MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE VANA KANNEL EESTI REGILAULUD

ESTONUM CARMINA POPULARIA XI

1 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV

MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE I VANA KANNEL CARMINA POPULARIA XI

TARTU 2014

2 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV

VANA KANNEL XI REGILAULUD

KOOSTAJAD LIINA SAARLO, EDNA TUVI

TARTU 2014

3 Avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Kee- le Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivi ning Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi kogudest.

Toimetajad: Janika Oras, Kristi Salve Keeletoimetajad: Janika Oras, Kadri Tamm Toimetaja assistent: Annika Kupits Küljendus: Maris Kuperjanov (tekstid), Siret Roots (illustratsioonid) Kaas: Paul Luhtein

Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusminis tee- rium (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi sihtfi nantsee ri ta vad tea dusteemad SF0032470s03, SF0030180s08; institutsionaalne uurimistoetus IUT22-4; riiklikud program- mid „Eesti keel ja rahvuslik mälu“, „Eesti keel ja kul tuuri mälu“); Eesti Kultuuriministeerium (Eesti kirjanduse toetusprogramm, Peipsi veere kultuuriprogramm); Eesti Teadusfond (grandid 2158, 2743); Eesti Kultuurkapital.

Autoriõigused: autorid (sissejuhatused, registrid) AS Regio (kaart) EKM Teaduskirjastus

ISBN 978-9949-490-95-0 ISSN 1406-2267

4 SAATESÕNA

„Vana Kannel“ (Monumenta Estoniae Antiquae I: Estonum Carmina Popularia) on regilaulude teaduslik sariväljaanne, mille iga osa sisaldab ühe (resp. kahe) kõiki temaatilis-tüpoloogiliselt korraldatud regilaule. Väljaande algatas eesti rahvusli- ku ärkamise suurkuju dr Jakob Hurt, kes jõudis ise koostada kaks esimest osa: „Vana Kannel“ I, 1875–1886 (Põlva kihelkonna laulud) ja VK II, 1884–1886 (-Jaani). Nüüdseks on ilmunud veel: VK III, 1938 (Kuusalu); VK IV, 1941 (Karksi); VK V, 1985 (); VK VI: 1 ja VK VI: 2, 1989 (Haljala); VK VII: 1, 1997 ja VK VII: 2, 2003 (Kihnu); VK VIII, 1999 (Jõhvi ja Iisaku); VK IX, 2009 (Lüganuse); VK X, 2012 (Paide ja Anna). Käesolev „Vana Kandle“ XI osa sisaldab Kodavere kihelkonnast kogutud regilaule. „Vana Kannelt“ koostades on lähtutud põhimõttest avaldada esmajärjekorras laulu- rikaste piirkondade laulud. Kuidas jõudis järg Kodavere kihelkonna regilaulude avalda- mise kätte? Põhjuseks on kõigepealt Kodavere regilaulutraditsiooni omapära ja teiseks piirkonna läbikogutus. Kodavere on kihelkond, kus läheb piir (ja samas toimub segunemine) põhja- ja lõuna- eestiliste nähtuste vahel, teisalt kohtab paljusid Kodaveres esinevaid idaeestilisi jooni Kirde-Eestist Kagu-Eestini välja. Kunagised seosed vadjalastega on siin jätnud omalaadse vadja-substraadi nii murdesse kui folkloori.1 Kodavere regilaulutekstides on valdaval kohal põhjaeestilised jooned, viisides on palju lõunaeestilisi mõjusid. Laulutraditsioonis on jooni, mis ulatuvad Kagu-Eestist läbi Kodavere Kirde-Eestisse ja sealt Vadjamaani välja (lõikuslaulud, kaasikute laulud), mõned laulud on ühised Lõuna-Eestiga („Lemmkibu laul“). Täheldada võib arhailisi loitsulisi ja itkulisi jooni vaeslapse- ja orjuslaulude sajatusmotiivides ning surma ja leinaga seotud lauludes. Ääremaises ja vaeses Kodaveres, mis jäi uuemoelise linliku kultuuri keskustest kõrvale, oli rahvaluule kogumise kõrgajal veel vana regilaulu oskajaid. Siin olid säilinud laulude vanemad jooned, vanamoelised tavad ja nende toetusel ka tavandilaulud.2

1 Herbert Tampere sõnavõtt rahvaluule kogumise küsimuste arutamise koosolekul 11.04.1955 Keele ja Kirjanduse Instituudi folkloristikaosakonna, Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna ja TÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri esindajate osavõtul. EKM arhiiv, n 1, s 196. 2 Kristi Salve, Põhja-Tartumaa töö- ja tavandilaulud. – Kristi Salve, Ingrid Rüütel, Põhja- Tartumaa regilaulud I. Töö- ja tavandilaulud. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn 1989, lk 8–11; Herbert Tampere, Mõningaid eestlaste etnilise ajaloo küsimusi suulise rahvaloomingu valgusel. – Eesti rahva etnilisest ajaloost. Tallinn 1956, lk 257.

5 Esimesed, pastor Jakob Wilhelm Everthi kogutud Kodavere regilaulud avaldati baltisaksa estofi ilses ajakirjas „Beiträge“ 1825. aastal. Pärast seda on Kodavere regi- laulu traditsiooni lisaks juhuslikele kirjapanekutele jäädvustatud mitme rahvaluule kogumisaktsiooni käigus. Jakob Hurda stipendiaadid Mihkel Koik ja Johannes Härms (1887), Eesti Üliõpilaste Seltsi stipendiaadid August Liiv ja Johannes Raja (1905) ja Eesti Rahva Muuseumi stipendiaat Arnold Simson (1920) jäädvustasid suurema osa meieni jõudnud Kodavere vanemast regilaulupärandist, kokku üle 300 laulu ja 59 viisi. Pärast Teist maailmasõda, kui vanema rahvaluule, sh regilaulu kogumine ja uurimine oli ras- kendatud, sai huvi Peipsi-äärse piirkonna vastu põhjendada vajadusega uurida eestlaste ja venelaste kokkupuuteid. Nii tegigi Erna Normann Kirjandusmuuseumis 1948. aastal ettepaneku uurida eesti–vene suhteid Peipsi rannikul. 3 Selle ettepaneku tulemusena toimusid 1954.–1955. aasta suvel (pärast mõningaid eeltöid) ekspeditsioonid rajooni. Lisaks poliitilise tellimuse täitmisele – eesti–vene suhete uurimisele – koguti ka väga palju klassikalist folkloori. Juba ainuüksi kirjapanekuid on sellest perioodist kokku tuhatkond lehekülge, lisaks tehti helisalvestusi ja noteeriti viise. Idamurde tuumikalana on Kodavere olnud ka murdeuurijate tähelepanu keskpunktis. Suurkogumiste tulemusena on Kodaverest jäädvustatud ligi 1500 regilaulu ja nõiasõna. Sellele lisanduvad 2000 lastelaulu ja salmi Andersoni lastelaulude kogumisaktsioonist 1920.–1930. aastatel. „Vanas Kandles“ avaldatavad tekstid on läbinud valikusõela.

Kodavere regilaulutraditsiooni iseloomustab töö- ja tavandilaulude rohkus, need moodustavad veerandi 1528 väljaandes avaldatud laulust. Rohkem kui veerandi jagu on väljaandes lastelaule ja loitse. Nn üldist lüürikat ja lüroeepikat esindab alla poole lauludest. Üldise lüürika seas on silmapaistval kohal noorrahva elu kajastavad ja kosjateemalised laulud. Hoolimata sellest, et lüroeepiliste laulude osakaal on üsna väike, nagu eesti regi- laulus üldiselt, leidub nende hulgas siiski huvitavaid, mitme variandiga esindatud laule. Kodavere laulutraditsioonile on iseloomulik üksikute silmapaistvate lauluoskajate esilekerkimine 20. sajandi keskpaiku. Nende juurde pöörduti korduvalt tagasi ja seetõttu on 20. sajandi teisel poolel üles kirjutatud ja helisalvestatud laulude liigilis-tüpoloogiline valik üsna napp, eriti võrreldes varasema perioodiga, mil lauluoskus oli üldisem ja selle tulemusena ka kihelkondlik repertuaaripilt tunduvalt mitmekesisem. 20. sajandi teisel poolel on tuntud peamiselt kalendri- ja pulmatavanditega seotud üksikuid laulutüüpe ning lastelaule. Sama ainese korduvast jäädvustamisest tuleneb ka mõne laulutüübi ülisuur teisendite arv – 26 laulutüübil 459st on 10–54 teisendit ja need moodustavad kolmandiku avaldatavatest lauludest.

3 EKM arhiiv, n 1, s 67.

6 Kodavere regilaulude väljaandmine võeti „Vana Kandle“ tegijate plaanidesse alles 1973. aastal.4 „Vana Kandle“ Kodavere köite sihipärase koostamisega hakkas tegelema Urmas Oras, kes noore regilaulu-uurijana 1987. aastal Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonda tööle asus. Toona oli „Vana Kandle“ koostamine üks regilaulu-uurijate enesest- mõistetavaid tööülesandeid. Piirkonna valiku tingis teadmine, et Kodavere on huvitava ja rikkaliku lauluvaraga, korralikult läbikogutud kihelkond. Oma rolli mängisid ka Urmas Orase Kodavere juured. 1995. aastal võttis koostamisjärje üle Liina Saarlo, tollal veel TÜ üliõpilane. Toonane käsikiri koosnes kahest mapitäiest tüpologiseeritud laulutekstide masinkirjakoopiatest. Muutunud tehnilised võimalused tingisid selle, et uue koostaja esimeseks tööks oli laulutekstide arvutisse sisestamine. Edna Tuvi töö Kodavere regi- lauluviiside osa koostamisel algas 2006. a. Mitmesugustel põhjustel venis „Vana Kandle“ käsikirja ettevalmistamine pea kahele aastakümnele. Pärast Kodavere laulude täiendavat väljaotsimist käsikirjadest ja helisalvestustelt oli tulemuseks väga mahukas algkäsikiri 3500 rohkem või vähem regivärsilivormilise laulu ja nõiasõna, lastelaulu ja -salmiga. „Vana Kandle“ koostamise põhimõtete väljatöötaja Herbert Tampere on avaldanud veendumust, et regilaulude akadeemilises väljaandes peaks kajastuma regilaulu kogu eluiga, regilaulueelsetest vormidest siirdevormiliste lauludeni.5 Kodavere laulude puhul oleks äärmuste rohkus jätnud regilaulude tuumiku vähemusse, varjutades nii Kodavere omapärase arhailise regilaulutraditsiooni. Seetõttu otsustasid koostajad ja toimetajad avaldatavaid laululiike piirata, lähendades Kodavere köite koostamispõhimõtteid „Vana Kandle“ seeria esimestele, Jakob Hurda poolt välja antud osadele. Otsustati mitte avaldada karjasehuikeid, labajalavalsilaule ja loodushäälendeid, küll avaldatakse aga mõningaid kohalikus traditsioonis kinnistunud siirdevormilisi laule (nt „Hobune varastatud“). Tõsiselt piirati ka Kodavere rikkaliku loitsuvara avaldamist, väljaandes ilmuvad loitsud, kus esineb nii alliteratsiooni kui parallelismi.6 Kuna Walter Andersoni kogus on väga palju Kodaverest pärit lastelaule, otsustati nende liigivalikut piirata, jättes väljaandesse ainult hällilaulud, hüpitus- ja mängituslaulud, ahellaulud ja regivärsilised lastelaulud. Välja otsustati jätta mitmes eelnevas „Vana Kandle“ köites ära trükitud lastesalmikesed ning liisutuslugemised. Kuna mõne Kodavere lastelaulutüübi teisendite hulk on äärmiselt suur (nt laulutüübist „Sõit-sõit sõtsele!“ on 54 teisendit), ei peetud otstarbekaks kõiki minimaalsete erinevustega teisendeid eraldi trükkida. Igast

4 Herbert Tampere esitas 1973. a 31. mail peetud „Vana Kandle“ kolleegiumi koosolekul väljaande avaldamise perspektiivplaani, kus Kodavere kuulus alles n-ö teise ringi plaanidesse (nagu ka Viru- Jaagupi, Peetri ja Anna, Kose, Hanila, Tõstamaa ning Vigala). Esimeses järgus kavatseti välja anda Haljala, Helme, Jõhvi, Karula, Mustjala, Muhu ja Kihnu köited. Ingrid Rüütel, „Vana Kandle“ kolleegiumis. – Keel ja Kirjandus nr 8, 1973, lk 512. 5 Herbert Tampere, „Vana kandle“ koostamise põhimõtetest. – Keel ja Kirjandus nr 9, 1960, lk 515. 6 Vrd ka Ingrid Rüütel, „Vana Kandle“ kolleegiumis. – Keel ja Kirjandus nr 5, 1973, lk 319–320.

7 redaktsioonist trükitakse vaid iseloomulikum variant, mille juures esitatakse teisendite loendid pisierinevuste märkimisega. Sama põhimõtet on rakendatud laulutüübi „Kolmed püksid“ Andersoni kogu teisendite puhul. Omaette keeruliseks probleemiks on kirjandusliku taustaga, omal ajal populaarses kalendri- või õpikukirjanduses avaldatud laulude sekundaartraditsioon. Võimaluse korral võrreldi laule trükiallikatega. Kohe jäeti kõrvale need laulud, mille kirjanduslik taust on väga silmatorkav – laulud, mis vaatamata regivärsitunnuste kasutamisele siiski regi- laulu olemusest ja maailmast väga kaugele jäävad (nt „Rõõmus nekrut“). Välja jäid ka sellised vormiliselt ja sisuliselt traditsioonilised laulud, mille tekstid vastasid sõnasõnalt trükiallikale (nt „Hunt ja kits“ mõned teisendid). Tekstide puhul, mis trükitud versioonist teatud määral erinevad, võib eeldada suulise traditsiooni läbimist (vahepeal on tekst pähe õpitud), mistõttu selliseid laule on mööndustega sisse võetud, viidates nende arvatavale trükiallikale. Teiseks probleemiks osutusid omaloomingulised laulud. Kuigi regilaul on oma loomult varieeruv ja improvisatsiooniline, ei ole akadeemilises väljaandes asjakohane avaldada laule, mis sisaldavad vormilt ja sisult väga ebatraditsioonilisi värsse. Kui selliste värsside osakaal oli suur, jäeti laul välja, üksikute omaloominguliste värssidega laulud ilmuvad väljaandes. Kahtlemata on kirjeldatud probleemide lahendamine kohati subjektiivsete otsuste tulemus, otsustada tuli iga lauluteksti osas eraldi. Väljaandest jäid välja ka need laulud, mille esitajad polnud pärit Kodaverest. Erandiks on lastelaulud, mille puhul leidsime, et laste traditsioon on pigem elukoha(kooli)-põhine.

Laulude liigitamisel on arvestatud žanri, teemat ja funktsiooni. Väljaande esimeses osas on tavakohaselt lüroeepilised laulud. Lüürika peatükis on püütud leida kompromissi laulude funktsionaalse ja temaatilise liigituse vahel, reastades laulurühmad temaatilist loogikat ja inimese elukaart järgides. Lastelaulud ja nõiasõnad on jäetud väljaande lõppu. Laulutekstide nummerdamisel on jätkatud „Vanas Kandles“ varem kasutatud süsteemi. Laulutüübid ja -tekstid on nummerdatud jooksvalt läbi terve köite (tekstide numbrid on marginaalil). Tüübi piires on variandid järjestatud kronoloogiliselt. Kui samalt laulikult on eri aegadel jäädvustatud mitu varianti, siis on need paigutatud kõrvuti kronoloogili- ses järjekorras ja märgitud tähtedega a, b jne. Kõik lauluteksti või viisi juurde kuuluvad andmed, samuti liitlaulude koostisosad on esitatud iga vastava lauluvariandi juures. Laulutekstide redigeerimisel on üritatud säilitada murdejooni, vältides samas murde- keelsemaks parandamist (vt ka lk 41–61). Lihtsustatud on Jakob Hurda korresponden- tide, Priidu Tammepuu ning murdeuurijate transkriptsiooni ja muudetud vana kirjaviisi. Parandatud on ilmsed kirjavead ja interpunktsioon on enamasti kohandatud tänapäevaste reeglitega. Kohati on tulnud väga segaseks jäänud, arvatavalt valesti mõistetud ja kirja pandud sõnu parandada ning regilaulutraditsiooni arvestades (ümber) tõlgendada. Mitmeti tõlgendatavatel juhtudel on lühendi Kk järel esitatud teksti originaalkuju. Murdekeelsete ja haruldaste sõnade seletamiseks on väljaande lõpus sõnastik.

8 Väljaande koostasid Liina Saarlo (laulutekstide osa) ja Edna Tuvi (viiside osa), toimeta- sid Janika Oras ja Kristi Salve. Murdetekstide redigeerimisel ja muude murdealaste küsi- muste lahendamisel andis järjepidevalt nõu Ellen Niit, kes on koostanud ka regilaulukeele ülevaate. Kihelkonna ajaloost kirjutas ülevaate Ülle Tarkiainen. Laulude ingliskeelsed sisukokkuvõtted tõlkis Katrin Hakkinen. Annika Kupits osales lastelaulude osa etteval- mistamisel, korrastas laulude viitesüsteemi ja koostas osa registritest, toimetas ja täiendas laulude ingliskeelseid kokkuvõtteid. Keeleliselt toimetas sissejuhatuse ja registrite osa Kadri Tamm. Murdesõnade tähenduste selgitamisel abistas Timo Kalmu. Resümeede korrektuuri luges Aivar Õepa. Väljaande küljendas Maris Kuperjanov, illustratsioo- nide lehed Siret Roots. Kaardi laulikute elukohtadega joonistas Triin Laur (AS Regio). Helisalvestused on litereerinud Erna Tampere, Liina Saarlo ja Edna Tuvi. Edna Tuvi on noodistanud kõik laulud helilintidelt ja teinud noodigraafi ka. Laulutekste sisestasid arvutisse TÜ üliõpilased rahvaluulepraktika käigus, Kairika Kärsna, Madli Oras ja Riina Tobias, tehnilist abi osutas Tuuli Otsus. Lastelaulude valikut aitas piiritleda Veera Pino. Täname kõiki, kes käsikirja trükiks ettevalmistamisel on kaasa aidanud – kolleege Eesti Rahvaluule Arhiivist ja Kirjandusmuuseumi naaberosakondadest, mitmest teisest muuseumist ja arhiivist ning mujalt. Rahvaluulekogujate ja laulikute elulooliste andmete ning kohanimede täpsustami sele, samuti mitmesuguste muude väljaande ettevalmistamise käigus tekkinud küsimuste lahen damisele aitasid kaasa Toomas Anepaio, Inge Annom, Anne Elken, Mall Hiiemäe, Andreas Kalkun, Krista Karro, Helmi ja Lembit Kukk, Kanni Labi, Maris Leponiemi, Inge Liiv, Aado Lintrop, Maie Malt, Vello Mäss, Tiiu Müürsepp, Urmas Oras (temale tänu ka töö alustamise eest), Ingrid Rüütel, Mari Sarv, Rein Saukas, Krista Sildoja, Jaan Tamm, Eevi Treial, Arvo Tuisk, Igor Tõnurist, Helgi Vaga ja Jüri Viikberg. Andmete ja fotode leidmisel teistest arhiividest ja muuseumitest on aidanud Vilve Asmer, Leili Punga ja Irma Pilt Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist; Liis Raasik ja Mari- Liis Kalvik Eesti Keele Instituudi soome-ugri keelte ja murrete osakonnast; Siret Saar jt Eesti Rahva Muuseumi arhiivist ja kogude osakonnast; Reet Pulk-Piatkowska Tartu Kunstimuuseumist; Mari Mae Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist; Sirley Kodasma Tartu Ülikooli arhiivist; Grethe Juhkason TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivist. Kodavere „Vana Kandle“ valmimise kannatliku toetamise eest soe tänu ERA juha- tajatele Anu Korbile, Ergo-Hart Västrikule ja Risto Järvele, samuti regilaulusõbralikele Kirjandusmuuseumi direktoritele Krista Arule ja Janika Kronbergile. Täname väljaannet rahastanud institutsioone ja rahastamisotsuste tegijaid isiklikult.

Tahame tänada ka eelmiste „Vana Kandle“ köidete tegijaid suunanäitamise, eeskuju ja nõuannete eest. Sügav kummardus ja tänu kõigile Kodavere inimestele, kes kunagi regilaule on laulnud ja lugenud, samuti neile, kes laule kannatlikult on üles kirjutanud, helisalvestanud ja tulevastele põlvedele säilitanud.

Liina Saarlo

9 10 SISSEJUHATUSEKS

11 T o r m a kihelkond Kodavere kihelkond Tossumetsa Sääritsa Jurkametsa Alliku Kütimetsa Ranna P Apumaa e Rüütli Sooküla Nõmme Äteniidi i Lümati p s Kadrina Kodavere i Metsanurga Kantküla Tedreküla j ä Karjamõisa KALLASTE Pala Piirivarbe r Pala mõis v Moku Viljuse Väike-Torila Ojaküla Väljaküla Paapsi Vea Ronisoo Nõva Tõruvere Rootsiküla Kogri Orgemäe Väljaotsa Mäkatsi Nina mõis Luigemetsa Alatskivi Päiksi Koidumetsa Kesklahe Lahe Kitselinn Maarja-Magdaleena

kihelkond Kasepää Truiu Vara Tulike Kõnnu Põldmaa

Sookurgu

Tähemaa

   

Aovere Tammistu

¦ § ¨ © © © © Tartu-Maarja ¥

kihelkond

¡ ¢ £ ¤

                      

Külad, kus elasid Kodavere kihelkonna laulikud.

12 KODAVERE KIHELKONNA AJALOOST

Ülle Tarkiainen

Looduslikud olud. Kodavere kihelkond asub kitsa vöötmena Põhja-Tartumaa idaser- val, põhjast, läänest ja lõunast piiravad teda Torma, Maarja-Magdaleena ja Tartu-Maarja kihelkond, idast Peipsi järv. Pinnaehituselt moodustab kihelkond üleminekuala Vooremaa idaservalt Peipsi nõoks. Kagu-Eesti lavamaa tungib Vooremaa poolt neemikuna Peipsi läänerannikule, ulatudes Kodavere ja Kallaste juures otse Peipsi kaldale. See on Peipsi muust rannikuvööndist mitte ainult kõrgem ja paremate vee äravoolutingimustega, vaid oma läbiuhtumata pinnase tõttu suurelt jaolt ka viljakama mullastikuga piirkond, kus on levinud karbonaatsel lähtekivimil tekkinud parasniisked leetunud mullad. Kodavere neemiku parema mullastikuga osa eraldavad Vooremaast Saare ja Vara vahel asuvad väiksemad sood ja laialdasem okaspuumetsaga kaetud liivane ala. Teine, väiksem liivik on rannas Nina ja Varnja vahel. Kodavere neemikust lõuna poole jätkub madal liivmul- dadega ja kõrge põhjavee seisuga rannikuvöönd, mis Emajõe suudme ümbruses läheb üle laialdaseks soiseks madalikuks. Peipsi-äärne madalik on tasane. Tasase reljeefi tõttu on äravool väike ja valdav osa maadest soode ja metsade all. Mullastiku poolest on Peipsi rannavöönd põllumajanduseks märksa ebasobivam kui sealt põhja ja lääne pool olevad alad. Peipsi-äärsel madalikul on parasniiskeid muldi vähe, enamiku moodustavad soostunud mullad.1 Siinses maastikus on mõjukaim tegur Peipsi järv, mis kihelkonda terves pikkuses uhub ja veerikastel aastaaegadel ka madalamad maismaa alad üle ujutab. Kodavere piires ei moodustu sügavamale maasse ulatuvaid lahti, on ainult väiksemaid lahesoppe ja ninasid. Peipsi lähedus avaldab mõju ka kliimale. Järve lähemas ümbruskonnas on kevaditi mõn- da aega õhutemperatuur suhteliselt madal, sest suure järve jää püsib võrdlemisi kaua ja jahutab õhku. Kuna Peipsi rannikuvööndis on kevadel ka põhjavee seis üsna kaua kõrge, siis hilinevad siin kevadised külvid sisemaaga võrreldes keskmiselt ühe nädala võrra.

Rahvastik ja asustus kuni 17. sajandi lõpuni. Hilisema Kodavere kihelkonna alal on märke inimasustusest nooremast kiviajast, mil elatust hangiti peamiselt kalapüügi ja jahiga ning asulad olid koondunud eelkõige veekogude äärde. Alates varasest rauaajast hakkas maaviljelus muutuma tähtsaimaks elatusallikaks ja asustuse levikut määravaks teguriks. Vanemal rauaajal jäi asustamata või äärmiselt hõredasti asustatuks ulatuslik

1 Põllumajandusmaastik Eestis. Koost. L. Aasalo. Tallinn 1980, lk 37–44.

13 Peipsi ja Pihkva järve madalik, ainult Alatskivi kohal kiilus sellesse sisse maaviljelus- piirkond. Seega oli Kodavere neemik tunduvalt varem asustatud kui muu Peipsi-äärne vöönd. Kodavere alal on olnud üks linnus: Alatskivi Kalevipoja säng, mis asub Peatskivi külas Alatskivi jõe ääres. Linnus oli kasutusel 8.–11. sajandil, kuid selle kultuurikihi varaseim ladestus kuulub juba eelrooma rauaaja keskpaika.2 Kodavere kihelkonna ala oli kultuuriliselt ilmselt Peipsi järve kaudu kõige vahetu- malt seotud eelkõige Kagu-Eestiga, aga ka Virumaaga. 3 Alatskivist lõuna poole jäävas piirkonnas omandas kohaliku rahva keel arvatavasti 14.–17. sajandil lõunaeesti murdele omaseid jooni. Seda on seletatud uute asukate juurdevooluga Tartu poolt. Kihelkonna põhja- ja keskosas säilitas aga rahva keel ja aineline kultuur rohkesti vadjapärasusi, mida on seotud I aastatuhande teisel poolel sinna asunud vadja siirdlastega. Kohalike elanike hulka segunes ka 12.–15. sajandil vadja ja vene asunikke.4 On oletatud, et esiaja lõpul moodustas Kodavere kihelkonna ala omaette Soopoolitse nimelise väikemaakonna, mille keskuseks oli Alatskivi.5 13. sajandi alguseks, kui Sak- sa vallutajad maale tungisid, oli asustus koondunud piirkonna kõrgemasse ossa. Võib arvata, et ka Kodavere sisemaa suurematest ja olulisematest küladest koosnenud asus- tusvõrgustik oli oma põhijoontes välja kujunenud. Rannikul oli Raatvere ilmselt juba viikingiajal kasutusel olnud vana sadamakoht. Peipsi-äärse liivase rannaala asustamine jäi siiski enamasti juba tunduvalt hilisemasse aega ja toimus eelkõige mõisate toel, kes oma väheviljakad rannaosad järk-järgult alatiste kaluritega asustasid.6 Kodavere piirkond jäi oma põllumajanduse arengu ja rahvastiku arvulise kasvu poolest muust Eesti alast märgatavalt maha. 13.–16. sajandil kuulus Kodavere ala Tartu piiskopkonda, arvatavasti alates 14. sajandist Uue-Kastre ametkonda. 7 Kodavere kujunes juba Tartu piiskopkonna ajal omaette kihelkonnaks kirikuga Kodavere külas ja kabeliga

2 EEA, lk 198, 315; Valter Lang, Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu 2007, lk 88–90; Martti Veldi, Keskustest ja kommunikatsioonist Kagu- ja Ida-Eestis rauaaja esimesel poolel. – Etnos ja kultuur. Uurimusi Silvia Laulu auks. Muinasaja teadus 18. Tartu, Tallinn 2006, lk 83–85; Ain Lavi, Kesk-Eesti idaosa linnamägedest. – Keskus, tagamaa, ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Muinasaja teadus 11. Tallinn, Tartu 2002. 3 Krista Karro, Kodavere Parisch by Lake Peipus: The Development of the Cultural Landscape during the Iron Age. – Archaeologia Baltica 14. Klaipeda 2010, lk 185. 4 Aliise Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost. Ajaloolis-etnograafi line uurimus Eesti–Vene suhe- test. Tallinn 1964, lk 32. 5 Samas, lk 405. 6 Samas, lk 51–52. 7 Uue-Kastre (Warbeck) linnusmõis oli rajatud Tartu piiskopi poolt peamiselt oma valduste sõjali- se tugipunktina 14. sajandil. Asukoht oli valitud strateegilisi vajadusi silmas pidades, piirkond oli madal ning hõredasti asustatud. Uue-Kastre oli ühtlasi ka halduslikuks keskuseks. Linnusmõisate ülalpidamine nõudis suurt kulu, mida üksnes lähiümbruse talurahvas ei jõudnud katta, seetõttu kuu- lus nende alla palju laiema ala maaelanikkond. Uue-Kastre ametkond hõlmas muu hulgas kogu Kodavere ala.

14 kihelkonna jõukamas osas Alatskivil. Varaseim säilinud teade Kodavere kihelkonna kohta pärineb 1443. aastast.8 Ometi oli ja jäi Kodavere Vana-Liivimaa üheks väiksemaks ja vaesemaks kihelkonnaks. Nii kirikute kui ka mõisate rajamise ajad ja kohad aitavad teataval määral täiendada asustuse kujunemise pilti. Nii mõisa kui ka kiriku asutamine eeldas vastavas kohas kül- laldast asustuse tihedust ja vajalikku majanduse arenemisastet. Kodaverele, nii nagu ka kogu Peipsi-äärsele vööndile oli iseloomulik, et kuni 17. sajandi alguseni leidus seal vaid üks mõis, Alatskivi, kuna kesksetel, viljakatel ja tihedama asustusega aladel oli selleks ajaks mõisaid jõudnud tekkida juba suurel arvul. Esimesed teated Alatskivi mõisa kohta pärinevad 16. sajandi keskpaigast.9 Sel ajal kuulus mõis Wrangelli suguvõsale. Alatskivi mõis asus Kodavere kõige viljakamas ja rahvarikkamas osas, kus juba muinasajal oli ainuke Peipsi piirkonna linnus. Seoses 16. sajandi keskpaigas alanud sõdade perioodiga sai Kodavere piirkond raskelt kannatada, ka kirik hävis. 1582. aastal läks Lõuna-Eesti ja sealhulgas ka Kodavere Poola võimu alla. Lühiaegse Poola valdusaja jooksul tekkis Kodavere neemikule veel üks mõis. Selleks oli Tullistvere küla asemele loodud Ranna mõis. Kodavere kihelkonnas saab 17.–19. sajandil asustuse arengu poolest eristada kahte piirkonda: ühe moodustab Peipsi-äärne ala, teise kihelkonna sisemaa, vastavalt sellele võib ka külad jagada rannaküladeks ja sisemaaküladeks. Külad erinevad tekke, välisilme, rahvusliku koosseisu, elulaadi jm poolest. Esimesed põhjalikumad teated Kodavere kihelkonna külade, talude ja nende elanike kohta pärinevad 1582. aastast ja sellele järgnevast ajast 16. sajandi lõpul Poola võimude ja 17. sajandil Rootsi võimude poolt korraldatud revisjonide materjalidest. 10 See oli Vene-Liivi sõjaga alanud sõdade perioodile järgnenud keeruline ja muutusterikas periood. Vaatamata sõjaga kaasnenud maa laastamisele oli Kodavere kihelkonna küladest suur osa säilinud ja püsis ka edaspidi, moodustades omal moel Kodavere asustuse selgroo. Sellised külad olid Naelavere, Haapsipea, Torila, Lahepera, Savastvere jt. Siiski olid külad eelne- nud sõjaaja tõttu väikesed, enamikus oli alla viie talu. Paljudes külades oli alles jäänud vaid üks või kaks talu. Kokku oli 1582. aastal Kodavere kihelkonna alal 67 talu. Sõjaaja tagajärgi kajastab asjaolu, et ligi pooled adramaadest olid tühjad. Asustus hakkas siiski

8 Tartumaa. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu 1925. 9 Herbert Ligi, Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul (1558–1561). Tallinn 1961, lk 355. 10 Polnische Akten, Bd. 1. 1582–1591. Hrsg. O. Roslavlev (Hefte zur Landeskunde Estlands; Heft 5). München 1970; Die Revision Livland 1601: Estnisches Siedlungsgebiet. Hrsg. O. Roslav- lev (Hefte zur Landeskunde Estlands; Heft 3). München 1967; Das Dorpater Land 1624/27. Hrsg. O. Roslavlev (Hefte zur Landeskunde Estlands; Heft 1). München 1965; Die Revision Livlands 1638: Estnisches Siedlungsgebiet, 2. Hrsg. O. Roslavlev (Hefte zur Landeskunde Estlands; Heft 4). München 1967.

15 kiiresti taastuma, 1601. aastaks oli talude arv kasvanud juba ligi kahekordseks, tühjade adramaade arv aga märgatavalt kahanenud. Rannaküladest oli osa juba 16. sajandi lõpuks olemas. Neid ei saa küll võrrelda hili- semate suurte ja rahvarohkete küladega. 1582. aasta revisjonis on nimetatud Kasepää küla, kus asus 3 popsi ehk kalurit, Varnja küla viie adratalupoja ja üheksa maata kaluri ehk popsiga ning Lahe küla, kus oli 13 kalurit. Lahe kõrval on kaluriasulana märgitud ka Purna küla kuue kaluriga. Eraldi oli mainitud kalamees Thoc.11 1592. aastal on Kodavere kihelkonna alal mainitud 8 küla, kus kalurid, nii vabadikud (pobulid) kui ka adratalupo- jad, õiendasid maksu nootadelt. Mõnede pärastiste külade (Rootsiküla, Pusi ja Kallaste) kohal oli 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul küll peresid, kuid need ei moodustanud veel ühiseid külasid ja seetõttu nimetati neid alles vastava rannaosa järgi. 12 Rannatalupoegade nimed olid eestipärased, üksnes Purna e Purmeranna külas oli mitu vene nime. Seega oli Peipsi läänerannik tol ajal asustatud eesti talupoegade poolt. Uue olulise tagasilöögi asustuse arengus põhjustas Poola–Rootsi vaheline sõda ja sellega kaasnenud nälja- ning katkuaeg 17. sajandi alguses. 1627. aastaks oli talude arv jälle märgatavalt kahanenud (42% võrra), seega 1601. aastaga võrreldes olid ligi pooled taludest jäänud tühjaks, asustatud oli vaid kolmandik adramaadest. Mitmed külad on kadunud. Nii on Võhma küla eksisteerinud ajavahemikus 1582–1627, hilisemal ajal sellist küla enam ei mainita.13 Sama lugu on Komo külaga (1584–1601). Lisaks neile on kadunud mitmed väiksemad külad, mida varasemates allikates oli mainitud vaid korra või paar, kusjuures selliste külade ja talude asukohti ei teadnud 1627. ja 1638. aasta revisjoni ajal isegi kohalikud talupojad.14 Mitmel juhul põhjustas küla kadumise mõisastamine. Juba eespool on mainitud, et Ranna mõis asutati Tullistvere küla asemele, hilisemal ajal on mitme küla (Kokora, Rupsi) asemele loodud karjamõis.15 1627. aastal oli märke ka juba maade taasasustamisest. Suhteliselt palju oli uuesti kasu tusele võetud talusid, millele oli antud maksuvabasid aastaid, ühtlasi oli hakanud tekkima uusi külasid: 1627. aastal on esmakordselt mainitud Raatvere küla, 1638. aastal Kodasoo, Sääritsa ja Pusi küla. Asustuse taastumine oli aga pikaajaline protsess. 1638. aastaks oli talude arv 1627. aastaga võrreldes kasvanud 37% võrra, kuid 1601. aasta tasemest oli see veel kaugel. Kodavere ala taasasustamisel oli suur osa sisserändajatel. 1627. aastal korraldatud revisjoni andmetel olid vaid pooled talupoegadest pärustalupojad, ülejäänu moodustasid sisserändajad. Suhteliselt palju talupoegi oli Kodavere alale tulnud Kirde-Eestist, Narva ja Rakvere kandist, samuti Venemaalt. Üksikud talupojad olid saabunud Soomest, Leedu alalt ja mitmetest Põhja-Liivimaa kihelkondadest (Laiuse, Räpina, Tarvastu, Karksi jt).

11 A. Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost, lk 57. 12 Samas, lk 56. 13 Valdek Pall, Põhja-Tartumaa kohanimed I. Tallinn 1969, lk 280. 14 Ülle Liitoja-Tarkiainen, Hajatalud ja külad Põhja-Liivimaal 17. sajandil. Tartu 2000, lk 73. 15 EAA, f 2072, n 5, s 816.

16 Virma Murel oletab, et 17. sajandi esimese veerandi tulnukate seas oli rootslaste poolt vallutatud Vene alade (Ingerimaa, Oudova) asukaid, keda tühjade adramaade kiiremaks täitmiseks sundkorras ümber asustati.16 Venemaalt saabunute seas oli ka kohalikke talu- poegi, kes olid sõja ajal sinna pagenud ja pöördusid rahulikumate aegade saabudes ta- gasi. Sisserändajad elasid hajutatult, 1627. aastal oli neid suuremal hulgal vaid Alatskivi mõisale kuulunud sisemaa külades. 1638. aastal oli 14% neid peresid, kuhu oli saabunud sisserändajaid Venemaalt, lisaks oli inimesi tulnud Narva ja Tallinna ümbrusest ning Laiuselt. Eriti palju oli sisserändajaid Ranna mõisa külades, 1638. aastal moodustasid enamiku selle mõisa Raatvere ja Sääritsa külade elanikest venelased. Aliise Moora on rõhutanud, et neid sisemaa küladesse tulnud vene asunikke on tarvis vaadelda teataval määral lahus vene rannaasustusest. Venelaste tulek sisemaale toimus üldiselt ühekordselt, sõdade tagajärjel, enamasti juba teises põlves sulasid nad ühte ees- ti talurahvaga. Järverannas aga kujunes hilisemal ajal toimunud venelaste juurdevool pidevamaks ja vene elanikkond seega püsivamaks nähtuseks.17 Veel 17. sajandi alguse sõja-, nälja ja katkuaja järel moodustasid kalurid seal ainult kümnendiku rannakülade elanikest, valdava osa peaelatusalaks oli maaharimine.18 Sõdade tulemusel oli rannakü- ladesse tulnud juurde küll vene talupoegi, eriti kaluriperesid, kuid enamuse kogu ranna ulatuses moodustas siiski eesti talurahvas. 17. sajandi keskel kasvas Kodavere kihelkonna talude arv märgatavalt. 17. sajandi 80. aastatest pärit revisjonimaterjali19 ja kaartide põhjal ilmneb, et Kodavere kihelkond oli selleks ajaks juba üsna tihedasti asustatud.20 Adratalusid oli kihelkonna alal kokku 111. Perede arv oli siiski tublisti suurem (135), kuna paljudes taludes asus mitu peret, kes pidasid talu koos.21 Seega oli Kodavere kihelkonnas levinud nn poolemeeste nähtus. Poolemeesteks olid tavaliselt vennad. Poolemehed võisid olla eraldi leivas ja ka nende eluasemed võisid olla eraldi, kuid nad harisid maad koos ja vastutasid koos ka koormiste täitmise eest. Tavaliselt oli talus kaks poolemeest, vaid ühel juhul oli poolemehi kolm. Lisaks taludele oli kihelkonnas arvukalt ka vabadiku- ja kalurikohti. 1680. aastate algupoolel on uuesti asutatud talusid, mis on vahepeal seisnud tühjana. 1688. aastal oli kihelkonnas kokku 12 talu, kuhu oli hiljuti asunud uus peremees. Osal juhtudest on tegemist vaid peremehe vahetamisega, kuna eelmine peremees oli kas sur- nud või viletsaks jäänud ja langenud vabadiku seisusesse. Enamasti siiski oli talu olnud

16 Virma Murel, Vene asustusest Peipsi läänerannikul XVII sajandil. – Tartu Ülikooli Toimetised, vihik 128, 1962, lk 146–148. 17 A. Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost, lk 60. 18 V. Murel, Vene asustusest Peipsi läänerannikul XVII sajandil, lk 146. 19 RA, Östersjöprovinsernas jordrevisionhandlingar, vol. 37, l 586–651. 20 EAA, f 308, n 2, s 68. 21 Poolemeeste kohta vt Enn Tarvel, Adratalupoegade olukorrast Lõuna-Eestis XVI sajandi lõpul ja XVII sajandi algul. Tallinn 1964, lk 22–23.

17 aastaid tühi: üks talu näiteks 6 aastat, seal puudus isegi elumaja. Tühja tallu asunu on saanud kas kaks või kolm maksuvaba aastat. 1688. aasta revisjonis oli tühjana märgitud talusid väga vähe. 22 Põhjuseks oli ka see, et osa kaua tühjana seisnud maadest olid naabrid kasutusele võtnud ja oma maadega liitnud. Ka oli 17. sajandi 80. aastateks tunduvalt kasvanud suuremate, viie-kuue taluga küla- de arv, kuigi Kodaveres oli suhteliselt palju ka väikesi, kahe kuni kolme taluga külasid. Suurimaks külaks oli Sassukvere 14 taluga. Hajatalude osatähtsus Kodaveres oli väike.23 Elanikke oli 1688. aastal Alatskivi ja Ranna mõisas ning Assikvere külas 933 (osa külade elanike arvu kohta andmed puuduvad). Mehi oli rohkem kui naisi, ühe mehe kohta tuli 0,84 naist. Enamiku Kodavere kihelkonna elanikest moodustasid 17. sajandi 80. aastatel pärustalupojad, sisserännanuid oli väga vähe. Kihelkonna peremeeste seas oli vaid üks Venemaalt saabunu ja üks Helsingist saabunu, viimase puhul on märgitud, et ta oli kihelkonnas elanud juba 20 aastat. Lisaks neile elas kihelkonnas ka üks soomlasest kingsepp. Talus elas 1688. aastal keskmiselt 7,1 inimest. 17. sajandil leidsid aset ulatuslikud muudatused rannakülades. 1688. aasta revisjonis on Kodavere kihelkonna alal kaluritena märgitud kokku 47 popsiperet. 1680. aastatest pärit viiendikukaardil on märgitud lisaks varem olemas olnud küladele Nina ja Rootsiküla, kuid puuduvad Kallaste ja Sohvia.24 Ainult üks 17. sajandil tekkinud küla – Nina – kujunes ja jäi hiljemgi vene külaks. Nii selle küla 2 talupoega kui ka 12 popsi olid Venemaalt tulnud ja kandsid, peale ühe, vene nimesid.25 Teistes rannakülades oli etniliselt segatud elanikkond, vene elemendi osa neis oli kõikuvam. Mõnes kohas, nagu nt Purmaranna piir- kond, oli venelaste osa elanike seas püsivam, sealt põhja pool asuvais külades toimus aga venelaste eestistumine. Kogu ranna ulatuses moodustasid enamuse siiski eesti talupojad. 17. sajandi lõpul pakub Kodavere ala rannalõik noore, kujuneva asustuse pilti. Külad on enamasti veel võrdlemisi väikesed. Seal elasid vähese maaga talupojad ja ka suur hulk maata kaluriperesid. Mõnel külal oli rohkesti tühje adramaid, mis näitab, et kehva liivase mullastikuga Peipsi rannas tekkis tühjaksjäänud maadele uus asustus väga aeglaselt. Mõisamajanduse äärmiselt aeglase edenemise tõttu jäi see piirkond muust Eestist tunduvalt maha. 17. sajandil lisandus vaid karjamõisaid: 1688. aastal oli Alatskivi mõisal juba kolm karjamõisat.26 Siiski oli mõisa ja talumaade suhe Kodaveres samalaadne kui Tartumaal keskmiselt, kus talupõllud ületasid mõisapõlde suuruselt 2,5 korda. 27 Seega oli mõisamajanduse areng – vaadeldavale ajale iseloomulikul tasemel – vastavuses kihel- konna talumajanduse arenguga.

22 RA, Österjsöprovinsernas jordrevisionshandlingar, vol. 37. 23 Ü. Liitoja-Tarkiainen, Hajatalud ja külad Põhja-Liivimaal, lk 222. 24 EAA, f 308, n 2, s 68. 25 Gustav Ränk, Peipsi kalastusest. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad II. Tartu 1934, lk 24–25. 26 Otto Liiv, Die wirtschaftliche Lage des estnischen Gebietes am Ausgang des XVII Jahrhun- derts I. Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 27. Tartu 1935, lk 125. 27 Herbert Ligi, Põllumajanduslik maakasutus Eestis XVI–XVII sajandil. Tallinn 1963, lk 119.

18 Rahvastik ja asustus 18.–19. sajandil. 17. sajandi lõpp ja 18. sajandi algus kujunesid Kodavere kihelkonnas – nagu kogu Eestiski – nälja, sõja ja katku tõttu raskeks. Suure nälja ajal, 1695.–1697. aastal Kodavere kihelkonnas surnute arv ei ole teada. Küll aga kõnelevad rahvamälestused näljaaja viletsusest: „Nälg olnud nii suur, et inimesed söönud isegi rotte, konne, kasse ja koeri. Isegi surnud loomad söödud kõik ära. Leiba ei ole enam sugugi olnud, heinad raiutud peenikeseks, pandud natuke sõkleid sisse, küpsetatud üle ja söödud. Ka puu ja taimede juuri kraabitud metsast üles ja püütud sellega suvel hinge sees hoida.“28 Olulise jälje Kodavere ajalukku jättis Põhjasõda, mille tulemusel Eesti ala läks Vene riigi koosseisu. Rahvatraditsiooni järgi pagenud inimesed Põhjasõja ajal metsadesse, teinud hagudest ja mullast onne ning elanud seal. Põhjasõja-aegsed laastamised olid olnud ulatuslikud: külad olid hävitatud ja põletatud, ka kirik ja kirikumõis olid tuleroaks langenud.29 Suurt hävitustööd tegi 1710. aastal sõjaga seoses levinud katk. Sellesse suri Tartumaal kokku 13 566 inimest, Kodavere kihelkonnas 409 inimest. 30 Sellest, milline oli olukord pärast sõda, on säilinud erinevaid pärimusi. Ühe järgi olnud pärast Põhjasõda Kodavere kiriku ümbruskond tühi, sinna tulnud Venemaalt kaks meest nimedega Kras ja Kriska, kes olevat abiellunud eesti naistega ja kelle järeltulijad olevat eestistunud.31 Teise jutustaja teateil olnud vaadeldavale alale pärast Põhjasõda järele jäänud kolm küla.32 On selge, et Suur näljaaeg, Põhjasõda ja katk tegid Kodaveres suurt hävitustööd. Kõi- ge rohkem kannatasid tihedamini asustatud piirkonnad. Hävinud olid Kodavere kirik ja Alatskivi kabel, ka suurem osa ümberkaudseid talusid oli elamiskõlbmatuks muutunud. Alatskivi mõisas oli sõjaeelsest 34 1/4 adramaast asustatud 23 1/2 adramaad, Ranna mõisal 9 1/8 adramaast 4 7/8. 33 Säilinud arhiiviandmed siiski ei tõesta, et häving oleks olnud oma ulatuselt nii suur kui seda on kujutanud rahvasuu. Kui Kodavere naaber kihelkondades võib täheldada tõepoolest talude ulatuslikku tühjenemist, siis ajalooallikate valguses on Kodaveres olukord pigem vastupidine. Nimelt on seal vaid kümme aastat peale katku ja sõjategevuse lõppemist Eesti alal, täpsemalt 1721. aastal, mainitud kõiki varem eksisteeri- nud külasid, kus oli kokku 204 talu (211 peret). 34 Seega oli 1688. aas taga võrreldes talude arv tunduvalt kasvanud – isegi sel juhul, kui lugeda 1688. aasta poolemeeste pered omaette taludeks. Kodavere külad olid Põhjasõja järel muutunud tunduvalt rahvarohkemateks,

28 Otto Liiv, Suur näljaaeg Eestis 1695–1697. Ajalooline Arhiiv 3, Akadeemilise Ajaloo Seltsi toimetised 9. Tartu, Tallinn 1938, lk 381. 29 M. Ehrlich, Ajalooline traditsioon, lk 31. 30 Juhan Kõpp, Andmed viimasest suurest katkust Lõuna-Eestis aastail 1710–1711. – Ajalooline Ajakiri 1929, lk 15–23. 31 M. Ehrlich, Ajalooline traditsioon, lk 44. 32 Samas, lk 36. 33 A. Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost, lk 66. 34 VARKA, f 274, n 1, s 171.

19 erinevalt naaberkihelkondadest oli külade suurus märgatavalt kasvanud, valdavas osas küladest oli 6–12 talu. Ilmselt oli neil segastel aegadel suurtest liiklemisteedest eemale jäänud ja suhteliselt hõredamini asustatud Kodavere kihelkond olnud sobivaks asupaigaks paljudele, kes olid sunnitud oma eelmisest elupaigast lahkuma. Võib-olla meelitas ka võimalus kalapüügi abil toidulisa hankida. Seega taastusid sõja möödudes rahvastik ja majandus lühikese ajaga. Sõjategevuse eemaldumise ja katku lakkamise järel tuli oma kohtadele tagasi osa põgenenud või sõjakeerises eemale viidud talurahvast. Nagu eelnevatelgi aegadel, tuli nüüdki tühjaks jäänud kohtadele talurahvast ka mujalt. Vaatamata hävitusele ja sellele, et rahvast lisandus ka väljastpoolt, jäi katku- ja sõjaeelne põhirahvastik ometi alles. Kohaliku elanikkon- na edasine etniline koosseis kujunes sel alusel. Asustuse arengut võimaldavad jälgida 18. sajandil koostatud adramaarevisjonide aruanded ja 18. sajandi lõpust alates ning 19. sajandil hingeloendid.35 18. sajandil aset leidnud rahvastiku tihenemisele ja majanduse arengule viitab ka uute mõisate tekkimine. 1725. aastal moodustati päranduse jagamisel Alatskivist kaks mõisat: Vana- ja Uue-Alatskivi. Alatskivi mõisa omanikud olid 17. sajandil mitu korda vahetu- nud, kuid lõpuks läks mõis v. Stackelbergide suguvõsa kätte ja hiljem naissoost pärijate kaudu v. Nolckeni suguvõsale, kelle kätte see jäi kuni võõrandamiseni. 36 18. sajandil tekkis lisaks varasematele neli mõisat: Kadrina, Kokora, Pala ja Halliku. Pala mõis on eraldatud Jõe mõisast 1701. aastal, ta oli v. Strycki suguvõsa käes alates 1716. aastast kuni võõrandamiseni. Kadrina mõis eraldus Ranna mõisast 1791. aastal.37 Kokora oli olnud osa Alatskivi mõisast ja esines juba 1688. aastal karjamõisana, 1734. aastal eraldati ta iseseisvaks mõisaks. Nii Kokora kui ka Kadrina mõisates vaheldusid 18. ja 19. sajandil mõisaomanikud sageli. Halliku oli mõisa (Palamuse khk) alla kuuluv maatükk, mis ühendati 1738. a Saare mõisaga (Maarja-Magdaleena khk) ja kuulus selle alla kuni 1757. aastani. Hiljem nimetati Halliku küll rüütlimõisaks, kuid jäi võõrandamiseni Saare mõisa omaniku kätte.38 Kui Kodavere naaberkihelkonnad, mis olid looduslike olude poolest põlluharimiseks soodsamad, olid juba 17. sajandi 80. aastatel jõudnud asustuse poolest peaaegu maksi- maalse täitumuseni, siis Kodavere kihelkonna asustuse kasv hoogustus hiljem. Kodavere kihelkonna jaoks oli kiire arengu periood 18. sajand. 18. sajandi algusest kuni 19. sajandi alguseni kasvas talude arv 70% võrra ja kujunes mitmeid uusi külasid. Oli tavaline, et hajatalust või väikesest talude grupist kujunes looduse poolest soodsa- mates paikades aja jooksul küla. Kodaveres, kus harimiseks sobiv maa paiknes väiksemate laikudena, oli eriti iseloomulik uute väikeste külade tekkimine pika aja jooksul. Külade

35 VARKA, f 274, n 1, s 171, 174, 189, 200, 210, 224, 238; EAA, f 1865, n 2, s 23–28. 36 Ilme Mäesalu, Alatskivi lossi omanikud. – Alatskivi loss ja park. Balti Villa Rustica I. EPMÜ Keskkonnakaitse Instituut, Toimetised 1. Tartu 2003, lk 43. 37 Eesti mõisad. Tallinn 1994, lk 93. 38 Tartumaa, lk 201.

20 kujunemise käik on olnud ühesugune. Tavaliselt on külale aluse pannud talu esmakord- selt mainitud juba 16. sajandi lõpus või 17. sajandi alguses üksiktalu või kahetalulise rühmana, mis seejärel on tühjenenud. 17. sajandi 80. aastateks on paik uuesti asustatud ja seal on olnud jälle üks-kaks talu, kuid küla tõeline tõus on jäänud Põhjasõja-järgsesse aega 18. sajandil. Põhjasõja keerises otsisid paljud inimesed uut elupaika ja endised väikesed külad sobisid selleks, teisalt on külade kujunemist soodustanud elanike arvu kiire kasvamine 18. sajandil. Näiteks Paabsi küla on 1627. aastal koosnenud kahest talust, mis 1638. aastal olid tühjad. 1688. aastal oli seal uuesti kaks talu. See küla on oluliselt suurenenud just Põhjasõja-järgsel ajal, nii et 1721. aastal oli seal juba kaheksa talu, hilisemal ajal kõikus talude arv kuue ja kaheksa vahel. Samalaadne oli ka Peatskivi, Metsakivi, Pärsikivi ja Tõruvere küla kujunemise käik. Kirepi küla, kuhu 18. sajandil asus mitmeid vene uusasunikke, on kujunenud 1601. aasta revisjonis mainitud üksiku Kirepi Hansu talu kohale. Kuid mitte kõikidest hajataludest ei ole aja jooksul kujunenud küla. Hajataluks on läbi aegade jäänud näiteks Haavakivi, mida on mainitud juba 1584. aastal. 39 On huvitav märkida, et Kodavere kohanimed on olnud eriti elujõulised. Mõnel juhul on talu nimi olnud pikka aega kadunud, hiljem on aga sama nime all välja ilmunud küla. Nii on 1582. aastal nimetatud Meoma talu, samanimeline küla on märgitud 1839. aastast pärinevale Rückeri kaardile.40 küla esines 16. sajandi lõpul revisjoniproto- kollis, 17. sajandi alguses jäi see tühjaks, 1638. aasta revisjonis küla enam ei mainitud, kuid 1688. aastal oli see uuesti olemas ja eksisteeris seejärel pidevalt. Peipsi rannas kasvas 18. sajandi lõpuks tunduvalt põhiliselt kalastusest elatuvate va- badike arv, kes kandsid oma koormisi nootadelt kalas või rahas. Vene elanikkond kasvas seoses vanausuliste pagemisega Vene aladelt Peipsi läänerannikule, kuhu venelasi oli elama asunud ka varem.41 Pagemine hoogustus eriti 18. sajandil, pärast Eesti ala liitmist Venemaaga, mil venelaste migratsioon randa kujunes pidevamaks ja vene elanikkond seal püsivaks. Vanausuliste venelaste tugeva juurdevoolu tõttu kujunesid mitmed senised segaelanikkonnaga külad ülekaalukalt vene rahvastikuga küladeks. Alates 18. sajandi lõpust Peipsi-äärsetesse vene küladesse asunud vene talupojad olid suuremas osas vaba- talupojad, kes olid vabaks lastud või endid teatava rahasumma eest vabaks ostnud ja elasid mõnest linnast saadud passiga. Alatskivi mõisale kuulunud rannakülades elasid ülekaalukalt venelased. 1782. aastal oli sealsetes rannakülades (Rootsiküla, Nina, Lahe, Väike-Kolkja, Suur-Kolkja, Sohvia, Vene-Kasepää) 526 passiga vene talupoega ja 85 vene pärustalupoega.42 Peale Nina küla, mis oli Peipsi läänerannikul vanim puhtvene

39 Polnische Akten, Bd. 1, lk 154. 40 Samas, lk 115. 41 Vanausulised, kes ei tunnustanud patriarh Nikoni kirikureformidega vene õigeusu riituses ja litur- gilistes tekstides tehtud muudatusi, mõisteti 1666.–1667. a kirikukogu otsustega ja 1685. a tsaari ukaasiga jälitatavaiks. Pärast vanausuliste kuulutamist lindpriiks pagesid paljud neist teistele alade- le, sealhulgas ka Peipsi läänerannikule. 42 A. Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost, lk 99.

21 küla, kujunesid mitmed seni segaelanikkonnaga külad (Kallaste, Varnja) 18. sajandi lõpu poole ülekaalukalt vene rahvastikuga küladeks, seda peaasjalikult vanausuliste venelaste tugeva juurdevoolu tõttu. Kallastel elas 1782. aastal 125 vene vabatalupoega ja üks vene pärustalupoeg. 18. ja 19. sajandil kasvas tunduvalt Kodavere kihelkonna maakülade elanike (pärus- talupoegade) arv (vt tabel 1). Perioodil 1721–1795 kasvas talupoegade arv 2,7 korda, ajavahemikul 1795–1881 veel 2,5 korda. 1881. aastal oli Kodavere kihelkonnas 10715 elanikku.43 Selle perioodi vältel oli ka palju ebasoodsaid aastaid, mil iive oli negatiivne, suremus ületas sündimuse. Selline oli näiteks aasta 1808.44 Suure suremuse põhjuseks oli tavaliselt nakkushaiguste levik. 1799. aastal suri Kodavere kihelkonnas rõugetesse 60 inimest.45 1821. aastal suri läkaköhasse 36 last. 46 1824. aastal suri Kodaveres leetritesse 40 inimest.47 1840. aastal laastasid Kodavere kihelkonda rõuged, 101 inimest suri selle haiguse tagajärjel.48 1845. aastal levisid Lõuna-Eestis leetrid. Ohvrite hulk Kodaveres oli 166.49

Tabel 1 Pärustalupoegade arv Kodavere kihelkonna mõisates aastail 1721–1858.50

Mõis 1721 1723 1731 1744 1751 1758 1782 1795 1816 1826 1834 1850 1858 Alatskivi 1050 971 1325 1049 1346 1226 1569 1211 1350 1603 1855 1964 2270 Halliku 667 734 851 947 972 946 Kadrina 341 288 273 306 335 383 394 Kokora 457 520 468 716 744 717 834 1051 1093 1166 Pala 248 254 239 301 312 310 479 552 688 792 896 951 909 Ranna 249 260 349 434 438 547 757 747 750 823 1021 1034 1134 Kirikumõis 4 38 33 33 42 45 54 58 Kokku 1547 1485 1917 2241 2616 2551 3900 4242 4545 5251 6150 6451 6877

Oli ka mitmeid raskeid aastaid, mil kimbutas toidupuudus. Ajaloolise traditsiooni järgi oli 1854. ja 1855. aastal põud, metsad ja sood põlesid, suvivili ei jõudnud idu välja ajada,

43 E. Oehern, Biostatik dreier Landkirchspiele Livlands (Rappin, Wenden, Kodafer) in den Jahren 1834–1881. Inaugural-Dissertation zur Erlangung des Grades eines Doctors der Medicin. Dorpat 1883, lk 96. 44 Herbert Ligi, Lõuna-Eesti demograafi lisest arengust aastail 1780–1819. – TRÜ Toimetised, vihik 784. Tartu 1987, lk 45. 45 Lemming Rootsmäe , Nakkushaigused surma põhjustena Eestis 1711–1850. Tallinn 1987, lk 93. 46 Samas, lk 131. 47 Samas, lk 115. 48 Samas, lk 97. 49 Samas, lk 116. 50 Perioodi 1721–1758 andmed pärinevad Herbert Ligi artiklist „Talurahva arv ja paiknemine Lõuna-Eestis aastail 1711–1816.“ – TRÜ Toimetised, vihik 371, Tartu 1976. Kadrina ja Kokora mõis olid Alatskivi mõisa osad, nende talupojad on loetud Alatskivi alla. Andmed Halliku mõisa kohta puuduvad tabelist, kuna Halliku oli Saare mõisa osa (Maarja-Magdaleena khk).

22 karjamaad olid paljad. Õlgkatused kisti maha ja anti loomadele söödaks ette.51 Heina ja põhu puuduse ning suvivilja ikalduse tõttu tekkis raske näljahäda. Elanike arv kasvas 18. ja 19. sajandil tunduvalt kiiremini kui talude arv, mille suurene- mist pidurdas sobiva maa vähesus. See tingis vabadikukohtade arvu ulatusliku kasvu alates 18. sajandist. Kehvikute õued asusid tavaliselt väikeste hõredate rühmadena. 19. sajandi alguses on seniseid popside maakasutusi likvideeritud ja nende maad on läinud talude kasutusse. Nii oli see näiteks Pala külas 1810. aastal, mil enamik vabadikukohti mõõdeti hajatalude kruntide sisse, osa arvestati mõisamaa hulka ja ainult paarile popsile eraldati oma iseseisev maavaldus. Seevastu 19. sajandi teisel poolel asutati hulgaliselt väikekohti ja ka Alatskivilt on andmeid talumaa äravõtmise kohta, et sinna asutada vabadikukohti.52 Rannakülade elanike arv kasvas ka 19. sajandil jõudsasti. Varnja külas koos selle lä- heduses asuvate Liivanina, Rehemetsa, Kargova (Kargaja), Kusnetsova hajataludega ja Kõnnu külaga oli 1820. aastal kokku 789 elanikku. Varnja külas elas kõrvuti nii venelasi kui ka eestlasi, kusjuures venelased moodustasid elanike üldarvust umbes 3/4, eestlased 1/4.53 Kohaliku rahvatraditsiooni järgi olevat venelasi siia tulnud teistest rannaküladest, eriti Nina külast. Mitmes külas oli 1851. aastal rohkem kui 500 elanikku: Nina külas 481 venelast ja 50 eestlast, Suur-Kolkja külas 543 venelast ja 13 eestlast, Vene-Kasepää külas 595 venelast ja 17 eestlast.54 Vene rahvusest elanikkonna levikuga Peipsi järve kaldal on seotud tänavkülade tekkimine. Selle 18. sajandil kujunema hakanud külavormi juures ilmnevad tugevad etnilised erijooned. Kalastuse ja ulgtööde kujunemine vene sisserändajate peamisteks elatusaladeks põhjustas rahvastiku põhimassi koondumise küllaltki kitsale rannaribale ning soodustas tänavkülade tekkimist. Ranna lähedusse koondunud kalurikülad asusid eraldi oma väikestest põllumaadest. Kaugemale sisemaale siirdunud vene sisserändajad segunesid kohaliku rahvastikuga, nad tõid nende majandusse ja materiaalsesse kultuuri mitmeidki idapoolseid elemente, kuid asulastiku areng kulges põlluharimise vajadusi ning looduslikke tingimusi arvestades üldiselt samalaadselt kui mujal Eestis.55 Vene elanikkond on jätnud oma jälje ka kohanimedele. Valdek Pall on Kodavere kihelkonnast leidnud 78 talu- või lisanime, mis on arvatavasti vene päritoluga. Koda- vere kihelkonnas esineb suhteliselt rohkesti hiliseid vene päritolu talunimesid, ka on seal üsna palju üksnes selles kihelkonnas esinevaid nimesid. Siiski on mitmete külanimede päritolu jäänud ebaselgeks.56

51 M. Ehrlich, Ajalooline traditsioon, lk 38. 52 Gea Troska, Eesti külad XIX sajandil. Ajaloolis-etnograafi line uurimus. Tallinn 1987, lk 52–53. 53 A. Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost, lk 99. 54 Samas, lk 89, 98. 55 G. Troska, Eesti külad XIX sajandil, lk 72. 56 Valdek Pall, Vene elemente Põhja-Tartumaa toponüümikas. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 16. Tallinn 1970, lk 168–169.

23 19. sajandi alguses kaotati pärisorjus, talurahvas vabastati ilma maata. Rahulolematus ilmnes massilise talurahvaliikumise näol 1840. aastatel. Kodavere kihelkonnas leidis laia kõlapinna 1840. aastatel alanud väljarändamisliikumine. See oli Eestis kõige tugevam aladel, kus maade viljakus oli alla keskmise. Madalad saagid teravdasid kriisi, sundisid „liigseid inimesi“ suuremal hulgal ja lühema aja jooksul lahkuma. Ka Kodavere vähem- soodsad olud olid üheks põhjuseks, miks paljud lootsid leida lahendust väljarändamises. Levisid kuulujutud, et Samaaras ja Krimmis saab poolmuidu maad, keiser ise jaotavat. See jutt mõjus eriti Kavastul ja Alatskivil, kus paljud lootsid, et saavad „kõigest vaevast lahti“, rikkaks ja õnnelikuks. Juhan Weitzenbergi luuletuse läbi tuntuks saanud Alatskivi talumees Laksi Tõnis on kujunenud omamoodi väljarändaja võrdkujuks. Kõigepealt saadeti teele maakuulajad, kuid nende teated olid vastukäivad. Alatskivi inimesi oli juba esimeste ümberasujate hulgas. 57 Ümberasumisliikumine hoogustus eriti 1854. ja 1855. aasta põua järel, 1857. aastal rändas palju talupoegi Samaa- rassse.58 Ümberasumist püüti kõigiti piirata. Seati sisse nõue, et iga vallaline mees, kes välja rännata tahtis, pidi kubermanguvalitsusele maksma 400 rubla, pereisa aga 600–1000 rubla. See asumiskapitali nõudmine oli mõjukaks abinõuks ümberasumisliikumise vastu. Talupojad kirjutasid palvekirju, kus taotleti luba ümberasumiseks ilma asumiskapitali sissemaksuta. Paljude muude suurvürst Mihhailile saadetud palvekirjade hulgas oli ka Alatskivi 100 talupoja nimel kirjutatud palvekiri.59 Mitmete kasutusele võetud abinõude tõttu vähenes peremeeste hulk nende seas, kes soovisid välja rännata. Väljarändamine siiski jätkus, uueks sihtkohaks oli Krimm. Ka Kodavere inimesi oli 43 perekonna hulgas, kes 1861. a Odessasse jõudsid. 60 1862. aasta kevadel väljarännanute sihtkohaks oli Samaara. 1862. a mardipäeval teatas oma soovist järgmisel jüripäeval val- last lahkuda rekordarv talupoegi, nimelt 107. Tõuke olid selleks andnud ilmselt Krimmi asunud sugulaste ja tuttavate kirjad Alatskivi ja Kavastu talupoegadele. 1863. aastal siirdus talupoegi omavoliliselt Krimmi, nende seas vähemalt 6 peret Alatskivilt. 61 Samal aastal hakkas ümberasumisliikumine vaibuma, mitmed perekonnad tulid kodumaale tagasi ja rääkisid kohatud raskustest. Paljud Tartu- ja Võrumaa inimesed otsisid ümberasumise võimalusi ka lähemalt, ida poolt Peipsi järve. Seal oli tol ajal kerge maad saada, asumine sinna nõudis vähe kulu ning ka olud olid tuttavamad. 1861.–1862. aastal siirdus Alatskivilt ning mujalt Kodavere ja aladelt ümberasujaid Oudova piirkonda.62 Ajaloolise traditsiooni järgi lahkus

57 Artur Vassar, Uut maad otsimas. Agraarne ümberasumisliikumine Eestis kuni 1863. aastani. Tallinn 1975, lk 39. 58 M. Ehrlich, Ajalooline traditsioon, lk 47. 59 A. Vassar, Uut maad otsimas, lk 122. 60 Samas, lk 144. 61 Samas, lk 162–167. 62 Samas, lk 169.

24 veel 1866. aastal Ranna külast Oudova kubermangu 50 perekonda. Oudovas olevat olnud seitse küla, kus ainult sisserännanud eestlased olevat elanud.63 Oluliseks etapiks 19. sajandil oli talude päriseksostmine, mille tulemusel tekkis talu- poegade väikeomand.64 Kodavere kihelkonnas algas see 1853. aastal ja lõppes Esimese maailmasõja eel. Esimene ostetud talu oli rahvatraditsiooni järgi Alliku mõisa Krongi talu ja selle eest maksti 100 rubla taalrist (taaler oli tol ajal maa ja koormiste võrdsus- tamise mõõdupuu).65 Pala mõisas algas talude ostmine 1866. aastal, hind oli juba 130 rubla taalri kohta ja tõusis hiljem veelgi. Rahvasuu pajatab talupoeg Jakob Villemsonist, kes ostis Pala mõisalt talu hinnaga 130 rubla taalrist ja kellel oli nii palju sularaha, et ta maksis kogu talu hinna korraga välja.66 Hulgalisem talude ostmine algas 1862. aastal ja kõige intensiivsem oli see 1870.–1880. aastatel. Talude ostmise käiku mõjutas asjaolu, et talude majanduslik seis on Kodavere kihelkonnas olnud keskpärane. Pala ja Alatskivi ümbruses on põllumaa suhteliselt viljakas, kuid mitmetel aladel kogu kihelkonna ulatuses on põlluharimine halbade mullastikutingimuste tõttu olnud vähetasuv. Põhja-Tartumaa teiste kihelkondadega võrreldes toimus talude päriseksostmine Kodavere kihelkonnas suhteliselt intensiivselt, keskmiselt oli 1881. aastaks Põhja-Tartumaal ostetud 46,2 %, Kodavere kihelkonnas aga 48,5% taludest (talude koguarv 324).67

Majanduselu. Kodavere rannakülade ja sisemaa külade majandus on alati olnud teataval määral erinev. Sisemaa külades on läbi aegade põhiliseks elatusalaks olnud põlluharimine ja sellega tihedalt seotud karjakasvatus, mõningates kohtades 19. sajandil ka käsitöö, seevastu rannakülades on kõige olulisemal kohal olnud kalapüük, millele on peamiselt 19. sajandil lisandunud veel mitmeid kõrvalelatusalasid, millest tuleb allpool lähemalt juttu. Ainult Ranna mõisa piirkonnas, kus rannakülade rahvas juba vanast ajast saadik elatus niihästi põllumajandusest kui ka kalapüügist, ei olnud ranna- ja sisemaa rahva majanduselu vahel selgemat piiri. Üldiselt püsis Kodavere ranna- ja sisemaakülade vahel selge vahe. Rannast sisemaale asumist ja ühes sellega siirdumist põllumajandus- likule tegevusele on olnud märgata vaid Nina külas. Maaviljeluse seisukohast on olulise tähtsusega harimiskõlbliku maa olemasolu. Koda- veres oli harimiskõlblik maa peamiselt kihelkonna keskosas, kus leidub suuremaid ja ühtlasemaid põllumassiive. Kihelkonna lääneala on rikas metsade poolest, harimiskõlblik maa paikneb seal laikudena. Ka mujal leidub viljelemiseks sobivat maad väikeste ja killustatud saarekestena. Kindlad teated kolmeväljasüsteemi kasutamise kohta Eestis

63 M. Ehrlich, Ajalooline traditsioon, lk 51. 64 Mati Laur, Väikemaaomandi teke. – Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 104–109. 65 Enn Tarvel. Adramaa. Tallinn 1972, lk 196–198. 66 Samas, lk 107. 67 EAA, f 3724, n 1, s 851.

25 pärinevad alles 16. sajandist, mil see oli juba üldlevinud ja tavaline.68 Põlispõllud olid Kodaveres, nagu mujalgi Eestis, kuni talude kruntimõõtmiseni 19. sajandi teisel poolel kolmes väljas. Üks väli oli talivilja, teine suvivilja ja kolmas kesa all. On võimalik, et mõnes rannakülas, kus põllumaad oli vähe ja põllundus oli vaid kõrvaliseks elatusalaks, peeti põllumaad veel kuni 19. sajandini kahes väljas. Peipsimaal, kus enamasti olid liig- niisked väheviljakad liivased mullad, püsis uue maaviljelussüsteemi kõrval laialdaselt ja kaua ka vanem ja algelisem viljakasvatusviis – aletegu (sõõrutegemine). See oli põliseks viisiks maad metsa alt üles harida, mis ühtlasi andis maale tuha näol väetist. Hilisemal ajal ei olnud tegemist tõelise korduva aleteoga, vaid ühekordse metsa mahapõletamise- ga uudismaa tegemiseks. Alatskivil on olnud kasutusel Eestis omalaadne aletegemise moodus.69 Vanimaks abinõuks puhastada söödimaad umbrohust ja väetada tuhaga oli kütisetegemine. Korrapärane aletegu lõppes juba 17.–18. sajandil, kütisetegemine jätkus hilise ajani.70 17. sajandi teiseks pooleks oli Kodaveres aletegemise ja kütise tähtsus jäänud juba väheseks. Kasvatatavate kultuuride seas oli olulisel kohal rukis, eriti piirkondades, kus olid kõr- gemad ja paremad maad. Vanimaks leivaviljaks oli oder. Põllumajanduse kui elanikkonna põhilise elatusallika edasiarenemisest annab tunnistust asustuse areng. Kodaveres püsis põllumajanduse arenemine üldiselt samal tasemel kui Kesk-Eestis, kuigi see ala – nagu kogu muu Peipsimaa – paistab silma vanade viljakasvatusega seotud tööriistade ja -võtete esinemise poolest. See näitab, et maaviljeluse areng siin oli aeglasem, sest piirkondades, kus põllumajanduse areng oli kiire, uuenesid vanad põllutööriistad kiiremini. Talupoegadest moodustasid kõige olulisema grupi adratalupojad. Talupojaperede kasutada olev adramaa oli koormiste suuruse määramise aluseks. Sellest ka nimetus adratalupojad. Talurahvas diferentseerus kasutada oleva maa suuruse järgi. Maata või vähese maaga talupojad olid vabadikud ehk, nagu neid Kodaveres kutsuti, pobulid, pop- sid, ka saunikud ehk saunamehed. Vabadike ja adra- ehk täistalupoegade arvuline suhe eri külades olenes kohalikest oludest. Üldiselt oli vabadike osatähtsus sisemaal, puht- põllu majanduslikes külades väiksem, käsitööga tegelevates piirkondades ja rannakülades suurem. Erilise talurahvakihi moodustas sulasrahvas ehk sulased ja teenijatüdrukud. 17. sajandi teisel poolel on Kodavere talud olnud suhteliselt suured. Kui naaber- kihelkondades oli 17. sajandi lõpul talu keskmine suurus adramaades 0,19, siis Kodavere alal oli see 0,25. Põhjuseks on siin asjaolu, et Kodaveres olid levinud poolemeestega talud. Kuna talus oli sageli kaks peret, siis oli seal ka enam ressursse. Talude adramaade arv ulatus 1688. aastal 1/16 adramaast kuni 3/4 adramaani, kuid enam kui pooled taludest olid 1/4 adramaa suurused.71

68 Valter Lang, Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu 2007, lk 261; Inna Põltsam-Jürjo, Anti Selart, Ivar Leimus, Maamajandus ja külarahvas. – Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Koost. ja toim. Anti Selart. Tartu 2012, lk 185. 69 Eesti talurahva ajalugu 1. Tallinn 1992, lk 329. 70 H. Ligi, Põllumajanduslik maakasutus, lk 57–62. 71 RA, Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, vol. 37, l 586–651. 26 1680. aastatel on palju kurdetud selle üle, et maa on vilets, liivane või märg. Mitmel ju- hul on see olnud põhjuseks, et paluda koormiste vähendamist. Koormiste väljalunastamine rahas ei olnud Kodaveres tavaks, nii nagu see oli hajatalude poolest rikastes piirkondades. Siin on vaid üks talupoeg maksnud rahamaksu, küll on aga mitmed varasematel aegadel kandnud koormisi ainult teravilja näol. Osal taludest oli raskusi ka loomade vähesuse tõttu. Keskmiselt oli talus 1688. aastal 2 rakendit. 72 Peamiseks tööloomaks oli hobune. Enamikus taludest oli kaks või kolm hobust. Hobusteta talusid oli väga vähe, härgadeta talusid oli tunduvalt rohkem. Talus oli tavaliselt üks või kaks härga, suurim härgade arv talus oli neli (kaks rakendit). 19. sajandi algusest on Kodavere kohta olemas maamõõtmiste materjal, mille abil on võimalik saada ülevaadet talude maade suurusest ja ka tükeldatusest.73 19. sajandi alguses olid Kodavere talud võrreldes Põhja-Tartumaa teiste kihelkondadega (Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse, Torma, Äksi) väikesed. Talude arvu olulise suurenemise ja maaharimiseks soodsa ala piiratuse tõttu oli Kodavere taludel vähe põllumaad. 19. sajan- di alguses oli seal talu põllumaa keskmiseks suuruseks 17,6 vakamaad ja heinamaa suuruseks 26,9 vakamaad (vt tabel 2). Võrdluseks olgu mainitud, et Põhja-Tartumaal oli talul põldu keskmiselt 24,3 ja heinamaad 35,7 vakamaad.74 Seega, teiste Põhja-Tartumaa kihelkondadega võrreldes oli Kodavere talude kõlvikute pindala suhteliselt väike.

Tabel 2 Talumaade keskmine suurus (vakamaades) Kodavere kihelkonnas 19. sajandi 20. aastatel. 75

Mõis Talude arv Aiamaa Põllumaa Võsamaa Heinamaa Alatskivi 105 0,8 19,0 34,2 30,0 Halliku 19 1,4 20,0 23,6 26,9 Kadrina 22 0,7 19,5 13,8 28,0 Kokora 101 0,5 12,4 17,2 19,6 Pala 43 1,0 21,4 43,9 28,6 Ranna 58 0,9 20,8 9,6 32,5 Kokku 348 0,8 17,8 24,5 26,9

Põllumaa vähesust Kodaveres näitab ka see, et seal oli mõisakülvi 100 meeshinge kohta veidi vähem, talupõldu aga tublisti vähem kui vastavas maakonnas keskmiselt.76 Ka talu keskmine taalriväärtus, mille arvestamisel võeti lisaks maa suurusele arvesse ka selle kvaliteeti, oli Kodaveres väiksem kui teistes kihelkondades. Kodaveres oli see 13,5

72 Rakendiks on loetud kas kaks härga või üks hobune. 73 EAA, f 567, n 2, s 132, 137, 141. 74 Ülle Liitoja, Põhja-Tartumaa talud 1582–1858, I–IV. Tallinn 1992, lk 30–31. 75 EAA, f 567, n 2, s 132, 137, 141, 144. 1 vakamaa = 0,37 ha. 76 Herbert Ligi, Talupoegade koormised Eestis 13. sajandist 19. sajandi alguseni. Tallinn 1968, lk 285. 27 taalrit, Põhja-Tartumaa teistes kihelkondades 19,1 taalrit.77 Seega olid siinsed kõlvikud väiksemad ja ka halvema kvaliteediga kui naaberkihelkondades. Kodavere kihelkonnas oli talude põllumaa osakaal kõlvikute seas suhteliselt väike ja rohumaade osakaal suur. Seega olid siin head võimalused loomakasvatuseks. 19. sajan- di algul oli Kodavere kihelkonnas kõlvikute struktuur (põllu-, võsa- ja heinamaa suhe) 1:1,4:1,5 ja see erines Tartumaale tüüpilisest, mille puhul põllumaa osakaal oli suur ja esines tendents, et põllu-, võsa- ja heinamaid oli võrdselt. 78 Vähem erines Kodavere kihelkond Põhja-Tartumaa keskosa kihelkondadest, kus samuti põllumaa osakaal oli väiksem (põllu-, võsa- ja heinamaa suhe 1:1,2:1,3).79 Nagu kogu Eestis, valitses ka Kodavere kihelkonnas talumaade üleribasus. Ühele talule kuulunud maad olid nöörimaade või ribadena laiali küla territooriumil ja olid üksteisest eraldatud teiste talude nöörimaade ja ribadega. Üleribasus tingis väljasunni – põllutööd tuli alustada ja läbi viia üheaegselt. Kõrge maade tükeldatuse aste nõudis talupoegadelt palju lisatööd ja -vaeva. 19. sajandi algul oli Alatskivi mõisa külades talupõld keskmiselt 27,4 tükis, võsamaa 36,2 tükis ja heinamaa 11,8 tükis. Mõnes külas (Pusi) oli kõigil taludel 38–44 põllutükki, neile lisandusid veel võsa- ja heinamaatükid. Haapsipää külas ulatus kõigi talude võsamaatükkide arv üle 60.80 Nii nagu tavaliselt, oli ka Kodaveres põllu- ribade keskmine pindala väike, heinamaatükid olid tunduvalt suuremad. Ühe põllutüki keskmine pindala oli Alatskivi mõisa taludel 0,72 vakamaad, ühe võsamaatüki pindala 0,99 ja ühe heinamaatüki pindala 2,6 vakamaad. 19. sajandi teisel poolel toimus talude kruntimõõtmine, et korrastada ja kaasajastada talude maavaldusi. Kuna kompaktsetes külades ei olnud võimalik kõigile taludele eral- dada terviklikke krunte, tuli osa talusid külast välja viia. Selle tulemusel muutus asustus hajusamaks. Kruntimisega vähenes tunduvalt ühele talule kuulunud maatükkide arv. Kuigi kruntimisel püüti igale talule eraldada võimalikult terviklikku krunti, ei olnud see looduslike tingimuste tõttu võimalik. Ainult vähem kui kümnendiku talude maa oli kruntimise tulemusel terviklik, koosnedes ühest tükist. Kui Alatskivi mõisa taludel oli enne kruntimõõtmist keskmiselt 75,5 maatükki, siis pärast kruntimist oli vastav arv 3,6. Enamiku talude maa koosnes 2–6 osast.81 Üks neist oli tavaliselt hoonete juures asuv põllumaatükk, ülejäänud heina- ja karjamaatükid asusid eemal küla endistel - ja heinamaadel. Kruntimine võimaldas talutöid ümber korraldada, neid intensiivsemaks muuta ja uuendusi läbi viia. Pärast talude kruntimõõtmist jagati talu põllumaa tavaliselt 4–5 väljaks, hakati kasva- tama nisu ja ristikheina. Ristikheina külvati Kodaveres rohkesti alates 19. sajandi lõpust

77 Ü. Liitoja, Põhja-Tartumaa talud, lk 722–724. 78 Юхaн Kaхк, Хeрбeрт Лиги, Oб экoнoмическoм пoтeнциaлe крeстьянского двoрa в Эстонии в нaчaлe XIX вeкa. Taллин 1975, lk 26. 79 Ü. Liitoja, Põhja-Tartumaa talud, lk 722–724. 80 EAA, f 567, n 2, s 132, 137, 141, 144. 81 EAA, f 3724, n 5, s 2565.

