DOCSLIB.ORG

Eesti Loodus 3/2018

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Loodus 3/2018 3/2018 MÄRTS Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € Linnud võitlevad talvel elu eest ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Uiskudega jäämatkale Taani kants ja Põrgu küla Kanep ja merevaik Nüüd 360° virtuaalreaalsuse filmina! 20.01.2017–30.09.2018 JUUNI–AUGUST E–P 10–17, N 10–19 SEPTEMBER–MAI T–P 10–17, N 10–19 Sisukord Leevike Foto: Karl Adami 69. aastakäik Nr 3, märts 2018 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 38 Võnnu, Valmiera ja Johann Karl Maddaus 3 Sõnumid Taavi Pae toob selgust 19. sajandi akvarellil kujutatud kirikuhoone tege- 11 EL küsib: vastavad Ülo Mander ja liku asupaiga kohta Margus Kohava 40 Poster: Kalmer Lehepuu 12 Linnud talvel: võitlus elu eest Marko Mägi vaatleb võimalusi, kui- 42 Intervjuu: Teadustöö oluline osa on das meil talvitavad linnud talvis- populariseerimine tes tingimustes hakkama saavad: kas Ökoloog Andres Koppelit küsitlenud mõni neist talveund ka magab? Toomas Kukk 18 Taanlaste kivilinnuse asupaik 48 Looduselamus maailmast: Saaremaal on lõpuks leitud Antarktika loomaparadiisis Jaan Laas on Lidari-piltide abil välja Lõuna-Georgia saarel selgitanud 1222. a Põhja-Saaremaale Hendrik Relve viib lugeja seekord rajatud taanlaste kivilinnuse tegeliku Atlandi lõunaosa saarele pingviinide, asukoha lonthüljeste ja merikarude keskele 25 22 Kuidas sai Eesti juubelikingiks õpi- 54 Palangas, maailma laste koostatud taimevaramu? merevaigupealinnas 42 Tiiu Kupper, Eva-Liisa Orula, Ülle Ülar Allas jagab muljeid Läti ühest Reier ja Kai Vellak tutvustavad Eesti vaatamisväärsusest Palanga merevai- koolilaste herbaariumiprojekti taime- gumuuseumist ja muidugi ka iidse de kogumisest kuni andmebaasidesse helmemänni saadusest merevaigust talletamiseni 58 Tööjuhend: Talvematka liikumisva- 25 Sabatihased liiguvad salgakesi hendid 2. Uiskudega jäämatkale Karl Adami on sõnas ja pildis jääd- Timo Palo annab nõu üha populaar- vustanud sabatihase igapäevast ringi- sema talimatkaala uisutamise, selle lendamist, toiduotsimist ja muud elu- varustuse ja ohutuse kohta olu 62 Tööjuhend: Pesakastid õõnetuvile 28 Mesilased taimekaitse teenistuses Jaanus Elts soovitab linnuhuvilistel Marika Mänd ja Reet Karise kirjel- kaasa aidata meil vähearvuka tuvilise davad entomovektorite kasutamist, sigimisele: paneme talle pesakaste! mis võimaldab taimekaitses asendada 64 Aiast ja põllult: haiguste ja kahjurite keemilise tõrje Kanepi uus tulemine bioloogilisega Triin Nõu vaatleb üksnes mõneti 32 Tiit Kändler mätta otsast: tuntud taime olulisi omadusi: tuge- Teeme ühed sajad! vaid varrekiude ja väärtuslikke õlirik- 48 kaid seemneid 34 Üks Eesti paigake: Põrgu külas: kurepesa ja laulev koer 68 Panin tähele: muistne õngekonks Juhani Püttsepp ja Ingmar 62 70 In memoriam: Volli Kalm, Rein Ahas Muusikus käisid seekordse koha- loo kirjutamisel Tartumaal Peipsiääre 74 Kroonika valla perenaiste ja koeraga juttu aja- mas 78 Mikroskoop 36 Sada rida Eesti loodusest: Käsmu – valendavad majad kivise 79 Ristsõna mereranna ja veel kivisema metsa vahel. Anne Kurepalu 80 Ajalugu, sünnipäevad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2018 EESTI LOODUS |161| 1 Toimetaja veerg Sada aastat hiljem eekordne number läheb trükki 23. veebruari hommikul. Samal 69. aastakäik Nr 3, märts 2018 õhtul – täpselt sada aastat taga- Foto: Jüri Parik Foto: si – loetakse Pärnu Endla teatri rõdult Toimetuse aadress: S Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu esimest korda avalikult ette „Manifest e-post [email protected] [kõigile] Eestimaa rahvastele“. Järgneb tel 742 1143 veel paar aastat tänapäeva mõistes Peatoimetaja Toomas Kukk lausa muinasjutulisi vintsutusi ja kan- 742 1143, [email protected] gelastegusid, enne kui meie riik esimest Toimetaja Helen Külvik korda ajaloos jalad vähegi toekamalt tatsavad laua alt püsti läbi, küündi- 529 