püügialast 2013. a 75 signaalvähki. Lähtuvalt katsepüügi saagikusest (CPUE keskmiselt 0,11) on, võrreldes eelnevate aastatega, täheldatav väike arvukuse kasv. Vähid jagunesid püügiala ulatuses üsna ühtlaselt. Vähem (kokku 6 tk) püüti vaid sillast ülesvoolu 200-300 m ojalõigust, kust 2011. a saadi üks isend ning 2012. ja 2010. a mitte ühtegi. Nagu kahel eelneval aastal, kasutati ka peenemasilmalisi vähimõrdasid, kuid väiksemaid (alla 90 mm) signaalvähke ei saadud. 04.08.2013 sillast allpool enne järve oja põhjal kive keerates nähti kahte täiskasvatud signaalvähki (pikkus >100 mm), kuid noorvähke mitte. Lisaks oli kivide alla varjunud lutsud ning nähti ka ühte haugi. Üllatuseks oli augustis Riksu silla juures jõevähkide esinemine. Neid tuli seal mõrdadesse kokku 12 tk. Erinevalt signaalvähkidest lasti jõevähid vette tagasi ning tõenäoliselt püüti seetõttu kahte isendit kahel korral. Enamik jõevähkidest saadi silla vahetust lähedusest (kuni 30 m üles- ja allavoolu), vaid kaks isendit tulid mõrda sillast kaugemal – üks 140 m ja teine 280 m sillast allavoolu. Jõevähid olid pikkusvahemikus 93-110 mm ja ilma haigustunnusteta. Arvatavasti on jõevähid silla juurest Riksu ojja ebaseaduslikult lastud, kuid täiesti välistada ei saa ka migreerumist ülesvoolu paiknevast jõevähi asustatud alast.

Joonis 3. Riksu oja katsepüügialade paiknemine 2013. a (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa- ameti WMS-rakendus, 2014).

Viimasel püügiööl (04.08.2013) kasutati põhiliini pikendusena veel 20 mõrda ülesvoolu (püügiala pikkus 200 m, nr 2 joonisel 3). Tulemus (6 signaalvähki, CPUE 0,3) näitas, et

7 võõrliigi levik on oluliselt laiem, kui oli teada varasemate tulemuste põhjal. Olgu märgitud, et samas alas püüti ka 2010. a, kui mõrraliin ulatus 450 m sillast ülesvoolu. 04.08.2013 püüti signaalvähki veel kahes lõigus Riksu sillast hoopis kaugemal ülesvoolu (nr 3 ja 4 joonisel 3), kus eelnevalt teostati vaatlusi Riksu oja ümberjuhtimise (signaalvähiga asustatud lõigu kuivaksjätmise eesmärgil) võimaluste selgitamiseks. Mõlemas lõigus oli oja vähile väga sobiv. Nr 3 alas oli põhi kivine-liivane (foto 1), nr 4 alas kivine, sh ka paene (foto 2). Kuigi veetase oli väga madal (kohati alla 0,1 m), oli vähkidele rohkelt varjevõimalusi. Juba enne mõrrapüüki tehtud vaatlustel nähti mõlemas kohas mitut signaalvähki, seejuures ka väikseid (5-6 cm pikkusi) isendeid. Alast nr 3 käsitsi püütud ühe emasvähi pikkus oli 53 mm ja kaal 4,5 g. Mõrrapüügi tulemuste põhjal esines püügialas nr 3 signaalvähki kõrgel arvukusel (CPUE 5,8) ja Riksu sillast 2,1 km ülesvoolu paiknenud alas nr 4 keskmisel arvukusel (CPUE 1,4). Mõrdadesse tulid valdavalt üle 100 mm pikkused isendid, alla 90 mm oli vaid üks vähk. Püügiala nr 4 lähistel olevast tiigist (T joonisel 3), mis on Riksu ojaga kraavi kaudu suurvee ajal ühenduses, ühtegi vähki ei saadud. Tiiki „lõksu“ olid jäänud haugid, kellest kaks tulid vähimõrda.

Foto 1. Riksu oja püügialas nr 3 on vähi elupaigaks hästi sobiv, kuigi 2013. a augustis oli vett vähevõitu. Signaalvähi arvukus oli seal kõrge.

8

Foto 2. Riksu oja püügialas nr 4. Põhi on väga kivine, kohati paene. Signaalvähk esineb keskmisel arvukusel.

2013. a mõrrapüükidega saadud signaalvähkide hulgas domineerisid suured isendid ning võrreldes eelnevate aastatega oli nii ≥100 mm kui ≥110 mm vähkide osatähtsus veelgi kasvanud (tabel 1). See peegeldub ka keskmise pikkuse ja kaalu näitajate võrdluses. Pikkusjaotuse järgi oli valdav osa mõrrapüügiga saadud signaalvähkidest vahemikus 100-140 mm ning samas olid need ka ühtlaselt erinevatesse pikkusrühmadesse jaotunud (joonis 4). Tiirimetsa - Lümanda tee sillast 2,1 km ülesvoolu (nr 6 joonisel 3) saadi 13 jõevähki (CPUE 1,3). Seejuures tulid kõik vähid püügiala keskmeks olevast truubist allavoolu paiknenud mõrdadesse. Selles kohas esines jõevähki ka 2010. ja 2011. a andmetel. Tiirimetsa - Lümanda tee silla juurest (nr 6 joonisel 3) saadi üks isane suur (138 mm) jõevähk. Seal jäi 2010. a püük saagita ning samuti ei saadud 2011. a ühtegi vähki nr 5 ja 6 vahel paiknenud kahest katselõigust.

9

Tabel 1. Riksu oja mõrrapüükides esinenud signaalvähkide analüüsi andmed aastate lõikes.

Aasta 2010 2011 2012 2013 Isendite arv, tk 61 50 31 140 ≥100 mm, tk 45 35 28 130 ≥100 mm, % 74 70 90 93 ≥110 mm, tk 25 21 18 100 ≥110 mm, % 41 42 58 71 Emaseid, tk 22 21 8 61 Emaseid, % 36 42 26 44 Keskmine TP (kõik vähid), mm 108,1 107,4 113,5 116,6 Keskmine TP emastel, mm 105,8 105,6 105,9 112,9 Keskmine TP isastel, mm 110,9 108,7 116,2 119,5 Keskmine kaal (kõik vähid), g 48,7 48,5 58,1 62,8 Keskmine kaal emastel, g 39,4 37,7 38,6 45,2 Keskmine kaal isastel, g 56,6 56,3 64,9 76,3 Puuduva sõraga, % 0 0 2 11 Puuduva sõraga, tk 0 0 6 8 Taastuva sõraga, tk 3 3 3 8 Taastuva sõraga, % 5 6 10 6 Vigastusega, tk 0 0 2 6 Vigastusega, % 0 0 6 4 Haigustunnustega, tk 0 0 0 0

15 Emased 10 Isased

Arv, Arv, tk 5

0 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 145 150 Pikkus, mm

Joonis 4. Riksu oja 2013. a mõrrapüükides esinenud signaalvähkide pikkusjaotus.

Riksu oja signaalvähiga asustatud lõigu ajutiselt kuivaks jätmisest 2010.-2012. a uuringute andmete alusel oli teada, et signaalvähi levila Riksu ojas piirdub vähem kui 500 m pikkuse lõiguga Riksu silla juures ehk Riksu järvest ülesvoolu. Selle põhjal oli välja pakutud soovitus signaalvähi hävitamiseks veekogu lõigu kuivaks jätmisega, mis seisneb vee juhtimises uue voolusängi kaudu (osaliselt kasutades olemasolevaid kraave) merre. Vee ümberjuhtimine uude sängi oli mõeldud Riksu sillast ca 1,5 km ülevalpool. Samast kohas ja ka veel ülesvoolu paiknenud katselõigust aga leiti 2013. a uuringuga rohkelt

10 signaalvähke. Seega, kui praegu mõelda Riksu oja signaalvähi levikuala ja ülesvoolu puhverala kuivaks jätmisele, peaks uue sängi algus olema Tiirimetsa - Lümanda tee silla juures. Nii oleks tegevuse maht ja ulatus mitmeid kordi suurem ning mõjutaks mitme küla kümneid maaüksusi ja sealseid maaparandusobjekte. Ojalõigu kuivaks jätmiseks oleks vajalik elimineerida ka veetoide suubuvatest kraavidest. Riksu oja Riksu sillast allavoolu ja Riksu laht (järv) ning nendega piirnevad maad paiknevad Riksu ranniku hoiualal, mis on moodustatud paljude Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpide ja linnuliikide (sh linnudirektiivi liikide) kaitseks. Riksu oja kuivaks jätmine, millega kaasneb Riksu järve veetaseme alanemine, on kindlasti Natura 2000 väärtusi mõjutav tegevus, mistõttu on kohustuslik keskkonnamõju hindamine. Kavandatav tegevus ei tohi ohustada hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärki.

1.2. SIGNAALVÄHK MUSTJÕES Varasemad andmed Esimene teadaolev signaalvähk Eestis tabati 2008. a Mustjõest Aegviidu asula Piibe sillast ligikaudu 60 m ülesvoolu. 2009. a teostati uuringud Mustjões ja Jägala jõestikus laiemalt, aga ühtegi signaalvähki ei saadud. 2010. a teostatud täiendavate katsepüükidega tabati samast piirkonnast juba 5 signaalvähki. 2011. a viidi Mustjões katsepüüke läbi 340 mõrraöö ulatuses ning saadi kokku 7 signaalvähki. Seejuures tabati valdav enamus võõrliigi esindajaid samast jõelõigust (25-30 m ulatuses), kust püüti ka 2008. a ja 2010. a vähid. Toona osutus tähelepanuväärseks väga kõrge puuduvate ning taastuvate sõrgadega isendite osakaal püügis (71%), mis võis olla põhjustatud mingi (saarma) toidunappusest tulenevast survest signaalvähi asurkonnale. 2012. a teostati Mustjõel püüke kokku 200 mõrraöö ulatuses. Tabati vaid üks 110 mm pikkune emavähk, kes pärines tõenäoliselt jõkke lastud vähkide järglaskonna hulgast.

2013. a uuringu tulemused Püügid Mustjõel toimusid ajavahemikus 25.-27.07.2013 ning 27.-30.08.2013.a. 310 mõrraöö suuruse püügimahu juures ei saadud enam ühtegi signaalvähki. Kuna signaalvähi asurkond Mustjões oli avastamise hetkel märksa väiksem kui Saaremaal Riksu jões ning paiknes peamiselt vaid 30 m pikkusel jõelõigul, siis on siinne väljapüük andnud ka palju paremaid tulemusi. Väljapüügi tegelik edukus või ka ebaedu selgub aga järgneva 2-3 aasta jooksul. Juhul, kui signaalvähi uut põlvkonda järgnevatel aastatel püügis ei ilmne, st ei saada enam ühtegi võõrliigi isendit, võib antud jõelõigus väljapüügi edukalt lõppenuks lugeda.

11

1.3. SIGNAALVÄHK VÄÄNA JÕES Varasemad andmed 2012. a toimunud jõevähi kontrollpüügil Keila - Luige maanteesillast (Juuliku sillast) üles- ja allavoolu saadi kokku kaks vähki – harilik jõevähk ning signaalvähk (119 mm pikkune isane). Mõlemad vähid tabati vahetult sillast allavoolu kõrvuti paiknenud mõrdades. Haigustunnuseid püütud vähkidel ei esinenud.

2013. a uuringu tulemused 2013. a teostati Vääna jõel signaalvähi uuringuid kokku 300 mõrraöö ulatuses. Juuliku silla piirkonnas, sillast üles- ja allavoolu, (nr 1 joonisel 4) tehti püüke kokku 240 mõrraöö ulatuses. Kokku püüti 18 harilikku jõevähki ning 1 signaalvähk. Valdav osa vähkidest (18 tk) tabati sillast allavoolu. 122 mm pikkune emane signaalvähk oli jõevähkidega samas mõrras (foto 3) ning tabati samast jõelõigust, kust ka 2012. a isend. Kõik püütud vähid olid ilma väliste haigustunnusteta. Juuliku sillast allavoolu teostati kontrollpüüke veel kolmes jõelõigus (joonis 4, nr 2-4) kokku 60 mõrraöö ulatuses, sealt ühtegi vähki ei saadud.

Joonis 4. Vääna jõe katsepüügialade paiknemine 2013. a (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa- ameti WMS-rakendus, 2014).

12

Vääna jõe olukord tundub olevat sarnane Mustjõega. Tõenäolisest on mõned aastad tagasi jõkke lastud väike hulk signaalvähke, kes asustavad täna paarikümne meetri pikkust jõelõiku Juuliku sillast vahetult allavoolu. Kuna samas jõelõigus elab ka meie harilik jõevähk, siis pidid jõkke sattunud signaalvähid olema katkuvabad. Paari järgneva aasta püükidega saab selgeks, kas signaalvähid on jõudnud anda ka järglaskonda. Täna tundub, et ka Vääna jões on olemas kõik eeldused signaalvähi edukaks väljapüügiks.

Foto 3. Vääna jõest ühe mõrraga saadud 4 harilikku jõevähki ja 1 signaalvähk.

1.4. KOKKUVÕTLIK HINNANG JA EDASISED TEGEVUSED 2013. a uuringu tulemused muutsid oluliselt varasemaid teadmisi signaalvähi levikust ja arvukusest Riksu ojas. Viimastel andmetel esineb Riksu ojas signaalvähk vähemalt 2,5 km pikkusel lõigul Riksu lahest ülesvoolu. Levikuala ülemises osas, mis on vähi elupaigaks hästi sobiv, on võõrliigi arvukus keskmine kuni kõrge. Riksu silla piirkonnas, kus on signaalvähi esinemine teada alates 2010. a, on liigi arvukus madal, kuid pigem kasvavas trendis. Riksu silla juures esines 2013. a ka jõevähki, tõenäoliselt on need inimese poolt sinna lastud. Signaalvähi levikualast ülesvoolu on jõevähk jätkuvalt püsinud. Signaalvähi Riksu ojja sissetoomise aeg (milleks on varasemate uuringute põhjal pakutud 2005. a) ja koht (kohad) on

13 ebaselged. Võimalik, et ebaseaduslik asustamine toimus juba mõni aasta varem Riksu sillast oluliselt kaugemal ülesvoolu (Koimla küla piirkonnas). Kahtlemata on Riksu ojas lühikese ajaga kujunenud elujõuline ja laia levikualaga võõrliigi asurkond. See on suureks ohuks Saaremaa jõevähipopulatsioonidele. Riksu ojast signaalvähi levimine teistesse vähiveekogudesse ilma inimese abita on vähetõenäone. Seega on kõige tähtsam takistada Riksu ojast signaalvähkide ebaseaduslikku ümberasustamist. Seniste tulemuste põhjal on Mustjões ja Vääna jões signaalvähk levinud väga väikesel alal ning liigi ohjeldamine ja tõenäoliselt ka hävitamine on võimalik jätkuvate väljapüükidega. Vajalik on Riksu ojas vähipüügikeelu rakendamine ja tõhusa järelevalve teostamine. Püügikeelu jätkumine on mõistlik ka Mustjões ja Vääna jões, sest jõevähki harrastuspüügiks tasuval hulgal seal nagunii ei leidu (Mustjões teadaolevalt üldse ei esine). Seadusandliku meetmena jõevähi kaitseks võõrvähiliikide eest on ettepanek täiendada looduskaitseseadust ja/või kalapüügiseadust nii, et üheselt mõistetavalt oleks keelatud signaalvähi jt invasiivsete võõrliikide elusate isendite valdamine (veekeskkonnas või kuival hoidmine) ja ka püük, va teadusotstarbel ja liigi ohjeldamise eesmärgil. Juhuslikul võõrliigi isendi väljapüügil peaks olema kohustus koheselt informeerida Keskkonnainspektsiooni. Kuna signaalvähk Riksu ojas on levinud pikal lõigul, ei ole väljapüügiga liigi arvukuse madalseisus hoidmine mõeldav. 2014. a katsepüükidega tuleb aga täpsemalt fikseerida signaalvähi levikuala, et edaspidi hinnata selle muutumist. Vajalik on teha püüke ka Riksu silla juures, et hinnata seal signaalvähi arvukuse muutusi ning selgitada, kas jõevähid on koos signaalvähkidega vastu pidanud. 03.02.2014 toimus Keskkonnaametis nõupidamine võõrvähiliikide teemal, millest võtsid osa Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad ning käesoleva uuringu teostajad M. Kivistik ja M. Hurt. Nõupidamisel anti ülevaade võõrvähiliikide levikust Euroopas, tutvustati käesoleva uuringu tulemusi ja ettepanekuid. Lisaks arutleti eespool kirjeldatud Riksu oja kuivaksjätmise ja ka mürgitamise kui võimalike signaalvähi hävitamise meetmete üle, kuid leiti ühiselt, et nende kavandamine ei ole praeguses situatsioonis mõistlik. Peamine on vältida signaalvähi ja teiste võõrliikide edasi levitamist.

14

2. HARJUMAA JA JÄRVAMAA VEEKOGUDE UURINGUD

2.1. AAVOJA Varasemad andmed Jägala jõkke suubuva Aavoja kohta varasemad ametlikud jõevähi püügiandmed puuduvad.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund 28.08.2013. a viidi läbi katsepüügid Aavoja paisust ülesvoolu neljas kaldalõigus kokku 40 mõrraöö ulatuses. Paisjärves esines jõevähki madalal kuni keskmisel arvukusel (CPUE 0,3- 1,5). Püütud vähkidel haigustunnuseid ei esinenud. Aavoja puhul on tegu uue veekoguga Eesti vähiveekogude registris. Võõrvähiliikide olemasolu uuritud aladel ei tuvastatud. Aavojal tuleb läbi viia täiendavad uuringud jõevähi leviku ulatuse selgitamiseks. Elupaiga sobilikkuselt jäid kontrollpüügi alad III-IV boniteediklassi.

2.2. JÄGALA JÕGI Varasemad andmed Varasemad andmed jõevähi olemasolu kohta Jägala jõe alamjooksul puuduvad. Viimastel andmetel ei esine vähki ülem- ja keskjooksul.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund 30.08.2013.a. teostati püüke Jägala jõel viies püügipiirkonnas kokku 60 mõrraöö ulatuses. Ühtegi vähki ei saadud, mis näitab, et Jägala jõe alamjooksul uuritud aladel jõevähk puudub. Samuti ei tuvastatud siin võõrvähiliikide olemasolu.

2.3. LÕUNA KARJÄÄR (TAMMEMÄE JÄRV) Varasemad andmed Varasemad kontrollpüügi andmed puuduvad. Harrastusliku püügi lubade alusel püüti Lõuna karjäärist 2012. a 215 vähki, sh 147 mõõdulist.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund 08.09.2013. a toimusid katsepüügid karjääris kokku 40 mõrraöö ulatuses. Jõevähi arvukus oli kontrollpüügi piirkondades kõrge (CPUE 6,0-7,4). Mõõduliste vähkide osakaal püügis oli

15 samuti kõrge (27-41%). Puuduvate ning vigastatud sõrgadega isendite osakaal püügis oli keskmine (12-15%). Haigustunnustega vähke analüüsitud vähkide hulgas ei esinenud. Elupaiga sobilikkuselt jäid kontrollpüügi alad III-II boniteediklassi. Lõuna karjääri võib paigutada Harjumaa parimate vähiveekogude hulka. Kõrge mõõduliste vähkide osakaal püügis (27-41%) näitab, et veekogu potentsiaal on harrastusliku püügi läbi seni alaekspluateeritud. Võõrvähiliikide olemasolu veekogus ei tuvastatud.

2.4. RAKU JÄRV Varasemad andmed Varasemad kontrollpüügi andmed puuduvad. Harrastusliku vähipüügi loa alusel püüti karjäärist 2012. a üks mõõduline jõevähk.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Ajavahemikul 09.-11.09.2013 viidi veekogul katsepüüke läbi 80 mõrraöö ulatuses. Püügitulemuste alusel võib öelda, et jõevähk asustab Raku järve ühtlaselt madalal arvukusel (CPUE 0,2-1,1). Läänekalda püügipiirkonnas täheldati väga kõrget puuduvate, taastuvate ja vigastatud sõrgadega isendite osakaalu püügis (46,7%), mis viitab jõevähi vaenlaste (saarmas, mink) olemasolule. Haigustunnuseid analüüsitud vähkidel ei esinenud. Jõevähi elupaiga sobilikkuselt jäid uuritud alad valdavalt III boniteediklassi. Kontrollpüügi andmetele tuginedes võib öelda, et jõevähk asustab suuremat osa Raku järve kaldavööndist madalal arvukusel. Võõrvähiliikide olemasolu veekogus ei tuvastatud.

2.5. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID HARJU- JÄRVA-RAPLA REGIOONIS Katsepüügid tehti Harjumaal Lõuna karjääris ja Järvamaal Tarbja paisjärves. Lõuna karjäärist püüti 27 vähki (CPUE 2,7), mis näitab liigi esinemist keskmisel arvukusel. Suhteliselt palju oli saagis mõõdulisi (41%), mis annab võimaluse harrastuspüügiks. Tarbja paisjärve tulemus oli oluliselt kesisem aasta varem tehtud katsepüügil (CPUE 2,3 ja 8). Veekogus teostati saneerimistöid ning vähivaru seisundi kontrollimiseks tuleb teha katsepüüke ka järgnevatel aastatel.

