Kasutatud järgmistes algallikates esitatud andmeid: Saaremaa Muuseumi arhiiv Ajalehed "Saaremaa Maleva Teataja", "Meie Maa" ja "Saarte Hääl" Ajakiri "Kaitse Kodu!" KL ja NKK trükiväljaanded ja perioodika E. Kask "Naiskodukaitse Saaremaa Ringkond 1925-1940I osa" - Kuressaares, 1998 E. Kask "Naiskodukaitse Saaremaa Ringkond 1925-2001" - Kuressaares, 2004 E. ja P. Kask "Kaitseliidu Saaremaa Maleva pealikud 1918-1940" - Kuressaares, 2012 Andmed prk. Kaskede erakogust Ellen Kask (koostaja) NKK Saaremaa Ringkonna liikmeskond 1925-1940 Ühendus "Linnus" Kuressaares, 2020 8. detsember 2020 - NKK Saaremaa ringkonna aastapäev Saateks Igas organisatsioonis omab suurimat tähtsust tema liikmeskond, kelle aktiivsus määrab kogu tema edukuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse. Ometi kaovad just üksikliikmete nimed tihti olude sunnil meie ajaloolisest mälust pea täielikult. Et põlistada nende tublide eesti naiste mälestust, tänu kellele meie suurepärane organisatsioon - Naiskodukaitse, Saaremaal üldse loodi, on k.o. kogumiku koostaja püüdnud välja selgitada nende ni- med, et jäädvustada neid tulevastele põlvedele. Kui palju naiskodukaitsjaid aastatel 1925-1940 kohalikku ringkonda üldse kuulus, pole päris täpselt teada, ehkki erinevad allikad kinnitavad võrdlemisi üksmeelselt, et organisatsiooni likvideerimise ajal suvel 1940 kuulus sinna cà 900 naist. 2004. a. ilmunud kogumikus "Naiskodukaitse Saaremaa Ring- kond 1925-2001" suudeti neist ära tuua vaid 490 liikme nimed. Nüüdseks teame, et aastatel 1925-1940 kuulus 15 tegevusaasta jooksul NKK Saaremaa Ringkonda mingi aja jooksul teadaolevalt kokku ligi 1750 naist. Arvestused näitavad aga, et kui siia lisada needki, kes liitusid organisatsiooniga või lahkusid sealt organisatsiooni tegutsemise esimestel aastatel 1925- 1928 ja kelle nimedest paljud on veel teadmata, võib see arv suureneda isegi mitmesaja inimese võrra. K.o. kogumikku pole kantud mitte ühegi inimese nime, kelle liikmelisus pole kindlat tõendamist leidnud kirjalike andmete alusel. Nimelisel kontrollimisel seisuga 12.06.1940 on selgunud, et erinevalt senistest andmetest võis NKK- sse Saaremaal selle likvideerimise hetkel 1940 kuuluda koguni veidi üle 1000 liikme, kui just ajava- hemiku jooksul 12. juunist 1940 sama kuu lõpupäevadeni, lisaks varasematele, veel ligi 100 naist NKK-st välja ei astunud, kuna dokumendid nende paari nädala kohta puuduvad. Nii et on, mida veel täpsustada ja täiendada. Kindel on vaid tõsiasi, et mitte midagi seni leitust ja avastatust pole kindlasti absoluutselt kindel ja lõplik. Seega - otsime ja uurime veel! Tänan igakülgse hea ja pikaajalise koostöö eest KL Saaremaa Maleva ja NKK Saaremaa Ringkonna ajaloo uurimisel ja jäädvustamisel Saaremaa Muuseumi töötajaid eesotsas kauaaegse direktori hr. Endel Püüaga, KL Saaremaa Maleva pealikuid ltn Mati Vendelit ja mjr Toomas Luike, staabiülemat ltn Riho Lonni, samuti mõttekaaslasi ringkonna liikmete hulgast ja ühendusest "Linnus", tänu kellele olen erinevaid tahke NKK Saaremaa organisatsiooni tegevuses suutnud tõeselt kajastada. Ellen Kask ringkonna esinaine 1996-2006 Eellugu Alles seoses punaste mässukatsega 01.12.1924 mõisteti riigi valitsevates ringkondades, et Kaitselii- du