DOCSLIB.ORG

Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda Kinnitatud Kihelkonna Vallavolikogu 30. jaanuari 2013 määrusega nr 2 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel......................... 19 2.3.1 Jäätmevaldaja kohustused................................................................................. 19 2.3.2 Tootja vastutus ja kohustused............................................................................. 21 2.3.3 Ohtlike jäätmete käitlemise erinõuded............................................................... 22 3. Jäätmehoolduse hetkeolukord................................................................................................... 24 3.1 Piirkonnas tekkivate jäätmete kogused ja koostis........................................................ 24 3.1.1 Olmejäätmed...................................................................................................... 26 3.1.2 Pakendijäätmed.................................................................................................. 30 3.1.3 Biolagunevad jäätmed....................................................................................... 33 3.1.4 Ohtlikud jäätmed............................................................................................... 34 3.1.5 Tööstusjäätmed.................................................................................................. 36 3.1.6 Ehitus- ja lammutusjäätmed................................................................................ 38 3.2 Lääne-Saaremaa omavalitsustes tekkinud jäätmete käitlemine.................................. 40 3.2.1 Olmejäätmete vedu............................................................................................. 40 2 3.2.2 Jäätmete üleandmisvõimalused ja kogumispunktid ........................................ 41 3.2.3 Jäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine .......................................................... 49 3.2.4 Piirkonna jäätmekäitlejad ............................................................................................. 51 3.3 Probleemid jäätmehoolduses ............................................................................................... 51 4. Jäätmehoolduse maksumus ja rahastamine ................................................................................ 58 4.1 Jäätmete käitlemise tasu ........................................................................................................ 58 4.2 Jäätmehoolduse rahastamine kohaliku omavalitsuse tasandil ............................. 58 4.3 Investeeringud lähiaastate jäätmehooldusesse ........................................................... 60 5. Jäätmekäitluse mõju keskkonnaseisundile ................................................................................... 62 5.1 Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnaseisundile .............................................. 63 6. Eesmärgid jäätmehoolduse arendamiseks .................................................................................... 64 6.1 Eesmärkide seadmise alused ............................................................................................... 64 6.1.1 Õigusaktidest tulenevad nõuded ................................................................................ 64 6.1.2 Riiklikud eesmärgid jäätmehoolduse arendamisel ............................................ 64 6.2. Jäätmete tekkeprognoos ....................................................................................................... 66 6.3 Jäätmehoolduse eesmärgid järgnevateks aastateks ............................................... 68 6.3.1 Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta ............................. 68 6.3.2 Jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine .............................................. 69 6.3.3 Jäätmete ohtlikkuse vähendamine .......................................................................... 71 6.3.4 Jäätmete taaskasutamine .............................................................................................. 72 6.3.5 Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine .............................................................. 77 6.3.6 Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine .............................................................. 78 6.4 Meetmed ja tegevuskava eesmärkide saavutamiseks ........................................ 79 LISAD Lisa 1. Elanike arv Lääne-Saaremaa omavalitsustes asulate lõikes ........................................... 86 Lisa 2. Jäätmehooldust reguleerivad eesti Vabariigi õigusaktid ..................................................... 