Kinnitatud Lümanda vallavolikogu 30.11.2012.a. määrusega nr 65

LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE

ÜHINE JÄÄTMEKAVA

AASTATEKS 2012-2016

SISUKORD

Sissejuhatus

1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus...... 7

1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused...... 7

1.2 Rahvastik...... 8

1.3 Sotsiaalsfäär...... 11

1.4 Infrastruktuur...... 12

1.5 Ettevõtlus...... 14

2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded...... 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid...... 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused...... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel...... 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel...... 19 2.3.1 Jäätmevaldaja kohustused...... 19 2.3.2 Tootja vastutus ja kohustused...... 21 2.3.3 Ohtlike jäätmete käitlemise erinõuded...... 22

3. Jäätmehoolduse hetkeolukord...... 24 3.1 Piirkonnas tekkivate jäätmete kogused ja koostis...... 24 3.1.1 Olmejäätmed...... 26 3.1.2 Pakendijäätmed...... 30 3.1.3 Biolagunevad jäätmed...... 33 3.1.4 Ohtlikud jäätmed...... 34 3.1.5 Tööstusjäätmed...... 36 3.1.6 Ehitus- ja lammutujäätmed...... 38 3.2 Lääne-Saaremaa omavalitsustes tekkinud jäätmete käitlemine...... 40 3.2.1 Olmejäätmte vedu...... 40

2 3.2.2 Jäätmete üleandmisvõimalused ja kogumispunktid ...... 41

3.2.3 Jäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine ...... 49

3.2.4 Piirkonna jäätmekäitlejad ...... 51

3.3 Probleemid jäätmehoolduses ...... 51

4. Jäätmehoolduse maksumus ja rahastamine ...... 58

4.1 Jäätmete käitlemise tasu ...... 58

4.2 Jäätmehoolduse rahastamine kohaliku omavalitsuse tasandil ...... 58

4.3 Investeeringud lähiaastate jäätmehooldusesse ...... 60

5. Jäätmekäitluse mõju keskkonnaseisundile ...... 62

5.1 Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnaseisundile ...... 63

6. Eesmärgid jäätmehoolduse arendamiseks ...... 64

6.1 Eesmärkide seadmise alused ...... 64

6.1.1 Õigusaktidest tulenevad nõuded ...... 64

6.1.2 Riiklikud eesmärgid jäätmehoolduse arendamisel ...... 64

6.2. Jäätmete tekkeprognoos ...... 66

6.3 Jäätmehoolduse eesmärgid järgnevateks aastateks ...... 68

6.3.1 Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta ...... 68

6.3.2 Jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine ...... 69

6.3.3 Jäätmete ohtlikkuse vähendamine ...... 71

6.3.4 Jäätmete taaskasutamine ...... 72

6.3.5 Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ...... 77

6.3.6 Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine ...... 78

6.4 Meetmed ja tegevuskava eesmärkide saavutamiseks ...... 79

LISAD

Lisa 1. Elanike arv Lääne-Saaremaa omavalitsustes asulate lõikes ...... 86

Lisa 2. Jäätmehooldust reguleerivad eesti Vabariigi õigusaktid ...... 89

Lisa 3. Lääne-Saaremaa omavalitsustes aastatel 2007-2009 tekkinud/kogutud jäätmed 91

Lisa 4. Segapakendite liigitus SEI uurimustöös ...... 96

3

SISSEJUHATUS

Kohaliku omavalituse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse korraldamist. Jäätmekava koostamise kohustus tuleneb jäätmeseadusest (RT I 2004, 9, 52), mille § 42 lõige 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava koostada ka mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Arvestades Lääne-Saaremaa omavalitsuste geograafilist eripära, rahva arvu ning sarnaseid probleeme jäätmehoolduses, otsustati koostada piirkonnale üks ühine jäätmekava.

Lääne-Saaremaa valdade ühine jäätmekava haarab Saaremaa lääneosa viite valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ja Torgu valda. Kava eesmärk on piirkonna jäätmehoolduse arendamine keskkonnaohutul ja majanduslikult efektiivsel moel, et vähendada piirkonnas tekkivate jäätmete hulka ja ohtlikkust ning suurendada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist. Jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuste arengukava üheks osaks. Kava on koostatud aastateks 2012-1016.

Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud jäätmeseaduse §-dest 39 ja 42, mis sätestavad üldnõuded kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava sisu kohta. Jäätmekavas antakse ülevaate Lääne-Saaremaa omavalitsustest üldisemalt (paiknemine, rahvastik, infrastruktuur jne.), kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta, olemasolevatest jäätme- kogumissüsteemidest, jäätmehoolduse üldisest korralduselikust poolest (sh erinevate osapoolte vastutusest jäätmehoolduse korraldamisel) ning peamistest probleemidest jäätmehoolduses. Samuti on jäätmekavas käsitletud jäätmeveo arendamist omavalitsuste territooriumil, jäätmete liigiti kogumise- ja sortimise arendamist, jäätmehoolduse rahastamist ning investeeringute vajadust. Antud on ka hinnang jäätmevoogude arengule tulevikus, eesmärgid jäätmehoolduse arendamiseks järgnevatel aastatel ning tegevuskava koos meetoditega eesmärkide saavutamiseks. Eesmärkide seadmisel on lisaks seadustest tulenevatele nõuetele arvestatud Riigi jäätmekavas 2008-2013 sätestatud nõudmisi, arengusuundi ning soovitusi. Jäätmetekke iseloomustamiseks kasutati piirkonda teenindava jäätmekäitlusettevõtte, Prügimees OÜ, ning riiklikku jäätmetekkestatistikat haldava Keskkonnateabe Keskuse andmeid. Olemasoleva olukorra selgitamiseks täiendavaid uuringuid läbi ei viidud.

4 Käesolevas jäätmekavas on käsitletud nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses tekkivaid jäätmeseaduse reguleerimisalasse kuuluvaid jäätmeliike, jäätmeseaduse reguleerimisalasse mittekuuluvaid jäätmeliike käesolevas jäätmekavas käsitletud ei ole.

Jäätmeseaduse § 1 lg-te 1¹ ja 2 kohaselt ei kuulu seaduse reguleerimisalasse:

1) välisõhku heidetavad gaasilised heited ning maapõues säilitamise eesmärgil kogutud ja transporditud ning maapõues säilitatav süsinikdioksiid; 2) ehitustegevuse käigus välja kaevatud saastumata pinnas ja muu loodusomane materjal, kui on kindel, et materjali kasutatakse selle loomulikus olekus ehitamiseks selles kohas, kust see välja kaevati; 3) radioaktiivsed jäätmed kiirgusseaduse tähenduses;

4) lõhkematerjali jäätmed lõhkematerjaliseaduse tähenduses;

5) loomade väljaheited, kui need ei ole hõlmatud jäätmeseaduse paragrahvi lg 2 punktiga 2, põhk ega muud loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmisest või metsandusest pärinevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses, metsanduses või biomassist energia tootmiseks menetluste või meetoditega, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimese tervist; 6) veemajanduse ja veeteede majandamise, üleujutuste ärahoidmise, üleujutuste ja põudade mõju leevendamise või maaparanduse eesmärgil pinnavees ümber paigutatud setted, kui on tõendatud, et need setted ei avalda jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjulikku toimet.

Lisaks ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse osas, mis on reguleeritud teiste seadustega või Euroopa Liidu määrustega:

1) reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed; 2) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), nimetatud käitlemine.

Lääne-Saaremaa valdade ühise jäätmekava on koostanud Eesti Maaülikooli linna- ja tööstusmaastike korralduse eriala magistriastme üliõpilane Egle Tamm koostöös omavalitsuste esindajatega. Kava koostati vahemikus november 2010 kuni november 2011. Koostamisel kasutati

5 juhisena Jäätmekava koostamise juhendit (SA REC Estonia, 2003).

Vastavalt Jäätmeseaduse § 59 lõikele 2 jõustub kohaliku omavalitsuse üksuste ühine jäätmekava siis, kui selle on vastu võtnud kõigi koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud. Olemasolevad valla jäätmehoolduseeskirjad tuleb üle vaadata ning vajadusel viia sisse muudatused hiljemalt kuue kuu jooksul arvates käesoleva jäätmekava vastuvõtmise kuupäevast. Jäätmekava ajakohastamiseks on omavalitsustel kohustus see üle vaadata iga viie aasta järel. Kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, tuleb kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastada ühe aasta jooksul ajakohastatud riigi jäätmekava kinnitamisest arvates.

6 1. LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜLDISELOOMUSTUS

1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused

Ühtse jäätmekava koostanud viis valda asuvad Saaremaa lääne- ja looderannikul ning Sõrve poolsaarel. Kokku moodustavad vallad 922 km² suuruse maa-ala, hõlmates u. 31% Saare maakonna pindalast. Valdade asend ning paiknemine on näidatud alloleval, Saare maakonna haldusjaotuse, kaardil (joonis 1).

Joonis 1 . Saare maakonna haldusjaotus

Mustjala vald, mis asub Saaremaa põhja-loodeosas, on vaadeldava piirkonna põhjapoolseim vald. Naabriteks on ida suunas Leisi, lõunas Kärla ning läänes Kihelkonna vald. Merepiiri moodustavad Läänemeri ning Küdema laht ja Tagalaht. Mustjala valla rannikuala on vähe liigestatud, valla territooriumile jääb Saaremaa kõrgeim pankrannik,

Panga pank. Mustjala vald on Saaremaa metsarikkaim vald.

7 Kihelkonna vald paikneb Saaremaa looderannikul. Maismaanaabriteks kirdeosas on Mustjala, kaguosas Kärla ning lõunaosas Lümanda vald. Kihelkonna valla rannikuala on hästi liigestatud, lisaks paljudele väiksematele saarekestele ja laidudele, kuuluvad Kihelkonna valla koosseisu ka Vaika saared ning Lääne-Saaremaa ainus inimasustusega väikesaar, Vilsandi. Omapärase ning liigirohke elustiku kaitseks on Kihelkonna ning selle naabervalla Lümanda territooriumi rannikualadest, meresaartest, laidudest ja rahudest moodustatud Baltimaade vanima kaitseala, Vilsandi Rahvuspark.

Lümanda vald on nii Saaremaa, kui terve Eesti läänepoolseim vald. Merepiiriks on Läänemeri oma lahesoppidega (Atla laht ja Kihelkonna laht), maismaapiir kulgeb lõunas mööda Salme valla piiri, idas on naabriks Kärla vald ning põhja-kirdesuunas Kihelkonna vald. Sarnaselt Kihelkonna vallaga, on ka Lümanda valla rannajoon hästi liigestatud. Lisaks juba eelnimetatud Vilsandi Rahvuspargile, asub Lümanda valla territooriumil teinegi kaitseala, Viidumäe Looduskaitseala, mille keskus asub Saaremaa kõrgeimas punktis.

Salme vald asub Saaremaa edelaossa jääva Sõrve poolsaare kaelal (põhja-kirdeosas). Valla läänepoolne merepiir (Läänemere rannik) on liigestatud, sealset rannikupilti ilmestavad mitmed väiksemad ja suuremad lahesopid (Ariste laht, Lõu laht, Möldri laht, Lahetaguse laht) ning nendesse jäävad saared ja saarekesed. Seevastu idapoolne merepiir (Liivi lahe rannik) on suhteliselt ühtlane. Ühtset maismaapiiri omab Salme vald loodeosas Lümanda, põhjaosas Kärla, kirdeosas Kaarma ning lõunaosas Torgu vallaga. Suurim vooluveekogu on valla põhjaossa jääv Salme jõgi, mis ühendab Suure Katla ning Ariste lahe.

Torgu vald asub Sõrve poolsaare lõunaosas ning on Saaremaa kõige lõunapoolsem vald. Pea 80 % valla piirist moodustab merepiir, ühtne maismaapiir on Torgul (valla põhja-kirdeosas) vaid Salme vallaga. Torgu valda ümbritsevad läänes Läänemeri, lõunas Irbeni väin ning idas Liivi laht. Sõrve poolsaare tipus on Sõrve säär ja selle jätkuna Irbeni väinas rida laide (Lombimaa, Vesitükimaa,

Pitkasääremaa), valla kirdepiiril asub kaitsealune Viieristi rannaastang (19 m). Üle 60% Torgu valla

üldpindalast on kaetud metsaga, kus muuhulgas kasvavad mitmed kaitsealused liigid.

1.2 Rahvastik

Vaadeldavas viies Lääne-Saaremaa vallas elab kokku 4062 inimest (seisuga 01.01.2011), Saare maakonna rahvastikust moodustab see u. 11%. Keskmine asustustihedus vaadeldavates valdades on

8 3-4 in/km². Teistest valdadest kordades kõrgem asustustihedus (11 el/km²) on piirkonna väikseimas vallas, Salme vallas, kus asustustihedus küündib Saare maakonna keskmiseni (11,3 el/km²).

Üldplaneeringuga tiheasustusaladeks määratud alasid üheski vallas ei ole. Valla keskuse moodustavad nn. kompaktse hoonestusega alad, kus asuvad valla tähtsamad ühiskondlikud hooned ning suure osa asula elanikest moodustavad kortermajade elanikud. Allolevas tabelis (tabel 1) on antud ülevaade valdade suurusest, elanike arvust (seisuga 01.01.2011) ning asustustihedusest, lisaks on välja toodud suurimate asulate nimed ning valla keskasula kaugus maakonnakeskusest, Kuressaare linnast. Keskasula nimetus tabelis on antud tumedas kirjas, sulgudes on toodud elanike arv nimetatud asulas.

Tabel 1. Lääne- Saaremaa omavalitsused

Rahvastiku Asulate Keskasula Omavalitsus- Pindala Elanike tihedus arv kaugus

üksus (km²) arv Suurimad asulad

(in/km²) (tk) Kuressaarest

Kihelkonna alevik (389)

Kihelkonna Viki küla ( 51)

245,9 837 3,4 42 33 vald Rootsiküla küla (41)

Veere küla (36)

Lümanda küla (192)

Lümanda Koimla küla (106)

199,5 864 4,3 25 32 vald Karala küla (83)

Kotlandi küla (64)

Mustjala küla (289)

Võhma küla (106) Mustjala vald 235,5 742 3,2 21 29

Küdema küla (70)

Vanakubja küla (51)

Salme alevik (569)

Läätsa küla (143)

Salme vald 115,1 1271 11 25 19

Tehumardi küla (76)

Rahuste küla (55)

Iide küla (54)

Mäebe küla (34)

Torgu vald 126,4 353 2,8 22 50 Laadla küla (33)

Jämaja küla (28)

Elanikkonna jagunemine asulatesse vallasiseselt on ebaühtlane, 50-60% rahvastikust moodustavad keskasulas ning lisaks kahes-kolmes suuremas külas elavad inimesed. Palju on neid külasid, kus elanike arv jääb alla kümne, sh. on ka selliseid, kus püsielanikkond üldse puudub. Suvekuudel võib

9 elanike arv mõnes väikekülas aga kordades kasvada. Ülevaatlikud tabelid iga valla elanike arvu kohta asulate lõikes on toodud lisas 1.

Elanike arv kõigis vaadeldavates valdades perioodil 2003-2008 on pidevalt langenud. Kui 2003. aasta

1. jaanuari seisuga elas vaadeldavates valdades kokku 4624 inimest, siis 2008. aastal sama aja seisuga oli piirkonna elanike arv vähenenud 507 inimese võrra. Viimasel paaril aastal on rahva arvu

üldine vähenemine piirkonnas aeglustunud. Aastatel 2003-2008 vähenes rahva arv aastas keskmiselt

101 inimese võrra, aastatel 2009, 2010 (perioodil 01.01.2009-01.01.2011) on vähenemine olnud keskmiselt 17 inimest aastas. Muutusi vaadeldavate valdade elanike arvus aastatel 2003-2011 ( seisuga 1. jaanuar) illustreerib joonis 2. Joonisel kujutatud andmed pärinevad Rahvastikuregistrist.

1400

1300 1200

1100

1000

900 arv

800

700 600

Elanike 500

400

300

200 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Aasta

Kihelkonna vald Lümanda vald Mustjala vald

Salme vald Torgu vald

Joonis 2. Elanike arv Lääne-Saaremaa valdades aastatel 2003-2011 (seisuga 1. jaanuar)

Kõigis valdades moodustavad enamuse individuaalmajades elavad inimesed. 2000. aasta rahvaküsitluse andmetel elas ühepereelamutes 67,7 %, kortermajades 27,8 % ja muudes väikeelamutes 4,8 % kogu piirkonna rahvastikust. Kortermajadega asulaid on valdades enamasti üks.

Salme vallas on lisaks Salme alevikule kortermajad ka Läätsa külas. Protsentuaalselt kõige rohkem inimesi elas 2000. aasta rahvaküsitluse kohaselt kortermajades Kihelkonna (38%) ja Salme vallas

(34%), kõige vähem Torgu vallas (9,3%). Tabelis 2 on toodud 2000. aasta rahvaküsitluse

10 raames läbiviidud eluruumide loenduse andmed, mis iseloomustavad elanike jaotumist eritüüpi eluruumide vahel (allikas: Statistikaameti andmebaas).

Tabel 2. Asustatud tavaeluruumidega hooned elanike arvu ning asukoha järgi

Korterelamu Ühepereelamu Muu väikeelamu

Omavalitsusüksus

tk elanikke tk elanikke tk elanikke

Kihelkonna vald 18 326 240 537 14 58

Lümanda vald 4 157 244 647 10 59

Mustjala vald 7 194 213 552 5 14

Salme vald 21 431 246 700 11 51

Torgu vald 3 33 145 341 1 2

Kokku 53 1141 1088 2777 41 184

1.3 Sotsiaalsfäär

Viies vallas tegutseb kokku kuus haridusasutust: kaks põhikooli, kaks lasteaeda ning kaks põhikool-lasteaed. Salme ja Lümanda vallas on olemas eraldi nii põhikool kui lasteaed, Kihelkonna ja Mustjala vallas on põhikool ning lasteaed ühendatud. Torgul oma kooli ega lasteaeda ei ole, valla lastele kompenseeritakse kooliskäik Saaremaa teistesse omavalitsustesse.

Kultuuri hoidmise ja edendamisega tegelevad valla keskustes ja suuremates külades kultuurimajad ning erinevad kodanikuühendused, mittetulundusühingud, külaseltsid jms.

Igas vallas on vähemalt üks tegutsev raamatukogu.

Tervishoiuteenuseid osutavad peamiselt piirkonnas tegutsevad perearstid. Ainukesena viiest omavalitsusest on igal tööpäeval perearsti vastuvõtule võimalik minna Mustjala vallas. Kihelkonna ja Lümanda valda teenindab peamiselt üks perearst, kes kolmel päeval nädalas võtab patsiente vastu Kihelkonna alevikus ning kahel korral nädalas Lümanda külas. Lümanda valla idaosa elanikel on võimalik minna ka Salme valla perearsti vastuvõtule, kes korraldab oma Lümanda vallas elavate patsientide vastuvõtte Taritu koolimajas. Salme valla perearst teenindab lisaks Lümanda ja Salme valla elanikele ka Torgu valla inimesi, korraldades Torgu valla elanike vastuvõttu kord nädalas Iide külas. Lisaks perearstidele pakub tervishoiu- ning hooldusteenust Lääne-Saaremaa omavalitsustes veel Kihelkonna alevikus asuv 20 voodikohaga hooldekodu ning Lümanda külas asuv hambaarsti kabinet.

11 Ülevaade omavalitsuste sotsiaal- ja tervishoiuasutustest on antud tabelis 3. Harisusasutuste puhul on sulgudesse kirjutatud vastavas asutuses õppivate laste arv seisuga 01.01.2011, andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemi registrist.

Tabel 3. Lääne-Saaremaa omavalitsuste sotsiaal- ja tervishoiuasutused

Omavalitsus- Tervishoid/sotsiaal-

Haridusasutused Kultuuriasutused

üksus hoolekanne

Kihelkonna Kihelkonna Kool (60) Kihelkonna Rahvamaja Kihelkonna perearstipunkt

(PK ja lasteaed Kihelkonna

vald Kihelkonna Valla Hooldekodu ühendatud) Raamatukogu

Lümanda Kultuurimaja Lümanda perearstipunkt Lümanda Põhikool (58) Taritu Rahvamaja

Lümanda Lümanda hambaarsti kabinet Lümanda Karu-Kati Lümanda

vald Perearsti vastuvõtt Taritu Lasteaed (32) Raamatukogu

külas

Taritu Raamatukogu

Mustjala Mustjala Lasteaed- Mustjala Rahvamaja

vald Põhikool (76) Mustjala Raamatukogu Mustjala perearstipunkt

Salme Põhikool (117) Salme Kultuurimaja

Salme vald Salme Lasteaed (36) Salme Raamatukogu Salme perearstipunkt

Torgu vald - Iide küla Raamatukogu Perearsti vastuvõtt Iide külas

1.4 Infrastruktuur

• Teedevõrgustik

Lääne-Saaremaa omavalitsuste ühendus naaberomavalitsuste ning maakonna keskusega on hea. Olulisemad ühendusteed on kõvakattega. Piirkonda läbib kolm riigi tugimaanteed: Kuressaare-Kihelkonna- Veere, Kuressaare- Sääre ja Kuressaare- Võhma- Panga.

Vallasisesed teed on osaliselt kruusa-, osaliselt kõvakattega.

• Sadamad, lautrikohad

Kihelkonna valla territooriumil on neli sadamat: munitsipaalomandis olev Jaagarahu sadam, era- omandis olevad Veere ja Papissaare sadam ning Vikati sadam Vilsandi saarel, mis kuulub

Keskkonnaministeeriumile. Lautrikohad on Vaigu, Rannaküla, Neeme ja Undva külas (kaks kohta).

Lümanda valla kaks olulisemat sadamakohta on Atla sadam ning Roopa sadam, lisaks on igas rannakülas ka mõni lautrikoht. Kokku on vallas 14 avalikku lautrikohta.

12 Mustjala valla territooriumil on 2 sadamat: Ninase poolsaarel asuv Saaremaa sadam ja eraomandis olev Varese kalasadam.

Salme vallas on avalikuks kasutuseks Salme jõel asuv Jõesadam, Läätsa, Lõmala ja Labuna paadisadamad ning Lahetaguse (2 kohta), Kotka, Kaugatoma ja Tehumardi lautrikohad. Nendele lisaks on 11 lautrikohta eramaadel.

Torgu vallas asub Mõntu sadam, mis töötab turismi, kala- ja jahisadamana.

Väikesadamana kasutatakse ka Kaunispe sadamat.

• Küte

Kihelkonna vallas on tsentraalküttel ainult Kihelkonna Kool, mille katlamaja koos küttetrassidega on renoveeritud. Kihelkonna aleviku tsentraalkatlamaja on oma tegevuse lõpetanud ja korterelamud viidud osaliselt majasisesele tsentraalküttele.

Ka Lümanda vallas trentraalkatlamaja puudub, oma keskküttesüsteemid on Lümanda küla kahel korruselamul, keskusehoonel, koolil ja lasteaial. Igas hoones on omaette küttesüsteem ja neid majandatakse sõltumatult üksteisest. Kooli köetakse vedelküttega

(kerge kütteõli), teisi hooneid tahkeküttega (puit).

Mustjala küla tsentraalkatlamaja lõpetas oma tegevuse 1994. aastal. Koolimaja katlamaja koos küttetrassidega renoveeriti 2004. aastal, millega omakorda liitus spordisaal 2005. aastal. Mustjala küla korterelamutest on majasisesel tsentraalküttel vaid üks elamu, ülejäänud kortermajades on lahendatud kütteprobleem individuaalselt. Salme valla keskasula tsentraalkatlamaja lõpetas tegevuse 2010.aastal. Samast aastast alustas tööd põlevkiviõlil töötav konteinerkatlamaja, millega kõetakse Salme aleviku

ühiskondlikke hooneid ja kortermaju. Katlamaja haldab SW Energia OÜ.

Torgu vallas tsentaalküte puudub.

• Vesi ja kanalisatsioon

Kihelkonna vallas on ühisveevärgi süsteem rajatud Kihelkonna alevikus ja Viki külas.

Ühiskanalisatsioonivõrguga on ühendatud vaid Kihelkonna alevik. Vee- ja kanalisatsioonitrasse

13 haldab Kihelkonna alevikus AS Kuressaare veevärk ning Viki külas Kihelkonna vallavalitsus. Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaregistri andmetel asub Kihelkonna valla territooriumil kolm reoveepuhastit: Kihelkonna reoveepuhasti Kihelkonna alevikus, Kangru farmi reoveepuhasti

Rootsiküla külas ning Loona õppekeskuse reoveepuhasti Loona külas.

