DOCSLIB.ORG

3.17. Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa Osa Võrdlus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
3.17. Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa Osa Võrdlus Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 3.17. Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa osa võrdlus 3.17.1. Sissejuhatus Iga küla juures väljatoodud üksikandmetest ei elanike küsitlusest esitatud järgnevalt kogu ala piisa rahvuspargi kui terviku hindamiseks. võrdlev analüüs. Iga üksikküla puudutavad Seepärast on parema ülevaate saamiseks andmed on eelpool antud vastavas Vilsandi rahvuspargi Lääne‐Saaremaale jäävast külakirjelduses. hoonestusest, ilmekatest pärandkooslustest ja 3.17.2. Hoonestuse analüüs Hoonestuse iseloomustus ja väärtused pärinevad alles 20. saj algusest (1930ndad), siis on raske tuvastada vanimate säilinud hoonete Vilsandi rahvuspargi Lääne‐Saaremaa külade täpsemat ehitamise aega. Vanimad säilinud hoonete iseloomustus ja väärtused on esitatud palkehitised pärinevad tõenäoliselt 19. saj vanuse ja arhitektuurse lahenduse järgi keskpaigast ja lõpust ning 20. saj algusest, need järgmiselt: võivad olla säilinud ka hilisemate ümberehitiste 1. vanemad palkhooned ja muud ehitised (19. kehandis. saj II pool – 20. saj algus); Kuna külades on taolisi tüüpilisi talurahva 2. lahuselamud (19. saj lõpp – 20. saj I pool); arhitektuuri esindavaid palkmaju võrdlemisi 3. uued hooned (20. saj lõpp – 21. saj algus). vähe säilinud, on neist autentsemad hinnatud väga väärtuslikeks (VV) ja väärtuslikeks (V). Külade hoonestuse vanuse hindamise aluseks Need haruldased hooned vajaksid säilitamist on olnud ajalooliste kaartide ning võimalusel taastamist. lokaliseerimisjoonised ja väline vaatlus (ehituskonstruktsioonid ehk tarindid, arhitektuurne ilme ja väliskujundus, nt palgid, 1.1 Aidad ja muud majandushooned tapinurgad, uksed, aknad, räästadetailid jms). Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa alale jäävates külades väärivad esiletoomist mitmed aidad, 1. Vanemad palkhooned ja muud ehitised mille maht, katus, välisilme, tarindid ja kujundusdetailid on valdavalt autentsena (19. saj II pool – 20. saj algus) säilinud. Tihti on katuse katteks paigaldatud Kuigi Atla külas on hooned talukohtades ajutiselt eterniit ning mõnikord muudetud tähistatud juba 19. saj alguse ja 1861. aasta katusekuju või lisatud juurdeehitisi, kuid kaardil, ei ole sellest ajast tõenäoliselt säilinud põhikehand on aitadel siiski säilinud. originaalkujul hooneid, mida saab järeldada Traditsioonilise katusekattena on soovitav kaardikihtide lokaliseerimise joonise alusel. edaspidi palkmajade katuse katmiseks Kuna kaardikihtide võrdlemine ei pruugi anda kasutada lauda, laastu või roogu. täpseid tulemusi, võib välise vaatluse alusel siiski oletada, et mõned vanemad hooned pärinevad ka 19. sajandi keskpaigast. Sama Atla küla olukord on teistes vaadeldavates külades. Kuna Üks vanimaid Atla külas on Koovi talu pikk vanuselt järgmised hoonete asukoha plaanid kolme uksega ait (VV, tähistatud praegusel Artes Terrae / AB Artes Terrae 289 1560MT1 Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring kohal 1861. a kaardil), mille mitmed Vaatamata katusekuju muutmisele ja ehitusetapid on eristatavad ümar‐ või tahutud eterniitkattele on võrdlemisi autentsete palkide erineva läbimõõdu, tapiühenduste tarindite ja detailidega säilinud Atlas ka (pikknurk), uste suuruse ja muude Kuusiku‐Mihkli talu väike tahutud palkidest ja konstruktiivsete lahenduste järgi. Kuigi aida pikknurga tapiga ning kahe madala ukseavaga katus on halvas seisukorras ja selle kuju ait (VV), mis võib samuti pärineda 19. saj osaliselt muudetud, on katuse tarindid keskpaigast. valdavalt säilinud ning kaetud ajutiselt tõrvapapiga. Seega vajab see haruldane hoone kindlasti säilitamist ja katus algsel kujul taastamist täiskelpkatusena. Foto 305. Atla küla Kuusiku‐Mihkli ait. Fotod Mart Hiob 2016. Samasse perioodi võib jääda ka Atlas Loretsi lamba‐ ja sealaut, millele viitab kaardikihtide lokaliseerimine (tähistatud praegusel kohal 1861. a kaardil), kuid see hoone on väga halvas tehnilises seisukorras ning tundub olevat samas kohas asendatud uuemaga (saetud palgid). Atla külas Saksa‐Pärdi taluhoovil on üks vanemaid (ehitatud 1892) võrdlemisi autentseid aitu (V), millel on säilinud algne maht, täiskelpkatus, väliskujundus ja tarindid. Foto 304. Atla küla Koovi ait. Fotod Mart Hiob 2016. 