Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda Kinnitatud Lümanda vallavolikogu 30.11.2012.a. määrusega nr 65 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel......................... 19 2.3.1 Jäätmevaldaja kohustused................................................................................. 19 2.3.2 Tootja vastutus ja kohustused............................................................................. 21 2.3.3 Ohtlike jäätmete käitlemise erinõuded............................................................... 22 3. Jäätmehoolduse hetkeolukord................................................................................................... 24 3.1 Piirkonnas tekkivate jäätmete kogused ja koostis........................................................ 24 3.1.1 Olmejäätmed...................................................................................................... 26 3.1.2 Pakendijäätmed.................................................................................................. 30 3.1.3 Biolagunevad jäätmed....................................................................................... 33 3.1.4 Ohtlikud jäätmed............................................................................................... 34 3.1.5 Tööstusjäätmed.................................................................................................. 36 3.1.6 Ehitus- ja lammutujäätmed................................................................................ 38 3.2 Lääne-Saaremaa omavalitsustes tekkinud jäätmete käitlemine.................................. 40 3.2.1 Olmejäätmte vedu............................................................................................. 40 2 3.2.2 Jäätmete üleandmisvõimalused ja kogumispunktid ........................................ 41 3.2.3 Jäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine .......................................................... 49 3.2.4 Piirkonna jäätmekäitlejad ............................................................................................. 51 3.3 Probleemid jäätmehoolduses ............................................................................................... 51 4. Jäätmehoolduse maksumus ja rahastamine ................................................................................ 58 4.1 Jäätmete käitlemise tasu ........................................................................................................ 58 4.2 Jäätmehoolduse rahastamine kohaliku omavalitsuse tasandil ............................. 58 4.3 Investeeringud lähiaastate jäätmehooldusesse ........................................................... 60 5. Jäätmekäitluse mõju keskkonnaseisundile ................................................................................... 62 5.1 Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnaseisundile .............................................. 63 6. Eesmärgid jäätmehoolduse arendamiseks .................................................................................... 64 6.1 Eesmärkide seadmise alused ............................................................................................... 64 6.1.1 Õigusaktidest tulenevad nõuded ................................................................................ 64 6.1.2 Riiklikud eesmärgid jäätmehoolduse arendamisel ............................................ 64 6.2. Jäätmete tekkeprognoos ....................................................................................................... 66 6.3 Jäätmehoolduse eesmärgid järgnevateks aastateks ............................................... 68 6.3.1 Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta ............................. 68 6.3.2 Jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine .............................................. 69 6.3.3 Jäätmete ohtlikkuse vähendamine .......................................................................... 71 6.3.4 Jäätmete taaskasutamine .............................................................................................. 72 6.3.5 Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine .............................................................. 77 6.3.6 Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine .............................................................. 78 6.4 Meetmed ja tegevuskava eesmärkide saavutamiseks ........................................ 79 LISAD Lisa 1. Elanike arv Lääne-Saaremaa omavalitsustes asulate lõikes ........................................... 86 Lisa 2. Jäätmehooldust reguleerivad eesti Vabariigi õigusaktid ..................................................... 89 Lisa 3. Lääne-Saaremaa omavalitsustes aastatel 2007-2009 tekkinud/kogutud jäätmed 91 Lisa 4. Segapakendite liigitus SEI uurimustöös ...................................................................................... 