Lümanda vallas on veevarustuse ja reovee käitlemise küsimused lahendatud enamasti individuaalselt. Mõlemad, nii ühisveevärk kui -kanalisatsioon, on rajatud vaid Lümanda külasse, kus asub ka reoveepuhasti. Lümanda küla vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning reoveepuhasti on täielikult renoveeritud, objekte haldab AS Kuressaare Veevärk. Ühisveevärk on välja ehitatud ka Koimla külas, kuid ühiskanalisatsioonisüsteem seal puudub. Oma reoveepuhasti on Lümanda vallas lisaks Lümanda küla reoveepuhastile veel

Pilguse mõisa kompleksil Pilguse külas ning Kipi-Koovi Matkakeskuses Kipi külas.

Mustjala vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenus kättesaadav vaid keskasulas.

Mustjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objekte haldab AS Kuressaare Veevärk.

Salme vallas on ühisveevärgisüsteemiga ühendatud Salme alevik ning Läätsa küla, väiksemad süsteemid on rajatud ka Tiirimetsa külla. Ühiskanalisatsioonivõrguga on ühendatud Salme aleviku ja Läätsa küla kortermajad, ühiskondlikud- ja ärihooned. Ühisknalisatsioonist tulev reovesi suunatakse Läätsa külas asuvasse reoveepuhastisse. Salme aleviku lääneosas, eramajade piirkonnas, ühiskanalisatsiooni välja ehitatud ei ole, reovee kogumiseks on seal isiklikud kogumis- või imbkaevud. Salme valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on renoveeritud, süsteeme haldab OÜ Salme SVK.

Torgu vallas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni süsteeme välja ehitatud ei ole. Valla territooriumil asub kaks reoveepuhastit, Kaavi kalafarmi reoveepuhasti Kaavi külas ning

VRHL OÜ Mõntu külmhoone reoveepuhasti Mõntu külas.

1.5 Ettevõtlus

Lääne-Saaremaa valdadele on iseloomulik suurte tööstusettevõtete puudumine, peamisteks tööandjateks piirkonnas on kohalikud omavalitsused ning nende allasutused. Kõige rohkem

14 ettevõtteid on Salme vallas. Ettevõtluses tegeletakse enim turistidele suunatud teenuste (toitlustus, majutus, aktiivne puhkus) pakkumisega, seda eriti suveperioodil. Keskmiselt töötab ettevõtetes 3-4 inimest, põhitöötajatele lisanduvad hooajalised töötajad. Suurimaks tööstusettevõtteks piirkonnas on Salme vallas asuv Läätsa Kalatööstus, mis 2009. aastal andis tööd 50 inimesele. Järgnevalt on peamiste valdkondade kaupa iseloomustatud ettevõtlust Lääne-Saaremaa omavalitsustes.

• Majutus/toitlustus

Majutus- ja toitlustusteenus on piirkonna peamine ettevõtlusvaldkond. Suurimad majutusettevõtted piirkonnas on Sõrve Turismitalu (100 kohta) Torgu vallas, Tehumardi Puhkekeskus (90 kohta) Salme vallas ja Pidula Puhkeküla (80 kohta) Kihelkonna vallas. Lümanda valla suurimaks majutusteenust pakkuvaks ettevõtteks on Pilguse mõis (48 kohta), toitlustusteenust pakub suvekuudel Lümanda Söögimaja. Mustjala vallas on suurimad majutusettevõtted Ninase Puhkeküla (26 kohta) ja Värava Talu (24 kohta). Majutus- ja toitlustusteenust koos erinevate vabaaja veetmise võimalustega pakuvad kõigis valdades lisaks suurematele külalistemajadele ja turismitaludele ka mitmed väikeettevõtjad ja FIE-d.

• Põllumajandus

Põllumajandusharudest peamine on lambakasvatus, suuremad lambafarmid asuvad Salme vallas (Ökoküla OÜ) ning Lümanda vallas (Imper OÜ, Tausamäe OÜ, Atla Mõis OÜ). Piimakarjakasvatajaid on piirkonnas vähem, suuremad neist on Salme vallas asuv Salme Põllumajanduse OÜ ning Kihelkonna vallas asuv Kangru LP OÜ. Lisaks kasvatatakse piirkonnas lihaveiseid (OÜ Landhord Trading Lümanda vallas, Ranna Villa OÜ Mustjala vallas). Mitmetes taludes (peamiselt turismiga tegelevates) kasvatatakse hobuseid ning teisi põllumajandusloomi. Põllukultuuride kasvatamisega tegelevad piirkonnas enamjaolt FIE-d ning talud, suurtootmist ei toimu. Tegeletakse nii teravilja- kui köögiviljakasvatusega, samuti heintaimede kasvatusega. Hoogustunud on piirkonna poollooduslike koosluste hooldamine (nii karjatamine kui niitmine).

Mitmetes piirkonna taludes kasvatatakse hooajaliselt marju ja puuvilju.

• Kalandus

Kalapüügiga tegelevad piirkonnas peamiselt FIE-d, ettevõttetest tegelevad sellel alal Monistico OÜ

15 Lümanda vallas, Veere OÜ Kihelkonna vallas ning VRHL OÜ Torgu vallas. Kalatöötlemisega tegelevad piirkonnas 3 suuremat ettevõtet: Läätsa Kalatööstus AS Salme vallas, VRHL OÜ (Mõntu Külmhoone) Torgu vallas ja Papissaar OÜ Kihelkonna vallas. Lisaks on Torgu valda,

Kaavi külla planeeritud kalade, vähilaadsete ning limuste kasvatus.

• Metsa- ja puidutööstus

Töötlevas tööstuses on piirkonnas enim puidu töötlemisega tegelevaid ettevõtteid. Pakutavad teenused on puidust akende-uste tootmine, saagimisteenused, hööveldamine, puitmööbli ja puidust viimistlusmaterjali tootmine. Lümanda vallas tegelevad sel alal Lanto Puit OÜ ja Peedu

Puit OÜ, Same vallas GR Ripplagi OÜ ning Saare Pinus OÜ, Mustjala vallas Vapsor OÜ.

Ka metsa majandamisega, ostu ja müügi ning nõustamisega tegeleb piirkonnas mitu firmat.

• Ehitus

Üldehitustöödega tegelevad piirkonnas Westland Invest OÜ (Salme vald), Mert OÜ (Lümanda vald) ning Kilingunde OÜ (Kihelkonna vald). Lisaks on piirkonnas puu- ning pottsepa teenuseid pakkuvaid ettevõtteid.

• Kaubandus

Arvestades Lääne-Saaremaa elanike arvu, on kaubanduses ülekaalus esmatarbekaupu müüvad jaemüüjad, suuri kaubandusettevõtteid piirkonnas ei ole. Lisaks Saaremaa Tarbijate Ühistu kauplustele (Kihelkonna, Lümanda, Mustjala ja Salme vallas) on piirkonnas ka eraettevõtteid, enamjaolt on tegemist toiduaineid müüvate kauplustega.

Lisaks eelnimetatud valdkondadele tegeletakse vaadeldavates valdades erinevate teenuste pakkumisega, sh. juuksuriteenuste, kinnisvara- ja maastikuhooldust, nõustamist jne. Salme ning Lümanda vallas on mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenust pakkuv ettevõte. Mustjala valla tuntuim ettevõte on Ranna Plast, kes tegeleb klaasplastist paatide ja keskkonnatehnika tootmisega. Lümanda vallas toodetakse looduslike ehitusmaterjalidena lupja (AS Limex) ning tõrva ( OÜ Saare Tõrv), lisaks on Lümanda vald oluline agariku ehk furtsellaaria (marmelaadi tooraine) kogumise piirkond. Lümanda ja Kihelkonna valla piiril tegutseb pudelivee tootja Saare Foods OÜ.

16 2. JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS JA ÜLDNÕUDED

2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad õigusakti

2.1.1 Eesti vabariigi seadused

Jäätmehoolduse korraldamisel kohaliku omavalitsuse tasandil juhindutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest ning kohaliku omavalitsuse määrustest. Eesti Vabariigi õigusaktidest on peamised jäätmehooldust reguleerivad seadused:

• Jäätmeseadus ( RT I 2004, 9, 52);

• Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278).

Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja sellise kasutamise ebasoodsa mõju piiramiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise ees (JS § 1 lg 1). Pakendiseadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest (PS § 1 lg 1). Lisaks jäätmeseadusele ja pakendiseadusele on kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduse korraldamisel vaja arvestada eelnimetatud seaduste põhjal vastu võetud määrustega (nt. olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused (Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4, RTL 2007, 9, 140)) ning teiste jäätmehooldust kaudselt reguleerivate seadustega (nt. Planeerimisseadus ( RT I 2002, 99, 579), Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558)). Ülevaade Eesti Vabariigi jäätmehooldust reguleerivatest

õigusaktidest tabelina on antud lisas 2.

2.1.2. Kohaliku omavalitsusüksuse määrused

Peamised kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad määrused on kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri.

Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduse arendamiseks ja pikaajaliseks planeerimiseks kinnitab kohalik omavalitsus jäätmekava, milles on kirjas lähiaastate jäätmehoolduse eesmärgid. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise aluseks on riiklik jäätmekava. Kohaliku omavalitsuse

üksuse jäätmekava võib koostada ka koostöös teiste omavalitsustega, st. ühise jäätmekava.

17 Jäätmekavaga paika pandud eesmärkide elluviimiseks ning jäätmehoolduse igapäevaseks korraldamiseks kehtestab omavalitsus jäätmehoolduseeskirja, mis käsitleb linnas või vallas tekkivate olmejäätmete käitlemist, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude omavalitsuse jaoks oluliste jäätmete käitlemise korda. Eeskiri sätestab ka jäätmeveo piirkonnad (korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustusega omavalitsuste puhul), järelevalve ja tervisekaitse nõuded ning sortimisele ja jäätmete kogumiskohtadele esitatavad nõuded. Järelvalvet jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostab kohaliku omavalitsus koostöös Keskkonnainspektsiooniga.

Lisaks eelnimetatutele võib omavalitsuse jäätmehoolduse korraldus olla reguleeritud muude määruste või õigusaktidega ( nt. ehitusmäärus, heakorra eeskiri, üldplaneering jne).

2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel

Jäätmehoolduse arendamist riiklikul tasandil koordineerib Keskkonnaministeerium, jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid (JS § 12 lg

2). Jäätmeseadu-sest tulenevad peamised kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduses on:

• Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses ( JS § 31 lg 1);

• Kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav, peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise ( JS § 31 lg 3- jõust. 01.01.2015);

• Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra (JS § 71¹ lg 1);

• Kohaliku omavalitsuse üksus või asutus koos Keskkonnainspektsiooniga teostab järelevalvet jäätmeseadusest tulenevate nõuete täitmise üle keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras ( JS § 119 lg1);

• Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises

tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud

18 jäätmeseaduse § 26 l-s1 nimetatud juhul (JS § 65 lg 2);

• Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja

pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas (PS § 15 lg 1).

• Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (JS § 39 lg 1);

• Jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega jäätmehoolduseeskiri (JS § 71 lg 1);

• elanike informeerimine omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmekäitlusnõuetest;

Nimekirjast on välja jäetud korraldatud jäätmevedu puudutavad punktid, kuna jäätmeseaduse § 135 lg

2 kohaselt korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus jäätmeseaduse §-de 66-69 tähenduses

Lääne-Saaremaa omavalitsustele ei laiene (kõikides omavalitsustes elab alla 1500 inimese).

2.3 Nõuded jäätmetekke vältimisel, jäätmete valdamisel ja käitlemisel

2.3.1 Jäätmevaldaja kohustused

Olgugi, et jäätmehoolduse arendamise ja korraldamise eest kohaliku omavalitsuse territooriumil vastutab kohalik omavalitsus, on jäätmeseaduse kohaselt igal jäätmevaldajal kohustus ennekõike ise kohaldada oma tegevust nii, et kõik jäätmeseaduses esitatud nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja sellise kasutamise ebasoodsa mõju piiramiseks, oleks täidetud. Jäätmevaldaja, jäätmeseaduse mõistes, on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed (JS § 9). Jäätmeseadusest tulenevad üldised nõuded jäätmetekke vältimiseks, tekkinud jäätmete valdamisel, üleandmisel ja käitlemisel, on järgmised:

• Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale (JS § 21 lg 1);

• Jäätmeseaduse § 21 lg-s 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluste piires :

19 1) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid (JS § 21 lg 2 p 1);

2) kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on

korduskasutatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral (JS § 21 lg 2 p 2);

• vähendada ohtlike ainete sisaldust materjalides ja toodetes ( JS § 21 lg 3).

• Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast (JS § 22¹ lg 1):

1) jäätmetekke vältimine;

2) korduskasutuseks ettevalmistamine;

3) ringlussevõtt;

4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus;

5) kõrvaldamine.

• Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud

nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule (JS § 28 lg 1);

• Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale (JS § 28 lg 1¹);

• Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks (JS § 28 lg 2);

• Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või kompleksluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid (JS § 28 lg 3);

20 • Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid jäätmeseaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele (JS § 29 lg 1);

• Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi (JS § 29 lg 2);

• Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat nagu see on määratletud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §-s 4 (JS § 29 lg 3);

• Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud (JS § 11 lg 2);

2.3.2 Tootja vastutus ja kohustused

Vastutus jäätmete eest saab alguse juba enne toote muutumist jäätmeks. Tootja peab lisaks eelpool toodud üldistele nõuetele jäätmetekke vältimisel, tekkinud jäätmete valdamisel,

üleandmisel ja käitlemisel, täitma veel järgmisi jäätmeseadusega sätestatud punkte:

• Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses:

1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkivate jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena (JS§ 24 lg 1 p 1); 2) edendama teisese toorme kasutamist toodetes (§ 24 lg 1 p 2);

• Toodetest tekkivate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, eelkõige taaskasutamise nõudeid tuleb arvesse võtta juba toodete kavandamisel ja projekteerimisel (§ 24 lg 3);

• Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemisega andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu ja nende asukoha kohta tootes (§ 24 lg 4);

• Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas (JS § 30 lg 1);

21 Eraldi on jäätmeseaduses sätestatud nõuded nn. probleemtoodete tootjatele. Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (JS § 25 lg 1). Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud, rehvid, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Jäätmeseadus kehtestab probleemtoodetele tootjavastutuse põhimõtte, mis tähendab, et tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Tootjavastutus rakendub nii toote valmistajale, maaletoojale, kui ka hulgi- ja jaemüüjale, kes peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest alates toote valmistamisest kuni toote muutumiseni jäätmeteks. Vastavalt jäätmeseaduse §-le 26 võib tootja valida, kas ta täidab kohustused tema poolt turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumisel ja nende taaskasutamisel või kõrvaldamisel individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega.

Lisaks tuleb tootjatel täita nõudeid, mis on kehtestatud toote pakendile, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimisele ja vähendamisele ning pakendijäätmete taaskasutamisele. Toodete pakenditele ja nende valmistamisele, kogumisele ja taaskasutamisele kehtestatud nõudmised on sätestatud pakendiseaduses. Turule lastud pakendatud kauba ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise eest vastutab pakendiettevõtja. Vastavalt pakendiseadusele on pakendiettevõtjal õigus temale pandud kohustused pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise osas anda üle taaskasutusorganisatsioonile. Sellisel juhul maksab pakendiettevõtja taaskasutusorganisatsioonile, kes omakorda maksab piirkonda teenindavale jäätmekäitlejale pakendijäätmete kogumise ja veo eest. Omavalitsusel on pakendijäätmete kogumissüsteemis suunav ja koordineeriv roll.

2.3.3 Ohtlike jäätmete käitlemise erinõuded

Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Kodumajapidamistes ja ettevõtetes ning asutustes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmetega ümberkäimisel tuleb arvestada järgmiste jäätme-seaduses sätestatud punktidega:

22 • Ohtlike jäätmete segamine muud liiki ohtlike jäätmetega, tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga ei ole lubatud, välja arvatud jäätmeseaduse §-s 61 sätestatud juhul (JS § 60 lg 1), st. kui suudetakse vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda, ning kui segamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud;

• Ohtlikke jäätmeid ei tohi segada eesmärgiga ümber liigitada ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks sel teel, et neid lahjendatakse ja vähendatakse sellega ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise piirväärtust (JS § 61 lg 2);

• Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist (JS § 62 lg 1);

• Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale (JS § 62 lg 2);

• Ohtlikke jäätmeid tohib vedada ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega ning rahvusvaheliste lepingutega sätestatud korras (JS § 62 lg 2);

Lisaks jäätmeseadusele reguleerib ohtlike jäätmete käitlemist rida määrusi, nt. asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded (RTL 2004, 49, 848), ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord (RTL 2004, 56, 939) jne.

23 3. JÄÄTMEHOOLDUSE HETKEOLUKORD

3.1 Piirkonnas tekkivate jäätmete kogused ja koostis

Käesoleva töö koostamise ajaks Lääne-Saaremaa omavalitsustes jäätmete tekkepõhist uuringut läbiviidud ei ole, seega ei saa päris täpselt õelda, kui palju jäätmeid piirkonnas tekib. Hetkel kasutada olev info on kohati lünklik ning selles ei kajastu kogu piirkonna territooriumil tekkiv jäätmete hulk. Kui eeldada, et enamus tekkivatest jäätmetest jõuab siiski vastavat luba omava jäätmekäitlejani, võib uskuda, et praegu kasutada olevad andmed piirkonnas tekkivatest jäätmetest ei tohiks tegelikest kogustest suuresti erineda.

Piirkonnas tekkivate jäätmekoguste leidmisel saab tugineda Lääne-Saaremaa valdasid teenindava jäätmekäitlusettevõtte, Prügimees OÜ, ning üleriigilist keskkonnaalast teavet koondava asutuse, Keskonnateabe Keskuse, poolt esitatud andmetele. Jäätmete koostise kirjeldamiseks on lisaks kasutatud teistes Eesti omavalitsustes läbiviidud uuringuid.

Keskkonnateabe Keskuse poolt esitatud jäätmealane teave põhineb piirkonnas tegutsevate ettevõtete ning piirkonda teenindavate jäätmekäitlejate poolt Keskkonnaametile esitatavate jäätmearuannete andmetel. Jäätmearuande esitamise kohustus Keskkonnaametile vähemalt kord aastas on Jäätmeseaduse § 117 lõige 1 alusel kõikidel jäätmeluba ja kompleksluba omavatel isikutel, samuti ohtlike jäätmete tekitajatel (v.a kodumajapidamised). Lisaks on Keskkonnaametil õigus nõuda jäätmearuannet ka neilt isikutelt, kelle tegevuseks jäätmeluba või kompleksluba pole nõutav, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas.

Keskkonnateabe Keskuse andmetel tekkis aastatel 2007-2010 Lääne-Saaremaa omavalitsustes kokku 2006,5 tonni jäätmeid. Ülevaade tekkinud jäätmetest valdade lõikes on antud lisas 3 toodud tabelites 20-24. Torgu valla kohta on esitatud andmed vaid aastate 2007 ja 2008 kohta, kuna aastatel 2009 ja 2010 Torgu vald jäätmete tekkekohana jäätmearuannetes ei kajastu.

Keskmisi tekkivaid jäätmekoguseid valdade lõikes jäätmearuannete põhjal anda ei ole mõtekas, kuna, kuna aastate lõikes on mõnede jäätmeliikide kogused väga erinevad. Näiteks mõjutavad keskmisi suurusi tugevalt ehitus- ja lammutusjäätmed (jäätmenimistu jaotisekood 17), mis on kaalult rasked, kuid mida aastate lõikes võib tekkida väga erinevas koguses, olenevalt ehituse või

24 lammutamise aktiivsusest, mahtudest jne. Lisaks on Keskkonnateabe Keskusest saadava info miinuseks tõsiasi, et kõikidel jäätmetekitajatel ei ole kohustust jäätmearuannet esitada ning esitatud jäätmearuanded on kohati puudulikud (aruannete vähene esitamine, jäätmete vale liigitamine). Jäätmeseaduse kohaselt peaks Keskkonnateabe Keskuse jäätmetekkestatistikas kajastuma ka piirkonna jäätmekäitlejate poolt omavalitsustest kogutud jäätmete kogused, kuid kuna reaalselt omavalitsustes tekkivad jäätmekogused on üsna väikesed ning kogumisring läbib ühel sõidul mitut omavalitsust, pole võimalik õelda, kui palju jäätmeid ühest või teisest omavalitsusest täpselt pärineb. Jäätmearuandes täidetakse jäätmete pärinemise lünk sellisel juhul märksõnaga „Saaremaa määramata vald“. Need jäätmekogused jäätmearuannete kohaselt hilisemas, konkreetse omavalitsuse jäätmetekke kohta tehtavas päringus, ei kajastu.

Lääne-Saaremaa omavalitsusi teenindava jäätmekäitlusettevõtte, Prügimees OÜ, andmetes aastatel 2007-2010 piirkonnast kogutud jäätmete kohta, kajastavad peamiselt piirkonnast kogutud olmejäätmed. 2009. aastal Lääne-Saaremaa omavalitsustest kokku 337,3 tonni jäätmeid. Ülevaade piirkonnast 2009.aastal kogutud jäätmete kohta on esitatud tabelis 4. Tabelis on toodud kodumajapidamistes tekkinud ja kogutud ohtlikud jäätmed,lisaks tekkis/koguti piirkonna ettevõtetest 0,55 tonni jäätmeid.

Tabel 4 . Lääne-Saaremaa valdadest 2009. aastal Prügimees OÜ poolt kogutud jäätmed (tonnides)

s.h.riigi

Olme-

Vald jäätmed s.h. maja- s.h. ette- ja KOV Sega- Klaas- Ohtlikud KOKKU

pidamistest võtetest asutus - pakendid pakendid jäätmed

kokku test

Kihelkonn 74 22 27 25 2 6 0,31 82,31

a Lümanda 53 27 16 10 1 11 0,2 65,2

Mustjala 49 15 29 5 2 6 0,05 57,05

Salme 87 50 23 14 3 10 0,11 100,11

Torgu 24 6 10 8 1 7 0,06 32,06

120 105 62

KOKKU 9 40 0,73 336,73 287

Prügimees OÜ-st saadud info põhineb peamiselt piirkonnast kokkukogutud jäätmetele ega arvesta jäätmekogustega, mis konteineritesse või kogumispunktidesse ei jõua ning käideldakse muul viisil.

Keskonnateabe Keskusest saadud info põhjal Prügimees OÜ 2009. aastal Lääne-Saaremaa

25 omavalitsustest jäätmearuannete põhjal jäätmeid ei kogunud, ka eelnevatel aastatel on jäätmearuannetes kajastuvad kogused olnud väga väikesed või olematud. Ühendades Keskkonnateabe Keskusest ja Prügimees OÜ-st saadud andmed, võib õelda, et 2009. aastal tekkis/koguti Lääne-Saaremaa omavalitsustes kokku 500 tonni jäätmeid. Kuna Torgu valla kohta jäätmearuannetes info 2009. aasta kohta puudub, arvutati Torgu valla keskmine jäätmeteke (27, 1 tonni) aastatel 2007,2008 jäätmearuannetes kajastuva info põhjal.

Järgnevates alapeatükkides on olemasolevat infot kasutades püütud jäätmeliikide kaupa analüüsida Lääne-Saaremaa omavalitsustes eeldatavalt tekkivate jäätmete kogust ja koostist. Kuna andmed ei põhine piirkonnas läbiviidud jäätmete tekkepõhisele uuringule, tuleb arvestada, et reaalselt piirkonna omavalitsustes tekkivad jäätmekogused ja nende koostis võivad siintoodust mõningal määral erineda.

3.1.1 Olmejäätmed

Olmejäätmed on kodumajapidamistes, kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud, oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed, jäätmed. Saare maakonna jäätmekava andmetel (andmed toetuvad

Prügimees OÜ kogemustele) tekib vallakeskustes ja linnalähedastes korterelamutega asulates ühe inimese kohta keskmiselt 0,8-1 m³ ehk 90-110 kg (jäätmete tihedus 0,11t/m³) jäätmeid aastas.

Jäätmeteke hajaasustustes ja väikestes asulates on hinnanguliselt kuni 0.6 m³ ehk 55-70 kg inimese kohta aastas. Võttes aluseks eelnevad hinnangud, on tabelis 5 toodud Lääne-Saaremaa omavalitsuste kodumajapidamistes eeldatavalt tekkivad olmejäätmekogused.

