Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € MÄRTS 3/2018

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN võitlevad talvel elueest Linnud Taani ja Põrgu kants küla Uiskudega jäämatkale Kanep ja merevaikKanep Nüüd 360° virtuaalreaalsuse filmina!

20.01.2017–30.09.2018 JUUNI–AUGUST E–P 10–17, N 10–19 SEPTEMBER–MAI T–P 10–17, N 10–19 Sisukord

Leevike Foto: Karl Adami

69. aastakäik Nr 3, märts 2018 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg 38 Võnnu, Valmiera ja Johann Karl Maddaus 3 Sõnumid Taavi Pae toob selgust 19. sajandi akvarellil kujutatud kirikuhoone tege- 11 EL küsib: vastavad Ülo Mander ja liku asupaiga kohta Margus Kohava 40 Poster: Kalmer Lehepuu 12 Linnud talvel: võitlus elu eest Marko Mägi vaatleb võimalusi, kui- 42 Intervjuu: Teadustöö oluline osa on das meil talvitavad linnud talvis- populariseerimine tes tingimustes hakkama saavad: kas Ökoloog Andres Koppelit küsitlenud mõni neist talveund ka magab? Toomas Kukk

18 Taanlaste kivilinnuse asupaik 48 Looduselamus maailmast: Saaremaal on lõpuks leitud Antarktika loomaparadiisis Jaan Laas on Lidari-piltide abil välja Lõuna-Georgia saarel selgitanud 1222. a Põhja-Saaremaale Hendrik Relve viib lugeja seekord rajatud taanlaste kivilinnuse tegeliku Atlandi lõunaosa saarele pingviinide, asukoha lonthüljeste ja merikarude keskele 25

22 Kuidas sai Eesti juubelikingiks õpi- 54 Palangas, maailma laste koostatud taimevaramu? merevaigupealinnas 42 Tiiu Kupper, Eva-Liisa Orula, Ülle Ülar Allas jagab muljeid Läti ühest Reier ja Kai Vellak tutvustavad Eesti vaatamisväärsusest Palanga merevai- koolilaste herbaariumiprojekti taime- gumuuseumist ja muidugi ka iidse de kogumisest kuni andmebaasidesse helmemänni saadusest merevaigust talletamiseni 58 Tööjuhend: Talvematka liikumisva- 25 Sabatihased liiguvad salgakesi hendid 2. Uiskudega jäämatkale

Karl Adami on sõnas ja pildis jääd- Timo Palo annab nõu üha populaar- vustanud sabatihase igapäevast ringi- sema talimatkaala uisutamise, selle lendamist, toiduotsimist ja muud elu- varustuse ja ohutuse kohta olu 62 Tööjuhend: Pesakastid õõnetuvile 28 Mesilased taimekaitse teenistuses Jaanus Elts soovitab linnuhuvilistel Marika Mänd ja Reet Karise kirjel- kaasa aidata meil vähearvuka tuvilise davad entomovektorite kasutamist, sigimisele: paneme talle pesakaste! mis võimaldab taimekaitses asendada 64 Aiast ja põllult: haiguste ja kahjurite keemilise tõrje Kanepi uus tulemine bioloogilisega Triin Nõu vaatleb üksnes mõneti 32 Tiit Kändler mätta otsast: tuntud taime olulisi omadusi: tuge- Teeme ühed sajad! vaid varrekiude ja väärtuslikke õlirik- 48 kaid seemneid 34 Üks Eesti paigake: Põrgu külas: kurepesa ja laulev koer 68 Panin tähele: muistne õngekonks Juhani Püttsepp ja Ingmar 62 70 In memoriam: Volli Kalm, Rein Ahas Muusikus käisid seekordse koha- loo kirjutamisel Tartumaal Peipsiääre 74 Kroonika valla perenaiste ja koeraga juttu aja- mas 78 Mikroskoop 36 Sada rida Eesti loodusest: Käsmu – valendavad majad kivise 79 Ristsõna mereranna ja veel kivisema metsa vahel. Anne Kurepalu 80 Ajalugu, sünnipäevad

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 EEsti LOODUs |161| 1 Toimetaja veerg sada aastat hiljem eekordne number läheb trükki 23. veebruari hommikul. Samal 69. aastakäik Nr 3, märts 2018 õhtul – täpselt sada aastat taga- Foto: Jüri Parik Foto: si – loetakse Pärnu Endla teatri rõdult Toimetuse aadress: S Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu esimest korda avalikult ette „Manifest e-post [email protected] [kõigile] Eestimaa rahvastele“. Järgneb tel 742 1143 veel paar aastat tänapäeva mõistes Peatoimetaja Toomas Kukk lausa muinasjutulisi vintsutusi ja kan- 742 1143, [email protected] gelastegusid, enne kui meie riik esimest Toimetaja Helen Külvik korda ajaloos jalad vähegi toekamalt tatsavad laua alt püsti läbi, küündi- 529 4033, [email protected] alla saab ning selja sirgu võib ajada. mata nägemagi oma keedetud suppi. Sada aastat hiljem trügime ja tos- Sada aastat pärast Pärnut lavee- Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] sutame mitu korda päevas autodega rib meie püüdlik president hoolikalt ummikus ja kirume laisku tee-ehita- (äkki jälle solvuvad!): „Meile tundub Toimetaja Katre Palo jaid, selle asemel et käia kaks kilo- väga oluline, et Eesti looduskesk- 521 8771, [email protected] meetrit jala. Raiume metsa puupõldu- kond jääks puhtaks. Nagu ka teis- Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado deks ja rahustame end lihtsa lingvisti- tes Põhjamaades, kus on ühendatud [email protected] lise trikiga, nimetades ka raiesmikud kõrge elujärg ja üksjagu palju puhast Keeletoimetaja Monika Salo metsaks. Lehtede esiküljelt ei loe me loodust. See võiks olla ideaal, mille 742 1186, [email protected] enam uudiseid pärisühiskonna, vaid poole püüame. Samas me ju ei tea, Küljendaja Raul Kask teleseriaalide kohta. Kaagutame kurja mis on meie lastelaste ideaal. Mina [email protected] kanakarjana tuisupäise ministri kal- ei tea, mis on see muutumatus ja see Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri lal, kes julges meid nimetada kurjaks hetk, mille säilimist peaks igavesti Endla 3, Tallinn 10122 kanakarjaks. Rahvuskultuur asendub tahtma” (Maaleht, 22.02.2018). solvumiskultuuriga – sest see peletab Meie ideaal võiks olla „üksjagu“ paremini igavust. Kodanikuühiskonna puhast loodust ..., aga see ei pruu- asemel on hallitusseenena vohamas gi olla meie lastelaste ideaal ... Mala selle veider erivorm – lällamisdemo- tempora currunt sed peiora parantur! Vastutav väljaandja Riho Kinks kraatia veebifoorumites. Targemad Võtab südame alt õõnsaks, kui kujut- [email protected] jäävad vait ja tõmbuvad selle hallituse len end näitamas oma lastelastele raa- Tellimine ja info Airi Lehemets eest peitu nagu teod karpi. matust kukeseene või habesambliku 610 4105, [email protected] Ühiskonna kõige olulisemaks valu- või kirju-aasasilmiku pilti ja hädiselt Reklaamijuht Helen Lehismets küsimuseks näikse olevat kerkinud õigustussõnu otsimas: aga kust meie 610 4106, [email protected] alkoholi hind (sic!) ja äraspidiseks pidime teadma, kas te üldse tahate Ajakiri ilmub uueks iseseisvusmanifestiks tuleb vist enda ümber selliseid imelikke elukaid! keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel pidada kampaaniat „Maksud Lätti!“ Eesti, ilmselt kogu maailm, seisab („Käed eemale meie õllest!“). Mnjah, silmitsi äärmiselt karmi tegelikkuse- mu sõbra väike poeg oli ka kuna- ga. Läbi aegade infantiilseim põlv- gi kõva dissident: otsustas senikaua kond peab üles kasvatama läbi aega- püksi kakada, kuni viimane okupant de teraseima põlvkonna. Kes suudaks on Eesti pinnalt lahkunud. üle kavaldada inimese sügavalt loo- Kummatigi pole proovikividest mupärase, evolutsioonilise pärandina olnud eales vähem puudust kui prae- meie olemuse alustaladesse raiutud © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2018 gu. Kirjanik Jüri Kolk sõnastab taba- ahnuse. Sealhulgas loomuliku tungi Summaries of some articles can be found at valt: „See, et ligilähedaseltki samas koogutada endast veel ahnemate ja our web site www.eestiloodus.ee

am onn ärg vaimus jätkates tabab meid krahh, lärmakamate (=kohasemate) ees. See kk is s tu e s peaks olema kõigile selge. Sellest on tundub pehmelt öeldes mustkuns- K isegi piinlik rääkida, umbes sama- titrikina, kui laenata sõnu seekordse 4041 0820 PEFC/19-3-3 moodi, nagu seletaks täiskasvanutele, numbri põhiloost (lk 16). Palju tera- Trükitoode lapsevanematele, et ei, kured ei too vat taipu meile kõigile selleks! Võib- Trükitud trükikojas Printall lapsi” (Sirp, 16.02.2018). Noorus on olla on Eesti Loodus natuke abiks. alati hukas ja peabki olema, aga hoo- pis hull on asi siis, kui täiskasvanud

2 |162| EEsti LOODUs MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Eesti tunnustas teenetemärkidega 166 inimest resident Kersti Kaljulaid andis Teenetemärgi saajate seas olid Eesti vabariigi 100. aastapäe- ka ökoloog ja teaduse popularisee- va eel 21. veebruaril TÜ Narva rija Andres Koppel (Valgetähe Pkolledžis riigi teenetemärgid 166 ini- III klass), metsateadlane, Eesti mesele, kelle pühendumus oma kut- maaülikooli professor Andres setööle või kogukonnale on muutnud Kiviste, mahepõllumajandu- kogu Eesti elu paremaks. se edendaja Anne Luik, füüsi- Teenetemärgid on tunnustus Eesti kateadlane Romi Mankin (kõik inimestele ja meie toetajatele välis- kolm on pälvinud Valgetähe riikides nende sihikindla tegevuse IV klassi autasu) ja ulukiuurija eest ning lojaalsuse eest põhimõtete- Peep Männil (Valgetähe V klass). Jüriado Toomas Foto: le, millele toetub nüüdisaegne Eesti: Vaata lähemalt bit.ly/2EjYg1L. avatusele ja demokraatiale, teadmis- tele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja Vabariigi presidendi kantselei / märkamisele. Loodusajakiri

Valgetähe V klassi teenetemärgi saanud ulukiuurija, keskkonnaagentuuri elus- looduse osakonna peaspetsialist Peep Männil on ka hinnatud looduse tutvus- taja. Fotole on ta tabatud mõni aasta tagasi ühel ajakirjanike välikoolitusel teaduse elutööpreemia said Mall Hiiemäe ja Agu Laisk eenetemärkidest päev Teaduse elutööpreemia päl- varem, 20. veebruaril, anti vinud Mall Hiiemäe on olnud Haapsalus Läänemaa ühis- Loodusajakirja väljaannete viljakas gümnaasiumis kätte tänavused riik- autor. Toomas Kuke intervjuud Mall T Kukk Toomas Foto: likud teaduspreemiad. Hiiemäega saab lugeda 2005. aasta 40 000-eurose teaduspreemia Eesti Loodusest nr 9 pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said rahvaluule- teadlane, Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe ja aka- Ülo Maiväli ja Marta Putrinš (kee- deemik, TÜ emeriitprofessor füü- mia ja molekulaarbioloogia); Jarek sik Agu Laisk; 50 000 euro suuruse Kurnitski (tehnikateadused); Joel silmapaistva avastuse preemia TTÜ Starkopf ja Annika Reintam Blaser tarkvarateaduse instituudi profes- (arstiteadus); Ülo Niinemets (geo- ja sor Ahto Buldas teadus- ja aren- bioteadused); Rein Drenkhan (põl- dustöö „E-ühiskonna alustehnoloo- lumajandusteadused), Ringa Raudla giad“ eest. (sotsiaalteadused) ning Martin Eelmise nelja aasta jooksul valmi- Ehala (humanitaarteadused). nud ja avaldatud parimate teadus- Vaata lähemalt bit.ly/2siTpZ7. tööde eest anti välja kaheksa 20 000 teadused); Tanel Tenson (kollektiivi euro suurust teaduspreemiat. juht), Vasili Hauryliuk, Arvi Jõers, Haridus- ja teadusministeerium / Preemiad said Ülle Kotta (täppis- Niilo Kaldalu, Karin Kogermann, Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 EEsti LOODUs |163| 3 Sõnumid

Noore looduskaitsja auhinna on pälvinud Virve Sõber doktoritöö „Biootiliste vastasmõjude roll taimede paljune- misedukuses“. Noore looduskaitsja auhinda on antud välja alates 2005. aastast, ees- Virve Sõber märk on toetada elujõulise ja aateli- estimaa looduse fondi (ELF) se looduskaitse püsimist Eestis põlv- 2017. aasta noore looduskaits- konniti. Auhinna saaja otsustab ELF-i ja auhinna on pälvinud TÜ kokku kutsutud žürii, kuhu tänavu Foto: erakogu Foto: teadurE Virve Sõber, kes paistis mullu kuulusid Peep Männil, Annely Esko, silma vabatahtliku panusega planee- Siim Kuresoo ning Kaja ja Aleksei ritava puidurafineerimistehase kesk- Lotman. Auhinnafondi panustasid konna- ning sotsiaalmajanduslike ettevõtted 360 Kraadi, Natourest, mõjude käsitlemisse. Estonian Nature Tours ja Rewild. ELF-i juhatuse ja konkursi žürii Auhind, millega kaasneb 1000-euro- liikme Siim Kuresoo sõnul tõi Virve ne stipendium, anti kätte 5. veebrua- Sõber avalikku diskussiooni ana- Noore looduskaitsja tiitli saanud Virve ril ELF-i 27. sünnipäeva tähistamisel. lüütilise ja tasakaaluka vaatenurga. Sõber mullu Abrukal 2016. aasta nooreks looduskaits- „Vabatahtlik panustamine kogu ühis- jaks valiti Annely Esko keskkonna- konda puudutavasse olulisse protses- ametist, eriauhinna said loodusteadla- si teadustöö ja pere kõrvalt näitab tiivid“ ning oli üks Tartu linnavalituse- ne Liina Remm ning kodanikuaktivist pühendumust ning elukeskkonnast le tselluloositehase planeeringu asjus Linda-Mari Väli. Varem on auhinna hoolimist,” lisas Kuresoo. tehtud avaliku pöördumise algatajaid. pälvinud Riho Kinks, Aveliina Helm, Virve Sõbra sulest ilmus mullu Virve Sõber on TÜ zooloogiaosa- Renno Nellis, Indrek Tammekänd, oktoobris Postimehe artikkel „Kas ja konna teadur, kes tegeleb teadustöös Ulvar Käärt, Murel Merivee, Tarvo millist kasu saaksid Eesti elanikud tsel- laialdaste teemadega alates tolmelda- Valker, Marek Sammul, Peep Mardiste luloositehasest?“, samuti andis ta Eesti jate ja taimede vastasmõjudest kuni ja Asko Lõhmus. teaduste akadeemia seminaril ülevaate invasiivsete liikide edukust mõjuta- teemast „Eesti puidukeemia perspek- vate teguriteni. 2010. aastal kaitses ELF/Loodusajakiri

Mihhail Lotman, pesudisainer Kriss ERM-is avati fotonäitus Soonik-Käärmann, „Teeme ära!“ juht Eva Truuverk, ERR-i korrespondent „Eesti läbi 100 silmapaari“ Moskvas Anton Aleksejev, lasteraa- lates 3. veebruarist saab matute illustraator Ilon Wikland, kir- ERM-is vaadata Eesti vaba- janik ja lavastaja Jim Ashilevi, diri- riigi juubelile pühendatud gent Paavo Järvi, Eesti vanim šoko- fotonäitustA „Eesti läbi 100 silmapaa- laadimeister Otto Kubo, vigursuusa- ri“. Toomas Volkmanni portree- ning taja Kelly Sildaru jpt. Tõnu Tunneli ja Tõnu Runneli meele- www.hooandja.ee Foto: Näitusel on ka sada vaadet Eesti olufotod jutustavad pildikeeles Eesti tuntuimatest paikadest, ehitistest, sajandi lugu. emotsioonidest, saavutustest ja Rändnäituse ühe korraldaja Kaire fenomenidest, mis annavad meie van der Toorn-Guthani sõnul on kultuurist, loodusest, tehnikasaavu- fotodele jäädvustatud kõik eesti kul- tustest, köögist ja kommetest aimu tuuri pühendunud kandjad: „On ka inimesele, kes Eestit ei tunne. nii tuntud eestlasi kui ka hulganisti Kujutatu seovad tervikuks lühiteks- neid, kellega kohtute esimest korda. Üks visuaalreklaamidest, millega kogu- tid eesti ja inglise keeles. Kõige vanem neist on sündinud ti näitusele ja kinkeraamatule toetust Näitust saab ERM-i B-fuajees 1918. ja kõige noorem 2017. aastal Hooandja portaalis vaadata 31. märtsini. Välja on antud ehk iga Eesti Vabariigi aasta kohta ka (kinke)raamat, mis sisaldab kõiki üks portree.“ näituse fotosid. Portreteeritute hulgas on heli- Järvsoo, kirjanik Hando Runnel, laul- looja Arvo Pärt, moekunstnik Aldo ja Tommy Cash, kirjandusteadlane ERM/Loodusajakiri

4 |164| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS 5 Sõnumid

Loodusväärtuste piisav kaitse

riigimetsas on seatud Jüriado Toomas Foto: kahtluse alla aanuaris avalikustatud FSC (Forest Stewardship Council) metsamajandamise auditis on riigimetsaJ majandamise keskuse- le tehtud kaks olulist ettekirjutust. Kui nõudeid ei täideta, on oht, et peatatakse RMK-le antud FSC- sertifikaadi kehtivus. Osaühingu Nepcon tehtud kor- ralises auditis on kirjas seitse puu- Musta mere äärne kuurort Kuldsed Liivad Bulgaarias on eestlaste seas järjest dujääki. Neist kahe suurema alu- populaarsem seks on Eesti keskkonnaühendus- te koja (EKO) ekspertide toodud näited juhtudest, kus RMK on Eestlased on üha raietega kahjustanud või hävita- nud vääriselupaiku (VEP), samu- ti maha raiunud mitme ohusta- reisihimulisemad tud ja kaitsealuse liigi elupaiga. Keskkonnaühenduste kommen- esti Pank avaldas 8. veebruaril sel aastal 3%. Eestis käidi üle kuuel taaridega saab lähemalt tutvuda statistikateate „Eesti elanikud miljonil korral. Soome turistide arv EKO veebilehel (bit.ly/2ClkZof). reisivad üha rohkem“ (bit. kahanes 5%, nad hõlmasid külasta- Suuremate puuduste kõrvaldamise ly/2nOt0xu).E Eestist reisitakse tra- jate üldarvust 35%, s.o seni väikseim tähtaeg on 6. märts. ditsioonilistesse puhkusepaikadesse näitaja alates 2008. aastast. Teiste EL RMK juhatuse esimehe Aigar järjest enam; välisturistid kulutasid riikide elanike reiside hulk Eestisse Kallase sõnul ei ole auditis esile möödunud aastal Eestis hinnangute suurenes 10%. Märkimisväärselt toodud mittevastavused RMK-le järgi ligi 1,2 miljardit eurot ehk 3% rohkem on Eestisse reisitud probleem, vaid võimalus viia met- rohkem kui 2016. aastal. Ühendkuningriigist (20%) ja Belgiast sade majandamine ja loodusväär- 2017. aastal väisasid Eesti ela- (54%), mis oli osaliselt tingitud tuste kaitse paremale tasemele. nikud teisi riike 3,7 miljonil kor- Eesti EL Nõukogu eesistumisest. Kallas kinnitab, et riigimetsas võe- ral ehk 5% rohkem kui 2016. aastal. Endistviisi suureneb Aasia riikidest takse loodusväärtuste kaitset tõsi- 80% külastustest jäi EL piiridesse ja pärit turistide arv. Mullu oli nende

selt, ning väide, nagu ei oleks loo- nende arv suurenes aastaga 100 000 osakaal ajalooFoto: Tiit Huntsuurim, 5% külasta- dusväärtused riigimetsas kaitstud, võrra. Iga viies reis tehti Soome, jate üldarvust, ning kümne aasta- ei vasta tõele. „Riigimets on liigi- kuid nende arv kahanes siiski 2%. ga on nende arv viiekordistunud. rikas, kaitsealuste liikide leiukohti Bulgaariasse ja Kreekasse tehtud Venemaalt tehti Eestisse ligi 900 000 lisandub pidevalt, teeme selleks ise puhkusereiside arv suurenes endi- reisi ehk 4% rohkem kui 2016. aas- inventuure ja kutsume ka teisi leiu- selt, vastavalt 17% ja 11%. Horvaatia- tal. Teistest SRÜ riikidest tuli pisut kohtadest meile teada andma,“ lisas reiside arv on kasvanud juba seit- vähem turiste. Märgatavalt, kolman- RMK juhatuse esimees. Näiteks se aastat järjest ning on kümne diku võrra, harvenesid valgevenelas- möödunud aastal valiti riigimet- aastaga kolmekordistunud. Pärast te reisid Eestisse. sas välja 1600 hektarit potentsiaal- 2016. aasta langust on taas kogu- Hinnangute järgi kulutasid välis- seid uusi vääriselupaiku ja tehti nud populaarsust Türgis ja Egiptuses turistid mullu Eestis ligi 1,2 miljardit keskkonnaministeeriumile ettepa- asuvad puhkusepaigad: sinna reisiti eurot ehk 3% rohkem kui 2016. aas- nek võtta range kaitse alla veel ligi vastavalt 35% ja 75% rohkem. Eesti tal. Eesti reisiteenuste eksport oli 40 000 hektarit laane-, salu- ja soo- elanike reiside arv SRÜ riikides- 2017. aastal hinnanguliselt 1,4 mil- vikumetsi. Vaata bit.ly/2HjC3OS. se suurenes aastaga 6%. Venemaad jardit eurot, kümne aastaga suure- külastati sama palju kui 2016. aastal nes see 70%. Eesti Loodus / EKO / RMK ehk 275 000 korda. Välisturistide arv suurenes eelmi- Eesti Pank / Loodusajakiri

6 |166| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Foto: Senckenberg/Schmitt/AlphaGalileo Foto:

Teadlastel on põhjust oletada, et ka kirju-aasasilmiku (Coenonympha arcania) taolisi elupaiga suhtes vähenõudlikuks peetud liblikaid võivad ees oodata raske ajad

nema,“ selgitab Jan Christian Habel Ka päris tavalised liblikad Müncheni tehnikaülikoolist. Elupaikade halvenedes saavad esi- mese hoobi kitsalt spetsialiseeru- hakkavad välja surema nud liigid, näiteks punalaik-apol- lo (Parnassius apollo), aga ajapik- enckenbergi uurimisinstituu- di, kus lühikese ajaga on neid kadu- ku hakkab aina katkendlikum eluala di ja loodusmuuseumi teadla- nud kuni 75%. Aga siiani on arva- ohustama ka selliseid vähenõudlikeks sed on koos Müncheni tehni- tud, et see juhtub esmajoones sellis- peetud liike nagu kirju-aasasilmik Skaülikooli kolleegidega jõudnud sel- te liikidega, kes on kohastunud eluks (Coenonympha arcania). gusele, et praegu tavalisi ja laialt levi- iselaadsetes paikades. Senckenbergi Thomas Schmitt on andnud hin- nud putukaid ohustab juba lähemas Saksa entomoloogiainstituudi direk- nangu: „Praktilise looduskaitse sei- tulevikus suur liigilise mitmekesisuse tor Thomas Schmitt on selgitanud: sukohalt tähendab see seda, et edas- allakäik. Elupaiga suhtes vähenõud- „Oma uuringutega oleme teinud pidi ei piisa sellest, kui püüame alles likele tavaliikidele ehk nn generalis- kindlaks, et lähitulevikus ootab suur hoida väikseid, eraldatud reservaate. tidele saab saatuslikuks elupaikade oht ka laialt levinud liike“. Need võivad küll abiks olla spetsiali- aina suurem katkendlikkus ja väiksem Sellised tagasihoidlike elupai- seerunud, lihtsa geneetilise struktuu- sidusus ning üha intensiivsem põllu- ganõuetega liigid sõltuvad suuresti riga liikidel. Aga enamik liike, kes sõl- majandus. vahetusest eri populatsioonide vahel. tuvad vahetusest eri populatsioonide Veebruari alguses ajakirjas Neil liikidel on märksa mitmekesi- vahel, lihtsalt kaob varem või hiljem.“ Biological Conservation ilmunud sem liigisisene geenikogum kui liiki- Nõnda võib ennustada ulatuslikku artikli kinnitusel hakkab järsult alla- del, kes on kohastunud väga erilise putukate elurikkuse kadu koos sellest mäge veerema ka uuritud liblikaliiki- elupaigaga. „Kui sellised loomad kao- tulenevate dramaatiliste tagajärgede- de geneetiline mitmekesisus ja selle tavad elupaiga fragmentaarsuse tõttu ga toiduahelale ja ökosüsteemile. tõttu muutuvad liigid keskkonna- võimaluse vahetuse teel oma geneeti- muutuste suhtes üha tundlikumaks. list mitmekesisust alles hoida, ei ole Senckenbergi uurimisinstituut ja Iseenesest pole putukate arvu nad edaspidi enam võimelised muu- loodusmuuseum / AlphaGalileo / Loodusajakiri kahanemine mingi uudis: on piirkon- tuvate keskkonnatingimustega koha-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |167| 7 Sõnumid Ohustatud poropoorik sai kaitse tegevuskava elleks et kaitsta esimesse kait- ly/2G2DaRX). Selle järgi tuleb hoida sekategooriasse kuuluvat alles kõik teadaolevad poropooriku haruldast poropoorikut, tuleb leiukohad ja teha uute võimalike leiu- Shoiduda metsa majandamisest seene Indrek Sell Foto: kohtade inventuur. elupaikades. Puuseente olemasolu on hea metsa Poropoorik on äärmiselt ohusta- loodusliku seisundi ja elurikkuse näi- tud torikseen ehk rahvakeeli puuseen, taja: mida rohkem on põlismetsas sel- mis kasvab põlismetsades kuuskede lised seeni, seda suurem on metsa üldi- lagunevatel lamatüvedel. Seda seent Põlismetsades kuuskede lagunevatel ne liigirikkus. Nagu teistel torikseentel on Eestis leitud vaid kuuest asuko- lamatüvedel kasvava poropooriku on poropoorikul puidu lagundajana hast ning ka Euroopas on poropoo- kohta on koostatud kaitse tegevuskava oluline roll metsa aineringes: puidu rik harv liik. lagundamisel vabanevad mulda taime- Esimest korda leidis poropooriku kasvuks vajalikud ained. metsakorraldaja Uno Kalmeti 1969. metsade ja kuuse lamatüvedega, Varem on keskkonnaamet kinni- aastal Järvselja põlismetsast. Varem ohustab teda metsamajandus, eriti tanud veel nelja ohustatud ja esime- on poropoorikut leitud vaid Muraka kuusikute raie ja lamapuidu eemalda- se kaitsekategooria seeneliigi, nimelt ja Järvselja kaitseala metsadest, kuid mine. Et paremini mõista selle harul- krookustoriku, leht-kobartoriku, lilla viimase kahe aasta jooksul on avasta- dase seeneliigi seisundit, ohutegureid põdramoka ja lõhe-lehtervaheliku tud uued kasvukohad ka Alam-Pedja ja osata planeerida liigi hoidu Eestis, kaitse tegevuskava. kaitsealalt ja Karula rahvuspargist. on nüüdseks välja töötatud poropoo- Kuna poropoorik on seotud põlis- riku kaitse tegevuskava (vaata bit. Keskkonnaamet/Loodusajakiri

Ettevaatust: karudel on taliuinak pooleli! eskkonnaamet meenutas Karu talvituspaiga avastanud isik 9. veebruari pressiteates, et on kohustatud sellest esimesel või- looduskaitseseaduse järgi malusel teatama keskkonnaametile kehtibK teadaoleva pruunkaru talvi- ning kohe tuleb peatada talvituspai- tuskoha ümbruses 300 meetri raa- ga ümbruses metsandus-, jahindus- diuses talvituspaiga kaitse kuni tal- ja muu tegevus. Keskkonnaamet vitusperioodi lõpu, 15. aprillini. kehtestab kaitsekohustusteatisega Pruunkarud veedavad külma ja (kuvatõmmis) AsapSCIENCE Foto: talvitusperioodi lõpuni talvituspai- lumikattega talve turvalises kohas Kui avastate metsas pruunkaru talvi- ga kaitse. taliuinakut tehes. Tavaliselt valib tuspaiga, peate sellest kindlasti tea- Jaanuari lõpus teavitas raiet tege- karu oma eluterritooriumil paikne- tama keskkonnaametile ja tööd selle va osaühingu Lignator Mets esin- va rahuliku varjatud koha: tormi- ümber lõpetama daja keskkonnaametit Lõuna-Eestis murruga kaetud rägastiku, noore raietööde ettevalmistuse käigus kuusetihniku keskel paikneva lohu avastatud tõenäolisest pruunkaru või mõne muu loodusliku varje- tundlikum periood. Emakaru eema- talvituspaigast. Tööd peatati omal paiga. le peletamisel seame suurde ohtu algatusel ning talvituspaiga ümber „Täiskasvanud emakarul sünni- abitud karupojad ning juhul, kui seati ajutine kaitse. Keskkonnaamet vad taliuinaku ajal üks kuni neli emakaru ei tule tagasi, pojad hukku- tunnustab metsamajandajat mõistli- poega. Karud poegivad üle aasta. vad,“ selgitas keskkonnaameti loo- ku ja kiire tegutsemise eest. Taliuinak on meie suurima loodus- duskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi, liku kiskja elukäigus kõige häirimis- miks karusid ei tohi segada. Keskkonnaamet/Loodusajakiri

8 |168| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ERAKOGU Sõnumid autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eesti suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevusplaani on uuendatud

eskkonnaamet teatas 8. veeb­ kus püsis soovitud piirides, välja 2017 OLYMPIAD MATHEMATICAL INTERNATIONAL ruaril, et on kinnitanud suur- arvatud ilvese puhul. Eestis on viie kiskjate kaitse ja ohjamise aasta keskmisena enne jahihooaega tegevusplaaniK aastateks 2018–2021. olnud 23,2 hundipesakonda ja 65,6 JOONAS JÜRGENTegevusplaani KISEL põhisiht on arendada sama-aastaste poegadega karu pesa- KUULUTATI suurkiskjateAASTA ÕPPURIKS seire süsteemi, hüvitaVõistkonna- juhendajad Urve Kangro ja Sandra Schumannkonda. vaidlevad Seevastu olümpiaadi ilveste koordinaatoritega arvukus vähe- õpilaste punktide üle Oktoobris Pärnusda kahjustused peetud aasta õpetajaja kahjude vältimise nes 2012.–2013. aastal allapoole soo- galal pärjatikulud aasta õppuri ning tiitligaparandada vanalinna üldsuse teadtoritega- määrama õpilastele teenitud üle viieteistkümnevitud miinimumi, aasta kuna jälle ilveste hõbe- põhi- hariduskolleegiumilikkust. värske vilistlane Joonas punktid. Seejuures esines tihti olu- medali,lisi olisaakloomi seda esialgu metskitsi raske oliuskuda. jäänud Jürgen Kisel. JoonasKeskkonnaameti Jürgen võitis suvel looduskaitsekordi, pea- kus koordinaatorid olid esialgu Richardipalju hõbemedalvähemaks, küttimismahudsai vaid paar olid diplomi rahvusvaheliselspetsialisti matemaatikao- Tõnu Talvi sõnul on tegeõpilastele- andnud vähem punkte, hetkemääratud pärast žüriiliiga koosolekuloptimistlikult toimu- ja oma lümpiaadil Brasiiliasvuskava ning sisuliselt hõbemedali eri rah- huvirühmadekuna nad lihtsalt ei suutnud eesti kee- nudWikimedia mpiet (www.mindbox.at/gallery/) / Foto: osa tulemuste võttis kärntõbi.avalikustamist Eelmisel ka kahel vusvaheliselkokkulepe, lingvistikaolümpiaadil mida järgides Iiri- on võimalest -hästi aru saada. Siis oli juhendaja- rahvusvahelisejahihooajal eimatemaatikaolümpiaa- antud ühtki ilvese küt- maal. Ühtlasilik on mõistlikult Joonas Jürgen ja neljakordne tasakaalukalt korraltel tarvis- teha üksjagu selgitustööd. di veebileheltimise luba. kinnituse ning juba Eesti meisterdada ristsõnade meie lahendamises. suurkiskjate ja maaelanike järgmisel„Meie päeval suurkiskjate riputati säravkaitse- auhind ja ohja- Lisaks Joonas Jürgenile said tänavuse aasta Uskumatult hea tulemus võistlejale endale kaela. suhteid. mise süsteem on väga hea: teaduslikel õppuri tiitli ka Hugo Treffneri gümnaasiumi Punktide jagamise ajal pakkus nii Rio Tublid õpilased ei ole aga jäänud Tegevuskavas on seatud strateegi- alustel põhinev ja paindlik. Riiklikus õpilased Sandra Võsaste, Joonatan Oras, de Janeiro kui ka olümpiaadi korral- loorberitele puhkama. Juba prae- Kris-Robin Sirgelised ja eesmärgidKevin Reisenbuk, aastateks kes 2018–2021:dusmeeskond õpilastele mitmekesist gusekstegevuskavas on uue õppeaasta on seatud matemaa- selged ja täi- võitsid oma säilitadaõpilasfirmaga Eestis Festera Euroopaenne jahihooajameelelahutust. Tulemusi oodates tikaolümpiaaddetavad eesmärgid. saanud avapauguKava kvaliteeti sügi- ja parima õpilasfirmaalgust tiitli.15–25 Aasta kutsikatega õppuriks hundikarja,maandasid Ilvese võistlejad seisund pingeidEestis pole näiteks kiita. Fotol sesetäitmist lahtise võistluseganäitab ka see, ning et võib jahimehed hea- nimetati ka 100–130Tartu kutsehariduskeskuses poegadega ilvese pesakondakaraoketoas on Viini lauldes. Schönbrunni Lisaks selleleloomaaia ilves meelegasaavad tõdeda, suurkiskjaid et õpilased küttida harjuta- ja kuna õppinud ja restoraniteenindajatening vähemalt 60 võistluselsama-aastaste käidipoe- vaatamas Rio de Janeiro tuntui- vad asurkonnadinnukalt. Tervelt on valdavalt neli 2017. heas aasta seisus, suurepäraseltgadega esinenud karu Tartu pesakonda. ülikooli Nende vahemat- vaatamisväärsust – Lunastaja rahvusvaheliseon rahul ka olümpiaadi looduskaitsjad,“ meeskonda kinnitas tudeng Liinamike Suur. piires püstitatakse seire Kristusetule- ohjamisaladest,kuju. Eesti tiim arvestadeskülastas ka maastiku-kuulunudkava põhikoostaja, õpilast ei ole veelkeskkonnaagen lõpetanud- muste, loodusliku toidubaasi ja Suhkrupeamäge,teki- list sidusust, kuhu loodusolusid mindi koos ja hundigümnaasiumi tuuri eluslooduse ning võivad osakonna veel tule-peaspet- India võistlejatega. Gümnasistide lem- vikuski võistlustel osaleda. Õpilased on tatud kiskjakahjustuste põhjal iga- populatsiooniuuringutest saadud tea- sialist Peep Männil. järgmise päeva hea soorituse korral miktegevus oli aga siiski lõunapool- motiveeritud seniseid rekordeid üle- aastased eesmärgid ning määratakse vet. Suurkiskjate kaitse ja ohjamise lootust säravaks medaliks. kera mõistes talvises ookeanis ujumine. tama. Tulevikus võime ilmselt kõigilt Teise võistluspäevaulukite küttimise järel said mahud. õpi- OlümpiaadiTegevuskavas tulemused anti olid ka viimase hinnang eel-võistkonnaliikmetelttegevusplaani leiab oodata keskkonnaame suuri - lased puhata, seevastuHundi kaitses juhendajatel ja ohjamises, shhetkeni küt- miseteadmata: perioodi, žürii otsuse2012.–2016. selgu- aastasaavutusi. ti kodulehelt • http://bit.ly/2uOmdJM. töö alles algas.timismahtude Nimelt pidid jaotuses, juhenda- hakataksemise eeltegevusplaanile. ei olnud võimalik Põhieesmärgid ette ennus- ja jad läbi lugemamaakondlike kõik eestlaste piiride lahen- asemel lähtumatada, kellele-tegevused missugused täideti, medalid suurkiskjate mää- arvu-!Sandra SchumannKeskkonnaamet/Loodusajakiri, Eesti võistkonna juhendaja dused ja koostöös kohalike koordinaa- ratakse. Kui selgus, et Eesti on saanud 2017. aasta rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil 2012/2 2014/3 looduse raamatukogu

Reklaam Otsid huvitavat

HUNT ANDRUS MÖLDER lugemist? Riigita rahvad Kaukaasia

www.loodusajakiri.ee/pood Sõnumid tallinnas peeti „teeme ära!“ maailmakoristuse rahvusvaheline konverents

aanuari lõpus said Tallinnas kokku 90 maailma riigi organi- satsioonide esindajad, et aruta- Jda, kuidas paremini korraldada tänavu 15. septembril umbes 150 riiki hõlmav kõigi aegade suurim puhas- tusüritus maailmas, maailmakoristu- se päev (World Cleanup Day).