96 3 SISSEJUHATUS Kohaliku omavalituse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse korraldamist. Jäätmekava koostamise kohustus tuleneb jäätmeseadusest (RT I 2004, 9, 52), mille § 42 lõige 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava koostada ka mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Arvestades Lääne-Saaremaa omavalitsuste geograafilist eripära, rahva arvu ning sarnaseid probleeme jäätmehoolduses, otsustati koostada piirkonnale üks ühine jäätmekava. Lääne-Saaremaa valdade ühine jäätmekava haarab Saaremaa lääneosa viite valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ja Torgu valda. Kava eesmärk on piirkonna jäätmehoolduse arendamine keskkonnaohutul ja majanduslikult efektiivsel moel, et vähendada piirkonnas tekkivate jäätmete hulka ja ohtlikkust ning suurendada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist. Jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuste arengukava üheks osaks. Kava on koostatud aastateks 2012-1016. Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud jäätmeseaduse §-dest 39 ja 42, mis sätestavad üldnõuded kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava sisu kohta. Jäätmekavas antakse ülevaate Lääne-Saaremaa omavalitsustest üldisemalt (paiknemine, rahvastik, infrastruktuur jne.), kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta, olemasolevatest jäätme- kogumissüsteemidest, jäätmehoolduse üldisest korralduselikust poolest (sh erinevate osapoolte vastutusest jäätmehoolduse korraldamisel) ning peamistest probleemidest jäätmehoolduses. Samuti on jäätmekavas käsitletud jäätmeveo arendamist omavalitsuste territooriumil, jäätmete liigiti kogumise- ja sortimise arendamist, jäätmehoolduse rahastamist ning investeeringute vajadust. Antud on ka hinnang jäätmevoogude arengule tulevikus, eesmärgid jäätmehoolduse arendamiseks järgnevatel aastatel ning tegevuskava koos meetoditega eesmärkide saavutamiseks. Eesmärkide seadmisel on lisaks seadustest tulenevatele nõuetele arvestatud Riigi jäätmekavas 2008-2013 sätestatud nõudmisi, arengusuundi ning soovitusi. Jäätmetekke iseloomustamiseks kasutati piirkonda teenindava jäätmekäitlusettevõtte, Prügimees OÜ, ning riiklikku jäätmetekkestatistikat haldava Keskkonnateabe Keskuse andmeid. Olemasoleva olukorra selgitamiseks täiendavaid uuringuid läbi ei viidud. 4 Käesolevas jäätmekavas on käsitletud nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses tekkivaid jäätmeseaduse reguleerimisalasse kuuluvaid jäätmeliike, jäätmeseaduse reguleerimisalasse mittekuuluvaid jäätmeliike käesolevas jäätmekavas käsitletud ei ole. Jäätmeseaduse § 1 lg-te 1¹ ja 2 kohaselt ei kuulu seaduse reguleerimisalasse: 1) välisõhku heidetavad gaasilised heited ning maapõues säilitamise eesmärgil kogutud ja transporditud ning maapõues säilitatav süsinikdioksiid; 2) ehitustegevuse käigus välja kaevatud saastumata pinnas ja muu loodusomane materjal, kui on kindel, et materjali kasutatakse selle loomulikus olekus ehitamiseks selles kohas, kust see välja kaevati; 3) radioaktiivsed jäätmed kiirgusseaduse tähenduses; 4) lõhkematerjali jäätmed lõhkematerjaliseaduse tähenduses; 5) loomade väljaheited, kui need ei ole hõlmatud jäätmeseaduse paragrahvi lg 2 punktiga 2, põhk ega muud loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmisest või metsandusest pärinevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses, metsanduses või biomassist energia tootmiseks menetluste või meetoditega,
Recommended publications
  • Põllumajandusmaastikud Luubi
    Lümanda Valla TEATAJA NR 33 Juuni 2007 26 . aprill 2007.a Juunikuu volikogu istungil kinnitati eelmise VOLIKOGUS aasta aruanne. Küllap jääb 2006. aasta Lümanda valla ajalukku muudatuste aastana, 1. Lümanda valla eelarve sest lisaks valimiste järel tööle asunud koostamise, vastuvõtmise, vallavanemale on majas vahetunud veel viis täitmise ja aruandluse esitamise kord töötaja t. Nagu ikka, vajab uus meeskond 2. Lümanda valla eelarvest sisseelamist, aga töö tahab tegemist ja sotsiaaltoetuste maksmise kord igapäevaelu elamist. Mul on heameel selle 3. Pikapäevakooli projekti üle, et neist muudatustest probleeme ei ole rahastamisega seotud eelarve tekkinud ja uued inimesed on oma muudatus amteiülesannetega ilusasti toime tulnud. 4. Lümanda valla heakorra eeskirja Eelmine aasta tõi valda aktiivseima ehitustegevuse. Korraga olid töös lasteaed, muutmine koolimaja ja Taritu Rahvamaja. Väiksemaid tegemisi jätkus ka keskusehoonesse, 5. Muuseumi põhikirja I lugemine 6. Teehoiutööde järjekorra kus värskendati saali ja vahetati välja katlamaja tehnika. Sügisepoole sai kinnitamine uuendatud Lümanda keskuse tänavavalgustust. 7. Muudatus SOL-i volikogusse 8. DP algatamine Kotlandi küla Käesoleval aastal jätkame koolimaja remondiga. Kooli õuele tuleb Hannusemetsa II kinnistul (OÜ kunstmurukattega spordiväljak. Vallavolikogu algatusel töötati välja teede Astrotel avaldus) hindamise kord ja kevade hakul teostati teede olukorra analüüs, mis 9. Maakorraldus lõpptulemusena võim aldab viia vallateede remondi uuele kvaliteeditasandile. Muha -Ranna maaüksuse Analüüsi
    [Show full text]
  • OMAD JA VÕÕRAD KODUAIAS Esseistlik Mõtiskelu Puude Ja