Tabel 5. Lääne-Saaremaa valdade kodumajapidamistes eeldatavalt tekkivad olmejäätmekogused

Elanike jaotus vallasiseselt (tk)

Keskmine

Tiheasustus Hajaasustus Tekkivad

Omavalitsus (jäätmeteke 110 kg (jäätmeteke 70 jäätmekogused (t/a) jäätmeteke elaniku

kohta (kg) /el aastas) kg/el aastas)

Kihelkonna 389 448 74 88,4

vald

Lümanda vald 192 675 68 78,4

Mustjala vald 289 458 64 85,7

Salme vald 712 559 117 92,1

Torgu vald 59 294 27 76,5

Kokku 1641 2434 350 Keskmine 84,2

26 Tabelist lähtuvalt tekib Lääne-Saaremaa majapidamistes aastas kokku 350 tonni olmejäätmeid. Valdade keskmine jäätmeteke elaniku kohta on tabeli põhjal 84,2 kg/aastas. Lisaks kodumajapidamistele tekib arvestatav kogus olmejäätmeid ka piirkonna ettevõtetes ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse allasutustes. 2009.aastal koguti Lääne-Saaremaa omavalitsuste ettevõtetest ning asutustest kokku 167 tonni olmejäätmeid. Eeldades, et enamus piirkonna ettevõtetes ja asutustes tekkivatest olmejäätmetest käideldakse legaalselt, st. antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, võib kogutud ca. 170 tonni lugeda piirkonna ettevõtetes ja asutustes tekkivaks aastaseks jäätmekoguseks. Kokku tekib piirkonnas seega u. 520 tonni (128 kg/el) olmejäätmeid aastas.

Aastate lõikes võib üldine olmejäätmete teke siintoodust küll veidi erineda.

OÜ Prügimees andmetel koguti aastatel 2007-2011 Lääne-Saaremaa valdadest kokku 1942 tonni segaolmejäätmeid.Ülevaade Lääne-Saaremaa omavalitsususte ettevõtetest, kodumajapidamistest ning riigi- ja KOV asutustest kogutud olmejäätmete kogustest on antud tabelis 6.

Tabel 6. Lääne-Saaremaa omavalitsustes aastatel 2007-2011 kogutud olmejäätmed

Kogutud olmejäätmed (t)

Omavalitsus Kokku 2007 2008 2009 2010 2011

Kihelkonna vald 106 94 74 71 69 414

Lümanda vald 124 115 53 60 59 411

Mustjala vald 107 97 49 55 53 361

Salme vald 160 152 87 95 98 592

Torgu vald 50 38 24 27 25 164

Kokku 547 496 287 308 304 1942

OÜ Prügimees andmetel koguti aastatel 2007-2011 kõige rohkem olmejäätmeid 2007.aastal (547 t), kõige madalam oli jäätmete kogus 2009. aastal (287 t). Kogutud jäätmete hulk viimasel kolmel aastal on püsinud üsna stabiilsena (keskmiselt 300 tonni aastas). Protsentuaalselt on jäätmekogused alates 2007. aastast vähenenud kõige rohkem Lümanda vallas (52,4%), Mustjala ja Torgu vallas on vähenemine olnud 50%, Salme vallas 38,8% ning Kihelkonna vallas 35%.

Koguseliselt kõige rohkem jäätmeid tekib Lääne-Saaremaa omavalitsutest Salme vallas, mille rahvaarv on piirkonna suurim. Keskmiselt koguti aastatel 2007-2011 Salme vallast 118,4 tonni olmejäätmeid aastas. Koguseliselt kõige vähem olmejäätmeid tekkis vaadeldaval perioodil Torgu vallas, kus aastane keskmine kogutud jäätmete hulk aastatel 2007-2011 oli 32,8 tonni. Kihelkonna

27 vallast koguti aastatel 2007-2001 keskmiselt 82,8 tonni olmejäätmeid (u. 20% Kihelkonna valla olmejäätmetest pärineb Vilsandi saarelt), Lümanda ja Mustjala vallast kogutud keskmised aastased jäätmekogused olid vastavalt 82,2 ja 72,2 tonni.

Ühe elaniku kohta koguti aastatel 2007-2011 keskmiselt kõige rohkem olmejäätmeid Lümanda vallas (102,7 kg/el), kõige vähem jäätmeid ühe elaniku kohta koguti vaadetaval perioodil Torgu vallas (92,5 kg/el). Salme vallas koguti aastatel 2007-2011 ühe elaniku kohta keskmiselt 101,3 kg, Mustjala vallas 97,7 kg ning Kihelkonna vallas 96,5 kg olmejäätmeid.

Kogutud olmejäätmete koguselist jaotumist kodumajapidamiste, riigi- ja KOV asutuste ning ettevõtete vahel valdade lõikes illustreerib 2009. aasta andmete põhjal joonis 3.

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95

Kihelkonna

Lümanda

Mustjala

Salme

Torgu

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95

Kodumajapidami Ettevõtted Riigi- ja KOV

sed asutused

Joonis 3. Lääne-Saaremaa valdades 2009.aastal kogutud segaolmejäätmed

Uuringuid olmejäätmete koostise kohta Lääne-Saaremaa valdades läbi viidud ei ole. Olmejäätmete eeldatava koostise kirjeldamiseks tuleb seega toetuda väljaspoolt vaadeldavat piirkonda teostatud uurimustele. 2007-2008. aastal viis Säästva eesti Instituut (SEI) Eesti erinevates paikades läbi segaolmejäätmete sortimisuuringu, mille tulemusel selgus, et suure osa segaolmejäätmete koostisest (u. 60%) moodustavad biolagunevad jäätmed (köögi-, aia, paberi-,puidu-, tekstiili- ning muud bioloogiliselt lagunevad jäätmed). Biolagunevatest jäätmetest omakorda poole moodustavad köögijäätmed. Lisaks biolagunevatele jäätmetele, sisaldavad olmejäätmed uuringu kohaselt veel

28 palju plastikut (ligi 19%) ning paberi- ja papijäätmeid (ligi 18%). Vähem leidub segaolmejäätmete hulgas klaasi (8,32%), metalli (2,58%) ning muid materjale. Ohtlike jäätmete osakaal segaolmejäätmete liigilises koostises on 0,22%. Segaolmejäätmete koostis SEI sortimisuuringu põhjal on toodud joonisel 4.

Metall 2,58 Muud biojäätmed 1,38Elektroonikaromu 0,58Puit 0,44 Ohtlikud jäätmed 0,22 Muu mittepõlev materjal 4,28 Tekstiil ja rõivad 4,43 Köögijäätmed 30 Aiajäätmed 5,27

Muu põlev materjal 6,34

Klaas 8,32

Plast 18,63 Paber ja papp 17,53

Joonis 4. Olmejäätmete koostis SEI poolt läbiviidud sortimisuuringu järgi

Tuginedes eelpool kirjeldatud uuringule, on tabelis 7 toodud Lääne-Saaremaa kodumajapidamistes eeldatavalt tekkivate segaolmejäätmete hinnanguline koostis ja kogused jäätmeliikide lõikes.

Tabel 7 . Lääne-Saaremaa majapidamistes eeldatavalt tekkivate olmejäätmete hinnanguline koostis

Jäätmekogus t/a

Massi- Kokku Kihelkonna Lümanda Mustjala Torgu

Jäätmeliik protsent vald vald vald Salme vald vald

Plast 30 22,2 20,4 19,2 35,1 8,1 105

Klaas 18,63 13,79 12,67 11,92 21,8 5,03 65,21

Metall 17,53 12,97 11,92 11,22 20,51 4,73 61,35

Puit 8,32 6,16 5,66 5,32 9,73 2,25 29,12

Paber ja papp 6,34 4,69 4,31 4,06 7,42 1,71 22,19

Muu põlev 5,27 3,9 3,58 3,37 6,17 1,42 18,44

materjal

29 Tekstiil ja

4,43 3,28 3,01 2,84 5,18 1,2 15,51 rõivad

Aiajäätmed 4,28 3,17 2,91 2,74 5 1,16 14,98

Muud 2,58 1,91 1,75 1,65 3,02 0,7 9,03

biojäätmed

Köögi-

1,38 1,02 0,94 0,88 1,61 0,37 4,82 jäätmed

Elektroonika- 0,58 0,43 0,39 0,37 0,68 0,16 2,03

romu

Muu

mittepõlev 0,44 0,33 0,3 0,28 0,51 0,12 1,54

materjal

Ohtlikud 0,22 0,16 0,15 0,14 0,26 0,06 0,77

jäätmed

Kokku 100 74 68 64 117 27 350

3.1.2 Pakendijäätmed

Pakend, pakendiseaduse § 2 lg. 1 kohaselt, on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.

Pakendid ja nende jäätmed on üldise jäätmemahu suurenemise üks olulisemaid tegureid. Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) andmetel moodustavad pakendijäätmed 25-30 % olmejäätmete kogumassist (vt. joonis 4), mahuliselt isegi kuni 60%. Arvestuslikult tekib Lääne- Saaremaa omavalitsuste kodumajapidamistes aastas kokku 350 tonni (vt. tabel 5) olmejäätmeid, millest 30% moodustavad pakendijäätmed, seega tekib piirkonna majapidamistes keskmiselt 105 tonni pakendijäätmeid aastas (u.26 kg elaniku kohta).

Kodumajapidamistele lisanduvad veel ettevõtetes ning asutustes tekkivad pakendijäätmed.

OÜ Prügimees andmetel koguti 2009. aastal Lääne-Saaremaa valdadest kokku 64,6 tonni pakendijäätmeid, sellest 40 tonni moodustasid tagatisrahaga koormamata klaaspakendid. Enim koguti tagatisrahaga koormamata klaaspakendeid Lümanda (11 t/a) ja Salme vallas (10 t/a), teistes valdades keskmiselt 6,3 t/a. Elaniku kohta kõige rohkem koguti tagatisrahaga koormamata klaaspakendeid Torgu vallas (19,8 kg/in aastas) ning keskmisest kõrgem oli see näitaja ka Lümanda

30 vallas (12, 7 kg/in aastas). Teiste valdade keskmine oli 7,6 kg klaastaarat inimese kohta aastas.

Segapakendeid koguti 2009. aastal koguseliselt kõige rohkem Salme vallas (3 t/a). Elaniku kohta koguti kõige rohkem segapakendeid Torgu vallas (2,8 kg/a). Kõige vähem segapakendeid, nii koguseliselt kui elaniku kohta, koguti 2009.aastal Lümanda vallas

(kokku 1 t/a, elaniku kohta u. 1,2 kg/a).

Tagatisrahaga koormatud pakendeid e. pandipakendeid koguti 2009.aastal Lääne-Saaremaa omavalitsustest kokku 15,6 tonni. Kogutud pakenditest u. 45% (7 t) moodustasid plast-, 36% (5,6t) klaas- ning 19% (3 t) metallpakendid. Kõige rohkem koguti pandipakendeid Salme vallas (6,9 t), Kihelkonna ja Lümanda vallas kogutud pandipakendite hulk oli vastavalt 3,5 ning 3,3 tonni. Mustjala vallas koguti tagatisrahaga koormatud pakendeid 1,8 tonni, Torgu vallas 2009. aastal pandipakendeid ei kogutud. Ülevaade OÜ Prügimees andmetel Lääne-Saaremaa valdades 2009. aastal kogutud pakendijäätmetest on antud tabelis 8.

Tabel 8. Lääne-Saaremaa valdades 2009. aastal kogutud pakendijäätmed (tonnides)

Pandipakend

Omavalitsus Klaaspakend Segapakend

Plastpakend Metallpakend Klaaspakend

Kihelkonna vald 6 2 1,4 0,7 1,5

Lümanda vald 11 1 1,6 0,7 1

Mustjala vald 6 2 1 0,3 0,5

Salme vald 10 3 3 1,3 2,6

Torgu vald 7 1 —

40 9 7 3 5,6

Kokku 64,6 tonni

Keskkonnateabe Keskusest käesoleva jäätmekava koostamiseks saadud statistikas kajastuvad pakendijäätmetest jäätmearuannetes vaid tagatisrahaga koormatud pakendid ehk pandipakendid. Aastatel 2007-2010 koguti piirkonnast kokku 82,2 tonni tagatisrahaga koormatud pakendijäätmeid. Kõige rohkem koguti vaadeldaval ajaperioodil pandipakendeid Salme (kokku 29,1 t) ja Kihelkonna (kokku 27,2 t) vallas. Lümanda vallas kguti aastatel 2007-2011 kokku 15,1 tonni ja Mustjala vallas 10,8 tonni tagatisrahaga koormatud pakendijäätmeid. Torgu vallast aastatel 2007-2011 pandipakendijäätmeid ei kogutud. Allolev tabel on kokkuvõte Keskkonnateabe Keskusest saadud infost aastatel 2007-2011 jäätmearuannete põhjal Lääne-Saaremaa omavalitsustest kogutud

31 pandipakendite kogustest aastate lõikes. Pandipakendite kogumiskohad on toodud tabelis 14.

Tabel 9. Lääne-Saaremaa omavalitsustes aastatel 2007-2010 tekkinud/kogutud pandipakendid

Tekkinud/kogutud jäätmed

Omavalitsus Jäätmenimistu Jäätmete Kokku

kood nimetus 2007 2008 2009 2010

15 01 02 Plastpakend 5,96 2,01 1,39 6,61 16 Kihelkonna

15 01 04 Metallpakend 0,89 0,65 0,68 0,75 3 vald

15 01 07 Klaaspakend 3,76 2,01 1,47 1 8,2

Kokku 10,6 4,7 3,5 8,4

27,2

15 01 02 Plastpakend 2,9 2,09 1,59 1,35 7,9

Lümanda 15 01 04 Metallpakend 0,42 0,55 0,72 0,69 2,4

vald 15 01 07 Klaaspakend 1,64 1,42 0,97 0,77 4,8

Kokku 5 4 3,3 2,8

15,1

15 01 02 Plastpakend 1,84 1,42 1,04 1,81 6,1

Mustjala vald 15 01 04 Metallpakend 0,24 0,24 0,28 0,68 1,4

15 01 07 Klaaspakend 0,96 1,06 0,51 0,75 3,3

Kokku 3 2,7 1,8 3,2

10,8

15 01 02 Plastpakend 5,17 4,09 3,04 2,35 14,7

Salme vald 15 01 04 Metallpakend 0,93 1,12 1,26 0,86 4,2

15 01 07 Klaaspakend 3,51 2,98 2,56 1,17 10,2

Kokku 9,6 8,2 6,9 4,4

29,1

Omavalitsused kokku 82,2

Pakendijäätmete koostise kirjeldamisel tuleb taaskord tugineda väljaspool piirkonda läbiviidud uuringutele, kuna vastavasisulisi uuringuid üheski vaadeldavas omavalitsuses tehtud ei ole. Säästva Arengu Instituudi läbiviidud uuringus (SEI, 2008), milles eraldi uuriti ka Eesti eripiirkondades tekkinud olmejäätmete koostist, leiti, et väikelinnades ja maapiirkondades moodustavad segapakendi konteinerite sisu mahust suurema osa (77 %) klaaspakendid. Enam-vähem võrdselt oli konteinerites plast- ning papp- ja paberpakendeid (vastavalt 9% ja 7%) ning mõnevõrra vähem metallpakendeid (u.3%). Ligi 4 % segapakendite konteinerite sisust moodustasid muud jäätmed ehk konteinerisse mittesobivad jäätmed. Puitpakendite osakaal segapakendite kogumassist oli pea

32 olematu (0,002 %). Säästva Eesti Instituudi uuring viidi läbi Harju-, Ida-Viru ning Lääne- Viru maakondade väikelinnade ning maapiirkondade pakendikonteineritest võetud proovide põhjal. Jäätmete liigitamise aluseks olnud tabel on antud lisas 4. Allolev diagramm (joonis 5) on koostatud kirjeldatud uuringu põhjal ning annab ülevaate segapakendite konteinerite sisu koostisest massiprotsentides.

Metallpakendid 3% Muud jäätmed 4% Papp- ja paberpakendid 7%

Plastpakendid 9%

Klaaspakendid 77%

Joonis 5. Segapakendite konteinerite sisu maasiprotsentides (SEI uuringu põhjal)

3.1.3 Biolagunevad jäätmed

Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber, papp, haljastusjäätmed, tekstiil, setted ja sõnnik. Sõnnik põllumajanduses tekkiva loodusomase biolaguneva tavajäätmena ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse, seega käesolevas jäätmekavas tekkivaid loomasõnniku koguseid, nende käitlemist ja sellega seotud probleeme ning arengusuundi käsitletud ei ole.

Kodumajapidamistes tekkivaid biolagunevaid jäätmeteid Lääne-Saaremaa omavalitsustes olmejäätmetest eraldi ei koguta (v.a paber ja papp), ka puuduvad jäätmete tekkepõhised liigilise koostise uuringud, mille põhjal saaks täpselt väita, kui suur kogus biolagunevaid jäätmeid vaadeldavates omavalitsustes aastas tekib. Aastatel 2007-2010 piirkonna ettevõtete poolt

Keskkonnaametile esitatud jäätmearuanneteski kajastuvad vaid üksikud biolagunevad jäätmeliigid.

33 Toetudes Säästva Eesti Instituudi poolt läbiviidud segaolmejäätmete sorteerimisuuringule, mille kohaselt moodustavad biolagunevad jäätmed u. 60 % olmejäätmete koostisest (vt. joonis 4) ning arvestades, et piirkonna majapidamistes tekib aastas 350 tonni olmejäätmeid, võib eeldada, keskmine aastane majapidamistest tekkivate biolagunevate jäätmete hulk on 210 tonni. Sellele lisanduvad veel ettevõtetes ning asutustes tekkivad jäätmed.

Taaskasutuseesmärgil olmejäätmetest eraldi kogutavaid paberi- ja papijäätmeid koguti 2009. aastal Lääne-Saaremaa valdadest kokku 0,9 tonni. Kõige rohkem paberit koguti Lümanda vallas (0,42 tonni), veidi vähem Salme (0,24 tonni) ja Kihelkonna vallas (0,18 tonni). Mustjala vallas koguti paberi- ja papijäätmeid vaid 0,06 tonni ehk 60 kg ning Torgu vallas 2009. aastal paberi- ja papijäätmeid ei kogutud.

3.1.4 Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Kodumajapidamistes tekib ohtlikke jäätmeid aastas küllaltki väikestes kogustes. SEI poolt läbiviidud segaolmejäätmete sortimisuuringu kohaselt moodustavad ohtlikud jäätmed 0,22 % segaolmejäätmete kogumassist. Uuringule toetudes tekib Lääne- Saaremaa omavalitsuste kodumajapidamistes aastas eeldatavalt 770 kg ohtlikke jäätmeid. Oluline kogus ohtlikke jäätmeid tekib, lisaks kodumajapidamistele, ettevõtetes ja asutustes (nt. autoremonditöökojad, raviasutused, ehitusega tegelevad ettevõtted, sadamad jne.).

OÜ Prügimees andmetel koguti Lääne-Saaremaa valdadest 2009. aastal kokku 1,28 tonni ohtlikke jäätmeid, sellest 730 kg koguti majapidamistest ning 550 kg ettevõtetest. Suurem osa ohtlikest jäätmetest koguti omavalitsustest, kus asuvad ohtlike jäätmete kogumispunktid (Kihelkonna vald, Lümanda vald).

Keskkonnaametile esitatud jäätmearuannete kohaselt tekkis ja/või koguti 2007-2010. aastal Lääne-Saaremaa omavalitsustes kokku 24 tonni ohtlikke jäätmeid. Tabelis 10 on toodud Keskkonnateabe Keskuse poolt esitatud andmed jäätmearuannetes kajastuvatest ohtlikest jäätmetest omavalitsuste lõikes. Torgu vallas 2007-2010. aastal jäätmearuannete kohaselt ohtlike jäätmeid ei tekkinud. Ettevõttena on tabelisse toodud jäätmearuande esitaja.

34

Tabel 10. Lääne-Saaremaa omavalitsustes aastatel 2007-2010 tekkinud/kogutud ohtlikud jäätmed

Tekkinud/kogutud jäätmed

Jäätmenimistu

Jäätmete nimetus Ettevõte (t)

kood

2007 2008 2009 2010

Kihelkonna vald

Kuusakoski

Pliiakud - 2,52 - - 16 06 01* AS

Ohtlike aineid sisaldavad värvid,

20 01 27* trükivärvid, liimid ja vaigud OJ Projekt OÜ 0,35 0,35 - 0,31

Koodinumbritega 16 06 01, 16 06

02 ja 16 06 03 nimetatud patareid

20 01 33* ja akud ning sortimata patarei- ja OJ Projekt OÜ 0,4 - - -

akukogumid, mille hulgas on

selliseid patareisid või akusid

0,8 2,9 - 0,3

Kokku

4

Lümanda vald

Sadamates laevadelt vastu võetud Saarte Liinid 13 04 02* - 5,9 4,5 -

pilsivesi AS

20 01 27* Ohtlike aineid sisaldavad värvid, OJ Projekt OÜ 0,25 1,4 - -

trükivärvid, liimid ja vaigud Koodinumbritega 16 06 01, 16 06

02 ja 16 06 03 nimetatud patareid

20 01 33* ja akud ning sortimata patarei- ja OJ Projekt OÜ 0,55 - - -

akukogumid, mille hulgas on

selliseid patareisid või akusid

0,8 7,3 4,5 -

Kokku

12,6

Mustjala vald

Kuusakoski

Romusõidukid - 1,94 - - 16 01 04* AS

Kuusakoski

Pliiakud 0,36 - - - 16 06 01* AS

Koodinumbritega 16 06 01, 16 06

02 ja 16 06 03 nimetatud patareid

20 01 33* ja akud ning sortimata patarei- ja OJ Projekt OÜ 0,2 - - -

akukogumid, mille hulgas on

selliseid patareisid või akusid

0,6 1,9 - -

Kokku

2,5

35 Salme vald

Muud mootori-, käigukasti- ja OJ Projekt OÜ - 0,55 - -

13 02 08* määrdeõlid

Demontering Romusõidukid 0,99 - - -

16 01 04* OÜ

Pliiakud Ecometal AS - 1,16 - - 16 06 01*

Ohtlike aineid sisaldavad värvid, OJ Projekt OÜ 0,38 0,45 - 0,26

20 01 27* trükivärvid, liimid ja vaigud

Koodinumbritega 16 06 01, 16 06

02 ja 16 06 03 nimetatud patareid

ja akud ning sortimata patarei- ja OJ Projekt OÜ 0,35 0,7 - - 20 01 33*

akukogumid, mille hulgas on

selliseid patareisid või akusid

1,7 2,9 - 0,3

Kokku 4,9

Omavalitsused kokku 24

3.1.5 Tööstusjäätmed

Lääne-Saaremaa omavalitsustele on iseloomulik suurte tööstusettevõtete puudumine, mistõttu on ka piirkonnas tekkivate tööstusjäätmete hulk üsna väike. Keskkonnaametile esitatud jäätmearuannete põhjal tekkis aastatel 2007-2010 vaadeldavates valdades kokku 609,8 tonni tööstusjäätmeid, peamiselt pärinesid jäätmed Salme vallast. Tekkinud jäätmetest 50,2 % moodustasid puidutöötlemise jäägid (koodinumbriga 03 01 05), mida aastatel 2007-2010 tekkis jäätmearuannete kohaselt piirkonnas 306 tonni. Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid (kood 02 02 03), moodustasid ajavahemikul 2007-2010 jäätmearuannete kohaselt piirkonnas tekkinud tööstusjäätmetest 40% (244 tonni) ning piirkonna põllumajandusettevõtetelt ja loomakasvatajatelt pärinevad loomsete kudede jäätmed (koodinumbriga 02 01 02) moodustasid tekkinud tööstusjäätmetest 8,2% (kokku 50,1 tonni). Ülejäänud 1,6% tekkinud tööstusjäätmetest moodustasid metallijäätmed (koodinumbriga 02 01 10), mida tekkis kokku 9,7 tonni. Allolevas tabelis (tabel 11) on toodud andmed aastatel 2007-2010 Lääne-Saaremaa omavalitsustes tekkinud tööstusjäätmete kohta. Väljajavõte on koostatud Keskkonnateabe Keskusest saadud info põhjal.