Maailma tahkete jäätmete liidu World Do It! / Let’s Plaan Andreas Foto: (ISWA) andmetel tekib maailmas umbkaudu 4 miljardit tonni jäätmeid, millest 1,6 miljardit tuleb kodumajapi- damistest. Umbes 3,5 miljardil inime- sel ei ole ligipääsu taaskasutustaristule, nii et nende tekitatud jäätmed satuvad loodusesse. 80% maailmamerd saas- Maailmakoristuse konverentsi rahvusvahelisel osalejaskonnal oli, mida arutada tavast rämpsust on pärit maismaalt. Maailmapanga andmetel on rämpsuga tegelemise hind kogu maailmas pide- 22,5 miljonit eurot ja tohutu hulga Tarbijatel on võimalus tuua ühiskon- val tõusuteel ja ulatub aastas 375 mil- töötunde. Eesti eeskuju levis kiiresti na ellu muutusi ja aidata tootjatel lii- jardi dollarini. Illegaalne prügi ohus- kogu maailmas. kuda õiges suunas. President avaldas tab loomi nii maal kui ka vees, mõju- „Teeme ära!“ sihtasutuse juhi Eva kindlat veendumust, et prügipõletus, tab toiduahelat, põhjustab üleujutu- Truuverki sõnul jagasid konverentsile nn prügist energiaks lahendus, pole si ja haiguste levikut, mis omakorda tulnud kogemusi ja teadmisi, et tegut- kaugeltki keskkonnahoidlik: tekkivaid mõjutab kogu inimkonda. seda meeskonnana ühe suure ees- kõrvalsaadusi on väga keeruline käi- Maailmakoristuse päev on 2008. a märgi – puhta maailma nimel. delda ja lõpuks tekib olukord, mida Eestis ette võetud „Teeme ära!“ tal- Konverentsil kõnelnud Eesti presi- võiks peaaegu võrrelda tuumajäätme- gupäeva laialdane edasiarendus. dent Kersti Kaljulaid märkis, et vaja te käitlusega. Üksiti annab see ühis- Toona kogus 50 000 vabatahtlikku on ülemaailmset liikumist ülemää- konnale vale signaali, kui me põleta- mõne tunniga kokku 10 000 tonni rase pakendamise vastu, nagu on me taaskasutatavaid materjale. prügi. On hinnatud, et sellega hoid- juba kampaaniad näiteks lapstöö- sid kohalikud omavalitused kokku jõu kasutuse või loomkatsete vastu. Let’s Do It! World / Loodusajakiri

meste tervisele, kinnitavad EP liik- Europarlament nõuab med resolutsioonis. Resolutsioon võeti vastu 384 kellakeeramise mõju uurimist poolthäälega. 153 saadikut oli uroopa Parlamendis 8. jaa- dusuuringute põhjal vastu ja 12 jäi erapoole- nuaril vastu võetud resolut- ei ole suudetud teha tuks. Kehtiv suveaja korra sioonis nõuavad saadikud lõplikke järeldu- direktiiv sätestab EuroopaE Komisjonilt, et suveaja si, kuid on ilm- siseturu toimimi- korra direktiivi mõju tuleb põhjali- nenud negatiiv- se huvides Euroopa kult uurida ja vajaduse korral esita- seid tagajärgi ini- Liidus ühise kuupäe- da ettepanek see suunis läbi vaadata. va ning suveaja alguse Mitmed kodanikualgatused on ja lõpu. selgitanud välja, et inimesed on Üha rohkem leidub kaht- mures kaks korda aastas muude- lejaid suveajale ülemineku Euroopa Parlament / tava kellaaja pärast. Arvukate tea- mõistlikkuses Loodusajakiri Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: 10 |170| EEsti LOODUs MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib Miks ei tohi Est-For Investi hiigeltehast rajada tartu lähedale Emajõe äärde? Ülo Mander, Tartu ülikooli raamdirektiivi järgi peab 2027. aastaks te lendumisest tingitud ebameeldiv loodusgeograafia ja maas- seisund paranema „heaks“. lõhn. Nii suurte vanamoelise sulfit- tikuökoloogia professor Paljude ohtlike ühendite hulgas, menetlusega tehaste puhul on see mis nii jõe kui ka järve ökosüsteemi- kahjuks paratamatu. Seda kinnitavad iljardilise le saatuslikuks võivad kujuneda, on ideaalseks eeskujuks toodava Soome Foto: erakogu Foto: maksu- fosfor, mille lubatud piirkontsentrat- Äänekoski tehase argipäevased and- musega sioon tselluloositehaste heitveele on med, kus keskmiselt 54 päeval aastas Mgigateha se kavandatav puidutar- 2 mg/l (võrdluseks: kogu Tartu linna on lõhnareostust. ve on 3,3 miljonit tihumeetrit, tsel- heitvees ei tohi fosforisisaldus ületada Rohked sotsiaalmajanduslikud luloositoodang 750 000 tonni aas- 0,5 mg/l). Praegu on Emajõe keskmise aspektid räägivad Tartusse kui üli- tas. Arendaja Est-For Investi ettevõt- vooluhulga 63 m3/s ja üldfosforisisal- koolilinna tehase rajamise vastu. te omanikud püüavad ainuvõimaliku duse 0,05 mg/l alusel fosfori sissekan- Linna arengustrateegia järgi on Tartu asukohana läbi suruda Tartu piirkon- ne Peipsisse veidi üle saja tonni aastas. teadusmahukale, keskkonnahoidli- da Emajõe lähedal. Selleks kasuta- Eeldades, et tehasele jäävad ka pärast kule ja kestvale arengule suunatud takse riigi eriplaneeringut, mis või- keskkonnamõjude hindamist kehtima linn. Est-Fori kavandatav vanamoe- maldab kohalike omavalitsuste arva- ametlikud, suuremat fosforisisaldust line hiidtehas on vastuolus enamiku musi täielikult eirata. See asukoht on lubavad piirnormid, lisanduks kesk- arengustrateegia sihtidega. aga paljude keskkonnakaitseliste ja mise kavandatava veetarbe 0,85 m3/s Tartu linnavalitsuse ja paljude sotsiaalmajanduslike põhjuste tõttu korral Peipsisse 60 tonni fosforit aas- tartlaste ettepanek on eriplaneering täiesti ebasobiv. tas. Peale fosfori on ohtlikud mit- peatada ning kaasata kohalik oma- Emajõe ja Peipsi järve seisund med tehase heitvees olevad mürgised valitsus vetoõigusliku partnerina, on Ida-Eesti vesikonna veemajan- ühendid, millest paljudele pole Eestis samuti kaaluda teisi asukohti ning duskava kohaselt (VMK; kinnitatud piirnorme kehtestatudki. kavandada tehas(ed) väiksema(te), 07.01.2016) juba praegu halb (skaala Teine oluline argument teha- keskkonnahoidlikuma(te) ja innovaa- koguulatus: väga hea, hea, kesine, halb se Tartu lähedale rajamise vastu on tilisel biotehnoloogial baseeruva(te)- ja väga halb). VMK ja EL veepoliitika õhureostus, eeskätt väävliühendi- na. Miks uurida puidurafineerimistehase rajamise võimalikkust tartumaal? Margus Kohava, Est-For Riigi eriplaneering kehtestatakse kohustuslike nõuete kohaselt. Investi juhatuse liige vaid suure riikliku huviga, maakon- Veebruaris käsitles ajakirjandus dadeülese mõjuga rajatistele. Suur- Äänekoski tehase lõhnaprobleemi. änapäevane pui- Emajõe piirkond on tehase ainuvõi- Eesti Ekspress toetus faktidele. Väide, durafineerimiste- malik asukoht Eestis tingitult ligipää- et Äänekoski tehas haiseb keskmiselt has on Eestile sust toormele, mageveele ja raudtee- 54 päeva aastas, on teadlikult levita- Tvajalik. Meie huvid Jõepera Jarek Foto: le, võimaldades tooret vajaduse kor- tud vale. Registreeritud juhtumeid on kattuvad Tartu arengustrateegiaga, ral importida, et tagada sõltumatus alla kümne. Nii ütles Äänekoski teha- mille kohaselt moodustavad Tartu Eesti metsavarust. Pole põhjust uurida se viitsepresident C. Wikström Eesti ettevõtluse löögijõu rahvusvaheli- rajamise võimalikkust aladele, kus see Ekspressile. Tehas on alates augus- selt edukad ettevõtted, tehes tihedat oleks võimatu majanduslike aspekti- tist olnud käivitusfaasis ja sel ajal võib koostööd teadusasutustega ja tagades de tõttu. Ühegi tööstusobjekti puhul juhtuda lühiajalisi häiringuid. Peame keskkonda võimalikult vähe häiriva Eestis pole kunagi varem tehtud nii õppima soomlaste vigadest käivitus- tootmise. Tehas suurendab rohelise põhjalikke keskkonnauuringuid, kui faasis. Eestisse planeeritava tehase elektrienergia tootmist Eestis vähe- riigi eriplaneering seda ette näeb. tavarütmis töötamise aeg on 30 aastat. malt 48 protsendi võrra, võrreldes Üks murekohti on tehase võimalik Palume mitte kujundada arva- 2016. aastaga. Rajamisega kaasneb mõju Suur-Emajõe ja Peipsi vesikonna- must ajaloolise kogemuse või kuul- teadmusmahuka tööstusklastri areng. le. Sellele saab vastata pärast keskkon- duste põhjal. Arutelud on hädavaja- Planeerime keskmise suurusega namõjude hindamist ning puhastus- likud, kuid arutleda saab faktide alu- tehast tootmismahuga kuni 750 000 seadmete projekteerimist. Enne uurin- sel, mida on praegu piiratud mahus. tonni aastas. Võrdluseks, Kuopiosse guid võib vaid spekuleerida. Praegu Kõik tehase idee eestvedajad on õppi- planeeritava Finnpulpi tehase toot- saab öelda, et EL-i tööstused peavad nud Tartus. Tartu tulevik läheb meile mismaht on 1,2 mln tonni, Äänekoski tagama keskkonnasõbraliku tootmise korda. Investorid ei rahasta loodust tehasel 1,3 mln tonni aastas. parima võimaliku tehnoloogia rangete saastava tehase ehitamist. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 EEsti LOODUs |171| 11 Kuidas loodus toimib? Foto: Karl Adami Foto:

Linnud talvel: võitlus elu eest

Kärekülm talvepäev. Akna taga toidumajas sagivad vilkalt hulgakesi ööbima roostikku. Seda, et linnud. Ühed tulevad, teised lähevad. „Miks nad nii sagedas- linnud varavalges lahkuvad, ei pan- dud tähele: kuhu mujale nad said siis ti söömas käivad, kas nad lõhki ei lähe?“ küsib poiss uudis- haihtuda, kui mitte pugeda mutta himulikult, nina vastu aknaklaasi. „Ju siis ei lähe, mina ei ole nagu konnad. neid lõhkemas näinud.“ Poiss hakkab naerma ja lausub: Mõte oli usutav ja legend läks liik- vele, püsides üldlevinud seisukohana „Nad ei saa ju lõhki minna, ega nad õhupallid ole! Aga kui- kuni 19. sajandi alguseni. Muide, seda das nad ikkagi hakkama saavad, kas neil külm ei ole? Miks seisukohta jagas ka maailmakuulus nad ei maga nagu karu?“ Rootsi loodusteadlane Carl Linné [1]. Lindude pikamaarännete avastamine Marko Mägi sajandit tagasi ei tundnud teadla- tõi aga pöörde ja talveune jutud vaju- sed lindude rännet ja arvasid, et osa sid unustusse. õepoolest, kuidas linnud linde heidab talveks magama nagu Ajapikku avastati – teiste seas näi- külma ja toiduvaese aja üle imetajad. Näiteks oletati, et pääsuke- teks tuntud ornitoloog ja loomade elavad? See küsimus on pai- sed talvitavad veekogude põhjamu- käitumise uurija Konrad Lorenz –, et Tnanud loodusuurijaid ajast aega. das. Ilmselt tulenes uskumus sellest, mõni linnuliik suudab siiski jääda tal- Alustama peaks sellest, et veel paar et sügisrändel pääsukesed kogunevad veunelaadsesse tardumusseisundisse,

12 |172| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Heureka! Pasknäär on väga terane lind, kes kogub sügisel hulga talvevarusid loen- damatutesse ladudesse ja püüab need kõik meelde jätta. Lindude ainevahetus on väga kiire, päeval söödu ladestub kiiresti nahaaluseks rasvakihiks ja seda haka- takse öösel põletama. Toidu kiire ümbertöötamine rasvaks on hädatarvilik, sest töötlemata toitu kõhus kaasas tassida on lendavale olevusele äärmiselt kulukas Foto: Arne Ader / loodusemees.ee Arne Ader Foto:

Talvine vahetus. Vesipapp tajub hästi, et soojus tõuseb ülespoole ning on leidnud öömaja vanas vesiveskis suit- supääsukese pesas

Kokku hoid on kokkuhoid. Nutikas kana on avasta- nud põrandakütte

de torpo- suuresti linnu kehasuurusest: mida ri kohta väiksem lind, seda raskem on keha- pärineb temperatuuri hoida ja seega on tor- 1902. aas- por tõenäolisem. Nii on torpor üsna tast: USA tavaline väikeste koolibrite, nahk- teadlane Wal­ hiirte ja hiirte puhul, kes kaaluvad do Lee McAtee vaid mõne grammi. Näiteks koolibri leidis näiliselt sur- Selasphorus platycercus võib nekta- nud korstna-kamm- rivaestel aegadel langeda torporisse saba (Chaetura pela- isegi haudumise ajal. Mõned Andide gica), kes aga soojas ruu- koolibriliigid ja ehk teisedki nektari- Fo to: A s.ee mis ootamatult ellu ärkas; see toidulised väikelinnud langevad tor- rne Ader / loodusemee ajendas meest nähtuse kohta rohkem porisse igal öösel. mis erineb nende tavalisest ööunest. teavet koguma. Andmeid kogunes Just väikesed loomad saavad sel- Inglise keeles tähistatakse seda sei- talvisel ajal leitud piiritajaliste ja pää- list strateegiat endale lubada, sest sundit sõnaga torpor, sama termin on sukeste kohta: tardumusse vajunud väikest keha on lihtsam torporist teadlaste seas käibele läinud ka eesti linde leiti puuõõnsustest, ahjulõõ- väljumiseks üles soojendada; suur- keeles. Torpori ajal aeglustub aine- ridest, kaljuorvadest ja -lõhedest. tel loomadel võtab soojenemine liiga vahetus ja langeb kehatemperatuur, Tänapäevaks on teada, et linnud lan- kaua aega, et seda iga päev harrasta- niiviisi elatakse üle lühiajaline eba- gevad torporisse üpris sageli ja isegi da. Üle 50 grammi kaaluvate lindude soodne periood, mis kestab enamasti paikades, kus ilmastik näikse olevat puhul pole torporit täheldatud, ehkki 3–12 tundi, kuid mitte üle ööpäeva. lindudele aasta läbi soodne. nemadki võivad aeg-ajalt kehatempe- Sageli on selleks ebasobivaks perioo- ratuuri paari kraadi võrra langetada, diks külm öö. Kas langeda külmal öösel torpo- et energiat säästa. Teadaolevalt ainus Üks esimesi ülestähendusi lindu- risse või suikuda niisama, oleneb lind, kes harrastab imetajate talve-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |173| 13 Kuidas loodus toimib? Foto: Ingmar Muusikus Foto:

Linnud hoiavad jalad märksa jahedamad kui ülejäänud keha, jalgade verevarustus toimib soojusvaheti põhimõttel: jalgadest naasev veri soojendatakse üles jalgadesse suunduva verega. Sellelt talvituvalt hallhaigrult on külm siiski varbad võtnud

unesarnast mitmeööpäevast torporit, hüpotermiaks ehk alajahtumiseks, Lindude kehatemperatuur jääb on Ameerikas elutsev uni-öösorr (vt ei lange linnu kehatemperatuur alla tavaliselt vahemikku 39–43 °C, mis lisakasti) [7]. 30 °C. See on omane näiteks mõne- on märksa kõrgem kui imetajatel. Teadmised lindude torporist dele röövlindudele, tuvidele, vutti- Kõrgem kehatemperatuur võimaldab täienesid jõudsalt, kui 1950. aasta- dele ja paljudele värvulistele, näi- mitmeti tõhusamat kehatalitlust, näi- tel hakati Norras Oslo lähedal uuri- teks eelmainitud tihastele ja vintide- teks kiiremat seedimist, ajutööd ja lii- ma tihaste ja vintlaste talvist käitu- le. Sügavama torpori korral jahtub gutusi, kasvõi õhkutõusu hädaolukor- mist. Need väikesed linnud hoiavad ras. Õigupoolest on öösel kehasooja, ajades suled kohe- lindude kehatem- vile ja peites noka sulestikku, nii et Kui vähegi võimalik, on mõistlik peratuur väga lähe- nad meenutavad sabaga sulepalli. tardumusseisundist hoiduda, sest sel dal surmavale, sest Teadlased panid tähele, et kui talvist ajal on lind kaitsetu ning kerge saak vaid veidi kõrgemal toitu jagus piisavalt, siis kehatem- temperatuuril hak- peratuur ei langenud ja öö elati üle, vaenlastele. kab rakkudes ole- tootes pidevalt sooja külmavärinate vate valkude struk- abil. Toidunappuse korral langetati tuur muunduma ja aga külmadel talveöödel ka kehatem- keha tunduvalt rohkem, nii et lind need enam ei toimi. peratuuri. Niisugune, püsisoojaste ei ole võimeline välistele ärritajatele Kuid kõrgel kehatemperatuu- loomade kohta ootamatu käitumine reageerima: see on iseloomulik koo- ril on kallis hind: ainevahetus peab tekitas teadlastes uudishimu ja uurin- libritele, öösorridele, piiritajalistele olema kiire ja linnud peavad pühen- gud päädisid teadmisega, et torpor on ja hiirlindudele. Valdava osa ajast on dama suure osa oma ajast toitumise- lindude seas üllatavalt laialt levinud needki linnud muidugi püsisoojased. le. Muide, keskmiselt on linnu aine- ellujäämisstrateegia [8]. Kui vähegi võimalik, on mõistlik tar- vahetuse tase koguni kümme korda Nüüdseks on teada, et torporit dumusseisundist hoiduda, sest sel kõrgem sama suure roomaja omast. on kahesugust. Mõõduka torpori ajal on lind kaitsetu ning kerge saak Esmapilgul võib see näida mõttetu puhul, mida nimetatakse ka öiseks vaenlastele. raiskamisena, aga ilmselt võimaldas

14 |174| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kuidas on lood lindude talveunega?

orporit ei tohi segamini ajada talveunega, mida loo- mad magavad nädalaid või Tkuid ja mille puhul kehatalitlused jäävad märksa rohkem soiku: keha- temperatuur langeb väga madalale ja ainevahetus aeglustub kuni kuue protsendini tavapärasest [7]. Põhja-Ameerikas elutsev 35 gram- mi kaaluv uni-öösorr (Phalaenoptilus nuttallii) on ainus linnuliik, kes on suuteline langema torporisse, mis

sarnaneb imetajate talveunega. Wikimedia Commons 1902 / Fuertes, Agassiz Joonis: Louis 1946–1947. aasta talvel leidis USA teadlane Edmund E. Jaeger ühe seda liiki linnu Colorado kõrbe mägedest [2]. Kohalikud hopi Uni-öösorr sajanditagusest linnuraamatust hõimu indiaanlased nimetasid linnuliiki magajaks (ingl sleeping one), Navaho indiaanlased teadsid, enam-vähem sama madal kui õhu- temperatuurini ning lind suudab üle et lind veedab talve kõrgel kalju- temperatuur, hingamist ei õnnestu- elada ka nullkraadise ilma. Ent sellise des. Jaeger leidiski näiliselt surnud nud tuvastada: linnu rind ei liikunud külmaga võtab ärkamine mitu tundi linnu ühest kaljuorvast, ent pärast ja noka ette asetatud peeglile ei sade- aega ja ilmselt väga kõvasti energiat. kättevõtmist olevat lind kohe ärga- nenud veeauru; samuti ei õnnes- Sestap ei saa uni-öösorr kindlasti nud ja minema lennanud. tunud stetoskoobiga kuulda linnu lubada endale elupaiku, kus jahedat Järgmisel sügisel novembris lei- südamelööke. Linnu avatud silma ilma tuleb ette ülemäära tihti. dis Jaeger täpselt samast orvast jälle- ühe minuti jooksul lambiga valgus- On siiski küsitav, kas Edmund gi tardunud linnu, võimalik et sama tades ei reageerinud ka pupill. Jaegeri kirjeldatud lind veetis unes isendi. Jaeger jättis linnu puutumata Kõige selle põhjal järeldas Jaeger, 85 päeva järjepanu, sest laborioludes ja käis teda iga nädal vaatamas – iga et linnu ainevahetus oli äärmiselt aeg- ärkab uni-öösorr hoolimata tempe- kord näis lind surnud. Ent kui teadla- lane ja seda võiks pidada sarnaseks ratuurist siiski umbes korra ööpäe- ne lõpuks 22. veebruaril 1948 otsus- imetajate talveunega. Jaeger märgis- vas üles, tõsi küll, tardudes jaheda tas linnu kätte võtta, lendas too jäl- tas linnu ja leidis ta samast orvast veel temperatuuri korral seejärel uuesti. legi minema. Jaegeri arvutuste järgi järgmiselgi aastal. Lind elas seal üle Pikim registreeritud torpor on kest- veetis lind koomalaadses tardumuses isegi karmi talvise tormi, kui maa kat- nud ainult neli päeva. Kuna Jaeger vähemalt 85 päeva ajal, mil looduses tus paariks päevaks jää ja lumega ning käis oma lindu vaatamas keskhom- napib lendavaid putukaid, uni-öösor- õhutemperatuur langes nulli lähedale. mikuti, ei ole välistatud, et too käis ri põhitoitu. Kuigi Edmund Jaegeri avastus ei vahepeal siiski toitumas. Jaegeri algseid kõhklusi linnu olnud uudis indiaanlastele, hämmas- Praeguseks on torpor avastatud elusoleku kohta kinnitasid tema tas see füsiolooge. Laboriuuringud veel paljudel linnuliikidel, aga pole mõõtmised. Viiel korral linnu kloaa- kinnitasid, et uni-öösorri keha jah- teada, et kellelgi teisel peale uni- gist mõõdetud kehatemperatuur oli tub torpori ajal tõesti peaaegu õhu- öösorri kestaks see mitu päeva. just püsiv kehatemperatuur sulelistel veks märkimisväärseid rasvavarusid. või siis mingites kehaosades. evolutsiooni käigus hõivata külmema Ent lindudel on omad nipid. Külm Niigi kiiret ainevahetust peavad kliimaga elupaiku, mis pole roomaja- elatakse üle kahel viisil. Esiteks linnud talvisel ajal veelgi kiirenda- tele sobilikud. külmavärinate abil sooja tootes, ma, eriti just väiksemad linnud, kellel Võrreldes imetajatega ei tundu kasutades selleks suuremaid liha- sooja kaotav kehapind on võrreldes aga linnud külmade oludega nii hästi seid, näiteks rinna- ja jalalihaseid. keha ruumalaga ju suhteliselt suurem. kohastunud: nende sulestik ei tihe- Teiseks, lõpetades tavapärase keha- Arvestades kesist talvist toiduhulka ne talve saabudes ja nad ei kogu tal- sooja hoidmise kas mingiks ajaks ja nappi valget aega, näib see kohati

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |175| 15 Kuidas loodus toimib?

lausa mustkunstitrikina. Appi tuleb aklimatiseerumisvõi- me. Suurtel laiuskraadidel elavad sulelised, näiteks ohakalind, urva- Foto: Remo Savisaar Foto: lind, välusidrik (Junco hyemalis) ja ameerika põhjatihane (Poecile atricapillus) suudavad talvel toota märksa rohkem kehasooja kui suvis- te külmalainete ajal. Samuti on välja kujunenud erinevused asurkondade vahel, näiteks aed-karmiinleevikes- tel ja koduvarblastel: põhja pool ela- vatel isenditel on üleüldiselt kiirem ainevahetus kui nende lõunapoolse- tel liigikaaslastel. Teisalt tavatsevad põhjapoolsete populatsioonide põh- jatihased energia säästmiseks oma kehatemperatuuri alandada isegi toi- dukülluse korral.

Kuid kiirest ainevahetusest, külma- värinatest, kehatemperatuuri alan- damisest ega isegi torporist ei ole kasu, kui organismil ei piisa energia­ varusid, et uue toidukorrani vastu pidada. Parim energiaallikas, mille- ga keha kütta, on lindudel rasvkude. Näiteks ameerika põhjatihase keha rasvaprotsent väheneb pelgalt ühe külma ööga seitsmelt kolmeni [6]. Saaremaal Ansekülas talvitavad ras- vatihased kaotavad aga ööga umbes 1,5 g kehakaalu, mis on ligi seitse protsenti nende kaalust [5]. Et pikk külm talveöö vastu pidada, koguvad linnud terve päeva kütust. Liiga täis ei tohi end siiski vitsutada, sest ülekaaluline lind on kerge saak kiskjale. Inimeste üles seatud toidu- majad aitavad seda probleemi lahen- dada: kui toit on kogu aeg nina all, siis ei ole vaja end terve päeva nuumata, piisab, kui hakata õgardlusega pihta mõni tund enne loojangut. Looduses on aga olud raskemad. Näiteks ameerika põhjatihased jõua- vad juba nullkraadise ilmaga energia­ bilansi nulltasemeni: kogu päevane söök kulub selleks, et hoida öösel kehatemperatuuri. Kuid sageli on tal- Jäälind on viimase jõuga vabanenud purikatest oma tiiva all. Foto autor Remo vised ilmad karmimad. Et hommi- Savisaar: „Mõtlesin, et kui need purikad üha kasvavad, millega see lõpeb ... Lõppes kuni vastu pidada, aeglustavad nad sellega, et nägin, kuidas jäälind pikalt mässas ja nendest klompidest viimaks ka oma rasvavarude põlemist, langeta- vabanes. Viimased klombid rebis välja tiiva alt ning pärast seda suurt pingutust des öösel kehatemperatuuri 30–32 kukkus ta oksalt lumme. Järgmine päev ma seda lindu enam ei kohanud – ta kraadini, mis on 10–12 kraadi tava- hukkus. Nende päevade külma maksimum oli –24 °C.” pärasest madalam (mõõdukas tor-

16 |176| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri por). Hommikuks on ometi rasvava- märksa pisem, kuid talvitab siiski kaudu läheb kaduma palju soojust. ru läbi põlenud ja tuleb jällegi alusta- söakalt nendega samadel laiuskraadi- Nii see siiski ei ole, sest linnud suu- da nullist. del? Mõistagi on pöialpoisid sunnitud davad hoida jalad ülejäänud kehast Samamoodi heitlevad külmaga ka kogu päevavalguse aja toiduotsingu- märksa jahedamad. Seesugust meil talvitavad värvulised. Eriti rän- tele pühendama. Ometi jääb mõista- kohastumust, kus eri kehaosades galt mõjuvad neile mitmepäevased tuseks, kuidas nad karmide miinus- hoitakse eri temperatuuri, nimeta- talvised tormid, kui pole võimalik kraadidega toime tulevad: arvutuste takse heterotermiaks. Et vähenda- toitumas käia. Siis jääb hing sisse järgi peaks neil öö üleelamiseks kulu- da jalgade kaudu eralduvat soojust, vaid neil, kel on õnnestunud leida ma rasva tegelikust varust poole roh- jahutatakse sinna voolav veri maha soe varjupaik. Kui tihased saavad kem. soojusvaheti põhimõttel: sellesama päevasel ajal piisavalt toitu, suuda- soojuse kulul soo- vad nad üle elada lühiajalise, kuni jendatakse üles neli päeva kestva kahekümnekraa- Et pikk külm talveöö vastu pidada, jalgadest kehas- dise pakase, ent näiteks tempera- koguvad linnud terve päeva kütust. se naasvat jahedat tuuril –40 °C, kui linnud kaotavad verd. Nimelt paik- ööga lausa kümnendiku kehakaalust, nevad jalgadesse võivad nad hukkuda isegi hoolimata Võimalik, et pöialpoiss jahtub roh- suunduvad ja sealt naasvad vere- lisatoitmisest [3]. kem kui teised linnud, võib-olla lan- sooned tihedalt teineteise kõrval, Pole siis imestada, et talveks koli- geb isegi torporisse, kuid kindlaid et võimalikult palju soojust nende vad paljud metsalinnud asulates- tõendeid pole. Torpor nii külmas ja vahel üle kanduks. se, sest linnades on talvel soojem ja nii väikese linnu puhul oleks riskant- Eriti oluline on jalad jahedad hoida kohati ka kergem varjupaiku ning ne: suurema pakasega ei pruugi väik- veelindudel, kes veedavad palju aega toitu leida. Samuti ei tasu üllatu- sel linnul jätkuda energiat, et keha jääl või jalgu pidi jääkülmas vees. da, kui näete külmal talvehommikul hommikul lihasvärinatega üles soo- Nende jalgade temperatuur on talvel mõnd tahmast rasva- või sinitihast: jendada, ülemäära jahtuvad rakud aga tavaliselt vaid mõni kraad üle nulli. ju ei pidanud ta paljuks oma elunatu- hakkavad jäätuma ja peagi pole lin- Aeg-ajalt suunatakse jalgadesse siiski kese nimel pugeda sooja korstnasse. nus eluvaimu rohkem alles kui jää- ka soojemat verd, et varustada koed Tihased on väga leidlikud kõikvõima- kuubikus. hapniku ja toitainetega ja vältida kül- likke ööbimiskohti otsima ja võivad Külmumise vältimiseks otsivad ka mumist. end pressida väga kitsastesse piludes- pöialpoisid ööseks võimalikult sooja se. Nähes hommikuti toidumaja juu- ulualuse. Heameelega ööbitakse mit- 1. Birkhead, Tim 2010. The Wisdom of Birds. An Illustrated History of Ornithology. res kummaliselt kaardunud sabasul- mekesi koos, et sooja kokku hoida. Bloomsbury. gedega lindu, võib oletada iseäranis Õhuniiskuse tõttu võivad siis linnud 2. Heinrich, Bernd 2003. Winter world. ahast öömaja. Päeva jooksul võtavad sulgi pidi teineteise külge külmuda. Harper Collins Publishers, New York. suled jälle esialgse kuju. Võrreldes Ehk on mõni lugeja juhtunud nägema 3. Krams, Indrikis et al. 2013. Nocturnal loss of body reserves reveals high surviv- teiste sama suurte lindudega on tihas- kaht pöialpoissi otsekui vihases kak- al risk for subordinate great tits wintering lased talvel eelisseisus, sest nende luses keset kaunist talvepäeva: tege- at extremely low ambient temperatures. – sulestik on tihedam, soojust läheb likult üritavad nad teineteise küljest Oecologia 172: 339–346. kaduma põhiliselt silmade ja noka lahti pääseda. 4. Lovette, Irby J.; Fitzpatrick, John W. 2016. Handbook of Bird Biology 3rd Edition. ümbrusest. Varjuline koht on väärt kinnisvara, Wiley. Põhja-Ameerikas elav kukkur- näiteks kuldsiisikese (Spinus tristis) 5. Mägi, Marko; Lepik, Anu 2014. Talvituvate tihaslane Auriparus flaviceps ehi- öine energiakulu on varjulises kohas rasvatihaste (Parus major) kehakaalu ööpäevased erinevused. – Hirundo 27: tab endale aga lausa erilise talvise 20% väiksem kui avatud kohas [4]. 9–20. pesa, mis on soojustatud paremini Kaaslastega kokkuhoidmise kasulik- 6. Rising, James D.; Hudson, Jack W. 1974. kui suvepesa [4]. Mõned linnud, näi- kuse hea näide on aga keiserpingvii- Seasonal variation in the metabolism and teks mitut liiki kanalised, kaevuvad nid, kes hauvad oma mune kaks kuud thyroid activity of the Black-capped chick- adee (Parus atrcapillus). – Condor 76: aga külma kaitseks hangedesse, vee- toitumata kolmekümne- kuni nelja- 198–203. tes pakaseööd sooja lumevaiba all, kümnekraadises pakases. Üksi, pel- 7. Ruf, Thomas; Geiser, Fritz 2015. Daily tor- kus sageli ei ole vaja kuigi palju keha- galt omaenda rasvavarude kulul, nad por and hibernation in birds and mammals. sooja toota – elu nagu kasvuhoones. seda perioodi üle ei elaks, kuid palju – Biological Reviews 90: 891–926. 8. Steen, Jon 1958. Climatic adaptation in Isegi taigatihane võib kaevata lumme energiat säästetakse tihedalt teinetei- some small northern birds. – Ecology 39: ligi 20 cm pikkuse tunneli [2]. se ligi koondudes. 625–629. Marko Mägi (1978) on Tartu ülikooli lin- Kuidas on lood aga meie kõige Kas jalad külmetavad? Enamiku nuökoloogia teadur, uurib põhiliselt lin- väiksema, napilt viis grammi kaa- linnuliikide jalad on sulgedeta ja nalindude ja väikeste metsalindude öko- luva pöialpoisiga, kes on tihastest seepärast võiks arvata, et jalgade loogiat.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |177| 17 Muinasajalugu Foto: erakogu Foto:

Arvatava kivikastelli kagukülje läheduses asuvad huvitavad kiviriidad. Need pole traditsiooniliste Saaremaa kiviaedade moodi. Näib niiviisi, et riita on laotud kas eeltöödeldud, murtud või tükeldatud kivid. Kas tegu võib olla ehitusmaterjalide jääkidega või on need lammutustööde järel ette võetud koristuse tulemused? Taanlaste kivilinnuse asupaik Saaremaal on lõpuks leitud Kroonikad kinnitavad, et 1206. aastal olid taanlased ehita- kahe Eesti ajaloos olulist rolli etenda- nud Saaremaale puitlinnuse, mille nad enne saarelt lahku- nud linnuse asupaik. Vaatleme, kus võis linnus Eesti ajaloolaste hinnan- mist ise maha põletasid. Arvatavasti just sinna, tuttavaks saa- gul asuda. nud paika omaaegse puitlinnuse asukohale või selle lähikon- da, hakkasid taanlased 1222. aastal rajama suurt kivikindlust. Kivilinnus paiknes Pammana pool- saare idaservas Soela küla kohal. Paraku polnud tänini teada, kus see linnus paiknes. Selle versiooni on kindlustusarhi- tektuuri uurija Armin Tuulse esita- Jaan Laas sa ja ütlesid neile, kes olid veel linnuses: nud oma saksakeelses doktoritöös „Kuna te teate, et teie tolles linnuses ei 1942. aastal [5: 58]. Hiljem on nii aanlased ehitasid hoogsalt saa üldsegi pääseda meie lakkamatu mõnigi uurija seda väidet pika aja ning 1222. a sügiseks oli lin- ründamise eest, soovitame teile ja palu- jooksul korranud või lausa faktina nuse ringmüür püstitatud, me, et te, teinud meiega rahu, läheksi- käsitlenud. Ka Eesti teatmeteosed on kuidT päris valmis nad kindlust ei saa- te kõik tervelt ja puutumata välja, jättes kõnealust versiooni refereerinud tõe- nudki. Kodumaale naasnud kuningas meile linnuse ja meie maa” [3: 31]. lähedasena või koguni üldtunnusta- Valdemar II ja tema kaaskondlased ala- Kus see mahapõletatud puitlinnus tud tõena. hindasid vihaste saarlaste ründevõimet: ja pooleli jäänud kivikastell asus, on mõne päevaga tegid saarlased vast val- Enn Tarveli sõnul seni „täiesti tead- Soela rannas pole kivilinnusest min- minud linnusemüürid peaaegu maata- mata” [4: 80]. Seega on küsimuse all git jälge. Arhitektuuriloolane Kalvi

18 |178| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Aluve oli pikka aega püüdnud välja selgitada Eesti alale ehitatud esime- se kivikindluse asukohta. 1974. aas- tal oli ta korraldanud Soela ran- nas, nn Vanalinna kohal vabariik- liku restaureerimisvalitsuse egii- di all arheoloogilised kaevamised. Proovikaevamiste tulemused on Kalvi Aluve võtnud kokku nõnda: „Terves proovikaevandis ei paljastunud ühte- gi leidu ega jälge inimese tegevusest, kogu see pealtnäha üsna korrapärane vall on looduslik moodustis” [2: 21]. Pärast 1974. aasta arheoloogili- si proovikaevamisi Soela mereran- nal hakati kivikastelli jäänuseid otsi- ma Kuressaare linnuse alt või selle lähemast ümbrusest. 1990. aastal avaldatud raamatus „Muinasaja loo- jang Eestis” on ka Sulev Vahtre esi- tanud hüpoteesi, et „see [kivilinnus] oli hoopis hilisema Kuressaare kohal” [6: 153].