89 Lisa 3. Lääne-Saaremaa omavalitsustes aastatel 2007-2009 tekkinud/kogutud jäätmed 91 Lisa 4. Segapakendite liigitus SEI uurimustöös ...................................................................................... 96 3 SISSEJUHATUS Kohaliku omavalituse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse korraldamist. Jäätmekava koostamise kohustus tuleneb jäätmeseadusest (RT I 2004, 9, 52), mille § 42 lõige 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava koostada ka mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Arvestades Lääne-Saaremaa omavalitsuste geograafilist eripära, rahva arvu ning sarnaseid probleeme jäätmehoolduses, otsustati koostada piirkonnale üks ühine jäätmekava. Lääne-Saaremaa valdade ühine jäätmekava haarab Saaremaa lääneosa viite valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ja Torgu valda. Kava eesmärk on piirkonna jäätmehoolduse arendamine keskkonnaohutul ja majanduslikult efektiivsel moel, et vähendada piirkonnas tekkivate jäätmete hulka ja ohtlikkust ning suurendada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist. Jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuste arengukava üheks osaks. Kava on koostatud aastateks 2012-1016. Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud jäätmeseaduse §-dest 39 ja 42, mis sätestavad üldnõuded kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava sisu kohta. Jäätmekavas antakse ülevaate Lääne-Saaremaa omavalitsustest üldisemalt (paiknemine, rahvastik, infrastruktuur jne.), kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta, olemasolevatest jäätme- kogumissüsteemidest, jäätmehoolduse üldisest korralduslikust poolest (sh erinevate osapoolte vastutusest jäätmehoolduse korraldamisel) ning peamistest probleemidest jäätmehoolduses. Samuti on jäätmekavas käsitletud jäätmeveo arendamist omavalitsuste territooriumil, jäätmete liigiti kogumise- ja sortimise arendamist, jäätmehoolduse rahastamist ning investeeringute vajadust. Antud on ka hinnang jäätmevoogude arengule tulevikus, eesmärgid jäätmehoolduse arendamiseks järgnevatel aastatel ning tegevuskava koos meetoditega eesmärkide saavutamiseks. Eesmärkide seadmisel on lisaks seadustest tulenevatele nõuetele arvestatud Riigi jäätmekavas 2008-2013 sätestatud nõudmisi, arengusuundi ning soovitusi. Jäätmetekke iseloomustamiseks kasutati piirkonda teenindava jäätmekäitlusettevõtte, Prügimees OÜ, ning riiklikku jäätmetekkestatistikat haldava Keskkonnateabe Keskuse andmeid. Olemasoleva olukorra selgitamiseks täiendavaid uuringuid läbi ei viidud. 4 Käesolevas jäätmekavas on käsitletud nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses tekkivaid jäätmeseaduse reguleerimisalasse kuuluvaid jäätmeliike, jäätmeseaduse reguleerimis- alasse mittekuuluvaid jäätmeliike käesolevas jäätmekavas käsitletud ei ole. Jäätmeseaduse § 1 lg-te 1¹ ja 2 kohaselt ei kuulu seaduse reguleerimisalasse: 1) välisõhku heidetavad gaasilised heited ning maapõues säilitamise eesmärgil kogutud ja transporditud ning maapõues säilitatav süsinikdioksiid; 2) ehitustegevuse käigus välja kaevatud saastumata pinnas ja muu loodusomane materjal, kui on kindel, et materjali kasutatakse selle loomulikus olekus ehitamiseks selles kohas, kust see välja kaevati; 3) radioaktiivsed jäätmed kiirgusseaduse tähenduses; 4) lõhkematerjali jäätmed lõhkematerjaliseaduse tähenduses; 5) loomade väljaheited, kui need ei ole hõlmatud jäätmeseaduse paragrahvi lg 2 punktiga 2, põhk ega muud loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmisest või metsandusest pärinevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses, metsanduses või biomassist energia tootmiseks menetluste või meetoditega,
Load more

Recommended publications
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Viron Lintuseuran Kevätretki 24.3 - 28.3.2016
    VIRON LINTUSEURAN KEVÄTRETKI 24.3 - 28.3.2016 HAV LAJIT ######## 25.03.2016 26.03.2016 27.03.2016 28.03.2016 summat Tallinna 1 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 200+ x 6 Nasva, 8 Sõrve, 25 Rahuste, 5 Roomassaare x 400 x 10 Tallinn 650 2 CYGCOL Pikkujoutsen väikeluik x 250+ x 200 x 250 Põgari-Sassi (P-S) 500 3 CYGCYG Joutsen laululuik x 400+ x 18 Rahuste, 4 x 100 x + 500 CYG SP Joutsenlaji luik 10000 12000 10500 22500 4 ANSFAB Metsähanhi rabahani x 850 x 560 x 22 1430 5 ANSALB Tundrahanhi suur-laukhani x 300 x 9 Nasva, 15 Rahuste x 12000 x 5500 18000 6 ANSANS Merihanhi hallhani x 200 x 13 Rahuste, 2 Kaugatoma, 2 Roomassaare (RS) x 60 x 20 300 ANS SP Harmaahanhilaji hani 1850 850 2600 5300 7 BRALEU Valkoposkihanhi valgepõsk-lagle x 20 x 9: 3 Rahuste x 130 x 30 200 Harmaa/tumma- AB hani/lagle 400 850 760 2000 hanhilaji 8 TADTAD Ristisorsa ristpart x 1/1 