16

3. HIIUMAA, SAAREMAA JA LÄÄNEMAA VEEKOGUDE UURINGUD

3.1. LÕVE JÕGI Varasemad andmed Lõve jõgi on üks suurematest Saaremaa vooluveekogudest ning kuulub Saaremaa tähtsamate vähijõgede hulka. 2009.-2010. a katsepüükide põhjal oli jõevähi arvukus väga kõrge keskjooksul Lööne ja piirkondades, kus püügi CPUE oli kuni 32,8. Ülemjooksul oli vähi arvukus madal ning alamjooksul vähk puudus või esines väga hõredalt. Harrastuspüügi korras on Lõve jõest püütud mõõdulisi vähke järgmiselt: 2005. a - 2651 tk, 2006. a - 2168 tk, 2009. a - 551 tk, 2010. a - 921 tk, 2011. a - 724 k ja 2012. a - 620 tk.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Katsepüügid tehti 3 lõigus (joonis 5). Lööne silla ja Kuivastu - tee silla juures oli jõevähi arvukus väga kõrge, CPUE vastavalt 22,4 ja 21,8. Lööne katselõik paiknes ca 1 km ülesvoolu 2010. a saagikaima (CPUE 32,8) püügi alast, kus aga mõõdulisi esines vaid 4%. Lööne silla juures oli mõõdulisi 23%.

Joonis 5. Lõve jõe, Masa peakraavi ja Kangruselja peakraavi uurimisalad (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

17

Kuivastu - Kuressaare tee silla piirkonnas oli saagikus suurem kui 2010. a, mil CPUE oli 12,4. Siis olid selles katselõigus valdavalt suuremad vähid (100 mm isendeid 86%, 110 mm isendeid 60%,), kuid 2013. a oli märgatavalt paremini esindatud ka järelkasv (joonis 6). Arvukuse kasv ongi toimunud väiksemate isendite arvelt. Mõõdulisi vähke oli 42%, kuid nende üldarv saagis oli suurem kui 3 aasta eest. Alamjooksul, kus nii 2009. kui 2010. a kohati ühte jõevähki, 2013. a saak puudus. Saadud tulemuste põhjal on jõevähi varu seisund Lõve jõe keskjooksul stabiilselt väga hea ning võimaldab harrastusliku püügi jätkumist. Alamjooksul liigi puudumise või väga hõreda esinemise põhjused on teadmata.

30 Emased 25 Isased 20 15

Arv, Arv, tk 10 5 0 65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 Lõve jõgi, liin nr 1, 31.07.2013 Pikkus, mm

30 Emased 25 Isased

20 15

Arv, Arv, tk 10 5 0 65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 Pikkus, mm Lõve jõgi, liin nr 2, 31.07.2013

Joonis 6. Lõve jõest püütud vähkide pikkusjaotus.

3.2. MASA PEAKRAAV Varasemad andmed Masa peakraav suubub lahte Lõve jõe suudmest umbes 100 m edelas. Püükide andmebaasi järgi on 1998. a saadud katsepüügil 113 vähki, kuid 2004. a saak puudus. Püügialad on täpsustamata, mistõttu neid andmeid seisundi võrdluseks kasutada ei saa.

18

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Masa peakraavi katsepüügi ala paiknes Kangrusselja - Sandla tee sillast (truubist) vahetult allavoolu ehk ca 4,5 km kaugusel suudmest (joonis 5). Sirgeks kaevatud vooluveekogu põhi oli kivine ja savikas, veevool oli mõõdukas kuni kiire (foto 4). Veetase oli madal. Jõevähki esines keskmisel arvukusel (CPUE 2,4). Kuigi püügis oli ka arvestatavalt mõõdulisi isendeid (29%), on harrastuspüügi võimalused, võrreldes paremate Saaremaa vähiveekogudega, kesised. Ühel isendil avastati lapihaiguse tunnused. Püügiala algusest truubi juurest leiti kalda äärsest veest umbes 30 surnud vähki. Vähilaibad olid väga väiksel alal, tõenäoliselt truubilt vette puistatud. Ühtegi „uimase olemisega“ vähki ojas ringi liikumas ei nähtud, mistõttu vähikatku esinemist ei kahtlustatud.

Foto 4. Masa peakraavi katsepüügi ala Kangrusselja - Sandla teest vahetult allavoolu.

3.3. KANGRUSELJA PEAKRAAV Varasemad andmed Kangruselja peakraav suubub Lõve jõkke viimase alamjooksul. Varasemaid katsepüügi andmeid selle veekogu kohta andmebaasis ei olnud. Harrastuspüügi andmetes kajastub 42 vähi püük 1997. a.

19

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Jõevähi esinemist uuriti 2,3 km kaugusel suudmest paikneva truubi juures (joonis 5). Kraav oli vähile elupaigaks praktiliselt sobimatu. Mudaga kaetud kraavipõhjal oli vett 0,1-0,2 m kihina ja peamiselt <1 m laiuselt. Saaremaa katsepüükide ajal oli kõigis veekogudes madal veeseis, kuid pikematel põuaperioodidel võib Kangruselja peakraav jääda täiesti veeta. Kuigi mõrdu oli veevähesuse tõttu raske püügile paigaldada, saadi siiski 11 jõevähki (CPUE 1,1). Seejuures tulid kõik vähid truubist ülesvoolu paiknenud mõrdadesse. Tegemist oli väga suurte isenditega. Suurima vähi (isane) pikkus oli 156 mm ja kaal 176 g. Kolm vähki (ka isased) olid pikkuses 143-146 mm. Kuigi jõevähk liigina seal esineb, ei kuulu Kangruselja peakraav perspektiivsete vähiveekogude hulka. Võimalusel tuleb kontrollida vähi esinemist vahetult enne suuet ja ka Lõve jões Kangruselja peakraavi suubumiskohas. Lõve jões Kangruselja peakraavi suubumiskohast pisut ülesvoolu 2010. a katsepüük vähi esinemist ei näidanud, kuid vähile oli ala igati sobiv.

3.4. KIRUMA PEAKRAAV Varasemad andmed 2003. ja 2010. a andmetel esineb Kiruma peakraavis jõevähk väga kõrgel arvukusel parempoolse lisaoja suubumiskohast (Kiruma külast 0,5 km lõunas) kuni kurisuni (vesi voolab maas sees), mis algab ca 1 km -Võhma tee sillast ülesvoolu. Vesi tuleb tagasi jõesängi ca 0,5 km allpool, kuid on siis jõevähile liiga külm. Kurisust allpool on vähi arvukus madal. Vähi elupaiga kvaliteet on väga hea kurisust ülesvoolu ca 1 km ulatuses, kus metsaga ümbritsetud kraavilõik on peamiselt kivise põhjaga. Ülevalpool uudismaade vahel on kraav mudase-savika põhjaga ning varjevõimalused kehvemad. Harrastuspüügi korras on Kiruma peakraavist viimastel aastatel püütud 100-200 mõõdulist hooajal.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Kolmes piirkonnas (joonis 7) tehtud katsepüükide tulemuste põhjal ei ole Kiruma paekraavi vähipopulatsiooni seisund oluliselt muutunud. Kõige ülemises püügialas (nr 1) olid kõrvaliste isikute poolt neljast mõrrast vähid välja võetud ja üks mõrd isegi kaldale tõstetud, mistõttu seal arvestati püügitulemus kuue mõrra kohta (püügile oli aga asetatud 10 mõrda). Püügialades nr 1 ja 2 esines jõevähk väga kõrgel arvukusel (CPUE 20,3 ja 24,6). Püügialas nr 1 oli, võrreldes varasemaga, vähem mõõdulisi isendeid. Püüdjate rajad kaldal viitasid aktiivsele (rööv)püügile. Kunagise raudteesilla juures (nr 2) oli suuri isendeid väga vähe nii 2010. kui 2013. a – seal on tegemist üleasustusega ja tõenäoliselt toidubaasi nappusega. Alamõõduliste isendite domineerimist püügis näitab hästi joonis 8. Külmaveeliselt alamjooksult (mõrraliin nr 3) saadi 2 vähki.

20

Üldiselt on Kiruma vähipopulatsiooni seisund väga hea ning võimaldab jätkuvalt harrastuspüüki. Püügivaru kaitseks on vajalik järelevalve tõhustamine. Vana raudteesilla piirkonnast (uurimisala nr 3) on soovitav vähke välja püüda ümberasustamise eesmärgil. Aastane kogus võib olla vähemalt 1000 tk. Igal järgneval ümberasustamise aastal võimalik hinnata väljapüügi mõju populatsiooni seisundile.

Joonis 7. Kiruma peakraavi, Tirtsi jõe ja Silla järve uurimisalad (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

21

20 Emased

15 Isased

10 Arv, Arv, tk 5

0 65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 Pikkus, mm Kiruma peakraav, liin nr 1, 02.08.2013

50 Emased 40 Isased 30

20 Arv, Arv, tk 10 0 65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 Pikkus, mm Kiruma peakraav, liin nr 2, 02.08.2013

Joonis 8. Kiruma peakraavist püütud vähkide pikkusjaotus.

3.5. TIRTSI JÕGI Varasemad andmed Tirtsi jões on vähiuuringuid tehtud 2003., 2005., 2006. ja 2010. a. Jõevähk on levinud soo alt kuni suudmeni ning arvukus on olnud valdavalt väga kõrge (CPUE kuni 36), levila ülemises osas keskmine. Silla - Küdema tee silla piirkonnas oli katsepüükides iseloomulik väga madal mõõduliste osatähtsus (3-4%), mis tõenäoliselt on tingitud üleasustusest. Harrastuspüügiga on Tirtsi jõest püütud 2011. a 304 ja 2012. a 357 mõõdulist vähki. Suurem on olnud väljapüük 2006. a – 565 mõõdulist.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Kokku püüti kahest katselõigust (joonis 7) 244 vähki. Enne Kestri oja suuet (liin nr 1) esines vähki kõrgel arvukusel – püügi CPUE 8,6, mis oli mõnevõrra kõrgem kui 2010. a (siis oli CPUE 6,1). Selles katselõigus oli veekogu tihedalt taimestikku, peamiselt pilliroogu, täis kasvanud (foto 5). Alamjooksu püügialas (nr 2) oli jõevähi arvukus väga kõrge (CPUE 15,8).

22

Seal oli aga saak väiksem kui kolme aasta eest (2010. a CPUE 24). Alamjooksu katselõigus olid mõnest mõrrast osa vähkidest väljunud, mis kindlasti saagikuse näitajat alandas. Võrreldes 2010. a, oli aga 2013. a alamjooksu katselõigus oluliselt vähem mõõdulisi (vastavalt 25% ja 8%) ning üle 120 mm isendid praktiliselt puudusid (joonis 9). See viitab (rööv)püügi mõjule. Üldiselt on aga Tirtsi jõe vähipopulatsiooni seisund väga hea ning harrastuspüük on soovitatav. Nagu juba 2010. a uuringus märgitud, on Tirtsi jõest võimalik saada asustusmaterjali ümberasustamiseks (ca 2000 tk aastas).

Foto 5. Tirtsi jõe katselõik nr 1, kraaviks kaevatud jõeosa on pilliroogu täis kasvanud.

23

15 Emased Isased

10

Arv, Arv, tk 5

0 65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 Pikkus, mm Tirtsi jõgi, liin nr 1, 02.08.2013

20 Emased

15 Isased

10 Arv, Arv, tk 5

0 65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 Pikkus, mm Tirtsi jõgi, liin nr 2, 02.08.2013

Joonis 9. Tirtsi jõest püütud vähkide pikkusjaotus

3.6. SILLA JÄRV Varasemad andmed Silla järv (Konati karjäär) on kruusa kaevandamise käigus rajatud veekogu, mille kaldale on rajatud avalikud puhkekohad. Vähk on sinna teadmata ajal asustatud. Aastatel 2004-2006 ja 2010 tehtud katsepüükide põhjal on vähi arvukus olnud valdavalt kõrge (CPUE kuni 8,4). Veekogu on hinnatud vähile hästi sobivaks – II boniteet. Põuastel suvedel langes veetase ligi meetri võrra, mis võis vähipopulatsioonile negatiivselt mõjuda. 2010. a olid ligi pooled püütud isenditest pikkusega 110 mm. Harrastuspüügiks on Silla järve kasutatud minimaalselt.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Püük teostati läänekalda lõigus. Saagikuse (CPUE 4) põhjal saab hinnata jõevähi arvukuse napilt kõrgeks ning populatsiooni seisundi stabiilseks. Mõõduliste vähkide osatähtsus oli kõrge (38%). Saagis praktiliselt puudusid 95-110 mm pikkused isased (joonis 10). Tavaliselt on sellises pikkuses isased püügis domineerivad. Kuna katsepüügis esines arvestatavalt mõõdulisi, võib Silla järve soovitada harrastuspüügiks.

24

15 Emased Isased

10

Arv, Arv, tk 5

0 65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 Pikkus, mm Silla järv 03.08.2013

Joonis 10. Silla järvest püütud vähkide pikkusjaotus

3.7. VESIKU OJA JA VEDRUKA OJA Varasemad andmed 2002. a uurimisandmetel esines Vesiku ojas jõevähki ülemjooksul vähesel määral, keskjooksul oli arvukus keskmine ja alamjooksul kõrge. Vesiku oja alamjooksul põhjustas 2002. ja 2003. a suvine veevaesus vähkide massilist suremist. 2010. ja 2011. a katsepüügid alamjooksul näitasid valdavalt vähi kõrget arvukust (CPUE kuni 25,8). Harrastuspüügi korras on Vesiku ojast püütud 2010. a 713, 2011. a 639 ja 2012. a 380 mõõdulist vähki. Vedruka oja suubub Vesiku ojja keskjooksu piirkonnas. Vedruka oja kohta eelnevate aastate katsepüügi andmed puudusid. Harrastuspüüdjate esitatud andmetel on hooaja väljapüük olnud alla 100 vähi.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Vesiku oja alamjooksul Loona - Karala tee silla piirkonnas (liin nr 2, joonis 11) oli jõevähi arvukus väga kõrge (CPUE 15,9). Samas kohas oli Keskkonnainspektsiooni teateil nähtud juulis ca 20 surnud vähki. Tegemist võis olla vähi kestadega, sest katsepüügi ajal vähkide suremisele viitavaid märke ei olnud. Äsja äraheidetud kest veekogu põhjal on visuaalsel vaatlusel äravahetamiseni sarnane surnud vähiga. Sirgeks kaevatud ja süvendatud Vesiku oja ülemjooks oli üsna veevaene ning vähi elupaigaks vähem sobiv. Jõevähki esines keskmisel arvukusel. Seejuures on CPUE 1,5 pisut alahinnatud, kuna 3 mõrrast olid vähid püügi lõpuks väljunud. Vedruka oja katselõik paiknes 200 m enne suuet. Püügialas oli veekogu lookleva sängiga ja vähile hästi sobiv. Püügi tulemus CPUE 22,9 näitab väga kõrget vähi arvukust.

25

Vesiku oja püügialades oli mõõdulisi vähke vaid üksikud, suuremate isendite vähesust kinnitab ka joonis 12. Üsna tõenäone Vesiku alamjooksul on püügi surve, sest eelnevatel aastatel oli seal rohkem mõõdulisi.

Joonis 11. Vesiku oja, Vedruka oja ja Oju peakraavi uurimisalad (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

Vedruka katselõigus oli mõõdulisi 17% ehk rohkem kui Vesikus. Tuginedes eelnevate aastate katsepüükidele, on Vesiku oja püügivaru suurem Liiva küla piirkonnas. Kokkuvõttes on Vesiku ja Vedruka oja vähipopulatsiooni seisund hea ning märke lähedalasuvast Riksu ojast signaalvähkide võimalikust levitamisest õnneks ei leitud. Jätkuvalt saab võimaldada harrastuspüüki ning vajadusel on lubatav ka mõningane vähkide väljapüük ümberasustamise eesmärgil.

26

25 Emased 20 Isased 15

10 Arv, Arv, tk 5 0 65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 Vesiku oja, liin nr 2, 01.08.2013 Pikkus, mm

50 Emased 40 Isased 30

20 Arv, Arv, tk 10 0 65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 Vedruka oja, 01.08.2013 Pikkus, mm

Joonis 12. Vesiku ojast ja Vedruka ojast püütud vähkide pikkusjaotus

3.8. OJU PEAKRAAV Jõevähi arvukus on varasemate katsepüükide põhjal olnud väga kõrge nii ülem- kui alamjooksul. Mustjala - tee silla juures oli 2003. a CPUE erakordselt kõrge – 55,6. CPUE oli alla 10 (9,4) vaid 2011. a alamjooksul tehtud katsepüügil. See püük tehti vähipüügihooaja lõpus ning rajad kallastel viitasid toimunud aktiivsele püügile. Harrastuspüügiga saadi Oju peakraavist mõõdulisi vähke 2010. a 864 tk, 2011. a 1266 tk ja 2012. a 1541 tk.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Jõevähi esinemist kontrolliti alamjooksul Kihelkonna - Kurevere idapoolse tee sillast ülesvoolu (joonis 11). 10 mõrraga saadi 195 vähki (CPUE 19,5), mis on väga kõrge arvukuse näitaja. Seejuures täheldati, et paarist mõrrast olid osad vähid väljavõtmise ajaks väljunud, mis saagikuse näitajat pisut alandas. Mõõdulisi isendeid oli saagis vähe (joonis 13), mis viitab toimunud röövpüügi mõjule (katsepüük tehti harrastuspüügi hooaja esimesel päeval). Saagis esinenud vähkide seas esines suhteliselt palju isendeid, kellel sõrg puudu, taastuv või muu vigastus. See võib olla tingitud aktiivsest käsitsi püügist. Üsna palju (9 tk) fikseeriti portselanhaigeid isendeid.

27

Oju peakraavi vähipopulatsiooni üldine seisund 2013. a ja varasemate püügiandmete põhjal on väga hea. Lisaks harrastuspüügi võimaldamisele, saab vajadusel püüda ka asustusmaterjali (kuni 1000 tk aastas).

30 Emased 25 Isased 20 15

Arv, Arv, tk 10 5 0 65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 Oju peakraav, 01.08.2013 Pikkus, mm

Joonis 13. Oju peakraavist püütud vähkide pikkusjaotus.

3.9. JÄMAJA OJA Varasemad andmed Jämaja ojas hukkus tuhandeid vähke 2002. ja 2003. a põuastel suvedel, mil veekogu alamjooks jäi veeta. N. Laanetu tehtud põuakahjude uuringu välitöödel 2003. a ei leitud vähki jõe alamjooksu piirkonnas 4,5 km ulatuses, kus varem oli olnud arvukus kõrge. Keskjooksul esines jõevähki vaid üksikutes kohtades kivide all. 2005. a proovipüügid aga näitasid jõevähi olemasolu varemalt kuivanud jõelõikudel (alamjooksul katsepüügi CPUE 2,1).

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Katsepüük tehti ülemjooksul ja vahetult enne suuet (joonis 14, foto 6). Mõlemas lõigus oli vähki napilt keskmisel arvukusel (CPUE 1,5 ja 1,1) ehk Saaremaa vähiveekogu mõistes vähesel määral. Katsepüügile eelnev periood oli sademetevaene, mistõttu veetase Jämaja ojas (nagu ka teistes Saaremaa vooluveekogudes) oli väga madal. Vooluhulk oli nii ülem- kui alamjooksul hinnanguliselt vaid 2-3 l/s. Sõrve poolsaare tipuosas paiknevad Suurevare kraav ja Lülle kraav olid samal ajal vähemalt alamjooksul täiesti kuivad. Põua suhtes tundliku Jämaja oja vähipopulatsiooni seisund on praegu kesine ning veekogu ei ole otstarbekas harrastuspüügiks soovitada.

28

Joonis 14. Jämaja oja uurimisalad (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

Foto 6. Jämaja oja katsepüügi lõik alamjooksul.

29

3.10. KAARMA OJA Varasemad andmed Varasemad püügiandmed Kaarma ojalt puuduvad.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund 09.08.2013 uuriti Kaarma oja neljas lõigus, kusjuures veeolud võimaldasid kontrollpüüki teostada vaid ühes alas ülemjooksul. 20 mõrraga tabati sealt üks jõevähk ehk tuvastati jõevähi olemasolu väga madalal arvukusel (CPUE 0,05). Kuna Kaarma oja kuivab suvisel perioodil suures ulatuses, siis ei saa siin tõenäoliselt tekkida ka arvestatavat jõevähi asurkonda.

3.11. KÄRLA JÕGI Varasemad andmed Viimased kontrollpüügi andmed pärinevad 2010. a, kui Mõnnuste küla piirkonnas oli jõevähi arvukus madal (CPUE 0,6) ja Kuressaare-Kihelkonna vana maanteesilla piirkonnas kõrge (CPUE 6,8).

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund 06.08.2013.a. läbiviidud uuringute alusel saab öelda, et jõevähi arvukus Kärla jões on kolme aastaga tõusnud. Mõnnuste küla püügipiirkonnas oli vähi arvukus kõrge (CPUE 5,8) ning Kuressaare - Kihelkonna vana maantee silla püügipiirkonnas väga kõrge (CPUE 37,7). Puuduvate, taastuvate ning vigastatud sõrgadega isendite osakaal püügis oli keskmine (11,5- 16%). Haigustunnuseid analüüsitud 490 vähil ei esinenud. Võrreldes 2010. a on jõevähi asurkonna seisund Kärla jões paranenud. Kahes püügipiirkonnas oli jõevähi arvukus kõrge (CPUE 5,5-5,8) ning ühes väga kõrge (CPUE 37,7). Võõrvähiliikide olemasolu veekogus ei tuvastatud.

