DOCSLIB.ORG

Must-Toonekure Ja Suur-Konnakotka Püsielupaikade Kaitse Alla Võtmine Ja Kaitse-Eeskiri1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Must-Toonekure Ja Suur-Konnakotka Püsielupaikade Kaitse Alla Võtmine Ja Kaitse-Eeskiri1 Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 06.05.2017 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.12.2017 Avaldamismärge: RT I, 26.04.2017, 5 Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1 Vastu võetud 03.07.2006 nr 43 RTL 2006, 55, 998 jõustumine 20.07.2006 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 22.01.2007 RTL 2007, 11, 171 04.02.2007 20.06.2008 RTL 2008, 57, 784 13.07.2008 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 26.03.2010 RTL 2010, 18, 316 12.04.2010 03.02.2014 RT I, 07.02.2014, 2 17.02.2014 12.02.2015 RT I, 17.02.2015, 1 27.02.2015 19.04.2017 RT I, 26.04.2017, 1 06.05.2017 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 2 alusel. § 1. Kaitse alla võtmise eesmärk Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 2004. a 20. mai määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu» § 4 lõike 2 punktide 3 ja 8 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluvate liikide must-toonekure (Ciconia nigra) ja suur-konnakotka (Aquila clanga) isendite elupaigad, mida tuleb kaitsta nende kahe liigi soodsa seisundi tagamiseks. § 2. Must-toonekure püsielupaikade kaitse alla võtmine (1) Harju maakonnas võetakse kaitse alla järgmised must-toonekure püsielupaigad: 1) Kordi, Nissi vallas Munalaskme külas; 2) Vasalemma, Kernu vallas Laitse külas; 3) Ardu, Kõue vallas Ardu külas; 4) Anija-69, Anija vallas Vikipalu külas. (2) Ida-Viru maakonnas võetakse kaitse alla must-toonekure Kaatermu püsielupaik Illuka vallas Kaatermu külas. (3) Jõgeva maakonnas võetakse kaitse alla järgmised must-toonekure püsielupaigad: 1) Koopa, Torma vallas Reastvere külas; 2) Oti, Torma vallas Oti külas; 3) Tooni, Puurmani vallas Tammiku külas. [RTL 2008, 57, 784- jõust. 13.07.2008] (4) Lääne maakonnas võetakse kaitse alla järgmised must-toonekure püsielupaigad: 1) Pikane, Noarootsi vallas Tuksi külas; 2) Kiritse-1, Noarootsi vallas Vanakülas; 3) Kiritse-2, Noarootsi vallas Vanakülas; 4) Ehmja Martna vallas Ehmja külas. [RTL 2007, 11, 171- jõust. 04.02.2007] (5) Pärnu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised must-toonekure püsielupaigad: Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaits... Leht 1 / 3 1) Pottsepa, Audru vallas Kõima külas; 2) Kuralepa, Halinga vallas Pööravere külas; 3) Mõisaaru, Kaisma vallas Kaisma külas; 4) Tootsi, Vändra vallas Viluvere külas; 5) Sillaküla, Paikuse vallas Seljametsa külas; 6) Valdimurru, Surju vallas Kikepera külas; 7) [kehtetu - RT I, 26.04.2017, 1- jõust. 06.05.2017] 8) Alva, Saarde vallas Kanakülas; 9) Kiusumetsa, Häädemeeste vallas Orajõe külas. (6) Rapla maakonnas võetakse kaitse alla järgmised must-toonekure püsielupaigad: 1) Kohatu, Märjamaa vallas Kohatu külas; 2) Aleti, Kehtna vallas Reonda külas; 3) Koidula, Käru vallas Jõeküla ja Kändliku külas; 4) [kehtetu -RT I, 17.02.2015, 1- jõust. 