Kas Kuressaare lossi konvendihoo- net ümbritsev laagerkastell võis olla esialgu taanlaste ehitatud? Kalvi Aluve aastatepikkuse põhjaliku uuri- ◊ 1. Väljavõte Triigi poolsaare reljeefikaardist. Kaardipilt annab üldistava ettekuju- mistöö tulemusena ilmus 1980. aastal tuse poolsaarest ja selle ruumilistest vahekordadest esinduslik raamat „Kuressaare linnus”. Selles käsitleb uurija ka Valdemar II kivilinnuse omaaegset asukohta. Ta on jooksul tehtud välitööde põhjal val- vähendades hakkas pikapeale kujune- veendunud, et „kroonikat tuleb usku- minud uurimus Kuressaare piiskopi- ma üksikasjalik ülevaade kogu Soela da, kuskil see taanlaste kivikastell peab linnuse rajamise algusest ja ehitus- väina lõunapoolse rannaala pinna­ asuma, ainult kus?”. tööde käigust. Uurimistöö järgi haka- struktuurist. Samas jäi Kalvi Aluve uue hüpo- ti linnust rajama pärast 1328. aastat Lisateavet üksikute paikade maasti- teesi suhtes küllaltki äraootavale sei- [1: 66–67]. Seega jäi taanlaste kivi- ku kohta andsid reljeefikaardid ja kal- sukohale. Oma raamatus on ta kahtle- linnuse ja saarlaste suure võidu paik lete kaardid. Tähtsal kohal kogu selle valt kirjutanud: „Kas Kuressaare kon- endistviisi lahtiseks. kartograafilise analüüsi eelfaasis olid vendihoonet ümbritsev vanim laager- mitmesugused ortofotod (aerofotod) kastell ei või olla see taanlaste ehita- Kivilinnuse jälgede otsimine ja nende tõlgendamine. tud kastell? Esialgu on sellele rohkem uute seadmete ja meetodite abil. vastu kui poolt argumente” [2: 22]. Milliseid jälgi on kivilinnusest jää- Seljandik Triigi poolsaarel. Kõik saa- Kokkuvõttes jõudis ta siiski järelduse- nud ning kust ja kuidas neid otsida? dud reljeefikujutised ja fotodokumen- le, et „Praeguste teadmiste juures võib 2013. aasta paiku olid need küsimused did koondasid tähelepanu Triigi pool- oletada Kuressaare linnuse vanema endiselt päevakorral. Ent ajapikku on saare kesksele seljandikule (◊ 1). kastellmüüri ehitust 1222. aastal, mil- tekkinud uusi võimalusi ja meetodeid, Saaremaa põhjarannikul ei leidu lele võisid lisanduda sajandi teisel poo- mis aitavad vastust leida. kuigi palju pinnamoodustisi, mis oleks lel koos müüri taastamisega ka vastu Kõigepealt võtsin kasutusele üle kümne meetri kõrged. Triigi pool- välismüüri ehitatud hooned” [2: 23]. Eesti maa-ameti kaardirakendused. saare keskmine kõrgus merepinnast Vaatasin samm-sammult üle kogu on enamjaolt kolm kuni viis meetrit. Kuressaare lossi hakati rajama Põhja-Saaremaa rannikuala detailsed Poolsaare keskel asuv põhja-lõunasuu- pärast 1328. aastat. 2013. aastal kaardipildid. Suure maa-ala detailsete naline seljandik on aga kohati märk- ilmunud Saaremaa muuseumi kahe- kaardipiltide liugesitust rakendades ja sa kõrgem. Selline ulatuslikul madalal aastaraamatus on avaldatud Kaur nüüdisaegseid kaardipilte arvutimo- lauskmaal paiknev kõrgem ala, mis on Alttoa ja Garel Püüa viimaste aastate nitoril vaheldumisi suurendades või kahelt poolt merega piiratud, kujutab

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |179| 19 Muinasajalugu

oli käia läbi kogu poolsaar, liikudes edasi mööda selle keskset seljandikku. Eeldasin, et suuremõõtmeline ja kapi- taalne, sõna otseses mõttes kuninglik ehitis ei saa olla nii põhjalikult lam- mutatud, et sellest ei ole jäänud min- geid jälgi. Kaardimaterjali analüüsil köitsid tähelepanu eelkõige Triigi nina lähe- dusse jääval alal nähtavale tulnud pin- nastruktuuri kontuurid. Need on oma põhiplaanilt tehisliku ilmega ja mas- taapsed. Tundub, et sellise suurusega kindlustuse jälgi ei ole usaldanud keegi uskuda. Nii hindas isegi Saaremaa aja- looliste ehitusasjadega kursis olev arheoloog need jäljed „tühipaljalt lii- valuideteks“. Lidari abil on saadud ülevaade nüü- disaegse Triigi poolsaare keskosa pin- nastruktuurist, mis on kujutatud või- mendatud kõrgusandmete alusel (◊ 2). Vaatleme seda lähemalt. Kollane joon mereranna ääres tähistab 1-meetrist, punane aga 1,4-meetrist maatõusu. Üldistava joonise alumises osas on näha võimaliku künka- ehk eelkind- lustuse aluskehand. Põhja pool (pool- saare keskosas) hakkab silma keskpla- too (tumepunase värvusega), kus võis paikneda taanlaste 1206. aastal ehita- tud puitlinnus. Seljandiku põhjapool- ses otsas, Triigi nina lähedal, joonistub välja omaaegse suuremõõtmelise kas- ◊ 2. Lidari abil saadud üldvaade Triigi poolsaare seljandikust. Seljandiku lõu- tell-linnuse aluse maapinna struktuur. napoolses otsas näeme küngast, millel võis 800 aastat tagasi asuda väike eelkindlus (1). Sellest paigast umbes 400 meetrit põhja pool on poolsaare Pilk linnuse sisehoovi. Omaaegse kõrgeim koht: platoo, mille kõrgus merepinnast on umbes kümme meet- kivikindluse siseõue alal kasvab prae- rit. Sellel kohal võis 1206. aastal paikneda taanlaste ehitatud puitlinnus (2). gu mets ja paiguti tihe võsa. Suvel ei Poolsaare põhjapoolses otsas näeme kivikindluse omaaegseid piirjooni (3) ole ümbritsevatest pinnastruktuuri- dest suurt midagi näha. Talvekuudel, Laseri abil nähtavad linnusejäljed kui lehtpuud on raagus, võib aga mär- Lidari tehnoloogia vahendeid ja jeefi kujutised – igati tõsikindlad. gata ovaalset ala, mida ümbritsevad meetodeid rakendades saame muuta Loomulikult ei anna tulemused vas- kohati laugjate, kohati järsemate kalle- nähtavaks kunagise suurehitise jäl- tust küsimustele, mis tingimustel ja tega nõlvad. Neid nõlvuse erisusi saab jed, mis on sajandeid tagasi jääd- milliste jõudude toimel on konk- seletada mitmeti. vustunud maapinnale. Kuna tegu reetsed pinnastruktuurid tekkinud Kui võrrelda ümardatud kõrgus- on täppisandmete töötlusega, on ka ja muutunud ning mida nendest vor- andmeid, selgub, et nõlvade keskpai- saadud tulemused – maapinna rel- midest võib välja lugeda. gas on kõrgusandmed pikal joonel üllatavalt ühetaolised: kuus meetrit üle merepinna. Kas siin võib olla tegu kaitsemüürialuse täitepinnase tasan- endast olulist strateegilist ja sõjandus- Aastaid tagasi alustasin lähemaid duskihiga? Samas on ümbritseva maa- likku ressurssi, mis on juba ammust vaatlusi seljandiku lõunapoolses pinna keskmine kõrgus merepinnast ajast köitnud sõdalaste ja kaitseehitiste otsas, ühe neemiku tipus asuva väi- viis meetrit ning sellise ühtlase kõrgu- rajajate tähelepanu. kese kõrgendiku juurest. Kaugem siht sega on kogu kaitseehitisealune maa.

20 |180| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Krahv Mellini sõnum. Krahv Mellini koostatud atlase kaudu oleme mine- vikust saanud mitu tähtsat teadet Foto: erakogu Foto: Saaremaa kohta. Need on justkui kavalalt kodeeritud ja nende mõistmi- seks peab teadma laiemat taustteavet. Mellini olulisim sõnum käib kunin- gas Valdemar II kivilinnuse kohta. Viimastel aastatel Triigi poolsaarel kogutud teabe kontekstis võiks seda nimetada lausa omamoodi kinnitus- sõnumiks. 18. sajandi lõpukümnendil koos- tatud atlase Saaremaa-osas on esi- tatud Triigi poolsaare rannajoone üldistatud kujutis. Poolsaare pin- nale, üsna tipu lähedale, piirkonda, mis kannab eestikeelset nime Triki Nina, on joonistatud ebakorrapä- rase ringi taoline tingmärk (vt ◊ 3). Pildil on näha, kuidas ühest maakivimürakast on linnuse õuel valmistatud Kujutis asub kaardil täpselt sama kiviplokke, rakendades kiilutehnikat. Töö on jäänud pooleli koha peal, kus tänapäevaste Lidari- andmete järgi ilmnevad maapinnal suure „tehisobjekti“ jäljed. Siinkohal meenutame, et tolleks ajaks, kui Mellin asus koostama atlast, oli ta uurinud Eesti linnuste ajalugu ning arvatavasti teadlik Taani kunin- ga kivilinnuse ehitamise loost. Samuti tegi ta tihedat koostööd Saaremaa maamõõtjatega. Seetõttu on igati tõe- näoline, et kaardil on tähistatud kivi- linnuse asukoht.

Mõistatus on lõpuks lahendatud. Pole kahtlust, et need eri aegadest ja suuresti eri laadi tunnistused toeta- vad üksteist ja neid aluseks võttes saab lõplikult määrata Eesti esimese kivilin- nuse asukoha. Nüüd peaks olema või- malik kavandada kohapeal täpsemaid arheoloogilisi uuringuid. ◊ 3. Triigi poolsaare kujutis Mellini atlase IX kaardilehelt suurendatud koopial. Kuna kunagise kivilinnuse asupaik Poolsaare tipu lähedal, nime Ninna kohal, on näha kõnealuse objekti kujutis. on määratud, on ühtaegu selgunud Tingmärgi kuju meenutab kivikastelli ringmüüri maastikul täpne koht, kus saarlased saavutasid muistse vabadusvõitluse käigus suure võidu. On aeg teha ettevalmistusi, 1. Alttoa, Kaur; Püüa, Garel 2013. Märkmeid Seltsi toimetused XXXIII. et see paik väärikalt tähistada. Nelja Kuressaare pealinnuse varasemast ehitus- 6. Vahtre, Sulev 1990. Muinasaja loojang aasta pärast, 2022. aasta sügisel, täitub loost. – Saaremaa muuseumi kaheaastaraa- Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227. Olion, 800 aastat oma iseseisvust kaitsnud mat 2011–2012. Kuressaare. Tallinn. 2. Aluve, Kalvi 1980. Kuressaare linnus. saarlaste suurest võidust. Valgus, Tallinn. Jaan Laas (1938) on teadus- ja majan- Joonis 2 tugineb Lidari algandmete- 3. Selart, Anti (koost, toim) 2012. Eesti ajalu- dusloolane, huvitunud vabadusvõitlu- le, allikas: maa-amet, litsents ST-B1- gu II. Eesti keskaeg. Avita, Tartu. sega seotud sündmustest ja võitluspai- 4. Tarvel, Enn 2007. Piiskopi- ja orduaeg 2663, taotlenud Jaan Laas. Andmed kadest. Hiljuti ilmus tema sulest raamat 1227–1572. – Saaremaa 2. Koolibri, Tallinn. töödelnud Silja Märdla, TTÜ geodee- 5. Tuulse, Armin 1942. Die Burgen in Estlands „Taani kuninga kivilinnus Saaremaal. sia õppetooli teadur. und Lettland. Dorpat, Õpetatud Eesti Saarlaste suur võit 1222“.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |181| 21 EV 100 Foto: Eva-Liisa Orula Eva-Liisa Foto:

Mullu kevadel korraldati õppepäev, kus õpetajad harjutasid, kuidas valmistada teaduskogu nõuetele vastavat herbaarlehte Kuidas sai Eesti juubelikingiks õpilaste koostatud taimevaramu? Küllap on paljud meist vahel pistnud mõne õie või puu- vabariigile 100. aastapäeva puhul. lehe märkmiku vahele, et hiljem uurida, mis taimega on Projekt viidi ellu koostöös EV 100 korraldusmeeskonnaga ja sihtasutuse tegu. Tead(us)likult on oma kodukandi taimi kogunud ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital toel. taimestikku kirjeldanud vähesed. Nõu ja jõuga abistasid ka Eesti loo- dusmuuseum, Tallinna botaanikaaed, Tiiu Kupper, Eva-Liisa Orula, Eesti maaülikool ja keskkonnaamet. Ülle Reier, Kai Vellak Kogujaid oli Kääpast Kärdlani. TÜ Foto: erakogu Foto: elleks et noored õpiksid tund- loodusmuuseum kutsus taimevara- ma kodupaiga loodust, liiguk- mut looma põhikooli- ja gümnaasiu- sid värskes õhus ja saaksid miõpilasi üle Eesti. Noored esitasid aimuS herbaariumi koostamise täht- tunamullu sügisel oma motivatsiooni- susest taimeteaduses, algatasid Tartu videod, kus näitasid üles huvi projektis ülikooli loodusmuuseum ja botaani- kaasa lüüa. „Me soovime astuda maa- kaaed projekti „Eesti taimevaramu“. ilmakuulsa loodusteadlase Karl Ernst Idee andis botaanikahuviline mikro- von Baeri jälgedes, kes uuris meie bioloog Siiri Kõljalg. kodukandis taimi juba 200 aastat taga- Taimevaramu koosneb õpilaste ja si,“ selgitasid Lasila põhikooli õpilased. õpetajate koostatud herbaariumidest Eesti taimevaramu loomises osales ja taimestiku kohta kogutud andme- kokku 82 õpilast ja õpetajat Elva güm- test, mis on talletatud Tartu ülikooli naasiumist, Kärdla põhikoolist, Lauka loodusmuuseumi kogudes ja andme- põhikoolist, Palade põhikoolist, baasis. Ühtlasi on teaduskogu nõuete- Valga põhikooli õpilase kätetööna saab Vääna mõisakoolist, Kääpa põhi­ le vastav taimevaramu kingitus Eesti kuivatatud taimest herbaareksemplar koolist, Lasila põhikoolist, Lihula

22 |182| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Taimi koguti Eesti eri piirkondadest, kokku 159 soontaime- ja samblaliiki. Väljavõte andmebaasist PlutoF Foto: Karin Pai Foto:

Kõige rohkem on taimevaramusse kogutud harilikku raudrohtu (Achillea millefolium), nimelt neli eksemplari. Pildil on Tallinna 32. keskkooli õpilase Heleen Mossi Harkust kogutud ja her- bariseeritud eksemplar, mille ID-numbr on nüüd TU284272; selle digieksemp- Tallinna 32. keskkooli õpilased ja õpetaja vormistavad samblaeksemplari etiketti lar on tallel andmebaasis PlutoF gümnaasiumist, Pernova loodusma- sed kodu ja kooli ümbrusest huvi- Töö käigus selgus, kui tähtis on jast, Tallinna 32. keskkoolist, Valga pakkuvaid taimi. Retkedel juhtus nii juba korjates üles märkida taime põhikoolist ja Väike-Maarja gümnaa- mõndagi: kes kukkus künkast alla, täpne leiu- ja kasvukoht. Täpsed leiu- siumist. Eesti eri paigust koguti 159 kes astus kogemata sipelgapessa, kelle kohaandmed on oluline teave, mille soontaime- ja samblaliiki. valitud taim jäi vikati ette; mõni kor- järgi on vajaduse korral võimalik üles Mullu mais korraldas TÜ loodus- jas taimi koos vanavanematega, mõni leida kasvukoht ning saada edaspidi muuseum õpetajatele õppepäeva, eksis ära ja unustas maha mapi korja- võrdlevaid andmeid liigi leviku ja kas- kuidas koguda soontaimi ja samblaid tud taimedega; mõni kohtus töö käi- vukoha muutuste kohta. ning vormistada herbaariume nii, et gus sääskede, jänese või kährikuga. need vastaksid teaduskogude nõuete- Taimi oli võrdlemisi lihtne ja lõbus Kingitusega saab tutvuda näitu- le. Iga kool sai stardipaketi, mis sisal- koguda, seevastu rohkem kannatlik- sel märtsi lõpuni. Mullu novembris das määrajaid, vahendeid välitöödeks kust ja aega nõudis nende kuivatami- kogunesid õpilased ja õpetajad Tartu ja herbaarlehtede vormistamiseks. ne. Ühtlasi oli keerukam vormistada ülikooli botaanikaaias teisele õppe- Möödunud suvel kogusid õpila- herbaarlehti teaduskogu nõuete järgi. päevale ja esitasid oma herbaariumid.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |183| 23 EV 100

Kõik ei ole lihtsalt hein. Projekti TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg: algatajad loodavad, et „Eesti taime- aimevaramu on ühtla- nud liikide geneetilised tunnused? varamusse“ kaasatud noored õppisid si kingitus Eesti vabariigi Kas sada aastat tagasi oli siin sama paremini tundma oma lähiümbru- 200. sünnipäevaks. Siis, saja populatsioon või on tegu kliima- se loodust ja said selgeks palju uusi Taasta pärast, saavad taimevaramu muutuste tõttu lõunast levinud uue taimi. Kindlasti saadi kogemusi, kui- loonud õpilaste järeltulijad samades populatsiooniga? Kui me praegu ei das teha loodusvaatlusi ja kasutada paikades samu liike uurida ja otsida talletaks taimeliikide isendeid oma määrajaid ning mismoodi vormistada vastuseid mitmele küsimusele. Kas teaduskogudes, siis ei ole tulevikus teaduskogude nõuetele vastavat her- need taimeliigid ja nende kasvukoht võimalik neile küsimustele vastu- baariumi. on veel alles? Kuidas on muutu- seid leida. Herbaariume koostades arenes noorte analüüsivõime, käeline tege- vus, meeskonnatöö ja püsivus. Võib- olla saavad nendest kooliõpilastest ühel päeval teadlased, kes neid and- meid teadusuuringutes kasutavad.

2 x foto: Karin2 x foto: Pai „Kui hakkasime täpsemalt vaata- ma, alles siis märkasime, kui palju eri taimi on väikesel maa-alal ja kui väheseid neist me tunneme. Kõik ei olegi lihtsalt hein või muru või lill,“ oli Kääpa põhikooli õpilaste kokkuvõte.

Eesti taimevaramu täiendamisse saavad panustada kõik huvilised. Valminud juhendite abil saab igaüks koguda oma kodu- või kooliümbruse taimi ja koostada herbaariumi. Oma herbaariumi võib anda ühele Õpilased ja õpetajad tutvusid sügisesel õppepäeval TÜ loodusmuuseumi sam- neljast Eesti botaanilisest teadusko- malde herbaariumis vana, kuid teaduslikult väga olulise Girgensohni turbasambla gust: Tartus Tartu ülikooli loodus- (Sphagnum girgensohnii) tüüpeksemplariga muuseumile või Eesti maaülikooli- le, Tallinnas Eesti loodusmuuseu- TÜ loodusmuuseumi botaanikud mile või Tallinna botaanikaaiale. aitasid õpilastel määrata tundmatuid Kontaktandmed leiab asutuste vee- liike ja juhendasid, kuidas kogutud bilehtedelt. eksemplaride andmeid PlutoF töö- Andmehalduse platvormi PlutoF laual sisestada ja muuta ning mis- kaudu saab kogu teha kättesaada- moodi herbaarlehti skannida. vaks ka teistele uurijatele. Juhendid Õppepäeval jõuti tutvuda TÜ loo- leiab Tartu ülikooli loodusmuuseumi dusmuuseumi botaaniliste kogude- (www.natmuseum.ut.ee) ja EV 100 ga, kus on hoiul viimase paarisaja veebilehelt (www.ev100.ee/et/eesti- aasta jooksul Eesti aladelt kogutud Kõik kogutud herbaareksemplarid on taimevaramu). eksemplarid, mille põhjal on koosta- ka digitaalselt kättesaadavad: need on tud palju uurimusi. Ka projekti käi- sisestatud andmebaasi PlutoF. Väike- Tiiu Kupper (1978) on Tartu ülikooli loo- gus kogutud 207 herbaareksempla- Maarja gümnaasiumi õpilane skannib dusmuuseumi kuraator ning botaanika- ja ökoloogiainstituudi doktorant. ri talletatakse TÜ loodusmuuseumi oma herbaarlehte botaanikakogudes ning eksemplari- Eva-Liisa Orula (1983) on TÜ loodus- de andmed on kõigile kättesaadavad muuseumi ürituste koordinaator. eElurikkuse portaalis (demo.elurik- te tehtud herbaarlehte. Väljapanekut Ülle Reier (1955) on TÜ loodusmuuseumi kus.ut.ee/projects/taimevaramu). illustreerib Tartu ülikooli kunstiüli- soontaimede herbaariumi kuraator ning Projektis osalenute tänuüritus toi- õpilase Sven Orava koomiks, mis botaanika- ja ökoloogiainstituudi teadur. mus mullu 11. detsembril TÜ loo- on saanud ainest juhtumitest noor- Kai Vellak (1963) on TÜ loodusmuu- dusmuuseumis, üksiti avati seal näi- te kogumisretkedel. Näitust saab TÜ seumi botaanika- ja mükoloogiakogude tus „Eesti taimevaramu“. Näitusel on loodusmuuseumis vaadata tänavu juhataja ning botaanika- ja ökoloogiains- välja pandud kakskümmend õpilas- 31. märtsini. tituudi vanemteadur.

24 |184| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Fotolugu Fotod: Karl Adami Fotod:

Inimest sabatihased eriti ei pelga, kuid pikalt silma vaadata pole neil tavaliselt lihtsalt aega

sid, millega ma ei olnud veel tuttav. Lootustandva kiirena lendas kärmelt minu poole üks pisike pika sabaga Sabatihased hele värvuline. Minu esimene kohtu- mine sabatihasega kestis vaid viivu. Ma küll üritasin pisikesele pulgakom- liiguvad salgakesi mile järgneda, kuid oksad olid seatud väikese linnu kasuks. Metsas hulkuja meele teevad rõõmsaks imepisikese noka, See esimene kohtumine on aasta- ümara keha ja pika hännaga sabatihased – otsekui heledad teks meelde jäänud. Põgusat tutvust aitas meenutada ainult üks foto, mil- pulgakommid või pehmed lumepallid. Need kenad linnukesed lel on hele udukogu. Värisevate käte- armastavad liikuda ja isegi järeltulijaid kasvatada salgakaupa. ga tehtud kaader tegi meele mõruks, kuid paratamatult jättis toona nii ele- Karl Adami Kahjuks polnud ümbruskonda vus kui ka kogenematus oma jälje. jagunud suuri metsi ning tuli leppi- Jõudnud koju, ei raatsinud ma isegi inu põhikooli lõpuaasta- da vähesega. Aga ma ei pidanudki fotokotti seljast heita, vaid tõttasin tel soetas pere Raplamaale pikalt metsas viibima, kui hakkasid esmalt linnumääraja juurde ja luge- maakodu, mis oli ajaham- silma kollaste pugudega rasvatihased sin läbi kõik, mida kodus sabatihase Mbast kõvasti puretud. Et muuta ela- ja üks porrgi, kes end visalt mööda kohta leida võis. mine vähegi kõlblikumaks, asusid samblaga kaetud tüve üles vinnas. Mulle sai selgeks, et näiliselt siira kõik usinalt majapidamist kõpitse- Kuigi mets oli kaetud õrna lumega, olekuga sabatihane on väike värvu- ma. Mõistagi ei soovinud ma kogu näis ta sellegipoolest küllaltki rõs- line, kes ei kuulugi teiste tihaste- vaba aega koristamisele ja ehitamisele kena. ga samasse sugukonda, vaid hoopis kulutada, vaid haarasin fotokoti järe- Selles lehtpuumetsas, mida ma tol- sabatihaslaste hulka. Tema söögiriis- le ning seadsin mööda sahisevat lund lal pidasin üsna läbimatuks oksarä- taks on pisike, peaaegu olematu tume sammud lähima metsatuka poole. gastikuks, kostis kõrvu õrnu heli- nokk. Sellele vilkale linnule on nime

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |185| 25 Fotolugu

Pikk saba, lausa pool linnukese kogupikkusest, on sabatihase esmane tunnus

andnud tema pikad sabasuled, mis Sellest hommikust alates hakka- del nad liiguvad. Minu vaadeldud salk võivad olla isegi pikemad kui kere ja sin sabatihaseid nägema peaaegu igal tegi päevas mitu mitmekilomeetrist pea kokku. pool. Eriti tihti kohtasin sabatiha- ringi ja kõrvalekaldeid tuli ette harva. sesalku sügiseti. Novembrikuus, kui Ühel päeval avastasin, et neile Kauaoodatud kohtumised. Ma olin rõhuvat pimedust mahendavad üle radadele olid end sisse seadnud valmis nende õrnade hingedega koh- punakaspruunide pajuväljade tõm- hiireviu, hallõgija, rebane, tuh- tuma, kuid mul tuli veel aastaid ooda- matud udulaamad, mõjuvad heledad kur, metsnugis ja kaheksa kassi. ta. Vahepealsetel aastatel ajasin taga sabatihased eriti meeliergastavalt. Kasside päritolu jäigi mulle selguse- nii väänkaelu, karmiinleevikesi kui ka Hilissügisest alates on salga liikmed tuks. Mõistagi ei jäänud sabatihased tamme-kirjurähne, aga ühtegi saba- peaaegu lumivalged, otsekui ootaks samale ringile kasse ja muid huvilisi tihast mulle millegipärast ette ei sat- nad samamoodi kui nirk või valgejä- tervitama, vaid nende igapäevased tunud. nes lumehangesid. liikumised nihkusid paarisaja meet- 2014. aasta detsembri laupäeva- Oma käikudel sain selgeks saba- ri võrra. Selleks et vaenlasi märga- hommikul oli loodus selga tõmma- tihaste eelistused ning teadsin neid ta, tuleb sabatihastel kokku hoida. nud härmarüü ja minu retk viis mind kauneid linde ka sõpradele näidata ja Nii hakkavadki sügistalvel silma jõe äärde. Värskete põdrajälgede järel tutvustada. Sabatihased ei näita üles suured pesakonnasalgad, kus võib lonkides sattusin lepikuni, kus kaja- inimpelglikkust, pigem lasevad uudis- olla koguni ligi 30 pisikest sulepalli. sid tserr-tserr-helid. Ühtäkki maan- tajaid üsna lähedale. Sellegipoolest on Sain jälgida ühe 15-pealise salga toi- dus minu ette imearmas väike saba- neid tabada üsna keeruline, kuna nad metamisi, kuid üle väikese, metsa- tihane. Olime mõlemad uudishimu- on alatasa liikvel ega peatu peaaegu de vahel lookleva jõe liikus ka teine likud ja meil oli võimalik teineteist hetkekski. salk, kus oli tõenäoliselt isegi 35 lähemalt uurida. Uskumatu, aga see Sabatihaste jälgimiseks ja pildis- lindu. Millegipärast need kaks salka sabatihane ei tormanudki teiste pika tamiseks on tarvis teha hulganisti ei ühinenud. Ju hoiavad nad siiski sabaga tihaste järel, nagu neil üldiselt eeltööd: eelkõige vaadata ja märkida pere ligi. kombeks on. üles, mis radu pidi ja mis kellaaega- Vahel seltsivad sabatihased ka teis-

26 |186| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sabatihased näevad välja nagu peh- med pulgakommikesed või oksa otsa torgatud lumepallid: ümmargused ja pika sabaga

Kui paaril pesitsemine ebaõnnes- tub, siis tõttavad nad sageli appi teis- tele sabatihastele, toites ja hoolitse- des nende poegade eest. Nii toime- tavad ka need linnud, kel pesitsemist käsil pole. Hiljem hoiavad need lin- nud samadesse salkadesse. Neist saab justkui suur pere. Ja pered on tõe- poolest suured: mõnes kurnas võib eluteed alustada üle kuraditosina uue sulelise. Ehkki sabatihased võivad väli- muselt tunduda süütud ja kaitsetud, kaitsevad nad konkureerivate salka- de eest oma piire kiivalt ja võivad olla piiriületajate suhtes väga riiakad. Tõredus torkab pigem kõrvu: ärri- tunud häälitsustena. Piiriks on sage- li näiteks ojad, põõsastikud kraavi- servadel, jõed, metsaservad – just sealt tasuks otsida sabatihasesalkasid. Harvem satuvad sabatihased sügava- le metsa. Neid heledaid pulgakomme aas- te väiksemate lindudega, peamiselt sastelt salgakesi. Kui mõni uljas otsi- tast aastasse jälgides olen märganud, tihaste, porride ja puukoristajate- ja peaks maha jääma, ootab terve salk et hilissuvel ning sügisel liiguvad sal- ga. Ikka selleks, et oleks võimalikult teda üldjuhul järele. Linnujaamades, gad toitu otsides küllaltki madalal, palju silmapaare, mis röövloomi ja kus linde rõngastatakse, on tähele kuid hilissügisel ja talvel laveerivad -linde märkaksid. Enamjaolt liiguvad pandud, kuidas peaaegu kogu salk nad pigem kõrgel ja küllaltki sage- sabatihased aga omapäi, sest neil on ootab rõngastatavat lindu ja sageli li puude latvades. Põhjusi võib vaid oma tempo ja enda rajad. satub kogu salk appi tõtates võrku- oletada. Ühest küljest võivad toidu- desse. Nii tugev on sabatihastel side varud allpool kesisemaks muutuda, Oma pisikese nokaga ei saa sabati- sugulaste ja abistajatega. teisalt võib see olla seotud salgaliik- hased taimeseemnetest jagu, seetõttu mete suurema kogemuspagasiga: kui- on nad valdavalt putuktoidulised. Ka Varakevadel salgad lagunevad ja das käituda röövlinnu rünnaku kor- talvel leidub putukaid, kuid mõistagi siis võib niiskete lehtpuumetsade ral, olles üsna nähtaval. vähem kui kevadel ja suvel. Seepärast ning võsastike lähedal näha askel- Kindlasti on nende kaunite ja südi- hukkub karmidel talvedel hulganisti damas sabatihasepaare. Sel kibekii- kate lindude kohta veel palju õppida. sabatihaseid: nad ei suuda leida kül- rel ehitamise ajal olen ka mina saba- Järgmine võimalus nende aastaringi lalt kiiresti piisavalt palju putukaid ja tihastele peale sattunud. Üks saba- jälgida algabki nüüd, märtsis. Salgad lülijalgseid. tihane oli noka vahele haaranud lagunevad, eralduvad paarid, kes tule- Lindude söögimajades käivad sinikael-pardi sule, teine aga siblis vasi heledaid pulgakomme kasvata- nad haruharva, otsides sealt valda- mööda kulu, noka vahel punt jõhve ma asuvad. Seega tasub seada sam- valt putukaid, seemnepuru ja ras- ja kuivanud sammalt. Ilmselt oli käsil mud lepikutesse ja lehtpuu-segamet- vavorstist maha pudenenud puru. pesaehitus. Sel ajal elavad pisikesed sadesse. Kõlekülmadel öödel aga istuvad saba- linnud üsna varjatud elu ja nii pole- Karl Adami (1991) on loodushuviline ja tihased tihedalt üksteise kõrval, et gi mul seni õnnestunud nende pesa -fotograaf, ETV saate „Osoon“ loomalugu- vähendada soojakadu. leida. Küllap mõned saladused pea- de autor. Tema loodusfotosid: www.karl­ Saaki otsivad nad puudelt ja põõ- vadki olema hästi hoitud. adami.com.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |187| 27 Looduskaitse Foto: Guy Smagghe Foto:

Aedmaasika õielt nektarit koguv kimalane on kaetud biotõrjepreparaadiga Prestop Mix

kandi olulisemad tolmeldajad – mee- mesilased, kimalased ja erakmesila- sed – tundusid väga sobilikud, sest Mesilased nende keha on kaetud haruliste kar- vadega, kuhu kergesti haakuvad iga- sugused pisikesed osad. Samuti on taimekaitse teenistuses viimasel ajal paljusid mesilasliike õpi- tud edukalt tehisoludes paljundama. Marika Mänd, Reet Karise putukad taimelt taimele mitte üksnes elutähtsaid õietolmuteri, vaid paraku Entomovektortehnoloogia kui kee- aljude põllu- ja aiakultuuri- ka eluohtlikke viirusi, seene- ja bak- milise tõrje asendus. Vajadus uute de seemnesaakide kujunemi- terieoseid. keskkonnahoidlike taimekaitsemoo- sel on suur roll tolmeldami- Ent kui haigustekitajad saavad tol- duste järele on üha suurenenud. Psel. Tolmeldamise kasu maailmas on meldajate seljas priiküüti, miks mitte Ühelt poolt muutuvad taimehaigu- hinnatud üle 153 miljardile eurole proovida selsamal moel levitada ka sed ja kahjurid üha uute mürkide aastas [1]. Taimed ja tolmeldajad on ravi, haiguste looduslikke vaenlasi. suhtes resistentseks, seda kiiremini, evolutsiooni jooksul kõrvuti arene- Teisisõnu: miks mitte kasutada tol- mida hoogsamalt neid mürke tarvita- des õppinud üksteisest kasu saama. meldajaid biotõrjeks, saades neist nii- da. Teisalt aga kipub taimekaitsemür- Kuid mitte ainult nemad pole selles viisi põllumajanduses kahekordset kide ülemäära uljas kasutus üha enam mängus võitjad, nendega on liitunud kasu? Peale kõige aitaks säärane tõr- rikkuma nii inimese kui ka keskkon- ka taimede haigustekitajad, patogee- jeviis kokku hoida nii inimtööjõudu, na tervist. nid. Hulk patogeene kasutab oma masinaid kui ka kütust. Esimest korda katsetati mesila- peremeestaimedele jõudmiseks vek- Niisuguse plaani on teadlased ja si taimekaitsevahendite laialikand- toritena – sõidukitena – neidsamu põllumehed viimasel paaril aasta- jatena juba 1990. aastate algul [5]. tolmeldavaid putukaid. Nii ei kanna kümnel tõemeeli ette võtnud. Meie Seda meetodit on nimetatud mitme-

28 |188| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ti. Euroopas on käibel nimetus „ento- movektortehnoloogia“, Ameerikas ja Kanadas on pigem levinud mõiste „mesilasvektortehnoloogia“ (bee vec- tor technology). Guy Smagghe Foto: Uus tehnoloogia ühendab endas nii täppistaimekaitse kui ka tolmel- damise: korjele suunduvad mesilased kannavad taimehaiguste ja -kahjuri- te tõrjeks kasutatava biopreparaadi otse taimede õitesse, mis ongi palju- de kahjustajate tõrje täpne sihtkoht. Biopreparaadiks on siis mõni taime- kahjustajate looduslik vaenlane – parasiit või konkurent – ja tehnoloo- gia põhimõte on koondada neid abi- mehi kaitstavatele taimedele märksa suuremas hulgas, kui leidub loodus- likult. Sealjuures peab muidugi taga- ma tehnoloogia ohutuse keskkonna- Hahkhallitus on olulisim aedmaasika haigus, mis tavapäraselt saadab aia taha le, inimestele ja vektorile endale, s.t koguni kuni pool saaki, aga halval juhul võib saak täielikult hävineda. Appi tuleb mesilastele. entomovektortehnoloogia Uudset metoodikat on katseliselt rakendatud eri kultuurtaimedel nii avamaal kui ka kasvuhoonetes. Asi on Hahkhallitust põhjustab õhus leviv olema geneetiliselt stabiilsed (suutma õnnestunud üllatavalt paljudel taime- ja väga paljudel taimeliikidel arenev taime pinnal paljuneda, kaotamata liikidel. Avamaal näiteks aedmaasikal, seen Botrytis cinerea. Haiguse sümp- selle käigus oma taimekaitseomadu- aedvaarikal, kultuurmustikal, päeva- tomid ilmnevad peamiselt viljade val- si), samuti peavad need olema tõhu- lillel, rapsil, ristikul, aga ka eksootili- mimise aegu, kuid taim nakatub juba sad juba küllaltki väikestes kogustes sematel kultuuridel, nagu kohvipuu. õitsemise ajal, kusjuures esmalt naka- ega tohi põhjustada tervisehäda kel- Kasvuhoonetes on õnnestunud uud- tuvad tolmukad õies. Seetõttu on lelegi teisele peale oma sihtmärgi – ei sel moel kaitsta tomatit, paprikat, parim aeg tõrjet alustada just siis, kui kaitstavatele kultuuridele, inimestele kurki ja teisigi tolmeldamist vajavaid õis avaneb. ega muule keskkonnale [6]. köögivilju. Kuna aga taimeliigid eri- Entomovektortehnoloogial on siin Entomovektortehnoloogia puhul nevad kahjustajate, kasvutingimuste suuri eeliseid. Tavalise mürgiga prit- on lisanõudeid: mikroorganism peab jpm omaduste poolest, ja ka biopre- simise korral pole kuidagi võimalik olema ohutu ka preparaati kandva- paraadid ning vektorid on tingimus- viia mürki otse õide ja justnimelt le mesilasele, haakuma kergesti tema te suhtes ülimalt tundlikud, siis pole puhkemise ajal, isegi kui korduvalt karvadele, ent samast ka kergesti lahti võimalik ühe taime jaoks toimima pritsida, sest iga õis avaneb parata- pudisema [4]. saadud süsteemi ilma suurte muu- matult veidi eri ajal. Mesilased aga Põhiliselt on hahkhallituse tõr- tusteta rakendada teist liiki taimedel otsivadki eelistatult just värskelt ava- jeks avamaastikul pakutud patogeeni ega tihti isegi mitte samal liigil teistes nenud õisi ning sinna korjele laskudes arengut pärssivaid seeni Gliocladium piirkondades. sisestavad kaitsevahendi õide täpselt roseum ja Trichoderma harzianum õigel hetkel. Pealegi on avastatud, et T39 (preparaat Triodex). Viimati Eestis on senini uuritud entomo- mõned hahkhallituse tõrjeks pritsi- mainitu toimib paremini soojemates vektortehnoloogia tõhusust vaid tavad mürgid vähendavad aedmaa- maades ja kasvuhoonetes. aedmaasika hahkhallituse tõrjes, sika õite tolmlemisedukust ja aita- Küll aga sobib Eesti avamaale kol- millele järgnevas jutus keskendume- vad niiviisi kaasa viljade väärarengu- mas seeneliik, G. catenulatum J 1446 gi. Aedmaasikas on meil ja kogu maa- le. Mesilaste abil tehtud haigustõrje (preparaat Prestop® Mix). See on ilmas üks olulisemaid marjakultuu- aga hoopis tõhustab tolmeldamist, nii tavaline meie muldades elav seen: re. Kahjuks võtavad maasikasaagist et kasvavad kvaliteetsemad ja suure- tema algne sihtmärk biotõrjes ongi meelsasti matti mitmesugused hai- mad viljad. mullas leiduvad haigustekitajad, kuid gused. Neist olulisim on hahkhalli- üksiti osutus ta sobivaks entomovek- tus, mis tavapäraselt saadab aia taha Antagonisti valik. Biotõrjeks kasuta- tortehnoloogias. Teadaolevalt ei ole koguni kuni pool saaki, aga halval tavad mikroorganismid peavad täit- ta ohtlik ühelegi loomorganismile, juhul võib saak täielikult hävineda. ma mitut tingimust: hästi säilima ja sest see seen ei tooda mürkaineid ehk