3.12. LEISI JÕGI Varasemad andmed Viimased Leisi jõe kontrollpüügi andmed on 2010. a, mis näitasid vähi esinemist madalal arvukusel küla piirkonnas (CPUE 0,6) ja Kuressaare - Leisi teest allavoolu (CPUE 0,9). Kahel vähil tuvastati portselanhaiguse tunnused. külast ülevalpool (Kaisa ja Tutku piirkondades) jõevähi olemasolu ei õnnestunud tuvastada.

30

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund 09.08.2013 viidi läbi kontrollpüük kolmes jõelõigus. Karja küla sillast allavoolu oli jõevähi arvukus madal (CPUE 0,4), Selja-Kaisa tee truubist allavoolu keskmine (CPUE 1,4) ning Angla küla püügipiirkonnas (vähikasvatuse juures) kõrge (CPUE 5,0). Puuduvate, taastuvate ning vigastatud sõrgadega isendite osakaal püügis oli madal kuni keskmine (0-12%). Angla küla püügipiirkonnas tuvastati vähkidel lapihaigus (haigustunnused 14% vähkidest). Leisi jões on, võrreldes 2010. a püügiandmetega, toimunud jõevähi arvukuse tõus. Samas on negatiivseks ilminguks Angla lõigus lapihaiguse esinemine. Võõrvähiliikide olemasolu veekogus ei tuvastatud.

3.13. LAUGI PEAKRAAV Varasemad andmed Jõevähk hävis peaaegu kogu jõe ulatuses 2007. a katkulaadse suremuse tagajärjel. Viimased jõevähi kontrollpüügi andmed pärinevad 2010. a, kui sillast ülesvoolu ei saadud ühtegi vähki.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund 08.08.2013. teostati püüke jõe kahes püügipiirkonnas. Ühtegi vähki ei saadud Laadjala küla metallsilla piirkonnast. Kuressaare-Leisi maanteesillast (Laadjala sillast) ülesvoolu saadi 10 mõrraga 29 vähki (CPUE 2,9). Haigustunnuseid püütud vähkidel ei esinenud. Jõevähi olemasolu Laadjala silla piirkonnas on selgitatav vaid entusiastlike vähihuviliste omaalgatusliku jõevähi taasasustamisega. Järgnevatel aastatel on mõistlik taasasustada jõevähk kogu Laugi jõe ulatuses. Asustusmaterjali saamiseks võib kasutada vähke teiste Saaremaa vooluveekogude üleasustatud jõelõikudest (näiteks Kärla ja Võlupe jõgi). Võõrvähiliikide olemasolu veekogus ei tuvastatud.

3.14. OITME OJA Varasemad andmed Varasemad andmed jõevähi kohta pärinevad 2010. a. Jõevähi olemasolu tuvastati neljas püügipiirkonnas ning arvukus oli keskmine kuni kõrge (CPUE 1,4-5,1).

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Jõge uuriti 05.08.2013 kolmes jõelõigus. Leisi - maanteesillast üles- ja allavoolu saadi 20 mõrraga 149 vähki (CPUE 7,5). Jõevähi haigustest tuvastati neljal vähil (2,7%)

31 portselanhaigus. Angla - Viira tee silla piirkonnas leidus ojas arvestataval määral vett vaid truubi juures. Kahjuks jäi vähi olemasolu seal selgitamata, kuna kõik viis püügile asetatud mõrda varastati ära. Pärsama - Tutku tee piirkonnas ojas vesi puudus. Võrreldes 2010. a on Oitme ojas jõevähi arvukus tõusnud vaid oja alamjooksul Leisi - Orissaare maantee piirkonnas. Oitme ojas tervikuna on jõevähi elutingimused veevaeguse tõttu halvenenud. Võõrvähiliikide olemasolu veekogus ei tuvastatud.

3.15. PÕDUSTE JÕGI Varasemad andmed Viimased andmed jõevähi olemasolu kohta Põduste jões pärinevad 2010. a. Toona leidus kontrollpüügi andmetel jõe Kaarma silla piirkonnas ja Nõmme - maanteesilla piirkonnas vähki madalal arvukusel (CPUE 0,3-0,8).

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund 06.08.2013 uuriti jõge kahes kohas. Kaarma silla piirkonnas ei õnnestunud madala veetaseme tõttu mõrdadega mitte ühtegi vähki saada, aga käsipüüki rakendades selgus, et vähk on antud jõelõigul siiski olemas. Nõmme - Eikla maanteesilla püügipiirkonnas oli jõevähi arvukus keskmine (CPUE 2,3). Haigustunnuseid püütud vähkidel ei esinenud. Vaatamata veevaestele oludele on jõevähi asurkond jõe ülemjooksul suutnud elus püsida ning piiratud alal (Nõmme - Eikla maanteesilla piirkonnas) esineb vähki isegi keskmisel arvukusel. Võõrvähiliikide olemasolu ei tuvastatud.

3.16. TÕRE PEAKRAAV Varasemad andmed Varasemad andmed jõevähi olemasolu kohta puuduvad.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund 07.08.2013.a. uuriti jõevähi olemasolu kahes jõelõigus Tõre peakraavi keskjooksul. 30 mõrraga ühtegi vähki ei tabatud. Jõevähi elupaiga sobilikkuselt jäid uuritud jõelõigud valdavalt III boniteediklassi. Hiljem kogutud suulise informatsioonile tuginedes võib siiski vähk asustada peakraavi alamjooksu vahetult enne liitumist Võlupe jõega. Kaaluda võib peakraavi keskjooksu jõevähiga asustamist.

32

3.17. VÕLUPE JÕGI Varasemad andmed Viimased kontrollpüügi andmed pärinevad 2010. a, kui jõevähi olemasolu uuriti neljas jõelõigus. Vähi arvukus varieerus jões madala kuni väga kõrge vahel (CPUE 0,1-21,3). Jõe alamjooksul tuvastati kolmel vähil (1% koguarvust) ka portselanhaigusega nakatumine.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund 08.08.2013 uuriti jõge kahes jõelõigus. Jõe alamjooksul Leisi - Orissaare maanteesillast allavoolu oli jõevähi arvukus väga kõrge (CPUE 31,7). Jõe keskjooksul ja Pahila küladevahelise tee sillast üles- ja allavoolu oli vähi arvukus keskmine (CPUE 1,7). Jõe alamjooksul tuvastati 12 jõevähil portselanhaigus (1,9%). Puuduvate, taastuvate ning vigastatud sõrgadega isendite osakaal püügis oli alamjooksul madal (7,7%). Võrreldes 2010. a andmetega on jõevähi arvukus mõlemas püügipiirkonnas oluliselt tõusnud (CPUE 1,7-31,7). Võõrvähiliikide olemasolu veekogus ei tuvastatud.

3.18. VÄHK MERES Augustis 2013 teatas Saarema kalur hr T. Pära, et tema kalapüügi mõrras oli üks mõõduline vähk. Püügi koht oli Sõrve poolsaare kaguosas paikneva Mäebe küla all 250 m kaugusel kaldast. Sügavus oli seal 1,6-1,7 m, põhi liivane-savine. Teateid üksikute vähkide esinemisest rannalähedastes kalapüünistes on laekunud ka varem. Arvatavalt on tegemist olnud vähkide juhusliku rändega jõgedest. Mäebe küla piirkonnas aga ei ole ühtegi vähijõe suuet. Lähedal asub vaid OÜ Vana-Tooma talu vähikasvandus.

Ajalehe „Meie Maa“ andmetel nähti 29.10.2013 tormi järgselt Kuresaare supelrannas (Titerannas) hulgaliselt elusaid vähke. Supelranna lähedal on Põduste jõe suue, kuid teadaolevalt Põduste jõe alamjooksul vähki peale 2007. a vähikatku juhtumit (arvukalt) ei esine. Seega ei ole olemasolevate andmete alusel randauhutud vähkide päritolu võimalik määratleda. Spekuleerides võib oletada, et osa Põduste jõe vähipopulatsioonist migreerus katku või mõni aasta enne katku toimunud jõe korrastustööde ajal merre ning on seal püsima jäänud. Jõevähi esinemine meres Titeranna piirkonnas ja ka mujal vajab spetsiaalset uurimist. Samuti annaksid huvitavaid tulemusi pikaajalised sumbakatsed merevees vähkide ellujäävuse selgitamiseks.

33

3.19. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID HIIU- LÄÄNE-SAARE REGIOONIS Hiiumaal tehti püüke Luguse jões, Jausa ojas ja Vaemla jões, Saaremaal Kärla jões ja Vanamõisa karjääris ning Läänemaal Veskijärves. Luguse jõgi on Hiiumaa parim vähiveekogu, kus jõevähk on viimastel aastatel esinenud väga kõrgel arvukusel. Harrastuspüügiga püüti sealt 2012. a üle 2500 mõõdulise vähi. 2013. a katsepüük tehti samas püügialas nagu aasta tagasi – Rebasselja peakraavi suubumiskohast 500 m allavoolu. Saak oli 2013. a ligi kaks korda suurem kui 2012. a, CPUE vastavalt 19,5 ja 11,3. Mõõduliste isendite osatähtsus oli küll langenud, kuid samas mõõduliste koguarv mitte. Seega on katsepüügi tulemuse põhjal vähipopulatsiooni seisund väga hea. Jõevähi kõrget arvukust ja selle jätkuvat kasvamist näitas ka N. Laanetu tehtud seirepüük Rebasselja peakraavi suubumiskohast 0,5 km ülesvoolu. Jausa ojas Mudaoja suudmest ca 800 m ülesvoolu oli jõevähi arvukus 2013. a väga kõrge – CPUE 13,7. Seejuures oli harrastuspüügiks mõõdulisi isendeid koguni 57%. Samas lõigus 2012. a tehtud püügi CPUE oli 15,8, kuid mõõdulisi oluliselt vähem (19%). Jausa oja selles lõigus on vähivaru seisund väga hea. Vaemla jõe alamjooksult on katsepüükidega saadud üksikuid vähke 2007. ja 2009. a. 2013. a Käina - Suuremõisa teest ca 0,7 km ülesvoolu ühtegi vähki ei saadud. Mõrdadesse tuli 10 kiiska ja hulk ujureid. Selle jõelõigu olid elupaigaks valinud koprad, keda seal varem (2009. a) ei olnud, koprad olid ehitanud kaks paisu. Vaemla jõkke on soovitav ümber asustada vähke Luguse jõest. Enne seda tuleb aga teostada täiendav katsepüük Vaemla jões vähemalt neljas kohas, et fikseerida asustamiseelne seisund (veenduda vähi puudumises). Kärla jõe alamjooksul lõigus tehtud katsepüügi saagiks oli 74 vähki (CPUE 7,4). Mõõdulisi isendeid oli nende hulgas vaid 1 ning väga vähe oli ka vähke pikkusega 100 mm ja rohkem (9 tk, 12%). Samas piirkonnas oli kahe aasta eest katsepüügi CPUE 12, kuid ka siis mõõdulisi väga vähe (5%). Kärla jõe vähiasurkond kannatab üle(rööv)püügi all. Vanamõisa karjäärist saadi 25 mõrraga 39 vähki (CPUE 1,59). Mõõdulisi isendeid oli vaid 2 tk (5%) Kuna 2010. a katsepüügil oli CPUE 4,8, on tuntav vähivaru vähenemine. Veskijärve (Nõva Veskijärve) idaosas tehtud katsepüük andis tulemuseks 4 vähki (CPUE 0,5). Sama piirkond hinnati vähile kõige sobivamaks ka 2008. a uuringuga. Siis saadi idakalda katselõigust 30 mõrraga 17 jõevähki (CPUE 0,57), neist 9 lapihaiguse tunnustega. Praegustel andmetel on Veskijärve vähivaru jätkuvalt madalseisus.

34

4. IDA-VIRUMAA JA LÄÄNE-VIRUMAA VEEKOGUDE UURINGUD

4.1. SELJA JÕGI Varasemad andmed 2008. a uuringu põhjal esines Selja jões vähki alamjooksul keskmisel arvukusel. Karepa silla juures oli CPUE 1,3 ja sealt ülesvoolu CPUE 3. Keskjooksult vähki ei saadud. 2011. a novembris avastati vähkide massiline suremine Karepa silla juures ja sellest allavoolu kuni suudmeni. Surnud ja „uimaseid“ vähke leiti ka suudme lähedalt mererannalt. Vähke koguti Keskkonnaameti poolt vähikatku määramiseks, kuid Eesti Maaülikooli kalakasvatuse osakonnas tehtud laboratoorsel DNA-analüüsil vähikatku ei leitud. Kokku analüüsiti siis 5 Selja jõe vähki. Vähkide suremise perioodil ja vahetult peale seda sattus vähke (elusaid) ka kalurite silmutorbikutesse. Võimalikuks suremise põhjuseks pakuti kalurite poolt kala röövpüüki elektriga või ammoniaagiga ning Karepa silla ehitustöödega kaasnenud reostust. 2012. a esines Selja jõe alamjooksul jõevähki keskmisel arvukusel (kolmes uurimisalas CPUE 1,2-2,2). 2012. a oktoobri keskel avastati taas vähkide suremine Selja jõe suudmealal (nii jões kui meres). Erinevas suuruses surnud ja uimaseid vähke oli väga palju (tuhandeid). Kohalike inimeste poolt viidi osa veel elusatest isenditest suudmest ca 3 km ülesvoolu Selja jõkke suubuvasse ojja. Eesti Maaülikooli kalakasvatuseosakonnas tehtud laboratoorne DNA-analüüs näitas jälle, et surma põhjuseks ei olnud vähikatk. Taas kahtlustasid kohalikud kalurid, et põhjuseks on kemikaali kasutamine kala röövpüügil.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Kõige ülemises katselõigus (nr 1 joonisel 15) oli jõevähki keskmisel arvukusel (CPUE 1,7) ning eelmise aastaga samal tasemel (siis oli CPUE 1,3). Karepa silla juurest saadi vaid 1 ning suudmealalt 4 vähki, mis näitab vähivaru olulist kahanemist. Sellest saab järeldada, et 2012. a oli jõevähi suremine Selja jõe alamjooksul oluliselt suurem kui 2011. a. 2013. a sügisel vähkide suremist ei täheldatud, kuid väga madala arvukuse juures ei pruugi seda märgata. Negatiivsete faktorite puudumisel on Selja jõe vähistiku taastumiseks eeldused olemas ning praeguse seisuga asustamiseks vajadus puudub. 2014. a tuleb teostada korduspüügid ning võimalusel valida uued katselõigud 2013. a püügialast nr 1 ülesvoolu ja nr 1 ja 2 vahele. Oja (kohalike poolt nimetatud Mooritsa ojaks), kuhu 2012. a sügisel vähke ümber asustati, oli asustamise kohas (joonisel 15 märgitud ristiga) 2013. a septembris praktiliselt kuiv ning loodetavasti pääsesid vähid sealt Selja jõkke.

35

Joonis 15. Selja jõe uurimisalad (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

4.2. VÕSU JÕGI Varasemad andmed 2008. a katsepüügil saadi Võsu jõest kaks vähki, neist üks Võsu asula servas RMK telkimisala juurest ning teine Laviku paisust allavoolu paiknenud püügialast. Oruveski paisus ja paisust vahetult allavoolu oli püük saagita. Võsu jõe alamjooks hinnati vähile keskmiselt kuni hästi sobivaks (väga looklev säng, varjeks kivid ja järsud kaldad).

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund RMK telkimisala juurest (nr 1 joonisel 16) saadi 11 vähki (CPUE 1,1). Seega on vähipopulatsiooni seisund mõnevõrra parem kui viie aasta eest. Püügiala nr 2 paiknes suudmest 300 m ülesvoolu ning sealt tabati vaid üks jõevähk. Novembrikuisel täiendaval vaatlusel oli elupaiga seisund alamjooksul hea ning vähkide suremisest märke ei olnud. Keskkonnaameti tehtud katsepüük Laviku paisjärvest mõnisada meetrit allavoolu andis tulemuseks 3 vähki (CPUE 0,38), mis näitab ka selles piirkonnas vähi hõredat asustust. Võsu jõe vähipopulatsiooni seisund on praegustel andmetel kehvapoolne. Asustamine ei ole vajalik, sest populatsiooni isetaastumiseks on algmaterjal olemas.

36

Joonis 16. Võsu jõe alamjooksu uurimisalad (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS- rakendus, 2014).

4.3. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID VIRU REGIOONIS Lisaks Võsu jõele tehti püüke Lääne-Virumaal Äntu Valgejärves ja Altja ojas ning Ida- Virumaal Erra jões, Pühajões ja Kõnnu Ümmarguses järves. Äntu Valgejärvest püüti 12 vähki (CPUE 1,5), mis on oluliselt parem tulemus kui 2010. a (siis oli katsepüügis vaid üks eksemplar). 2008. a aga ulatus katsepüügi CPUE üle 5. Suulisi andmeid laekus Äntu Linaleojärve vähi esinemise kohta, mis vajab lähiajal kontrollimist. Altja jões püüti vähki kõige sobivamas jõeosas Altjal (maantee silla piirkonnas), kus pole kobraste tegevuse mõju ja vesi voolab suhteliselt suure languga kivises sängis. Ilmselgelt olid vähid koondunud sobivatesse kohtadesse, sest vett oli vähe ja seetõttu oli ka püünistesse sattunute arv kõrge. Katsepüügi CPUE oli koguni 12,1, nii kõrget saagikust ei ole viimase 10 aasta jooksul täheldatud. Valdavalt olid katsepüügis esinenud vähid alamõõdulised, mõõdulisi oli vaid 13%. Erra jões olid väga madala veeseisu tõttu vähid koondunud suhteliselt kitsale alale. Tänu sellele oli katsepüügi saagikus kõrge – CPUE 8,9. Jõe ääres olid röövpüügi jäljed ning tõenäoliselt on röövpüügist tingitud ka ülimadal mõõduliste osa (4%) katsepüügis. Katsepüük tehti Koljala küla all.

37

Pühajões oli vähki mõõdukalt (CPUE 1,7) ning 2012. a samal tasemel. Püügikohas oli märgata kobraste tegevust, mis halvendab jõe seisundit ja võib takistada mõjutab vähi arvukuse kasvamist. Kõnnu Ümmarguses järves oli vähki mõõdukalt (CPUE 2,6), mis on mõnes mõttes üllatav. Järv on õõtsikkaldaga ja ühetaolise ühtlaselt süveneva taimestikuvaese litoraaliga, kus puudub kõvem pinnas. Samas on veekvaliteet väga hea ja läbipaistvus väga suur. Kuna järv on alguseks Alajõele, siis on vajalik kontrollida vähi levikut ka järvest väljavoolavas ojas ja edasi Kõnnu Pikkjärves ja Alajõe alguses, mis on kõik üks süsteem.

38

5. JÕGEVAMAA JA TARTUMAA VEEKOGUDE UURINGUD

5.1. ONGA JÕGI, PEDJA JÕGI Varasemad andmed Pedja jõe lisajõeks oleva Onga jõe alamjooksul Pedja - Vägeva tee alumise silla (Onga silla) juures avastati 2012. a kala katsepüügi käigus jõevähkide suremine. L. Pukki (Eesti Maaülikool kalakasvatuse osakond) kogutud uurimismaterjalist tehtud analüüsid aga vähikatku ei näidanud (analüüsiti 4 isendit). Varasemad andmed Onga jões vähi leviku kohta puudusid. Pedja jões tehtud katsepüügid (2011. a ja varem) on näidanud Jõgeva – Mustvee silla piirkonnas madalat kuni keskmist arvukust ja Söe arboreetumi lähistel keskmist arvukust. Üksikuid vähke saadi 2011. a Härjanurme Kalatalu alt ja Sordi paisust ca 2,5 km ülevalpool, kus aga jõgi vähile väga sobilik. Puurmanist ca 5 km ülesvoolu Kursi ja Tõrve vahel, kus jõgi samuti vähile heaks elupaigaks, jäi katsepüük saagita. Härjanurme Kalatalu all viidi läbi 2011. a sumbakatse vähikatku esinemise uurimiseks. Laboratoorne analüüs sumbas peetud vähkidel vähikatku ei näidanud.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Onga jõest ei saadud ühtegi vähki Onga silla juurest (püügiala nr 2 joonisel 17), kus 2012. a fikseeriti jõevähi suremine, ega ka ülesvoolu järgmise silla lähistelt (nr 1).

Joonis 17. Onga jõe, Pedja jõe ja Põltsamaa jõe uurimisalad (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

39

Märke vähkide suremisest ei leitud katsepüügi ajal ega ka hilissügisestel vaatlustel. Püügialas nr 1 tuli vähimõrdadesse kaks jõeforelli (TL 40 ja 35 cm). Mõlemas lõigus oli veekogu korrastustöödega paigaldatud jõepõhja suuri kive, mis muuhulgas parendavad ka vähi elupaiga kvaliteeti (foto 7). Pedja jões esines jõevähki mõlemas katselõigus. Vaimastvere – Laiuse tee (Rohe) sillast ülesvoolu (nr 1) oli vähke hõredalt – CPUE 0,4. Jõgeva – Mustvee tee sillast ülesvoolu oli aga arvukus kõrge (CPUE 7,6) ning selle põhjal seisund parem kui varasematel aastatel. Kohaliku elaniku sõnul püüti viimases kohas vähki ka harrastuspüüdjate poolt. See on ilmselt suurte vähkide vähesuse põhjuseks. Mõõdulisi oli katsepüügis 12% ning suurima vähi pikkus vaid 114 mm. Kahel isendil leiti lapihaiguse tunnused, üks vähk oli portselanhaige. Kuna Pedja jões Onga jõe suudmest allpool esines jõevähki, seejuures ühes katselõigus ka kõrgel arvukusel, oli Onga jões vähkide suremine lokaalne ning selle põhjus on teadmata. Pedja jões võib jätkuvalt lubada harrastuspüüki. Onga jõkke on soovitatav jõevähk taasasustada.