36 Tabel 11 . Lääne-Saaremaa omavalitsustes aastatel 2007-2010 tekkinud/ kogutud tööstusjäätmed

Jäätme- Jäätmekogused (t) nimistu kood Jäätmete nimetus 2007 2008 2009 2010

Kihelkonna vald

02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 7,88 3,48 0,88 -

Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja

03 01 05 muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole - - 48 107

nimetatud koodinumbriga 03 01 04

7,9 3,5 48,9 107

Kokku

167,3

Lümanda vald

Loomsete kudede jäätmed 0,91 1,09 1,48 1,52

02 01 02

Metallijäätmed 3 - - - 02 01 10

Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja

muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole - 30 -

03 01 05 - nimetatud koodinumbriga 03 01 04

3,9 31,1 1,5 1,5

Kokku

38

Mustjala vald

02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 1,21 1,73 2,85 6,68

Kokku 12,5

Salme vald

02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 1,84 3,18 7,51 6,47

02 01 10 Metallijäätmed - 4,84 - 1,37

02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 131 113 - -

Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja

03 01 05 muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole 121 - - -

nimetatud koodinumbriga 03 01 04

253,8 121 7,5 7,8

Kokku

390,1

Torgu vald

02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 0,5 0,9 - -

02 01 10 Metallijäätmed - 0,48 - -

0,5 1,4 - -

Kokku 1,9

Omavalitsused kokku 609,8

37 3.1.6 Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutuspraht on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis on tekkinud ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

Keskkonnaametile esitatud jäätmearuannete kohaselt tekkis ehitus-ning lammutusjäätmeid (nimistu jaotisekood 17) piirkonnas aastatel 2007, 2008 ja 2010 kokku 846,9 tonni, aastal 2009 jäätmearuannete kohaselt ehitus- ja lammutusjäätmeid piirkonnas ei tekkinud. Kõige rohkem ehitus-ja lammutusjäätmeid tekkis vaadeldavatel aastatel Lümanda (312,2 tonni) ning Salme vallas (224,3 tonni), kõige vähem Torgu vallas (52,3 tonni). Suure osa kogutud ehitus- ja lammutusjäätmetest kõigis valdades moodustasid raud ja teras (koodiga 17 04 05), Lümanda vallas lisaks veel kivid ja pinnas (koodiga 17

05 04). Tabelis 12 on toodud andmed ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kohta Keskkonnaametile aastatel 2007-2010 esitatud jäätmearuannete põhjal.

Tabel 12. Lääne-Saaremaa omavalitsustes aastatel 2007-2010 tekkinud/kogutud ehitus- ja lammutusjäätmed

Jäätme- Tekkinud/ kogutud jäätmed nimistu Jäätmete nimetus ( t)

kood 2007 2008 2010

Kihelkonna vald

17 04 01 Vask, pronks, valgevask 0,01 0,01 -

17 04 02 Alumiinium - 0,02 -

17 04 05 Raud ja teras 80,25 87,84 -

80,3 87,9 -

Kokku

168,2

Lümanda vald

17 04 01 Vask, pronks, valgevask 0,03 0,03 -

17 04 02 Alumiinium 0,12 0,17 -

17 04 05 Raud ja teras 12,2 13,35 -

17 02 01 Puit - - 11,24

17 04 05 Raud ja teras - - 66,83

Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

17 05 04 38,68 - 126,64 17 05 03

38 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud

17 09 04 20,66 - 22,22 koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03

71,7 13,6 226,9

Kokku

312,2

Mustjala vald

17 01 01 Betoon 5,86 - -

17 04 01 Vask, pronks, valgevask 0,1 0,08 -

17 04 02 Alumiinium 0,26 0,34 -

17 04 05 Raud ja teras 37,33 27,9 0,34

Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga

17 05 04 2,6 - - 17 05 03

Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud 17 09 04 8,82 6,26 -

koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03

55 34,6 0,3

Kokku

89,9

Salme vald

17 04 01 Vask, pronks, valgevask 0,13 0,11 -

17 04 02 Alumiinium 0,28 0,4 -

17 04 05 Raud ja teras 91,11 104,33 11,96

Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud

17 09 04 - 15,93 - koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03

91,5 120,8 12

Kokku

224,3

Torgu vald

17 04 01 Vask, pronks, valgevask 0,06 0,05 -

17 04 02 Alumiinium 0,04 0,06 -

17 04 05 Raud ja teras 24,94 27,19 -

25 27,3 -

Kokku 52,3

Omavalitsused kokku 846,9

Jäätmearuannetes kajastuva info kohaselt moodustavad enamuse tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest metallid. Tegelikkuses see päris nii ei ole. Võib eeldada, et suurem osa piirkonnas tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest jäätmearuannetes ei kajastu, kuna nende legaalne käitlemine on kulukas ning seetõttu leitakse muid mooduseid jäätmetest vabanemiseks. Ehitus- ja lammutustöödel tekkinud kivid ja pinnas kasutatakse sageli pinnase täiteks, tekkinud puit põletatakse ning segapraht satub tihti olmejäätmete konteineritesse. Nii võib õelda, et

39 jäätmearuannetes kajastub peamiselt ehitus- ja lammutustegevusel tekkinud hinnaline materjal, mille taaskasutamisse suunamise eest makstakse raha.

2007-2010. aastal Keskkonnaametile esitatud jäätmearuannete põhjal moodustasid metallid (sh. raud, teras, alumiinium jne) piirkonnas tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest 83,8%, kivid ja pinnas 6,8%, ehitus- ja lammutussegapraht 8,5% ning betoon 1%. Alloleval diagrammil (joonis 6) on näidatud piirkonnas tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete liigiline koostis Keskkonnaametile esitatud jäätmearuannete põhjal.

6,8% 1,0%0,3%0,1%

8,5%

Raud ja teras Betoon

Ehitus- ja Alumiinium

lammutussegapraht,

mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 17 09

01, 17 09 02 ja 17 09 03

Kivid ja pinnas, mida ei Vask, pronks,

ole nimetatud valgevask

koodinumbriga 17 05 03

83,4%

Joonis 6. Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiline koostis jäätmearuannetes esitatud andmete põhjal

3.2 Lääne-Saaremaa omavalitsustes tekkivate jäätmete käitlemine

3.2.1 Olmejäätmete vedu

Jäätmeseaduse kohaselt tähendab korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsuse jaoks, mille territooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo kohustus jäätmeseaduse tähenduses ei laiene (JS § 153, lg. 2), seega ei ole

Lääne-Saaremaa valdadel kohustust korraldada jäätmevedu jäätmeseaduses sätestatud korras.

40 Olmejäätmete veo korraldamine hajaasustusega piirkondades on mõtekas juhul, kui see ei muutu majanduslikult ülemäära kulukaks, seega eelkõige tihedamalt asustatud aladel. Lääne- Saaremaa omavalitsustes on olmejäätmete vedu korraldatud peamiselt valdade keskasulates ning suuremates külades. Asulad, kus jäätmeveo lepingu sõlmimine jäätmekäitlusfirmaga on kohustuslik, määratakse kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga.

Lääne-Saaremaa omavalitsustes teostab käesoleval hetkel olmejäätmete kogumist ja vedu Prügimees OÜ. 2010. aasta detsembri kuu seisuga oli Lääne-Saaremaa piirkonnas Prügimees OÜ andmetel sõlmitud kokku 444 jäätmeveo lepingut, neist 142 oli sõlmitud ettevõtetega ning 302 eraisikutega (vt. tabel 13). Tegelikkuses on majapidamisi, mis on prügiveolepinguga liitunud, kordades rohkem, kuna ühiskonteineri soetamise puhul sõlmitakse leping vaid ühe isikuga (majapidamisega) ning need majapidamised, kellel on õigus samuti oma jäätmeid ühiskonteinerisse viia, sõlmitud prügiveolepingute statistikas ei kajastu. Näitena võib siinkohal tuua Vilsandi saare, kus tekkivad jäätmed kogutakse

ühiskonteinerisse, mille haldamise ja üleveo eest vastutab Kihelkonna vallavalitus.

Tabel 13. Prügimees OÜ-ga sõlmitud jäätmeveo lepingud omavalitsuste lõikes (seisuga dets.2010)

Ettevõtetega sõlmitud Eraisikutega sõlmitud Lepinguid Omavalitsus

lepingud lepingud omavalitsuses kokku

Kihelkonna vald 40 64 104

Lümanda vald 31 79 110

Mustjala vald 25 32 57

Salme vald 34 107 141

Torgu vald 12 20 32

Kokku 142 302 444

Kõik piirkonnast kogutud jäätmed viiakse Kudjape jäätmejaama, kus toimub jäätmete esialgne sorteerimine ning ümberlaadimine. Saare maakonna territooriumil legaalset prügi ladestamist ei toimu, kogutud jäätmed transporditakse Saaremaalt välja, Pärnu maakonnas asuvasse Paikre prügilasse.

3.2.2 Jäätmete üleandmisvõimalused ja kogumispunktid

Järgnevalt on jäätmeliikide kaupa välja toodud, millised on antud jäätmeliigi üleandmisvõimalused

41 Lääne-Saaremaa omavalitsustes.

• Olmejäätmed

Olmejäätmete kogumine ja vedu on omavalitsustes korraldatud piirkonniti, peamiselt asuvad konteinerid vallakeskustes, korterelamute ja asutuste juures. Suuremates külades ning aktiivsemates kogukondades on muretsetud ühiskonteinerid. Veo sagedus on valdavalt iga kahe nädala tagant, vajadusel ka tihedamini või harvemini (tellimisel). Olmejäätmete veo korraldamise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel, lepingu sõlmimise eest jäätmekäitlejaga, konteineri muretsemise ning tühjendamise eest vastutab iga jäätmetekitaja ise.

• Pakendijäätmed

Pakendijäätmete kokkukogumist Lääne-Saaremaa omavalitsustes finantseerivad erinevad mittetulundusühingud ja taaskasutusorganisatsioonid (Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, Eesti Pakendiringlus MTÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ), kogumist teostab piirkonda teenindav jäätmekäitlusettevõte. Pakendikonteinerid asuvad kõikides vallakeskustes ning lisaks suuremates külades. Pandipakendeid on võimalik tagastada STÜ kauplustes (Kihelkonnal, Lümandas, Mustjalas ja Salmel) ning Mustjala vallas asuvas Võhma erapoes.

Ülevaate pakendijäätmete kogumiskohtadest omavalitsuste lõikes annab tabel 14.

Tabel 14. Pakendijäätmete kogumiskohad Lääne-Saaremaa omavalitsustes

Maht (m³)

Omavalitsus Jäätmed Asukoht /vastuvõtt Finantseerija

K 1,1 ETO • Kihelkonna alevik

I Segapakendid 2,5 TVO

H • Veere küla 0,6 TVO

E

L • Kihelkonna alevik 1,5 EPR

K Klaaspakendid

• Loona küla, Loona 1,5 EPR O

mõis N

N • STÜ Kihelkonna

Pandipakendid automaat EPP A kauplus

L 1,5 ETO • Segapakendid Lümanda küla Ü 0,6 TVO

42 • Karala küla 0,6 TVO

1,2 ETO • M Lümanda küla

1,1 ETO

A

Klaaspakendid • N Karala küla 1 EPR

D • Koimla küla 1,5 EPR

A • STÜ Lümanda

Pandipakendid automaat EPP

kauplus

0,8 ETO

• Mustjala küla 2,5 M TVO

Segapakendid U

0,8 ETO S • Võhma küla T 1,5 EPR

J • Mustjala küla 1 (2 tk) ETO

A Klaaspakendid

L • Võhma küla 1,5 ETO

A • STÜ Mustjala

Pandipakendid käsitsi EPP

kauplus

2,5 TVO • Salme alevik

Segapakendid 1,5 (2tk) EPR • Läätsa küla 1,5 EPR

S

• Salme alevik 1,1 ETO A

Klaaspakendid

• L Läätsa küla 1,1 ETO

M • Salme alevik, STÜ

E automaat EPP

Salme kauplus

Pandipakendid • Rahuste küla,

käsitsi EPP Rahuste pood

0,6 TVO

• Iide küla 2,5 EPR

T Segapakendid • Laadla küla 2,5 EPR

O • R Kaavi küla 2,5 EPR • G Ide küla 1,1 ETO

U Klaaspakendid • Laadla küla 1,1 ETO

Pandipakendid puudub - -

EPP- Eesti Pandipakend, EPR- Eesti Pakendiringlus, ETO- Eesti Taaskasutusorganisatsioon, TVO- Tootjavastutusorganisatsioon

43 • Ohtlikud jäätmed

Oma haldusterritooriumi kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele korraldab Jäätmeseaduse § 65 lõige 2 alusel kohaliku omavalitsuse

üksus (v.a probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise, taaskasutamise või kõrvaldamise).

Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada tasuta üleandmiseks (v.a eterniit ja teised asbesti sisaldavad materjalid) omavalitsuste ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Lääne-Saaremaa omavalitsustes on 2011. aasta seisuga vaid üks ohtlike jäätmete kogumispunkt, mis asub Kihelkonna vallas, Kihelkonna alevikus, Pargi tn 2 (vallamaja garaažide juures). Ülejäänud neljas vallas statsionaarne ohtlike jäätmete kogumispunkt puudub. Veel mõnda aega tagasi oli võimalik ohtlikke jäätmeid viia ka Lümanda valla ohtlike jäätmete kogumispunkti, kuid kuna kogumispunkt ei vastanud nõuetele, lõpetas see 2010. aastal ohtlike jäätmete vastuvõtmise.

Omavalitsustes, kus ohtlike jäätmete kogumispunkt puudub, on alternatiiviks ohtlike jäätmete üleandmisel kord aastas toimuv ohtlike jäätmete kogumisring. Patareisid võetakse vastu kõigis Lääne-Saaremaa omavalitsustes tegutsevates STÜ kauplustes ning teistes kauplustes, kus patareisid müüakse. Väljaspool omavalitsuse piire võetakse ohtlikke jäätmeid elanikelt tasuta vastu Kudjape jäätmejaamas. Transportimisel tuleb ohtlikud jäätmed pakendada nii, et oleks välditud nende purunemine, mahavoolamine ja

õhku paiskumine, sealjuures tuleb erinevad ohtlikud jäätmed pakendada eraldi.

Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb ettevõttel koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtetes tekkivate ohtlike jäätmete käitluskulud peab kandma jäätmetekitaja ehk ettevõte ise.

Eterniit ja asbesti sisaldavad materjalid tuleb käitlemiseks tasu eest üle anda vastavat käitlemisluba omavale ettevõttele.

• Biolagunevad jäätmed

Biolagunevaid jäätmeid Lääne-Saaremaa omavalitsustes olmejäätmetest eraldi ei koguta (v.a papp-ja paberjäätmed). Paberi-ja papijäätmete kogumiseks kasutatakse omavalitsustes 1,5 m³ suuruseid

44 konteinereid. Konteinerid asuvad:

• Kihelkonna vallas- Kihelkonna alevikus (1 konteiner);

• Lümanda vallas- Lümanda, Koimla ja Karala külas ( igas külas 1 konteiner);

• Mustjala vallas- Mustjala ja Võhma külas ( mõlemas külas 1 konteiner);

• Salme vallas- Salme alevikus ja Läätsa külas ( mõlemas asulas 1 konteiner);

• Torgu vallas- Iide külas ( 1 konteiner)- ei ole hetkel kasutusel

• Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmed on harilikult suuregabariidilised ja rasked, mistõttu ei sobi neid visata olmejäätmete hulka. Lisaks võivad nad sisaldada ohtlikke aineid (nt. asbest), seetõttu tuleb tekkinud jäätmed eraldi koguda ning anda üle nimetatud jäätmeid käitlevatele ettevõtetele. Sorditud ehitus- ja lammutusjäätmeid on võimalik taaskasutada täitematerjalina (pinnas ja kivid), teise ringi ehitusmaterjalidena ( nt. tellised, klaas, puit, kivid) või energiatootmises (immutamata puit).

Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiseks pakub Prügimees OÜ erinevas suuruses teisaldatavaid pealt lahtisi konteinereid, mida on võimalik tellida ehitus- või lammutusobjektile. Lisaks on elanikel endil võimalus viia jäätmed Kudjape jäätmejaama. Ehitus- ja lammutusjäätmeid võtab vastu ka AS

Level. Ehitus- ja lammutusjäätmete vastuvõtt on tasuline.

• Probleemtoodete jäätmed

Jäätmeseaduse § 25 lõige 1 järgi nimetatakse probleemtooteks toodet, mille jäätmed võivad põhjustada tervise-või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna

ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad:

• elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;

• mootorsõidukid ja nende osad;

• patareid ja akud;

• rehvid.

Probleemtoodete puhul rakendatakse „tootjavastutuse“ põhimõtet, mille kohaselt peavad tootjad korraldama ja kinni maksma oma toodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja kogumise ning

45 taaskasutamise ja käitlemise. Tegelikkuses maksavad probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kinni siiski toodete lõppkasutajad ehk jäätmetekitajad, kuna probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise, taaskasutamise, korduskasutamise või kõrvaldamise kulud on arvestatud toodete hinna sisse ning jäätmekäitluse hind makstakse kinni juba toote ostmisel. Probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemine on üldjuhul delegeeritud edasi erinevatele tootjavastutusorganisatsioonidele. Järgnevalt on kirjeldatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete üleandmisvõimalusi jäätmeliikide lõikes.

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed- Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 65 (Elektri-ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad) on kõikidel elektri-ja elektroonikaseadmeid müüvatel isikutel kohustus teostada kasutuks muutunud seadmete tagasivõttu tarbijailt. Kasutatud elektroonikaseadmete kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamiseks vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele on moodustatud MTÜ Eesti Elektroonikaromu ja MTÜ EES Ringlus.

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tagasivõtu kohustuse ulatus sõltub sellest, kui kaugel (müügikohast) asub lähim elektroonikaromude kogumiskoht. Kui elektroonikaromu kogumiskoht asub müügikohast 10 km raadiuses, on turustaja kohustatud jäätmevaldajalt tasuta vastu võtma turule lastava seadmega sama liiki ja otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu (nt. uue külmiku ostmisel, vana külmiku), kusjuures ei ole oluline, et ostetav ning tagastatav seade omaksid sama kaubamärki. Kui müügikohast 10 km raadiuses elektroonikaromude kogumispunkt puudub, peab turustaja kasutatud seadme vastu võtma ka juhul, kui tagastaja ei soovi uut osta, sealjuures on turustajal kohustus elektroonikaromud tasuta vastu võtta sõltumata üleantavate elektroonikaromude arvust. Oluline on, et müügikohta võib viia ainult seda liiki seadmeid, mida seal müüakse.

Elektroonikaromude kogumispunkti saab tasuta üle anda kõiki majapidamises tekkinud elektroonikaseadmete jäätmeid. Elektroonikaromude üleandmisel kogumispunkti tuleb meeles pidada, et need ei sisaldaks muid jäätmeid, ka peaksid tagastatavad seadmed olema komplekssed, sest oluliste osade eelneva eemaldamisega võib kaasneda keskkonnarisk (näiteks külmikult kompressori mittenõuetekohase eemaldamisega lenduvad õhku osooniauke tekitavad freoonid). Tagastatavad seadmed ei tohi olla ka saastunud ega ohustada vastuvõtutöötajate tervist või takistada edasist käitlust.

46 Kogumispunktides tasuta vastuvõetavate seadmete nimekirja kuuluvad:

• suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms);

• väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms);

• kodused IT- ja telekommunikatsiooni seadmed (laua- ja sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms);

• tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms);

• luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid;

• elektritööriistad (va. tööstuslikud);

• elektrilised mänguasjad;

• seire- ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms)

Lääne-Saaremaa omavalitsustele lähim kogumispunkt asub Kudjape jäätmejaamas. Ehkki elektroonikaromude üleandmine on tasuta, tuleb kogumispunkti või kauplusesse vedamisega seotud kulud kanda jäätmetekitajal.

Mootorsõidukid ja nende osad- Tootjavastutus rakendub ka kasutatud ja uutele autodele, mis Eestisse müügiks tuuakse. Romusõiduki saab üle anda lähimasse sama marki autosid müüvasse kauplusse või viia jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavasse lammutuskotta. Romusõiduki peab saama üle anda sõiduki lõppkasutaja elukohajärgse maakonna piires. Kui maakonnas ei ole ühtegi sama marki autode müüjat või lammutuskoda, siis tuleb helistada sama marki autosid müüvasse autosalongi ning nemad organiseerivad koos veokulude kandmisega romusõiduki viimise sõiduki asukohast lammutuskotta. Siinkohal on oluline, et tasuta saab ära anda vaid liiklusregistris arvel oleva auto, millelt ei ole eemaldatud olulisi osasid.

Sõiduki remontimisel tekkinud kasutatud osad tuleb koguda eraldi, neid ei tohi visata olmejäätmete hulka. Kasutatud osad saab tasuta üle anda tootjale või kauplusse, kus müüakse autode varuosi sõltumata sellest, kas kavatsetakse osta uus osa või mitte. Ka romusõiduki või sõiduki (te) kasutatud osade kogumispunkti, lammutuskotta või kauplusesse vedamisega seotud kulud tuleb üldjuhul kanda lõppkasutajal.

47 Patarei- ja akujäätmed- Vanad patareid ja akud (patarei- ja akujäätmeid) on ohtlikud jäätmed, mida ei tohi visata muude olmejäätmete hulka, kuna need kujutavad ohtu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Patareisid ja akusid saab tasuta üle anda või visata spetsiaalsetesse konteineritesse nendes kauplustes, kus just sellist liiki tooteid müüakse. Patarei või aku kaubamärk pole seejuures oluline, kuid näiteks mobiiliakusid müüvasse poodi autoakusid tagastada ei saa. Ka ei pea vana patareid või akut poodi tagastades uut asemele ostma.

Patarei- ja akujäätmeid saavad eraisikud tasuta üle anda ka ohtlike jäätmete kogumispunktides. Ettevõtja ei saa kogumispunkti patareisid ja akusid tasuta viia, küll aga saab ta neid tasuta tagastada kauplusesse. Patareisid võtavad elanikelt tasuta tagasi kõik piirkonnas tegutsevad tööstuskaupu (sh. patareisid) müüvad kauplused.

Vanarehvid- Rehvide kogumise ja käitlemise eest vastutavad tootjavastutusorganisatsioonid MTÜ Eesti Rehviliit ja Rehviringlus MTÜ. Igasugused vanarehvid saab kõikidesse vanarehvide avalikesse kogumispunktidesse ära anda tasuta, sõltumata rehvide kogusest. Kogumispunktid peavad jääma rehvide kasutaja elukohajärgse maakonna piiresse. Vanarehve võtavad tihti üks-ühele (uute rehvide ostmisel) vastu ka rehvitöökojad ja remonditöökojad. Ka sellisel juhul peab saama vanarehvid tasuta üle anda. Romusõiduki üleandmisel ei pea rehve eraldama, sest romusõiduki vastuvõtja on kohustatud need (kuni 5 vanarehvi) tasuta vastu võtma.

• Muud jäätmeliigid

Fekaalid- Fekaalide veoks ja settekaevude tühjendamiseks tuleb pöörduda vastavat teenust pakkuvate ettevõtete poole. Metallijäätmeid on võimalik müüa vanametalli kokkuostvatele ettevõtetele.

Loomsed jäätmed- Alates 2005. aasta 1. jaanuarist peavad kõik matmiskohad olema suletud ning loomsed jäätmed tuleb suunata loomsete jäätmete käitlemistehasesse Väike-Maarjas. Suuremõõtmelised jäätmed (kapid, diivanid, madratsid) saab tasu eest anda ära Kudjape jäätmejaama. Prügimees OÜ-st on võimalik tellida suuri teisaldatavaid veokonteinereid suuremõõtmeliste jäätmete transpordiks (nt. korteriühistutel kevadise suurpuhastuse ajaks).

48 3.2.3 Jäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine

Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. Jäätmete kõrvaldamistoimingute nimistu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 148.

Lääne-Saaremaa omavalitsuste territooriumil legaalset jäätmete kõrvaldamist ei toimu (v.a teatud jäätmeliikide põletamine avamaal). Kõik piirkonnast kogutud olmejäätmed viiakse Kudjape jäätmejaama, kus toimub esialgne sorteerimine. Ladestamisele minevad jäätmed viiakse Pärnu maakonnas asuvasse Paikre prügilasse. Illegaalselt toimud jäätmete kõrvaldamine omavalitsuse territooriumil peamiselt nii erinevat liiki jäätmete ladestamise kui põletamise näol.

Jäätmete põletamine avamaal on lubatud vaid keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr.

21 sätestatud tingimustel.

Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.Jäätmete taaskasutamistoimingute nimistu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 148.