4033, [email protected] alla saab ning selja sirgu võib ajada. mata nägemagi oma keedetud suppi. Sada aastat hiljem trügime ja tos- Sada aastat pärast Pärnut lavee- Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] sutame mitu korda päevas autodega rib meie püüdlik president hoolikalt ummikus ja kirume laisku tee-ehita- (äkki jälle solvuvad!): „Meile tundub Toimetaja Katre Palo jaid, selle asemel et käia kaks kilo- väga oluline, et Eesti looduskesk- 521 8771, [email protected] meetrit jala. Raiume metsa puupõldu- kond jääks puhtaks. Nagu ka teis- Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado deks ja rahustame end lihtsa lingvisti- tes Põhjamaades, kus on ühendatud [email protected] lise trikiga, nimetades ka raiesmikud kõrge elujärg ja üksjagu palju puhast Keeletoimetaja Monika Salo metsaks. Lehtede esiküljelt ei loe me loodust. See võiks olla ideaal, mille 742 1186, [email protected] enam uudiseid pärisühiskonna, vaid poole püüame. Samas me ju ei tea, Küljendaja Raul Kask teleseriaalide kohta. Kaagutame kurja mis on meie lastelaste ideaal. Mina [email protected] kanakarjana tuisupäise ministri kal- ei tea, mis on see muutumatus ja see Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri lal, kes julges meid nimetada kurjaks hetk, mille säilimist peaks igavesti Endla 3, Tallinn 10122 kanakarjaks. Rahvuskultuur asendub tahtma” (Maaleht, 22.02.2018). solvumiskultuuriga – sest see peletab Meie ideaal võiks olla „üksjagu“ paremini igavust. Kodanikuühiskonna puhast loodust ..., aga see ei pruu- asemel on hallitusseenena vohamas gi olla meie lastelaste ideaal ... Mala selle veider erivorm – lällamisdemo- tempora currunt sed peiora parantur! Vastutav väljaandja Riho Kinks kraatia veebifoorumites. Targemad Võtab südame alt õõnsaks, kui kujut- [email protected] jäävad vait ja tõmbuvad selle hallituse len end näitamas oma lastelastele raa- Tellimine ja info Airi Lehemets eest peitu nagu teod karpi. matust kukeseene või habesambliku 610 4105, [email protected] Ühiskonna kõige olulisemaks valu- või kirju-aasasilmiku pilti ja hädiselt Reklaamijuht Helen Lehismets küsimuseks näikse olevat kerkinud õigustussõnu otsimas: aga kust meie 610 4106, [email protected] alkoholi hind (sic!) ja äraspidiseks pidime teadma, kas te üldse tahate Ajakiri ilmub uueks iseseisvusmanifestiks tuleb vist enda ümber selliseid imelikke elukaid! keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel pidada kampaaniat „Maksud Lätti!“ Eesti, ilmselt kogu maailm, seisab („Käed eemale meie õllest!“). Mnjah, silmitsi äärmiselt karmi tegelikkuse- mu sõbra väike poeg oli ka kuna- ga. Läbi aegade infantiilseim põlv- gi kõva dissident: otsustas senikaua kond peab üles kasvatama läbi aega- püksi kakada, kuni viimane okupant de teraseima põlvkonna. Kes suudaks on Eesti pinnalt lahkunud. üle kavaldada inimese sügavalt loo- Kummatigi pole proovikividest mupärase, evolutsioonilise pärandina olnud eales vähem puudust kui prae- meie olemuse alustaladesse raiutud © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2018 gu. Kirjanik Jüri Kolk sõnastab taba- ahnuse. Sealhulgas loomuliku tungi Summaries of some articles can be found at valt: „See, et ligilähedaseltki samas koogutada endast veel ahnemate ja our web site www.eestiloodus.ee am onn ärg vaimus jätkates tabab meid krahh, lärmakamate (=kohasemate) ees. See kk is s tu e s peaks olema kõigile selge. Sellest on tundub pehmelt öeldes mustkuns- K isegi piinlik rääkida, umbes sama- titrikina, kui laenata sõnu seekordse 4041 0820 PEFC/19-3-3 moodi, nagu seletaks täiskasvanutele, numbri põhiloost (lk 16). Palju tera- Trükitoode lapsevanematele, et ei, kured ei too vat taipu meile kõigile selleks! Võib- Trükitud trükikojas Printall lapsi” (Sirp, 16.02.2018). Noorus on olla on Eesti Loodus natuke abiks. alati hukas ja peabki olema, aga hoo- pis hull on asi siis, kui täiskasvanud 2 |162| EESTI LOODUS MÄRTS 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Eesti