28 seoses karjakasvatuse laienemisega. Kodaveres kasvatati peale otrade rohkesti ka kaera ja lina. Oluline oli kartuli tulek kasvatatavate kultuuride hulka. 19. sajandil leidis aset kiire areng, mis tõi kaasa ülemineku raharendile, talupoe- gade väikeomandi tekkimise ja kaubatootmise laienemise. Algas uus ajajärk talurahva majanduselus. Ilmusid uued põllukultuurid, maaharimisriistad ja -viisid. Kui varem oli küla majanduslikult seotud kohaliku mõisaga, siis nüüd seostus talurahvamajandus üha enam turuga. Kodavere kihelkonna elanike läbikäimist Tartu linnaga kergendasid teed, mis tehti aastatel 1826 ja 1830.82 See tõi endaga kaasa ka kultuuriliste ja etniliste suhete märgatava tihenemise. 19. sajandil leidsid aset suured muudatused nii majanduslikes kui ka sotsiaalsetes suhetes. Tekkis palgaliste mõisatööliste – moonameeste – kiht. Üleminek raharendile oli Kodaveres, nii nagu kogu Põhja-Tartumaal, aeglane. Selles piirkonnas oli takistuseks turustuspaikade puudumine, talupoegade harjumatus raharendiga ja asjaolu, et mõisnikel oli nappus kapitalist, sest teorendi kaotamine tingis ülemineku sulastega majandamisele.83 19. sajandi teisel poolel oli Kodavere kihelkonna talude keskmine suurus võrreldes teiste Põhja-Tartumaa kihelkondadega endiselt väike. 1881. aastast pärit andmetel oli Kodavere kihelkonnas talumaa suurus keskmiselt 32,4 tiinu, kusjuures põllumaa suu- ruseks oli keskmiselt 10,5 tiinu (talude arv 324). 84 Ka taalriväärtuse järgi otsustades olid talud väikesed ja viletsate maadega. Ainult Torma-Lohusuu kihelkonnas oli talude taalriväärtus veel väiksem. 19. sajandi lõpus hakati Eestis erilist rõhku panema piimamajandusele. Karjakasvatus edenes sedamööda, kuidas arenes karjasaaduste turustamine. Kuni meiereide võrk polnud veel välja arenenud, kasvatati müügiks lihaloomi ja müüdi kodutehtud võid. Karjapidamise võimalused olenesid heinamaade rohkusest. Karja eest hoolitsemises erinevusi ei olnud. Neis külades, kus pärast maade kruntimist talud endiselt kas sumb- või ridaküladena kokku jäid, karjatati loomi ühiselt kauem kui mujal Viru- ja Tartumaal. Kodavere rannapiirkonnas, aga ka osas sisemaa küladest ei võimaldanud põllumajan- dus küllaldase elatuse saamist, seepärast olid olulised ka kalastus ja käsitöö. Viimaste kõrval levisid ulgtööd ja kaubitsemine. Võrreldes eesti pärustalupoegadega või hilisemate teorentnikega olid vene kalurid selles osas soodsamas olukorras. Peipsi lääneranna vene elanikest moodustasid 18.–19. sajandi vahetusel suure osa passi omavad vabatalupojad. Vene talupoegadel olid seetõttu hoopis avaramad võimalused liikuda ja mitmesuguse tööndusega tegeleda kui eestlastel. Maakasutamise või kalapüügiõiguse eest tasusid vabatalupojad mõisatele renti.

82 Kodavere-Alatskivi kihelkonna ajalugu, lk 12. 83 August Traat, Ankeet talumaade raharendi leviku kohta Liivimaal 1847. aastal – ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1957, nr 2, lk 199. 84 Tийт Рoзeнбeрг, O сoциaльном рaсслoeнии крeстьянствa в Южнoй Эстонии в концe XIX вeкa. Taллин 1980, lisa 4.

29 Kuigi põlluharimise ja karjakasvatuse tähtsus Kodavere rannakülades oli väike, väärivad märkimist mõned mujal vähemlevinud tegevusalad. Peipsi rannakülades, eriti lääneranniku vene külades, on 19. sajandil peetud ka kitsi. Karja- ja heinamaade rohkus lubas Peipsimaa taludes rohkesti lambaid pidada. Peipsi lääneranniku vene külade asukad on aegapidi oma liivased maalapid muutnud viljakateks juurviljaaedadeks. Eesti talurahvas kasutas varem köögivilja väga vähe. Peipsi läänerannas kasvatati 19. sajandi teisel poolel peamiselt sibulaid ja sigureid. Kolkja ja Vene-Kasepää kohta öeldi, et need on „vanad sibulakasvatajate külad“. Sigurit olevat hakatud Vene-Kasepää külas kasvatama 19. sajandi 70. aastatel. 85 Peipsi-äärsete vene külade elanikud kasvatasid ka kapsaid, kaalikaid ja porgandeid, mida nad sügiseti Tartus Emajõel paatidest müüsid. Kodavere kihelkonna majanduselus on olnud olulisel kohal kalapüük. Selle areng on aja jooksul läbi teinud mitu etappi. Peipsist kaugemal asunud külakondade kollektiivsest hooajapüügist 13.–14. sajandil kujunes see järve äärde asunud vähese maaga või maata talurahva peamiseks elatuseandjaks, 19. sajandil juba töönduseks. Kalastus Peipsil on olnud nii tehnika kui ka korralduse poolest vahetus ühenduses naabruses asuvate venelaste kalapüügiga. Kalapüük Peipsil erines väiksematel sisemaa järvedel ja jõgedel toimunud väikeseulatuslikust, enam-vähem juhuslikust püügist. Väikestel siseveekogudel kasutati kaua lihtsaid traditsioonilisi püügivahendeid nagu õngi, ahinguid, mõrdu jne. Sellel püügil ei olnud mainimisväärset majanduslikku tähtsust. Peipsil toimunud suurpüügil kasutati täiuslikumaid püügivahendeid, eelkõige nootasid, mis tingisid kalurite kollektiivset tege vust ja hinnaliste püüniste ühisomandust. 19. sajandil tulid nootade asemele suured mõrrad ja teised täiuslikumad püügivahendid. Varasematest rannaasukatest, keda kohtame 16.–17. sajandi vahetusel Peipsi põhja- ja läänekaldal, püüdsid paljud väiketalupojad kala maaharimise kõrvalt. Aegapidi tuli randa järjest rohkem ka maata talurahvast, kellele kalapüük oli ainsaks või peamiseks elatusallikaks. Oma maksud õiendasid nad nootadelt ühiselt. Mõnes kohas oli talupoegi, kes maksid makse nii talve- kui ka suvepüügi eest. Järelikult püüdsid nad kala aasta ringi ja elatusid üksnes sellest. Koormised õiendasid rannatalupojad suuremalt jaolt raha ja kalaga, kehvade puht-kaluriperede maksud on revisjoniaruandeis näidatud sageli mitme pere kohta ühiselt. 16. sajandi lõpus nõuti rannakülade talupoegadelt maksuna soolatud rääbiseid, soolatud säinaid, latikaid, havisid ja lisaks ka rahamaksu. Näiteks maksid Lahe küla kalurid 1582. aastal 4 rubla ja 200 latikat, Purna küla kuus kalurit aga 2 rubla, ühe vaka soolatud rääbiseid ja ühe vaka soolatud säinaid.86 Ainult kalapüügist elatuvate kalurite tekkimise üheks eelduseks oli see, et nad said oma saagi kas vahetada sisemaal vilja vastu või müüa selle ülesostjatele ja kaubitsejatele. Seejuures oli olulise tähtsusega asjaolu, et sisemaa talupojad ei saanud loomuskohtade kaotamise ja teokohustuste suurenemise tõttu enam ise kalapüügil käia. Peipsi lääneran-

85 A. Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost, lk 160. 86 Samas, lk 56–57.

30 nikul asunud vene kalurid maksid vanast ajast saadik vastavale mõisale oma maa eest ainult maksu, mida nimetati venepäraselt obrokaks. Varnja küla venelased maksid Kavastu mõisale obrokat, mõni 7, mõni 10 rubla, nii nagu kellelgi maad oli.87 Kalurite hulk kasvas eriti 18. sajandi teisel poolel seoses suure hulga vene kalurite juurdetulekuga Peipsi äärde. Talvel püüti kala peamiselt Peipsil, aga ka Pihkva ja Peterburi kubermangu järvedel, suvised kalapüügiretked hakkasid 19. sajandi 20. aastatel ulatuma võrdlemisi kaugele. Püügiks renditi mõisatelt sisemaa järvi Viljandi, Karksi ja Hallisteni välja. Nõudluse kasvamisega Peterburi turul 19. sajandil hakkasid paljud Peipsi kalurid käima suviti kaugpüügil Soome lahel, samuti Pärnu lahel ja isegi Laadogal. Vanast kogukondlikust nootkonnast võtsid teatavad pered osa võrdsete õiguste alusel ja said ka võrdse osa saagist. Vene kaluriartellid olid teist laadi, kuid kõrvalistes koh- tades, nagu oli Kodavere piirkond, säilitasid artellid veel 19. sajandi keskel ja hiljemgi vanade kogukondlike nootkondade traditsioone. Alates 19. sajandi keskpaigast omandas kalastamine üldiselt üha enam tööndusliku iseloomu, tekkisid ettevõtjad, kes palkasid endile püüdjateks vaesemaid rannatalupoegi. Siiski etendas kalapüük Peipsi läänerannikul Varnjast kuni Lohusuuni majanduses väiksemat osa kui mõnes teises Peipsi ranniku piirkonnas. Kuigi siin oli töönduskalureid nii eestlaste kui ka venelast seas, siit käis rohkesti kalamehi kaugpüügil ja arenes kau- banduslik tindipüük, oli siiski näiteks Kallastel venelaste seas väga palju müüritöölisi. Eestlastest tegeles töönduskalastusega peamiselt ainult maata rannarahvas. Eesti talu- poegi takistas ainult kalapüügiga tegelemast ka see, et kohalikud mõisad nõudsid neilt peale maksude ka teolkäimist. Teokohustusest olid vabad üksnes mõisa enda kalurid, kes püüdsid kalu mõisa tarbeks. Rannas elavast eesti talurahvast läks ainult väike osa täiesti üle töönduslikule kalapüügile, suurem osa aga ühendas vanal viisil kalapüügi maaviljelusega: nad tegelesid kalapüügiga vaid kõrvaltööna ja käisid kalal enamasti ainult talviti. Maa-Kasepääl ja sellest lõuna poole jäävas Peipsi rannapiirkonnas kuni Kallasteni oli 18.–19. sajandil valdavaks eesti elanikkond. Kuna selles rannalõigus ulatub kõrge Kodavere neemik peaaegu Peipsi kaldani, elatas selle piirkonna rannalähedaste külade elanikkond end põhiliselt põllumajandusest. Kalapüügiga tegeles eeskätt ainult Maa-Kasepää, Omedu ja mõnevõrra ka Sääritsa küla rahvas. Kuigi Maa-Kasepää ja Omedu küla asetsevad madalas rannikuosas, oli nende külade peredel siiski veidi roh- kem maad kui vene rannaküladel ja see oli üheks põhjuseks, miks seal püsis ülekaalus eesti elanikkond. Eesti töönduskalurid (Maa-Kasepääl jm) käisid samuti nagu venelased kaugeil püügiretkedel, mis sageli ulatusid kuni Laadoga järveni. Seoses röövpüügi suurenemisega vähenes Peipsi kalasaak märgatavalt juba 19. sajandi esimesel poolel. Selle põhjusi asusid uurima valitsusvõimude poolt asutatud komisjonid, kelle soovitusel keelati teatud aastaajaks kalastamine tihedasilmaliste võrkudega.88

87 Samas, lk 168. 88 Samas, lk 182.

31 Järvest kaugemal olevate külade elanikkond pidi oma kehvale põllusaagile lisa otsima eeskätt metsast ja metsatöödest, mitmesuguste metsaandide kasutamisest ja töötle misest. Osa neist töödest nõudis erilisi oskusi. Kuna Baltimaadel kujunes kogu oskuslikum käsitöö linnade tsunftimeistrite ja -tööliste eesõiguseks, siis siin jäi külakäsitöö kuni 19. sajandi teise pooleni kodukäsitöö tasemele. Mõisad kas pidasid ise käsitöölisi, kasutasid linna- meistrite tööd või palkasid rändavaid käsitöölisi, teiste seas vene plotnikuid (nii kutsuti puuseppi), müürseppi ja pottseppi. 17. sajandi 80. aastatest on andmeid erinevate käsi- tööliste olemasolust Kodavere kihelkonnas. Alatskivil oli kasuksepa ametis adratalupoeg, seal töötas ka vaba kingsepp. Ulatusliku koduse puutööoskuse tõttu oli selle ametiala käsitööliste arv suhteliselt väike. Sellegipoolest leidus Kodaveres ka mitmeid puutöö- mehi, Alatskivil oli püttsepp.89 Vabu käsitöölisi oli Kodaveres üksikuid: 18. sajandil läbi viidud adramaarevisjonide andmeil üks ja perioodil 1782–1858 koostatud hingeloendites kuus, enamik neist sakslased. 90 Kallaste ja Varnja vahelises rannalõigus oli venelaste seas rohkesti müürseppi. Vene ehitustöölised töötasid sageli artellidena. Peipsi müüritegijad leidsid tööd mitte üksnes maal, peamiselt mõisates, vaid ka linnades. Kodavere kihelkonna, nii nagu kogu Peipsimaa majanduselu üheks iseärasuseks oli see, et siin omandasid mitmesugused käsitööharud teataval määral töönduse iseloomu ja esinesid tihedasti koondunult kitsas piirkonnas. Kohaliku käsitöö arenemise eelduseks oli asjaolu, et see rahuldas laiema ümberkaudse maa-ala rahvastiku tarbeid. Talumajanduse arenemisega, iseäranis karjakasvatuse laienemisega suurenes nõudmine mitmesuguste puust tööriistade, aga ka majapidamisriistade ja nõude järele. Samuti nagu tööriistad, valmistati ka vajalikud puunõud harilikult kodusel teel, kas oma peres või mõne vabadiku poolt. Kuid teatud esemete, sealhulgas vankrirataste, regede, aga ka vitsikute, pangede, püttide, lähkrite, toobrite jne valmistamine nõudis siiski rohkem oskust ja vilumust, kui seda oli igal tavalisel talumehel. Tekkis osavamaid meistreid, kelle tööriistad olid paremad ja kellelt kas telliti või osteti ja vahetati vilja vastu riistu ja nõusid. Vajalikke esemeid hakati ostma üha sagedamini ka laatadelt, kuhu käsitöömeistrid oma tooteid müüa tõid. 19. sajandil kujunesid mitmest külast käsitöökeskused. Kõige suuremaks käsi- töökeskuseks kujunes küll Kodaverest põhja pool asuv piirkond, kuid ka mitmes Kodavere metsakülas oli käsitöö olulise tähtsusega. Regesid ja vankreid tehti müügiks Ranna külas ja Sookülas, kusjuures Ranna oli tuntud ka kangrute poolest. Alliku külas valmistati vankrikeresid ja vokke. Assikvere oli tuntud reemeistrite poolest, seal tehti ka vankreid ja 19. sajandi lõpus hakati seal valmistama Eestis seni vähe levinud vitsrattaid saarepuust painutatud rattaringiga.91 Rahvapärimuse kohaselt ongi Kodavere esimene vitsrataste tegija olnud Venemaalt soldatist koju tulnud mees. Kodaverest viidi

89 Jüri Linnus, Maakäsitöölised Eestis 17. sajandi lõpul. – TRÜ Toimetised, vihik 784. Tartu 1987, lk 98, 101. 90 Jüri Linnus, Vabade käsitööliste etniline päritolu Eestis XVIII sajandil. – TRÜ Toimetised, vihik 454. Tartu 1979, tabel 5. 91 Ants Viires, Puud ja inimesed. Tallinn 1975, lk 28.

32 vankrirattaid müügiks Peipsi idarannikule Oudovamaale. Siiski püsis puutööndus teh- niliselt kaunis algelisel tasemel. Nõudmine muutus kiiresti ja vastavalt sellele muutsid käsitöölised sageli oma toodangu koostist. Üheks laialt levinud käsitööharuks oli nahkade, peamiselt lambanahkade töötlemine ja parkimine. Alates 19. sajandi teisest poolest tegeles sellega kogu Kirepi küla. Kunagise Kirepi talu kohale oli tulnud 18. sajandil või hiljemalt 19. sajandi algul vene asunikke ja sinna tekkis vene käsitööliste küla. Kirepi parkalid olevat õppinud oma ameti isadelt, kes selle tõenäoliselt juba Venemaalt kaasa tõid. Nahaparkimisega oli alguses vahetult seotud jalatsite valmistamine ehk kingsepatöö. Üks vähem levinud käsitööharu oli riidetrükkimine, millest on teateid Kolkja külast.92 Lihtsama kodukäsitöö, nagu võrgukudumise, lõngaketramise, kangakudumise, kinnaste ja sukkade kudumise, viiskude ja pastelde valmistamise eesmärgiks oli peamiselt oma pere vajaduste rahuldamine. Lisaks käsitööle omandasid Kodavere alal olulise tähtsuse mitmed teised elatusalad, nagu metsatöö, parvetamine, kaubavedu, tõrvapõletamine, marjade ja seente korjamine ja ulgtööd. Metsa oli Kodavere kihelkonnas palju. 17. sajandil olid kõige suuremad metsaalad Peipsi ääres Kavastu––Alatskivi vahel. Peamiselt oli tegu liigniiskete metsadega, kuid Alatskivi mõisal oli umbes 37 ruutversta suurune palgimets. Näiteks 1758. aastal oli sel mõisal rikkalikult nii ehitus- kui ka küttepuid. Peipsi-äärsetelt metsaaladelt on viidud puid ka Tartusse. 93 19. sajandil leidsid paljud Kodavere talupojad olulist kõrvalteenistust, käies talvel raietöödel ja kevadtalvel metsamaterjali välja vedamas. Metsatöö sobis hästi talurahva kõrvaltööks – eriti seepärast, et hooaeg langes talvele ja kevadtalvele, kui oli põllumajanduslike tööde vaheaeg ning vedudeks sai kasutada üle soode ja järvede viivaid taliteid. Nõnda käisid Kodaveres metsatöödel ja -vedudel eelkõige põllumajandusega tegelevate sisemaakülade mehed. Neist küladest, kus lisateenistust andsid kalapüük, käsitöö või ulgtööd, harilikult metsatöödel ei käidud. Lisaelatust hangiti ka tõrvapõletamisega ja palkide parvetamisega. On teateid selle kohta, et rannakülade mehed Alatskivi ja Varnja ümbrusest on käinud parvetamas. 94 Paljud Peipsimaa talupojad püüdsid leida kõrvaltööd ja -teenistust vooriskäimisega, mis toimus harilikult talviti põllutööst vabal ajal. Mõisate vooride vedamine kuulus talupoegade korraliste teokohustuste hulka, seetõttu ei olnud kuni 19. sajandini eesti talupoegadel võimalusi kaubavedudega teenida. 19. sajandil tegelesid Kodavere mehed kaubavedudega sagedamini kui Eesti keskosa talupojad. Kodaverest käidi peaasjalikult vilja- ja linavooridega Tartu, Tallinna ja Peterburi vahet. 95 Seoses raudteede ehitamisega

92 A. Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost, lk 250. 93 Karin Lippus, Metsade paiknemine Eestis 17. ja 18. sajandil. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1983, nr 3, lk 234–235. 94 A. Viires, Puud ja inimesed, lk 31. 95 A. Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost, lk 258.

33 vähe nes alates 19. sajandi viimasest veerandist järk-järgult vooriskäimise tähtsus. Peipsi piir konnas etendas loomulikult erilist osa veetransport, see andis teenistust järveäärseile paatide ja lotjade omanikele ja laadijatele. Peipsi vene rannakülades, kus elanikel oli vähe maad või kus põllumaa hoopiski puudus, jäi sageli mõnevõrra naiste tööjõudu üle. Vene naised ei käinud teenimas ka ümbruskonna suuremates taludes nagu samalaadses olukorras olnud eesti tüdrukud, sest nad ei olnud põllutöödes vilunud. Seepärast tegelesid nad niisuguste töödega, mida eesti külas koh- tas vaid juhuslikult või mida seal üldse ette ei tulnud. Üheks selliseks tegevusalaks oli marjade ja seente korjamine. Kallaste ja teistegi Kodavere rannakülade naised korjasid marju ja seeni ümbruskonna rohketest metsadest ja soodest. Emajõe Suursoo on tuntud Eesti kõige suuremate jõhvikavarude poolest.96 Kuigi Peipsimaa elanikud leidsid teenistust käsitöödest ja mitmesugusest juhuslikumast kohapealset majanduslikust tegevusest, pidi osa neist siiski oma elatusele väljastpoolt lisa otsima. Siit käis nii mehi kui naisi igasugustel lihtsatel töödel linnades, eeskätt Peterburis ja mujal. Kallastelt ja Varnjast on rohkesti naisi käinud tööl tellisetehastes. 97 Peipsi-äärses piirkonnas kujunes ka kaubitsemine oluliseks lisaelatusalaks. Peipsimaa elanike – kalurite, aedviljakasvatajate ja mitmesuguste käsitööliste – toodangu turusta- jateks, aga ka rannakülades vajaliku vilja ja teiste põllumajandussaaduste sissetoojateks olid enamasti väikekaubitsejad. Kõige varasemad teated Peipsi ääres tegutsenud kala- kaubitsejatest pärinevad 17. sajandist. Ka varasematel aegadel oli maal liikunud väike- kaubitsejaid, nende tegevust oli püütud korduvalt piirata, kuid tulemusteta. Kodaverest on kaubitsejad käinud isegi Peipsi järve idakaldal, 17. sajandil olid sealsetele elanikele soola ja toiduaineid müünud ka Alatskivi talupojad.98 Alates 19. sajandist tekkis Peipsi järve äärde järjest rohkem eeskätt venelastest kaubitsejaid, kes kala üles ostsid ja Tal- linna, Pihkvasse, Tartusse, Riiga, Peterburi ning teistesse linnadesse edasi toimetasid. Mitmesuguste kaubitsejate arv kasvas eriti 19. sajandi lõpul, kusjuures esirinnas olid vene talupojad. Kallaste ja Varnja vahel asuvatest vene küladest käis sibulate ja muu aedvilja müüjaid kuni Võru- ja Viljandimaani. Samal viisil käisid maad mööda ka eesti külade mehed. Nii on Maa-Kasepää talupojad käinud põllutööde vaheajal kalu, sibulaid, juurvilju või käsitöösaadusi müümas. 99 Sageli külastasid Kodavere kihelkonda ka vene harjuskid. 100 Igasugused kaubitsejad, harjuskid ja loomade ostjad, aga ka käsitöölised tulid kokku laatadele. Suureks laadaks oli Kallaste jää- ehk märtsilaat. Seda peeti järve peal, sellest ka laada nimi. Kallaste laadale pääses talvel üle Peipsi ning siia toodi kaupu kogu Peipsi-

96 Maris Paju, Emajõe Suursoo. – Peipsi piiril, Alatskivil. Koost. Anne ja Karl Elken. Tartu 2000, lk 24. 97 A. Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost, lk 263. 98 Otto Liiv, Vene asustusest Alutagusel kuni XVIII sajandi esimese veerandini. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi toimetused 5. Tartu 1929, lk 65, viide 5, 7. 99 A. Moora, Peipsimaa etnilisest ajaloost, lk 270. 100 Mall Hiiemäe, Kodavere pajatused. Tallinn 1978, lk 22.

34 lähedaselt alalt. Kaubitseti nii tarbeesemete kui toiduainetega. Laadale tuli ühelt poolt rannikul elavaid kaubitsejaid ja käsitöölisi, teiselt poolt lähikonnas asuvaid sisemaa talupoegi oma saadustega ja ka ida pool Peipsit elavaid eesti asunikke. Nii kalapüügi kui ka kauplemise tõttu puutusid Kodavere vene ja eesti rahvusest ela- nikud sageli kokku, nende vahel kujunesid vastastikused majanduslikud ja kultuurilised sidemed. Siiski jäid venelaste ja eestlaste elatusalad ning elulaad väga erinevaks. Kuna vene külade elanikel ei olnud põldu, siis on talupojad neid pidanud linnainimesteks ja antvärkideks. Kujukalt kajastab sellest tingitud vastuolusid Alatskivi peremeeste poolt kirjutatud palvekiri mõisahärrale 1864. aastast. Mõisnik oli andnud Peipsi ääres asunud heinamaad rendile kolme küla kalameestele, talupojad aga kurtsid heinamaade vähesuse üle ja soovisid, et mõisnik oleks heinamaad neile kasutada andnud. Talupojad väitsid, et kalamehed on heinamaad hooletusse jätnud: „Need linna-inimesed on kalamehed ja antvergid, aga mitte pöllomehed, ei moista ise öigel viisil heina niita, ja ei ole ka see ajal kodu, vaid on müirisepa, kivitegija ja plotniku töö peal väljas, sellepärast heinamaad lähvad nurja, aasta aastalt ikka enam.“101

Kultuurielust. Nagu eespool seoses asustusoludega juba mainitud, ulatub kiriku olemasolu Kodaveres kaugesse aega. Sealne Püha Mihkli kirik on olnud suur ja ilus kirik, kuid see hävis 16. sajandi lõpus.102 Alatskivil oli kabel juba ordu ajal, seal peeti jumalateenistusi alalise vikaari poolt. Arvatavasti Poola valitsuse ajal ehitati Alatskivi mõisniku M. Mahleri poolt mõrva lepitamiseks kirik, mis allus Kodaverele.103 Poola võimu ajal 16. sajandi lõpuaastatel tegutsesid Kodaveres ka jesuiidid. 17. sajandi algupoolel oli Kodaveres vaid väike kabel. Alles 1638. aastal ehitati sin- na uus puust kirik, mis pühendati taas Pühale Mihklile. Aastal 1627 oli Kodavere juba Alatskiviga ühendatud ja 1636. aastal mainiti kindralkuberneri konsistoriaal-käsikirjas peale Kodavere ka Alatskivi kirikut.104 Rootsi aja alguses, 17. sajandi 20. aastatel, jõustus usuelus jälle protestantlik suund. Liivi maal oli väga vähe luterlikke kirikuõpetajaid, neid tuli Saksamaalt ja Soomest. Esimesed Kodavere kirikuõpetajad, kelle kohta on teated, on tulnud Soomest – nii 1628. aastal kirikuõpetajaks olnud Lars Michelson kui ka Bartholomaeus Erici (Bartholdus Erici), kes oli Kodavere kirikuõpetaja ajavahemikul 1634–1642.105 Cyriacus Henne oli Kodavere kirikuõpetaja ametis alates 1671. aastast, ta oli ka Tartu alamkonsistooriumi kirikunõunik. 1688. aastal palus ta oma vabastamist kirikunõuniku

101 EAA, f 1441, n 1, s 197, l 2. 102 Die Evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Hrsg. M. Ottow, W. Lenz. Köln, Wien 1977, lk 112; C. E. Napiersky, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. Riga 1843, lk 91. 103 Eesti evangeeliumi luteriusu kirikud. Tartu 1939, lk 90. 104 Tartumaa, lk 194. 105 Die Evangelischen Prediger Livlands bis 1918, lk 112.

35 kohustustest, sest reisimine oli talle raske ja isegi jumalateenistuste pidamine Alatskivi kirikus koormav. Aastal 1693 anti talle abiks abiõpetaja Jacob Günterhack. Viimane oli Kodaveres adjunkt aastail 1693–1696 ja kirikuõpetaja aastail 1697–1723. Kui vana kiriku- õpetaja 1695. aastal Tartus suri, võttis Günterhack koguduse juhtimise enda kätte, ilma et konsistoorium oleks teda ametisse pannud. Konsistoorium määras hoopis Nõo õpetaja Joh. Svenske Kodavere õpetajaks. Günterhack ei olnud sellega nõus ja reisis Stockholmi. Seal saavutas ta enda määramise Kodavere õpetajaks kuninga käsuga. Svenske pidi kohalt lahkuma ja temast sai Võnnu õpetaja. Rahvasuus on säilinud mälestusi kirikuõpetajast Jacob Günterhackist just seoses Põhjasõjaga. Sõjas hävisid kõik kirikuhooned. Nälg oli olnud nii suur, et tolleaegne õpetaja Günterhack oli elanud nälja ja haiguste pärast Tartus ja käinud ainult iga kahe nädala järel kuskil külarehes jutlust pidamas. Sõjapäevil ei olevat õpetaja oma kogudust maha jätnud, vaid põgenenud nendega ühes metsadesse. Seal tehtud hagudest ja mullast onne, neis elades julgustanud pastor kogudust jumalasõnaga.106 Katku ja sõja ajal pidas Kodavere õpetaja jumalateenistust ka Maarja-Magdaleena, Torma, Laiuse, Palamuse, Äksi ja Kursi kogudusele ja oli 1709. aastal kogu Tartumaa jaoks ainus hingekarjane. Pärnust pärit olev Nikolaus Gotthard Ucke kutsuti Kodavere õpetajaks 1724. aastal ja oli ametis kuni surmani 1769. aastal. Ta oli range kirikuõpetaja, kes piitsutas koguduse üldisi paganlikke kombeid. Temalt pärineb üleskirjutus juhtumuse kohta, mil valvurid, kes olid välja pandud selleks, et kindlaks teha kalaparvede rännaku algust, andsid teate „latikad rannas“ keset jutlust. Selle peale hakkas rahvas kirikust välja tungima. Pastori käsul uksed lukustati, kuid märatseva rahvahulga ähvardusel need avati. Seejärel tungis rahvas juubeldades randa oma paatide ja püüniste juurde ning püüdis hea saagi.107 Pastor Uckel olid head arstiteaduse-alased teadmised ja ta õpetas oma koguduse noori ka luge- ma. Tema ajal pandi ametisse kirikuvöörmündrid ja anti valjud käsud korrahoidmiseks jumalateenistusel. Joobnult kirikusse tulijaid karistati karmilt. Püüti piirata ka prassimist pulmades ja varrudel. Kuna Kodavere kirik oli ilma tornita ja kellata ning kirikumõisa majad lagunenud, siis otsustati 1766. aastal alustada uue kiriku ehitamist. Ucke surma järel valiti Georg Simon Everth Kodavere ja Alatskivi õpetajaks. Tema ajal ehitati praegune Kodavere kirik, mis pühitseti 1777. aastal. Ka püüti kihelkonnas sisse seada korralikku kooliskäimist. Everth on teinud ülestähendusi, mis heidavad valgust tolleaegsetele kirikukommetele. Näiteks maeti surnuid kohe pärast jumalateenistust. Leerilaste õpetamine kestis mardi- päevast jõuludeni. Kõikide armulauale minejate käest küsiti enne pihti katekismust. Et kirikus jumalateenistuse ajal jutuajamist ja magamist kaotada, seadis Everth ametisse nn unekoputajad, kes igale magajale kepikesega pea peale koputasid.108 1797. aastal pandi

106 M. Ehrlich, Ajalooline traditsioon, lk 36. 107 L. S. Körber, Beitraege zur Kirchenchronik von Koddafer und Allatskiwi. EAA, f 1256, n 1, s 76, l 6p–7; G. Ränk, Peipsi kalastusest, lk 6. 108 Kodavere-Alatskivi kihelkonna ajalugu, lk 9.

36 Everth Tartu maakonna praostiks. Georg Simon Everthi surma järel 1803. aastal sai tema järeltulijaks ta poeg Jakob Wilhelm Everth. Oma isa eeskujul kandis ta koolide eest suurt hoolt. Tema ajal püstitati krahviproua Stackelbergi kulul praegune Alatskivi kirik, mis pühitseti 1812. aastal. Alatskivi kirik oli Kodavere abikirikuks. Võrust pärit Eduard Lossius valiti kirikuõpetajaks 1837. aastal. Ta hakkas oma kihelkonna koolides õpetama väikest „maailmateaduse“ kursust, mille jaoks ta oli ka koostanud ja välja jaganud õppevahendi.109 Nii Lossiuse kui ka ta järeltulijate ametiaeg kujunes keeruliseks nii vene õigeusku minemise kui ka vennastekoguduse liikumise tõttu. Seoses venelaste asumisega Kodavere kihelkonda oli seal levinud eeskätt vanaõigeusk. Vene vanausulised käisid koos Kallaste, Varnja, Kasepää ja Kolkja palvemajades ning mujal. 19. sajandil lootsid talupojad vene õigeusku üleminekuga saada maad ja vaba- neda mõisnike võimust. Vaatamata pastori ähvardustele ja mõisnike repressioonidele oli usuvahetusliikumine eriti intensiivne aastail 1846–1847. Kodaveres oli õigeusku siirdu- nuid Lõuna-Eesti teiste kihelkondadega võrreldes siiski suhteliselt vähe. Õigeusklikud moodustasid 1848. aasta kevadel Kodavere kihelkonnas alla 10% talurahvast.110 Nina külas oli õigeusu kabel ja surnuaed. Märkimist väärib ka vennastekoguduse liikumine 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Lümatil oli vennastekoguduse palvemaja. 1852. aastal läks Eduard Lossius Võru linna kirikuõpetajaks. Tema asemele kutsuti Kodaveresse Wilhelm Carlblom, kirikuõpetaja poeg Eestimaa kubermangust. Ta oli siin ametis üle kümne aasta. 1864. aastal kutsuti Carlblom Moskva ringkonna kindralsuperin- tendendiks. Tema asemele valiti Kodavere õpetajaks Võnnu kihelkonnast pärit Immanuel Aleksander Voss, kes oli sellel ametikohal kuni 1899. aastani. Kooliõpetus algas Kodavere kihelkonnas 1687. aasta sügisel. Kui Forseliuse seminari lõpetas uus lend, alustasid noored koolmeistrid tööd paljudes Lõuna-Eesti kihelkonda- des. Kool avati ka Kodavere kihelkonnas.111 1688. aastal oli seal 15 õpilast. 112 Puhkenud Põhjasõda, nälg ja katk lõpetasid rahvahariduse paariks aastakümneks täielikult. 18. sajandi teisel poolel algas külakoolide asutamine ja selle kaudu kooliõpetuse osakaalu suurendamine. 1765.–1766. aastal oli Kodavere kihelkonnas üks köstrikool 32 õpilasega ja kuus mõisa- ehk külakooli 179 õpilasega.113 Koolide arv kasvas veelgi, juba üheksa aasta pärast tegutses kaks 24 õpilasega köstrikooli ja kaheksa 250 õpilasega küla- kooli. 114 Kodaveres ja Alatskivil peeti kooli rehe kõrvale ehitatud kambrites. Et Kodavere suur koolituba ei olnud küllalt soe, õpetas köster koolilapsi oma toas. Kooliõpetuse kaudu

109 Eesti kooli ajalugu I. 13. sajandist 1860. aastateni. Tallinn 1989, lk 368. 110 Ea Jansen, Eesti talurahva rahvusliku teadvuse kujunemisest XIX sajandil. – Eesti talurahva sotsiaalsed vaated XIX saj. Tallinn 1977, lk 80. 111 Lembit Andresen, Eesti rahvakooli vanem ajalugu. Tallinn 1991, lk 38. 112 Eesti NSV ajaloo lugemik I. Valitud dokumente ja materjale Eesti ajaloost kõige vanemast ajast kuni XIX sajandi keskpaigani. Koost. J. Kahk ja A. Vassar. Tallinn 1960, lk 194. 113 Eesti kooli ajalugu, lk 234. 114 Samas, lk 242.

37 levinud lugemisoskus oli küllaltki laialdane. 1782. aastal oskas Tartumaal lugeda 59,5% lastest ja 57,5 % täiskasvanutest.115 1814. aastal oli Kodavere kihelkonnas koole juba 19, neis pidi käima 1108 last. 116 Koolid olid Naelaveres, Laheperal, Suurlahes, Savastveres, Koosal, Sassukveres, Halli- kul, Palal jt külades. Suur osa lastest ei käinud koolis korrapäraselt. Vabandava põhjuseta puudujatele olid Kodaveres ette nähtud kõrged trahvid. Kõikjal ei olnud koolimajasid, seetõttu õpetati paljudes külades lapsi talumajades, Hallikul koguni koolmeistri rehes. Koolis õpetati lugemist, laulmist ja katekismust. Koolmeistrid pandi mõisaomanike ja kirikuõpetaja poolt ametisse ning nad said mõisast palka. Kuna koolmeistri palk oli väike, siis määrati, et iga peremees pidi oma lapse eest maksma 20 kopikat aastas, vabadike lapsed võisid maksuta koolis käia. Ka pidid talupojad veel iga lapse eest ühe koorma puid koolmeistrile koju vedama.117 Kihelkonnakool asutati Kodaveres 1829. aastal, see püsis küll esialgu ainult lühemat aega, kuni aastani 1832. Kihelkonnakoolide üheks ülesandeks oli valmistada ette õpetajaid külakoolidele. Kodavere kihelkonnakooli õpetajaks oli järgemööda mitu Valga Cimze seminari kasvandikku. Üks neist oli Johann Jürgenstein-Lill. Temast on rahva hulgas säilinud mälestus kui progressiivsete vaadete ja hea kõneanniga koolimehest, kes sattus vastuollu mõisnikega ja pastor Vossiga, viimase pealekaebamisel ta vallandati. Johann Jürgenstein-Lill kirjutas ise ja õhutas ka õpilaste kirjanduslikke kalduvusi, tema õpilasteks olid ka Jakob ja Juhan Liiv. Kihelkonnakoolidesse võeti õppima eelkõige poeglapsi, õpilaste hulgas leidus vaid üksikuid tütarlapsi. Tütarlaste kihelkonnakool asutati Kodaveres 1881. aastal. 1885. aastal läksid kõik kohalikud koolid Tartu kooliinspektori võimu alla, kohalikud koolivalitsused pidid oma töö lõpetama. 1844. aastal avas köster Paukson oma kulul Alatskivil kihel- konna kooli õppekavaga erakooli, mis aga venestamise tõttu suleti.118 Koolimajad olid enamasti kehvas seisukorras. 19. sajandil paranes koolide materiaalne olukord siiski tunduvalt. 1834/35. õppeaastal olid Kodavere kihelkonna koolidel head, korstnate ja klaasakendega majad.119 Seoses 1840. aastate usuliikumisega ilmusid seniste koolide kõrvale uued, mis seisid üldisest koolide korraldusest väljaspool: vene õigeusu rahvakoolid. Nendes õpetati usu- õpetust, lugemist, kirjutamist, rehkendamise algreegleid ja iseäranis kirikulaulu. Õigeusu kihelkonnakool asutati Ninal 1847. aastal. Venestamise ajal 1885. aastal avati Nina vene õigeusu kihelkonnakoolile Laheperasse abikool, mis paar aastat hiljem viidi Rootsikülla, 1886. aastal avati Nina külas teine abikool, mis jäi 1898. aastal seisma õpilaste vähe-

115 Samas, lk 286. 116 Samas, lk 317. 117 Kodavere-Alatskivi kihelkonna ajalugu, lk 10–11. 118 Tartumaa, lk 196. 119 Samas, lk 372.

38 suse tõttu ja ühendati Nina kihelkonnakooliga. 1890. aastal avati Varnjas vene õigeusu koguduse kihelkonnakool.120 Kodavere kihelkond jäi küll rahvusliku liikumise keskustest veidi eemale, kuid ka siin jälgiti pingsalt tolleaegset poliitilist elu, tehti kaastööd Jakob Hurdale rahvaluule kogumi- sel, loodi laulu- ja mänguseltse. Seltsiliikumine kujunes maarahva kultuurilise tegevuse põhiliseks vormiks. 19. sajandi lõpul oli laulu- ja muusikaselts asutatud nii Alatskivil kui ka Palal. 121 Kuna Kodavere jääb suurematest linnadest kaugele, oli sealsetel seltsidel eriti suur hariduslik tähtsus. Kodaveres ei kujunenud ühtset vaimse ja majanduselu keskust. Üksikud kihelkonna osad on üksteisest metsadega eraldatud ja on seetõttu elanud suhte- liselt omaette. Seltsiliikumine muutus hoogsamaks 19. sajandi lõpus, mil algas haridus-, karskus- ja tuletõrjeseltside asutamine. Kodavere esimene karskusselts „Kevade“ loodi Alatskivil 1893. aastal, hiljem asutati karskusselts „Haridus“ Palal (1902. a) ja „Päikene“ Nina külas (1905. a).122 Kodavere kihelkonnast on võrsunud mitmeid silmapaistvaid kultuuri- ja haridustege- lasi, siit pärineb Eesti üks väljapaistvamaid luuletajaid Juhan Liiv, kirjanik ja koolimees Jakob Liiv ja luuletaja Anna Haava. Jakob Liiv sündis Alatskivi mõisa kandimehe neljanda pojana 1859. aastal, Juhan Liiv aga kuuenda pojana 1864. aastal. Nende isa Benjamin Liivi esivanemad olevat rahvatraditsiooni järgi koos teiste talupoegadega 18. sajandi algul toodud katkust laastatud Alatskivile Saaremaalt, nende järglased elasid pikemat aega Kassiveski veskikohal. Kuna 1861. aastal mõisastas parun veskikoha maad, tuli Liivide perekonnal asuda Riidma kandikohale, kust nad 1866. aastal asusid Rupsi külla Oja tallu. 123 Jakob Liiv lõpetas Kodavere kihelkonnakooli ja töötas mitmel pool õpetajana ja vallakirjutajana. Juhan Liiv õppis Naelavere külakoolis ja vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis. Kodukoha loodus ja olud olid Juhan Liivi loomingu olulisteks lähte- kohtadeks ja ta jäi Alatskivi kandiga kogu oma elu jooksul tihedalt seotuks. Anna Haava sündis 1864. aastal Haavakivi veskitalus. Tema kooli- ja elutee suundus juba varakult väljapoole Kodavere kihelkonna piire. Kodavere kihelkond on Eesti kihelkondade hulgas üks omanäolisemaid. Ühelt poolt on Kodavere olnud läbi aegade tugevalt seotud Kesk-Eestiga, teiselt poolt aga ka vadja ja vene rahva ja kultuuriga. Paljud keele- ja rahvakultuuri jooned ühendavad Kodaveret Eesti idaosaga Virumaalt Setumaani. See on olnud suhteliselt kõrvaline kant, mida suured ajaloosündmused on riivanud rohkem möödaminnes, samal ajal aga ka piiriala erilaad- sete rahvuslike olude ja elava suhtlusega ida suunas. Suurematest teedest ja keskustest eemal asunud Kodavere asustus kujunes põlluharimiseks sobivate maade vähesuse tõttu

120 Samas, lk 108, 197. 121 Ellen Karu, Muusikaseltside asutamisest Eestis 19. sajandi teisel poolel. – Eesti talurahva majanduse ja olme arengujooni 19. ja 20. saj. Tallinn 1979, lk 56. 122 Tartumaa, lk 116. 123 Aarne Vinkel, Juhan Liivi elu ja looming. – J. Liiv, Teosed. Tallinn 1954, lk 8–9; Aarne Vinkel, Juhan Liiv. Tallinn 1964.

39 tunduvalt pikema aja jooksul kui Eestis keskmiselt. Suurema hoo sai nii mõisate kui ka talupoegade arvu kasv alles Põhjasõja-järgsel perioodil. Suurt rolli on seejuures mängi- nud Vene aladelt saabunud talupojad ja seda just Kodavere rannakülade kujunemises ja arengus. Kodaveres kohtus traditsiooniline eesti talupojakultuur venelaste poolt toodud uute kultuurinähtustega, kõrvuti eksisteerisid sisemaakülad ja rannakülad, kusjuures tava- liselt jäid nende elatusalad erinevaks ja ka rahvastik ei segunenud. Peamiselt kalapüügi ja kaubitsemise tõttu tekkisid eesti ja vene rahvastiku vahel tihedamad majanduslikud ja kultuurilised sidemed. Kuigi 19. sajandil leidsid Kodaveres, nii nagu mujalgi, aset olu- lised muudatused, oli sellele piirkonnale iseloomulik vanade traditsioonide pikaajaline püsimine.

40 KODAVERE RAHVALAULUDE MURDELISEST TAUSTAST

Ellen Niit

Kodavere murrak, mida kõneldi kihelkonna suuremas osas, kuulub põhjaeestilise idamurde alla. Kihelkonna lõunaosa kuulus lõunaeestilise Tartu murde levialasse. Oma mõju keele arengule on jätnud ajaloolise Tartumaa varasem administratiivne jaotus: maakonna põhjapoolne osa oli Liivi ordu valduses, ala Kullavere (Omedu) jõest lõunas kuulus aga Tartu piiskopile. Selline jagamine piiras suhtlust maakonna kummagi osa vahel, soodustas aga läbikäimist põhjapoolsete ja lõunapoolsete naabritega. Tähtsat osa idamurde kujunemises on etendanud vadja keel. Teisalt esineb idamurdes ühisjooni kirderannikumurdega. Paljud kirderannikumurdest lähtunud keelendid on levi- nud kaugele üle selle piiride, ka idamurde aladele.1 Idamurde uurija Aili Univere sõnutsi: „Vanas Kodavere murrakus olid põhja- ja lõunaeesti ning rannikumurde ja vadja keele jooned kokku sulanud omapärase struktuuriga keelekujuks.“2 Selline murdetaust peegeldub ka rahvalauludes, kuigi laulude keel võib mõnevõrra erineda kõneldud murdekeelest. Põhjus võib olla laulude päritolus ja kulgemisteedes. Lauludes esineb vanu keelendeid, mis kõnekeelest kadusid ammu. Neid on kindlasti ai- danud säilitada värsimõõt. Kindlakskujunenud värsi(rühma)d, mida on tihti paigutatatud ühest laulust teise, on liikunud ka ühest kihelkonnast ja ühelt murdealalt teise, keeleliselt ainult osalt kohandatuna. Rahvalaulu keel sõltub ka lauliku murdevaldamisest või ette- kandmissituatsioonist. On ilmne, et uuemate kirjapanekute keel on lähemal kirjakeelele ja sageli kõikuv isegi ühe lauliku erinevate esituste puhul. Vähem tähtis pole ka üleskirjutaja roll – kas koguja suutis üles kirjutada temale tihtipeale võõrast keelt või siis – kohalike rahvaluulekogujate puhul – vältida kirjakeele mõju. Lühiülevaates ei ole võimalik käsitleda kõiki hääldust puudutavaid jooni, käänamis- ja pööramistüüpe ning vorme – neid esitatakse valikuliselt. Rohkem tähelepanu pööratakse erinevusele põhjaeestilisest keelekasutusest, jättes teinekord käsitlemata selle, mis on kirjakeelega sarnane.

1 Mari Must, Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Tallinn 1987, lk 356 (vt ka joonis 2, lk 357). 2 Aili Univere, Idamurde tekstid. Tallinn 1996, lk 15.

41 Kodavere rahvalaulukeele kirjeldamisel vaadeldakse algul häälikulisi (vokalismi ja konsonantismi), seejärel morfoloogilisi jooni (noomeni käänamist ja tegusõnade pöö- ramist).

Kodavere v o k a l i s m i erijooni

1. Idamurde vokalismi üks iseloomulikumaid jooni on paljude sõnade esisilbi õ. See on nähtus, mis on idamurde ühenduslüliks Kirde-Eesti murrakutega. Muidugi on selliste sõnade hulgas nii üld- kui ka põhjaeestilisi õ-sõnu, kuid ka lõunaeestilisi õ-sõnu, nt kõrd, kõdar, kõllane. Nende kõrval on aga hulk sõnu, kus o on muutunud õ- ks vaid idamurdes (nt kõda, õma, õks, õtse, õtsi, õli) ja nii on ka rahvalauludes (nt kes one õllud õdradenna (laul nr 379); sulle tulid kõsilased (783)).

2. Kirjakeelega võrreldes esineb naabermurrete mõjul a ~ ä vaheldust, nt kivistikun, kannastikun (92); kaelajatkust kaebamaie (993); taha küla tanuville (124); märt one tulnud kaage’elta (229).

3. Täishääliku e puhul on sõnuti muutusi. Vana er- ühend on püsinud ida-, kirderanni- ku- ja lõunaeesti murdes nii oma- kui ka laensõnades, nt eräkä ‘ärgake’, küläemändäd (344); vemmelid ree perana (919); peris valda piinatasse (526); paater Paide herra kätte (834). Vana en -ühendi püsi ühendab ala rannikumurde ja vadja keelega: tenä ‘täna’ õma nennekesta (870). Häälik e esineb h ees i-na, nt rihavarsile valusa (913).

4. Täishääliku i asemel on sõnuti e, nt meks siis musta meie leeva (426). Hääliku r mõjul üksiksõnades tekkinud muutus ir > er on levinud läänesaartelt pideva vööna läbi Põhja-Eesti mandri kuni Peipsini, nt emä kerstu kaanelauda (402); viisi kervesta käena (4). Idapoolne keeleala lõunast kirderannikuni kasutab sõnakuju kerik: koame jo kume keriku (348).

5. Täishäälik u madaldub j-i naabruses ( u > o), nt kuidas peab ori ojuma (550); laalad jo sia sõnust (347). Nii kujunenud o allub ka idamurdelisele muutusele o > õ: ehk sa õõnula õjussid (762). Teisalt on lõunaeestilisi keelendeid, kus u asemel kohtab o-d (nt mustakolmo kummardate (764); kohe sii tamm jäe? (1255)) või ü -d, nt saagu salve rükki’ida (233).

6. Pikkade täishäälikute hääldus annab lauludele erilise mündi. Murde üks silmapaist- vamaid jooni on lõunaeestipärane kolmandavälteliste täishäälikute kõrgenemine (ee > ii , oo > uu, öö > üü), kuid teisevältelistes vormides on sama täishäälik diftongistunud. Nii esineb ülipikk ee kujul ii , nt kui te käätä tiidä müüdä (647); meie ärra rikas miis (459). Ka kirderannikumurdelise diftongistumise (ee > ie ) kohta leiab lauludest näiteid: kivi vieri vette (1295). Teisevälteline ee on idamurdele omaselt muutunud iä-ks: kirja kiisa kiälessä (116); käib mu piäni pistu ‘peeni pihtasid’ müüda (1011).

42 Ülipikk oo on muutunud uu -ks, nt vihasele viinad juudi (1006); sõna tuudi jo minole (867); kodu uutab uksekene (356); juuskvad sinnä, juuskvad tännä (765). Pikk (vahel ka ülipikk) oo on muutunud ua- ~ oa -ks: nutma nuared sõsared (874); tunnusse juadike hobessä (212); randale raheje-oagu (357). Pika oo puhul leiab ka kirde-eestilist muutust oo > uo, nt et süü sõlge suola piäle (900). Ülipikk öö on kõrgenenud ( öö > üü ), nt kui sa lüüd neid orjalapsi (497); tiidä müüdä tädile (1051); süü sedä söödirohto (349); kinnitä vüü kõvaste (875). Kohtab ka kirde- rannikumurdes ja keskmurde põhjaosas levinud diftongistumist (öö > üö ) nii II kui ka III välte sõnades, nt sitasüödike südamed (829). Teisevältelise öö asemel esineb diftong üä : meskä lüänud meie lasta (819); unti süägu siigi siga (379); küämelin ‘köömnetega’ ma kütin ahju (78). Pikk õõ on üldiselt idamurdes säilinud, kuid sõnuti on see allunud laiale põhjaeestilisele muutusele ( õõ > õe ), mis ulatub saarte murde idaosast läbi läänemurde ja keskmurde põh- jaosa idamurde põhjaosani: võeras emä , võegas emä (601); näeb mõega läigatama (77).

7. Ülipikad ii , üü ja uu eriti ei varieeru. Pikk ii sõnas viima esineb kujul ee , mida lauludest arusaamisel tuleks arvestada, nt õtse veegä , ku te veetä (877). Pikk (ja ülipikk) üü võib lauludes püsida nagu idamurde põhjaosas, kirderanniku- ja lõunaeesti murretes (nt säält saab süüä , säält saab müüä,/ säält saab trilli-tralli lüüä (459)) või selle asemel on põhjaeestiliselt järjend üi , nt sino süistä süädetässe (884); lutikaga lusti lüiä (791). Sõnuti võib üü asemel olla öö , nt katel külmä köörimätä (400).

8. Pikad madalad täishäälikud (aa , ää ) kas püsivad või on diftongistunud alal, mis ulatub laialdaselt üle mandri keskosa Saaremaa idaosani välja. Kodaveres esinevad pika aa variantidena ua ~ oa , nt karu läks luande (1295); oavakanno ja aleda (1009). Samas laulus võivad olla kõrvuti nii ua kui ka aa , nt tõuske karja suatemaie [---] küla karjuke karjamaala (344). Harva on märgitud aa > uä : muele muale muäsikille ‘maasikatele’ (783). Pikast aa-st tekkinud labiaalvokaaliga diftongi oa ~ ua ette on sõna algusesse ida- murdes ja laialdaselt keskmurdeski tekkinud kaashäälik v, nt väräväd tii vuagiss lasti ‘haagist lahti’ (599). Murdeomased on pikast ää -st arenenud diftongid (ää > iä ~ ia ~ ea ), nt vävi täkko viänäb piädä,/ äiä sälgo siädenesse (874); äessänud kliäpäjalga (380); viävelin ma aasin vihad (78). Vanapärases keeles on pikk ää sõnades pää ja hää ning nende vormides, nt pää pa- nin perve pääle (44). Pikk ää on ka sõnas seal(t): sääl vaaksid vardija emändäd (138). Lauludes esineb pea-tüvi (nt lina alla , lina peale (673); ilus näidu pealta näha (757)), kuid selle kõrval ka murdeline iä ning samuti ia (nt pia puutub sealihale (921); tõuska üles tuali piäle (524)). Nagu sõnuti keskmurdeski, võib sõnaalgulise pika ää või diftongi ette tekkida j ( ää > iä ~ eä > jää), nt assub aia jääri müüdä (176); aia iäre allitama (723).

43 9. i- lõpulised diftongid püsivad peamiselt kolmandavältelistes vormides, kuid teises vältes kaldub i madalduma ( i > e) või esiosaga assimileeruma. Nähtus iseloomustab jällegi laia ala Saaremaa idaosast läbi läänemurde ja keskmurde lõunaosa idamurde lõunaossa välja. Algupärane diftong ai on kas püsinud (nt kadiki kaindla alla (198); karinaida karjaõnne (233)) või madaldunud (marjake, sa muele maele (884); vao jooksis naene vaene 1001)). Diftong äi võib esineda nagu keskmurdeski kujul ei (nt mul õli veike veljekene (17)) või – eriti teisevältelistes sõnades – assimileeruda (äi > ää ), nt jäta käägid ‘käigud’ muide kääda (872s); näeb ta mõõka läägätämä (78). Diftong ei võib assimileeruda ( ei > ee ), nt küll õli veedike verevät (924); pimedaje peeda peeled (902). Lõunaeestilistes murdesõnades on ei asemel äi (nt siis jostsin ‘juhtu- sin’ nelja näiu piäle (19)), ai või selle assimileerunud kuju ae (nt saisa üles saani pääle (526); lehte kulda, arule aenale (450)). Keeleajalooliselt ü- lõpuline diftong esineb kujul ei ~ öi : kasuleini ‘leili’, karjaleini; kuum löin ‘leil’ (1448); käänän külje , löiän külmä (791). Sõnuti on diftongi öü järgosis assimileerunud, nt hundisõnad löösin ‘leidsin’ viil tõissmuudu (1481). Diftong oi võib nõrga astme vormides kaduda, nt poosid ‘poisid’ kannukarvalised (357). Sõnas poeg on diftong (keeleajalooliselt *oi ) muutunud, nt mis sa itked puegatani (19). Diftongi ui teine osis madaldub, nt purin nenne puusalueda (620); õde tunneb tuemad neiud (738). Madalduda võivad ka mõlemad osised (ui > oe ), nt soetso ajal sulase särgid (933); õde tunneb toemad neiud (739). Diftongi õi variandiks võib olla sõnuti madaldunud kuju õi > õe (nt liha lõegid ‘lõi- kasid’, luu sa jätid (884); kelle kõevud kõllendava (400)) ja ka assimileerunud kuju ( õi > õõ ), nt õõtsilised (344); noored sõõdid ‘sõitsid’, aerud nõtkid (563). õi- sõnade hulka on enamasti läinud ka sõna teine, nt kuni tõuseb tõista rohto (349); tõene tõesele kõneleb (448). Diftong öi kas püsib ( metsatondid töinavad (564)) või on delabialiseerunud (öi > ei ), nt ja peial pihku pehässätä (495).

10. u-lõpuliste diftongidega toimuvad samalaadsed muutused kui i-lõpulistegagi. Nõrga astme vormides lõpuosis kas madaldub (u > o) või Kodaveres ehk enamgi assimileerub esikompondendiga. au-diftongi lõpuosis võib madalduda (nt palangite paogutaja RKM II 48, 107/8 (21)) või assimileeruda aa -ks, nt aada põhja aagutusi ‘haua põhja haugutusi’ (497); ehk ka raadisse ‘raudset’ raheta (354). Algupärane iu -diftong on enamasti püsinud, nt kihelkonda kiusatakse (483); lööb su niuded nika-naka (559). iu -diftong võib tekkida ka sõna muutmise tagajärjel, nt läksin mina tiule (72). ou -diftongi on vähestes sõnades, nt tere , tere, prouakene (1466). Diftong võib assimi- leeruda: kuldakruuni provvakene (523). eu -diftong tekib laadivahelduse tagajärjel: tillukese teuruuna (54).

44 Algupärast äu -diftongi on vähe (nt saba, sii tiib viuh ja väuh (206)), rohkem tekib seda laadivahelduse tagajärjel, nt kuku, kuku, käukene (335). õu -diftong kas püsib (nt külanaeste põuku ‘pesu’ pesta (899); tõutas raidu ratsu piäda (866)) või on assimileerunud (õu > õõ ), nt tõõseb tõõraste ajaja (1916); piästis õhjad õõnapuusta (853). Vadja keele ja lõunaeesti murretega seovad idamurde ala u-lõpulistest diftongidest lähtuvad v(v)-lised sõnakujud, nt isa õvve kõsta josta (640); tõvvumuad tõssemata (64); see lõvvend taht lõhkumist (90).

11. Sõna muutmisel tüves olevate g, b, d ja s-i kao tõttu tekkinud nn hilisdiftongides on sõna algvormi esimeses ja teises silbis olevad täishäälikud kas muutunud või säili- nud. Kodaveres nagu idamurdes üldisemalt ja keskmurde lõunaosas on kõrged vokaalid madaldunud, nt Liisu linaleosse (38); päev soeb sulaste päidä (360). Hilisdiftong äe on assimileerunud ( äe > ää ) idamurde põhjaosas, nt araka äästama (316). Mujal, nagu ka põhjaeesti lõunaosa ja lõunaeesti murretes ning rahvalauludes, on äe harilikult säilinud, nt linamäe sisse (1297); joodikul ma näen nälga (1003).

12. Rahvalaulukeele üks erinevusi kirjakeelest on see, et sageli on täishäälik sõna lõpus säilinud. Sellele aitas kaasa nõue säilitada kindel silpide arv värsis. Täishäälik on alles sõnuti näiteks nimetavas käändes (mis sina iked, poega noori (36)), osastavas ( ei te enne naesta saa (764)); seesütlevas ( kalad kuldased jõena (161)); seestütlevas ( kuri mees tuli kuusikusta (44)); alaltütlevas ( tuleb tilluke teolta (601)); saavas käändes ( sua, sulge, suuremasta (921)). Sõnalõpuline täishäälik püsib kohati ka tegusõna vormides, nt vat-vormis (laane taga laalevata (601)) ja mujal.

13. Rahvalauludele (ja ka kirderannikumurdele) on iseloomulik, et vokaalide sisekadu ei ole enamasti toimunud, st sõna seest teisest silbist ei ole täishäälik kadunud, nt sialauta võttemita (884); ära sina kaeba kubijalle (548). Ka kõigist ne- , line -liitelistest omadussõ- nadest ei ole vokaal kadunud, nt kalad kuldased jõena (109); savissite suabastegä (1296). Vokaal on alles ka näiteks a-tüvelistes või ele-liitelistes tegusõnades: üles lehmi lüpse- maie,/ üles karja saatamaie (345); sõrmeotsad sõitelevad,/ varba ’ad valutelevad (233).

14. Sisekaolised vormid, kus esimese ülipika silbi puhul teise silbi vokaal on kadunud, iseloomustavad idamurret. Kodaverele ja lõunaeesti murretele on see ühine näiteks i- ja u- tüvelistes tegusõnades ning ka noomenites, nt kisksin mina kivistiku (44); meid sina sundsid surma kätte (37).

15. Vokaalharmoonia puhul määrab sõna esisilbi vokaalide laad ära järgsilpide vo- kaalide laadi. Kodavere murrak on selle eesti keele jaoks arhailise nähtuse enamasti säilitanud. Vokaalharmoonia on esmajoones tüvenähtus, mida ei pruugi olla liidetes ja morfoloogilistes tunnustes (nt äbärikud alla õlma (910); siit om lännu sirgu jälle (842)) ega liitsõna osades, nt äessänud kliäpäjalga (380).

45 ä-harmoonia on suhteliselt järjekindel, nt sii käsib su käed mädätä/ ja sõrmed lülini lühetä (495). Iseloomulik on ä -harmoonia tagavokaalsete sõnade 3. ja 4. silbis (eriti ma-tegevusnimes ja kaasaütleva käände lõpus), kui eelnevas silbis on e või i, nt ehk kõnelejäd kõrgemad (116); oh te, mehed, ju õletä,/ mõtletä naista minnä võtma (733); panga nõtke, nõtketägä (909). 16. Murraku eripäraks on o esinemine sõnuti erinevail põhjustel järgsilbis, vanemas keelepruugis eriti esisilbi ä, e, i, u korral (nt jalad kangasta kudovad,/ kõrvad lõngoje keriväd,/ saba viipsib villosida (212); sõna tuudi jo minole (867)), samuti esisilbi o korral (valla varsade ojoda (601); kuni tõuseb tõista rohto (349)) või esisilbi a või õ korral j-i järel, nt alta pajo partsi jälle (842). 17. Läänemeresoome keeltes – ja nii ka rahvalauludes – on teatud sõnatüüpide järg- silbis toimunud muutus a > e , nt siin om sirgu seisatennu [---] kus me kõrvi kõiguteme,/ linalakka liiguteme (842); siis jäi hobu ostemata,/ naene noor jäi võttemata (834). 18. Vana ja harva nähtusena püsib järgsilbis ke -liitelistes sõnades diftong: teretasin kubijakeist (73); puud õlid täis küll putukeisä (109). 19. Kodavere erijooneks on sõnas häälduse kergendamiseks lisavokaali (švaa) tekki- mine h ja helilise kaashääliku vahele, nt teil põle tühüjä tareda (733); lehem mulle pippi (1243); mehed leibo ahajo panid (190); egä viäri vihima piäle (1521).

Kodavere k o n s o n a n t i s m i erijooni

1. Üldiselt alluvad sulghäälikud sõna sees silbi algul laadivaheldusele nii kirjakeeles kui ka idamurdes. Nii on d sõnatüvest kadunud, nt jo toodi sõasõnada (74); kuke koa ukse alt (14). Kodavere erijooneks on aga d kohatine säilimine nõrgas astmes, st laadivahelduse puudumine. Nii on lugu ka rahvalauludes: kas paessab padapesija (356); sidu siidiräti- ku [---] kana tõi karjatii radalta (14); suvel suetsona pidetud (116); liiguta liiva sidestä (585). Ka vesi-, viis-tüüpi sõnatüvedes on d, nt metsä mede ‘mee’ karikad (1001); sa õled viidessa vigane,/ kuudessa kurjala tõbela (762). Ka tegusõna tüves on t säilinud, nt kuhu poisid matetakse (776). Vana * t asemel on eesvokaalsetes sõnades hilistekkeline h, nt süsi > sühed, lüsi > lühed, käsi > kähena (nt kuul kudrussed kähena (179); küll oli sehen sitikida (763), vrd küll one siden sipelgida (757)). u-lõpulise diftongi ja pika uu järel on d püsinud vaid vanas Kodavere keeles; 3 ka rahvalaulust leiab selle kohta näiteid, nt tõõse haadass ‘hauast’, oma armu (584); ku et jõõda jalula joassa/ egä raadakabjula karata (381).

3 Aili Univere, Idamurre. – Sõnavara teemadel. Emakeele Seltsi aastaraamat 32 (1986). Tallinn 1988, lk 59–93. 46 Selle kõrval on sama tüüpi sõnades nii idamurdes (ja rahvalauludes), kirderanniku- murdes, keskmurde lõunaosas kui ka lõunaeesti murretes vokaalainesega kokkusulanud vv , nt miks su hobu uvves ravvas (21); kelle sirp siin ette sõvvab,/ selle peigmees vasta jõvvab (383). Silbipiiril võib olla ka üksik v, nt vedab vetta veikstel juuva (21); pingi- pikkus, lauvalaius (932). Kohta, kus vanasti on sõnas olnud sulghäälik, näitab j: isa vasta küsijes (43); katsu kapale valgejeda! (953).

2. Sulghäälik b on kas idaeestiliselt püsinud ( pojast saab tuba tegija (10); sa õled kurjana tõbena (854)), kadunud või asendunud, nt ma õpisin kodu tuana (89); mis tuub juovenud külassa (681). Kaashäälikuühendis võib esineda astmeüldistust või b kadu, nt märdi varvad valutavad (237); saagu salve sammelida (233).

3. ht-ühendi muutumine st -ks pearõhulises silbis on Kodavere eripära, nt kui kostu ette lähäd (1464); leste laia leeva piäle (900); pese puused pusta ’assa (448); sul lähäb aega estidenna (874). Selle vana murdejoone kõrval on ka tavalisi, muutuseta vorme, nt kõhtu juokseb müüda kõrta (913). Vana lõunaeestilisust näeb arvsõnades: kali katessa taluda (767); hobusilla ütesalla (8).

4. Kodavere erijooneks on ka muutus st > ss nii sõnatüves kui ka morfoloogilistes tunnustes ja tuletusliidetes: mussakuvve muaduline (867); kas paessab padapesija (356); lapse söädin, silmä pissin (628); a ssin niid sammud sagedad (787); valusass neid vae- sidlapsi (497).

5. Ühend sk ühelt poolt püsib (nt kiisk õless kinnasta kudunud (632)), teiselt poolt võib ta assimileeruda või alluda astmevaheldusele, nt kiissuke kivi vilula (490); kirju kiisa keele alta (110). Tegusõna laskma vormistikus on h-lisi vorme, nt kui ei lahe , ei palugi (492); lahe käsi laagi piäle (840).

6. Kunagine *tk -ühend esineb idamurdes mitut moodi. Püsinud on tk põhjaosas ja ka lauludes, nt üeldi näio pilvepitkus (867); kaelajatkust kaebamaie (993). Lõunaeestiline on muutus tk > kk : k, nt kos ma istun, sääl ma iken (601); neljan nõtken nõkutelid (576). Esineb ka muutus *tk > t: pitergused, pienikesed (1029).

7. Sulghääliku kao tõttu helilise kaashääliku eest (nt *kl-, *kr-, *kj- ühendist) on tek- kinud täishäälikujärjend, mis võib nagu kirjakeeleski olla ae , nt köit tal kaela kiäreteda (787); kaeramaid mina katsumaie (19). Ei puudu ka lõunaeestiline kuju aa : nt karu kaa- larätikesta (361); särg õleks tehnud siärepaalad (634); kes one kaaranna karanud (379); mesiläse naalamise vassa (1498). Kirde-eestilise esinemusega seostub u-lõpuline diftong, nt lapi sõula ‘sõela’ savile (330). Esineb assimilatsiooni, nt siga rikob sõõla põhja (884). Põhja-Viljandi- ja Põhja-Tartumaa murrakutes ja idamurdes on raiuma-tüve tugevasse astmesse tekkinud sekundaarne d: laia tamme raidumaie (4).

47 8. ks on pearõhulises silbis põhjaeestiliselt püsinud. Muutust ks > s(s) on harvem, nt massa ära orja palka (550); et ta joosess vetta tooma (601). Järgsilpides esineb – nagu keskmurde idaosas, kirderannikumurdes ja Tartu murdes – assimilatsioon morfoloogi- listes tunnustes, nt saava käände lõpus (suad suuress, kasvad pikäss (1018); pese puused pusta’assa (448)), samuti tingiva kõneviisi tunnuses, umbisikulise tegumoe olevikus jm. Sama kehtib ka algvormis s- lõpuliste vanade *kse-noomenite puhul, kus tüve konso- nant ühend on kas säilinud (nt karjusid kuldakannuksid (295)) või assimileerunud, nt vanad nurjatud nõgessed (777); päeval künnin kütissed (531); raksub ranna rääbissidä (400). Idamurdes on selles tüübis nii nimetavas kui ka muudes käänetes pikk ss , v.a Kodavere, kus üldiselt on nimetavas lühike s.4

9. Üksikud ne -noomenid käänduvad ts -iliselt, nt verevatse kriidiga (167); nüüd ma kukun karjatselle (334); temä lapsed süsitsed mustad (807).

10. Kolme kaashääliku järjenditest on sulghäälik eeskätt teisevältelistes vormides kadunud, nt meie Maie kersomuada (920); mõiska ärä külänaesed (463); kes mu õppas õmlemaie (582).

11. Sõnaalgulise h esinemine on lauludes kõikuv. Üldiselt Põhja-Eesti murretes sõna alguses h-d ei ole. Rahvalaulude üleskirjutajad on tihti pannud sõnaalgulise h sulgudesse, nt (h)abe alla (h)aavavetta (347), mis tähendab, et seda ei hääldatud. Sõnaalguline h on noteeritud näiteks järgmistes värssides: isandal oli hiirehalli (834); heitke noota, noored mehed (313). Enamasti aga sõna algul h-d ei ole, nt panga älle, ällitägä (909). Sõna sees on hv- ühendist h kadunud, nt neitsi javab kivi kallal (1297). Selline esinemus seob Kodavere murrakut kirderannikumurde idaosa ja ka vadja keelega. Tüvedes, kus täishäälikute vahel on vanasti olnud h, on selle asemel kas v , j või sil- bipiir, nt kirivasta kindavesta (76); märdid tulnud taeva ’asta [---] tagant taevaje punase (240); mis ma annan võõra’alle (829). On jälgi vanas muutemorfeemis *- hen oleva h asendumisest j-ga ka sisseütlevas käändes ja lihtminevikus, nt mes viin mina küläje (568); üeldije, üteldije (748). Säilinud on h tegusõnade tegema ja nägema nud -kesksõnas, nii nagu ka Virumaa murrakuis ja kirderannikumurdes, nt õless ma unena nähnud (1001); kiiss õleks tehnud kindaida (634); kessi tehnu selle linna (181).

12. n võib teatud sõnades kaduda, nt ma paaks ‘paneks’ ärrad ärgädesta (501); kõrvale paan kõrvi ruuna (822); anel oo saba sinine (6). Sulghäälik d kaob n-i järelt, nt siin one künnud küüräselgä (379); kihilkonda kiili kanma (525). Erandlikult võib d kaashäälikuühendisse lisanduda, nt kadiki kaindla alla (918). Silbilõpulises nt -järjendis ei pruugi n-i olla, nt ütlid südat süüdaneva (620).

4 Samas, lk 63.

48 Üksik n täishäälikute vahel on mõnikord kahekordistunud, nt katsu kalu lännikusta (228). Asesõnades on n-i esinemus kirju. Näiteks sõnades mina ja sina on n kadunud ( mia pesen su manteli ormasta (78); kas puhud miu punada (290); sõna muu mitmuse tüves võib n esineda, nt munde mullikad murula (346).

13. m on püsinud üksikutes murdesõnades (nt põrmandud punakivista (4)), tu-oma- dussõnade kõrvalkäändeis, nagu on ka Virumaa keelepruugis (nt hualetumad huune’eta (733)), ja ka järgarvsõnade käändevormides (nt kolmandama laulu kodosa (90)). Üksiksõnades võivad m ja mm vahelduda, nagu laiad latakad emmised (238); siidiga ja sammetiga (167).

14. Kirjakeelest erinevalt kohtab laensõnas kelder pikka ll -i (nt astu alla kellerisse (237)) ja laensõnas kult lõunaeestiliselt l-i asemel n-i (nt kundi kometitegusid (128)). Pikk ll tuleb esile järgsilbis alale- ja alalütleva käände lõppudes. tulema-tüübis on nud- kesksõnas toimunud assimilatsioon (ln > ll ), nt kes one õllud õdradenna (379); tulest tullud, tulde mingu (1434).

15. Ühendid lj , rj , sj on idamurdes üldiselt püsinud, kuid nende assimileerumisega (nt lj > ll ) võib kaasneda peenendus, mida on aga laulutekstides märgitud harva. Seetõttu on tekstide ühtlustamise käigus peenendusmärk eemaldatud, nt veli ella, vellekene [---] siit on lännu sirgu jälle (842); avid allid, küüdud sellad (523); üle aia illukeste (902). Häälikuühend hj tavaliselt püsib, nt ohjad puudid õõnapuije (852), kuid mõnikord on nende häälikute vahel häälduse hõlbustamiseks täishäälik (švaa).5

16. Tüves ajama on mõni koguja j asemel kirjutanud silbipiiriks ülakoma või on sil- bipiirgi kadunud ja tekkinud pikk vokaal. Väljaandes on selline üleskirjutus ühtlustatud enam levinud pika täishääliku kasuks, nt kolmas aab minu habeme (23); mina kassi taga aama (1).

17. Üks tähtsamaid häälikulisi erijooni vanas murdes ja rahvalauluski on v esinemine huulhäälikute o ja u ees, nt lahe lõevud lõenedella (633); arvu avi amba’asta (116); et ei ulvu uvved uksed (847). Teisalt aga on kogu idamurde alal ja lauludeski v kadunud sõna seest, nt tegusõnade kasvama ja kuivama vormides: muru kasnu piäle mulla (582); kos ma näen kuinud kuuske (1008). Sõna vaatama vana tüvi (* valva-) esineb kujul vala-: ära sa maha valata (748); silmäd süäväd, suu valatab (212). Sõna au ja selle käändevormide esinemus on kirju, nt astka aujärje piäle (483); ammu avvu kannetie (866). Sõna sau käänetes on rahvalaulus v: siis toon sauvad saanina (919).

5 Vt vokalism, p 19.

49 18. Kodaverele iseloomulikult kaashäälikud (v.a h) enamasti gemineeruvad, nt ainsuse sisseütlevas (sõnades tarre, sülle jt) ja lõunaeestimõjulistes lihtminevikuvormides ( ja lassin obu vallale (49); pannin piä perve piäle (51)).

19. Murdekirjelduse järgi sarnaneb konsonantide peenendus idamurdes üldiselt kesk- murde idaosaga, kuigi kuuldelise mulje järgi on mõnevõrra tugevam. 6 Mõned kogujad on seda oma üleskirjutustes märkinud. Väljaandes peenendusmärki ei kasutata, v.a lihtmine- viku 3. pööre, kus see on morfoloogiliselt oluline, nt võtt´ kingult kirjud kaerad (289).7

Kodavere käändsõna morfoloogiast

Morfoloogias on palju üldeestilist. Käänded on enamikus samad, kuid erinevusi on käändelõppudes ja ka teistes morfoloogilistes tunnustes.

1. Rahvalaulukeel on säilitanud laiemalt kui kirjakeel i-mitmuse, nt vai tiin õliss ‘õl- gedest’ õluta (568); võtab põlvista põdeda,/ siäremarjusta magada,/ labaluista laigutada (860); pannass padjule magama (359). e-mitmust kohtab nii murrakus kui ka lauludes: pange ratsud range ’esse [---] kõrvid karunahke’essa (842); alli paneme aise vahele (50); rinde piäle rissikrostu (584); õksest saied sakste tuolid (4). a-mitmuse näiteid on lauludes peamiselt osastavast käändest (nt kõik lehed linda täis (641); kuulin poissa puudaneva (787). Pikemates sõnades on diftongilise mitmuse kõrval i-lisi vorme, nt ma lään kulla maasikille (450); sulasila sõidusaani (731). Sagedamini näeb seda mitmuse osastavas käändes, nt süda virsub viidikida (356). Laia levikuga on de -mitmus, nt kes one õllud õdradenna (379); veegä sii suude taha (877). Ka murde seisukohalt on eripärane lauludes kohatav de -mitmuse moodustamine nõrga astme tüvest tugeva asemel, nt ma paneks ärrad ärjadeks (507); valla varsade ojoda (601); all ju alvude aseta (593). Maa -tüüpi sõnade vanu mitmusevorme esineb ka rahvalauludes, nt poosid suurte puie varjust (688). Mõnes sõnas võib olla kahekordne mitmuse tunnus (i + de ), nt aned süöma-aegudella (490); jäta käägid muide kääda (872). Harva on näha omapärast, ainult rahvalauludes esinevat s(s)i-elementi, mis võiks olla analoogiavorm ne -, s-sõnade mitmusest,8 nt aruheina härgisille (582); prügisista prägisista,/ pilliruu pinnussista (4).

6 A. Univere, Idamurre, lk 66. 7 Vt tegusõna morfoloogia, p 13d. 8 Juhan Peegel, Eesti vanade rahvalaulude keel. Tallinn 2006, lk 38–40.

50 2. Mitmuse nimetava käände puhul on kahesugust esinemust – põhjaeestilist - d (nt kalad kuldased jõena,/ avid laiad, laagid otsad (161)) ja lõunaeestilist tunnuseta vormi (nt kõrva kooleva kuulelenna,/ silma väsive vaate’enna (842)).

3. Sõnal võib olla kirjakeelest erinev kuju. Näiteks on eda -omadussõnade nimetava käände kuju sarnane omastavaga, nt tii one pitka ja pimeda,/ taevas laia ja lageda (912); kas one sirbile sibeda (913). Kodaveres, ka kirderannikumurdes ja keskmurde põhjaosas ning paiguti lõunaeestis on säilinud vana järgarvude tüvetäishäälik, nt seitsmendes sa’asõnumid (786); kääsin ma sadanded suajad (931). Ei puudu siiski ka nda-vormid, nt kõlmandad kivised kingad (818); kolmandama laulu kodosa (90).

4. Osastava ajaloolise -*ta jätkajaks on kas täishäälikuga või kaashäälikuga käändelõpp. Murdes ja rahvalaulukeeles ainsuse osastavas tavaline -da ~ -dä esineb: a) 1-silbilise tüvega sõnades, nt tiidä müüdä , muada müüdä [---] siis lüü poosil pooli piädä (647); b) 2-silbilistes astmevahelduseta ja pikemates sõnades, nt õtsi märdile õsada ,/ katsu märdile kalada (228); kui ei õle piirguda tubana (233). Sama lõpp on ka asesõnades, nt sud ‘( < suda ) sind’ , tuisupüks, ei tunne ma (772); läks ta vesile mod ‘mind’ viimä (14); kohe tädä maeti (1297). Selline eripärane moodustustüüp on levinud järjekindlamalt Kodaveres ja ka kirderannikumurdes. Mujal idamurdes on peamiselt d-lõpp, mida leiab ka lauludest, nt mina tänan pereisad,/ pereisad, pereemad (401).

5. Mitmuse osastav rahvalauludes on kirju. 1-silbilistele tüvedele on liitunud käändelõpp - d(a/ä ), nt purin nenne puusalueda (620); sääl ma raidsin rattapuid [---] sõsarale sõrmuspuida (402). 2-silbilistel tüvedel on üldiselt vokaallõpp, nt nopid täiu vammusesta (313); ma olen nisi ‘nisasid’ niperdanud (994). Selles tüübis esineb vähesel määral analoogilist sid(a)- lõppu, nt ega karjund kaerasid (295); sid-lõpu kõrval on -si , nt kops täis kurjasi sõnuda (763). Murraku erijooneks on sid-lõpu liitmine e-tüveliste sõnade nimetavale käändele, nt Virus õli palju mägisida (5). Kontraheerunud ning 3- ja enamasilbiliste sõnade lõpuks on tavaliselt - id (a), mis liitub konsonandile nagu keskmurde lõunaosas ja lõunaeestis, nt vellele vesivärävid (402); mul on, pürjel, püüdejid,/ roositaime tahtejid (772); et sul ei sua sunnikida (497). Lõpu täis- häälikut võidakse venitada (nt karjussiida vaesiida (351); sial mina sööksin sõsteriida,/ paugutaksin pähkeliida (454)). Kontraheerunud i-tüveliste noomenite mitmuse nimetav ja osastav on samakujulised, nt mehed kallid ‘kalleid’ kuabusida (181). Idamurde põhjaosas, nagu keskmurdes ja lauludeski, on diftongilist lõppu: kimmel viab kindaida (840); rumalida mõtteida (1001). Pikemates s-sõnades on (i)si-lõpp, nt aada ‘haua’ põhja aagutusi (497).