Jäätmete taaskasutamist toimub Keskkonnaametile esitatud jäätmearuannete kohaselt Lääne- Saaremaa valdades väga vähe. 2007-2009. aastal taaskasutati jäätmearuannetes kajastuva info kohaselt piirkonnas kokku 66 tonni jäätmeid. Selles 30 tonni moodustas saepuru, mis taaskasutati ettevõttesiseselt (Lümanda vallas) ning 36 tonni kivisõetuhk, mis samuti taaskasutati ettevõttesiseselt (Salme vallas). 2010.aastal jäätmearuannete kohaselt Lääne-Saaremaa valdades jäätmete taaskasutamist ei toimunud. Teistest omavalitsustest toodi aastatel 2007-2010 piirkonda sisse 2251,5 tonni jäätmeid, mille käitlemine jäätmearuannetes on määratlemata, st. jäätmed on antud käitlemiseks aruandekohustuseta ettevõtjatele või eraisikutele, kes ilmselt suure osa neist jäätmetest on taaskasutanud, kuid selle kohta puudub dokumentatsioon. Tabelis 15 on antud Lääne-Saaremaa omavalitsustes aastatel 2007-2010 taaskasutatud ning omavalitsustesse käitlemiseks

49 toodud jäätmekogused. Tabel on koostatud Keskkonnateabe keskusest saadud info põhjal.

Tabel 15. Lääne-Saaremaa omavalitsustes aastatel 2007-2010 taaskasutatud jäätmed

Jäätmete liikumine (t)

Sissetulek Väljaminek

Jäätme-

Aasta Omavalitsus nimistu Jäätme nimetus Trans -

Määrat- kood Jäätme- port Taas-

lemata teke teistest kasutus

käitlus valdadest

2007 Salme vald 02 05 98 Vadak - 325 - 325

2007 Salme vald 10 01 02 Kivisöelendtuhk 36 - 36 -

Saepuru, sh

puidutolm, laastud,

pinnud, puit, laast-

ja muud

Lümanda puidupõhised

2008 vald 03 01 05 plaadid ning vineer, 30 - 30 -

mida ei ole

nimetatud

koodinumbriga 03

01 04

Kivid ja pinnas,

mida ei ole

Kihelkonna 2009 17 05 04 nimetatud - 747 - 747

vald koodinumbriga 17

05 03

2009 Salme vald 02 05 98 Vadak - 404 - 404

2010 Salme vald 02 05 98 Vadak - 775,5 - 775,5

Kokku 66 2251,5 66 2251,5

Kuna jäätmearuannetes ei kajastu piirkonna kogu jäätmeteke, ei saa ka jäätmearuannetes kajastuvaid taaskasutamist tõendavaid andmeid käsitleda kogu piirkonnas toimuva jäätmete taaskasutusena. Suure tõenäosusega toimub piirkonnas jäätmete taaskasutamine energiaallikana (puidutöötlemisjäägid, paber, papp), pinnasetäitena (ehitus- ja lammutusjäätmed, väljakaevatud pinnas), kompostina (köögijäätmed, aiajäätmed) jne. Kodumajapidamistes taaskasutatud jäätmete kogust on ilma sellekohaste uuringute läbiviimiseta üsna raske hinnata, kuid arvestades piirkonna elamutüüpe (suures osas eramajad) ning küttesüsteeme (palju isiklikke küttekoldeid) võib eeldada, et kodustes majapidamistes taaskasutatakse väga arvestatav osa tekkivaid jäätmeid, mida kodustes tingimustes on võimalik taaskasutada.

50 3.2.4 Piirkonna jäätmekäitlejad

Jäätmekäitluseks nimetatakse jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust. Jäätmeskäitleja on isik, kes tegeleb eelnimetatud tegevustega omades selleks, jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või registreerimistõendit.

Jäätmete vedu ja käitlemist piirkonna valdades teostab Prügimees OÜ. Pramiselt tegeleb ettevõte piirkonnas tekkivate olmejäätmete kogumisega nii eramajapidamistelt, ettevõtetelt kui asutustelt, kuid lisaks olmejäätmetele, käitleb ettevõte veel ka piirkonnas tekkivaid pakendijäätmeid (nii sega- kui klaaspakendeid), paberi- ja papijäätmeid, reoveesetteid, fekaale ning ohtlikke jäätmeid.

Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaregistri andmetel tegutseb Lääne-Saaremaa omavalitsuste territooriumil kaks jäätmekäitlusega tegelevat ettevõtet (vt. tabel 16).

Tabel 16. Jäätmeid käitlevad ettevõtted Lääne-Saaremaa omavalitsustes

Jäätmete

Asukoht Nimetus Käitleja Tegevuse liik käitlemine

Bioloogiline

Kihelkonna vald, Tagamõisa Tagamõisa töötlus (sh.

oma Tagamõisa küla saeveski Saeveski OÜ kompostimine,

MBT jm.)

Lümanda vald, Vahva katlamaja Toomas Vaha Koospõletustehas oma

Lümand a küla ( sh. katlamaja)

3.3 Probleemid jäätmehoolduses

Lääne-Saaremaa omavalitsustes, nagu Eestis tervikuna, on viimastel aastatel toimunud jäätmehoolduse üldises arengus mitmeid positiivseid muutusi. Näiteks on nõuetekohaselt suletud kõik väikeprügilad, koostöös mittetulundusühingute ja pakendiorganisatsioonidega on arendatud liigiti sorteeritud jäätmete üleandmisvõimalusi ning olmejäätmete veo- ja kogumissüsteemi.

Positiivsetele muutustele vaatamata, on piirkonnas siiski rida probleeme, mis vajavad lahendamist.

Olulisemad probleemid jäätmehoolduses

on: 1) madal keskkonnateadlikkus;

51 2) liigiti sorteeritud jäätmete kogumispunktide vähesus;

3) ohtlike jäätmete kogumispunktide puudumine (v.a Kihelkonna vald);

4) hooajaliselt suurenenud jäätmekogused;

5) illegaalne jäätmekäitlus (sh põletamiseks mittesobivate jäätmete põletamine kodumajapidamistes, jäätmete matmine jne);

6) tõepärase ülevaate puudumine tekkivatest jäätmekogustest ning piirkonna jäätmetekitajatest;

7) jääkreostus.

Järgnevalt on eelnimetatud probleeme põhjalikumalt käsitletud ning pakutud välja lihtsamaid võimalusi nende lahendamiseks.

• Madal keskkonnateadlikkus

Elanikkonna madalast keskkonnateadlikkusest saavad alguse mitmed probleemid jäätmehoolduses. Eelkõige väljendub madal keskkonnateadlikkus jäätmete illegaalses käitlemises ja jäätmete ebapiisavas sorteerimises. Jäätmete sorteerimisega kodumajapidamistes on võimalik vähendada ladestamisele minevate jäätmete hulka rohkem kui poole võrra, mistõttu on jäätmete sorteerimisel ladestamisele minevate jäätmete vähenemise seisukohalt võtmeroll. Jäätmete illegaalne käitlemine seisneb peamiselt põletamiseks mittesobilike jäätmete põletamises, jäätmete ebaseaduslikus ladestamises ning jäätmete matmises. Madalat keskkonnateadlikkust väljendab ka aia- ja haljastusjäätmete põletamine kompostimise asemel.

Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ning jäätmehooldusnõuete täitmiseks on vajalik elanikkonna ja ettevõtjate harimine ning informeerimine. Jäätmehooldusalase info jagamine ei ole ühekordne projekt, vaid eeldab pidevat selgitustööd ja elanike kaasamist.

Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada kaheks:

1) üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus,s.h kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva jäätmekäitluse propaganda; 2) konkreetse jäätmekäitlusprogrammi käivitamise eelne ja selle toimimise ajal toimuv selgitustöö.

Info edastamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi: kohalikud väljaanded, infovoldikud, internet, infopäevad, üritused, kampaaniad jne. Info jagamisel ning elanike keskkonnateadlikkuse tõstmisel

52 tuleb rakendada erinevaid info edastamise võimalusi, võttes arvesse erinevate sihtgruppi

(kortermajade elanikud, hajaasustuste elanikud, lapsed, ettevõtjad) eripära.

Üks peamisi info jagamise meetodeid on teavitustöö kohalike väljaannete (valla lehe) ning erinevate kirjalike infokandjate (nt. infovoldikud) kaudu. Nii võib eeldada, et vajalik teave jõuab igasse majapidamisse. Efektiivseks teavitustööks ainult kirjalikest teavitusmeetoditest aga ei piisa. Selleks, et elanikel ja ettevõtjatel oleks võimalus esitada küsimusi ning tekitada diskussiooni, tuleks korraldada infopäevi, koosolekuid või muudlaadi kokkusaamisi. Lastele suunatud teavitustöö peaks olema praktilisem ja mängulisem. Soovitatavalt võiks koolides ja lasteaedades üldiste jäätmehoolduspõhimõtete ning kehtivate jäätmekäitlusnõuete tutvustamiseks korraldada erinevaid kampaaniaid, projekte ja üritusi.

• Liigiti sorteeritud jäätmete kogumispunktide vähesus

Pakendiseaduse § 17¹ lõige 3 kohaselt peab taaskasutusorganisatsioon kohaliku omavalitsuse territooriumil, mille asustustihedus on vähem kui 500 el/km², tagama vähemalt ühe kogumispunkti olemasolu 500 inimese kohta. Lümanda vallas on käesoleval hetkel pakendijäätmete kogumispunkte kolm, Kihelkonna, Mustjala, Salme ja Torgu vallas igas ühes kaks. Peamiselt asuvad kogumispunktid keskasulas ning ühes (Lümanda vallas kahes) suuremas külas. Inimestel, kellel puudub isiklik auto ning, kelle liikumine on seetõttu piiratud, on pakendijäätmete transportimine kogumispunktidesse pika vahemaa tõttu tihti liiga keeruline ning seetõttu käideldakse tekkinud pakendijäätmed ise (illegaalselt), nende tekkekohal. Mugavamaks pakendijäätmete kogumiseks tuleks rajada täiendavaid sorteeritud jäätmete kogumispunkte. Kuna puhtad pakendijäätmed ei rikne, ei vaja konteinerid tihedat tühjendamist ning seetõttu saab pakendijäätmeid koguda pikema aja vältel.

Lisaks pakendijäätmetele on probleemiks paberi- ja papijäätmete kogumiskonteinerite vähesus. Senine tegevus paberi ja pappi kogumisel Lääne-Saaremaa valdades on olnud üsna tagasihoidlik. Selleks, et paberiring ennast ära tasuks, tuleks ühe veoga piirkonnast koguda vähemalt 50 m³ ehk 2 tonni (1 m³=40 kg) paberi- ja papijäätmeid. Praeguste väikeste paberi- ja papijäätmete koguste pärast eraldi „paberiringi“ korraldama ei hakata, kuna see muutuks ülemäära kalliks, seetõttu veetakse sorteeritud paberi- ja papijäätmed koos olmejäätmetega. Konteinerite tühjendamisel segunevad paberi- ja papijäätmed olmejäätmetega ning eraldi sorteerimine muutub kokkuvõttes mõttetuks. Et olukorda parandada, tuleks igasse omavalitsusse muretseda juurde konteinereid

53 paberi- ja papi kogumiseks ning suurendada paberi- ja papijäätmete eraldi kogumist, seejuures tuleb silmas pidada jäätmete käitlemise hierarhiat, millest lähtuvalt tuleks jäätmete põletamisele eelistada nende taaskasutamist toormena. Lisaks suurematele asulatele, tuleks konteinerid paigutada valla allasutuste (koolid, lasteaiad, raamatukogud) juurde, kus tekib arvestatav kogus paberi- ja papijäätmeid.

Omavalitsuste jaoks on probleemiks paberi- ja papijäätmete konteineritesse visatavad, sinna mittekuuluvad, jäätmed (toidujäätmed, pakendijäätmed), mis võivad rikkuda konteineri sisu ning mille tõttu on jäätmekäitlejal õigus konteineri tühjendamisest (paberi- ja papijäätmete konteinerina) loobuda. Paberi- ja papikonteinerite risustamise vältimiseks tuleks tõsta elanike keskkonnateadlikkust ning võimalusel kasutada konteinereid, millesse sinna mittekuuluvaid jäätmeid oleks ebamugav panna (kitsa avausega).

• Ohtlike jäätmete üleandmisvõimaluste vähesus

Ohtlike jäätmete kogumist oma territooriumi kodumajapidamistest peab jäätmeseaduse kohaselt korraldama kohaliku omavalitsuse üksus. Seni on korraldamine seisnenud kord aastas toimuva kogumisringi rahastamises. Võimalus ohtlike jäätmete üleandmiseks valla territooriumil aastaringselt on praeguse seisuga olemas vaid Kihelkonna valla elanikel (varemalt oli kogumispunkt ka Lümanda vallas), teistes omavalitsustes tuleb ohtlikest jäätmetest lahti saamiseks oodata kord aastas toimuvat kogumisringi, transportida jäätmed Kudjape jäätmejaam või tellida transporditeenus oma kulul vastavat luba omavalt ettevõttelt. Tihti satuvad ohtlikud jäätmed, inimeste teadmatuse või ükskõiksuse tõttu, olmejäätmete hulka. Puudulike andmete tõttu pole täpselt teada, kui palju ohtlikke jäätmeid kodumajapidamistes aasta jooksul tekib. OÜ Prügimees andmetel koguti 2009. aastal Lääne-Saaremaa omavalitsustest kokku 0,73 tonni ohtlikke jäätmeid, Keskkonnateabe Keskuse andmetel koguti aastatel 2007-2010 piirkonnast kokku 24 tonni ohtlikke jäätmeid. Paralleelselt kogumispunktide loomisega omavalitsustesse, tuleks viia läbi teavitustöö, mille käigus jagataks elanikele infot ohtlike jäätmetega ümberkäimise kohta.

• Hooajaliselt suurenenud jäätmekogused

Saaremaa (sh. Saaremaa lääneosa) on atraktiivne turismipiirkond, meelitades (peamiselt suvel) külastajaid nii Eesti mandriosast kui väljaspoolt Eestit. Kuressaare Turismiinfokeskuse hinnangul külastab Saaremaad igal aastal u. 250 000- 300 000 turisti, kellest 65% moodustavad siseturistid.

54 Kuna suur osa piirkonna ettevõtlusest baseerub turistidele suunatud teenuste osutamises, on turism piirkonna üks olulisemaid elatusallikaid, teisalt paneb suure koormuse kohaliku omavalitsuse õlgadele, kelle jaoks igasuviste turistide poolt tekitatud jäätmekogustega hakkama saamine on väljakutse.

Kuigi suur osa turistide poolt tekitatud jäätmetest jäetakse ööbimiskohta, kus nende käitlemise eest vastutab turismiettevõte, tekib palju ka selliseid jäätmeid, millest tahetakse vabaneda läbisõidul olles. Sellised jäätmed satuvad nii metsa alla kui võõrastesse prügikastidesse (kui need jäävad tee äärde), samuti on levinud sorteerimata olmejäätmete viskamine selleks mitte ettenähtud konteineritesse (nt. pakendi- või paberikonteineritesse). Lisaks turistidele suurendavad piirkonnas tekkivaid jäätmekoguseid hooajaliselt suvilaomanikud ja suvitajad, kellel puudub olmejäätmete veo leping.

Hooajaliselt suurenevate jäätmekoguste probleemi likvideerimiseks kiired ja efektiivsed lahendused puuduvad. Loota saab üldisele (sh. piirkonda külastavate turistide ja suvitajate) keskkonnateadlikkuse tõusule ning laialdasemale jäätmehooldusnõuete täitmisele (iga jäätmetekitaja vastutab enda tekitatud jäätmete käitlemise eest ise). Avalike konteinerite paigutamine olulisematesse sõlmpunktidesse oleks mõistlik juhul, kui suudetaks tagada (nt. elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasvatamise läbi), et konteinerit ei hakkaks kasutama olmejäätmete veo lepingut mitteomavad kohalikud elanikud. Vastasel juhul tekib olukord, kus läbisõidul olevate turistide jaoks mõeldud konteinerit täidavad kohalikud elanikud, kelle olmejäätmete käitlemise eest maksab kohalik omavalitsus.

Suvilates, kus olmejäätmete veo leping puudub, tuleb tekkivad jäätmed liigiti sorteerida ning viia lähedal asuvatesse kogumispunktidesse. Jäätmeliigid, mis kogumispunktides olevatesse konteineritesse ei sobi, tuleb kokku koguda ning anda edasiseks käitluseks üle vastavat luba omavatele isikutele (viia Kudjape jäätmejaama).

• Illegaalne jäätmekäitlus

Majapidamistes, kus olmejäätmete veo lepingut ei ole, leitakse tihti ebaseaduslikke mooduseid, kuidas oma jäätmetest vabaneda. Üks levinumaid on jäätmete põletamine selleks mitte ettenähtud kolletes, seal hulgas põletatakse ka selliseid jäätmeid, mida koduses majapidamises põletada ei

55 tohiks (nt. kumm, immutatud puit, plastmass jne). Lisaks põletamisele tuleb ette ka jäätmete matmist, illegaalset ladestamist ning muid ebaseaduslikke käitlusviise. Karistamise võimalused illegaalse jäätmekäitlemise eest on küll olemas, kuid praktikas rakendatakse neid väga vähe. Ühelt poolt on kodumajapidamistes toimuvat illegaalset käitlemist üsna raske tõendada, teisalt puudub tõhus kontrollimehhanism.

Illegaalse jäätmekäitluse vähendamise peamiseks vahendiks on keskkonnateadlikkuse tõstmine, samas peab tugevnema kontroll ebaseadusliku tegevuse üle.

• Tõepärase informatsiooni puudumine

Käesoleval hetkel ei ole omavalitsustel piisavalt infot selle kohta, kui palju jäätmeid nende territooriumil tekib. Praegu kasutusel olev, jäätmearuandlusel põhinev, riikliku jäätmetekke statistika süsteem piirkondades, kus tekkivate jäätmete hulk on suhteliselt väike, ei toimi. Olemasolev statistika on lünklik ning ei anna tõepärast ja usaldusväärset infot tegelikest tekkivatest jäätmekogustest. Omavalitsustel puudub täpne ülevaade sellest, kui paljud majapidamised omavad olmejäätmete veo lepingut ning kuidas on korraldatud nende majapidamiste jäätmehooldus, kes olmejäätmete veo lepingut sõlminud ei ole. Usaldusväärse informatsiooni puudumisel on väga raske panna paika konkreetseid eesmärke jäätmehoolduse arendamiseks järgnevateks aastateks, kuna puudub väärtus, mille võrra ühte või teist näitajat vähendada või suurendada, samamoodi on lähteandmete puudumusel väga raske hinnata eesmärkide täitmist.

Jäätmeseaduse § 44 lõige 3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel luba nõuda isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt tasuta teavet tema jäätmealase tegevuse kohta, kui see on vajalik jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. Tõepärase informatsiooni saamiseks majapidamistes tekkivate jäätmete kohta, tuleb valla elanike seas viia läbi jäätmete tekkepõhine uuring ning küsitlus tarbimis-ja jäätmete käitlemisharjumuste kohta. Ülevaate saamiseks tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest, tuleb ehituslubade väljastamine siduda jäätmearuandluse kohustusega.

• Jääkreostus

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinna- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab

ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Keskkonnaameti Keskkonnaregistri andmetel ühegi

56 vaadeldava Lääne-Saaremaa omavalitsuse territooriumil keskkonnale ohtlikke jääkreostuse objekte ei leidu, küll aga on piirkonnas teada palju väikeseid prügiladestuskohti, mille mõjud on küll lokaalsed, kuid mis sellegi poolest võivad ohustada läheduses elavate inimeste ja loomade tervist ning risustada loodust.

Eramaal olevate prügiladestuskohtade korrastamise eest vastutab üldjuhul maaomanik või prügiladestuskoha tekitaja(d), kui viimane on tuvastatav, munitsipaalomandis oleval maal asuvate prügiladestuskohtade eest vastutab kohalik omavalitsus. Võimalusel tuleks endised prügiladestuskohad likvideerida, see tähendab ladestatud jäätmed liigiti sorteerida (eraldada metall, eterniit, klaas, elektroonika jäätmed, ohtlikud jäätmed jne.) ning anda need edasiseks käitlemiseks üle vastavat luba omavatele ettevõtetele. Suures osas kõduga segunenud prügiladestuskohad, mille likvideerimine oleks ülemäära kulukas, tuleb pinnasega katta. Suuremate jääkreostuse objektite korrastamiseks on võimalik taodelda raha Keskkonnainvesteeringute Keskusest .

57 4. JÄÄTMEHOOLDUSE MAKSUMUS JA RAHASTAMINE

4.1 Jäätmete käitlemise tasu

Jäätmeveo teenustasu koosneb erinevatest komponentidest, millest tähtsamad on kulu tööjõule, kütusele ning jäätmete käitlemisele (sh. saastetasu). Lähtudes „saastaja maksab“ printsiibist, maksab jäätmete kogumise ja käitlemise eest üldjuhul jäätmetekitaja. Kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil olmejäätmete veo korraldamine on küll kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuid jäätmete kogumise ja edasise töötlemise eest maksavad jäätmetekitajad ehk elanikud, kes on sõlminud lepingu jäätmekäitlusettevõttega. Samuti peab iga ettevõte tasuma enda poolt toodetud jäätmete kogumise ja käitlemise eest.

Pakendijäätmete kokkukogumist ja taaskasutamist finantseerivad „tootjavastutuse“ põhimõttel pakendiettevõtjad läbi erinevate mittetulundusühingute ja taaskasutusorganisatsioonide (Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, Eesti Pakendiringlus MTÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ). Liigiti sorteeritud pakendijäätmete üleandmise eest tarbija maksma ei pea, jäätmekäitluseks minev kulu on arvestatud toote ostmisel makstava hinna sisse. Probleemtoodete puhul rakendatakse samuti „tootjavastutuse“ põhimõtet, mille kohaselt peavad tootjad korraldama ja kinni maksma oma toodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja kogumise ning taaskasutamise ja käitlemise. Ohtlike jäätmete üleandmine on üldjuhul elanike jaoks tasuta (v.a asbesti sisaldavad jäätmed), ettevõtted peavad enda tekitatud ohtlike jäätmete käitlemise eest tasuma. Elanikel on tasuta võimalik üle anda veel paberi- ja papijäätmeid (maksab kohalik omavalitsus), ülejäänud (eelpool nimetamata) jäätmete käitlemine on üldjuhul tasuline.

4. 2 Jäätmehoolduse rahastamine kohaliku omavalitsuse tasandil

Kohaliku omavalitsusüksuse poolt jäätmehoolduse korraldamiseks tehtavad kulutused seisnevad peamiselt omavalitsuse allasutuste jäätmehoolduse korraldamises ja arendamises (sh. inventari soetamine), munitsipaalomandis olevate avalike kohtade jäätmehoolduse korraldamises, rajatiste hooldamises ning üldise jäätmehoolduse koordineerimises (õigusaktide koostamine, teabe levitamine, järelvalve teostamine jne).

Lääne-Saaremaa omavalitsustes moodustavad keskkonnakaitselisteks tegevusteks ettenähtud vahendid keskmiselt 2 % eelarvest (aluseks võetud 2008, 2009 ja 2010. aasta eelarved), sh.

58 moodustavad jäätmekäitluseks kuluvad vahendid keskmiselt 0,7 % kogu kulueelarvest. Protsentuaalselt kõige suurema osa, ehk 1% eelarvest, moodustavad jäätmekäitluseks tehtavad kulutused Kihelkonna vallas. Torgu vallas moodustavad eelnimetatud kulutused 0,9 %, Mustjala vallas 0,7 % ning Lümanda ja Salme vallas 0,3 % valla eelarvest. Allolevas tabelis (tabel 17) on Lääne-Saaremaa omavalitsuste 2008, 2009 ja 2010 aasta eelarvete põhjal toodud välja keskkonnakaitelisteks kulutusteks ettenähtud vahendid.

Tabel 17. Keskkonnakaitselisteks kulutused ettenähtud vahendid Lääne-Saaremaa omavalitsustes

Keskkonnakaitselised kulutused kokku

Oma- sh. kulutused jäätmehooldusele

valitsus

2008 2009 2010

Kihelkonna 570500 EEK 261900 EEK 361400 EEK 180700 EEK 441400 EEK 221100 EEK

vald (36461,6 €) (16738,5 €) (23097,7 €) (11548,8 €) (28210,6 €) (14130,9 €)

Lümanda 218890 EEK 56200 EEK 159495 EEK 40872 EEK 96313 EEK 36115 EEK vald (13989,6 €) (3591,8 €) (10193,6 €) (2612,2 €) (6155,5 €) (2308,2 €)

Mustjala 220990 EEK 160000 EEK 139651 EEK 52666 EEK 104008 EEK 27688 EEK

vald (14123,8 €) (10226,9 €) (8925,3 €) (3366 €) (6647,3 €) (1769,6 €)

50000 EEK 50000 EEK 50000 EEK 50000 EEK 50000 EEK 50000 EEK

Salme vald (3195,6 €) (3195,6 €) (3195,6 €) (3195,6 €) (3195,6 €) (3195,6 €)

50000 EEK 50000 EEK 301161 EEK 38000 EEK 140998 EEK 27000 EEK

Torgu vald (3195,6 €) (3195,6 €) (19247,7 €) (2428,6 €) (9011,4 €) (1725,6 €)

Jäätmehoolduse korraldamiseks ettenähtud eelarvemahtude suurust illustreerib joonis 7.