290 Artes Terrae / AB Artes Terrae Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 Foto 306. Atla küla Saksa‐Pärdi ait. Fotod Mart Hiob Foto 308. Atla küla Loretsi ait. Fotod Mart Hiob 2016. 2016. Uuemat tüüpi on mitmed, ilmselt 20. saj Atla külas on osaliselt autentselt säilinud, algusaastatel ehitatud tahutud või saetud ilmselt 19. saj lõpus või 20. saj alguses ehitatud palkidest ja lühinurk tapiga aidad. Lause talu ait (V), mille mahtu on hiljem Üks vanimaid on juba 19. saj keskpaigas umbes suurendatud. sellel kohal tähistatud, kuid hiljem tõenäoliselt uuendatud Atla küla Tohvri talu nelja uuemat tüüpi uksega ait, millel on palkide järgi (ümarad ja saetud) eristatavad erinevad ehitusetapid. Aidal on säilinud täiskelpkatus ja selle tarindid; uksed võivad olla hilisemad. Aida tagumise seina palgid on kahjuks asendatud fibo‐ plokkidega. Ajutise eterniitkatte asendamisel rooga ja fibo‐plokkide asendamisel palkidega, on aida originaalilähedane ilme taastatav. Foto 307. Atla küla Lause ait. Foto Mart Hiob 2016. Tõenäoliselt 19. saj lõpus on ehitatud Atla küla Loretsi ait (VV), mis on küll tähistatud umbes samas kohas 1861. a kaardil, kuid võib olla uuendatud (saetud palk, lühinurk). Ait on säilinud nii tarindite kui detailide osas autentselt, hiljem on lisatud suur värav. Ainulaadsed on saelõikelised talad ja sarikad. Hoonel on taastatud rookatus. Foto 309. Atla küla Tohvri ait. Foto Mart Hiob 2016. Artes Terrae / AB Artes Terrae 291 1560MT1 Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring annab tunnistust suure ahjuga kõrgem ruum. Ilmselt võidi seda kasutada ka enne uue lahuselamu valmimist elamiseks. Need on pikad saetud palkidest viilkatusega ja kivist vundamendiga hooned, millel on tavaliselt kaks suuremat väravat, väiksem uks ja väike aken, mis avaneb rehepeksu ruumi ja võis kasutada suitsuavana. Selline majandushoone on Simmu‐Jaagu talus (VV). Foto 310. Atla küla Tohvri ait. Foto Mart Hiob 2016. Tõenäoliselt 20. saj algusest (saetud palgid, lühinurk, tähistatud 1930ndate kaardil) pärineva Atla küla Simmu‐Jaagu talu kahe uksega aida (VV) maht, tarindid, detailid ja täiskelpkatuse kuju on hästi säilinud. Kui asendada eterniitkate rooga, saab aida algse ilme taastada. Samast perioodist on ka Atlas Simmu talu ait (V), millele lisatud juurdeehitis vajaks eemaldamist ja katusekuju taastamist ja kate võimalusel rooga asendamist. Foto 311. Atla küla Simmu‐Jaagu ait. Foto Mart Hiob 2016. Foto 312. Atla küla Simmu ait. Foto Mart Hiob 2016. Atla külas on säilinud mitmed uuemat tüüpi, ilmselt 20. saj alguses ehitatud hooned, kus Foto 313. Atla küla Simmu‐Jaagu majandushoone. Fotod peeti loomi ja toimus ka rehepeks, millest Mart Hiob 2016. 292 Artes Terrae / AB Artes Terrae Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 Eeriksaare küla Uuem on Eerikasaare külas Kusti talu kahe uksega ait (V), millel on säilinud algne maht, täiskelpkatus, tarindid ja detailid. Eterniitkatus vajab võimalusel asendamist rookatusega. Foto 315. Kiirassaare küla Ranna ait. Fotod Mart Hiob 2016. Üks vanimaid hooneid on Kiirassare külas Ranna talu laut (V), mille viilkatus võib olla ringi ehitatud (vajab pööningul kontrollimist), kuid mille põhimaht, seinad ja tarindid on säilinud. Foto 314. Eeriksaare küla Kusti ait. Fotod Lilian Hansar 2016. Kiirassaare küla Kiirassaare külas on säilinud väga autentsel kujul täiskelpkatusega ja kahe uksega Ranna talu ait (VV), mille ehitusvõtted (pikknurk, madalad uksed, räästatarindid, ümarpalk jms) annavad alust arvata, et ait pärineb 19. saj lõpust (1892). Omanik on hiljuti asendanud pehkinud palgid, uuendamist vajab veel katusekate roo näol, et see haruldane hoone saaks oma originaalilähedasema väljanägemise. Foto 316. Kiirassaare küla Ranna laut. Foto Mart Hiob 2016. Artes Terrae / AB Artes Terrae 293 1560MT1 Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring Foto 317. Kiirassaare küla Ranna laut. Foto Mart Hiob 2016. Kiirassaare külas on autentses mahus, täiskelpkatuse, tarindite ja detailidega säilinud Vesiko talu ait (V), mis võib pärineda 19. saj lõpust või 20. saj algusest (saetud palk). Algse ilme taastamiseks vajaks hoone rookatust. Foto 319. Kiirassaare küla Vesiko majandushoone. Fotod Mart Hiob 2016. Kurevere küla Kurevere külas on ajaloolistele abihoonetele iseloomuliku mahuga ja täiskelpkatusega Harila talu ait (VV), mille vanust on raske määrata. Hoone võib koosneda mitmest ehitusetapist, kuid selle kujundusdetailid ja ehitustarindid on tänu eterniidist katusekattele hästi säilinud. Ajutise eterniitkatte asendamisel rooga, on aida originaalilähedane ilme taastatav. Foto 318. Kiirassaare küla Vesiko ait. Fotod Mart Hiob 2016. Kiirassaare külas Vesiko taluhoovis on säilinud võrdlemisi autentsel kujul täiskelpkatusega ja kõrgema kivist vundamendiga ning suure väravaga majandushoone (V), mis võib pärineda 19. saj lõpust või 20. saj algusest Foto 320. Kurevere küla Harila ait. Foto Mart Hiob 2016. (saetud palgid, lühinurk). 294 Artes Terrae / AB Artes Terrae Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 Loona küla 20. saj algusesse jääb ka Loona küla, Põllu ait (V), mis on autentsel kujul
Load more

Recommended publications
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Vilsandi Rahvuspargi Kaitse-Eeskiri“ Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus „Looduskaitseseaduse“ § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta määrusega ala kaitse alla ning kehtestada ala kaitsekord. Väiksemad osad praegusest Vilsandi rahvuspargist olid kaitse alla võetud juba 1910. a. (Vaika saared) ja 1939. a. (Harilaid). Rahvuspargi territooriumi põhiosa on olnud Vilsandi Riikliku Looduskaitsealana kaitse all alates 21. septembrist 1971. a., mil ENSV Ministrite Nõukogu kinnitas oma määruse nr. 457 „Vaika Riikliku Looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ümbernimetamise kohta“. Vabariigi Valitsuse 1993. a. 8. detsembri määrusega nr 387 “Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine” reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vastavalt “Looduskaitseseaduse” § 91 lõikele 1 kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2016. aasta 1. maini. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti, muudetakse selle tsoneeringut ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Vilsandi rahvuspark paikneb Saare maakonna lääneosas Kihelkonna kihekonnas, praeguse haldusjaotuse järgi jaguneb ta Kihelkonna ja Lümanda valla maa-ala vahel. Kaitseala kogupindala on ca 29 530ha, millest
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Lae Alla Pdf (3,8
    Teesu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017–2026 Keskkonnaamet 2016 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 7 1.3. Huvirühmad ....................................................................................................................... 10 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 10 1.5. Uuritus................................................................................................................................ 11 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................ 11 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 11 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................... 11 2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................. 13 2.1. Elustik ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Avalik Kirjalik Enampakkumine Maa-Amet Korraldab Avalikul Kirjalikul Enampakkumisel Riigi Omandis Keskkonnaministeeriumi Valits