Foto 7. Onga jõgi püügialas nr 2, vaade sillalt ülesvoolu. Saneerimisel on jõkke paigutatud kive, mis parandavad vähi varjetingimusi.

40

5.2. PÕLTSAMAA JÕGI Varasemad andmed Põltsamaa jõe keskjooks on suures ulatuses Jõgevamaa ja Järvamaa piiriks, väiksemas lõigus voolab ka ainult Järvamaa piires. Põltsamaa jõgi kuulus kuni 2004. a nii Jõgevamaa kui Järvamaa parimate vähiveekogude hulka, olles üks tähtsamaid harrastuspüügi veekogusid. Seejärel kadus Põltsamaa jõe vähistik, põhjuseks oli arvatavalt katkulaadne suremine. Hilisemate katsepüükidega (2005-2010) ei saadud enam vähki piirkondadest, kus liik oli arvukalt esinenud. Samuti ei näidanud uuringud jõevähi esinemist alamjooksul Viljandimaal ja ülemjooksu lõikudes Lääne-Virumaal. Samas olid laekunud harrastuspüügi andmed 56 jõevähi püügi kohta 2009. a.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Katsepüük tehti Jõeküla silla ja Võlingi oja suudme vahel (joonis 17). Varem oli välja selgitatud, et 2009. a harrastuspüügil oli just sealt vähke saadud. Mõrdadesse tuli 2 vähki (emased, pikkus 100 ja 92 mm), mis näitab liigi hõredat esinemist. Olgu märgitud, et 2009. a püüti tulemusteta 2013. a püügialast pisut ülesvoolu (Jõeküla sillast vahetult allavoolu). Saadud tulemuse põhjal võib arvata, et Põltsamaa jões esineda jõevähki vähesel määral ka mujal lõikudes. Hilissügisestel vaatlustel mitmes heas elupaiga kvaliteediga jõelõigus aga jälgi vähi esinemisest ei leitud. Põltsamaa jõe vähivaru tuleb proovida taastada. Soovitatav on alustada ülemjooksult (Lääne-Virumaa lõigust). Eelnevalt tuleb teostada täiendav uuring, et selgitada sobivaimad asustamiskohad. Et hiljem asustamise tulemuslikkust hinnata, on vajalikud ka asustamiseelsed katsepüügid.

5.3. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID JÕGEVA- TARTU REGIOONIS Püüke tehti Saadjärves, Kuningvere järves, Laeva jões ja Koogi paisjärves. Saadjärvest püüti kokku 116 vähki. Kolmes püügialas oli CPUE 1,8, 2,2 ja 8,9 ehk vähi arvukus keskmine kuni kõrge. Põhjakalda piirkonnas on Saadjärves ka eelnevatel aastatel vähki kõige rohkem esinenud. Kuningvere järve katsepüügi CPUE 4,7 põhjal on sealse vähipopulatsiooni seisund paranemas. 2007.-2011. a katsepüükide CPUE on olnud 1,0-2,2. Laeva jõest saadi üks vähk Koogi paisjärve paisu alt. Koogi paisjärves ja teistest Laeva jõe katselõikudes ühtegi vähki mõrda ei tulnud.

41

6. PÄRNUMAA JA VILJANDIMAA VEEKOGUDE UURINGUD

6.1. TARVASTU JÕGI Varasemad andmed vähi esinemise kohta puudusid. Katsepüügi ajal rääkis kohalik härrasmees, et Tarvastu jões ei ole vähki juba ammu olnud. Katsepüük tehti kolmes lõigus (joonis 18). Ämmuste silla juures (nr 1) hinnati jõelõik vähile hästi kuni keskmiselt sobivaks, sillast allavoolu oli kivine astang (kunagine veskikoht). Vähki aga püügiga sealt ei saadud. Mustlas Linnaveski paisust ülesvoolu (nr 2) samuti saak puudus. Katselõigus oli jõgi väga järskude ja kõrgete kallastega, savika põhjaga, aeglase vooluga (paisutuse mõju) ning vähile keskmiselt sobiv. Kõige alumine katselõik (nr 3) paines Sooviku silla juures. Ka seal oli kunagi olnud veski – sillast vahetult allavoolu oli suurtest kividest astang ja siis paisu alune laiend. Ala oli jõevähile hästi kuni keskmiselt sobiv ning selles kohas näitas püük ka liigi esinemist. Saadud 14 vähki (CPUE 1,4) tulid kõik sillast allavoolu paiknenud mõrdadesse. Enamik oli suured isendid, vaid 3 tk olid alla 100 mm. Vähkidel välised haigustunnuseid ei leitud, vähikaane aga esines rohkesti.

Joonis 18. Tarvastu jõe uurimisalad (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

Lisaks tehti vaatlusi teistes lõikudes püügi ajal ning ka detsembris, kui veetase veel madal. Ämmuste sillast ülesvoolu järgmise silla (Peetri) juures oli jõgi kobraste poolt üles paisutatud,

42 ning seetõttu hinnati vähile vähesobivaks. Pikru - Kuressaare vahel oli jõeala vähile hästi kuni keskmiselt sobiv, sealt allvoolu järgmise silla juures aga on paisjärv. Nendes lõikudes (sh paisust vahetult allavoolu) võiks tulevikus katsepüügid teha. Uurimist vajab vähi võimalik levik Sooviku sillast kaugemal allavoolu. Jõevähi harrastuspüük ei ole praegustel andmetel Tarvastu jões soovitatav.

6.2. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID PÄRNU- VILJANDI REGIOONIS Püüke teostati Reiu jões, Ärma jões ja Tänassilma jões. Reiu jões ühtegi vähki mõrda ei sattunud, kuigi sinna samasse jõelõiku asustati vähki 2010. a. Vajalik on kontrollida vähi esinemist ka asustamise alast allavoolu, kuhu asustatud vähid võisid migreeruda. Ärma jõe püügikoht oli Mustla - Viljandi tee silla juures. Püügi CPUE 1,1 järgi on vähi arvukus madala ja keskmise piiril. Samas nähti tegutsemas saarmast, kelle mõju vähile võib olla oluline. Tänassilma jõest püüti 10 mõrraga 20 vähki (CPUE 2) ehk arvukus on keskmine. Kuna 2007. a oli samas püügialas (Tusti silla juures) CPUE 0,7, on täheldatav seisundi paranemine. Ka Tänassilma jões on vajalikud katsepüügid Tusti sillast üles- ja allavoolu, kus leiti vähile keskmiselt sobivaid elualasid.

43

7. PÕLVAMAA, VALGAMAA JA VÕRUMAA VEEKOGUDE UURINGUD

7.1. JÕKSI JÄRV Varasemad andmed Jõksi järve erinevates kaldapiirkondades jõevähi esinemine on teada 2001. a katsepüükidest, mil arvukus oli madal (CPUE 0,1-0,7). Järgnevatel aastatel täheldati vähivaru kasvamist. 2006. a alates on arvukus olnud keskmine, idakalda supluskoha piirkonnas 2009. a isegi kõrge (CPUE 6).

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Augustis Jõksi järve kolmes piirkonnas (joonis 19) tehtud katsepüügi CPUE oli 1,9-2,7 ehk jõevähk esineb stabiilselt keskmisel arvukusel. Korduspüügil oktoobri alguses oli jahenenud veest tingitud vähkide vähese aktiivsuste tõttu saak oluliselt väiksem (CPUE idakalda lõigus 0,7). Jõksi järve vähkidel välised haigustunnused puudusid. Vähivaru võimaldab harrastuslikku vähipüüki, kuid saak (mõõduliste hulk) ei pruugi olla kuigi suur.

Joonis 19. Jõksi järve ja Võhandu jõe ülemjooksu uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

44

7.2. VÕHANDU JÕGI, RÕUGE JÕGI Varasemad andmed Võhandu jõe ülemjooksul esines 2001., 2002. ja 2006. a andmetel jõevähki Kanepi - Otepää tee silla ja sellest allavoolu järgmise silla juures keskmisel arvukusel (CPUE 1,2-2,8). 2011. a katsepüügid näitasid aga neis lõikudes vähivaru olulist kasvamist – CPUE 6,8 ja 11,8. Lisaks fikseeriti 2011. a jõevähi esinemine Kokle oja suubumiskohast ülesvoolu paikneva silla juures, kus varasematel andmetel vähk puudus. 2005. a tabati üks vähk Sõmerpalu vallas Muuga silla juurest ning samal ajal oli püük saagita Hutita silla juures. Võhandu jões vahetult allpool Vagula järve esines 2004. ja 2005. a jõevähki keskmisel arvukusel (CPUE kuni 2,7), kuid 2012. a jäi seal kahes katselõigus püük saagita. Leevi ja Süvahavva piirkondades oli 2007. ja 2008. a jõevähki madalal arvukusel (CPUE 0,8-0,9), veelgi allavoolu jäänud katselõikudes (Põlva - Vinso tee silla juures, Ruusal, Leevakul) aga liiki ei kohatud. Vagula järvest pisut ülevalpool Võhandusse suubuv Rõuge jõgi kuulus enne 2011. a Võrumaa parimate vähiveekogude hulka. Jõevähi arvukus oli alamjooksul (Kahrila järvest allavoolu) kõrge, 2009. a katsepüügi CPUE oli 5,6-6,4. 2010. a püüti harrastuspüüdjate poolt 253 vähki. Katsepüügid 2011. ja 2012. a mitmes lõigus, kus varasemalt vähki esines, jäid saagita. Lisaks ei saanud ühtegi vähki ka harrastuspüüdjad. 2012. a sumbakatses peetud vähkidelt laboratoorse analüüsiga katkutekitajat ei leitud. 2012. a ei saadud ühtegi jõevähki ka Kahrila järvest, kus 1998. ja 2008. a andmetel liik hõredalt esines.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Võhandu jõe ülemjooksul Kanepi lähistel (nr 1-3 joonisel 19) oli katsepüügi saagikus veelgi kõrgem kui kahe aasta eest. Seejuures oli väga arvukalt (CPUE 22,6) vähki püügialas nr 1, kus jõgi on soiste ja õõtsikuliste kallastega ja peamiselt mudase põhjaga. Kanepi - Hino tee silla juures oli saagikus septembri lõpus väiksem kui juulis (CPUE vastavalt 11 ja 21,3) ning ka mõõduliste osatähtsus vähenenud. Tõenäoliselt oli, lisaks hilisele püügiajale, mõju avaldanud ka hooaja väljapüük. Jõgeharal ja Hutita silla juures saak puudus. Muuga silla juurest saadi üks vähk nagu ka 2005. a. Saagita jäi püük Leevist ülesvoolu ja Süvahavval. Talvistel vaatlustel alades, kus jõevähki esineb, negatiivseid muutusi ei täheldatud. Rõuge jões kahe silla juures tehtud püügiga ühtegi vähki ei kohatud, mida võis eeldada eelnevate aastate tulemuste põhjal. Võimalik, et Rõuge jõge tabanud vähikatk (katkulaadne suremine) põhjustas vähkide kadumise Võhandu jões Vagula järvest väljavoolul ning ka kaugemal allavoolu (Leevi ja Süvahavva piirkonnas). Võhandu jõe ülemjooksul on aga vähivaru seisund väga hea ja võimaldab harrastuspüüki. Vajalik on aga seal vähipopulatsiooni võimalike muutuste jälgimine. Samas on võimalik Võhandu ülemjooksult püüda asustusmaterjali (kuni 1000 tk aastas) allavoolu jäävate sobilike jõelõikude asustamiseks.

45

7.3. TAMULA JÄRV Varasemad andmed Tamula järves esines 2002.-2004. a katsepüükide andmetel jõevähki põhjakaldal supelranna piirkonnas, kus liivaga täidetud alast sügavamal leidub sobivat kivist põhjasubstraati. Arvukus oli peamiselt madal, vaid ühes lõigus ulatus CPUE 2003. a 1,5-ni. Lisaks on samal perioodil kohatud jõevähki koha kunstkoelmute kontrollimisel kirdekalda all.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Katsepüük teostati 70 mõrraga, mis paiknesid kahe liinina kirde- ja põhjakalda piirkondades ehk seal, kus teadaolevalt jõevähki varem on esinenud. Ühtegi vähki aga püüki ei tulnud, kuigi püüki soodustas madal veeseis. Vähi kadumise Tamulas võis samuti (nagu Võhandu jões allpool Vagula järve) põhjustada Rõuge jõest allavoolu levinud vähikatk.

7.4. AHJA JÕGI NING SELLE LISAJÕED HILBA, LEEVI JA LUTSU JÕGI Varasemad andmed 2007. a juuli alguses avastati vähkide suremine Leevi jõe alamjooksu piirkonnas. 2007. ja 2008. a uuringutega selgus, et jõevähk on kadunud Leevi jõe alamjooksult ja Ahja jõest (kus 2004.-2005. a andmetel esines). Järgnevate aastate katsepüügid näitasid vähi püsimist Leevi jões Karilatsi kalamajandi paisust ülesvoolu, kus lõiguti vähi arvukus kõrge. 2009. a sumbakatse ja surnud vähkide laboratoorne analüüs näitas katkutekitaja olemasolu Leevi jões, 2010. ja 2011. a kogutud uurimismaterjalist aga katkutekitajat ei leitud. Lutsu jões on varasemate katsepüükide andmetel esinenud jõevähki keskjooksul. Rasina piirkonnas on vähi arvukus olnud keskmine, Rasinast ülevalpool (Terepil) aga kõrge. Ülemjooksul (Vanaküla juures) ning alamjooksul (Rasinast allavoolu) on katsepüügid jäänud saagita. Lutsu jõgi on viimastel aastatel olnud tähtsaks harrastuspüügi veekoguks, 2012. a püüti sealt 1163 mõõdulist vähki. Hilba jões 2010. tehtud katsepüük näitas vähi madalal arvukusel (CPUE 0,3) esinemist Palojärvest idas paikneva metsatee silla juures. Alamjooksul Postitee silla piirkonnas aga vähki ei leitud.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Leevi jões Postitee silla juures (joonis 20) tehtud katsepüügi põhjal on vähi arvukus kõrge (CPUE 6,8) ning varu seisund jätkuvalt hea. Eeldusel, et vähihaigusi ei levitata, võimaldab Leevi jõgi harrastuspüüki Karilatsi piirkonnas ja ka ülesvoolu jäävatel jõealadel. Leevi jõe alamjooksult Karilatsi - tee silla piirkonnast aga ühtegi vähki ei saadud. Jõevähk puudus ka mõlemas Ahja jõe katselõigus.

46

Hilba jões uurimise tulemused sarnased 2010. a andmetega. Palojärvest idas metsatee silla katselõigust saadi 4 vähki (2010. a 3 tk) ning Postitee silla juures vähk puudus. Seega on Hilba jõe vähivaru seisund jätkuvalt kesine, kuigi elupaiga kvaliteet on lõiguti hea. Suuremad, kahjuks negatiivsed, muutused avaldusid Lutsu jões. Augusti alguses laekusid harrastuspüüdjatelt teated saagi puudumisest piirkondades, kus eelnevatel aastatel oli püük väga edukas olnud. Septembris tehtud katsepüügil ei saadud ühtegi vähki Kaaru ja lõikudest (nr 2 ja 3 joonisel 20), kus varem oli olnud arvukus kõrge. Üks vähk saadi Kauksi püügialast, kus varem ei olnud katsepüüke tehtud. Keskkonnaameti juulikuus tehtud katsepüükidel saadi aga jõevähki Rasina piirkonna katselõikudest (CPUE 2,6 ja 0,4). Kui oli tegemist vähikatkuga, siis polnud see (allavoolu liikudes) vähemalt juuliks jõudnud kogu Lutsu jõe vähistikku hävitada. Ahja jõestikus tehtud talvistel vaatlustel vähi suremist ega muid iseäralikke muutusi ei fikseeritud. 2014. a tuleb vähi esinemist kontrollida Lutsu jões Rasina piirkonnas ning ka Kauksi 2013. a katselõigust üles- ja allavoolu. Samuti tuleb jätkata seiret Leevi jões Karilatsi lõigus.

Joonis 20. Ahja jõe, Hilba jõe, Leevi jõe ja Lutsu jõe uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

47

7.5. PIUSA JÕGI JA KORGÕSILLA OJA Varasemad andmed 2000. ja 2001. a katsepüükides Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala piires ja kaitsealast allpool jõevähk puudus. Aastatel 2001-2004 asustati Piusa jõkke (4 asustamise kohta maastikukaitsealal) kokku 3447 kahe- kuni neljasuvist vähki. Kontrolluuringud näitasid algselt asustamiste head õnnestumist. 2002. a oli ühes lõigus (Makõ müüri juures) CPUE isegi 2,1. 2006. a püükide tulemused osutusid kesiseks – üksikuid vähke saadi vaid Tellaste lõigust, seejuures leiti sealt ka kaks surnud vähki. 2008. a teostati katsepüük kolmes asustamise kohas, kuid ühtegi vähki ei saadud. Piusa jõgi ülevalpool kaitseala on suures osas õgvendatud. Vana-Saalusest ülesvoolu on aga jõgi taas looduslikus sängis. 2002. a katsepüük näitas, et Piusa jões Vana-Saaluse piirkonnas esineb vähk madalal arvukusel, 10 mõrraga saadi 3 vähki. Vastseliinast vahetult ülevalpool vähki ei esinenud. 2008. a oli aga Vana-Saaluse lõigus katsepüügi CPUE koguni 3,55 ning arvukus hinnati oluliselt kasvanuks. 2012. a aga tehti katsepüük 4 lõigus eesmärgiga täpsustada jõevähi levikut Vana-Saaluse sillast üles- ja allavoolu. Kahjuks ühtegi vähki ei saadud. Piusa jõkke suubuvas Raagsilla ojas esines 2006. a Lindora piirkonnas (kolmes katselõigus) jõevähk keskmisel arvukusel. 2008. a katsepüügiga sealt aga ühtegi vähki ei saadud. Samuti jäi püük saagita Kõrgesilla paisust allvoolu, kuhu oli 2007. a vähke asustatud. Võimalikuks vähistiku kadumise põhjus on teadmata, kuid nii Piusa ülem- ja keskjooksul kui ka Korgõsilla ojas võis selleks olla vähikatk.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Piusa jões ja Korgõsilla ojas jäid suuremate sildade juures (joonis 21) tehtud katsepüügid saagita. See kinnitas taas, et mõned aastad tagasi kadunud jõevähk (sh Piusas taasasustatud) praegu neis veekogudes (lõikudes) puudub. Märke vähi, sh võõrliikide esinemisest, ei leitud ka talvistel vaatlustel. Piusa jõkke, sh ülemjooksule Vana-Saaluse piirkonda, ja Raagsilla ojja on soovitatav jõevähi taasasustamine, kuid arvestada tuleb võimaliku ebaõnnestumisega. Praegustel andmetel ei ole teada muid ohtusid, kui vähikatk (sh võimalik levitamine võõrvähiliikidega), mis võiksid neis veekogudes asustatud vähid 100% hävitada.

48

Joonis 21. Piusa oja ja Korgõsilla oja uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa- ameti WMS-rakendus, 2014).

7.6. TILSI KÕRBJÄRV Varasemad andmed Kõrbjärves esines jõevähki arvukalt 1995. a ja varem. 1995/96 talvel hävis suur osa vähistikust, arvatavalt ummuksile jäämise tõttu. 1996. a asustati järve 1000 samasuvist vähki. Aastatel 2000-2004 on katsepüügid näidanud jõevähi esinemist madalal arvukusel – CPUE alla 1. Ka 2008. a oli arvukus madal – CPUE põhjakalda piirkonnas 0,5 ja lõunakalda piirkonnas 0,5.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Püügialad (joonis 22) olid samad, mis 2008. a ning ka tulemus oli üllatavalt sarnane. Lõunakalda katselõigust saadi 20 mõrraga 8 vähki (CPUE 0,40) ja põhjakalda alt 7 vähki (CPUE 0,35). 2013. a olid püügis valdavalt isased vähid. Tilsi Kõrbjärve vähivaru seisund on püsinud väga pikalt stabiilselt madal, kuid positiivseks saab siiski lugeda liigi püsimist. Sarnaseid näiteid saab tuua ka mitmete teiste Mandri-Eesti veekogude kohta. Kõrbjärves vähi harrastuspüük ei ole kuigi mõttekas (vähene saak), kuid otsene keelamine ei ole vajalik.

49

Joonis 22. Tilsi Kõrbjärve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS- rakendus, 2014).