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |189| 29 Looduskaitse

toksiine. Taimehaiguste vastu võit- tab see kahtluse, kas kaoliin on ikka leb ta hoopis muul moel: parasitee- sobilik entomovektortehnoloogia rib haigustekitajatel ning konkureerib jaoks. nendega ruumi ja toitainete pärast. Seetõttu tegime maaülikoolis kat- seid, et selgitada, kuidas Prestop® Kandeaine. Mõistagi ei saa mesilase Mix või selle komponendid mõjuta- seljas missioonile saata paljalt mik- vad vektorite, s.o mesilaste eluiga ja

roorganismi eoseid. Need lenduvad tervist [3]. Selgus, et ei biopreparaat Wikimedia KVDP Commons / Foto: liiga kergelt või siis vastupidi, ei tule (seeneeosed) ega ka kaoliin kimalas- elektrostaatilise külgetõmbe tõttu te elu otseselt ei ohusta. Mesilaste mesilase karvade küljest hästi lahti. ja kimalaste tihe karvastik ei lase Sestap tuleb eosed segada mõne kan- enamikku kaoliini kutiikulini jõuda, durainega, milleks tavapäraselt tar- pealegi pudeneb seda lennu ajal üha vitatakse talki, mitmesuguseid tera- vähemaks. Veidi kaoliini jõuab siiski viljade jahusid või kaoliini ehk port- ka kutiikulini ja mõjutab seda: meie selansavi. katses kaoliinipulbriga kokku puutu- Mesilase karvad on harulised ning nud kimalased kaotasid kehast roh- loodud selliseks, et taimede õietol- kem vett kui tavaliselt. Erinevalt lao- muterad neile kergesti haakuksid. kahjuritest toituvad mesilaselaad- Seda omadust kasutatakse ka tai- sed putukad aga üsna vesisest toi- mekaitsevahendite transportimi- dust ning mõningane veekadu ei häiri sel: tarust korjele siirduv mesilane neid. suunatakse läbi spetsiaalse kambri, Pikaajaline ja ohter kokkupuude kus tema karvastik biopreparaadiga kaoliiniga võiks põhimõtteliselt siiski kokku saab. Kandurainete osakeste mesilaste eluiga mõjutada. Seetõttu on oluline, et kor- Paljudele mesilaseliikidele väga jelt naasev mesila- ne ei viiks kaoliini- atraktiivne toidutaim raps ei pulbrit pessa kaasa. meelitanud kimalasi ära mitte Nii on kõikide aedmaasikalt, vaid pigem teistelt entomovektorteh- taimeliikidelt. noloogias tarvitata- vate mesilaseliikide jaoks disainitud just pind on sakiline ja kare, mistõttu haa- nende pesale või tarule sobilikud dis- Kimalasepesi saab osta aasta ringi kuvad need hästi mesilaste haruliste penserid (pulbri jaotuskambrid), kus nii, et pesades on ostu ajal soovi- karvade külge, kandurosakeste külge pesast välja ja pessa sisse liigutakse tud hulk töökimalasi ootel, mistõt- omakorda on kleepunud neist märksa eri teid pidi. tu on nende korjeaega mugav ajas- väiksemad seeneeosed. Kui kandur­ tada täpselt kaitstava põllu- või aia- osakesed on piisavalt kuivad ja ras- Vektorputuka valik. Muidugi on kultuuri õitsemisperioodiks. Ent näi- ked, siis pudisevad nad õies askeldava entomovektortehnoloogia puhul täh- teks Osmia perekonna lehemesilaste mesilase karvade küljest koos eoste- tis valida ka võimalikult sobilik tol- puhul ei ole see lihtne. Mitu laborit ga järk-järgult jälle maha ja satuvad meldaja liik preparaati laiali kandma. maailmas on püüdnud leida võima- nõnda sihtkohta. Siiani on vektorina katsetatud vaid lusi ühitada nende kookonitest koo- Preparaadis Prestop® Mix on kan- üksikuid liike: meemesilast, kima- rumist kultuurtaime õitsemisaegade- durainena kasutatud kaoliini, mis last Bombus impatiens, karukimalast ga, kuid senini ei ole saadud rahul- oma olemuselt on savi ning järelikult (B. terrestris) ja veidi ka erakmesilaste davaid tulemusi. Ikka juhtub, et ilm sobib hästi preparaadi algseks otstar- hulka kuuluva lehemesilaste perekon- mängib vingerpussi ning lehemesi- beks, s.t mulla sisse segada. Teisalt na Osmia liike. Muidugi paneb imes- lased kooruvad natuke liiga vara või aga tarvitatakse kaoliini näiteks ladu- tama, miks uuritud liike on nii vähe, liiga hilja ja seetõttu valivad toidutai- des vilja kahjustavate putukate tõr- kui näiteks Eesti looduses elutseb meks mõne teise kättesaadava korje- jeks: karedad kaoliiniterakesed vigas- mesilasi üle kahesaja liigi. Põhjus on taime liigi. tavad putukate kitiinkesta ehk kutii- kaubanduslik kättesaadavus: enamik- Erakmesilased sobivad lisatolmel- kulit katvat vahakihti, nii et kest hak- ku mesilaseliike pole valmis pesadena dajateks pigem viljapuudele sooje- kab liialt veeauru läbi laskma ja putu- müügil. Paljud liigid pole võimelised- ma kliimaga aladel, aedmaasika õisi kas sureb veekaotusse. Mõistagi teki- ki tehisoludes elama ega paljunema. pole nad võimelised meie tingimus-

30 |190| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kimalaste tehispesa pakub tolmelda- misteenust mustikapõllule Belgias. Kui paigaldada pesale biotõrjepreparaadi dispenser, saab kimalased panna üksiti võitlema taimehaiguste vastu

roos- ja liblikõielisi taimi, peamiselt sedamööda, kui arvukalt neid eri piir- kondades parasjagu õitses. Üllatavalt leidsime, et paljudele mesilaseliikidele väga atraktiivne toi- dutaim raps ei meelitanud kimalasi ära mitte aedmaasikalt, vaid pigem teistelt taimeliikidelt. Aedmaasikalt korjatud õietolmu hulk ei olenenud kuigivõrd sellest, kas kimalaste kor- jeterritooriumil paiknes aedmaasika istandike kõrval ka rapsipõld. Tarru toodud õietolmus lei- dus aedmaasika õietolmu üle aasta- te keskmiselt veerandi jagu: 22–25%. Kolmandik kimalastest käiski korjel üksnes aedmaasikal. Niiviisi saavu- tati ka küllaltki tõhus hahkhallituse tõrje: võrreldes kimalasekindlate võr- kudega kaetud võrdlusaladega vähe- nes avatud aladel hallitanud viljade osakaal kaks kuni kolm korda [2].

1. Gallai, N. et al. 2009. Economic valuation of the vulnerability of world agriculture conf- ronted with pollinator decline. – Ecological tes tõhusalt külastama ja tolmeldama. liikidel. Avamaal ei saa aga putuka- Economics 68: 810–821. Aedmaasika õitsemise ajal, maikuu le kuidagi kätt ette panna ega tema 2. Karise, Reet et al. 2016. Reliability of the entomovector technology using Prestop- lõpus ja juuni algul, on meil ilm sageli valikuid suunata. Ka Eesti aedmaa- Mix and Bombus terrestris L. as a fungal jahe ja vihmane. Meemesilased sobik- sika õitsemise ajal õitseb looduses disease biocontrol method in open field. – sid paremini, kuid ka nende tege- hulk muidki meeldivaid korjetaimi. Sci. Rep. 6: 31650. vust pärsib ilm: korjele lennatakse Seetõttu korraldasime uuringu, et 3. Karise, Reet et al. 2016. Sublethal effects of alles siis, kui päevast õhusooja on üle selgitada karukimalase sobivust meie kaolin and the biopesticides Prestop-Mix o and BotaniGard on metabolic rate, water 15 C. Kimalased on ilmastiku talu- aedmaasika kaitsel entomovektorina loss and longevity in bumble bees (Bombus mise võime poolest meie aedmaasi- [2]. Karukimalased on mitmetoidu- terrestris). – J. Pest. Sci. 89: 171–178. ka tolmeldajatena kõige soodsamad, lised putukad, kes tarvitavad loomu- 4. Mommaerts, V.; Smagghe, Guy 2011. olles vähem tundlikud nii jaheduse päraselt paljusid taimeliike ega piirdu Entomovectoring in plant protection. – Arthropod-Plant Interactions 5 (2): 81–95. kui ka niiskuse suhtes. Tõsi küll, meie naljalt ühe liigiga. 5. Peng, G. et al. 1992. Effectiveness of honey looduslikel kimalastel sel ajal veel Ehkki katsepõllud paiknesid liigi- bees for applying the biocontrol agent rohkearvulisi peresid ei ole, mistõt- rikkas maastikus, osutus üheks menu- Gliocladium roseum to strawberry flowers tu neid palju ei lenda. Siin tulevadki kamaks korjetaimeks õnneks siiski to suppress Botrytis cinerea. – Canadian Journal of Plant Pathology 14: 117–129. appi tolmeldamiseks toodetud karu- aedmaasikas, mille õisi oli kimalastel 6. Sharma, R. R. et al. 2009. Biological cont- kimalaste pered mitmesaja töölisega. kõige rohkem käepärast. Väga sage- rol of postharvest of fruits and vegetables li leidus kimalaste korjes ka valget by microbial antagonists: a review. – Biol. Et tõrjepreparaat jõuaks just meid iminõgest. Seda levinud umbrohtu Control 50: 205–221. huvitava kultuurtaime õitele, ei võib vajaduse korral niita, et suu- Marika Mänd (1954) ja Reet Karise tohiks vektormesilased käia üle- nata kimalasi rohkem aedmaasika- (1977) töötavad Eesti maaülikooli taime- määra palju korjel teistel taime- le. Sageli leidus veel mitmesuguseid tervise õppetoolis.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |191| 31 Mätta otsast Teeme ühed sajad! Tiit Kändler

äletan aegu, kus mulle tehti vahetpidamata kin- Foto: Tiina Tiina KaljundiFoto: gitusi. „Ehitajad kinki- Msid lastele koolimaja!“ hõiskas aja- leht. „Raudteelased kinkisid reisi- jatele kiirema rongi!“ laulis teine. „Teemeistrid kinkisid autojuhtidele sileda tee!“ leelotas kolmas. Praegu kuulen, et „sajandaks aastapäevaks kingitakse“ sajakilone kringel, saja- meetrine vaip, sada leivakest või sada salmikest. Huvitav küll, mõtlen vaikimisi, kas siis, kui sadat ei oleks, leiba ei küpsetatakski. Mulle enesele meeldiks, kui „sajandaks“ kingitaks meile pilla- palla mõtlemise asemel mõtlemine nagu kord ja kohus. Need väljendid on väljasuremisohus, nii nagu on kadunud õilsad „teemeister“ ja „met- savaht“.

Kui olin poisike, siis EW aastapäe- va puhul „tehti ühed sajad“. Mis sest, et elasime Venemaa all. Ma ei juhi sellega tähelepanu mitte aktsii- sidele, vaid meie armsa riigi kestvu- sele. Okupatsioon justkui oli, ja ei olnud ka. Elasin tol ajal, kuni aastani 1959, Tallinnas Kalamajas Jahu täna- val. Agulipoiss. Kes ometi märkas tänavatel suurtest paeplaatidest kõn- niteesillutist ja sedagi, et osa täna- Mis alustatud nagu kord ja kohus, on jäänud sinnapaika. Saatse Peeter-Pauli kiri- vaid oli asfalteeritud – Eesti ajal, kut asuti ehitama 1939; Vene ajal autoremonditöökoda, läheduses kaitsealune nagu öeldi. Ja nägi sedagi, et laupäe- Suurmärter Paraskeva kirik viti marssisid Vene sõdurid akna alt läbi Kalamaja sauna, kaenlas ajalehe- paberisse mässitud puhas pesu. te pood. Mundrinööbid, pagunid, tundus loomulik – nii nagu meie Vene sõdureid ja ohvitsere oli vormimütsid, võib-olla vormirõivad- Jahu tänava maja suur õu, mis lõhnas Tallinna tänavapildis palju, umbes ki. Poisikest see köitis, nõnda et ema kummelist ja kus sai nii peesitada kui nagu praegu nutivahtijaid. Parem oli, ostis mulle sealt mõned viisnurga- ka mürada. kui neid tähele ei pannud, kõnelema- ga kullakarva nööbid (vist ainsad Meie nurgapoes Jahu ja Vana- ta müksamisest. Ja ei pannudki. Aju tooted, mida müüdi lihtrahvale) ja Kalamaja nurgal müüdi liha. Seinal rehkendas nad välja. Nüüd on jutuks õmbles need minu nukule Peetrile rippus lehma lihakeha skeem, aga sama naistega: müksad, siis ahistad. tehtud sinise miilitsamundri ette. ma ei tea, kas kõiki neid nummer- Ah, see on ju uue vabariigi jutt. Tegin eneselegi papist miilitsamütsi. datud osi sai paluda ka hakkliha- Ometi paelus mind Vana-Kalamaja Sellega sai alati õigel õhtul koju tul- masinast läbi ajada. Midagi igata- tänaval üks nurgapood, mis oli kulda nud jõuluvana ees uhkeldada. Nõnda hes sai, kuid nende lugude, milles ja karda täis. See oli Vene sõjamees- segi oli meie riigike. Kuid kõik see pajatati laste tegemisest hakklihaks,

32 |192| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri konksu ma ei läinud. Seevastu oli guäärsed triibud, neist on kõneldud ju igav. Aga vastu puutüvesid lend- meil tänaval marmelaaditsehh, ja kui ikka ja jälle. taldrikuid loopida on palju vahvam. tädid olid lahkes tujus, pistsid nad Tõesti, Eesti on muutunud ilusa- meile läbi aknavõrgu silindrilisi mar- maks ja hoolitsetumaks, seda kind- Minul Õueonuna on õnnestunud melaadijuppe, millest pidid lõpuks lasti. Ja sind teretatakse vastu: viima- naasta elama õuele, kuhu isa ehitas saama „marmelaadilõigud sidruniga se 20 aasta saavutus. Ja naabrid kak- majakese üle poole sajandi eest – ja ja apelsiniga“. Kuigi vähemalt apelsi- levad nagu muiste (mõned, tähen- kus õppisin ehitama minagi. Meil oli ni poes eriti ei kohanud. dab). Sest on neidki, kellele on sendi sõbraks töömees nimega Tang, kes kaotus hullem kui sugulase surm. isa juhitud asutuses töötas, eesti- Siis hakkasid vangid ehitama naa- Eriti kuuluvad sihukeste hulka mil- aegne töömees. Tal olid omad nipid, bermaja: pandi püsti puust tara jardärid. kuidas puumaja seinasõrestik maas ja tornid ja okastraat ja puha. Ega prussidest kokku lüüa ja siis tunniga Patarei vanglagi meist kaugel olnud, Ent valest pole Eesti vabariik lahti maja püsti ajada. Aga Tang oli minu- õuepoolsest aknast oli katus näha. saanudki. Salajased lepingud riigi ja le suur õpetaja. Esmalt, enne veel, See oli kõhe küll, kuid kõhedam veel, hiigelraudtee-ehitajate ning hiigel­ kui hakkas mulle näitama, kuidas et meie maja, tänaval puumajade tselluloositehase püstitajate vahel, õigesti naela seina lüüa (haamriga seas erandina kolmekordset kivima- kuni igapäevaste püsivaledeni välja. õigel ajal õrnalt, õigel ajal tugevalt), ja, ehitatud Stalini ajal pommiauku, Kuidas saab looduse peale valetada? osutas oma tööriistadele. Need sei- hakkasid teised tänaval elavad poisid Aga näiteks nii, et kui meil on mingi sid maas korrapärases hulgas: vesi- kutsuma venelaste majaks. Sest seal osa metsi, mis kaitse all, siis met- lood ja haamrivars ja mis kõik oma- elas kokku kaheksateistkümne pere sade juurdekasvu sekka lisatakse ka vahel paralleelsed, teised asjad nen- seas kaks-kolm vene peret. nende kasv, kuigi neis ei raiuta – ja dega risti. „Õpi, Tiit,“ ütles, „kui töö- Vaat niimoodi. Lootsin salami- saadakse sobilik arv. riistad on pilla-palla, siis tuleb ka si, et tuleb kord aeg, mil ma ei pea ehitus pilla-palla.“ enam poodides kuulma, et see või Mina lisan siia: teine asi on „nekulturno“, ja jõud- Kuid ometi tajun üha enam, et kui töölaud pilla-pal- singi ära oodata. Jõudsin ära ooda- Eestis pole kadunud komme, ma la, on ka mõtlemi- ta aja, kui mustad pimendamisrul- ne pilla-palla. „Tang lid võeti akende eest maha ja auto- ütleksin isegi vajadus, teha nagu tuleb, teeb ära,“ ütles de esilaternate valgusvihusuunajad kord ja kohus. isa mõne asja kohta, samuti. Suhkrujärjekorras ei saanud millega ise hakkama küll enam komme välja teenida (sest ei saanud. Ja Tang, suhkrut müüdi üks pakk nina peale, Arvudel nimelt on selline vahva kes ei elanud meist eriti kaugel, tuli ja kes neid mistahes pere lapsi män- omadus, et võtad ette ühe, mis vaja ja tegi ära. Nagu kord ja kohus. givaid jõnglasi jõudis näost tunda). saada, ja siis teed mudeli, nii et saad- Pilla-palla ning kord ja kohus. Kuid seda, et Patarei vangla ometi ki selle arvu. Kas tarvitatakse neid väljendeid kord õhku lastaks ja selle kividest Sellest ei tehta mingit numbrit. veel praegu, pärast saja-aastase riigi promenaad tehtaks (nagu Bastille), Nii nagu isegi statistikaametnikel on poolesajandilist katkestust? Kolistan vist ei jõuagi näha, sest Brüssel ole- ununenud, et eesti keeles on arvud, mööda kodumaad, ja tahtmatult jääb vat hoone kaitse alla võtnud. Kes mis koosnevad numbritest, ja vahel silma: kes on pilla-palla, sel jääb- pole elanud okupatsioonis, ei tea sel- on ka numbrid arvud (kui elan majas ki nii. Kuid ometi tajun üha enam, lest midagi. number üheksa ja tänaval on ühek- et Eestis pole kadunud komme, ma Eesti maakohad on ilusamaks sa maja, siis on üks number ja teine ütleksin isegi vajadus, teha nagu muutunud – niipalju, kui seal veel arv). Hea on hämada, kui palganum- kord ja kohus. Jah, tõepoolest, eel- maju on. Kuid „mahajäetud“ talud ber läheb sassi kinganumbriga. Kuigi kõige asju – robotitest majadeni, on ja jäävad. Ning sildid „Eramaa“ palganumber on ikka olnud palk või piirdeaedadest põllupidamiseni – on tulnud, et jääda. Või mitte? Ma vähemalt palgaraha. tehakse nagu kord ja kohus. ei ole loodususklane, Eestis pole sel- Nüüd on meil loota uut rahvus- Kuid kas näeme inimese pea sisse, list usku kunagi üleüldiselt ja üld- parki: Alutaguse. Väga tore, eriti see, et otsustada, kas seal on kõik nii pil- kehtivalt olnudki, igal paigal oma et „teeme rahvuspargi nii, et mida- la-palla, nagu vahel mõne ameti- usk, nagu on kirjutanud akadeemik gi inimeste jaoks ei muutuks, liht- või riigimehe jutust paistab, või on Jüri Allik oma raamatus „Väldi iga- salt et tuleks juurde rohkem turiste“. midagi ka nagu kord ja kohus? Mu vaid inimesi ja olukordi“, kuid suur- Jah, Alutaguse on võimas Eesti jaoks, meelest võiks saabuda aeg, kus koh- maaomand on mulle mõistetamatu. kuid neile turistidele, kes Eestisse tusse saadetaks pilla-palla. Loomulikult loomulik, ent kas ikka imbuvad, tuleb rajada „atraktsioone“, kogu täiega? Jalgrajakesed, veeko- et inimestel igav ei hakkaks. Mets on Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |193| 33 Üks Eesti paigake Fotod: Ingmar Muusikus Fotod:

Põrgu küla Tartumaal oma sümbolite eaka pärnapuu ja toonekurepesaga

Naabrinaine Leida Kits aga jääb mõtlema – tema on ka Põrgu külas sündinud. „Vaat kui toonekurepesa Põrgu külas: veel elektriposti otsas oli, siis traa- did sööbisid ära ja vool kadus! Siis me olime mitu päeva täielikus pimedu- kurepesa ja laulev koer ses, enne kui elekter tagasi tuli!“ Tõesti, see oli küll peaaegu põrgu, ammistu taga Tartumaal, veel vähem, kasse kah kamaluga. nõustuvad mõlemad naabrinaised. endises Vara, nüüdses „Mis mulle siin ei meeldi, et bus- See ei juhtunud mitte kolhoosiajal, Peipsiääre vallas, asub Põrgu sipeatuse nimi on Londi: võiks ikka vaid 21. sajandi alguses, ning mitte Tküla. Paar majakest suurema tee vee- olla Tondi, kui juba on Põrgu küla,“ üks, vaid palju kordi. res. Ligemale saja-aastane pärn ehk kõneleb Rehemaa tallu 1976. aastal Leida Kits keeldus energiaettevõt- lõhmus. Lõhmuse all bussipeatus kolinud Zinaida Öpik. Seda, miks tega uut lepingut sõlmimast, nõudes, ja pink. Taamal metsamüüride taga küla sellist nime kannab, ta küll ei et „asi peab enne lahendatud saama“. tukuvad ühel pool Keressaare raba ja tea. Pole Zinaida seal erilist põrgu- Pesa hävitamisega ta nõus polnud. teisel pool Laukasoo, veel kaugemal teed käinud ega väävlikatlaid keemas Siis sündis, et toonekurepesa sai tõs- Emajõe Suursoo. näinud. Kunagi oli külas olnud hobu- tetud spetsiaalse posti otsa. Aga oh Tartust tuleb päevas kaks bussi. laenutuspunkt, teab ta, ja veel varem, häda, nokaplagistajad keeldusid seda Elanikke on külas alla kümne, koeri mõisa ajal, olnud kõrts. omaks võtmast! Näis, et nad ei ole

34 |194| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Piiri talu perenaine Leida Kits ja naabrite koer Mäx Londi bussipeatuses

mistanud oma häälitsemise ja poega- ja temast on saanud täiesti erakord- de toitmisega. Leida Kits teeb märk- ne koer, sest igal hommikul laulab ta meid nende pesitsusedukuse kohta: vabariigi hümni. „Isa tuleb aprilli algul, ema mai algul. Perenaine tõuseb vara, juba viie ajal, Vahel üks poeg, vahel kaks ja mitmel paneb köögis raadio mängima ja kui aastal on olnud ka kolm poega.“ pool kuus Paciuse viis kõlama lööb, Kord oli „üks muna pesast tõstab Muki pea ning laulab ulgudes alla visatud“, see jäi terveks ja ja haukudes kaasa. Nii igal hommikul. on Leidal praeguseni alles. „Kui ma laps olin, lõi äike lauda põlema, mäletan tulekuma,“ meenub Maomürgiga Muki Leida Kitsele veel üks kahe hobuse laulab Eesti hümni. hukkumisega lõppenud episood, mida Tänapäeval teame tänu võiks seostada koduküla nimega. ökoloogilise ilmavaate levikule, et kõik loomad Põrguid on Eestis veel. Folklorist on jumala loomad, aga Mari-Ann Remmel, mitme koha- vanasti võisid maod sellest pärimusraamatu autor, teab Eestis nimekirjast välja jääda. Neid mitut Põrgu-nimelist kohta. Näiteks aga on Põrgu külas nähtud Põrguvälja Harjumaal, kus vanast küll ja küll. nimest on saanud isegi tänavanimi. Või „Võtsin kartuleid … Järsku Põrguhaud Lõuna-Eestis Ilumetsas. koer Muki ehk Muks hakkas Neid nimesid tuleb ikka võtta haukuma: ilus suur kirju rästik oli kujundlikus, metafoorses võtmes, vao vahel,“ jutustab Leida Kits. „Tsäuh! ütleb Mari-Ann Remmel. Põrguväli Koer sai nõelata.“ oli kunagi ehk vilets kant, Põrguhaud Vanaema Ida, kes magas, piibel aga mulk maapinnas: justkui põrgu- Muki laulab igal hommikul padja all, oli küll õpetanud, et kui tee algus. Eesti hümni ussi ära rehitsed, saad üheksa pattu Vastne kohanimeraamat teab, et andeks. Leida aga ei hakanud madu Tammistu vallas nimetati 1923. aastal surmama, vaid ajas eluka hanguvarre üht paikkonda Põrgu nurgaks, kus oli põrmugi rahul sellega, et võõrad on abil piimajahutusnõusse ja viis pool kaks Põrgu talu, mida on esmalt mai- mööbli ümber paigutanud. Kujutage kilomeetrit eemale. nitud 1805. Veel varasem nimekuju ette oma tundeid, kui keegi külamees Muki koon läks ümaraks, kuid oli Põrguavva, mis tõenäoliselt tähis- teie elamises heast peast voodi ühest perenaine oli raadiost kuulnud saa- tas mõnd sealset loodusobjekti. seinast teise nihutab. det, kus loomaarst kõneles, et tava- Ühel kevadel olid linnud taas plat- liselt ei juhtu koeraga midagi, kui Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja sis ja on tänini külarahvale rõõmu val- rästik salvab. Nii oligi: Muki paranes kirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |195| 35 Sada rida Eesti loodusest Käsmu – valendavad majad kivise mereranna ja veel kivisema metsa vahel

36 |196| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri seejärel suurte purjelaevade ehitamiseni. Oma laevad viisid Käsmu mehed maailmameredele. Koju saadetud post- kaartidelt nähtud teised maad ja rahvad mõjutasid kindlasti ka siinse küla kultuuri.

Foto: Maarja Vannas-Raid Maarja Foto: Ühiselt ehitati majakas (1892) ja seltsi- maja (1918), korrastati kalmistu ümber Anne Kurepalu olevat aeda, osteti varustust pritsimeestele. Vaatan meremuuseumis fotot, millel on hel 1973. aasta kevadtalvisel päe- merekooli õppurid. Nende olekust paistab val tulin Käsmu. Päike paistis, väärikus: ilusad mundrid, praktikatunnis õued ja teeääred olid veel lume all. valged särgikäised üles keeratud ‒ milline PaarÜ maja bussipeatusest edasi riisus üks tase! Sellised mehed suutsid juhtida suuri vanatädi ruutmeetrisuurust lapikest, mis kodurannas ehitatud purjelaevu ja hiljem oli lumest välja sulanud. Teretasin ja soovi- aurulaevu. Polnud neil alaväärsuskompleksi sin jõudu ning küsisin, miks ta seda lapikest oma kodukootud riiete pärast: oldi võrdne kraabib, kui ümberringi katab maad lumi. laevamees teiste seas. Vanatädi vastas, et ta teeb seda iga päev iga Käsmust pärit Ahto Valter oli esimene lapikesega, mis on lume alt vabanenud: kui eestlane, kes viis meie lipu ümber maailma kogu lumi on läinud, on tema teeäär ja õu aastail 1938‒1940. Ajal, kui Eesti oli suures puhas. Sellest jutust jäi midagi hinge: hoo- maailmas päris tundmatu. Ameerikas peeti limine oma kodust ja külast. Ahtot soomlaseks. Ta selgitas, et on eestlane. 19. sajandi lõpu fotodelt vaatab vastu Võiksime olla uhked loodu üle: Käsmu teistsugune küla: kivine külatänav, väikesed tullakse vaatama ehedat küla, millest rehielamud, purjelaevad merel ankrus, aastasadade jooksul oli kujunenud Eesti võrgu- ja paadikuurid mererannal, inimesed põhjaranniku meresõitjate ja merekultuuri oma igapäevaseid toimetusi tegemas. keskus. Siia tullakse uudistama avatud Nende piltide eest oleme tänu võlgu vaadetega kivist randa (muide, Saksamaal Tartu ülikooli botaanikaprofessorile on kaitse all juba meetrise läbimõõduga Edmund Russowile (1841–1897), kes oli kivid), metsas ja mere kaldal paiknevaid alates 1884. aastast suvitanud Käsmus. võimsaid kivihiidusid, mis jutustavad oma Poolsaare taimestiku uurimise kõrval lugu. Siin on ka üks Eesti, ehk isegi kogu harrastas ta stereofotograafiat: midagi Euroopa eripäraseim muuseum. täiesti uudset ajal, kui tavaline fotogi Aga nüüd varitseb oht: siinne rand, kus oli haruldus. Sellist ajalugu fotodel pole pole kunagi olnud sadamat, tahetakse Eestis teadaolevalt ühelgi teiselt külal. valada betooni, sest on neid, kes soovivad Russowi fotode koopiaid võib näha Käsmu oma ukse alla esinduslikku sadamat. meremuuseumis. Ametnikud on nõusoleku andnud. Võib- Käsmu poolsaare suuri rändrahne on olla kunagi, kui see plaan on teoks saanud ja uurinud ja kirjeldanud akadeemik Gregor iidse küla ning ranna ilme rikutud, hakatakse Helmersen (1803–1885), keda peetakse süüdlasi otsima, vassima ja vabandama ... üheks kõige silmapaistvamaks 19. sajandi Praegu Käsmu kavandatav betoon- geoloogiks Venemaal. Nemad on pikast muuliga sadam sobiks Loksale, Harga nimekirjast ainult kaks isikut, kes on läinud (Harasse) või ajalooliselt parimasse kohta ajalukku Käsmu looduse uurijana. Lahemaal ‒ Verki. Käsmus on vaja sadamat, Just selles külas sai võimalikuks, et ühisel kuid seda planeerides peaks arvestama nõul ja jõul ning Läti ärkamisaja tubli ranna ja küla eripäraga, et uusrajatis kultuuritegelase Krišjānis Valdemārsi abiga sulanduks senisesse keskkonda. Seda enam, avati 1884. aastal merekool. See tegutses et tegu on rahvuspargiga. 1931. aastani. Kool ei katkestanud tööd Kas tõesti lubab saja-aastane Eesti Vaba- isegi Esimese maailmasõja ajal, kui teised riik suhtuda nõnda ühesse oma loodus- ja merekoolid suleti. Peaaegu igas Käsmu kultuuripärlitest? Kurbus poeb hinge. peres oli kapten või vähemalt tüürimees. Siinsed mehed olid haridust omandanud Anne Kurepalu (1946) on töötanud pikka vaid mõne klassi jagu külakoolis, kuid aega Lahemaa rahvuspargis, uurinud külade kodulugu ja tegutsenud retkejuhina.

Foto: Toomas Tuul Toomas Foto: ometi jõuti Käsmus algul puuveopaatide,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 EEsti LOODUs |197| 37 Foto: Eesti kunstimuuseum Eesti Foto:

◊ 1. Eesti kunstimuuseumi kogus on pildi allkirjaks märgitud „Võnnu kirik“ Võnnu, Valmiera ja Johann Karl Maddaus Eesti Looduse veebrua- rinumbris on avaldatud Heldur Sanderi artikkel Võnnu kirikuaia tamme- Tuul Toomas Foto: dest [2]. Kirjutise päiskujuti- sena on kasutatud Johann Karl Maddausi 1869. aasta akvarelli, mis pärineb Eesti kunstimuuseumist (◊ 1). Ent maalil pole kindlasti kujuta- tud Võnnu kirikut. ◊ 2. Võnnu Jakobi kirik on Eesti suurimaid maakirikuid. Hoone on tüübilt kodakirik, mitte basiilika, nagu Maddausi maalil kujutatud kirik Taavi Pae

is kirik siis pildil on? dest kõrgem, moodustades valgmi- Liivimaa maakirikud, sh Võnnu Esmalt torkab silma, et ku, kus sageli on ka aknad), mitte kirik (◊ 2). Kuna arhitektuuriloost maalil kujutatud kirik on kodakirik (löövid on ühe katuse ei ole teada sedalaadi ümberehi- Mbasiilika (kesklööv on külglöövi- all), nagu on valdavalt Eesti- ja tusi, on välistatud, et pildil on 38 |198| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Tartumaa Võnnu kirik. Basiilika on meie maakirikutest vaid Urvaste ja lähikonnast Ruhja (Rūjiena) kirik. Seega, Võnnu püha- koda ei sobi kirikutüübi järgi kohe kuidagi akvarellil kujutatud kiri- kuks. Kohamääratlusena leiame aga Võnnu nii mainitud akvarelli juu- rest Eesti kunstimuuseumi kogust kui ka „Eesti entsüklopeedia“ vee- biväljaandest J. K. Maddausi isiku- artikli juurest: „Tema töid (sh auto-

portree) on Läti rahvusmuuseumis arhiiv Läti rahvusraamatukogu digitaalne Vīburs, Krišjānis Foto: ja Eesti kunstimuuseumis (akvarell Võnnu kirik)“.