    Avalik kirjalik enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade kasutamiseks andmist vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord). Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest kuni 07.05.2019 kella 10:30ni. Keskkonnaministri 14.04.2019 käskkirja nr1-2/19/300 alusel antakse põllumajanduslikuks kasutamiseks järgmised riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad: 1. Harju maakond Saue vald Hüüru küla Allikalohu kinnisasi (72601:001:0469; 38 937 m2; kasutusala pindala 3,67 ha; (M)) alghind 150.-, tagatisraha 38.-; 2. Ida-Viru maakond Alutaguse vald Edivere küla Raja kinnisasi (13001:001:0112; 2,98 ha; kasutusala pindala 2,78 ha; (M)) alghind 214.-, tagatisraha 54.-; 3. Ida-Viru maakond Alutaguse vald Pikati küla Lugavälja kinnisasi (81501:003:0298; 10,75 ha; kasutusala pindala 9,46 ha; (M)) alghind 814.-, tagatisraha 204.-; 4. Ida-Viru maakond Alutaguse vald Puhatu küla Kivi kinnisasi (13001:001:0113; 3,14 ha; kasutusala pindala 2,11 ha; (M)) alghind 162.-, tagatisraha 41.-; 5. Ida-Viru maakond Alutaguse vald Vaikla küla Niidu kinnisasi (22401:001:0536; 9,84 ha; kasutusala pindala 5,78 ha; (M)) alghind 428.-, tagatisraha 107.-; 6. Ida-Viru maakond Jõhvi vald Kahula küla Videviku kinnisasi (25101:001:0444; 6,85 ha; kasutusala pindala 6,85 ha; (M)) alghind 425.-, tagatisraha 106.-; 7. Ida-Viru maakond Lüganuse vald Maidla küla Esku kinnisasi (44201:001:0220; 4,05 ha; kasutusala pindala 4,05 ha; (M)) alghind 348.-, tagatisraha 87.-; 8. Ida-Viru maakond Lüganuse vald Maidla küla Niisumäe kinnisasi (44201:001:0194; 12 281 m2; kasutusala pindala 1,2281 ha; (M)) alghind 106.-, tagatisraha 27.-; 9.
    [Show full text]
  • Kesknõmme LKA Eeskirja Seletuskiri
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning kaitseala välispiiri ja tsoneeringut ning vähendatakse metsavajakuid rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise esindatuse tagamiseks. Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kehila, Sepise ja Veeremäe külas. Kesknõmme looduskaitsealale jääv Sepise jugapuu võeti üksikelemendina kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Rändrahnude, kivikülvide ja põlispuude nimekirja kinnitamine”. Osa praegusest kaitsealast võeti kaitse alla Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”, kui kaitse alla võeti „Tuhkpihlaka ja jugapuu kasvukoht”. Ajakohastamisele kuuluv kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005. a määrusega nr 207 „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord
    [Show full text]
  • Pöide Vallavolikogu 16.Oktoobri 2017.A Määruse Nr 18 „Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA
    Pöide Vallavolikogu 16.oktoobri 2017.a määruse nr 18 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure- Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikool teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju- Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru,
    [Show full text]
  • Saaremaa Kihelkonna Valla Kehila Küla Kesknõmme Kalakasvatuse Maaüksuse Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    SAAREMAA KIHELKONNA VALLA KEHILA KÜLA KESKNÕMME KALAKASVATUSE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr 0904 Tellija: Kesknõmme Jahisadam SA Koostaja: OÜ Corson Tallinn 2010 Saaremaa Kihelkonna valla Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse maaüksuse detailplaneeringu KSH aruanne 1. ÜLDOSA................................................................................................................................6 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .............................................................6 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus .......................................................7 1.3 Informatsioon KSH kohta.............................................................................................8 1.4 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine ................................................10 1.4.1 KSH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine ........................................10 1.4.2 KSH aruandele esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine aruandes .................11 1.4.3 KSH aruande avalik arutelu ja seal esitatud ettepanekutega arvestamine...............13 1.5 Metoodika .....................................................................................................................13 1.6 Lähtematerjalid ............................................................................................................15 1.7 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud...........................................15 1.8 Õigusaktid.....................................................................................................................16