7.7. ÄHIJÄRV Varasemad andmed Jõevähk esines 2002-2004. a katsepüükide põhjal läänekalda piirkonnas keskmisel arvukusel (CPUE kuni 3,3). Läänekalda piirkond hinnati ka vähile kõige sobivamaks (boniteet II). Mujal kaldapiirkondades oli vähi asustus hõre või puudus üldse ning boniteet III-IV. 2007. a erinevatel aegadel tehtud katsepüükide CPUE oli alla 1, seda ka läänekalda piirkonnas. 2008. a katsepüügiga saadi idakalda piirkonnast kolm vähki, kuid läänekalda alt mitte ühtegi.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Püük tehti 3 katselõigus (joonis 23), kokku kasutati 60 mõrda. Idakalda püügialast laululava juures saadi 13 vähki (CPUE 0,65) ehk märgatavalt rohkem kui viie aasta eest. Mõned vähid tuli mõrdadesse ka läänekalda all (CPUE 0,20 ja 0,25), kus 2008. a püük jäi saagita. Seega on täheldatav Ähijärve vähipopulatsiooni seisundi paranemine. Samas teeb hinnangu andmisel ettevaatlikuks väiksemate isendite (järelkasvu) vähesus – püütud 22 vähist vaid üks oli alla 100 mm. Analüüsitud isenditel välised haigustunnused puudusid. Ähijärves on eeldused vähivaru kasvamiseks loodusliku taastootmise baasil ning vähkide juurdeasustamine ei ole vajalik. Varu seisundi võimalikke (eeldatavalt positiivseid) muutusi on mõistlik hinnata kolme aasta pärast.

50

Joonis 23. Ähijärve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS- rakendus, 2014).

7.8. MUSTJÕGI, PÄRLIJÕGI Varasemad andmed Koiva jõe lisajões Mustjões Mõniste piirkonnas oli aastatel 2001-2006 jõevähki keskmisel arvukusel (CPUE 3 ümber). 2007. ja 2008. aasta katsepüügid näitasid arvukuse olulist langust (CPUE 0,1-0,5). Mustjõkke suubuva Pärlijõe keskjooksul (Pärlijõe, Saarlase) esines aastatel 2001-2007 kogutud andmetel jõevähki kõrgel arvukusel, seda osalt asustamise tulemusena. 2007. a saadi üksikuid vähki ka suudmealalt, kuhu liik eelnevalt asustati. 17.06.2010 katsepüügil avastati vähkide suremine keskjooksul Pärlijõe külas Rõuge - Krabi tee silla ja Saarlase külas puusilla juures. Kogutud vähkidelt määrati laboratoorse analüüsiga vähikatk. 04.10.2010 korduspüügiga ja ka 2011. a püükidega sealt ühtegi vähki ei saadud. 2011. a Pärlijões sumbas peetud vähkidel aga analüüs vähikatku ei näidanud. Ka teised Mustjõe suuremad lisajõed nagu Peetri ja Vaidva on lõiguti hinnatud vähile sobivateks ning sinna on vähki asustatud. Asustamisjärgsed uuringud aga vähi püsimajäämist ei ole näidanud. Samal ajal kui Mustjões, esines jõevähki ka Ahelo jõe alamjooksul. 2010. a sealt enam vähki ei saadud.

51

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Mustjões teostati püük Mõniste ja Kuutsi sildade juures ning Pärlijões alamjooksul Sännas Võru - Valga tee silla piirkonnas ja Sänna Alaveski paisu all. Ainsatki vähki püügiga ei tabatud. Praegustel andmetel ei ole Mustjõe jõestikus teada ühtegi jõevähi leiukohta. Tõenäoliselt on ka Mustjõe ja Ahelo jõe vähistiku kadumise taga vähikatk, mille esinemine 2010. a Pärlijões fikseeriti. Mustjõe jõestikus on vajalik vähistiku taastamine, kuid arvestada tuleb võimaliku ebaõnnestumisega. Kahjuks ei ole teada 2010. a Pärlijõkke katku sattumise põhjus. Välistatud ei ole haiguse levimine Lätist. Lisaks Pärlijõele saavad Lätist alguse ka Peetri ja Vaidva jõgi. Pärlijões vähi asustamiseks on eelkõige sobivad just need piirkonnad, kus leidis aset 2010. a katkust põhjustatud suremine.

7.9. HINO MUSTJÄRV, SIKSALI OJA, SIKA SULG, PEDETSI JÕGI Varasemad andmed Hino Mustjärv hinnati 2007. a uuringuga vähile keskmiselt sobivaks. Valdavalt oli kaldapiirkonnas liivane põhi, mida kohati kattis mudakiht ja detriit. Paiguti esines varjeks sobivaid kaldaalused. Jõevähk esines madala arvukusel läänekalda ja idakalda (poolsaar) katselõikudes – CPUE 0,4 ja 0,2. Põhjakalda püügialast vähki ei saadud. Hino Mustjärvest väljuv ja Pedetsi jõkke suubuval Siksali ojal paikneb Sika sulg (Vineki paisjärv, Siksali paisjärv). See on vana veskijärv. Praegu on veskikoht lagunenud ning pais ja paisjärv hooldamata. 1998. a tehtud katsepüügiga saadi sellest paisjärvest 5 mõrraga 2 vähki ning Siksali ojast paisust vahetult allavoolu 5 mõrraga 11 vähki. Pedetsi jõgi Eesti piires (Võrumaal Misso vallas) on Daugava jõkke suubuva Aiviekste jõe lisajõgi. Eestis paikneb Pedetsi ülemjooks ning tegemist on piiriveekoguga, mille kaudu on võimalik võõrliikide invasioon. 1998. a esines jõevähk Kiviora lõigus madalal (CPUE 0,5) ning 2004. a keskmisel arvukusel (CPUE 1,9). 2007. a sealt aga enam vähki ei saadud ning samas täheldati kobraste tegevuse (paisud) negatiivset mõju veekogu kvaliteedile. 2007. a esinesid üksikud vähid Kiviora-Hino tee silla juures (CPUE 0,2).

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Hino Mustjärves tehti püük samades lõikudes nagu 2007. a (joonis 24). Jõevähki esines kõigis alades keskmisel arvukusel – CPUE 1,8-2,4. Seega on vähivaru seisund oluliselt paranenud. Saagis oli nii mõõdulisi vähke kui väiksemaid (<100 mm) isendid. Vähemal määral saab Mustjärves teha harrastuspüüki, kuid eeldatav saak on praegu veel üsna kesine. 15 aasta taguste vähi esinemise andmete kontrollimiseks paigutati mõrrad Sika sulgu ning selle paisust allavoolu Siksali ojja. Tulemus (CPUE 1 ja 1,8) näitas, et jõevähk on nendes piirilähedastes veekogudes jätkuvalt olemas. Madalveeseisu tõttu oli Siksali ojas vee sügavus valdavalt alla 10 cm (foto 8), mistõttu oli raske leida vähimõrdade püügile asetamiseks sobivaid kohti (et mõrrasuu oleks vees).

52

Joonis 24. Hino Mustjärve, Siksali oja, Sika sulu, Pedetsi jõe uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

Pedetsi jõest ei saadud ühtegi vähki nii Kiviora lõigust (nr 2 joonisel 24) ega Kiviora - Hino tee silla juurest, kus varem on jõevähk esinenud. Liigi kadumise põhjused on ebaselged. Alumises katselõigus võib olla negatiivselt mõjunud kobraste tegevus, mida täheldati juba 2007. a.

Foto 8. Septembrikuine veevaesus Siksali ojas. Vähid leidsid varju puujuurte alt.

53

7.10. KÄRNJÄRV Varasemad andmed Kärnjärve kaldajoon on kogu ulatuses vähile keskmiselt kuni hästi sobiv (boniteet II-III). 1994., 1997., 2000. ja 2003. a teostatud katsepüükide põhjal oli vähi arvukus madal (keskmine CPUE 0,3-0,8), kuid täheldatav oli väike kasvutendents. 2003. a ulatus saagikaima mõrraliini CPUE 1,2-ni. 2002. a püüti harrastuspüüdjate poolt 122 vähki (75 mõõdulist). 2004. a katsepüügil aga vähk puudus ning liigi kadumise põhjus jäi teadmata. Jõevähi puudumist tõestas ka 2007. a katsepüük. Sama aasta sügisel ühe kuu väldanud sumbakatsel püsisid kõik vähid elus. 2008. a asustati Kärnjärve 1000 kolmesuvist vähki. 2010. a katsepüügiga, mil kaeti suur osa järve kaldajoonest, ühtegi asustatud vähki mõrda ei tulnud.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Katsepüügile eelnevalt laekus suuline info ühe väikese vähi nägemise kohta Kärnjärves. 40 mõrraga erinevates kaldalõikudes (joonis 25) tehtud püük jäi saagita ning püügiandmetele tuginedes järves vähki ei esine. Täiendava kontrolli mõttes on soovitav korduspüük teostada 3 aasta pärast. Võimalusel tuleks läbi viia pikaajaline sumbakatse vähkidega ja selle järel otsustada, kas asustamist jätkata või mitte.

Joonis 25. Kärnjärve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS- rakendus, 2014).

7.11. KARSNA JÄRV Varasemad andmed Karsna järves on iga-aastaselt katsepüüke teostatud 1995-2011. a. Kuni 2005. a oli vähki lõiguti keskmisel arvukusel. 1999. a ulatus CPUE ühes lõigus isegi 5,7-ni. Alates 2006. a on CPUE kõigis püügialades olnud alla 1, viimastel aastatel isegi alla 0,5. 2011. a katsepüügil saadi kokku vaid 2 vähki, mis on kõigi uurimisaastate kehvim tulemus.

54

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Põhja- ja lõunakalda piirkondades (joonis 26) katsepüük vähi esinemist ei näidanud. Järve kirdeosast saadi aga 20 mõrraga 13 vähki (CPUE 0,65), mis on märgatavat parem tulemus kui kahe aasta eest. Spinninguga püütud haugil (TL 50 cm) maost leiti vähi sõrad, mis näitab röövkalade survet jõevähile. Kalade vähist toitumist on Karsna järves täheldatud ka korduvalt ka varasematel aastatel, peamiselt on leitud vähke ahvenate seedetraktidest. Jõevähi juurde asustamiseks vajadus puudub – varu seisundi paranemine on võimalik olemasoleva asurkonna baasil. Harrastuspüük ei ole lähiaastatel soovitatav.

Joonis 26. Karsna järve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS- rakendus, 2014).

7.12. KAVADI JÄRV, SAALUSE ALAJÄRV Varasemad andmed Kavadi järves esineb rohkesti vähile sobivaid kaldalõike. Vanasti Eesti parimate vähiveekogude hulka kuulunud järves näitasid 1990ndate algul katsepüügid jõevähi puudumist. Aastatel 1995-2001 toimunud asustamise mõjul on vähipopulatsioon taastumas. Seda näitas juba 2006. a seirepüük, mille CPUE oli 0,7. Vähi arvukuse olulist kasvu näitas 2008. a püük, mil seirealas (pargi all) oli CPUE 1,85. Vähi arvukus hinnati kõrgeks 2010. a, kui seireliini CPUE oli kasvanud 5,3-ni. Ühest püügialast, mis paiknes seireliinist vahetult loodes, saadi koguni 9,3 vähki mõrraöö kohta. 2012. a oli katsepüügi saagikus seirealas mõnevõrra langenud (CPUE 3,6). Saaluse Alajärves vähi esinemise kohta värskemad andmed puudusid. Umbes 10 aasta eest tehtud püügil vähki ei saadud. 1990ndatel on Alajärve vähki asustatud. Karmimatel talvedel Alajärves tehtud mõõtmistel on vee hapnikusisaldus olnud nullilähedane, kuid olulisi kalastiku hukkumisi ei ole täheldatud.

55

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Lähestikku paiknevate Kavadi järve ja Saaluse Alajärve (joonis 27) katsepüügid jäid välitööde hooaja lõppu (oktoobrisse). Selleks ajaks on vähkide toitumisaktiivsus langenud ning emased vähid, kellel mari laka alla koetud, tavaliselt mõrda ei tule. Püügis esinevad üksikud emased on jätnud selle sigimistsükli vahele. Kavadi järve viimase aja ühest vähirikkamast piirkonnas (liin nr 3) oli katsepüügi CPUE 3,2, Arvestades hilist püügiaega, näitab tulemus populatsiooni stabiilset head seisundit. Jõevähi arvukus oli keskmine (CPUE 1,2) põhjakalda piirkonnas Antsumäe all. Soise saare juures (liin nr 1), kus vähi elupaiga kvaliteet kesine, fikseeriti samuti vähi esinemine. Atraktiivne ja hea juurdepääsuga Kavadi järv sobib vähi harrastuspüügiks, kuid saak (mõõduliste vähkide kogus) ei pruugi olla kuigi suur. Meeldivaks üllatuseks oli vähi esinemine Saaluse Alajärves, mis lisandus nüüd jõevähi leiukohtade hulka. Tabatud kolm sarnase suurusega isast vähki (121-122 mm pikkused) olid läinud ühte mõrda, mis paiknes liini nr 1 läänepoolses otsas.

Joonis 27. Kavadi järve ja Saaluse Alajärve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

7.13. KOORASTE PIKKJÄRV Varasemad andmed Kooraste Pikkjärves esines 2011. a vähki kõigis uurimisalades (CPUE 0,5-6,8). Vähke oli rohkem lääne- ja lõunakalda lõikudes, kus ka elupaiga kvaliteet kõrgem. Väga madal (6%) oli mõõduliste osatähtsus ning ka vähemalt 100 mm pikkuseid vähke oli ainult 24%. Seejuures olid ülekaalus isased, mis tavaliselt tingib just suurema mõõduliste osatähtsuse. Suhteliselt

56 palju (8 tk, 5,4%) esines portselanhaigeid. Keskmisel arvukusel (CPUE 1,6) esines jõevähki ka Sillaotsa jões vahetult enne Pikkjärve suubumist.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Mõlemas katselõigus (joonis 27) oli CPUE 1,8. Kuna katsepüük tehti hilisel ajal (oktoobris), saab selle tulemuse põhjal vähivaru seisundi lugeda stabiilseks. Oluliselt rohkem kui kahe aasta eest oli saagis mõõdulisi vähke (21 tk, 39%), mis annab võimaluse vähemal määral harrastuspüügiks. Portselanhaiguse tunnuseid analüüsitud vähkidelt ei leitud. Edaspidi vajab uurimist vähi levik Pikkjärvest loodes paiknevas Liinu järves ja Sillaotsa jões Pikkjärvest allavoolu.

Joonis 27. Kooraste Pikkjärve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

7.14. ÕHNE JÕGI Varasemad andmed Õhne jões 2006. a tehtud katsepüügil saadi Voola silla juurest kuus vähki ning Koorküla sillast pisut allavoolu paikneva paisujäänuki alt üks vähk. Holdre, Patküla, Tõrva ja Rulli katselõikudes jäi püük saagita.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Katsepüük tehti kahes jõelõigus (joonis 28), kus 2006. a fikseeriti jõevähi esinemine. Voola silla püügialas oli saagiks 16 vähki (CPUE 1,6) ja Jeti lõigus 10 vähki (CPUE 1,0). Tulemus näitab, et vähipopulatsioon Õhne jões on tasapisi kasvanud. Püügis esines palju alla 100 mm pikkusi isendeid, mis viitab heale järelkasvule. Elupaiga vaatlustel hilissügisel vähiasurkonna seisundi muutustele viitavaid ilminguid ei tuvastatud. Vähi harrastuspüük Õhne jões ei ole mõõduliste isendite vähesuse tõttu lähiaastatel soovitatav.

57

7.15. PIKRE JÄRV Varasemad andmed Jõevähi katsepüügid 1993. ja 2007. a liigi esinemist ei näidanud. Veekogu hinnati aga vähile sobivaks ning 2008. a asustati Pikre järve 1500 vähki.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Kagukalda katselõigust (nr 4 joonisel 27) saadi 4 vähki. See oli ka 2008. a asustamise alaks. Teistes püügialades jäid mõrrad saagita. Üsna tõenäone on, et jõevähk esineb Pikre järves asustamise tulemusena. Varu kiirema taastumise eesmärgil on soovitatav vähke veel juurde asustada (ligikaudu sama kogus, mis 2008. a).

Joonis 27. Õhne jõe ja Pikre järve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa- ameti WMS-rakendus, 2014).

7.16. NÕUNI JÄRV Varasemad andmed Nõuni oli 1990ndate aastate lõpus hea vähijärv. 1999. a saadi kontrollpüügiga järvest keskmiselt 6,6 vähki mõrraöö kohta. Veel 2001. a oli keskmine CPUE 5,0. Siis leidis aset Nõuni järves katkulaadne jõevähi suremine, mille tõestuseks ei saadud 2002. a kontrollpüügil 80 mõrraga ühtegi vähki.

58

Jõevähi populatsiooni taastamisega tehti algust 2003. a. Aastate lõikes on olnud asustamise kogused järgmised: 2003 – 1000 tk, 2004 – 1000 tk, 2005 – 2000 tk, 2006 – 2000 tk, 2007 – 5000 tk. Seega kokku asustati 11 000 tk. Vähid olid pärit Arvo Leoki vähikasvandusest Võrumaalt. Asustatud vähkide pikkus oli kõigil aastatel vahemikus 6-10 cm ehk vähid olid vanuselt kahe- kuni viiesuvised. Kui 2004. a katsepüügiga veel asustatud vähke ei saadud, siis 2005. a tabatud üksikud isendid tõestasid selle liigi taaseksisteerimist Nõuni järves. 2006. a püügi tulemuseks oli 8 vähki ning 2007. a 3 vähki. 2008. ja 2009. a katsepüügid andsid aga juba oluliselt paremad tulemused. 2008. a katsepüügil saadi 152 vähki, CPUE oli keskmiselt 1 ja parimas lõigus 2,9. 2009. a oli katsepüügi kogusaak 188 tk, CPUE keskmiselt 1,2 ja maksimaalselt 4,7. Püügis olid valdavalt suured vähid, kuid leidus noorjärke. Jõevähk oli levinud suurema osa kaldajoone ulatuses. Alates 2010. a on Nõuni järve katsepüük tehtud 160 mõrraga samades alades (joonis 28) ja ka samal ajal (septembri algul). Vähivaru seisund on aasta-aastalt paranenud ning enamikus püügialades on vähi arvukus kasvanud tasemele „kõrge“ (CPUE >4). 2012. a oli kahes katselõigus arvukus isegi väga kõrge (CPUE >10). Negatiivse asjaoluna avastati 2010. a vähkidel lapihaigus, mille levik on järgnevate aastatega laienenud.

Joonis 28. Nõuni järve katsepüükide alad 2010.-2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa- ameti WMS-rakendus, 2011).

59

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund Katsepüügis esines kokku 961 vähki. Kogupüügi saagikus oli taas suurem kui eelmisel aastal (CPUE 6,01 ja 5,58; tabel 2). Piirkondade lõikes oli jõevähi arvukus kasvanud järve põhjaosas. Püügialas nr 11 (joonis 28), kust varem saadud üksikuid vähke vaid 2008. a, esines nüüd vähke arvestavalt (CPUE 1,2). Varasemast rohkem tuli vähke liini nr 12 mõrdadesse. See oli väga hea vähipiirkond enne vähistiku hukkumist ning sinna lasti hiljem ka suur osa asustusmaterjalist. Poolsaare liini (nr 1) püügialas oli CPUE kaks korda kõrgem kui aasta varem. Teistes püügialades oli vähi arvukus stabiilselt kõrge, kohati ka väga kõrge ning umbes sama, mis 2012. a. Võrreldes eelmise aastaga oli saagikus oluliselt kasvanud katselõigus nr 3.

Tabel 2. Võrdlusandmed Nõuni järves aastatel 2010-2013 tehtud katsepüükidest.

CPUE ≥100 mm, % ≥110 mm, % Emased, % Püügiala 2010 2011 2012 2013 2010 2011 2012 2013 2010 2011 2012 2013 2010 2011 2012 2013 1, NW 0,80 3,20 2,10 4,35 88 47 71 80 75 17 31 60 25 44 24 38 2, W 2,10 2,45 5,75 4,10 48 31 52 57 29 10 17 35 48 31 33 38 3, W 1,60 3,70 4,70 7,80 88 70 79 76 56 30 43 41 38 41 21 38 4, W 3,40 6,20 7,20 8,90 71 58 69 79 50 19 39 53 35 52 29 35 5, SW 4,40 4,70 6,60 6,80 61 47 65 71 39 19 39 47 57 38 38 32 6, S 5,10 3,70 6,00 6,80 84 73 67 68 53 41 35 38 29 32 22 37 7, SE 1,90 3,10 11,40 11,80 95 97 89 69 79 68 61 34 26 55 40 59 8, E 4,10 4,50 10,20 9,50 90 58 82 80 61 31 51 49 49 44 35 34 9, E 3,05 7,85 9,20 9,25 61 46 67 64 39 13 32 44 38 48 32 36 10, E 0,40 0,80 8,60 7,00 100 100 86 87 50 63 58 49 50 75 45 41 11, NE 0,00 0,00 0,00 1,20 92 75 25 12, N 0,20 0,00 0,25 0,45 75 100 89 75 40 44 25 20 67 kokku 2,16 3,36 5,58 6,01 74 54 73 72 50 23 40 45 40 44 33 39

Mõõduliste vähkide osatähtsus oli kõrge (45%) ning mõnevõrra kasvanud. Valdav osa isastest vähkidest olid pikkusvahemikus 110-125 mm (joonis 29). Alla 100 mm pikkustest analüüsitud isenditest olid enamik emased.

