NKK Saaremaa Ringkonna Liikmeskond 1925-1940
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo -
Lääne-Saare Valla Arengukava 2015–2023 (2030)
Lisa 1 Lääne-Saare vallavolikogu 21.08.2017 määruse nr 10 juurde LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUKAVA 2015–2023 (2030) Lääne-Saare valla arengukava aastateks 2015-2023(2030) Sisukord 1. LÄÄNE-SAARE VALLA PRAEGUNE OLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED ......................... 4 1.1 ASUKOHT JA TERRITOORIUM ................................................................................................. 4 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ........................................................................................................... 6 1.3 TÖÖHÕIVE ................................................................................................................................... 9 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ........................................................... 11 2.1. VALLA JUHTIMINE .............................................................................................................. 11 2.2. KOHALIK EELARVE ............................................................................................................. 11 2.3 KOONDHINNANG PRAEGUSELE OLUKORRALE ......................................................... 12 2.4 VALITSEMISEKS VAJALIKUD HOONED JA RAJATISED ...................................................... 13 3. LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUNÄGEMUS ....................................................................................... 14 3.1. VISIOON AASTAKS 2023 ........................................................................................................ 14 3.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................................................ -
The Representation of Wetland Types and Species in RAMSAR Sites in The
The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area | 1 2 | The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area White waterlily, Nymphaea alba The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area In order to get a better reference the future and long-term planning of activities aimed for the protection of wetlands and their ecological functions, WWF Sweden initiated an evaluation of the representation of wetland types and species in the RAMSAR network of protected sites in the Baltic Sea Catchment Area. The study was contracted to Dr Mats Eriksson (MK Natur- och Miljökonsult HB, Sweden), who has been assisted by Mrs Alda Nikodemusa, based in Riga, for the compilation of information from the countries in Eastern Europe. Mats O.G. Eriksson MK Natur- och Miljökonsult HB, Tommered 6483, S-437 92 Lindome, Sweden With assistance by Alda Nikodemusa, Kirsu iela 6, LV-1006 Riga, Latvia The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area | 3 Contents Foreword 5 Summary 6 Sammanfattning på svenska 8 Purpose of the study 10 Background and introduction 10 Study area 12 Methods 14 Land-use in the catchment area 14 Definitions and classification of wetland types 14 Country-wise analyses of the representation of wetland types 15 Accuracy of the analysis 16 Overall analysis of the -
From 'Heritage Adepts' to Historical
Journal of Ethnology and Folkloristics 12 (1): 21–48 DOI: 10.2478/jef-2018-0003 FROM ‘HERITAGE ADEPTS’ TO HISTORICAL RECONSTRUCTIONISTS: OBSERVATIONS ON CONTEMPORARY ESTONIAN MALE HERITAGE- BASED ARTISANRY MADIS RENNU Researcher and PhD candidate Estonian Native Crafts Department University of Tartu Viljandi Culture Academy Turu 7, 71020 Viljandi, Estonia e-mail: [email protected] LIISA TOMASBERG-KOIDU MA in textile design Freelance artist, Kerslet Studio Kersleti village, Vormsi, 91307 Läänemaa, Estonia e-mail: [email protected] ART LEETE Professor of Ethnology University of Tartu Ülikooli 18, 50090 Tartu, Estonia e-mail: [email protected] ABSTRACT On the basis of ethnographic fieldwork, conducted between 2007 and 2013, the authors analyse the communities of male artisans that have had the most signif- icant impact on the development of contemporary Estonian handicraft. A wide range of artisans were surveyed in the course of this research, from professionals who earn a living from handicraft to amateurs, small enterprises and handicraft instructors. The authors concentrate on the motifs and background of different categories of handicraft agent. Details of handicraft practice such as mastering spe- cific items, local peculiarities and materials used will be also explored. The analy- sis is predominantly based on the artisans’ views on proper ways of making handi- craft items, their marketing strategies and the needs of developing their skills. The study* demonstrates that artisanal initiatives support the material reproduction of cultural locations through constant renewal of heritage ideology and practice. KEYWORDS: crafts • artisans • heritage • hobby • woodwork * We would like to thank all informants, workshop participants and supporters. -