    OMAD JA VÕÕRAD KODUAIAS Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Marju Kõivupuu Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskus, vanemteadur Artikkel on seotud Kultuuriteooria Tippkeskuse ja sihtfinantseeritava teadusteemaga „Maastikupraktika ja -pärand” (SF010033s07). Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Esseistlik mõtiskelu puude ja ilutaimede tähtsusest ja tähendusest meie ümber Tavaliselt on nii, et lühemale või pikemale kirjatööle eelneb mingi isiklik lugu, teinekord millegi näiliselt tühisegi teadvustamine või kogemine, millest miski saab alguse. Selle teksti eellugu ulatub eelmisse aastatuhandesse. Ühel järjekordsel võrukeste kokkusaamisel Kaika suveülikoolis hakati arutama, millises ajaloolise Võrumaa nulgas-kolgas on kombeks olnud kodutalu ümber ka lilli ja ilupõõsaid istuda, millises aga on seda tegevust peetud mõttetuks ning veidraks aja ja raha raiskamiseks. Hargla kihelkonna Mäe-Matsi ja Urvaste kihelkonna Vahtsõ-Horma talude sellekohase võrdluse leiab Võro-Seto 1999. aasta „Tähtraamatust”. Talu ümbre ilutaimi istutajat imeteläs hirmutulõ1 [Hargla]. – Taluümbrusõ iist hoolitsõ- das – istutõdas puid, puhmõ, lilli ja muud säänest kraami [Urvaste] (Faster 1999: 62–63.) Oma lapsepõlvest, sealtsamast Hargla kihelkonna Saru külast ja Saru-Mäepõrust mäletan kahte naist, mõlemad sugulased, kellele polnud lasteõnne antud. Mehed olid neil mõlemal Nõukogude mobilisatsiooni eest mõneks ajaks metsa läinud ja sinna tervise jätnud. Nii räägiti. Mõlema naise näputööoskused
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Lae Alla Pdf (3,8
    Teesu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017–2026 Keskkonnaamet 2016 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 7 1.3. Huvirühmad ....................................................................................................................... 10 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 10 1.5. Uuritus................................................................................................................................ 11 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................ 11 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 11 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................... 11 2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................. 13 2.1. Elustik ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda
    Kinnitatud Kihelkonna Vallavolikogu 30. jaanuari 2013 määrusega nr 2 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel........................
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Lümanda Valla Arengukava: Strateegia Aastani 2020
    LÜMANDA VALLA ARENGUKAVA STRATEEGIA AASTANI 2020 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................... 3 1.1 Arengukava õiguslik alus .................................................................... 3 1.2 Arengukava koostajad ja ülesehitus ..................................................... 3 1.3 Arengukavas kasutatavad põhimõisted ................................................ 4 2. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS.................................................................... 7 2.1 Asend ja territoorium ......................................................................... 7 2.2 Rahvastik ja asustus .......................................................................... 8 2.3 Kohalik omavalitsus .......................................................................... 14 2.4 Valdkondade ülevaade ...................................................................... 18 2.4.1 Sotsiaalne keskkond ................................................................... 18 Haridus .......................................................................................... 18 Rahvakultuur ja sport ....................................................................... 22 Seltsitegevus .................................................................................. 25 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid ........................................................... 26 Turvalisus ....................................................................................... 28 2.4.2 Tööjõud
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
    [Show full text]
  • Kesknõmme LKA Eeskirja Seletuskiri
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning kaitseala välispiiri ja tsoneeringut ning vähendatakse metsavajakuid rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise esindatuse tagamiseks. Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kehila, Sepise ja Veeremäe külas. Kesknõmme looduskaitsealale jääv Sepise jugapuu võeti üksikelemendina kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Rändrahnude, kivikülvide ja põlispuude nimekirja kinnitamine”. Osa praegusest kaitsealast võeti kaitse alla Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”, kui kaitse alla võeti „Tuhkpihlaka ja jugapuu kasvukoht”. Ajakohastamisele kuuluv kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005. a määrusega nr 207 „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord
    [Show full text]