120 Emased 100 Isased 80 60

Arv, Arv, tk 40 20 0 65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 Pikkus, mm Nõuni järv, 06.09.2013

Joonis 29. Nõuni järvest püütud vähkide pikkusjaotus

60

Lapihaigus on aga jõudsasti levinud. Vaid püügialadest nr 5, 11 ja 12 ei leitud ühtegi lapihaiguse tunnustega vähki. Enim lapihaigeid fikseeriti püügialas nr 2 – 16 tk ja 19,5%. Kokku tuvastati lapihaiguse tunnustega jõevähki 71tk (7,4%). Eelnevatel aastatel on lapihaigeid olnud vaid alla 2%. Harrastuspüük on Nõuni järves jätkuvalt lubatav. Lapihaiguse tõttu ei tohi aga mingil juhul vähke ümber asustada teistesse veekogudesse. Vähipopulatsiooni kujunemise jälgimiseks on vajalik iga-aastane katsepüük Nõuni järves samades püügialades ning samal perioodil (septembri algus).

7.17. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID PÕLVA- VALGA-VÕRU REGIOONIS Lisaks Lutsu jõele (vt eespool) tehti katsepüüke Kurgjärves, Korijärves, Veriora paisjärves ja Õdre järves. Kurgjärves esines kolmes püügialas jõevähki keskmisel arvukusel (CPUE 1,3-2,5). Lähtuvalt 2006. a andmetest (CPUE 1,0-2,2) on vähivaru seisund püsinud stabiilne. Korijärvest ei saadud ühtegi vähki. Eelnevalt on jõevähi esinemist uuritud 2006. a. Siis esines jõevähki lõiguti ning kõige rohkem (CPUE 1,5) idakalda piirkonnas, selle lähedal paiknes ka üks 2013. a püügiala. Korijärves vähistiku kadumise täpsustamiseks tuleb teostada korduspüük, hõlmates rohkem kaldalõike. Veriora paisjärvest püüti 14 mõrraga vaid 2 vähki. Võrreldes 2008. a (CPUE 0,7-1,5) on vähi arvukus langenud. Karula rahvuspargis paiknevas väikeses Õdre järves esines jõevähki madala ja keskmise arvukuse piiril (CPUE 0,9 ja 1,1). 2004. a katsepüügil kahes lõigus oli CPUE 0,1 ja 1,2. Seega on vähipopulatsiooni seisund pigem paranenud.

61

8. JÕEVÄHI HARRASTUSPÜÜK Varasematel aastatel on jõevähi harrastuspüügi võimalusi järjest suurendatud, kuid 2013. a olid limiidid samad, mis 2012. a. Jõevähi harrastuspüük oli lubatud kõigis maakondades ning püügihooajaks augustikuu. Kokku Eestis oli püügivõimalusi 6050 püügivahendi ööpäeva, mis jagunesid maakonniti lähtuvalt vähiveekogude hulgast ja varu seisundist. Kõige suurem püügikoormus oli Saaremaal (1500 püügivahendi ööpäeva). Tabelisse 3 on koondatud 2013. a vähi harrastuspüügi andmed veekogude lõikes, mis on saadud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnalt. Püüdjate esitatud andmete põhjal püüti 2013. a Eesti vetest välja kokku 26183 mõõdulist (pikkus 11 cm ja rohkem) vähki. Kogus on oluliselt suurem, kui eelnevatel aastatel (2012. a 15209 tk, 2011. a 13384 tk, 2010. a 14870 tk). Saaremaa veekogudest püüti 11585 mõõdulist (2012. a 6247 tk, 2011. a 5876 tk, 2010. a 4732 tk), mis moodustas kogupüügist 44%. Alamõõduliste esinemist püügis ei olnud paljud isikud kajastanud, mistõttu vastavaid koondandmeid ei ole mõistlik järelduste tegemiseks kasutada. Alamõõduliste puudumine saagis ei ole tavaline nähtus. Kahtlustäratavaks peeti mitme püüdja esitatud vähkide koguseid alla 1 (näiteks 0,7) ning lisaks ka heades vähiveekogus paljudel püüdjatel väga väikeseid tükiarve. Tõenäoliselt on osa püüdjatest esitanud andmed kg-des, sest Kalanduse Infosüsteemi kaudu vähipüügiandmete esitamisel ei ole selgelt mõistetav, kas tuleb märkida tk või kg. Kogusaak jagunes 65 veekogu vahel. Kõige rohkem püüti vähke välja Hiiumaalt Luguse jõest – 4886 tk. Üle 1000 mõõdulise püüti veel 5 veekogust. Vähipopulatsiooni üldseisundit üle 11 cm pikkuste (suures osas isaste) isendite väljapüük oluliselt ei mõjuta. Suurte vähkide väljapüük võib soodustada isegi populatsiooni arvukuse kasvu. Juhul vähi arvukus on väga kõrge ning suuri isendeid vähe, on mõistlik püüda välja ka väiksemaid ümberasustamise eesmärgil. Seda aga eeldusel, et selle veekogu vähkidelt ei ole leitud lapihaigust (vähemalt viimastel aastatel). Harrastuspüügi andmetega tulid välja veekogud, kus vähi esinemise kohta varasem info puudus – Lepaauk, Veskioja ja Muraka paisjärv. Võimalusel tuleb neis teostada katsepüügid liigi leviku ja varu seisundi hindamiseks.

Tabel 3. Jõevähi harrastuspüügi tulemused 2013. a (algandmed Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnast).

Ala- Mõõdu- mõõdu- Maakond Veekogu lised lised Kokku Harjumaa Lõuna karjäär 222 83 305 Harjumaa Männiku järv 670 518 1188 Harjumaa Raku järv 64 18 82 Harjumaa Tänavjärv 10 1 11 Hiiumaa Luguse 4886 5333 10219 Hiiumaa Rebasselja 7 11 18 Hiiumaa Tulimurru 30 80 110

62

Ida-Virumaa Erra 20 12 32 Ida-Virumaa Pühajõgi 60 126 186 Ida-Virumaa Rannapungerja 101 36 137 Ida-Virumaa Räätsma järv 2 15 17 Jõgevamaa Kaiavere järv 2 6 8 Jõgevamaa Kõpu veehoidla 16 54 70 Järvamaa Reopalu 366 451 817 Järvamaa Väinjärv 383 427 810 Järvamaa,Pärnumaa Pärnu jõgi 664 372 1036 Läänemaa Lepaauk 7 36 43 Läänemaa 301 223 524 Läänemaa, Raplamaa Velise 28 21 49 Lääne-Virumaa Kamariku karjäär 4 4 Lääne-Virumaa Mustoja 1 1 Lääne-Virumaa Selja jõgi 1 2 3 Lääne-Virumaa Äntu Sinijärv 12 23 35 Lääne-Virumaa Äntu Valgjärv 16 12 28 Põlvamaa Leevi 18 5 23 Põlvamaa,Võrumaa Võhandu 407 917 1324 Pärnumaa 8 25 33 Pärnumaa Paadrema jõgi 693 1054 1747 Saaremaa Karujärv 198 272 470 Saaremaa Kiruma peakraav 251 452 703 Saaremaa Kuke peakraav 49 50 99 Saaremaa Kurdla peakraav 7 6 13 Saaremaa Kärla jõgi 424 747 1171 Saaremaa Leisi jõgi 927 1579 2506 Saaremaa Lõve jõgi 2246 2044 4290 Saaremaa Oju peakraav 1805 2049 3854 Saaremaa Punapea jõgi 638 271 909 Saaremaa Soonda oja 143 30 173 Saaremaa Tirtsi jõgi 314 68 382 Saaremaa Tõre peakraav 43 43 Saaremaa Vedruka oja 132 169 301 Saaremaa Vesiku oja 736 1828 2564 Saaremaa Veskioja 20 20 Saaremaa Võlupe jõgi 3652 9461 13113 Tartumaa Pangodi järv 3584 6355 9939 Tartumaa, Jõgevamaa Amme jõgi 560 590 1150 Tartumaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa Pedja jõgi 113 186 299 Valgamaa Aheru järv 310 545 855 Valgamaa Juusa järv 117 191 308 Valgamaa Kaarna järv 10 24 34 Valgamaa Koorküla Valgjärv 22 6 28

63

Valgamaa Mõrtsuka järv 28 32 60 Valgamaa Nõuni järv 217 104 321 Valgamaa Pühajärv 54 15 69 Valgamaa Väike Emajõgi 268 652 920 Valgamaa, Põlvamaa Sillaotsa 30 30 Viljandimaa Muraka paisjärv 1 9 10 Viljandimaa Ruhijärv 6 6 Viljandimaa Ärma jõgi 208 104 312 Viljandimaa, Valgamaa Tündre järv 32 101 133 Võrumaa Kasaritsa Verijärv 8 21 29 Võrumaa Kavadi järv 54 64 118 Võrumaa Kubija järv 5 5 10 Võrumaa Vaskna järv 3 3 Võrumaa Väimela Alajärv 2 2 KOKKU 26183 37924 64107

64

KOKKUVÕTE Projekti „Jõevähki ohustavate võõrvähiliikide leviku hindamine ning signaalvähi tõrjeks meetmete rakendamine 2013. a“ teostajaks oli Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut ja finantseerijaks SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Uuringuga ühtegi uut võõrvähiliigi leiukohta ei leitud, kuigi katsepüüke tehti paljudes vastava kahtlusega veekogudes. Seda tuleb pidada positiivseks, kuid samas tuleb nentida, et enamasti on jõevähi kadumise põhjused teadmata. Seega peab seire võõrliikide võimaliku levimise avastamiseks jätkuma. Praegustel andmetel on Eestis jätkuvalt kolm signaalvähi levikukohta. Harjumaal Mustjões ja Vääna jões võõrliigi leviku laienemist ei täheldatud. Kuna neis veekogudes on signaalvähi asustusala väike ja arvukus väga madal, on püükidega liigi ohjeldamine tõenäone. Saaremaal Riksu ojas aga selgus 2013. a uuringuga, et signaalvähi levikuala pikkus on vähemalt 2,5 km ning liigi arvukus on kohati kõrge. Seetõttu on väljapüükidega liigi arvukuse minimaliseerimine ebareaalne ning ekstreemsemate abinõude rakendamine komplitseeritud ja samas garantiita. Suurimaks ohuks on võõrvähkide levitamine inimese poolt, mille ärahoidmiseks on vajalik seadusandluse täiendamine ning tõhus järelevalve. Kindlasti peab olema Riksu ojas vähipüük keelatud. Püügikeelu jätkumine on mõistlik ka Mustjões ja Vääna jões. Oluliseks jõevähi varu seisundi negatiivseks muutuseks oli vähistiku kadumine Lutsu jõest Põlvamaal. Jõevähi arvukuse kasvu kui kahanemist täheldati veekoguti erinevates Eesti piirkondades. Saaremaa veekogudes on jõevähi arvukus enamasti kasvanud või stabiilne. Kohati oli aga märgatav püügi mõju, mis avaldus suuremate isendite vähesuses. Järjest kasvab vähi harrastuspüügi populaarsus, mis kehtivatest nõuetest kinnipidamisel vähipopulatsioonide üldist seisundit ei ohusta.

65

Lisa 1. Katsepüükide andmestik

Veekogu Katse-püügi Mõrraliini keskpunkti

Mõrdu püügil Saak, tk CPUE ≥100 mm, tk ≥100 mm, % ≥110 mm, tk ≥110 mm, % Emaseid, tk Emaseid, % kood Veekogu nimi Maakond kuupäev Uuringu teostaja(d) Mõrraliini nr, paiknemine koordinaadid Boniteet 1. Raudteepoolsest paisjärve 1086600 Aavoja Harju 28.08.2013 Mati Kivistik 25 22 56; 59 19 49 III-IV 10 3 0,3 2 67 0 0 0 0 sissevoolust vasakule 2. Ojaküla - Aruoja tee truubist 1086600 Aavoja Harju 28.08.2013 Mati Kivistik 25 22 59; 59 19 54 III 10 15 1,5 9 60 3,0 20,0 9 60 paisjärve väljavoolu suunas 3. Aavoja tammist ligikaudu 700 1086600 Aavoja Harju 28.08.2013 Mati Kivistik 25 23 24; 59 19 39 III-IV 10 3 0,3 2 67 1,0 33,3 0 0 m üv vasakpoolne kallas 4. Aavoja tammist ligikaudu 1 1086600 Aavoja Harju 28.08.2013 Mati Kivistik 25 23 40; 59 19 26 III-II 10 0 0 km üv parempoolne kallas 1. Loopere paisust ligikaudu 1 1083500 Jägala jõgi Harju 30.08.2013 Mati Kivistik 25 13 46; 59 25 31 III-II 10 0 0,0 km üv 2. Loopere paisust ligikaudu 1,5 1083500 Jägala jõgi Harju 30.08.2013 Mati Kivistik 25 13 45; 59 25 22 III 10 0 0,0 km üv 3. Jõe hargnemiskoht ( tee 1083500 Jägala jõgi Harju 30.08.2013 Mati Kivistik 25 12 44; 59 25 28 II-III 10 0 0,0 poolne jõeharu) 4. Jõe hargnemiskoht (Kuuse 1083500 Jägala jõgi Harju 30.08.2013 Mati Kivistik 25 12 40; 59 25 28 III 10 0 0,0 teest kaugem jõeharu) 1083500 Jägala jõgi Harju 30.08.2013 Mati Kivistik 5. Piibe mnt sillast üv ja av 25 19 55; 59 23 13 III 10 0 0,0 2006040 Lõuna karjäär Saare 8.09.2013 Mati Kivistik 1. Saare edelakallas 24 41 42; 59 19 01 III-II 10 74 7,4 49 66 30 41 29 39 2006040 Lõuna karjäär Saare 8.09.2013 Mati Kivistik 2. Läänekallas 24 41 25; 59 18 57 III-II 30 181 6 128 71 48 26,5 115 64 2006040 Lõuna karjäär Harju 31.07.2013 A. Sildos 6575250; 539749 10 27 2,70 16 59 11 41 17 63 25.- 1085700 Mustjõgi Harju Mati Kivistik 1. Piibe mnt sillast üv 25 36 48; 59 17 50 III-II 150 0 0 27.07.2013 27.- 1085700 Mustjõgi Harju Mati Kivistik 1. Piibe mnt sillast üv 25 36 48; 59 17 50 III-II 160 0 0 30.08.2013 1. Loodekalda vastas paiknev 2006030 Raku järv Harju 11.09.2013 Mati Kivistik 24 44 15; 59 21 43 III-IV 10 2 0,2 1 50 0,0 0,0 2 100 suur saar 2006030 Raku järv Harju 9.09.2013 Mati Kivistik 1. Läänekallas 22 44 32; 59 21 15 III 30 5 0,2 4 80 2 40 3 60

66

Veekogu Katse-püügi Mõrraliini keskpunkti

Mõrdu püügil Saak, tk CPUE ≥100 mm, tk ≥100 mm, % ≥110 mm, tk ≥110 mm, % Emaseid, tk Emaseid, % kood Veekogu nimi Maakond kuupäev Uuringu teostaja(d) Mõrraliini nr, paiknemine koordinaadid Boniteet 2006030 Raku järv Harju 11.09.2013 Mati Kivistik 2. Loodekalda vastas paiknev 24 44 08; 59 21 41 III 10 6 0,6 3 50 0 0 4 67 2006030 Raku järv Harju 9.09.2013 Mati Kivistik 2. Läänekalda vastas asuv saar 24 45 00; 59 21 15 III 10 11 1,1 9 82 5 46 5 46 2006030 Raku järv Harju 11.09.2013 Mati Kivistik 3. Loodekallas 24 44 02; 59 21 34 III 20 15 0,8 12 80 10 66,7 5 33 1094500 Vääna jõgi Harju 25.07.2013 Mati Kivistik 1. Lehmja - Laagri tee sillast üv 24 35 03; 59 20 15 III 20 0 0,0 2. Alliku - Tammetalu tee sillast 1094500 Vääna jõgi Harju 25.07.2013 Mati Kivistik 24 34 16; 59 21 22 III 30 0 0,0 av 3. Hüüru mõisast ligikaudu 1 km 1094500 Vääna jõgi Harju 25.07.2013 Mati Kivistik 24 31 28; 59 22 53 III 10 0 0 av 4. Luige - Keila mnt sillast üv ja 1094500 Vääna jõgi Harju 24.07.2013 Mati Kivistik 24 39 26; 59 18 59 III 80 6A 0,1 6 100 2 33 3 50 av 4. Luige - Keila mnt sillast üv ja 1P/ 1094500 Vääna jõgi Harju 09.09.2013 Mati Kivistik 24 39 26; 59 18 59 III 40 0,2 7 78 6,0 66,7 4 44 av 8A 4. Luige - Keila mnt sillast üv ja 1094500 Vääna jõgi Harju 10.09.2013 Mati Kivistik 24 39 26; 59 18 59 III 60 1A 0,02 1 100 1 100 0 0 av 4. Luige - Keila mnt sillast üv ja 1094500 Vääna jõgi Harju 11.09.2013 Mati Kivistik 24 39 26; 59 18 59 III 60 3A 0,05 2 67 2 66,7 1 33 av Mudaoja suubumiskohast 800 m 1161300 Jausa oja Hiiu 17.08.2013 M. Kesküla 22 42 54; 58 48 30 II 10 137 13,70 109 80 78 57 29 21 üv Rebasselja pkr suubumiskohast 1160800 Luguse jõgi Hiiu 4.09.2013 M. Kesküla 23 42 54; 58 48 30 I 10 195 19,50 97 50 34 17 129 66 500 m av Käina - Suuremõisa teest ca 0,7 1160500 Vaemla jõgi Hiiu 15.08.2013 M. Kesküla 22 51 47; 58 51 01 III 10 0 0,00 km ülesvoolu Koljala küla majadegrupi 1070200 Erra jõgi Ida-Viru 24.08.2013 M. Lehtpuu 59 23 05; 26 56 39 III 8 71 8,88 16 23 3 4 25 35 lähistel 2034800 Kõnnu ÜmmarguneIda-Viru järv 16.09.2013 J. Tuusti põhjakallas IV 10 26 2,60 14 54 8 31 14 54 Lagedi majade juures, Tallinn - 1067000 Pühajõgi Ida-Viru 23.08.2013 M. Lehtpuu Narva mnt sillast u 1,1 km 59 23 21; 27 33 28 II 13 22 1,69 16 73 6 27 10 45 allavoolu 2077310 Koogi paisjärv Jõgeva 12.08.2013 A. Rakko Väljavoolust põhja suunas 5 0 0,00

67

Veekogu Katse-püügi Mõrraliini keskpunkti

Mõrdu püügil Saak, tk CPUE ≥100 mm, tk ≥100 mm, % ≥110 mm, tk ≥110 mm, % Emaseid, tk Emaseid, % kood Veekogu nimi Maakond kuupäev Uuringu teostaja(d) Mõrraliini nr, paiknemine koordinaadid Boniteet 1039600 Laeva jõgi Jõgeva 12.08.2013 A. Rakko Koogi pjv paisu all 5 1 0,20 1 100 1 100 0 0 1039600 Laeva jõgi Jõgeva 12.08.2013 A. Rakko 26 28 02; 58 32 42 5 0 0,00 1039600 Laeva jõgi Jõgeva 12.08.2013 A. Rakko 26 20 43; 58 27 34 5 0 0,00 1025600 Onga jõgi Jõgeva 9.09.2013 Margo Hurt Onga sillast üv ja av 26 17 56; 58 54 05 II-III 10 0 0,00 1025600 Onga jõgi Jõgeva 9.09.2013 Margo Hurt Vägeva (Selli) sillast üv ja av 26 20 43; 58 52 25 III 10 0 0,00 1023700 Pedja jõgi Jõgeva 9.09.2013 Margo Hurt Jõgeva - Mustvee tee sillast üv 26 24 11; 58 45 31 III 10 76 7,60 37 49 9 12 33 43 Vaimastvere - Laiuse tee (Rohe) 1023700 Pedja jõgi Jõgeva 9.09.2013 Margo Hurt 26 22 30; 58 49 35 III 10 4 0,40 3 75 2 50 2 50 sillast üv 1030000 Põltsamaa jõgi Jõgeva 9.09.2013 Margo Hurt Jõeküla sillast 600 m av 26 03 26; 58 50 00 III 20 2 0,10 1 50 0 0 2 100 2056510 Tarbja paisjärv Järva 26.08.2013 A. Sildos 10 23 2,30 15 65 8 35 4 17 III, 2028400 Veskijärv Lääne 29.08.2013 K. Lehtpuu 59 10 25; 23 45 53 8 4 0,50 4 100 3 75 1 25 sügav Altja mnt sild 50 m üv ja 100 m 1076600 Altja oja Lääne-Viru 23.08.2013 J. Tuusti I 16 194 12,13 80 41 26 13 60 31 av 1074604 Selja jõgi Lääne-Viru 10.09.2013 Margo Hurt 1. Karepa sillast ca 3 km üv 26 22 28; 59 32 09 I-II 20 33 1,65 11 33 1 3 26 79 1074604 Selja jõgi Lääne-Viru 10.09.2013 Margo Hurt 2. Karepa sild, üv 26 24 18; 59 32 35 II 10 1 0,10 0 0 0 0 1 100 1074604 Selja jõgi Lääne-Viru 10.09.2013 Margo Hurt 3. 150 m suudmest üv 26 24 10; 59 32 51 III-IV 10 4 0,40 2 50 0 0 3 75 1077102 Võsu jõgi Lääne-Viru 10.09.2013 Margo Hurt 1. Võsu, RMK telkimisala all 25 58 23; 59 34 05 I-II 10 11 1,10 5 45 3 27 8 73 1077102 Võsu jõgi Lääne-Viru 10.09.2013 Margo Hurt 2. Võsu, Kalda tn-st av 25 58 21; 59 34 56 II-III 10 1 0,10 0 0 0 0 1 100 Laviku paisjärvest mõnisada 1077100 Võsu jõgi Lääne-Viru 3.08.2013 M. Lehtpuu 59 33 14; 25 57 26 III 8 3 0,38 3 100 0 0 1 33 meetrit allavoolu, Koljaku külas Äntu Valgejärve põhjakalda 2043800 Äntu Valgejärv Lääne-Viru 10.08.2013 M. Lehtpuu 59 03 38; 26 14 26 II 8 12 1,50 11 92 1 8 5 42 juures 1047200 Ahja jõgi Põlva 12.09.2013 Margo Hurt 1. Tartu - Põlva tee sillast üv 26 57 16; 58 07 23 II-III 10 0 0,00 2. Porgandi veskikohast (sillast) III- 1047200 Ahja jõgi Põlva 19.09.2013 Margo Hurt 27 05 04; 58 06 55 10 0 0,00 üv (II) 1. Metsatee betoonsillast üv ja 1047600 Hilba jõgi Põlva 12.09.2013 Margo Hurt 26 53 47; 58 05 13 II-III 10 4 0,40 2 50 1 25 1 25 av (Palojärvest läänes) 1047600 Hilba jõgi Põlva 12.09.2013 Margo Hurt 2. Postitee sillast üv 26 55 11; 58 06 23 II-III 10 0 0,00 1. Idakallas, ujumiskohast alates 2122400 Jõksi järv Põlva 7.08.2013 Margo Hurt 26 45 15; 58 00 02 III 20 58 2,90 24 41 11 19 29 50 kagu suunas 2122400 Jõksi järv Põlva 1.10.2013 Margo Hurt 1. Idakallas, ujumiskohast alates 26 45 15; 58 00 02 III 20 13 0,65 10 77 8 62 5 38

