Ploomipuu.Pdf
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
TARTU ÜLIKOOL BOTAANIKA JA ÖKOLOOGIA INSTITUUT TAIMEÖKOLOOGIA ÕPPETOOL Ere Ploomipuu LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE TURISMIS (SÜSTEEMANALÜÜS TORGU VALLA NÄITEL) Magistritöö Juhendaja: E.Roosaluste TARTU - 2004 Sisukord 1. Teoreetiline sissejuhatus ............................................................................................4 1.1. Ülevaade turismist ..............................................................................................4 1.1.1. Turismi mõiste ja süsteem............................................................................4 1.1.2.Loodusturism ..............................................................................................10 1.1.3. Ökoturism ..................................................................................................11 1.1.4.Säästev turism............................................................................................21 1.1.5. Maaturism ..................................................................................................21 1.2. Eesti ja Saaremaa turismiressursid...................................................................24 1.3. Süsteemid ja süsteemne käsitlusviis .................................................................31 1.3.1. Süsteemi mõiste ja liigitused......................................................................31 1.3.2. Süsteemne käsitlusviis............................................................................... 35 2. Materjal ja metoodika .............................................................................................38 2.1. Torgu valla üldiseloomustus.............................................................................38 2.2. Välitööde metoodika.........................................................................................42 2.3. Andmetöötluse metoodika ................................................................................43 3. Tulemused................................................................................................................45 3.1 Torgu valla floora iseloomustus.........................................................................45 3.2. Torgu valla taimekoosluste iseloomustus .........................................................51 3.3. Torgu valla turismiobjektide iseloomustus.......................................................63 3.4. Torgu valla turismiobjektide hindamise tulemused..........................................66 3.5. Süsteemanalüüsi tulemused ..............................................................................66 4. Arutelu .....................................................................................................................78 4.1. Torgu valla floora .............................................................................................78 4.2. Torgu valla taimekooslused ..............................................................................81 2 4.3. Turismiobjektide ja nende süsteemide hinnang................................................89 Kokkuvõte....................................................................................................................95 Summary......................................................................................................................96 Tänuavaldused .............................................................................................................97 Kasutatud kirjandus .....................................................................................................98 Lisad Lisa 1. Torgu vallas leitud soontaimetaksonite süstemaatiline loend Lisa 2. Mõntu pargi puittaimed Lisa 3. Torgu vallas leitud kaitsealuste taksonite süstemaatiline loend Lisa 4. Tähelepanuväärsemad botaanilised üksikobjektid Torgu vallas Lisa 5. Torgu valla taimkatte analüüside klassifitseerimise tulemused programmiga TWINSPAN Lisa 6. Huvipakkuvad turismiobjektid Torgu vallas Lisa 7. Torgu valla turismiobjektide hindamise tulemused Lisa 8. Ruumiliste seoste alusel koostatud süsteemid Torgu vallas Lisa 9. Sisuliste seoste alusel koostatud temaatilised süsteemid Torgu vallas Lisa 10. Väljapakutud marsruudid tavaturistidele, loodushuvilistele ning kultuuri- ja ajaloohuvilistele Torgu vallas. 3 1. Teoreetiline sissejuhatus Turism on muutunud arenenud ühiskonna inimese elustandardi lahutamatuks osaks. Inimesed on läbi aegade armastanud viibida looduses ja seega on loodusest saanud tähtis turismiressurss. Eestis on turistide poolt üks külastatavamaid piirkondi Saaremaa. Lisaks rikkalikule loodusele on seal ka palju kultuuri- ja ajaloolisi objekte. Kes juba kord Saaremaale läheb, see külastab ka Sõrve poolsaart. Sageli sõidetakse Sõrve säärele majakat vaatama ja tagasi ning sellega asi piirdubki. Seepärast käsitletakse antud töös loodusressursside kasutamist just Sõrve poolsaarel paikneva Torgu valla näitel. Töö eesmärgid: 1) koostada valla floristiline loend, teha selle analüüs; 2) kirjeldada ja analüüsida taimekooslused; 3) inventeerida ajaloo- ja kultuuriobjektid, leida nende seosed looduslike objektidega ja koostada temaatilised marsruudid Torgu vallas. 