Diagramm on koostatud Lääne-Saaremaa omavalitsuste 2010. aasta eelarvete põhjal.

15,2

14,4

16

14

10,4 12 9,2

10

8

6 3,7

krooni Kulueelarve

4 kogumaht

0,20 0,04 0,03 0,05 0,03 2 Kulu

0 jäätmehooldusele

Miljonit

vald

vald vald vald val d

Torgu

Kihelkonn a Lümand a Mustjala Salme

Joonis7 . Lääne-Saaremaa omavalitsuste eelarvelised vahendid

59 Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduse rahastamine toimub saastetasust, teistest eelarvesse laekuvatest tuludest ning nn. välistest vahenditest ehk projektirahadest (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Euroopa Liidu struktuurfondid). Saastetasu on keskkonnakasutuse hind, mida tuleb maksta iga keskkonda viidud jäätmetonni eest (01.01.2011 kehtiv määr olmejäätmete ladestamisel prügilasse-14,38 eur/tonn). Maksmise kohustus on isikul, kes omab jäätmeluba jäätmete kõrvaldamiseks või põletamiseks ehk jäätmekäitlejal. Makstavast saastetasust laekub 75 % jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks ning 25 % riigieelarvesse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.

Saastetasu laekumist valla eelarvesse nähti Lääne-Saaremaa omavalitsustes 2010.aastal ette kokku 33 900 krooni ehk 2166,6 euro väärtuses, jäätmekäitlusele tehtavad kulutused olid planeeritavalt aga üle kümne korra kõrgemad. Seega on ilmne, et saastetasudest üksi jääb väheks ning kasutada tuleb lisavahendeid omavalitsuse eelarvest. Lisaks oma eelarvelistele vahenditele, on kohalikel omavalitsustel võimalus mahukamata projektide finantseerimiseks taodelda raha erinevatest fondidest. Lääne-Saaremaa omavalitsused on Keskkonnainvesteeringute Keskuse abi kasutanud prügilate sulgemisel ning liigiti sorteeritud jäätmete kokkukandepunktide rajamisel. Samuti on Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastanud iga-aastaseid ohtlike jäätmete kogumisringe. Lähitulevikus on kavas taodelda raha ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamiseks.

4.3 Investeeringud lähiaastate jäätmehooldusesse

Jäätmekäitlusrajatiste infrastruktuuri arendamisel ja uute kogumissüsteemide rajamisel on olulisimaks investeeringuks lähiaastate jäätmehoolduses ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamine vallakeskustesse. Arvestades elanike arvu omavalitsustes ning aastast eeldatavalt tekkivat ohtlike jäätmete kogust, ei ole mõtekas kogumispunkti loomiseks teha väga suuri investeeringuid. Üheks võimaluseks on rajada kogumispunkt olemasolevasse hoonesse või hoone osasse valla keskuses, sobiliku hoone puudumisel on alternatiiviks merekonteineri tüüpi kogumiskonteineri soetamine, mida on võimalik kohaldada ohtlike jäätmete kogumiseks ja hoidmiseks. Ühe kogumispunkti loomiseks on omavalitsuste eelarvetes ette nähtud 2300- 3200 eurot. Põhiosa kogumispunkti rajamiseks vajaminevast summast on plaanis taodelda Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Kogumispunktide loomisega kaasnevad iga-aastased

ülalpidamiskulud rahastatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest.

60 Avalikel haljasaladel tekkivate aia- ja haljastusjäätmete kompostimisplatsi rajamiseks on omavalitsuste eelarvetes ette nähtud 1600 eurot. Arvestada tuleb ka platsi haldamiskuludega.

Pakendijäätmete kogumissüsteemi laiendamiseks suurematesse küladesse koostöös igi- ja pakendiorganisatsioonidesse, on omavalitsuste eelarvetes planeeritud 390 eurot. Lisaks on plaanis suurendada taaskasutatava paberi- ja papijäätmete eraldi kogumist, mille tarvis paigaldatakse konteinerid suurematesse küladesse ning riigi- ja valla allasutuste juurde.

Valdade eelarvetes on selleks ette nähtud 490 eurot.

Suure osa planeeritavatest kulutustest lähiaastate jäätmehoolduse finantseerimisel moodustavad ka avalikesse kohtadesse paigutatavad konteinerid ning nende tühjendamine. Selleks on omavalitsuste eelarvetes planeeritud 3200 eurot. Ülevaade eesmärkidest lähiaastate jäätmehoolduses, tegevustest nende eesmärkide saavutamiseks ning tegevuste hinnangulised maksumused on toodud tabelis 19.

61 5. JÄÄTMEKÄITLUSE MÕJU KESKKONNASEISUNDILE

Jäätmekäitluse mõju keskkonnale jaguneb positiivseks ja negatiivseks mõjuks. Positiivset mõju keskkonnale avaldab eelkõige tekkekohas sortimine ja jäätmete taaskasutamine sest nii väheneb taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõju, samuti väheneb oluliselt ladestamisele minevate jäätmete hulk. Ohtlike jäätmete eraldamisel olmejäätmetest väheneb ohtlike jäätmete keskkonda sattumise oht ja seega ka oht inimestele ning elusloodusele. Suurimat negatiivset mõju keskkonnale avaldab jäätmete ladestamine, eriti sorteerimata jäätmete ladestamine.

Lääne-Saaremaa valdade territooriumil asub kokku 7 ametlikku endist prügiladestuskohta ning loomade matmispaika (vt. tabel 18), millest kõik on tänaseks tegevuse lõpetanud ning nõuetekohaselt suletud. Kuna tegemist on väikeprügilatega, mis kõik on suleti enne 2002. aastat

(ei kaasnenud seirekohustust), ei ole täpselt teada, kui suur on suletud prügilate keskkonnamõju.

Tabel 18. Lääne-Saaremaa omavalitsuste territooriumil asuvad endised jäätmete ladestuskohad

Tegevuse

Omavalitsus Asukoht Nimetus Jäätmeliik lõpp

Viki küla Viki prügila segaolmejäätmed 2001

Kihelkonna

Pajumõisa loomade vald Virita küla loomsed jäätmed

matmispaik

Orumäe-Karala loomade Lümanda vald Karala küla matmispaik loomsed jäätmed

Lümanda küla Koplimetsa prügila segaolmejäätmed 1997

Mustjala vald Mustjala küla Mustjala prügila segaolmejäätmed 2001

Imari küla Imari prügila segaolmejäätmed 2001

Salme vald

Imari küla Imari loomade matmispaik loomsed jäätmed

Jäätmekäitlus Lääne-Saaremaa valdades seisneb peamiselt jäätmete kogumises ja veos ning jäätmete taaskasutamises (paberi-, papi- ja puidujäätmete põletamises energia saamise eesmärgil), vähesel määral toimub jäätmete komposteerimist. Illegaalselt toimub ka jäätmete kõrvaldamist nii ladestamise kui põletamise teel.

Jäätmete kogumisel on peamiseks keskkonnamõjuriks roiskumisprotsessiga kaasnev hais, mis ei avalda keskkonnale laiemas mõistes küll olulist mõju, kuid mis otseselt mõjutab elukeskkonna kvaliteeti. Peamiselt levitavad halba lõhna biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, määrdunud

62 pakendid, mähkmed jne. Probleemi lahendamiseks tuleks köögijäätmed olmejäätmetest eraldada ning eraldi kompostida, samuti tuleks vältida määrdunud pakendijäätmete sattumist olmejäätmete hulka.

Jäätmeveoga kaasnev keskkonnamõju seisneb peamiselt transpordiga kaasnevas keskkonnamõjus, st. müra, heitgaasid, sõidukite vananenud osad. Kuna veod Lääne-Saaremaa omavalitsustes toimuvad valdavalt iga kahe nädala tagant, on see mõju keskkonnale üsna tagasihoidlik.

Kodustes tingimustes põletamiseks sobilike jäätmete põletamine (nii taaskasutamisel kui kõrvaldamisel) toob endaga kaasa ennekõike lühiajalise õhukvaliteedi halvenemise ning soodustab küttekolletes põletamisel tahma tekkimist, mis omakorda võib süttida ning põhjustada tulekahju. Põletamiseks mittesobilike jäätmete põletamisel (immutatud puit, plast, kumm) paisatakse õhku mürgiseid ühendeid, mis inimese organismi sattudes võivad põhjustada tervisekahjustusi. Lisaks kahjustavad erinevad jäätmete põletamisel eralduvad ühendid elukeskkonda tervikuna, mürgitades taimi, teisi elusorganisme ning põhjustades kliimamuutusi.

5.1 Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale

Käesoleva jäätmekava peamine eesmärk on suunata jäätmehoolduse arengut nii, et võimalikult suur hulk piirkonnas tekkivatest jäätmetest kogutaks kokku ning antaks üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlusettevõtetele edasiseks käitlemiseks. Selle tulemusel väheneks koormus keskkonnale ebaseadusliku jäätmete käitlemise näol ning suureneks taaskasutusse suunatavate jäätmete hulk.

Jäätmete liigiti kogumine ja nende taaskasutamine aitab kaasa loodusvarade kasutamise vähendamisele ning vähendab samaaegselt prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid. Käesolevas jäätmekavas on pööratud suurt rõhku vajadusele arendada jäätmete liigiti kogumist ning laiendada jäätmete (sh. ohtlike jäätmete) üleandmise võimalusi.

Peamiseks meetmeks jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamisel on elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine ja korrektsetest jäätmekäitlusnõuetest teavitamine. Käesoleva jäätmekava rakendamise tulemusena peaks kohalik elanikkond ja ettevõtjad muutuma keskkonnateadlikumaks, vastutustundlikumaks ja hoolivamaks, mis omakorda soodustaks jäätmehoolduse edasist arengut piirkonnas.

63 6. EESMÄRGID JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISEKS

6.1 Eesmärkide seadmise alused

6.1.1 Õigusaktidest tulenevad nõuded

Üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks sätestab jäätmeseadus (vt. peatükk 2.3). Jäätmeseadust toetab rida teisi seadusi ja määrusi, millega reguleeritakse kitsamalt nõudeid erinevate jäätmeliikide, jäätmekäitluskohtade ning jäätmetega ümberkäimise osas. Ülevaade jäätmehooldust reguleerivatest Eesti Vabariigi õigusaktidest on antud lisas 2.

Üldistele nõudmistele lisaks sätestavad jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid ka konkreetsed sihtarvud, millega eesmärkide seadmisel tuleb arvestada. Jäätmeseaduse § 134 kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla:

1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist;

2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist;

3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.

Pakendiseaduse § 36 sätestab pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud, mille kohaselt peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, alates 2009. aasta 1. jaanuarist tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 protsenti kalendriaastas;

2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 55 ja mitte rohkem kui 80 protsenti kalendriaastas.

Käesoleva jäätmekava punktis 6.3 toodud eesmärkide seadmisel on arvestatud õigusaktidest tulenevate nõudmistega ning riigi jäätmekavas välja toodud eesmärkidega ehk riiklike eesmärkidega jäätmehoolduse arendamisel, mida on käsitletud alljärgnevalt.

6.1.2 Riiklikud eesmärgid jäätmehoolduse arendamisel

Riiklikud eesmärgid jäätmehoolduse arendamisel on sõnastatud riigi jäätmekavas. Riigi jäätmekava

2008-2013 põhieesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise

64 suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Jäätmekava põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduskasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal.

Riigi jäätmekava eesmärkide püstitamisel on lähtutud EL ja Eesti keskkonnapoliitikast, s.h õigusaktide nõuetest ja heast keskkonnatavast. Toodud eesmärgid ja meetmed on samased Eesti Keskkonnategevuskavas 2007-2013 jäätmehoolduse korraldamisel ja pikaajalisel planeerimisel, milleks on:

1. Jäätmekäitluse korraldamise pikaajaline kavandamine;

2. Seire- ja järelevalvesüsteemi arendamine kontrolli tõhustamiseks jäätmevoogude ja jäätmehoolduse üle; 2.1 Kontrolli saavutamine jäätmevoogude üle (illegaalse ladestamise vähendamine);

2.2 Kontrolli tõhustamine jäätmehoolduse üle - seda nii keskkonnainspektsiooni kui järelvalve õigust omava omavalitsuse poolelt; 2.3 Hinnata ja prognoosida materjalide kasutamist ja jäätmevoogusid ning nende omavahelisi seoseid, kasutades selleks vahendeid nagu materjaliringluse analüüs;

3. Soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi arendamine ja rakendamine jäätmetekke vähendamiseks ning jäätmete käitlemise arendamiseks (sh ladestusest tulenevate keskkonnamõjude vähendamiseks ja riskide vältimiseks); 3.1 Jäätmetekke vältimist ja jäätmete taaskasutamist edendavate majandusmeetmete väljatöötamine (kktasud, tagatisrahad, aktsiisid, tootja vastutus jne);

3.2 Tagada jäätmete sorteerimine tekkekohtadel ning esmatähtsate jäätmevoogude kogumine ja ringlussevõtt; 3.3 Parima võimaliku tehnoloogia, mis on nii keskkonnasõbralik kui materjali efektiivselt ära kasutav, eelistamise ja juurutamise soodustamine kõikides sektorites (sh energiasektoris);

3.4 Vanade nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine (16.07.2009) ja korrastamine (16.07.2013); 3.5 Uute prügilate rajamine ning vanade prügilate edasiseks kasutamiseks nõuetele vastavusse viimine; 3.6 Mahajäetud jäätmete äravedu ja reostatud pinnase puhastamine – jooksev

65 jäätmehooldusprobleem;

3.7 Parima võimaliku tehnoloogia kasutamise soodustamine jäätmekäitluses;

3.8 Biolagunevate jäätmete taaskasutamise arendamine;

4. Ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõstmiseks jäätmehooldust puudutavate kampaaniate ning teavitustöö läbiviimine nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

Saare maakonna jäätmehoolduse arendamiseks on riigi jäätmekavas ette nähtud jäätmete liigiti kogumise arendamist ja jäätmete taaskasutamisse suunamist, samuti biolagunevate jäätmete käitlemise arendamist.

Eesti riigi jäätmemajanduse arendamise pikemaajalised eesmärgid on sõnastatud Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030. Strateegia kohaselt on Eesti riigi strateegiliseks eesmärgiks jäätmehoolduses aastaks 2030:

• vähendada tekkivate jäätmete ladestamist 30 % ulatuses;

• oluliselt vähendada tekkivate jäätmete ohtlikkust.

Et jäätmete ladestamist vähendada, on oluline vähendada märkimisväärselt jäätmete teket, kasutades sealjuures tõhusamalt loodusvarasid ja muid ressursse ning suurendada jäätmete sortimist ja taaskasutamist, sh ringlussevõttu. Jäätmetekke vähendamiseks tuleb katkestada seosed jäätmete tekke ja loodusvarade kasutamise ning majanduskasvu vahel, st. majanduskasv ei tohi põhjustada loodusvarade kasutamise ja jäätmekoguste ning negatiivse keskkonnamõju suurenemist.

Lisaks eelpool nimetatud riiklikele strateegiatele ning õigusaktidele, tuleb lähiaastate olulisemate eesmärkide seadmisel jäätmehoolduses arvestada ka Lääne-Saaremaa valdade jäätmehoolduse peamiste lahendamist vajavate probleemidega, mida on käsitletud peatükis 3.3.

6.2 Jäätmete tekkeprognoos

Jäätmekoguste kasv on käinud käsikäes majandusliku kasvuga. Mida suurem on inimeste ostujõud ning ettevõtete tootmismahud, seda rohkem jäätmeid tekib. Allolev joonis (joonis 8) illustreerib muutusi jäätmetekkes aastatel 2003-2009. Joonisel on kujutatud Eesti kogu jäätmeteke,sh. energeetika jäätmed, mis Keskkonnateabe Keskuse hinnangul moodustavad üle 70% kõikidest

66 Eesti riigi territooriumil aasta jooksul tekkivatest jäätmetest.

Joonis 8. Eesti riigis aastatel 1993-2009 tekkinud jäätmekogused (allikas: Keskkonnateabe Keskus)

Keskkonnateabe Keskuse andmetest lähtuvalt on jäätmeteke aastatel 1993-1998 olnud suhteliselt stabiilne. Alates 1999. aasta madalseisust on jäätmeteke näidanud kasvutendentsi, jõudes 2007 haripunkti. 2008, 2009. aastal toimunud languse põhjuseks on ilmselt majanduslangus, mille tõttu vähenes kordaded nii tootmine kui tarbimine ning mistõttu tekkis ka tunduvalt vähem jäätmeid. Majandusolude stabiliseerumisel on hakanud aga taas tõusma ka jäätmete kogumaht, lähenedes majandussurutise eelsetele näitajatele. 2010. aastal oli kogu Eestis tekkinud jäätmete kogus 19,5 miljonit tonni (allikas: Keskkonnateabe Keskus).

Muutused Lääne-Saaremaa omavalitsuste jäätmetekkes on toimunud sarnaselt muutustele kogu Eesti jäätmetekkes. Jäätmearuannete kohaselt tekkis Lääne- Saaremaa omavalitsustes aastatel 2007-2010 kokku 2006,5 tonni jäätmeid. Enim jäätmeid vaadeldaval perioodil tekkis aastal 2007 (kokku 737,7 tonni), järgnevatel aastatel jäätmeteke vähenes. Aastal 2008 tekkis jäätmeid 587 tonni ning aastal 2009 vaid 136,7 tonni, 2010. aastal tõusis tekkinud jäätmete kogumaht taas peaaegu 2008. aasta tasemele. Olmejäätmete kogustes märgatavat suurenemist viimastel aastatel pole olnud, pigem on teke jäänud suhteliselt stabiilseks (vt. tabel 6).

Arvestades Eesti majanduslikku seisu praegusel hetkel, kui tootmismahud ning elanike ostujõud on taas suurenemas, võib eeldada, et tulevikus on oodata taas üldist tekkivate jäätmekoguste kasvu.

Lääne-Saaremaa omavalitsustes sõltub jäätmeteke ennekõike majanduslikust olukorrast, elanike arvust ning keskkonnateadlikkusest. Eeldades, et rahvastiku arv jääb samaks või suureneb ning elanike üldine majanduslik seis paraneb, võib lähiaastatel ette näha taas jäätmekoguste suurenemist.

67 Samas võivad ladestamisele minevad jäätmekogused siiski väheneda, kui suudetakse tõsta elanike keskkonnateadlikkust, suurendada liigiti sorteerimist ning arendada biojäätmete eraldamist olmejäätmetest nende tekkekohal.

6.3 Jäätmehoolduse eesmärgid järgnevateks aastateks

Üldisteks eesmärkideks Lääne-Saaremaa omavalitsuste jäätmehoolduse arendamisel on:

1) tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta;

2) jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine;

3) jäätmete ohtlikkuse vähendamine;

4) jäätmete taaskasutamise suurendamine;

5) jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine;

6) jäätmete kogumise ja veo optimeerimine.

Järgnevates alapeatükkides on nimetatud eesmärke põhjalikumalt käsitletud ning toodud välja kitsamad eesmärgid, meetmed eesmärkide saavutamiseks on loetletud punktis 6.4. Kuna piirkonnas tekkivate jäätmekoguste hulk on hinnanguline, ei saa käesoleval hetkel seada täpseid arvulisi eesmärke. Seatud eesmärgid tuleb üle vaadata ning täpsustada pärast seda, kui piirkonnas on läbi viidud põhjalikum uuring tekkivate jäätmete koguste kohta.

6.3.1 Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta

Jäätmehooldusalaste eesmärkide seadmisel on oluline teada, kui suur on omavalitsuses tekkivate jäätmete kogus. Olemasolev, käesolevaski töös kasutatud, info põhineb peamiselt jäätmearuandluses kajastuvatel jäätmekogustel ning piirkonda teenindava jäätmekäitlusettevõtte koostatud statistikal, kusjuures enamus andmeid peegeldavad kogutud või ladestamisele minevate jäätmete hulka, mitte tekkivaid koguseid.

Ettevõtetes eeldab tõepärase informatsiooni saamine tekkivate jäätmekoguste kohta tootmisprotsessides tekkivate jäätmekoguste allutamist aruandlusele, jäätmete liigiti kogumist ning jäätmete tekkepõhjuste analüüsi. Kodumajapidamistes tekkivate segaolmejäätmete täpse hulga ja koostise väljaselgitamiseks tuleks eri tüüpi kinnistutel etapiliselt neljal erineval aastaajal viia läbi konkreetsele metoodikale toetuvaid uuringuid. Jäätmeseaduse § 44 lõige 3 kohaselt on kohaliku

68 omavalitsuse üksusel luba nõuda isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt tasuta teavet tema jäätmealase tegevuse kohta, kui see on vajalik jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.

Lisaks tekkivatele jäätmekogustele võib selle eesmärgi alla seada ka ülevaate saamise omavalitsuse territooriumil tegutsevatest jäätmetekitajates ning sellest, kuidas on korraldatud omavalituse territooriumil asuvate majapidamiste ning ettevõtete jäätmekäitlus. Selleks on jäätmeseaduse kohaselt kohalikul omavalitsusel kohustus luua jäätmetekitajate register.

Eesmärgid tõepärase informatsiooni saamiseks tekkivate jäätmekoguste osas:

• majapidamistes tekkivate olmejäätmete koguste väljaselgitamine;

• ülevaate saamine ettevõtetes tekkivatest jäätmetest ja kogustest;

• ülevaate saamine omavalitsuse territooriumil tegutsevatest jäätmetekitajatest ning tekkinud jäätmete käitlemisest.

Vajalikud tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• viia läbi jäätmetekke uuring kodumajapidamistes;

• koguda infot ettevõtetes tekkivate jäätmete ja nende käitlemise kohta;

• luua jäätmetekitajate register;

• vajadusel tõhustada järelvalvet.

6.3.2 Jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine

Tekkivate jäätmekoguste vähendamine on võimalik läbi säästlikumate tootmistehnoloogiate ning keskkonnateadlikumate ostuvalikute. Tootmisel tuleks rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat ning eelistada materjale, mille käitlemine on keskkonda võimalikult vähe koormav. Tarbimisel tuleks eelistada tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. Jäätmete tekke vältimine eeldab inimestelt suurenendud keskkonnateadlikkust. Et pikendada asjade eluiga ja vähendada tekkivaid jäätmekoguseid, ei tohiks kõike esmapilgul ülejäävana tunduvat kohelda jäätmetena.

Kuigi jäätmekoguste vähendamine on jäätmehoolduse seisukohalt üks tähtsamaid eesmärke, on selle saavutamine kohaliku omavalitsuse tasemel väga raske. Ladestamisele minevate jäätmete

69 kogust on võimalik vähendada jäätmete liigiti sorteerimise ning jäätmete taaskasutamine läbi. Tuginedes Säästva Eesti Instituudi poolt läbiviidud uuringule olmejäätmete koostise osas (vt. joonis 4) on ainuüksi köögi- ja pakendijäätmete eraldamisel olmejäätmetest võimalik vähendada ladestamisele minevate olmejäätmete hulka ca. 60% võrra.

Tagamaks väljasorditava jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti, suurendada selle taaskasutusvõimalusi, parendada sortimise tõhusust ning vältida ülearust energia- ja tööjõukulu järgneval järelsortimisel või segunenud olmejäätmete lahutamisel, tuleb esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas ning sorteeritud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) pakendid (15 01);

3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga tähistatud jäätmed);

4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);

5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06); 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39);

8) suurjäätmed (20 03 07);

9) metallid (20 01 40).

Olmejäätmete tekkekohas sortimist ja liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse

üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-s 31 ja pakendiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatuga.

Eesmärgid ladestamisele minevate jäätmekoguste vähendamiseks:

• liigiti kogutavate jäätmete hulga suurendamine 30% võrra;

• biolagunevate jäätmete osakaalu vähendamine olmejäätmete koostises.

Tegevused eesmärkide saavutamiseks:

• arendada ja laiendada liigiti kogutavate jäätmete kogumisvõrgustikku;

• korraldada koolitusi ja teabepäevi elanikkonna ja ettevõtjate keskkonnateadlikkuse

70 tõstmiseks, jagada jäätmehooldust puudutavat infot kohalikus vallalehes ning

võimalusel muude kanalite kaudu;

• koordineerida biolagunevate jäätmete eraldi kogumist, sh. teavitada vallaelanikke biolagunevate jäätmete eraldikogumise vajadusest;

• suurendada jäätmete kogumise ja legaalse käitlemise süsteemi haaratud jäätmetekitajate osakaalu.