68

Veekogu Katse-püügi Mõrraliini keskpunkti

Mõrdu püügil Saak, tk CPUE ≥100 mm, tk ≥100 mm, % ≥110 mm, tk ≥110 mm, % Emaseid, tk Emaseid, % kood Veekogu nimi Maakond kuupäev Uuringu teostaja(d) Mõrraliini nr, paiknemine koordinaadid Boniteet 2. Väljavoolust supluskoha 2122400 Jõksi järv Põlva 7.08.2013 Margo Hurt 26 44 49; 57 59 59 IV 10 20 2,00 8 40 4 20 7 35 suunas 2122400 Jõksi järv Põlva 7.08.2013 Margo Hurt 3. Põhjakalda idapoolne osa 26 45 03; 58 00 13 II-III 10 17 1,70 4 24 1 6 6 35 Kooraste 2123000 Põlva 4.10.2013 Margo Hurt 1. S, "käänukohast" W suunas 26 35 38; 57 57 17 II-III 10 18 1,80 9 50 3 17 3 17 Pikkjärv Kooraste 2123000 Põlva 4.10.2013 Margo Hurt 2. W, sissevoolust S suunas 26 35 23; 57 28 21 II-III 20 36 1,80 26 72 18 50 6 17 Pikkjärv Kooraste 2123000 Põlva 4.10.2013 Margo Hurt Kokku 30 54 1,80 35 65 21 39 9 17 Pikkjärv 1001200 Korgõsilla oja Põlva 11.07.2013 Margo Hurt 2. Tamme sillast av 27 21 29; 57 49 24 III 10 0 0,00 1049500 Lutsu jõgi Põlva 19.09.2013 Margo Hurt 1. Kauksi sillast av 27 13 06; 58 05 38 II-III 10 1 0,10 1 100 0 0 0 0 1049500 Lutsu jõgi Põlva 19.09.2013 Margo Hurt 2. Kaaru sillast üv 27 14 04; 58 07 28 II-III 10 0 0,00 3. Sild Rasinast 3 km lõunas 1049500 Lutsu jõgi Põlva 19.09.2013 Margo Hurt 27 15 49; 58 11 02 II-III 10 0 0,00 (Terepi) 1049500 Lutsu jõgi Põlva 20.07.2013 M. Mandel 5820809; 2716879 III 10 0 0,00 1049500 Lutsu jõgi Põlva 20.07.2013 M. Mandel Rasina 1 58203319; 27265333 II 10 26 2,60 14 54 3 12 20 77 1049500 Lutsu jõgi Põlva 20.07.2013 M. Mandel Rasina 2 58208313; 27256025 II 10 4 0,40 1 25 1 25 3 75 2124700 Tilsi Kõrbjärv Põlva 13.09.2013 Margo Hurt 1, S 26 59 35; 57 58 32 III 20 8 0,40 7 88 6 75 1 13 2124700 Tilsi Kõrbjärv Põlva 13.09.2013 Margo Hurt 2, N 26 59 29; 57 58 39 III 20 7 0,35 6 86 5 71 1 14 2124700 Tilsi Kõrbjärv Põlva 13.09.2013 Margo Hurt kokku III 40 15 0,38 13 87 11 73 2 13 2087910 Veriora paisjärv Põlva 20.07.2013 M. Mandel 64341992; 6573885 III 14 2 0,14 2 100 2 100 0 0 1. Kanepi - Hino tee sillast 500 1003000 Võhandu jõgi Põlva 17.07.2013 Margo Hurt 26 44 07; 57 59 01 IV 5 113 22,60 67 59 21 19 41 36 m linnulennult üv 2. Kanepi - Hino tee sillast 1003000 Võhandu jõgi Põlva 17.07.2013 Margo Hurt 26 43 56; 57 58 46 III 10 213 21,30 83 39 36 17 83 39 (puusild) üv ja av 2. Kanepi - Hino tee sillast 1003000 Võhandu jõgi Põlva 25.09.2013 Margo Hurt 26 43 56; 57 58 46 III 10 110 11,00 70 64 15 14 22 20 (puusild) üv ja av 3. Kanepi - Hino tee sillast 500 1003000 Võhandu jõgi Põlva 17.07.2013 Margo Hurt 26 44 13; 57 58 34 II-III 5 44 8,80 29 66 9 20 24 55 m linnulennult av 4. Jõgehara - Sillaotsa tee sillast 1003000 Võhandu jõgi Põlva 17.07.2013 Margo Hurt 26 41 35; 57 57 23 III 10 0 0,00 üv ja av 7. Leevist ülevalpool, Koolma 1003000 Võhandu jõgi Põlva 5.09.2013 Margo Hurt 27 11 27; 57 56 25 II 10 0 0,00 bussipeatuse all 1003000 Võhandu jõgi Põlva 5.09.2013 Margo Hurt 8. Süvahavva sillast üv 27 13 14; 57 59 20 II 10 0 0,00

69

Veekogu Katse-püügi Mõrraliini keskpunkti

Mõrdu püügil Saak, tk CPUE ≥100 mm, tk ≥100 mm, % ≥110 mm, tk ≥110 mm, % Emaseid, tk Emaseid, % kood Veekogu nimi Maakond kuupäev Uuringu teostaja(d) Mõrraliini nr, paiknemine koordinaadid Boniteet 1145400 Reiu jõgi Pärnu 29.08.2013 K. Rillo Vaskjõe suudmest ca 2 km av 58 17 14; 25 37 25 III 10 0 0,00 1167100 Jämaja oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt 1. Soodevahe tee sild 22 06 14; 57 59 09 III 20 30 1,50 11 37 2 7 14 47 1167100 Jämaja oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt 2. Sild enne suuet 22 02 29; 58 00 15 II 20 21 1,05 13 62 3 14 11 52 1164700 Kaarma oja Saare 9.08.2013 Mati Kivistik Ülemjooksul 22 35 53; 58 22 01 III-IV 20 1 0,1 1 100 1 100 0 0 Kangruselja 1174200 Saare 31.07.2013 Margo Hurt 2,3 km suudmest 22 47 06; 58 22 05 IV-V 10 11 1,10 11 100 9 82 6 55 peakraav 1. Küdema - Kiruma tee ääres, 1169900 Kiruma peakraav Saare 2.08.2013 Margo Hurt 22 21 00; 58 28 05 III-IV 6 122 20,33 28 23 8 7 59 48 kus jõgi kaugeneb teest 1169900 Kiruma peakraav Saare 2.08.2013 Margo Hurt 2. Vana raudtee silla juures 22 20 06; 58 29 04 I-II 10 246 24,60 23 9 8 3 67 27 IV 1169900 Kiruma peakraav Saare 2.08.2013 Margo Hurt 3. Mustjala - Leisi tee sillast av 22 18 06; 58 29 25 10 2 0,20 1 50 1 50 0 0 (II) 1. Kuressaare - Kihelkonna 1165400 Kärla jõgi Saare 6.08.2013 Mati Kivistik 22 19 42; 58 17 34 II 10 377 37,7 22 6 1 0 161 43 vanast mnt sillast üv 2. Paevere külast üv asuvast 1165400 Kärla jõgi Saare 6.08.2013 Mati Kivistik 22 18 15; 58 18 12 III-II 10 55 5,5 49 89 21 38 14 26 raudsillast üv ja av 1165400 Kärla jõgi Saare 6.08.2013 Mati Kivistik 3. Mõnnuste küla sillast av 22 16 58; 58 18 57 II-III 10 58 5,8 52 90 39 67 29 50 1165400 Kärla jõgi Saare 10.10.2013 M. Kesküla 58 17 42; 22 19 12 I 10 74 7,40 9 12 1 1 28 38 1. Kuressaare - Leisi (Laadjala) 1164900 Laugi peakraav Saare 8.08.2013 Mati Kivistik 22 32 27; 58 18 05 III-II 10 29 2,9 17 59 10 34,5 10 35 mnt sillast üv 2. Laadjala küla metallsillast üv 1164900 Laugi peakraav Saare 8.08.2013 Mati Kivistik 22 33 09; 58 18 35 III 10 0 0 ja av 1170900 Leisi jõgi Saare 9.08.2013 Mati Kivistik 1. Selja - Kaisa tee truubist av 22 41 20; 58 28 57 II-III 10 14 1,4 13 93 12 86 4 29 1170900 Leisi jõgi Saare 9.08.2013 Mati Kivistik 2. Karja küla sillast av 22 41 50; 58 30 46 III 10 4 0,4 3 75 1,0 25,0 1 25 1170900 Leisi jõgi Saare 9.08.2013 Mati Kivistik 3. Angla küla (vähikasvanduse) 22 40 59; 58 31 39 III-II 10 50 5 44 88 32 64 4 8 1173500 Lõve jõgi Saare 31.07.2013 Margo Hurt 1. Lööne sillast üv ja av 22 44 23; 58 24 53 II 10 244 24,40 145 59 56 23 120 49 2. Kuressaare - Kuivastu tee 1173500 Lõve jõgi Saare 31.07.2013 Margo Hurt 22 46 18; 58 24 18 III 10 218 21,80 170 78 92 42 106 49 sillast üv ja av 3. Kuressaare - tee 1173500 Lõve jõgi Saare 31.07.2013 Margo Hurt 22 50 04; 58 21 20 II 10 0 0,00 sillast av Kangrusselja - Sandla tee sillast 1174400 Masa peakraav Saare 31.07.2013 Margo Hurt 22 48 18; 58 21 10 II 10 24 2,40 17 71 7 29 8 33 av 1. Leisi - Orissaare mnt sillast üv 1171200 Oitme oja Saare 05.08.2013 Mati Kivistik 22 42 55; 58 34 32 III 20 149 7,5 58 39 23,0 15,4 55 37 ja av 1171200 Oitme oja Saare 5.08.2013 Mati Kivistik 2. Angla - Viira mnt truubist üv 22 43 20; 58 31 35 IV-V 5 0 0

70

Veekogu Katse-püügi Mõrraliini keskpunkti

Mõrdu püügil Saak, tk CPUE ≥100 mm, tk ≥100 mm, % ≥110 mm, tk ≥110 mm, % Emaseid, tk Emaseid, % kood Veekogu nimi Maakond kuupäev Uuringu teostaja(d) Mõrraliini nr, paiknemine koordinaadid Boniteet Kihelkonna - Kurevere 1168600 Oju peakraav Saare 1.08.2013 Margo Hurt 22 01 18; 58 23 15 II 10 195 19,50 60 31 14 7 90 46 idapoolse tee sillast üv 1164500 Põduste jõgi Saare 6.08.2013 Mati Kivistik 1. Kaarma silla juures 22 31 31; 58 20 45 IV-V 5 0 0,0 2. Nõmme - Eikla mnt sillast üv 1164500 Põduste jõgi Saare 6.08.2013 Mati Kivistik 22 30 15; 58 22 15 III-IV 10 23 2,3 4 17 3 13 10 44 ja av 1. Riksu sillast üv 60 mõrda ja 1167500 Riksu oja Saare 22.06.2013 Margo Hurt 22 05 13; 58 11 39 II-III 100 7 P 0,07 7 100 6 86 0 0 av 40 mõrda, püügiala 500 m 1. Riksu sillast üv 60 mõrda ja 1167500 Riksu oja Saare 23.06.2013 Margo Hurt 22 05 13; 58 11 39 II-III 100 2 P 0,02 2 100 2 100 0 0 av 40 mõrda, püügiala 500 m 1. Riksu sillast üv 60 mõrda ja 1167500 Riksu oja Saare 24.06.2013 Margo Hurt 22 05 13; 58 11 39 II-III 100 7 P 0,07 6 86 6 86 1 14 av 40 mõrda, püügiala 500 m 1. Riksu sillast üv 60 mõrda ja 24P / 0,24/ 96/ 1167500 Riksu oja Saare 1.08.2013 Margo Hurt 22 05 13; 58 11 39 II-III 100 23/2 19/0 79/0 14/1 58/25 av 40 mõrda, püügiala 500 m 4A 0,04 50 1. Riksu sillast üv 60 mõrda ja 8P / 0,08/ 100/ 75/ 1167500 Riksu oja Saare 2.08.2013 Margo Hurt 22 05 13; 58 11 39 II-III 100 8/1 7/0 88/0 6/1 av 40 mõrda, püügiala 500 m 1A 0,01 100 100 1. Riksu sillast üv 60 mõrda ja 20P / 0,2/ 60/ 1167500 Riksu oja Saare 3.08.2013 Margo Hurt 22 05 13; 58 11 39 II-III 100 18/0 90/ 0 16/0 80/0 12/1 av 40 mõrda, püügiala 500 m 3A 0,03 33 1. Riksu sillast üv 60 mõrda ja 7P / 0,07/ 100/ 1167500 Riksu oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt 22 05 13; 58 11 39 II-III 100 7/3 5/1 71/25 4/0 57/ 0 av 40 mõrda, püügiala 500 m 4A 0,04 75 1. Riksu sillast üv 60 mõrda ja 75P/ 0,11/ 95/ 49/ 1167500 Riksu oja Saare kokku Margo Hurt 22 05 13; 58 11 39 II-III 700 71/6 61/1 81/8 37/3 av 40 mõrda, püügiala 500 m 12A 0,01 50 25 1167500 Riksu oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt 2. Liinist nr 1 üv (püügiala 200 22 05 24; 58 11 49 III-IV 20 6P 0,30 6 100 6 100 0 0 1167500 Riksu oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt 3. Riksu sillast 1,4 km üv 22 06 20; 58 11 52 II 9 52P 5,78 48 92 33 63 19 37 1167500 Riksu oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt 4. Riksu sillast 2,1 km üv 22 06 48; 58 12 09 II 5 7P 1,40 5 71 3 43 5 71 5. Koimla - Tiirimetsa tee silla 1167500 Riksu oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt 22 07 52; 58 13 13 III 10 13A 1,30 11 69 7 54 2 16 juures, üv ja av 6. Koimla - Tiirimetsa tee sillast 1167500 Riksu oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt 22 09 57; 58 13 33 III 10 1A 0,10 1 100 1 100 0 0 2,1 km üv ja av 2070850 Silla järv Saare 3.08.2013 Margo Hurt läänekallas 22 14 54; 58 26 17 II 20 80 4,00 44 55 30 38 43 54 1. Kestri oja suubumiskohast 0,5 1169400 Tirtsi jõgi Saare 2.08.2013 Margo Hurt 22 16 08; 58 26 10 III-IV 10 86 8,60 49 57 16 19 38 44 km üv 1169400 Tirtsi jõgi Saare 2.08.2013 Margo Hurt 2. Mustjala - Leisi tee sillast av 22 15 15; 58 28 47 I-II 10 158 15,80 48 30 12 8 83 53

71

Veekogu Katse-püügi Mõrraliini keskpunkti

Mõrdu püügil Saak, tk CPUE ≥100 mm, tk ≥100 mm, % ≥110 mm, tk ≥110 mm, % Emaseid, tk Emaseid, % kood Veekogu nimi Maakond kuupäev Uuringu teostaja(d) Mõrraliini nr, paiknemine koordinaadid Boniteet 1. - Pärsama mnt ja 1171500 Tõre peakraav Saare 07.08.2013 Mati Kivistik 22 47 39; 58 30 00 III-II 10 0 0 vahelise tee sillast üv 1171500 Tõre peakraav Saare 7.08.2013 Mati Kivistik 2. Tõre tee truubist av 22 48 05; 58 31 23 III 20 0 0,0 2078770 Vanamõisa karjäärSaare 5.09.2013 J. Tuusti põhjaosa ristlõige II 25 39 1,56 9 23 2 5 10 26 1. Liiva ja Mäebe vahel sild, üv 1168400 Vedruka oja Saare 1.08.2013 Margo Hurt 22 03 19; 58 18 49 II-III 10 229 22,90 117 51 38 17 56 24 ja av 1. Lümanda - Kuressaare tee 1168300 Vesiku oja Saare 1.08.2013 Margo Hurt 22 04 47; 58 16 40 III 10 19 1,90 5 26 1 5 14 74 sillast üv ja av 2. Loona - Karala tee sillast üv 1168300 Vesiku oja Saare 1.08.2013 Margo Hurt 22 00 48; 58 19 39 I-II 10 159 15,90 41 26 3 2 56 35 ja av 1171300 Võlupe jõgi Saare 08.08.2013 Mati Kivistik 1. Leisi - Orissaare mnt sillast av 22 45 28; 58 34 19 II-I 20 634 31,7 176 28 25,0 3,9 231 36 2. Roobaka ja Pahila 1171300 Võlupe jõgi Saare 8.08.2013 Mati Kivistik küladevahelise tee sillast üv ja 22 49 39; 58 33 02 III-IV 10 17 1,7 16 94 14,0 92,4 6 35 av 2058800 Kuningvere järv Tartu 10.08.2013 A. Rakko kagukallas 27 04 54; 58 37 01 15 70 4,67 30 43 9 13 16 23 2065300 Saadjärv Tartu 8.08.2013 A. Rakko 1. idakallas 26 40 36; 58 32 23 9 16 1,78 10 63 1 6 12 75 2065300 Saadjärv Tartu 8.08.2013 A. Rakko 2. põhjakallas 26 38 37; 58 32 45 9 80 8,89 30 38 10 13 55 69 2065300 Saadjärv Tartu 8.08.2013 A. Rakko 3. põhjakallas 26 39 06; 58 32 54 9 20 2,22 11 55 4 20 8 40 2132700 Korijärv Valga 28.08 2013 M. Mandel Korijärv 1 64109859; 642048 III 10 0 0,00 2132700 Korijärv Valga 28.08 2013 M. Mandel Korijärv 2 64111295; 6421652 III 10 0 0,00 2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 1, NW 26 30 32; 58 07 46 II-III 20 87 4,35 70 80 52 60 33 38 2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 10, E 26 31 09; 58 07 42 III 10 70 7,00 61 87 34 49 29 41 2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 11, NE 26 31 11; 58 07 52 III 10 12 1,20 11 92 9 75 3 25 2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 12, N 26 30 56; 58 07 56 II-III 20 9 0,45 8 89 4 44 6 67 2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 2, W 26 30 24; 58 07 42 II-III 20 82 4,10 47 57 29 35 31 38 2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 3, W 26 30 21; 58 07 36 II-III 10 78 7,80 59 76 32 41 30 38 2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 4, W 26 30 41; 58 07 29 II-III 10 89 8,90 70 79 47 53 31 35 2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 5, SW 26 30 33; 58 07 21 II-III 10 68 6,80 48 71 32 47 22 32 2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 6, S 26 30 17; 58 07 13 II-III 10 68 6,80 46 68 26 38 25 37 2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 7, SE 26 30 41; 58 07 19 II-III 10 118 11,80 82 69 40 34 70 59 2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 8, E 26 30 46; 58 07 28 II-III 10 95 9,50 76 80 47 49 32 34 2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 9, E 26 30 56; 58 07 37 II-III 20 185 9,25 118 64 82 44 66 36 2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik kokku 160 961 6,01 696 72 434 45 378 39