51 Lauludest leiab topeltlõpuga mitmuse osastavat, nt saksa asjuda ajava (33); noored näädissed nugesid (67); kutsub kuivida kaluda (356); kops täis kurjasi sõnuda (763).

6. Rahvalaulukeelt ja idamurret iseloomustab ning ühendab kirderannikumurdega je - ~ ( i)je - (~ ie -)sisseütlev, mis on lähtunud vanast lõpust -* hen. Laialdaselt on je - (~ he -)lõppu 2-silbilistes esmavältelistes tüvedes (nt kerso kinnitän regeje (920); kui one poega, tuu tareje (13); võined hukata ubaje (549); ligeda lina sideje (582)), mõnevõrra ka 2-silbilistes pikavältelistes ja pikemates sõnades, nt põrsad põhkuje kadugu (258); oovije obeste õnne (233); silmi siidirätikuhe (643). Lauludes esineb ka je-lõpu liitumist pika pearõhulise silbi järel i-mitmuslikule tüvele, nt Õhjad puutsid õõnapuije (852). Vanast * hen-lõpust tulnud käändelõpu -ha ~ -hu ~ -ho ~ -hä liitumisel pika täishääli- kuga tüvele see enamasti lüheneb (nt kurg läks maha – kupsti (316); suuremad ma suhu pistan (107)), kuid lõunaeestiliselt ei pruugi tüvi alati lüheneda, nt suurde soohu rampa alla (776). Sõnuti võib olla kaks käändelõppu, nt suuremad pistad suhuje (313). Geminatsioonilist sisseütlevat esineb enamasti teatud 2-silbilistes esmavältelistes tüve- des nagu kirjakeeleski, nt võenud minu merre viädä (634); tohin tõkked jõkke panna (405). Tüvekonsonandi geminatsiooni kõrval leiab ka sse-lõpu, nt pisemad pillud meresse (313), mida on ka pikemates sõnades, nt kipi , kapi kammerisse,/ astu alla kellerisse (237). Ainsuse sisseütlev 2-silbilistes pikavältelistes ning 3- ja enamasilbilistes sõnades on lõputa, nt vei metsa kannu otsa (334); merekalda kallata (634); sidu siidirätiku (14). Siia kuuluvad ka uus-, laas-, tõrs-tüüp, nt mine laande luusimaie (1481); tõise puade ‘paekivisse’ põrutas (14). keel-tüüpi sõnades on kas de- või klusiilita häälikuseaduslik lõpp, nt tuulest tulnud, tuulde mingu (1435); Luigenõmmest Luunja piiri ääre (184). Ida- nagu ka keskmurdes leidub analoogilist de -lõppu meri -tüübis, nt sülde võtan süüalused (591). Pikemates sõnades on Tartu murdele iseloomulikku de -lõppu, nt viin ma viinakelderide (692). ma -tegevusnime tunnusel on rahvalauludes sageli maie-, maje-kuju.

7. Seesütlevas käändes on tavaliselt Kodavere murrakus lõunaeesti lõpp -n, mujal idamurdes põhjaeestiline -s. Lauludes võib mõlema käändelõpu puhul esineda lõpukaota vorme. Samas laulus võivad põhjaeesti s- iline ja lõunaeestiline n(n)a-line vorm vabalt vahelduda. Näiteid põhjaeestilise s- ~ ssa -lõpulise seesütlevaga: väljä õtsas väsinenud (599); param põlv one põrgussa (524). Sama käändelõpp on ka määrsõnades, nt küna oli eessa külläkille,/ mees õli seessa selläkille (1009). Näiteid lõunaeestilise lõpu - n(a/ä ) ~ - nn (a/ä ) kasutusest, nt kadakane kapp olli kainlan (1025); õmad kindad käena (78); sa õled kurjana tõbena (784); kes one õllud õdradenna,/ kes one kaaranna karanud (379). Sama lõpp on ka kaas- ja määrsõnades, nt südä õli serviti seena (362); vaskivankuri perännä (26). Peale noomeniparadigama esineb seesütlev kääne ka ma - ja da -tegevusnimes.

52 8. Seestütleva käände st-lõpu kõrval esineb lõpukaota -st (a/ä). Lõpukaota vormid on sagedasemad lõunaeesti lauludes. 9 Näiteid nimetatud lõpu kohta: otsin kodust lunastajad,/ venest välja võttijaid (9); nopid täiu vammusesta (313); ja Narva alt neist allikissa (858). Kõrvuti eelmisega esineb assimileerunud lõpp -s(s) ~ -ss (a/ä), nt õlekõrressä varre- kene (819); ammu sina tulid aia tagass (128); siis tuli veli sõdassa (75); haganiss tiin happu tuari (568). Samad keelendid esinevad ka ma -tegevusnimes.

9. Alaleütlevas käändes kohtab murdes ja lauludes lühikese pearõhulise ja pikemates tüvedes kaasrõhulise silbi järel lle-lõppu, nt üvä memme tütterille (957); katt tiib jäljed kannikulle (884). Peale idamurde leiab seda ka keskmurde idapoolses osas, kirderan- nikumurdes ja Võru murdes. Pika pearõhulise ja rõhutu silbi järel on le -lõpp (nt piä puutus sialihale,/ käed kuevile kalule (873); kana tiib jahule jäljed (884); tii õli pikka teele ‘teile’ tulla (852).

10. Alalütleva käände lõpuks on murdes - l ja rahvalauludes - l(a/ä ), kaasrõhulises silbis -ll (a/ä), nt ehavalula heidab lõnga (902); munde mullikad murula (346); kääsin parmu matusella (1339); tõõseb üles ommikulla (497). la-lõppu on ka kaassõnades, nt õma isä õvve piäla (873). Kohakäänete käändefunktsioonid võivad segi minna. Murdekirjelduses 10 on märgitud, et puhuti on alalütlev seesütleva tähenduses eeskätt Kodavere lõunaosas, kus käändelõpu n asemel võib olla l. Vastavat kasutust on ka lauludes, nt taga tarel laalemaie (599); kalad kuldesed jõela [---] ei aset unel magada (523); kuube seljäl veljekesta (870). Alalütlev võib olla vahendit näitavas funktsioonis kirjakeele kaasaütleva asemel: Egä neiut püssil püütä,/ püssil püütä, võrgul võetä,/ neiu viinul viädäesse (729); õbearjula arida,/ kuldakammila kasida (543).11

11. Alaltütleva käände lõpuks on - lt (a/ä), üksikjuhtudel -lda , nt tooga älli Äksimualta (909); kaage ’elta, kõrge ’elta (229). Samad lõpud on ka kaassõnades, nt meri teil juokseb pealta metsa,/ jõgi juokseb alta juure (523). Haruldasem on alaltütleva käändega tegija väljendamine, nt obud juodada veljilda (872).

12. Saavas käändes on kas põhjaeestiline ks (a)-lõpp (nt siis minu kiil saaks kergemaksa (94)) või üldisemalt idaeestiline kirderannikumurdest Setuni ulatuv -st (a/ä), mis langeb vormiliselt kokku seestütleva käände lõpuga. Mõlemad käändelõpud võivad assimileeru- nult esineda kujul -s(sa ) ~ - s(sä ). Näiteid idaeestilisest lõpust -st (a/ä) ja assimileerunud lõpust: nüüd lään suista soldatista (523); isä ütel iire süistä (624); mere liiva lindudesta,/

9 Samas, lk 91. 10 A. Univere, Idamurre, lk 83. 11 J. Peegel, Eesti vanade rahvalaulude keel, lk 99 jj.

53 mere ennast heenamuasta (106); ärä võtelga vihassa,/ ärä pannelga pahassa (867); maga kavva, kasvad pitkäss (1020). Sama lõpuga on ka määrsõnalised keelendid, nt siis ma laalaks lahkemassa,/ kõrrutassin kõvemassa (116).

13. Rajava käände lõpp on - ni , murdepäraselt ka -nni . Käändega väljendatakse kas ruu- misuhet (nt sõrmed lülini lüheta (490); põld suab põhjani vägevä,/ ait suab arjani teridä (903); täis õlen õtsani õluta (984)) või ajalist intervalli, nt kündsin õndsani õdakuni (68).

14. Olevat käänet on lauludes vähe. Käändelõpp on -n(a). Probleemiks idamurdes ja ka lõunaeestis on käände vormiline kokkulangemine n-ilise seesütlevaga, mistõttu on raske käändefunktsiooni määratleda. Juhan Peegel arvab, 12 et lõunamurdeis ja idamurdes – eriti Kodavere murrakus – on olev kääne olemas olnud ja eksisteerib praegugi. Seda esineb kas koha- (nt põll tal põegite edena (562)) või ajamäärsõnas (nt lahe tuleb hommen uusi päävi (919); tuled siis jõuluna emale (907)). Kääne võib näidata ka olukorras olemist vms, nt talvel jalatallukana (467).

15. Ilmaütleva käände lõpp - ta on lauludes sama kui murdeski, nt tõotas naeseta elädä,/ abivaimuta vanata (2); siäl suab saksata eläda, isandita õlla ilma (8). Sama lõpp esineb ka ma-tegevusnime ilmaütlevas käändes. Rahvalauludest leiab mõned näited ka lta-lõpuga, mille põhilevila on Võru murre, nt elä isesi ellältagi (497); istub tanuta tarena,/ ilma vüülta vuudienna (562).

16. Kaasaütleva lõpp on -g(a/ä) (~ -kä ), nt sii mingu müüda ikuga (999); kõik läävad õmaga magama,/ isa lääb õma emaga,/ veli nuore nuorikuga (790); meskä peksäd meie neiod (909).

17. Rahvalauludes on viisi väljendavaid mitmusetüvelisi määrsõnu, mida on peetud käändevormideks, nt küli külmana vedena,/ niid seesid seli merena (490); laadu ‘laudade viisi’ langeda väravid,/ pulge huuned pudeda (466); miks sa seisad servi lauda (860); kõlme kiili nad kõnelid (762). Viisiütleva käändelõpu kadumist saab jälgida järgmiste värsside abil: sie oo tütar elli oetud,/ elli oetud, piimi pietud (757), vrd elli hoitud, piimal pietud (847). Haruldane on käändelõpu -n säilimine: 13 siis mine äte aada piäle,/ rinnun nenne risti piäle (840), vrd käändelõputa värssi: rinnu nenne risti piäle (583).

18. Keskvõrde tunnus nimetavas käändes on -m, teistes käänetes - m(m)a ~ -m (m)ä, nt minu kõige nuorem poega (43); kelläkoti kergemäksä (1501); kasva, sulge, kangemasta (921). Laulurütmi tõttu võib esineda tunnuse vokaallõpuline ja kas ühe või kahe m-iga kuju, nt kelle varju valge’emma,/ kelle ihu ju ilusam? / Luuja varju valge’emma (179). Lauludes on ka idamurdelist tunnust -mb , nt ennemb see kivi lõheku (10); veel paremb paneb mehele (871); enamb elmekandijida (30).

12 Samas, lk 116. 13 Samas, lk 125.

54 19. Vanas keeles näitas sõna lõpus olev possessiivsufi ks, kellele midagi kuulus. Laulu- dest võib leida näiteid vaid ni-st, mis algselt näitas asja kuulumist esimesele isikule (siin laulikule), nt vaatan kodoni puule (567); mis sa itked, poegadani (58). Laulutekstidest selgub aga, et liite tähendus on hämardunud, nt itked isäni sängid,/ itked emäni sängid (874); kuni meeldid äiäleni,/ kuni meeldid ämmäleni (904).

Kodavere tegusõna morfoloogiast

1. da- tegevusnime vorm ühtib rahvalauludes osalt kirjakeelega, osalt idamurde ja lõunaeesti murretega. Ühesilbilistes pika vokaaliga tüvedes esineb kirjakeelepäraste vormide (nt vesi viia veljenaestel (872)) kõrval lõunaeestilisi (nt teele minna , maale saia (842); sealt suab süvva, sealt suab juvva (458)) ja idamurdelisi: sirgu söödä, värvu veedä (376); meskä saksu põrgu viädä (520); lubasid tuada kõlmed kingäd (819). nägema-tüübis on nii põhjaeestilist (nt piält one näha näiukene (761)) kui ka lõuna- eestilist esinemust (nt ilus poiss oli päält nätä (763)). 2-silbiliste astmevahelduslike tüvede da- tegevusnimi on tunnuseta, nagu ka lõunaeesti murretes ja keskmurde lõunaosas, nt nenn võtt´ siss õiku tüteriida (33); tõõtas raido ratsu piädä (867); ei või laske (167). ele-liitega tegusõnade da -tegevusnimes on varieerumist, nt Sead süödelda sõsarde (872); kavaldella kuasukesta (41); võtab hallik aagutelle (30). Pika vokaalainesega l-i, r-i või d-ga lõppevatel tüvedel esinevad kolmandavälteliste da -vormide kõrval (nt õhjad hoida, paelad köita (823); ei ma tõhi tõdest laalda (115)) lõunaeestilised teisevältelised ta -kujud, nt ärä kuolta kõsimata (2); märti ei või ükski kiälta (230); tõene viirta võerusille (8); siis annin jalule tiäta (679). Idamurdele iseloomulikult on tunnus -ta ~ -tä ajalooliselt konsonanttüvelistes tegu- sõnades (nt käsib so käed mädätä,/ sõrmed lülini lühetä (497)) ja keskmurde idaosaga sarnanevalt pikemates tüvedes kaasrõhulise silbi järel, nt kübäräta kummardata (714); võtab kohe kolletata,/ silmanäul närvitata (860). Rahvalaulukeele uurimuses 14 on juhitud tähelepanu harukordsele vormile, kus da - tegevusnimele on liitunud -kse-, millele tingimata järgneb possessiivsufi ks. Sellise näite leiab ka Kodaverest: annid aned hoedasseni,/ laglelinnud lastasseni (62), (vrd soome keeles da -tegevusnime käändevorm kertoakseni).

2. des -vormis on analoogiat seesütleva käände lõppudega. Põhjaeestilised vormid on s- ilised (nt küsis vaates poisi peale (707); õbesuga õerudessa,/ vaskivarvo veeretessa (89)), lõunaeestilised n- ilised, nt mulle tullen , mulle õllen (810); karaten ma karja saa- din,/ lennaten ma lehmad lüpsin (562); ürg läks unnatena,/ perse pilli puhkudena (926); estidenna, itketenna (874).

14 Samas, lk 156–157.

55 Vanas keeles des-vormis olnud possessiivsufi ksi asemel on tihti gi -liide, nt singud sinna suadenagi (900); tii õli pitka tullanagi (847). Lauludes kohtab arhailist da -tegevusnime viisiütlevat käänet, mida tänapäevakeeles asendab des -vorm, nt jooste jooksin joodikulle (1001); juussin juoste , kääsin kääde (787).

3. ma -tegevusnime tunnused rahvalauludes on -ma ~ -mä , -maie. Viimane neist on üheks silmapaistvamaks ja tuttavamaks rahvalaulude erijooneks, nt luulemaie , laale- maie,/ siis tuleb küla kuulamaie,/ valda viisi vaatamaie (89); läksin metsa hulkumaie,/ pühapääva pidamaie (316). Tunnus võib lüheneda, ilmselt esituse rütmieripära tõttu, nt jäägu sa kodo kopitum,/ aia jääre allitum (725); laalemaie, laskemai [---] kihelkond tuleb kuulamai (85). ma -tegevusnimel, mis vastab sisseütlevale käändele, on veel sees-, seest- ja ilmaütleva käände vormid oma variantidega. ma -tegevusnime seesütleval käändel on põhjaeestilisi s- ilisi variante (nt kääsid katsmas karjalapsed,/ valatamas vaemulapsed (760); kos oo küljed küpsemässa,/ kõverikud kõrvemassa (243)) ja lõunaeestilised n-ilised vormid (nt kääsid kuuda katsumanna,/ päävida valatamanna (179); muud vereväd viinä juuman (290)). ma -tegevusnime seestütleva käände lõpu - mast (a) kõrval (nt minu, kurba, kutsumasta,/ ane ulka arvamasta (984)) esineb assimileerunud kuju -massa (nt leisin kured künde- masta,/ arakad äessamassa (317)). ma -tegevusnime ilmaütleva käände lõppu - ta võidakse hääldada kaasrõhulise silbi järel kirjapildis mittekajastuva pika t-ga (nt sest jäi naene võttemata,/ hobo uus jäi ostemata (833); mitu süöki süömatagi (629)), harvem ka dä -ga: jätke minda märkimädä,/ mino nahka parkimädä,/ veri alla kärpimädä (1498).

4. nud-kesksõna esineb kas põhjaeestiliselt klusiililõpuga (- nud ~ - nod, - nd ~ -nt ) või lõunaeestilisel klusiililõputa kujul -( n)nu . Kodavere on ainuke põhjaeesti murrak, kus tunnus esineb kujul -nud (~ - nod). Kesksõna esinemine vokaallõpulisena nii kirderanni- kumurdes kui ka Eesti lõunamurretes on üks keelenähtusi, mis seob neid alasid omavahel ja annab tunnistust Ida-Eesti omavahelistest tihedatest hõimusuhetest.15 Näiteid konsonandiga lõppevast tunnusest: siin one künnud küüruselgä [---] selle arviku ajanud,/ selle kihud keerutanud (380); lehm toonod tuhkru täko (186); siis oleks saand ma saksal naiseks (1000); ei sa suant linnast naista (769). Näiteid (n)nu -tunnusest: esid tiädnu meie mehed (179); tuonu roosa Ruotsimualta (902); siin om sirgu seisatennu (842); kessi tehnu selle linna (181). Laulus võivad eri tunnused olla kõrvuti, nt võenu oitu uputada,/ vesi õless viäretanud (632). Tunnuses olev n võib e -tüvelistes tegusõnades assimileeruda tüve kaashäälikuga, nt Kadri tullud kauge’elta (230); mis on koolu kotikuna (905).

15 J. Peegel, Eesti vanade rahvalaulude keel, lk 159.

56 Kodaveres ja ka Harjumaal väljendab konstruktsioon saama (minevikuvorm) + nud- kesksõna minevikus lõppenud tegevust, nt sai ta Tuonest tuonud naese (2).

5. tud-kesksõna kuju lauludes on üldiselt murdepärane, mistõttu on kahesugust esi- nemust: a) põhjaeestipärane klusiiliga lõppev tud- ~ dud-tunnus, nt mes one meele annetud (13); ei pandud kangasta kuduma (928); hõbetud õlid õtsa lõngad (931); kääsin, kördi- tud kädised,/ õlanukad nipeldetud (1011). Lõunaeestiliselt on -tud ka tulema-tüübis, nt pantud unepalangad (445); kui sain orjast ärä mintud (554); b) vokaallõpuline tunnus -tu ~ - du , mis on iseloomulik ka lõunaeesti- ja kirderanni- kumurdele, nt arjutetu aspelie (757). Tavaliselt on tud-kesksõna tegusõna liitvormi osa, kuid ta võib esineda ka täiendina, nt lääme seda testud tiida,/ seda raiutud radada (787); ära süön sülitud leivad,/ põvve pistan põltud leivad (827). Täiendina esinedes on ta -liitelistes tegusõnades tunnus kujul -( te )t, nt see on võil võõrutet/ ja kanamunal kasvatet (752). Lühikest t-tunnust võib siduda ka lõunaeesti mõjuga. Ida- ja laialdaselt ka keskmurdes on kasutusel tud-kesksõna konstruktsioon saama- verbiga, millega antakse edasi tegevuse lõpetatust, nt suab siis uasta käädut (77).

6. Oleviku kesksõna tunnus on -v(a)~-vä , aga koos umbisikulise tegumoe tunnusega -tava ~ -tävä, - dava ~ -dävä, nt teota tüdruk tegevä [---] minu naarab naaretäva (643); õitsi lähäb ällin oietava,/ karja sülen kannetava (1021).

7. Umbisikulise tegumoe tunnus esineb mitmel kujul. Mainimist väärivad olema-tüü- pi tegusõnade lõunaeestilised t-lised tunnused, nt mis sääl alla pantakse (776); mis mu teol tegema panti (44). Olevikus liitub tegumoe tunnusele formant - kse (nt kuhu poisid matetakse (776)), kuid idamurdes ning ka laiemalt Eesti ida- ja lõunaosas on muutus - kse > -ss (e). Tunnusevariandiks on ka - tse, nt Siis tõmmatse lõng (1422). Umbisikulise tegumoe minevikus on -di ~ -ti ja vanem tunnus - di (j)e ~ - ti (j)e (< -* ti- hen), mis esineb peamiselt neljasilbilistes tüvedes, kusjuures i-(j)-le langeb kaasrõhk,16 nt üeldije , üteldije,/ kõneldije , naeratije,/ üeldi mu sulase sõbra (748); sõna tuudije minule (866). Murde erijooneks on metateetilised impersonaalivormid, nt Siis laatite veel lai rätik üle (838).

8. Kindla kõneviisi ainsuse 1. pöörde tunnuse - n kõrval (nt liän müüdä , värissän piädä,/ käin kaadu, kirissan hammass (729)) esineb lõunaeestilisi tunnuseta vorme ( ma pane ette halli hiiru (23)). Ainsuse 2. pöörde tunnus on nagu kirjakeeleski d, nt pealt oled nägus neiukene (868); vana hall, tuled hallikalle (31).

16 Samas, lk 232.

57 Ainsuse 3. pöörde tunnuse -b (ja lõunaeestilise - p) kõrval (nt suu sul jooseb soolavetta (347); mis tiänep sõsar sõdana (77)) on ka tunnuseta vorm ele-tegusõnadel, nt vaene, ennast valmistelle (872); Suome silda nõtkatelle,/ aluspalki paagatelle (656). Tegusõna olema ainsuse 3. pöörde vormi on kõrval esinevad Kodaveres ka one ja oo ning lõunaeestiline om : kui one noori teie neio (909); teil one kodo kõlmi kuube (733); üks oo kulla kuusemetsa (181); anel oo saba sinine (6); siin om sirgu seisatennu,/ siin om parti paigal jäänu (842). Mitmuse 1. pöörde tunnus on kirderanniku- ja idamurdeliselt -ma ~ -mä tavalise - me kõrval, nt liämä juanil keriku (584). Mitmuse 2. pöörde põhjaeestilise tunnuse -te ~ - de (nt kui te kääde tiida müüda (646)) kõrval on kirderanniku- ja idamurdeline - tä ~ - dä , nt õtse veegä , ku te veetä (877); mõtletä naista minnä võtma (733); mis teie sala sohisitä,/ nägemätä näpissitä (1469). Mitmuse 3. pöörde puhul torkab silma -vad ~ - väd kõrval ka tunnuse lõunaeestilise -va ~ -vä ja lõunatartulise redutseerunud - ve kasutus, nt kõrva kooleva kuulelenna,/ silma väsive vaate’enna (842). Laiemalt idaeestiliselt, kirderannikumurdest lõunaeesti murreteni, on samad tunnused ka lihtminevikus, tingivas ja kaudses kõneviisis. Laulu- dest on näiteid lihtminevikust, nt laulsivad peiupoolsed (855); käisin, linad läikisivad,/ palapooled paistasivad (624); naesed ulivad ukse suuna (524).

9. Tingiva kõneviisi tunnus on, nagu üldiselt põhjaeesti murretes, ka idamurde põhja- osas -ks -, lõunapoolsetes murrakutes on lõunaeestiline -s(s)-, Kodaveres üksik s. Samas laulus kohtab tunnuse eri variante: piäss ma piisa viina suama [---] siis ma laalaks lah- kemassa (116); muedu muedu ma elaksin,/ muedu tunnid tuegerdaksin (790); et ta jooses vetta tooma (601); õless viil Riiasta lindi tuudu (117).

10. Käskivas kõneviisis on üldiselt põhjaeestilised tunnused, v.a mitmuse 2. pööre, kus ka ida- ja kirderannikumurdes on tunnus -ga ~ -gä ja -ka ~ -kä , nt tooga näädu, me näeme (913); tõuska üles tuali piäle,/ astka auu järje piäle H I 2, 385 (3); laska sisse sandimärdid RKM II 57, 387 (8). Keeldkõnes on tunnus ainult põhiverbil, st tunnus ei liitu eitussõnale, nt ärä minga joodikulle (683); ärä piskä pingi alla,/ ärä laska laada alla [---] ärä te, küdid, küsigä,/ ärä te, nadud, nuriska (930); ärä võtelga vihassa,/ ärä pannelga pahassa (867). Ainsuse 2. isiku keeldkõne ei erine kirjakeelest, nt ärä karda kardatsida (903).

11. Kirjakeelest on kadunud tegevuse võimalikkust näitav kõneviis – potentsiaal, mille tunnus on -ne . Rahvalauludes esineb selle kõneviisi vorme vaid teatud tegusõnades. Ka paradigma on puudulik, mistõttu näitematerjali napib. Potentsiaali ainsuse 1. pööre: mis viänen mina külaje (1011); 2. pööre: kui sa lüöned orja lasta (490); miska lüöned meie nuuru (846); 3. pöörde vorme leiame nii jaatavas kui ka eitavas kõnes, nt es suane seda minussa [--] huur suaneb uutajassa,/ lits suaneb linutajassa,/ varas suaneb vastijassa (748); mis tiänep sõsar sõdana (77). Verbi olema potentsiaali tüvi on olevikus *lee-, nt siäl liäneb sudela aega (578).

58 Üle Eesti on levinud vormid, kus potentsiaali tunnus liitub passiivi tüvele ja koos kse-olevikuga moodustab impersonaali.17 Siinkohal näiteid lauludest: kueda siäl õdran õldanesse,/ kaerakõrren kaedanesse (306); mis siäl tiul testanessa,/ abivaemul andanessa (1011); tuuli sulle tuudanessa,/ padjad alla pandanessa [---] küsid tuari juudanessa (907). Esineb -ne - liitumist isikulise tegumoe tüvele, nt jooja kurku kõrvenessa (122); siis jo orja erkänesse [---] siis jo orja karganesse (554); kui ta sütines põlema (117). Järjend ne -tunnus koos kesksõnavormiga võib liituda nii isikulise (nt kes minu kuuleb laaleneva,/ kägu kurva kukuneva,/ sii ütleb ilun elaneva,/ kana rõõmun kasvaneva (117)) kui ka umbisikulise tegumoe tüvele (nt ütlid südat süüdaneva (620); kuulin poissa puu- daneva,/ mehi merre viädaneva (787)).

12. Rahvalaulukeeles esineb teatud tegusõnades vana olevikutunnus - kse (nt juba näikse tulevad (781); ju kuuluks tibu tulema (599); niso tuuma jo tunnukse (291)). Kodaverele iseloomulikult on ka selles tunnuses toimunud muutus -kse > -sse ~ -ssa, nt padriku paju põlessa (114); õnnis õhtuke õjusse,/ videviku viärenesse (872); kangas suetsune suresse,/ piäli piäle vajusse (30); mu põvven tuli põlessa (177); siis kuulussa kurika hiäli (902).

13. Lihtmineviku jaatusvormides on mitu tunnust olenevalt verbitüübist. Mõnikord (ehk ka rütmi tõttu) esineb samas värsis kõrvuti nt i- ja si -minevik: kohe viisid , sinna viirid (884). Kodavere, kirderannikumurde ja lõunaeesti põhiline minevikutunnus on i. Tunnuse liitumisel võib kaasneda tüvegeminatsioon ja ainsuse kolmandas pöördes tunnuse i kao tagajärjel tekkinud tüvekaashääliku peenendus. Lauludest leiab i-minevikku järgmistes verbitüüpides: a) pika täishäälikuga ühesilbilised (s aama -tüüp) tüved, nt koe sii karu jäe (1297); katki lein ‘lõin’ mina kuldse kuodi (398); siis vein velje vihtelemä (78); b) 2-silbilised esmavältelised e- tüved, nt purin nenne puusalueda (620); varas tuli var- vikust (45). Tüves täishäälikute vahel olev kaashäälik võib lõunaeestiliselt gemineeruda, nt pedäkäne pütt olli seljän (1025). Tegusõna minema puhul kohtab nii põhjaeestilist ( neiod läksid vetta tuuma (26)) kui ka lõunaeestilist tüve (Mari läts kesvä lõikamaie (166)); c) 2-silbilised astmevahelduslikud tüved, nt lugi luavitsan rahada (902); pääval künnin kütissed (50); meil seisi kangas kamrisa (90); katkin nenne kaalasuunta (620); kutsin oma ella velje (853); noored sõõdid ‘sõitsid’, aerud nõtkid (523). Tegusõnade tahtma ja laskma minevik on hi -line, nt ku tahime , siis lahime (887); kohe tahid , sinna tantsid (873); d) pikemad, sh ele-liitelised tegusõnad, nt kõlgutin kõdarapuid (402); jalad jampsule juhatin (1001); see mu targast tantsiteli (143); seda leeni liigutelli (576), kuid esineb ka si -minevikku: leeväkikud kirjuteles (603); mo veli vihastelles (867). Ainsuse 3. pöördes on i-tunnus lõunaeestiliselt kadunud, seejuures vanemas keeletarvi- tuses sageli tüvelõpu kaashäälik ei peenendunud, nt tä iss ‘istus’ pruudi velje süile (838); isä ütel iire süista (873); kes ois ‘hoidis’ aita alli kuue (870). Rahvalaulu üleskirjutuses ei

17 Samas, lk 172 jj.

59 pruugi i- tunnusest arenenud lõpukaashääliku peenendus alati kajastuda. Peenendusmärki on käesolevas kogumikus kasutatud juhul, kui see on laulu üleskirjutuses olemas: varast´ minu tillu täku (44); saen minä seie, võtt´ sadada (839); vana tuim lätt´ tuuverille (34). Lõunaeesti idapoolsetele aladele, harvem Kodaverele, on väga iseloomulik i- ja u- ver- bides i-minevikust tulnud e -minevik, nt iste maha itkemaie (576). Vanast minevikutunnusest -* ihen on kujunenud -(j)e. Seda esineb ühesilbilistes pika täishäälikuga ( saama -, ka tegema -tüüp) ja 3-silbilistes tegusõnades kõigis pööretes. Häälduslikult on vorm -ije, kuid rahvalaulu üleskirjutustes on ka ie -kuju, nt sõie mino verevorste [---] kubjalt saien kuusi köisi [---] löien kassi vasta seina (1); ma seien sinu südata (620); säält ma tõien puida kodu (184); mina vasta kostelije (1008); salu kulda kuivetije,/ meie metsa närvetije (7). Kodaveresse ulatub ka lõunaeestipärane uuenduslik se -minevik, nt veli kõndse kosja tiida (36). si -minevikku esineb põhjaeestilises keelekasutuses ja lauludes enamikus verbitüüpides, nt ise müüsid tüterida (1002); aned laalsid alla õlma (524). Lõunaeestiliselt võib -si - liituda ka sisekaolisele tüvele, nt lehmad lüpsin , piima pilsin [---] lapse söädin , silmä pissin ‘pistsin’ (629); irnsid selgaistujid (295); naesed raidsid ‘raiusid’ rataspuida (188). Kontraheerunud verbid on Kodavere murrakus, nagu ka lõunaeesti idapoolses osas, ainsuse 3. pöördes tugevas astmes, teiste isikute vormid on moodustatud nõrgast tüvest (murdes ka ss -iga). See seaduspära kehtib üldiselt ka lauludes, nt linnud lõhki lõegassi- me (590); vanemad inimesed näedassid (963); emä kaevas kati süista (622); karas õma kannusjalga (853). Analoogiline ( s)is -lõpp ainsuse 3. pöördes on ilmselt põhjaeestiline mõju lõunaeestilis- tele vormidele. Seda esineb ka Tartu murde põhjaosas. Nt müüdä lätsis ‘läks’ mürgitütär (400); pagan pessis ‘peksis’ peapadjad (562); tüdrikud rege tegesid (188).

14. Eitussõna ei asemel on ajalooliselt olnud eitusverb, mis muutus kõigis isikutes olevikus (1. isiku vorm en , 2. isiku vorm et , 3. isiku vorm ei ; mitmuses vastavalt: emä, etä, eväd) ja minevikus (1. isiku vorm esin, 2. isiku vorm esid, 3. isiku vorm es ; mitmu- ses vastavalt esimä, esitä, esid). Eitusverbiga koos esineb põhiverbi oleviku tüvi, seda ka minevikus. Tegu on kirjakeelest kadunud nähtusega. Vanas murrakus oli see süsteem säilinud. Rahvalauludest leiab näiteid vaid mõne vormi kohta. Ainsuse 1. isiku eitusvorm on en ‘ma ei’, nt tiiksin tüüdä ehk en tiiksi,/ näeksin vaeva ehk en näeksi (584); kui et maksa, en palugi (552). Ainsuse 2. isiku eitusvorm on et ‘sa ei’, nt kui et lõpe , ei palugi (376); ehk et võta, nee vähäneb,/ ehk et katsu, nee kahaneb (884); mis sa laalad , kui et mõista (127); kui et lahe en palugi (493). Mitmuse 3. isiku eitusverbiks on eväd ‘nad ei’, nt eväd ikke tiedä meie mehed,/ kos käisid nende kuasad (839).

60 Lauludes tavalisim on ei -eitus (nt kos ei kuule kuke laalu (877)), kuid ei kõrval on ka vana oleviku eitussõna ep , nt ep õle kodo (27). Saab jälgida ka pole ~ põle kasutust, nt neil pole, raipedel, rahada (671); teil põle tühüjä tareda (733). Pole-tüvele võib liituda ka nud-kesksõna tunnus, nt polnud koitu viil kusagi (564). Näiteid mineviku eitusverbi kasutusest. Ainsuse 1. isiku vorm: ehk esin võta, nee vähäsi,/ ehk esin katsu, nee kahasi (624); esin saa neida ande’eda (932). Ainsuse 3. isiku eitusvorm (ka lõunaeesti murretes) on es , nt kirp õli kõrki , es kõnele (790); Ann es lähe lüpsemaje (316); es ju kudu pojanaene (30). Seda vormi on kasutatud ka teiste isikute puhul. Eituse es täishäälik e ja eelneva sõna lõpu täishäälik võivad sulanduda, nt küla_s kiida kerveida (828). Mitmuse 3. isiku eitusverbi esid ‘nad ei’ lõpuhäälik võib tõenäoliselt olla sulandunud järgmise sõna algushäälikuga, nt esi tiädnu meie mehed (179). Eituse moodustamisel on mõnikord kasutatud mitut eitussõna, nt ei ta es tihka teretädä (400).

61 KODAVERE REGILAULUDE KOGUMISLUGU

Liina Saarlo

Ülevaade Kodavere regilaulude kogumise ajaloost järgib kronoloogiliselt tähtsamate organisatsioonide ja nendega seotud isikute toimimist. Üle vaate kirjutamisel on kasutatud eelkõige käsikirjalisi allik materjale, olulisim info pärineb rahvaluulesaadetistega kaasne- vaist kogujate kirjadest ja üle vaadetest, millele lisandub folkloristide poolt registritesse ja kartoteekidesse märgitud metaandmestik. Täien davaid biograafi lisi andmeid kogujate kohta on saadud peamiselt väljaannetest „Rahvapärimuste Selgitaja“ (1936–1940), „Rahvapärimuste koguja“ (1961–1976), „Rahva ja luule vahel“ (1997) ja Rein Saukase uurimusest „Eesti mõistatuste allikalugu“ (2005–2009) ning mitmesugustest võrguvälja- annetest.1

Vanimad Kodavere laulude kirjapanekud

Eesti regilaulude kogumine on alguse saanud valgustuslikest ideedest ja seotud esto- fi ilsete baltisaksa haritlaste tegevusega. Huvist kohaliku talupoegkonna kultuuri vastu loodi Tartus 1838. a Õpetatud Eesti Selts (ÕES) ja Tallinnas 1842. a Eestimaa Kirjan- duslik Ühing (EKÜ). 19. saj edenedes, kui (kõrg)hariduse juurde pääsesid ka eestlased, tõusid rah va pärimusega tegelejate etteotsa eestlastest (alguses saksakeelsed) haritlased. Sajandi lõpuks sai vanavara kogumisest üks rahvusliku liikumise ja rahvuse ühendamise tähtsamaid üritusi. Regilaul oli rahvapärimuse väärtustamisel erilisele kohale tõstetud. Varasemad regilaulude üleskirjutused on seotud kohalike baltisaksa haritlaste huviga rahvaluule vastu. Vanimad Kodavere regilaulud on ilmunud 1825. aastal Pärnu aja-

1 Rahvapärimuste Selgitaja. Eesti Rahvaluule Arhiivi väljaanne. Tartu 1936–1940; Rahvapärimuste koguja. Kirjandusmuuseumi kogumistöö juhendaja. Tartu 1961–1976; Mari-Ann Remmel, Rahva ja luule vahel. Kogumispäevikuid aastaist 1878–1996. Paar sammukest. Eesti Kirjandus- muuseumi aastaraamat 14. Toim. ja kommenteerinud Kadri Tamm, Astrid Tuisk. Tartu 1997; Rein Saukas, Eesti mõistatuste allikalugu I–IV. Reetor 5–8. Eesti Kirjandusmuuseum, Folkloristika osakond, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus. Tartu 2005–2009; Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb – kreutzwald.kirmus.ee (15.11.2013) jt.

62 kirjas „Beiträge“.2 Need 10 laulu on Rosenplänterile saat nud Kodavere pastor Jakob Wilhelm Reinhold Everth (1775–1837), Kodaveres sün di nud ja Jena ülikoolis õppinud mitmekülgne kultuuritegelane. Laulude käsikiri asub Eesti Kultuuriloolises Arhiivis Kreutzwaldi fondis.3 Oluline on juhtida tähelepanu asjaolule, et pastor Everthilt on 1914. a „Beiträges“ ilmunud neli laulu Jõhvi kihelkonnast, 4 mille käsikiri asub Eesti Kultuuriloolises Arhiivis Õpetatud Eesti Seltsi fondis ja kannab dateeringut 1913.5 Käsikiri sisaldab nelja laulu „aus der Kochtelschen Gegend“ – „Kohtla ümbrusesest“ (Jõhvi khk). Neist lauludest on kor du vaid ümberkirjutusi ÕESi, EKÜ ja Jakob Hurda kogudes. Ko peeri ja tel on tähele- panuta või aru saamata jäänud kohamääratlus, mistõttu on ka neid esitatud Kodavere lauludena. Nüüdseks on segadus selginenud ja laulud avaldatud „Vana Kandle“ VIII, Jõhvi ja Iisaku regilaulude köites.6 Eestimaa Kirjandusliku Ühingu rahvaluulekogu (EKÜ) sisaldab Alexander Heinrich Neusi mitmest allikast kopeeritud regilaule aastaist 1818–1863.7 Kodavere lauludena on Neus kopeerinud pastor Everthi poolt nii Kohtlast kui Kodaverest kogutud ning Beiträges ilmunud laulud.8 Kogus leiduvad ka mõned Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kogutud või tema(lt) kopeeritud laulud.9 Õpetatud Eesti Selts (ÕES) oli 1838. a eesti ajaloo, keele ja kultuuri uurimiseks loodud baltisakslastest haritlaste selts, mis pühe ndus ka rahvavalgustuslikule tegevusele. Seltsi kuulusid eesti päritolu haritlased Friedrich Robert Faehlmann (asutaja) ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. ÕESis esitleti Kalevipoja eepose ideed, mis kindlasti innustas harit lasi rahvaluulet koguma. Lisaks otseallikast kogumisele kopeeriti rahvalaulude tekste sageli oma tarbeks ka trükistest ja teiste käsikirjadest ning nii sisalduvad needki tekstid seltside rahvaluulekogudes. ÕESi eestikeelse materjali seerias leiduvad pastor Everthi Jõhvi laulude koopiad.10 Käesolevas väljaandes avaldatakse 11 laulu ja nõiasõna aastaist 1860 ja 1861 Juhan Weitzenbergilt Alatskivilt, kelle isik on arvatavasti ka nimekujude J. Weit zen berg ning

2 Poesien der Ehsten. Gesammelt von hrn. Pastor J. W. Evert zu Koddafer. – Johann Heinrich Rosenplänter, Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache. Siebzehntes Heft. Pärnu 1825, lk 119–128. 3 EKLA, f 63, m 3: 1. 4 Vier ehstnische Lieder, aus der Kochtelschen Gegend. Eingesandt von der herrn Pastor J. W. Everth zu Koddafer. – Johann Heinrich Rosenplänter. Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache. Drittes Heft. Pärnu 1814, lk 104–106. 5 EKLA, f 192, MB 9: 35. 6 Vt VK VIII, lk 84. 7 Volkslieder der Ehsten. Gesammelt in den Jahren von 1818 bis 1863. 8 EKÜ, F 232 f 1. 9 EKÜ, F 232 i. Aus d. Kirchsp. Koddafer, aufg. v. Fr. R. Kreutzwald dems. 10 ÕES, EK 150 (1–4).

63 Johann Weizenberg taga. 11 Juhan Weitzenberg (1838–1877~1878) oli kirjanik, luuletaja, kes töötas Alatskivil aastail 1858–1861 mõisa- ja vallakirjutajana. Ta oli üle-eestiliselt tuntud luuletuste „Tönnis Laks ehk Eestlase Isamaa“ (1862) ja „Vana hopmanni Nutu- laul Mõisavalitsust käest ära andes. Jüripäeval 1861“ autor.12 Tartus tegutsenud Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS, 1871–1893) eesmärk oli rahvaha- riduslik, eestikeelse kirjanduse väljaandmine ja levitamine. Jakob Hurda presidendiks oleku ajal (1872–1881) alustati hoogsalt ka rahvaluule kogumist.13 EKSi kogudes on üsna vähe Kodavere laule. 1871. aastast pärineb kuus laulu Jakob Elkenilt Alatskivilt. 14 Veel on väljaandes üks laul Juhan Weitzenbergilt Alatskivilt 1876. aastast15 ning Friedrich Reinhold Kreutzwaldi üleskirjutatud joodikulaul pealkirjaga „Des Knechts Schenkenlied“.16

Jakob Hurda rahvaluulekogu (H)

Jakob Hurt (1839–1907) oli Eesti rahvusliku liikumise juhte, kirikuõpetaja, rahva- luule suurkogumise organiseerija ja keeleteadlane. Pärast Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetamist 1865. a töötas ta kodu- ja gümnaasiumiõpetajana. 1872. a valiti Hurt pastoriks Otepääle, 1880. a siirdus ta Peterburi suure eesti Jaani koguduse õpetajaks, kus töötas surmani.17 Jakob Hurda suurimaid teeneid ja saavutusi oli ülemaalise rahvaluulekogumise akt- siooni algatamine 1880. aastail. Eesti Kirjameeste Seltsist lahkumise järel kor raldas Jakob Hurt rahvaluule kogumist stipendiaatide ja vabatahtlike kaastööliste abil.

Ühed esimesed Hurda stipendiaadid olid matemaatikatudeng Mihkel Koik ja meditsiini tudeng Johannes Härms , kes käisid 1887. aasta juunis Kodaveres kolme- nädalasel kogumisretkel. Nad alustasid Varnjast ja liikusid piki Peipsi äärt Alatskivile. Sealtkandist panidki nad kirja enamuse oma lauludest. Reisi jätkasid kogujad Kodavere ja Kallaste ümbruses ning lõpetasid Pala ja Halliku vallas. Retkest kirjutasid nad ülevaate (kiri Jakob Hurdale, veebruar 1888),18 tehes tähelepa- nekuid kihelkonna eri nurkade-valdade elanike kohta. Nagu mit med ki rahvaluulekogujad

11 ÕES, SK 384, 3/5 (1–8); ÕES, EK 178, 1/3 (1–4); EKS 4º 4, 56 (2). 12 Vt Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb. 13 EKSi kohta pikemalt vt Vaina Mälk, Eesti Kirjameeste Seltsi osa eesti folkloristika arengus. Tallinn 1963; R. Saukas, Eesti mõistatuste allikalugu I, ptk IV. 14 EKS 8º 2, 805/11 (1–6). 15 EKS 4º 4, 56 (2). 16 EKLA, f 63, m 4: 1. 17 Jakob Hurda kohta vt lähemalt Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre (koost.), Jakob Hurt 1839–1907. Tallinn 1989; Mart Laar, Raamat Jakob Hurdast. Tartu 1995; Rudolf Põldmäe, Noor Jakob Hurt. Tallinn 1988. 18 EKLA, f 43, m 10: 4. 64 pärast neid, ilmutavad nad sümpaatiat inimeste vastu, kes nende kogumistööle kaasa aitavad. Ülevaates on seostatud haridustaset ja rahvalaulude oskamist: „Rahvas, mis Peipsi ranna ääres elab, on hoopis enam haritud, sellepärast ka võeraste vastu lahkem; rahvas, mis rannast eemal elab, koguni harimata ja toores. Ka mõist sivad ranna elanikud rohkem laulusid kui teised“. Mõnes kohas ei võetud kogujaid sugugi sõbralikult vastu, ei mõistetud nende töö olemust: „Kodaverest läksime Pala ja Halliku poole. Sealt ei leidnud meie mitte ühte laulu, rahvas ei teadnudki sugu, mis vana laul on. Ülepea on rahvas seal väga harimata, vargust ja kaklemist tuleb palju ette, iseäranis Halliku vallas. See ei ole ka sugugi imeks panna, et meie sealt laulusid ei leidnud, sest kurjadel inimestel ei olegi laulusid.“ Koik ja Härms põrkuvad oma retkel hilisemategi rahvaluulekogujate jaoks tavaliste probleemidega – kunagised suured laulikud olevat surnud: „Mitme vana inimestelt, kelle käest lau li ku te järele küsisime, saime vastuseks, et küll mitu inimest olnud, kes väga palju lau lu sid mõistnud, aga juba mitme aasta eest ära surnud.“ Juhatatud lauluoskajad ei mä letavat enam: „Inimesi, kes laula mõistsivad, oli küll rohkem, kui ülemal nimetud on, aga need ei mõistnud mitte uusa laulusid, vaid neid samu, mis meil juba kirjutud olivad ja hoopis puudulikult. Meie käisime mitmete juures, kellest kuulnud olime, et nad laulu sid mõistavad, aga nad ei mõistnud mitte ühte laulu täielikult, vaid paljalt paar rida mõnest laulust, mida nad joonud peaga teistele mitu korda ette laulsivad.“; „Mees oli juba vana ja suur joodik, sellepärast oli ta suurema hulga laulusid ära unetanud.“ Oma retke tulemuste kokkuvõtmisel kasutavad Koik ja Härms tollasele ajale iseloo- mulikku „tühjakskogumise“ kujundit – kõik on kätte saadud, rohkem pole: „Tagasi tulles käisime Kodavere kihelkonna veel teist ringi läbi ja kirjutasime veel mitmed laulud, mis laulikutel selle aja sees meele olivad tulnud, ülesse. Uusa laulikid meie enam ei leidnud. Ega neid ka vist rohkem seal ei ole, sest meie ei jätnud mitte ühte, kellest kuulsime, et ta laulusid mõistab, üles otsimata.“ Muuseas juhivad nad tähelepanu regiviiside kogu- mise vaja du sele: „Minu arvates on üks asi veel väga tähele panemise väärt, mis aga veel tähele panemist ei ole leidnud, see on nimelt „rahva laulude viisid“. Laulda küll enam palju keegi ei mõista, aga siiski leidsime meie ühe, kes kõik omad laulud meile võis ette laulda. Mõned viisid on väga kenad ja saaks tõeste, kui keegi neid üles kirjutaks, tähele panemist äratama.“ Stipendiaatide retke tulemuseks oli 173 kirja pandud rahvalaulu (sh 171 regilaulu) ja mõned mõis tatused. 19 Nende informantide hulgas oli üks Kodavere suurema repertuaariga lau li kuid, Kadri Kriit Alatskivi vallast (51 regilaulu), samuti Krõõt Anask, Kadri Allik ja Leena Polakene. Kahjuks pole Hurda stipendiaadid laulikute kohta mär kimisväärselt infot talletanud. Kadri Kriidi kohta on vaid märge, et ta elas Kriidi talus (vt lähemalt lk 88). Kui Jakob Hurt järgmisel aastal avaldas üle-Eestilise kogumise algatanud üleskutse, oli Kodavere seal tõenäoliselt just Mihkel Koiki ja Johannes Härmsi kogumisretke tule-

19 H II 4, 529/694.

65 musena „kõige täielikumalt läbi uuritud“ kihelkondade nimekirjas.20 See kajastus oma- korda Hurda üleskutsele Kodaverest saadetud vastuste suhteliselt väikeses hulgas. Kuna ajastule omaselt nähti rahvaluule kogumist ühekordselt teostatava „saagikogumisena“, tundus, et stipendiaadid on juba töö ära teinud, kihelkonna „tühjaks kogunud“ – sellele viidatakse kaastööliste poolt Hurdale saadetud kirjades.

Jakob Hurda korrespondendid

Jakob Hurda kaastööliste-korrespondentide tööst on palju kirjutatud, mistõttu ei olegi otstarbekas siinkohal hakata kordama rohkem kui põhilist. Üleskutses „Paar palvid ...“ kirjeldas Hurt punkthaaval, millist ainestikku ta ootab, kuidas seda üles kirjutada ja mis plaa nid tal saadud materjaliga on. See oli isamaaline töö, mis haaras esmakordselt inimesi igalt elualalt igast Eestimaa nurgast. „Paar palvid“ ei olnud esimene üleskutse, mille Hurt ajakirjanduses avaldas. Juba tudengipõlves, aga eriti EKSi juhina kutsus Hurt oma kõnedes, kirjades ja artiklites üles rahvaluulet koguma. 1876. a märtsis ilmus „Eestirahva ajaraamatu“ ilmumise plaan ja põhjalik rahvaluule kogumise juhend,21 mille peale on juba aprillis saatnud materjali Aleksander Thomson , Alatskivi valla kirjutaja. Väljaandes on temalt kaheksa laulu, millest mõned on väidetavalt kuuldud aastakümneid tagasi.22 1888. a alanud suurt rahvaluule kogumisaktsiooni juhtis Hurt ajakirjanduses (Olevik, Postimees) avaldatud aruannetega, kus ta märkis ära kõigi kaastööliste panuse, kan nustas ja innustas, tunnustas, õpetas, vastas kõigile küsimustele jne. Kaastöölised ei saatnud üksnes rahvaluulelist materjali, vaid ka kirju, milles väljendasid oma isamaa lisi tundeid seoses kogumisaktsiooniga, küsisid nõu ja abi, innustasid nii Hurta kui ka teisi kaastöölisi ning otsisid kaudselt ka oma tööle tunnustust ja innustust. Kuna Hurda eriliseks huvialaks olid eesti keele murded, esitas ta üleskutse esimeses osas haritumatele kaasmaalastele palve kirjutada murdetekste ja murdeülevaateid. Üles- kirjutamise kohta andis ta punktide kaupa konkreetseid näpunäiteid.23 Tänu sellele on ka Kodaverest saadetud ülevaateid kohalikust murrakust. Kodaveres ei läinud korrespondentide kogumistöö lahti kuigi kiiresti. Esimene siinne kaastööline kajastub alles Hurda neljandas aruandes 1888. a maikuus. 24 See oli Pilistvere

20 Jakob Hurt, Paar palvid Eestimaa ärksamaile poegadele ja tütardele. – Postimees nr 23, 23.02; nr 26, 1.03.1888. 21 Eesti Postimehe Lisaleht nr 13, 31.03 1876. Vt http://dea.nlib.ee/ (28.11.2013). 22 H I 4, 705/14. 23 Kadri Peebo, Jakob Hurt ja tema korrespondendid murdekogujatena. – Kodumurre 21. Tallinn 1989, lk 11–18. 24 Neljas aruanne Eesti vanavara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. 18. mail 1888 – Postimees nr 58, 21.05.1888. Selle ja järgnevad aruanded leiab hõlpsalt digiteeritud eesti ajalehtede andme- baasist DEA. http://dea.nlib.ee/ (22.11.2013).

66 kihelkonna kooliõpetaja, Kodaverest pärinev Samuel Käär (1863–?), kes saatis Hurdale muuhulgas ka lühikese ülevaate Kodavere murraku iseärasustest.25 Väljaandes on temalt kaks laulu. Viiendas aruandes (1.06.1888) 26 on kodaverelastest ära märgitud Joosep Liiv. Alats- kivilt pärinev põllumees Joosep Liiv on oma esi mese kaastööna kirja pannud vanasõnu. Kokku saatis ta aastatel 1888–1889 neli korda jutte, rahvaluule lühivorme jm.27 Ta on Hurdale saatnud ka isamaalise töö vaimustusest kantud kirju. Väljaandes on üks tema kogutud regilaul „Must naine“. Kuuendas aruandes (22.06.1888) 28 nimetatakse oma esimese katsetuse saatnud Joosep Kooki. Joosep Kook (1864–1933) Haapsipäält saatis Hurdale 1889. a veel teisegi saa- detise ja kokku on ta kirja pannud 33 lk materjali, mis sisaldab regilaule, jutte, usundit, lühivorme ja keelelist ülevaadet.29 Siin väljaandes on Koogilt 12 regilauluüleskirjutust. Kuueteistkümnendas aruandes (10.11.1888) 30 vastab Hurt kooliõpetaja Villem Kirikule (1845–1920) Pala vallast Mokult, julgustades teda veel koguma, hoolimata juba teiste poolt tehtud tööst. Villem Kirik saatis Hurdale aastail 1888–1889 kaks kaastööd: regi- laule, jutte, usundit, kombestikku jm, 31 millest väljaandes avaldatakse 21 keeleliselt tähelepanuväärselt head laulu. Kahekümnendas aruandes (15.12.1888) 32 on Hurt tunnustanud Joseph Tubinat Kokora vallast „13 vana laulu kohalises murdes“ saatmise eest. Tubin kirjutas Hurdale, et Koda- veres on vanavara kogunud juba nii kohalikud kui ka tudengid (Koik ja Härms).33 Ehkki Hurt julgustas teda sellest hoolimata veel koguma, rohkem kaastöid ei järgnenud. Küll aga on Joseph Tubin saatnud 1880. aastatel kolm viisi Eesti Postimehe toimetusse Karl August Hermannile.34 Kahekümne viiendas aruandes (16.02.1889) 35 tänab Hurt Otepää koolipoissi Otto Grossschmidti (1869–1941), kes oli hiljem õpetaja, ajakirjanik ja kirjanik ning töötas ka Kodavere Punikvere ja Rõngu vallakooli õpetajana (1890–1906). Oma mitme kaastöö hulgas saatis ta Hurdale 1889. a laule, usunditeateid, lühivorme ja keelenäiteid Kodavere murrakust.36 Viis Grossschmidti kogutud regilaulu leiab siinsest väljaandest.

25 H II 27, 848/9 – S. Käär (1888). 26 Postimees nr 65, 06.06.1888. 27 H II 27, 885/920 (1888–1889); H III 9, 309/18 (1888). 28 Postimees nr 71, 28.06.1888. 29 H III 9, 319/351 (1888). 30 Postimees nr 131, 15.11.1888. 31 H II 27, 921/36; H III 9, 353/68 (1888). 32 Postimees nr 146, 20.12.1888. 33 H I 2, 384/91, kiri: H I 2, 383. 34 EÜS IV 947/8. 35 Postimees nr 23, 25.2.1889. 36 H II 31, 401/10, 419/23.

67 Kahekümne kuuendas aruandes (22.02.1889) 37 tervitab Hurt Kose valla taluperemeest W. Leppa , kes on 1889. aastal saatnud Hurdale muu materjali seas viis laulu Kodaverest, 38 „mis enam kui paarkümment aastad unesuinunud, mille läbi endine värv pleekinud, ning kulla väärtus vähenenud, aga ehk heljub ometi, mis „Vana Kandle“ kullase keelel kõliseb.“39 Kahekümne üheksandas (16.03.1889) 40 aruandes tänab Hurt C. Hermanni , kihel- konnakohtu notarit Suure-Rõngust, kes saatis 1889. a ülevaate Kodavere keelest ning kaks saadetist Kodavere rahvaluulet,41 millest väljaandes avaldatakse kolm laulu ja üks nõiasõna. Hermann oli üks vähestest kaastöölistest, kes saatis andmeid ka laulude esitaja Kadri Kuusiku kohta. Kolmekümne neljandas aruandes (26.04.1889)42 tunnustab Hurt kooliõpetaja Joosep Moisat. Palalt pärinev kooliõpetaja Joosep Moisa (1870–1937) saatis Hurdale aastail 1889–1891 kolm kaastööd, mis sisaldasid laule, jutte, lühivorme, usundi- ja kombestiku- alast ainest.43 Esimene saadetis tuli Jõe vallast, kus Moisa oli nooremõpetaja, järgmised Oudova kreisist Lomovast, kus elas tollal palju Kodaverest pärit väljarändajaid. Välja- andes on Moisa kogutust avaldatud üheksa laulu ja kohtusõnad. Põllumees Karl Eduard Martinson Maarja-Magdaleena kihelkonnast alustas kaas- tööd Hurdale samuti 1889. a. 1889.–1902. aastate viiest saadetisest on väljaandes kümme 1894. aastal saadetud Kodavere regilaulu.44 Neljakümne viiendas aruandes (24.08.1889) 45 on tänusõnad Paul Rättsepale : „Kaunis kaastöö. Täname lahket saatjat. Palume veel, et Teil ei saa tagavara puuduma. Siis jälle Kodavere murdes.“ Paul Rättsepp Palalt saatis Hurdale kaks saadetist, mis sisaldasid nii jutte, laule kui lühivorme.46 Väljaandes on avaldatud 16 tema kogutud laulu ja nõiasõna. Rättsepa saadetud laulud on kohati üsna traditsioonist hälbiva ja/või arusaamatu sõnas- tusega, omaloominguliste arendustega ja kindlasti ka kirjandusliku algupäraga. Viimast võimalust kinnitab tõik, et need laulud on kohati ülisarnased teise Hurda kaastöölise, Leena Lepp-Wiikmanni poolt Haljalast saadetud teisenditega, mis on avaldatud „Vana Kandle“ VI köites.47

37 Postimees nr 26, 07.03.1889. 38 H II 16, 267/9, 272/3. 39 H II 16, 244c. 40 Postimees nr 36, 30.03.1889. 41 H III 10, 430/8. 42 Postimees nr 50, 06.05.1889. 43 H II 27, 937/56 (1889); H II 33, 361/76 (1889); H II 45, 407/28 (1891). 44 H II 50, 601/16. 45 Postimees nr 98, 29.08.1889. 46 H II 27, 961/1027. 47 Leena Pruul (Lepp-Viikmanni) Hurdale saadetud vanasõnade kirjanduslikke allikaid on kajastatud vanasõnade kogujate registris (EV IV: 439).

68 Viiekümne neljandas aruandes (14.12.1889) 48 leiab mainimist August Schulbach , kes pärineb Maarja-Magdaleenast, kuid saatis Hurdale ka Kodavere materjali.49 Se ga seks jääva päritoluga materjali hulgast on väljaandes neli laulu. 1890. aastal saatis Jaan Räni 50 Tartu-Maarjast, Ropkast, muu rahvaluulematerjali hulgas ka ühe obstsöönse laulu, märkusega: „Kodaverest“.51 1900. aastal on Joosep Sori Oudova ligidalt saatnud Hurdale 13 regilaulu. 52 1941. aastal on ERAsse jõudnud Joosep Sori poolt 1887. aastal Oudovas ühelt Alatskivi päritoluga taluperenaiselt üles kirjutatud pikk kontaminatsiooniline pulmalaul.53 Hurdale saatsid laule veel mitmed isikud, kes elasid Kodaveres või kelle saadetud laulud pärinesid Kodaverest, kuid erinevatel põhjustel ei saanud neid laule „Vanas Kandles“ avaldada. Hurda rahvaluulekogus leiduvad ka Anton Suurkase poolt 1895. a Hurdale Kodavere laulude pähe saadetud ümberkirjutused pastor Everthi Jõhvist kogutud regilauludest.

Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu (E)

Matthias Johann Eisen (1857–1934) on tuntud rahvaluule suurkoguja, uurija ja pub lit- seerijana. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist teoloogina 1885. aastal töötas ta kirikuõpetajana Ingerimaal ja Aunuses, aastatel 1888–1912 eesti-soome-rootsi koguduses Kroonlinnas. Pensionee rumise järel töötas Eisen 1912–1919 Tartus kooliõpetajana ja literaadina. Alates 1919. aastast oli ta erinevais ameteis seotud Tartu Ülikoolis rahvaluule õpetamisega ja alates 1920. aastast oli eraprofessor.54 Eisen alustas rahvaluule kogumist paralleelselt Hurdaga, 1880. aastatel, tõsisemalt alates aastast 1887. Sarnaselt Hurdaga avaldas ta kogu misüleskutseid ja aruandeid aja- kirjanduses. Kohati viimasega konkureerides ja võisteldes saavutas ta korrespondentide arvuks 1478.55 Esimeste kogumisüleskutsete teemaks ei olnud üldse mitte regilaulud, vaid mõistatused, hiljem ka muistendid jm. Seetõttu pole ka Kodavere regilaule Eiseni kogudes palju, leidub vaid 11 juhuslikumat üleskirjutust. Ainuke varasem üleskirjutus Kodavere regilauludest on 1894. aastast Karel Ostralt, kes saatis ühel korral Alatskivilt materjali, mille hulgas on kaks regilaulu.56

48 Postimees nr 16, 08.02.1890. 49 H III 8, 195/210. 50 Saatja ei kajastu ajakirjanduses avaldatud aruannetes ega ka Hurda peetud kogujate nimestikus (EFAM, Hurt, M 2). 51 H I 3, 535/6 (5). 52 H II 64, 337/47. Saatja ei kajastu ajakirjanduses avaldatud aruannetes, kuid esineb nimekirjas „Vaheaja korjandused“ (EFAM, Hurt, M 2, 176). 53 ERA II 292, 17/9. 54 Eiseni elust ja tegevusest vt lähemalt R. Saukas, Eesti mõistatuste allikalugu II, ptk VI. 55 EFAM, Eiseni korrespondentide registri lõpus: saatjaid 1478, saatja teadmata 153 saadetist. 56 E 19167/78. 69 Ülejäänud Kodavere regilaulude üleskirjutused pärinevad kõik Eiseni Tartu- perioodist. Temalt endalt on üks Kodavere regilaulu üleskirjutus 1921. aastast, kelleltki Duhmber- gilt.57 Kõige rohkem, kolm regilaulu, on saatnud Aino Tubin 1930. aastal. 58 Täpsemat infot pole kahjuks nende laulude juurde lisatud. Eiseni korrespon den tide registri järgi on Aino Tubin saatnud materjali ka Maarja-Magdaleenast, Tarvastust, Räpinast, Nõost, Rõngust, Rannust ja Põlvast. 1927. aastal on Lydia Karlson saatnud muude kirjapanekute hulgas kaks regilaulu.59 1930. a on Tartu Tehnikagümnaasiumi õpilane K. Kurss saatnud ühe laulu Ranna vallast Joosep Martinsonilt.60 1931. a on Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Eragümnaasiumi õpilane Aino Värv Alatskivi vallast saatnud ühe laulu Anna Nahkurilt.61

Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu (EÜS)

Eesti Üliõpilaste Seltsi egiidi all kogutud rahvamuusika üleskirjutused pärinevad peamiselt aastaist 1904–1916. Kogumistöid juhendas Oskar Kallas (1868–1946), esi- mene eesti rahvaluuledoktor, hilisem diplomaat. 62 Põhiosa EÜSi rahvamuusikakogust moodustavad üliõpilastest stipendiaatide jäädvustused. Peamiselt käidi kogu mis retkedel paarikaupa: viise kirjutas muusikaõppija (enamasti Peterburi Konservatooriumist), sõnu sageli mõni Tartu Ülikooli tudeng. Stipendiaadid lähetati kindlasse piirkonda, kust püüti ammendavalt koguda. Eelistati vanemat muusikatraditsiooni (regilaul ja vanem pillimuu- sika), vähemal määral jäädvustati uuemaid rahvalaule, pillilugusid, koraale ja tantse. EÜSi stipendiaadid, Peterburi konservatooriumi viiuliõpilane August Liiv ja Peter- buri Annakooli õpetaja Johannes Raja käisid oma kodukihelkonnas Kodaveres 1905. a 15. juunist 18. juulini, läbides pea kogu kihelkonna. Kogumisaktsiooni nõudeid täites saatsid ka nemad Kallasele reisikirja „Tagasivaade Eesti rahva-laulude korjamise töö pääle Kodavere-Alatskivi kihelkonnas 1905 a. suvel.“63 Liivi ja Raja reis algas 15. juunil lõunapoolses Kodaveres. Alustades Varnjast ja peatudes pikemalt Koosal, käisid nad korduvalt läbi külad kuni Kavastu piirini. Seega olid nad ühed vähesed, kes lõunapoolse Kodavere regilaule kogusid. Edasi läksid nad Alatskivi valda, Kokora ja Pala valda. Reis lõppes 18. juulil Nõva külas. Liiv ja Raja tegid oma reisikirjas tähelepanekuid kihelkonna eri nurkade rahva kohta, väljendades sümpaatiat Kavastu kandi lauluoskajate suhtes: „Üleüldse jäi Kavastust hää mälestus järele: rahvas lahke, rohkem elava loomuga ja töö vastu osavõtlik ja töö eesmär-

57 E 52450/1. 58 E 70425/41. 59 E 60087/107. 60 E 66239/42. 61 E 75780/8. 62 Vt lähemalt R. Saukas, Eesti mõistatuste allikalugu II, ptk VIII. 63 EÜS II 450/4.

70 gist arusaaja.“ Seevastu põhjapoolne Kodavere, Pala vald, kinnitas Hurda stipendiaatide Koiki ja Härmsi kogemusi: „Põhjapoolses Kodavere jaos oli töö väheste järeldustega: rahvas on sääl vähem haritud ja umbusklik töö eesmärgi kohta. Ka ei leidnud nii mõndagi vanakest kodust, sest ümbrus on metsa- ja marjarikas – ja ju enne koitu kaovad vanad metsa marjule ja seenile.“ Liiv ja Raja märgivad ka alkoholiprobleemi oma töö takistajana: [Varnjas] „suurem osa arvas ainult siis laulda võima, kui pää purjus.“ Kogujad märgivad sisserännanute suurt osa lõunapoolses Kodaveres: „Suurem osa Kavas tu laulikutest on Mulgimaalt pärit, sest õige palju Kavastu peremehi on Viljandi poolt sisserännanud. Siiski: suurem Kavastu laulik, Mari Poks, oli uhke selle pääle, et ta tartlane, süda kavastlane on. „Mulkide laulud pole midagi,“ ütles ta otsekohe.“ Nagu eel nevad ja järgnevad kogujadki, tunnevad nad hiljaksjäämise nukrust: „Kahju, et Kavastu suurem laulik, nimetud Mari Poksi vanem õde, n. n. Suure Tõnise naene, paari aasta eest ära olla surnud [allmärkus: „See ja see suurem laulik surnud!“ – harilik kaebtus.]; kõik laulud ütles Mari Poks õe käest õpitud olema.“ Ja reisi kokku võttes kordavad ka Liiv ja Raja tühjakskorjamise kujundit: „Kõike kokku võttes, võime ütelda, et Kodavere-Alatskivi kihelkond hoolega läbi sai sõelutud ja säält suurt enam loota pole.“ Oma töö põhi eesmärgi, rahvaviiside kogumise kohta märgivad nad: „Alatskivi on viisi-vaene; tervest vallast käib üks, n. n. Vede- (Heina-, Loo-) viis (N 80) läbi ja ulatab oma kurva kõlaga kuni Jõe valda. Suurem osa sõnu lauldakse Alatskivil selle viisi pääl; selle viisi teisendid on 107, 74 ja 120 ja muud; isiäranis sagedasti Alatskivil ettetulev teisend on N 62.“64 Eesmärgi koguda regilaule ja -viise täitsid Liiv ja Raja hästi. Oma retkel kirjutasid nad üles 180 laulu, millest 106 on regilaulud.65 Käesolevas väljaandes avaldatakse nende korjandusest 59 viisi. Liivi ja Raja suu rim laulik oli Mari Poks Koosa külje alt Truiult, samuti leidsid nad mitmeid suure repertuaariga laulikuid, kes pärinesid mujalt. Samal aastal, 1905. aasta juunis, käisid pikal kogumisretkel Simititsa asunduses ja Virumaal Peterburi konservatooriumi üliõpilane Peeter Penna ja TÜ õigusteaduse üli- õpilane Karl Luud. 14. juunil kohtasid nad Jõhvi kihelkonnas Puru külas Kodaverest pärit Krõõt Anaskit ning kirjutasid temalt kuue laulu sõnad ja kaheksa viisi.66 EÜSi rahvalaulude kogumisest võttis aastail 1910–1916 osa ka Gustav Vilberg (Vilbaste) . Ta käis matkadel peamiselt koos Karl Viljakuga, kirjutas üles sõnu ja tegi reisi- märkmeid. 1913. aastal Kosel Liebwerthi karjamõisas on Vilbaste kohanud Kallastelt pärit Leenu Ernitzat, kellelt kogutud kolm regilaulu lisandusid ka käesolevasse väljaandesse. 67 EÜSi koguga on liidetud Karl August Hermanni (1851–1909) viisikogu 1880.–1890. aastatest ning annetusi vabatahtlikelt kaastöölistelt. Hermannile Postimehe toimetusse on

64 Juttu on viisidest, mis väljaandes on laulude nr 750, 14, 698 ja 552 juures. 107. viis (kogujate numeratsioonis) ei ole väljaandes avaldatud, kuna esitaja ei olnud pärit Kodaverest. 65 EÜS II 275/454. 66 EÜS II 456/89; 752/3. 67 EÜS X 2188/9.

71 kauaaegne Assamalla kooli õpetaja, ärkamisaja tegelane Johannes Elken saatnud 1888. ja 1915. a ka kaks laulu Kodaverest. Ühe laulu on ta hiljem, 1931. a saatnud ERA kogusse. 68

Eesti Kirjanduse Seltsi rahvaluulekogu (EKS)

1907. aastal eesti haritlaste asutatud Eesti Kirjanduse Seltsi eesmärgiks oli eesti kul tuu ri arendamine ja säilitamine. Rahvaluule kogumine ei saanud küll seltsi põhieesmärgiks, küll aga osutati suurt rahalist abi EÜSi rahvaviiside kogumisele. Seltsil oli tähtis osa mur- dekeele ning arheoloogilise ainese, aja- ja kultuuri looliste materjalide kogumisel. Samuti tegi selts koostööd Eesti Rahva Muuseumiga rahvaluulelise materjali, nt lastefolkloori kogumisel.69 Väljaandes on EKSi kogust üheksa laulu, mis Eduard Mässo kirjutas üles 1912. aastal Raatvere külast Ranna vallast.

Eesti Rahva Muuseumi rahvaluulekogu (ERM)

Jakob Hurda mälestuse jäädvustamiseks 1909. aastal asutatud Eesti Rahva Muuseumi esmaülesanneteks said ainelise vanavara korjamine, eestikeelse ja eestlastesse puutuva raamatukogu korraldamine ning Jakob Hurda ja teiste teaduslike seltside rahva luule kogude hoidmine. Rahvaluule talletamine jäi ERMi tegevusest kõrvale ja rahvaluulekogude koon- damine lükkus edasi, kuna põhiees märgiks kujunes etnograafi liste esemete kogumine. Kogumistöös osalesid eelnevalt instrueeritud õpilased, üliõpilased ja kooliõpetajad, kes esemelise materjali kõrval kogusid mõnel määral ka rahvaluulelist materjali – nii kogujate kirjapanekute kui ka annetustena saadud käsikirjadena.70 1920. aastal hoogustus vanavara kogumine taas ja ERMist saadeti stipendiaate Lõuna-Eesti kihelkondadesse. 71 Kodavere kihelkonda saadeti Arnold Simson (1899– 1982), kunstiõpilane, kes oli ise Kodaverest, Peatskivi külast pärit. Ta oli Alatskivi kooli vilistlane,72 kogumise ajal elasid ta vanemad Alatskivi valla vaestemajas. 73 Hiljem oli ta joonistusõpetaja ning tunnustatud akvarellist.74

68 EÜS IV 479 (1061); EÜS XII 7/8 (8); ERA II 33, 205 (1). 69 R. Saukas, Eesti mõistatuste allikalugu II, lk 161–164. 70 R. Saukas, Eesti mõistatuste allikalugu II, lk 168–169. 71 Samas. 72 http://www.alatskivi.edu.ee/index.php/ajalugu-ja-traditsioonid (22.11.2013). 73 Arnold Simson ei kajasta päevaraamatuis kuidagi oma Kodavere päritolu. Lausepoolik tema vanemate vaestemajas elamise kohta on mustandi tekstis maha kriipsutatud. Kuid juba Simsoni kirjaviis viitab kohalikule päritolule – tema kirjakeel on üsna nõrk, kuid murdekeelt on ta üles märkinud oskuslikult. 74 Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafi line leksikon. Tallinn 1996, lk 477.

72 Arnold Simson käis Kodavere kogumismatkal 14. juunist 10. juulini 1920. a. Tema kogutud esemeline materjal asub ERMis, käsikirjaline materjal asub ERMi ja KM ERA käsikirjakogudes. Simsoni 53-leheküljeline päevaraamat 75 sisaldab kombekirjeldusi, etno- graafi lisi kirjeldusi, usundilisi ja rahvameditsiinilisi teateid-kirjeldusi ning 35 regilaulu. Teine, 38-leheküljeline säilik 76 sisaldab enamvähem sama materjali (v.a pulmakirjeldused ja 1 laul) puhtaks kirjutatult. Kuna laulud on samad, samas sõnastuses 77 ja samas järjes- tuses, on teine eksemplar loetud käesolevas väljaandes dubletiks. Eesti Rahva Muuseumi käsikirjade kogus säilitatakse samuti kaht vihku Arnold Simsonilt. Esimene, 12-leheküljeline pliiatsikirjas mustandilaadne päevaraamat sisaldab kuupäevalist lühikest, kuid faktirohket ülevaadet reisist, käidud kohtadest, küsitletud inimestest, saadud ja saamata esemetest.78 Teine reisikirjeldus koosneb 23 tindikirjas lahtisest lehest, see algab päevikuvormis, kuid jätkub pikkade looduskirjeldustega, tähele- panekutega kihelkonna inimeste kohta, rõivastuse ja vanemate ehitiste kirjel dus tega, pulmakommete ajalooliste võrdlustega, külvikombestiku kirjeldamisega jmt. Tundub, et see käsikiri on lõpetamata.79 Arnold Simsoni retk Kodaverre kestis pea kuu. Ta käis hämmastava kiirusega läbi terve kihelkonna. Päevaraamat on üsna pessimistlik, paljud külad käis ta läbi talu-talult, saamata midagi: „Peale lõuna olin juba Alasu külas. Kõiki majasid läbi käies ei leidnud rohkem kui ühe palve raamatu. Vastuseks oli igalt poolt et on juba korjatud mitmele kohale.“ 80 Simsoni kogumisretke esemeline „saak“ oli napp, koosnedes vaid kirvest, haamrist, pandlast, tuhatopsist ja helihargist. 81 Põhiülesande täit mise luhtumine õnnestus tal kompenseerida regilaulude kogumisega. Mit mel päeval külastas ta Alatskivi mõisas asuvat vaestemaja, kus küsitles 95-aastast Krõõt Annastit82 ja kogus temalt 29 laulu. Vaestemajas kohtas ta ka Maali Korit, kes elas sel ajal Kolkja külas, ja kirjutas temalt „Leena Viigo kaas abiga viiskümmend rida rahva laulu“ (5 laulu). Oma päevaraamatus viitab Simson ka mujalt saadud regilauludele, nt „18. VI 20. /---/ siis Lümati külas, kus Leeno Nõmme käest 14 rida rahvalaulu sain mis Ranna kui ka Kadrina külas lauldu“,83 kuid käsikirja laulude-osas ei ole neile viiteid – võimalik, et nende esitajad on jäänud eraldi tähistamata.

75 ERM 5. 76 ERM 154. 77 Pisierinevustega: ERM 154 tekstid on enamasti kirjutatud murdepärasemaks: maasta~muasta , pealta~piältä. 78 ERM, TAp 188. 79 ERM, TAp 189. 80 ERM, TAp 188:1. 81 ERMi korjamisraamatu sissekanne nr 1728. 82 Krõõt Annasti~Anaski isiku(te)st vt lk 87–88. 83 ERM, TAp 188:2.

73 Eiseni stipendiaatide kogu (E, StK)

1920. aastail organiseeris Matthias Johann Eisen Tartu Ülikoolis tudengite rahvaluule väli tööpraktikat. Eiseni stipendiaadina käis 1926. a Kursi kihelkonnas rahvaluulet kogu- mas toonane fi loloogiatudeng Paul Berg (Ariste). 84 Ta kogus Puurmanni mõisas elanud, Palalt pärit 86-aastaselt Leena Abramsonilt 22 juttu ja 18 laulu, 85 millest üheksa regilaulu leidub siin väljaandes. Kolm aastat hiljem, juba ERA töötajana, käis Ariste rahvaluulet kogumas Peipsi rannikul ja ühtlasi ka Kodaveres.

Walter Andersoni lastelaulude kogu (A)

Walter Anderson (1885–1962) oli baltisaksa-eesti haritlasperest pärit folklorist, kellest sai 1920. aastal iseseisvas Eesti Vabariigis esimene Tartu Ülikooli rahvaluule professor. Ta oli üks ajaloolis-geograafi lise koolkonna silmapaistvamaid esindajaid, keda lisaks klassikalistele rahvaluulenähtustele huvitasid ka kaasaegsed rahvaluule ilmingud nagu nt kettkirjad ja lastefolkloor. Walter Anderson algatas 1921. aastal lastefolkloori kogumise, mille eesmärk oli kõikide võimalike variantide fi kseerimine. Saamaks andmeid üle maa, pöördus ta koolide poole, saates neile vastavad küsitluskavad. Lisaks alg- ja keskkooli- õpilastele rakendas Anderson lastefolkloori kogumisel ka üliõpilasi. Kogumisaktsioon toimus aastatel 1921–1939 ja sellest moodustus Andersoni rahvaluulekogu.86 Kodaverest pärinevaid lastelaule on Andersoni kogus väga palju. Kokku tuli Kodaverest 21 saadetist, neist seitse on üksikisikuilt. Üksikisikute saadetised on fi loloogiatudengite poolt proseminaritöödeks kogutud laulukogud. Paul Hamburg on 1926. aastal Pala val- las lastelt kogunud umbes 80 laulu ja salmi,87 Salme Königsberg on kogunud 22 laulu (täpsemate andmeteta).88 1930. a on Hella Vendelt laekunud 30 laulu, mis ta oli kuulnud oma emalt Liisa Steinilt Narvas 1910. a. 89 1931. a on Jakob Luka saatnud ühe laulu 90 ja 1931. a August Kull kolme saadetisega neli laulu.91 Kodavere koolid võtsid Walter Andersoni aktsioonist osa väga aktiivselt. Saadetised tulid kahe lainena, 1923.–1924. ja 1926. ning 1931.–1932. aastal. Laule kirjutasid lapsed ise, juhendasid õpetajad ja koolijuhatajad. Üleskirjutatud materjal koguti kokku ja saadeti üheskoos, õpetajate või fi loloogiatudengite vahendusel Tartusse Andersonile. Esimeses laines saatsid materjali õpetajad ise, teise laine ajal, 1926. ja 1931. a, on aktiivselt kogu-

84 Vt Paul Ariste, Mälestusi. Tartu 2008, lk 140–144. 85 E, StK 34, 179/85, 193/207, 228/36. 86 Andersoni kogumistöö kohta vt lähemalt ka VK VIII, lk 95; VK IX, lk 78; VK X, lk 59. 87 A 8592. 88 A 8590. 89 A 11478. 90 A 12079. 91 A 11631, 11636, 11650.