27.02.2015] (7) Saare maakonnas võetakse kaitse alla järgmised must-toonekure püsielupaigad: 1) Ratla, Valjala vallas Koksi külas; 2) Kaali, Pihtla vallas Salavere ja Sepa külas; 3) Rumma, Kaarma vallas Maleva ja Laadjala külas; 4) Aula-Vintri, Kärla vallas Anepesa ja Vendise külas ning Kaarma Vallas Aula-Vintri külas; 5) Odalätsi, Kihelkonna vallas Odalätsi külas; 6) Tõrise, Kaarma vallas Hakjala külas; 7) Ohtja, Mustjala vallas Ohtja külas. (8) Tartu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised must-toonekure püsielupaigad: 1) Siniküla, Laeva vallas Sinikülas; 2) Murru, Laeva vallas Kärevere külas; 3) Tatriku, Puhja vallas Tännassilma külas; 4) Kapsta, Konguta vallas Kapsta külas. (9) Valga maakonnas võetakse kaitse alla järgmised must-toonekure püsielupaigad: 1) Mõneku, Tõlliste vallas Rampe külas; 2) Kakulaane, Sangaste vallas Sarapuu külas. (10) Viljandi maakonnas võetakse kaitse alla järgmised must-toonekure püsielupaigad: 1) Kiviaru, Viiratsi vallas Rebaste külas; 2) Päidre, Halliste vallas Päidre külas. (11) Võru maakonnas võetakse kaitse alla must-toonekure Nursipalu püsielupaik Rõuge vallas Tsirgupalu külas. (12) Püsielupaikade ja nende vööndite piirid on kantud kaartidele, mis on esitatud määruse lisas2. § 3. Suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine (1) Harju maakonnas võetakse kaitse alla suur-konnakotka Üksnurme püsielupaik Saue vallas Koppelmaa külas. (2) Lääne maakonnas võetakse kaitse alla suur-konnakotka Üdruma püsielupaik Kullamaa vallas Kastja külas. (3) Pärnu maakonnas võetakse kaitse alla suur-konnakotka Lanksaare püsielupaik Saarde vallas Lanksaare külas. (4) Rapla maakonnas võetakse kaitse alla järgmised suur-konnakotka püsielupaigad: 1) Tõrje, Märjamaa vallas Teenuse külas; 2) Urevere, Märjamaa vallas Urevere külas. (5) Tartu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised suur-konnakotka püsielupaigad: 1) Aruvälja, Laeva vallas Valmaotsa külas; 2) Nasja, Puhja vallas Nasja külas. (6) Valga maakonnas võetakse kaitse alla suur-konnakotka Korva püsielupaik Tõlliste vallas Iigaste külas. (7) Viljandi maakonnas võetakse kaitse alla järgmised suur-konnakotka püsielupaigad: 1) [kehtetu -RT I, 07.02.2014, 2- jõust. 17.02.2014] 2) Pillu, Kõo vallas Arussaare külas; 3) Otiküla, Kolga-Jaani vald Otiküla. (8) Püsielupaikade ja nende vööndite piirid on kantud kaartidele, mis on esitatud määruse lisas2. Leht 2 / 3 Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaits... § 4. Püsielupaiga valitseja «Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet. [RTL 2009, 11, 131- jõust. 01.02.2009] § 5. Kaitsekord (1) Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse. [RTL 2008, 57, 784- jõust. 13.07.2008] (2) Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi kaitsekord selle määruse erisustega. [RTL 2008, 57, 784- jõust. 13.07.2008] (3) Püsielupaigas on lubatud inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine 1. septembrist 14. märtsini, muul ajal on inimeste viibimine püsielupaigas lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevuse korral ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustööl. (4) Püsielupaika läbivatel teedel ja radadel on lubatud inimeste viibimine ning sõidukitega sõitmine. (5) Püsielupaigas on lubatud jahipidamine 1. septembrist 14. märtsini. (6) Olemasolevate maaparandusobjektide ja tehnorajatiste hooldustööd on lubatud kooskõlastatult püsielupaiga valitsejaga. (7) Kaitstavate liikide elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena võib püsielupaiga valitseja lubada püsielupaigas alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist või ka püsielupaiga piiresse jäävate monokultuursete noorendike hooldamist looduse mitmekesisuse suurendamise eesmärgil 1. oktoobrist 14. märtsini. (8) Püsielupaiga piiranguvööndis on raied keelatud 15. märtsist 31. augustini. [RTL 2008, 57, 784- jõust. 13.07.2008] 1Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18). 2«Looduskaitseseaduse» § 53 lõike 2 kohaselt ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). [RTL 2010, 18, 316- jõust. 12.04.2010] Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaits... Leht 3 / 3.