Tallinn, 1/ Virtsu, 1 Kuivastu, 1 Kõiguste sadam(KS) x 12 Nasva, 5 Sõrve, 4 Loode, 3 Rahuste, 3 RS x 30 x 6 P-S 68 9 ANAPEN Haapana viupart x 37 x 150: 36 Sõrve, 70 RS x 195 x 600+ 1000 10 ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 7 x 61 x 4 x 2 Haeska (Hae), 2 Põgari-Sassi 76 11 ANACRE Tavi piilpart x 5 x 4 x 100 x 850+ 1000 12 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x 300 x 70 x 350 x 500+ 1200 13 ANAACU Jouhisorsa soopart x 3 Väike väin (Vv) x 2 x 10 x 200+ 220 14 ANACLY Lapasorsa luitsnokk-part x 4 Haeska 4 ANA SP Sorsalintulaji part 1100 Haeska, 500 P-S 1600 15 AYTFER Punasotka punapea-vart x 5/1 Väike väin (Vv) x 1700: 1650 Saunja laht (Sl) 1700 16 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 2500 x 1 Sõrve, 6 x 700
    [Show full text]
  • Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda
    Kinnitatud Lümanda vallavolikogu 30.11.2012.a. määrusega nr 65 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel......................... 19 2.3.1
    [Show full text]
  • Kihelkonna Valla Arengukava Aastateks 2015-2020
    LISA Kihelkonna Vallavolikogu 29. jaanuari 2015.a. määrusele nr 3 KIHELKONNA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2015-2020 Kihelkonna 2014 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Arengukavas kasutatavad põhimõisted .................................................................................. 5 2. Ülevaade Kihelkonna vallast .................................................................................................. 7 2.1. Territoriaalne asend, asustus ja keskkond ....................................................................... 7 2.2. Rahvastik ......................................................................................................................... 8 3. Kihelkonna valla arengunägemus ........................................................................................ 11 3.1. Missioon ........................................................................................................................ 11 3.2. Kihelkonna valla visioon ............................................................................................... 11 3.3. Strateegilised eesmärgid ................................................................................................ 11 4. Valdkondlikud arengueesmärgid ja kavandatavad ülesanded ning tegevused ..................... 13 4.1. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus .......................................................................... 13 4.2. Haridus ..........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Kodavere Kannel Web.Pdf
    MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE VANA KANNEL EESTI REGILAULUD ESTONUM CARMINA POPULARIA XI 1 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE I VANA KANNEL CARMINA POPULARIA XI TARTU 2014 2 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV VANA KANNEL XI KODAVERE REGILAULUD KOOSTAJAD LIINA SAARLO, EDNA TUVI TARTU 2014 3 Avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Kee- le Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivi ning Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi kogudest. Toimetajad: Janika Oras, Kristi Salve Keeletoimetajad: Janika Oras, Kadri Tamm Toimetaja assistent: Annika Kupits Küljendus: Maris Kuperjanov (tekstid), Siret Roots (illustratsioonid) Kaas: Paul Luhtein Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusminis tee- rium (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi sihtfi nantsee ri ta vad tea dusteemad SF0032470s03, SF0030180s08; institutsionaalne uurimistoetus IUT22-4; riiklikud program- mid „Eesti keel ja rahvuslik mälu“, „Eesti keel ja kul tuuri mälu“); Eesti Kultuuriministeerium (Eesti kirjanduse toetusprogramm, Peipsi veere kultuuriprogramm); Eesti Teadusfond (grandid 2158, 2743); Eesti Kultuurkapital. Autoriõigused: autorid (sissejuhatused, registrid) AS Regio (kaart) EKM Teaduskirjastus ISBN 978-9949-490-95-0 ISSN 1406-2267 4 SAATESÕNA „Vana Kannel“ (Monumenta Estoniae Antiquae I: Estonum Carmina Popularia) on regilaulude teaduslik sariväljaanne, mille iga osa sisaldab ühe (resp. kahe) kihelkonna kõiki temaatilis-tüpoloogiliselt korraldatud regilaule. Väljaande algatas eesti rahvusli- ku ärkamise suurkuju dr Jakob Hurt, kes jõudis ise koostada kaks esimest osa: „Vana Kannel“ I, 1875–1886 (Põlva kihelkonna laulud) ja VK II, 1884–1886 (Kolga-Jaani). Nüüdseks on ilmunud veel: VK III, 1938 (Kuusalu); VK IV, 1941 (Karksi); VK V, 1985 (Mustjala); VK VI: 1 ja VK VI: 2, 1989 (Haljala); VK VII: 1, 1997 ja VK VII: 2, 2003 (Kihnu); VK VIII, 1999 (Jõhvi ja Iisaku); VK IX, 2009 (Lüganuse); VK X, 2012 (Paide ja Anna).