74 mist organiseerinud tudengid (eriti Paul Hamburg ja August Kull). Koolilaste saadetiste puhul on lapsed, kes ise oma laulud üles kirjutasid, loetud kogujateks ja siinses väljaandes loetletud nii kogujate kui esitajate registris. Alatskivi Kõrgemast (6-klassilisest) Algkoolist saabus Andersonile 1922.–1923. ja 1931. aastal kokku üle 300 laulu (1922.–1923. a juhendajat pole mainitud, 1931. a juhendas kooliõpetaja hr Maasik).92 Torila algkoolis koguti 1923. ja 1931. aastal kokku üle 660 laulu (juhendajaiks 1923. a koolijuhataja Kartetschnikoff, 1931. a koolijuhataja hr Rosin ja üliõpilane August Kull).93 Halliku (Alliku) 4-klassilisest Algkoolist saadeti 1931. a 139 laulu (koolijuhataja Jakob Luka ja August Kull). 94 Koosa Algkoolist (hiljem Koosa 6-klassilisest Algkoolist) on aastatel 1924 ja 1931 kogutud kokku ligi 500 laulu (1924. a koolijuhataja hr Laumets, 1931. a Laumets ja August Kull) .95 Mäeotsa Algkoolist saadeti 1926. a 36 laulu (Paul Hamburgi ja Hilda Konso ärakirjad). 96 Punikvere Algkoolist saadeti 1926. a 83 laulu (Paul Hamburg). 97 Varnja 4-klassilisest Algkoolist saadeti 1926. a 225 laulu (Paul Hamburg). 98 Ranna 6-klassilisest Algkoolist saadeti 1931. a kokku 390 laulu (koolijuhataja hr Paju ja August Kull). 99 Pala 6-klassilisest Algkoolist saadeti 1931. a 169 laulu (koolijuhataja Osvald Rootsi ja August Kull).100 Nõva 6-klassilisest Algkoolist saadeti 1932. a 175 laulu (kooliõpetaja ja üliõpilane Fernande Org).101 Kõigi saadetiste peale kokku on tulemus tohutu: 2818 laulu (ja salmi), sh 1979 laste- laulu, 37 regilaulu, 493 lõppriimilist laulu, 265 mängulaulu, 5 tantsulaulu, 66 loodus- häälendit, 30 nõiasõna, lisaks veel sõrmenimetusi, rahvaluule lühivorme, salakeelt jm. Kohati, eriti 1931. aasta saadetistes, on lapsed vastanud otse küsitluskavale: klasside kaupa on laulud samas järjekorras kirjutatud. Kõige selle tulemusena on tänu Andersoni kogule olemas suurepärane ülevaade Kodavere kihelkonna lastetraditsioonist. Kuna „Vana Kannel“ on eelkõige akadeemiline regilaulude väljaanne, otsustasid koostajad käesolevas väljaandes lastelaulude osakaalu piirata. Esiteks on piirdutud üksnes vanemate lastelauludega, nagu hällilaulud, ahellaulud, lastelaulud ja hüpitused-mängitused. Välja on jäetud ennustamised, liisutuslugemised, loodushäälendid jms. Kokkuvõttes avaldatakse Kodavere „Vanas Kandles“ 390 lastelaulu, neist 276 laulu on pärit Andersoni kogust ja kirja pandud 163 kooliõpilase poolt.

92 A 1428/93, 11914/29. 93 A 2105/53, 3580/5, 11785/818. Õpilased on kirjapanekutes kooli kohta kasutanud erinevaid nimekujusid: Kokora Algkool, Kokora Kõrgem Algkool, Torila Kõrgem Algkool (1923), Torila 6-klassiline Algkool (1923, 1931). 94 A 11930/44. 95 A 5410/40, 11717/56. 96 A 8971/8. 97 A 8593/601. 98 A 8629/39. 99 A 11757/84. 100 A 11666/703. 101 A 12269/82.

75 Teiseks ei peetud otstarbekaks kõiki arvukaid minimaalsete erinevustega teisendeid eraldi trükkida, vaid esitatakse redaktsioonid, millele järgnevad sarnaste teisendite loendid pisierinevuste märkimisega. Nagu öeldud, tuli Andersoni kogust arvestatavat lisa „Vanas Kandles“ avaldatavatele regilauludele – kokku 72 lauluteisendit (siia pole arvestatud lastele lauldavaid laule) ja ühed nõiasõnad.

Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud (ERA)

Eesti Rahvaluule Arhiiv moodustati ERMi allüksusena 1927. aasta sügisel. ERA juhatajaks sai noor ja energiline Oskar Loorits (1900–1961), kelle ümber koondus noor tegus meeskond: Herbert Tampere (1909–1975), Paul Berg (Ariste, 1905–1990), Rudolf Põldmäe (1908–1988), Richard Viidebaum (Viidalepp, 1904–1986) ja Olga Jõgever (1896–1989). Arhiivi esimeseks ülesandeks sai eri ne vate institutsioonide ja isikute rahvaluulekogude koondamine ja korraldamine, sellele lisandus rahvaluule kogumine („järelkorjamine“), avaldamine ja uurimine. 1928. aastal loodi uus rahvaluulekogu tähisega ERA, kuhu koondati juurde tulev mater- jal. Kogujateks said lisaks professionaalsetele folkloristidele ka ERA ajutine tööjõud ja üliõpilastest stipendiaadid, Walter Andersoni juhendatavad tudengid ning korresponden- did, keda juhendas Richard Viidalepp. ERA kogus on Kodavere kihelkonnast üsna juhuslik regilaulumaterjal – ERA töötajad ei ole Kodavere kihelkonnale otsest tähelepanu pööranud. Erandiks on Paul Ariste retk Peipsi rannikul 1929. aastal ning Herbert Tampere üleskirjutused ja fono graafi salvestused Anna Lindverelt rahvamuusika heliplaadistamise raames (vt heli salvestuste alapea tükki). Suurem osa ERA kogudes sisalduvast Kodavere rahvaluulest pärineb kooliõpilaste kogu- misaktsioonidest (lastehirmutised, mängud, kohamuistendid jm) ja materjal on saadetud koolide kaupa. Akadeemik Paul Ariste (1905–1990), laialdaste huvidega keeleteadlane, alustas oma teadlaseteed Eesti Rahvaluule Arhiivis 1927. aastal. Rahvaluulet oli ta kogunud juba tu- dengipõlves, näiteks 1926. a juulis Eiseni stipen diaadina Kursi kihelkonnas (vt eespool). ERA töötajana käis Ariste kogumas rahva luulet 1929. a suvel Peipsi rannikul, eesmärgiga koguda andmeid segaasustusega piirkondadest. Ta alustas oma retke 20. juulil Varnjast, liikus edasi piki Peipsi äärt (vene külad Kasepää, Suur-Kolkja, Väike-Kolkja ja Sohvia, edasi Alatskivi, Peatskivi, Kodavere, Ranna asundus) kuni Omeduni välja. Sealt siirdus ta Tormasse. Ariste reisikiri sisaldab olustikukirjeldusi ja muhedaid-elavaid jutustajate ise- loomustusi ning muidugi keelelisi tähelepanekuid ja rahvastevaheliste suhete kirjeldusi. 102

102 ERA II 14, 475/95, Kodavere kohta 479/88. Vt ka Paul Ariste, Mälestusi. Tartu 2008.

76 Kodaverest kirjutas Ariste üles 119 lehekülge laule, jutte, lühivorme ja usundit- kombestikku, 103 millest käesolevas väljaandes avaldatakse kolm regilaulu ja neli nõiasõna. Lisaks eesti materjalile kogus ta ka vene laule, jutte ja kombestikku.104 Teine professionaalne kogu sellest perioodist on Herbert Tampere kogutud materjal 1937. aastast. Tampere üleskirjutused on seotud rahva muu sika heliplaadistamise akt- siooniga aastatel 1936–1938 Riigi Ringhäälingu stuudios. Käsikirjaline köide ERA II 172 sisaldab Tampere kirjapanekuid heli plaadistamisel osalenud laulikutelt-pillimeestelt. Anna Lindverelt on kirjutatud 40 lk mitmesugust materjali, nii laule, jutte kui lühivorme, millest 20 laulu ja ühe nõiasõna leiab käesolevast väljaandest. Kolme üleskirjutatud regilaulu esitajaks on märgitud Kulli Sohvi (s.o Sohvi Sepp), keda helisalvestatud pole. Üleskirjutuste asjaolud on teadmata. ERA 1937. aasta aruandes on kirjas, et Tampere käis muuhulgas ka Mustvees rahvalaulikuid külastamas, mis viitab tõenäoliselt Anna Lind vere külastamisele.105 Tampere on Anna Lindverelt fonografeerinud kuus regilaulu. Järgmisel aastal plaadistati Riigi Ringhäälingu stuudios Lindverelt 21 laulu, 2 juttu ja 5 nõiasõna, millest käesolevas väljaandes on 21 pala (vt lk 95–96). Selma Lätt (1909 –1969) on ERA töötajana 1938. aastal Palal Kavastust pärit 94-aas- taselt Mihkel Reililt kirjutanud pulmakombestikku, mis sisaldab ka üht „Lemmkibu laulu“.106 Ülejäänud regilaulud ERA kogus on kogunud tudengid ja õpilased kogu mis praktika ja kogumisaktsioonide käigus. Vera Fuchs (1904–1981), hilisem etnograaf, on fi loloogia- tudengina kogunud Kodaverest 1933. a 23 lk materjali, sealhulgas viis regilaulu.107 August Kull (1904–1941), Kokora vallast pärit üliõpilane, on Kodaveres kogunud korduvalt. Temalt pärineb paarkümmend lehekülge mitmesugust materjali, 108 millest siinses väljaandes avaldatakse kaks regilaulu. ERA kogus on ka 10 tema kirja pandud uuemat rahvaviisi.109 August Kull oli ühtlasi üks aktiivsemaid lastefolkloori kogumise vahendajaid 1931. a, Walter Andersoni kogumisaktsiooni ajal. Üliõpilase Helmi Vindi 1941. a saadetud usundilise ja kombestikulise materjali seas on üks mardilaul Pala vallast Assikvere külast.110 Elly Luigla (snd 1905. a) Pala vallast Pala külast Karjuse talust on saatnud materjali neljal korral (1937–1939), osaledes mängude kogumisaktsioonis, pannes kirja laule, jutte,

103 ERA II 14, 477/595. 104 ERA, Vene 1. 105 Richard Viidalepp, Seitsmes aruanne rahvaluule kogumisest (1. VI – 30. IX 1937). – Rahva- pärimuste Selgitaja nr 3, lk 101. 106 ERA II 259, 129. 107 ERA II 85, 311/31, 353/5. 108 ERA II 41, 389/90 (1931), 411/27 (1932), 109 ERA III 7, 19/33. 110 ERA II 295, 349/51 (5).

77 usundilist ainest, lühivorme jm.111 Tema veerandsajaleheküljelisest kogust on väljaandes avaldatud 11 pala – nii regilaule, nõiasõnu kui lastelaule. And meid koguja kohta on napilt, „Rahvapärimuste Selgitajas“ avaldatud aruandes märgitakse, et ta sai 1937. aasta kogu- mistöö eest 10-kroonise ergutuspreemia. 112 . Elly Luigla on materjali saatnud ka ERMile. Pala vallast Nõva külast pärit õpetaja Friida Tunkar (snd 1905. a) on 1933. a regist- reerunud korrespondendiks ja 1934. a saatnud 25 lk materjali, kus leidub uuemaid laule ja tantsukirjeldusi.113 Hiljem ta kahjuks loobus koostööst. Väljaandes avaldatakse tema korjandusest üks regilaul. Pala vallast Kodavere külast Otsa talust saatis Hermine Õunap (snd 1920. a), Pala algkooli 6. kl õpilane, 1935. a materjale mängude kohta. 114 Välja andes leiduva „Lamba- mängu“ ja kaks regilaulu on ta kirjutanud oma 1864. a sündinud vanaemalt Liisa Allalt. Kohamuistendite kogumisaktsiooni ajal 1939. aastal on reaalkooli õpilased õpetaja Pärja Palgi juhendamisel pannud kirja terve köite (ERA II 249) jagu kohajutte jm folkloori. Õpilaste hulgas oli palju Kodaveres elavaid lapsi, mistõttu on üles kirjutatud ka käesolevas väljaandes avaldatavaid regilaule. I klassi õpilased, naabritüdrukud Hermiine Siider ja Elsa Ots (snd 1924), on laule kirjutanud Anna Lindverelt ja Miina Siiderilt (Hermiine Siideri vanaema). Üleskirjutustest jääb mulje, et need on tehtud üheaegselt, kuigi laulud on esitatud erinevas järjekorras ja kumbki on kuuldud murdekeelt interpreteerinud erinevalt. Dublettideks pole neid laule siiski loetud. Nende kirjapanekutega on seotud veel üks probleem: Hermiine Siider on Miina Siideri lauludena esitanud laule, mida teised kogujad on kirja pannud Anna Lind- verelt. Nende klassivend, Pala vallas Assikvere külas Peedo talus elanud Avo Saar (snd 1925), saatis muu materjali hulgas neli regilaulu, mille esitaja, 66-aastane Anna Lepik, pärines Kodaverest. Kaks laulu ja üks mängukirjeldus on ERAsse jõudnud mängude kogumisaktsiooni käigus Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse kaudu. Saadetise juures pole koguja nimi selgelt loetav. 115 Allkirjast võib aimata, et tegemist on August Laursoniga (hiljem Hallisto), Nõval 1912. a sündinud Kodavere-Alatskivi Maanoorte Ühenduse aktiivse liikmega, kes oli 1940. aastail kooliõpetaja Maarja-Magdaleenas.116 Muu materjali seas on üksikuid regilaule saatnud veel Johannes Elken Assamallast (1), Virve Jürgenson (1), Pala algkooli õpilane Raiissa Otterklau (1 mängulaul). Hurda korrespondendilt Joosep Sorilt Oudovast pärineb üks 1887. üles kirjutatud pulmalaul (vt eespool).

111 ERA II 156, 41/78 (1937); ERA II 179, 491/548 (1937); ERA II 257, 235/66 (1939). 112 Rahvapärimuste Selgitaja nr 1, lk 139. 113 ERA II 84, 183/202 (1934); ERA II 119, 151/3. 114 ERA II 106, 61/71. 115 ERA II 119, 255/70. 116 EAA, f 1256, n 1, s. 656, l 50; http://jvmaarja.edicypages.com/et (10.06.2013). 78 Veel on ERA kogudes palju murdetekstide kogumise käigus saadud regilaule, nende kogujatest on lähemalt kirjutatud allpool.

Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi käsikirjakogus leidub arsti ja kirjaniku Andres Alveri (1869–1903) käsikirjade seas kaustik rahvalaulude, luuletuste ja bibliograafi aga. 117 Kaus- ti ku on 1958. a arhiivi toonud Juhan Alver. Seitsme regilaulu juurde pole lisatud muid märkmeid kui pärinemine Kodaverest.

Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogud (RKM)

1940. aasta sügisel, Nõukogude okupatsiooni esimestel kuudel, lammutati muude teadus- ja kultuuriasutuste seas ka Eesti Rahva Muuseum. Arhiivraamatukogu, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi baasil moodustati Riiklik Kirjan- dusmuuseum, ERAst sai RKMi rahvaluule osakond (RO). Pärast sõjaaegseid segadusi, või muvahetusi ja kogude evakueerimist-reevakueerimist, jätkus sisuline töö endisel moel. Kogu nõukogude aja oli RKM RO ametlikuks ülesandeks rahvaluule kogumine, säili tamine, korraldamine ja avaldamine. Samal ajal loodi uus teadusasutus (Keele ja Kirjanduse Instituut, 1947) ja Kirjandusmuuseumi arhiivid degradeeriti (uurijaid) tee- nindavale positsioonile. Käsikirjaseerias RKM on palju Anna Lindverelt kogutud materjali aastaist 1948–1950: ligi 500 lehekülge kirjapanekuid RKM RO töötajatelt Salme Lõhmuselt, Selma Lätilt, Hilda Nõult ning Erna Normannilt köidetes RKM II 27 ja RKM, Normann 3. 118 Kahjuks pole materjali juurde märgitud, kus täpselt ja mis asjaoludel see on kogutud. Tundub, et üleskirjutused on tehtud siis, kui Lindvere toodi Tartusse helilindistamisele. 119 Pole selge, kes millal midagi üles kirjutas – üleskirjutatud laulud ei kattu täielikult. Materjali hulgas on kokku 68 laulu. Samast ajast pärinevad ka Eduard Laugaste, Udo Mägi ja Udo Kolgi kirjapanekud KKI kogudes.120 Ühed esimesed magnetofonilindistused eesti folkloristikas tehti tollal samuti Anna Lindverelt – nende salvestuste saatus pole selge (vt allpool).

117 EKLA, f 191, m 1: 6. 118 RKM II 27, 9/128 – S. Lätt (1949), 129/310 – H. Nõu (1948–1950), 311/425 – S. Lõhmus (1948); RKM, Normann 3, 44/112, 147/67, 235/267 (dateerimata). 119 Sellele viitavad ka tema tütretütre Leili Savastveri mälestused 2006. a tehtud intervjuus (ERA, DH 16). 120 KKI 9, 403/6 – U. Mägi, 423 – E. Laugaste; KKI 43, 25 – U. Kolk (heliülesvõtetest noodistanud 1951).

79 Ekspeditsioonid 1954–1955

Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonna suured ekspeditsioonid Kodaverre (toona Kallaste rajooni) toimusid 1954. ja 1955. aastal. Eeltööd nendeks algasid varem, Peipsi- äärse rahvaluule kogumise vajadus tõstatati KMi koosolekutel juba 1948. aastal. 121 RKMi käsikirjalise materjali hulgas on 1953. aastast 23 laulu, kogutud Udo Mägi poolt, kes sel ajal töötas ajutise lepingu alusel rahvaluule osakonnas. Laulud on esitanud Sohvi Sepp Torilast ja Rosalie Tark Kallastelt. Materjali juures pole mingeid viiteid selle saamise asjaoludele. 122 Aastatel 1947 ja 1948 oli Udo Mägi kogunud Koda veres üliõpilasena, kuid need materjalid asuvad KKI rahvaluulekogus (vt allpool). 1954. ja 1955. aasta ekspeditsioonid toimusid koostöös teiste asutustega, nagu Muusika- ühing, Eesti Raadio, ENSV Rahvaloomingu keskmaja. Nende ees märgiks oli selgitada etnogeneesi ning eestlaste-venelaste etnilisi suhteid. Nii koguti lisaks Kodavere lauludele ka vene laule. Esimesel aastal osalesid ekspeditsioonil Herbert Tampere , Selma Lätt , Erna Normann (1904–1978) ja Olga Jõgever , teisel lisandusid Olli Niinemägi (Ottilie-Olga, hiljem Kõiva, snd 1932), Helgi Sirmais (hiljem Palu, snd 1931) ja Anatoli Garšnek (1918–1998). Kahjuks pole ekspeditsiooni asjaolude kohta säilinud kuigipalju infot, üksnes Niinemäe päevik 1955. aasta juunikuust.123 Ekspeditsioonidel koguti sõltuvalt kogujate huvialadest mitmesugust materjali, nii proosat kui rahvalaule, kahel aastal kokku tehti tuhatkond lehekülge üleskirjutusi, 124 lisaks üle 200 viisinoteeringu, fotosid jm. Sellest materjalist lisandub „Vanasse Kandlesse“ 109 regilaulu ja 15 nõiasõna, ja mis olulisim, 42 regiviisi. Ekspeditsioonil kirjutati rahvaluulet mitmelt säravalt pärimusetundjalt, nagu Sohvi Sepp, Rosalie Tark, Leida Laasma, Anna Viljus, Saamuel Mesipuu jt.

Hilisemad aastad toovad Kodavere regilauludele vähe lisa. Aastatel 1957–1960 on kooliõpilasena Kodaveres rahvaluulet kogunud Jaak Põldmäe (1942–1979), hilisem kirjandusteadlane. Tema kogutust avaldatakse väljaandes kaheksa pala Naelavere külast. Eraldi peab tähelepanu pöörama Eesti süvenenuimale Kodavere-uurijale Mall Hiie- mäele (Proodel, snd 1937), kes aastail 1966–1967 ja hiljemgi käis Kodaveres mitmel individuaalsel retkel. Viimased Hiiemäe üleskirjutused pärinevad 1999. ja 2001. aastast.

121 RKMi arhiiv, n 1, s 67. 122 RKM II 43, 453/72. 123 RKM II 48, 217/45. 124 RKM II 48, 11/120, 381/463, 465/93 – S. Lätt (1954/5), 121/213 – O. Jõgever (1954/5), 217/378 – O. Niinemägi (1955); RKM II 57, 369/425, 427/53 – H. Tampere (1954); RKM III 3, 43/88 – A. Garš- nek ja H. Sirmais (1955).

80 Süvenenud peamiselt küll kodaverelaste omapärase stiiliga pajatusterepertuaari, 125 kirjutas ta üles ka regilaule, lastelaule ja nõiasõnu, millest käesolevas väljaandes on ära trükitud 26 pala. Vähemal määral on laule üles kirjutanud RKM RO töötajad Tiiu Tammo (Palm) 1983. a (4 laulu ja nõiasõna) ja Anu Korb 1985. a (1 lastelaul).

Korrespondentide osa pärastsõjaaegses regilaulude jäädvustamises on väike, kuigi RKMi rahvaluule osakonnal oli Kodaveres mitmeid väljapaistvaid kaastöölisi. „Vanas Kandles“ on avaldatud viis Marie Villemsoni üleskirjututatud laulu. Oma ajastu säravate jutustajate, õe-venna Leida Laasma ja Oskar Treiali saadetistest on väljaandes kokku kolm nõiasõna. Leida Laasma on saatnud muuseumile ka andmeid Kodavere tuntuima lauliku Anna Lindvere elust. Kaks laulukest on saatnud O. Kruusa.

Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluulesektori kogud (KKI)

Keele ja Kirjanduse Instituudi algusaegadest, aastaist 1948–1949, pärinevad Eduard Laugaste ja Udo Mägi poolt kirja pandud seitse laulu Anna Lindverelt ning ühe Lind- vere laulu litereering Udo Kolgilt.126 Ilma lisaandmeteta materjal on saadud arvatavasti koostöös Kirjandusmuuseumi folkloristidega. KKI rahvaluulesektori folkloristid pole Kodavere rahvaluule vastu otsest huvi tundnud – olid ju instituudi „tööpiirkonnaks“ ja ühtlasi „Vana Kandle“ piirkonnaks Alutaguse, Jõhvi ja Iisaku, Lüganuse ja Vaivara kihelkond. 127 Küll aga on KKI rahvaluulesektori käsikirjakogus Tartu Riikliku Ülikooli fi loloogiaüliõpilase, hiljem folkloristi ja raama- tukogutöötaja Udo Mägi (1917–1973) poolt kogutud materjal. Mägi kogus Kodaveres 1947. aastal kuu aja jooksul rahvaluulet, mille tulemuseks oli rikkalik, 370-leheküljeline käsikiri mitmesugust materjali koos üksikasjaliku esitajate registri ja kogumispäevikuga. 128 Mägi päevik 129 ei ole reisi kuupäevaline ülevaade, vaid pigem kogumismeetodite tutvustamine ja analüüs. Päevikus on tutvustatud ka laulikuid-jutustajaid. Mägi esitab põh ju seid, mis ei lubanud üksikute paikkondade tühjendavat läbitöötamist (juulikuus kibe heinaaeg), näidates nii üles taktitunnet ja arusaamist informantide eluolust. Ta kirjeldab mitmeid põhjalikke ettevalmistusi ja teadmiste kogumist enne informantide külastamist: „Peale võimete ja nii füüsiliste kui vaimsete omaduste on vaja tunda ka tema elutingimusi ja -viise. [---] Ei saa kedagi sundida jutustama või laulma. Inimesed tuleb jutustada või laulda tahtma panna. Kuidas seda teha, seda õpetab paremini kogemus ise. Ei saagi

125 Vt Mall Hiiemäe, Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvajutu-traditsioonis. Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn 1978. 126 KKI 9, KKI 43. 127 VK VIII, lk 6. 128 KKI 1, 9/379. 129 KKI 1, 20/48. 81 anda kõigi kohta kehtivat kohtlemisviisi. Kõnetatava ettevalmistamisel on tava liselt kaks etappi: kaotada varitsev ja valvas umbusk või vastumeelsus, et külas tajast pole karta mingit isiklikku kahju, ja muuta ta uuesti aktiivseks – seekord rahva luulekogujale soovitavas suunas.“ Eelinfo saamiseks on Mägi kasutanud keeleuurijate päevikuid: „Kahe kuu jooksul esines ainult viis juhtumit, kus kategooriliselt keelduti mind jutule võtmast. Ei ole ju- hus, et neli seesugust inimest oli Kirtsi päritoluga. Keeleuurijate kogemused kin nitavad seda.“ Kodaveres toob ta esile kaks eriomast kogumist soodustavat tegurit võrreldes paljude teiste paikkondadega: eelnenud aastate elav keeleuurimistöö ja mõne kohaliku rahvalauliku suur populaarsus. Siin viitab autor murde kogujate Aili Univere ja Salme Tanningu tööle ning Anna Lindvere tuntusele. Udo Mägi oli üks esimesi, kes „avastas“ Sohvi Sepa, Torila küla rahvaarsti ja regilaulude tundja. Järgmisel, 1948. a suvel käis Mägi taas Kodaveres kogumas, kuid ülevaadet kogumisest ei kirjutanud. Käsikirjaköites KKI 9 on ligi sada lehekülge materjali, eelmise aastaga võrreldes osaliselt samadelt informantidelt.130 Köite lõpus on paarkümmend lehekülge laule ja jutte Anna Lindverelt ja Sohvi Sepalt, lisaks Anna Lindvere foto allkirjaga: „Tartus dets. 1948“. Lisaks on köites ühe Lindvere laulu üleskirjutus Eduard Laugastelt, märku- sega: „Üles kirjutanud 2. II Tartu linnas E. Laugaste“. Võimalik, et nii Anna Lindvere kui ka Sohvi Sepp toodi Tartusse, kus erinevate institutsioonide folkloristid neid koos küsitlesid (vt eespool, lk 79).

Murdekogujate üleskirjutusi

Murdekogujate eesmärgid on rahvaluulekogujate omadest küll erinevad, kuid mõneti ka sarnased. Juba Jakob Hurt kutsus oma üleskutse „Paar palvid ...“ esimeses osas hari- tumaid kaasmaalasi murde tekste üles kirjutama. Nii mõnedki Kodavere kaastöölised saatsid Hurdale murde ülevaateid ja näiteid Kodavere murrakust ning püüdsid rahvaluule- tekste murdekeeles üles märkida. Hilisemad institutsioonid korraldasid rahvaluule ja murdekeele kogumistööd eraldi. 1920. a loodud Emakeele Selts korraldas murdekogumisi (esialgu sõna vara kogumisi Wiedemanni sõnastiku 131 järgi) 30 kihelkonnas. 1937. aastal alustati sõnavara tihendatud kogumist veel mitmes kihelkonnas, sh Kodaveres. Kodaveres kogusid murret Aili Univere ning Salme Tanning. Kogumistöö jätkus siin ka sõja-aastatel 1941–1943. 132

130 KKI 9, 119/218; 399/422. 131 Ferdinand Johann Wiedemann, Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Peterburg: Buch- druckerei der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften, 1869. 132 Helmi Neetar, Aili Univere kui murdekoguja. – Keel ja Kirjandus 2001, nr 11, lk. 779; Aili Univere, Eesti murdekogud rändamas (I). – Emakeele Seltsi aastaraamat 43, 1997. Tartu 1999, lk 132.

82 Murdekogujate kogutud materjalid asuvad Tallinnas Eesti Keele Instituudis Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivis (EMSUKA), Emakeele Seltsi murdekogudes (ES MT, ERAs on ennesõjaaegseist tekstidest masinkirjakoopiad) ja KKI murdetekstide kogus (KKI MT ja KKI KT) ning Tartus TÜ juures asuvas Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis (TÜ EMSA). 1932. aastal kogus August Tamm murdematerjali Sassukvere, Omedu ja Tossumetsa külast,133 siinses väljaandes avaldatakse sellest korjandusest 25 pala. Aili Univere (1901–1994) oli Eesti tuntumaid idamurde uurijaid. Tema tutvus ida- murdega algaski 1930. aastate lõpus Kodavere ekspeditsioonidel. Aili Grünvald-Univer on juba aastatel 1936–1937 saatnud ERAsse murdekogumise käigus lisamaterjalina kogutud lõunaeestilist ainestikku ja saanud sellele väga kiitva hinnangu – ühtlasi on tal tungivalt palutud veel materjali saata. 134 Ka esimene Kodavere saadetis 1939. aastast leidis äramärkimist, eriti fotod.135 Aili Univere kogus murdekeelt põhiliselt Assikvere külast. 136 Eesti Rahvaluule Arhiivi on ta saatnud väga mitmesugust materjali: jutte, laule, lühivorme jm.137 Väljaandes avaldatakse 36 Univere kogutud laulu ja nõiasõna. Salme Tanning (1904–1962) oli üks produk tiivsemaid murdekogujaid Eestis ja Mulgi murde spetsialist. Kodaveres kogus ta murret sõja ajal, aastatel 1940–1942, töötades Sassukveres ja Assikveres.138 Tanningu materjalidest 139 on väljaandes 14 pala. Univere ja Tanning koos kogusid Kodaverest murdeainest ka 1960. aastate alguses idamurde kogumiku koostamiseks.140 Pärast sõda koondus murdekogumine ja -uurimine ning murdekogud ise Keele ja Kirjanduse Instituuti , kus murdematerjalid jagunesid professionaalsete kogujate materjaliks (KKI MT) ning kaastööliste materjaliks (KKI KT). Instituudi kolimisega Tallinnasse viidi sinna ka Akadeemilise Emakeele Seltsi (Emakeele Seltsi nimetus aastail 1925–1952) murdekogud. 1948. a kogus Mustvee kooliõpetaja Kersti (1916–1997) murdematerjali Kallastel, Sääritsas ja Hallikul.141 Kogutust on väljaandes 10 pala. Sadala kooliõpetaja, kogenud ja teenekas rahvaluule- ja murdekorres pondent Priidu Tammepuu (1896–1976) on külastanud aastatel 1938, 1942 ja 1948 korduvalt Anna Lindveret. KKI murdearhiivis

133 ES MT 88. 134 Rahvapärimuste Selgitaja nr 2, lk 35, 48. 135 Samas, lk 36, 38. 136 Piret Norvik, Salme Tanning Kodavere murde talletajana. Ettekanne Kodavere murde päeva- del Sääritsas 27.–28. juulil 2012. Käsikiri autori valduses, lk 1. 137 ERA II 266, 237/459 (1939); ERA II 285, 381/412 (1940); ERA II 300, 111/142 (1942); ES MT 206, 234, 284, 288, 289 (1937–1940). 138 P. Norvik, Salme Tanning Kodavere murde talletajana, lk 1, 3. 139 ES MT 282, 283 (1940); 294 (1942). 140 P. Norvik, Salme Tanning Kodavere murde talletajana, lk 3. 141 ES MT 48.

83 säilitatavad kaustikud,142 ligi 300 lk, sisaldavad suures osas rahvaluulelist materjali, mil- lest väljaandes avaldatakse 57 laulu ja nõiasõna. Tammepuu materjal sisaldab rohkesti andmeid ka esitaja ning laulude päritolu kohta (Anna Lindvere enda sõnastuses).

Helisalvestused

Kodaverest helisalvestatud regilaule pole kahjuks kuigi palju. Esitajate valik on napp ja sellest tulenevalt on ka repertuaar üsna kitsas. Aastate jooksul on korduvalt tagasi pöördutud tuntud informantide Anna Lindvere ja Leida Laasma poole. Vanimad Kodavere helisalvestused on seotud rahvamuusika heli plaadis tamisega. Aastail 1936–1938 toimus Riigi Ringhäälingu stuudios rahvamuusika heliplaadista- mise aktsioon, mille eestvedajateks olid Herbert Tampere Eesti Rahvaluule Arhiivist ja August Pulst Muusikamuuseumist. Üle Eesti kutsuti heli plaadistamisele vanema põlve pillimehi ja laulikuid. Kodaverest on selle ettevõtmise käigus ainsana helisalvestatud Anna Lindvere repertuaari. 1937. a fonografeeris Herbert Tampere Anna Lindverelt viis regilaulu. 143 Järgmisel aastal plaadistati temalt Riigi Ringhäälingu stuudios 21 laulu, kaks juttu ja viis nõiasõna.144 Esimesed magnetofonilindistused eesti folkloristikas tehti 1948. a, üks esimesi sal- vestatuid oli Anna Lindvere.145 Paraku pole nende salvestuste sisu ega saatus teada. KKI fonoteegis on Anna Lindverelt 1949. aastal tehtud helisalvestus,146 millel on kaks laulu ja kaks juttu, märkusega „saadud Eesti Raadiolt“ (vt lk 79, 82, 97). Magnetofonisalvestusi tehti ka Kirjandusmuuseumi Kodavere eks pedit sioonidel. 1955. aastast pärinevad Herbert Tampere helilindistatud üheksa pala Leida Laasmalt, Rosalie Targalt ja Anna Viljuselt. 147 Lindistatu hulgas on nii regilaule kui ka nõiasõnu ja lastelaule. 1955. ja 1957. aastast pärinevad RKM RO ja Eesti Raadio ühised lindis- tused, mida tegid Selma Lätt ja Aino Strutzkin.148 Lindistati kuus pala Leida Laasmalt ja Rosalie Targalt, enamikus lastelaule ja nõiasõnu. Helilindistatud on ka hilisematel käikudel. 1961. a lindistas Selma Lätt ühe lastelaulu. 149 1966. a lindistas Mall Proodel

142 KKI KT 160, 161. 143 ERA, Fon 537, 538. 144 ERA, Pl 88–89; 91–92; 95 (A1–2). 145 Vt Ülo Tedre, Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluulesektor 1947–1990. – Eesti fi loloogia poolsajand Teaduste Akadeemias. Eesti Keele Instituut. Toim. Jüri Viikberg. Tallinn 1997, lk 212; VK VI, lk 30; Janika Oras, Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 27. Tartu 2008, lk 75. 146 KKI, RLH 49: 6. 147 RKM, Mgn II 1274–1278. 148 RKM, Mgn II 299–303, 2192. 149 RKM, Mgn II 698.

84 kaks pala Leida Laasmalt.150 1975. a lindistas Ellen Liiv Rosalie Tõrvalt viis pala, mille hulgas on ka lastelaule ja nõiasõnu.151 KKI folkloristide helisalvestuste hulgas on lisaks varem nimetatud kahele Anna Lindvere salvestusele veel viis pala 1952. aastast152 – Leida Laasmalt, Rosalie Targalt ja Samuel Mesipuult. Kahjuks pole teada salvestuse tegijat. KKI murdesalvestuste seas on Kodaverest üks „Lemmkibu laul“, 153 mille Aili Univere ja Pertti Virtaranta on 1964. aastal lindistanud Assikveres Jakob Lukalt. Tartu Ülikooli murdehelindite hulgas on Aino Valmeti poolt salvestatud Leida Laasma ussisõnad 1982. aastast.154 Viimased Kodavere lastelaulud on helisalvestatud digitaalselt – 1997. a küsitlesid Janika Oras ja Liina Saarlo Peatskivi külas 92-aastast Ida Rosalie Jõgi, kellelt salves- tati minidiskile 14 lastelaulu ning mõned katkendid regivärsilistest kalendrilauludest.155 Ka 90-aastaselt Leida Laasmalt salvestati taaskord varem lin dista tud repertuaari.156 See oli 60 aastat pärast esimesi fonograafi salvestusi ja 170 aastat pärast esimeste laulude avaldamist.

150 RKM, Mgn II 1229. 151 RKM, Mgn II 3053. 152 KKI, RLH 52: 2, 3. 153 EMH 667. 154 TÜ EMSA F0521-02. 155 ERA, CD 33–34. 156 ERA, CD 34–36.

85 KODAVERE KIHELKONNA LAULIKUTEST

Liina Saarlo

Kodavere regilaulude esitajaid tutvustava ülevaate allikateks on peamiselt andmed esitajate kohta rahvaluuletekstide juures, rahvaluulekogujate reisikirjad, päevikud, märk- med jmt. Mõnel juhul on andmete täpsustamiseks kasutatud ka ajalooarhiivi allikaid.1 Ülevaade on üles ehitatud kronoloogilis-isikuliselt, hälbides mõnevõrra kogumisloo institutsionaalsest kronoloogiast. Pikemalt peatutakse tuntumatel või rohkem kogujate tähelepanu paelunud laulikutel.

Vanimates, 19. sajandist pärinevates kirjapanekutes pole ajastule omaselt regilaulu- esitajate nimede märkimist vajalikuks peetud. Nii pole pastor Jakob Wilhelm Reinhold Everthi üles kirjutatud ja ajakirjas „Beiträge“ 1825. a avaldatud laulude esitajate kohta teada mitte mingisuguseid andmeid. Ka teistest vanematest kogudest (EKÜ ja EKS) pärit laulukirjapanekud on anonüümsed. 1860. ja 1861. aastal Juhan Weitzenbergi poolt Alatskivilt üles kirjutatud 12 laulust ja loitsust on kaheksa anonüümsed. Ühe loitsu juures on märkus, et see on kirjutatud vanalt naiselt. Teise nõiasõnade teadja, Lahepera külas elanud Jaan Rääbise kohta on Weitzenberg märkinud: „Ettelugeja, vabadik Jaan Rääbis Alatskivi Lahepera külast, kes näis uskuvat, et ma tema nõiasõnu selleks üles kirjutan, et neid praktiliselt kasutada, kin- nitas mulle lõpuks: „Need on kallid sõnad! Või, jumal hoidku! Kui palju mina olen nende läbi avitanud, nagu lendvatõbe juureski, kos mõnikõrd niisugune äkiline viga tuli, kui püssilöök. Mina ütlen: ega need sõnad ei ole kurjad, nende juures ei ole pattu sugugi!“.“2

*** Jakob Hurda kogu laulude juures on Hurda soovil ka juba rohkem infot laulude esitajate kohta. Hurda stipendiaatide Mihkel Koiki ja Johannes Härmsi 1887. a tehtud 316 laulukirjapanekust on ligi pooled (148) küll anonüümsed, ent teada on 16 esitajat. Enamasti on teave esitajate kohta siiski napp, kogujad märgivad ära lauliku elukoha ja vanuse, iseloomustavat ja hinnangulist kirjutatakse vaid üldisemate olude kohta.

1 Nt Saaga. Digiteeritud arhiiviallikad. http://www.ra.ee/ (10.11.2013). 2 ÕES, EK 178, 2/3 (4), laul nr 1433.

86 Nii on Krõõt Anaski kohta, kellelt Koik ja Härms panid kirja 30 laulu, öeldud vaid seda, et ta elas Kallastel ja oli 65-aastane.3 Krõõt Anaski~Anasti~Annasti nimelis(t)elt lauliku(te)lt on laule kirjutanud ka teised kogujad: 1905. a EÜSi stipendiaadid Karl Luud ja Peeter Penna Jõhvi kihelkonna Puru külas ning 1920. aastal ERMi stipendiaat Arnold Simson Alatskivil (vt ka allpool). Samanimelisest laulikust või laulikutest on rääkinud ka kodaverelased ise. 1947. aasta kogumiskäigul oli ka Udo Mägile jutustatud suurest laulikust Krõõt Anastist~Annastist ja laulude üleskirjutamisest Puru külas.4 1954. aasta ekspeditsioonilt Kallastele pärinevad teated: „Suur laulik Krõõt Anask (Songa Krõõt – kõrvalnimi) elanud Kallastes oma poja juures.“5; „Neiupõlvenimi Poolakese. Viimastel elupäevadel elas Pärsikel [s.o Pärsikivi]. Käis taludes tööl, oli naljakas ja lahke inimene. Kus palju inimesi kuun, tegi nalja, laulis ja tantsis, lei jalaga vastu muad, tast nalja tehä.“ 6; „Siinse kuulsa lauliku Krõõt Anaski laul. Krõõt olnud Kokora inimene. Viimased eluaastad elanud Jõhvis poja juures, sinna surnud.“ 7 Viimane teade, samuti Udo Mägi kirjapanekud, vihjavad selgelt sellele Krõõt Anaskile, kellelt Luud ja Penna 1905. a Jõhvi kihelkonna Puru külas kogusid kuus laulu ja kaheksa viisi. Viimaste juures pole lisaks lauliku nimele muid andmeid kui vanus (79 a) ja sünnikoht (Kodavere, Pärsikivi küla).8 Kodaveres esinevad perekonnanimena nii Anask, Annask, Anast kui Annast.9 Arvata võib, et nimena kasutati erinevaid variante isegi ametlikes dokumentides ja registrites. Segadus nimede ümber võib olla tekkinud ka laulude üleskirjutajate tõttu – näiteks Luud ja Penna kasutasid Krõõt Anaski~Anasti nime vaheldumisi, Paul Ariste on kirjutanud laulikust, kelle perekonnanimi oli Tanask. 10 Pala valla elanike nimekirjas on olnud Krõõt Annast (Joosepi lesk, snd Pärsikivil 6.7.1826), elukoht Kokoral. 11 Hilisemates nimekirjades on tema elukohaks märgitud Alatskivi ja surmaajaks 31.10.~5.11.1922. 12 Kallaste ja selle ümbruse elanike nimekirjades Annasti-nimelisi ei leidu. See sünniaeg sobib nii Puru kui Alatskivi Krõõdale, Kallaste Krõõdale möönmisi. Põhjalikumat genealoogilist uuri mist tegemata ei ole võimalik öelda,

3 EKLA, f 43, m 10: 4. 4 KKI 1, 51 (4) < Miili Annast; KKI 1, 349/51 (562) < Anna Viljus. 5 RKM II 48, 25/6 – S. Lätt < Rosalie Tark (1954). 6 RKM II 48, 78 (2) – S. Lätt < Sohvi Härma (1954). 7 RKM II 48, 47 – S. Lätt < Anna Viljus (1954). 8 EÜS II 638. 9 Perekonnanimede andmebaasi Onomastika järgi esineb Kodaveres vaid nimekuju „Annast“ – http://www.eha.ee/labs/onomastika/ (15.09.2013). Ajalooarhiivis säilitatavate Kodavere kogu- duse liikmete ja valdade elanike nimekirjades kohtab perekonnanimesid Annast, Anast ja Anask. 10 Kodavere kiriku kellamehe, Kodavere külas elanud ja Kallastel sündinud August Saare „vanaema Tanask olnud suur laulik. Kolme neljakümne aasta eest tudengid kirjutand talt palju laule ja hiljem ta olnud professor Kettusele pääobjektiks. Mees mäletab, et „kyll see vanaemä kõneles imelikku keelt““. ERA II 14, 486 – P. Ariste (1929). 11 EAA, f 3306, n 1, s 17, l 18. 12 EAA, f 1256, n 1, s 655, l 7.

87 kas erinevate nimekujude taga on tegelikult sama isik. Erinevate Krõõtade laule võrreldes võib aga öelda, et need on väga sarnased ja tõenäoliselt ühe isiku esitatud. Seetõttu on käesoleva väljaande viidetes jäetud esitaja erinevad nimekujud ja elukohad ühtlustamata, kuid laulud on paigutatud kokku. Kadri Kriidi kohta, kellelt Koik ja Härms kogusid 51 laulu, on andmeid aga veel napimalt – üksnes elukoht Kriidi talus Alatskivi vallas. 13 Ka reisikirjas pole tema kohta rohkemat lisatud. Tartumaa koduloo-uurija Arvo Tuisu andmetel pole Alatskivi kandis Kriidi talu, Kriidi-nimelised pered elasid Lahepera külas. Alatskivi kiriku personaalraa- matus aastatest 1881–1901 14 on kirjas mitu Kriidi-nimelist peret. Neist ühte kuulus Juhani lesk Kadri Kriit, kes oli sündinud Laheperal 1839. aastal, teise Märt Kriidi naine (lesk) Kadri Tang, kelle sünniaeg on märkimata. Järgmises personaalraamatus (1901–1930) 15 pole enam Juhani leske Kadrit, Märdi lese Kadri kohta on märgitud sünniaeg 1847 ja surmaaeg 1913. 16 Pole muidugi võimalik kindlaks teha, kumma Kadri käest laulud koguti, kuid elukohta, Lahepera küla ja umbkaudset kogumisaegset vanust (40–48) on nende andmete põhjal võimalik järeldada. Kadri Kriidi laulud on kõik kirja pandud ühekordselt, ilma teisenditeta. Tema repertuaar on üsna lai, hõlmates kosjateemalisi ja pulmalaule ning ühiskondlikke teemasid (vaeslaps, ebaõiglus). Märki misväärsel hulgal on Kadri Kriidilt kirjutatud lüroeepilisi laule, leidub ka lauluteemalist lüürikat ja meesterepertuaari kuuluvaid laule. Pisut rohkem on kogujate märkmetes andmeid Elias Pärnast, kelle elukoht oli Alats- kivil Lahepera külas. 1887. aastal kirjutasid Koik ja Härms temalt üles 13 laulu, mainides, et ta oli pime ja 65-aastane. Ilmselt samalt isikult kirjutasid kaks lau lu üles ka August Liiv ja Johannes Raja 1905. a retke käigus: „Elias Pärn, pime, üle 70 a v. Alastkivi v Lahepera külas.“17 Rääkides Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekul 1876. a suvel toimunud keelealasest reisist Põhja-Tartumaale, kirjeldab Mihkel kohtumist pi- meda, u 40-aastase Elias Pärnaga Alatskivil Lahepera külas ning avaldab tema jutustuse Kalevipoja surmast. 18 Samast ajast, 1870. aastate lõpust, pärinevad Alatskivi ümbruses üles kasvanud Jakob Liivi karjasepõlve-mälestused. Ta kirjutab u 40-aastasest õitsivanemast Elias Pärnast, kes oli kahe-aastaselt rõugete tagajärjel pimedaks jäänud. Liiv kirjeldab teda kui suurepärase mäluga head jutustajat.19 Koik ja Härms on laule kirjutanud veel järgmistelt laulikutelt: 84-aastaselt Liisu Kü- baralt Alatskivi vallast Kitselinnast üheksa laulu; 70-aastaselt Mai Lättilt (Läti Mai) 12

13 H II 4, 521. 14 EAA, f 1256, n 1, s 625, l 62. 15 EAA, f 1256, n 1, s 672, l 64 . 16 Kadri Tangu sünnikohta pole märgitud, kuid kuna tema laste elukohaks on märgitud Lahepera, võib arvata, et ka tema elas seal. 17 EÜS II 367. 18 Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat, 1876. Dorpat 1877, lk 164–165. 19 Jakob Liiv, Elu ja mälestusi. Tartu 1936, lk 55–56.

88 laulu; Anu Märtinsonilt Lahepera külast viis laulu; Kadri Allikult Kokora vallast Torila külast kaheksa laulu; Kokora koolmeistrilt J. Stahlbergilt ühe laulu; „ühe naise käest“ Tõruvere külas kolm laulu; Ranna vallast Anu Leppikult kolm laulu; Jüri Lõhmuselt Rannamõisa vallast Raatvere külast neli laulu; Kallastelt Leena Polakeselt üheksa laulu ja Joosep Vilpalt kolm laulu.

Hurda vabatahtlikud kaastöölised ei ole eriti lisanud andmeid laulude päritolu kohta. See on ka arusaadav – osaliselt traditsiooni „sees“ olles ei pruugigi koguja tunda vajadust märkida üldtuntud laulu juurde konkreetset esitajat. Andmeid on saadetud kahe lauliku kohta, ühte neist on üsna üksikasjalikult iseloomustatud. C. Hermann on 1889. a saatnud Hurdale Kadri Kuusikult kirjutatud kaks laulu ja kaks nõiasõna ning märkinud: „Ma olen neid 8–9 aasta eest Kodavere kih., Kokora vallas, Savastvere külas ühe vana naesterahva suust kuulnud, kes praegu sääl saab elama. Ta nimi on Kadri Kuusik, ehk, nagu külarahvas teda kutsusivad, „Ped’-Märd Juani-naene“. Ta oli seekord ligi 70 aastat vana ja hea tervisega veel. Ta teadis palju gi vanast ajast rääkida – kahju üksnes, et ma seekord, kui säälpool elasin, mitte üles ei kirjutanud, mis kuulsin. Ainult need 2 laulu ja „nõid. sõnad“ – mis siin ühes lähväd.“20 Karl Eduard Martinson on 1894. a saatnud Hurdale 10 Toomas Veike laulu. „Need kümme laulu on Toomas Veike suust üles kirjutatud. Kodavere kih. Saare vallast. Üles kirjutud 10dal Juunil 1891. aastal. See mees on 72 aastad vana.“21

*** Matthias Johann Eiseni kogu vanemas osas on Kodaverest pärinevaid regilaule väga vähe ja nende juurde ei ole esitajaid märgitud. Eisen ise on 1921. a kirja pannud ühe Kodavere regilaulu: „Laul Duhmbergi suust. Kodaverest kuuldud 45 aasta eest.“22 Ülejäänud Kodavere regilaulude üleskirjutused pärinevad kõik Eiseni Tartu perioodist. 1927. a Lydia Karlsoni saadetud kahe regilaulu esitajaks on 87-aastane Mai Raud: „Ette loetud Mai Raud’i poolt. 87 a v. Kodavere kih. Alatskivi vallast Konnupõllu talust aprillis 1927.“23 1930. a on Tartu Tehnikagümnaasiumi õpilane K. Kurss 72-aastaselt Joosep Martin sonilt Ranna vallast kirja pannud „Lemmkibu laulu“. 1931. a on Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Eragümnaasiumi õpilane Aino Värv Alatskivi vallast saatnud ühe jõulude ootamise laulu, esitajaks 67-aastane Anna Nahkur: „Kuidas vanasti jõule ja vana-aastat peeti Alatskivi vallas, Tõruvere külas, Kaera talus. Andmeid saadud Anna Nahkrult, 65 aastat vana.“24

20 H III 10, 427/8. 21 H II 50, 616. 22 E 52450. 23 E 60090. 24 E 75780.

89 Eiseni stipendiaadina käis 1926. a Kursi kihelkonnas rahvaluulet kogumas toonane fi loloogiatudeng Paul Ariste (tollal Berg), kes Puurmani mõisas kirjutas Palalt pärit 86-aastaselt Leena Abramsonilt 22 juttu ja 18 laulu.

*** Eesti Üliõpilaste Seltsi stipendiaadid, Peterburi konservatooriumi viiuliõpilane August Liiv ja Peterburi Annakooli õpetaja Johannes Raja käisid 1905. a oma kodu kihel konnas Kodaveres 15. juunist 18. juulini, läbides pea kogu kihelkonna. Nende reisikiri Oskar Kallasele sisaldab lisaks tegevuse aruandele üldisemaid tähelepanekuid erinevate paik- kondade olude ja inimeste kohta. Nad on järjekindlalt teinud märkmeid esitajate kohta ja nende kogus pole ühtki anonüümset laulu. Kodavere kihelkonna lõunaosa laulikutest on kuus laulu esitanud 53-aastane Liisa Kast, Juhani naine, kes elas Varnjas ja oli sündinud Tähemaal Kavastu vallas. 25 Seitse laulu esitas 67-aastane Kadri Katsan , Kaarli lesk, Varnjast. 26 Viis laulu on üles kirjutatud 78-aastaselt Kadri Kriisalt, snd Joonas, Jüri talust. Pärit oli ta Kavastust Poksi talust ja elas Tähemaal. Kadri Kriisa kohta märgitakse, et temalt on varemgi laule kogutud: „13 a eest Võõbsu kooliõp. J. Suits’ile üle saja laulu sõnad etteütelnud“ 27 , kuid tolle korjanduse kohta pole midagi lähemalt teada. 12 laulu esitas 73-aastane Ann Kõiv, snd Ader, Mihkli tütar, kes elas Tähemaal Ernitsa talus. 28 Mai Kübarsepalt Koosal 29 on kirja pandud kolm laulu. Koosa küla lähedal Truiul elas 66-aastane Mari Poks, snd Lõhmus, 10.11.1838 Ka- vastus Saia talus.30 Tema oli selle kogumisretke säravaim esineja, kellelt Liiv ja Raja kogusid 23 laulu. Oma laulud oli ta õppinud vanemalt õelt, „Suure Tõnise naeselt“, kes mõni aasta varem oli surnud. Mari Poks pidas kohalikku repertuaari paremaks Mulgimaa sisserändajate lauludest: „suurem Kavastu laulik, Mari Poks, oli uhke selle pääle, et ta tartlane, südakavastlane on. „Mulkide laulud pole midagi,“ ütles ta otsekohe.“31 Alatskivi kandis esitas kaks laulu 84-aastane Kadri Ots , snd Särg, „Suure Juagu Hansu tütär“. Ta oli sündinud Alasool, kasvanud Lahes, mehel oli Peatskivil ja küsitluse ajal elas Naelaveres Kopli talus.32 Naelaveres elasid ka 79-aastane Juhan Prinkvelt, Jakobi

25 EÜS II 303, 447. 26 EÜS II 441. 27 EÜS II 329. 28 EÜS II 320. 29 EÜS II 358. 30 Sellise sünniaja on üles kirjutanud kogujad. Kavastu pihtkonna personaalraamatu järgi: Mari Poks, snd Lõhmus, 19.05.1840 Kavastus, surnud 25.11.1922 (EAA, f 1256, n 1, s 673). 31 EÜS II 331, 452. 32 EÜS II 386.

90 poeg, kellelt kirjutati neli laulu33 ning Siim Siim, Juani poeg (snd 10.10.1824), kellelt kirjutati kaks laulu. Viimase kohta mainiti ka: „Laulik teab palju orjuse aja koledustest pajatada.“34 Ühe laulu kohta on märgitud, et see on Leenu Ernitsa, „s Blumbergi käest õpitud. Laulik surnud 1904 81 a vanaduses. (Laulik – Raja vanaema).“ 35 Kuna reisi kirja autorid nimetavad Alatskivit koduvallaks,36 siis võis ka Leenu Ernits Alatskivil elada. Laheperalt kirjutati kaks laulu Elias Pärnalt, üle 70-aastaselt pimedalt mehelt, 37 keda arvatavasti olid varem külastanud ka Koik ja Härms (vt eespool). 10 laulu kirjutati üles 68-aastaselt Miina Tillilt , snd Prinkvelt, kes pärines Tõruvere külast ja mehele oli läinud Pusi külla. Kaheksa laulu esitas Leena Töövahe (snd Taevas, 8.09.1934), Tooma naine, Jüri tütar, sünni- ja elukoht Lahe: „12 aastat kivitööl käinud ja palju näinud – tunneb pea kõik Kodumaa linnad.“38 Kaks laulu kirjutati Torilas üles üle 70-aastaselt Mari Otsalt , „Rein Ränk’i (ehk Reinsepp) t. Esivanemad Kihnu saarelt pärit. Lauliku üteluse järele: „Mina olen suure saksa sugust,“ sest Rein Ränk olnud ühe mõisniku tütre sohipoeg. Rein Ränki perekonna varanduse asi olnud Tartu kaupmehe Riiki käes arutada.“ 39 Kodavere põhjaosast, Palalt, ei õnnestunud Liivil ja Rajal eriti laulikuid leida. Pala valla kirjutaja, „endine kooliõpetaja, usin vanavara korjaja ja muusika mees“ Kristjan Sepp mängis viiulil kohaliku suurema lauliku Prii Krõõda laulude viisi. „Isand Chr. Sepp mängis selle viisi viiulil ette ja tõendas, et Prii Krõõt kõiki sõnu sellel viisil laulda.“40 Halliku vallas Haavakivil kirjutati neli laulu üles ligi 80-aastaselt Ello Kattilt , Mihkli naiselt. 41 Põhjapoolses Kodaveres kogutu tundus jäävat napiks, aga retke viimasel päeval kirjutati Nõval Jõe vallas siiski 18 laulu 79-aastaselt Sohvi Tammingult , Jaani tütrelt, kes oli sündinud Mäkatsi mõisas ja elas kogumise ajal Niidike talus Nõva-Viakülas.42

Liiv ja Raja kogusid laule ka Kodaverre sisserännanutelt. Kodavere „Vanas Kandles“ need laulud avaldamisele ei tule, kuid mujalt pärit laulikud peaks kindlasti ära mainima. Kavastu vallas oli eriti palju Mulgimaalt pärit elanikke: „Suurem osa Kavastu laulikutest on Mulgimaalt pärit, sest õige palju Kavastu peremehi on Viljandi poolt sisserännanud.“ 43

33 EÜS II 365. 34 EÜS II 384/5. Siinkohal ei ole tegemist üleskirjutajate eksitusega, sellenimeline isik oli tõepoolest olemas. Siim Siim, Jaani p, oli sündinud Haapsipeal 1824. a ( EAA, f 1256, n 1, s 625, l 200) , surmaaeg 20.01.1913 ( EAA, f 1256, n 1, s 671). 35 EÜS II 413. 36 EÜS II 452. 37 EÜS II 367. 38 EÜS II 372. 39 EÜS II 389. 40 EÜS II 399, 454. 41 EÜS II 396. 42 EÜS II 400. 43 EÜS II 452.

91 Kaheksa laulu esitas kogujatele Leena Nirk, snd Karu, kes oli pärit Karksi Pööglest ja elas Meomaal, Undissaare talus. 44 Kolm laulu on kirja pandud Ann Suittilt (snd Vastisson, 9.08.1856), kes elas Koosal (Truiul). Laulik oli pärit Helmest, Leebiku vallast Kiir niku talust ja Kavastusse kolinud 26 a eest. 45 Kolm laulu on esitanud ka Marie Leithammel, snd Mühling, Mihkli tütar, kes pärines Amblast Räsna külast, oli kogumise ajal 56-aastane ja elas Pala vallas.46 Neli laulu kirjutati üles 58-aastaselt Karl Martinsonilt, kes elas Alastkivi vallas Kõnnupõllal ja oli tulnud Otepäält Palupera vallast, „kust ka viisid pärit“. 47 Kogumisretke suurima repertuaariga laulik oli Ann Peep (snd Keerd, 14.07.1849), Jüri tütar. Ta elas Torilas ja oli pärit Kolga-Jaanist Soosaarelt. 48 Ann Peep esitas koguja- tele 25 laulu. Kui kogu mistöö ootamatult katkes, nõustus tema poeg, kooliõpetaja Jakob Peep, tudengeid abistama ning saatis laulusõnade täiendused ja Kolga-Jaani murraku parandused neile Peterburi järele.49

Samal ajal, 1905. aasta juunis, käisid pikal kogumisretkel Simititsa asunduses ja Virumaal Peterburi konservatooriumi üliõpilane Peeter Penna ja TÜ õigusteaduse üli- õpilane Karl Luud. Jõhvi khk Puru külas kohtasid nad 14. juunil Kodaverest Pärsikivilt pärit Krõõt Anaskit ja kirjutasid temalt kuus laulu (vt eespool). 50 Lauliku iseloomustus piirdub lausega: „NB. Krõõt Anast ei teinud vahet st ja ss vahel laulmise juures; hambad puuduvad.“51 Tegelikult oli tegemist Kodavere murde ühe olulise tunnusega. Kogujad omakorda „ei teinud vahet“ Anaski ja Anasti nimekuju vahel. EÜSi rahvalaulude kogumisest võttis aastail 1910–1916 osa ka Gustav Vilbaste (tollal Vilberg). 1913. aastal Kosel Liebwerthi karjamõisas on Vilbaste kohanud Kallastelt pärit Leenu Ernitzat , kellelt ta pani kirja kolm regilaulu ja märkis: „Liebwerthi karja mõisas, 74 a. Kallaste külas Kodavere kihelkonnas üles kasvanud; sealsed laulud.“52

***

44 EÜS II 308. 45 EÜS II 348. 46 EÜS II 393. 47 EÜS II 368. 48 EÜS II 308, 414. 49 EÜS II 453/4. 50 EÜS II 456/89. 51 EÜS II 642. 52 EÜS X 2188.

92 Eesti Rahva Muuseumi stipendiaadina 14. juunist 10. juulini 1920. a Kodavere kihel- konnas vanavara kogunud Arnold Simson kirjutas üles ka regilaule. Päevikus53 mainib ta regilaulude kirjutamist mitmel puhul, kuid puhtaks kirjutatud laulukladesse, mis asub Eesti Rahvaluule Arhiivis, on jõudnud 34 laulu (ja dubletid) kahelt naiselt. Neist 29 laulu on esitanud 95-aastane Krõõt Annast Alatskivi mõisas. Krõõda laulude kohta on Simson kirjutanud, et need on „välja rääkimise järele kirjutatud“, niisiis arvatavasti dikteeritud.54 Oma reisikirjas kirjutab koguja Krõõt Annastist pikemalt. Ta käis Annasti juures korduvalt: „15. VI. Kuulda saades huvitavast vanainimesest, kes elab Alatskivi mõisas, nimelt Krõõt Annast, kelle juures kaks tundi rahvalaule kirjutasin. [---] 16. VI oli vanainimesel tuju vähe halb, ei saand suurt midagi, laulud ütles väga segaselt. 17. VI aga juba ladusasti läks, mille peale ta tasu nõudma hakkas, mida ta ka sai. [---] 24. VI 20. Olin jälle Alatskivi mõisas Krõõt Annasti juures, kus ligi ... rida rahvalaulu sain, lubasin veel minna, vanake ütles, et enam ei oskavat.“55 Ülejäänud viie laulu esitaja on Maali Kori, kes elas Kolkjas ja kohtus Simsoniga siis, kui ta Alatskivi vaestemaja külastas. „4. VII 20. Neljandal Juulil olin Alatskivi valla vaestemajas, kuhu M. Kori võersile tuli. Et vaestemaja elanikud temale minu ameti üle teatasivad, hakkas ta kohe laulma [---] siis veel Leena Viigo kaasabiga viiskümmend rida rahva laulu sain.“56 Maali Kori laulude päritoluks oli märgitud: [---] „Koosal elava vanainimese, kellegi Preiberg’i käest need laulud saanud. Kuna Kori ise praegu Kolkjas elab.“57

*** 1920.–1930. aastate esitajate hulgas on ka Walter Andersoni lastelaulude kogusse laule kirjutanud Kodavere mitme kooli õpilased – siin väljaandes on laule 163 koolilapselt (lähemalt lk 74–75).

*** Eesti Rahvaluule Arhiivi esimesi Kodavere rahvaluulekorjandusi pärineb 1929. aasta suvest, mil Paul Ariste käis ERA töötajana Peipsi ranniku segaasustusega piirkondades rah- valuulet kogumas. Kodaverest kirjutas ta regilaule ja loitse üles üsna napilt (11 inimeselt vaid 20 pala). Kuigi mõned nõiasõnad on Ariste üles kirjutanud anonüümselt teejuhatajalt, on ta enamasti informante ise loomustanud väga teraselt ja muheda huumoriga. Varnjas sai ta neli loitsu 81-aastaselt Ann Koogilt: „[---] põline Varnja elanik Ann Kook. Vanaeit oli nii elava jutuga, et polnud vaja teiste algatust, juttu tuli sorinal kõigest ilmamaast.

53 ERM, TAp 188. 54 ERM 5, 29. 55 ERM, TAp 188:1, 188:5. 56 ERM, TAp 188:8. 57 ERM 5, 23.

93 Tarvitses ainult pidada piirides, et ei kalduks kõrvale. Eit muide on vist ainus eesti soost inimene, kes oma lihaliku silmaga on näind Kalevipoega (!). Kalevipoeg olnud eide isa parimaid sõpru. Eit uskus kõike, mis kõneles ning rõhutas aina iga väidet: jumala eest, see oli nii, sedä ma mäletan, nagu tänä oless olnu.“58 Peatskivi külas kirjutas Ariste kolm loitsu 68-aastaselt taluperemehelt Juhannes Madilt . „Mees on enese tapnud tööga, nii et praegu ei saa liigutada käsi ega jalgu. „Isegi jõõlulauba õsta ma tegin tööd,“ kaebab enese pääle vana. Praegugi ta on nii ihne, et ei raatsi oma ravimiseks anda pennigi, kuigi pangas olevat mõnisada tuhat. Vana Madi juures on käind varemgi mitu kysitlejat – ajaloolasi. Vanamehe vastused on järelemõeldud ja täpsed.“59 Samas külas on Leena Simpsonilt, 71-aastaselt „vabanaiselt“ üles kirjutatud „Lemmkibu laul“.60 Erilise mulje jättis Aristele Ranna asunduses Teelahkme talus elanud 75-aastane Villem Paju, „väga arenend mees“. 61 „Kõige huvitavama siitnurga eesti tyybiga sain tuttavaks Ranna asunduses Teelahkme talus. Siin vana peremees, 75-aastane Villem Paju on tähtis 1905. aasta tegelane ja yldse suurte huvidega mees. Vanamees on pääle selle äge luteri kiriku vastane. Armulauast ytles: „Ei mina lähe nen de laket tahtma.“ Siiski ta ei ole ateist; ta usub, ent ei tunnusta usu vorme. Mõis nikkude, pastorite ja tsarismi poolt mees on palju kannatanud. Rahvaluulelised teated on antud ektsaktsed, siiski vana sugugi ei usu neisse.“62 Ühe loitsu on Aristele lugenud veel Omedu küla Liiva (Peetri) talu peremees, 73-aastane Otto (Ot´u) Mägi. „See mees usub praegugi Kalevipoega ja muisse vanaaja olevusisse. Kuigi Õme dus on Kodavere murde piir, objekt kõneles siiski murret paremini kui kõik eelmised.“63

ERA-perioodi suurim Kodavere regilaulukogu on üles kirjutatud Herbert Tampere poolt 1937. aastal. Käsikirjalises köites ERA II 172 on 44 leheküljel 45 pala Anna Lindverelt ja 3 Kulli Sohvilt (s.o Sohvi Sepalt, vt lähemalt allpool). 1937. a ja järgmisel, 1938. a, helisalvestati Anna Lindverelt 31 pala fonograafi rullidele ja heliplaatidele. Anna Lindvere (1878–1955). Anna Kurss ( Kaelu Anna) sündis 24.02.1878 Sääritsa külas. Tema ema Mari Kurss (snd Nõmm, Lümatis 25.06.1847) suri üsna varakult (5.08.1901).64 Anna isa Kaarel Kurss (Kiissa Kaelu ~ Kiisa Kaal´u, snd Rannamõisas 27.08.1848) pidas erinevaid ameteid: oli kalamees, kaup mees, lodjavedaja jm. Kiissa Kaelu oli hea laulude ja juttude tundja ning tänu oma värvikale isiksusele ühtlasi Kodavere

58 ERA II 14, 481/2, 503. 59 ERA II 14, 485, 527. 60 ERA II 14, 537. 61 ERA II 14, 573. 62 ERA II 14, 488. 63 ERA II 14, 489, 583. 64 EAA, f 1256, n 1, s 654, l 47.

94 pajatuste tegelane. 65 Elu lõpuaastad elas ta Anna juures Mustvees ja on sinna ka maetud. 66 Seoses Anna Lindvere laulude ja juttude päritoluga on mainitud ka isa poolseid sugulasi Sääritsa külast, nt isa ema, leelotaja Ello Kurssi,67 ja isa õde Mari Kurssi.68 Neiupõlves pidas Anna „kaluri ametit“ – käis kalal kaasas ja oli kodus põhiline töö- tegija. Pere vaesusest hoolimata oli ta haritud, nutikas ja edasipüüdlik,69 nii mälestustes kui ka pajatustes on mainitud tema kangust ja sõna kust. Anna abiellus 17. veebruaril 1913. a sadulsepp Johannes Lindebergiga Mustveest, aasta pärast sündis tütar Marie (13.02.1914). Mees suri juba 1920. a. 70 Mustvees elas Anna väikeses majas Karja tn 4 ja elatas end ümbruskonna laatadel ja turgudel kauplemisega (omaküpsetatud saiad, „vurtsuvesi“, kindad jms).71 Pärast abi kaasa surma elas ta aastaid vabaabielus. Kuna Mustvee pommitamise käigus hävis ka Lindverede maja, kolis ta koos tütre perega Laiuse kihelkonda Sadala valda Pedasi külla Kesk küla tallu ja veetis elu viimased aastad kolhoosnikuna „Edu“ kolhoosis. Anna Lindvere sattus murde- ja pärimusetundja rolli esimest korda 1909. a septemb- ris, mil soome keeleteadlane, toonane üliõpilane Lauri Kettunen kohtas Sääritsas Kiissa Kaelut. Kaelu oli algul meelsasti Kettusele keelejuhiks, siis tüdis ja Anna võttis selle töö üle. Kettunen kiitis Annat vanapärase murde oskuse eest. 72 Tagasi Kodaveres ja Sääritsas oli Kettunen 1910. aasta aprillis. 73 1911. aasta kevadsuvel sõitis Anna Kettuse kut sel Helsingisse ja osales tolle aja tipptehnilistel foneetikauuringutel.74 Kahjuks ei ole tollastest üleskirjutustest Eesti arhiivides mingeid jälgi. Järgmised üleskirjutused ja helisalvestused Annalt pärinevad 1930. aastate lõpust. Anna osales eesti rahvamuusika heliplaadistamise aktsiooni III plaadistamisel 2.–15. detsembril 1938. a. August Pulst meenutab, et Anna Lindvere „anti talle üles“ Palal toimunud rahva- muusikat esitleval ettekandekoosolekul.75 Salvestamise-eelsel ajal kohtusid Annaga nii

65 Nt RKM II 207, 264/5 – Oskar Treial (1965); vt ka Lauri Kettunen, Tieteen matkamiehenä. Helsinki 1945, lk 118. 66 RKM II 311, 588/9 – Aliide Õunap (1974); vt ka ERA, Foto 14468, 14471. 67 RKM, Normann 3, 235 – E. Normann (dateerimata), vt ka ETMM M234: 1, lk 833. 68 Nt KKI KT 160, 13/5 (8). 69 Heliplaadistamise ajal täidetud teatelehe järgi (seal peaks olema Anna Lindvere enda esitatud andmed) käis ta neli talve Raatvere külakoolis (ETMM MO237: 1/ 21: 5). 70 Nimi on eestistatud Lindebergist Lindvereks pärast mehe surma, 1936. aastal (EAA, f 1256, n 1, s 596, l 105). 71 Vt RKM II 311, 584/5 – Leida Laasma; ka ETMM M234: 1, lk 832. 72 L. Kettunen, Tieteen matkamiehenä, lk 116–120. 73 Samas, lk 125–130. 74 Samas, lk 193–196; vt ka Mall Hiiemäe, Lauri Kettunen Sääritsas. – Kodukaja. Sääritsa küla mälestusteraamat. Alatskivi 2000, lk 43–49. 75 Muusikamuuseumi toetuseks korraldas August Pulst rahvamuusikat, laule ja tantse esitlevad ringreisid ettekannete ja kontserditega. Palal toimus ettekandekoosolek IV ringreisi käigus, 11. mail 1928. Järgmine kontsert sealkandis toimus VII ringreisi raames 1935. a sügisel Alatskivil.

95 Herbert Tampere kui August Pulst. Tampere üleskirjutused ERA rahvaluulekogus ja kuus vaharullile salvestatud laulu on pärit 1937. a septembrist. 76 Materjali juures puuduvad märkmed selle saamise asjaolude kohta, kuid arvatavasti külastas Tampere Lindveret Mustvees (muuseas ilmselt ka heliplaadistamise „eelkontrolli“ eesmärgil). 77 Pulst kohtus Annaga plaadistamisele eelnenud kontrollkäigul 7. oktoobril 1938(?) Mustvees ja too oli vägagi koostöövalmis.78 Heliplaadistamise käigus salvestati Annalt 21 laulu, kaks juttu ja viis nõiasõna.79 Anna jätkas 1930. lõpus ja 1940. aastatel ka keelejuhina. Sadala kooliõpetaja Priidu Tammepuu on Annat korduvalt külastanud aastatel 1938, 1942, 1948 – nii Mustvees kui ka Sadalas. Selle tulemusena on ERAs kümmekond lehekülge ja Eesti Keele Instituudi murdearhiivis 300 lk üleskirjutusi.80 1940. a on Lindverelt mõned laulud ja jutud üles kirjutanud murdeuurija Salme Tanning. 81 Siiski ei ole need üleskirjutused keelespetsiifi - lised, vaid suuremalt jaolt folklooritekstid: laulud, jutud, nõiasõnad ja kombekirjeldused. 1939. aastal on Anna Lindverelt mõnikümmend lehekülge rahvaluulet üles kirjutanud ka Mustvee kooliõpilased Ülo Puusta, Elsa Ots ja Hermiine Siider.82 Kolmas suur kogum üleskirjutusi Anna Lindverelt pärineb sõjajärgsest ajast – 1948., 1949. ja 1950. aastast. Taaskord ilma saamisandmeteta on köidetes RKM II 27 ja RKM, Normann 3 ligi 500 lehekülge Salme Lõhmuse, Selma Läti, Hilda Nõu ja Erna Normanni üleskirjutusi.83 Tekib küsimus, kas folkloristid on käinud Anna Lindvere juures kodus, seekord siis juba Sadalas? Samast ajast pärinevate üleskirjutuste juures KKI rahvaluule- kogus leiduvad märkused, et need on tehtud Tartus veebruaris 1949. ERA ja KKI foto- kogus on neli samal ajal Tartus tehtud fotot Anna Lindverest. 84 Seega on tõenäolisem, et Anna Lindvere käis Tartus, kus erinevate institutsioonide (sel ajal asus KKI veel Tartus) folkloristid teda üheskoos küsitlesid. Seda võimalust toetab ka Lindvere tütretütre Leili Savastveri mälestus, et vanaema viidi Sadalast mitmeid kordi Volgaga Tartusse esinema. 85

76 ERA II 172, 49/66, 74/97; ERA, Fon 537, 538. 77 Richard Viidalepp, Seitsmes aruanne rahvaluule kogumisest (1. VI – 30. IX 1937). – Rahva- pärimuste Selgitaja 3, lk 101. Tampere võis andmeid Lindvere kohta saada Pulstilt ja on usutav, et ta teadis Linverest ka seoses Kettuse töödega. 78 August Pulst käis ettekandekoosolekutel-kontserditel juhatatud laulikute ja pillimeestega tutvumas, nn kontrollkäikudel. III plaadistamise eelne käik toimus 4. septembrist 16. novembrini. Pulsti mälestustest jääb mulje, et kohtumine Anna Lindverega oli n.ö ette valmistamata ja Annat ERA poolt soovitatute seas pole (ETMM M234: 1, lk 832, 853, 878). 79 ERA, Pl 88–89; 91–92; 95 (A1–2). 80 RKM II 192; KKI KT 160, 161. 81 ES MT 282 ja 283. 82 ERA II 223; ERA II 249. 83 Erna Normanni üleskirjutused on küll dateerimata, kuid arvatavasti samast ajast. 84 ERA, Foto 2123, 2124 – 71-aastasena (1949), 14473a – 72-aastasena esinemas; KKI 9, 399 – detsembris 1948. 85 ERA, DH 16 (8).

96 KKI lauluüleskirjutuste seas on ühe laulu litereering Udo Kolgilt ja märkus, mis viitab Lindvere laulude helisalvestamisele: „Lindistatud Tartus. Magnetofonist välja kirjutanud U. Kolk 9. II 1949“. 86 Seda, et Lindverelt Tartus laule helisalvestati, toetab ka Eduard Laugaste mälestus: „1948. a. tuli omal algatusel Tartusse Kodavere laulik Anna Lindvere, et ette laulda mõned meelde tulnud laulud. [---] Laulud lin dis tati“. 87 Ülo Tedre mälestuste järgi oli Anna Lindvere üks esimesi, keda lindistati uudse helisalvestustehnikaga – lint- magnetofoniga.88 Kahjuks ei ole selge, millised need esimesed salvestused olid ja kuhu need said. KKI helikogus on Anna Lindverelt 1949. aastal tehtud helisalvestus kahe laulu ja kahe jutuga, mille juures on märkus: „Saadud Eesti Raadiolt“.89 Igal juhul on Anna Lindvere Kodavere säravaim pärimusetundja, omamoodi lauliku sümbol nii kogukonnale kui uurijatele väljastpoolt.

*** ERA kogudest on väljaandesse jõudnud veel mõned regilaulukirjapanekud, kus on ära nimetatud ka laulude esitajad. Veera Fuchs on 1933. a kogunud viis regilaulu Katta Antonilt: „Kuuldud Katta Antonilt, 66 a, kes on õppinud emalt Leena Puuderilt, 91 a. Jutustaja sündimis- ja praegune elukoht Kodavere kihelkonnas, Pala vallas, Assikvere külas, „Perametsal“. Vahepääl elanud 27 a Narvas.“ 90 Üks laul on kirjutatud 74-aastaselt Liiso Soolt Kavastu vallast Koosa külast.91 Elly Luigla on pärimust kogunud oma kodukohast Pala vallast. 1937. aastal on ta 49-aastaselt Amalie Luiglalt Loelu talust üles kirjutanud kaks mängukirjeldust ja kaks regilaulu. Koguja sama aasta lastelaulu saadetisel pole esitajaid märgitud. 1939. aastal on Luigla kirjutanud Hallikul elanud 72-aastaselt Kata Kapsaselt ühe regilaulu ja 63-aas- taselt Tõntsilt kaks regilaulu.

Kooliõpilaste saadetised on tulnud ERAsse peamiselt kogumisvõistluste raames. Ena- masti on koolilapsed kirju tanud oma vanavanematelt või teistelt lähedastelt inimestelt. 1935. a saatsid Pala algkooli õpilased mängukirjeldusi, nende seas on Hermine Õunap kaks mängukirjeldust ja kaks regilaulu kirja pannud Kodavere külas elanud vanaemalt Liisa Allalt (snd 1864 Alatskivil). 1939. a saatsid Mustvee reaalkooli õpilased Hermii-

86 KKI 9; KKI 43, 25. 87 VK VI, lk 30. 88 Ülo Tedre, Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluulesektor 1947–1990. – Eesti fi loloogia pool- sajand Teaduste Akadeemias. Eesti Keele Instituut. Toim. Jüri Viikberg. Tallinn 1997, lk 212. 89 KKI, RLH 49: 6. Kuna sel ajal oli salvestustehnikat vähe, on võimalik, et raadio stuudios tehtud salvestused olid folkloristide algatatud. Vt ka Janika Oras, Viie 20. sajandi naise regilaulumaa- ilm. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 27. Tartu 2008, lk 75. 90 ERA II 85, 331. 91 ERA II 85, 355.

97 ne Siider ja Elsa Ots lisaks 21 palale Anna Lindverelt (vt eespool) kuus laulu Miina Siiderilt (61 a, snd Kallastel). Avo Saar kirjutas Hallikul elanud ja Kodaveres sündinud Anna Lepikult (66 a) viis regilaulu, Virve Annuk kirjutas ühe vastlalaulu Allikul elanud Leena Annukilt (78 a).

Mängude kogumisaktsiooni ajal Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse kaudu saabunud (arvatavasti) August Laursoni saadetis sisaldab ühe Lemmkibu laulu ja mängukirjelduse, mille esitajaiks on märgitud Torila küla elanikud Kaarel Müürsepp, Kaarel Kümmel ja Liisa Värvu. Teise pulmalaulu ja mängukirjelduse esitajaks on taas mitmeliikmeline grupp Nõva külast: Miina Ots, Mariie Reinvald, Sohvi Uusen ja Taavet Mägi . Koguja selgitab ise: „Elukoht kõigil on Torila külas. Muidugi olid nende andmed väga segased ja ma käisin korduvalt nad läbi, värskendades nende mälestusi teise katkendliste mäles- tus tega, siis olen jällegi mõningaid üksikasju juure hankind. Nii et iga üksiku mälestusi ja andmeid oleks mul võimatu eraldi saata, sest pole vast oluliselt nii tähtiski, kui aga üldmuljet saada. [---] Teised alljärgnevad andmed on saadud Pala vallast, Nõva külas elutsevailt vanakestelt Miina Otsalt, Mariie Reinvaldilt, Sohvi Uusenilt ja Taavet Mäelt.“ 92

*** Omaette esitajaterühmaks on murdekogujate keelejuhid, ehkki mitmeid neist on küsitlenud ka rahvaluulekogujad. Emakeele Seltsi murdesõnavara kogumine algas juba 1920. aastast, tihendatud kogumine 1937. aastast. Murdekogujate eesmärk ja meetodid olid rahvaluulekogujate omadest erinevad, kuid kuna keelejuhid olid tihtipeale ka head päri mus etundjad ja tunnustatud jutustajad-lauluoskajad, kirjutasid murdekogujad murde- tekstidena meelsasti rahvaluulet, muuhulgas regilaule. Tähtis on ka see, et murdekogujad lõid soodsa keskkonna pärimuse kogumiseks – nagu märgivad mitmed pärastsõjaaegsed Kodaveres välitöid teinud rahvaluulekogujad. 1932. aastal Kodaveres murret kogunud August Tamm ei ole oma keelejuhtide kohta eriti lisamärkmeid teinud.93 Sassukveres elanud, Alatskivil sündinud Leena Jõgilt on väljaandes 16 pala – 14 regilaulu, üks lastelaul ja ussisõnad. Kuus regilaulu kirjutas Tamm Tossumetsa külas Venetossu talus elanud 56-aastaselt Villem Treialilt . Villem Treial oli tuntud Kodavere pajatajate Oskar Treiali ja Leida Laasma isa (vt allpool). Omedu külas elanud Kaarel Mägilt (88-aastane) kirjutas Tamm neli regilaulu.