Load more

Recommended publications
  • Avalik Kirjalik Enampakkumine Maa-Amet Korraldab Avalikul Kirjalikul Enampakkumisel Riigi Omandis Keskkonnaministeeriumi Valits
    Avalik kirjalik enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade kasutamiseks andmist vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord). Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest kuni 07.05.2019 kella 10:30ni. Keskkonnaministri 14.04.2019 käskkirja nr1-2/19/300 alusel antakse põllumajanduslikuks kasutamiseks järgmised riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad: 1. Harju maakond Saue vald Hüüru küla Allikalohu kinnisasi (72601:001:0469; 38 937 m2; kasutusala pindala 3,67 ha; (M)) alghind 150.-, tagatisraha 38.-; 2. Ida-Viru maakond Alutaguse vald Edivere küla Raja kinnisasi (13001:001:0112; 2,98 ha; kasutusala pindala 2,78 ha; (M)) alghind 214.-, tagatisraha 54.-; 3. Ida-Viru maakond Alutaguse vald Pikati küla Lugavälja kinnisasi (81501:003:0298; 10,75 ha; kasutusala pindala 9,46 ha; (M)) alghind 814.-, tagatisraha 204.-; 4. Ida-Viru maakond Alutaguse vald Puhatu küla Kivi kinnisasi (13001:001:0113; 3,14 ha; kasutusala pindala 2,11 ha; (M)) alghind 162.-, tagatisraha 41.-; 5. Ida-Viru maakond Alutaguse vald Vaikla küla Niidu kinnisasi (22401:001:0536; 9,84 ha; kasutusala pindala 5,78 ha; (M)) alghind 428.-, tagatisraha 107.-; 6. Ida-Viru maakond Jõhvi vald Kahula küla Videviku kinnisasi (25101:001:0444; 6,85 ha; kasutusala pindala 6,85 ha; (M)) alghind 425.-, tagatisraha 106.-; 7. Ida-Viru maakond Lüganuse vald Maidla küla Esku kinnisasi (44201:001:0220; 4,05 ha; kasutusala pindala 4,05 ha; (M)) alghind 348.-, tagatisraha 87.-; 8. Ida-Viru maakond Lüganuse vald Maidla küla Niisumäe kinnisasi (44201:001:0194; 12 281 m2; kasutusala pindala 1,2281 ha; (M)) alghind 106.-, tagatisraha 27.-; 9.