Vihjed viivad Lätti. Kuna kuns- titeosel pole Võnnu kirik ja seega ◊ 3. Valmiera luteri kirik ja koolihoone 1930. aastate fotol. Mõlemad on näha on kohamäärang vale, asusin pil- ekslikult Võnnu vaateks peetaval Johann Karl Maddausi akvarellil, mis on hoiul dimaastikku kindlaks tegema. Eesti kunstimuuseumis. Koolimaja hävis teises maailmasõjas Esimese mõttena turgatas pähe, et sassi on aetud Eesti ja Läti Võnnu, s.t tegemist on Cēsisega. Sealne Jaani kirik on aga oma välislaa- dilt hoopis teistsugune, seega pole tegemist lihtsalt nimeprobleemi- ga. Tõde ei asu aga eelnimetatud kiri- kust kaugel. Vaadates pilti tähelepa- nelikumalt, näeme seal linnusevare- meid (mida Eesti Võnnus kindlasti Wikimedia Commons Ivo Kruusamägi / Foto: pole) ja nii tõmbub ring koomale. Ordulinnuse varemed ja keskaeg- ne basiilika punasest tellisest mas- siivse kellatorniga asub Valmieras (Volmaris). Nii J. K. Maddausi akva- rellil kujutatud hoonel kui ka prae- gusel Valmiera kirikul on valgmi- kuosas neli akent ja muudki kiriku- hoone detailid klapivad. Kirikust paremal paikneb krei- sikooli hoone, mis on äratunta- ◊ 4. 13. sajandist pärinev Valmiera Püha Siimeoni kirik on tänini püsinud üsna valt olemas nii Maddausi akvarel- muutumatuna lil kui ka 1930. aastate fotol (◊ 3). Ordulinnuse varemed aga jäävad pilditegija ja kiriku vahele ning töö bibliograafia on toodud balti- 1. Neumann, Wilhelm 1908. Lexikon Bal- autor on asunud kirikust kirdes. saksa kunstnike leksikonis [1]. tischer Künstler. Riga. Koiva jõgi jääb mainitud pildil kiri- Blogis „Travels with Charlie“ on 2. Sander, Heldur 2018. Võnnu kirikuõpetaja ku taha. Valmiera kesklinn kanna- Maddausi järeltulija kirja pannud Eduard Philipp Körber. – Eesti Loodus 69 (2): 24–27. tas teises maailmasõjas suhteliselt tema elukäigu suulist pärimust [3]. 3. Travels with Charlie 2015. Johann Carl palju ning peale kiriku (◊ 4) ja J. K. Maddaus elas Riias aastast Ludwig Maddaus. – cmaddaus.blogspot. linnusevaremete on seal vähe aja- 1840 kuni surmani. Ta töötas pea- com.ee/2015/02/johann-karl-ludwig- loolisi hooneid säilinud. miselt portreemaalijana ja joonis- maddaus.html. tusõpetajana ning on ka mitme alta- Johann Karl Maddausi (snd 1820 rimaali autor. Eesti alal on tema Taavi Pae (1976) on kultuurigeograaf, Hamburgis, srn 1878 Riias) lühi- maalitud Paistu kiriku altarimaal. Tartu ülikooli inimgeograafia teadur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 EEsti LOODUs |199| 39 Poster Talvituv rooruik gal talvel käin lahtise vee ääres vaata- mas, kas mõni jäälind on olnud piisa- valt laisk ja jätnud soojale maale len- Idamata. Nii ka seekord. Läksin jõe äärde, istusin maha, et rahulikult ringi vaadata ja kuulata. Kui olin natuke aega oodanud, nägin eemal liikumist. Esimene mõte oli part, aga samas tundus lind pardi kohta liiga väike. Hiilisin lähemale ja minu üllatus oli suur, kui nägin, et see on hoopis roo- ruik. Läksin otsima talvituvat jäälindu, keda ma sel korral ei näinud ega kuul- nud, aga leidsin hoopis talvituva roo- ruiga. Kuna oli juba hämar, siis seekord ma korralikku pilti ei saanud. Mõtlesin, et pean teinekord tagasi tulema. Mõned päevad hiljem olin sealsamas pildista- mas, aga keda ei olnud – rooruike. Jõudsin juba olukorraga leppida, et seekord läks nii. Umbes kuu aega hiljem uuesti jõe ääres jäälindu oodates märka- sin kalda ääres lainetust. Olin rooruiga täielikult unustanud ja arvasin, et see on mink. Kuid siis jooksis taimestikust välja rooruik. Loomulikult oli mul meie taas- kohtumise üle hea meel ja seekord sain ka pildi. Ärge küsige, miks ma pildistan, sest ma ei tea seda. See lihtsalt on nii. Pildistan kõike, mis tundub huvitav, eel- kõige loodust. Mitte, et inimesed mulle ei meeldi. Meeldivad küll. Aga metsas meeldib rohkem. Rohkem fotosid näeb veebilehel www.meesmetsast.com. Nikon D800E, Nikkor 300 mm F/2,8 + kahekordse suurendusega telekonverter. Kalmer Lehepuu Foto: Marjana Lehepuu Foto:

40 |200| EEsti LOODUs MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |201| 41 Intervjuu Teadustöö oluline osa on populariseerimine Ökoloog Andres Koppelit Kas sul on olnud ka õpetajaid ees- sest. Andmeid ja mõtteid“. See on üks küsitlenud Toomas Kukk kujuks? lõssenkismijärgse bioloogia teetähis Jah, Tartu viienda keskkooli bioloo- Eestis, geneetika kiituseks. Esimene Miks sinust sai bioloog, mitte näi- giaõpetaja Hans Kõiva. Tõenäoliselt plaan oligi mul õppida geneetikuks, teks majandusteadlane? oli tema koolipõlves oluline mõjutaja. aga nende kolme mehe mõjul kaldu- Kõige esimene põhjus on selles, et Praeguseks on koolide juurest kooli- sin üha enam taimeökoloogiasse. olen maapoiss ja maal elades meeldis aiad kadunud. Tollal asus Tartu viies mulle loodus. Kui mõelda üht konk- keskkool kunagise Rostovtsevi erakoo- Tollal oli silmapaistvaid isiksusi ju reetset sündmust, siis meenub ilusa li hoones, praegu on seal Juridicum. ka zooloogiaprofessorite seas. kujutluspildina hetk, kui isaga Purku Teisel pool teed oli viienda keskkooli Harry Ling oli terioloog ja jahin- pargis jalutades leidsin maast kuld- aed, kus me Hans Kõiva juhendamisel dusteadlane, samuti väga karismaa- nokamuna. Minust sai seetõttu ama- tegime peenraid, sõelusime komposti tiline isiksus. Temaga välipraktikad töörornitoloog, korjasin linnumune. läbi voodi reformpõhja. olid kahtlemata väga meeleolukad Tol ajal olid looduskaitses teistsugu- ja meenutamist sed arusaamad. väärt. Meenub näi- Kui ma hakkasin linnapoisiks, oli Freyl oli hämmastav oskus näidata teks tema fotopüs- mul keskkoolis kahesuguseid vali- eri valdkondade seoseid seal, kus siga põdra jahtimi- kuid. Mulle meeldis meisterdada ja ne Palmses kohas, käisin Tartu esimeses keskkoolis, esmapilgul neid ei paista. mida kutsuti põd- praeguses Treffneris füüsika eriklas- ralagendikuks. sis. Kuna meie füüsikaõpetaja väga Aga teadusli- inspireeriv polnud, siis läksid füüsi- Praegusel ajal on aiandushuvi vähe- ku mõtte ja huvitavuse poolest pais- kat õppima vähesed. Samal ajal hak- nenud, peale iluaianduse. tis silma ikkagi Toomas Frey. Tema kas bioloogia avarduma ja huvitavaks Kui mõelda kodusele ajale tagasi, siis täiesti tavapäratu õpetamismetoodi- muutuma. Olin oma klassist ainus, vanemad armastasid maatöid teha ka oli atraktiivne. Näiteks bioklima- kes läks bioloogiat õppima. ja aeda harida. Praegugi on meeles toloogiaeksamil oli Freyl kohustusli- Nii et arvatavasti on tegemist lapse- näiteks herneste mahapanemine või kuks kirjanduseks „Parkinsoni seadu- põlvest saadud emotsiooniga ja maa- rohimine, mille kohta on mõnigi ini- sed“, mis on ju täiesti teisest valdkon- poisi taustaga. Loodusesõprade ringis mene öelnud, kui tüütu ja kole tege- nast. See oleks praegugi suur julgus- ei ole ma kunagi käinud, küll aga teh- vus see on. Rakendusbotaanikaga, tükk anda tudengitele sellist kohus- nikaringis, kus sai lennukeid ehitatud. aiandusega kokkupuutest on mulle tuslikku üldharivat kirjandust. jäänud vaid head mälestused ja olen Freyl oli hämmastav oskus näida- Kas sul oli loodusega seotud lem- sellega siiamaani natuke tegutsenud. ta eri valdkondade seoseid seal, kus mikraamatuid? Tore on jälgida, kuidas oma silmas- esmapilgul neid ei paista. Siiamaani Meenub nii mõnigi noorpõlves loe- tatud ploomihakatisest kasvab vilja- räägitakse, et interdistsiplinaarne tea- tud teos. Näiteks Verzilini „Matk toa- kandev puu. Palju märke on sellest, dus on edukam. Frey suutis tegelik- taimedega“. Selle raamatu tõttu sain et huvi aianduse vastu Eestis kasvab. kuses kokku kutsuda ja tegutsema Viktor Masingu biogeograafiaeksamil panna paljude valdkondade tollased hea hinde, kuna lihtne oli tuua sobi- Millised õppejõud sulle ülikoolis tipud, nagu atmosfäärifüüsik Juhan vaid näiteid. Teine oli Spangenbergi mõju avaldasid? Ross, mullateadlane Loit Reintam, „Looduseuurija märkmed“, autor Eks ikka tuntud professorite kolmik metsateadlane Artur Nilson või hüd- oli zooloog, kes kirjeldas oma reise Trass, Frey ja Masing. Igaüks oma- robioloog Arvi Järvekülg. eeskätt Kesk-Aasiasse. Kolmandaks moodi isiksus, igaühel isikupärad, mis Piiperi „Pilte ja hääli Eesti loodusest“ on hästi meelde jäänud. Nemad olid Sa ise ei jäänud teadusesse, vaid lii- ning neljandaks Maavara „Noore tõenäoliselt kõige suuremad määra- kusid administratiivvaldkonda. entomoloogi käsiraamat“. Ja loomu- jad mu edasise tee valikul. Kui üli- Ju on asi rahutus hinges. See algas likult kõik sarja „Maailm ja mõnda“ kooli tulin, oli äsja, 1968. aastal, ilmu- juba Frey juures, kus olime kohe raamatud. nud Harald Habermani „Elu olemu- algusest kaasatud organiseerimis-

42 |202| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Andres Koppel on sündinud 10. märtsil 1950 Tartus arsti peres. Lõpetas 1968 Tartu 1. keskkooli ja 1973 Tartu ülikooli bioloogiaosa- Foto: Ingmar Muusikus Foto: konna. 1973–1983 töötas zooloo- gia ja botaanika instituudi (ZBI) vaneminseneri ja nooremteaduri- na, 1983–1989 TÜ ökoloogiajaama sektorijuhataja ja juhtteadurina; 1989–1990 ZBI teadusdirektor ja 1990–1996 direktor, 1996–1998 vanemteadur. Töötanud 1998–2001 ja 2003–2007 Eesti maaülikoolis teadusprorektorina ning haridus- ja teadusministeeriumis poliitikaosa- konna juhatajana (2001–2003) ning kõrghariduse ja teaduse valdkonna asekantslerina (2008–2012). Alates 2012. aastast Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees. Bioloogiakandidaadi väitekirja „Euroopa kuuse energiavahetu- se ökoloogiline analüüs“ kaitses 1981. a Tartu ülikoolis. Avaldanud üle 40 teadustrükise, uurimisalad: okaspuude süsiniku- ja veeringe ning ökomorfoloogia, taimede produktiivsus ja saastekahjustused, taastuvate bioenergiavarude kasu- tatavus Eestis. Aastatel 1983–1990 oli Eesti looduseuurijate seltsi asepresident. Aastast 2008 Rootsi kuningliku metsandus- ja põlluma- jandusakadeemia välisliige. 1992. a pälvinud Karl Ernst von Baeri medali, 1994. a Eesti Taassünni auhinna ja 2018. a Valgetähe III klassi teenetemärgi.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS 43 Intervjuu

kosmosefotodel, siis on Masingu töö soode kaitsel ja üldse looduskaitses otse silmaga näha: meie maa prae- gune nägu kannab paljuski Masingu tegevuse jälgi. Foto: Vello Rossi erakogu Vello Foto: Viktor Masing oli mälestusteraa- matus oma tegevusele tagasi vaada- tes pigem kibestunud, sellest annab ju märku teose pealkiri „Sammud samblas ja liivas“. Sellest on väga kahju, et ta ei suutnud oma tegelikku mõju kõrvalt vaadates hinnata. Kirjutasin Juhan Rossi kahek- sakümne viienda sünniaastapäeva puhul Sirbis 2010. aastal artikli „Juhan Ross ja Amazonase vihmamets“. Raske on hinnata teadlaste mõju- Lõunahetk Tõravere ekspeditsiooni ajal Voore metsaökoloogiajaamas 1972. a. Pildil kust, olgu selleks pealegi teadustöö- on Vello Ross, bioloogiatudeng Andres Koppel, kooliõpilased Olevi Kull ja Jaan Saks de arv või tsiteeritavus, aspekte on palju. Majanduslikult võib-olla kõige tähtsamaid Eestis tehtud teadustöid ongi Juhan Rossi atmosfääri alakih- tide ja taimede kiirgusrežiimi uurin- gud. Tema välja töötatud võrrandeid ja algoritme kasutab näiteks NASA kosmoseseirejaamades, mis jälgivad Maad kosmosest ja kus arvutatakse taimede lehepinna suurus, et teada saada taimede biomassi juurdekasvu ja põllukultuuride produktsiooni. See võimaldab prognoosida viljasaake, ja nii ka maailmaturu hindasid. NASA uuringutega on hiljaaegu avastatud, et Amazonase vihmamet- sas on suured sesoonsed lehepinna- indeksi kõikumised: Maa pealt vaa- dates on mets kogu aeg roheline, aga kahekümne viie kuni kolmekümne Juhendaja Toomas Frey ja viimase kursuse tudeng Andres Koppel uurivad Läänistes, protsendi lehestiku vahetumine vih- kas Andrese vanaisa sauna saab ühes tükis Voorele vedada. Sai küll. 1975. a mai mametsas on kokkuvõttes ulatusli- kum sellest, kui palju langeb paras- vöötmes heitlehiste puude lehti. Seda se. Kui Frey korraldas ökoloogiakon- võinud minna tippteaduse tegemi- sai kindlaks teha vaid kosmoseseire verentse ja ökoloogiapäevi, siis võt- seks. Arvan, et ta tegi siiski õigesti ja abil, kasutades Juhan Rossi algoritme. tis ta meid appi neid korraldama. nii neil kogumikel kui ka konverent- Organiseerimise ja suhtlemise koge- side korraldamisel ehk eesti ökolooge Vaevalt et Juhan Ross ise oli oma mus ja laiema pildi nägemine tuligi koondaval ja inspireerival tegevusel algoritmidele sellist väljundit sealt. Muidugi tekib nii oht, et fooku- on olnud märksa laialdasem mõju kui ennustanud. sed võivad nihkuda. Praegusaegne tea- vaid ühe teadlase enda teadustöödel, Seda muidugi, tema uuris seda sisuli- dustegevus nõuab pikka aega pühen- nende tsiteeritavusel ja arvul. selt olulist küsimust puhtast teadusli- dumist ühele kitsale valdkonnale. Töö mõju võib avalduda mitmel kust huvist. See näitabki teaduse toi- Oma hiljutisel kaheksakümnendal moel. Ka professor Viktor Masing mimise mehhanismi: teadlane tunneb sünnipäeval arutles Frey ka selle üle, oma teadustööde nimekirja ja tsitee- huvi oluliste seoste ja faktide vastu. kas need konverentside kogumikud ritavusega ei kuuluks praegu tipp- Pärast võib selguda ka tulemuse prak- olid väärt seda ajakaotust, mis oleks teadlaste hulka. Kui vaatame Eestit tilise kasutamise võimalikkus.

44 |204| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kui palju sa hoiad end kursis oma zooloogia ja botaanika instituudis, oli potentsiaali uurimiseks, tervise või varasemas teadusvaldkonnas toi- tasemel, seal tukkujaid polnud. Aga vananemisega seotud uuringud jne. muvaga? Eestis oli ka teadusasutusi, kus käidi See süsteem on praegu nõrgalt are- Ikka olen jälginud ja mitte ainult enda vaid tööl. nenud, aga teeme selles osas esime- valdkonnas, vaid mis Eesti teaduses Raputusele ja lääne süsteemile üle- si samme, et valdkondi juhtivates üldisemalt juhtub. Kätte jõuavad ikka minekule oleks pidanud ühel het- ministeeriumides suureneks arusaa- suured tulemused. Mida teevad lähe- kel järgnema stabiilsuse kasvatamise mine teadustöö tähtsusest omas vald- mad endised kolleegid, Martin Zobel, faas. Meil oli tasakaal siiski parem kui konnas ning areneks oskus püstita- Ülo Niinemets või Arne Sellin, sellega näiteks lätlastel, kes läksid täielikult da pikemas perspektiivis olulisi küsi- olen tuttav ja nende teadustöid tipp­ üle konkurentsipõhisele rahastami- musi. ajakirjades näha on vaid puhas rõõm. sele ja teaduse baasfinantseerimise Kolmandaks on vaja parandada kaotasid sootuks. 2014. aastal pee- teaduse ja ettevõtluse koostööd, et Sa pole tagasi vaadates kahetsenud, tud aruteludes teaduse rahastamise teadustöös omandatud tarkus aitaks et oled tegelikust teadusest eemale teemal oli teadusagentuur eestveda- kogu ühiskonda jõukamale järjele. jäänud? ja rollis. Viimastel aastatel on baas- Selleks on võimalik teha päris konk- Need mõtted tekivad kõigil, kes finantseerimise osatähtsust tublisti reetseid asju, näiteks pole meil prae- administreerimisega tegelevad. Kui suurendatud. gu häid eksperimentaalarenduse toe- inimesed valitakse kuhugi haldustöö- tamise mehhanis- le ja nad loodavad teadust selle kõr- me ja ettevõtluse ja valt edasi teha, siis selle üle võib vaid Teaduse tulemuslikkuse akadeemiliste asu- muiata. Teaduse tegemine on tõeli- hindamisega võib kergesti rappa tuste vahel puudub selt atraktiivne tegevus, aga kuskil minna: ei saa eeldada, et iga uurimus inimeste liikuvust tuleb ajapiir ette. Ja teadust aitavat soodustav tradit- tegevust, administreerimist, ei saa ka annab otsekohe majanduslikult sioon. poole kohaga teha. tuluka tulemuse. Aga kui arutle- me teaduse tulu- Küllap on vahel administreerima kuse üle ühiskonna mineku ajend ka rahastamise Kui jätta kõrvale mure, et raha jaoks, tema mõju ja väärtuse üle, siis kadumine või vähenemine: suur võiks teaduses alati rohkem olla, peame arvestama, et need avalduvad osa teadlase rahadest tuleb kon- siis kas meie teadushalduses tuleks väga keerukate seoste kaudu ja enam- kurssidel kandideerimisega, ja midagi olulist muuta? jagu pika aja vältel. Teaduse tule- vahel ei pruugi see õnnestuda. Stabiilset rahastamist peab rohkem muslikkuse hindamisega võib kerges- Praegu on jõutud konsensusliku- olema. Mingi arv enda headust tões- ti rappa minna: ei saa eeldada, et iga le seisukohale, et teaduse rahasta- tanud teadlaste töökohti peaks olema uurimus annab otsekohe majandusli- mise stabiilsust tuleb suurendada. rahastatud stabiilsel viisil, mitte ühte- kult tuluka tulemuse. Konkurentsipõhisele rahastusele üle- jutti grantidele konkureerimise abil. Erinevatel teaduse rahastami- minek oli omal ajal möödapääsmatu, Selleks ongi vaja baasfinantseerimist se viisidel on ka omad eesmärgid. et minna üle nõukoguse süsteemilt tublisti kasvatada ja see ümber kujun- Kui teadusagentuur annab konku- läänemaailmale omasele teaduskor- dada asutuste teadustegevuse riigi- rentsipõhiseid uurimistoetusi, siis ei raldusele, mida iseloomustab tippta- poolseks toetuseks. saa eeldada, et iga teadlane annab seme väärtustamine ja töö hindamine Eri asutuste missioonid erinevad: töö tulemusena kohe rahas mõõde- oma teaduslike kolleegide poolt. Selle ülikoolid õpetavad üliõpilasi ja tee- tavaid tulemusi. Nõukogude Liidus süsteemi varasemast suurim erine- vad laias valdkondlikus spektris tea- tehti korduvalt selliseid katseid, pilt- vus oli lühemaajaliste ja rahastamise- dustööd; meil on ka teadusasutu- likult öeldes prooviti mikroskoope le konkureerivate projektide sissevii- si, mis on loodud riiklikult oluliste atradeks taguda, aga tulemusteta. mine. See andis meie teadlastele hea missioonide täitmiseks, näiteks eesti Mäletan ise neid aegu, kui Toomas kooli, kuidas rahvusvahelistel teadus- keele instituut. Riigile vajalike uurin- Frey töörühma taheti panna metsa projektide konkurssidel edukalt osa- gute rahastamine peab olema pidev. produktiivsuse süvauuringute asemel leda. Selliste tööde rahastamine peab uurima põllukultuuride saagikust. Teadust on mõtet teha üksnes tipp- olema korralduslikult lihtne: antakse Teadusasutuste töötajad käisid kol- tasemele pürgides. Tippteaduse väär- ülesanne ja pärast hinnatakse, kas töö hoosis lina kitkumas, kartuleid võt- tustamine oli nõukogude ajal eri vald- on olnud tulemuslik. mas ja konservitehases mahlapurke kondades erinev. Mul oli õnn tööta- Teisalt peaksid meil olema süs- tõstmas. Kuuldavasti kasvatati mõnel da kohas, kus stagnatsiooni, hapuks­ teemsed riigi tellitavad uuringud tea- pool Nõukogude Liidus väliuurimis- minekut polnud. Väga suur osa tea- tavate sektorite edukuse suurenda- jaamades sigu, ise pole seda oma sil- dusest, mis tehti omal ajal näiteks miseks, näiteks maavarade või inim- maga küll näinud.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |205| 45 Intervjuu

väga ettearvamatu tulemus on juba näha. Innovaatiline ettevõte Lingvist on sündinud tuumauuringuid tegeva-

2 x foto: erakogu 2 x foto: te teadlaste lisatööna. Tuumafüüsik Mait Müntel, kes on tegelnud suurte andmemassiivide töötlemisega, kasu- tas oma oskusi prantsuse keele õppi- miseks, tegi endale arvutiprogrammi. Selgus, et see õppimisviis võiks sobi- da ka teistele. Praeguseks on algselt endale mõeldud tarkvarast välja kas- vanud edukas firma, mis pakub õppija võimetele kohanduvat keeleõpet pal- judes keeltes. Sellise asja peale poleks saanud tulla inimene, kel pole osku- Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel avab Baltic Research si töötada suurte andmehulkadega. Networki konverentsi 2017. aasta novembris Teadustöö tulemused võivad avalduda hoopis teises valdkonnas.

Teadus tundub üldiselt raskes- need on riigiti väga erinevad. Maailma Teadust tuleb tutvustada ja tun- ti suunatavana: meil võib mõneski keskmist pole olemas. Peame vajali- dub, et teaduse populariseerimi- valdkonnas olla rohkesti doktoreid, kuks omanäolise oma riigi püsimist ja seks läheb teadusraha kogusum- kellele on pärast järeldoktorantuu- seetõttu peame ka endale sobivat tea- mast suhteliselt väike osa. ri lõpetamist raske tööd leida, näi- duskorraldust arendama. See on nii ja naa. Teadusagentuuri teks biotehnoloogias. Samas neist tegevusest moodustab popularisee- tehnikateadlasi ei saa, kuigi selles Valdkonnana sõltub teadus märksa rimine päris suure osa. Eestis on riik valdkonnas leiaks töökohti. rohkem konkreetsetest inimestest. teinud teaduse populariseerimiseks Meie üldine häda on olnud majan- Rahastamismudelitest hoolimata päris palju ja tundub, et see annab duse mahajäämus võrreldes teaduse- oleneb teadusvaldkondade areng tasapisi juba ka tulemusi. ga. Ettevõtlussektor muutus taasise- ikka (tipp)teadlastest. Kõigepealt Mis puutub sellesse, kuidas teadla- seisvumise järel täielikult: nõukogu- oli Toomas Frey ja seejärel tuli sed ise peaks oma teadustööd tutvus- de ajast polnud suurt midagi võtta. Voore metsaökoloogiajaam, mitte tama, siis imelik oleks seda nõuda raha Erinevalt näiteks lääneriikidest pole teda ei palgatud olemasolevale töö- eest. Üks inimeseks olemise olulisi meil nii palju ettevõtlust, mis vajaks kohale. Samamoodi on praegugi, et külgi on teistele tutvustamine, mille- suurt teadust. See vajadus alles tärkab. mõnedki meie teadusvaldkonnad ga sa tegeled. Laps ju kutsub vanemad Selle kasvatamiseks on üks võimalusi on siin välja arenenud tänu karis- vaatama, et näe, mida ma tegin. Mingil õpetada noortele stuudiumi vältel roh- maatilisele juhile, mitte et see tea- perioodil kirjutasin päris palju Eesti kem ettevõtlust ja ettevõtlikkust. See dusvaldkond oleks Eestile tingima- Loodusele: mitte et see olnuks tööl võtab kindlasti aega, millal meil tekib ta hädavajalik. nõutud või rahaliselt oluline, vaid see kodumaine teadust vajav tööstus. Selge, et teadust viivad edasi tipud. oli endale pööraselt huvitav, ma ei saa- Aga teatavate valdkondade tead- Tavaliselt tekivad need tipud ikkagi nud seda teadmist, mis huvitav näis, laste üleproduktsioon on väga ras- kohtadesse, kus on olemas innusta- vaid endale jätta. Näiteks, kuidas kak- kesti lahendatav küsimus ja ma ei tea vaid õpetajaid. Selleks, et tipud saak- tused fotosünteesivad või kuidas vesi siin häid võimalusi. Ma ei tea, kuidas sid tipud olla, on vaja ka innustunud puudes liigub. Usun, et inimesele on leida teadusvaldkondade vahel kõige kaastöötajaid. Aga üks tippude oma- omane rääkida sellest, mida huvitavat õigem proportsioon. Me peame säili- dusi ongi see, et nad suudavad enda on ta näinud või avastanud, ja teaduses tama võimalikult suure mitmekesisu- ümber koondada tugevaid tegijaid. on huvitavat küllap rohkem kui mujal. se, võimekuse paljudes valdkondades. Tippteadusega seondub veel üks Teadusagentuur kavatseb edaspidi Kui tahame oma riiki, siis on meil vaja oluline asi: sellest kiirgavad välja oota- toetuste saajalt nõuda tulemuste kir- mitmekesist kõrgharidust ja selle alu- matud uued ideed ja ootamatud raken- japanemist ka eesti keeles sellisel vii- seks on kvaliteetne teadus. Me ei saa dused. Näiteks mõnikord on kahel- sil, et see oleks arusaadav ka teistele. valida vaid mõnda teadusvaldkon- dud, kas Eesti investeeringud CERN-i, Tehnilist laadi aruandlust vähenda- da, mida siis edendada, olgu selleks Euroopa tuumauuringute keskusse, on me tublisti, selle üldarusaadavat osa põlevkiviuuringud, IT või tervis. meile mõistlikud ja jõukohased. Seal aga kavatseme suurendada: aruandes Valdkondadevahelisi proportsioone osalemise kaugemad mõjud ilmnevad peaksid olema lingid esinemistele ja ei saa kopeerida teistest riikidest, kuna kindlasti kunagi hiljem, aga üks ja aimeartiklitele, kus tulemusi on tut-

46 |206| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Andres Koppel 2014. aastal kajakiga Käsmu lahel. Huvitav on samades kohtades üha uuesti käia, võimalus näha korduvate, ent samas uute asjade võlu vustatud. Sel juhul saaksid ka ajakir- või arvutist leida endale jõukoha- ga Šveitsis. Üks nende konverentside janikud tulemusi paremini haarata. se ja sobiva kanali. Ega siin ei ole algatamise idee autor on Cambridge’i Teisalt püüame parandada asu- muud rohtu kui üldise kultuuritase- ülikoolis töötav Kadi Liis Saar: täna- tustevahelist kommunikeerimist: me edendamine. vu jaanuaris ajakirjas Nature Energy teadus­agentuuris on kokku kutsu- Inimese loomusse on kätketud avaldatud bioloogiliste päikesepanee- tud teaduskommunikatsiooni rakke- vajadus leida keerulistele küsimus- lide alase töö esimene autor. Pööraselt rühm, mis aitab infot teaduse kohta tele lihtsaid vastuseid. Varem ei saa- huvitavad valdkonnad. paremini jagada ja levitada. nud inimlik rumalus nii kergesti näh- Teadust rahastatakse maksumaks- tavaks. Nüüd näeme seda ja oleme Kas sul jääb aega ka hobideks? jalt kogutud rahaga ning kui rahvas, üllatunud: kuidas see võimalik on? Praegu on mul tõesti üks hobi, mis õigemini rahva nimel otsuseid tege- Aga vast on rumaluse proportsioo- on ka loodusega seotud: olen vii- vad poliitikud, ei tea ega saa aru, mida nidest teadasaamine millegi poolest mased kümmekond aastat sõitnud teadlased teevad, siis on raske loota, meresüstaga. See et teadusele raha antakse või juurde on tore jõukoha- antakse. Möödunud kevadel osalesin Inimese loomusse on kätketud ne füüsiline tege- Stockholmis konverentsil, kus rää- vajadus leida keerulistele vus, mis võimaldab giti sellest, milline on teaduse mõju küsimustele lihtsaid vastuseid. loodust näha selli- ja tähtsus ühiskonnale. Konverentsilt sest vaatepunktist, jäi eriti selgelt meelde üks episood. kuhu teisiti ei saagi. Euroopa Komisjoni eelmise tea- Lemmikpaigad dusvoliniku nõunik Anne Glover ka kasulik. Neile hädadele, mis näh- Eestis on sellised, millest varem tead- Suurbritanniast ütles oma ettekan- tavaks saavad, peaks ju olema lihtsam sin vähe, kuigi need kohad olid lähe- des välja targa õpetuse, mille ta oli lahendust leida kui neile, mille ole- dal: Saadjärv, Emajõgi ja Käsmu laht. pärinud oma doktoritöö juhendajalt: masolust me midagi ei tea. Sügisel, kui päevad on lühikesed, on uncommunicated research is unfinis- Et rumaluse jutt masendavalt ei paras õhtul teha tiir ümber Saadjärve, hed research [„vahendamata teadus- mõjuks, on hea teada, et meil on prae- mõnikord on saanud seda teha pea- uuring on lõpetamata teadusuuring“]. gu noori andekaid eesliinil töötavaid aegu kord nädalas. Iga kord on pilt teadlasi ja popularisaatoreid rohkem isemoodi: erinevad valgused, tuul, Üldist esoteerika- ja ebateadu- kui kunagi varem. Vaid paar näidet. lõhnad, erinevad linnud. Huvitav on selembust vaadates tekib vahel Teaduste akadeemias oli hiljuti konve- samades kohtades üha uuesti käia – mõte, kas omal ajal sai tehtud viga. rents, kus oma tööst rääkisid välismaal selline soov tuleb vist küll vanusega Teaduslikku maailmavaadet peaks töötavad noored teadlased. Uskumatu, (naerab). Võimalus näha korduvate, ju õpitama juba kooliski. millega ja kui kõrgel tasemel meie ent samas uute asjade võlu. Tartus on Üks ebateaduse õitsemise põhju- noored töötavad! Et loetelu ei läheks süstasõitjaid mitmelt erialalt, tekki- si on kindlasti informatsiooni kätte- pikaks, toon ainult ühe näite: Johannes nud on sõpruskond, kes käib koos ka saadavus. Igaüks võib nutiseadmest Heinsoo, kes tegeleb kvantarvutite- kaugematel matkadel.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |207| 47 Looduselamus maailmast Antarktika loomaparadiisis Lõuna-Georgia saarel Suurem osa jäisest maailmajaost on ääretult eluvaene. Kuid rannikualadel leidub piirkon- di, kus saab näha lausa uskumatul hulgal linde ja imetajaid. Üks selliseid paiku on Lõuna- Georgia saare ümbrus.

Lonthülged ja kuningpingviinid Lõuna-Georgia saarel. Lõuna- lonthülge isasloom on elevandi mõõtu: pikkus võib ulatuda peaaegu kuue meetrini ja kaal viie tonnini

48 |208| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Hendrik Relve lised mäeahelikud, mis on peaaegu üleni kaetud liustikega. iinne meri pakub loomadele Ent kui laev esimesse lahte ank- külluslikult toitu ja rannik oht- russe heidab, avaneb meie pilgule

Fotod: Hendrik Relve Fotod: ralt pesitsusvõimalusi. Just see- äkitselt sootuks teistsugune maailm. Stõttu leidub siin hiiglaslikke kuning- Mitme kilomeetri laiune tasandik on pingviinikolooniaid ja Antarktika suu- enamjaolt kaetud madala halja rohu- rimaid lonthülgelesilaid. Antarktika ga. Kogu see ala kihab elust. Siin, neljast miljonist merikarust pesitseb Salisbury tasandikul, on parajasti aga Lõuna-Georgia randadel lausa üle pesitsemas umbkaudu 100 000 ping- kolmveerandi. viinipaari. Järgmistel päevadel käime Lõuna-Georgia saar on ligi 150 km uudistamas vägevaid tutt- ja eesel- pikk ja 50 km lai. Esimest korda satun pingviinide kolooniad ning merika- siia 2009. aasta veebruaris. Kui meie rude ja lonthüljeste kogunemispai- ekspeditsiooni muidu üsna asja- ku. Endamisi tunnistan, et ekspedit- lik juht Rupert Krapp enne saarele siooni ülem ei liialdanudki. Pärast jõudmist teatab, et meid ootab ees Lõuna-Georgiat käime veel mitmel Antarktika Serengeti, söandan kahel- Antarktika saarel ja ka Antarktise da: nüüd pakub ta küll üle. Kuidas on mandril. Aga samasugust loomaroh- võimalik kõrvutada Antarktika saart kust me mujal ei kohta. Aafrika ühe kõige loomarikkama Kui mul 2017. aastal tekib uues- looduspargiga? Mu skepsis süveneb ti võimalus Antarktikasse minna ja veelgi, kui laev kulgeb piki Lõuna- ise reisimarsruut valida, ei kõhkle ma Georgia saare rannikut. Laevapardast pikalt. Tahan kindlasti tagasi Lõuna- libisevad mööda mornid teravatipu- Georgiale! Hea meelega lähekski

Antarktika maailmajao piiriks peetakse Läänetuulte hoovuse lähedal asuvat sooja ja külma vee kokkupuuteala, nn antarktilist konvergentsi. Lõuna-Georgia saar paikneb sellest piirist seespool autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |209| 49 Looduselamus maailmast

Vaade künkalt kuningpingviinide kolooniale ja meie laevale

ainult sinna, kuid see pole kahjuks 250 000 linnu- Kuningping­ võimalik. Saart peetakse maailma paari. Seega viini ligi kahe- üheks kõige eraldatumaks paigaks. kaks korda aastane poeg Lähim asustatud koht paikneb siit enam ping- on peaaegu 1500 km kaugusel asuvas Falklandi viine, kui oli sama suur kui saarestikus ja lähim linn, Ushuaia, eelmisest kor- ta vanemad, 2000 km kaugusel. Seepärast ei ole rast mällu söö- kuid näeb hoo- Lõuna-Georgial muu maailmaga binud Salisbury pis teistsugune lennu- ega laevaühendust. Siia saab tasandikul – pool välja tulla vaid laevadega, mille marsruut miljonit lindu! Et kulgeb saare lähedalt mööda. saada ülevaade säärasest Niisiis otsustan võtta ette sama määratust hulgast lindudest, mat- tooni saterkuued ja peas oranži-mus- teekonna mis eelmisel korral. Käime kame koloonia keskel asuvale kõrgele takirjud rõõmsatoonilised mütsid. Falklandi saarestikus, Lõuna-Georgial künkale. Kuningping­viinid on tõesti, nagu ning Antarktise poolsaarel ja lähikon- Pilt, mis siit avaneb, on ulmeline. nimigi rõhutab, kuningliku välimu- na väikesaartel. Vahe on vaid selles, et Igas ilmakaares on tasandik peaaegu sega linnud. Pikkuselt on nad enam- nüüd viibime siin kauem ja poolteist silmapiirini kaetud tihedasti ükstei- vähem võrdsed maailma kogukaima- kuud varem kui eelmine kord: jaanua- se kõrval seisvate lindudega. Nende te pingviiniliste keiserpingviinidega. ris ehk Antarktika südasuvel. kuued näivad pidulikud ja säravad Aga sulekuue värvierksuse poolest nagu laulupeole kogunenud rahva- pole neil mu meelest maailma ping- Püha Andrew’ lahe kuningpingvii- hulgal. Kõigil on seljas justkui valge viiniliikide seas üldse võrdset. nide koloonias leiame pesitsemas rinnaesisega pikad soliidsed halli Kolooniast kuuldub vahetpidama- sadu tuhandeid linnupaare. Käime ta lärmi, kõige tuge- mitmes suures pingviinikoloonias, aga vamalt isaslindu- seekord osutub linnurohkeimaks Püha Igas ilmakaares on tasandik peaaegu de hõikeid, mis sar- Andrew’ lahe koloonia. Meie seekord- silmapiirini kaetud tihedasti üksteise nanevad veidi meie se ekspeditsiooni juht Andrew Bishop kõrval seisvate lindudega. sookurgede pasun- teatab, et siin on praegu koos ligi damisega. Lindude

50 |210| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri poolt kanduv tuul kannab sõõrmetes- se vänget guaanohaisu. Künkalt lasku- des saame sulelisi lähemalt vaadelda. Pingviinidele on lubatud läheneda kuni viie meetrini, sellelt kauguselt ei pelga nad inimesi põrmugi. Kentsakas on jälgida ligi kaheaasta- si tibusid. Kasvult on nad juba enam- vähem oma vanemate mõõtu. Aga trullakate poegade kehad on kaetud pruunide udusulgedega. Nad piiksu- vad peenikese häälega justnagu kana- pojad. Tegelikult on neil nüüd rasked ajad. Vanemad ei jaksa liiga suureks sirgunud poegi enam piisavalt toita. Pojad peavad näpistavat nälga talu- ma sügiseni, kui udusuled vahetu- vad samasuguse vettpidava sulekuue Tülitsevad lonthülge-noorukid vastu nagu vanematel. Alles seejärel pääsevad nad merre, et seal iseseis- valt endale toidupoolist hankida.