Aili Univere ERAle saadetud materjali juures on andmeid esitajate kohta rohkem. Ta on oma informante küsitlenud korduvalt, mitmel aastal vahemikus 1937–1942. Uni- vere peamine tööpiirkond oli Assikvere küla.94 Assikveres Sireli talus elanud Villem

92 ERA II 119, 255; ERA II 119, 263. 93 ES MT 88. 94 Piret Norvik, Salme Tanning Kodavere murde talletajana. Ettekanne Kodavere murdepäevadel Sääritsas 27.–28. juulil 2012. Käsikiri autori valduses, lk 3. 98 Bunderilt (Punder) on ta materjali kogunud mitmel aastal ning tema kohta märkinud: „56 a v põllutööline, elab oma majakeses Assikvere k ääremaal. Põline Assikvere ini- mene.“95 Väljaandes on keelejuhilt kolm laulu. Assikvere ääremaal elas ka teine Univere poolt korduvalt küsitletud informant, Leena Kiisel (snd 1866), „lesk pensionär, elab oma majas Assikvere k heinamaa ääres. Pärit Looviku talust Ranna v.“ 96 Väljaandes on temalt Univere kogutuna üheksa laulu ja laulufragmenti ning nõiasõnad. Kaheksa aastat hiljem, kui Kiisel oli juba viis aastat Sookülas elanud, küsitles teda Udo Mägi (vt allpool).97 Assikveres elas ka Leena Piibar: „73 a v, rätsepa lesk, pärit Ranna vallast, elab oma majake ses Assikvere k karjamaa ääres.“ 98 Väljaandes on Leena Piibarilt kaks regilaulukatket. Leena Priks (79 a), kes elas Rätsepa talus ja oli pärit sama küla Madi talust, oli Univerele väga hea keelejuht, jutukas ja intelligentne.99 Temalt on väljaandes 17 pala: regilaule, lastelaule ja nõiasõnu. 82-aastaselt Anna Lõhmuselt Ranna vallast Rüütli 100 külast kirjutas Aili Univere ühe regilaulu ja ühe tantsuloo. Paar laulufragmenti on väljaandes ka Kaarel Ertiselt, 81-aastaselt Sääritsa küla kalurilt, kes elas oma poja juures asunduskohal Rannamõisa läheduses“.101

Teine sellel perioodil Kodaverele pühendunud murdekoguja Salme Tanning oli kes- kendunud keelejuhtidele Sassukveres ja Assikveres.102 Assikverest on Leena Annukilt (75 a)103 väljaandes kolm ja Raatverest Liisa Jürgensonilt kaks laulu.104 1940. aasta sügisel külastas Salme Tanning 62-aastast Anna Lindveret , kes sel ajal elas koos oma tütre ja väimehega Mustvees.105 Sellest käigust lisandus väljaandesse kaks laulu ja kaks nõiasõna. Sassukvere külas kujunesid Tanningu parimateks keelejuhtideks Miina Kitask ja Miina Villemson , kes olid mõlemad põlised Ranna valla inimesed, 80-aastased, väga jutukad ja abivalmid endised taluperenaised.106 Miina Kitaskilt on väljaandes üks vast- lalaul, Miina Villemsonilt kaks regilaulu ja kolm lastelaulu. Mõni aasta hiljem, 1947. aastal, kui mõlemad keele juhid juba surnud olid, külastas Udo Mägi nende tütreid, lootes neistki häid infor mante (vt allpool). Tütred paraku ei olnud nii head jutustamisoskust

95 ERA II 266, 397 (1939). 96 ERA II 266, 397 (1939). 97 KKI 1, 14. 98 ERA II 266, 364 (1939). 99 ERA II 266, 397 (1939); P. Norvik, Salme Tanning Kodavere murde talletajana, lk 3. 100 ERA II 285, 400 (1940). 101 ERA II 266, 365 (1939). 102 P. Norvik, Salme Tanning Kodavere murde talletajana, lk 1, 3. 103 ES MT 294, 35/7 (1942). 104 ES MT 294, 54 (1942). 105 P. Norvik, Salme Tanning Kodavere murde talletajana, lk 6. 106 Samas, lk 3.

99 pärinud: „Kontrast ema ja tütarde vahel paistabki terav, kui meenutada iseloomustust, mille M. Kittaski kohta andis üles tema hea tundja. Miina olnud alati löögivalmis ja tabav oma ütlustega, ega ole tahtnud kunagi jätta teiste sõna viimaseks. Kui ta midagi öelnud, siis nii, et „põhi pääl“. [---] Laasma teate järgi olnud ta ka ise enda väärtuses teadlik. Juhtu nud sageli, et naised läinud eneste keskel sõnelema. M. Kittaskil ähvardatud lõuad sisse lüüa, tema terava keele pärast. Seepeale ütelnud ähvardatu: „Need on Andria rahavide lõvvad ja kallid lõvvad. Neid ei või sisse lüvva. Neid novvetasse nüid taga.““107

1948. aastal Kodaveres käinud õpetaja Kersti Kuuse materjali108 juures ei ole palju infot esitajate kohta. Rosalie Targalt Kallastelt on ta üles kirjutanud kuus laulu. Rosalie Targa juures on hiljem käinud korduvalt rahvaluulekogujad (vt allpool). 88-aastaselt Leena Paulsilt Sääritsas on väljaandes kaks lastelaulu ja kaks nõiasõna.

*** Udo Mägi on ekspeditsioonil Pala valda ja selle lähiümbrusesse 1947. aastal (KKI 1) lisaks kogumistöö meetodeid ja põhimõtteid kirjeldavale päevikule teinud palju märkmeid regilaulude esitajate kohta. 1948. aasta kogumisest (KKI 9) kahjuks mingeid lisaandmeid pole. Siiski võib arvata, et tegemist oli jätkukogumisega, mitmed küsitletutest olid samad, kes 1947. a. Mägi oli n-ö frontaalkoguja, ta ei kesken dunud mõnele kindlale rahvaluulelii- gile või teemale, kõikidelt küsitletutelt on kirja pandud mitmesugust pärimust. Järgnevas on juttu väljaandes avaldatud materjali esitajatest. Üks esimesi Mägi informante, 71-aastane Jaan Tross elas Pala vallas Karjamõisa külas. Ta oli sündinud Kirtsi külas, elanud mitmes kohas ja pidanud mitut ametit. 109 Udo Mägi kirjeldab oma kohtumist temaga: „Kolmandal päeval leian ühe vana mehe tegevuseta oma maja ees istuvat. Selgub, et ta pole veel liiga vana, kuid halva tuna töö- võimetu. Kui lähen ta juurde palvega, et ta mulle mu küsimuste peale üht-teist jutustaks, saan ruttu nõusoleku. Jutuhimu mehel on. Lubab tulla minu juurde kojugi (ta pole päris liikumisvõimetu). Sellest aga ei tule midagi välja, sest teda vajatakse maja ja lapse järele valvajaks. Jaan Tross (mees, kellest jutt) on „aplaagris“ inimene, nagu need eriti sobivad rahvaluulekogujaile. Esimene külaskäik lõpeb kokkuleppega teda varsti jälle vaatama tulla. Ta kinnitab jumalagajätul veel kord, et tunneb heameelt võimaluse üle kellegagi jutelda ja osutab arusaamist minu ülesandestki, üteldes: „Mis ma sest endaga hauda kaasa viin, mis ma tean, noorematel lähäb vaja.“ Jaan Tross on olnud suur lauluarmastaja. Töö juures olevat ta alati laulnud. Sellest tulebki, et ta nii kõrges eas pikki laule mäletab ja neid ka koos viisiga võib esitada. Oma repertuaari on ta osalt üle andnud ka kuueaasta-

107 KKI 1, 42/3. 108 KKI MT 48. 109 KKI 1, 18.

100 sele tütretütrele.“110 Jaan Trossi repertuaari kuulusid põhiliselt uuemad, lõppriimilised laulud, väljaandes avaldatakse temalt üks lastelaul ja tema naiselt, 69-aastaselt Loviisa Trossilt 111 „Armsaks vihtle mise sõnad“. Pala Karjamõisas elas ka Aleksander Rips (snd 1884 Seebikul, elanud Nõos), kes oli Palale tulnud 1922. a. 112 Temalt kirjutas Mägi „Nikastuse sõnad“ ja „Haiguse sõnad“. Piirivarbe külas, endises Piiri kõrtsis elas 60-aastane Miili Annast . „Väikekohapidaja. Eluk. Pala v. Piirivarbe külas, end. Piiri kõrtsis. Sünd. Punikveres, kust tuli praegusesse elukohta u 40 a tagasi.“ 113 Miili Annast meenutas ka Krõõt Annastit, kelle käest kuuldud laule ta esitas. Krõõt Annast hoidis tema juures lapsi. „Lastele ongi ta alati laulnud ja seejuures täiskasvanuile meeldegi jäänud.“114 Ojakülas elanud väikekohapidaja Kustav Edro (70 a) 115 esitas Lemmkibu laulu, nagu ka Sooküla taluperenaine, Assikverest pärit Leena Kiisel (vt eespool). 116 Haavakivil elanud väikekohapidaja Leena Tõns (73 a, snd Puiatu vallas) oli elanud mitmes kohas Peterburi kubermangus ja asunud Palale 25 a tagasi. 117 Temalt on väljaandes kadrilaul. Põliselt Kirtsi küla elanikult Sohvi Tartult (58 a) 118 kirjutas Mägi võitegemise sõnad. Kirtsi külast Nõmmeotsa talust oli pärit ka õmbleja Juulie Sepp (snd 1878), kes oli juba 20 a elanud Tartus. 119 Temalt on väljaandes kaks pulmalaulu. Udo Mägi oli kogumiseks valmistudes tutvunud murdekogujate Aili Univere ja Salme Tanningu päevikutega ja külastas nende keelejuhtide lapsi. Paraku ei olnud keelejuhtide lapsed nii head pärimusetundjad nagu Mägi lootis.120 Ronisoo külas elanud mõisateenija ja käsitööline Leena Kaldmäe (snd 1873), keelejuht Miina Kittaski kasutütar, esitas „Tillukese teomehe“ ja „Lemmkibu laulu“. Kaldmäe oli sündinud Sääritsa külas, elanud Torilas, Pala mõisas ja Sassukveres. Mägi leidis Kaldmäes vastutuleliku jutustaja: „Vaa- tamata aga tema püüdlikkusele, mida näib kannustavat ema eeskuju ja mõne rahvalauliku populaarsus (siingi on juttu Anna Lindeberg-Lindverest), jäävad tulemused oodatust napimaks. Tema kohta on ehk huvipakkuv märkida seda, et ta oli ainus, kes mäletas Kodavere omapärase ja kunagi pulmatseremoonias õige populaarse „lemmkibu-laulu“ viisi. Kahjuks ei piisa minu muusikalisest haridusest selle ülesmärkimiseks.“121 Miina Kittaski tütar Pauliine Ird, kes oli sündinud 1900. a Sassukveres ja elanud alates 1943.

110 KKI 1, 22/4. 111 KKI 1, 18. 112 KKI 1, 16. 113 KKI 1, 11. 114 KKI 1, 43/4. 115 KKI 1, 12. 116 KKI 1, 14. 117 KKI 1, 19. 118 KKI 1, 18. 119 KKI 1, 17. 120 KKI 1, 41/3. 121 KKI 1, 13; KKI 1, 41.

101 aastast Tartus, esitas kolm pala. Mägi märgib kahetsedes, et hoolimata soovist ema jälgedes käia ja huvist emalt üles kirjutatud materjali vastu, polnud küsitletav „kuigi jutukas ega erilise teadmistepagasiga“.122 Äteniidi küla taluperenaine Loviisa Kask (snd 1880. a), keelejuht Miina Villemsoni tütar, esitas kogujale vaid mõne pala, muuhulgas regilaulu „Öösel üksi“. Ranna asunduses elanud väikekohapidajalt Leida Laasmalt kirjutas Mägi üles märki- misväärselt palju materjali: 65 lk, 93 pala – see moodustab viiendiku tema kogutust (330 lk). Kirjapandu hulgas on lisaks 10 siin avaldatud palale (lastelaulud, nõiasõnad ning „Lemmkibu laul“) hilisemast tuttavaid pajatusi jm jutte, lõppriimilisi laule ning kombes- tikku. Ometigi ei ole Udo Mägi Leida Laasma isikul oma päevikus pikemalt peatunud. Selle põhjuseks võib olla Laasma „noorus“ – tolleaegse rahvaluulekoguja jaoks ei olnud 40-aastane naine veel „sobivas eas“ ja ehk ei olnud Laasma jutustajatalent veel õitsele puhkenud. Seetõttu tuleb Leida Laasmast põhjalikumalt juttu edaspidi. Ranna asunduses elas ka Villem Lea (snd 1877 Ruskaveres), „eluaegne tööjõuetu“, 123 kellelt väljaandes avaldatakse laul „Hobune varastatud“. Alatskivi vallas Peatskivi külas elas 77-aastane Anna Aru, „vabadik – oma majake, kuid maata. Eluk. Alatskivi v, Peatskivi k. Sünd. samas. Elanud vaid oma valla piirides.“ 124 Udo Mägile esitas Anna Aru viis regilaulu ja armsaks vihtlemise sõnad. Peatskivi külas elanud Emili Rosali Karv (snd 1887 Alasoo k) 125 esitas 14 regilaulu ja kaks nõiasõna. Tema juures käis Mägi ka 1948. a suvel. Torila küla 77-aastaselt taluperemehelt Paul Pärsikivilt, kes oli „elanud kogu eluaja oma valla piires“, 126 kirjutas Mägi kaks töö- laulu – sirbiviskamise laulu ja käsikivilaulu. Kolm lühikest laulu on kirja pandud Joosep Naritsalt (vanus ja elukoht täpsustamata). Kallastel elanud Anna Viljuselt kirjutas Udo Mägi üles kolm regilaulu. Anna Viljus oli Krõõt Annasti (snd Pärsikivi) vennatütar, sündinud 1884. a. Mägi sai temalt vähem materjali, kui oli oodanud: „Napilt neli lehekülge saan paljuteadjaks kiidetud Anna Vilju- selt Kallaste uues alevis. Huvi tohiks pakkuda tema kaks vana rahvalaulu. Need on ta kuulnud suurelt lauluoskajalt Krõõt Annastilt. [---] Krõõt Annastilt on laule üles kirjutatud Virumaal Puru külas elamise ajal. Anna Viljuse seletust mööda istunud ta telgede taga ja laulnud. Rahvaluulekoguja istunud sääl juures ja muudkui kirjutanud.“127 Anna Viljuse juures käisid ka 1954.–1955. a Kirjandusmuuseumi ekspeditsioonide liikmed (allpool).

Oma retkel küsitles Udo Mägi mitut Kodavere rahvaarsti, keda ta ka värvikalt kir- jeldas. Kokora külas Lillemäe talus elanud Miina Reinvaldilt (u 75 a) kirjutas Mägi

122 KKI 1, 12; KKI 1, 41. 123 KKI 1, 14. 124 KKI 1, 11. 125 KKI 1, 13. 126 KKI 1, 16. 127 KKI 1, 19; KKI 1, 349/51; KKI 1, 43/4.

102 lisaks „Lemmkibu laulule“ neli loitsu. Oma päevikus kirjutab ta: „[---] suure praksisega „aitaja“. Tema enda sõnade järgi on ta „vastu võtnud“ üle 100 lapse. Kuigi ta teab terve hulga endeid ja maagilisi võtteid ühenduses sündimise ja vastsündinuga, teab loitse, mille mõjus ta ise ei kahtle, siiski ütleb ta enda mitte „kun´tse“ tarvitavat. Sealsamas ütleb „sündimissõnu“ lugenud olevat ja soovitab neid abiandmiseks minulgi tarvitada.“ 128

Sohvi Sepp (1871–1959) Torilast Kulli talust, Udo Mägi suurim leid ja parim päri- musetundja, oli samuti rahvaarst. Ta oli sündinud Alasoo külas ja elanud ainult Alatskivi vallas.129 Mägi kirjutas Sohvi Sepalt üles 24 laulu ja nõiasõna ning oli temast ilmselgelt lummatud. Koguja kirjeldused on värvikad ja üksikasjalised: „S. Sepp on üle mitme valla piiride kuulus rahvaarst. Tema juures käib abi saamas inimesigi, kes maagilisse ravisse ei usu. Tean neist mitmeid, kes tema juures on heade tagajärgedega käinud kas ennast või oma looma ravimas. Peale maarohtude, mida ta ravimisel kasutab, tunneb ta mitmesuguseid „sõnu“. Ainult osa neist on ta mulle välja andnud. Seni takistasid nende avaldamist usulised motiivid. Nende tarvitamist peab ta jumala vallatuseks, kuigi ta neid peab maksvaks. Tema erandlikkus ei seisa üksnes vaimseis võimeis. Mõtleja poos ja näoilme, teravavaatelised silmad, käskiv, kare, järsk ja iseteadlik kõne – kogu käitu mine ja välimus annab hea ettekujutuse endisaja „teadjast“ või „targast“. Oli minu õnn, et ma tema kuulsusest midagi ei teadnud. Vastasel korral oleksin vaevalt läinud niisuguse enesestmõistetavusega nagu nüüd tema teadudest osa saama. Võib-olla sellest tuligi, et minu ettevõte oli edukas. Pealegi leidis ta oma pärisaja üleelanuna ja üksijäänuna minus huvikaaslase. Ja lõpuks, nagu selgus kolmandal külaskäigul, etendab siingi oma osa „ehk tuleb minu nimi ka kuhugi raamatusse“.“130 Järgmisel aastal kirjutas Mägi Sohvi Sepalt üles 29 väljaandesse minevat pala (KKI 9). Lisaks regilauludele ja nõiasõnadele on käsikirjas lõppriimilisi laule, 32 juttu, 52 punkti usundi- ja kombestikukirjeldust jm. 1953. a lisandus veel 20 regilaulu, lisaks neli lõppriimilist laulu ja kolm mängu.131 Sohvi Sepalt ehk Kulli Sohvilt kuuldud laule ja nõiasõnu esitas ka Anna Lindvere132 ning kolm Sohvi Sepa laulu kirjutas teadmata jäänud asjaoludel Mustvees juba 1937. a septembris üles Herbert Tampere. 133 Pole teada, kas Herbert Tampere Sohvi Sepaga kohtus – nii nagu ka pole teada, kuidas Sohvi Sepp ja Anna Lindvere seotud olid. On küll võimalik, et Tampere kirjutas Sohvi laulud üles Anna Lindverelt, märkides esitajaks

128 KKI 1, 16; KKI 1, 47. 129 KKI 1, 17/8. 130 KKI 1, 47/8. 131 RKM II 43, 453/69. 132 Nt: „Kuulnud 1927. või 1928. a. Sohvi Sepalt Kallastes“. KKI 9, 405 (4) < Anna Lindvere – U. Mägi (1948?). 133 ERA II 172, 98/9.

103 Kulli Sohvi (vt eespool, Anna Lindvere juures). Kuid sama tõenäoline on, et koguja kohtus Sohvi endaga Anna Lindvere pool, kuna Sohvi tütar olevat elanud Mustvees.134 Sohvi Sepa juures käidi ka Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonna ekspeditsioonidel Kallaste rajooni 1954. ja 1955. aastal (vt allpool). Selle käigus on Sohvi Sepalt materjali kirjutanud Selma Lätt, Erna Normann, Herbert Tampere, Olli Niinemägi (Ottilie-Olga, hiljem Kõiva) ja Anatoli Garšnek. Iga folklorist on kogunud vastavalt oma huvialadele, nii on Lätt ja Normann kogunud enamikus proosapalasid: jutte, usundit-kombestikku jms, ligi 60 lk. 135 Tampere on noteerinud 26 viisi (sh 22 regilauluviisi). 1955. aasta suvest (23. ja 29. juuni) pärineb Olli Niinemäe poolt üles kirjutatud materjal. 136 Tema on Sohvilt kirjutanud üksnes laule (19 regilaulu, 3 lõppriimilist laulu), lisaks seitse nõiasõna ja kaks mõistatust. Koos Niinemäega on Sohvit külastanud Anatoli Garšnek, kes on üles kirjuta- nud üheksa regilaulu viisid.137 1954.–1955. a ekspeditsioonide tulemusena on väljaandes 96 Sohvi Sepa laulu, nii regilaulutekste ja -viise kui ka nõiasõnu. Sohvi regilaulud on üsna „praktilised“, enamasti seotud tööde ja tavandiga, lüroeepi- kat ja ilutsemist on vähe. Kalendritavandit esindavad laulutüübid „Linad liulaskjale“ ja „Mardilaul“; töölaule „Põllud põdema“ ning „Sirise, sirbikene!“. Suur osatähtsus Sohvi repertuaaris on noorte suhete ja pulmateemalistel lauludel. Tüdrukute-poiste vahelisi suhteid iseloomustavad vastaspoolt halvustavad või pilkavad laulud „Ennem kivi kui poisi juures“, „Pane see tütar minule!“. Pulmalauludest domineerivad mitmesugused õpetuslaulud: „Tunnen tuima neiu“, „Võta väike naine!“, „Viige vihased neiud!“, „Pruut pooleli peetud“ ja muidugi Kodaveres väga levinud „Lemmkibu“. Sohvi repertuaaris leidub kimbuke laule laulust ja laulikust: „Kust laulud saadud“, „Suude sulg“, „Mida suust kukub“ jmt. Omaette rühma moodustavad sotsiaalset protesti väljendavad laulud „Kättemaks sakstele“, „Oodatakse koju tööle“ ja „Sundija sulane“, mida on üles kirjutatud korduvalt (vastavalt 8, 5 ja 4 korral). Sohvi Sepa nõiasõnad, nagu ka regilaulud, on ajastu tavade kohaselt kirjutatud üles ilma põhjalikumate kommentaarideta. See-eest kogumispäevikus on Olli Niinemägi kirjeldanud Sohvi aktiivset ravitsejategevust ja laulmisel improviseerimist: „Hommikul sõitsime Kallastele ja sealt edasi Torila külla (~ 2 km Kallastelt) Kulli Sohvi juurde. Sohvi on väike küürus eideke (83 a), kärmas ja kiire. Üks silm on tal kaetud kaega ja näib nagu ümmargusem, teine aga see-eest jälgib kõike ümbritsevat mitmekordse tähelepanuga. Kõigepealt esitab Sohvi meile orjuslaulu „Oleks minu olemine ...“ [---] Sohvi on tõeline kunstnik. Igale laulule elab ta kogu olemusega kaasa. Kui saaks kuidagi jäädvustada žeste, miimikat ja kümneid eri varjundeid hää les, millega ta esitab laulud. Hale-haledalt loeb ta: „Ärra teeb eden ai, ai, ai ...“, lööb siis käed peremehe moodi puusa ja lõpetab erilise kahjurõõmu ja mõnuga – „mina taga trai, rai, rai.“ Laulmiselt läheb Sohvi sageli

134 Intervjuust pojatütar Eha Sepaga 1997. a. ERA, CD 34, 51–74. 135 RKM II 48, 93/120; RKM, Normann 3, 59/72, 101/12. 136 RKM II 48, 291/302, 373/8. 137 RKM III 3, 51/4, 79.

104 üle deklameerimisele. Küsimus pole viisi unustamises, vaid väljendusvahendite valikus suurema ilmekuse saavu tamiseks. Deklameerimine koos miimika ja žestidega on mõju- vamad monotoonsest viisist. Sohvi ei tunne mitte ainult laule. Ta on ka tunnustatud arst. Üks vene naine ootabki parajasti „soontetasumist“. Salakesi loeb Sohvi mulle nõiasõnu soone nikastuse, luumurde ja tuulest ning veest tulnud haiguste vastu. Viib siis mu teise tuppa ja õpetab, mida tuleb teha, et peigmees maha ei jätaks. Ka sünnitus-sõnad annab mulle ja lisab ise – võta omale, ega nad koormaks ole. Kõiki sõnu ta siiski pole nõus välja andma. Veresõnu minevat tal omal vaja. Sohvil on ka „vaenu-käed“. Nagu ta ise räägib, on ta lapsepõlves vaenuköie ära lahutanud ja sellest tulnudki imejõud tema käte sisse. Sohvi mõistus on erk, kuulmine hea, aga mälu kehv. Ta unustab kohe, millist laulu on juba laulnud ja on nõus mitu korda kordama. Ja kunagi ei loe või laula ta ühtegi laulu täpselt samaviisi. Katsetasime mitu korda lauluga „Sirise, sirise sirbikene“. Lõpuosa muutus pidevalt. Näis, nagu polekski laulul kindlat lõppu, vaid Sohvi loob selle alles esitamisel, väljendades sama mõtet iga kord erinevate kujunditega [---] Selline pidev improvisatsioon ilmneb suuremal või vähemal määral kõigi laulude puhul nii sõnades kui ka meloodias.“138

***

Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonna ekspeditsioonid Kodaverre toimusid aastatel 1954–1955. Neile eelnesid 1953. a Udo Mägi üleskirjutused Sohvi Sepalt ja Rosalie Targalt. Ekspeditsioonidega samal ajal ja nende järel lindistati koostöös Eesti Raadioga Kodavere rahvalaule. KMi ekspeditsioonidel osalesid Herbert Tampere, Selma Lätt, Erna Normann, Olga Jõgever, Olli Niinemägi, Helgi Sirmais (hiljem Palu) ja Ana- toli Garšnek. Paremaid jutustajaid-laulikuid külastati korduvalt ja mitme küsitleja poolt. Kuigi ekspeditsioonipäeviku kirjutas 1955. a suve kohta vaid Olli Niinemägi, sisaldab folkloristide kogutud materjal ka andmeid laulikute kohta ja elulookirjeldusi. 1954. aastal kogus Selma Lätt kolm laulu (ja fragmenti) 63-aastaselt Rosalie (Rosaalie) Targalt , kes elas Kallastel ja oli sündinud Tedrekülas. Laulude päritolu kohta märgitakse: „Üksikud laulud kuulnud oma isalt ... Targalt, kes neid suure hooga laulnud, ise jalaga takti lüües. Isa on laulud kuulnud Pusi külas elades sealselt suurelt laulikult Matsi Krõõdalt, kes nüüd ammu surnud.“139 Samal ekspeditsioonil kirjutas Herbert Tampere Rosalie Targalt seitse laulu koos viisidega, järgmisel aastal Olli Niinemägi ühe laulu ja Anatoli Garšnek ühe laulu koos viisiga. Ekspeditsioonide ajal helilindistati Rosalie Targalt viis laulu. 1953. aastal oli Rosalie juures käinud ka Udo Mägi, kes kirjutas temalt üles kolm laulu. Rosalie Tark oli ka murde juhiks. 1942. aastal oli murdeuurija Salme Tanning kogunud Rosalie

138 RKM II 48, 232/4. 139 RKM II 48, 24.

105 Targalt murdematerjali ja sealhulgas ka rahvaluulelist materjali. Tanning iseloomustas tema murdekeelt: „Murdejuhi kõnekeel on tugevasti kirjakeelest mõjustatud.“ Rahva- laulude päritolu kohta on laulik Tanningule jutustanud nii: „Laulud on kuuldud isalt ja isa õelt ja isa on kuulnud Matsi Krõõdalt. Siäl Pusi külas elas tämä.“140 Kuus laulu kirjutas 1948. a Rosalie Targalt ka murdekoguja Kersti Kuuse. Ekspeditsioonil külastati ka Anna Viljust , kelle juures oli 1947. aastal käinud Udo Mägi (vt eespool). Selma Lätt märgib: „Kallaste linna juures „poboliinimene“. Neiu põlves olnud taluteenija. Hea lauluhäälega. Vähe murdelisi jooni kõnes. Elanud Kokora vallas, Torila külas.“ 141 Samal aastal kirjutas Herbert Tampere temalt kolm laulu viisidega, laule kirjutasid veel Olga Jõgever, Olli Niinemägi ja Helgi Sirmais. Erna Normann mär- kis lühidalt üles ka tema eluloo, mis kirjeldab maata inimeste lapse eluraskusi, varakult alustatud palgatööd, leeriskäimist ja kodu rajamist. 142 Olli Niinemägi kirjeldab päevikus kohtumist: „Anna Viljus (70 a) on parajasti sibula- peenraid rohimas. Aitan natuke kitkuda ja kuulen sel ajal üht-teist tema elust. Anna ema laulda ei saanud – põdes 17 aastat kopsuhaigust, suri, kui Anna oli 16-aastane. Isa aga oli suur laulumees – kudus võrku ja ise muudkui laulis. Head lauljad olid ka Anna 3 õde, eriti kõige vanem. Suur laulik Krõõt Anask oli Anna Viljuse isa õde. Anna mäletab, kuidas üks mees käi- nud Krõõdalt laule kirjutamas. Krõõt kudunud parajasti kangast. Nii kududes laulnudki. Viimased aastad elanud Krõõt Anask Jõhvis, kus surnud ~ 96 aastasena. Anna Viljus on Krõõda laule palju kuulnud. Mõni on veel praegugi meeles. Kuid regilaulud pole Anna Viljuse ala. Temal on meile teistsuguseid laule varuks – on teinud terve nimekirja uue- matest lauludest. Mõni nende hulgast on pärit raamatust, kuid enamuses on need tema lapsepõlve-aegsed rahvalaulud. Anna Viljusel on haruldaselt hea hääl. Laulab värskelt ja kõlavalt, suure kaasa elamisega. Kui midagi on ununenud, aitab taat meelde tuletada. Taat on uhke, et ta naine, kuigi pole üldse koolis käinud, laulab paremini kui mõni „kõrgesti koolitud“ inimene. Üldse harul dane paar – lihtsad ja heasüdamlikud ja kuidas nad teineteist hoiavad! Siin on väga hea töötada: Anna Viljus on kannatlikult nõus kordama, kuni kõik on õieti kirjas.“ 143 Ekspeditsioonide ajal helilindistati Anna Viljuselt neli laulu. 1955. aastal on regilaule kogutud kolmelt Peatskivi küla naiselt. 86-aastaselt Anna Arult e Toomik Annalt, keda samuti oli varem külastanud Udo Mägi, kirjutas Selma Lätt üles neli regilaulu. Anna oli Peatskivil (Pealtsekivi) ka sündinud.144 88-aastaselt Leeni Suurelt kirjutas Lätt üles kolm regilaulu ja ühe lastelaulu. Olli Niinemägi kirjutas Aliide Metsojalt (63 a) kaks regilaulufragmenti.

140 ES MT 294, 35. 141 RKM II 48, 37. 142 RKM, Normann 3, 95 (2). 143 RKM II 48, 222/3. 144 RKM II 48, 449.

106 Laheperas sündinud ja elanud 79-aastaselt Liine Koppelilt kogus neli laulu Selma Lätt.145 Üks kadrilaul on väljaandes samas külas sündinud, hiljem Oudovas ja Alatskivil elanud Emilie Tammelt (64 a). 146 Erna Normann on kolm regilaulu ja saunasõnad kirja pannud täpsustamata elukoha ja vanusega mehelt, keda nimetab „kun´tsak vanamees“ .147 Viljuse külas elanud ja kolhoosis „Edasi“ töötanud Marie Väljalt (55 a) 148 on väljaandes kolm regilaulu ja kolm nõiasõna.

Riidma külas kohtus Olli Niinemägi 1955. a 98-aastase Anna Jakobsoniga: „Anna Jakobson on peaaegu saja-aastane (98 a). On võrdlemisi nõrk ja lamab voodis, kuid mõistus on tal veel erk ja selge. Vanu kombeid mäletab ta veel küllalt hästi, laulud aga on ununenud. Vanadest regilauludest meenub talle kõigepealt „Lemmkibu laul“. Väga tahab ta laulda „Alatskivi armsam paik“, kuid on palju unustanud. Lõpuks saame talt veel huvitava, vana ja uue rahvalaulu vahepealse „Igavuses elan mina...“.“149

Leida Laasma (28.03.1907 – 6.08.2007) 150 oli sündinud Tossumetsa külas Venetossu talus ja elanud kogu elu Ranna~Pala vallas Ranna asunduses.151 Lühemat aega elas ta veel Mustvees ja Moisekatsi mõisas Võrumaal.152 Leida Laasma isa ja vend olid tuntud jutustajad Villem ja Oskar Treial. Ka Leida oli tuntud jutustaja, arhiivis (RKMi ja KKI kogud) on temalt eri aegadel kogutud ligikaudu 160 juttu, temast ja ta repertuaarist on Mall Hiiemäe kirjutanud Kodavere pajatuste uurimuses.153 Esimest korda küsitles Leida Laasmat Udo Mägi 1947. a (vt eespool), 1955. a ekspeditsioonide käigus küsitlesid teda Selma Lätt, Olli Niinemägi, Anatoli Garšnek, Helgi Sirmais ja Aino Strutzkin. Temalt helisalvestati kaheksa pala. Olli Niinemägi iseloomustas 48-aastast Leidat: „Laasma on parajasti tulnud kolhoosipõllult ja ütleb, et tal nüüd olevat just meie jaoks aega. Ta on elavailmeline keskealine naine, loomuliku intelligentsi ja andekusega. Koolis on saanud käia ainult 4 klassi ja kogu elu on see hariduse puudulikkus talle südamevalu teinud. Lastele tahaks ta aga võimalikult kõrget haridust anda. Laasma armastab kõige rohkem kodavere murdes naljajutte rääkida. Õppinud on ta need oma isalt Villem Treimannilt [Treial]. (Lapsepõlvekodu oli Tossumetsa külas, Vene-

145 RKM II 48, 437. 146 RKM II 48, 196 (64). 147 RKM, Normann 3, 74. 148 RKM, Normann 3, 82 149 RKM II 48, 224. 150 ERA materjalides on enamasti kasutatud nimekuju Laasma, ehkki suguvõsauurijad kasutavad nimekuju Laasmaa – http://www.geni.com/people/Leida-Laasmaa/6000000009846709952 (27.11.2013). 151 RKM II 48, 310. 152 KKI 1, 14 – U. Mägi (1947). 153 Mall Hiiemäe, Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvajutu-traditsioonis. Tallinn 1978.

107 Tossu talus.) [---] Peale naljandite esitab Laasma meile ka laule. Hääl on tal haruldaselt ilmekas ja kõlav.“ 154 1961. aastal on Leida Laasmad külastanud taas Selma Lätt, 1966. ja 1981. a on teda küsitlenud Mall Hiiemäe. Viimase intervjuu tegid Janika Oras ja Liina Saarlo 1997. aastal, kui naine oli 90-aastane. 1960.–1970. aastatel on Leida Laasma ise mitmel korral arhiivi materjali saatnud. Enamiku Leida Laasmalt kogutud ja tema enda saadetud materjalist moodustavad proosatekstid, iseäranis pajatused. Suur on tema panus Anna Lindvere kohta käivate pajatuste jäädvustamisel, palju on ka olustikulist ja kombestikulist materjali. Uuemate laulude kõrval on Leida Laasmalt kogutud ka regilaule, kuigi tema regilaulu- repertuaar pole väga ulatuslik: väljaandes on laule 17 tüübist, 36 teisendiga. Suur on lastelaulude osakaal, korduvalt on üles kirjutatud ka „Ussisõnu“. Leida Laasma tuntumad laulud on ka „Aja kari siia!“ ja „Hobune varastatud“. Viimast laulu ei ole 1947. a Udo Mägi üleskirjutustes, küll aga leidub seal Laasma hilisematele tekstidele väga sarnane selle laulu variant samas külas elanud Villem Lealt (snd 1877). Võimalik, et Leida Laasma õppiski laulu temalt ja tegemist on ühe näitega sellest, kuidas isegi 20. sajandi teisel poolel regilaule juurde õpiti. Ehkki Leida Laasma repertuaar on ajastule iseloomulikult napp, on meil siiski võimalik digitaalsalvestuselt kuulata, kuidas need laulud kõlasid veel 21. sajandi künnisel 90-aastase kodaverelase suust.

Üks 1954.–1955. a ekspeditsioonide regilauluteadjaid oli 71-aastane Saamuel (Saa- mu) Mesipuult Alatskivi valla Orgemäe külast. Temalt kirjutas Olli Niinemägi üles 13 laulu, üks laul on jäädvustatud ka tema naiselt Ida Mesipuult (71 a, pärit Sääritsa k). Niinemägi kirjeldab Saamueli: „Saamu kaevab parajasti kapsamaad. Ta on haiglane kui- vetanud mehike, tõsise ja otsekohese olemisega. Laulda on tal raskevõitu, ka töö ootab, kuid lauludeta ta meid siiski ära ei saada. Ilma pikema sissejuhatuseta laulab ta meile samas labidavarrele toetades „Raudme laulu“. („Alatskivi laulu“ ei taha laulda, sest see olevat juba tuntud – J. Liivi kirjutatud). Ka „Laksi Tõnise laulu“ kirjutame talt üles, kuid see pole veel päris tema ala. Saamu hindab kõige rohkem päris vanu rahvalaule, millised on õppinud ühelt naabruses elanud taadilt Peeter Prinkveldilt. Kord pulma ajal kodu- hoidjaks olles laulnud Peeter temale (Saamu oli siis 10-aastane) terve päeva vanu laule. Need jäänudki Saamule kõige paremini meelde. Nüüd laulab ta meile vana „Tiumehe laulu“. See on tüüpiline vana rahvalaulu esitus. Nii tekst kui ka viis muutuvad vähem või rohkem iga korduse juures. Saamu laulab vaikselt – on väsinud – kuid meestelaulule tüüpilise hoogsa, nn kandilise [viisi]liikumisega. Viisi kohta ütleb ta ise, et „ega neil (st vanadel rahvalauludel – O. N.) kedägi iseäralikku viisi ei õle. Üks kaasitamine õli. Ühe viisiga kõik. Üks laul õli nagu teise laulu akatuseks.“ Ja nüüd laulab ta ühe stereotüüpse vahelaulukese, kuid nii kiiresti, et ma üles kirjutada ei jõua. Saamu on väsinud. Lahku- me ja lubame paari päeva pärast tagasi tulla. Tema aga on nõus vahepeal sõnu meelde tuletama ja neid üles märkima, kui vihiku saab.

154 RKM II 48, 236/7.

108 [---] Täna käisime Mesipuu Saamu juures fonografeerimas. Ka paar uut laulu saime juurde ja ühe karjase huike. Regivärsilised laulud on Saamul täiesti rahvaehtsad, uue- mad aga on enamasti kooris õppinud. Tervis on Saamul kehv, hinga mine katkendlik, on raske fonografeerida. Ka naisel on raske laulda, ennemalt on nad aga mõlemad suured lauluinimesed olnud. Laulude ettekandmisel on mõlemad kannatlikud ja suhtuvad meie töösse lugupidavalt ja arusaamisega.“ 155 Mesipuude juu res jäädvustasid ka Olga Jõgever, Selma Lätt ja Helgi Sirmais. RKMi magnetofonisalvestuste hulgas on kaks uuema rahvalaulu lindistust Mesipuu Saamult. 1952. aastast pärineb KKI folkloristide magnetofonisalvestus regilaulust „Kubjas ja teomees“.

Ühe mardilauluga on väljaandes esindatud Sääritsas elanud Miili Martinjärv (70 a). Kohtumist suurepärase laulikuga, kelle repertuaari kuulusid uuemad, lõppriimilised laulud, kirjeldab ilmekalt Olli Niinemägi: „Hommikul sõitsime Peipsi äärde Sääritsa külla Miili Martinjärve juurde. Miili tuli parajasti karjast. Kolhoosi karjus on ta juba neljandat aastat. Eemalt vaadates on Miili üsna tudike, käib longates ja kepile toetades. Kurdab alguses, kui raske on vanaduses leiba teenida, kui pole toetajat ega omakseid, aga kui jutt läheb lauludele, hakkab ta lausa põlema. Laule olevat tal nii palju, et võib hommikust õhtuni laulda, aga lõppu ei tule. Istume Peipsi kaldal vanale paadile, ja kus siis läheb lahti – üks naljalaul teise otsa! Vahete-vahel esitab ta laule deklameerides, elava žestikulatsiooni saatel. Muidu üsna ilmetud väikesed pruunid silmad lähevad nalja- laulude juures niisugust tuld ja särtsu täis, et hoia alt. Nagu 20-ne aastane! Miili eriala on igasugused lõbusad uuemad laulud, natuke labased, aga siiski mitte päris lori. Palju on tal külapoiste naljalaule. Miili on eht simmanilaulik. Repertuaar on tal tõesti põhjatu. Kui karja-aeg ei tuleks, laulaks ta meile vist järjest järgmise hommikuni. Kirjutame talt ~ 20 laulu viisidega.“156 Miina Leegu (87 a) elas Saburi külas. Temalt kirjutas Olli Niinemägi üles kaks regi- laulu ja ühe hällilaulu, viisid pani kirja Helgi Sirmais. Miina Leegu oli kogukonnas tunnustatud lauluoskaja, kelle juurde juhatati kogujaid: „Mitmelt poolt juhatatakse meid Leegu Miina poole, kes olevat pärit Pusi külast, nüüd aga elab Saburis.“ Niinemägi kirjeldab oma kohtumist Miinaga: „Miina oli parajasti aias rohimas. Ta on 87-aastane, kuid tragi ja selge mõistusega. Kuuleb ja näeb suurepäraselt, ainult mälu on viimasel ajal kehvaks jäänud. Miina on iga töö peale meister – üheainsa talve jooksul kudus ta 100 paari kindaid ja sukki, pääle selle tegi veel pitse ja muud näputööd. Miina armastab puhtust ja ilu, teeb kõike hoole ja armastusega. Aitame tal peenraid kitkuda, et kulutatud aega tasa teha. Pärast kostitab Miina meid mee ja saiaga. Kirjutame talt hea „Tiupoisi laulu“, ühe hällilaulu, uuema vaeslapselaulu ja „Laksi-Tõnise“ viisi variandi. Viisid on

155 RKM II 48, 225/7, 235. 156 RKM II 48, 242/3.

109 Miinal paremini meeles kui sõnad. Noorena on Miinal ilus hääl olnud. Kooris võtnud ta alati esimesena hääle.“ 157

*** Kooliõpilasena aastail 1957–1959 Kodaverest rahvaluulet kogunud Jaak Põldmäe on kirjutanud regilaule üles kahelt sarnase nimega ja sama sünniaastaga naiselt. Naelaverest pärit Anna Fuchsi (ka A. Fuchs) elukohaks on märgitud Vara , „A. Fuchsi“ kohta on 1958. a kirjutatud: „sünd. Krimm, 1881 a, Alatskivi kih, Naelavere. 25 elua-st Vara- Matjamaal Vara vallas.“ 158 Alma Fuchsi elukohaks on märgitud Naelavere k. Kokku on Fuchsidelt väljaandes kaheksa pala: kolm lastelaulu, neli regilaulu ja loits.

*** Oma folkloristielu ühe tähtsama peatüki Kodavere pajatustele pühendanud Mall Hiie- mäe (Proodel) kogus Kodaveres 1966.–1967. a ja 1980. aastatel. Süvenedes küll eelkõige kodaverelaste jutustamisviiside ja juturepertuaari uurimisse, kirjutas ta informantidelt üles ka regilaule, lastelaule ja nõiasõnu. 1966. a kirjutas Mall Proodel 86-aastaselt Anna Lõhmuselt Äteniidi külast 11 pala, millest enamus on lastelaulud. Ta kirjeldab kohtumist: „Jutte siit tulemas pole ja need oleks vanainimesele liiga raskedki. Kirjutame laulu ja uskumusi-kombeid, mis ei vaja mõttetööd. Ütlen laulust natuke ette ja kohe tuleb järg. Nii saab kirja mitu lastelaulu- regivärssi retsitatiivse esituse järgi. Lõhmus kuulub improviseerijate tüüpi ses mõttes, et ta sobitab viisi ja sõnu omavahel ning varieerib viisi. [---] Tema juures on ennegi kogumas käidud ja heatahtlikult ning suuremeelselt on ta valmis vastama kõigele, mida küsitakse. [---] Kalevipojast teab ta jutte jutustada ja eeposekatkeid on peaski. Ütleb ise: „Kas ta õige oli, seda ei tea, aga nõnnaviisi raama tutes on ja kõneldasse ja loetasse.““159 Ühelt Proodeli paremalt informandilt, Leida Laasmalt Ranna asundusest (vt eespool), sai aastatel 1966–1967 kirja kaks laulu ning magnetofolilindile laul ja nõiasõna, 1981. a on Mall Hiiemäe Laasmalt üles kirjutanud 10 väljaandes avaldatud pala. Teiselt healt in- formandilt, Aliide Õunapilt (60 a) Sääritsa külast, 160 on väljaandes regivärsiline pilkelaul „Sõi sea söögi“. Viimasedki väljaandesse lisandunud laulud kirjutas üles Mall Hiiemäe: 1999. aastal Sääritsa külast pärit tartlaselt Endla Möldrilt, 2001. aastal Aino Treialilt Tossumetsast ja Linda Härmalt Kodavere külast.

157 RKM II 48, 230, 241/2. 158 RKM II 69, 147. 159 RKM II 211, 687/9. 160 Mall Proodel kirjeldab tema jutustamist pikalt oma päevikus RKM II 211, 316/26.

110 *** Maarja-Magdaleenas elades esitas Nina külas sündinud Luise Mumm (75 a) 1983. a rahvaluulearhiivi töötajale Tiiu Tammole karjusehuike, urbimissõnad ja lastelaule. O. Kruusa on Leida Elkenilt (73 a) Nõva külas 1986. a kirja pannud kaks regilaulu. Võnnu kihelkonnas Vanamõisa külas elanud ja Laheperal sündinud Aliide Pärnalt (88 a) on väljaandes üks lastelauluke.

*** 1997. aasta läksid Kodaverre kogumisretkele Janika Oras ja Liina Saarlo eesmägiga leida mälestusi Kodavere laulikute kohta. Lisaks klassikaks saanud pajatustele Anna Lindvere kohta saadi digitaalselt helisalvestada mõned lastelaulud Leida Laasmalt (vt eelpool). Küsitleti ka 92-aastast Ida Rosalie Jõgi (snd Prinkvelt), kes elas koos poja- naisega Peatskivi külas Orgevahe talus. 161 Temalt saadi helisalvestada mitu lastelaulukest ning mõned katkendid regivärsilistest lauludestki.162

161 EFA I 20, 148. 162 ERA, CD 33–34.

111 KODAVERE REGIVIISID

Janika Oras, Edna Tuvi

Viiside kogumine

Kodavere vanim regiviisikirjapanek on pärit ilmselt aastatest 1857–1861 ja asub Õpeta- tud Eesti Seltsi kogus (siin nr 551). Orjuslaulu „Orja palk“ viisi on kirja pannud luuletaja Juhan Weitzenberg , kes sel ajal töötas Alatskivil valla- ja mõisakirjutajana (lk 63–64). 1888 . aastal on Johannes Elken saatnud Karl August Hermannile muude viiside seas muinasjutulaulu „Vaeslaps käoks“ viisi, märkusega „Kodavere murdes“ (328). Kauaaegne Väike-Maarja kihelkonna Assamalla kooli õpetaja, ärkamisaja tegelane ja rahvaviisikoguja oli pärit Kodavere Pala vallast ja viisisaadetisele lisatud kirja põhjal oli muinasjutulaul tal meeles lapsepõlvest: „... palju neist viisidest on, mis mulle poisikesena pähe olid jäänud ja nootidest põle ma neid leidnud.“ Kodaverega võiks seostuda ka Elkeni märkus regiviiside kui paljude (sama liiki) tekstide esitamiseks kasutatud rühmaviiside kohta: „Meie nurga vanad armastavad omad laulud enamiste kõik ühe, kahe ehk kolme viisi peal laulda.“1 Pole päris võimatu, et Elken, kes harrastas ka heliloomingut, on laulu lõppu kaunistanud refrääni kuku kunstipärase kordusega. Kodavere suurimast viisikogust, August Liivi poolt 1905. aastal üles kirjutatud 125 viisist on siin väljaandes avaldatud 59. August Liiv oli Peterburi konservatooriumi viiuli- üliõpilasena viiside üleskirjutajaks 1905. a Eesti Üliõpilaste Seltsi viisikogumise aktsiooni (1904–1916) raames tehtud pikemal kogumisretkel. Kodukihelkonnas matkas ta koos teise kodaverelase Johannes Rajaga (lk 70–71). Kogumispäeviku põhjal on kogujatele eriti hea mulje jätnud lõunapoolse Kavastu valla laulikud, eriti suure repertuaariga Mari Poks (lk 71, 90). Mari Poksilt ongi läbi aegade jäädvustatud kõige rohkem erinevaid Kodavere regiviise – 19 viisi. Suurim laulik on kogujate päeviku põhjal olnud siiski Kolga-Jaanist pärit Ann Peep, kes elas põhja pool, Torila külas (lk 92). Alatskivi valda on nimetatud „viisivaeseks“: tervest vallast „käib üks kurva kõlaga viis läbi“.2 Refräänita, ühe- või kaherealine vanemat tüüpi regiviis on sageli minoorse helireaga. Selle korduv kuulmine

1 EÜS IV 481. 2 EÜS II 452/3.

112 võis tõesti mõjuda üksluisemana kui Mari Poksi ja teiste kavastulaste viisirepertuaar, mida elavdasid mitmesuguse vormiga viisid ja laululiikidega seotud eriilmelised refräänid. Nootide juurde on August Liiv algul kirjutanud märkusi tempo ja esitusviisi kohta (parajasti , ruttu ), kuid kogumisretke (või viiside puhtakskirjutamise) käigus on ta sellest loobunud. Korjanduse kaaskirjas on üldistades öeldud, et esituse iseloomu määrab laulu sisu, aga selle kõrval siiski ka esitaja individuaalsed omadused: „Viiside kohta oleks seda tähendada, et nad oma karakteri poolest sõnade mõju all on. Pikalise kurva loomuga sõnad laulab laulik ka pikalt, kurvalt – nii ka ümberpöördud. Osalt mõjub nende pääle siiski laulja iseloom. Nii mõni rõõmus laulja laulab ka kurba laulu elavamalt ja rõõmsamalt.“3 Kaheksa Kodavere viisi on samal 1905. aastal kirja pandud Jõhvi kihelkonnas Puru külas. 4 Pikemal Virumaa retkel leidsid viisikirjutaja Peeter Penna ja sõnadekirjutaja Karl Luud Krõõt Anaski ehk Puru Krõõda, kes oli Puru külla tulnud Pärsikivi külast (lk 87–88). Näib, et Narvast pärit Peterburi konservatooriumi üliõpilane, hilisem Narva muusikate- gelane Peeter Penna on tollel külaskäigul sõnadekirjutajast ette jõudnud – viise on kirja pandud rohkem kui tekste (kaheksa vs kuus), koos viisivariantide ja kommentaaridega. Esimesed Kodavere helisalvestused tegi 1937. a fonograafi ga Eesti Rahvaluule Arhii- vis töötanud Herbert Tampere . Anna Lindvere, kellelt ongi kõige rohkem Kodavere viise salvestatud, on vaharullile laulnud viis regilaulu ja helletuse. Fonografeerimine toimus ilmselt Mustvees, kus Lindvere elas. Järgmisel, 1938. aastal, salvestati Tallinnas heliplaadistamisaktsiooni käigus Anna Lindverelt šellakplaatidele juba kokku 28 pala. Viimasena on arhiivi jõudnud kahe Anna Lindvere laulu salvestused 1949. aastast, ehkki ilmselt salvestati temalt sõjajärgsel ajal rohkem (lk 84, 96–97). Anna Lindvere on regilaule esitanud mitme eri viisiga: Kodavere põhilise üherealise viisiga pulma-, töö-, laste-, lüürilisi laule (tüüp 1.1, 10 erinevat laulu); kaherealise viisiga mardi- ja lüürilisi laule (2.11*, 4 laulu); ulatuslikuma vormi ja heliulatusega viisidega laule „Imed“ ja „Öösel üksi“ (N.4* ja N.6*); labajalarütmis kaherealise viisiga ahel- laulu „Kits karja“ (2.18*).5 Lauliku esitustes jäävad kõrva rohked kaunistused: eel- ja järel löökidest mordendilaadsete keerutusteni. Huvitav on üherealise viisi varieerimine sõltuvalt värsiehitusest: viisi põhirütmis vahelduvad lühike ja pikk vältus, ent murtud värssides 6 muudab Anna Lindvere süstemaatiliselt rütmi ja vastavalt ka viisikuju (nt laulud 189, 210, 964). Et Kodaveres on tuntud ka teistsugust, ilmselt traditsioonilisemat rütmikasutust, kus rütm jääb ka murtud värsse esitades stabiilseks, tunnistavad Rosalie

3 EÜS II 273. 4 EÜS II 752/3. 5 Vt ka Sirle Lorvi, Anna Lindvere Kodavere regilaulikuna. – Lemmeleht. Pro Folkloristica IX. Tartu 2002, lk 108–120. 6 Kui tavalistes (statistiliselt sagedasemates värssides) on sõnarõhud värsi rõhulistes (paaritu- arvulistes) positsioonides, siis murtud värssides paigutuvad sõnarõhud tänu kolmesilbilistele sõnadele (sõnarühmadele) ümber.

113 Targa esitused. 7 Anna Lindvere on regilaule esitanud suhteliselt kõrge peahäälega. Selles võib näha ajastuideaali, aga otsesemalt võis Anna Lindvere hääletekitamisviisi mõjutada see, et ta laulis kooris ja harrastas näitemängu. 1952 . aastast on pärit mõned salvestused, kus regilaule on esitanud Rosalie Tark, Leida Laasma ja Saamuel Mesipuu. Helilindid asuvad endise Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluulekogus ja nende saamisloo kohta andmed puuduvad. Järgmine suurem kogus noodistusi ja mõned helisalvestused on tehtud aastatel 1954–1955 toimunud Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna ekspeditsioonidel (lk 80). 1954 . aastast on olemas ainult Herbert Tampere käsikirjas noodid. Enamus regiviisidest on kirja pandud Sohvi Sepalt (22 noodistust, kuupäevadega 12.–13.07). Lisaks on viise Rosalie Targalt ja Anna Viljuselt (vastavalt 4 ja 1; 17.–18.07). Tampere on noodistanud lood tervikuna, nootide juures on algkõrgus ja tempotähised. Arvestades seda, et Sohvi Sepp oli temperamentne, varieeriv ja improviseeriv esitaja, on üsna kindel, et tegemist pole kohapeal tehtud noodistustega, vaid hiljem dešifreeritud vaharullisalvestustega. 1950. aastate esimene pool oli aeg, mil Kirjandusmuuseumil ei olnud veel oma magnetofone ja täpsemate noodistuste tegemiseks kasutati väheseid allesjäänud vaharulle (uusi enam saada ei olnud). Pärast noodistamist vaharullid puhastati, et saaks neile uuesti salvestada. 8 1955. a ekspeditsioonil osalenud Olli Kõiva (Ottilie-Olga, tollal Niinemägi) meenutas, et Tampere ei noodistanud vaharullidelt mitte kohapeal, vaid hiljem, Tartus. 9 Olli Kõiva 1955. a kogumispäeviku ja mälestuste põhjal kasutas Herbert Tampere fonograafi ka 1955. aasta ekspeditsioonil, kuid sellest aastast Tamperelt noodistusi säili- nud ei ole, on ainult paar kohapeal kirja pandud fragmenti tema ekspeditsioonimärkmete vihikus. Olli Kõiva päeviku põhjal oli ekspeditsiooni ühel päeval, 26. juunil, võimalik teha magnetofonilindistusi: „Täna hommikupoolikul hakkasime helilindistama. Voolu saame kohalikust MTJ-ist, kaugemal elavad laulikud toome autoga kohale. Kõigepealt tuli Laasma Leida.“10 Veel salvestati Rosalie Targa ja Anna Viljuse laule. Lindistused on arhiivis arvele võetud 1967. aastal ja salvestatud lugude nimestik vastab Olli Kõiva päe- viku nimestikule.11 Ülejäänud 1955. a salvestused, mis on tehtud koostöös Eesti Raadio ja Aino Strutzkiniga, ei ole pärit ekspeditsiooniajast. 1955. aasta ekspeditsiooni noodistused on teinud Helgi Sirmais (hiljem Palu) ja Anatoli Garšnek. Viimane on noodistanud Sohvi Sepa esitused, mida on taas kõige rohkem. Helgi Sirmaisi noodistused on lühidad, tavalises välitöönoodistuse formaadis.

7 Ka Kihnus, kus sama rütmijoonisega viisid on püsinud järjepidevalt kooslaulmise traditsioonis, jääb rütm murtud värsside puhul samaks, ehkki sõnade algusi tuuakse esile (Ingrid Rüütel, Kihnu pulmalaulude viisid. – Vana kannel VII: 1. Kihnu regilaulud. Tartu 1997, lk 55–56). 8 Nt Janika Oras, Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 27. Tartu 2008, lk 76. 9 Vestlusest Olli Kõivaga 21.08.2013. 10 RKM II 48, 238. 11 RKM, Mgn II 1274–1278.

114 Anatoli Garšnek on tõenäoliselt kasutanud helisalvestust – lood on noodistatud algusest lõpuni ja detailidega, kohati on märgitud tempot, salvestusele viitab ka märkus ühe noo- di juures: „Viimase rea ülesvõte on rikutud.“ 12 Sohvi Sepa nootide juures on kuupäev (23. juuni) ja Olli Kõiva päeviku põhjal käidigi sel päeval nii tema kui Rosalie Targa juures. Ent päevikus pole salvestamist mainitud. Kas oli tegemist harjumuspärase fono- grafeerimisega ja Garšnek noodistas hiljem lood vaharullidelt?13 Kodavere helisalvestustel ja helisalvestustelt tehtud täpsetes noodistustes on esinda- tud vähe erinevaid laulikuid. Siiski saab nende põhjal ettekujutuse kolmest peamisest 20. sajandi keskpaiga regilauluesitajast. Anna Lindvere, Rosalie Tark ja Sohvi Sepp moodustavad omavahel mitmes mõttes kontrastse kolmiku. Sohvi Sepa viiside hulka on raske määratleda, sest ta varieerib ja osalt improviseerib neid väga vabalt, väljudes sellega ilmselgelt vanema esitustraditsiooni piiridest. Samas tuleb teda pidada heaks kohaliku viisitraditsiooni tundjaks, sest tema poolt kasutatud viiside seas on vähemalt viis-kuus traditsioonilist, nii refrääniga kui refräänita viisi.14 Ka lauliku improvisatsioonides on aimata traditsioonilisi motiive. Loomingulisele Sohvi Sepale on kogujad vastandanud „reprodutseerivat“ Rosalie Tarka – ehkki siia klassi võiks paigutada ilmselt kõik teisedki Kodavere laulikud, kaasa arvatud Anna Lindvere.15 Samas erineb Rosalie Tark siiski ka Anna Lindverest oma suhteliselt madala rinnahäälse laulmise ja traditsioonilisema murtud värsside esitusega (vt eespool). Rosalie Targalt on jäädvustatud ainult ühte regiviisi. Tema varieerimise isikupära avaldub vormi tasandil: kahte erineva lõpuga viisirida on laulik enamasti kombineerinud üsna vabalt. Laulude puhul, mida tava kohaselt on esitatud koos, võib selline vormivabadus viidata hilisemale individuaaltraditsioonile. 20. sajandi keskpaiga kontekstis on märkimisväärne see, et Kodaveres oli vähemalt üks laulik, Sohvi Sepp, kellele regilaul näis sobivat veel isiklikuks eneseväljendusvahen- diks (lk 104–105). Üldiselt siiski eelistati uuemaid laule ja regilaule meenutati kogujate palvel, ajaloo huvides. Seda tunnistab Karl Madilt üles kirjutatud hinnanguline regilaulu määratlus „jorotused“, samuti Saamuel Mesipuu suhtumine, kes siis, kui viis oli juba

12 RKM II 57, 53 (30). 13 Olli Kõiva mäletamist mööda Garšnek kindlasti vaharullidega ei tegelenud – kui, siis ikkagi magnetofoniga. Võimalik, et Garšnek kasutas mingit magnetofoni ja salvestused ei ole arhiivi jõudnud. 14 Kui mitte arvestada Mari Poksi, ongi Kodavere suurema viisidehulgaga laulikutelt jäädvustatud 5–6 erinevat viisi. 15 Termin lähtub selleaegsetest lauliku-uurimuse mudelitest, kus vastandatakse loovat ja teistelt õpitut kordavat laulikut (nt Hilja Kokamägi, Mai Kravtsov. Diplomitöö. Tartu 1957 (käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas), lk 12–14; H. Kokamägi, Kuusalu rahvalaulik Mai Kravtsov. – Keel ja Kirjandus 1971, nr 1, lk 13–1; Ottilie Kõiva, Regivärsilise rahvalaulu traditsioon Kihnu saarel. Kandidaadidissertatsioon. Tartu 1965 (käsikiri Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis), lk 215, 233; J. Oras, Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm, lk 50–52).

115 kogujatele lauldud, seda enam „laulda suurt ei taha“: „kaasitused“ (regilaulud) on kõik ühe viisiga, neil „kedägi iseäralikku viisi ei õle“.16 1955. aastaga põhjalikum regiviiside kogumine Kodaveres lõppeb, hilisemast ajast pärinevad ainult üksikud lastelaulude ja loitsude salvestused, neist viimased on tehtud 1997. aastal (lk 84–85).

Redigeerimispõhimõtted

Viisid on pärit eri laadi allikatest, seetõttu erineb ka nende vormistus väljaandes. Käsi- kirjalised noodistused on redigeeritud järgmisi põhimõtteid arvestades. 1. Helikõrgused on jäetud muutmata. Ainult Herbert Tampere minoorsete viiside noodistused, mis on süstemaatiliselt kirjutatud tugiheliga e1 ja kus on märgitud ka tegelik laulmiskõrgus, on transponeeritud tugihelile g1. 2. Kohati on viisi variandid märgitud põhikujuga samale joonestikule, nii nagu on käsikirjas. See ei ole mitmehäälsus. 3. Rütmi põhiühikuks on võetud kaheksandiknoot. Et säilitada esialgne rütmiline 4 2 liigendus, on näiteks originaali taktimõõt /4 muudetud /4-ks. 4. Noodistustes märgitud taktimõõt on pandud sulgudesse, kui pole tegemist rõhulise värsi või uuema laulu viisiga. 5. Taktijoontega on eraldatud värsile vastavad viisiread kui regivärsi vormilised põhiüksused, noodistustes esinenud muud taktijooned on asendatud punktiirtak- tijoonega. Refräänid on eraldatud paksema joonega. 6. Originaalnoodistuste võtmemärgid on säilitatud esialgsel kujul ja esialgses kohas. Kui aga noote, mida võtmemärgid altereerivad, viisis ei esine, on võtmemärgid pandud sulgudesse.

Noodistused helilintidelt tegi Edna Tuvi ja need on ühtlustatud järgmiste reeglite järgi.

1. Viisid on transponeeritud ühtsele tugihelile ( g¹ ), absoluutkõrgus (nt g¹=h ) märgitakse esimese noodivõtme all; kui see muutub laulu jooksul, siis edaspidi noodijoonestiku all. Retsitatiivsete esituste puhul on kasutatud ühteainsat noodijoont, kuna helikõrgused ei ole täpselt määratletavad. Seetõttu on noodipea asemel rist ja nooti lugedes pole mõtet toetuda niivõrd helikõrgustele kui just rütmile ja rõhkudele.

2. Võtmemärke kasutatakse vaid juhul, kui antud helikõrgusi viisis tegelikult esineb. Võtmemärgid kirjutatakse viisis altereerimist vajavate nootidega ühele kõrgusele. Ühe- kordsed, juhuslikud madaldused-kõrgendused on märgitud vastava noodi ees.

3. Taktimõõt on märgitud vaid uuemate ja rõhulises värsisüsteemis laulude puhul. Sõnarõhke järgiva esituse (st võimaliku vahelduva meetrumi) puhul taktimõõtu ei panda.

16 EFAM, Tampere; RKM II 48, 230 ja 226 – O. Niinemägi.

116 4. Taktijoon on pandud värsireale vastava viisirea lõppu, viisirea sees on rõhualad eraldatud nootide grupeerimise abil. Grupid on 2- ja 3-noodilised, nooti lugedes tuleb arvestada, et neljasilbilise sõna puhul tuleb kaasrõhuline silp sageli tunduvalt vähem esile kui sõnade algused.

5. Helisalvestatud laulud on noodistatud kogu ulatuses. Kui järjestikustes värssides viis meloodiliselt ega rütmiliselt ei varieeru, on mitme värsi sõnad märgitud ühe viisirea alla.

6. Tekstis esinevad suured tähed viitavad redutseerunud helidele ja sissehingates öeldud silpidele.

7. Noodistustes on kasutatud järgmisi lisamärke: – vähem kui pooletooniline kõrgendus – vähem kui pooletooniline madaldus – väike pikendus – väike lühendus – rõhk – suurem ja väiksem hingamispaus – retsiteerides, poolkõneldes esitatud heli – lõdvalt, ebamääraselt esitatud (redutseerunud) heli – täiesti helitu, sissehingamisel „äraneelatud“ heli (vastav tekstiosa tuuakse viisi all suurte tähtedega, nagu foneetilises transkriptsioonis tähistatakse helituid häälikuid) – tõusev ja laskuv järsk eel- või järellibistus – libistus (glissando, portamento) (tekstis) – katkestus, komistus Nurksulgudes tekstilõigud – helisalvestamise tehniliste probleemide tõttu puuduv tekstiosa, ka meloodia jääb sel puhul tavaliselt märkimata.

Viiside tüpoloogia

Kodaveres, Põhja- ja Lõuna-Eesti piirialal, võib kohata mõlemale piirkonnale omaseid nähtusi. On loomulik, et lauludes ja eriti viisides, mis on hajusamalt dokumenteeritud ja kergemini laenatavad kui keel, ei kajastu selgelt Kodaveret läbiv murdepiir, mis ühtlasi eristab põhja- ja lõunaeesti murdeid.17 Põhja-Tartumaa viiside ülevaates, mis hõlmab ka Kodavere kihelkonda tervikuna, on Ingrid Rüütel esile toonud põhja- ja kirde-eestiliste

17 Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Eesti murdeliigendused. – Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn 2002, lk 54–57.

117 (Ingerimaaga ühiste) refräänita viiside kihistuse. Lõunaeestilised refräänidega viisid domineerivad töö- ja tavandilauludes, need levisid piirkonda suhteliselt hiljem Lõuna- Tartumaalt ja Põhja-Viljandimaalt. 18 Liina Saarlo järgi leidub nii Kodavere lõunaosa kui kesk- ja põhjaosa laulutekstides põhja- ja lõunaeestilisi motiive üsna võrdselt.19 Herbert Tampere kaardil, mis kajastab regivärsilise rahvalaulu rajoone, on Kodavere lõunaosa punktiiriga eraldatud, seal puudub põhjaeestilise ala märgistus.20 Kodavere regiviisipildis peegeldub tõesti põhja- ja lõunapiirkonna erinevus, ehkki tuleb arvestada, et materjal ei ole kaugeltki ammendav. Kõige selgemaks erijooneks on see, et lõunapiirkonnas, ajaloolises Kavastu vallas ja Varnjas, ei ole kogujatele kordagi esitatud Kodavere põhilist üherealist viisi, mille rütmiskeemis vahelduvad lühike ja pikk vältus (tüüp 1.1, rütmiskeem 2, edaspidi: lühike-pikk-rütm), samuti kaherealisi sama rütmi- skeemiga viise (tüüpidest 2.2*, 2.3, 2.4*, 2.8*, 2.9*). Põhjaeestilist kitsa heli ulatusega lühike-pikk-rütmiga viisi on 1905. aasta kogujad kirjeldanud kui Alatskivi kandi peamist regilaulude viisi. Nende pakutud nimetused loo- , heina- või vedeviis viitavad töölaulule, 21 ent selle viisiga on lauldud ka enamik põhjapiirkonna pulmalaule, samuti mitmeid lüürilisi ja jutustavaid laule. Lõunapiirkonna ainsa üherealise refräänita viisi on esitanud Mari Poks. See erineb põhjapiirkonna põhiviisist: rütmiskeem koosneb võrdse pikkusega noo- tidest ja meloodia liigub kolmandalt astmelt ühesuunaliselt tugihelile (tüüp 1.2, nr 383). Vastukaaluks on lõunaeestiliste refrääniga viiside osakaal lõunapiirkonna laulikute repertuaaris märgatavalt suurem kui põhjapiirkonna laulikutel: 6-st sealsest laulikust on refrääniga viise esitanud 5 22 ja eri viisikirjapanekuid on kokku 23 (osaga neist on esitatud mitut eri teksti), 25-st põhjapiirkonna laulikust on refrääniga viise esitanud 8, viise on kirja pandud kokku 14.23 Mõlemas piirkonnas on refrääniga eelkõige töö- , tavandi- ja muinasjutulaulud. Erineva päritoluga tunnuste segunemine teeb Kodavere viisipildi üsna kirjuks ja see paistab silma ka viiside tüpoloogiast. Lisaks tüüpide suurele arvule on siin mitmeid piiri- ja küsitavaid juhtumeid. Lühikesed käsikirjalised noodistused ei anna vastuseid selle kohta,

18 Ingrid Rüütel, Põhja-Tartumaa töö- ja tavandilaulude muusikalised iseärasused. – Kristi Salve, Ingrid Rüütel. Põhja-Tartumaa regilaulud I. Töö- ja tavandilaulud. Tallinn 1989, lk 38–39 . 19 Liina Saarlo, Põhi ja lõuna. Regilaulude piirkonnad Kodaveres. – Mari Sarv (toim.), Regilaul – loodud või saadud? Tartu 2004, lk 212. 20 Herbert Tampere, Eesti rahvalaule viisidega I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1956, lk 18. 21 Need nimetused, mida kogumispäevikus üldistatakse, on laulude juurde kirja pandud küll ainult ühelt esitajalt, Kadri Otsalt Alatskivi valla Naelavere külast, pärit Alasoo külast (750, 563). 22 Kuuendalt laulikult, Mai Kübarsepalt, on üldse kirja pandud ainult üks kaherealine refräänita viis. 23 Nende seas kolm varianti „Tilluke teopoiss“ viisist, mis kahel laulikul ongi ainsaks refrääniga lauluks. Et helisalvestusperioodi andmed oleksid enam-vähem võrreldavad varasemate üles- kirjutustega, on ühe viisikirjapanekuna arvestatud samalt esitajalt korduvalt salvestatud ~ üles kirjutatud tekste, mida ta on esitanud sama viisiga.

118 kuidas esitus tervikuna kõlas. Tuleb arvastada ka seda, et jäädvustamisajal on vanemate laulude esitusstiil järk-järgult muutunud ning ühislaulmise traditsioon kadunud. Tüpologiseerimisel on üherealiste refräänita viiside puhul kasutatud arvutianalüüsi tulemusi ja muude viiside puhul muusikaliste tunnuste empiirilist võrdlust. Vormist läh- tuvates viisirühmades on eri tunnustel erinev kaal ja seepärast on liigitamispõhimõtteid lähemalt selgitatud viisirühma tutvustuses. Viisirühmad on üldiselt järjestatud lühematest ulatuslikumate vormide suunas, nii nagu on toimunud regiviiside ajalooline kujunemi- ne.24 Tüpoloogia eesmärgiks on viise koondada, nii et kujuneks võimalikult kompaktne ülevaade Kodavere regilauluviisidest. Ühtlasi peaks tüpoloogiline tabel looma kõigist viisidest visuaalse tervikpildi (lk 804–809). Tabel on tehtud „läbipaistvaks“: selles ei esinda tüüpi mitte ainult üks üldistatud viisikuju, vaid koondskeem. Koondskeemi on kirjutatud kõik noodid, mis tulevad ette vastavasse tüüpi ühendatud viiside põhikujus.25

Kodavere loetud laulude rühma kuuluvad lastelaulud ja loitsud – loitse, aga ka paljusid lastelaule ongi traditsioonis esitatud lugedes. Kõik lugemised on noodistatud helisalvestustelt, esitajateks Anna Lindvere, Leida Laasma, Rosalie Tõrva ja Ida Rosalie Jõgi. Loetud laulud võib jaotada kahte suurde rühma.

L.1. Esimesse rühma kuuluvad ühtlase rütmiga lastelaulu- ja loitsuesitused, kus rõhulist silpi – neljasilbilise, aga ka kahe- või kaheksasilbilise rühma algussilpi intoneeritakse kõrgemalt ja järgnevaid (järgnevat) madalamalt. Ingrid Rüütli poolt välja toodud into- neerimistüüpide järgi on tegemist hüüdelise intoneerimisega. 26 Laulu lõpetab sageli teistmoodi intonatsiooniga fraas, nagu lastelauludele ja loitsudele omane.

L.2. Teise rühma esitusi võib liigitada retsitatiivseks intoneerimiseks. 27 Rühma moo- dustavad vahelduva rütmi ja intonatsiooniga loitsulugemised Anna Lindverelt ja lühike ahellaululaadne „Palju“ Leida Laasmalt, mida olevat „untide kõhta loetud“ (199).

Üherealisi refräänita viise on jäädvustatud kaheksalt eri esitajalt, kes on nendega laulnud 35 erinevat laulu.28 Suur osa noodistusi on pärit 1905. aastast, aga üherealisi viise on esitanud ka kaks 20. sajandi keskpaiga laulikut, Anna Lindvere ja Sohvi Sepp.

24 Vt H. Tampere, Eesti rahvalaule viisidega I, lk 12–13, Ingrid Rüütel, Estonian folk music layers in the context of ethnic relations. – Folklore, Vol. 6, 1998, http://www.folklore. ee/folklore/vol6/ruutel.htm [3.09.2013]; Ingrid Rüütel, Eesti vanemad rahvaviisid etniliste suhete kontekstis. – Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi. Tallinn 2010, lk 281–308. 25 Vrd Ingrid Rüütel, Mustjala regiviiside tüpoloogia. Tallinn 1980. 26 Ingrid Rüütel, Varafolkloorsetelt vokaalžanridelt lauluni (I). – Mäetagused nr 8, 1998, lk 80–95, http://www.folklore.ee/tagused/nr8/ing.htm [3.09.2013]. 27 Samas. 28 Nende seas on 1905. a jäädvustused, kus osa laulutekstide puhul on ainult viidatud, millise viisiga neid lauldi. Kuna hilisemal ajal on samu laule korduvalt salvestatud, on eri esitusi kokku 43.

119 Viisid on liigitatud eesti üherealiste regiviiside tüübimudelite järgi, mis on selgunud Ingrid Rüütli ja Koit Haugase välja töötatud unikaalsel arvutianalüüsi meetodil. 29 Siinses liigituses ei erine viisid tüübimudelist, millega nad on seotud, rohkem kui kahes posit- sioonis. Kui viis sobitus kahe erineva tüübimudeliga, on valitud mudel, millega seostub rohkem Kodavere viise.

1.1. tüübi mudeliks on III 30,30 mis on tuntud peamiselt Virumaal ja Kodaveres ning Lääne-Eestis ja saartel. Viisitüüp kuulub kõneintonatsioonile lähedaste, kõigi laululiiki- dega sobivate tüüpide hulka.31 Kodaveres on viisi nimetatud vede-, heina- ja looviisiks (vt eespool) ja sellega on kuus esitajat laulnud töö- ja pulmalaule, jutustavaid ja lüürilisi laule – viimaseid võidi kasutada ka töölaulu funktsioonis. Viisi rütmiskeemis vahelduvad lühike ja pikk noot (rütmiskeem 2). Lühike-pikk-rütm kuulub üldisemalt liikumisega seotud hälli- ja kiigelaulude juurde, ent just Kodaveres, Virumaal ja Kihnus on sellega lauldud mitut liiki laule. 32 Meloodiale on tunnuslik alustamine kahe laskuva noodipaariga (samasugune on üldtuntud Kihnu hällilauluviis). Esimene pikk noot on mitmel esitajal jagatud kaheks lühemaks noodiks, et sujuvalt tõusta kolmanda positsiooni kõrgemale noodile. Silbijaotusi on ka mujal. Paari 1.1 tüüpi paigutatud viisi peaks üleskirjutuse põhjal tõlgendama kaherealiseks, sest neis on esimese viisirea lõpus tõusev ülemineku- heli (kas 8. positsioonis või 8. positsiooni silbijaotuses – 552, 698, 750). Ühel juhul (750) on üleskirjutaja märkinud, et üleminekuheli pole kasutatud süstemaatiliselt.33 Ka Anna Lindvere, kellelt siinse viisiga on salvestatud mitu terviklikku esitust, kasutab neis üleminekuheli ainult kohati (nt 857, 890, 1016). Kui kujutleda laulmist eeslaulja ja koo- riga, siis võiks oletada, et üleminekuheli kasutasid need, kes edasi laulsid – vahepealne heli aitas liikuda järgmise viisirea algusnoodile.34 Anna Lindverel ja Sohvi Sepal tuleb realõppudes juhuslikult ette ka laskumist subkvarti. 1.1 erandid: 1.1E1.* Sohvi Tammingu lüüriliste laulude viisi teeb omapäraseks neljas aste 5. posit- sioonis. 1.1E2.* Sohvi Sepa poolt samal esituskorral järjest esitatud lauluvariantide esimeses pooles korduvad kvardilt ja varianditi ka kvindilt laskuvad noodipaarid. Viisi-

29 Ingrid Rüütel, Eesti regivärsiliste laulude muusikaline tüpoloogia. – Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi. Tallinn 2010, lk 344–356. 30 32432000, tähtnimedega hach aggg . 31 I. Rüütel, Eesti regivärsiliste laulude muusikaline tüpoloogia, lk 353–354. 32 I. Rüütel, Põhja-Tartumaa töö- ja tavandilaulude muusikalised iseärasused, lk 38. 33 Vt ka I. Rüütel, Põhja-Tartumaa töö- ja tavandilaulude muusikalised iseärasused, lk 38, 43. 34 Näiteks kasutatakse üleminekuheli niimoodi Kuusalu kiigelaulus, mida on salvestatud kahekesi laulduna (ERA, Pl 82 B1). Sama võte on tüüpiline Ingerimaa kooriesitustes. Kui kooslaulmise traditsioon kaob, on sellistel viisidel potentsiaal kujuneda kaherealisteks – viisi üksi esitades kasutatakse üleminekuheli siis, kui laulmist jätkatakse, st esimese rea lõpus. Teise rea lõpus üleminekuheli ei ole, sest laulja teeb hingamispausi.

120 kuju näib olevat inspireeritud 1.1 tüübi viisist, aga ühtlasi seostub ka laulja 1.2 tüüpi kuuluva mardilauluviisiga (247). 1.1E3* on Miina Tilli 3-osalises taktimõõdus poolvärsikordusega viis, mille meloodia- joonis on lähedane III 30 tüübimudelile.

1.2 tüübi mudeliks on III 35 üherealiste regiviiside tüpoloogias, viisitüüp on ida- eestiline, levinud peamiselt Virumaal ja Kodaveres. 35 Tüüpi kuuluvaid viise on kolme kalendri- ja ühe töölauluga esitanud Krõõt Anask, Mari Poks ja Sohvi Sepp. Sohvi Sepp on kasutanud lühike-pikk-rütmi, teised võrdsete vältustega rütmi (2. ja 1. rütmiskeem).

Üherealised refrääniga viisid on liigitatud kõigepealt refrääni järgi – aluseks on refrääni üldistatud meloodialiikumine. Ehkki refrään on põhiviisist suhteliselt sõltumatu – sama põhiviisiga on lauldud eri refrääne ja vastupidi –, ei olnud materjal nii ulatuslik, et tüpoloogias oleks pidanud refräänid ja põhiviisid eraldama. Lähedastele põhiviisidele, mis refrääni põhjal kuuluvad eri rühmadesse, on viidatud. Muus osas ei erine tüpoloogia oluliselt varasematest Kodavere/Põhja-Tartumaa 1-realiste refrääniga viiside liigitustest. 36

1R.1 tüüpi kuuluvaid viise ühendab tertsilt tugihelisse laskuv kahesõnaline refrään, mis pikkuselt on võrdne ühe viisireaga. Edasine jaotus lähtub põhiviisi heliulatusest, meloodiajoonisest ja kõrgeima heli asukohast. Siia rühma kuuluvad kõik refrääniga pulmalauluviisid (refräänsõna kaske, kaske ~ kaasike, kaanike ), töölauludest lõikus- laul õegake, lõegake- ja karjaselaul üles, üles-refrääniga,37 kalendrilaulud märtisanti ~ santimärti- ja liugu--refrääniga, muinasjutulaul refrääniga kukku, kukku. Helireas varieerub peamiselt kolmas aste, mažoorse tertsiga on enamus pulmalaule (6 varianti 7st) ja üks mardilauludest. 1R.1.1 alatüübi moodustavad Sohvi Sepa, Ann Kõivu ja Miina Tilli viisid. Tertsiula- tusega põhiviisid algavad tõusva meloodiakäiguga, nende kokkulangevaks kulminatsioonipunktiks on 5. positsioon. Sarnased viisid on tuntud kogu

35 Mudel 33202000, tähtnimedega hhag aggg . Kahele viisile neljast – 247, 383 – on sama lähedane idaeestiline III 3 mudel (32320000 ehk haha gggg , I. Rüütel, Eesti regivärsiliste laulude muusikaline tüpoloogia, lk 353). III 3 mudeliga sobitub hästi ka 1.1 tüüpi liigitatud tertsiulatusega viis 750). 36 Sirle Lorvi, Kodavere regiviisid. Bakalaureusetöö Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis. Tartu 2000; Sirle Lorvi, Kodavere üherealiste refrääniliste regiviiside tüübid. – Maa- alused. Pro folkloristica 7. Tartu 2000, lk 33–43; I. Rüütel, Põhja-Tartumaa töö-ja tavandilaulude muusikalised iseärasused, lk 39. 37 Seda refrääni on kasutanud Leena Töövahe (345), teistest mõnevõrra erineva refrääni teine pool algab teiselt astmelt, rütmitüüp on B.