    [Show full text]
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Kaarma Kogukonna Põhimäärus
    Väljaandja: Saaremaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.06.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 05.06.2020, 60 Kaarma kogukonna põhimäärus Vastu võetud 28.05.2020 nr 20 Määrus kehtestatakse Saaremaa Vallavolikogu 8. detsembri 2017. a määruse nr 15 „Saaremaa valla põhimäärus“ § 40 lõike 3 alusel. § 1. Kogukonna nimi ja piirid (1) Kogukonna nimi on Kaarma kogukond (edaspidi kogukond). (2) Kogukond on Saaremaa valla (edaspidi vald) territooriumil ja koosseisus Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud põhimääruse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. (3)Kogukonna haldusterritoorium on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla haldusterritoorium ning kogukonna piir on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla piir. § 2. Kogukonna sümboolika (1)Kogukonnal võib olla oma lipp ja vapp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. (2) Vappi on lubatud kasutada: 1) kogukonnakogu dokumentidel; 2) kogukonna autasudel ja meenetel; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. (3) Kogukonna lippu on lubatud kasutada: 1) piirkonna üritustel; 2) valla üritustel piirkonda esindades; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. § 3. Kogukonnakogu (1)Kogukonna elanike esinduskoguks on kogukonnakogu, mis moodustatakse ja tegutseb käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2)Kogukonnakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga. § 4. Kogukonnakogu moodustamine (1)Kogukonnakogul on 11 liiget. (2)Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valitud volikogu liige on tema nõusolekul elukohajärgse kogukonnakogu liige. Sellisel juhul on kogukonnakogu liikmete arv volikogu liikmete arvu võrra käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust suurem. Isik annab kirjaliku nõusoleku osalemaks kogukonnakogu töös.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Valjala Kihelkonna Asustus Ja Kohanimed Ajalooliste Kaartide Põhjal, Mille Juhendaja on Raivo Aunap
    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö Valjala kihelkonna asustus ja kohanimed ajalooliste kaartide põhjal Gettel Sink Juhendaja: PhD Raivo Aunap Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. 4 1. Eesti ja Saaremaa kaartidel ................................................................ 6 1.1 Varase aja kaardid ........................................................................................................... 6 1.2 Teadusliku kartograafia algusaastate kaardid ................................................................. 7 1.3 XIX sajandi I poolel ilmunud kaardid ........................................................................... 10 1.4 XIX sajandi II poolest kuni 1990. aastani ilmunud kaardid .......................................... 11 1.5 Nüüdisaja kaardid ......................................................................................................... 12 2. Saaremaa kohanimed ........................................................................ 13 2.1 Kohanimede tekkimine ................................................................................................. 13 2.2 Kohanimede struktuur ................................................................................................... 14 2.3 Muutused kohanimedes ................................................................................................
    [Show full text]
  • 10. ALAOSA: SALME PIIRKONNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020—2031 Saaremaa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020—2031
    10. ALAOSA: SALME PIIRKONNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020—2031 Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020—2031 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 2 OLUKORRA KIRJELDUS............................................................................................... 4 2.1 Üldandmed ............................................................................................................... 4 2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised ........................................................ 4 2.3 Põhjavee kaitstus ..................................................................................................... 6 2.4 ÜVK vee erikasutusload ........................................................................................... 7 2.5 Reovee kogumisalad ................................................................................................ 8 2.6 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ..................................................... 8 3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ................................................ 10 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................ 10 3.1.1 Tuletõrje veevarustus ...................................................................................... 10 3.2 Sademeveekanalisatsioon .....................................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Koolide Ja Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkonna Kinnitamine