100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania
100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania Estonia, of Treasures 100 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 1 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia. Authors of texts: Aistė Bimbirytė-Mackevičienė, Janis Zilgalvis, Siim Raie, Triin Reidla Translation: Kristjan Teder, Madli Kullaste, SIA SERRES, Visuomenės specialaus mokymo ir konsultavimo centras Editing: Carolin Pihlap, Janis Zilgalvis, Nijolė Bitinienė, Reelika Niit, Rita Mikelionytė, Triin Reidla Designer: Tuuli Aule Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ, Laki 26, Tallinn, 12915 ISBN 978-9949-7293-0-2 (printed) ISBN 978-9949-7293-1-9 (pdf) Tallinn, 2018 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 2 3 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia. -
Tänavused Kaunid Kodud on Selgunud
SaaremaaSaaremaa TeatajaTeataja NrNr 612 II aastakäikII aastakäik Neljapäev, Neljapäev, 4. 4.aprill juuli 2019 2019 SAAREMAASAAREMAA VALLAVALITSUSEVALLAVALITSUSE INFOLEHTINFOLEHT facebook.com/saaremaavald Kaasav eelarveTudengid teeb saadavad Prügi põletamineLaps tülitsevas peres. Huviharidus-Tõrise hoiab oma head ideedsaarlased kiirelt teoks metsa saastab sinuMis aiaviljad aitaks? konverentsilkultuuripärandit anti õnne valemeid Loe lk 3 Loe lk 3 Loe lk 4 Loe lk 4 LoeLoe lklk 56 AvanebEterniidi projekti- ja asbesti- Tänavused kaunid toetustejäätmete kogumisringtaotlusvoor Lümanda Majas MittetulundustegevuseSaaremaa valla elanikud toetamise ja suvilaomanikud projekti- toetustesaavad asbestijäätmete2019. aasta taotlusvoor kogumisringi on avatud käigus 1. aprillisttasuta ära kuni anda 18. kogu aprillini oma kasutultkell 16.00. seisva Toetust eter- antakseniidi ja kogukonnamuud asbestijäätmed. ja valla arengule Kogumisring suunatud kodud on selgunud tegevuste/üritustetoimub juuli teises toetamiseks pooles viieteistkümnes ning samuti käivad hoogsalt teistekogumispunktis rahastamisallikate üle kogu kaudu valla. esitatavate Eelregistreeri pro-- Saare maakonna „Ees- jektidemist ei oma toimu, nantseeringu jäätmete toojad katmise registreeritakse toetamiseks. kohapeal.Tegevused, mis toetuse abil ellu viiakse, pea- ti Kaunis Kodu 2019“ vadEterniiti toimuma saab valla kogumispunkti haldusterritooriumil, viia olemapäeva komisjon valis välja tä- suunatudjooksul alates valla klelanikele 8 kuni ja/või kl 19 esindamaning ühelt valda ini- navused kolm kaunimat -
Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44) -
100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania
100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania Estonia, of Treasures 100 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 1 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia. Authors of texts: Aistė Bimbirytė-Mackevičienė, Janis Zilgalvis, Siim Raie, Triin Reidla Translation: Kristjan Teder, Madli Kullaste, SIA SERRES, Visuomenės specialaus mokymo ir konsultavimo centras Editing: Carolin Pihlap, Janis Zilgalvis, Nijolė Bitinienė, Reelika Niit, Rita Mikelionytė, Triin Reidla Designer: Tuuli Aule Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ, Laki 26, Tallinn, 12915 ISBN 978-9949-7293-0-2 (printed) ISBN 978-9949-7293-1-9 (pdf) Tallinn, 2018 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 2 3 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia. -
Sissejuhatus