    [Show full text]
  • Viron Lintuseuran Ja Tringan Saarenmaan Talviretki 11.-14.1
    VIRON LINTUSEURAN JA TRINGAN SAARENMAAN TALVIRETKI 11.-14.1. 2001 10.03.2017 LAJIT 12.01.2001 13.01.2001 14.01.2001 Yhteensä 1 GAVSTE Kaakkuri x 50p Sörve, 20+ Tammuna x 5p Undva 75 2 GAVARC Kuikka x 1 p Tammuna x 1p Kuivastu 2 GAV SP 25W Sõrve, 50 Tammuna 10 Undva 75 3 PODCRI Silkkiuikku x 7p Suure-Rootsi x 2p Uudepangalaht 9 4 PHACAR Merimetso x 10p Sörve, Tammuna x 15p Undva 25 5 ARDCIN Harmaahaikara x 55p Nasva ym. x 40p, 2 Möldri, 60 Naistekivimaa x 35p Virtsu 190 230p Sõrve, 58 Rahuste, 20 Mõldri, 2 6 CYGOLO Kyhmyjoutsen x 4 Roomassaare, 8 Naistekivi x Naistekivimaa x 12 Undva, 9 Kuivastu, 22 Virtsu 340 7 CYGCYG Joutsen x 10p Nasva+1ä hotelli x 20p Sõrve 31 CYG SP Joutsenlaji 4 Mõldri 2 ? 6 8 BRACAN Kanadanhanhi x 1p Kuressaarenlahti 1 9 ANAPEN Haapana x 1/p Suure-Rootsi,1/p Roomassaare 2 10 ANASTR Harmaasorsa x 1/2p Roomassaare 3 10 Virtsu, 80 Kuivastu, 30 Väike väin, 650 11 ANAPLA Sinisorsa x Roomassaare, 200+ Suure-Rootsi, 100 Nasva x 500p Sörve, Tammuna x 200 Kuivastu, 40 Virtsu 1800 12 ANAACU Jouhisorsa x 1/p Roomassaare 1 13 AYTFER Punasotka x 1/1p Roomassaare 2 14 AYTFUL Tukkasotka x 1/p Roomassaare x 25p Sörve x 5p Virtsu (4/1) 31 15 AYTMAR Lapasotka x 15p Sörve x 3p Virtsu (2/1) 18 16 SOMMOL Haahka x 1/1 Undva 2 17 POLSTE Allihaahka x 600p Undva 600 18 CLAHYE Alli x 100p, 50 Roomassaare x + Sõrve x 10 Undva, 3 Virtsu 200 19 MELFUS Pilkkasiipi x 30p Undva 30 20 BUCCLA Telkkä x 20 Roomassaare, 1 Nasva x + Sõrve, Tammuna, Lou, Naistekivimaa x 8 Undva 50 21 MERALB Uivelo x 61p Roomassaare x 70p: Sörve 40p, 8 Tammuna, Naistekivimaa 130 22 MERSER Tukkakoskelo x 10p x 60p x 10p Undva 80 50 Kuivastu, 400+ Roomassaare, 10 Suure- 23 MERMER Isokoskelo x Rootsi, 10 Nasva x + Sõrve, Tammuna x 5 Undva, 60 Kuivastu 600 24 HALALB Merikotka x 4p x 15p x 5p 24 25 CIRCYA Sinisuohaukka x 10p x 7p 17 CIR SP x 1p Kuivastu 1 26 ACCGEN Kanahaukka x 1p Kuressaari x 1p Tallinnan kaatop.
    [Show full text]
  • Tagamõisa Puisniidu Ja Tagamõisa Hoiuala Kaitsekorralduskava Aastateks 2012-2021
    Tagamõisa puisniidu ja Tagamõisa hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1. Kaitsekorralduskavaga hõlmatava ala üldiseloomustus ............................................................. 4 1.1. Asend ja loodusolud ....................................................................................................... 4 1.2. Kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ............................................................................................ 6 1.3. Asustus ja maakasutus .................................................................................................... 7 1.4. Huvigrupid ........................................................................................................................... 9 2. Kaitsekorralduskavaga hõlmatava ala väärtused .................................................................. 11 2.1. Bioloogilised väärtused ................................................................................................ 11 2.1.1. Elupaigatüübid ...................................................................................................... 11 2.1.2. Liigid .................................................................................................................... 17 2.1.2.4. Apteegikaan .......................................................................................................... 23 2.2. Maastikulised ja esteetilised
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]