    Väljaandja: Lääne-Saare Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.11.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 29.02.2016 Avaldamismärge: RT IV, 25.11.2015, 13 Lääne-Saare valla koolide ja koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonna kinnitamine Vastu võetud 17.11.2015 nr 57 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 ja 3 ning koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 alusel. § 1. Valla põhikoolide teeninduspiirkondade kinnitamine (1) Kinnitada Aste Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. (2) Kinnitada Kärla Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anepesa, Arandi, Hirmuste, Jõempa, Kandla, Karida, Kogula, Kuuse, Kõrkküla, Käesla, Kärla-Kirikuküla, Kärla-Kulli, Mõnnuste, Mätasselja, Nõmpa, Paevere, Paiküla, Sauvere, Sõmera, Ulje, Vendise, Vennati külad ning Kärla alevik. (3) Kinnitada Lümanda Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad:
    [Show full text]
  • 3.17. Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa Osa Võrdlus
    Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 3.17. Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa osa võrdlus 3.17.1. Sissejuhatus Iga küla juures väljatoodud üksikandmetest ei elanike küsitlusest esitatud järgnevalt kogu ala piisa rahvuspargi kui terviku hindamiseks. võrdlev analüüs. Iga üksikküla puudutavad Seepärast on parema ülevaate saamiseks andmed on eelpool antud vastavas Vilsandi rahvuspargi Lääne‐Saaremaale jäävast külakirjelduses. hoonestusest, ilmekatest pärandkooslustest ja 3.17.2. Hoonestuse analüüs Hoonestuse iseloomustus ja väärtused pärinevad alles 20. saj algusest (1930ndad), siis on raske tuvastada vanimate säilinud hoonete Vilsandi rahvuspargi Lääne‐Saaremaa külade täpsemat ehitamise aega. Vanimad säilinud hoonete iseloomustus ja väärtused on esitatud palkehitised pärinevad tõenäoliselt 19. saj vanuse ja arhitektuurse lahenduse järgi keskpaigast ja lõpust ning 20. saj algusest, need järgmiselt: võivad olla säilinud ka hilisemate ümberehitiste 1. vanemad palkhooned ja muud ehitised (19. kehandis. saj II pool – 20. saj algus); Kuna külades on taolisi tüüpilisi talurahva 2. lahuselamud (19. saj lõpp – 20. saj I pool); arhitektuuri esindavaid palkmaju võrdlemisi 3. uued hooned (20. saj lõpp – 21. saj algus). vähe säilinud, on neist autentsemad hinnatud väga väärtuslikeks (VV) ja väärtuslikeks (V). Külade hoonestuse vanuse hindamise aluseks Need haruldased hooned vajaksid säilitamist on olnud ajalooliste kaartide ning võimalusel taastamist. lokaliseerimisjoonised ja väline vaatlus (ehituskonstruktsioonid
    [Show full text]
  • Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda
    Kinnitatud Lümanda vallavolikogu 30.11.2012.a. määrusega nr 65 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel......................... 19 2.3.1
    [Show full text]
  • Kaarma Valla Üldplaneering
    ERKAS Pärnu Instituut OÜ Kaarma Vallavalitsus KAARMA VALLA ÜLDPLANEERING Osaline kehtestamine Kaarma Vallavolikogu 07.07.2010 määrusega nr 9 Kuressaare-Pärnu 2008/2010 ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Kaarma Vallavalitsus KAARMA VALLA ÜLDPLANEERING EESSÕNA Kaarma valla üldplaneeringut on koostatud pikalt. Üldplaneering algatati kui Kaarma ja Kuressaare vallad ühinesid. Üldplaneering algatati Kaarma Vallavolikogu 20.10.2000. a otsusega nr 68. 31.01.2007 algatas Kaarma Vallavolikogu otsusega nr 10 üldplaneeringuga kavandatud tegevustele keskkonnamõju strateegilise hindamise. 29.06.2009 kiitis Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon oma kirjaga HLS 6-8/14399 Kaarma valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise heaks. 23.09.2009. otsusega nr 68 algatas Kaarma Vallavolikogu Kuressaare linna ja Kaarma valla ühisplaneeringu. Käesolev üldplaneering on koostatud selliselt, et planeeringupõhilahendused ei hõlma ühisplaneeringuga planeeritavat ala. Järgnevad üldplaneeringu lahendused on eelneva pika ja põhjaliku töö täiendatud tulem, kus kaalutlemise ja mõjude hindamise tulemusena leiti parimad lahendused säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Kaarma valla üldplaneering1 valmis Kaarma valla ja ERKAS Pärnu Instituut OÜ vahelises koostöös. Planeeringu koostamisel on kasutatud ka 2003. aastal koostatud Saare maakonna rannaalade tsoneeringu2 tulemusi. Planeeringu koostamisel osales töögrupp: Margus Mägi Kaarma vallavanem; Aare Saar Kaarma valla arengu peaspetsialist; Urmas Sepp Kaarma valla abivallavanem; Peeter Tammai Kaarma valla planeerimis-
    [Show full text]