Kuldlahes veedame aega maail- ma suurimate hüljeste lõuna-lont- hüljeste seltsis. Antarktika lonthül- jeste liik on lõuna-lonthüljes. Põhja­ poolkera meredes elab samasse pere- konda kuuluv põhja-lonthüljes. Olen põhja-lonthüljest oma silmaga näinud Ameerika Ühendriikide lääne- rannikul Californias. Ilmselgelt oli too oma Antarktika suguvennast väiksem. Lõuna-lonthülge isaslooma pikkus võib ulatuda peaaegu kuue meetrini ja kaal viie tonnini. Seega on ta kaalu ja pik- kuse poolest täiesti võrreldav maailma suurima maismaaimetaja elevandiga. Lonthülgepoeg on ninast nuusanud välja liigse soola Lõuna-lonthülgeid kohtame Lõuna-Georgia paljudel randadel. Kõige suuremal hulgal leiame neid tihedalt külg külje kõrvale. Enamasti merevett. Aga kuna see on liiga soo- Kuldlahe rannal retkeldes. Neid vede- lebavad nad täiesti liikumatult nagu lane, peab organism kuidagi ülemää- leb siin mustal rannaliival lausa küm- päratud pruunid vorstid. Inimese rasest soolast vabanema. Ei ole just nete kaupa. Kevadistest lesilatest, kus naabrusest nad suurt välja ei tee. kena vaatepilt, kui lonthülge nina- nad järglasi said ja poegi üles kasva- Kui viibin mõnest sellisest pundist sõõrmest tolgendab välja hele tati- tasid, on hülged praeguseks laiali läi- allatuult, kandub ninna sõna otse- nire. Aga see ongi see üleliigne sool, nud. Kuid emasloomad ja noored isa- ses mõttes hingematvat haisu. Lehk millest loom peab vabanema. sed on kohal seepärast, et neil käib on hullem kui pingviinikoloonias. Vahetevahel kuuldub aga lont- parajasti suvine karvavahetus. Põhjus on ilmselgelt selles, et karva- hüljeste salgast märksa vägevamaid Loomade välimus on õige rääba- vahetuse ajal püsivad suured elukad hääli. Need on ähvardavad madala- kas. Nad näevad tihti välja laigulised, nädalaid pidevalt kuival maal ühe ja häälsed mörinad: mõni noor isas- tükati märkan kulunud helepruuni sama koha peal. hüljes on tõstnud oma koonu taeva suvekarvastikku, tükati tumedamat Peamised hääled, mis kõrvu kuul- poole ja kutsub teist isast duellile. Ta ja tihedamat talvekarvastikku. Ajal, duvad, sarnanevad hobuse purista- londilaadse koonu esiosa on siis tihti kui loomade kasukad on nii viledad, misega. Miks nad sedaviisi pruuska- paisunud tavalisest hulga suuremaks on nad külmakartlikud. Et üksteisest vad? Nagu mitmed teised mereloo- ja meenutab tõepoolest väikest lonti. sooja saada, on nad sageli kogunenud mad tarvitab lonthüljes joogiks ainult Zooloogid nimetavad seda moodus-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |211| 51 Looduselamus maailmast

Antarktika merikarud: ema ja poeg Merikarupojad on usaldavad nagu lap- sed ikka

tist koonukotiks. Kui koonukott on Peamine hääl, mida merikarud natud tahapoole nagu meie hüljes- paisunud, annab see märku, et isas- kuuldavale lasevad, on pidev niutsu- tel, vaid ettepoole justnagu jalalabad. loom on ärritunud. mine, mis kangesti meenutab koera Seepärast on tal väga lihtne end nel- Mõnigi kord võtab teine isasloom niitsatusi. Ent kui kuuldub valju susi- jale loivale püsti ajada ning väledalt väljakutse vastu ning algab kahevõit- nat, on merikaru millegipärast paha- edasi silgata nagu koer. lus. Kaks mitmetonnist looma siruta- seks saanud. Sellisest loomast on tar- Enamasti on merikarud inimese- vad oma päid kõrgele üles ja jagavad gem eemale hoida. le ohutud. Kuid nende seas leidub nendega teineteisele raskeid hoope. Teinekord, kui liigume randadel, ka riiukukki. Tavaliselt on need mur- Ometi pole see veel ehtne duell. Need kus tihedalt kasvab kõrgeid rohupuh- deeas noorukid, kes hakkavad juba siin on noorukid, kes alles harjutavad, maid, on merikarusid raske märga- eemalt silma. Tülinorimise tuhinas et valmistuda tulevasteks halastama- ta. Neid lesib tihti iga puhma varjus, liigub merikaru rahutult ringi ning tuteks kahevõitlusteks, kui nad kord nii mõnigi kord ei viitsi nad inime- laseb alailma kuuldavale valje susinaid. täiskasvanuks saavad. se eest pageda isegi siis, kui vahe- Mitmel korral juhtub, et mind eemalt maa on kahanenud mõne sammuni. märganud võitlushimuline merikaru Antarktika merikaru suudab joosta Seepärast tuleb neil randadel liikuda otsustab rünnata ja hakkab otsejoones kiirelt kui koer. Nagu lonthülged on ka aeglaselt ja ettevaatlikult. minu poole volksama. merikarud kevadistest lesilatest nüüd- Sellise võimaluse eest on seks laiali läinud. Isasloomad, kes või- meid hoiatatud ja õpetatud vad olla kahe meetri pikkused ja kaalu- Peamine hääl, mida merikarud sobivalt käituma. Merikaru da kakssada kilo, on rännanud mujale. kuuldavale lasevad, on pidev eest ei tasu põgeneda, sest ta Emasloomad, isastest märksa väikse- niutsumine, mis kangesti suudab joosta sinust kiiremi- mad, umbes meetripikkused, on värvu- ni. Selle asemel tuleb pööra- selt tavaliselt helehallid või pruunikad. meenutab koera niitsatusi. ta näoga ründaja poole, ajada Merikarudele satume peaaegu igas käed laiali ning teha võimali- Lõuna-Georgia rannas, kus maabu- kult kõva häält. Kui see teda me. Emad on jäänud siia, et imetada Merikarude puhul on oluline siiski ei heiduta, tuleb su juurde jõud- poegi. Nendega koos on paigale jää- teada, et võrreldes eestimaiste hüljes- nud merikaru näo ees hästi kõvasti nud ka noorloomad. tega suudavad nad kuival maal liiku- käsi plaksutada. See aitab kindlasti ja Tänavuste poegade värvus on da väga nobedalt. Seda lubab nende närviline loom paneb plagama. Saan tumehall või lausa must, nad on klee- loibade teistsugune kuju. Ka siis, kui neid võtteid Lõuna-Georgial korduvalt nukesed ja vaevu küünarvarre pikku- merikaru püsib liikumatult paigal, proovida ja pääsen alati terve nahaga. sed. Poegade näod on lapselikult arm- toetub ta tugevatele esiloibadele, nii sad: ümarast näost vaatab vastu kaks et kogu keha esiosa on püstasen- Hendrik Relve (1948) on kirjamees ja suurt, tumedat ja usaldavat silma. dis. Tema tagaloivad ei ole aga suu- maailmarändur.

52 |212| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri LOE PABERILT

JA EKRAANILT! EESTI METS • 4 / 2017 / 4 • METS EESTI

EestiM E T S A N D U S A J A K I R I Mets • I L M U N U D A A S T A S T 1921 T A L V 4 / 2 0 1 7

Hunti toidavad jalad

€ Uudne ehitusmaterjal ristkihtliimpuit Jõulupuule antakse vormi punase kammiga

4 . 9 0 Mikk Link sai loodustunnetuse mere ja metsa piirilt

HIND Telli kohe! e-pood: www.loodusajakiri.ee e-mail: [email protected] tel 610 4105 Maailma loodus Palangas, maailma merevaigupealinnas Merevaik on looduse võrratu looming, mille ilu ja salapä- ra on inimeste meeli paelu- nud tsivilisatsiooni koidikust Wikimedia Commons the Netherlands / Elizabeth from Foto: peale. Merevaiku on oma teostes maininud juba Homeros, Sophokles, Aristoteles, Platon ja paljud teised antiikaja õpetlased ning poee- did. Seda loodusvara on ülistatud legendi- des ja rahvalauludes. Merevaigutükki lõksu jäänud ämblik Ülar Allas

erevaik seostub meile hõimud merevaiguga juba vähemalt nevad kohalikud elanikud ja turistid Leeduga ning kahtlemata 3500 aastat tagasi. Läänemere ran- sageli randa, et lainete kantud „lossi- ongi merevaik üks Leedu nikult sai alguse Merevaigutee, mida tükikesi“ ja „pisaraid“ otsida. Msümboleid. Üheski teises riigis pole mööda liikus „põhjamaade kuld“ üle see mineraal nii sügavale igapäevaellu Kesk-Euroopa Vahemere maades- Palanga merevaigumuuseum on ja kultuuri juurdunud. Näiteks on lee- se, Süüriasse ja Egiptusesse. Musta parimaid kohti, kus merevaigu ole- dulaste seas väga levinud eesnimed mere äärest jätkus merevaigu tee- musesse süüvida. Palanga on Leedu Gintaras ja Gintarė, mis tähendavad- kond mööda Siiditeed Aasia poole. suurim kuurortlinn, kuhu suviti ki merevaiku. Palju leidub ka sama- Plinius Vanem väitis juba 1. sajan- kogunetakse rannamõnusid ja lõbus- nimelisi restorane, kohvikuid ja klu- dil, et merevaik pole midagi muud kui tusi jahtima. Käia merevaigumuuseu- bisid. kivistunud puuvaik. Sellegipoolest on mis on turistidele peaaegu kohus- 2000 aastat tagasi kirjeldas Rooma merevaiku aegade jooksul peetud lin- tuslik ja nüüdseks ongi üle muusemi ajaloolane Tacitus oma teoses dude pisarateks, Päikese higiks, kok- lävepaku astunud juba üle kaheksa „Germania“ rahvast nimega „aestid“. kupressitud merevahuks või vaalade miljoni inimese. Ta mainis, et see rahvas korjab ran- eritiseks. Merevaigumuuseumi kodu nast merevaiku ja müüb seda teistes- Leedulastel on merevaigu tekkimi- on 1897. aastal valminud loss, se maadesse. Leedukad on veendu- se kohta oma versioon. Legendi järgi mis esialgu kuulus krahv Feliksas nud, et aestide all on mõeldud just armus merejumalanna Jūratė kala- Tiškevičiuse (1870–1932) perele. nende eelkäijaid ja et tänu merevai- mees Kastytisesse. Kui kõuejumal Uusrenessanslikus stiilis hoone arhi- gule sai teoks nende esmamainimine Perkūnas sai teada, et jumalanna on tekt oli sakslane Franz Schwechten. kirjasõnas. armunud lihtsasse mehesse, purustas 1950. aastatel lossi renoveeriti, sest Antiikkirjanduses on Leedu ala- ta Jūratė lossi, mis asus Läänemere kaks maailmasõda olid ehitist tuge- sid tõepoolest nimetatud „merevai- sügavustes. Sellest ajast peale ongi vasti laastanud. Krahviloss kujunda- gumaaks“. Balti merevaigust helmeid Leedu rannalt leitud merevaiku. ti ümber muuseumiks ja selle uksed on leitud nii Mükeenest kui ka vaarao Suured merevaigutükid pärinevad avati huvilistele 1963. aasta augustis. Tutanhamoni ehete hulgast. Seega lossimüüridest, kuid väikesed tükid Esialgu koosnes ekspositsioon vaid kauplesid Läänemere ääres elanud on Jūratė pisarad. Pärast torme kogu- 478 museaalist. Praegu on väljapa-

54 |214| EEsti LOODUs MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri nekus 4500 eset ja näitus võtab lossis enda alla 15 tuba. Kollektsiooni kogu- suurust hinnatakse 29 000 museaa- lile. Ülar Allas Foto: Muuseum on tähtis keskus, kus koguda, uurida ja tutvustada mere- vaiku. Näitusel saab hea ülevaate sel- lest, kuidas see loodusvara on tekki- nud, milliseid merevaiguliike on ole- mas ja kus neid leidub. Samal ajal pööratakse tähelepanu ka merevaigu rollile kultuuriloos. Saab näha, kuidas merevaiku töödeldakse ja milliseid tarbeesemeid, ehteid ning kunstiteo- seid on võimalik sellest mineraalist Palanga merevaigumuuseumi uhke välisfassaad valmistada. Lossi ümbritseva ligi saja hek- tari suuruse pargi on kujundanud mine ja sagedased loodusõnne- prantsuse maastikuarhitekt Édouard Päikesekivi tused, näiteks orkaanid. Stressis André. Praegu paikneb selles botaani- alanga mere- puud muutusid vastuvõtlikuks kaaed, kus kasvab üle 600 liigi taimi. vaigumuu- seente ja kahjurite põhjustatud Roosiaed, luigetiik, purskkaevud ja seumi kuul- haiguste ja nakkuste suhtes ning skulptuurid pakuvad silmarõõmu Psaim eksponaat on püüdsid end vaigu abil kaits- neile, kes on Palanga rannamelust 3,5 kg raskune Päikesekivi. See ta. Vaik immitses välja puutüvel lei- tüdinud. Kohalikud kinnitavad, et on suuruse poolest Euroopa kol- duvate pragude kaudu, moodusta- parki ja muuseumi korrga külastada mas merevaigutükk. Päikesekivi des pisemaid tilku ja rippuvaid puri- on justkui lasta kaks jänest ühe pau- on kaks korda muuseumist kaid. Suuremad vaigukamakad tekki- guga. varastatud. Praegu valvatakse sid puidus peituvatesse lõhedesse või Päikesekivi palju rangemalt. puukoore alla. Mis see merevaik siis on? Praegu Paljud puud toodavad vaiku, kuid kasutatakse sõna „merevaik“ kõi- enamasti see laguneb päikesevalgu- kide fossiilsete kivistunud vaikude Muuseumis saab näha ka se, vihma ja mikroorganismide tege- kohta. Ent varem arvati, et üksnes Kamtšatkalt, Indoneesiast ja vuse tõttu. Pehme kleepuva puuvaigu Läänemere äärest pärinev vaik on pii- Austraaliast leitud fossiilset vaiku. muundumine merevaiguks oli keeru- savalt hinnaline, et väärida merevaigu Samuti eksponeeritakse värvinäidi- line protsess, mis leidis aset mitme nime. Nüüdseks on fossiilseid vaike seid, sest peale tavapärase kollase või geoloogilise ajastu vältel. leitud kõikidest maailmajagudest oranži võib merevaik olla ka must, peale Antarktika, kokku ligi sajast roheline või lausa sinine. Tänapäeval Maailma suurimad merevaiguleiu- piirkonnast. tehakse vahet ligi kolmesajal mere- kohad asuvad Läänemere ida- ja Eri paigust pärineva vaigu tekke- vaigu värvitoonil ja -varjundil. kagurannikult kuni Dnepri jõeni ula- aeg, kvaliteet ja värvus erinevad tuvas vööndis. Ligikaudu 90% kogu mõneti. Sugugi mitte kõik liigid ei Balti merevaik pärineb Eotseeni maailma merevaigutoodangust tuleb sobi töötlemiseks. Kokku tuntakse ajastust, seega on 40–50 miljonit Kaliningradi oblastist. Seal kaevan- umbes 150 fossiilse puuvaigu teisen- aastat vana. Tol ajavahemikul valit- datakse umbes 400 tonni merevaiku dit, millest enamik pärineb põhja- ses Lõuna- ja Kesk-Skandinaavias soe aastas. Tegu on piirkonna kõige tulu- poolkeralt. ja niiske kliima ning sealsetel aladel sama majandusharuga. Suurim kar- Paljud merevaiguliigid on oma kasvasid nn merevaigumetsad. jäär paikneb Jantarnõis, kus mere- teadusliku nimetuse saanud leiukoha Pikka aega arvati, et merevaik on vaiku kaevandatakse 20–40 meet- järgi. Nii kutsutakse Birmast leitud pärit helmemännilt (Pinus succinife- ri sügavuselt. Sealse pinnase ühest merevaiku birmiidiks ja Rumeeniast ra). Uusimate uuringute põhjal võib kuupmeetrist puhastatakse välja kuni pärinevat rumeniidiks. Balti mere- siiski oletada, et suktsiniidi moodus- 2,5 kg hinnalist loodusvara. vaiku nimetatakse suktsiniidiks, kuna tumisel on põhirolli mänginud sirm- Eesti rannikult on looduslikku see sisaldab kuni 8% suktsiinhapet. okkaliste (Sciadopityaceae) sugukon- merevaiku leitud vaid üksikutel kor- Läänemere rannikul leidub ka teisi da kuulunud puud. dadel. merevaiguteisendeid, näiteks geda- Puude ebatavaliselt suurt vaigueri- Kuidas on merevaik sattunud tek- niiti, stantiniiti ja glessiiti. tust võis põhjustada kliima muutu- kepiirkonnast sadade kilomeetri-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 EEsti LOODUs |215| 55 Maailma loodus

te kaugusele? Arvatakse, et mere- vaigumetsade läheduses voolasid Merevaigutuba: Merevaik või plast? minevikus suured jõed, mis kand- kaheksas maailmaime urjad keeled kõnelevad, et sid pinnasesse sattunud merevaigu- uulsaim Balti merevai- mitte kõik Palanga kioski- tükid ja murdunud puutüved endaga gust valmistatud taies oli tes müüdavast merevai- kaasa. Merevaik rändas jõevoogude- kahtlemata merevaigutu- gustK pole ehtne. Päris merevai- ga kuni deltaalani, mis paiknes prae- ba,K mida on nimetatud kaheksan- gu ja plasti vahel on lihtne vahet guse Läänemere lõunaosas. Seal voo- daks maailmaimeks. See meist- teha. Kontrollitav ese tuleks pista luveega kaasa toodud materjal settis riteos – üleni merevaigust raja- 10-protsendilisse soolvette. Ehtne ja kujunes algne merevaigumaardla. tud saal – valmis 1709. aastal merevaik jääb sellesse ujuma, kuid Hiljem nihutasid liikuvad jääliustikud Preisimaal ning kingiti keiser võltsing vajub põhja. Ehtne mere- ning jõgede tegevus merevaiku sisal- Peeter Esimesele. Merevaigutoa vaik muutub käte vahel hõõrudes davaid setteid algsest asukohtast veel- valmistamiseks kulus üle kuue soojaks ja eritab vaigu lõhna. gi kaugemale. tonni merevaiku. Paraku on võltsingud muu- Teise maailmasõja ajal viisid tunud tänapäeval nii peeneks, Merevaik käsitöös ja kunstis. sakslased hindamatu kunstiteo- et isegi spetsialist võib jääda Esimest korda kirjeldas Leedust lei- se Peterburist Königsbergi, kus hätta. Kalli Balti merevaigu pähe tud kiviaegseid merevaikesemeid see jäljetult kadus. Praegu saab pakutakse pahatihti odavamast 1882. aastal saksa geoloog Richard Peterburis imetleda merevaigu- toorainest või tootmisjääkidest Klebs, kelle kogusse kuulus rohkesti toa koopiat. ehteid, mis on valmistatud Hiinas. Juodkrantė (Neringa) lähedalt kogu- tud artefakte. Paraku on kollektsioon nüüdseks kaotsi läinud ja muuseumis saab näha üksnes nende koopiaid. Õnneks on alles nn Palanga aarded, mille on kogunud krahv Feliksas Ülar Allas Foto: Tiškevičius isiklikult. Pool Palanga merevaigumuuseu- mi väljapanekust käsitleb merevaigu tarvitust kunstis ja käsitöös. Leedu nüüdisaegsed kunstnikud püüavad oma teostes tuua esile merevaigu loo- mulikku ilu. Näitusel saab nautida tuntud kunstnike töid, samuti näha nende tööriistu. Praktilistest esemetest on eks- poneeritud merevaigust lauanõud, malekomplektid, ehtekarbid, sigare- tipitsid ja kirjatarbed. Eriti väärtusli- Üks vanimaid säilinud tööpinke, mida on kasutatud merevaigu töötlemiseks ke eksponaatide hulgas on 15. sajan- dist pärinev sõrmus ja 16. sajan- dil valmistatud rist. Loomulikult Peale putukate ja teiste lülijalgsete jude teostes. Keskajal soovitati meega saab näha kõikvõimalikke kaelakee- leitakse vahetevahel vaigu seest ka segatud merevaigupulbrit astma, sid, kõrvarõngaid ja käevõrusid. Üks limuseid, ussikesi, loomade karvu ja podagra ja katku raviks. Sageli kasu- kentsakamaid esemeid on merevai- lindude sulgi. tati merevaiku lõhnasegudes koos vii- gust traktor. Taimeosi sisaldavaid merevaigu- ruki ja mürriga, sest põletamisel eral- tükke leidub Palanga kollektsioo- dub merevaigust meeldivat aroomi. Fossiilsel vaigul on suur teadus- nis suhteliselt vähe. Ometigi on neid Lõhnasegud pidid eemale peletama lik väärtus. Muuseumi kogudes lei- uurides saadud teada, et peale okas- kurje vaime, aga ka sääski. dub tuhandeid merevaigutükke, puude kasvas merevaigumetsades Merevaiku pruugitakse alternatiiv- mis sisaldavad lõksu jäänud putu- näiteks palme, magnooliaid ja kanee- meditsiinis tänapäevalgi ja asjaoma- kaid. Sellised leiud rikastavad meie lipuid. seid kursusi korraldatakse ka Eestis. teadmisi miljonite aastate eest Maal Ülar Allas (1977) on kaitsnud Tartu valitsenud floora ja fauna kohta. Igal Merevaigu ravivatest omadus- ülikoolis doktoritöö biomeditsiini teh- aastal leiavad paleontoloogid Balti test on juttu Hippokratese, Plinius noloogia vallas. Ta on raamatu „Eestimaa merevaigust senitundmatuid liike. Noorema, Avicenna ja teiste suurku- imed“ autor.

56 |216| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri TIIT REISID OÜ TALLINN Tatari 6, tel 662 3762, [email protected] KÄRDLA Sadama 13, tel 463 2077, [email protected]

BUSSIREISID EESTIMAAL REISISARI „EESTIMAA HIIUMAA PEIPSI RANNIK KIRIKUD JA ORELID“ 26.–27.05 tuulekala festival; 25.08 Kallaste laat; 15.09 Varnja 26.05 Pärnumaa; 30.06 Saaremaa; 4.–5.08 kohvikutepäev. laat. Hind al 45 € 27.07 Põhja-Eesti; 25.08 Lääne-Eesti; Hind al 135 € 29.09 Kesk-Eesti. Hind al 45 € RUHNU 1.–3.08.2018 Margus Tabori „Mamma lood” Hind al 205 € VÕRO- JA SETOMAA 10.–11.07., 14.–15.07. (koos käsitöö- 07.–08.07; 04.–05.08.2018 laadaga), 18.–19.07., 19.–20.07., PÕHJA LÄÄNEMAA, NOAROOTSI Seto kuningriigi päev. Hind al 130 € 02.–03.08., 08.–09.08.. Hind al 140 € JA HAAPSALU 01.07., 22.07. Hind al 40 € SAAREMAA VORMSI 16.06; 13.07; 11.08.2018 11.–12.08.2018 merepäevad. Hind al 45 € SUUR PAUNVERE VÄLJANÄITUS Hind al 145 € JA LAAT 15.09. Hind al 35 € 9.–10.06; 29.–30.07 Toomas ja Inga KIHNU 15.06; 20.07; 10.08.2018 Lunge etendus „Mees ja naine”. Hind al 95 € SILMUFESTIVAL NARVA- Hind al 175 € JÕESUUS 22.09. Hind al. 45 € 23-24.06 Indoneesia päevad ja LINDORA LAAT JA VASTSELIINA jaanipäev Mändjalas. Hind al 175 € 28.10.2018 Hind al 50 €

LENNUREISID JORDAANIA RINGREIS – KÕIK PARIIS 17.–20.08.2018 Hind al 750 € HINNAS! 11.–19.04.2018 reisisaatja dr Arne Hiob. Uus! SAKSAMAA RINGREIS Hind al 1700 € M. Lutheri ja S. Bachi radadel 5.–12.07.2018 Reisisaatjad dr Arne ROOMA LENNUREIS 7.– Hiob ja Andres Uibo Hind al 1050 € 13.05.2018 Reisisaatja dr Arne Hiob ITAALIA RINGREIS 19.–27.09.2018 Hind al 890 € SIBER 25.07.–02.08.2018 Hind al 1200 €. Uus! Hind al 1250 € Uus! RUMEENIA TRANSILVAANIA IISRAEL 21.–29.10.2018 08.–15.09.2018 MOSKVA 09.–12.08.2018 Reisisaatja dr Arne Hiob Hind al 860 €. Uus! Hind al 640 € Uus! Hind al 1300 €

BUSSIREISID KODUST KAUGEMALE PETERBURI 26.–29.04; 24.–27.05; AHVENAMAA 5.–8.07; PETSERI–PIHKVA–NOVGOROD 14.–17.06; 12.–15.07; 26.–29.07; 1.–4.08.2018 Hind al 340 € 9.–12.07.2018 Hind al 280 € 16.–29.08; 20.–23.09.2018 Hind al 260 € KESK-NORRA 17.–24.07.2018 LEEDU 4.–7.07; 22.–25.08.2018 Hind al 640 € Hind al 260 € SIGULDA TAIME- JA LILLELAAT 5.05 Hind al 40 € VALGEVENE RINGREIS 26–30.06; VIIBURI–PETERBURI (SOOME 24.–28.07; 21.–25.08 Hind al 360 € KAUDU) 2.–5.08.2018 Hind al 260 € VENE KARJALA: KIZI–KIVATSI– SORTAVALA–VALAMO–KINERMA KALININGRAD JA JANTARNY LÕUNA-SOOME 5.–7.08.2018 Hind 10.–15.08.2018 Hind al 380 € 8.–11.08.2018 Hind al 285 € al 260 €

Soodustused: püsiklientidele, haridustöötajate AÜ liikmetele

Täpsem info kodulehelt www.tiitreisid.ee või telefonil 662 3762 Tööjuhend Fotod: Timo Timo Palo Fotod:

Talvematka liikumisvahendid 2. Uiskudega jäämatkale Veebruarinumbris alguse saanud talviste matkavahendite te retkede korral on aga matkauisud tutvustamisega oleme jõudnud lumelt jääle. Matkauisud kahtlemata sobilikumad. Nende tera on tavapäraste uiskude omast pikem (ka uisurauad või uisuterad) on Eestis võrdlemisi uus, kuid ja õhem. Selliste uisuteradega saab üha enam populaarsust koguv vahend, millega looduses jääl kiiremini liikuda ja vahemaid liikuda. Sellele on omajagu kaasa aidanud meie viimaste hõlpsamini läbida. Pikemal teral on ka suurem kandepind, mistõttu need aastate võrdlemisi lumevaesed talved, kus suuskadel saab ei vaju pehmemasse jäässe sedavõrd liikuda vaid lühikest aega. nagu näiteks hokiuisud. Tavapärase uisusaapa asemel kasutatakse aga Timo Palo ra südame. Heal siledal jääl saab uis- matkauiskudel suusa- või matkasaa- kudega liikuda mõnikord suisa poole bast, mis on märksa soojem ja pikka- atkauisutamine on pärit kiiremini (30 km/h) kui lumel suu- del distantsidel jalale mugavam. Skandinaaviast, kus selle satades. Ja kui suusatada nagunii ei ajalugu ulatub sajan- saa, siis hakkavad uiskude vastu huvi Pikad uisuterad. Välimuse poolest Mdi taha. Eestis on matkauisutamise tundma ka need, kel varasem kokku- sarnanevad matkauisurauad kiiruis- levikule hoogu andnud talveilmad, puude jääraudadega puudub. kudega, kuigi oma erinevused on siin- mil külmakraadidest puudust pole, Lühemaid matkasõite võib mui- gi. Võrreldes kiiruiskudega on matka- kuid taevaluukidest lund ei anta. dugi teha ka klassikaliste ilu- ja hoki- uisud pikemaks sõiduks mugavamad, Veekogudele tekkiv peegelsile jää uiskudega, eriti kui jääolud on head. soojemad ja toetavad jalga rohkem. paneb kiiremini lööma iga uisusõb- Muutlikumate jääolude ja pikema- Matkauisud sobivad hästi uisutamise

58 |218| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Parim uisuaeg saabub siis, kui lund napib, aga külm on kaanetanud veekogud. Eestis saab uisurõõmu nautida näiteks sisemaa suurematel järvedel ja rabalaugastikel

Matkauisud on lihtsa ehitusega ja osav meistrimees valmistab need endale ise. Pildil ülemised matkauisud on valmistatud kahest L-kujulisest alumiiniumprofiilist, mille vahele on uisuteraks asetatud terasest joonlaud ja need omavahel kokku needitud algõppeks, kuna nendega on parem Valmistatakse eri kõvadusega uisu- hoida – see on väsitav ja tüütu. tasakaalu hoida. terasid: mida kõvem, seda kauem Rihmaside on sobilik neile, Matkauisuterad on ehituse poolest püsib uisk terav, kuid seda raskem on kes uisutamisega alles alustavad. väga lihtsad ja töökindlad. Terasest teritada, kui millalgi peaks tekkima Vilunumale harrastajale ei paku see uisutera on kinnitatud alumiinium- vajadus seda teha. aga enam täit uisutamisnaudingut, raamile, kuhu omakorda kinnitub mistõttu tasub soetada eraldi suusa- uisuside. Erinevalt klassikalistest kiir­ Uisuside ja saapad. Matkauisud saapad ja nendega kokku käivad side- uiskudest tõuseb nende terade serv kinnitatakse saapa külge suusaside- med. Üks oluline erinevus on kasvõi eest kumeralt üles, mistõttu need mega või tavalise rihmasidemega. see, et rihmasideme puhul on kand libisevad paremini ka üle konarliku- Selle poolest sarnanevad matkauisud kinni, suusasidemes aga lahti, mis on ma jää ja pisikeste takistuste, ilma et -suuskadega, millest oli juttu veeb- sarnane kiiruisutamises levinud klap- uisutaja kõhuli käiks. ruarinumbris. puiskudega. Ehituslihtsuse tõttu valmistavad Kõige levinum, lihtsam ja ka oda- Seega oleneb sideme tüübist pisut agaramad meistrimehed matka­uisud vam moodus on kasutada rihmasi- ka sõidustiil. Kand-lahti-sõidustiil või- endale ise, kinnitades teraslehest det ja kinnitada uisuraud matkasaapa maldab teha pikema tõuke ja rakenda- (näiteks joonlaud) uisutera alumii- külge. Selline kombinatsioon on väga da rohkem jõudu tõukesse. See säästab niumprofiili vahele ja needivad selle mugav, kui teekonnal on peale uis- lihaseid ja on ökonoomsem, kui tuleb kokku. Hind tuleb tõenäoliselt mitu kudega ületatavate veekogude mais- läbida pikemaid vahemaid. korda odavam. maalõike, kus jalgsi liikuda. Sellise Suusasidemeid on mitut tüüpi; Matkauisuteri leidub eri pikkuse- sidemetüübi puhul saab ühte uisu- nende lühenditega tegime tut- ga, vahemikus 40–55 cm. Pikemad paari kasutada mitu inimest, ilma et vust veebruarinumbris: saadaval on terad võimaldavad sujuvamalt ja kii- peaks sidemete ja saabaste sobivuse NNN-, SNS- või mõlema sideme- remalt edasi liikuda, iseäranis eba- üle pead murdma. tüübi laiem matkavariant ehk back­ tasasel ja pehmemal jääl. Lühemate Samas on rihmasidemel omad mii- country-side (lühend BCX). Enamik teradega saab aga hõlpsamini kiiren- nused. Jalg ei ole selles kuigi kindlalt neist sidemetest kinnitatakse uisu- dada ja järsemaid manöövreid teha. kinni, mistõttu läheb osa tõukejõust rauale kruvidega: vastavad augud on Uisuretkedeks looduslikul jääl sobi- kaduma. Võrdlemisi palju energiat tavaliselt uisuraudadel juba olemas. vad paremini pikemad terad. kulub sellele, et uiskudel tasakaalu Ent NNN-sideme puhul on olemas

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |219| 59 Tööjuhend

Millal ja kuhu minna uisumatkale? Matkauiskudega sobib liikuda kõikjal, kus on piisavalt tugev ja sile jää. Eesti talvede ilmaolud on väga muutlikud ja seepärast ei ole meil päris kindlat uisutamishooaega. Vahel pole lund südatalvelgi, ent kui võimust on võt- nud külmakraadid, on just sobiv aeg uisutada. Enamasti saab uisutada pigem talve algul, kui pakane on sisevee- kogud kaanetanud, kuid lund ei ole veel tulnud. Sel juhul on jää sile ja sel- lel saab kiiresti edasi liikuda. Samuti võib sellist head ja libedat jääd leida kevadtalvel, kui lumi on sulanud ja öised külmad muutnud sulanud jää- pinna piisavalt kõvaks. Lumevabal siledal jääl uisutada ei Jääleminek on alati seotud ohuga. Lihtsamat sorti turvavarustus ei ole kuigi suur ole kuigi suur kunst, ent keerukam koorem, kuid võib olulisel hetkel päästa elu. Kaasa tuleks võtta jäänaasklid ja on siis, kui jääpinda katab lumi ja turvaköis, väikesesse seljakotti pakkida veekindlalt mõned kuivad riided ja laetud konarusi selle all ei näe. Üldiselt ei ole akuga mobiiltelefon. Pimedal ajal ei maksa unustada ka pealampi kuni kümmekond sentimeetrit kohe- vat lund veel mat- kauiskudele takis- ka siiniga versioon, kus suusaside tus, aga sellest tüse- kinnitub uisurauale ilma kruvideta. Talve teisel poolel, kui meri on dam lumikate häi- Selleks tuleb side vaid lükata vastava- jõudnud küllaldaselt külmuda, rib uisutamist juba tesse soontesse, mis on alumiiniumist saab pikki uisusõite nautida ka märkimisväärselt. uisuraami vormitud. Sellist lahendust rannikumerel ja lähemate saarte Probleeme tekitab tähistatakse lühendiga NIS. Sedalaadi ka meie talvedele matkauisk sobib kokku siiski ainult ümbruses. iseloomulik sulade, selle kindla sidemega. külmakraadide ja Kui suusavarustus on kodus ole- lumesadude vahel- mas, siis on uiskudele sidet valides andmiseks suusakeppe. Neid raken- dumine, mille tõttu muutub jääpind mõttekas lähtuda just nendest: ühilda- dades uisutatakse mõnevõrra teist- uisutamiseks kõlbmatuks. da matkauisud oma suusasaabastega. suguse tehnikaga kui ilma keppideta Eestis on sobilikud uisumaastikud Kõige paremini sobivad uisutami- liikudes. Keppidega uisutamine on meie suuremad järved ja rabalaukad. seks vabatehnika suusasaapad. Need üsna sarnane vabatehnikas suusa- Vooluveekogudele kujuneb aga harva on piisavalt kõrged ja toetavad pahk- tamisega, kus koormus jaotub üht- piisavalt tugev ja sile jääkate, millel luud, säästes pikematel sõitudel jalgu lasemalt üla- ja alakeha vahel. Ilma uisutada. Küll aga võib talvine lume- ülemäärasest väsimusest. Pealegi on keppideta sarnaneb uisutõuge pigem sulavesi jõed üle kallaste ajada, nagu vabatehnikasaapad võrdlemisi jäigast kiiruisutamisega ja jalad saavad suu- seda vahest Soomaal juhtub. Hiljem materjalist ja jäigema tallaga kui mis- rema koormuse. külmudes on jõeluhad aga suurepära- tahes muud saapad. See annab uisu- Uisutamiseks on olemas spetsiaal- sed uisumaastikud. Talve teisel poo- tades parema tasakaalu ja juhitavu- sed jääl liikumiseks sobilikud kepid, lel, kui meri on jõudnud küllaldaselt se ning rohkem tõukejõudu kandub millel on pikk teravik ja puuduvad külmuda, saab pikki uisusõite nauti- edasiliikumisse. lumerõngad. Kuid edukalt saab pruu- da ka rannikumerel ja lähemate saar- Peale selle, et saabas võiks olla kida ka suusakeppe. Kindlasti tasub te ümbruses. Merejääl tuleb aga olla piisavalt jäik, on soovitatav, et need kepid appi võtta, kui uisutamisega väga ettevaatlik, kuna hoovuste või oleksid ka kuigivõrd vett tõrjuvad, alles algust tehakse, sest need aitavad tuule tõttu võib jää seisund kiirelt sest tihti on jääl mõnedes kohtades tasakaalu hoida. muutuda. vett. Pealegi saab uisutamiseks mõel- dud keppidega proovida ka jää tuge- Timo Palo (1979) on loodusgeograaf ja Kas keppidega või ilma? Uisu­ vust, mis on väga tähtis ohutuse mõt- matkahuviline, käinud talimatkadel nii Eestis kui ka polaaraladel. matkajad kasutavad tihti lisahoo tes (loe lisaks lk 61).