121 Lõuna-Eesti refrääniga lauludes, põhiviis on lähedane Põhja-Eesti üherea- listele refräänita viisidele.38 1R.1.2–1R.1.4 alatüübi viiside kulminatsioon on neljandal astmel, vastavalt 5.–3. positsioonis. 1R.1.4. Kavastu valla Mari Poksi ja Kadri Katsani pulmalau- lude põhiviis sarnaneb nende lauldud 1R.3 tüüpi põhiviisiga (v.a algus- ja lõpunoot ning helirida). Nii 1R1.2. kui 4. tüübi põhiviisile leidub paralleele Põhja-Viljandimaal, viimasele ka Võrumaal.39 1R.1.5.* Anna Viljuse mardilaul sarnaneb kvindiulatusega refrääniviisidega. 40

1R.2 tüübis langevad kokku põhiviis ja refrään, rütm erineb teistest refrääniviisidest. Esitajateks on Mari Poks, Kadri Katsan ja Kadri Kriisa, kes selle viisiga on esitanud karjaselaule ja samamoodi looduskeskkonnas, marjule minnes lauldud laulu.41 Refrään elle, elle, leelo, leelo viitab vanadele balti-slaavi lel-tüvelistele refräänidele, mis seos- tuvad Eestis karjaselaulude ja -helletuste, Setomaal lõikuslauludega; rütmi kohtab Eesti idaosast Ingerimaani.42

1R.3 tüübi põhitunnuseks on kvardilt läbi kolmanda astme peatugihelisse laskuv ref- rään (c-b-g), esitajad Mari Poks ja Kadri Katsan. Refräänide struktuur on mitmekesine: ühekordne viisirea pikkune laskumine (lõikuslaulu refrään lõpele, lõõrile; kiigelaulu kii- gele 43 ), viisirea pikkune refrään kordusega ( kiigele, kiigele ; talgulaulu õdagole, õdagole ); kolmeosaline struktuur (karjaselaulu üles, üles, üles ; mängulaulu juune kuldse väräve ) ja karjaselaulu kahe viisirea pikkune oie leelo, ot tebe leelo-lee. Põhiviis sarnaneb samade laulikute 1R.1.4. alatüübi põhiviisiga. 1R.3. tüübi refrään on samas sarnane Mari Poksi laule koondava N.1 tüübi alusvormeliga. Mõlema naise üles-refrääniga karjaseviisis on

38 Ingrid Rüütel (И. Рюйтель), Типология, структура и развитие эстонских однострочных свадебных напевов. – Музыка в обрядах и трудовой деятельности финно-угров. Сост. И. Рюйтель. Таллин 1986, lk 184; I. Rüütel, Põhja-Tartumaa töö- ja tavandilaulude muusikalised iseärasused, lk 40; I. Rüütel, Eesti vanemad rahvaviisid etniliste suhete kontekstis, lk 291; Eesti regivärsiliste laulude muusikaline tüpoloogia, lk 352 (tüüp I: 1). 39 I. Rüütel, Põhja-Tartumaa töö-ja tavandilaulude muusikalised iseärasused, lk 40. 40 Samas, lk 42. 41 Rahvapärase laululiigi määratlemisel on olulised just viis ja refrään, siin tüübis on Kadri Katsan karjaselaulu motiivile liitnud lüürilise „Neiu linna“ (348), Mari Poks on laulnud poiste pilkamise laulu (765, teine samale tekstile väljapakutud karjaselaulurefrääniga viis kuulub tüüpi 1R.3). Võib kujutleda, et ka Kadri Kriisa õpetuslaulu „Ära võta leske!“ võidi laulda mõnele poisile karjas või sarnases keskkonnas (747). 42 I. Rüütel, Põhja-Tartumaa töö-ja tavandilaulude muusikalised iseärasused, lk 42; Ingrid Rüütel, „Ei saa tõusta Toonelasta...“ (Rahvalaul ja -muusika 20. sajandi alguses.) – Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koost., toim. Ingrid Rüütel. Tallinn 1992, lk 222; I. Rüütel, Eesti vanemad rahvaviisid etniliste suhete kontekstis, lk 293. 43 Mulgimaa tüüpiline kiigelaulurefrään (Herbert Tampere, Eesti rahvalaule viisidega II. Tallinn 1960, lk 35). 122 koguja August Liiv märkinud neljanda astme veerandtooni võrra kõrgemaks ja viidanud sokusarve helireale.

1R.4.* Mari Poksi lauldud „karjalaste vastastikuse teotamise laulu“ viisis kordub esimene värsipool, elle-leelo-sõnadest kombineeritud refrään kordab põhiviisi.

1R.5.* Leena Töövahe pulmalauluviis on teistest üherealistest refrääniga viisidest tunduvalt suurema heliulatuse ja uuemaaegse refrääniga.

Kaherealised refräänita viisid on siinses süsteemis paigutatud 28 erinevasse viisitüü- pi, enamus on ühe lauliku tüübid. Tüpologiseerimisel on lähtepunktiks ühtse tugisüsteemi põhimõte – samasse tüüpi kuuluvad viisid, kus on piisavalt palju kokkulangevaid noote. 44 Tavapäraselt on Kodaveres kaherealiste viisidega lauldud enamasti lüürilisi ja jutus- tavaid laule. Töö- ja tavandilaule on kaherealiste viisidega lauldud tunduvalt vähem kui üherealiste viisidega. Siin rühmas kohtab lühike-pikk-rütmiga viise, mis on lähedased

üherealistele viisidele (vormiga AA 1) – kaherealistes viisides võib nende helirida olla juba ka viieastmeline. Võrdpikkadest rütmiüksustest koosnevate viiside helirida ulatub tertsist septimini, domineerivad kvindi–seksti ulatusega viisid, nagu kaherealisele vii- sikihistusele omane.

2.1* tüüpi kuuluvad tertsi–kvardi ulatusega, võrdpikkadest vältustest rütmiga vii- sid – esitaja Sohvi Tamming on lüürilistes lauludes samale esimesele viisireale liitnud eriilmelised teised viisiread. Esimene viisirida langeb kokku 1R.1.1. tüübi põhiviisiga. Juhan Prinkveldi viisi (2.1E*) algusmotiivis ja teises viisireas on kokkulangevusi Sohvi Tammingu viisidega.

2.2* tüübi moodustavad kaks üleskirjutust Krõõt Anaskilt. Laulik on „Viru sepa“ sõna dega esitatud viisi nimetanud heinaviisiks .45 Tüüp on lähedane üherealistele viisidele

AA 1 vormi ja iseloomuliku lühike-pikk rütmiga. Tüübi variantide heliread erinevad, ühes

44 Vrd I. Rüütel, Mustjala regiviiside tüpoloogia, lk 8. Arvesse on võetud kokkulangevusi viisi kolmes esimeses neljanoodilises taktmotiivis, sest kaherealiste viiside viimased motiivid on enamasti lõpetava iseloomuga ja põhinevad suuresti tugiheli kordusele. Samasse tüüpi paigutatud viisides langeb kolmes esimeses taktmotiivis kokku vähemalt 8 nooti ja viiside heliulatus ei erine rohkem kui sekundi võrra. Mitmest lähedasest viisist moodustavad tüübi need, millel on kõige rohkem ühiseid noote. Kui ühiseid noote on võrdselt, on kaalukam lähedus esimeses viisireas. Tüübi eranditeks on need viisid, millel on kolmes esimeses motiivis vähemalt 8 kokkulangevat nooti ühega tüüpi moodustavatest viisidest. 45 Laulutekstide osas on Karl Luud teise sama viisiga esitatud „Tütarde tapja“ teksti juurde märkinud „Lõikuse laul“ – on võimalik, et seda lauldi lõikuse ajal, aga samas on Peeter Penna kirjapanekutes järgmine lõikuslaulu sõnadega viis, mis Luual üldse puudub (1512), nii et märkus võis ka vale laulu juurde sattuda.

123 on viimaseks noodiks subheli, mis üleskirjutuse järgi asub peatugihelist seksti võrra madalamal.46

2.3 tüüpi kuuluvad lüüriliste laulude eri rütmiga viisid, millele on tunnuslikud neljan- dalt astmelt laskuvad taktmotiivid. Tüübi erandiks (2.3E*) on madalama algusmotiiviga Miili Martinjärve pulmalauluviis.

2.4.* Leena Töövahe lühike-pikk-rütmiga viis sarnaneb 2.3 tüübi viisidega. Iseloomu- likuks tunnuseks on hüppega tõus silbijaotustes (kulminatsioonihelisse tõusvat silbijaotust kohtab ka 2.3 tüübis (551) ja 2.8* tüübis).

2.5 tüübi Sohvi Sepa lüüriliste laulude viis langeb kokku Mihkel Lüdigi tuntud rah- valauluseadega, mis varsti pärast ilmumist jõudis koolilaulikutesse ja üldlauldavasse koorirepertuaari (Kiige laul: Veli hella vellekene ...). 47 See ei tähenda siiski, et Sohvi Sepp on viisi kindlasti koorilauluseadest laenanud, sest seda on Lõuna-Eestis mujalgi tuntud. Väga sarnane viis on kirja pandud Sohvi Sepa koduküla Torila naiselt, Kolga-Jaanist pärit Ann Peebult.48 Teine siia tüüpi kuuluv viis pärineb Sohvi Tammingult. 2.5E.* Ello Katti lüüriliste ja jutustava laulu viis on kahe neljandalt astmelt laskuva motiiviga lähedane ka 2.3 tüübile.

2.6. tüübi sekventsile põhineva viisiga on Sohvi Tamming lisaks lüürilistele lauludele esitanud ka pulmalaulu.

2.7* on Leida Laasma rõhulise värsimõõduga lastelaul, mis põhineb lastelauludele iseloomuliku laskuva motiivi kordusel.49

2.8.* Krõõt Anaskilt üles kirjutatud lõikuslauluviis on olemuselt lähedane üherealistele viisidele – kahes viisireas erineb ainult neljanda positsiooni silbijaotusenoot, ent erinevus mõjub siiski olulisena, kuna esimeses viisireas on selles positsioonis viies aste, kulmi- natsiooniheli. Üherealise kihiga ühendab viisi ka lühike-pikk-rütm. Meloodialiikumine sarnaneb 1R.1.3 alatüübi põhiviisiga, kokkulangevusi on 2.1 tüübiga.

2.9* on Rosalie Targalt jäädvustatud viis, millega ta on laulnud kõiki oma lüürilisi ja jutustavaid regilaule. Lühike-pikk-rütmi on Rosalie Tark laulnud „pehmelt“, kohati võib seda tõlgendada ka väikeste lühenduste-pikendustega võrdsete vältustega rütmina. Lauludes eristuvad kaks viisirida, kus 7. positsioonis on kas viies või teine aste. Selles

46 Kohatist (mitte läbivat) laskumist subkvarti rea lõpus võib kohata näiteks Anna Lindvere ja Sohvi Sepa 1.1 tüübi samarütmilistes viisides. Krõõt Anask võis seda stiilivõtet järjekindlamalt kasutada – seejuures pole võimatu, et tavaliselt üsna ebamääraselt intoneeritud madal noot oli temalgi kõrgem. 47 Mihkel Lüdig, 12 laulu segakoorile. Tallinn [1922]. 48 EÜS II 294 (100), erineb helirida. 49 vrd L.1 ja I. Rüütel, Varafolkloorsetelt vokaalžanridelt lauluni.

124 viisireas, kus 7. positsioonis on teine aste, on 2.–3. positsioonis lisaks madalamatele nootidele võimalikud veel neljas (silbijaotuses ka kolmas) ja viies aste. Laulude hulgas on ainult paar esitust, kus kahe erineva viisirea vaheldus on järjekindel, enamasti näivad kombinatsioonid olevat juhuslikud.

2.10.* tüübi moodustavad kaks Saamuel Mesipuu teomehelaulu varianti, mille erinevus võib tulla sellest, et üks on salvestatud, teine lühike välitöönoodistus. Helisalvestatud esi- tus varieerub üsna palju, kuni esimese motiivi väljavahetamiseni laulu lõpus. Huvitav on rütm, kus üsna järjekindlalt on pikendatud neljanoodiliste gruppide kolmas noot. Rosalie Targa viisiga seostuvad viiendalt astmelt laskuvad hüppelised motiivid (hüppelisust on peetud meestelaulude tunnuseks ja ka Rosalie Targa kohta on teada, et ta õppis laulud oma isalt, vt lk 105 – viimane omakorda küll naislaulikult).

2.11* tüübis on viis esitust Anna Lindverelt – mardilaul, orjuslaulud ja „Eide kiidu- tütar“, kus üks värss kordub refräänina, nii nagu tema „Imede“ lauluski (tüüp N.4*). Kui lühike-pikk-rütmis muutis laulik murtud värssi esitades vältusi, siis siinne võrdsete vältustega rütm enamasti ei muutu (pikeneda võib viisirea viimane noot). Küll aga muutub sõltuvalt sõnarõhu asukohast meloodiajoonis.

2.12*–2.28* tüübid on kõik kvindi- ja suurema heliulatusega, enamasti võrdsete väl- tustega rütmiga ühe lauliku viisid. Valdavalt on nendega lauldud lüürilisi laule, ent teiste hulgas on ka sõnnikuveotalgu- ja karjaselaul (2.13*), mardilaul ja karjaselaul (2.22*) ning lühike-pikk-rütmiga pulmalaul (2.25*).

Kaherealiste refrääniga viiside refräänid seostuvad osalt üherealiste refrääniviisidega, osalt viitavad uuemale traditsioonile.

2R.1. Ann Kõivu ja Mari Poksi viisis on lühike, karjaselaululik refrään lee-lee teise viisirea lõpus. Laulmisolukordadena on Ann Kõiv nimetanud mõisatöölt tulekut, aga ka talguid ja heinategu.

2R.2* on Krõõt Anaski sekstiulatusega õitsilauluviis, mida ta esitab pulmalauluref- rääniga kaske, ka(a)nike.

2R.3* esitaja on Mari Poks, kelle orjuslaulu refrääniks on uuem vere-vere-kompaliia, mis ilmselt jõudis eesti rahvalauludesse prantsuskeelsest hüüdest vive la compagnie.50

50 ’Elagu kompanii’ – Herbert Tampere, Eesti rahvaviiside antoloogia. Anthologia cantuum popularium Estonorum I. Eesti Akadeemilise Helikunstnikkude Seltsi Toimetused I. Tallinn 1935, lk 41.

125 2R.4 on populaarse siirdevormilise laulu „Tilluke teopoiss“ spetsiaalviis, levinud pea miselt Tartu- ja Võrumaal. 51

Pikemad refräänita viisid

Siia rühma kuuluvad 2-realisest pikemad refräänita viisid. N.1 tüüpi liidetud viiside enamik pärineb Mari Poksilt, üks lastelauluvariant on salves- tatud Ida Rosalie Jõgilt. Need viisid põhinevad neljandalt astmelt peatugihelile laskuva ja (Mari Poksil) peatugihelilt tagasi tertsi liikuva vormeli kordusel. Vormel on lähedane Mari Poksi ja Kadri Katsani üherealiste viiside refräänidele (1R.3).52 Mari Poksi laulu- des järgneb viisireapikkuse vormeli kordustele tavaliselt lõpetava iseloomuga viisirida. Enamus tüüpi kuuluvatest lauludest on rõhulises värsimõõdus. Siia on liidetud ka kaks samal muusikalisel materjalil põhinevat siirdevormilist mängulaulu. N.2* on Liisa Kasti esitatud ahellaulu „Kits karja“ neljarealine viis.53 N.3* viisiga on Leena Töövahe laulnud pika orjuslauluteksti. Kirjapanekust ei selgu täpsemalt, kuidas ta teksti neljarealise viisiga sobitas – võimalik, et kordas värsipaari. N.4.* Anna Lindvere on muutnud pilkelaulu „Imed“ tunnusvärsi Oi imeta, või imeta ... refrääniks, mis raamib laulu ja kordub (kas korra või kaks) kõigi värsipaaride järel. Sama võtet on ta kasutanud laulus „Eide kiidutütar“ (626, tüüp 2.11*). N.5.* Mari Poksi 1905. a esitatud lastelaul on tuntuks saanud Riho Pätsi väljaannetest. 54 N.6* on Anna Lindvere „Öösel üksi“ siirdevormilise versiooni viis, mille struktuur – nelja osaline kordustega vorm ja poole kiiremate nootidega teine pool – viitab slaavi mõjule.

51 Vt Ingrid Rüütel, Eesti rahvalaulu „Tilluke teopoiss“ viisi trükiversioonidest. – Paar sammu- kest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed. Uurimusi ja materjale 3. Tartu 1964, lk 258–285; Ingrid Rüütel, Eesti uuema rahvalaulu kujunemine. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2012, lk 426–427. 52 Laskuvale kvardile tuginevad näiteks ka Mulgimaa helletused (Anu Vissel (А. Виссел), Эстонские пастушеские песни (виды, региональные и музыкальные особенности). – Музы- ка в обрядах и трудовой деятельности финно-угров. Сост. И. Рюйтель. Таллин 1986, lk 110–111). Teisalt meenutab g-b-c helirida Eestis hästi tuntud Lääne-Euroopa laste- ja mängu- laulu viiside vormelit (nt I. Rüütel, Eesti uuema rahvalaulu kujunemine, lk 470). Lastelauluga seostub ka rõhuline värsimõõt, kus värsijala võib täita üks silp (Arvo Krikmann, Mari Sarv, Eesti lepatriinusõnade levikust ja rütmikast. – Kes kõlbab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall Hiiemäele. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 25. Tartu 2008, lk 227. 53 Viis meenutab Aleksander Thomsoni populaarset koorilaulu „Laulge, poisid, laulge, peiud“ (Karl August Hermann, Eesti rahvalaulud segakoorile. Esimene vihk. Eesti Kirjameeste Seltsi toimetused 89. Tartu 1890). 54 Riho Päts, Lõbusaid eesti rahvalaule noortele I. [Tallinn] 1932; Riho Päts, Lemmiklaulik III. Algkooli III klassi lauluvara. Tallinn 1936. 126 N.7. Üle Eesti populaarse siirdevormilise, spetsiaalviisiga laulu „Joodikul mehel“ esitajateks on Miina Leegu ja Anna Viljus. 55 N.8* tüüpi on koondatud Sohvi Sepa improvisatsioonilised viisid, mis sisaldavad väga mitmesugust meloodilist ainest ja osalt on esitatud poolkõneldes. Ka täpselt sama teksti järjestikuste esituste jäädvustused erinevad üksteisest märgatavalt, ehkki tekst ja viisi põhi struktuur korduvad (295, 296). Üks pulmalaulu „Pane see tütar minule“ viisidest (726) on iseloomulikus lühike-pikk-rütmis ja ka viisikujundus lähtub Kodavere põhilisest üherealisest viisist (tüüp 1.1).56 Kokkuvõttes näitavad Kodavere arvukad regilaulu-, lastelaulu- ja loitsujäädvustused (167 välitöönoodistust ja helisalvestust, lisaks 46 laulu sõnad, mille juures on viide viisile), et kihelkond oli veel 20. sajandi alguses rikas vanemate viiside poolest. Siinse viisitraditsiooni võluv mitmekesisus tuleb kõige selgemini esile kodaverelase August Liivi 1905. a viisikogus. Selle valgusel on tõsiselt kahju, et Kodaverre ei jõutud fonograafi ga enne 1937. a. 1937.–1955. a tehtud helisalvestused annavad siiski hea võimaluse süve- neda mõne 20. sajandi keskpaiga lauliku esitusstiili omapärasse. Kahe jäädvustusteko- gumi kõrvutamine omakorda aitab luua ettekujutust kunagisest elavast kogukondlikust esitus traditsioonist. Kodavere viisivaramus on esindatud kõik regiviisikihistused vanimast uuemani, aga lisaks sellele on siinse viisitraditsiooni mitmekesisusel ka teine põhjus – kihelkonna paik nemine põhja–lõuna kultuuripiiril. Lõunaeestilised refrääniga viisid on olnud kesk sel kohal kihelkonna lõunaosas, Kavastu ümbruses. Refrääniga viise on lauldud ka põhja pool, ent sealne algne ja põhiline traditsioon oli põhjaeestiline: refräänita, kitsa heliula- tusega, Virumaal ja mujalgi tuntud lühike-pikk-rütmiga viisid. Nii refrääniga kui refräänita kitsa (tavaliselt kvardi) ulatusega viisid, millel on selged piirkondlikud tunnu sed, kuu- luvad regi viiside vanimasse kihistusse. Sedalaadi viisidega lauldi Kodaveres ena mikku tööde ja rituaalide juurde kuuluvaid laule, aga ka muud repertuaari. Ligi pool kihel konna regi viisi jäädvustustest kuulub just sellesse rühma, andes tunnistust vanema traditsiooni pikast püsimisest. Kitsa heliulatusega viiside kõrval moodustavad teise suure rühma kvindi- või suurema ulatusega ja ühepikkuste vältustega rütmiga kaherealised viisid. Viimaseid on Kodaveres, nii nagu Eesti traditsioonis üldiselt, rohkem kasutatud selliste laulude esitamiseks, mis polnud seotud töö või kombetäitmisega. Väiksem osa viisidest kuulub regilaulu äärealadele. Huvitavaid ühendusjooni 19.–20. sa jandi muusika ja regilaulukultuuri vahel leiab ulatuslikuma vor miga viisidest, samuti Sohvi Sepa improvisatsioonidest. Kõne ja laulu vahelisele piirialale kuuluvad loitsude ja lastelaulude lugemised, mida võidi üsna sarnaselt esitada juba enne regilaulu kujunemist.

55 I. Rüütel, Eesti uuema rahvalaulu kujunemine, lk 430–431. 56 Sama laulu ühtlasema struktuuri ja vähem muutliku meloodiakujundusega variandid Sohvi Sepalt on paigutatud 1.1 tüübi erandite hulka (1.1E2*: 724, 725). 127 128 LÜROEEPILISED LAULUD

129 130 MÜÜTILISED LAULUD

1. SUUR HÄRG

1. 1

Suur härg + Kass kaevus

Minul oli härjakene: Mina kassi taga aama, tuhat sülda turi laia, kassi jooksis kaevupõhja. sada sülda sarved pitkad. Mina külast köisi otsma. Tapin ära härjakese. 15 Külast sain ma kümme köisi, 5 Verd sain Venemaa vene täie, kubjalt saien kuusi köisi, rasva Rootsi täie, enel oli viisi köisi. liha sain üks liuatäis. Sain mina kassi karvust kinni, Valasin ma verevorste, löien kassi vasta seina. panin külma keldripõhja. 20 Hiired naersid nuka alta: 10 Tuli kassi keerusilma, “Isandad ka hukatakse, sõie mino verevorste. emandad ka tapetakse!”

See laul on 40 aasta eest Pealtskivi külas Alatskivi vallas lauldud.

H I 4, 705 (1) < Alatskivi – A. Thomson (1876). Kk: 20. nukaalta. Trükitud: ERl I, lk 368, Ta 1 (lt 10, Soome härg).

131 2. KULDNAINE

2 1. Kuldnaine + Tõbine naine

Lemming-poega, poisikene

Lemming-poega, poisikene, kalmust kõsima emändäd. tõotas naeseta elädä, Sai ta Tuonest tuonud naese, abivaimuta vanata, kalmust kõsinud emändä, 5 ära kuolta kõsimata – 30 läks ta naesega magama, es sua naeseta elädä, abikuasaga uaga aama. abivaimuta vanata. Mes õli külge naese puule, Tegi kullasta emändä, see õli külge suojakene; hõbedasta mualta vaimu.* mes külge ligi linada, 10 Läks ta kullaga magama, 35 see õli külge külmada ... hõbedaga huagamaie. – – – – – Mes õli külge kulla puule, Veien ellä einämuale, see õli külge külmäkene; veien kulla kuari piäle. mes külge ligi linada, Ajas kuari, ajas kaksi, 15 see õli külge suojakene. hakas kolmandat ajama – Kõik õlid kulla küljed külmäd, 40 hakas põlvista põdema, hõbeda jalad jahedad! labajalast langemaie, Kiänd ta külje – leis külmä, seeremarjusta magama. ae jala – leis jaheda ... Viisin siis Harju arsti juure, – – – – – kullakiälilä kõneli, 45 kullahelilä helisi ... 20 Lemming-poega, poisikene, tõotas naeseta elädä, Arst annud rohud. abivaimuta vanata, ärä kuolta kõsimata – Ei mu tuudud Tuone’esta, es sua naeseta elädä, emäle imuruasta – 25 abivaimuta vanata. minu tuudi tohterista, Läks ta Tuonest naista tuuma, panti muale palberista.

Siis saanud „emänd“ terveks.

H III 10, 431/3 (1) < Kokora v, Savastvere k – C. Hermann < Kadri Kuusik (u 1880, saadetud 1889). Kk: 42. seeremarjust ta. *Arv.: õbedasta valas vaimu. Trükitud: ERl I, lk 103, Ta 6 (lt 3, Kuldnaine).

132 3. VENNA OTSIJA

1. 3

Venna otsija + Heinast hobune + Venna sõjalugu

Mul õli kõlmi veljekest: vene suapad jalana, pitka suadin pihlikille, vene sukad suabassenna!“ madaliku maasikille, Läksin velje akenasse: lühikese lillikille. „Tule välja, veljekene, 5 Pitk tuli kodu pihlikilta, 40 tule välja, tunne velje!“ madalik tuli maasikilta, Veli tuli akenasse: lühikest ei lillikilta. „Ei õle see minu velje, Siis läksin isa palvi’illa: see vene mehe velje: „Anna mulle hiä hobesta, vene miis, vene hobune, 10 ma lään velje õtsimaie!“ 45 vene kübar tal piäna, Isa es anna hobesta. vene mantel muani seljan, Siis läksin velje akenassa: vene suapad jalana, „Anna mulle hobesta, vene sukad suabassenna!“ ma lään velje õtsimaie!“ Hobu hirnus – ilma kärkis, 15 Veli es anna hobesta. 50 ratsu liikus – taevas läikis. Läksin ema palvi’illa: Nüüd läks ema akenasse. „Anna mulle hiä hobesta, Ema tuli akenasse: ma lään velje õtsimaie!“ „Ei õle sii minu poega, Ema es anna hobesta. sii one vene mehe poega: 20 Tuulest tegin ma hobuse, 55 vene miis, vene hobune, kasteheenast kiänin kabjad, vene kübar tal piäna, õlekõrrest tegin kõrvad, vene mantel muani seljan, pilliruust ma pistin silmad. vene suapad jalana, Siis läksin velje õtsimaie. vene sukad suabassenna, 25 Hobu hirnus – ilma kärkis, 60 vene kindad käena, ratsu liikus – taevas läikis. vene kiri kinnastessa!“ Läksin isa akenassa: Siis läks sõsara akenasse: „Tule välja, isakene, „Tule välja, sõsarakene!“ tule välja, tunne poega!“ Sõsar tuli, tundis velje: 30 Isa tuli akenasse: 65 „Sii one aga minu velje, „Ei õle sii minu poega, ei õle vene mehe velje: sii one vene mehe poega: õma miis, õma hobune, vene miis, vene hobune, õma kübar tal piäna, vene kübar tal piäna, õma mantel muani seljan, 35 vene mantel muani seljan, 70 õmad suapad jalana,

133 õmad sukad suabassenna, läbi külma kütin saana. õmad kindad käena, Nüüd veien velje vistelema, õma kiri kinnastenna!“ ise juure õmbelema. Läbi tuesu tõien tulda, „Vihu, vihu, veljekene, 75 läbi vihma vedin vetta, 80 saanu, saanu, saksakene!“

H II 4, 551/4 (19) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

4. SUUR TAMM

4 1.

Kaks vaeslast + Suur tamm + Neiulinn

Meie kaksi vaestalasta, 25 Kiänan ümber, ütlen jälle, istuma ja itkema, sõnad tõeseti kõnelen: mõlemil rätikud käena, teeme saana suare piäle, tõene pühib tõese silmi, saana suare õkste piäle 5 tõene tõese piä silitseb. prügisista, prägisista, Tuleb tuul ja annab armu, 30 pilliruu pinnussista, tõõseb päävä, piä silitseb – hari angerjakalasta, ühest tunnist tuule armu, riästasvihud riäbisista, ühe pääva piä silitseb. põrmandud punakivista, 10 Viskame vitsad virtsikuje, lagi laiusta rahasta. kannilavvad kaasikuje – 35 Müüda kääsid müügimehed, vitsast kasvis virtsametsa, kaadu kääsid kaabapoosid, kannilavvast kasemetsa, siäl niid suured seesatasid, suured suared, laiad tammed, mõelesid,* mõtelesid: 15 laiad tammed, laus õksad. „Kas one linna vai one lippu, Tuleb aga viisi Viru meesi, 40 vai one Suome suolaturgu, tuleb aga kuusi Kura meesi vai one keeseri keriku? laia tamme raidumaie, Sinna viidi viinavuorid, suurta suarta suagimaie, sinna tuudi tubakutrullid.“ 20 viisi kervesta käena, Mina kuulin, kostsin vasta: seitse suagida õlana. 45 „Ei õle linna ega lippu, Õksest saied sakste tuolid, ega Suome suolaturgu – keske’elt said kirnukesed, see one sandi saanakene, vahelt said viinavuadikesed. vaestelaste varjukene.“

H II 4, 537/9 (7) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). *Käsikirjas, võimalik, et mõtlema poeetiline paralleel. 134 5. KOLM KOTKAST

1. 5

Kolm kotkast + Neiu linn

Virus õli palju mägisida, 10 kõlmas Jumala kukke. mäed täisi männisida, Üidis ülgijas meresta, männid täisi käbisida, laalis luike taeva alta, õksad täisi oravida, kõõrutas Jumala kukke: 5 ladvad luanelindusida, „Välja, välja, nuored mehed, pesad õlid täisi kotkasida. 15 välja kaupa ostema – Kotkal kõlmi pojakesta: tüterid sinikivida, üks õli ülgijas merela, naesed tanunarmaida, tõine luike taeva alla, poosid põlvepõnnussida!“

H II 4, 655/6 (21) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Elias Pärn (1887).

6. KÄOST UTEKENE

1. 6

Kolm kägu + Kulla põlemine + Pilves veepisarad

Kolm kägu kukkus kesala: sada saksajakikesta. üks kukkus oole poole, Kohe panen kuvved kuivemaie, teine kukkus lääne poole, 20 kohe panen kasukad tahenema? kolmas kukki üvi sõnumida. Isa uvve aia peale, 5 See panin palangu sisse, vassise värava peale. sidin siidirätikuje, Kes tuleb kuube õstemaie, vein kodu ema kädeje. kasukad lunastamaie? “Emakene, nennekene, 25 Kösterid üle keriku, pane vakka vajumaie, mölderid üle meride. 10 alla kaane kasvamaie!” Tõid ju kulda koabutäie, Nenn panni vakka vajumaie, hõbedad jo õlmatäisi. alla kaane kasumaie. Kuld see sütisse põlema, Kasvi kuu, kasvis kaksi – 30 hõbe akas õõgamaie. sealt sae üksi utekene. Sealt tuli sinine suitsu, 15 Niitsin viisi villakesta, sealt sae sinine pilve, sealt sae kuusi kuuekesta, pilven one üksi pisara, kaheksa kasukakesta, pisaran one puhas purje,

135 35 purjen one ane punane, 40 kudub vöösid kullelisi, anel oo saba sinine, lööb tema vöösid loogelisi, saba peal one saksa sängi. kahe kati käpalisi – Seal istub Kalevi naine, panna tütarta mehele. Kalevi naine kallis,*

H II 50, 610/3 (9) < Saare v – K. E. Martinson < Toomas Veike (1891, saadetud 1894). *Arv.: Kalevi naine, kaasa kallis.

7. RISTITUD METS

7 1.

[fragment]

Andres-Kundres, poosikene, meie metsa närvetije, Pille tüteri pidaja, sidess linnud laalemasta, Malle tüteri magaja, piälta käud kukkumasta, magasid meie salun, 10 sidest sinilillekesed, 5 meie metsa keske’ella. piälta kullerkupukesed. Salu kulda kuivetije,

H II 4, 646 (12) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Anu Märtinson (1887). Trükitud: ERl I, lk 142, Ta 1 (lt 5, Ristitud mets).

136 KOSJAFANTAASIAD JA PEREELU

8. LUNASTATAV NEIU

1. 8

Hobuse ostjad + Lunastatav neiu + Neiud lähevad ära

Ma künnin küla välina laevad suured laskemaie, ja oma aian äestin venud viärid Visperije, hobusilla ütesalla, 30 laevad laskid lõuna alla. raadakabjul katesalla. Veli ella, veljekene, 5 Tuli kaksi kaabamiista, sul õli kõlmi ratsukesta: kõlm tuli kõrkida sulasta: üks one keriku kääda, „Talutütar, näiukene, tõene viirta võerusille, müi mulle isa hobune, 35 kõlmas pere pidaja. kauple velje kaeraratsu!“ Siis võtid laalda laevapoosid: 10 Mina kuulin, vasta kostin: „Teeme tuba Türgimuale, „Oo te hullud kaabamehed, oidu pilvede vahele, müü mul vürsti vüülta, kena koedu keske’ella – vürsti vüülta, mütsi peasta,* 40 siäl suab saksata eläda, kauple kannusta jalulta – isandita õlla ilma, 15 siis müün isa hobesed, kubijita kääda kaadu!“ kauplen velje kaeraratsu!“ Teid ei nõvva teosaksad, Tuli turgu alla õvve, mehi nõudsid meie saksad, Tallina taga värate. 45 poegasid punased kuued – Võtid laalda laevapoosid, niid tuusid teha tubasid, 20 kõnelda kõdaisandad: lööda lülli lüpsikella, „Talutütar, näiukene, panna pangele võruda. tule kaupa katsumaie, Tütarlapsed linnukesed, hõbehelmi ostemaie, 50 lääme east Hiiumuale, vaskivüüda vahetamaie!“ puolest east Puolamuale – 25 Mina assin vuagi piäle, seal suab saksata elada, laskin laeva serva piäle. isandita õlla ilma, Naksid venud viäremaie,* kubijita kääda kaadu!

137 55 Saks ju peksab veljekesta, saks ju peksab samba’anna, isand ihnula vedeldab, papipoega pande’ella.

H II 4, 625/7 (103) < Alatskivi v – M. Koik, J. Härms < Mai Lätt (1887). Kk: 11. oo sa. *Arv.: 12.–13. vüsti (vühti); 27., 29. vened.

9 2.

Hobuse ostjad + Lunastatav neiu

Kost saen sõda segaje, otsin kodust lunastajad, venelaste vene’eje, venest väljavõttijaid!“ pohlaklaste purjedelle? Mina jookseden koduje, Ma künnin küla alana, 30 alandeten alla õvve. 5 umi aian äessin, „Oo õde, minu sõsara, tuli kaksi kaubameesta, sul one kõlmi põllekesta – kolmi kõrkida sulasida: mis parem, pane minule, „Peretütar, neiukene, ainus anna tütarelle!“ müi mul isa hobune, 35 „Ennem mina annan õdekese, 10 kauple velje kaeraratsu!“ kui mina annan põllekese.“ „En müi isa hobuesta, Siis akas sõda sõdimaie, en kauple velje kaararatsu! vene akas veeremaie, Müi mul see mõõka vöölta, venelane laskemaie. kauple kannust jalaessa – 40 „Oh oota, üva venekene, 15 siis müin isa hobuese, pida kinni, purjepoissi, kauplen velje kaeraratsu!“ seisa, soari saksilane, Sealt saen sõda segaje, kuni jookseden koduje, venelaste vene’eje, otsin kodust lunastajad, pohlaklaste purjedelle. 45 venest väljavõttijaid!“ 20 Siis akas vene veeremaie, „Oo velje, minu veljekene, sõda akas sõitemaie, sul one kõlmi koabukesta – venelane läks laskemaie. mis parem, pane minule, „Oh oota, üva venekene, ainus anna tüterile!“ pida kinni, purjepoissi, 50 „Ennem mina annan õdekese, 25 seisa, soari saksilane, kui mina annan koabukese.“ kuni jookseden koduje, Siis akas sõda sõdimaie,

138 vene akas veeremaie, „Oo isa, minu ätekene, venelane laskemaie. sul one kõlmi täkukesta – 55 „Oh oota, üva venekene, mis parem, pane minule, pida kinni, purjepoissi, ainus anna tüterille!“ seisa, soari saksilane, 80 „Ennem mina annan tütrikese, kuni jookseden koduje, kui mina annan täkukese.“ otsin kodust lunastajad, Siis akas sõda sõdimaie, 60 venest väljavõttijaid!“ vene akas veeremaie, „Oo emakene, nennekene, venelane laskemaie. sul one kolmi lehmakesta – 85 „Oh oota, üva venekene, mis parem, pane minule, pida kinni, purjepoissi, ainus anna tüterile!“ seisa, soari saksilane, 65 “Ennem mina annan tütrikese, kuni jookseden koduje, kui mina annan lehmakese.“ otsin kodust lunastajad, Siis akas sõda sõdimaie, 90 venest väljavõttijaid!“ vene akas veeremaie, „Oo külapoissi, ella peigu, venelane laskemaie. sul one kõlmi kuldast keppi – 70 „Oh oota, üva venekene, mis parem, pane minule, pida kinni, purjepoissi, ainus anna pruudikesel!“ seisa, soari saksilane, 95 „Ennem annan kuldakeppi, kuni jookseden koduje, kui mina annan pruudikese.“ otsin kodust lunastajad, Siis saen sõdaste lastije. 75 venest väljavõttijaid!“

H II 50, 613/6 (10) < Saare v – K. E. Martinson < Toomas Veike (1891, saadetud 1894).

9. TÜTAR VETTE!

1. 10

Kui ma sündisin emale, 10 Pojast saab tuba tegija, kui mu anti aadujalle, tuba nuka nummerdaja. siis küssid külatsed naesed: Kui one tütar, vii vesile, „Mis one sündinud emale, kanna kaevutii radale!“ 5 mis one antud aadujalle, Nenn läks viima vete tiile, ones poega või one tütar? 15 kandma kaevutii radale. Kui one poega, tuu tubaje, Ist maha imetamaie, mähi poega mähkmeie, mäe piäle mähkimaie, sidu siidirätikuje! kivi piäle kinkimaie.

139 Jala kinnitas kivije, 25 Kui ep künna, eks äestab, 20 tõista paadeje põrutas: niidab,* võtab luugu, „Ennemb see kivi lõheku, suadab karja kaage’elle, paade paksu paagatagu, taga linna lepikuje, kui viänen vere vesile, taga linna tammikuje.“ kannan armu hallikalle!

H II 4, 531/2 (1) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Kk: 20. padeje; 22. pade. *Arv.: niidab eena~eenä.

11 2a.

Tütar vette! + Oma ema ja võõrasema äratus

Kui ma sündisin emale, Jala kinnitas kivije, kui mu anti aadujalle, tõese paadeje põrutas: siis küssid külatsed naesed, „Ennemb sii kivi lõheku, üleaedesed adeled: paade paksu paagatagu! 5 „Mis one sündinud emale, 25 Kuedas viin vere vesile, mis one antud aadujalle, lahen lapse laene’ella? kas one poega või one tütar? Et ep künna, nu äessab, Kui one poega, tuu tubaje, üles tõõseb hommukuna, mähi poega mähkemeie, lehmad lüpsab, karja suadab, 10 sidu siidirätikuje! 30 hobud juodab hommikul.“ Pojast suab tuba tegija, Pilli puhkus päitse’enna, tuba seenade silija, kannelid jalakannula: tuba nuka nummerdaja, „Tõõse, lindu, lüpsa lehmad, tuba lae lassulüüja. tõõse, kana, suada karja!“ 15 Kui one tütar, vii vesile, 35 Võõrasnenne, võõgas nenne, kanna kaevutii radale!“ õikab üles hommukuna: Nenn läks viima vete piäle, „Tõõse, litse, lüpsa lehmad, kandma kaevutii radale. tõõse, atta, suada karja, Maha ist imetamaie, tõõse, huura, vii hobene!“ 20 kivi õtsa kinkimaie.

H II 4, 589/91 (69) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Kk: 22. padeje; 24. pade.

140 2b. 12

Kui ma sündisin emäle, maha ist imetämaie, kui mu anti aadujalle, mäe piäle mähkemaie, siis küsid külätsed naesed: kivi õtsa kinkimaie. „Mes oo sündinud emäle, Jala kinnitas kivile, 5 mes oo antud aadujalle, 20 tõõse puadeje põrutas: kas on poega või on tütart? „Ennep see kivi lõheku, Kui on poega, tuu tubaje, puade paksu paagatagu! mähi poega mähkemije, Kudas viin vere vesile, sidu siidirätikuije! lahen lapse laine’elle? 10 Pojast saab tuba tegija, 25 Et ep künna, äessab, tuba nuka nummertaja, üles tõõseb hommukunna, tuba lael lassulüöjä. lehmäd lüpsab, karja suadab, One tütar, vii vesile, hobud juadab hommukuna, kanna kaevutii radule!“ enne muida viib murule.“ 15 Nenn läks viima vete teele,

ERM 5, 35/6 < Alatskivi m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 4. messu; 5. messu; 15. vend; 22. puadatagu; 25. künnan; 27. kuarja. Dbl: ERM 154, 19/21 (9) – A. Simson. 1. sõitsin; 15. viimä; 20. puatäie; 25. künnab; 28. juodab.

3. 13

Kui mind ilma anneti, tare lae lassulüüjä, kui mind ilma kanneti, tare nuka nummerdäjä. siis küssid külätsed naesed, Kui one tütär, vii vesile!“ mõessatid ju üleaidsed: 15 „Kudas viin vere vesile, 5 „Mes one meele annetud, kannan armu allikale? mes one meele kannetud, Las liäb aega, viäreb päevä, kas one poega, vai one tütär? mõnitäb mõndä nädäläd – Kui one poega, tuu tareje, lehmäd lüpsäb, karjad suadab, mähi poega mähkmeie, 20 karjad suadab kauge’ellä, 10 sidu siidirätikuje! mullikad murudellä.“ Pojast suab tare tegijä,

H I 2, 386 (5) < Kokora v – J. Tubin (1888). Trükitud: ERlA nr 3941 (lt 1869, Tütar vette).

141 14 4.

Tütar vette! + Kulla põlemine

Kui mina sündisin emäle, Jala kivije kinnitäs, kui minu anti aadujale, tõise puade põrutas: külänaesed küsisid: 25 „Ennem see kivi lõheku, „Mis on sulle sündinud, puade alla paugaku, 5 mis on antud aadujale, enne kui veri vesinä! kas on poega vai on tütär? Kodo viin mo kanakese. Kas on poega, too tubaje, Et ei künnä, ei äestä – mähi poega mähkmeje, 30 lehmäd lüpsäb, karja suadab, sidu siidirätiku! karja suadab kauge’ele, 10 Mähi poega mähkmeje – mullikad mere murule.“ pojast saab tuba tegija, Kana tõi karjatii radalta, tuba nuka nummerdaja, kuke koa ukse alt, pangele võru panija, 35 pani emä vaka sisse – lilli lüpsike loojasta. siält sai kulda, sai õbedat. 15 Kui on tütär, vii vesile, Emäkene, nennekene, kanna järve kalda alla, pani kulla kuivamaie, meelitä ta meresse jo!“ õbeda jo tahenemaie. Emä mul ella, nennekene, 40 Pilved tõusid Peipsi poolt, läks ta vesile mod viimä, tõised pilved Tartu poolt jo, 20 kandma järve kalda alla. tuli ani sinine, Istus ta imetämä, ani sinine, saba punane. viimäst armu andema.

EÜS II 376/9 (105) < Alatskivi v, Lahe – J. Raja < Leena Töövahe (1905). Viis: EÜS II 290 (74) – A. Liiv. Trükitud: ERl II, lk 205, Ta 6 (lt 16, Salme neiu); ERlV IV, lk 85/6 (17, Ema ei viinud vette).

142 5a. 15

[fragment]

Krõõt [Anast] ütles sünnitaja kohta, et:

Kui on poeg, siis too tubasse ja kui on tütar, siis vii vesile.

KKI 1, 351 (565) < Alatskivi v, Kallaste l – U. Mägi < Anna Viljus (1947).

5b. 16

[fragment]

Kui poeg, too tubasse, kui tütar, vii vedesse ...

Kuulnud Krõõt Anaskilt, rohkem ei mäleta. Viisi Anna Viljus ei mäletanud.

RKM II 48, 266 (14) – O. Niinemägi < Anna Viljus (1955).

10. MÜÜDUD NEIU

1. 17

Kosilased kodus + Müüdud neiu

Mul õli veike veljekene, ätele ju künnihärga, sõrmesuuruke sõsare, emale lüpsilehma, tuli minu kodu kutsumaie, 15 sõsarelle suuri sõlgi, välja õtsast õikamaie: veljele sõdahobesi. 5 „Tule kodu, mu sõsare, Isakene, ätekene, sul one kodus kõlmed kõsjad, kui lääd künma härjadega – kõlmed kõsjad, viied viinad!“ härjad vaguje vajugu! „Sõsar, ella linnukene, 20 Emakene, nennekene, külla minust küsitije, kui lääd lehma lüpsemaie – 10 palju minust pakutije – üks ju nisa lüpsku piima, tuhat ruubelid rahada, tõene nisa tõmba verda, sada salve rükki’ida, kõlmas nisa tõmba tõrva,

143 25 neljas vaiku ju valagu! Veli ella, veljekene, Sõsar, ella linnukene, 30 kui lääd sõttaje sõdima – kui lääd kõtta kiitemaie – hobu ratsuje langenegu!“ sulagu su suuri sõlgi!

H II 4, 550/1 (18) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Trükitud: ERl I, lk 458, Ta 3 (lt 12, Müüdud neiu).

18 2.

Kosilased kodus + Müüdud neiu

Läksin mäele mussikille, isäle jo künniärjäd, alla päävä pähkelille. emäle jo lüpsilehmäd, Tuli veli perrä mulle: veljele sõdaobene, „Sõsar, ellä linnokene, sõsaralle suuri sõlgi.“ 5 sinu kodo uodetasse – 25 „Isäkene, ätekene, sul on kodo kolmed kõsjad, kui lääd väljäl kündemäie – värävil one viided viinad.“ ärjäd sul vajogu vaosse! „Veli, ellä veljekene, Emäkene, nennekene, miks minu ärä müietässe, kui lääd lehmä lüpsemaie – 10 kaugel ärä kaabeldasse?“ 30 üksi nisä lüpsku verdä, „Et sina isäle ei kütnud sauna tõene nisä tilku vettä, ja sina emäle ei lüpsnud lehmä.“ kolmas paissetet punane, „Lõika vitsa lõhmusista, neljäs savi sõõrutagu! viänä vitsa visnapuusta, Veli, ellä veljekene, 15 peksä niid kõsjad kodossa, 35 kui lääd sõttaje minemä – värävistä viided viinad! sõtta jäägu su obene! Veli, ellä veljekene, Sõsar, ellä linnokene, palju must raha pakuti?“ kui lääd kõtta tuld tegemä – „Tuhat ruubelit rahada, sulagu sinu suuri sõlgi!“ 20 sada salvi rükki’idä,

ES MT 88, 33/5 (1) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932).

144 11. ARG KOSILANE

1. 19

Arg kosilane + Neid pole püssil püütav

Läksin metsa kõndimaie, 15 eramaid mina õtsimaie, eramaid mina õtsimaie, kaeramaid mina katsumaie, kaeramaid mina katsumaie, rukkimaid muretsemaie. rukkimaid muretsemaie. Jostsin nelja näiu piäle, 5 Siis jostsin nelja näiu piäle, kogemata kõlme piäle.“ kogemata kõlme piäle – 20 Oh te hullud nuored mehed, es õle julgust juurde minna ega näiu püssil püüta, ega sülguss sülde võtta, püssil püüta, võrgul võeta! armu kaela hakadenna. Hunta püssil püüdanessa, 10 Siis läksin kodu itkedenna. kalu võrgul võetanessa – Vasta eite, vasta taate, 25 näiu viinul viidanessa, vasta niid vanad mõlemad: näiu saiul suadanessa, „Mis sa itked, puegatani?“ õlletuobil õtsitasse, „Läksin metsa kõndimaie, kaljatuobil katsutasse.

H II 4, 566/7 (37) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Kk: 22. võtta.

12. KAEVUL KOSIJA

1. 20

Kosjahobuse söötmine + Kaevul kosija

Kosija laul

Peigmees:

Võtsin sõidelda hobosta, Sai jo ratso söödetuda, ravitseda ratsokesta: söödetuda, joodetuda, enne muid viisin murole, 10 panin ratso rake’esse, enne koitu koppelisse, halli aisade vahele. 5 enne aega hallakule; Läksin neidude kodoje, vaka söötsin valge’esse, tukakandja tubaje. külimito koidakule. Kaste heidab kasuka piäle,

145 15 udo uue kuue piäle, Pruut: põrmo heitis põlle piäle, tahma heitis tano piäle. 35 „Ära jõelo, peiukene!“ Küsitelin, kannatelin: „Kas on tüterid kodona, Peig: 20 kas on kanad kammerina, kas tammed tare edena?“ „Ei ma ei jõelo, pruudikene – jõelovad ohjad jõvised, Pruudiema: nahkapäitsed naeratavad.“

„Tillem tütar läks teule, Pruut: keskmine keedab leenta, vanem läks kaevust vetta tooma. „Miks so sukad soonilised, 25 Kõrg’ oli kooko, kõrg’ oli kaevo, 40 labajalad laegolised?“ veel kõrgem veevedaja.“ Peig: Peig: „Mul on kodus neljad neiud, „Talotütar, neiokene, kes mo sukad soonitlevad, peretütar peenikene, labajalad laegutlevad, anna mo hobole juua, kes paneb hobu ummiraudu, 45 30 muido musta rüübatile – kes paneb täku täisinaelu.“ mina vaene teedekõndja, teedekõndja, maademarsja, saksa asjade ajaja, rutus raamatovedaja!“

Beiträge XVII, lk 119/21 (2) – J. W. Everth (–1825). Kk: 12. näidates; 13. tukokandja. Dbl: EKLA, f 63, m 3: 1 – J. W. Everth; EKÜ, F 232 f1, 71/2 (152) – A. H. Neusi koopiad (1818–1863).

146 2. 21

Tule mult luba küsima! + Kaevul kosija

Veli ella, veljekene, tiidekäija, muademarsja, kui lääd naista võttemaie, härra asjade ajaja, tule mult luba küsima! kilteri kirjavedaja!“ Ma panen selga siidisärgi, 25 „Ära peta, peiukene, 5 siidisärgi, kuldakuube. kavalda, mu kuasakene – Kui lääd läbi äia õvve, sina õled kõsilane! äia õvve, ämma õvve, Miks su hobu uvves ravvas, tereta sa teome’ viisil: miks su täkk one täies ravvas, „Tere, äiapapakene, 30 päitsed piäna palmitud, 10 tere, ämmamammakene, õhilik üle hõbetud, kas one näädu teil koduna?“ saba siidile siutud, Ämma mõistis kuulda, kosta: lakki linule liutud, „Näädu alla allikulla, kabjad kulda kirjutud? vedab vetta veikstel juuva, 35 Miks su sukad suonilised, 15 halli ruunale rüübata, miks su tekid triibulised, kimmelille kiälekastet.“ miks one kindad kirivad?“ Sõitsin kaevule järele: „Mul one kodus kõlmi õde: „Peretütar nuorukene, üks tiib tekid triibulised, anna mu hobule juuva, 40 tõine sukad suonilised, 20 anna täkul täiest juua – kõlmas kindad kirivad.“ mina vaene tiidekäija,

H II 4, 535/7 (6) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

3. 22

Tule mult luba küsima! + Kaevul kosija

Veli hella, veljekene, Ämm jo mõistis kulda kosta: kui lääd naista võttemaie, „Näidu alla allikulla, tule mult luba küsimaie! vedab vetta veikstel juua, Ma panen selga siidisärgi. kimmelile kiälekastet.“ 5 Kui lääd läbi äia õvve, 15 „Tere, tütar nuorukene, äia õvve, ämma õvve, anna minu täkul täiest juua, tereta jo teome’ viisil: mustale ruunal rüibata, „Tere, äiapapakene, anna hallile haisuta – tere, ämmamammakene, mina olen vaene tiidekäija, 10 kas one näidu teil koduna?“ 20 tiidekäija, muademarsja,

147 kilteri kirjavedaja!“ „Miks sul tekid triibulised, „Ära peta, peiukene, 30 miks sul sukad suonilised, sina õled kõsilane! miks sul kindad kirivad?“ Miks sul obu uvves ravvas, „Mul one kodu kõlmi õde: 25 miks sul täkku tävves ravvas?“ üks tiib tekid triibulised, „Mul one kodu kõlmi seppa: tõine sukad suonilised, üks tiib, tõine teritseb, 35 kõlmas kindad kirivad.“ kõlmas alla koputeleb.“

H II 4, 638/9 (4) – M. Koik, J. Härms (1887). Kk: 4. sälga; 31. kerivad.

23 4. Lemmkibu laul + Tule mult luba küsima! + Kaevul kosija

Otsi õllele hõbedat, 25 kesse veeres vetta tooma: katsu kapa valge’eda, „Tere, nooru neiukene, kingi kirjes kirstu pääle, võta vetta virgemasta, vana lammas vaka pääle; lahe kooku kergemasta, 5 kingi, isamees ilus, anna minu hallil juua, kingi, peiupoiss punane! 30 verevale keelekastet, Veli hella, vellekene, kõrbil ruunal rüübata – kui lääd naista võttemaie, mina vaene teekäija tule mo käest küsimaie! härra asjade ajaja, 10 Ma pane ette halli hiiru, kiltri kirjade vedaja!“ kõrväle säe kõrbi ruuna, 35 „Ära peta, peiukene, vahele veereta vereva sina oled kosilane! särjesappi saanile, Miks su hobu ummisravvas, luigevalge loogale. miks su täkk on täies naelus?“ 15 Kui lääd läbi äia õvve, „Mul on kodu kolmi seppa: äia õvve, ämma õvve, 40 üks taob, teine teritab, tereta sa teome’ viisi: kolmas alla kopotab.“ „Tere, äiapapakene, „Miks su sukad soonilised, tere, ämmamammakene, miks su tekid triibulised, 20 kas on tüttered kodussa?“ miks su habe jo aetu?” „Üks läks külast tulda tooma, 45 „Mul on kodu kolme õde: tõine veeres vetta tooma, üks teeb sukad soonilised, kolmas karja kaitsemaie.“ teine tekid triibulised, Sõidan selle järele, kolmas aab minu habeme.“

E 60087/9 < Alatskivi v, Kõnnupõllu t – L. Karlson < Mai Raud (1927). 148 5. 24

Veli ella, veljekene, neidu veeris vettä tooma, kui lääd naista kosjemaie, alta Narva* allikasta, küsi minulta sõnuda! vaskivankuri peränä, Kui lääd äiä ukse ette: vaskivaati vankuril.“ 5 „Tere küll äiä, mu isäke!“ 15 „Kas on luba järel minnä?“ Kui lääd ämmä ukse ette: „Siis on luba järel minnä, „Tere küll ämmä, mu emäke, kui on viied viinakruusid, kas on neidisid kodona?“ kuvvendad on õllekruusid, Ämm aga kuuleb, vasta kostab: seitsmended minu sõnumid.“ 10 „Ei õle neidisid kodona,

* Vist küll kohalik nimi, sest lauliku läheduselt, nimelt Mäkatsi mõisa heinamaalt, käiakse Narva talust, nn Narva allikast, vett toomas.

Viis on laulu nr 750 juures.

EÜS II 403/4 (133) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 291 (80) – A. Liiv < Kadri Ots (1905). Alatskivi viis.

6. 25

Läksin läbi äiä õuve: 10 mina, vaene, õlen tiikävijä, „Tere, äiä, tere, ämmä, mõisa kirjäde vedäjä!“ kas sul tüterid kodona?“ „Ärä sina petä, peiokene, „Ei õle tüterid kodona: sina õled kõsilane! 5 Ann läks küläss tulda tuuma, Miks sinu obo uuden raadan Kadri karas karja suatma, 15 ja sinu täkk one tääden raadan Miina kaevuss vettä võtma.“ ja sinu tekk on juoniline Peigmiis lask´ siis kaevu juure: ja sinu suan one suaniline?“ „Anna juada minu obele –

ES MT 88, 38/9 (13) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932).

149 26 7a.

[fragment]

„Tere, ämmä, mu emäke, külä küll külmäss kaevodessa, tere, äiä, mu isäke, Narva alt neiss allikissa, kas one kodo teie neiod?“ vaskivankuri perännä, „Epkpõle kodo meie neiod, vaskivaati vankurilla, 5 neiod läksid vetta tuuma 10 vaskivitsa vaadi piälä.“

ERA II 172, 60/1 (14) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

27 7b.

Tere, äia, mu isake!

„Tere, äia, mu isäke, külä küll külmäss kaevodessä tere, ämma, mo emäke, ja Narva alt neiss hallikissä, kas one kodo teie neiod?“ vaskivankuri peränä, „Ep õle kodo meie neiod, vaskivaati vankurillä 5 neiod läksid vetta tuuma 10 ja vaskivitsa vaadi piäla.“

ERA II 249, 231 (11) – H. Siider < Anna Lindvere (1939).

28 8a.

[fragment]

Kuda kosilane tuli kosja ja tüdrikid oli kolm tükki sääl:

„Kas on tütared kodoje?“ „Üks läks kaevust vetta tooma, – – – – – kolmas kargas karja saatma.“

150 Kuda kosilane riides õli:

„Miks sul kindad kirevad? 5 Ärä petä peiukene, sina õled kosilane!“

KKI MT 48, 38/9 (6) < Kallaste l < Kokora v, Tedreküla – K. Kuuse < Rosalie Tark (1948).

8b. 29

Ära peta, peiukene, sina oled kosilane! Miks sul obu aljas naelas, miks sul kindad kirevad?

Kosilane:

5 „Kas sul tüterid kodoje?“ tõine läks külast tulda tooma, „Ei ole tüterid kodoje: kolmas kargas karja saatma.“ üks see veeres vetta tooma,

RKM II 48, 25 (1) – S. Lätt < Rosalie Tark (1954).

13. TÜTARDE TAPJA

1. 30

Emakene, nennekene, Nenn võtt´ siis müüda tüterida, mõtlesid linnaje mineva 15 kaabelda kodukanuda: saksa asjusid ajama – ühest tedre tii-araje, veli kõndis kõsjatiida. tõesest partsike pajuje, 5 Nenn läks juurde jutelema, kõlmas rääki rükkienna, kõrvale kõnelemaie: neljas hiire erme’eje, „Mis sa itked, poega nuuri, 20 viies kuu taeva alla ... mis sa, aneke, alatad?“ (vist kuues) „Mis ma itken, nennekene: seitsmes piäska piäle ilma. 10 et ep tule naene mulle, Nenn võtt´ õiku tüterida, naene mulle, mini sulle – kaabelda kodukanuda. sul õli paelu tüterida, Nenn lätt´ kaevust vetta tuuma, enamb elmekandijida.“ 25 puari pangeda käena,

151 kõlmas tuaveri õlana. tule, kuu, taeva’assa, Siis võtab vesi vihata, tule, piäska, piäle ilma!“ võtab hallik aagutelle: Nenn pani kanga kanga’aje, „Sul õli palju tüterida, 40 linase ligi lageda – 30 enamb elmekandijida!“ eks ju kudu pojanaene, Võtin õiku tüterida, löönu lõnga õma minia! enamb elmekandijida: Kangas suetsune suresse, „Tule, tedreke, tii-arassa, piäli piäle vajusse, tule, partsike, pajussa, 45 linane ligi lageda – 35 tule, hiireke, erme’essa, es ju kudu pojanaene, tule, rääki, rükkiessa, löönu lõngu õma minia.

H II 4, 573/5 (53) < Alatskivi v, Kitselinn – M. Koik, J. Härms < Liisu Kübar (1887). Kk: 44. piäni.

31 2a.

Ehitelin, kingitelin, 25 et sul palju tüterida, ehitelin veljekessa enam elmekandijida. kirivilla kindaella, Nenn võtt´ müüda tüterida, saledille suapa’alle, kaabelda kodukanuda: 5 maksakarva mantelille. ühest tedress tii-arale, Mõtlin linnaje mineva, 30 tõesest partsike pajule, saksa asjuda ajama – kõlmas rääki rükkiella, veli kõndis kõsjatiile, neljas hiire erme’essa, ae näiu asjudele. viides tähess taeva alla, 10 Tuli kõsjemast koduje, kuudes kuuss piäle ilma. viskas lätu laada piäle, 35 Läks ju aega, viäris pääva, kinda’ad kübara piäle, mõnite mõned nädalad. ise piäle itkemaie, Nenn pani kanga’aje,* anine alatamaie. viäringe vene palanga – 15 Kes läks juure juttelema, es ju kudu pojanaene, 40 kõrvale kõnelemaie? löönkep lõngu mu minia. Nenn läks juure juttelema, Kangas suetsusse suressa, kõrvale kõnelemaie. piälte piäle vajuella. Küsiteles, mõestateles: Nenn läks kaevust vetta tuuma, 20 „Mis sa itked, poega nuuri?“ puari pangida käela, „Mis ma itken, ätekene, 45 kõlmas tuoveri õlana. mis ma itken, nennekene: Võttis vesi vihata, et ei tule naene mulle, vana hallik aagutada: naene mulle mini sulle – „Mis tuled, vana, vesile, 152 vana hall, tuled hallikalle – tule, hiire, erme’essa, 50 sul õli palju tüterida, tule tähest taeva alta!“ enamb elmekandijida!“ Võtku veli, võtku naene, Nenn võtt´ õiku tüterida: võtku naese võtemassa, „Tule tedrest tii-aralta, 60 raha armas andemassa! tule, partsike, pajussa, And´ ta raha raipe’essa, 55 tule, riäki, rükkiessa, tibu tii-iärikessa.

H II 4, 581/3 (62) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Kk: 62. tii-iäressa. *Arv.: Nenn pani kanga kanga’aje.

2b. 32

Ehitelin, kingitelin, ühe tedress tiirajale, ehitelin veljekessa tõne partsike pajuje, kirevile kindaela, kolmas rääki rükkieije, saledile suapaele, neljas iire herme’esa, 5 maksakarva mantelile. 30 viies tähess taeva alla, Mõtlin linnaje minevä kuues kuuss piäle ilmä. saksa asjade ajama – Läks ju aega, viäris päeva, veli kõndis kõsjuteele, menelde mõned nädäled. ae neiu asjudele. Nenn läks kaevust vetta tuoma, 10 Tule kõsjemast koduje, 35 puari pangida käena, viskas latu laada piäle, kolmas tooveri õlala. kindaed kübära piäle, Siis võttis vesi vihata, ise piäle itkemäie, vana hallik aagutada: anini alandamaie. „Mes tuled, vana, vesile, 15 Kes sääl juure jutelema, 40 vana Ann, tuled hallikale?“ kõrvale kõnelemaie? „Mul oli palju tüterida, Nenn läks juure jutelemaie, enämb elmekandijidä.“ kõrvale kõnelemaie: Läks ju aega, viäris päevä, „Mis sa itked, poega nuuri?“ mõnite mõned nädäled. 20 „Et ep tule naene mulle, 45 Nenn pani kanga kangaeije. naene mulle, mini sulle – Kangas suitsuje suressa, et suab palju tüterid, piäli piält vaie’ele: enam elmekandijaid.“ „Kos ju kudu pojanaene, Nenn võtt´ müüdä tüterid, lüänäp lõngu mu minija?“ 25 kaabelda kodokanada: 50 Võtku veli, võtku naene,

153 võtku naese võtemassa, raha armas andemassa! And ta raha raipe’essa, tibu tii-iärikessa.

ERM 5, 42/4 < Alatskivi m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 4. salatile; 5. mantelia; 15. suuri; 26. ühest tedrestki jalale; 46. suuresa; 47. vaieilä; 53. anta; 54. üksi. Dbl: ERM 154, 33/7 (16) – A. Simson. 13. itkemaie; 15. jutelemaie; 17.–18. rida puudu; 23.–24. rida puudu; 30. täeva; 34. tooma; 52. andemasa.

33 2c.

Lõikuse laul

Ehitelin, kingitelin, kaubelda kodukanada: ehitelin veljekessa ühest tedrest tii-arale, kiriville kinda’alle, tõisest partsike pajoje, saledille suapa’alle, 30 kolmas rääki rükkijes, 5 maksakarva mantelije. neljas iire erme’essa, Mõtlin linnaje minevä, viies tähess taeva alla, saksa asjuda ajava – kuues kuuss peale ilma. veli kõndis kõsjutielä, Läks aega ja veeris päeva, ae neiu asju tielä. 35 mõnite mõned nädalad. 10 Tuli kõsimast koduje, Nenn läks kaevust vetta tooma, viskas lato lauda peale, paari pangida käela, kinda’ad kübara peale, kolmas tooveri õlala. ise peale itkemaie, Siis võttis vesi vihata, anide alademaie. 40 vana allik augutada: 15 Kes läks juure jutelema, „Mis tuled, vana, vesile, kõrvale kõnelemaie? vana all, tuled allikale – Nenn läks juure jutelemaie, sul oli palju tüterida, kõrvale kõnelemaie. enam elmekandijaida!“ Küsitelles, mõistatelles: 45 Nenn võtt´ siss õiku tüteriida: 20 „Mis sa itked, poega noori?“ „Tule tedrest tii-aralta, „Mis ma itken, nennekene: tule, partsike, pajusta, et ei tule naene mulle, tule, rääki, rükkiessa, naene mulle, mini sulle, tule, iire, erme’essa, et sul palju tüterida, 50 tule tähess taeva’alta, 25 enam elmekandijaida.“ tule kuust päälta ilma!“ Nenn võtt´ müüda tüterida, Läksi aega ja veeris päeva,

154 nenn pani kanga kanga’alle, Võtku veli, võtku naene, varenge vene palaka. 60 võtku naese võttemassa, 55 Kangas suitsuje suressa, raha armas andemassa! peeli peelta vaie’ella – And ta raha raipe’essa, es ju kudu pojanaene, tibu tii-äärikissa. löö lõngu mu minia.

Viis on laulu nr 67 juures.

EÜS II 639/42 (142) < Jõhvi khk, Puru k < Kodavere khk, Pärsikivi k – K. Luud < Krõõt Anask (1905). Viis: EÜS II 752 (113) – P. Penna. Kk: 55. suuressa. Trükitud: ERlV IV, lk 186/7 (68, Tütarde tapja).

3. 34 Tütarde tapja + Vara vaeslapseks

Naesevõtmine Minu ella veljekene, võtt´ ta kutsu tüterida: läksid kaagelt naista tuuma, „Tule, partsike, pajosta, emändat Emajõesta, tule, reeko, rükkista, prouat Poola piiri pealta. 25 tule tedre tiivalta,* 5 Udu rikub uue kuue, tule kangasta kuduma, kaste vastse kasuka, lõuendita laksutama, sadu rikub saanikõrrad. pabirida paagutama!“ Poeg tuli itkeden kodoje, – – – – – viskas lati laada peale, Küllap kudub pojanaene, 10 kindad kübara peale, 30 lööb lõnga mu mini. ise peale itkemaie: Teele käeve teekävija ... „Emakene, nennekene, – – – – – sul on palju tüterida, Emakene, nennekene, enam helmekandijida – jätid vara vaesekesed, 15 ei tule naine minule, enneaegu armetuksa; ei tule mini sinule!“ 35 jätid võeraste varale, Nenn võtt´ müüda tüterida, jätid muale marja juure, kaubelda kodukanuda: kesale kiviku juure, ühe partsike pajoje, põllu pääle põlve juure; 20 tõista tedre tiivale. jättid marja mähkme juure, Nenn pani kanga kanga-aeda,* 40 ligeda lina sideje.

155 Olge terve tõene naine, ligeda lina sidesta, terve tõise naise tütar, 45 pani kuivale linale, kes võttis marja mähkmesta, paremille padjadelle.

EKLA, f 191, m 1: 6, l 3a/5a (4) – A. Alver (–1903). *Arv.: 20. tii-arale ~ tiiraale; 21. kanga’aje; 25. tii-aralta.

35 4.

:,: Ehitelin, kenitelin, :,: „Ei taha naene mulle tulla, ehitelin ella velle. naene aga mulle, mini sulle – Mõtlin mõisaje minevät 15 et sul palju tüterida, saksa asjusid ajama – enäm elmekandijidä.“ 5 veli kõndse kosjatiida, Memm võtt´ müüä tüterida: ajas neiu asjusida. ühe müüs ta mölderile, Tuli kodo kurba olles, tõise jagas jäägerile, viskas piitsa pihussagi, 20 kolmanda Tua Tõnule. kübär, kindad lavva piäle, Tare on tühja tüterista, 10 isi juure ikkemaie. ait on riietess õreda, Memm läks juure juttemaie: laut on lehmistä lageda, „Mis sina iked, poega noori?“ aadik arva lammastestä.

Viis on laulu nr 750 juures.

EÜS II 402/3 (132) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 291 (80) – A. Liiv < Kadri Ots (1905). Alatskivi viis.

36 5a.

Eida, eida, eidekene, käsin teda tallitada, leske, leinanaesukene, omi asju õiendada. akas asja arvamaie, Minikene noorukene, kurjust kokko kogomaie, aka lehma lüpsemaie, 5 pillas tütred pilla-palla: 15 aka leiba kastemaie!“ Anne otsete ojasse, Mini kohe kostemaie, Liisu linaleosse, mini valmis vastamaie: Kaie kaksite kaevosse. „Ma pole tulnud tööde pärast, „Mul on mini miäleline, tööde pärast, vaeva pärast – 10 pojanaene noorukene, 20 olen aga tulnud lusti pärast,

156 pidu, pilli, tantsu pärast!“ ei või astu, ei ärata! Eit akas tütrid nuttemaie: Vesi meid ära venitanud, „Tule välja, Liisukene, 30 märg meid ära mädandanud. kerki üles, Kaiekene!“ Sul on mini meeleline, 25 Tütred kohe kostemaie: pojanaene noorukene, „Meid sina sundsid surma kätte – käsi teda tallitada, ei või tõusta, ei tõota, omi asju õiendada!“

Dikteeritud.

KKI 1, 57/9 (17) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

5b. 37

Kust laulud saadud + Suude sulg + Tütarde tapja

Kui mina akkan laulemaie, mini valmis vastamaie: laulemaie, laskemaie, „Ma pole tulnud tööde päräst, kihelkond tuleb kuulamaie: tööde päräst, vaeva päräst – „Kust see laps need laulud saanud, olen aga tulnud lusti päräst, 5 ulluke sõnad õsanud?“ 25 pidu, pilli, tantso päräst.“ „Kodo jäi minu keeleklõksu, Eide vallust nutemaie, lavva piäle laululehte.“ tütrid kodo kutsumaie: Eida, eida, eidekene, „Tule ligi, Liisukene, leske, leinanaesukene, kerki üles, Kaiekene!“ 10 akas asja arvamaie, 30 Tütred kohe kostemaie, kurjust kokko kogomaie, tütred valmis vastamaie: pillas tütred pilla-palla: „Ei või tõusta, ei tõota, Anne otsete ojasse, ei või astu, ei ärkada! Kaie kaksite kajosse, Meid sina sundsid surma kätte – 15 Liisu linaleosse. 35 vesi meid ära venitanud, „Mul on mini meeleline, märg meid ära mädandanud. pojanaene noorokene, Sul on mini meeleline, käsin teda talitada, pojanaene noorokene, oma asju õiendada.“ käsi teda talitada, 20 Mini kohe kostemaie, 40 omi asju õiendada!“

RKM II 43, 455/7 (5) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

157 14. EMA MÜÜS TÜTREID

38 1. Ema müüs tütreid + Kolm kätkit +Tütarde tapja

Emakene, nennekene, Võtab vesi vihata, mõtlid müüda muudki tüki, vana hallik aagutada: kaabelda kalevipaku – „Mis annid abi käesta, ise müüsid tüterida, 25 tõõgasid toe tubasta – 5 kaupelid kodukanuda. kes nüüd uhub nenne põõga, Abi sellel, kes es astu, kessi rätikud verutab? tugi sellel, kes es tunne. Udu uhub nenne põõga, Kõlmel ällil ällitasid, ränd niid rätikud verutab, neljal nõtkel nõkutasid: 30 kaste aiale lautab.“ 10 üks õli ligi lageda, Nenn võtt´ õiku tüterida: teene keskil põrmanduda, „Tule, partsike, pajulta, kõlmas sängisamba’anna. tule, tedre, tii-arulta!“ Kes õli ligi lageda, Nenn pani kanga kanga’aje, seda suitsun suisuteli; 35 linase ligi lageda, 15 kes õli keskil põrmanduda, piänikese piälte piäle – seda leeni liiguteli; ei nüüd kudu pojanaene, kes õli sängisamba’anna, löönu lõnga mu minia. seda hõis õma emake. Kangas suitsusse suressa, Nüüd lääd sina, vana, vesile, 40 linane ligi lageda, 20 vana hall lätt´ hallikalle, piänikene piälte piäle. vana tuim lätt´ tuuverille.

H II 4, 619/21 (100) < Alatskivi v – M. Koik, J. Härms < Mai Lätt (1887). Kk: 29. räand.

15. MEHETAPJA

39 1.

Maie, maias neitsikene

Maie, maias neitsikene, hobu alla ku sii ahju, Maie tantsis Tarvastule, ise piälä ku sii päevä. tantsis Tarvastu mäele, Mai karas üljo kuarikule, Võnnu võtimed käenä, 10 hüpas üljo vankerile, 5 Riia ristid puusa piälä. võta kutsu üljokestä, Üljo sõitis tiädä müüdä, kavaldellä kuasukestä:

158 „Tule, üljo, üümajale, ei pavad palveda maksa, tule, kuasa, kammerije!“ 35 helmed hellistä sõnusta – 15 Läks ju üljo üümajale, sina tapid mehe nuore, läks ju kuasa kammerije. hukasid unise kuasakese!“ Mai võtt´ siädä sängisidä, „Oh mu ämmäne õmane, panna aluspalangida – meheemä meeleline, võtt´ ta väätsad vuodieje, 40 lakast tapin laulukuke, 20 nuad nuketi linaje. laadast valgepiä vasika!“ Siis võtt´ kutsu üljokesta. Ämm läks lakka katsumaie, Läks ju ülju üümajale, Ämm läks lauta vuatamaie: läks ju kuasa kammerije ... lakas laulis laulukuke, – – – – – 45 laadas valgepiä vasikas. Ämm läks Maie kutsumaie: – – – – – 25 „Üles, Maie, mu miniä!“ Oh Maie kümme küdidä, „Oh minu ämmäne õmane, oh Maie sada naduda ... meheemä meeleline, – – – – – ma nu või tõusta ei ülesse – Tehke sii tuli ilusa minu vuodied verised, ilusista ehte’esta! 30 urmased unipalangad! 50 Tehke sii tuli kiriva Võta sa pavad palve’estä, kirivista kinda’asta! helmed hellistä sõnusta!“ Nüüd Maie maa alale minna, „Oh Maie, minu miniä, imme ilmasta kaduda.

Mai põletatud mehe hukkamise pärast ära.

H III 10, 435/8 (3) < Kokora v, Savastvere k – C. Hermann < Kadri Kuusik (u 1880, saadetud 1889). Kk: 29. vuodie’ed; 41. luadast; 45. luadas.

2. 40

Mai õli maias näiukene, „Kas sa süüd, mis ma süödan, Maie tantsis Tarvastu mäela, kas süüd südame viäred, Võnnu võttemed käena, maitsed maksade aluse?“ Riia rist rinna piäl, 15 „Mina süün südame viäred, 5 Pärnu rist puusa piäl. maitsen maksade aluse.“ Uuritselli üljukesta: Maie tappis mehe nuore, „Tule, ülgu, üümajale!“ ukkas unitse kuasa Maie läks üljega magama. unitseje vuode’esse, Maie magas puole üüda, 20 unitse palanga piäle. 10 Maie mõtel puole üüda, „Oh Maie, minu minia, Mai ütel kurisa:* sina tapid mehe nuore,

159 ukkasid unitse kuasa Mai läks uavale pagema: unitseie vuode’essa, „Kallis uava, kata Maie!“ 25 unitse palanga piäle!“ „Kuis võin mina sinut katta – „Lakast tapin laalukuke, ära tapit mehe nuore, väratelta värvokese, 45 ukkasid unitse kuasa!“ lõune alta lõevokese.“ „Nõnda su lehed lõdisku, Mai läts metsa pagema: kudas Maie süda lõdiseb, 30 „Kallis kaske, kata Maie!“ nõnda su juured põrisku, „Kuis võin mina sinut katta – kudas Maie põlved põrisevad!“ homme tuleb uusi pääva, 50 Veega sii kerstu kesala, homme tuleb nuuri meesi, tehka sii tuli ilula minu maha raiutakse, ilusista ehteista, 35 sinu siita löödanessa!“ verevista lõngusista, Mai läks kuusele pagema: punasista puudikista, „Kallis kuuske, kata Maie!“ 55 palele paletevasta! „Kuis võin mina sinut katta – Sinna minna, kohe luodad,* ära tapit mehe nuore, hing lääb hinge asemele. 40 ukkasid unitse kuasa!“

H II 4, 652/5 (18) < Pusi k – M. Koik, J. Härms (1887). Kk: 35. lüödanessa. *Arv.: 11. tuletis sõnast kuras; 55. arusaamatu värss; 56. luodud.

41 3.

Mai õli maias näiukene, Ämm läks kuasa kammerije: Maie tantsis Tarvastu mäele, „Oh Maie, minu minia, Võnnu võtimed käena, 20 miks su vuode’ed verised, Riia ristid puusa piäl. urmatsed unipalangad? 5 Mai läks üljuga magama. Oh Maie, minu minia, Läks ta kuasa kammerije, sina tapid nuore mehe, kuraste vei alla kuvve. ukkasid unitse kuasa!“ Mai võtt´ kutsu üljukesta, 25 Siss Mai andis jalule teada: kavaldella kuasukesta: „Sõudka, jalad, jõudka, jalad, 10 „Tule, ülgu, üümajale, sõudka suure lepikuje, tule, kuasa, kammerije!“ paeka anipajoje!“ „Oh Maie, minu minia, „Oh paju, avita Maie, sina tapid nuore mehe, 30 paju kallis, kata Maie!“ ukkasid unitse kuasa!“ „Oh Maie, minu minia, 15 „Oh ämma, minu emake, kudas ma sinu avitan – lakast tapin laalukuke, sina tapid mehe nuore!“ laadast valgepiä vasika!“ „Sõudka jalad, jõudka jalad, 160 35 sõudka liite lepikuje, Tuleb homme uusi päeva, paeka anipajoje!“ tuleb uuta uusi nuuta – „Oh kase, avita Maie!“ 50 sinu võrgul võetasse, „Oh Maie, minu minia, sinu aerul aetasse.“ kuidas ma sinu avitan – „Oh minu kümme küdida, 40 sina tapid mehe nuore!“ oh minu sada naduda, Maie läks järvele pagule: mehe ilusa viisi-kuusi, „Oh järve, avita Maie, 55 tuoga mu kerstu kesale, järve kallis, kata Maie!“ tuoga vakka vaanijule, „Oh Maie, mino minia, tehka sii tuli ilusa 45 kuidas ma sinu avitan – ilusista ehteista, sina tapid mehe nuore, punasista puudikista!“ ukkasid unitse kuasa!

H II 4, 646/9 (13) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Anu Märtinson (1887).

4. 42 Riia rikkumine + Mehetapja

Mai oli maias neitsike, kas sa süüd, mes ma süödan, Maie tantsis Tarvastule, kas sa juod, mes ma juodan, tantsis Tarvastu mäele. kas süäned südame verda, Mai läks Riiga riisumaie, 20 maitsed maksade alussa?“ 5 Tallinna taotamaie. Ämm läks Maie õikamaie: Hüljö sõitis üle välja – „Üles, Maie, mu minijä!“ Maie karas kuarikele, „Oh mul ämmake omane, hüpäs´ hüljö vankerije. meheemä meeleline, Mai jätt´ Riia riisumätä, 25 ei või tõõssa ei ületa – 10 Tallinna taotamata, Maie vuadead verised, Võnnu kinni võtemata. urmased unipalangad!“ Mai läks hüljuga magama. Mai tappis mehe nuore, Maie magas puoli ööda, hukkas ta unise kuasa. tõse poole mõtelije: 30 Mai tapp´ lakass laalukuke, 15 „Oh kuras, kuradikene, laadass valgepea vasika. mõtlik nõuandijade,*

ERM 5, 49/50 < Alatskivi m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 7. kuaras; 27. urvased. *Arv.: 15. kuras, kurasekene; 16. nõdra~nõtra nõuandjake. Dbl: ERM 154, 47/51 (21) – A. Simson. 6. väljä; 12. hüljoga; 16. nõlik ... andijate; 17. süödän; 19. südan; 22. Mai; 23. ämmäne; 25. ületä. Eelmise lauluga kokku kirjutatud.

161 ARGIELU

16. HOBUNE VARASTATUD

43 1.