tunnustas teenetemärkidega 166 inimest resident Kersti Kaljulaid andis Teenetemärgi saajate seas olid Eesti vabariigi 100. aastapäe- ka ökoloog ja teaduse popularisee- va eel 21. veebruaril TÜ Narva rija Andres Koppel (Valgetähe Pkolledžis riigi teenetemärgid 166 ini- III klass), metsateadlane, Eesti mesele, kelle pühendumus oma kut- maaülikooli professor Andres setööle või kogukonnale on muutnud Kiviste, mahepõllumajandu- kogu Eesti elu paremaks. se edendaja Anne Luik, füüsi- Teenetemärgid on tunnustus Eesti kateadlane Romi Mankin (kõik inimestele ja meie toetajatele välis- kolm on pälvinud Valgetähe riikides nende sihikindla tegevuse IV klassi autasu) ja ulukiuurija eest ning lojaalsuse eest põhimõtete- Peep Männil (Valgetähe V klass). Jüriado Toomas Foto: le, millele toetub nüüdisaegne Eesti: Vaata lähemalt bit.ly/2EjYg1L. avatusele ja demokraatiale, teadmis- tele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja Vabariigi presidendi kantselei / märkamisele. Loodusajakiri Valgetähe V klassi teenetemärgi saanud ulukiuurija, keskkonnaagentuuri elus- looduse osakonna peaspetsialist Peep Männil on ka hinnatud looduse tutvus- taja. Fotole on ta tabatud mõni aasta tagasi ühel ajakirjanike välikoolitusel Teaduse elutööpreemia said Mall Hiiemäe ja Agu Laisk eenetemärkidest päev Teaduse elutööpreemia päl- varem, 20. veebruaril, anti vinud Mall Hiiemäe on olnud Haapsalus Läänemaa ühis- Loodusajakirja väljaannete viljakas gümnaasiumis kätte tänavused riik- autor. Toomas Kuke intervjuud Mall T Kukk Toomas Foto: likud teaduspreemiad. Hiiemäega saab lugeda 2005. aasta 40 000-eurose teaduspreemia Eesti Loodusest nr 9 pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said rahvaluule- teadlane, Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe ja aka- Ülo Maiväli ja Marta Putrinš (kee- deemik, TÜ emeriitprofessor füü- mia ja molekulaarbioloogia); Jarek
Load more

Recommended publications
  • Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda
    Kinnitatud Kihelkonna Vallavolikogu 30. jaanuari 2013 määrusega nr 2 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel........................
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Viron Lintuseuran Kevätretki 24.3 - 28.3.2016
    VIRON LINTUSEURAN KEVÄTRETKI 24.3 - 28.3.2016 HAV LAJIT ######## 25.03.2016 26.03.2016 27.03.2016 28.03.2016 summat Tallinna 1 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 200+ x 6 Nasva, 8 Sõrve, 25 Rahuste, 5 Roomassaare x 400 x 10 Tallinn 650 2 CYGCOL Pikkujoutsen väikeluik x 250+ x 200 x 250 Põgari-Sassi (P-S) 500 3 CYGCYG Joutsen laululuik x 400+ x 18 Rahuste, 4 x 100 x + 500 CYG SP Joutsenlaji luik 10000 12000 10500 22500 4 ANSFAB Metsähanhi rabahani x 850 x 560 x 22 1430 5 ANSALB Tundrahanhi suur-laukhani x 300 x 9 Nasva, 15 Rahuste x 12000 x 5500 18000 6 ANSANS Merihanhi hallhani x 200 x 13 Rahuste, 2 Kaugatoma, 2 Roomassaare (RS) x 60 x 20 300 ANS SP Harmaahanhilaji hani 1850 850 2600 5300 7 BRALEU Valkoposkihanhi valgepõsk-lagle x 20 x 9: 3 Rahuste x 130 x 30 200 Harmaa/tumma- AB hani/lagle 400 850 760 2000 hanhilaji 8 TADTAD Ristisorsa ristpart x 1/1 Tallinn, 1/ Virtsu, 1 Kuivastu, 1 Kõiguste sadam(KS) x 12 Nasva, 5 Sõrve, 4 Loode, 3 Rahuste, 3 RS x 30 x 6 P-S 68 9 ANAPEN Haapana viupart x 37 x 150: 36 Sõrve, 70 RS x 195 x 600+ 1000 10 ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 7 x 61 x 4 x 2 Haeska (Hae), 2 Põgari-Sassi 76 11 ANACRE Tavi piilpart x 5 x 4 x 100 x 850+ 1000 12 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x 300 x 70 x 350 x 500+ 1200 13 ANAACU Jouhisorsa soopart x 3 Väike väin (Vv) x 2 x 10 x 200+ 220 14 ANACLY Lapasorsa luitsnokk-part x 4 Haeska 4 ANA SP Sorsalintulaji part 1100 Haeska, 500 P-S 1600 15 AYTFER Punasotka punapea-vart x 5/1 Väike väin (Vv) x 1700: 1650 Saunja laht (Sl) 1700 16 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 2500 x 1 Sõrve, 6 x 700
    [Show full text]
  • Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda
    Kinnitatud Lümanda vallavolikogu 30.11.2012.a. määrusega nr 65 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel......................... 19 2.3.1
    [Show full text]
  • Kihelkonna Valla Arengukava Aastateks 2015-2020
    LISA Kihelkonna Vallavolikogu 29. jaanuari 2015.a. määrusele nr 3 KIHELKONNA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2015-2020 Kihelkonna 2014 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Arengukavas kasutatavad põhimõisted .................................................................................. 5 2. Ülevaade Kihelkonna vallast .................................................................................................. 7 2.1. Territoriaalne asend, asustus ja keskkond ....................................................................... 7 2.2. Rahvastik ......................................................................................................................... 8 3. Kihelkonna valla arengunägemus ........................................................................................ 11 3.1. Missioon ........................................................................................................................ 11 3.2. Kihelkonna valla visioon ............................................................................................... 11 3.3. Strateegilised eesmärgid ................................................................................................ 11 4. Valdkondlikud arengueesmärgid ja kavandatavad ülesanded ning tegevused ..................... 13 4.1. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus .......................................................................... 13 4.2. Haridus ..........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Kodavere Kannel Web.Pdf
    MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE VANA KANNEL EESTI REGILAULUD ESTONUM CARMINA POPULARIA XI 1 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE I VANA KANNEL CARMINA POPULARIA XI TARTU 2014 2 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV VANA KANNEL XI KODAVERE REGILAULUD KOOSTAJAD LIINA SAARLO, EDNA TUVI TARTU 2014 3 Avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Kee- le Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivi ning Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi kogudest. Toimetajad: Janika Oras, Kristi Salve Keeletoimetajad: Janika Oras, Kadri Tamm Toimetaja assistent: Annika Kupits Küljendus: Maris Kuperjanov (tekstid), Siret Roots (illustratsioonid) Kaas: Paul Luhtein Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusminis tee- rium (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi sihtfi nantsee ri ta vad tea dusteemad SF0032470s03, SF0030180s08; institutsionaalne uurimistoetus IUT22-4; riiklikud program- mid „Eesti keel ja rahvuslik mälu“, „Eesti keel ja kul tuuri mälu“); Eesti Kultuuriministeerium (Eesti kirjanduse toetusprogramm, Peipsi veere kultuuriprogramm); Eesti Teadusfond (grandid 2158, 2743); Eesti Kultuurkapital. Autoriõigused: autorid (sissejuhatused, registrid) AS Regio (kaart) EKM Teaduskirjastus ISBN 978-9949-490-95-0 ISSN 1406-2267 4 SAATESÕNA „Vana Kannel“ (Monumenta Estoniae Antiquae I: Estonum Carmina Popularia) on regilaulude teaduslik sariväljaanne, mille iga osa sisaldab ühe (resp. kahe) kihelkonna kõiki temaatilis-tüpoloogiliselt korraldatud regilaule. Väljaande algatas eesti rahvusli- ku ärkamise suurkuju dr Jakob Hurt, kes jõudis ise koostada kaks esimest osa: „Vana Kannel“ I, 1875–1886 (Põlva kihelkonna laulud) ja VK II, 1884–1886 (Kolga-Jaani). Nüüdseks on ilmunud veel: VK III, 1938 (Kuusalu); VK IV, 1941 (Karksi); VK V, 1985 (Mustjala); VK VI: 1 ja VK VI: 2, 1989 (Haljala); VK VII: 1, 1997 ja VK VII: 2, 2003 (Kihnu); VK VIII, 1999 (Jõhvi ja Iisaku); VK IX, 2009 (Lüganuse); VK X, 2012 (Paide ja Anna).