60 |220| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Fotod: Timo Timo Palo Fotod:

Siseveekogudel tasub eriti tähelepanelik olla suurema vooluga aladel, nagu järvede sisse- ja väljavoolud. Sissevoolualadel võib jää all voolav vesi jääd õhemaks kulutada isegi üsna kaugel suudmest. Pildil olev suudmeala on käreda pakasega lõpuks külmunud Ohutus jäätunud veekogudel nne jääle minekut tuleb kind- on vool tugevam looke välisküljel ehk suisa spetsiaalne viskeköis, mida on laks teha, kas jää on piisa- põrkeveerul. Sirge jõelõigu korral aga lihtsam hädasolijale heita. valt paks. Selleks sobib uisu- jõe keskel. Nendes kohtades võib jää Ühtlasi võib abiks olla vile, et vaja- tamiseksE kasutatav tugeva teravikuga olla õhuke! duse korral kedagi appi kutsuda. Vile kepp, millega jõuliselt lüües saab hin- Turvalisuse mõttes kõige täht- kostab kaugemale kui karjed, samuti nata jää kandvust. Kui uisutamisel ei sam on teine inimene: alati on aru- säästaksime nõnda palju jõudu. kasutata keppe, siis võiks kaasas olla kam minna jääle mitmekesi, iseära- Uppumisoht on läbi jää vajudes mõni muu vahend, millega jää tuge- nis kui matk on pikem ja minnakse üks pool probleemist. Väga suurt vust kontrollida. Üldiselt peaks seis- kaugemale. Kui kaaslast pole, tuleb ohtu kujutab ka alajahtumine, mis va veega siseveekogudel jää paksus retkele kindlasti võtta laetud akuga jääaugust välja rabeledes väga kiires- olema vähemalt 6 cm. See kehtib aga mobiiltelefon ja pakkida see veekind- ti võimust võtab. Sestap on soovita- sügisese noore ja plastilisema jää kor- lalt. Enne jääle minekut teata lähe- tav kaasa võtta väike seljakott, kuhu ral. Kevadine sulav jää on hoopis hap- dasele inimesele, kuhu ja kui kauaks pakkida veekindlalt kas kogu varu- ram. Vooluveekogude ja merega on lähed. riiete komplekt või vähemasti soe asi keerulisem. Ohutusvarustuses on kõige oluli- jopp ja mõned kuivad riideesemed. Jääl olles tuleb olla ümbritseva semad jäänaasklid, iseäranis siis, kui Ühtaegu toimib selline seljakott sis- suhtes tähelepanelik. Paljudel juh- retkele minnakse üksi. Sisse kukkudes sekukkumise korral omamoodi pääs- tudel on võimalik ohtu vältida, kui on nende abil võimalik end tagasi jääle tevestina. Selleks peab aga vöörihm seda õigel ajal märgata. Jääolud võivad vinnata. Selleks peavad jäänaasklid olema kindlalt pingutatud. muutuda isegi väikese ala piires. Hea, olema aga kohe kättesaadavad. Kõige Vajunud läbi jää, tuleb ennast kui tunned veekogu varasemast ajast, õigem on need selleks ette nähtud tagasi vinnata tuldud suunas ehk kuid alati pole see võimalik. paelaga kaela riputada. Jäänaasklite sealtpoolt, kus on teadaolevalt kindel Iseäranis ettevaatlik tuleb olla voo- kasutust tasub enne proovida, et krii- jääpind, või siis kalda suunas, kui see lukohtade juures: järvede sisse- ja väl- tilisel hetkel oskamatuse tõttu hätta on lähedal. Jää servale saades ei ole javooludel ning allikalistes kohtades. ei jääks. Ka keppide abil saab ennast mõistlik ennast kohe püsti ajada, vaid Jõgede puhul on ohud veelgi suure- hõlpsamini välja aidata. veeretada või roomata sissekukku- mad, sest jääolud võivad väga oota- Uisuretkele tasuks kaasa võtta mise servast kaugemale, kus jääpind matult muutuda. Lookleval jõelõigul 10–15 meetri pikkune köiejupp või peaks olema kindlam.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |221| 61 Linnustik

Õõnetuvidel läheb aga niisugu- se strateegia puhul tarvis vähemalt kaht head õõnsust. Paraku ei ole alati võimalik leida mitut lähestikku paik- Pesakastid nevat sobiva suurusega ja hõivama- ta puuõõnsust, iseäranis tänapäeval, kus metsi hooldatakse ja majanda- takse üsna tugevalt. Teineteisest liiga kaugele jää- õõnetuvile vad pesad ei võimalda vanalindu- Õõnetuvid saabuvad Eestisse märtsi teisel poolel. Nad on del poegi piisavalt kaitsta, sest üks meie teistest tuvidest märksa väiksemad ning eelistavad elada neist haub järgmist kurna ning teine peab käima poegadele toitu otsimas. salumetsades ja puisniitudel, kus leidub pesitsuseks vajalik- Hoopis ideaalne oleks leida väga suur, ke õõnsusi. Ent õõnetuvi pesitseb meelsasti ka pesakastides. kuid turvaline õõnsus, kuhu ühtae- Neid tasub linnu elupaikadesse panna, sest nii saame aidata gu mahuksid nii hooldamist vajavate poegadega pesakond kui ka uus kurn. kaasa selle vähearvuka liigi edukamale pesitsusele. Nii suure õõnsusega puud on kahjuks tänapäeval haruldus. Jaanus Elts Ent õõnetuvile sobivad ka inime- se meisterdatud pesakastid. Kui need estis pesitseb viit liiki tuvisid. panna sobilikesse elupaikadesse, on Foto: Uku Paal Foto: Neist üks on õõnetuvi (Columba võimalik selle liigi pesitsusele edukalt oenas). Hinnan­guliselt elab neid kaasa aidata. Seda on kinnitanud ka EEestis ainult 500–1000 paari. Paraku muude riikide kogemused. ei ole õõnetuvide arvukuse muutuse kohta võimalik ülevaadet anda, sest Õõnetuvi pesitseb pesakastis mee- vähearvuka liigina ei leidu neid ena- leldi. Soome linnuhuviline Eero mikul seirealadel. Siiski on arvatud, Haapanen on aastaid õõnetuvide- et kuni 1950. aastateni elas Eestis ga tegelenud ning rõngastanud üle tuhandeid paare õõnetuvisid, kuid 20 000 õõnetuvi. Tema andmetel 1960. aastatel vähenes arvukus kii- pesitses üks õõnetuvipaar suve jook- resti. sul ühes ja samas kastis suisa neli Pesapaigana eelistab õõnetuvi haa- korda. Seega tasub kastid teha kvali- varikkaid leht- ja segametsi. Ilmselt teetsed ja vastupidavad. on ta Eestis üks inimasustusega kõige Eestikeelses kirjanduses leidub vähem kokku puutuvaid tuviliike. mitu soovitust selle kohta, millise Muidugi ei kehti see sedastus kõik- suurusega pesakast tuleks õõnetuvile jal tema levikualal, näiteks Helsingis Õõnetuvi looduslikud pesapaigad on ehitada. Minu kogemuste põhjal saa- pesitseb õõnetuvisid arvukalt. Sealse näiteks rähnide rajatud puuõõnsused. vad tehispesad neid nõuandeid järgi- Vanhankaupunginlahti looduskaitse- Ent liigile on oluline, et sobilikke õõn- des pigem liiga kasinad ja tagasihoid- alal pesitseb eri aastatel 20–30 paari susi oleks lähestikku mitu likud ning meisterdada võiks suure- õõnetuvisid. maid pesakaste. Kasti põrandapind peaks olema Eesti ainuke õõnsuses pesitsev asjaolu, et pesitsuseks sobilikke õõn- nii avar, et see mahutaks vähemalt tuvi. Õõnetuvil on veel üks erisus: susi leiduks lähestikku mitu. Nimelt kolme õõnetuvi. Soomlaste kogemus- ta on meie ainuke suluspesitsev tuvi, püüavad õõnetuvid, nagu kõik tei- tele toetudes peaks pesakasti kõr- rajades pesa õõnsustesse. Keeruline sed meie tuvid, suve jooksul üles gus olema 50 cm ja põhja pindala on anda hinnangut, kas Eestis leidub kasvatada võimalikult suure järglas- 25 x 25 cm. Tõsi, õõnetuvid asus- küllaldasel määral suurte õõnsustega konna ning selleks rajatakse peaae- tavad ka väiksemaid kaste, näiteks vanu puid, kus õõnetuvi saaks oma gu korraga kaks pesakonda. Nõnda 40 x 20 x 20 cm, kuid ruumikamad järelkasvu turvaliselt kasvatada. Või asuvad nad järgmist kurna mune- kastid on siiski paremad. on just selliste õõnsuste vähesus põh- ma juba siis, kui eelmine pesakond Samuti arvatakse, et lennuava jus, miks selle liigi arvukus on võrd- on veel lennuvõimetu ja vajab toit- peaks olema suur: läbimõõt koguni lemisi väike. mist. Teised tuviliigid rajavad sel- 10 cm. Nõnda on linnul ohu kor- Õnnetuvide puhul on üksiti tähtis leks oma territooriumile uue pesa. ral võimalik kiiresti pageda, kuna

62 |222| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sobivas mõõdus pesakastides pesitsevad õõnetuvid meeleldi Mati MartinsonFoto:

Fo to: R iho Kinks

Õõnetuvi on teistest tuvidest märksa saledam ja väiksem. Teda on lihtne eristada tiival oleva kahe musta vöödi ning kaela rohelise metalliläike järgi vaenlasi on õõnetuvil palju ja vae- lähipiirkonda kuni kümme pesakas- ja enamasti paigutame kasti väike- valine väljapääs pesast võib maks- ti. Tehispesi võib panna päris lähes- se nurga alla. Seepärast on tehispe- ta elu. tikku, nende vahekaugus võiks olla sade põhja vaja panna saepuru või Pesakaste on vaja korra aastas vähemalt 20 meetrit. puulaaste. puhastada, sest vanalinnud ei kanna Muide, soomlas- poegade väljaheiteid pesast välja te kogemused näi- ning mitme pesakonna kohta kogu- Õnnetuvide puhul on üksiti tähtis tavad, et eriti meel- neb sinna üsna suur kiht väljahei- asjaolu, et pesitsuseks sobilikke divad õõnetuvidele teid. See mädandab kasti; väheneb kastid, mis on pai- ka pesa ja lennuava vaheline kaugus, õõnsusi leiduks lähestikku mitu. gutatud suurema- mistõttu kast muutub linnule ajapik- te veekogude kal- ku väikseks. lastele. Pesakastid võib panna üpris mada- Eero Haapaneni arvates eelistavad Ent suured pesakastid võivad ligi lale: kolme kuni viie meetri kõrgusele. õõnetuvid Soomes pesitseda pigem meelitada ka teisi liike ja mõned Pigem on oluline, et koht oleks tur- metsatukkades kui suuremates met- neist võivad pesakoha kitsikuses valine. Mõistagi tuleb kast kinnita- salaamades. õõnetuvi välja tõrjuda. Sellist kon- da puule kindlalt, et tormi-iilid seda kurentsi pakuvad näiteks hakk, jää- maha ei paiskaks ning munad ei saaks Pesamaterjal tuleks kaasavaraks koskel, sõtkas ja kodukakk. Pesadest kannatada. panna. Õõnetuvi on meie ainuke võivad mune ja poegi käia jahtimas Tuvisõprade kogemustest on tuvi, kes ise pesamaterjali ei kogu. aga oravad ja nugised, vanalindudele teada, et kui pesitsuskohti leidub pii- Tema looduslikud pesaõõnsused on on suur vaenlane kanakull. savalt, pesitseb lähestikku mitu paari ju alati kumerad ning seepärast pole õõnetuvisid. Seepärast tasub pesa- ohtu, et munad ühes kohas paigal Jaanus Elts (1966) on ornitoloog, mitme kaste paigutada rühmiti, näiteks ei püsi. Pesakasti põhi on aga lame linnuorganisatsiooni liige.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |223| 63 Metsast ja põllult Foto: Kaire Kuusemaa / Tammejuure mahetalu Tammejuure Kaire Kuusemaa / Foto:

Harilik kanep on kiiresti kasvav taim, võib sirguda koguni kahe meetri kõrguseks. Sügavale ulatuvad juured kobestavad hästi mulda

kanepikasvatus on alguse saanud. Kesk-Aasia soojema kliimaga alal kasvab ka india kanep, millest toode- takse narkootikume ja ravimeid. Euroopas kasvatatakse kontrol- litud ja nõuetele vastavaid hariliku Kanepi kanepi sorte, millel ei ole mõnu teki- tavat toimet. Nii et kui Eestis suvel ringi liikudes jääb mõni kanepipõld tee äärde, siis võib sellest rahulikult uus tulemine mööda sõita, sest kõik on seaduslik. Triin Nõu lest hakati umbes 10 000 aastat tagasi Pealegi on Eesti kliima liiga jahe, et kiudu eraldama. Jaapanis on arheo- kasvatada narkootilise toimega kane- arilik kanep on mõneti loogilistelt kaevamistelt leitud kane- pit avamaal. kurva saatusega põllukul- piseemniseid, mis pärinevad ajast Harilik kanep on üheaastane tuge- tuur. Kunagine paberi- ja 8000 a eKr. Hiinas on kanepilehe va lõhnaga püstine taim. Ta on üks tekstiilitööstuseH hinnatud tooraine kujutisi leitud neoliitilise ajastu keraa- maailma kiiremini kasvavaid rohttai- on mitmes lääneriigis olnud keela- mikalt, mis pärineb ajast 5000 a eKr. mi, võib sirguda kuni kahemeetriseks. tud taimede nimekirjas. Selle põh- Eestis on kanepiseemneid leitud Ühel taimel on kuni üheksa lehte, jus on muidugi lähisugulane india mitme linna keskaegsetest ladestus- need on sõrmjad ja kergelt saagja ser- kanep. Alles viimasel paarikümnel test, Soomes on kanepikiudu tehtud vaga. Õisik koosneb rohelistest õitest, aastal on harilikku kanepit hakatud kindlaks viikingiaja ladestusest. vili on hallikasroheline seeme, mille nii Ameerikas kui ka Euroopas taas Hiinas on kanepit peetud pühaks läbimõõt jääb alla 5 mm. üha rohkem kasvatama. taimeks, sealsed šamaanid kasutasid Kanep on kahekojaline ja tuul- teda tuleviku ennustamiseks. Aasia tolmleja. Isasõied paiknevad rippu- Kanep oli üks esimesi taimi, mil- arvataksegi olevat piirkond, kust vates pöörisjates õisikutes, emasõied

64 |224| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kanepi õied on hele- rohelised ja õitsevad kaua: juunist augustini

Kanep autotööstuse toorainena iiber­ klaasist, kanepi- jaF teiste taimede kiust moodustu- vast materjalist, toodetakse auto- paneele. Kanepi­ kiudu võib leida Audi, BMW, Fordi, Chrysleri, Honda, Mercedese, Mitsubishi jt autotootjate eri mude- litest. Kanada mees Derek Kesek plaanib luua kanepi- kütusel töötava lennuki, mille materjalist 75% hõlmab kanepi-

on kiud. riks end us H Marg Foto: tähkjates õisikutes. Taim õitseb juu- tootmine maailmas vähenenud mitu siiski ei ole, sest kanepi haljasmas- nist augustini. Külviaeg on mais-juu- korda. Siiski leidub veel ettevõtteid, si tekib ainult lühikesel ajavahemi- nis, koristatakse enamasti septemb- kes kanepikiudu nii puuvilla kui ka kul aastas. Tööstusliku tootmise jaoks ris. siidiga kangaks koovad. peaks neid sobivates oludes suures Paberitööstuse algusaegadel oli mahus talletama, ent see vähendab Seemne- ja kiutaim. Kanepit kas- ainus tooraine kanep ja linased kalt- efektiivsust. Pealegi sobib kogu kane- vatatakse eelkõige selleks, et saada sud. Kui nõudlus paberi järele kas- pi haljasmassist paberi tootmiseks seemneid ja kiudu. Need on head vas, arendati välja tselluloositööstus vaid veerand, aga puit kasutatakse toorained, millest toota paberit, teks- ära täielikult. tiili, biolagunevat plasti, värve, lakke, biokütust, kosmeetikat, toitu ja loo- Kanep on üks maailma kiiremini Kanep söögilaual. masööta. Kanepivarsi saab pärast kasvavaid rohttaimi, võib sirguda Kanepiseemneid peenestamist tarvitada multšina või võib süüa toorelt, loomade allapanuks. kuni kahemeetriseks. röstitult või idanda- Kanepiluu (varre sisemine puitu- tult. Seemned sisal- nud osa) segamisel lubjaga saab kerg- davad kuni 35% õli, segu, mida kutsutakse kanepibetoo- ja nüüd toodetakse peaaegu kogu millest kuni 90% on oomega-3- ja niks (ingl hempcrete) või kanepilub- maailma paber tselluloosist. Väikeses oomega-6-rasvhapped. Kanep ja lina jaks. Niisugust segu võib pruukida mahus toodetakse kanepist veel prae- on kaks taime, kelle seemnete sisal- siseviimistluses soojustuskrohvi või gusajalgi sigaretipaberit; ka mõnes dus on rasvhapete hulga poolest võr- soojustava täitematerjalina, katuse- ja teises paberitootes leidub kanepit reldav rasvaste merekalade omaga. seinapaneelidena. (kuni pool mahust). Kanepiseemned sisaldavad veel palju Tekstiilitööstuse tarbeks kiudu Kanep kasvab kiiremini kui puit- A- ja E-vitamiini, kaaliumi, magnee­ toota ei ole kerge, pealegi võeti taimed ja esmapilgul võib tunduda, siumi, fosforit, väävlit ja kaltsiumi. 1930. aastatel kasutusele süntee- et see on ideaalne lahendus, kuidas Kanep sobib väga hästi piima kui tilised kiud. Seetõttu on kanepikiu päästa maailma metsad. Päris nii see valguallika aseaineks, sest kanepi-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |225| 65 Metsast ja põllult Foto: Margus Hendrikson Margus Foto: Foto: Karin Tiit / Tammejuure mahetalu Tammejuure / Tiit Karin Foto:

Tänapäeval kasvatatakse harilikku kanepit eelkõige seemnete, mitte kiu pärast

seemned sisaldavad valku kuni nel- Seda laadi küpsetisi on ka teistel soo- Õlipressimise jäägid sobivad loo- jandiku nende kaalust. Vanad eestla- me-ugri rahvastel. Udmurdid küp- masöödaks. Nii võib poestki leida sed, kes ei teadnud biokeemiast küll setavad kanepikorpi ja marid sega- kanepi- ja teiste õlikultuuride koogiga midagi, tegid ajal, kui lehm ei and- vad kanepijahu riivitud leiva hulka, toidetud kanade mune, millel on suu- nud piima, just nimelt kanepipiima. millest hiljem küpsetavad kakukesed. rem kasulike rasvhapete sisaldus kui Selleks purustati kanepiseemned ja Kanepiseemneid leiab ka paljudest tavalisel kanamunal. Ka õuelindudele segati veega, kuni moodustus valge küpsetistest, müslist, šokolaadist ja on kanepiseemned kasulikud ja nad piimjas segu. Tänapäeval saab kiiresti möödunud jõuludest alates ka eesti- söövad neid hea meelega. sama tulemuse sau- või kannmikseri- maisest verivorstist. Poolas Sileesia Jahvatatud seemnetest saab kane- ga. Enne joomist tasub seemnemass piirkonnas on üks traditsiooniline pijahu, mida võib lisada näiteks küp- välja kurnata. jõulutoit kanepiseemnesupp. setistele, smuutidesse ja kastmetes- Vanad eestlased armastasid ka Väga väärtuslik on seemnetest pres- se. Ainult kanepijahust kohevat kuk- kanepitempi ehk jurssi teha. Tinglikult situd õli, mida saab kasutada toidu val- lit ei saa, sestap soovitatakse küpse- võib seda pidada põhjamaiseks pes- mistamisel või niisama süüa, näiteks tamisel lisada muude jahude hulka toks: kergelt röstitud seemned tambi- kala asemel. Kanepiõli läheb kerges- kuni kolmandiku ulatuses kanepijahu. ti peeneks massiks ja eemaldati seem- ti rääsuma, sestap soovitatakse seda Kanepiseemned sisaldavad kümnen- nekestad, seejärel võidi segule lisada hoida tumedas klaaspudelis külmkapis. diku süsivesikuid, lõviosa nendest on koort, praetud sibulaid ja jahu. Söödi kiudainetes, mis soo- kartuli või leivaga. Levinud oli ka dustavad seedimist. kanepi- ja teraviljajahust puder. Kanepikasvatus sai Eestis uue Kauplustestki võib Kuna harilik kanep oli veel 20. sa­jandi leida seedetegevust alguses üsna levinud ja tavaline taim, alguse pärast ühinemist Euroopa kergendavat seemne- siis mõnel pool lisati purustatud Liiduga. kestapulbrit. seemnemassi suisa pirukatäiteks. Värsketest kanepi-

66 |226| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kanepit koristatakse tavalise kombaini- ga. Kahjuks ei osata kanepi haljasmassi meil veel väärindada ja see küntakse lihtsalt mulda

Kanep aitab Tšernobõli muldasid puhastada

arilikku kanepit on ala- tes 1998. aastast istuta- tud Tšernobõli tuuma- jaamaH lähedale Ukrainas. Oma sügavale ulatuva juurekavaga aitab kanep mullast raskmetal- le eemaldada. Sama meetodit on kasutatud Itaalias Ilva terasetöös- tuspiirkonnas. Sellisel eesmär- gil kasvatatud kanepitaimed tihti enam ei kõlba toidu tootmiseks, neid kasutatakse tekstiilitööstu- ses või biodiisli tarbeks. Toksiine aitavad mullast eemaldada ka päevalill, sinep ja rebashein. Neid taimi on kasuta- tud ka Jaapanis Fukushima ala- del.

lehtedest ja -õisikutest saab pressida kanepileheteed. Eesti kanepiõli kuu- se: ühtlase ja kiire tärkamise korral mahla, mida võib lisada teistele mah- lub ka kodumaiste looduskosmeeti- ei lase ta kõrval tärkavatel umbroh- lasegudele või kasutada toidu valmis- katoodete koostisesse. tudel võimust võtta. Tema juur ula- tamisel. Kuivatatud lehtedest ja õisiku- Kanepikasvatus on Eestis laialt tub sügavale mullapinda ja nii saab ka test teed soovitatakse juua nendel, kel- kanda kinnitanud: väidetavalt kasva- muld kobestatud. Haigused kanepi- lel on õhtuti raske uinuda, sest kanepi- tati 2017. aastal siin kanepit juba 6000 taimi eriti ei kimbuta, ainult seemne- teel on rahustav mõju. Vanad eestlased hektaril, mis on Euroopas Prantsusmaa tega maiustavad linnud võivad natu- on kanepit pruukinud veel kõhutõbe- järel suuruselt teine kasvupind [1]. ke saaki vähendada. Kõige selle tõttu de, parasiitide ja nahahädade raviks. Selles, et kasvupind on suurenenud, sobib ta ka teravilja külvikorra kat- on kindlasti oma osa kanepiseemne- kestamiseks väga hästi. Kanep eelis- Kanepikasvatus sai Eestis uue te kohaliku kokkuostja heal tööl: too- tab suure huumusesisaldusega toitai- alguse pärast ühinemist Euroopa dang müüakse Euroopasse ja tagatak- nerikkaid kerge lõimisega muldasid. Liiduga. Enne seda oli kanepikasva- se kasvatajatele kindel turg. Vältida tasub raske lõimisega muldi ja tus õigupoolest keelatud, kuid siis Kuigi seemneid osatakse kodumai- kohti, kuhu koguneb liigvesi. avanes võimalus kasvatada Euroopa sel turul juba hästi väärindada, jääb Liidu sordilehel olevaid kanepisorte. põllule siiski suurem osa kanepi hal- 1. Efert, Tiit 2017. Eesti on suuruselt teine kanepikasvataja Euroopas. – Maa Elu Algusaastatel eksporditi kogu kasva- jasmassist ning see küntakse uuesti (Postimees), 29.06.2017. – maaelu.posti- tatud seemnesaak Lääne-Euroopasse, mulda. Soomes kasutatakse purusta- mees.ee/4161461/eesti-on-suuruselt-teine- kus kanepitooteid hinnatakse. tud kanepivarsi loomade allapanuks, kanepikasvataja-euroopas. Kuigi suurem osa saagist läheb eriti hobusekasvandustes, mis on põh- 2. Sillasoo, Ülle; Kukk, Toomas 2003. Kanepi ajalugu ja tänapäev. – Eesti Loodus 54 (10): praegugi välismaale, on tekkinud pii- janaabrite juures väga populaarsed. 458–462. savalt väiketootjaid, kes ise oma too- Ehk hakatakse ka Eestis lähiajal tarvi- dangut väärindavad ja nii võib poest tama muidki taimeosi peale seemnete. Triin Nõu (1986) on loodus- ja aiandus- leida kanepiõli, -jahu, -seemneid ja Kanep sobib hästi maheviljelus- huviline.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |227| 67 Panin tähele Fotod: Andri Baburin Fotod:

Hoolimata Peipsit tabanud sadamabuumist on Omedu jõe suudme kaldad veel betoneerimata

Omedu õngekonks on kau- nistatud kalasilmi imiteerivate Jutustus luust lohukestega õngekonksust

Andri Baburin veelaama. Jõudnud kaldaäär- Kogemus ütles, et seal sesse lõiku, kus roostikusse oli võib olla midagi põnevat. uuline ja hall suvehommik inimkätega kujundatud suu- Leotasin savitüki lahti ning Omedu jõe suudmes Peipsi rem liivane kaldariba, nägin sellest – otsekui šokolaa- looderannikul polnud just kogukat merikotkast raibet dist üllatusmunast – koorus Tparim valik väikeseks hommikuseks nokkimas. Kunagi oli see lind välja tumepruun kiviaegne paadiretkeks. Kuid kuna olin ennast Peipsi vesikonnas üliharulda- luust õngekonks. juba niikuinii voodist üles ajanud, et ne, kuid nüüd võib neid või Loomulikult ei sarnane- väheke lihaseid liigutada, siis polnud kalakotkaid näha peaaegu iga nud see tänapäevase, peene enam mõtet retke ära jätta. Nii lük- kord, kui järve ääres liikuda. roostevabast terasest indust- kasingi päevinäinud vanaldase Bella Sõudsin kaldale, et sündmust riaalühiskonna saavutusega. paadi jõekaldast lahti, istusin aeru- ligemalt kaeda. Minu lähe- Leitud konks oli nikerda- de taha ning tegin esimesed tugeva- nedes tõusis lind lendu ning tud ilmselt toruluust ning mad tõmbed. Tullide kaebliku kriuk- temaga koos ka ümberringi hoolega lihvitud, 4 cm pikk sumise saatel hakkas alus jõudsalt lii- käratsevad kajakad ja vare- ning 0,5 cm lai. Konksu kuma järve poole. Heitsin pilgu üle sed. Lähedalt nägin, et kotkas sääreosa ahenes ülaosas, õla sõidusuunas ja hindasin olukorda. oli nokkinud surnud rebast. jämeda- Laineid oli küll näha, aga muidu olid Tõmbasin paadi nina korjuse ma kesk- tingimused siiski rahuldavad. Ohtu, kõrvale liivaribale. Sikutamise osa kül- et ei jõuaks vastu tuult sõuda, polnud. käigus lükkasin aga kaldapinna- gedele Otsustasin aerutada piki kallast, sest lahti väikese savikamaka, mille oli uuris- et oleks näha ka midagi muud peale servast paistis välja tükk musta luud. tatud kaks

68 |228| EEsti LOODUs MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ümarat sõõri või lohku. Võimalik, et need pidid jäljendama silmi, andes konksule väikese kala ilme. Silma torkas konksu haagipool- ne ots, mis oli võrdlemisi lühike ja tömp ehk ilma kisuta. Sellise konksu- ga kalapüük nõuab suurt osavust, sest kisu puududes võib kala väga kerges- ti konksu otsast vabaneda. Seega sai leitud konksu kasutada eelkõige kui lanti või sikuskat suuremate ja apla- mate röövkalade peal. Ümbruses veel ringi vaadates leid- sin peopesasuuruse tüki tumedat lamedat luud, mis hilisemal uurimisel osutus inimkolju katkeks, ning samu- ti augustatud koerahambast ripatsi. Tükikese tuhandete aastate vanust inimkoljut võib leida kõige ootamatumast kohast Kas need leiud kuulusid ühte, näiteks kiviaegsesse matusesse, oli muidugi ral. Siis võis ta näiteks konksu abil raske öelda, sest rannariba oli trak- veekogu põhjast proovida välja tuua toritega segi pööratud, mistõttu ese- teispoolsusesse seiklema läinud tõbi- med ei asetsenud enam oma algsetel seid inimhingi või siis kinni püüda kohtadel. allilma peitunud saakloomade pere- meesteks olevaid vaime, et need oma Euroopas on õngekonksud kiviaeg- kalaparved või loomakarjad taas ini- sete asulate kultuurikihi leiumater- meste maailma tooksid. jali tekkinud hilispaleoliitikumis Koerakihvast ripats võis olla kinnitatud Õngekonks on tähtis ka mitme 12 000 aastat tagasi. Ida-Saksamaalt riiete külge rahva loomismüütides. Mõne rahva Wustermarki kiviaja-asulast leitud loomismüüdis sukeldub veelind vee- konksu vanuseks on radiosüsiniku- kogu põhja ning toob pinnale nokaga meetodil määratud ka 17 000 aas- tilistel asjadel võib olla teine ots- muda, millest saab maa. Ent mõnel tat, kuid see oli tehtud ilmselt fos- tarve, näiteks sümboolne väärtus. pool sikutab mütoloogiline esivanem siilsest mammutikihvast ajal, kui see Niisuguseid esemeid on leitud nii merepõhjast maismaa välja hoopis elukas oli Saksamaal juba välja sur- eraldi ohvriandidena kui ka hauapa- õngekonksu abil. nud. Ka need vanemad konksud olid nuste hulgast. Kiviaja inimene elas üpris muut- ilma kisuta ning asulakohtadest lei- Indoneesias Alori saarel Tron Bon likus keskkonnas. Harjumuspärane tud kalaluude analüüs näitas, et oli Lei koopast leitud paleoliitilisest nai- tundra võis asenduda metsaga või püütud põhiliselt suuremaid kalalii- sematusest avastati viis mereteokar- vastupidi, mets kidurama taimesti- ke, nagu haug ja lõhe. Eestisse jõud- bist valmistatud õngekonksu, mis kuga. Meri võis taganeda või ujuta- sid õngekonksud üsna varakult, sest olid paigutatud hauapanustena skele- da üle suuri alasid. Meres võis tekki- ühe kaheosalise konksu katke on lei- ti kolju juurde. Asulakoht ise oli kuni da või kaduda saari. Sellised muutu- tud juba meie vanimast asulast, Pulli 22 000 aastat vana, kuid dateeringu sed kinnitasid ümbruskonna ebapüsi- mesoliitilisest asulast. järgi oli matuse vanus 12 000 aastat. vust. Seetõttu võis kogukonna vaim- Enam kui kisu puudumine häm- Vanuselt järgmine õngekonk- setel liidritel olla kombeks igal aastal mastas minu peos olnud konksu se sisaldav matus on leitud Siberist sümboolselt taas luua maapind, mida puhul aga see, et tal puudus sale- Baikali äärest ning selle vanuseks asustati. Kuna kiviajal eelistati elada damas ülemises otsas nööri kinni- on määratud 9000 aastat. Meie lähi- veekogude kallastel, siis võidi ka igal tuskoht. Polnud ei puuritud auku, ümbrusest on õngekonkse kiviaeg- aastal teatud astronoomilisel hetkel ei luusse uuristatud sooni ega jäme- sete hauapanustena leitud Karjalast, sooritada õngekonksu vette ohver- dat tippu, mis takistaks seotud nööri Rootsist ja Asti järve äärest Lätist, damise rituaal, et jõgi või järv kodu- maha libisemast. See aga oli juba õngekonksu on kujutatud ka asulat üle ei ujutaks. Tseremooniates suurem mõistatus, sest kui kala tuge- Skandinaavia Bohusläni piirkonna kasutatud esemeid võime leida veel vamalt sipleb, tuleb nõrgalt kinnita- kaljujoonisel. tänapäevalgi. tud konks nööri küljest lahti ja kala pääseb minema. Selline töövahend Šamaan pidi sekkuma kogukonna Andri Baburin (1965) on amatöörarheo- pole tõhus. Aga pealtnäha ebaprak- ellu nii haiguste kui ka näljahäda kor- loog, erialalt veterinaar.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |229| 69 In memoriam Volli Kalm 10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017

artu ülikooli rektor profes- sor Volli Kalm oli geoloog, teadlane, õpetaja, tippjuht ja Tühiskonnategelane, kes Eesti geoloo- gidele ja paljudele maateadlastele väl- jaspool Eestit oli lihtsalt Volli. Nii on ka meil, tema lähematel kolleegidel, põgusas tagasivaates lihtsam kutsuda

Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees Tartu Ansu / Margus Foto: teda Volliks – antagu see omamehe- likkus meile andeks.

Volli Kalm sündis noorima võsuna Vändra lähedal Alustes õpetaja peres, kus looduslähedane maaelu kulges koos venna ja õega. Pärast Vändra keskkooli lõpetamist astus ta Tartu ülikooli, mille lõpetas 1976. aastal geoloogina. Miks just geoloogia? Küllap see- tõttu, et unistused palju ja kauge- le reisida saaksid teoks. Tavaliselt käidi geoloogiapraktikal tolleaegse Nõukogude Liidu eri piirkondades. Samuti olid maateaduste üliõpilaste seas ülipopulaarsed semestri vahe- aegadel ette võetud tali- ja mägimat- kad eelkõige mäestikupiirkondades. Võib-olla just nendel matkadel saa- dud esmased muljed liustikel käimi- sest ja üldse liustike tajumine hak- kas tollasel noorel geoloogiatudengil seostuma loengutes kuuldud ja õpi- kutest loetud jäätumisteooria ja glat- siaalgeoloogia probleemidega, millest hiljem sai tema teadustöö põhisisu. Volli tudengiaega jäävad väga intensiivsed geoloogilised, geomor- foloogilised ja kronoloogilised uurin- gud viimase Skandinaavia liustiku levikualal, sealhulgas Eestis ja lähi- ümbruses. Selleteemaliste uuringute keskus oli akadeemik Anto Raukase eestvedamisel Tallinnas Eesti TA geo- loogia instituudis ja juba tudengi- na oli Vollil võimalus minna sinna Volli Kalm rahvusülikooli 98. aastapäeva aktusel 2017. aastal erialapraktikale. Kuid ta ei pandud

70 |230| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri seal proovile üldse glatsiaalgeoloo- gia vallas. Oma esmase kogemuse kvaternaarigeoloogias sai ta hoopis Lämmijärve põhjasetteid uurides, erakogu Fotod: samal teemal tegi ta 1976. aastal ka ülikooli diplomitöö. Huvi glatsiaalgeoloogia vastu siiski ei vaibunud ja koostöö Anto Raukasega jätkus aspirantuuris, mille lõpus, 1984. a, kaitses Volli geoloo- giakandidaadi väitekirja „Jääjõeliste setete koostis, kujunemine ja majan- duslikud kasutusvõimalused Eestis“. Juba aspirantuuri ajal hakkas Volli õpetama Tartu ülikooli bioloogia- geograafiateaduskonna geoloogia- kateedris, ta pidas näiteks loenguid kvaternaarigeoloogiast, sedimento- Doktorantide juhendamine käis ka teaduskonverentsi raames korraldatud ekskur- loogiast, geomorfoloogiast, geoar- sioonide ajal. 2008. a Poolas peavad küsimustele vastama Volli Kalmu viimased heoloogiast ning juba enne järeldok- väitekirja kaitsnud doktorandid Kadri Sohar ja Katrin Lasberg torantuuri valiti ta dotsendi ameti- kohale. geoloogia professoriks, ühtlasi oli ta kide selgus tõi talle toona „tudengi- Järeldoktorantuuri läbis Volli pro- instituudi juhataja ning 1995–1998 vaenlase“ tiitli. Ajakirjanduslik hüüd- fessor Nat Rutteri juures Alberta bioloogia-geograafiateaduskonna nimi „jäämees“ põhines arvatavasti ülikooli kvaternaarigeoloogia osa- dekaan. sidemel liustikega ja vähesel emot- konnas aastail 1988–1989. Põhiline See oli suurte ümberkorraldus- sioonide väljanäitamisel. Näiliselt uurimisteema oli eri settetüüpide ja te ajajärk teaduses ja kõrghariduses. ilmutas „jäämees“ end ka ajal, kui ta (paleo-)muldade mineraloogia ning Volli jätkas teadusuuringuid pinna- teatas lõbusalt, et oli eksmatrikulee- sellest lähtuvad keskkonna- ja paleo- kattegeoloogia vallas ja tegi koostööd rinud oma poja bakalaureuseõppest kliimakäsitlused. Uuringute tulemu- arheoloogidega. Näiteks aitas rönt- ja toonase haridusministri doktori- sel ilmus publikatsioone nii Hiina genmeetod teha kindlaks Narvast, õppest. lössidest kui ka paleomuldadest Kudrukülast ja Kundast leitud savi- Aktiivne geoloogiaga tegelemine Venezuela Andides. pottide mineraalse koostise ja nõnda jäi küll sellel ajal paratamatult veidi Albertast sai alguse elukestev selgitada savi päritolu ning tulekivi tagaplaanile, kuid seda edukam oli koostöö Põhja-Ameerika silmapaist- määrangud võimaldasid täpsustada doktoritööde juhendamine: sellesse va geoloogi, pedoloogi ja klimatoloo- nende leiuala. perioodi jäi neli edukat kaitsmist. gi William (Bill) Mahaneyga. Ühiseid Edasiste glatsiaalgeoloogiliste Samuti jätkus varasema uurimisand- uuringuid on tehtud Venezuela uuringute eesmärk oli selgitada välja mestiku publitseerimine. Vaba kabi- Andides – selgitamaks jäätumis- Eesti liustikusetete koostis, levik ja netti Vanemuise tänava õppehoo- te kronoloogiat –, Põhja-Rootsis ja vanus. Sealjuures keskenduti liusti- nes kasutas semestri jooksul koos- Norras liustike, paleokliima ja mure- ku all toimunud protsessidele, aga tööpartner Ameerika Ühendriikidest nemisprotsesside teemadel, aga ka ka glatsiotektoonikale ja paleohüd- professor Jim Aber, kellega tehti Alpides, et teha kindlaks Hannibali roloogiale. Jätkusid välitööd ja sta- katset kaardistada ja interpreteeri- sõjaretke (218 eKr) võimalikkus ja žeerimine väljaspool Eestit: väli- da Eesti liustikureljeefi, rakendades marsruut eelkõige geoloogia, geo- tööd Põhja-Rootsis (1992, 1993) ja kaugseire võimalusi. morfoloogia ja keskkonnaaspekte sil- Venezuelas (1994, 1995), enesetäien- Pikem vastukülaskäik leidis aset mas pidades. Nende tööde laiem ees- damine Norras Åsi põllumajandus- 2000. aastal, põhisiht oli uurida glat- märk oli selgitada välja parimad või ülikoolis (1994). siotektoonilisi nähtusi. Külaskäigu tõenäolisemad alad arheoloogilisteks ajal juhendas Volli ka kraadiõppureid, kaevamisteks, et täita lünki teadmis- Elu muutus veelgi kiiremaks, kui kes uurisid igikeltsa nähtusi, näiteks tes Hannibali sõjaretke kohta. Volli asus tööle Tartu ülikooli õppe- kivirõngaid. prorektorina (1998–2003), kus ootas Pärast järeldoktorantuuri jätkas ees üleminek uuele 3 + 2 õppesüs- Naasnud rektoraadist, hakkas Volli Volli tööd TÜ geoloogiainstituudis, teemile. Ilmselt need asjaolud, aga ka ennast usinasti kurssi viima uuemate kus ta 1992. aastal valiti rakendus- asjaajamise sirgjoonelisus ja eesmär- teadustulemustega. Vahepeal tegi ta