Tilluke teomees + Hobune varastatud

Ma olen väike vaimupoiss Läksin koju nutuga. ja tilluke teopoiss. Isa vasta küsijes: Öösi peksan mõisa rehed, „Miks sa nutad, minu poega, päeva künnan kütised. minu kõige nuorem poega? 5 Tegin hobu vallali, 15 Mul on kojus kõlme ruuna: esi heitsin magama. üks one hall, tõene kõrb, Tuli varas varikust, kõlmas kullakarvaline. kurja tii piäl kuusikust, Halli paneme aiste vahele, varastas mu tillu täku kõrvi paneme kõrvale ...“ 10 ja kua minu teoruuna. 20 Rõngu sild siss raksatas ...

H II 4, 670/1 (36) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Leena Polakene (1887).

44 2.

Tilluke teomees + Hobune varastatud

162 Tillukene mehekene, ai luli ... pooleaastane poisikene, 10 Esi heidässin magama, ai luli, ai luli, pää panin perve pääle, pooleaastane poisike. jalad alla jõe poole, Läksin mina teole, ai luli ... 5 mis mu teol tegema panti, Kuri mees tuli kuusikusta, ai luli ...? varas mees tuli vaarikusta, Kivistikku kiskumaie, ai luli ..., kannastikku katkumaie, 15 varast´ minu tillu täku, ai luli ... tillu täku, teoruuna, Kisksin mina kivistiku, ai luli ... katkin mina kannastiku,

EÜS II 303/4 (4) < Peipsiäärne v, Varnja k < Kavastu v, Tähemaa k – J. Raja < Liisa Kast (1905). Viis: EÜS II 276 (6b) – A. Liiv.

3. 45

Tilluke teomees + Hobune varastatud

Mina väike vaemulaps, vei mul ära tillu täku, tilluke teopoiss. 10 tillu täku, tioruuna. Üüsi peksin mõisa rehe, Läksin kodu itkuga. päeval künsin kütise. Isa tuli vastu tanuvil: 5 Hobu panin jõe ääre, „Ära nuta, pojakene, ise eitsin magama. mul on kodu kolme ruuna: Varas tuli varvikust, 15 üks on halli, teine kõrvi, kurjategija kuusikust, kolmas kullakarvaline!“

A 2134 (10) < Turki t – Ferdinand Turk, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923).

4. 46

Tilluke teomees + Hobune varastatud

Ma olen veike vaimupoiss laskin hobu vallali. ja tillukene tiupoiss. Tuli vares* varikuss, Öösi peksan mõisa rehed, kurjas tee pääl kuusikuss, päival künnan kütised. varastas mu tillu täku 5 Heitsin õhta magama, 10 ja ka minu tiuruuna.

163 Läksin kodu nuttades. kõrvi paneme kõrvale.“ Isa tuli vastu küsides: Läksin üle Rõugu silla, „Mis sa nutad, minu poega, Rõugu sild siis rõksatas, minu kõige noorem poega? 20 aluspalk see praksatas, 15 Mul on kodu kolmed ruunad: mina püksa kergitin. halli paneme aiste vahele,

ERA II 85, 311 (1) < Pala v, Assikvere k, Perametsa – V. Fuchs < Katta Anton (1933). *Arv.: varas.

47 5.

Tilluke teomees + Hobune varastatud

Olen väike vaimupoiss Isa tuli vastu küsides: ja tillukene tiupoiss. „Mis sa nutad, minu poega, Öösi peksan mõisa rehed, minu kõige noorem poega? päeval künnan künnised. 15 Mul on kodu kolmed ruunad: 5 Heitsin õhtu magama, halli paneme aiste vahele, lasksin hobu vallali. kõrvi paneme kõrvale.“ Tuli varas varvikuss, Läksin üle Rõngu silla, kurjaseeba kuusikust,* Rõngu sild see rõksatas, varas võttis illu täku 20 aluspalk see praksatas 10 ja ka vana tiuruuna. ja mina pükse kergiten. Läksin kodu nuttades.

ERA II 257, 248/9 (33a) < Pala v, Halliku – E. Luigla < Kata Kapsas (1939). Arv. mõeldud kurjategijat.

48 6.

Tilluke teomees + Hobune varastatud

Oh ma vaene vaemupoissi, jalad jõe kalda peale. tillukene teomees! Varas see tuli varvikusta, Öösel kündsin kütissed, kuri mees tuli kuusikusta, päeval peksin mõisa rehed. 10 viis ära ... 5 Eitsin ise magama, tillukese teoruuna. panin pea põlve peale,

164 Pärast tuli unt karja ja siss:

Kiskus ära kirju ärja, murdis ära musta pulli. Dikteeritud.

KKI 1, 65/6 (28) < Alatskivi v, Ronisoo k < Sääritsa k – U. Mägi < Leena Kaldmäe (1947).

7. 49

Tilluke teomees + Hobune varastatud

Tillukene teopoissi, 20 Läksin kodo nutuga. vä’ikene vaimupoissi, Ema tuli vastu küsima, atii, atiloo, atii, atiloo, vä’ikene vaimupoissi. ema tuli vastu küsima: Ööse peksan mõisa rehed, „Mis sa nutad, minu poega, 5 päeval künnan kütissed, minu kõege noorem poega, atii, atiloo, atii, atiloo, päeval künnan kütissed. 25 minu kõege noorem poega? Ööse läksin õitsi ma Mul on kodo kolme ruuna: ja lassin obu vallale, üks on alli, tõine kõrvi, atii, atiloo kolmas kullakarvaline, ja lassin obu vallale atii, atiloo, 10 ja ise istsin magama kolmas kullakarvaline.“ ja panin pea paku peale, 30 Alli panen aiste vahele, atii, atiloo kena kõrvi kõrvale, ja panin pea paku peale, atii, atiloo, jalad jõe kalda piäle. kena kõrvi kõrvale, Siss tuli varas vaarikust sõidan üle Rõngu silla, 15 ja kuri tee peal kuusikust, Rõngu sild see rõksatas, atii, atiloo atii, atiloo, ja kuri tee peal kuusikust, 35 Rõngu sild see rõksatas, ve’i minu tillu täku aluspalki paagatas, ja tillukese teoruuna, mina mütsi (~püksa) kergitasin, atii, atiloo atii, atiloo, ja tillukese teoruuna. mina mütsi kergitasin.

KKI 1, 67/8 (29) < Pala v, Ranna as < Maarja-Magdaleena khk, Ruskavere – U. Mägi < Villem Lea (1947).

165 50 8a.

Tilluke teomees + Hobune varastatud

Nüid tuleb vaemupoisi laul.

Oh mina väikene vaemupoissi, Isa tuli vasta tänaval: tillukene teopoissi! „Ära ikke, Indrek-poega, Öösi peksin mõisa rehed, 15 meil on kodus kolmed ruunad: pääval künnin kütissed. üks on hall ja teine kõrb, 5 Siis tuli mulle uni piäle, kolmas kullakarvaline.“ panin piä perve piäle, Alli panime aise vahele, jalad perve kalda piäle. kõrvi panime kõrvale, Siss tuli varas varvikust, 20 musta panime muudu jooksma. kurjategu kuusikust, Sõidame siss Rõngudesta, 10 vei minu tillu täku, Rõngu sillast rõntsatas, tillu täku, teoruuna. püksiperse prõksatas. Läksin kodu ikuga.

Iga kahe rea järel: voot laa, vot lalee. Ja iga teine rida siss korrata.

KKI 1, 200/1 (262) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

51 8b.

Tilluke teomees + Hobune varastatud

Oh mina vaene vaimupoissi, Isa tuli vastu tanumil: vaat luu, vaat lulii, „Mis sa itked, Indrek-poega, tillukene teopoissi! meil on kodos kolmed ruunad: Öösel peksin mõisa rehed, 15 üks on all ja teine kõrv, pääval künnin kütissid. kolmas kullakarvaline.“ 5 Siis tuli mulle uni piäle, Alli paneme aise vahele, pannin piä perve piäle. kõrvi paneme kõrvale, Siis tuli varas varvikust, musta paneme muidu jooksma. kurjatega kuusikust, 20 Sõidame siis Rõngu teed, vei minu tillu täku, Rõngu silla rõnksatas, 10 tillu täku, teoruuna. püksipung sääl prõksatas. Siis läksin kodo itkuga.

RKM II 43, 463/4 (17) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

166 8c. 52

Tilluke teomees + Hobune varastatud

RKM II 57, 393/5 (11) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954).

167 53 9a.

Tilluke teomees + Hobune varastatud

168 169 KKI, RLH 52: 2 (1) < Ranna as < Tossumetsa k, Venetossu t < Leida Laasma (1952).

54 9b.

Tilluke teomees + Hobune varastatud

Väikene vaemupoiss atii, atiloo, ja tillukene teopoiss, jalad jõe kalda peale. atii, atiloo, Siis tuli varas vaarikust tillukene teopoiss. ja kuri tiiger kuusikust, Öösel peksan mõisa rehed, atii, atiloo, 5 päeval künnan kütissed, 15 kuri tiiger kuusikust, atii, atiloo, vei minu tillu täku, päeval künnan kütissed. tillukese teuruuna, Läksin öösel õitsi ma atii, atiloo, ja lasksin obu vallale, tillukese teuruuna. atii, atiloo, Läksin kodu nutuga lasksin obu vallale, 20 ja ema tuli vastu küsima 10 panin pea paku peale, atii, atiloo, jalad jõe kalda peale, ema tuli vastu küsima:

170 „Miks sa nutad, minu poega, kena kõrvi kõrvale, minu noorem pojakene, sõidan üle Rõngu silla, atii, atiloo, Rõngu sild see raksatas, minu noorem pojakene? atii, atiloo, 25 Mul on kodus kolmi ruuna: Rõngu sild see raksatas üks on all ja teine kõrvi, 35 ja aluspalki paagatas, kolmas kullakarvaline, atii, atiloo, atii, atiloo, aluspalki paagatas, kolmas kullakarvaline.“ aluspalki paagatas Alli panen aiste vahel ja ise aga mütsi kergitasin, 30 kena kõrvi kõrvale atii, atiloo, atii, atiloo, ise aga mütsi kergitasin.

RKM II 48, 310/2 (1) – O. Niinemägi < Leida Laasma (1955). Viis: RKM III 3, 57 (39) – H. Sirmais.

9c. 55

Tilluke teomees + Hobune varastatud

Teopoisi laul

171 172 RKM, Mgn II 1274 a – H. Tampere < Leida Laasma (1955).

173 56 9d.

Tilluke teomees + Hobune varastatud

174 175 RKM, Mgn II 698 a – S. Lätt < Leida Laasma (1961).

57 10.

Tilluke teomees + Hobune varastatud

Olen mina vaene vaevapoiss Panin piä perve piäle, ja tillukene tiupoiss, jalad jõe* kalda piäle, vat luu, vat luulii, vat luu, vat luulii, tillukene tiupoiss. jalad jõe kalda piäle. Öösi peksin mõisarehed 10 Varas tuli varvikust 5 ja päeval künnin kütissed, ja kurjaste kui kuusikust, vat luu, vat luulii, vat luu, vat luulii, päeval künnin kütissed. kurjaste kui kuusikust,

176 võttis minu tillu täku, vat luu, vat luulii, tillu täku, teuruuna, kolmas kullakarvane.“ vat luu, vat luulii, 25 Alli paneme aise vahele 15 tillu täku, teuruuna. ja kõrvi alli kõrvale, Läksin kodo itkuga. vat luu, vat luulii, Isa tuli vastu tanuvil, kõrvi alli kõrvale, vat luu, vat luulii, lähme üle Rõngu silla, isa tuli vastu tanuvil: Rõngu sild siis rõksatab, „Mis sa* itked, Indrik-poega, vat luu, vat luulii, 20 mul on kodun kolm ruuna, 30 Rõngu sild siis rõksatab, vat luu, vat luulii, aluspalk aga praksatab, mul on kodun kolm ruuna: minu müts kergatab, üks on all, teine kõrv, vat luu, vat luulii, kolmas kullakarvane, minu müts kergatab.*

*Kordamisel: 8. järve; 19. sina; 33. nii et müts kergatas.

RKM II 48, 328/30 (4) < Alatskivi v, Saburi k – O. Niinemägi < Miina Leegu (1955). Viis: RKM III 3, 62 (48) – H. Sirmais.

17. HÄRJAD MURTUD

1. 58

Teolise leivakott + Härjad murtud

Läksin, tilluke, tiule, laiakäpp sõi laagi härja, isi mina istsin hiire seljan, 15 õtsa said härjad mõlemad. kalakarp õli kassi seljan, Läksin kodu itkedenna, leivakott õli koera seljan. itkedenna, nutadenna, 5 Ära mina kündsin härra väljad, alateden alla õvve. risti-rästi Riia väljad, Vasta eite, vasta taati, paremast veel papi väljad. 20 vasta need vanad mõlemad: Laskin härjad laane alla „Mis sa itked, poegadani?“ laanelille lakkumaie, „Mis ma itken, eidekene 10 suu sambla sõtkumaie. vai mis tahan, taadekene! Tuli susi suurest metsast, Läksin, tilluke, tiule, laiakäpp tuli laane alt, 25 veike, härra välja piäle. susi sõi mu suure härja, Ära ma kündsin härra väljad,

177 risti-rästi Riia väljad, 40 lahe tuleb Kirjes kodu, paremast veel papi väljad. Kirjes kingib kirju härja.“ Laskin härjad laane alla Kiänan ümber, ütlen jälle, 30 laanelille lakkumaie, sõnad tõeseti kõnelen. suu sambla sõtkumaie. Veli künnab kesaväljal, Tuli susi suurest metsast, 45 küüdud küürakad edena. laiakäpp tuli laane alt, Küitu künnab, selga nõtkub, susi sõi mu suure härja, vali veab, piä vabiseb – 35 laiakäpp sõi laagi härja, küitu künnab kümmelida, õtsa said härjad mõlemad.“ vali veab vana rahada. „Ära itke, poegadani! 50 Külimit sai kümmelida, Lahe tuleb Laages kodu, vakk sai vanu taalerida. Laages kingib laagi härja;

H II 4, 539/41 (8) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Trükitud: ERl II, lk 452, Ta 30 (lt 18, Härjad murtud).

59 2.

Kubjas ja teomees + Härjad murtud

Läksin ma, tilluke, tiule, Laskin härjäd laane’ella, hädaste härra väljä piäle. laaneleste lakkumaie. Kubjas mõõtis suured tükid, 10 Susi tuli suarikusta, suured tükid, laiad matsud. laiakäppa laane’elta, 5 Ärä ma kündsin härra väljäd, sei mo suure lauki härjä, paremast ku papi väljäd, kiskus minu kirju härjä. risti-rästi Riia väljäd.

H III 9, 349/50 (9) < Alatskivi – J. Kook (1888). Trükitud: ERl II, lk 452, Ta 31 (lt 18, Härjad murtud).

60 3. [fragment]

Kui tuli tonta tuhandita, murdis ärä mussa ärjä, tuli suusta suuri unti, 5 kiskus ärä kirju ärjä. luane alta laiakäppä,

ERA II 266, 243/4 (21) < Assikvere k – A. Univere < Leena Priks (1939).

178 4. 61

[fragment]

Susi tuli suurest metsass, kiskus lõhki kirju ärjä, karu järve kalda alta, 5 ärä sei ärjäjet mõlemad. murdis maha mussa ärjä,

KKI KT 160, 10 (3) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

18. HANED KADUNUD

1. 62

Muile annid muuda tüüda, 10 piänida pilutamaie. sulasille suurta tüüda, Tuli akki alla vetta, orjale hobese tüüda, pea mussa muda sidessa, mulle tüüda hõlbukessa – hirmutas aned vesilta, 5 annid aned hoedasseni, kullisiivad koppelista. laglelinnud lastasseni. 15 Läksin itkeden koduna, Ajan ma aned vesile, alateden alla õvve. kullisiivad koppelije, Vasta ätte, vasta nenne, isi issin õmmelema, vasta niid vanad mõlemad.

H II 4, 604 (83) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Trükitud: ERl II, lk 340/1, Ta 15 (lt 17, Hani kadunud).

19. HOBUSE OSTJAD

1. 63

Hobuse ostjad + Ehted kadunud + Lunastatav neiu

Üks jutt

Ma kündsin küla alaje, 5 kõigil kolmel mõegad vöel, ummiaiani äestsin. mõegad vöel, pärjed peas, Tuli kaksi kaubameesta, kahed kannused jalana. kolm tuli kõrkida sulasta,

179 Kaupmees: Kaupmees:

„Talotütar, tammeke, „Talotütar, tammekene, peretütar peenike, peretütar peenikene, 10 müü see isa hobone, 25 mine mulle tooma tulda, kauple velje kaeraratsu!“ mine voorma mulle vetta!“ Läksin tooma talle tulda, Tütarlaps: läksin voorma talle vetta – kukkus sõrmus sõrmesta, „Oh teie, hullud kaupelejad, 30 tõine tõisesta käesta. kuidas müin isa hobose, Kaupmees: kauplen velje kaeraratsu! 15 Kas käisid mino koduna, „Talotütar, tammekene, sõitsid õue sõnnikule, peretütar peenikene, tallasid taga värava, isto siia haagi piäle, magasid mino majana? lase laeva serva piäle!“ Mis tegi mino emakene, 35 Laevad läksid lõuna poole. 20 mis tegi mino isakene, mis tegid sõõrikud sõsarad, mis tegid virgud veljenaesed?“

Beiträge XVII, lk 121/2 (3) – J. W. Everth (–1825). Kk: umi aiani. Dbl: EKLA, f 63, m 3: 1 – J. W. Everth; EKÜ, F 232 f1, 72/3 (153) – A. H. Neusi koopiad (1818–1863).

64 2.

Ma künnin küla alala kauple velje kaeraratsu!“ hobusilla ühtesilla, „Kuedas müün isa hobese, kaadu kabja katesilla. kauplen velje kaararatsu – Tuli kaksi kaabamiista, 10 meil one muad kündemata, 5 kõlm tuli kõrkissa sulassa: aiamuad äessamata, „Müü mul ära hobene, tõvvumuad tõssemata!“

H II 4, 591 (70) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887).

180 20. PÕLL PÕRMUNE

1. 65

[fragment]

Läksin külla kiigemaie, kullatsed kunnid edena, tammelatva laalemaie. karratsed kunnikadikad. Küla õli täisi poosikesi, Leied liiva lindi piäle, vald õli täisi vallatusi – udu uvve kuvve piäle. 5 leied kunna koppelina, 10 Siss läksin kodu itkedenna.

H II 4, 645/6 (11) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Elias Pärn (1887).

21. VIRU SEPP

1a. 66

Mul õli kõlmi veljekesta, nuoril näädissil nugeda. mul õli kõlmi, kõik õlid sepad: Külaks kiida kirveida, 10 nuorem oli nugade seppa, valdaks kiida valjeida, keskemane kervesseppa, nuored näädised nugeda – 5 vanem valjaste valaja. valjassil õlid vahed siden, Tiib ta külla kerveida, kervessil õlid kihud küljes. valda tiib ta valjaida,

H II 4, 584/5 (64) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Trükitud: ERlA nr 1975 (lt 953, Vend sepaks).

1b. 67

Heinaviis (Heinalaul)

181 Mul oli kolmi veljekesta, noore näädissel nugeda. mul oli kolmi, kõik olid sepad: Küla es kiida kirve’eida, noorem oli nugade seppa, 10 vald es kiida valja’aida, keskimene kervesseppa, noored näädissed nugesid – 5 vanem valjaste valaja. kirvessel olid kihud küljes, Teeb tema külla kirve’eida, valjassel olid vahed sidel, valda teeb tema valja’aida, nuad olid vedruss vedelad.

EÜS II 639 (141) < Jõhvi khk, Puru k < Kodavere khk, Pärsikivi k – K. Luud < Krõõt Anask (1905). Viis: EÜS II 752 (113) – P. Penna. Viisikoguja märkus: Selle viisi juures tuleb jälle vana pruuk ette – venitada mõnda nooti (3- ja 4-kaheksandikud), mis nähtavasti armsaks saanud pruuk eesti laulikutel näis olema.

182 KÜLA JA MÕIS

22. KUBJAS JA TEOMEES

1. 68

Kubjakene, kiltrikene, 10 Tuli kubjas pessemaie. mõeda mulle veidi muada, Ma võtin kubja karvust kinni, veidi muada, musta muada! leien kubja vasta muada. Kündsin pääva, kündsin tõese, Kubjas läks mõisa kaibamaie, 5 kündsin õndsani õdakuni. mina tagan kuulamaie: Tuli kubjas vaatamaie: 15 kellel õigus annetakse, „Oi sina kurat, mis sina tegid! kellel kohus kiänetakse? Kündsid pääva, kündsid tõese, Teopoisil õigus annetakse, kündsid õndsani õdakuni.“ kubjal vitsu pakutakse.

H II 4, 635 (1) – M. Koik, J. Härms (1887).

2a. 69

183 ERA, Pl 92 A4 < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938). Ilmunud: RmAnt, lk 27, Pl 4: 11, Kubjas ja teomees; 2. tr, lk 184/5, CD 2: 33. 184 2b. 70

Teopoisi laul

Oi-oi, oi-oi oolekene, Kündsin päävä, kündsin teise, mis tegi minu meelekene, tuleb aga kubjas vuatamaie: oi-oi, oi-oi oolekene, „Oh sinä kurat, kuda sinä künnäd, mes tegi minu meelekene! vao sinä künnäd, küindrä jätäd!“ 5 :,: Õlin mina tillukene, 20 Mina kubja kõrvust kinni, läksin mina teole, :,: lõin aga kubja kukerpalli, :,: läksin mina mõisa rehe juure, kruavi põhja uperpalli. teretasin kubjakesta: :,: Kubjas läks mõisa kaebamaie, :,: „Tere, minu kubjas, mina järele kuulamaie: 10 tere, minu kilter! :,: 25 kellel õigus mõistetakse, :,: Jäin mina kaugest magamaie. kellel süidi tõstetakse? Mõeda sa mul veidi muada, :,: Kubjal õigus mõisteti, :,: veidi muada, muldamuada!“ :,:* minule süidi tõsteti. Kubjas sii mõetis veidi muada, Nüid minu talli juure veeti, 15 veidi muada, muldamuada. 30 sada kepiuupi loeti.

* Siit kuni lõpuni kordub iga värss ühekaupa.

Sii one Saamuel Mesipuu käest, 60 a vana puuriissade tegija. Elab Alatskivil Piätskivi külän (Pealsekülä). Ühes popsimajakeses. Temalt kirjutasin selle üles.

KKI KT 160, 23/6 (25) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

3a. 71

185 186 KKI, RLH 52: 3 (4) < Alatskivi v, Orgemäe k < Saamuel Mesipuu (1952).

3b. 72

Kubjas ja teomees

Oi-oi, oi-oi oolekene, „Oh sina kurat, kuda sa künnad, mis tegi minu meelekene! vao sa künnad, küünra jätad!“ Olin mina tilluke, läksin mina tiule, 15 Mina aga kubjal kõrvust kinni, läksin mõisa rehe juurde. lõin aga kubja vastu kraavi, 5 „Tere, minu kubjas, tere, minu kilter! kubja perse prunsatas. Jäin ma kauaks magamaie. :,: Kubjas mõisa kaebamaie, :,: Mõõda sa mul veidi maada, :,: mina aga järel kuulamaie: :,: veidi maada, muldamaada!“ 20 :,: kellel aga õigust mõisteti :,: Kubjas see mõõtis veidi maada, :,: ja kellel süüda tõsteti? :,: 10 veidi maada, muldamaada. :,: Kubjal õigust mõisteti :,: Kündsin aga päeva, kündsine teise, :,: ja mulle süüda tõsteti. :,: tuleb kubjas vaatamaie.

Kuulnud Peeter Prinkveldilt.

RKM II 48, 278/80 (3) – O. Niinemägi < Saamuel Mesipuu (1955).

3c. 73

Oi-oi, oi-oi oolekene, 5 teretasin kubijakeist: mis tegi minu meelekene! :,: „Tere, minu kubjas, tere, minu kilter! :,: Olin mina tillukene, läksin mina tiule. Jäin ma kaugeks magamaie. Läksin mõisa rehe juurde, Mõõda aga sa mul veidi maada,

187 veidi maada, muldamaada!“ :,: kubija perse prunsatas. :,: 10 Kubjas see mõõtis veidi maada, :,: Kubjas aga mõisa kaebamaie, :,: veidi maada, muldamaada. 20 :,: mina aga järel kuulamaie: :,: :,: Kündsine päeva, kündsin teise, :,: kellele õigust mõisteti :,: tuleb aga kubjas vaatamaie: :,: ja kellele süüda tõsteti? :,: „Oh sina kurat, kuidas sina künnad, :,: Kubijale õigust mõisteti 15 :,: vao sa künnad, küünra jätad!“ :,: ja mulle süüda tõsteti. Mina aga kubijale kõrvust kinni, 25 Mulle trahviks mõisteti lõin aga kubija vastu kraavi, kolmkümmend vitsahoopi.

RKM II 48, 308/9 (4) – O. Niinemägi < Saamuel Mesipuu (1955). Viis: RKM III 3, 57 (38) – H. Sirmais.

188 SÕDA

23. VENNA SÕJALUGU

1. 74

Sõalaul

Jo toodi sõasõnada, Sõsar: vaenokeeli kanneti. Kes see toob sõasõnada, „Veli ella, veljeke, kes see kannab vaenokeeli? 25 kui tuled sina sõdast – 5 Harak toob sõasõnada, ma kütan sauna köömelista, vares kannab vaenokeeli. autan vihad veevelisse. Kes siis meilt sõdaje läheb? Veli ella, veljeke, Sõsarde sõdaje minna, kas on sõdas naene armas, vennade kodoje jääda. 30 naene armas, kaasa kallis?“ 10 Oh hullud sõavanemad, targad vaenotalitajad, Vend: mis teeb sõsar sõdana, värvoke väe seas, „Ei ole sõdas naene armas, lindipea mul alla lippu? naene armas, kaasa kallis – 15 Kuuleb püssi paukuvada, sõdas on armas haljas mõeka, arvab linna langevada, kallis kangepea hobone, näeb ta mõeka läigitavad, 35 kes aitab mehe sõdasse.“ arvab peada raiutavad. Juba läks jo pääva aega, Sõsar: 20 mõnite mõned nädalad. Jo toodud sõasõnada: „Enne puhet raisin puud, vennade sõdaje minna, enne valget vedasin vee.“ sõsarate kodoje jääda.

189 Vend: lähe mõdu mõlguteleb, vahter viina vilguteleb.“ „Sõsar, ella linnoke, Sõsar läks jo katsumaie – tule sa jo katsumaie – oja jooksis velje verda, 40 kui oja jookseb õluta, 45 lähe verda vilgoteles.

Beiträge XVII, lk 124/6 (7) – J. W. Everth (–1825). Kk: 20. mõngiste. Dbl: EKLA, f 63, m 3: 1 – J. W. Everth; EKÜ, F 232 f1, 74/5 (157) – A. H. Neusi koopiad (1818–1863).

75 2.

Siis tuli veli sõdassa. 25 „Kirivista kinda’asta, Kukke laalas, hobu hirnus: maksakarva mantelista – „Tule, isa, tunne poega!“ siält ma tundsin veljekesta.“ Tuli isa, es ju tunne: Siis ma kütin velje saana, 5 sõdamiis, sõdahobene, läbi tuesu veien tule, sõdakinda’ad käena, 30 läbi sadu kütin saana, sõdakirjad kinda’ana. läbi vihma vuorin vede; Kukke laalas, hobu hirnus: kus nägin kase kahara, „Tule, ema, tunne poega!“ siält ma lõegin velje vista. 10 Tuli ema, es ju tunne: Veien velje vistelema, sõdamiis, sõdahobene, 35 lava piäle verutama: sõdakinda’ad käena, „Vihu, vihu, veljekene, sõdakirjad kinda’ana. aadu luida, anekene!“ Kukke laalas, hobu hirnus: Veien kodu vistelemast. 15 „Tule, veli, tunne velje!“ „Veli ella, veljekene, Tuli veli, es ju tunne: 40 kas süüdi sõdana süüki, sõdamiis, sõdahobune, kas juudi sõdana juuki?“ sõdakinda’ad käena, „Sõsar, ella linnukene, sõdakirjad kinda’ana. ei süüda sõdana süüki, 20 Kukke laalas, hobu hirnus: ei juuda sõdana juuki – „Tule, sõsar, tunne velje!“ 45 sadulanna süüdi süögid, Tuli sõsar, tundis velje. koljandin uni muati.“ „Sõsar, ella linnukene, „Veli ella, veljekene, kust sa tundsid veljekesta?“ kas one sõdana naene armas,

190 naene armas, kuasa kallis?“ 55 püssiparkija käessa, 50 „Sõsar, ella linnukene, mõõgaihkuja elussa. ei õle sõdan naene armas – Sõsar, ella linnukene, sõdan armas haljas mõõka, sõdan meri juokseb miäste verda, kallis kangepiä hobune, oja juokseb hobuste verda.“ kes piästab mehe sõdassa,

H II 4, 610/3 (94) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Joosep Vilpa (1887).

3. 76

Nüüd tuudi sõdast sõnumid vaenust vahtsid kärajid. ja vaenust vahtsid kärajid. Kelle kohus sõdaje minna, Kui tulid, tulitellesse, kelle kohus koduje jääda? kõik väli valatellesse, 30 Velide sõdaje minna, 5 tuld ju lõivad ruuna turjad, sõsarde koduje jääda. sädemid lõid sälu sääred, Sõsar velje saadab, seadab kibemid lõid kirju küljed – kiriville kindaille, kõik õlla tulel sõbrad, maksakarva mantelille, vana rauale vaderid. 35 kurekarva kamsonille, 10 Uvvest tuudi sõdasõnumid, saksaviksi suapaille. vaenust vahtsid kärajid. Suab siis uasta ümber käädud, Kelle kohus sõdaje minna, tuleb halli alla õvve, kelle kohus koduje jääda? sõdamiis, sõdahobune, Sõsarde sõdaje minna, 40 sõda suarine sadula, 15 velide koduje jääda. sõdaluuka lodjapuune, Mina kuulin, vasta kostin: sõdapiitsa pihlikane, „Oh hullud sõdavanemad, sõdatekki trepiline, targad vaenutallitajad, sõdapatja poogeline. väepäälikud vägevad, 45 Halli hirnus alla õvve: 20 mis tiäneb sõsar sõdana, „Tule, sõsar, tunne velje!“ värvuke väe seana? Tuli sõsar, tuusi velje Kuuleb püssi paukuneva, kirivesta kindavesta, mõtleb maha lastaneva, maksakarva mantelista. näeb mõõga läägatama, 50 Vei nüüd velje vistelema. 25 mõtleb peada raiutama.“ Veli suanan visteleie, Kui tuudi sõdast sõnumid, õde õpas´ õvvestagi:

191 „Vihu, vihu, veljekene, piänike ame pihuna, saanu, suapasiärekene!“ kangas pakun kaenelanna. 55 Ise seisis seena taga,

H II 4, 629/32 (106) < Alatskivi v – M. Koik, J. Härms < Mai Lätt (1887). Kk: 54. suanu. Trükitud: ERlA nr 3523 (lt 1677, Venna sõjalugu).

77 4.

Nüüd tuudi sõdast sõnumid kellel kohus koduje jääda? ja vaenust vastsid käräjid. 30 Veljede sõdaje minna, Kui tulid, tulitellesse, õdede koduje jääda. kõik väli valatellesse, Sõsar velje suadab, seadab 5 tuld ju leied ruuna turjad, kiriville kindajille, sädemid leid sälu siäred, maksakarva mantelille, kibemid leid kirju küljed – 35 kurekarva kamsonille, kõik olla tulele sõbrad, saksaviksi suapaille. vana rauale vaderid. Suab siis uasta käädut, 10 Uvvest tuudi sõdasõnumid, tuleb alli õvve alla, vaenust vastsed kärajed. sõdamiis, sõdaobune, Kellel kohus sõjaje minna, 40 sõda suarine sadula, kellel kohus koduje jääda? sõdaluuka lodjapuune, Sõsarte sõdaje minna, sõdapiitsa pihlikane, 15 veljede koduje jääda. sõdatekki trepiline, Mina kuulin, vastu kostsin: sõdapatja poogeline. „Oh ullud sõdavanemad, 45 Alli irnus alla õvve: targad vaenutallitajad, „Tule, sõsar, tunne velje!“ väepiälikud vägevad, Tuli sõsar, tuuse velje 20 mis tiänep sõsar sõdana, kirivasta kindadesta, värvoke väe sean? maksakarva mantelista. Kuuleb püssü paukuneva, 50 Vei nüüd velje vistelema. mõtleb maha lastavad, Veli saanan vistelije, näeb mõega läigatama, õde õppas õvvestagi: 25 mõtleb piäda raiutavad.“ „Vihu, vihu, veljekene!“ Nüüd tuudi sõdasõnumid Ise seisis seena taga, ja vaenust vastsed kärajed. 55 kangas pakun kaenelena, Kellel kohus sõjaje minna, peenike ame pihuna.

H II 4, 688/90 (61) < siit ja säält – M. Koik, J. Härms (1887). Kk: 44. paageline. 192 5. 78

Kessi meilt sõdaje läks? Tuli veli, es tunne velje. Kõege noorem veljekene, 25 „Tule, sõsar, tunne velje!“ kõege noorem, kõege targem – Tuli sõsar, tundis velje: sii meilt sõdaje läks. õmad pihkelid pihuna, 5 Mis tiib sii sõdajen? õmad kindad käena, Kuuleb püssi paagatama, õmad kirjad kindana, näeb ta mõõka läägätämä, 30 õma vüü vüäle’anna, mõtleb piädä raiutama. õma mantel maani seljän. Isä ootas usse piältä, „Veli ella, veljekene, 10 valatas väräve piältä: juttele sõdasõnumid, millal tuleb poega kodojegi, mis siäl sõdan tehtanesse?“ värvo väeulgastagi. 35 „Sõsar, ella linnukene, Läks aga aega arvata, pese mu mõõka verestä, mõned nädäläd mõtelda, pese mu mantel ormasta!“ 15 tuli poega sõdass kodo, Küämelin ma kütin ahju, värvo väeulgass kodo. viävelin ma aasin vihad, Ae alli akenie, 40 siis vein velje vihtelemä. alli irnus ühe kõrra: Ise õikan õvvestagi: „Tule, isä, tunne poega!“ „Vihu, vihu, veljekene, 20 Tuli isä, es jo tunne. aadu luida, anekene, „Tule, emä, tunne poega!“ mia pesen su manteli ormasta, Tuli emä, es jo tunne. 45 mia pesen su mõõka verestä.“ „Tule, veli, tunne velje!“

EÜS II 396/8 (124) < Pala v, Haavakivi k – J. Raja < Ello Katt (1905). Viis: EÜS II 296 (112) – A. Liiv.

193 VAIMULIKUD LAULUD

24. MAARJA OTSIB POEGA

79 1.

Kesse kõndis pimedas? Tuli Isa vihaga, Maarja kõndis pimedas. võttis vilja välja pealt, Mis ta kõndis pimedas? inimesi ilma pealt, Otsis oma pojakest. linnukesi taeva alt, 5 Kust ta poja kätte sai? 20 kalukesi vete seest. Ruusalemma linna alt. Reht pekseti ja tuulati, „Tark poeg, armas poeg, vagad taeva koguti, mis sa, poeg, siin teed – kurjad hinged põletati, kas sa valvad või sa magad?“ taeva uksed kinni panti – 10 „Ei ma valva, ei ma maga! 25 ei saand Juuda haisu sisse. Nägin oma silmaga, Issa unest verevärk, kuda Jeesust pekseti: raiu välja kirkukest, pritsmed (vermed) olid selja peal. kinni jäi see sirgujälg, Nägin pea peal vannikut, üppar talle vits. 15 orjavitsa palmikut.

Kodavere kihelkonnast lapsepõlvemälestus.

EÜS XII 7/8 (8) – Johannes Elken (1915).

194 LÜÜRILISED LAULUD

195 196 LAUL JA LAULIK

KUST LAULUD SAADUD

25. KÜLA JÄÄB KUULAMA

1. 80

Küla jääb kuulama + Viiakse Virumaale

Kui mina hakkan luulemaie, Mino viiaks Viromaale, luulemaie, laulemaie, saadetakse Saksamaale, siis tuleb küla kuulemaie, Virro viiakse mehele, valda viisi vaatamaie: 10 Harju pilli aetakse. 5 kust see laps need laulud saanud, Viro villad, Harju takud, ulluke sõnad osanud? Laiuse linad laotakse.

H I 4, 709 (7) < Alatskivi – A. Thomson (1876).

2. 81

Küla jääb kuulama + Viiakse Virumaale

Nüüd mina akkan luulema, Nüüd minu viiäss Virumuale, luulema ja laalema, saadetasse Saksamuale, nüüd tuleb küla kuulama, Virru viiässe mehele, valda viisi vaatama: 10 Harju pilli aetasse. 5 kost sii laps need laalud saanu, Viru villu, Harju takku, ulluke sõnad õsanud? Laiuse linu lautan.

H II 4, 692/3 (65) < siit ja säält – M. Koik, J. Härms (1887). Kk: 8. saadasse.

197 82 3.

Küla jääb kuulama + Viiakse Virumaale

Tere, tetre, mustakuube, ulluke sõnad osanu? arakal saba sinine! Nüüd minu viiass Virumaale, Nüüd mina akkan luulemaie, saadetakse Saksamaale, nüüd tuleb külä kuulamaie: Virul viiäkse mehele, 5 kos one laps need laalud saanu, 10 pill aga aetasse.

Kõik värsid korduvad.

EÜS II 367 (94) < Alatskivi v, Naelavere k – J. Raja < Juhan Prinkvelt (1905). Viis: EÜS II 288 (65) – A. Liiv. Noodi all olev tekst kuulub uuema rahvalaulu juurde, mida väljaandes pole avaldatud.

83 4a.

Küla jääb kuulama + Suude sulg

Kui mina akkan laulemaie, ulluke sõnad õsanud? laulemaie, laskemaie, Kodo on minu keeleklõksu, siis tuleb valda vaatamaie, laua peal minu laululehte, kihelkond tu’eb kuulamaie: kirstukapi keeleklõksu. 5 kust see laps need laulud saanud,

KKI 1, 353 (573) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

84 4b.

Küla jääb kuulama + Suude sulg

Vanaaegne õlletus

Kui mina akkan laulemaie, kihelkond tuleb kuulamaie: siis tuleb valda vaatamaie, 5 kust sii laps niid laulud saanud,

198 ulluke sõnad õsanud? laada piäle laululehte, Kodo jäi minu keeleklõksu, kirstukappi keeleklõksu.

RKM II 48, 96 (6) – S. Lätt < Sohvi Sepp (1954).

4c. 85

Küla jääb kuulama + Suude sulg

RKM II 57, 405 (5) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954).

4d. 86

Küla jääb kuulama + Suude sulg

Kui minä akkan laalemaie, 5 siis tuleb valda vaatamaie, laalemaie, laskemaie, kihelkond tuleb kuulamaie (~kutsumaie): laaluviita veeretama, kust sii laps need laalud suanud, laaluköitä kõõrutama, ulluke sõnad õsanud?

199 Kodo jäi minu keeleklõksu, 10 laada piäle laaluleste, kerstukappi keeleklõpsud.

Dikteerimise järgi. Lauldes laulis murdes.

RKM, Normann 3, 67 (20) – E. Normann < Sohvi Sepp (1954).

87 4e.

Küla jääb kuulama + Suude sulg

Kui mina akkan laulemaie, kust see laps need laulud suanud, laulemaie, laskemaie, ulluke sõnad õsanud? lauluviita veeretama, Kodo jäi minu keeleklõpsu, lauluköita kõõrutama, 10 laua peale laalulehte, 5 siis tuleb valda vaatamaie, kirstukappi keeleklõpsu. kihelkond tuleb kuulamaie:

3. ja 4. rida lisatud teistkordsel laulmisel.

RKM II 48, 374 (3) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

26. LAULUD TÖÖL ÕPITUD

88 1.

Arg laulik + Laulud tööl õpitud

Ei tohi tõeste laulda

Ei tohi tõeste laulda, kabu kangasta kudunud, hästi häälta kuulutada: see on õppinud sõnuda, siin on külad kõigil pool, 10 laotanud laulukesta, mõisajad mõlemil pool. veeretanud viisikesta.“ 5 Härra kuuleb mõisa’anna, Küllap ma isegi tiäsin, proua padjusta pajatab: kus’ap ma sõnadki siädin: „See pole, tütar, teinud tööda, aru all äässeten,

200 15 halli kõrval assuden, kõrvi kõrval kõnniten – siäl’ap need sõnadki siädin.

EKS 8º 2, 810/1 (6) – Jakob Elken (1871). Kk: 8. kaavo; 14. ara.

2. 89

Küla jääb kuulama + Laulud tööl õpitud

Kui mina hakkan luulemaie, Harjus õppisid õekesed, luulemaie, laalemaie, Virus võtsid viisi vennanaesed. siis tuleb küla kuulamaie, Ma õppisin kodu tuana, valda viisi vaatamaie kodu eide kammerina, 5 selle lapse laulusida, 15 kodu kangasta kududes, kuulama minu sõnuda. tinaniisi nikutades, Kost sii laps niid laulud suanud, õbesuga õerudessa, hulluke sõnad õsanud? vaskivarvo veeretessa. Sii ep õle Harjus õppimassa, Siäl mina need sõnad seadsin, 10 Virus viisi võttemassa, 20 siäl mina laalud ladusin.

H II 4, 650/1 (15) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Anu Märtinson (1887).

3. 90

Arg laulik + Laulud tööl õpitud + Lauliku lapsepõlv

Vana laul, rahvasuust

Siin ei tohi lapsed laulda, 10 Siin olid mehed metsas mütsakul, ei ellad häälta tehagi – naesed hakis aia otsas, siin on vallad vahtimas, poisid puuriitade otsas, siin on külad kuulamas, lapsed laastuuniku otsas, 5 siin on mõisad mõlemil pool, küsivad, mõistatelevad: kihelkonnad kõigil pool. 15 kus on need kudruskaelad Siin kubjas kuulutas külase, ja elmesrinnad, härra mõistis mõisale, on nad Virust vitsa päält, kilter kirjutas kivi pääl. on nad Sakalast saarepuu päält,

201 on nad Arjust haavaoksa päält? Kubjas, kulla velleke, 20 Siin kubjas kuulutas külase: kilter, kirju linnuke, küll kus laulab neiu vedela, 40 meil oli kaugel karjalauta, küll kus kõõrutab nina kõvera! kodo mina laulsin minnesa, Ei see tütruk teinud tööda, teise laulu tullesa, ei see neiu suvelda söötnud sõnu kolmandama laulu kodosa. 25 ega talvess tasunud huulesi. Kubjas, kulla velleke, Nüüd kubjas, kulla velleke, 45 kilter, kirju linnuke, kilter, kirju linnuke, laulik oli mul esadä, ei mina suvel söötnud sõnu laulik oli mul emädä. ega talvel tasunud huulesid – Ema viis älli heinamaale, 30 suvel olin mina teenija, kandis kiigu karjamaale, niitije vilistin vikati, 50 pani partsi kiigutama, kallasin heinakaare piäle. halli lindu liigutama, Meil seisi kangas kamrisa, erilase ällitama – villane võllaste vahela, see laps need laulud õppis, 35 linane lageda all, laulud õppis, laulud leidis, see taht, kulda, kudumist, 55 laulude eest kubjas trahvis. see lõvvend taht lõhkumist.

Laulu ots.

H II 27, 972/5 (1) < Pala v – P. Rättsepp (1889). Kk: 24., 28. sinnuji; 25., 29. ulesi(d); 31. niitsije vilisin; 32. nõiata kalisin heinu kaeru põlle; 34. vaalde; 35. lagetu; 36. kuulta; 51. hällilindu.

91 4.

Ärä lähen, ärä unetan, Kivistikun, kannastikun, kaasike, kaanike, 5 sääl ma sõnu säädelesin, ärä ütlen siigi paega, laalusida lahutelin. kos ma siädelin sõnada.

Viis on laulu nr 917 juures.

EÜS II 448 (188) < Peipsiäärne v, Varnja k < Kavastu v, Tähemaa k – J. Raja < Liisa Kast (1905). Viis: EÜS II 275 (4) – A. Liiv.

202 5. 92 [fragment]

EÜS II 278 (18) < Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – A. Liiv < Ann Kõiv (1905).

27. LAULUD LUTSU SUUST

1. 93

Küla jääb kuulama + Laulud lutsu suust

Kui ma hakan laulemaie, Kost sii laps niid laalud suanud, laulemaie, laskemaie, kost sii virr niid viisid võtnud, siis tulgu külad kuulamaie, hulluke sõnad õppinud? valda viisi vaatamaie 10 Laalud latika sabassa, 5 sedä laste laalukesta, viisid karjavitsadessa. seda virre viisikesta.

H II 45, 424/5 (6) < Oudova < Kodavere khk – J. Moisa (1891).

2a. 94

Laulikule juua! + Küla jääb kuulama + Laulud lutsu suust

Sõnniku (sita)veo laul

Piäss mina piisa viina saama siis minu kiil saaks kergemaksa! ja tõise piisa piiritusta, 5 Kui mina hakan laulemaie, siis mina laulaks lahkemassa, laulemaie, laskemaie,

203 siis tuleb küla kuulemaie, kust see virv on viisid võtnud? valda suuri vaatemaie Luud võtnud lutsu suusta, minu, lapse, laulusida, kirjad kiisa keele päälta, 10 minu, virve, viisisida. 15 arvu avi amba’asta, Kust see laps on laulu saanud, laulu latika ninasta.

EÜS II 638 (139) < Jõhvi khk, Puru k < Kodavere khk, Pärsikivi k – K. Luud < Krõõt Anask (1905). Viis: EÜS II 752 (112) – P. Penna. Trükitud: ERlV I, lk 199/200 (F 6, Laulud lutsu suust); PT, lk 57 (36).

95 2b.

Laulikule juua! + Küla jääb kuulama + Laulud lutsu suust

Peass piisa viina saama, valda suuri vaatamaie: teise piisa piiretussa, kust see laps need laulud suanud siis ma laulass lahkemassa, 10 ja vervekene võtnud viisid? siis mu keel käiss kergemassa! Luud on võtnud lutsu suussa, 5 Kui mina hakkan laulemaie, kirjad kiisa keele pealta, laulemaie, laskemaie, arvu avi hamba’assa, siis tuleb küla kuulamaie, laulu latika ninassa.

ERM 5, 29 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Dbl: ERM 154, 1 (1) – A. Simson. 1. pias ... suama; 2. tõese; 3. laalas lahkemasa; 4. käis kergemasa; 9. laalud; 12. piältä; 14. laalu lattika ninasa.

28. LAULIKU LAPSEPÕLV

96 1.

Lauliku lapsepõlv + Küla jääb kuulama

Ei ole see minu süüdi, lood mina võtsin lõo suusta, et ma lahkelt laulan nüüd. kukulinnu keele pealta. See on minu ema süüdi, Kui nüüd hakkan laulemaie, kalli isa kaasa süüdi. 10 jäävad külad kuulamaie, 5 Ema pani lõu liigutama, vallad jäävad vaatamaie, kukulinnu liigutama, mõisad mõtteid märkamaie.

ERA II 257, 247/8 (32) < Pala v – E. Luigla < Tõnts (1939).

204 2a. 97

Ema viis älli einamaale, 5 Seal siis kägu pall´u kukkus, kandis kiigu karjamaale (~kesa pääle), lõolindu liiast laulis. pani käo kiigutama, Kõik mina panin paberisse, lõolindu liigutama. raiusin mina raamatusse.

Dikteeritud.

KKI 9, 172/3 (108) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

2b. 98

Memme vaev + Lauliku lapsepõlv

Ällilaul

Millal maksan memme vaeva, lõolindu liigutama, ea ema piimavaeva, erilasta ellitama, kahel käel kiigutust? mesilasta meelitama. Ema viis älli einamaale, 10 Seal siis kägu pallu kukkus, 5 kandis kiigu kesa pääle, lõolindu liialt laulis. panni parti kiigutama,

Dikteerija märkus: Praegust ma ei saa vahet teha, kas see (st lõpuosa) on seesama laul (millega algas).

KKI 9, 410/1 (17) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

3. 99

Ema viis älli eenamaale, mesilinnu liigutama. alleaa, alleaa, 5 Sääl siis kägu pallu kukkus, kandis kiigu kesa peale, mesilindu liialt laulis. pani käo kiigutama,

Dikteeritud. Korranud 3 korda järjest 4. ja 6. värsirea kontrollimiseks. Kust kuulnud, ei mäleta.

KKI 9, 164/5 (94) < Alatskivi v, Peatskivi k < Alasoo k – U. Mägi < Emili Rosali Karv (1948).

205 29. LAULIKU SOOST

100 1.

Mis mina huolin laaladenna Mina trummali tubasta, vai mis kuulan kukkudenna – pillipuhkuja peresta. laalik õli mu isake, Pilli lõid mu pidajad, laalik õli mu emake, 10 kannelt lõid mu kasvatajad, 5 laalikud mu ellad veljed, erelid lõid ellad veljed, laalikud sõõrikud sõsared. suupilli suesutajad.

H II 4, 558 (24) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Trükitud: ERlA nr 275 (lt 110, Lauliku soost).

101 2.

Ei ma tohi tuim ei õlla, 5 Pilli lõid minu pidajad, tuim ei õlla, sein ei seista – kannelt lõid minu kasvatajad, ma õlen trummuli tuasta, erelid lõid ellad veljed. pillipuhkuja peresta.

H II 4, 637 (3) – M. Koik, J. Härms (1887).

LAULU VÕIM

30. LAULA, KUNI ELAD!

102 1.

Laula, kuni elad! + Ei rikast rahasse panda + Uni ei anna uuta kuube + Kevad põllul

Laula, laula, suukene, valge lauade vahele, liigu, linnu keelekene, kena kirstu keske’ella. ilutse, südamekene! Ehk oleks isa ilmarikas, Küll saad siiski olla vaiki, ema siidile seotud, 5 kui saad alla musta mulla, 10 velje piljandil peetud,

206 sõsarel sada rahada – magamine maani särki. ei rikass rahasse panda, Mis te tühja muretsete: kuningass kulda maeta! juba rukki piä paistab, Noorokesed neiokesed, odraoras haljendab, 15 ärge heitke une rege, 25 kaeraoras katab maada, unel oo regi madala, nisu tupesta tulesse, rammal ratas kallakile! kapus kiärib häile päile, Uni saadab hulkumaie, naaris lehte lautab, tukku teeda kõndimaie, kaalik lehte koosotab, 20 uni ei anna uuta kuube, 30 liätse siädib sääresida!

H III 9, 326 < Alatskivi – J. Kook (1888). Kk: 30. siärib säessida. Vrd: Ole rõõmus oma noore ea sees; Täna kuld, homme muld; Kui töö on tehtud, siis on hea hingada; Ärge muretsege homse ette, igapääv saab küll omast vaevast. – Eesti-ma rahwa Kalender, ehk Täht- ramat 1829 aasta peäle. Tallinn, J. H. Gressel 1828, laulud nr 2–5.

2. 103

Laala, laala, suukene, 5 Küll saad siis ka vaita olla, liigu, linnu keelekene, kui saad alla musta mulla, mõlgu, marja meelekene, valge laudade vahele, ilutse, südamekene! kena kerstu keske’elle.

E 70425/6 (13) – A. Tubin (1930).

3. 104

Laula, laula, suuke, 5 Küll saab siiski vaita olla, liigu, linnu keeleke, kui saab alla musta mulla, mõlgu, marja meeleke, kena kirstu keskele, ilutse, südameke! valge laudade vahele.

Kuulnud vanaisalt. Dikteeritud.

KKI 9, 166 (98) < Alatskivi v, Peatskivi k < Alasoo k – U. Mägi < Emili Rosali Karv (1948). Kk: 4. uutse. Trükitud: ERlA nr 118 (lt 49, Laula, kuni elad!).

207 105 4.

Laula, laula, suukene, valge laudade vahele, liigu, linnu keelekene, kena kirstu keske’elle. mõlgu, marja meelekene, Mulla all on muretuba, ilutse, südamekene! 10 mulla all saad muretseda, 5 Küll saad ükskord vaita olla, kalmukünkal kahetseda. kui saad alla musta mulla,

Dikteeritud.

KKI 9, 173 (109) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

31. LAULAN MERE MAAKS

106 1a.

Kui ma hakkan laalemaie, 5 mereliiva lindudesta, laalemaie, laskemaie, mere ennast heenamuasta, siis laalan mere murusta, merepõhja põllumuasta. mere kaldad kalusta,

H II 4, 534 (4) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

107 1b.

Laulan mere maaks + Täid kaladeks

Kui ma hakkan laalemaie, Istun mere iäre piäle, laalemaie, laskemaie, nopin täie vammusista, siis laalan mere murusta, kirpa körtsiku vahelta, mereliiva linnudesta, 10 pisemad pillun meresse, 5 mere ennast heenamuasta, suuremad ma suhu pistan. merepõhja põllumuasta.

H II 4, 557 (22) – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

208 2. 108

Küla jääb kuulama + Laulan mere maaks

Kui mina hakkan laulemaie, 5 Laula ma mere mäessä, laulemaie, laskemaie, mere kivi kilingiss, külä jääss siis kuulamaie, mere sõmera soolassa, vald jääss vaiki vahtimaie. merepõhja põrmanduss.

E 70426 (14) – A. Tubin (1930).

32. METSA MURD

1. 109

Metsa murd + Kalajõgi

Kos ma laulu laotasin, ladvad laululindusid, sinna kasvis suuri saari, jõgi jooksis juurte alta, sinna metsä murdenessa, kalad kuldased jõena, sinna laande langenessa. 10 haugidel õlid laugid õtsad, 5 Puu küll, puu küll, hellad veljed, purikatel kirjud küljed. puud õlid täis küll putukeisä,

H III 9, 347/8 (4) < Alatskivi – J. Kook (1888).

2. 110

Küla jääb kuulama + Laulud lutsu suust + Metsa murd + Kalajõgi

Kui mina hakkan luulemaie, 10 sinna kasvi suuri saari, luulemaie, laskemaie, sinna laane langenesi, siis tulgu küla kuulamaie, sinna metsa murdenesi. valdaje valatamaie! Puu küll, puu küll, ellad velled, 5 Kost sii laps need laulud suanud? puud õlid täis putukesi, Laulud latika nõnassa, 15 oksad täis oravaida, kirju kiisa keele alta, ladvad laululindusiida, ausa avi amba alta. jõgi jooksis juure alta, Kus mina laulu lautasin, kalad kuldsed jõe sees:

209 augil suured laugid õtsad, 20 purikatel kirjud küljed, särjed kullasoomuslised.

H II 31, 401 (1) – O. Grossschmidt (1889).

33. LAULAN LAPSED LAMMASTEKS

111 1.

Laulan lapsed lammasteks + Laulan mere maaks

:,: Kui mina akan laulemaie, :,: Ma laulan mered murusta, laulemaie, laskemaie, mere kalda’ad kalasta, ma laalan lapsed lamba’asta, mereääred ätikistä, sarved pähä, oina’asta, 10 meresaared satikistä, 5 tüterid javekivista, mereliiva linnassistä. poisid piäle mölderistä.

Viis on laulu nr 750 juures.

EÜS II 404/5 (135) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 291 (80) – A. Liiv < Kadri Ots. Alatskivi viis.

34. LAULDUD HOBU JA SADUL

112 1.

Mina laalan laagi ruuna, uvve kuvvele pidaja, laagi ruunale sadula, pidajalle peeni särgi, sadulalle saksapoosi, 10 peeni särgile pesija, saksapoosile kübara, pesijalle uvve lavva, 5 kübaralle kullapärje, uvve lavvale kurika, kullapärjele kuduja, kurikalle kuldajärve. kudujalle uvve kuvve,

H II 4, 608/9 (92) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Joosep Vilpa (1887).

210 2. 113

Mina laalan, meks ei laala, saksamehele kübärä, mina laalan laadakese, kübäräle kuldapärge, laada taha tallikese, 10 kullapärjele kuduja, talli sisse latteriku, kudujale kuldamõeka, 5 latterikku laugi ruuna, kullamõegale pidaja, laugi ruunale sadula, pidajale pikka kuube. sadulasse saksameesi,

Viis on laulu nr 698 juures.

EÜS II 409 (140) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 298 (120) – A. Liiv.

35. LAISA LAULU SUITS

1. 114

Läki, laesad, laalemaie, naesed ütlid: Narva suitsu, vedelikud, viiremaie! 10 poosid Poolamua põlema. Kes teab, kus need tõesed laesad – Mina kuulin, kostin vasta: kas one padriku pajuna „Ei õle miäste metsasuitsu 5 vai one roogu rükkienna? ega naeste Narva suitsu, Hiirehermest tõõseb suitsu, poeste Poolamua põleva – padriku paju põlessa. 15 see one laesa laalusuitsu, Mehed ütlid: metsasuitsu, vedeliku viäresuitsu.“

H II 4, 549/50 (17) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Trükitud: ERlA nr 325 (lt 120, Laisa laulu suits).

211 MIS MA LAULAN

36. ARG LAULIK

115 1.

Arg laulik + Kaasa kaugel

Ei ma tõhi tõdest laalda, minu peigu Pihkevenna, hiäste hiäle kuulutada – Pihkvast toob põllesida, mul one kuulajad kuruna, edest Pihkva helmesida, hiälevõttijad võsuna. tagast Pihkva tanusida. 5 Minu kuasa kaage’enna,

H II 4, 557 (23) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

116 2.

Arg laulik + Laulikule juua! + Laulud lutsu suust

Laalaksin ma – laedetasse, 10 tõese piisa piiritussa, kõneleksin – kõrrutasse. siis ma laalaks lahkemassa, Vai oo laaljad paremad kõrrutassin kõvemassa! ehk kõnelejäd kõrgemad, Kost sii laps niid laalud suanud, 5 et oo enne ennäss naartud, kost sii virr niid viisid võtnud? mueste muele kuulutatud, 15 Laalud latika ninässä, suvel suetsona pidetud, kirja kiisa kiälessä, talvel jalatalukana. arvu avi hamba’assa. Piäss ma piisa viina suama,

H I 2, 384 (1) < Kokora v – J. Tubin (1888).

212 37. KURB LAULIK

1. 117

Südame sütitamine + Riia rikkumine

Kes minu kuuleb laaleneva, Kui ta sütines põlema, kägu kurva kukuneva, 10 ära rikub Riia linna, sii ütleb ilun elaneva, ära Tallinna taatab, kana rõõmun kasvaneva. ära Põltsama põletab. 5 Muret suass musta vedada, Tallinast tanuda tuudu, hoolta hobu rinnutada. õless viil Riiasta lindi tuudu, Südamen one sütehoogu, 15 Põltsamaani põlle tuudu – mu põvven tuli põlessa. nüüd oo alvast ahervaresta.

H II 4, 619 (99) < Alatskivi v – M. Koik, J. Härms < Mai Lätt (1887). Kk: Värsside järjekorda on siin muudetud ja paar värssi puuduvad. Käsikirjas on 5.–10.: Muret suass musta vedada,/ õli katselta omasta./ Südamen one sütehoogu –/ oota hobu kinnitada,/ kui ta sütines põlema./ Mu põvven tuli põlessa. Praeguste 10.–11. vahel: uhotuse õõgama.

38. SUU LAULAB – SÜDA MURETSEB

1. 118

Kui akan laulemaie, ja tõõne pale tõõse pange. laulemaie, laskemaie, Siält ma juutsin külä karja siis akab ale tulema ja valla varsule valasin. ja vesi silmä vieremä. – – – – – 5 Pale juuksis pange vettä

E, StK 34, 185 (3) < Kursi khk, Puurmani m < Kodavere khk, Pala – P. Berg < Leena Abramson (1926).

39. SUUDE SULG

1. 119

Küla mul ütel: kuku, kuku, mis mina laalan, alva lapsi, külatäis lapsi: laala, laala! 5 mul jäi kodu suude sulge, Mis mina kukun, kurva lindu, lavva piäle laaluleste,

213 kirstukappi kiälekõlksu. kirstukapist kiälekõlksu! Nuored mehed, ellad veljed, Siis ma laalaks linnu kiili, pange ratsud rake’essa, iäled tiiksin ane muudi, 10 allid hobud elmedessa, tiiksin iälta tedre muudi, kõrvid karunahkadessa, 20 pajataksin pardi muudi, sõrasilmad sõrmuksije! kui sii tedre tii-arala, Sõitke ratsula koduje, kui sii pardike pajuna, tuoga mulle suude sulge, kui sii rääku rükke’enna. 15 lavva piälta laaluleste,

H II 4, 641/2 (8) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Elias Pärn (1887). Kk: 10. õlmedessa; 12. sõura silmad; 23. roogu. Vrd: Fr. R. Kreutzwald, Vina-katk. Üks tähhele pannemise väärt jut, mis vanna ning noore rahvale juhhatusseks ja kassuks välja on antud. Tarto 1840, lk 25–26.

40. LAULIKU VAEV

120 1.

Lauliku vaev + Reht ei pekseta minuta

Enam one vaeva laalejal, kubu kullasta sidutud. kui one rehepeksajal – Kuiks õle hulgan hullukesta rehe peksan, see unetan, ega vahel vaestalasta, laalu laalan, tõist tuletan. 10 kõrval miista, kõrval naesta, 5 Rest es peksetud minuta, kõrval sundija sulasta. kuuti lüüdud kandijata,

H II 4, 534/5 (5) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

121 2.

Enäm on vaeva laulijalla kui ju rehepeksijalla – rehe peksin, nii unetin, laalu laalin, tõist tuletin.

EKS 26, 3 (9) < Ranna v, Raatvere k – E. Mässo (1912).

214 41. LAULIKULE PALKA!

1. 122

Laulikule palka! + Laulikule juua! + Lauliku vaev

Ei mina rahata laala, jooja kurku kõrvenessa! suud ei kullata kuluta! Enam one vaeva laalejal, Andke raha laalejalle, kui one rehepeksajal – kulda suu kulutajalle – rehe peksan, sii unetan, 5 laaliku lagi põlesse, 10 laalu laalan, tõist tuletan.

H II 4, 570 (45) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

2. 123

Kui mina akan laulemaie, 5 Anna raha laulijale, laalusida laskemaie ... kulda suu kulutajale – Ei mina rahata laala, laaliku lagi põlesse, suud ei kullata kuluta! jooja kurku kõrbenesse!

Viis on laulu nr 14 juures.

EÜS II 383 (111) < Alatskivi v, Lahe – J. Raja < Leena Töövahe (1905). Viis: EÜS II 290 (74) – A. Liiv.

LAULIKUTE SÕIM

42. VÕTA REGI RINDADEKS!

1. 124

Võta regi rindadeks! + Sõnad sepa tehtud

Mis sina, rinnutu, rögised, 5 Mine sa küla vainuelle, mis sina, hiäletu, ägised! taha küla tanuville, Sul pole rindu rögiseda võta regi rinde alla, ega hiälta ägiseda! vana äke hiäle alla!

215 Siis tule muaga laalemaie, Mul one sõnad sepa testud, 10 laalulugu laskemaie, uue sepa uuendatud, laaluviita viäretamaie, 15 vana sepa vahendatud. laalukõrta kõerutamaie!

H II 4, 679/80 (48) < Kokora v, Torila k – M. Koik, J. Härms < Kadri Allik (1887). Kk: 5. vanuelle.

125 2a.

Mõisa „vaemulaste“ sõimlemine:

Mes sä, iäleto, örised, 5 vana regi rinnussagi, mes sä, kurgoto, körised! adrakured kurgussagi! Panna äes iälessägi,

ERA II 172, 56 (8) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

126 2b.

Messä, iäletu, örised, adrakured kurgussagi, messä, kurgutu, körised! 5 vana regi rinnussagi! Panna äes iälessägi,

Ka kodust. Esält. Tema õli kange laalu põhi. Kaarel Kurs.

KKI KT 160, 17 (11) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942). Kk: Kaarel Kruus.

43. SA LAULAD SEA SÕNU!

127 1.

Lauliku sõim + Sa laulad sea sõnu! + Mida suust kukub

Laku perset, laaluräästas, Aru Andrese pojale, minu viidasse mehele Kaarakülvi Jakupille!

216 5 Mis sa laalad, kui et mõista! lammas laalu mäletagu! Sa laalad sia sõnuda, Sinu suusta suitseb sitta, vana varsa mõtte’eida, alta hammasta ilada, koheoina kombe’eida. piälta kiäle kiädisida. 10 Siga sinu sõnad süögu,

H II 4, 543/4 (11) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

44. ALLES SUU VERINE

1. 128

Alles suu verine + Sa laulad sea sõnu! + Mida suust kukub

Mes sina, sitikas, sirised, orika unenägusid, porikärbane, pirised! 10 kundi kometitegusid, Ammu sina tulid aia tagass, varesse vale viisisid. aia tagass raesa kallalt, Sinu suussa kukub kuala, 5 alles so suugi verine! alta hammasta ilada. Mes sina laalad, kui ep mõista, Minu suussa kukub kulda, mes sina kukud, kui ep kosta! 15 alta hammasta õbedad. Sa laalad sia sõnumid,

H II 16, 267 (11) – W. Lepp (1889).

45. MIDA SUUST KUKUB

1. 129

Ole vait sina, sinine, 5 pealta keele pärgli paska. las laulda mina, punane! Minu suusta kukub kulda, Sinu suusta suitseb sitta, alta hammaste hõbedad, alta hammaste vedelad, pealta keele killingida.

A 2134 (11) < Turki t – Ferdinand Turk, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923).

217 130 2.

Sinu suassa kukub kuula, alta ammasse ilada. Minu suussa aga kukub kulda, alta ammasse õbedat.

Sii one kodoss kuuldud, ei õle koskilt mõjalt kuulud.

KKI KT 160, 21 (15) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

131 3a.

Lauliku sõim + Mida suust kukub

Tõinetõist sõimasid:

Mis sa, iireke, irised, Sinu suusta kukub kuula, mis sa, rotike, rodised! alta ammaste ilada. Sul pole äälta iriseda, Minu suusta kukub kulda, 5 ega rindu rodiseda! alta ammaste õbedad.

Dikteeritud.

KKI 9, 411 (18) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

132 3b.

Vastamisi õlletanud pruudi ja peigmehe ...:

Sinu pruut kui mullatükk, alta ammaste ilada, minu peig kui kullatükk! 5 sinu suu on sopiline, Sinu suusta kukub kuula, nina neljanukeline.

Vastu: Minu suusta kukub kulda, Sinu suu on sopiline, alta ammaste õbeda! 10 ninä neljänukeline!

RKM, Normann 3, 62/3 (9) – E. Normann < Sohvi Sepp (1954).

218 4. 133

Kui ma olin väike, siis lell ja üks teine vanainime (mees) laulsid pulman vastamisi. Tõne lauld tõse lause.

Mis laulad sina, sinine, lahe laulan mina, punane! Tõne ütleb: Sinu suusta suetseb sitta, alta ammaste ilada. 5 Minu suusta kukub kulda, alta ammaste õbedad.

Vanamehed seisid vastamisi püsti, tammusid ühe jala pealt teise peale ja ise laulsid. Pruudi kodon laulsid. Pikk laul oli.

RKM II 48, 440 < Alatskivi < Lahepera k – S. Lätt < Liine Koppel (1955).

OTSAS

46. LUGU OTSAS!

1. 134

Lugu otsas, laul lauldud, Tulgu laulma, kel lugusid, kaasike, kaasike, 5 veeretame viisisida! otsas on lauluviisikene.

RKM II 398, 24 (25) < Nõva k – O. Kruusa < Leida Elken (1986).

219 MEELELAHUTUS

KIIGELAULUD

47. KUTSE KIIGELE

135 1.

Kiige’ele kõrge’elle! 5 pennile pesä tegema, Tulga kiikma, külanaesed, haganikku aadumaie, tooga kanad, tooga munad! kuke juurde kudrutama. Kanad jäid kodu munele,

H II 4, 572 (51) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

136 2.

Kiigelaul

Tulge kiikma, külanaesed, pennile pesä tegema, kiigele, 5 lava alla audumaie, tooge munad, tooge kanad! kukega kudrutsema. Kana jäi kodo munele,

Viis on laulu nr 137 juures.

EÜS II 448 (187) < Peipsiäärne v, Varnja k < Kavastu v, Tähemaa k – J. Raja < Liisa Kast (1905). Viis: EÜS II 275 (3) – A. Liiv < Kadri Katsan. Trükitud: PT, lk 62 (49, 52).

220 48. SÜNNIN KÜLAPOISI SÜLLE

1. 137

Kiigelaul

Kiigetajad, kukutajad, 20 kärsi es esä käte päälä. kiigele, Karas veli manu kaema, ärge kurjast kukutage, võttis sülle, sünnitelle, õelaste õljutage – mantelije mahutelle. ma olen kuri kukkumaie, Es sünni selle süleje, 5 õel olen õljumaie. 25 mahu es selle mantelije, Kuksin maha koolijasta, kärsi es selle käte päälä. älli alla ingetusta. Karas sõsar manu kaema, Kes karas manu kaema? võttis sülle, sünnitelle, Emä karas manu kaema, mantelije mahutelle. 10 võttis sülle, sünnitelle, 30 Es sünni selle süleje, mantelije mahutelle. mahu es selle mantelije, Es sünni emä süleje, kärsi es selle käte päälä. es mahu emä mantelije, Külä poiss mul, ellä velle, es kärsi emä käte päälä. see karas manu kaema. 15 Siss karas esä manu kaema, 35 Võttis sülle, sünnitelle, võttis sülle, sünnitelle, mantelije mahutelle. mantelije mahutelle. Siss sündsin selle süleje, Sünni es esä süleje, mahtsin selle mantelije, mahu es esä mantelije, kärsin selle käte päälä.

EÜS II 443/5 (182) < Peipsiäärne v, Varnja k – J. Raja < Kadri Katsan (1905). Viis: EÜS II 275 (3) – A. Liiv. Trükitud: ERlV II, lk 124/5 (I B 10, Kiigel kartlik); PT, lk 62/3 (51).

221 49. KIIGE TOOMINE

138 1.

Kiigelaul

Kiigele, kiigele! Kus seda kiike raiutije? Ärjad ägäsid sarvida, Kiik ju tuudi kubija õvve, kiigele, kiigele, 5 sääl vaatsid vardija emändäd. poosikesed põlveluida.

EÜS II 337 (48) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 280 (28) – A. Liiv. Kk: 2. savida; 5. vaaksid. Trükitud: PT, lk 62 (50).

TANTS

50. LAISK TÖÖLE – NOBE TANTSIMA

139 1.

Liisukene, lipsukene, põrmandalle põksatelle, silma nähes näpsuke, poisi kõrva kõpsatelle. kõrva kuuldes kõpsukene, Liisu kuulis varda heale, varjus vana tussukene. 10 kõlksu löövat koodi heale, 5 Liisu kuulis pilli heale, siis ta lattu langeneksi, kohe siis välja välgatelle, kõlka põue põgeneksi.

H II 27, 1018 (6) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

222 2. 140

Liisakene, lipsukene, siis ta välja välgatele, silma nähes näpsukene, poisi kõrval kõpsutele. kõrva kuuldes kõpsukene, Kui aga kuulis koodi heale, varjus vana tuksukene. siis ta lakka langesile, 5 Liisa kuulis pilli heale, 10 kõlka põhja kukusile.

E 19168 < Alatskivi – K. Ostra (1895). Kk: 4. varvalt.

51. TAMM LÄHEB TANTSIMA

1. 141

Põrand tahab tantsimist + Tamm läheb tantsima

Taaku, taaku talad, kõre kuusk lääb kõndimaie, paeku, paeku parred, meie tammel kuldakingad, seiske, seenad, sinnapuale! 10 kuldakingad, vaskipaelad, Tare tahab tantsimista, hõbedased ormad peal. 5 põrmand tahab põrutamista, Õma undruk, võeras vammus, tuba uusi ustumista. Mäe Märdi naese kingad, Meie tamm lääb tantsimaie, kippari naese kasukas.

H II 4, 617/8 (97) < Alatskivi v – M. Koik, J. Härms < Mai Lätt (1887).

2. 142

Tantsulaul

Taaka, taaka, tammekene, Meie tammel vaskipaalad, meie tamm lähäb tantsima, 5 vaskipaalad ja kuldsed kingäd. kõre kuusk lääb kõndima. – – – – –

E, StK 34, 232 (7) < Kursi khk, Puurmanni m < Kodavere khk, Pala – P. Berg < Leena Abramson (1926).

223 52. EI OLE TANTSITAJAT

143 1.

Tantsulaul

Küll ta’ass, küll ta’ass tantsimaie, liinapoiss mul, liinapoiss mul, linnukene, küll lä’äss, küll lä’äss läikimaie – see mu targast, see mu targast tantsiteli, ei ole tarka, ei ole tarka tantsitajat see mu virgast, see mu virgast veereteli, ega virka, ega virka veeretajat. kalamarjust, kalamarjust kalluteli. 5 Turupoiss mul, turupoiss mul, tuvikene,

EÜS II 341/2 (55) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 282 (34) – A. Liiv. Trükitud: ERlA nr 1169 (lt 527, Ei ole tantsitajat).

53. TANTSIGE, MA VAATAN!

144 1.

Tantsulaal

Tantska, tantska, ma valatan, Hilbud itkid, narsud naarid, kas te hilbud hilbendävad, 5 paegad peksid vasta persed. kas te narsud narvendavad?

H III 9, 367 (16) < Pala v – V. Kirik (1888). Trükitud: ERlA nr 1154 (lt 522, Tantsi, neiu!).

224 54. VÕITUD TANTSUKINGAD

1. 145

Võieh, võieh võitud kingad, minu kingad võidemata, kingakannad katsumata.

A 11939 (11) < Pala v, Halliku < Assikvere – Väino Luka, Alliku algk, 4. kl (1931).

55. KOLMED PÜKSID

1. 146

Eit tegi püksid, taat tegi püksid, 5 sinised olid sillupüksid, mul olid endal ühed püksid. kollased olid kosjapüksid, Siis said kokku kolmed püksid, punased olid pulmapüksid. kokku kolmed uued püksid:

A 2153 (4) < Kallaste al – Helmi Vilde, (Kokora)-Torila algk, 5. kl (1923).

2.–9. 147

Eit tegi püksid, taat tegi püksid, enesel olid enne püksid. Siis said kokku kolmed püksid, kokku kolmed uued püksid.

A 2110 (9) < Kokora v, Torila k – Leida Lassi, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). 148. A 2123 (2) – Leida Aid, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923). 149. A 2124 (1) < Alatskivi v, Haapsipea k – Leida Härm, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923). 150. A 2133 (8) < Kokora v, Õunapuu t – Oskar Tiit, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923). 151. A 2111 (4) < Alatskivi v, Pusi k – August Lugo, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). 152. A 2122 (3) < Kokora v, Tedre k – Elmar Vene, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). 4. kokko. 153. A 2108 (2) < Kokora v, Savasvere k – Ella Kuusik, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). 2. endal olid püksid. 154. A 2120 (5) < Kokora v < Peterburi kub – Aleksander Tambärk, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). 1. Eidel olid püksid, taadil olid püksid. 225 155 10.

Eit tegi püksid, taat tegi püksid, kuningas kinkis kolmed püksid, mul olid enne püksid, siis said kokku kuued püksid.

A 2112 (3) < Välja m < Kokora v, Tedre k – Ella Poolakese, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923).

156 11.

Eit tegi püksid, taat tegi püksid, mul olid endal ka ühed püksid, kuningas kinkis kolmed püksid, siis said kokku kuued püksid.

A 2129 (1) < Kokora v, Müüri t – Oskar Pärsikivi, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923).

157 12.

Taat tegi püksid, ise tegin püksid, siis said kokku kolmed uued püksid.

A 2105 (8) < Kokora v, Viljuse k < Jäe v – Elmar Adov, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923).

158 13.

Eit and´ püksid, toat and´ püksid, Siis said kokku kuued püksid, mul olid endal enne püksid, 5 oo, vennad, püksid, püksid! krahv see kinkis kolmed püksid.

Need püksid on nahatäied. Ta sai peksa ema käest ja isa käest ja enne oli juba perse kirju. Ja krahv kinkis kolmed püksid. Siis sai kuus keretäit kokku.

KKI 9, 104/5 (2) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – U. Mägi < Anna Lindvere (1948?).

226 56. SEON LEHMAD LEPA KÜLGE

1. 159

Va Piibu Jüri laalnud Siäritsa kõrtsin:

Tahki-sahki, tahki-sahki, sidun aga lehmad lepä külge, karjakoerad kuuske külge. Saki-naki, saki-naki!

Ise aga tantsnud.

KKI KT 160, 75 (95) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

57. KIVIST KELLA LÖÖDI

1. 160

Laseme kiigu käia, Naestele prantssai, üle mere minna meestele pulgasai, mõisameeste pulma! tüdrukule timpsai! Kivist kella lüüa, 10 Tõruvere tantsu tampida, 5 vaat õlut juua, valge vasika valtsi visata! nisuleiba süüa.

H I 4, 709 (8) < Alatskivi – A. Thomson (1876).

58. MAATANTS

1. 161 rl/ul + Kalajõgi

Maatants

227 Proua Priit oli, proua Priit oli, 5 :,: Purre like, läke, läke, :,: puuvalu priita, vesi läikis läppe’enna, alekant oli, alekant oli, ruu järvenä jõrise, lõi sõõru mõrulid, piibelehte, pihlaka, tere tantsu, lõi lusti nõmme lehte lõigake. läbi Riia Reveli.

Teise poole variant:

10 :,: Purre like, läke, läke, :,: avid laiad, laagid otsad, vesi juuksis juurte alla, purikal olid kirjud külled ... kalad kuldased jõena,

Vana maatantsu tantsiti kolmekeste. Üks meesterahvas tantsis taguspidi ees, lõi käsi kokku ja mutsutas suuga, neidusid järele meelitades, kuna kaks neidu, kätest ehk ükstõise ümbert kinni hoides meesterahvale järele tantsisid. Muusika: viiul. Mängija ja ka tantsijad – ehk ka kõrvalised – laulsid kaasa. Viiulimängija Jüri Laar (Veldi Jüri) elab praegu Kavastu Koosal. Tantsijatest elab veel laulik Mari Poks, snd Lõhmus, säälsamas.

EÜS II 339/40 (52–54) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 281 (32) – A. Liiv. Originaalkirjapanekus on viis märgitud eeltaktiga, 3-löögilised taktid algavad teisest löögist. 228 59. LAPS NAISE VOKK

1. 162

Vana Ilma Märt laulis naesele, kui naesel õli laps oida:

Sii minu vokki, sii minu pokki, sii minu kallis kangaspakku. Siit minä lõikan, siit arutan, siit panen selgäje.

Egä vanadel laaludel põllud viisi, jalaperäss laalid. Vanal Ilma Märdil õlid laalud egä asja piäle.

ERA II 285, 400/1 (83) < Ranna v, Rüütli k – A. Univere < Anna Lõhmus (1940).

60. MINU TÜTAR TILLUKE

1. 163

[fragment]

Tema [Otto Mägi, vt nr 565] viil laald:

Minu tütär tilluke, siasõra suurune!

Siäritsa kõrtsin laal´ neid ja ise viil tants´ joomispiäss.

KKI KT 160, 70 (87) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

229 MÄNGULAULUD

61. LAEVAMÄNG

164 1.

Lapsed laulsid ükstõise rüpes hõljudes:

Kiigu, liigu, laevakene, liigu, laeva peräkene! Mes sääl laeva perä taga? Kerik laeva perä taga ...

Etteütlemise järele, õigemine kindluseta viisi järele (laulis iga kord ise viisi) kirjutud.

EÜS II 347 (65) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905).

62. SIIMUMÄNG

165 1.

Karjalaste laul

:,: Mis ots´, siimann seelo, :,: :,: Ei võta, siimann seelo, :,: :,: mis ots´, pillelille ärrä, :,: 5 ei võta, pillelille ärrä, :,: mis ots´, sõtsepoja naalo? :,: ei võta, sõtsepoja naalo!

Etteütlemise järele, õigemine kindluseta viisi järele (laulis iga kord ise viisi) kirjutud.

EÜS II 347 (64) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 284 (43) – A. Liiv. Originaalnoodistus algab eeltaktiga, taktimõõt on ¾.

230 63. SÕRMEMÄHKIMISE MÄNG

1. 166

Viis, vaas, vaari kesväd, Viis, vaas ... piis pilliruu marjad, Mari läts kesvä lõikamaie, viiru vitsa eenämaale. lõikas sõrme lõigatena. Kes läts kesvä lõikamaie? Tuu nartsu, Jürikene!

EÜS II 339 (51) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 281 (31) – A. Liiv.

64. VÄRAVAMÄNG

1. 167 Laste mängulaul

Mes te sääl seesäte, Verevatse kriidiga, juunee, kuldse väräve? siidiga ja sammetiga. Meie tahame läbi minnä. 10 Kost, sitt, siidi saied, Ei või laske! sant, sa sammeti võtid, Miks ei või laske? kehväkene, kriidi said? 5 Meie värät katki. Veli eile Riiast tuli, Küllap meie parandame. Riiast tõi Riia rahada, Kellega te parandate? 15 Pärnumaalt tõi prääningida.

EÜS II 346 (62) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 283 (41) – A. Liiv. Kk: 3. Ei või laske läbi minna – viimased sõnad läbi kriipsutatud; 14. rea raadu. 231 168 2.