6.3.3 Jäätmete ohtlikkuse vähendamine

Jäätmete ohtlikkuse vähendamine peab toimuma mitmel tasandil. Selleks, et ohtlikke jäätmeid tekiks vähem, on oluline panustada tootearendusse. Ettevõtete jaoks tähendab see eelkõige ohutumate materjalide ning keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kasutuselevõttu. Tarbijate roll ohutumate toodete valmistamisel on keskkonnateadliku suhtumisega ettevõtete mõjutamine, eelistades keskkonnale ohutumaid tooteid ohtlikele.

Kuna enamus Lääne-Saaremaa elanike poolt tarbitavatest toodetest valmistatakse väljaspool Lääne-Saaremaa omavalitsusi ning tarbijate hulk on liiga väike selleks, et tootjaid tuntavalt mõjutada, on võimalused ohtlike jäätmete tekkimise vähendamiseks tööstuses üsna väiksesed (v.a kohalike ettevõtete puhul). Kohaliku omavalitsuse tasandil tuleb seega peamiseks eesmärgiks seada kodumajapidamistes ja ettevõtetes tekkinud ohtlike jäätmete keskkonda sattumise vältimine. Vältimaks ohtlike jäätmete sattumist keskkonda, tuleb arendada ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mis põhineb avalikel kogumispunktidel, ettevõttesisestel kogumispunktidel ning riiklikul kogumis-ja käitlussüsteemil.

Lääne-Saaremaa omavalitsuste territooriumil on ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused küllaltki piiratud. Selleks, et ohtlike jäätmete kogumissüsteem toimiks efektiivsemalt, on tarvis omavalitsustesse rajada ohtlike jäätmete kogumispunktid. Lisaks peab säilima kord aastas toimuv kogumisring, mis külastab ka keskasulast kaugemal olevaid külasid.

Eesmärgid jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks:

• olmejäätmete hulka sattuvate ohtlikke jäätmete koguste vähendamine;

• keskkonda sattuvate ohtlike jäätmete koguste vähendamine.

71

Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused

• rajada ohtlike jäätmete kogumispunktid Lümanda, Mustjala ja Salme valda;

• korraldada teabepäevi elanikkonna ning ettevõtjate harimiseks, tutvustada ohtlike jäätmete üleandmisvõimalusi kohalikes vallalehtedes;

• kord aastas korraldada ohtlike jäätmete kogumisringi Lääne-Saaremaa omavalitsustes;

• nõuda ettevõtetelt, kus tekib oluline kogus ohtlikke jäätmeid, nõuetekohast ohtlike jäätmete kogumist (sh. ettevõttesiseste kogumispunktide loomist) ja üleandmist.

6.3.4. Jäätmete taaskasutamine

Jäätmete taaskasutamise võib jagada järgmisteks etappideks:

• taaskasutatavate jäätmete eraldamine üldisest jäätmeveost ja kokkuvedu;

• vajadusel sortimine, puhastamine ja pakendamine;

• transport ümbertöötlemiskohta või müük/üleandmine;

• taaskasutatavate jäätmete ümbertöötlemine;

• valmistoodangu turustamine.

Kohaliku omavalitsuse tasandil on otstarbekas keskenduda eelkõige jäätmete taaskasutamise esimesele etapile (taaskasutatavate jäätete eraldamine üldisest jäätmeveost ja kokkuvedu).Üldiseks eesmärgiks on taaskasutada 30-40 % tekkivatest olmejäätmetest (korduvkasutuse, materjaliringluse ja kompostimise kaudu). Järgnevates alapeatükkides on püstitatud eesmärgid peamiste taaskasutatavate jäätmeliikide kaupa.

• Biolagunevad jäätmed

Biolagunevad jäätmed moodustavad olmejäätmete koostisest umbes 60%, sellest omakorda poole moodustavad köögi- ja sööklajäätmed ehk toidujäätmed. Lääne-Saaremaa omavalitsustes tekib arvutuste kohaselt aastas kokku umbes 210 tonni biolagunevaid jäätmeid (sh. paberi- ja papijäätmed, puidujäätmed, tekstiilijäätmed). Üldises jäätmevoos on just biolagunevad jäätmed need, mis tingivad konteinerite sagedase tühjendamise (eriti suvisel ajal) ning teevad keeruliseks olmejäätmete hilisema sorteerimise, seetõttu on biolagunevate jäätmete eraldamine tekkekohal

72 jäätmete taaskasutuse seisukohalt väga vajalik. Biolagunevate jäätmete edasine käitlemine (kompostimine) peaks toimuma samuti tekkekohas, kuna sorteeritud biojäätmete transport maa-asulatest kujuneks väga kalliks ning ebaefektiivseks.

Biolagunevate jäätmete eraldi kogumiseks korterelamutega asulates tuleks paigaldada komposterid, mille soetamise ja jäätmete kompostimise eest vastutaks korteriühistud. Eramajade elanikel on võimalus jäätmeid kompostida oma aias. Valla allasutustes (nt. lasteaedades, koolides) tekkivad biolagunevad jäätmed tuleks samuti kohapeal komposteerida. Ka avalike haljasalade (parkide, väljakute, surnuaedade) ning asutuste territooriumite hooldamisel tekkinud haljastusjäätmed tuleks nende tekkekoha lähedal komposteerida.

Paber ja papp kuuluvad samuti biolagunevate jäätmete hulka. Senine tegevus paberi ja papi kogumisel Lääne-Saaremaa valdades on olnud üsna tagasihoidlik. Eeldades, et olmejäätmete koostisest pea 18 % moodustavad paber ja papp, tekib piirkonnas kokku 10-12 tonni paberi- ja papijäätmeid aastas. 2009. aastal koguti Lääne-Saaremaa valdadest kokku aga vaid 0,9 tonni paberi-ja papijäätmeid. Suur osa paberi- ja papijäätmeid taaskasutatakse (nende tekkekohas) energia tootmises. Jäätmekäitluse hierarhiat silmas pidades tuleks aga paberi- ja papijäätmete põletamisele eelistada nende taas- ja korduvkasutamist, mistõttu oleks vaja suurendada paberi- ja papijäätmete kogumist piirkonnast.

Eesmärgid biolagunevate jäätmete taaskasutuses:

• Biolagunevate jäätmete (sh. paber- ja kartongjäätmete, köögi- ja sööklajäätmete, aia- ja haljastusjäätmete) osakaalu vähendamine olmejäätmete koostises 30 % võrra;

• Biolagunevate jäätmete taaskasutusse (kompostimisse) suunamine:

1) eramutes 75% ulatuses tekkivatest biojäätmetest;

2) korterelamutes ja ettevõtetes 50% ulatuses tekkivatest biojäätmetest;

3) haljastuses 100% ulatuses tekkivatest biojäätmetest.

Vajalikud tegevused eesmärkide saavutamiseks:

• Propageerida olmejäätmete kohtsorteerimist ning biojäätmete kompostimist kodumajapidamistes;

• Juurutada biolagunevate jäätmete eraldi kogumist kortermajades, teavitada elanikke ning

73 korteriühistuid komposterite soetamise vajalikkusest;

• Suunata haljasaladel tekkivad haljastusjäätmed kompostimisele;

• Rajada kompostimisplats, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning ei muutu omavalitsuse jaoks liialt kulukaks.

• Pakendijäätmed

Pakendijäätmed moodustavad 25-30% olmejäätmete massist, seega võib eeldada, et Lääne- Saaremaa piirkonnas tekib keskmiselt 105 tonni pakendijäätmeid aastas (aluseks võetud eeldatav aastas tekkiv olmejäätmete kogus, vt. tabel 5). 2009. aastal koguti piirkonnast kokku 64,6 tonni pakendijäätmeid, millest suure enamuse moodustas pandipakendiga koormamata klaastaara.

Pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja taaskasutusse suunamisel on eesmärgiks koostöös taaskasutusorganisatsioonidega arendada välja kogu piirkonda hõlmav pakendite ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik, et seeläbi senisest veel tõhusamalt korraldada pakendite ja nende jäätmete kogumist ja taaskasutusse suunamist. Enne täiendavate kogumispunktide rajamist oleks otstarbekas piirkonna elanike seas viia läbi küsitlus ning selgitada välja, kas praegune kogumispunktide tihedus on piisav ja kui ei, siis kui paljud elanikud oleksid valmis oma majapidamises tekkinud pakendijäätmeid kogumispunkti viima, kui see asuks nende elukohale lähedamal.

Eesmärgid pakendijäätmete taaskasutamises:

• pakendite ja pakendijäätmete koguste vähendamine olmejäätmete hulgas 40% võrra;

• sorteeritud pakendijäätmete suunamine taaskasutusse.

Vajalikud tegevused eesmärkide saavutamiseks:

• viia läbi uuring saamaks teada, kui palju kogumispunkte tuleks piirkonda juurde rajada;

• arendada pakendijäätmete kogumisvõrgustikku, koostöös taaskasutusorganisatsioonidega rajada täiendavaid pakendijäätmete kogumispunkte;

• teavitada elanikkonda pakendijäätmete kogumissüsteemist (sh konteinerite asukohad, õige sorteerimine jne);

• Ehitus- ja lammutusjäätmed

74 Ehitus- ja lammutusjäätmete puhul on üldiseks eesmärgiks ladestamisele minevate jäätmete koguste ning ohtlikkuse vähendamine. Ehitusfaasis tuleks suurendada korduvkasutatavate materjalide osakaalu ning vähendada materjalide raiskamist tööde kõikidel etappidel. Samuti tuleks vähendada selliste ainete kasutamist, mis võivad olla ohtlikud nii keskkonnale kui inimese tervisele, tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb teistest jäätmetest eraldi koguda. Lammutustöödel tuleks tekkivate jäätmete hulgast eraldada turuväärtust omavad materjalid

(nt. metall, puit, mineraalne osis ) ning sellised materjalid, mida on võimalik taaskasutada.

Käesoleval hetkel puudub ülevaade piirkonnas tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest. Olemasolevad andmed, mis kajastuvad jäätmetekke statistikas, on vaid üks osa tegelikest tekkivatest jäätmekogustest. Eesmärkide täitmiseks tuleks ennekõike selgitada välja, kui palju ehitus- ja lammutusjäätmeid piirkonnas tekib.

Eesmärgid ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamisel:

• Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke ja käitlemise üle kontrolli saavutamine;

• Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise ning legaalsesse käitlusesse suunamise suurendamine;

• Ehitus- ja lammutusjäätmete ohtlikkuse vähendamine.

Vajalikud tegevused eesmärkide saavutamiseks:

• Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehitusprojektide ja ehituslubade taotluste koosseisus;

• Elanikkonna teavitamine ehitus- ja lammutusprahi käitlusnõuetest;

• Ohtlike ehitusjäätmete eraldamine tekkekohal, eraldi kogumine;

• Järelvalve tõhustamine.

Asbesti sisaldavad jäätmed ei ole taaskasutatavad. Need tuleb vastavaid ohutusnõudeid järgides eraldada muudest jäätmetest ning suunata ladestamiseks vastavat luba omavasse ladestuskohta.

• Tööstusjäätmed

Tööstusjäätmete vähendamise üks peamisi võimalusi on jäätmevaeste tehnoloogiate rakendamine

75 (seda ennekõike alustavate ettevõtete puhul). Olemasolevates ettevõtetes võib vanade tehnoloogiate väljavahetamine minna ülemäära kulukaks, seepärast tuleb olemasolevates ettevõtetes jäätmekoguste vähendamisel panustada eelkõige jäätmete taaskasutamise suurendamisele. Jäätmete suunamisel taaskasutusse on oluline rakendada ettevõttesisest jäätmete liigiti sorteerimist.

Lääne-Saaremaa omavalitsustele on iseloomulik suurte tööstusettevõtete puudumine, mistõttu tekib piirkonnas vähe spetsiifilisi tööstusjäätmeid. Peamisteks tekkivateks jäätmeteks on puidu töötlemisel tekkivad jäätmed ning põllumajanduses ja toiduainetööstuses tekkivad taimsete ja loomsete kudede jäätmed ning vadak. Kaubanduses ning majutus- ja toitlusteenust pakkuvates ettevõtetes tekib olmejäätmete sarnaseid jäätmeid, mille taaskasutus toimub sarnaselt kodumajapidamistes tekkinud olmejäätmetele.

Puidujäätmete teket on võimalik vähendada rakendades tehnoloogiat, mis võimaldab puitu töödelda võimalikult väikeste kadudega. Juba tekkinud puidujäätmed tuleks suunata taaskasutusse võimalikult suures ulatuses.

Tekkivate puidujäätmete taaskasutamise võimalused on järgmised:

• Saepuru kasutamine loomadele allapanuks;

• Puidujäätmete kasutamine haljastuses (nt. puukoor multšiks);

• Puidujäätmete kompostimine koos teiste biolagunevate jäätmetega;

• Puidujäätmete põletamine energia tootmiseks (üksnes nn. puhtad puidujäätmed).

Sealjuures tuleks taaskasutusel arvestada eeltoodud loetelu järjekorraga, st. eelistada puidujäätmete kasutamist haljastuses ja põllumajanduses ning kompostimist, puidujäätmete põletamisele energia tootmiseks. Kohalikul omavalitsusel on tööstusjäätmete taaskasutamise arendamises suunav ja koordineeriv roll (viia läbi teavitustööd ning informeerida ettevõtete juhatusi jäätmehooldus-nõuetest).

Eesmärgid tööstusjäätmete taaskasutuses:

• ülevaate saamine ettevõtetes tekkivatest jäätmetest ja kogustest;

• tekkinud taaskasutatavate jäätmete (nt. puidujäätmete) suunamine taaskasutusse võimalikult suures ulatuses;

76 Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused:

• koguda infot ettevõtetes tekkivate jäätmete ja nende käitlemise kohta, jäätmekava nõudmine ettevõtetelt jäätmeseaduses sätestatud tingimustel;

• jäätmete kohtsorteerimine ettevõttesiseselt, erinevate jäätmete eraldamine;

• ettevõttesiseste kogumispunktide loomine eri liiki jäätmete kogumiseks.

6.3.5. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine

Jäätmete keskkonnaohutul kõrvaldamisel on peamiseks eesmärgiks, et võimalikult suur osa tekkivatest jäätmetest, mida nende tekkekohal taas- või korduvkasutada ei saa, jõuaks edasiseks käitlemiseks vastavat luba omava jäätmekäitlusettevõtteni. Et ladestamisele minevaid jäätmekoguseid vähendada, tuleks erinevad jäätmeliigid nende tekkekohal eraldada, st. eriliiki jäätmed tuleks anda jäätmekäitlejale üle eraldikogutuna. Ladestamisele minevate olmejäätmete ohtlikkuse vähendamiseks tuleb ohtikkud jäätmed tavaolmejäätmetest eraldada. Omaalgatuslikul jäätmete kõrvaldamisel tuleb elanikele selgitada, kuidas oleks nt. aiajäätmete põletamise asemel tuleks jäätmekäitluse hierarhiat silmas pidades eelistada nende taaskasutamist st. kompostimist.

Eesmärgid jäätmete keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks:

• Kõigi tekkivate jäätmete edasiandmine jäätmekäitlusettevõtetele edasiseks käitlemiseks ( va. jäätmed, mida saab tekkekohal taas- või korduvkasutada);

• Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine;

• Võimalike jääkreostusest tulenevate ohtute vähendamine,

• Ebaseadusliku tegevuste vähendamine jäätmete kõrvaldamisel.

Vajalikud tegevused eesmärkide saavutamiseks:

• Olmejäätmete veo korraldamine omavalitsuse territooriumil;

• Ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamine vallakeskustesse;

• Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine;

• Keskkonnajärelvalve tõhustamine, illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine;

• Võimalike jääkreostuse kollete likvideerimine.

77 6.3.6 Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine

Eraldades olmejäätmete koostisest biolagunevad köögi- ja aiajäätmed, paberi-, papi ja pakendi- jäätmed, elektroonikaromu ja ohtlikud jäätmed, on võimalik vähendada tekkivate olmejäätmete hulka ca. 85% võrra. Olmejäätmete konteiner, mis ei sisalda roiskumisprotsessi tekitavaid jäätmeid

(biojäätmed, määrdunud pakendid, mähkmed jne), ei vaja tihedat tühjendamist ning seeläbi vähenevad jäätmeveole tehtavad kulutused ning jäätmete transpordist põhjustatud keskkonnasaaste

Majapidamistes, kus aastaringselt jäätmeid ei teki (suvilad) või kui tekkivad kogused on väga väikesed, ei ole korraldatud jäätmeveoga liitumine otstarbekas. Tekkinud jäätmed tuleb sellisel juhul kohapeal sorteerida, eraldada kõik taaskasutatavad jäätmeliigid ning viia need lähedal asuvatesse kogumispunktidesse või taaskasutada kohapeal (biojäätmed). Jäätmeliigid, mis kogumispunktides olevatesse konteineritesse ei sobi, tuleb kokku koguda (võib pikema aja vältel) ning anda edasiseks käitluseks üle vastavat luba omavale isikule. Transpordivahendi olemasolul on võimalus eelnevalt kokkukogutud jäätmed viia ise Kudjape jäätmejaama. Hajaasustuses on üheks jäätmete kogumise ja veo optimeerimise võimaluseks soetada mitme majapidamise (või terve kogukonna) peale üks ühine konteiner. Viimasel juhul sõlmib jäätmekäitlusettevõte olmejäätmete veo teenuse osutamise lepingu siiski ühe inimesega (ühe majapidamisega), hilisem arveldamine osapoolte (konteinerit kasutavate majapidamiste) vahel peab toimuma vastastikusel kokkuleppel.

Eeldades, et tulevikus suureneb liigiti kogutavate jäätmete osakaal, tuleb hinnata praegu kasutuses olevate kogumispunktide võimekust suureneva jäätmete hulgaga toime tulla. Et erinevaid jäätmeliike oleks kogumispunktis võimalik koguda pikema aja vältel (vähem tühjendusi), peavad kasutuses olevad konteinerid olema piisavalt suured ja neid peab olema piisaval hulgal. Erilist tähelepanu Lääne-Saaremaa omavalitsustes tuleb pöörata paberi- ja papijäätmete konteineritele, mida käesoleval hetkel on liiga vähe, et eraldi kogumisring ennast ära tasuks. Lisaks suurematele asulatele tuleks paberi- ja papijäätmete konteinerid paigutada valla allasutuste (koolid, lasteaiad, raamatukogud) juurde.

Eesmärgid jäätmete kogumise ja veo optimeerimiseks:

• jäätmeveole tehtavate kulutuste vähendamine;

• jäätmete kogumisest ja transpordist põhjustatud keskkonnasaaste (sh. hais) vähendamine;

78

Tegevused eesmärkide saavutamiseks:

• biolagunevate jäätmete kohtsorteerimine ja kohapeal kompostimine;

• liigiti kogutavate jäätmete eraldamine olmejäätmetest;

• liigiti kogutavate jäätmete kogumispunktide võrgustiku arendamine, kogumispunktide laiendamine (täiendavad konteinerid);

• paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustiku arendamine.

6.4 Meetmed ja tegevuskava eesmärkide saavutamiseks

Eesti Keskkonnastrateegias ning riigi jäätmekavas on riigi jäätmehoolduse pikemaajaliste eesmärkide saavutamiseks üles loetletud neli peamist meedet:

• Jäätmekäitluse korraldamise pikaajaline kavandamine;

• Seire- ja järelevalvesüsteemi arendamine kontrolli tõhustamiseks jäätmevoogude ja jäätmehoolduse üle;

• Ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõstmiseks jäätmehooldust puudutavate kampaaniate ning teavitustöö läbiviimine nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil;

• Soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi arendamine ja rakendamine jäätmetekke vähendamiseks ning jäätmete käitlemise arendamiseks (sh ladestusest tulenevate keskkonnamõjude vähendamiseks ja riskide vältimiseks).

Kohaliku omavalitsuse tasandil on eelpool nimetatud meetmetest mõistlik rakendada kolme esimest. Lisaks on oluliseks meetmeks eesmärkide saavutamisel jäätmehoolduse infrastruktuuri arendamine ning jäätmete kogumisvõrgustiku laiendamine. Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva jäätmekavaga seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. Tegevuskava Lääne-Saaremaa omavalitsuste jäätmehoolduse arendamiseks aastateks 2012-2016 on esitatud tabelis 19.

Meede 1. Jäätmehoolduse korraldamine ja planeerimine

Jäätmehoolduse korraldamine oma territooriumil on kohaliku omavalitsusüksuse ülessanne. Jäätmehoolduse korraldamine seisneb peamiselt jäätmete liigiti sortimise, kogumise ja veo korraldamises, jäätmehooldust reguleerivate määruste kehtestamises ja ajakohastamises ning

79 elanike informeerimises ja järelvalve teostamises. Tulemuslik jäätmehoolduse arendamine eeldab pidevat suhtlust ja koostööd erinevate osapooltega (elanikud, ettevõtjad, jäätmekäitlejad, tootjavastutusorganisatsioonid, naaberomavalitsused) ning jäätmehoolduse pikaajalist planeerimist.

Meede 2. Jäätmehoolduse infrastruktuuri arendamine, (taaskasutatavate) jäätmete kogumis-võrgustiku laiendamine

Jäätmehoolduse infrastruktuuri arendamine kohaliku omavalitsuse tasemel tähendab peamiselt eri liiki jäätmete kogumisvõrgustiku laiendamist ja arendamist. Eesmärk vähendada taaskasutatavate jäätmete osakaalu olmejäätmete koostisest eeldab piisava hulga taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide olemasolu kohaliku omavalitsuse territooriumil, mille rajamise eest vastutab kohaliku omavalitsuse üksus (ohtlikud jäätmed, paberi- ja papijäätmed) koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega (pakendijäätmed). Kohaliku omavalitsuse roll ettevõttesiseste kogumispunktide loomisel ning biolagunevate köögi- ja haljastusjäätmete taaskasutamise suurendamisel kompostimise läbi on suunav.

Meede 3. Teavitustöö läbiviimine, jäätmehooldust puudutava info levitamine

Kõige olulisemaks meetmeks jäätmekavaga püstitatud eesmärkide saavutamiseks jäätmehoolduses on teavitustöö läbiviimine ning jäätmehooldust puudutava info levitamine elanike ning ettevõtjate seas. Teavitustöö eesmärk on elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine, läbi mille väheneks jäätmekäitlusnõuete rikkumine ja suureneks elanikkonna motivatsioon panustada piirkonna jäätmehoolduse arengusse. Keskkonnateadlikkuse tõstmisest sõltub ka jäätmekavaga ette nähtud eesmärkide täitmise võimalikkus. Jäätmehooldusalase info jagamine ei ole ühekordne projekt, vaid eeldab pidevat selgitustööd ja elanike kaasamist. Info edastamiseks tuleb kasutada erinevaid võimalusi (kohalikud väljaanded, infovoldikud, internet, infopäevad, üritused, kampaaniad) ja kaasata erinevaid osapooli.

Meede 4. Seire- ja järelvalvesüsteemi arendamine kontrolli tõhustamiseks

Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust puudutavad nõuded ning jäätmete käitlemise korra sätestab kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri. Jäätmeseaduse § 119 lõige 3 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud teostama pidevat järelvalvel jäätmehoolduseeskirja täitmise üle oma

80 haldusterritooriumil. Järelvalve tõhustamise üks võimalusi on keskkonnateadlikkuse tõstmine ning avalikkuse kaasamine risustamisest ja jäätmete illegaalsest ladestamisest teatamisele. Samuti koostöö tõhustamine Keskkonnainspektsiooniga. Järelvalve tõhustamisele aitab kaasa ka jäätmetekitajate registri loomine ning tõepärase informatsiooni saamine omavalitsuse territooriumil (nii kodumajapidamistes kui ettevõtetes) tekkivate jäätmete kohta.

81

Tabel 19. Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks Lääne-Saaremaa omavalitsuste jäätmehoolduses aastatel 2012-2016 Strateegiline eesmärk: Tekkivate jäätmekoguste vähendamine, jäätmete maksimaalne taaskasutamine ning ladestamisele minevate jäätmekoguste minimeerimine

Meede 1. Jäätmehoolduse korraldamine ja planeerimine

Rahastaja/ vastutav

Eesmärk Tegevused eesmärgi saavutamiseks Teostamise aeg organisatsioon;

hinnanguline maksumus

1.Kohaliku omavalitsuse Kohaliku omavalituse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja Regulaarselt, kuid mitte jäätmehooldust reguleerivate regulaarne ülevaatamine, ajakohastamine ning amine;täiend harvemini kui iga viie KOV

õigusaktide ajakohastamine aasta tagant.