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |231| 71 In memoriam

reid. Tehtud töö võtsid kokku piir- konna jäätaande ja sellega seotud jääjärvede arengu ajalis-ruumilised mudelid. Eeldades, et jäätumisala järvedes leiduva järvelubja akumulatsioon toi- mus järk-järgult, sedamööda, kuidas taandus jääserv, oli ühe projekti ees- märk selgitada välja kõnealuse lubi- sette vanus ja isotoopkoostis, et nii taastada liustikutaane. Need oleksid pidanud ühelt poolt heitma valgust jäätaande ajale ja kiirusele, teisalt aga tolleaegsetele kliimatingimustele. Ent õige pea selgus, et lubisete akumulee- rus üsna ühel ajal väga ulatuslikul alal. Volli naeris ka ise õhinal, kuidas kõike seda tuleb teadusprojekti aruandes seletama hakata. Samal ajal otsis Volli kontak- ti Prantsuse ja Šoti uurijatega, kes olid isotoopmeetodeid edukalt kasu- tanud, dateerimaks jäätaanet. Nimelt leidub jäätumisaladel väga palju suuri rändrahne, mida liustik on eneses kandnud ja mis on jää sulades järk- järgult maha jäänud. Rõhtsatel pinda- del paiknevad suuremad rahnud on eeldatavasti püsinud niimoodi pai- gal kogu jääajajärgse aja, olles üht- aegu pideva kosmilise kiirguse mõju all. Nõnda hakkab kvartsikristallides akumuleeruma Be-10 isotoop. Kuna selle akumuleerumiskiirus on teada, siis saab siit välja arvutada 2010. a Saksamaal Greifswaldi lähedal. Volli Kalm puhastamas paljandit Eemi jää- ka aja, kui kaua üks või teine ränd- vaheaja (u 130 000 – 115 000 aastat tagasi) setetes rahn on allunud kiirgusele ehk mil- lal konkreetne rahn on jääst välja sulanud. Teatavasti on jäätumisala- kiire põike linnageoloogiasse. Ajend analüüs ja muidugi jäätumiste tee- del palju rändrahne, seetõttu võimal- oli linnade kohta talletatud rikkalik mad. Üha enam kuulsime teda arut- dab see ühtne meetod teha hulganisti geoloogiline andmestik: vajab ju iga lemas selle üle, kui vähe on publitsee- dateeringuid ulatuslikel aladel. ehitus geoloogilisi uuringuid. ritud andmestikku Loode-Venemaa See isotoopidel põhinev moodus Lisaks tööle fondimaterjalide- jäätaande geoloogia ja eelkõige kro- erineb tunduvalt teistest vanuse mää- ga käis ta ise kohal suuremate ehi- noloogia kohta. ramise meetoditest, mille korral on tiste vundamendiaukudes. Näiteks Et neid lünki täita, koondas ta keerukas leida dateerimiseks sobi- Tigutorni kaevest leidis ta väga süga- uurimisrühma ning võttis käsile vat materjali, pealegi paiknevad seda- valt mineraalsete setete vahelt tur- kolm uut doktoriprojekti. Kasutades moodi dateeritud setted väga ebaüht- bakihi, mis heidab valgust kunagise digitaalseid reljeefianalüüsi võima- laselt, mistõttu on kindlasti raskem Emajõe veetasemete muutustele või lusi, kaardistati koos kraadiõppuri- teha üldistusi ja esitada interpretat- Emajõe kujunemisele üldse. tega Baltikumi ja Loode-Venemaa sioone. Kuid nagu öeldud, jäid linnageo- liustikutekkelisi pinnavorme, mille Baltimaade teadlaste osavõtul on loogia uuringud ajutiseks teemavald- alusel oli võimalik taastada põhi- jäätaanet varemgi kirjeldatud sama konnaks. Päevakorda tuli hilisjääaeg- liste liustikuvoolude liikumissuu- meetodi põhjal ning tulemusi aval- sete jääjärvede areng, maalihked ja nad ning selgitada liustiku dünaa- datud ajakirjas Science. Sellest inspi- nendega seotud keskkonnariskide mikat mõjutanud geoloogilisi tegu- reerituna korraldas Volli nüüd juba

72 |232| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri rahvusvahelise rühma ja oma kraadi- kohe välitööl, praktikal või Kaara- tal, mis kuulus geoloogiainstituudile. õppuritega välitöid Loode-Venemaal Lauri talus Kanepi vallas. Mäletame Kuni viimase ajani kommenteeris ta Soome lahe ja Valdai kõrgustiku seda õhinat, millega ta suvekodust välitöödel või reisidel olles mööda- vahelisel alal. rääkis või seal tegutses, või kuidas sõitvaid tsikleid. Kuna ta valiti 2012. aastal Tartu lähematele kolleegidele ja kraadiõp- Volli Kalmu elutee katkes üle- ülikooli rektoriks, jäi ulatusliku- puritele nn talguid korraldas. Üht- kohtuselt vara, aga oma elu jook- mate plaanide elluviimine kolleegi- teist seal ju tehti, aga Volli ise nae- sul jõudis ta palju teha. Tema sulest de hooleks. Veel paari aasta jooksul ris, et ei või tudengeid tööle panna, on ilmunud üle saja kõrgetasemelise käisime proove kogumas Karjalast muidu hakatakse süüdistama välja- teaduspublikatsiooni, tema juhendu- Arhangelskini ja ka Koola poolsaarel. pressimises ja odava tööjõu kasuta- sel on kaitstud kaheksa doktoritööd, Nõnda on kogunenud tohutu mater- mises. Ent kindlasti käis selliste tal- ta kuulus mitme rahvusvahelise eri- jal, mille laborianalüüs on aeganõu- gute juurde suitsusaun, mida mille- alaajakirja toimetuskolleegiumi, oli dev. Nii saadi 60 esimest vanusemää- gipärast usaldati kütma vaid mõni mitme rahvusvahelise erialaorgani- rangut alles mullu sügisel ning vahe- Saaremaalt pärit kolleeg või kraadi- satsiooni liige ja nende organisat- tult enne Volli ootamatut lahkumist õppur. sioonide Eesti rahvuskomitee esi- hakkas ringlema esimene teadus­ Paljuski oma kätega tehtud suve- mees. Aktiivse ühiskondliku tege- artikli käsikiri. Teadlasele kõige põne- majast oli saanud aasta ringi kasu- vuse tunnustuseks on Volli Kalmule vamal ajal, kus saab hakata tulemuste tatav maamaja. Veel enne rektoraa- antud Valgetähe IV klassi teenete- üle mõtisklema, neid interpreteeri- ti minekut oli Volli tihti arutlenud, märk. ma ja üldistama, jäi Vollil töö pooleli. kuidas ta hakkab maamajast Tartusse Paraku ei too see loetelu meile head Aga kolleegide nimel on siin koht, kus tööle käima mootorrattaga. kolleegi ja sõpra tagasi. Tunneme lubada, et see projekt viiakse kindlas- Rektoriks oleku ajal jäid moo- sügavat tänutunnet tehtu eest, lange- ti ellu. torrattasõidud muidugi harvemaks. tame pea Volli mälestuseks ning aval- Mootorratas oli olnud tema kirg juba dame kaastunnet lähedastele. Sellisena näeme meie, kolleegid, lapsest saadik. Aspirandina käis ta Volli tegemisi. Näiline „jäämees“ sulas välitöödel külgkorviga mootorrat- Kolleegide nimel Tiit Hang

Reinu „Unenäovabriku“ müsteerium Rein Ahas ja fenoloogiline „Toomingate aeg“ jää- vad meid veel kauaks lummama. Foto: Taavi Pae Taavi Foto: 10. detsember 1966 – 18. veebruar 2018 Pärast doktoritöö kaitsmist muu- tis Rein kardinaalselt oma uurimistöö eograafide peret on tabanud Siinkohal tasub suunda: võttis loodusgeograafia asemel suur kaotus. Vabariigi juu- meenutada, et käsile inimgeograafia, tehes seda veel- belinädalavahetuse eel püha- üks Reinu esi- gi edukamalt kui eelmise suuna puhul. päevalG suri Tartu ülikooli inimgeo- mesi artikleid oli Eesti Looduse Hoolimata lühikesest ajast, mis uue graafia professor Rein Ahas. 1986. aasta septembrinumbris avalda- suuna arendamisel kasutada oli, valiti ta Professor Rein Ahas oli ideaal- tud kirjatöö, kus on vaatluse all jõhvi- 2006. aastal Tartu ülikooli inimgeograa- se geograafi kehastus: lõpetanud ka õige korjamisaja fenoprognoos. fia professoriks. Rein oli aastail 2013– 1991. aastal Tartu ülikooli loodusgeo- Rein kasvas üles Järvseljal ja juba 2015 Eesti teaduste akadeemia uurija- graafia ja looduskaitse erialal, jätkas see asjaolu jättis jälje tema edasise- professor Tartu ülikoolis. ta õpinguid magistrantuuris (lõpetas le saatusele. Suurtest loodusmaasti- Reinu arendatud mobiiltelefonide 1994) ja doktorantuuris. 1999. aastal kest ümbritsetuna ja vanemate suu- positsioneerimisel põhinev metoodi- kaitses ta doktoriväitekirja Eesti ala natuna kujunes tema suhe ümbritse- ka võimaldab ühiskonna ajalis-ruumi- looduse fenofaasidest. vasse, mis väljendus ka hilisemates list käitumist ja inimeste tegevusruu- Just loodusteadused, täpsemalt tegevustes nii Tartu üliõpilaste loo- me senisest kiiremini ja põhjalikumalt fenoloogia, oli teema, millega Rein duskaitseringis (ringi president aas- mõõta ning leida lahendusi väga pal- jõudis esmalt ühe teadusharu esirinda. tail 1987–1991) kui ka Eesti rohelises judele ühiskonnas lahendust vajavate- Doktoritööga panustas ta märkimis- liikumises. le küsimustele ja otsustele. Ootamatu väärselt nn rohelise laine teooriasse, Teisalt oli Rein kaasatud Jaan Eilarti ja kõigile sõnulseletamatult valus saa- mille aluseks on fenoloogiliste faasi- vaimus looduse ja kultuuri ühtsuse tus katkestas selle eduloo, mida pea- de liikumise iseloomustus põhjapool- teemaringi. Tema tutvuskonda kuu- vad nüüd jätkama Reinu õpilased ja kera looduses. Avaldatud artikkel on lus arvukalt kultuuriinimesi ja teda kaaslased. enim tsiteeritud kogu valdkonnas ja jäävad meenutama luuletused, mil- Kolleegid kujunenud klassikaliseks uurimuse­ ks. lest nii mõnigi on vormunud lauluks. TÜ geograafiaosakonnast

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |233| 73 Kroonika

Talvest sai lõpuks talv 4.–7. nädal äärikuu keskpaigas alanud

talv on püsima jäänud. Wikimedia Lauri Kulpsoo / Foto: Tõsi, jaanuari eelviimasel nädalal oli järjestikku mitu plusskraadipäeva,N mis lumekihi pea- aegu olematuks õhendasid, ent siis läks taas külmemaks ja alatihti on sadanud ka lund. Erilist pakast pole Üks kolmest esimesest Eesti teaduste akadeemia sõbrast on riigikogulane Krista talv veel toonud. Seekord õnnestus Aru. Foto on tehtud 2012. aastal ERM-is Tartu suusamaraton korraldada täies mahus. Teaduste akadeemia on valinud esimesed teaduste akadeemia sõbrad esti teaduste akadeemia (TA) on kuse ette tooma; siseministeeriumi

Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: ajaloos esimest korda andnud osakonnajuhataja Ruth Annus süga- välja teaduste akadeemia sõbra va huvi ja imetoreda panuse eest aka- tiitlid.E Tunnustatud said aunimetuse deemia uudsetesse töövormidesse ja 31. jaanuaril riigikogu konverentsisaa- ideede eest, mis on aidanud kergen- 22. jaanuar: hommikul oli kojamees- lis toimunud TA 80. aastapäeva aktusel. dada teadlaste riikidevahelist liiku- tel jälle rohkem tööd Sõbra tiitli pälvisid Postimehe aja- mist, ning riigikogu liige Krista Aru kirjanik Marti Aavik, kes on aren- väärtuste väsimatu esindamise ja tut- danud akadeemias sündinud ideed vustamise eest kõigis oma ametites. 22. ja 29.01 ning 05. ja 12.02 löövateks ja populaarseteks avalikeks Loodusõhtud rahvusraamatu- üritusteks ning motiveerinud teadla- Eesti teaduste akadeemia / kogus: „Vastuoluline ja tundlik Loodusajakiri Gröönimaa“ (Guido Leibur); si oma peidus olnud mõtteid avalik- „Kingnoka ja mägigorillade maal“ (Rein Kuresoo); „Fäärid, Siber, Hawaii ja Juu Jääb“ Negavatt kingib Eestile (Villu Veski) ning „Sri Lanka ja Maldiivid“ (Tõivo Sarmet). 23.–24.01 Tallinnas arutati projekti nutikaid ressursisäästuideid Plan4Blue seminaril mereala eskkonnainvesteeringute kes­ kasutust Soome lahes. kus korraldab viiendat aas- 23. ja 25.01 ning 03., 05., 06. ja tat ressursisäästuvõistlust 13.02 Üritusi Tartu loodu- „Negavatt“, kus võistlevad 18–30-aas- majas: Matsalu loodusfilmide K festivali filmiõhtu; ERL säästva taste noorte nutikad ideed, millest pari- eluviisi töötuba; külastus- mad viiakse kuni 10 000 euro eest ellu.

päev; Maria Välja illustratsioo- Idee puhul võib tegu olla nii toote kui „Põhunõu“ Kuvatõmmis videost nide näitus „Eesti loomade ka teenusega, mis aitab säästa ressursse lapsed“, lemmikloomanäituse või edendada teadlikkust kodus, koolis, Eelmisel Negavati konkursil sai esiko- avamine ja Matsalu loodusfil- linnakeskkonnas või kogu maailmas. ha Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna mide festivali filmiõhtu. Esitatud projektide seast valitak- tehnikakõrgkooli projekt „Põhunõu“ 24.01 ja 10.02 TÜ loodusmuuseumi se järgmisesse etappi edasi viisteist üritusi: loodusõhtu Valdur parimat. Neid ootab 17.–18. märt- Mikitaga „Mida kukeseen sil ees seminar, kus koolitaja Mart teine 5000 ja kolmas 3000 eurot, et meist tegelikult arvab?“ ja Kikase ja mentorite käe all vormi- oma idee ellu viia. Teavet võistluse huvipäev „Aasta liigid“. takse ideid reaalsemaks. „Negavati“ kohta leiab võrgupaigast www.nega- 24.01 Tallinnas korraldati esimene finaali pääseb seitse kõige nutikamat vatt.ee ja Negavati Facebooki-lehelt. arengukoostöö ümarlaua säästva eluviisi töötuba, mis ja läbimõeldumat ideed, finaal toimub 31. mail. Esimene koht saab 10 000, KIK/Loodusajakiri

74 |234| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

käsitles mänguasju; plaanis on veel kuus töötuba. 25.01 Tallinnas toimunud galal „Helisevate maastike sümfoo- nia“ tunnustati konkursside „Aasta keskkonnategu“ ja

Foto: Villu Anvelt / www.eoy.ee Anvelt Villu Foto: „Aasta keskkonnasõbralik ettevõte“ parimaid (vt EL 2018, nr 2, lk 3). 25.01 Eesti looduseuurijate seltsi üldkoosolekul kõneles Peeter Nõges teemal „Mis selles Võrtsjärves kogu aeg uurida Kõige rohkem nägid aialinnuvaatlejad taas rasvatihaseid on?“. 25.01 Loodusõhtul Lahemaa rah- vuspargi külastuskeskuses Aialinnuvaatlusel loeti kokku Palmses rääkis Timo Palo klii- mast. 25.01 ja 08.02 Eesti ornitoloogia- ühingu hooaja eelviimane üle 44 000 linnu mälumäng ja finaal. aanuari viimasel nädalavahetusel päevadel valitsenud sulailm, mille üheksandat korda korraldatud tal- tõttu oli lindude vajadus toidumaja- visel aialinnuvaatlusel vaadeldi üle des leiduva lisatoidu järele väiksem. J44 000 linnu vähemalt 60 liigist. Keskmine lindude arv vaatluskohas oli

Kõige arvukam liik oli taas rasva- külmade talvedega võrreldes 20% väik- Jüriado Toomas Foto: tihane: peaaegu kolmandik vaadel- sem, kuid paljude vaatlejate teatel ei dud lindude koguarvust. Samamoodi olnud linde üldse näha. Põnevamatest kui eelmistel aastatel mahtusid esivii- liikidest kohati punarinda, käblikut, sikusse veel rohevint, põldvarblane, värbkakku ja hallõgijat. 25. jaanuar: lumi korraks peaaegu leevike ja sinitihane. läinud ja muru rohetab Vaatlustulemusi mõjutas vaatlus- EOÜ/Loodusajakiri

27.01 Kuressaares toimus loo- Tartus on ilmunud pealsete projekti teabepäev „Orhideed loopealsetel“. 27.–28.01 ning 03.–04., 10.–11. ja isemoodi taskugiid 17.–18.02 Perehommikud Eesti loodusmuuseumis. aanuaris esitleti Tartu et teekond ei kujuneks 27. ja 28.01 ning 03., 04., 10., linnaraamatuko- liiga sirgjooneliseks, ja 16., 17. ja 18.02 Looduse gus seik­lus­likku tee- edukamal ekslejal on oht Omnibussi sõidud Tallinnast: Jjuhti „Kirjanduslikud kohata oma rännakul ka retk „Tammsaare – me (eksi)rännakud Tartus“, Tartu Vaimu. palverännakute siht“; tal- mis kutsub inimesi linnas Teejuhi on UNESCO veretk „Veerohked joad“; uitama ja nägema paiku kirjanduslinna tegevus- Mulgimaale ja Vidzemesse; teistsuguse pilguga. te raames üllitanud linna retk „Ida-Viru jääpärlid ja Taskusse mahtuvast kultuuriosakond; teose on MustonenFest“; Riiga (Andres teejuhist leiab jalutuskäi- koostanud Katrin Raid, Adamson); pidulikule kami- kude soovituslikud mars- Halliki Jürma ja Maia naõhtule Palmses Lauri Vahtret kuulama; Riiga II ruudid ja teele jäävate Uue taskugiidi kaa- Tammjärv ning kujun- (Andres Adamson) ning jää- kohtadega seotud katken- nepilt danud Jaan Rõõmus. retkele Võrtsjärves asuvale did eesti ilukirjandusteos- Raamat on koostatud lin- Tondisaarele. test. Raamat pakub avas- naraamatukogu andme- 27.01–04.02 Näitus „Uudset ja tamisrõõmu nii tartlasele kui ka turis- baasi „Tartu ilukirjanduses“ järgi põnevat taimeriigist“ Tallinna tile; parema orienteerumise nimel on (teele.luts.ee). botaanikaaias. lisatud tänavakaart. Mehis Heinsaare 29.01 Eestimaa looduse fond kut- kõhkleja Bernard hoolitseb selle eest, Tartu linnavalitsus / Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |235| 75 Kroonika

sus osalema Läänemerest hooliva taluniku (Baltic Sea Farmer of the Year) konkursil. 29.01 Tartumaale kavandatava tselluloositehasega seotud pöördumise algatusrühm kohtus Tartu linnapea Urmas www.linnuvaatleja.ee Foto: Klaasiga. 30.01 Letipea maastikukaitseala asu- tamise 26. aastapäeval esit- leti Eesti loodusmuuseumis kogumikku „Letipea ja lood“. 31.01 ja 03.02 Keskkonnaameti üritusi: loodusõhtu „Otepää muutuvad maastikud“ (Tarmo Evestus) Otepää loo- Üks algajate raskusastme esimese vooru küsimustest: kes on pildil? duskeskuses ja märgalade päeva väliseminar Soomaal. Taas on alanud Linnuvaatleja lmateenistuse andmetel oli jaanua- ri keskmine õhutemperatuur Eestis –1,5 °C ehk 2 °C normist kõrgem. Kõige soojem (6,1 °C ) oli 2. jaanua- määramisvõistlus rilI Võrus ja kõige külmem (–14,4 °C) änavu kestab portaali Linnu­ ka hääle järgi helisalvestistelt. 22. jaanuaril Kuusikul. Sademeid tuli 36 mm, 73% normist. Kõige rohkem vaatleja kümnevooruline lin- Mõlema raskusastme kokkuvõttes (12 mm) sadas 24. jaanuaril Kihnus. numääramise võistlus veeb- parimatele on auhinnad, võitjad saa- Eesti keskmisena oli päikesepaistet Truarist novembrini. Iga kalendrikuu vad Photopointilt auhinnaks Pentaxi 23,3 tundi ehk 77% normist. alguses ilmub Linnuvaatleja kodule- binokli. Auhindu loositakse ka iga hel www.linnuvaatleja.ee viis küsi- vooru osalejate vahel. Auhinnad 01.–28.02 Akadeemik Teodor must Eesti lindude nimestikku kan- panevad välja Photopoint / Nordic Lippmaa (1892–1943) auks tud liikide kohta. Digital, ajakiri Eesti Loodus, kirjastus koostatud TÜ näitust sai vaa- Määramisvõistlusel on kaks ras- Tänapäev, Estbirding, Tartu ülikoo- data Tallinna ülikooli akadee- kusastet: algajad ja edasijõud- li loodusmuuseum ja Eesti loodus- milises raamatukogus. nud; raskusastme valib võistleja ise. muuseum. 01., 08. ja 15.02 Eesti loodusmuu- Vanusepiirangut võistlusel ei ole. www.linnuvaatleja.ee/ seumi Öökulli akadeemiad: Linde tuleb ära tunda nii fotodelt kui Loodusajakiri „Mikroplastik: salakaval pahalane – kas lahenda- matu või lahendatav prob- leem?“ (Lennart Lennuk); „Eksoplaneedid ja elu otsimi- Alanud on uue ne“ (Vladimir Goman; vene

keeles) ning kuidas toota ja Allikas: www.eoy.ee elada ümbritsevat kahjusta- Eesti linnuatlase mata (Reet Aus). 02.02–05.03 KIK-i keskkonnaprog- rammi 2018. aasta esimene ettetellimine taotlusvoor mahuga 14,7 esti ornitoloogiaühing annab linnuhuvilise vabatahtliku töö tule- oma kulu ja kirjadega välja musena. Kõvakaanelises köites värvi- Eesti haudelinde käsitleva raa- fotodega raamatu maht on 560 lehe- matuE „Linnuatlas. Eesti haudelindude külge ja formaat 210 x 297 mm. Atlase levik ja arvukus“; seda saab ette telli- on koostanud Jaanus Elts, Andrus Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: da kuni 15. märtsini. Kuus ja Eerik Leibak. Tegemist on viimase 25 aasta kõige Teavet linnuatlase ettetellimise põhjalikuma Eesti haudelinde käsit- kohta leiab aadressilt https://www. leva raamatuga. Kauaoodatud teos eoy.ee/node/1089. 5. veebruar: hea tahtmise korral põhineb aastatel 2003–2009 tehtud kannatab ka Tartus suusatada välitöödel ning on valminud üle 800 EOÜ/Loodusajakiri

76 |236| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

miljonit eurot. 02.02 Rahvusvahelise märgala- päeva konverents „Tüüpiline sookonverents – Eesti soode

Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: klassika“ Tartus. 03.02 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu matkasarja EV 100 talvisel matkal tehti tutvust talviste rahvakalendripäevadega. 05.02 Eesti maaülikooli 26 metsa- teadlast ühinesid Euroopa metsateadlaste ühispöördu- misega, milles kutsuti üles Kalle-Priit Pruudeni jääkoer kannab igati ajakohast nime „Vabariigi valvur“ kliimamuutuste leevenduseks metsi julgemalt majandama. Seekord sai Tartu jääkuju välja tõesti 07. ja 14.02 Tartus ja Tallinnas sai osaleda ERL rohelise tee õhtul „Kuidas mõjutab põlev- idamaa uusaasta alguses kivi kaevandamine kohalike artus on pikki aastaid olnud koera. Skulptuur avati kirjanduslin- inimeste elu?“. kombeks püstitada idamaa- nale kohases ja samas idamaahõn- 08.–09. ja 12.–16.02 KIK-i kesk- konnaprogrammi keskkon- de uusaasta saabudes kesklin- gulises õhkkonnas: põrisesid taiko- nateadlikkuse infopäevad na jääskulptuur. Mitte alati pole seda trummid, algupäraseid linnahaikusid T mitmel pool Eestis. plaani soosinud üha heitlikumaks mitte ainult ei loetud ette, vaid kuvati 08.02 Eesti harrastusteaduse ühingu muutuvad ilmad. Näiteks 2016. aas- jaapanipärases kujunduses ka hoone ümarlaud Tartus. tal söandati kujur Ekke Väli jäätaies seinale. Linnakirjanik Mika Keräneni 08.02 Loodusõhtul Vapramäe loo- „Suudlevad ahvid“ Tartus külmhoo- haikud olid seejuures pühendatud dusmajas kõneles Valdur nest välja Raekoja platsile tuua alles aktuaalsele teemale: Tartut ähvarda- Mikita oma raamatust märtsis, mõnel aastal on taies aga vale tselluloositehasele. „Kukeseene kuulamise kunst”. väga kiiresti sulama hakanud. Omamoodi nüansi lisas üritusele 11.02 RMK Elistvere loomapargi Tänavu sai kuju vähemalt avatud seegi, et jääkoera olid uudistama tul- külastuskeskuses pidas ette- õigel ajal, idamaa uue aasta esime- nud ka Lõuna-Eesti koertekasvatajate kande Madis Leivits. se täispäeva õhtul; iseasi, kui palju klubi liikmed koos oma neljajalgsete 14.02 Keskkonnaministeeriumi part- talle päevi antakse. Kollase maa- sõpradega. nerpäev ja ministri metsan- dusnõukogu kohtumine. koera aasta puhul on kujur Kalle- 14.02 Eesti loodusmuuseumi tre- Priit Pruuden meisterdanud jääst Loodusajakiri pigaleriis avati fotonäitus „Liblikate armulukud ja -võt- med“. 15.02 RMK Kabli külastuskeskuse Linnusõbrad ööretk Laiksaare lammimetsa saavad osaleda Ökorallil loodusrajal Pärnumaal.

innuvaatlejate klubil Estbirding Ökoralli on linnuvaatlus, kus (www.estbirding.ee) on tavaks kirja lähevad need liigid, mille vaat- korraldada igal lemisel ei ole pärast kodust lah- Laastal ka mõni võist- kumist üldjuhul kasutatud Jüriado Toomas Foto: lus, näiteks mullu mootor sõidukeid. otsiti Rarileidja raa- Rohkem infot võistluse mes võidu haruldasi kohta ja osalejate mul- 16. veebruar, Leedu vabariigi linnuliike. Tänavu on jeid oma retkedest 100. aastapäev otsustatud pöörata roh- leiab Ökoralli kem tähelepanu kodu- blogist okoralli. ümbruse linnuliikidele blogspot.com.ee. ja tervislikele eluviisi- 16.02–05.03 Otepää gümnaasiumis dele: peetakse võist- Estbirding/ sai uudistada Urvaste külade lus „Ökoralli 2018“. Loodusajakiri seltsi eestvõttel rändavat näi-

autoriõigusAllikas: www.estbirding.eeMTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 EEsti LOODUs |237| 77 Mikroskoop

ustlaglesid on meie aladel võimalik kohata eeskätt sügisrände ajal. Nad võta- vad korraks aja maha, peatuvad mõnel

M MartinFoto: Vesberg Lääne-Eesti rannaniidul ja söövad üle pika aja kõhu jälle korralikult täis. Tavaliselt liiguvad nad väikeste parve- dena, vahel ka üksikliikmetena valge- põsk-laglede parves, kuid see isend oli täiesti üksi. Pilt on tehtud oktoobrikuus. Avastasin ta ühelt Põhja-Saaremaa sadama muruplatsilt, kus lind parasja- gu rändepeatust tegi. Käisin teda isegi mitu korda vaatamas: lagle püsis samas kohas paigal ligi kaks nädalat. Tuli varu- da vaid natuke kannatust, võita linnu sel ja pälvis Eesti Looduse eriauhin- Ootame noorteküljele kuni 16-aas- usaldus ja ta lasi endale väga lähedale. na. Martin on 15-aastane ning õpib taste noorte tehtud loodusfotosid. Paari nädala jooksul sai lind korralikult Saaremaa ühisgümnaasiumis. Ta on Saada huvitav, kaunis või lihtsalt puhata ning suundus edasi rändele. teinud loodusest ülesvõtteid neli aas- hästi õnnestunud foto e-posti teel Selle fotoga osales Martin Vesberg tat, enim meeldib talle pildistada lin- [email protected]. Eesti Looduse mullusel fotovõistlu- de-loomi. NUPUtA! 1. Eesti Loodus on igal aastal, 2. Siin on neli pusletükki selles ajakirjanumbris leiduvatest fotodest. Otsi alates 1996, valinud aasta puu. üles need pildid, kuhu tükid sobituvad, ja saada vastus küsimusele „kes või Mis aasta puud on siin peidus? mis on pildil?“. Pane vastusena kirja puu ja selgita välja aasta, millal ta oli c valitud aasta puuks! a

a AGISMONOT b b HAPASILK d c ANÜPUNUK d AHVER e LAJUDOUP

astuseid ootame hilje- vastused on õiged. Lisa alati oma nete eest sai loosiauhinna, kirjastu- malt 19. märtsini aadres- vanus, muidu loosimisel osaleda ei se Varrak raamatu „Õpilase teadus- sil mikroskoop@loodusaja- saa! Õiged vastused ja auhinnasaa- entsüklopeedia“ Marleen Tamm. kiri.eeV või paberkirjaga meie toi- ja anname teada järgmises numbris. Toimetus võtab võitjaga ühendust! metusse. Kirja teemaks märki- Õiged vastused: a) Piirissaar, ge „Mikroskoop“. Auhinnaraamat Veebruarinumbri võitja b) Kassari, c) Vilsandi, d) Hiiumaa, kirjastuselt Varrak loositakse välja ja vastused e) Vaindloo. Ristsõna vastus: kamuf- kõigi kuni 16-aastaste vahel, kelle Veebruarinumbri nuputamisülesan- laaži.

78 |238| EEsti LOODUs MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 20. märtsiks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjatel palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti lahendanute vahel loosime välja Eesti Metsa aastatellimuse. Eelmise ristsõna õige vastus on „ ... nime pärast prootea peal, ... andmed saanud oled“. Kokku saime 51 õiget vastust. Veebruarinumbris meeldisid enim artiklid rahvussümbolitest ja Hendrik Relve reisikiri. Ristsõna auhinna, Eesti Looduse poolaastatellimuse, võitis Anne Särg Võhmast.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 Eesti LOODUS |239| 79 Ajalugu/sünnipäevad

80 aastat tagasi

Sõjavägede ülemjuhataja, Tartu ülikooli Foto: Rein Kuresoo Foto: audoktor kindral Johan Laidoneri asja- tundlikul korraldusel ja juhatusel on Eestis toimetatud kõrgeväärtuslikke geofüüsilisi ja geodeetilisi uurimistöid, ja välja arendatud esmajärguline kartograa- filine töökeskus. Viimase poolt sooritatud kartograafilised tööd on suure tähtsu- sega alusmaterjaliks kõigile Eesti loo- dusteaduslikkudele eriharudele. Kindral J. Laidoner on püsivalt olnud kontaktis Loodusuurijate Seltsiga ja jälginud siin Pehme talve rasketes oludes on hüljestel keeruline poegida. Õhuke jää on petlik ja tehtavat tööd, astudes omalt poolt sageli samme selle töö soodustamiseks suurem torm võib selle jääsupiks muuta. Beebikarvas hüljes pole veel päris veeloom ja selle vajaduse rõhutamiseks. Samuti ega pea meres pikka aega vastu. Õnnelikumad jõuavad ema abiga siiski randa, kus on kindral J. Laidoneril suuri teeneid kiskjad neile hõlpsamini ligi pääsevad. Sellel hallhülgepojal on pooleldi tite- ja poo- looduskaitse mõtte elluviimisel [Eesti leldi päriskarvastik ning ta šansid merekõlblikuks saada on juba päris head Vabariigi 20. aastapäeva puhul valitud Loodusuurijate Seltsi auliikmed, 1938: 3] Paastukuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi 125 (snd 1893) 03.03 Ants Haljaste, füüsik 40 aastat tagasi 15.03 August Vaga, botaanik (srn 1960) 04.03 Henn Voolaid, füüsik 05.03 Juhan Jõudu, põllumajandus- 115 (snd 1903) Mis, kas juba ilmunud? Tõmban kiirusta- teadlane 13.03 Eduard Viirok, dendroloog ja metsan- des mantli ülle ja torman kioski juurde 10.03 Mare Ruusalepp, astrofüüsik dustegelane (srn 1937) Riia ja Võru tänava nurgal. Köhatan ja 14.03 Aarend-Mihkel Rõuk, geograaf ja kir- küsin: „Palun, kas „Eesti Loodust“ on? 110 (snd 1908) jastustöötaja (srn 1997) Ajalehehunnikute vahelt kostab lühike 10.03 Arnold Humal, matemaatik 70 (snd 1948) „ei“. Egas midagi, vahest näkkab järgmi- (srn 1987) 02.03 Eva Kastepõld, ornitoloog ses kohas. Põikan läbi kaubamaja kõrval 15.03 Karl Kuno Thure von Uexküll, saksa 10.03 Anu Kollom, mükoloog asetsevast kioskist. Sama küsimus ja sama arstiteadlane ja semiootik, TÜ audok- 12.03 Lilian Järvekülg, molekulaarbioloog vastus. Bussijaama kiosk. Kordan oma küsi- tor (srn 2004) ja taimeviroloog must. Vastuseks saan: „Otsas.“ See sisendab 28.03 Jakob Palk, puuviljandusteadlane ja 19.03 Peep Lassmann, pianist ja harrastus- pisut lootust. Jalakäijate sild. Nõukogude sordiaretaja (srn 1991) ornitoloog väljak. Barclay de Tolly plats. Ülikooli pea- hoone. Viimaks tõttan peapostkontorisse. 100 (snd 1918) 65 (snd 1953) Asun järjekorda. Üks mehehakatis uudistab 21.03 Peeter Müürsepp, mehaanikateadla- 21.03 Raivo Tamkivi, füüsik, teadusparkide mu punetavat nägu, eest lahti joppi, sora- ne ja teadusajaloolane (srn 1999) rajaja (srn 2012) kil vuntse ja kuklasse vajunud mütsi. Peas 95 (snd 1923) 30.03 Kai Rünk, botaanik, sõnajalgade vilksatab mõte, et sarnanen vist pisut röövli 01.03 Raimund Piirvee, metsandusteadlane tundja või vähemalt purjus onuga. Kohendan (srn 2011) 60 (snd 1958) end veidi ja astun kioskööri ette: „Kas „Eesti 12.03 Olaf Imelik, füsioloog ja publitsist Loodus“ on ilmunud?“ Vastus kõlab tuttav- 19.03 Vello Kaskor, Eesti Looduse biblio- (srn 2014) graaf likult: „Ei, ei ole.“ [Vello Paatsi: Kolmveerand 18.03 Charles Villmann, atmosfäärifüüsik ja meetrit looduse kirjasõna, 1978: 136] 25.03 Tiit Hang, kvaternaarigeoloog astronoom (srn 1992) 25.03 Vahur Tiideberg, dendroloog 90 (snd 1928) 26.03 Alar Karis, molekulaargeneetik, ERM-i 03.03 Jaan Lepajõe, põllumajandusteadla- direktor ne (srn 1999) 20 aastat tagasi 55 (snd 1963) 18.03 Vello Past, keemik (srn 2014) 04.03 Ants Animägi, looduskaitsja 23.03 Juhan Lasman, Ida-Virumaa fotograaf 06.03 Urmas Sellis, ornitoloog Värbkakk ei lahku pesalt nii tühise häirija (srn 2007) 16.03 Monika Salo, Eesti Looduse pärast nagu pesapuud klopsiv inimene. 28.03 Koit Lääts, keemik (srn 2008) keeletoimetaja Tal niigi muresid: kärbid-nirgid võivad 17.03 Teet Koitjärv, looduskaitsja sisse kribida, kaasa kanakulli küüsi jääda... 85 (snd 1933) 23.03 Jaak Nilson, loodusfotograaf Nii et pesapuu juurest tasub läbi astuda 26.03 Einar Klaamann, geoloog-paleonto- juunis. Kui puu all paistab väikesi halle loog (srn 1986) 50 (snd 1968) pabulaid ja linnusulgi, pane silmad kinni 80 (snd 1938) 01.03 Marjaana Allsalu, ristsõnade autor ja kujutle pruuni sulepundart, millest 17.03 Izold Pustõlnik, astronoom (srn 2008) 05.03 Georg Martin, mereteadlane vaatab vastu viis-kuus paari erekollaseid 24.03 Ain Ainsaar, füüsik 06.03 Andres Miller, looduskaitsja kakusilmi. Niisugused on värbkaku pojad 26.03 Viktor Denks, füüsik 10.03 Heiko Kruusi, loodusfotograaf seal üleval. [Asko Lõhmus: Kaks ust kuu- 28.03 Heikki Kalle, keskkonnaekspert ja sikusse, 1998: 118] 75 (snd 1943) muusik 01.03 Jüri Jagomägi, geograaf

80 |240| Eesti LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VARTA SILVER AKULAADIJA DYNAMIC VICTRON 278x175x190 99€ 54€ 77Ah 780A norm. 123 € 12V 5A norm. 79 €

LAKI 5 TALLINN TONDI 17 TALLINN VÄIKE-PAALA 1 TALLINN TÄHE 127a TARTU E-R 9.00-18.00 E-R 9.00-18.00 E-R 9.00-18.00 E-R 8.30-17.00 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] tel: 660 4400 tel: 655 6989 tel: 655 6988 tel: 736 6129 VEEBIPOOD Maailma parimad käsitööna valmistatud kvaliteetsed kummikud!

KEVO Outlast art 88-573 HIND 149 € KEVO Outlast kummikud nüüd saadaval ka NAISTE SUURUSTES (alates nr 37)

KEVO Outlast Iga ilmaga!ja KEVO Outlast HIGH UUS Sportliku joone ja tempe- • Naelte (libisemistõkke) kinnitamise KÕRGE ratuuri reguleeriva Outlast® võimalus voodriga kummikud on mõel- • Sääre küljel kergesti lukustatava klambriga SÄÄREGA dud aktiivsele aastaringselt reguleerimisrihm looduses liikuvale inimesele. • Topelt tugevdusega kanna-, MUDEL Uudne Outlast® vooder tagab külje- ja ninaosa jalgadele stabiilse tempera- • Põrutust neelav termoisolatsiooniga sisetald tuuri iga ilmaga - nii suvel kui • Stabilisaator sise- ja välistalla vahel ka talvel. Kõikides suundades • Mustust ja pori hülgav pinnaviimistlus libisemiskindel uue põlvkonna • Väljaulatuv naga kannal lihtsustab KEVO Outlast HIGH välistald on mugav ja kindel kummikute jalast äravõtmist art 88-574 liikumiseks erinevatel maasti- • Materjal talub –40 °C kel. Talla mustrisse ei kogune • Lai liist

Hinnadd sisaldavad käibemaksu 20% kuni j a kehtivad jätkub! kaupa HIND 169 € muda ega pinnast. • Värv: KEVO Outlast - must KEVO Outlast HIGH - oliiviroheline

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a