vahepealne likvideerimine peale Vabadussõda oli olnud ränk viga, mis tuli kiiresti heastada ja ot- sustati organisatsioon taastada. Kaitseliidu taastamise eel Saaremaal, selle käigus ja peale seda hakkasid kohalikud naised kaitseliit- lasi abistama paljude ürituste läbiviimisel, selle jaoks peo- ja tuluõhtute korraldamisel ning rahaliste vahendite hankimiseks korjanduste läbiviimisel, olles nii meestele suureks abiks juba enne päris oma naisorganisatsiooni loomist. Algul tegutseti selliselt lihtsalt oma äranägemisel ja algatusel. Peagi aga naiste tublidust märgati. 8. detsembril 1925 kogunesid malevapealiku mjr Ralf Renè Teimani (pealik 23.04.25-15.11.27) kutsel Kuressaare linnavalitsuse saali 64 ettevõtlikku naist, kes asutasid esimese NKK Kuressaare jaoskonna, algse nimetuse "Kuressaare Kaitseliidu Naisorganisatsioon" all. Eeltoodu alusel peeti just 8. detsemb- rit kuni aastani 1936 ringkonna sünnipäevaks.1 Paljud neist 64-st asutajaliikmest pole nimeliselt praegu seni veel teada, kuid otsustades siin esitatud ajaloolise foto juures olevate andmete järgi, juhtisid esimest NKK organisatsiooni Saaremaal kohe peale selle loomist ka sellel pildil olevad naised: Kuressaare Kaitseliidu Naisor- ganisatsiooni esimene juhatus 1925. aastal koos malevapea- likuga (vasakult), I rida: Glafira Aleksandroff (hiljem Irja Aar- ma), esinaine Leida Mikk, mjr Ralf Renè Teiman. II rida: Lydia Kalm, Margarete Valdmann ja Karin Koel Organisatsiooni seni teada- olevad asutajaliikmed olid: 1. Glafira Aleksandroff (hiljem Irja Aarma), 2. Leida Mikk, 3. Lydia Kalm, 4. Margarete Valdmann, 5. Militsa Lemet, 6. Elisabeth Kane, 7. Alise Lulla, 8. Emilie Anderson, 9. Maria Kei, 10. Herta Kanter, 11. Anna Vilsar, 12. Jenny Allik, 13. Ljubov Vaga, 14. Alvine Trei, 15. A. Teär ja 16. Nelly Sepp, (kes kuulusid NKK-sse kuni selle likvidee- rimiseni suvel 1940), ning 17. Marta Rebane (lahkus NKK-st 02.01.1940), 18. Karin Koel (lahkus NKK-st 01.04.1940), samuti 19. E. Kesk, 20. H. Väli, 21. K. Transtok, 22. L. Mölder, 23. V. Leppik, 24. B. Smiretschanski, 25. Mar- garethe Valdmann, 26. Evy Kirsch (Rannik) ja 27. J. Vilsar, kelle tegevuse käigu kohta peale organi- satsiooni asutamist puuduvad seni täpsed andmed. Järgmisel, 1926. aastal hakkasid naised Kaitseliidu kohalike pealikute algatusel tegutsema ka Salme, Leisi ja Kihelkonna malevkondade juures2 ning nad moodustasid eesotsas Kuressaare Kaitseliidu Nais- 1 1936. a. määrati ringkonna a/päevaks 20. nov. - ringkonna juhatuse otsus, prot. nr.5 p.1, 13.11.36. Seda ehk põhjusel, et ka maleva juhatus oli veidi varem otsustanud lugeda maleva asutamise kuupäevaks 20. novembri (kinnitati KL Keskjuhatuse otsusega 08.05.37, prot. nr.133, p.1). K.o. ajal tunnustatakse algset kuupäeva - 8. detsembrit. 2 Üksuste ametliku moodustamiseni jõuti seal pisut hiljem, kuid ringkonnast algul esitatud ennatlikel andmeil (jõudsid väljaandeisse "Naiskodukaitse 1925-1933", "KL Saaremaa Malev 1935" ja "NKK tegevuse ülevaade algpäevist kuni 1938. aastani"). Hiljem asutamiste ajad täpsustati. 3 organisatsiooni liikmetega NKK Saaremaa Ringkonna tugeva alusmüüri. 