    [Show full text]
  • The Representation of Wetland Types and Species in RAMSAR Sites in The
    The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area | 1 2 | The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area White waterlily, Nymphaea alba The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area In order to get a better reference the future and long-term planning of activities aimed for the protection of wetlands and their ecological functions, WWF Sweden initiated an evaluation of the representation of wetland types and species in the RAMSAR network of protected sites in the Baltic Sea Catchment Area. The study was contracted to Dr Mats Eriksson (MK Natur- och Miljökonsult HB, Sweden), who has been assisted by Mrs Alda Nikodemusa, based in Riga, for the compilation of information from the countries in Eastern Europe. Mats O.G. Eriksson MK Natur- och Miljökonsult HB, Tommered 6483, S-437 92 Lindome, Sweden With assistance by Alda Nikodemusa, Kirsu iela 6, LV-1006 Riga, Latvia The representation of wetland types and species in RAMSAR sites in the Baltic Sea Catchment Area | 3 Contents Foreword 5 Summary 6 Sammanfattning på svenska 8 Purpose of the study 10 Background and introduction 10 Study area 12 Methods 14 Land-use in the catchment area 14 Definitions and classification of wetland types 14 Country-wise analyses of the representation of wetland types 15 Accuracy of the analysis 16 Overall analysis of the
    [Show full text]
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • NKK Saaremaa Ringkonna Liikmeskond 1925-1940
    Kasutatud järgmistes algallikates esitatud andmeid: Saaremaa Muuseumi arhiiv Ajalehed "Saaremaa Maleva Teataja", "Meie Maa" ja "Saarte Hääl" Ajakiri "Kaitse Kodu!" KL ja NKK trükiväljaanded ja perioodika E. Kask "Naiskodukaitse Saaremaa Ringkond 1925-1940I osa" - Kuressaares, 1998 E. Kask "Naiskodukaitse Saaremaa Ringkond 1925-2001" - Kuressaares, 2004 E. ja P. Kask "Kaitseliidu Saaremaa Maleva pealikud 1918-1940" - Kuressaares, 2012 Andmed prk. Kaskede erakogust Ellen Kask (koostaja) NKK Saaremaa Ringkonna liikmeskond 1925-1940 Ühendus "Linnus" Kuressaares, 2020 8. detsember 2020 - NKK Saaremaa ringkonna aastapäev Saateks Igas organisatsioonis omab suurimat tähtsust tema liikmeskond, kelle aktiivsus määrab kogu tema edukuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse. Ometi kaovad just üksikliikmete nimed tihti olude sunnil meie ajaloolisest mälust pea täielikult. Et põlistada nende tublide eesti naiste mälestust, tänu kellele meie suurepärane organisatsioon - Naiskodukaitse, Saaremaal üldse loodi, on k.o. kogumiku koostaja püüdnud välja selgitada nende ni- med, et jäädvustada neid tulevastele põlvedele. Kui palju naiskodukaitsjaid aastatel 1925-1940 kohalikku ringkonda üldse kuulus, pole päris täpselt teada, ehkki erinevad allikad kinnitavad võrdlemisi üksmeelselt, et organisatsiooni likvideerimise ajal suvel 1940 kuulus sinna cà 900 naist. 2004. a. ilmunud kogumikus "Naiskodukaitse Saaremaa Ring- kond 1925-2001" suudeti neist ära tuua vaid 490 liikme nimed. Nüüdseks teame, et aastatel 1925-1940 kuulus 15 tegevusaasta jooksul NKK Saaremaa Ringkonda mingi aja jooksul teadaolevalt kokku ligi 1750 naist. Arvestused näitavad aga, et kui siia lisada needki, kes liitusid organisatsiooniga või lahkusid sealt organisatsiooni tegutsemise esimestel aastatel 1925- 1928 ja kelle nimedest paljud on veel teadmata, võib see arv suureneda isegi mitmesaja inimese võrra. K.o. kogumikku pole kantud mitte ühegi inimese nime, kelle liikmelisus pole kindlat tõendamist leidnud kirjalike andmete alusel.
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava
    ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ...................................................................................................................
    [Show full text]