View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Journals from University of Tartu 10 Sissejuhatus Priit-Kalev Parts, Madis Rennu, Kristi Jõeste Ajakiri akadeemilisele käsitööpraktikule Ajakirja Studia Vernacula ülesandeks on pakkuda akadeemilist võrdlevate uuringute ja diskussiooni platvormi peamiselt käsitööpraktikuile ja rahvus- teaduste uurijaile käelise kultuuri ja pärandi valdkonnas. Ajakirja rõhuasetus käsitöö ja kultuuripärandi oskamise tahule muudab selle huvipakkuvaks siiski märksa avaramale lugejaskonnale. Oskamise kui suuresti varjatud teadmuse (tacit knowledge1) olemuse ja edasikandumise mehhanismide järele küsimine on võtmetähtsusega laiemas diskussioonis teaduse raken- duslikkuse ja kitsamalt rakendus(kõrg)hariduse vajadustele vastavate alus- uuringute sisu ning metodoloogia üle. Ajakirja väljaandjaks on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rah- vusliku käsitöö osakond. Sellest lähtudes määratleme ajakirja valdkonda- deülese, kuid humanitaarse põhisuunitlusega rahvusteadusliku akadeemi- lise väljaandena. Rahvusliku käsitöö osakonna õppekavalise jaotuse alusel on ajakirja peamised huvisuunad jaotunud tekstiili, ehitus- ja puutöö ning metallitöö vahel. Selline kolmikjaotus on siiski põnevalt põimumas hiljuti meie osakonda lisandunud erialadeülese pärandtehnoloogia magistriõp- pekava mõjul. Üha enam puutume kokku teemade, materjalide ja projek- tidega, mis ei kuulu päris hästi ühegi alla neist kolmest. See on heas mõttes “sundinud” meid toimetusse ja toimetuskolleegiumi kaasama -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA -
Jõevähki Ohustavate Võõrvähiliikide Leviku Hindamine Ning Signaalvähi Tõrjeks Meetmete Rakendamine 2013
JÕEVÄHKI OHUSTAVATE VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU HINDAMINE NING SIGNAALVÄHI TÕRJEKS MEETMETE RAKENDAMINE 2013. A SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseeritud ja Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teostatud projekti aruanne Koostajad: Margo Hurt, Mati Kivistik Projekti vastutav täitja: Tiit Paaver Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. TEADAOLEVATES SIGNAALVÄHI LEVIKUKOLLETES LIIGI ARVUKUSE VÄHENDAMINE JA VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU TAKISTAMINE ............................... 5 1.1. SIGNAALVÄHK RIKSU OJAS ..................................................................................... 5 1.2. SIGNAALVÄHK MUSTJÕES ..................................................................................... 11 1.3. SIGNAALVÄHK VÄÄNA JÕES ................................................................................. 12 1.4. KOKKUVÕTLIK HINNANG JA EDASISED TEGEVUSED .................................... 13 2. HARJUMAA JA JÄRVAMAA VEEKOGUDE UURINGUD ........................................... 15 2.1. AAVOJA ....................................................................................................................... 15 2.2. JÄGALA JÕGI .............................................................................................................. 15 2.3. LÕUNA KARJÄÄR (TAMMEMÄE JÄRV) ............................................................... 15 2.4. RAKU JÄRV ................................................................................................................ -
3.17. Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa Osa Võrdlus
Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 3.17. Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa osa võrdlus 3.17.1. Sissejuhatus Iga küla juures väljatoodud üksikandmetest ei elanike küsitlusest esitatud järgnevalt kogu ala piisa rahvuspargi kui terviku hindamiseks. võrdlev analüüs. Iga üksikküla puudutavad Seepärast on parema ülevaate saamiseks andmed on eelpool antud vastavas Vilsandi rahvuspargi Lääne‐Saaremaale jäävast külakirjelduses. hoonestusest, ilmekatest pärandkooslustest ja 3.17.2. Hoonestuse analüüs Hoonestuse iseloomustus ja väärtused pärinevad alles 20. saj algusest (1930ndad), siis on raske tuvastada vanimate säilinud hoonete Vilsandi rahvuspargi Lääne‐Saaremaa külade täpsemat ehitamise aega. Vanimad säilinud hoonete iseloomustus ja väärtused on esitatud palkehitised pärinevad tõenäoliselt 19. saj vanuse ja arhitektuurse lahenduse järgi keskpaigast ja lõpust ning 20. saj algusest, need järgmiselt: võivad olla säilinud ka hilisemate ümberehitiste 1. vanemad palkhooned ja muud ehitised (19. kehandis. saj II pool – 20. saj algus); Kuna külades on taolisi tüüpilisi talurahva 2. lahuselamud (19. saj lõpp – 20. saj I pool); arhitektuuri esindavaid palkmaju võrdlemisi 3. uued hooned (20. saj lõpp – 21. saj algus). vähe säilinud, on neist autentsemad hinnatud väga väärtuslikeks (VV) ja väärtuslikeks (V). Külade hoonestuse vanuse hindamise aluseks Need haruldased hooned vajaksid säilitamist on olnud ajalooliste kaartide ning võimalusel taastamist. lokaliseerimisjoonised ja väline vaatlus (ehituskonstruktsioonid