1928. aasta algul moodustati Kuressaares 3-liikmeline NKK Keskkoondis, mille koosseisu valiti Maria Bondartšuk, Ella Tilling ja Evy Kirsch. Juba sama aasta 12. veebruaril kujunes 3-liikmelisest Kesk- koondisest välja ringkonna esimene 5-liikmeline juhatus: Maria Bondartšuk - esinaine, Vera Lukner (Maasi) - abiesinaine, Evy Kirsch (Kuressaare) - sekretär, Ella Tilling (Kuressaare) - laekur ja Klaarika Kirr (Laimjala) - abisekretär. Alates 30.10.1928 kuulusid ringkonna juhatusse: esinaisena jätkas pr. Maria Bondartšuk ja juha- tuse liige Vera Lukner. Uute liikmetena alustasid tööd prl. Vera Paivel, prl. Amalie Kaal, pr. Ida Rei ja prl. Erika Lind. Asendusliikmeks oli prl. Alide Blum. 27.04.1930 kinnitas malevapealik järgmise juhatuse koosseisu: Maria Bondartšuk - esinaine, Sinaida Kurgvel - sekretär, juhatuse liikmed - Lydia Kalm, Alide Blum ja Vilhelmine Kõdar ning Elisabeth Kane ja Alide Kuut - juhatuse liikmekandidaadid. 1931/1932. aastaks kinnitas malevapealik, lisaks ametisolevale ringkonna juhatuse esinaisele Maria Bondartšukile, 12.04.31 valitud juhatuse liikmed: Vilhelmine Kõdar - abiesinaine, Lydia Kalm - laeka- hoidja, Sinaida Kurgvel - sekretär, Alide Blum - sekretäri abi. Juhatuse liikmekandidaadid: Serafima Tulingu ja Sinaida Saarväli. (KK nr.16 §9, 27.04.31). Maria Bondartšuk vabastati tema enese soovil tervislikel põhjustel alates 15.07.33 NKK Saaremaa Ringkonna esinaise ametist (Kl ülema KK nr.80 §7, 16.12.33). Ringkonna esinaise kt-ks määras malevapealik alates 15.07.33 senise aseesinaise Ida Goldbergi (pealiku KK nr.79 §3, 23.12.33). Seoses viimase elukoha vahetumisega vabastas malevapealik Ida Goldbergi alates 04.09.33 ring- konna esinaise kt ametikohalt ja määras tema asemele samast kuupäevast ringkonna juhatuse liikme Lydia Kalmi (KK nr.79 §4, 23.12.33). Vabanenud ringkonna juhatuse liikmete kohustuste täitmisele asunuteks loeti asendusliikmed pr. Karin Normann ja prl. Valentine Pihel alates 04.09.33 (KK nr.79 §5, 23.12.33). Lydia Kalm kinnitati NKK Saaremaa Ringkonna esinaise ametikohale alates 17.04.34 (Kl ülema KK nr.25 §3, 24.04.34). 1938. aastal kuulusid juhatusse: Lydia Kalm - esinaine, S. Keering - sekretär, Olga Perens - abiesinai- ne, Elisabeth Kane - laekur ja Frieda Heidemaa - juhatuse liige. Alates kevadest 1940 kuulus aseesinaisena ringkonna juhatusse pr. Hilja-Lisette Peep, äsja NKK Kaarma jaoskonna esinaiseks valitud kohalik kooliõpetaja. Algusest peale võttis naiste tegevus teatud kindla suuna ja nad jaotusid oma otseste ülesannete ko- haselt sanitaar-, toitlustus- ja majandus-varustusrühmadeks vastavalt Õde Trey ( Alvine Trey, hiljem Alvi Reigo) ja Amalie Trei-Tedre juhtimisel. Rivi- ja spordiala eesotsas tegutses Liidia Koppel. Ringkonna sanitaarala üldkorraldajaks ja meditsiinilise personali loojaks oli maleva arst dr. Verner Hoffmann, kes töötas sel alal kuni organisatsiooni likvideerimiseni suvel 1940. Esimeseks ringkonna arstiks oli 15.04.1929 - 30.10.1936, peale tema lahkumist seoses elukoha va- hetumisega töötas samal ametikohal alates 01.12.1936 kuni NKK likvideerimiseni suvel 1940 dr. Juuli Kallas. Jaoskondades töötati malevkondade arstide juhendamisel. Ainukese naisarstina töötas Lü- manda jaoskonnas mõne aja jooksul dr. Hilda Saarsoo. Jääb üle vaid imestada, kuivõrd hästi NKK Saaremaa organisatsioonis