1.1. Ülevaade turismist 1.1.1. Turismi mõiste ja süsteem Turism on reisimise alamliik, mille all mõistetakse reisimist väljapoole isiku igapäevast elukeskkonda kuni 12 järjestikuseks kuuks ja mille peamiseks eesmärgiks ei ole sihtkoha poolt tasustatav tegevus. Turism ei hõlma reisimist alalisest elukohast alalisse töö- või õppimiskohta ning muudesse igapäevase elutegevusega seotud kohtadesse. Seega hõlmab turism kõiki nähtusi ja tegevusi, mis on seotud inimese lahkumisega tavaelukohast ja viibimisega teatud aja jooksul teises kohas (Siimon 1996). Tänapäeval on turism üks maailma olulisemaid kommertstegevusi ja töökohtade loojaid, mille kasvutempo (ca 4% aastas) ületab nafta- ja autotööstuse kasvu. Kuna turism on sõltuv paljudest faktoritest (ressursid, turismi tarbija, pakkuja ja paljud teised), tuleb seda vaadelda kui keerulist süsteemi, mille kõik osad on omavahel ühenduses. Mill ja Morrison (1985) on seda võrrelnud ämblikuvõrguga, mille ühe serva puutumisel reageerib kogu võrgustik. 4 Mathieson ja Wall (1982) näevad turismi 3-elemendilise süsteemina: 1) dünaamiline element, mis sisaldab valitud sihtkohta reisimisega seotud küsimusi; 2) staatiline element, mis on seotud tegevusega reisi sihtkohas; 3) kahe eelneva integratsioon, mis tegeleb reisimise majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega. Kaspar (1991) käsitleb turismi koosnevana järgmistest allsüsteemidest (joonis 1). 1) turismi subjektist (tarbija) , mille moodustavad turismiteenuste tarbijad, nende huvid, nõudmised jt. atribuudid; 2) turismi objektist, mille moodustavad turismi institutsioonid ehk turismiteenuste pakkujad, huviväärsused ning nende tegevust reguleerivad/suunavad organisatsioonid. 3) turismi keskkond, milles toimub turismi subjekti ja objekti tegevus. KESKKOND TURISMI TURISMI OBJEKT TARBIJA KESKKOND Joonis 1. Turismi allsüsteemid 5 Lähtudes turismi tarbijast võib eristada mitmeid turismi vorme: 1) grupi suuruse järgi 9 individuaalturistid, kes reisivad omal käel turismifirma teenuseid kasutamata või on turismigrupi suurus alla 15 inimese ja kasutatakse turismifirma teenuseid; 9 kollektiivturistid eelistavad grupiturismi, klubiturismi ja massturismi, osavõtjaid on enamasti rohkem kui 15 inimest ning neil on ühine reisieesmärk ja –korraldus; 9 pereturistid reisivad koos perega. 2) turistide vanuse järgi 9 noorsooturistid on 15-24 aastased inimesed, kes reisivad reeglina vanemateta ning sageli soodustingimustel; 9 seeniorturistid on üle 60 aastased väiksema aktiivsusega inimesed; 9 segagrupid (näiteks turismibüroode korraldatud reisid). 3) huvide ringi järgi 9 nn. puhketuristid e. rekreatiivturistid tarbivad sihtkohas tüüpilist turismitoodet, eesmärgiks on füüsiline ja psüühiline taastumine; 9 spordituristid naudivad turismi koos aktiivse või passiivse sportimisega (näit. meeskondade fännid); 9 õppeturistide eesmärgiks on teiste rahvaste kultuuri, tavade ja kommete tundmaõppimine; 9 alternatiivturistid elavad võõraste rahvaste tavade ja kommete tundmaõppimiseks nende keskel; 9 religioonituristid on orienteeritud religioonile; 4) ajalise faktori järgi 9 ühepäevaturistid reisivad ilma ööbimiseta; 9 läbisõidu- ehk transiitturistid ööbivad 1-2 ööd; 9 nädalalõputuristid veedavad sihtkohas1-3 ööd; 9 ärituristid ööbivad reeglina 1-2 ööd; 9 puhketuristid ööbivad sihtkohas vähemalt 4 ööd; 9 kuurordituristid on sihtkohas tavaliselt kuni 3 nädalat; 6 9 suveturistid, talituristid jne. eelistavad reisimist teatud ajaperioodil; 5) ööbimiskoha järgi 9 hotellituristid eelistavad ööbimiseks hotelle; 9 parahotellituristid aga kämpinguid, turismitalusid, auto- ja haagiselamuid jne.; 6) liikumisviisi järgi 9 jalgrattaturistid; 9 autobussituristid jne. kasutavad reisimiseks transpordivahendeid; 7) päritolumaa järgi 9 siseturist reisib oma riigi territooriumil, kuid väljaspool oma igapäevast elukeskkonda; 9 rahvusvaheline ehk välisturist reisib väljapoole elukohariigi territooriumi (Siimon 1996; http://www.visitestonia.ee). Keskne koht turismis on reisi sihtkohal (turismi objektil), mis sisaldab turisti huviobjekte ja mitmepalgelist teenindussfääri. Turismikoha üldmiljööd kujundavad looduslikud elemendid (mäed, järved), klimaatilised, ajaloolised ja majanduslikud tegurid, mis võivad külastajatele huvi pakkuda. Üheks oluliseks elemendiks turismitööstuses, mis mõjutab sihtkoha valikut, on atraktsioonid (MacCannell 1989). Atraktsioonid võivad olla seotud loodusega (maastikud, liigid, kooslused jne.), ajaloolis-kultuurilised