    [Show full text]
  • Viron Lintuseuran Ja Tringan Saarenmaan Talviretki 11.-14.1
    VIRON LINTUSEURAN JA TRINGAN SAARENMAAN TALVIRETKI 11.-14.1. 2001 10.03.2017 LAJIT 12.01.2001 13.01.2001 14.01.2001 Yhteensä 1 GAVSTE Kaakkuri x 50p Sörve, 20+ Tammuna x 5p Undva 75 2 GAVARC Kuikka x 1 p Tammuna x 1p Kuivastu 2 GAV SP 25W Sõrve, 50 Tammuna 10 Undva 75 3 PODCRI Silkkiuikku x 7p Suure-Rootsi x 2p Uudepangalaht 9 4 PHACAR Merimetso x 10p Sörve, Tammuna x 15p Undva 25 5 ARDCIN Harmaahaikara x 55p Nasva ym. x 40p, 2 Möldri, 60 Naistekivimaa x 35p Virtsu 190 230p Sõrve, 58 Rahuste, 20 Mõldri, 2 6 CYGOLO Kyhmyjoutsen x 4 Roomassaare, 8 Naistekivi x Naistekivimaa x 12 Undva, 9 Kuivastu, 22 Virtsu 340 7 CYGCYG Joutsen x 10p Nasva+1ä hotelli x 20p Sõrve 31 CYG SP Joutsenlaji 4 Mõldri 2 ? 6 8 BRACAN Kanadanhanhi x 1p Kuressaarenlahti 1 9 ANAPEN Haapana x 1/p Suure-Rootsi,1/p Roomassaare 2 10 ANASTR Harmaasorsa x 1/2p Roomassaare 3 10 Virtsu, 80 Kuivastu, 30 Väike väin, 650 11 ANAPLA Sinisorsa x Roomassaare, 200+ Suure-Rootsi, 100 Nasva x 500p Sörve, Tammuna x 200 Kuivastu, 40 Virtsu 1800 12 ANAACU Jouhisorsa x 1/p Roomassaare 1 13 AYTFER Punasotka x 1/1p Roomassaare 2 14 AYTFUL Tukkasotka x 1/p Roomassaare x 25p Sörve x 5p Virtsu (4/1) 31 15 AYTMAR Lapasotka x 15p Sörve x 3p Virtsu (2/1) 18 16 SOMMOL Haahka x 1/1 Undva 2 17 POLSTE Allihaahka x 600p Undva 600 18 CLAHYE Alli x 100p, 50 Roomassaare x + Sõrve x 10 Undva, 3 Virtsu 200 19 MELFUS Pilkkasiipi x 30p Undva 30 20 BUCCLA Telkkä x 20 Roomassaare, 1 Nasva x + Sõrve, Tammuna, Lou, Naistekivimaa x 8 Undva 50 21 MERALB Uivelo x 61p Roomassaare x 70p: Sörve 40p, 8 Tammuna, Naistekivimaa 130 22 MERSER Tukkakoskelo x 10p x 60p x 10p Undva 80 50 Kuivastu, 400+ Roomassaare, 10 Suure- 23 MERMER Isokoskelo x Rootsi, 10 Nasva x + Sõrve, Tammuna x 5 Undva, 60 Kuivastu 600 24 HALALB Merikotka x 4p x 15p x 5p 24 25 CIRCYA Sinisuohaukka x 10p x 7p 17 CIR SP x 1p Kuivastu 1 26 ACCGEN Kanahaukka x 1p Kuressaari x 1p Tallinnan kaatop.
    [Show full text]
  • Tagamõisa Puisniidu Ja Tagamõisa Hoiuala Kaitsekorralduskava Aastateks 2012-2021
    Tagamõisa puisniidu ja Tagamõisa hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1. Kaitsekorralduskavaga hõlmatava ala üldiseloomustus ............................................................. 4 1.1. Asend ja loodusolud ....................................................................................................... 4 1.2. Kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ............................................................................................ 6 1.3. Asustus ja maakasutus .................................................................................................... 7 1.4. Huvigrupid ........................................................................................................................... 9 2. Kaitsekorralduskavaga hõlmatava ala väärtused .................................................................. 11 2.1. Bioloogilised väärtused ................................................................................................ 11 2.1.1. Elupaigatüübid ...................................................................................................... 11 2.1.2. Liigid .................................................................................................................... 17 2.1.2.4. Apteegikaan .......................................................................................................... 23 2.2. Maastikulised ja esteetilised
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]