2. Olmejäätmete kogumise ja veo Jäätmeveo korraldamine omavalitsuse territooriumil, Pidevalt KOV

optimeerimine jäätmetekitajate haaramine jäätmekäitlussüsteemi;

Liigiti kogutavate jäätmete kogumispunktide võrgustiku 2012 KOV, Taaskasutus-

arendamine, kogumispunktide laiendamine (täiendavad

organisatsioonid Vastavalt vajadusele

konteinerid);

Paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustiku arendamine; 2012 KOV 150 €

3.Tekkivate jäätmete koguste ja Uuringute läbiviimine jäätmekoguste ja liigilise koostise Regulaarselt

KOV 1300 € koostise väljaselgitamine väljaselgitamiseks majapidamistes;

Info hankimine ettevõtetes tekkivate jäätmekogustekohta,

KOV, ettevõtted

vajadusel ettevõtte jäätmekava koostamise nõudmine;

4. Jäätmehoolduse sihipärane ja Jäätmekava täiustamine ajakohastamine; Regulaarselt KOV

pikaajaline kavandamine Koostöö arendamine naaberomavalitsustega, ettevõtjate,

Pidevalt KOV pakendiorganisatsioonidega ning jäätmekäitlejatega;

Jäätmehooldust arendavate projektide väljatöötamine; Vastavalt vajadusele KOV, KIK

82 5. Jääkreostusest tuleneva ohu

Jääkreostuskollete likvideerimine; Vastavalt vajadusele KOV, KIK vähendamine

Meede 2. Jäätmehoolduse infrastruktuuri arendamine, (taaskasutatavate) jäätmete kogumisvõrgustiku laiendamine

Ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamine valla 2300-3200 € 2013 KOV, KIK

territooriumile; 1. Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine, keskkonda sattuvate Ohtlike jäätmete kogumispunktide haldamine; Pidevalt KOV 440 €/ aastas ohtlike jäätmete hulga vähendamine Ohtlike jäätmete kogumisringi korraldamine kord aastas; 130 €/ aastas Igal aastal KOV, KIK

Ettevõttesiseste ohtlike jäätmete kogumispunktideoomine; l Vastavalt vajadusele Ettevõtted

Suvilaomanike informeerimine kohaliku omavalitsuse

2. Hooajaliselt suurenenud

jäätmehooldusnõuetest; jäätmekoguste probleemi Hooajaliselt, igal aastal KOV

Järelvalve tõhustamine; lahendamine

3. Biolagunevate köögi- ja Korrusmajade ühistute teavitamine komposterite

2012 KOV aiajäätmete osakaalu vähendamine muretsemise vajadusest;

olmejäätmete koostises, komposti

Teavitustöö läbiviimine; Regulaarselt KOV

minevate biojäätmete osakaalu suurendamine, ladestamisele Avalikel haljasaladel tekkivate aia- ja haljastusjäätmete Vastavalt võimalustele 1900 € minevate jäätmekoguste KOV, KIK tarvis kompostimisplatsi rajamine;

vähendamine

Paberi- ja papijäätmete tarvis lisakonteineritetamine soe ja 4.Taaskasutatavate paberi- ja 2012, edaspidi 190 € KOV, KIK papijäätmete osakaalu vähendamine paigaldamine suurematesse küladesse; vastavalt vajadusele

olmejäätmete koostises, paberi- ja papijäätmete taaskasutusse võtmise Konteinerite paigaldamine koolide, lasteaedade ja KOV 2012, edaspidi 300 € suurendamine, ladestamisele KOV, KIK minevate jäätmekoguste asutuste juurde; vastavalt vajadusele vähendamine

83 5. Valla poolt hallatavate avalike KOV

Avalikesse kohtadesse konteinerite paigaldamine ning kohtade (sh. rannad) jäätmekäitluse Vastavalt vajadusele 2700 €/aastas + 500 €

nende vajadusele vastava tühjendamise tagamine; korraldamine ja haldamine /aastas (rannad)

6. Pakendijäätmete osakaalu KOV, Taaskasutus- vähendamine olmejäätmete Pakendijäätmete kogumiskonteinerite võrgustiku organisatsioonid 2012 koostises, taaskasutusse minevaste laiendamine suurematesse küladesse; pakendijäätmete osakaalu 390 €

suurendamine, ladestamisele Olemasolevate kogumispunktide mahutavuse hindamine, minevate jäätmekoguste 2012 KOV

vajadusel lisakonteinerite muretsemine; vähendamine

7. Ettevõtetes tekkivate jäätmete Ettevõttesiseste kogumispunktide loomine; Ettevõtted kohtsortimine, sorditud jäätmete

Vastavalt vajadusele suunamine taaskasutusse võimalikult Ettevõtjate informeerimine;

KOV suures ulatuses

Meede 3. Teavitustöö läbiviimine, jäätmehooldust puudutava info levitamine

Teabepäevade korraldamine, teavitustöö läbiviimineelanike

ja ettevõtjate seas;

Jäätmehooldust puudutava info levitamine vallalehekaudu; KOV

1.Elanikkkonna ja ettevõtjate Pidev Jäätmehooldusalase kasvatustöö läbiviimine koolides ja keskkonnateadlikkuse kasvatamine

lasteaedades;

Infomaterjalide koostamine eri liiki jäätmete

KOV, KIK 150 €/ aastas Vastavalt vajadusele käitlustingimuste tutvustamiseks;

2. Erinevate jäätmeliikide ( sh. Elanikkonna teavitamine erinevate jäätmete käitlusnõuetest, ehitus- ja lammutusjäätmed,

infovoldikute koostamine, teabepäevade korraldamine; Regulaarselt KOV tööstusjäätmed, ohtlikud jäätmed) käitlusnõuete täitmise suurendamine

84

Meede 4. Seire- ja järelvalvesüsteemi arendamine kontrolli tõhustamiseks

1.Illegaalse ladestamise Kontrolli teostamine nii eraisikute kui ettevõtete KOV, jäätmekäitlusnõuete rikkumise üle, koostöö tugevdamine vähendamine Pidev Keskkonnainspektsioon

Keskkonnainspektsiooniga;

2. Jäätmekäitlusnõuete rikkumiste Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine

Vastavalt vajadusele KOV minimeerimine ehitusprojektide ja ehituslubade taotluste koosseisus;

3.Ülevaate saamine valla Jäätmetekitajate registri loomine; 2012 KOV 255 €

territooriumil tegutsevatest

Jäätmetekitajate registri haldamine. jäätmetekitajatest Pidevalt KOV

85

LISA 1. Elanike arv Lääne- Saaremaa Läägi küla 4 omavalitsustes asulate lõikes Odalätsi küla 4

Abula küla 3

Kihelkonna valla elanike arv seisuga Kotsma küla 3

01.01.2011 Kuremetsa küla 3

Asula Elanike arv Neeme küla 3

Kihelkonna alevik 389 Kuralase küla 2

Viki küla 51 Metsaküla küla 2

Rootsiküla küla 41 Mäebe küla 2

Veere küla 36 Tohku küla 2

Pajumõisa küla 29 Varkja küla 2

Virita küla 27 Rannaküla küla 1

Vilsandi saar 25 Sepise küla 1

Pidula küla 21 Karujärve küla -

Vedruka küla 16 Kiirassaare küla -

Loona küla 15 Vaigu küla -

Kallaste küla 14 Kihelkonna vald kokku 837

Kuumi küla 12

Kõruse küla 12 Lümanda valla elanike arv Oju küla 11 seisuga 01.01.2011 Kõõru küla 11 Asula Elanike arv

Üru küla 10 Lümanda küla 192

Lätiniidi küla 9 Koimla küla 106

Undva küla 9 Karala küla 83

Kalmu küla 8 Kotlandi küla 64

Kehila küla 8 Leedri küla 59

Liiva küla 8 Koki küla 40

Kurevere küla 7 Kipi küla 39

Abaja küla 6 Varpe küla 34

Kuusiku küla 6 Viidu küla 34

Tagamõisa küla 6 Mõisaküla küla 33

Tammese küla 5 Põlluküla küla 31

86

Riksu küla 26 Kiruma küla 3

Jõgela küla 24 Ohtja küla 2

Taritu küla 22 Tuiu küla 2

Koovi küla 15 Mustjala vald kokku 747

Atla küla 12

Salme valla elanike arv seisuga Kulli küla 11 01.01.2012 Kuusnõmme küla 10 Asula Elanike arv Vahva küla 9 Salme alevik 568 Metsapere küla 8 Anseküla küla 50 Himmiste küla 7 Easte küla 4 Austla küla 5 Hindu küla 5 Kärdu küla 3 Imara küla 36 Eeriksaare küla - Järve küla 22 Vana-Lahetaguse küla - Kaimri küla 9 Lümanda vald kokku 86 Kaugatoma küla 7

Lahetaguse küla 43 Mustjala valla elanike arv seisuga 01.01.2011 Lassi küla 29

Asula Elanike arv Lõmala küla 45

Mustjala küla 289 Lõu küla 0

Võhma küla 106 Länga küla 15

Küdema küla 70 Läätsa küla 137

Vanakubja küla 51 Metsalõuka küla 10

Silla küla 45 Mõisaküla küla 13

Panga küla 35 Mõldri küla 15

Pahapilli küla 25 Rahuste küla 54

Järise küla 19 Suurna küla 35

Paatsa küla 18 Tehumardi küla 82

Liiva küla 17 Tiirimetsa küla 54

Ninase küla 17 Toomalõuka küla 16

Selgase küla 10 Ula küla 2

Jauni küla 9 Vintri küla 17

Liiküla küla 9 Üüdibe küla 6

Tagaranna küla 7 Salme vald kokku 1274

Rahtla küla 7

Kugalepa küla 5

87 Torgu valla elanike arv seisuga 01.01.2011

Asula Elanike arv

Iide küla 59

Mäebe küla 34

Laadla küla 33

Jämaja küla 28

Kaunispe küla 26

Mässa küla 25

Lülle küla 21

Kargi küla 20

Kaavi küla 17

Hänga küla 16

Ohessaare küla 13

Türju küla 13

Mõisaküla küla 11

Lindmetsa küla 10

Sääre küla 10

Tammuna küla 7

Lõupõllu küla 3

Läbara küla 3

Maantee küla 3

Karuste küla 1

Mõntu küla -

Soodevahe küla -

Torgu vald kokku 353

88 LISA 2. Jäätmehooldust reguleerivad Eesti Vabariigi õigusaktid

Sisu Õigusakt

Jäätmekäitluse üldised põhimõtted, ohtlike Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52)

jäätmete käitlemise üldised põhimõtted

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete

Jäätmekategooriad ja jäätmeliigid nimistu (RT I, 2004, 23, 155)

Jäätmete taaskasutamis- ja

Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingud kõrvaldamistoimingute nimistud (RT I,

14.12.2011, 4)

Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba

vajavate tegevusvaldkondade tegevuste Jäätmeluba vajavad ettevõtted ja tegevused,

täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja tegevuste nimistu ja tootmismahud

jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei

nõuta (RT I, 2004, 31, 212)

Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise Jäätmeluba mittevajavad tegevused, jäätmete

korral pole jäätmeloa omamine taaskasutamise ja tekkekohas kõrvaldamise

kohustuslik, taaskasutamise või tingimused

tekkekohas kõrvaldamise nõuded

(RTL, 2004, 49, 847)

Jäätmeloa andmise, muutmise ja

kehtetuks tunnistamise menetluse

käigus läbiviidavate menetlustoimingute

Jäätmeloa andmise kord, loa taotlemiseks tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks

vajalikud dokumendid vajalike andmete täpsustatud loetelu ja

jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa

vorm (RTL, 2004, 56, 933)

Kompleks- ja lihtlubade andmise üldised Saastuse kompleksse vältimise ja

alused; parim võimalik tehnika kontrollimise seadus (RT I 2001, 85,

reostuse kompleksne vältimine ja kontroll 512)

Jäätmete ohtlike jäätmete hulka Ohtlike jäätmete liigitamine

liigitamise kord (RT I, 2004, 23, 156)

Ohtlike jäätmete ja nende pakendite

Ohtlike jäätmete märgistamise kord märgistamise kord (RTL, 2004, 56,

939)

Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise,

muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja

Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi saamiseks menetluse käigus läbiviidavate

vajalike materjalide nimistu ja litsentsi menetlustoimingute tähtajad, litsentsi

väljaandmise kord taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja

litsentsi vorm (RT I 2004, 31, 211)

Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud

Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavad jäätmed, nende kogumine ja

terfenüüle sisaldavate jäätmete kõrvaldamine; piirkogused, inventariseerimine ja

käitlusnõuded (RTL, 2004, 53, 899) märgistamine

89 Ohtlikke aineid sisaldavad patareid ja akud,

Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded konkreetsed näitajad Cd, Pb, Hg suhtes, kogumine (RTL 2008, 6, 63) ja märgistamine

Prügilate rajamine, prügilate liigitus ja asukohavalik, tingimused ladestatavate jäätmete kohta, vanade prügilate sulgemine seire jne. Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise

Biolagunevate jäätmete (orgaaniliste jäätmete) nõuded (RTL, 2004, 56, 938) osatähtsus prügilatesse ladestatavate tavajäätmete koguses

Olmejäätmete sortimine tekkekohas ja liigiti Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud kogumine jäätmete liigitamise alused (RTL 2007, 9, 140)

Pakendi taaskasutamise ülesanded Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278)

Majanduslikud hoovad ja abinõud pakendi

Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5, 31) kasutamiseks

Ohtlike kemikaalide identifitseerimise,

Ohtlike kemikaalide identifitseerimine, klassifitseerimise, pakendamise ja pakendamine jne märgistamise nõuded ning kord (RTL, 2004,

154, 2326)

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja

Reoveesette kasutamine rekultiveerimisel kasutamise nõuded (RTL,

2003, 5, 48)

Romusõidukite käitlusnõuded¹ (RT I,

Romusõidukid 22.06.2011, 8)

Jäätmepõletustehase ja

koospõletustehase rajamise, kasutamise

ja sulgemise nõuded (RTL 2004, 83,1316),

Jäätmete põletamine Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,

mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või 1 tekkekohas kõrvaldamise nõuded (RTL 2004,

49, 847)

Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded

Asbesti sisaldavad jäätmed

(RTL 2004, 49, 848)

Probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja

piirangute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse

1 piirnormid (RT I, 13.05.2011, 1), Probleemtooted Probleemtoodetest tekkinud jäätmete

täpsustatud nimistu ( RTL 2007,57,1017)

Olmejäätmete sortimise kord ning

Jäätmete sortimine sorditud jäätmete liigitamise alused (RTL

2007, 9, 140)

90 LISA 3. Lääne-Saaremaa omavalitsustes aastatel 2007-2010 tekkinud/kogutud jäätmed

Tabel 20. Kihelkonna vallas aastatel 2007-2010 tekkinud/ kogutud jäätmed Tekkinud/kogutud jäätmed tonnides

Jäätme-

2007 2008 2009 2010

nimistu Jäätmete nimetus

kood E M E M E E M

02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 7,32 0,56 2,70 0,78 0,88 -

Saepuru, sh puidutolm,

laastud, pinnud, puit,

laast- ja muud puidu-

03 01 05 põhised plaadid ning - - 48,00 107,00 -

vineer, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga

03 01 04

15 01 02 Plastpakend 5,32 0,64 1,49 0,52 1,39 6,61 -

15 01 04 Metallpakend 0,75 0,14 0,45 0,20 0,68 0,75 -

15 01 07 Klaaspakend 3,38 0,38 1,39 0,62 1,47 1,00 -

16 06 01* Pliiakud - 2,52 - - -

17 04 01 Vask, pronks, valgevask - 0,01 - 0,01 - -

17 04 02 Alumiinium - - 0,02 - -

17 04 05 Raud ja teras - 80,25 - 87,84 - -

Ohtlikke aineid sisalda-

20 01 27* vad värvid, trükivärvid, - 0,35 - 0,35 - - 0,31

liimid ja vaigud

Koodinumbritega

16 06 01, 16 06 02 ja 16

06 03 nimetatud patareid

20 01 33* ja akud ning sortimata - 0,40 - - - -

patarei- ja akukogumid,

mille hulgas on selliseid

patareisid või akusid

16,77 82,73 8,55 90,34 52,42 115,36 0,31

Kokku

99,50 98,89 52,42 115,67

*-ohtlikud jäätmed E-ettevõtetes tekkinud / kogutud jäätmed M- majapidamistes tekkinud / kogutud jäätmed

91 Tabel 21. Lümanda vallas aastatel 2007-2010 tekkinud/kogutud jäätmed

Tekkinud/kogutud jäätmed tonnides

Jäätme-

2007 2008 2009 2010

nimistu Jäätmete nimistu

kood E M E M E M E

02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 0,91 - 0,76 0,33 1,14 0,34 1,52

02 01 10 Metallijäätmed 3 - - - -

Saepuru, sh puidutolm, laastud,

pinnud, puit, laast- ja muud

03 01 05 puidupõhised plaadid ning - 30 - - -

vineer, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 03 01

Sadamates laevadelt vastuvõetud

13 04 02* pilsivesi - 5,9 - 4,5 - -

15 01 02 Plastpakend 2,9 - 2,09 - 1,59 - 1,35

15 01 04 Metallpakend 0,42 - 0,55 - 0,72 - 0,69

15 01 07 Klaaspakend 1,64 - 1,42 - 0,97 - 0,77

17 02 01 Puit - - - 11,24

17 01 04 Vask, pronks, valgevask - 0,03 - 0,03 - -

17 04 02 Alumiinium - 0,12 - 0,17 - -

17 04 05 Raud ja teras - 12,2 - 13,35 - 66,83

Kivid ja pinnas, mida ei ole

17 05 04 nimetatud koodi-numbriga 17 05 38,68 - - - 126,64

03

Ehitus- ja lammutussega-praht,

mida ei ole nimetatud 17 09 04 20,66 - - - 22,22

koodinumbritega 17 09 01, 17

09 02 ja 17 09 03

Ohtlikke aineid sisaldavad

20 01 27* värvid, trükivärvid, liimid ja - 0,25 - 1,4 - -

vaigud

Koodinumbritega 16 06 01, 16

06 02 ja 16 06 03 nimetatud

patareid ja akud ning sortimata

20 01 33* patarei- ja akukogumid, mille - 0,55 - - -

hulgas on selliseid patareisid või

akusid

20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) - 19 - - -

68,21 13,15 59,72 15,28 8,92 0,34

Kokku 231,26

81,36 75 9,26

92 Tabel 22 . Mustjala vallas aastatel 2007-2010 tekkinud/kogutud jäätmed

Tekkinud/kogutud jäätmed (t)

Jäätme-

2007 2008 2009 2010

nimistu Jäätmete nimetus

kood E M E M E M E M

02 01 02 Loomsete kudede jäätmed - 1,21 0,08 1,65 0,49 2,36 3,19 3,49

15 01 02 Plastpakend 1,84 - 1,42 - 1,04 - 1,81 -

15 01 04 Metallpakend 0,24 - 0,24 - 0,28 - 0,68 -

15 01 07 Klaaspakend 0,96 - 1,06 - 0,51 - 0,75 -

16 01 04* Romusõidukid - 1,94 - - -

16 01 17 Mustmetallid - 6,84 - - -

16 06 01* Pliiakud 0,36 - - - -

17 01 01 Betoon 5,86 - - - -

17 04 01 Vask, pronks, valgevask - 0,10 - 0,08 - -

17 04 02 Alumiinium 0,03 0,23 - 0,34 - -

17 04 05 Raud ja teras 15,95 21,38 3,04 24,86 - 0,34 -

Kivid ja pinnas, mida ei

17 05 04 ole nimetatud 2,60 - - - -

koodinumbriga 17 05 03

Ehitus- ja

lammutussegapraht, mida

17 09 04 ei ole nimetatud 8,82 - 6,26 - - -

koodinumbritega 17 09 01,

17 09 02 ja 17 09 03

Koodinumbritega 16 06

01, 16 06 02 ja 16 06 03

nimetatud patareid ja akud

20 01 33* ning sortimata patarei- ja - 0,20 - - -

akukogumid, mille hulgas

on selliseid patareisid või

akusid

20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) - 2,66 - 3,00 - 3,62 -

36,66 29,96 16,70 26,93 5,32 2,36 10,39 3,49

Kokku

66,62 43,63 7,68 13,88

*- ohtlikud jäätmed E-ettevõtetes tekkinud/kogutud jäätmed

M-majapidamistes tekkinud/kogutud jäätmed

93 Tabel 23. Salme vallas aastatel 2007-2010 tekkinud/ kogutud jäätmed

Tekkinud/ kogutud jäätmed (t)

Jäätme-

2007 2008 2009 2010

nimistu Jäätmete nimetus

kood E M E M E M E M

02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 1,78 0,06 2,36 0,82 6,61 0,90 4,98 1,49

02 01 10 Metallijäätmed - - 4,84 - 1,37 -

Tarbimis- või

02 02 03 töötlemiskõlbmatud 131 - 113 - - - -

materjalid

Saepuru, sh puidutolm,

laastud, pinnud, puit,

laast- ja muud

03 01 05 puidupõhised plaadid 121 - - - - -

ning vineer, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga

03 01 04

10 01 02 Kivisöelendtuhk 36 - - - -

Muud mootori-,

13 02 08* käigukasti- ja määrdeõlid - - 0,55 - -

15 01 02 Plastpakend 4,96 0,21 3,94 0,15 3,04 - 2,35 -

15 01 04 Metallpakend 0,89 0,04 1,08 0,04 1,26 - 0,86 -

15 01 07 Klaaspakend 3,33 0,18 2,95 0,03 2,56 - 1,17 -

16 01 04* Romusõidukid - 0,99 - - -

16 06 01* Pliiakud - 1,16 - - -

17 04 01 Vask, pronks, valgevask - 0,13 0,11 - -

17 04 02 Alumiinium - 0,28 - 0,40 - -

17 04 05 Raud ja teras - 91,11 4,63 99,70 - 11,96 -

Ehitus- ja lammutussega-

praht, mida ei ole

17 09 04 nimetatud koodinumbrite- - 15,93 - - -

ga 17 09 01, 17 09 02 ja

17 09 03

Ohtlikke aineid

sisaldavad värvid,

20 01 27* trükivärvid, liimid ja - 0,38 - 0,45 - - 0,26

vaigud

Koodinumbritega 16 06

01, 16 06 02 ja 16 06 03

20 01 33* nimetatud patareid ja - 0,35 - 0,70 - -

akud ning sortimata

patarei- ja akukogumid,

94 mille hulgas on selliseid

patareisid või akusid

20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 46 - 88 - - 141,78 -

20 03 04 Septikusetted 26 - - 53 - - 18

370,96 93,73 233 107,79 66,47 0,90 164,48 19,75

Kokku

464,69 340,79 67,37 184,23

*oh tlikud jäätmed

E-ettevõttetes tekkinud/kogutud

M-majapidamistes tekkinud/kogutud

Tabel 24. Torgu vallas aastatel 2007-2008 tekkinud/ kogutud jäätmed

Tekkinud/kogutud jäätmed (t)

Jäätme- 2007 2008

nimistu Jäätmete nimetud

Maja- Maja-

kood Ettevõtted Ettevõtted pidamised pidamised

02 01 02 Loomsete kudede jäätmed - 0,50 - 0,90

02 01 10 Metallijäätmed - - 0,48

17 04 01 Vask, pronks, valgevask - 0,06 - 0,05

17 04 02 Alumiinium - 0,04 - 0,06

17 04 05 Raud ja teras - 24,94 - 27,19

0 25,54 0 28,68

Kokku

25,54 28,68

95 LISA 4. Segapakendijäätmete liigitus SEI uurimustöös

Jäätmeliik Alaliik

pruun klaaspakend

roheline klaaspakend

Tagatisrahaga klaaspakend

värviline klaaspakend

värvitu klaaspakend

Klaas pruun klaaspakend

roheline klaaspakend

Tagatisrahata klaaspakend

värviline klaaspakend

värvitu klaaspakend

Muu majapidamises tekkiv klaas

PET-pudelid

PET-pudelid (tagatisrahaga)

Pehme(kile) pakend

HDPE

Plast kõva pakend PP

PS

Määratlemata sh sega või eriplast

Muu majapidamises tekkiv plast

Alumiiniumpakend

Alumiiniumpakend (tagatisrahaga)

Teraspakend

Metall

Aerosoolpakend

Muud metallpakendid

Muud metallijäätmed

Joogikartong (mahlad, karastusjoogid)

Joogikartong (piimatooted)

Paber ja papp

Papp- ja kartongpakend

Muu vanapaber

Puidust pakendijäätmed

Muud jäätmed (konteinerisse mittesobivad jäätmed)

96