72

Veekogu Katse-püügi Mõrraliini keskpunkti

Mõrdu püügil Saak, tk CPUE ≥100 mm, tk ≥100 mm, % ≥110 mm, tk ≥110 mm, % Emaseid, tk Emaseid, % kood Veekogu nimi Maakond kuupäev Uuringu teostaja(d) Mõrraliini nr, paiknemine koordinaadid Boniteet 2117100 Pikre järv Valga 15.07.2013 Margo Hurt 1. SW 25 54 24; 57 54 57 II-III 10 0 0,00 2117100 Pikre järv Valga 15.07.2013 Margo Hurt 2. W 25 54 35; 57 55 04 II-III 10 0 0,00 2117100 Pikre järv Valga 15.07.2013 Margo Hurt 3. E 25 54 35; 57 55 02 II-III 10 0 0,00 2117100 Pikre järv Valga 15.07.2013 Margo Hurt 4. SE 25 54 29; 57 54 55 II 20 4 0,20 2 50 2 50 2 50 2133500 Õdre järv Valga 27.08 2013 M. Mandel Õdre 1 64039138; 6467095 III 10 11 1,10 11 100 4 36 6 55 2133500 Õdre järv Valga 27.08 2013 M. Mandel Õdre 2 6403872; 6466169 III 10 9 0,90 8 89 3 33 6 67 1013700 Õhne jõgi Valga 15.07.2013 Margo Hurt 1. Voola sillast üv 25 50 16; 57 54 35 I-II 10 16 1,60 5 31 1 6 6 38 1013700 Õhne jõgi Valga 15.07.2013 Margo Hurt 2. Jeti sillast (paisukohast) av 25 52 27; 57 55 59 II-III 10 10 1,00 5 50 1 10 3 30 1016500 Tarvastu jõgi Viljandi 2.09.2013 Margo Hurt 1. Ämmuste sillast üv ja av 25 50 14; 58 11 19 II-III 10 0 0,00 2. Mustla, Linnaveski paisust 1016500 Tarvastu jõgi Viljandi 2.09.2013 Margo Hurt 25 54 07; 58 14 06 III 10 0 0,00 150 m üv 1016500 Tarvastu jõgi Viljandi 2.09.2013 Margo Hurt 3. Sooviku sillast üv ja av 25 55 33; 58 14 42 II-III 10 14 1,40 11 79 8 57 2 14 1018000 Tänassilma jõgi Viljandi 6.08.2013 K. Rillo Tusti sillast av 58 23 38; 25 45 47 II 10 20 2,00 12 60 5 25 12 60 1018300 Ärma jõgi Viljandi 12.09.2013 K. Rillo Mustla - Viljandi teest av 58 14 59; 25 47 08 II 9 10 1,11 7 70 5 50 0 0 2155800 Hino Mustjärv Võru 15.09.2013 Margo Hurt 1. N 27 14 07; 57 34 50 III 10 18 1,80 12 67 6 33 10 56 2155800 Hino Mustjärv Võru 15.09.2013 Margo Hurt 2. W 27 14 00; 57 34 47 III 10 21 2,10 8 38 2 10 8 38 2155800 Hino Mustjärv Võru 15.09.2013 Margo Hurt 3. E, poolsaar 27 14 11; 57 34 45 III 10 24 2,40 11 46 6 25 7 29 2155800 Hino Mustjärv Võru 15.09.2013 Margo Hurt Kokku 30 63 2,10 31 49 14 22 25 40 2127500 Karsna järv Võru 4.09.2013 Margo Hurt 1. S 27 05 42; 57 55 39 III-IV 10 0 0,00 2127500 Karsna järv Võru 4.09.2013 Margo Hurt 2. N 25 05 37; 55 55 54 III-IV 10 0 0,00 2127500 Karsna järv Võru 4.09.2013 Margo Hurt 3. NE 27 05 49; 57 55 46 II-III 20 13 0,65 13 100 6 46 8 62 2143700 Kavadi järv Võru 9.10.2013 M. Hurt, M. Kivistik 1. Hõdsosaare põhjaserva all 27 06 04; 57 44 44 IV 10 2 0,20 1 50 0 0 0 0 2143700 Kavadi järv Võru 9.10.2013 M. Hurt, M. Kivistik 2. Loodekallas, Antsumäe all 27 05 55; 57 44 50 II-III 10 12 1,20 7 58 2 17 1 8 2143700 Kavadi järv Võru 9.10.2013 M. Hurt, M. Kivistik 3. Põhjakallas, 27 06 04; 57 44 49 II-III 10 32 3,20 19 59 3 9 4 13 2143700 Kavadi järv Võru 9.10.2013 M. Hurt, M. Kivistik Kokku 30 46 1,53 27 59 5 11 5 11 1, Lindora-Lepasaare tee sillast 1001200 Korgõsilla oja Võru 11.07.2013 Margo Hurt 27 19 59; 57 49 05 III-IV 10 0 0,00 ülesvoolu 2140800 Kurgjärv Võru 15.07.2013 M. Mandel Kurgjv 1 64020447; 6796535 III 10 18 1,80 13 72 5 28 2 11 2140800 Kurgjärv Võru 15.07.2013 M. Mandel Kurgjv 2 64015837; 6738823 III 10 13 1,30 5 38 1 8 3 23 2140800 Kurgjärv Võru 15.07.2013 M. Mandel Kurgjv 3 64021419; 6800597 III 10 25 2,50 16 64 7 28 4 16 2128500 Kärnjärv Võru 26.07.2013 Margo Hurt 1. NW 27 09 34; 57 54 09 III 10 0 0,00 2128500 Kärnjärv Võru 26.07.2013 Margo Hurt 2. N 27 09 45; 54 54 07 II-III 10 0 0,00 2128500 Kärnjärv Võru 26.07.2013 Margo Hurt 3. SE 27 09 53; 57 53 59 II-III 10 0 0,00 2128500 Kärnjärv Võru 26.07.2013 Margo Hurt 4. S 27 09 42; 57 54 00 III 10 0 0,00

73

Veekogu Katse-püügi Mõrraliini keskpunkti

Mõrdu püügil Saak, tk CPUE ≥100 mm, tk ≥100 mm, % ≥110 mm, tk ≥110 mm, % Emaseid, tk Emaseid, % kood Veekogu nimi Maakond kuupäev Uuringu teostaja(d) Mõrraliini nr, paiknemine koordinaadid Boniteet 1159700 Pedetsi jõgi Võru 15.09.2013 Margo Hurt 1. Kiviora - Hino tee sillast av 27 16 32; 57 35 13 III-IV 10 0,00 1159700 Pedetsi jõgi Võru 15.09.2013 Margo Hurt 2. Kiviora sillast ülesvoolu 27 19 27; 57 34 19 III-IV 10 0,00 1000200 Piusa jõgi Võru 11.07.2013 Margo Hurt 1. Tellaste sillast av 27 22 08; 57 46 27 II 10 0 0,00 1000200 Piusa jõgi Võru 11.07.2013 Margo Hurt 2.Tamme, MKA piirist av 27 21 33; 57 49 16 III-IV 10 0 0,00 1155700 Pärlijõgi Võru 3.10.2013 Margo Hurt 2. Sänna Alaveski paisu all 26 47 09; 54 44 28 II-III 10 0 0,00 3. Sänna, Võru - Valga tee sillast 1155700 Pärlijõgi Võru 3.10.2013 Margo Hurt 26 47 19; 57 44 15 III 10 0 0,00 av 1. Nursi - Rõuge tee sillast üv ja 1004100 Rõuge jõgi Võru 3.10.2013 Margo Hurt 26 52 47; 57 46 45 I-II 10 0 0,00 av 2. Võru - Valga tee sillast üv ja 1004100 Rõuge jõgi Võru 3.10.2013 Margo Hurt 26 53 59; 57 47 14 III 10 0 0,00 av 2143600 Saaluse Alajärv Võru 10.10.2013 M. Hurt, M. Kivistik 1. Kagupiirkond 27 06 50; 57 44 48 IV 20 3 0,15 3 100 3 100 0 0 2143600 Saaluse Alajärv Võru 10.10.2013 M. Hurt, M. Kivistik 2. Põhjakallas 27 06 39; 57 44 51 IV 5 0 0,00 2155700 Sika sulg Võru 15.09.2013 Margo Hurt S, väljavoolu juures 27 15 05; 57 34 55 IV 5 5 1,00 3 60 3 60 0 0 1160100 Siksali oja Võru 15.09.2013 Margo Hurt Sika sulu paisust av 27 15 09; 57 34 55 II 5 9 1,80 4 44 0 0 4 44 1. Kirdekallas, endise 2126200 Tamula järv Võru 21.09.2013 Margo Hurt gaasianalüsaatorite tehase alt 26 59 53; 57 50 22 III-IV 30 0 0,00 loode suunas 2126200 Tamula järv Võru 21.09.2013 Margo Hurt 2. Põhjakallas, supelranna all 26 59 24; 57 50 36 II-III 40 0 0,00 1003000 Võhandu jõgi Võru 17.07.2013 Margo Hurt 5. Hutita sillast av 26 44 16; 57 52 56 III 10 0 0,00 1003000 Võhandu jõgi Võru 17.07.2013 Margo Hurt 6. Muuga sillast av 26 46 47; 57 52 45 III 10 1 0,10 0 0 0 0 1 100 213600 Ähijärv Võru 10.08.2013 Margo Hurt 1, W 26 29 56; 57 42 33 III 20 5 0,25 4 80 2 40 2 40 213600 Ähijärv Võru 10.08.2013 Margo Hurt 2, W 26 30 09; 57 42 21 II-III 20 4 0,20 4 100 4 100 2 50 213600 Ähijärv Võru 10.08.2013 Margo Hurt 3, E, laululava all 26 30 07; 57 42 41 II 20 13 0,65 13 100 7 54 10 77 213600 Ähijärv Võru 10.08.2013 Margo Hurt Kokku 60 22 0,37 21 95 13 59 14 64 signaalvähi veekogudes P - signaalvähk, A - jõevähk av - allavoolu, üv - ülesvoolu

74

Lisa 2. Vähirikkamatest püügialadest püütud vähkide analüüsi tulemused

tk tk

% %

(kõik), g

isastel, g isastel,

emastel, g Portselan- Portselan-

haigeid, tk

haigeid, % (kõik), mm

Maa- Katse-püügi mmisastel,

emastel, mm

Keskmine TP Keskmine TP Keskmine TP

Keskmine kaal Keskmine kaal Keskmine kaal

Isendite arv, tk

Lapihaigeid, tk

Lapihaigeid, %

Vigastusega, tk

Vigastusega, %

"XX" v "XXX"

Puuduva sõraga, Puuduva sõraga,

Taastuva sõraga, Taastuva sõraga, kond Veekogu, mõrraliin kuupäev Vähikaanid, "X", Harju Lõuna karjäär, 1 8.09.2013 74 106,2 95,7 112,8 48,8 28,8 61,4 4 5 2 3 2 3 X 0 0 0 0 Harju Lõuna karjäär, 2 8.09.2013 181 103,3 100,3 108,6 40,5 34,2 51,8 9 5 16 8,8 3 1,7 X 0 0 0 0 Hiiu Jausa oja 17.08.2013 137 107,6 99,4 112,0 57,7 35,6 65,4 10 7 7 5 18 13 0 0 0 0 0 Hiiu Luguse jõgi 4.09.2013 195 99,7 97,9 103,3 36,6 30,3 48,8 28 14 4 2 38 19 0 2 1 0 0 Ida-Viru Erra jõgi 24.08.2013 71 93,9 91,4 95,4 4 6 3 4 1 1 XXX 0 0 0 0 Ida-Viru Kõnnu Ümmargune järv 16.09.2013 26 1 4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ida-Viru Pühajõgi 23.08.2013 22 97,2 89,7 103,5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Jõgeva Pedja jõgi 9.09.2013 76 98,0 96,0 99,5 34,9 29,8 38,9 7 9 3 4 1 1 X-XX 1 1 2 3 Järva Tarbja paisjärv 26.08.2013 23 105,5 103,8 105,8 1 4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 L-Viru Altja oja 23.08.2013 194 16 8 20 10 3 2 X 0 0 3 2 L-Viru Selja jõgi, 1 10.09.2013 33 95,3 95,2 95,9 32,2 31,0 36,7 2 6 2 6 0 0 X 0 0 0 0 Põlva Jõksi järv, 1 7.08.2013 58 96,4 94,6 98,1 31,0 26,2 35,9 1 2 0 0 0 0 X 0 0 0 0 Põlva Jõksi järv, 1 1.10.2013 13 108,9 106,4 110,5 44,3 36,4 49,3 0 0 1 8 0 0 X 0 0 0 0 Põlva Jõksi järv, 2 7.08.2013 20 98,6 95,7 100,2 32,2 24,8 36,2 1 5 4 20 1 5 X 0 0 0 0 Põlva Jõksi järv, 3 7.08.2013 17 90,4 86,5 92,5 26,2 20,2 29,5 0 0 2 12 0 0 X 0 0 0 0 Põlva Kooraste Pikkjärv, kokku 4.10.2013 54 104,9 95,3 106,8 45,3 28,3 48,7 4 7 6 11 0 0 X 0 0 0 0 Põlva Tilsi Kõrbjärv, kokku 13.09.2013 15 112,4 89,5 115,9 59,5 24,0 64,9 0 0 3 20 0 0 X 0 0 0 0 Põlva Võhandu jõgi, 1 17.07.2013 113 101,9 98,6 103,8 37,2 30,2 41,1 10 9 3 3 5 4 X-XX 11 10 0 0 Põlva Võhandu jõgi, 2 17.07.2013 213 98,9 93,3 102,4 34,8 25,7 40,6 14 7 12 6 8 4 X-XX 4 2 0 0 Põlva Võhandu jõgi, 2 25.09.2013 110 101,6 100,2 101,9 37,7 32,6 39,5 10 9 3 3 0 0 X 4 4 0 0 Põlva Võhandu jõgi, 3 17.07.2013 44 103,2 99,1 108,1 39,7 31,3 49,9 6 14 3 7 1 2 X-XX 6 14 0 0 Saare Jämaja oja, 1 4.08.2013 30 97,4 91,6 102,4 35,8 25,0 45,3 1 3 2 7 2 7 X 0 0 0 0 Saare Jämaja oja, 2 4.08.2013 21 101,2 100,4 102,2 37,6 31,4 44,4 2 10 0 0 0 0 X 0 0 0 0 Saare Kangruselja peakraav 31.07.2013 11 127,4 116,0 141,0 89,1 50,9 134,9 0 0 2 18 1 9 X-XX 0 0 0 0 Saare Kiruma peakraav, 1 2.08.2013 122 91,7 91,1 92,3 26,0 23,8 28,5 5 4 9 7 3 2 X 4 3 0 0 Saare Kiruma peakraav, 2 2.08.2013 246 88,6 86,9 89,2 24,2 19,9 25,8 15 6 17 7 2 1 X 3 1 0 0 Saare Kärla jõgi, 1 6.08.2013 377 86,4 85,9 86,7 21,9 20 23,3 27 7 31 8 4 1 X 0 0 0 0 Saare Kärla jõgi, 2 6.08.2013 55 108,3 104,4 109,6 51,7 38,7 56,1 3 5,5 2 4 1 2 X 0 0 0 0 Saare Kärla jõgi, 3 6.08.2013 58 114,9 114,7 115,1 61,2 51,5 70,9 2 4 2 4 2 4 X 0 0 0 0 Saare Kärla jõgi 10.10.2013 74 89,2 92,4 88,9 26,0 25,7 27,6 3 4 2 3 5 7 0 2 3 0 0 Saare Laugi peakraav, 1 8.08.2013 29 105 98,6 108,4 46,9 31,1 55,2 1 3,5 2 6,9 0 0 X 0 0 0 0 Saare Leisi jõgi, 1 9.08.2013 14 118,9 119,8 116,8 65,4 57,5 68,5 0 0,0 0 0 0 0 X 0 0 0 0

75

tk

%

"XXX"

(kõik), g

isastel, g isastel,

Taastuva Taastuva

sõraga, tk

sõraga, %

emastel, g Portselan-

Maa- Katse-püügi Portselan-

haigeid, tk

haigeid, %

(kõik), mm

isastel, mmisastel,

Vähikaanid,

emastel, mm

"X", "XX" v

Keskmine TP Keskmine TP Keskmine TP

Keskmine kaal Keskmine kaal Keskmine kaal

Isendite arv, tk

Lapihaigeid, tk

Lapihaigeid, %

Vigastusega, tk

Vigastusega, % Puuduva sõraga, kond Veekogu, mõrraliin kuupäev Puuduva sõraga, Saare Leisi jõgi, 2 9.08.2013 4 103,3 92,0 107,0 48,8 31,0 54,7 0 0 1 25 0 0 X 0 0 0 0 Saare Leisi jõgi, 3 9.08.2013 50 112 104 112,7 58,2 37 60,1 4 8 2 4 0 0 X 1 2 7 14 Saare Lõve jõgi, 1 31.07.2013 244 102,0 99,5 104,4 36,9 30,2 43,4 8 3 22 9 3 1 X 1 0 0 0 Saare Lõve jõgi ,2 31.07.2013 218 106,9 104,4 109,3 42,5 34,9 49,7 5 2 16 7 6 3 X 4 2 0 0 Saare Masa peakraav 31.07.2013 24 105,1 101,0 107,2 43,3 32,6 48,6 4 17 1 4 0 0 X 0 0 1 4 Saare Oitme oja, 1 05.08.2013 149 99,8 96,8 101,5 36,6 29,5 40,8 8 5,4 13 8,7 2 1,3 X 4 2,7 0 0 Saare Oju peakraav 1.08.2013 195 94,3 89,8 98,2 29,4 22,2 31,9 14 7 24 12 5 3 0-X 9 5 0 0 Saare Põduste jõgi, 2 6.08.2013 23 83,2 79,3 86,2 26,3 23,1 28,7 1 4 0 0 1 4 X 0 0 0 0 75 P / 119,1/ 117,5/ 120,6/ 62,6/ 49,6/ 75,2/ Saare Riksu oja, 1 kokku 12 A 101,7 102,7 101,3 34,2 32,3 34,8 3/2 4/17 5/2 7/12 5/0 7/0 X/X 0/0 0/0 0/0 0/0 Saare Riksu oja, 3 4.08.2013 52 P 114,4 105,8 119,4 65,4 38,7 80,7 6 12 3 6 1 2 X 0 0 0 0 Saare Riksu oja, 4 4.08.2013 7 P 103,9 105,6 99,5 37,7 37,7 37,8 1 17 0 0 0 0 X 0 0 0 0 Saare Riksu oja, 5 4.08.2013 13 A 109,2 105,0 109,9 53,2 38,0 56,0 0 0 0 0 0 0 X-XX 0 0 0 0 Saare Silla järv 3.08.2013 80 104,5 97,2 112,8 39,0 26,5 53,5 3 4 4 5 0 0 X 3 4 0 0 Saare Tirtsi jõgi, 1 2.08.2013 86 101,4 96,7 105,1 38,8 28,4 45,2 6 7 9 10 1 1 XX 5 6 0 0 Saare Tirtsi jõgi, 2 2.08.2013 158 94,5 91,8 97,4 29,4 24,2 35,2 6 4 6 4 3 2 X 2 1 0 0 Saare Vanamõisa karjäär 5.09.2013 39 0 0 1 3 0 0 X 1 3 0 0 Saare Vedruka oja, 1 1.08.2013 229 99,0 92,0 101,3 37,2 25,2 41,2 4 2 17 7 5 2 0-X 2 1 0 0 Saare Vesiku oja, 1 1.08.2013 19 97,8 97,9 97,4 29,6 28,5 31,9 2 11 2 11 0 0 X 0 0 0 0 Saare Vesiku oja, 2 1.08.2013 159 93,7 89,6 95,9 29,6 89,6 33,3 3 2 12 8 4 3 0-X 2 1 0 0 Saare Võlupe jõgi, 1 08.08.2013 634 95,4 93 96,8 31,5 25,7 34,9 11 1,7 36 5,7 2 0,3 X 12 1,9 0 0 Saare Võlupe jõgi, 2 8.08.2013 17 119,1 121,7 117,7 71,1 60,5 76,9 0 0 0 0 0 0 X 1 5,9 0 0 Tartu Kuningvere järv 10.08.2013 70 93,9 89,9 95,1 5 7 5 7 0 0 X 0 0 0 0 Tartu Saadjärv, 1 8.08.2013 16 98,5 97,8 100,5 1 6 0 0 0 0 0 0 0 0 Tartu Saadjärv, 2 8.08.2013 80 98,2 95,7 103,9 4 5 1 1 0 0 0 0 0 0 Tartu Saadjärv, 3 8.08.2013 20 100,3 92,3 105,6 3 15 0 0 0 0 0 0 0 0 Valga Nõuni järv, kokku 6.09.2013 961 107,6 98,5 113,5 46,0 29,4 56,8 42 4 90 9 7 1 X 3 0 71 7 XX- Viljandi Tarvastu jõgi, 3 2.09.2013 14 109,9 107,0 110,4 56,4 40,3 59,1 0 0 0 0 1 7 XXX 0 0 0 0 Viljandi Tänassilma jõgi 6.08.2013 20 101,5 96,2 110,0 38,3 31,3 48,9 4 20 1 5 0 0 0 0 0 0 0 Võru Hino Mustjärv, kokku 15.09.2013 63 100,1 93,8 104,3 36,4 25,6 43,6 4 6 6 10 0 0 X 0 0 0 0 Võru Kavadi järv, kokku 9.10.2013 46 101,0 93,4 102,0 40,0 26,5 41,7 0 0 5 11 0 0 X 0 0 0 0 Võru Ähijärv, kokku 10.08.2013 22 114,8 108,5 125,9 54,6 39,4 81,1 3 14 1 5 0 0 X 0 0 0 0 signaalvähi veekogudes P - signaalvähk, A - jõevähk

76