Meie tahme taeva minna vana viltse lõngaga. selle suure seltsiga. Ei tea, kust sant siidi võtab, Sild on katki, sild on katki, venelane niiti võtab, kellega me lapime? jooni, krooni, kuldsed väravad. 5 Siidiga ja niidiga,

Kuulnud emalt Liisa Steinilt u 1910. a.

A 11478 (31) < Narva l < Kodavere khk – H. Vende (1930).

65. KUNINGAMÄNG

169 1.

Kuningas, kuningas, kullakene, vanapoiste purjulaevad, miks sa eile meile ei tulnud? 5 tüdrukute tühjad laevad. Meil olid eila mitmed võerad,

A 8977 (13) < Pala v < Palamuse, Kuuramaa – P. Hamburg < Leonhard Soom, Mäeotsa algk, 4. kl (1926).

170 2.

Loosimismängud. Mängijad seisid ringis, üks oli keskel ja luges:

Kuningas, kuningas, kuningakene, poisikeste purjulaevad, miks sa eile meile tullud?* vananaiste lindilaevad. Meil käisid eile mitmed laevad, Kelle kohus ette tulla, sõelalaevad, nõelalaevad, ette tulla, panti anda? 5 tüdrukute tühjad laevad,

Iga ringisolija kohta määrati sõna. Kelle pihta käis viimne sõna, see pidi panti andma.

ERA II 119, 265 (17) < Pala v, Nõva k – A. Laurson < Miina Ots, Mariie Reinvald, Sohvi Uusen, Taavet Mäe (u 1933–1935). *Arv.: meile ei tullud.

232 66. LAMBAMÄNG

1. 171

Vihma sajab, päike paistab, sinisida sääresida, eit teeb kakku, ma lähen karja. valge villa vammukaida. Mina hoian eide utte Tule aga hulka, hundikene, ja siis kaitsen taadi karja. 10 vii metsa minia lammas, 5 Eit ei teinud sukkasida, kisu eide kümme talle, punasida pokkisida, kisu lõhki taadi karja!

Kuulnud emalt Liisa Steinilt u 1910. a.

A 11478 (4) < Narva l < Kodavere khk – H. Vende (1930).

2. 172

Lambakarjuse mäng

Mängijast üks on hunt, üks on karjatüdruk ja teised lambad. Karjatüdruk käib ümber lammaste ja laulab:

:,: Mina hoian memme utte, kaitsen taadi suurta karja. :.:

Peale laulmist heidab karjatüdruk magama. Hunt tuleb, näeb, et karjatüdruk magab ja viib lambad ära. Karjus ärkab ja vaatab: lambaid ei olegi. Nüüd hakkab taga otsima. Otsib, otsib – lambaid ei kuskil. Viimaks läheb hundi juure ja nõuab hundilt lambaid. Hunt vastab: tema ei ole lambaid näinud. Tüdruk küsib: „Mis sul seal ahju juures krabiseb?“ Hunt kostab: „Laisk tüdruk ei viitsi välja viia – ahjuluud ja leivalabid.“ Aga karjatüdruk hakkab kutsuma: „Ute, ute, ute!“ Ja kohe lambad määvad vastu. Nii saigi karjatüdruk lambad kätte.

ERA II 106, 91/2 (5) < Pala v, Lageda t – R. Otterklau (1935). Kk: 1. kordusmärk on sõnade mina ja hoian vahel.

233 173 3.

Lambamäng + Härjad murtud

Lambakarjuse mäng

Mängijad, keda võib olla piiramatu arv, seisavad ringis. Üks neist on ringi sees põlvili, pääga allapoole kummardanud, mingisuguse rõiva, harilikult kasuka all. Tema kõrval seisab keegi teine, kes tiirutab näpuga põlvitaja päälael ja laulab:

Mina hoian memme utte, laane alta laiakäppa, kaitsen taadi suurta karja. 5 murdis maha musta härja, Tuli soosta suurta hunti, kiskus ära kirju härja.

Laulu lõppedes pistab viimane jooksu, ühes temaga teised. Maaspõlvitaja aga hakkab neid taga ajama, keda ta tabab, see jääb nüüd tema asemele.

ERA II 106, 62 (2) < Pala v, Kodavere k, Otsa t < Alatskivi – H. Õunap < Liisa Alla (1935).

MÕISTATUSLAULUD

67. MÕISTATUS VILJAST JA LOOMADEST

174 1.

Mõistatus viljast + Mõistatus loomadest

Mis on üsna ümmargune? Kes on metsas musta kukke? Hernes üsna ümmargune. Tedre metsas musta kukke. Mis on pisut pikergune? Kes on kõrve karjapoissi? Uba pisut pikergune. 10 Karu on kõrve karjapoissi. 5 Mis on lai ja lapergune? Kes on laane lambuline? Lääts on lai ja lapergune. Hunt on laane lambuline.

E 70440/1 (30) – A. Tubin (1930).

234 68. MÕISTATUS LOOMADEST

1. 175

Mõessa, mõessa, mu õeke, kes on kuusiku kuningas, mõessa minu mõessatus! 5 kes on nõmme neitsikene? Kes on uaviku emändä,

Vastused: jänes, orav, ei tea.

ERA II 266, 334 (1) < Pala v, Assikvere k – A. Univere < Leena Kiisel (1939).

69. MÕISTATUS MESILASEST

1. 176

Veiksele lapsele õpati:

5 Kessi kõnnib kõrta müüdä, seekp see kõnnib kõrta müüdä, assub aia jääri müüdä, assub aia jääri müüdä, piirab pilliruugu müüdä? piirab pilliruugu müüdä. Mesiläne, linnukene,

ERA II 266, 239 (6) < Pala v, Assikvere k – A. Univere < Leena Kiisel (1939).

TEEKÄIGULAULUD

70. SAIN TEELE – HAKKAS SADAMA

1. 177

Sain teele – hakkas sadama + Kodust kuiv särk

Ma tulin kodussa, 5 võtid luagad lüüda lunda, kuivama isa taressa. rangid rahe raputada. Saen siia, võtt´ sadada, Siis võttis kodu kaduda, saen nõmme, võtt´ nõrada, pulge huuned pudeta.

235 Emakene, nennekene, pleegi piält piänikesed, 10 talvu mulle kuiva särki, vuali valgeje palanga! talvu ammehe taheda,

H II 4, 577/8 (57) < Alatskivi v, Kitselinn – M. Koik, J. Härms < Liisu Kübar (1887).

71. ORJADE TEE

178 1.

Orjade tee + Oma ja võõra kasvatus

Lähme seda testud teeda, Ema kasvatas minuda, seda raiutud radada, võõras kasvatas kadika; kost on enne orjad käänud, ema suisatas minuda, orjad käänud, karjad lähnud, 10 võeras suisatas sugara; 5 suvel sulpinud sulased, ema vões mul võese kiku, talvel käänud tallipoosid! võeras vões mul võese vitsa.

ERM 5, 53 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Dbl: ERM 154, 57 (27) – A. Simson. 10. sugaraga; 11. võesmel.

72. LÄHME KUUD KUULAMA!

179 1.

Lähme kuud kuulama! + Kuu mängib kudrestega

Näiukesed nuorukesed, 10 kosa kääsid meie naesed – lääme Luuja läste’elle, kääsid kuuda katsumanna, valatama varju piäle: päävida valatamanna. kelle varju valge’emma, Kuu mängib kudrussinna, 5 kelle ihu ju ilusam? pääv mängib pähkelinna; Luuja varju valge’emma, 15 kuul kudrussed kähena, Muarja pale punane, pääval pähkelid pihuna; Jumala ihu ilusam. kuukene õli koduna, Esid tiädnu meie mehed, päävakene päris paegan.

H II 4, 561 (28) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Kk: 9. esi. 236 73. NEIU LINN

1. 180

Naljalaul

15 Läki üksi, läki kaksi, „Kellekks on see linna teinud, läki kõik me kolmekesi, kellekks see valli valanud?“ neiud nelja-viiekesi, Seekp on linna naeste tehtud, läki kokko koppelesse, vall on tütarde valatud. 5 läki leeri lepikusse, Peass te sidest nägema – läki linnada tegema, 20 sidest on siidile aetud, linnavallida valama! piält on löödud pähkelesse, Teeme linna lillekista, alt on õunule istutud. linna torni toomingista, Minge sisse, võtke siidi, 10 linna valli vahterista! tulge välja, võtke värvi, Mööda käisid mehed noored, 25 tütered sinikivida, kaudo käisid poisid targad, naesed tanokirjasida, iga pääva päävapoega, saksapoiss võtt´ saapaida. küsitile, mõistatile:

Beiträge XVII, lk 123/4 (6) – J. W. Everth (–1825). Dbl: EKLA, f 63, m 3: 1 – J. W. Everth; EKÜ, F 232 f1, 74 (156) – A. H. Neusi koopiad (1818–1863).

2. 181

Ootan hulka hõigatavat + Kolm metsa + Neiu linn

Piilelime, kuulelime, kõlmas metsa õõnapuulla. taga selja seisatame: Siäme üles näiu linna, kas meid hulka õigatakse, 15 kudume kume keriku, kas meid tantsma tarvitakse? siäme linna linnukesta, 5 Kui meid hulka ei õigata linna torni tuomikusta, ega tantsma tarvitada, linna valli vasterasta, siis lähme meie lendelema. alev anisulesta. Paneme siärised sõbessa, 20 Müüda kääsid mehed nuored, põlled peale purjudesta, kaadu kaabame’ sulased, 10 lendame üle kõlme metsa: imestelid, mõestatelid: üks oo kulla kuusemetsa, „Kessi tehnu selle linna, tõene metsa kaskemetsa, kudunud kume keriku?“

237 25 Mina kuulin, vasta kostin: 30 tüterid sinikivida, „Sii linna tütarde tehtud, poosid puulisuapaida, valli näädude ehitud. nuored näädud nugasida, Tulga sisse, võtka siidi, naised tanunarmaida, minga välla, võtka värvi, mehed kallid kuabusida!“

H II 4, 616/7 (96) < Alatskivi v – M. Koik, J. Härms < Mai Lätt (1887).

182 3.

:,: Teeme üles neiu linna, :,: Neidu kuulis, vastu kostis: koame kume keriku „Ei õle linna ega lippu, riigudesta, raagudesta, ega Soome soolaturgu – pilliroo pindudesta, see on sandi saanakene, 5 kibuvitsa kildudesta. 15 vaestelaste varjupaika. Müüdä sõitsid suured saksad, Tulge sisse, ostke siidi, vürstid müüdä kinnitasid: minge väljä, ostke värvi, „Mis see peaks jo olema? naesed kullanarmaida, Kas on linna vai on lippu poisid poolisaapaida, 10 vai on Soome soolaturgu?“ 20 tüterid sinikivida!“

Viis on laulu nr 750 juures.

EÜS II 405/6 (136) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 291 (80) – A. Liiv < Kadri Ots. Alatskivi viis.

74. IMEMAA

183 1.

Lääme, lääme, käeme, käeme, 5 lepad sirge’ed sinevad, kunas me käies sinna suame, kased valge’ed kasuvad? kos niid kuused kullendavad, Siäl one kuusede kohinad, huavad nuored haljendavad, tammeladvade lahinad.

H II 4, 568/9 (41) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Kk: 2. kaies.

238 JORUTUSED

75. IMED

1. 184

Lellelt tuld tooma + Imed

Pealtskivi küla puuvedamise laal

Läksin metsast puida tooma, läksin lelle katusele, Kureniidust Peraniitu, lelle katus kaksipidi; Peraniidust Piirinõmme, säält ma astsin aknaelle, Piirinõmmest Luigenõmme, 15 lelle aken allapidi. 5 Luigenõmmest Luunja piiri ääre. Sääl ma nägin sada imet, Säält ma tõien puida kodu, iga ime isiviisi: panin puida ahju sülle. pääsukene sugi peada, Läksin lellelt tulda tooma, põrsas pühkis põrmanduda, lelle koerad mino pääle; 20 tihane tegi õluta, 10 mina lelle riida otsa, paljaspea pani humalad, lelle riit läks riba-raba; nudipea kontska koputas.

36 aastat tagasi Pealtskivi külas lauldud.

H I 4, 707/8 (3) < Alatskivi – A. Thomson (1876).

2. 185

Tüki kääsin Turgimual, härjad auksid istakulla, puole versta Puolamual, lammas läks laudile munele, ei näinud seda imeta, kana tegi kaksi tallekesed, mis nägin Näo külassa: hobu tegi vereva vasika, 5 koerad kündsid kükakilla, 10 lehm tegi laagi täkukese.

H II 4, 640 (6) – M. Koik, J. Härms (1887).

239 186 3.

Imemaa + Imed

Millal meid saame, ellad vennad, naesed raiuvad rattapuid, millal meid saame sinna maale, koerad kündvad, kõrvad kikki, kus meid ammu oodatakse, härjad haukvad, sabad seljas, kus need kuuda kumavad 15 kukk seal songib kapsaaias, 5 ja taevatähed siravad. siga laulab penni peal, Kus see sõrmus sõtkub leiba, lammas läks laudile munema, erilane niidab eina, kana tõi paari tallekeisi, sõgelane võtab loogo, lehm toonod tuhkru täko, mehed mütsata müravad, 20 hobu toonod valge vasika. 10 naesed tanuta tantsivad, Suil sõitsid saaniga, tüdrukud teevad regesid, talvel raudsi ratastega.

E 19168 < Alatskivi – K. Ostra (1895).

187 4.

Mooses tegi kullast vasika, kanal sai paar talleksi, Haarun oli vahel uskmata, 5 penil sai palju põrsid, lammas läks laole munele, emmisel sai kurn kutsikid.

Kuuldud Liisa Saarelt.

A 5433 (4) < Kavastu, Kalevi t – Linda Saar, Koosa algk, 4. kl (1924).

188 5a.

Oh imetä, oh imetä, tüdrikud rege tegesid, mes nägin Näo külän ma! kanal õli kaksi tallekeisi, Kuerad kündsid, ärjäd auksid, lammas läks laudile munele, mehed leibu ahju panid, lehm tõi lauku täkuss (~täkut)varsa, 5 naesed raidsid rataspuida, 10 märä tõi päätsupiä vasika.

ERA II 172, 65/6 (22) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

240 5b. 189

241 ERA, Pl 91 A2 – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

190 5c.

Oh imeta!

Oh imeta, oh imeta, Kanal õli kaksi tallekesi mes nägin Näo külan ma! ja lammas läks laudile munele. Koerad künnid, härjad haugid, 10 Oh imeta, oh imeta, mehed leibo ahajo panid, mes nägin Näo külan ma! 5 naesed raisid rataspuida, Lehm tõi laagi täkotvarsa tüdrikud rege tegesid. ja mära tõi päätsopea vasika. Oh imeta, oh imeta, Oh imetä, oh imetä, mes nägin Näo külan ma! 15 mes nägin Näo külan ma!

ERA II 249, 602/3 (4) – E.Ots < Anna Lindvere (1939).

191 5d.

Näo küla laul

Oh imetä, oh imetä, 10 tüdrikud rege tegesid. mes nägin Näo külan ma, Oh imetä, oh imetä, oh imetä, oh imetä, mes nägin Näo külän ma! mes nägin Näo külan ma! Kanal õli kaksi tallekeisi 5 Koerad künnid, ärjäd aagid, ja lammas läks laudile munele. mehed aga leibu ahju panid. 15 Oh imetä, oh imetä, Oh imetä, oh imetä, mes nägin Näo külän ma! mes nägin Näo külän ma! Lehm tõi laugu täkutvarsa Naised raedsid rataspuida, ja märä tõi päätsupiä vasika.

242 Oh imetä, oh imetä, ja naene aga tuhnis naerismuada. 20 mes nägin Näo külän ma! Oh imetä, oh imetä, Siga sii aga sõtkus sepikuda mes nägin Näo külan ma!

Ei tea, kas emä vai isä käest. Mari Kursilt, vanaõde käest. Tema käis mind oidmas. Ma õlin väike tüdrikukene.

Laulmise järele üles kirjutet. Etteütlmise ajal ei tarvita „aga“, vaid laulmisel.

KKI KT 160, 13/5 (8) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

5e. 192

Oh imetä, oh imetä, 10 mes nägin Näo külän ma! mes nägin Näo külän ma! Lehm tõi lauku täkotvarsa Koerad kündsid, härjad hauksid, ja mära tõi päätsopiä vasika. mehed leibu ahju panid, Oh imeta, oh imeta, 5 naesed raidsid rataspuida, mes nägin Näo külän ma! tüdrikud rege tegesid, 15 Siga see sõtkus sepikuda, kanal õli kaksi tallekesi naene tuhnis naarismaada. ja lammas läks laudile munele. Oh imeta, oh imeta, Oh imeta, oh imeta, mis nägin Näo külän ma!

Kuulnud oma isa õelt lapsena Kodaveres.

RKM, Normann 3, 236/7 (2) – E. Normann < Anna Lindvere (1948–1949).

5f. 193

243 KKI, RLH 49: 6 (2) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk < Anna Lindvere (1949). Dbl(?): KKI 43, 25 (2) – U. Kolk < Anna Lindvere (1949).

244 6. 194

Siga sulus, sukad jalas, kana tõi kaksi tallekesta, mulk käis karjas, kampsun seljas. 5 lehm tõi tähnilise täkukese, Lammas läks laudile munele, hobu tõi lehmikvasika.

RKM II 69, 50 (8) < Maarja-Magdaleena khk, Matjama k < Kodavere khk, Alatskivi v, Naelavere k – J. Põldmäe < Anna Fuchs (1957).

76. PALJU

1. 195

Tare taga tonta palju, õli õige unta palju. Läksin unta urjutama, taga läks tare põlema.

ES MT 88, 30 (2) < Ranna v, Tossumetsa k, Venetossu t – A. Tamm < Villem Treial (1932).

2. 196

Vanast oli üks vanamees, ei tea, kust ta oli. See trallitas sedasi:

Oi juhu, unta pallu, 5 vaesel rahval valu pallu, tare taga tonta pallu, kurjal kukel ... saunalaval lapsi pallu, laias saalis laisku pallu, kurjal ärral keppa pallu, kambre otsas kasse pallu.

Dikteeritud.

KKI 9, 170/1 (106) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

245 197 3a.

Ui-ui-ui-ui unta palju, saananaesel lapsi palju, tare taga tonta palju, 5 perepojal püksa palju, minul, vaesel, vaeva palju, talupojal tüüda palju.

RKM II 27, 258 (44) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Nõu < Anna Lindvere (1948).

198 3b.

Ui-ui-ui-ui unta pallu, saunanaesel lapsi pallu, tua taga tonta pallu, 5 talupojal tööda pallu. minul, vaesel, vaeva pallu,

KKI 9, 405 (3) – U. Mägi < Anna Lindvere (1948?).

199 4a.

Vanal ajal olnud Tossumetsas minu sünnikodu, käänud tihtipealegi karud kaeraväljäle. Eks siis ehitatudki mingisugune karulava sinna ... Metsa sisse läks viil sii väli. Ja siis, kui ma laps õlin, siis alati viil üeldi niiviisi, et Karulava nukk on sii. Unte käänud tihti talus ja untide kõhta luetud niiviisi, et:

RKM, Mgn II 1229 g < Pala kn, Ranna as < Tossumetsa k, Venetossu t – M. Proodel < Leida Laasma (1966).

246 4b. 200

Uuri-aari unte palju, taga läks tare põlema. tare taga tonte palju. 5 Läksin tulda kustutama, Läksin unte urjutama, unt viis suure oina ära.

Viisi ei tea.

RKM II 359, 347 (6) – M. Hiiemäe < Leida Laasma (1981).

77. ANN AHJU PEAL

1. 201

Ann ahju peal, kivi kõhu peal, Kadri keressel, kell kaelas.

A 2138 (35) < Kokora v, Torila k – Linda Hallik, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

78. NÄLJA PEKSMINE

1. 202

Rahvalaul Nägin, nägin, vennikene, nägin nälga peksetavad: turu tulbas ja kõrtsi sambas, rehe rästas ja rõemurõngas.

H III 8, 208 (1) – A. Schulbach (1889).

247 79. JOODIKU LAPSEPÕLV

203 1.

Uni ei anna uuta kuube + Kodunt lahkumine + ul

Vanapõlve laul

Maka, maka, uni ei tule. 10 Taat tõi kõrtsist kõhurohtu, Uni ei anna uuta kuube, memm tegi kamajahust putru. magamine maani särki. Memm tegi mulle kirjud püksid, Panin aga püksid piä alla, kuumas ahjus leivapätsid. 5 vanad viisud sängi alla. Taat jõi kõrtsis viina täis, Ära lään, ära unustan 15 õlut memmele ta tõi. talutare, kus kasvasin, Kes ei mõista kõrtsi nalja, nuutsuma jääb koeroke, karvust kinni, uksest välja. vanataat ja memmeke.

RKM II 48, 390 (7) < Alatskivi v, Orgemäe k – S. Lätt < Saamuel Mesipuu (1955).

JOODIKULAULUD

80. KURB KODUS, RÕÕMUS KÕRTSIS

204 1.

Des Knechts Schenkenlied [Sulase joomalaul]

Ma lähen kõrtsi käima peale, taganurgas nutomeele. teen ilo inimisessa, Mul on kodu kurvad sängid, rõõmo ristirahvassa. ahjo ees aleda sängid, Küll saan kodu olla kurba, taganurgas nutusängid. 5 ahjo ees saan olla alba,

EKLA, f 63, m 4: 1 – Fr. R. Kreutzwald. Dbl: EKÜ, F 232 i, 6 (6) – Fr. R. Kreutzwald; ÕES, SK 162, 26 (6) – G. Schultz.

248 81. TERE, KÕRTS!

1. 205

Tere, kõrts! + Viin murrab maha + Joodikul pole raha + Mehe kõrval kõrtsi + Viskab sukad sõnnikule

Kõrtsilaul

:,: Tere, tere, kõrtsukene, :,: 15 miis juub kuvve, ma kasuka. tere, kõrtsukaubakene, Kui tuleb joobenud kodoje, tere, õllekannukene, viskab sukad sõnnikule, tere, viinaklaasikene! tallukad taha väräve, 5 Viinakene, vintsukene, kingäd keske põrandule – punakaela puntsukene, 20 küllap Maie võtab maasta, ehk sa mind küll maha tõukad, Kaie kannab kamberisse, siiski mina üles tõõsen, Anne ahjule laotab! sinust jälle kinni akkan. Kui ei Maie võta maasta, 10 Ei ma lähe joodikule, Kai ei kanna kamberisse, joodikul pole rahasid, 25 Ann ei ahjule laota – kõrtsikäijäl kopikid. küllap matter võtab maasta, Miis läeb kõrtsi, ma läen kõrva, kaegas kannab kamberisse, miis juub ärja, ma obose, algu ahjule laotab.

EÜS II 406/7 (137) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 298 (119) – A. Liiv.

82. JOODIKU HOBUNE

1. 206

Tütterikud, tatterikud, Mõni aga juhtub joomarile, üle aga jäänud jänderikud, 5 mõni aga kõrtsikäimarile. kas te tiätä, kos te soata? Kos seisab juadiku obene?

249 Vahib kõrtsi varna külles, silmad süävad, suu valatab, jalad kangassa kuduvad, 10 saba, sii tiib viuh ja väuh!

H II 27, 1019 (8) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

207 2.

Tütarlapsed, linnukesed, vahib kõrtsi varna küljel, ei te tiädä, koe te suata – silmäd süöväd, suu valatab, ehk te johote juodikule, kõrvad lõnga keerutavad, kääte kõrtsikäämärille? 10 jalad tambivad teräsidä, 5 Kos seesäb juadiku hobene? saba pühib salvepõhjad. Seesäb kõrtsi seenä küljel, (Saba siidile keeruteleb.)

H II 45, 422/3 (3) < Oudova < Kodavere khk – J. Moisa (1891). Kk: 9. keeruteleb.

208 3.

Juadike punane obene, vahib kõrtsi varna küljen, linalakka lauku ruuna 5 silmäd süäväd, suu valatab, seesäb kõrtsi seenä küljen, saba siäski sipotab.

ES MT 88, 43 (1) < Omedu k – A. Tamm < Kaarel Mägi (1932).

209 4a.

Tunnusse juadike obessa, jalad kangasta kuduvad, lakekuera laagikessa. 5 kõrvad lõnguje keriväd, Silmäd süäväd, suu valatab, saba viipsib villusiida.

ERA II 172, 53 (3) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

250 4b. 210

Juadike obese üväd pääväd

ERA, Pl 92 B8 – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938). Ilmunud: RmAnt, lk 22, Pl 3B: d3, Joodiku hobune; 2. tr, lk 163, CD 2: 20.

4c. 211

Tunnusse juadike obessä, 5 jalad kangasta kuduvad, lakekoera laagikessa. kõrvad lõnguje keriväd, Seisäb kõrtsi seenä küljen, saba viipsib villusida. silmäd süävad, suu valatab,

Ei mäletä. Ike kodust on suadud, kas emä vai isä käest, või koguni Mari [isa õe] käest.

KKI KT 160, 37 (38) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

4d. 212

Tunnusse juadike hobessä, jalad kangasta kudovad, lakekoera laagikessä. 5 kõrvad lõngoje keriväd, Silmäd süäväd, suu valatab, saba viipsib villosida.

RKM II 27, 45 (54) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

251 213 4e.

Tunnusse juadike obessa, jalad kangasta kudovad, lakekoera laagikessa. 5 kõrvad lõnguje kerivad Silmad süövad, suu valatab, saba viipsib villosida.

Sii on üks vana ilma aegne laul – tädi laulis mulle.

RKM II 27, 306 (172) – H. Nõu < Anna Lindvere (1950).

214 5.

Neiu saatus teadmata + Joodiku hobune

Sõnnikud laotasime, sõnnikutalgud olid. Peremees tegi pudeli viina magusast ja andis väljale ühes. Peremehe isa oli kange viinaarmastaja. Oli ka välja pääl. Peremees keelis küll, et ei tohi temale anda. Aga kuidas sa teda ilma jätad. Jõi ja jäi seliti maha, meie lasksime ise sõnnikud maha. Tema oli seliti maas ja laulis:

Tütarlapsed, linnukesed, Seisab kõrtsi seina küljen, kas te teata, kohe te suata? vahib kõrtsi varna küljen, Mõni jõuab joodikulle, silmad söövad ja suu valatab, mõni kõrtsilakusselle. kõrvad lõngu liigutavad, 5 Kos seisab joodiku obene? 10 jalad savida tallavad.

Dikteeritud.

KKI 1, 49 (1) < Alatskivi v, Peatskivi k – U. Mägi < Anna Aru (1947).

215 6a.

Kos seisab joodike obene? silmad söövad, suu javatab, Seisab kõrtsi seina küllen, 5 jalad savi tallavad. vahib kõrtsi varna küllen,

RKM II 43, 465 (20) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

252 6b. 216

RKM II 57, 409 (7) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954).

6c. 217

Joodiku obene

Kos seisäb joodiku obene? silmäd sööväd, suu vahib, Seesäb kõrtsi seenä küllen, 5 jalad savi tallavad. vahib kõrtsi varna otsan,

Juba lapsena kuulnud.

RKM, Normann 3, 79 (54) – E. Normann < Sohvi Sepp (1954).

6d. 218

253 Kus seisab joodiku obene? silmad sööväd, suu seisab, Seisab kõrtsi seina küljes, 5 jalad savi tallavad. vahib kõrtsi varna otsas,

RKM II 48, 294 (6) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955). Viis: RKM III 3, 52 (27) – A. Garšnek.

83. EI JOONUD NAIST MAHA

219 1a.

Ei joonud naist maha + Joodiku hobune

Ära juun härjad, hobused, Kost tunne juodike hobese? ära küüdud kütkunessa, 10 Seesab kõrtsi seena küljes, laagid ruunad laterissa. vahib kõrtsi varna küljes, Ei ma juonud naista nuurta, silmad süövad, suu valatab, 5 naista nuurta, tõestapuulta – kõrvad lõnguda kerivad, õlgu kas kodu magada, saba vipsib villusida, kodusängi siädijada, 15 jalad tambivad terida. padjapööra peksijada.

H II 4, 599/600 (77) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887).

220 1b.

Ei joonud naist maha + Joodiku hobune

Ära joonu härjad, hobused, Kost tunne juodike hobuse? ära küüdud kütke’essa, 10 Seesab kõrtsi seena küljel, laugid ruunad laterissa. vahib kõrtsi varna küljel, Ei ma juonud naista nuorta silmäd süävad, suu valatab, 5 naista nuorta, tõstapualta – kõrvad lõnguda kerivad, õlgu kuas kodu magamas, saba vilksub värtenidä, kodusängi siädijässä, 15 jalad tambivad terasid. padjapööra pessijässä.

ERM 5, 45 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 2. müüdud; 5. tõsta puarta; 9. toonu. Dbl: ERM 154, 39 (16a) – A. Simson. 1. joonud; 5. tõista; 11. rida puudu; 12. sööväd; 13. lõnkuta; 14. vänteridä. 254 84. JOODIK KIIDAB JALGU

1. 221

Joodik kiidab jalgu + Joo, küll jalad koju viivad! + Pulliks Poolamaale

Juadiku laal

Oi minu äida jalgusida, Oi, juu sina, kurku, kalda, kaala, oi, kõverida kinsusida, 10 küll jalad kodo vedäväd oi, viis minu sinna, ja põlved põhkuje puevad! oi, viis minu tännä, Vii minu pulliks Pualamuale, 5 viis minu viinakelderida, suureks härjaks Suamemuale! kandis õllekamberida. Oi, siäl ma pusiks pulli muudu, Oi, siält suab viina villand juua, 15 lauks laia lindi muudu, õlut ilma õstemata. pillaks pika põlle muudu.

H II 45, 425/6 (7) < Oudova < Kodavere khk – J. Moisa (1891). Kk: 1. eidu. Trükitud: ERlA nr 1283 (lk 591, Joodik kiidab jalgu).

2. 222

Oh minu häida jalgusida, kandsid õllekamberisse. kõverida kintsusida, 5 Seal sai viina villalt juua, veid minu viinakelderisse, õlut ilma ostemata.

A 2110 (19) < Kokora v, Torila k – Leida Lassi, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). Kk: 6. astemata.

85. RAHA JÄI ÕLLEVAADI OTSALE

1. 223

Kohe mina korjan kopikiida, kohe panen paperiida? Õllevuadi õtsa piäle, viinavuadi vitsa piäle.

ES MT 88, 38 (11) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932).

255 86. VIINAMÕÕT VILTU

224 1a.

Mul olid roosisõnad. Rätsepa Liine ema tuli minu juurde paluma, et kirjuta Liinele roosisõnad paberi pääle, tal lõi roos pää sisse – kange valu. Ma ei kirjutanud – Liine ükskord ajas jutu, et mina olevat nõid. Siis tuli vend jälle paluma. Mina kirjutasin lori sõnad paberile ja kritseldasin läbi, et saan raipest lahti:

Iltu ja tiltu ja tii oli viltu, kõrtsinaene kaldas viltu, lükäs viinaklaasi viltu, õlletoobi uurakille.

Ta läks koju, pani paberi roosi pääle ja sai kohe terveks. Ema tuli teine päev tänama: „Jumal saagu sinuda aitama, üvä laps, Annakene! Kui pani piäle, siis nagu pihuga võeti ära.“

ERA II 172, 92 (29) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

225 1b.

Ühele, kes tuli kua minu käess sõnu tahtma, aga kes minule enne teravassi õli ütelnud, et ma nõid õlen – ma õlin tige, kirjutasin need sõnad:

Ilt ja tiltu, tii õli viltu, kõrtsinaene kaldas viltu, lükkas viinakluasi viltu, õlletuubi uurakille.

Sedä laulis minu ristitütär Elviine Mägi – pisike tütärlaps. Ja sai õmeti abi sellest. Vuadake, usk aitab!

KKI KT 160, 43/4 (45) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

256 1c. 226

Iltu ja tiltu, tii õli viltu, kõrtsinaene kaldas viltu, lükkas viinakluasi viltu, õlletuubi uurakille.

Seda kuulsin ühe lapse käess Õmedus. Luges piäle süügi palve: „Aitäh Jumalale!“ Ja siis luges selle viil tagass järgi.

KKI KT 160, 123 (142) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1947).

257 KALENDRILAULUD

JAANITULI

87. KES EI TULE JAANITULELE

227 1.

Igaüks, kes joanitulele tuleb, tuub midagi koasa, nõnna ku puid, lassa, heinu ja õlgi. Viskab neid tulle, et tuli kavvem põless. Ku kõik joaniskulised koon one, siis laaltasse:

Igäüks nüüd kokku tuleb sellel õdrad õhakased, siin, kos joanituli põleb. 5 kaarad kasseheenälised! Kes ei tule joanitulel,

Kolm puutompu visatasse tulle. Esimäse juuren ütleb viskaja: „Tudrad tulesse!“, tõese juuren: „Kasseheenäd karele!“, kõlmanda juuren: „Linad minu põllu piäle!“

H II 27, 930 (61, 62) < Pala v – V. Kirik (1889).

MARDISANDID

88. MARDILAUL

228 1.

Mardi teretamine + Mardi mangumine

Kas luba tubaje tulla, 5 Sisse astub märdikene, alla räästase asuda? sisse märdi seltsikene, Tule, Liisu, tõsta linki, sisse viskab viljaõnne, tule, Anne, ava ukse! karjaaeda kasvuõnne,

258 huovije hobeste õnne, Võta võida vitsikusta, 10 lauta lammaste ladina. katsu kalu lännikusta! Peremiis, peremehike, 20 Ega see märti muasta tulnud, perenaene, naesukene, märt one tulnud taeva’asta kepsi minna kelderije, müüda kullista kõreta, müüda rada rati’ije, hõbedasta luanta müüda. 15 õtsi märdile õsada, Õhjad puutsid õõnapuije, katsu märdile kalada – 25 valjad sinisaluje, märdi süda vesine! päitsed pärnapõõsa’asse.

H II 4, 546/7 (14) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Kk: 3. linku.

2. 229

Mardi kaebamine + Mardi mangumine

Laske sisse märdisandid, Ku põle peergu tulda puhku, märdi küüned külmetavad, 10 kisu kildu künnisessa, märt one tulnud kaage’elta, raiu ruagu räässaessa, kaage’elta, kõrge’elta! puhu see tuli tubaje, 5 Peremees, peremehike, lõõtsu lõke põrmanduje! perenaene, naesukene, Tuu suust sammelida, puhu see tuli tubaje, 15 mädajärvest mättaida! lõõtsu lõke põrmanduje!

H II 4, 604/5 (84) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Kk: 11. ruavu.

3. 230

Mardi teretamine + Mardi kaebamine + Mardi mangumine + Mardi tänamine + Kadri teretamine + Kadri kaebamine

Märdipääva õsta kääväd märdisandid. 12 nuurt miiss panevad ennäss võõra muudu rätede sisse, nagu karvupidi kasuk jne. Üks näie hulgas one isa, tõene ema ja 10 last. Isal one ümberpüärtud kasuk seljan, emal naesserahava räted, üks tükk takku piän. Lassel one vanad räbäläsed räted seljän ja takust testud habemed suun ja lähävad siis märdisanti tegemä. Isa one juba nõnna vana, et naiss ja lapsi toita ei jõõda, selle pärast lähäb tämä peress peresse korjama. Ukse taga laalavad kõik märdilaalu:

259 Tere, tere, perekene, märt ei tule joama pärass – tere, peremehekene (~naesukene), märt tuleb karjaõnne päräss, tere, tere, eidekene, tuppa viskab viljaõnne, tere, kallis peiukene, katusselle karjaõnne. 5 tere, kena neiukene! 20 Märt ei võta midägi, Kas oo luba tuppa tulla, kui ei anta tämäle. alla rässäle ajada? Laska märdid sisse tulla, Siis võta piirgu parsilta märdi küüned külmetäväd, ja puhu see tuli tubasse – märdi varbad valutavad! 10 märdi küüned külmetävad, 25 Märdid kääväd igal puul, märdi varbad valutavad! märti ei või ükski kiälta! Märt ei tule maksu pärass – Kes siis kiälab, märt siis maksab. märt tuleb õma siädust müüdä; Kui ei anta maiusi, märt ei tule söäma päräss – märt siis võtab isegi. 15 märt tuleb lapse hirmutäma;

Märt viskab tarre asses ühe pihutäie teri maha ja ütleb:

30 Sisse viskan viljaõnne, head õdrad, kaunid kaarad, viil paramad rükkid!

Ku märdid välja lähäväd, soavivad nad õnne ja laalavad:

Siia tõusku tõmmud härjad, siad pitkäd, sihvakad, 35 lambad lahke villaga!

Sellepiäle andasse nääle märdi andi, nõnna ku: kartulid, ermid, liha ja enne joanipäeva päätsiku üdi, sii one –võid. Nõnna, kuda märdipääval märdid märdiss käävad, käävad kadrinapääval kadrid kadriss. Näil one kua üks edessvedäja. Kadri laalab nõnnaviisi:

Kadri tullud kauge’elta, remmelgane reekene, läbi suu, läbi rabada, pihlikene piitsakene, kadri küüned külmetavad, toomikane loagakene, kadri varbad valutavad, 45 sukad one sõlmitud jalan, 40 sõrmeõtsad sõiteleväd. kindad one käbardi käes. Kadril kaskene hobene,

Siis andasse nääle kua andi.

H II 27, 930/1 (63) < Pala v – V. Kirik (1889). 260 4. 231

Mardi kaebamine

Märdilaul

Tõsta linki, Liisakene, läbi soo, läbi ligeda, märtisanti, 5 ära kastnu kaali otsad, ava usta, Annekene! leotanu liniku otsa. Märt tulnu kauge’elta,

Teine viis on laulu nr 1006 juures.

EÜS II 327 (29) < Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – J. Raja < Ann Kõiv (1905). Viis: EÜS II 278 (16 või 19) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 67 (60).

5. 232

Mardi kaebamine

Laske sisse märtisanti, leotanu linike otsa. märdi küütse külmetävä, Kus ei kuule kuke äältä, märdi varba valutava! ei kana kõnelemist. Märdi tulnu kauge’elta, 10 Märdil oli märä obene, 5 läbi soo, läbi ligeda, kadril karvasassikene. ärä kastnu kaali otsa,

EÜS II 345 (60) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 283 (39) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 70/1 (63). 261 233 6.

Mardi kaebamine + Mardi mangumine + Mardi tänamine + Mardi sajatus

Laske sisse sandimärdi, Mari, puhu tuli tubaje! märdi küüned külmetavad, Kui ei õle piirguda tubana, sõrmeotsad sõitelevad, kisu kildu küünissistä, varba’ad valutelevad! 10 võta roogu rästa’asta! 5 Tule, Liisa, tõsta linki, Sisse astub märdikene, tule, Anne, ava ukse, sisse märdisandikene.

Teri põrandale visates:

Sisse viskan viljaõnne, Saagu salve rükki’ida, karinaida karjaõnne, tõõne salve õtrusida, 15 oovije obeste õnne, kolmas kallid kaarusida! lauta lammaste ladinad.

Tühjalt ära minnes:

20 Saagu, saagu, ma sajatan, saagu salve sammelida, tõisi salve tõukesida, kolmas kokko konnasida!

EÜS II 359/60 (80) < Alatskivi v, Pusi k < Tõruvere k – J. Raja < Miina Till (1905). Viis: EÜS II 287 (60) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 71/2 (67).

262 7. 234

Mardi sajatus + Mardi mangumine

Märdipäeval lauldi:

Laska sisse santimärti! 5 sõnnikult viin siaõnne. Kui lähän ikke õvvess ärä, Märt ei taha lambaliha, siis õvvess viin õvveõnne, märt tahab selged sialiha, varju alt viin varsaõnne, kirju ärja kintsuliha.

E, StK 34, 234 (18) < Kursi khk, Puurmanni m < Kodavere khk, Pala – P. Berg < Leena Abramson (1926).

8. 235

Mardi kaebamine

Laskem sisse mardisandid, mardi küüned külmetavad, mardi varvad valutavad, laskem sisse mardisandid!

A 11772 (15) < Ranna v, Äteniidi k – Heino Villemson, Ranna algk, 6. kl (1931).

9. 236

Mardi kaebamine + Mardi mangumine + Mardi tänamine

Laske sisse märdisanti, kasteein mul lõikas kaela, märdi küüned külmetavad, sõnajalg see sõimas meidki, märdi varbad valutavad! hangerpüst aas südame. Kas te tiäte, kus märt on käinud 15 Perepapa, papakene, 5 ja mis Märt on ära näinud? peremamma, mammakene, Seitse ööd ilma uneta, astke alla aida manu, seitse koitu kurvastuses, tooge aidass haniliha läbi seitsme kuningriigi, ja ka parass parsiliha! kus ei muru ega mulda, 20 Märt ei taha kanaliha 10 vaid kus aga selget kulda. ega lahjat lambaliha, Pilliroog mul pistis silma, märt tahab selget sialiha,

263 vana pulli puusaliha, saagu teil lambad laguma, vana kirju kinduliha, põhk täis põrsid, 25 vana päätsu pääliha, 35 laut täis lambaid, vana küidi küljeliha, laut täis suuri vasikid! veidikene värsket vorsti, Märt on toonud viljaõnne, mõnda kuldakopikada. sisse toonud siaõnne, Aitima, märdid tänavad! katusele karjaõnne, 30 Aitima pereisale, 40 põhk täis põrsid, aitima pereemale! laut täis lambaid, Saagu teil siad sigima, laut täis suuri vasikida.

ERA II 85, 317/21 (4) < Pala v, Assikvere k, Perametsa – V. Fuchs < Katta Anton (1933).

237 10a.

Mardi kaebamine + Mardi teretamine + Mardi mangumine + Mardi tänamine

Märdilaul

Laske sisse märdisanti, Peremiis, peremehike, märdi küüned külmetäväd, 10 perenaene, naesukene, märdi varvad valutavad, õtsi märdile osada, sõrmeõtsad sõetelevad! katsu märdile kalada, 5 Märdid põle maassa tulnud, kipi-kapi kammerisse, märdid tulnud taeva’assa, astu alla kellerisse, tinast tehtud tiida müüdä, 15 sialiha siilakuda, õbedaisi õrta müüdä. põrsapäädä poolokesta!

Tänu:

Attuma, pereeideke, katussele karjaõnne! attuma, peretaadike, Tõusku teile tõmmud lehmäd, mardi osa oidemasta, ülenaku mustad ärjäd, 20 mardi vara valvamasta! 25 laiad latakad emmissed, Siiä viskan viljaõnne, linad liugu oma liiki!

ERA II 172, 58/60 (12) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

264 10b. 238

Mardi kaebamine + Mardi teretamine + Mardi mangumine + Mardi tänamine

265 ERA, Fon 538 b – H. Tampere < Anna Lindvere (1937). Trükitud: PT, lk 67/8 (61).

239 10c.

Mardi kaebamine + Mardi teretamine + Mardi mangumine + Mardi tänamine

Märdisandid

Laske sisse märdisandid, Peretütar, kuldakinga, märdi küüned külmetavad, pikil juuksil pääsukene, märdi varbad valutavad, sirgu siidisängidesta, sõrmeotsad sõitelevad! 20 pardikirja patjadesta, 5 Märdid põle maasta tulnud, puhu nüüd tuli tubaje, märdid tulnud taeva’asta lõõtsu lõke lõuka’asse! tinast tehtud teeda mööda, Peretütar, kuldakinga, hõbedasi õrta mööda, võta peergu põletada, ümbert see kuu kumera. 25 võta halgu ahju päälta! 10 Tuhat näinud tulle’essa, Kui põle halgu ahju pääla, sada siia saiessa: võta lõmmu lõhna päälta; lumi mul rikus loogakirjä, kui põle lõmmu lõhna päälta, sadu mul rikkus saaniteki, võta seinast sammelida; härmätäs hea hobuse, 30 kui põle seinas sammelida, 15 kivi mul kiskus kingapaelad, võta roogu rästa’asta, pajujuured pastlapaelad. puhu jo tuli tubaje,

266 lõõtsu lõke lõuka’asse! märt põle tulnud joogi pärast, Peremees, peremehekene, märt tuli karjaõnne pärast. 35 perenaine, naisukene, Märt toob sulle lehmaõnne, võta võtmed varna’asta, 50 kannab kotta kosjaõnne, kipi, kapi kammerissa, viskab nurka viljaõnne, astu alla kellerisse, laseb lauta lambaõnne, otsi nüüd märdile osada, sihib sulgu siaõnne. 40 katsu märdile kalada, Siia viskan viljaõnne, sialiha siilakuda, 55 katusele karjaõnne! põrsapääda poolokestä, Tõusku teile tõmmud lehmad, vana verdavorstikesta! ülenäku mustad härjad, Kellel suvel palges higi, laiad latakad emised, 45 sellel sügis rõõmu tegi. linad likku oma liiki. Märt põle tulnud söögi pärast,

Tänamine:

60 Aitüma, pereeideke, aitüma, peretaadike, märdi osa hõidemastä, märdi vara valvamasta!

ERA II 249, 224/8 (6) – H. Siider < Anna Lindvere (1939). Kk: 10. tagant.

10d. 240

Mardi teretamine + Mardi kaebamine + Mardi mangumine + Mardi tänamine

267 268 269 ERA, Pl 88 B1 – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938). Trükitud: PT, lk 68/70 (62).

270 10e. 241

Mardi kaebamine + Mardi teretamine + Mardi mangumine + Mardi tänamine

:,: Laske sisse märdisandid, :,: lõõtsu lõke lõuga’asse! :,: märdi küined külmetäväd, :,: Peremiis, peremehike, :,: sõrmeõtsad sõitelevad! :,: perenaene, naisukene, Märdid põle maasta tulnud, 35 :,: võta võtmed varna’asta, :,: 5 märdid tulnud taeva’asta kipi-kapi kammerisse, tinast tehtud tiidä müüdä, astu alla kellerisse, õbedasi õrta müüdä, õtsi nüid märdile õsada, ümbert sii ilma ümerä, katsu märdile kalada, ümbert sii kuu kumera, 40 sialiha siilakuda, 10 :,: tagant taevije punase. :,: põrsapäädä poolakesta, Tuhat näinud tulle’essa, vana verdavorstikesta! sada siiä saie’essa: Kellel suvel palges igi, lumi mul rikkus saaniteki, 45 sellel sügis rõõmu tegi. 15 :,: ärmätäs ea obuse, :,: Märt põle tulnud süägi päräst, kivi mul kiskus kingapaelad, märt põle tulnud juagi päräst, pajujuured pastlapaelad. :,: märt tuli karjaõnne päräst. :,: Sirgu siidisängidesta, 50 Märt tuub sulle lehmäõnne, pardikirja patjadesta, kannab kotta karja(~kosja)õnne, puhu nüid tuli tubaje, viskab nurka viljaõnne, 20 lõõtsu lõke lõuga’asse! laseb lauta lambaõnne, Peretütär kuldakinga, sihib sulgu siaõnne. võta piirgu põletada! 55 Siia viskan viljaõnne, Kui põle piirgu põletada, katuselle karjaõnne! võta algu ahju päältä; Tõusku teile tõmmud lehmad, 25 kui põle algu ahju pääla, ülenegu mustad ärjad, võta lõmmu lõhna päälta; laiad latakad emised, kui põle lõmmu lõhna pääla, 60 linad likku oma liiki! võta seinast sammelida; Aitüma, pereeidekene, kui põle seinas sammelida, aitüma, peretaadikene 30 võta ruugu räästa’asta, märdi õsa oidemasta, puhu ju tuli tubaje, märdi vara valvamasta!

Sellega koguti tõenekõrd terve puule talve varandus kokku. Talust talusse käidi. Suadi villu, linu, ernid, tangu, õdre, jahu, liha, võid. Ja anti märdile lahkes miäles. Keeduviljä, ube, õunu ...

KKI KT 161, 168/71 – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

271 242 10f. Mardi kaebamine + Mardi teretamine + Mardi mangumine + Mardi tänamine

Märdisandid

:,: Laske sisse märdisandid, :,: võta roogu rästa’asta, märdi küüned külmetavad, 35 puhu jo tuli tubaje, märdi varbad valutavad, lõõtsu lõke lõuga’asse! :,: sõrmeõtsad sõitelevad! :,: :,: Peremees, peremehike, 5 Märdid põle maasta tulnud, perenaine, naisuke, märdid tulnud taeva’asta võta võtmed varna’asta, :,: tinast tehtud teeda mööda, 40 kipi-kapi kammerisse, hõbedasi õrta mööda, astu alla kellerisse, ümbert see ilma ümera, otsi nüüd märdile osada, 10 ümbert see kuu kumera, katsu märdile kalada, :,: tagant taevije punase. :,: sialiha siilakuda, Tuhat näinud tulle’essa, 45 põrsapääda poolokesta, sada siia saie’essa: :,: vana verdavorstikesta! :,: lumi mul rikkus loogakirja, Kellel suvel palges higi, 15 sadu mul rikkus saaniteki, sellel sügis rõõmu tegi. :,: härmätäs hea hobuse, :,: Märt põle tulnud söögi pärast, kivi mul kiskus kingapaelad, 50 märt põle tulnud joogi pärast, pajujuured pastlapaelad. :,: märt tuli karjaõnne pärast. :,: Peretütar, kuldakinga, Märt toob sulle lehmaõnne, 20 pikil juuksil pääsukene, kannab kotta kosjaõnne, sirgu siidisängidesta, viskab nurka viljaõnne, pardikirja patjadesta, 55 laseb lauta lambaõnne, puhu nüüd tuli tubaje, :,: sihib sulgu siaõnne. :,: lõõtsu lõke lõuga’asse! Siia viskan viljaõnne, 25 Peretütar, kuldakinga, katusele karjaõnne! võta peergu põletada! Tõusku teile tõmmud lehmad, Kui põle peergu põletada, 60 üleneku mustad härjad, võta halgu ahju päälta; laiad latakad emised, kui põle halgu ahju pääla, linad likku oma liiki! 30 võta lõmmu lõhna päälta; Aitüma, pereeideke, kui põle lõmmu lõhna pääla, aitüma, peretaadike, võta seinast sammelida; 65 märdi osa hoidemasta, kui põle seinas sammelida, märdi vara valvamasta!

RKM II 27, 37/40 (46) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949). Kk: 11. taevik. 272 11a. 243

Mardi kaebamine + Mardi mangumine

Laske sisse santimärti, märt tahab lahja lammaliha, märdi küined külmetäväd, 10 puhass pardiliha, märdi varvad valutavad! vana Küüdu küljeliha, Märt on tullud kaugelt mualta, vana Laagu luuliha, 5 kaugelt mualta, pitkä tiedä, vana Päetsu piäliha, läbi suu sopa-sapa, vana Kirju kintsuliha,* läbi luane lipa-lapa. 15 vana pulli puusaliha. Märt ei taha sialiha,

*Küit, Lauk, Päits, Kirju – härjanimed.

ERA II 266, 244 (22) < Assikvere k – A. Univere < Leena Priks (1939).

11b. 244

Mardi kaebamine

Mardipäev

Enne jõulu kuus nädalat ta on. Siis tulid märdisandid, kepid kääs ja vanad riided seljas, ise laulsid:

Laske sisse santimärti, 5 kaugelt maalta, pitkä teeda, märdi küüned külmetavad, läbi soo sopa-sapa, märdi varvad valutavad! läbi laane lipa-lapa. Märt on tulnud kaugelt maalta,

Siis küssi süüa üks nende märtide ulgass. Ütles, et ei märt taha sialiha, märt tahab lahja lambaliha ja puhast pardiliha, vana Küüdi küljeliha ja vana Päätsu pääliha ja vana Laagi luuliha. Perenaine piab siis liha tooma. Paneb liha selle pääsandi kotti. Siis tantsisid veel ja õnnistasid ja läksid minema. Vahest anti neile veel ube ka. Kott sai täis ja pärast tehti need kõigi märdiks käijate vahel jäuks.

ERA II 295, 349/51 (5) – H. Vint < Leena Priks (1941).

273 245 12.

Mardi kaebamine + Mardi teretamine + Mardi mangumine + Mardi tänamine

Märdi laal

Laske sisse märdisandi, 10 ropsi alla ratti juure! märdi küünet külmetäväd, Võta siält lihapõtkuke, märdi varvad valutavad! murra vorsiõtsuke, Märt one tullod kauge’elda, kiänä käkinukuke – 5 üle mäe ja mätässe, märdi muuna maksemaie, üle suu ja soride. 15 märdi vaeva tasumaie! Tere, kallis pereemä, Märt lääp kiideldes kodoje, tere, kallis peretütär, õisades õmile maele, kepsi alla kelderissa, tänädes taevadenna.

ES MT 283, 10 (1) < Sassukvere k – S. Tanning < Miina Villemson (1940).

246 13a.

Mardi kaebamine

RKM II 57, 387 (8) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954). Trükitud: PT, lk 71 (64).

274 13b. 247

Mardi kaebamine

RKM II 57, 411 (8) < Torila k – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954). Trükitud: PT, lk 71 (65).

14a. 248

Mardi kaebamine

275 RKM II 57, 443 (1) < Kallaste l – H. Tampere < Anna Viljus (1954). Trükitud: PT, lk 72/3 (69).

249 14b.

Mardi kaebamine

Märdipäeval. Märdipäev oli seapäev ja kadrinapäev lambapäev. Kadrinapäva ommiku mäimäl käimine. “Tulga sisse, utekesed!” Lapsed käisid enamasti, võis ka täiskasv[anud]. Toovad lambaõnne. Tangupurdu või kiissel antakse. Kiissel – hapandatud kaerajahust, läbi sõela ja keedetakse, süüakse piimaga. Kadrinapäeva eelõhtul – kadrisandid. Kõigesugused kübarad ja muud. Et ära ei tuntaks. Laulsid ja tantsisid.

Laska sisse santimärti, santimärti, sandil küüned külmetävad, 5 läbi soo supa-sapa, santimärti, läbi pikä pilliroo jalavarbad valutavad, ja läbi kare kaste-eenä, santimärti! santimärti. Sant on tulnud kaugelt maalt,

Kui sisse ei lastud, needsid ja lubasid hädasid. Venelastel käidud (Venemaal) mardipäevast kuu aega iga neljapäeval (täpsemat kohta ei tea). Keelati ära lõpuks.

RKM, Normann 3, 56/7 (4) – E. Normann < Anna Viljus (1954).

276 14c. 250

Mardi kaebamine

RKM, Mgn II 1277 a – H. Tampere < Anna Viljus (1955).

15. 251

Mardi kaebamine + Mardi mangumine

Mardi- ja kadripäevad. Ükskõik missugused võõrad riided, et ei tunta. Silmad kinni.

Laske sisse santimärti, Perenaine, naisukene, jalavarbad valutavad, 5 mine lakka vaatama, sõrmeküüned külmetävad! kas need kanad munevad!

277 Too maha, keedä ärä Paku meile, kas me võtame? lakast munad! 10 Aie, Maie.

Anti viina, hernid, õunu jne. Tänuks midagi ei lauldud. Vahel tehti õlu valmis ja mitme- sug[used] toidud. Nüüd käivad lapsed, ennem käisid tüdrukud ja poisid, vahel ka abielus inimesed. Nüüd antakse ka lastele õunu, herneid jm. Lauldakse ka sama mardiskäimise laulu, vanematelt õpivad.

RKM, Normann 3, 51 – E. Normann (1954).

252 16.

Mardi mangumine

Märt ei taha sialiha, märti, märti, too aga aidast aniliha, kirju pulli kintsuliha!

RKM II 48, 287 (17) < Alatskivi v, Orgemäe k – O. Niinemägi < Saamuel Mesipuu (1955).

253 17a.

Mardi kaebamine + Mardi mangumine

Kullapai pereeite, märdi varbad valutavad. kullapai peretaati, Märt ei tulnud sööma-jooma päräst, laske sisse märdisandid! märt tuli karjaõnne päräst. Märt on tulnud kaugelt maalta, Märt on tulnud iäks meeleks, 5 märdi küüned külmetavad, 10 kitsi eide kahjuks meeleks.

Kui perenaine midagi anda ei tahtnud, vastas:

Märdi osa soosammel, märdi kali kaevupõhi.

Refrääni laulul ei ole. Viisi Laasma ei mäleta. Viimasel ajal ei ole enam lauldud. Mardiks ja kadriks käies on ainult niisama vigurdatud ja tantsitud.

RKM II 48, 316/7 (7) < Ranna as < Tossumetsa k, Venetossu t – O. Niinemägi < Leida Laasma (1955). 278 17b. 254

Mardi kaebamine + Mardi mangumine

Mardisandi õhta oli väga suur sündmus. Aegsast juba korraldati toad ja koguti sinna, kus tantsi sai ja mardisandid tulid ja. Harilikult lauldi nii:

Laske sisse mardisandid, 5 mart ei tulnud jooma pärast, mardi küüned külmetavad, mart tuli karjaõnne pärast. mardi varbad valutavad! Mart on tullud heaks meeleks, Mart ei tulnud sööma pärast, kitsi eide kahjuks meeleks.

Kui ei antud andeid, siis: Kus jääb mardi magus saam, 10 mardi kallis kaljajook?

Perenaine ütles teinekord vastu: Mardi saam soosammal, mardi kali kaevupõhi. Tänati: Pereemal karjaõnne, 15 peremehel viljaõnne, peretütrel peiuõnne, perepojal kosjaõnne!

Vanast pidid sõnu ja salme palju teadma inimesed.

RKM II 359, 366/7 (30) – M. Hiiemäe < Leida Laasma (1981).

18. 255 Mardi kaebamine + Mardi mangumine

Märdid loevad ukse taga:

Laske sisse santimärti, Peremiis, peremehikene, märdil küüdsed külmetavad, 5 perenaene, naesukene, märdil varbad valutavad! lõika lihaliistukesta,

279 anna rasvaraasukesta ehk ka lambakintsukesta!

RKM II 48, 369 (10) < Ranna v, Sääritsa k < Omedu k – O. Niinemägi < Miili Martinjärv (1955).

256 19.

Mardi tänamine + Mardi sajatus

Laulsid akna taga. Tantsisid. Anti herneid, vahel ka kamapalla, liha jm. Kui anti, siis:

Ole terve, eidekene, tuhat terve, taadikene, et sa meida vasta võtsid, meie kotti kompso panid! Kui ei antud, siis: 5 Põrsad põhku põlegu, vasikad vatsa jäägu, siad silku lõppegu!

RKM, Normann 3, 78/9 (53) – E. Normann < vanamees (1954).

257 20.

Mardi mangumine

E. Liiv: [Kui teie vanemad nii suured lauluinimesed olid, kas nad siis] neid päris vanu regivärsse kah oskasid? Sealpool vist mardisandiks ... Kas te käisite ka või ei käinud? R. Tõrva: Muidugi. A. Vahur: Käisime küll. E. Liiv: A no kas ukse taga lauldi ka? A. Vahur: Jaa. E. Liiv: No mis asja? Laulge, laulge mulle seda ka! A. Vahur: Ei, mina ei oska neid laule! (naerab) R. Tõrva: No see oli lihtne laul. No seda mul on küll meeles, et:

Laske sisse kadrisandid ...

280 E. Liiv: No aga laulge ikka viisiga, ikka viisiga! [---] R. Tõrva: No see oli nagu leelutamine. Jah. E. Liiv: Ma tahan seda leelutamist just saada. Ja-jaa, laula aga! R. Tõrva: (naerab) Noh, et, see oli nii, et, et:

Tere, tere, siitme’ pere, andke kõik, mis teil anda! võtke mardid vastu, Meie toome teile õnne, andke neile kõiki, mis teil on! karjaõnne ja kõiki õnne, Meie vaesed kadrisandid, mis teil majas vaja. 5 meie vaesed mardisandid,

E. Liiv: Kas mingit „marti“ ega „kadrit“ ega niukest olnud sinna vahele? Ei üteldud nii, nagu refrääniks? R. Tõrva: Ei old, jah. E. Liiv: Aga kas te ukse taga ka juba laulsite? R. Tõrva: Jaa, ukse taga seda lauldigi, ja siis lasti meid sisse. E. Liiv: Ja mis te siis laulsite? Sedasama või üldse ... R. Tõrva: Nojaa, ei no... Meil oli, siis, kui meie juba mäletame oma aega, siis oli niiviisi, et. No lasti meid sisse, siis olid meil kõik need ... olime nii riides. Igaüks ikka, mardid ja kadrid, ja siis teised olid ikka ... Ja siis me olime nende lapsed ja. Ja siis, no seal kah, siis panti pill mängima, ja siis hakkasiva tantsma. Igaüks tantsis, mis me mõistsime ja. Siis oli nii. Ja siis anti meile kotti ka, mis meile anti ja. E. Liiv: Ja mis te sellega tegite? Kas jagasite ära või pidasite varem mingit, sõite koos kuskil ära? R. Tõrva: Noh, läksime teisi kohta ehk läksime jälle oma kodo tagasi. Ja siis seal jagasime, siis läksivad kõik niid sandid sinna, ükskõik, kelle kodu. E. Liiv: Ja jagasite ära? R. Tõrva: Jaa, ikkagi. Jah.

RKM, Mgn II 3053 (3) < Tartu l < Kodavere khk – E. Liiv < Rosalie Tõrva, Alma Vahur (1975). E. Tuvi märkus: Viis on esitatud ebaselgelt ja jäetud noodistamata. Trükitud: PT, lk 72 (68).

281 KADRISANDID

89. KADRILAUL

258 1.

Kadri kaebamine + Kadri tänamine

Kadrilaul

Laske sisse kadrisanti, kadrine, kadrine, kadri küüned külmetavad, kadri varbad valutavad! Mõlemete* juurde lauldi:

Sisse viskan viljaõnne 5 katussele karjaõnne.

Kui aga midagi ei antud:

Põrsad põhkuje kadugu!

EÜS II 327 (30) < Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – A. Liiv, J. Raja < Ann Kõiv (1905). * Mõeldud mardilaulu, nr 231.

259 2.

Kadri kaebamine

Kadrinapäev õli lambapäev. Siis keedeti soolaga ermid (herneid) ja tangupudru ja kiislid, siis lambad lähväd edasi. Lapsed käisid talusid möödä ja määgisid ukse taga. Neile anti pudru ja kiislid süia. Kadrinapäeval lauldi:

Kadrina, kadrina, kuldsid kõrendid müüdä. kadrina tullud kaugelt maalt, 5 Kadri küüned külmetäväd, kadrina, kadrina, kadri varbad valutavad. õbedasta õrta müüda,

E, StK 34, 233/4 (17) < Kursi khk, Puurmani m < Kodavere khk, Pala – P. Berg < Leena Abramson (1926). 282 3. 260

Kadri kaebamine + Kadri mangumine

Kadri tulnud kaugelt maalta, Tuli peab toas põlema, üle soo sipa-sopa, pane või parred põlema! läbi laane lipa-lopa. Kui põle räästaroogusida, Kadri küüned külmetavad, 10 tahu taalalaastusida, 5 kadri varbad valutavad, võta laudilt lambaeina, laske kadri lämme’esse! keset lauti kitse-eina.

KKI 1, 63 (24) < Pala v, Haavakivi k < Kõpu, Puiatu v. – U. Mägi < Leena Tõns (1947).

4. 261 Kadri kaebamine + Kadri sajatus

Kadri- ja mardiõhtul tehakse santi. Santidele antakse raha või saia – mis parajasti kodus juhtub olema. Sandid jorutasid laulu:

Laske sisse kadrisanti, kadril küüned külmetavad!

Kui ei lastud sisse, siis vastati:

Sead sulgu suregu, kanad kaevu munegu!

RKM II 48, 196 (64) < Alatskivi < Oudova < Lahepera k – O. Jõgever < Emilie Tamm (1955).

5. 262 Kadri kaebamine

Sandimärdi õhtu. Tulevad ukse taha ja mäivad. Meie seest kutsusime: „Uted, uted, uted, tulge sisse!“ Siis tulevad sisse, tantsivad ja laulavad:

Laske sisse kadrisandid, varbad külm on ära võtnud, kadri jalad külmetavad, sõrmekesed kanged!

RKM II 48, 426 (4) < Peatskivi k – S. Lätt < Leeni Suur (1955).

283 263 6.

Kadri kaebamine + Kadri mangumine

Enne minuda õlid käinud mäimäs palju. Minu aeg enam ei käidud. Laul oli sedasi:

Laske sisse kadrisandid, Kadri ei taha sialiha, kadri, kadri, kadri ei taha lehmäliha – kadri küüned külmetäväd, pull oli lehma luhvtitanud, kadri varbad valutavad! kult oli emmist koogotanud. Kadri on tullud kaugelt maalta, 10 Kadri tahab aedast aniliha, 5 üle suu ja üle metsä. kirju ärjä kindsuliha.

RKM II 48, 460 < Alatskivi v, Peatskivi k – S. Lätt < Anna Aru (1955).

264 7.

Kadri sajatus

Kadriõhtu sandid juuksid mööda küla. Ise oli noor, said joostud hommikuni. Olid ära säädnud ennast ja tegid kõiksugu kometid. Üks oli Märt või Kadri, teised peränjuuksjad. Märt küsis lastele süia. Kadriõhtu oli Kadri kohos küsidä. Ükskõik, mida perenaine andis, ernid või muud söögiasja. Meie käisime, meil oli Kadri üks lapsega tüdrik. See oli kanga tembojutta aama. Perenaised naarsid, kas hirmus. Sellele Kadrile anti palju ernid ja lambaliha kotti. Käis ühekorra kodun ära ja tuli jälle tagasi. Kui raha anti, siis selle eest osteti ühenkoon viina. Õege vanast, kui sante sisse ei lastud, küll siis halvasti laulsid:

Siad sul sulgu suregu, kanad sul kaevu munegu!

Meks ei lasnu uksest sisse! Kui lasti sisse, siis pidi kõik õnnelik olema.

RKM II 48, 443/4 (5) < Alatskivi < Lahepera k – S. Lätt < Liine Koppel (1955).

284 8. 265

Kadri kaebamine

Ma ise, kui olin noor – võib-olla 18 või 16 aastat – ja tegime ka santi ja läksime siis mõisa, härrastemajja. Siis läksime kõik ühes, noored, siis anti meile õuna ja viina ja tantsisime ja siis hakkasime kodu poole tulema ja tulime suure lauluga. Käisime vahel mõnes kohas sees ka, taludes sees, aga seal ei old erilist tantsu, siis anti kompvekid ja porknid ja. Ükskord läksime üleaedsega, läksime oma külas santi, ikke ühelpool tunti, teiselpool ei tuntud ja seal tulevad külapoisid, hakkavad meid kiskma, mind tunti ära. Ütlesime: „Ära ikka emada rebi!“ Nõnnaviisi siis tulime sealt tulema. (Laulab:)

Laske sisse kadrisandid, kadri ja kadri, kadri varbad valutavad, kadri küüned külmetavad!

RKM II 211, 620/1 (2) < Pala v, Äteniidi k < Assikvere k – M. Proodel < Anna Lõhmus (1967).

JÕULUD

90. JÕUDKE, JÕULUD!

1. 266

Näib, et vanasti oodati suure igatsusega jõule ja vana-aastat. Sest laulgi ütleb:

Jõuaksid need jõulukesed, nika-näka näärikesed, siis saaks matsu moka pääle, kinderkonti keele pääle!

E 75780 < Alatskivi v, Tõruvere k, Kaera t – A. Värv, Tartu ENKS TG, 5. kl < Anna Nahkur (1931).

285 267 2.

Jonkadi, jänkadi jõulud tulevad, Ega minu naine pole kakaduu, vorssikambri võti kadunud, 5 nagu räägib rahvasuu. vorstiaida lukk lagunud.

A 11768 (13) < Ranna v, Rüütli k < Venemaa – Osvald Reinhold, Ranna algk, 5. kl (1931). Kk: 4. kakaduuna.

268 3.

Jonkadi, jänkadi jõulud tulevad, 5 nagu räägib rahvasuu, vorssikambri võti kadund, täna juba kolmas kuu, lihaaida lukk on lagund. kui minu naene murdis nabaluu. Ega minu naene pole kakaduu,

A 11771 (14) < Ranna v, Lümati k – Elmar Vahi, Ranna algk, 5. kl (1931).

269 4.

[fragment]

Jonkadi, jonkadi jõulud tulevad, aedavõti kadunud.

Trallitati niisama.

RKM, Normann 3, 71 (29) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – E. Normann < Sohvi Sepp (1954).

286 VASTLAD

91. LINAD LIULASKJALE!

1. 270

Liugu, laugu! Linad pikad, kiudud laiad, tudrad toasistujale, linad liulaskijale!

A 11772 (14) < Ranna v, Äteniidi k – Heino Villemson, Ranna algk, 6 kl (1931).

2. 271

Liugu, laugu! ebemed edessvedäjälle, Linad liulaskijale, tutrad toan istujalle. takud taganttõukajale,

A 11939 (12) < Pala v, Halliku < Assikvere – Väino Luka, Alliku algk, 4. kl (1931).

3. 272

Liulaskmise laul

Linad liulaskijale, ebemed edestvedajale, liugu ja laugu, mäess üles ja mäess alla! takud tagasttõukajale,

ERA II 85, 321 (5) < Pala v, Assikvere k, Perametsa – V. Fuchs < Katta Anton (1933).

287 273 4a.

Linad liulaskjale! + Kes ei tule liuguma

Liulaskmise laul

Liu-lau laskijalle, Kes ei tule liumäele, hebemed eestvedäjälle, selle linad likku jääväd, takud tagasstõukajalle, seenä äären seenetävad, tutrad tuan istujalle, aia äären hallitavad. 5 linad pikäd liulaskjalle!

ERA II 249, 211 (2) < Saare v, Alliku as – V. Jürgenson < Leena Annuk (1939).

274 5.

Liulaskmine

Vastlapääväl lastse liugu, suanikod ja kelgod ja vanad listreed kõik tuuatse siis lagedalle, siis ei õle kellelgi enäm põlve. Siin külän one kaldaalused kõrged, siält lasti alla jõkke, nõnnagu sopsatas. Sii õli näil liupääv. Mukko laskid liugu:

Liugu, laugu! Linad liulaskijalle, tutrad tuban issojalle, takud tagasstõukajalle!

Ku pääv akas luuja minemä, lapsed tulid kualiss kodo, õsta läksid liugu laskma. Siis kutsuti liuõsta. Mes õige vanad inimesed õlid, panid voki lina alla, valge lina vokile piäle, et linapühä.

ES MT 283, 23 (2) < Sassukvere k – S. Tanning < Miina Kitask (1940).

275 6.

Vastlapäeval

Vokk pane nukka, siis pane siapiä kiimä! Ja ubad ligoneväd. Ubasuppi kiädeti. Mine liugu laskma! Vaslapääväl sedäsi laaletasse:

288 Liugu, laugu! Linad liugulaskijalle, ebemed edessvedäjälle, takut tagasstõukajalle!

Messa viil keträd, näpid oo siapiägä koon, enäm ei tõhi kedrätä!

ES MT 294, 41 (30) < Assikvere k – S. Tanning < Leena Annuk (1942).

7a. 276

Vasslapääväl kiädeti ubasuppi ja siajalgu. Käidi vassakuita külän. Ja ku tuli võõras sisse ja nägi, et sa õlid kodun, siis kõhe akati kutsma, et lähmä liugu laskma. Õtsiti mõni vana regi väljä, vedeti mõne kõrgema ange õtsa ehk kohegi mäe piäle, siält lasti siis liugu alla ja laaleti siäljuuren:

Liugu ja laugu! Linad liugulaskijalle, tudrad tuas tukkujalle!

Ja mes kaugemale sa kääsid, sedä pidemäd linad kasvid. Kui sa aga koduss kohegile ei lähnud, siis tiäsid, et linad jäed lühikesess. [---]

KKI KT 161, 152 < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

7b. 277

Vastlapäeval pidi liugu laskma. Siis lauldi. Vahel panti ka lapsi rekke, sõideti angest alla:

Liugu ja laugu! Linad liugulaskijale, tudrud toas istujale!

Vastlapäevast keedeti uasuppi ja seajalgu. Kui pere suur oli, pandi teist liha ka.

RKM II 27, 409 (186) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lõhmus < Anna Lindvere (1948).

289 278 8.

Vastlaõhtu lasksid liugu ja laulsid. Kas siis üks või kaks igast perest, aga pidi olema.

Linad liulaskejalle, tutrad taganttõukajalle!

KKI 9, 162 (90) < Alatskivi v, Peatskivi k < Alasoo k – U. Mägi < Emili Rosali Karv (1948).

279 9a.

Liugu, laugu, pitka kiudu, takud tagasttõukajale, liugu, laugu, tutrad taren istujale, linad liulaskijale, 5 tutrad tuban istujale!

Kui jutustaja oli laps, siis lauldi seda „lihaeide õhtu“. [Järgneb pikem seletus.]

RKM II 43, 459 (9) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

280 9b.

Vastlapäev oli liulao õhtu. Liumäe piäl laulsid:

Linad pitkad, kiudud laiad, takud tagasttõukajale, liugu, laugu, tutar tuban istujale! linad liulaskijale,

RKM II 48, 105 (17) – S. Lätt < Sohvi Sepp (1954).

281 9c.

290 RKM II 57, 371 (2) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954). Trükitud: PT, lk 61 (46).

9d. 282

Liugu, laugu! takud tagasttõukajale, Linad pitkad, keedud laiad, tutar tuban (~taren) istujale! linad liulaskijille,

Ulgakesi koos kelgu peal lauldakse.

RKM II 48, 376/7 (8) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955). Viis: RKM III 3, 79 (90) – A. Garšnek. Trükitud: PT, lk 61 (47).

291 283 10.

Vastlapäeval liulaskmisel: Liugu, laugu, linäd pikäst, linad edessvedäjäle, takud tagasstõukajale, liugu, laugu, linäd pikäst!

RKM, Normann 3, 95 (1) < Kallaste l – E. Normann < Anna Viljus (1954).

284 11.

Liugu, laugu, linad pikad, linad liulaskejale, takud tagasttõukajale, ebemed edessvedajale!

RKM, Normann 3, 44 (2) – E. Normann (1954).

285 12.

Vastlapäeval lasti liugu Alasool, lauldi:

Liugu, laugu, linad pikäd, kupud kuvvearulised!

Lapsed ja täiskasvanud. Palgikelkudega ja veokelkudega lasti mäest alla. Ubasupp ja siäpiä.

RKM, Normann 3, 148 (5) < Rootsiküla – E. Normann (1954).

286 13.

Vasslapääväl sõedeti kaugele sugulasse puole, siis kasma pikäd linad, ise laaleti liulaskmise laalu: Linad liulaskijale, takud tagasstõukajale, hebemed edessvedäjäle!

RKM II 218, 53 (34) < Pala v, Metsanurga k – M. Villemson (1966).

292 14. 287

Vastlapäeval olid seajalad. Kui ei old jalgu, tehti pool seapead ja oligi kõik. Ubasupp ja seajalad. Seajala kontidega tehti vurriluud. Vahel öeldi, et visake veiksed kondid kõik koerte kätte ja siaaidiku kasti sisse, siis tulevad palju põrsaid. Liulaskmine oli: Linad liulaskijalle, takud tagasttõukajalle, ebemed eestvedajalle!

RKM II 211, 626 (13) < Pala v, Äteniidi k < Assikvere k – M. Proodel < Anna Lõhmus (1967).

TUHKAPÄEV

92. TUHKAPÄEVA LAUL

1. 288

Tuhkapäeval peab tegema karaskid ja sööma, siis kasvama suured kapsapead.

Viu-viu villi, Sohvi kastis karaskid aja ärja joru! 5 paa sees ja pange sees Ärg ajab ärja joru, ja kirivase kapa sees.*

Seda laulis üks vana naisterahvas Alatskivi mõisas välla pääl, kui me kivisid korjasime. Ütles, et nõnnaviisi tuleb laulda, kui tuhkapäev karaskid kastsid.

Dikteeritud. *Korrates: kivivase kapa sees.

KKI 9, 163 (91) < Alatskivi v, Peatskivi k < Alasoo k – U. Mägi < Emili Rosali Karv (1948).

293 LAULUD LOODUSEST

ILM JA AASTAAJAD

93. KÜLMA VÕETUD VILI

289 1.

Ma tegin oitu oraksed, Tuli külma kärme’essa, kingu piäle kirjud kaerad, 5 võtt´ kingult kirjud kaerad, suu sisse suured kaerad. suhu sidelt suured kaerad.

H II 4, 672 (38) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Leena Polakene (1887).

94. ÄRA PUHU PUNA!

290 1.

Ära puhu puna! + Peretütar inetu, vaeslaps ilus

Tuule laal (rahvalaul)

Mis siä tuudud, tuulekene, miä süün putkidä pajusta, paagud, paha ilmäkene, 10 lakun vettä läste’estä. kas puhud miu punada, Mia õlen putkistä punane, lõõtsud, lõune, neetsikestä? luhalillestä lihava. 5 Pisut suad puna miusta, Puhu, puhu, tuulekene, veedi verdä vaese’estä. puhu punast müüda puida, Muud saledad saia süümän, 15 luanest leppidä lagasta, muud vereväd viinä juuman – kõrvest kuuske kuoretele.

H II 27, 882 (2) < Pilistvere < Kodavere khk – S. Käär (1888). Kk: 16. kõrrest.

294 95. KEVAD PÕLLUL

1. 291

Rõõmustamine

Oh neiud, ära muretsege, niso tuuma jo tunnukse, jo teil lehtes leinakaske, kaalik lehte kosuteleb, haljandab muresaare, naeres lehte laiuteleb, odraoras jo haljandab, kaapsas peada kasvateleb. 5 kaeraoras katab maada,

Beiträge XVII, lk 122/3 (4) – J. W. Everth (–1825). Dbl: EKLA, f 63, m 3: 1 – J. W. Everth; EKÜ, F 232 f1, 73 (154) – A. H. Neusi koopiad (1818–1863).

LOOMAD

96. HIRNUB SELGAISTUJAID

1a. 292

Olid minul, olid minul, ellad velled, 5 ega karjund kaerakeisi – kullakarva kõrvikesed. karjus selgaistujaid, Ei nemad irnund, ei nemad karjund, kuldakarva kannusseid. ei nemad irnund einakeisi

KKI 1, 202 (264) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

1b. 293

Olid minul, olid minul, ellad vennad, ega karjund kaarakeisi – kuldakarva kõrvikesed. 5 irnsid selgaistujit, Ei nad irnund einakeisi karjusid kuldakannuksit.

RKM II 43, 463 (16) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

295 294 1c.

Olid minul, olid minul, hellad vennad, 5 ega karjund kaerakeisi – kuldakarva kõrvikesed. irnsid selgaistujad, Ei nemad hirnund, ei nemad karjund, kuldakarva kobijad. ei nemad hirnund heinakeisi

RKM II 48, 110 (29) – S. Lätt < Sohvi Sepp (1954).

295 1d.

RKM II 57, 417 (11) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954).

296 1e.

296 RKM II 57, 419 (12) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954).

1f. 297

Olid mul, olid mul, ellad vennad, 5 ega karjund kaarakeisi – kuldakarva kõrvikesed. tahtsid selgaistujad, Ei nemad irnund, ei nemad karjund, kuldakarva kannuseid. ei nemad irnund einakeisi,

Laulmisel: olid minul, ellad vennad.

RKM II 48, 301/2 (20) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955). Viis: RKM III 3, 53 (29) – A. Garšnek.

297 97. VARES OOTAB HOBUSE SURMA

298 1.

Vares ootab hobuse surma + Tall taeva all

Vares, vaga linnukene, 5 Mul one targad tallipoosid, vahtis meie vasteran, tiävad tallid taeva’aje, uutis mu hobu surema, laterid ligi lageda, linalakka langevaie. elud ilma õtsadenna.

H II 4, 657 (23) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Elias Pärn (1887).

299 2.

Vares vaakus vahterassa, ootas mu hobust surevat, peksis pääda pihlakassa, 5 linalakka langevada, tongis nokka toomingassa, kõrvikesta kalduvada.

A 2118 (3) < Kokora v < Tartu l – Leida Sägi, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). Kk: 3. tondis.

98. HUNT JA KITS

300 1.

Hunt läks hoobeldes mäele, „Ära usu, hundikene, kits läks kiideldes järele: hundil on need hullud jutud, „Tule mulle, kitsekene, 10 karul kõned kavalad! ma teen sulle ummiskingad, Oma nahk on ummiskingad, 5 alla apsatid punased, sooned alla apsatid, pääle seon siidirihmad!“ sooled, need on siidirihmad.“ Lind aga laulis lepikus:

Vanaisalt.

A 83 (5) – Lydia Tõruvere, TTG, 3. kl (1922). Vrd: Ära usu hundi juttu (Rahva laul). – Jakobson, C. R. Kooli Lugemise raamat, 1. jagu, Tartu 1867, lk 36.

298 2. 301

Kits läks kiideldes mäele, hunt läks hoobeldes järele: „Tule mulle, kitseke, teen sul uued ummiskingad!“

A 1433 (6) < Alatskivi v, Kesklahe – Elmar Jakobson, Alatskivi algk, 3. kl (1923). Kk: 4. uue.

3. 302

Kits läks kiideldes mäele, hunt tuli oheldes järele: „Tule mulle, kitsekene, ma teen sulle uvved ummiskingad!“

A 1439 (1) < Alatskivi v, Rupsi k – Linda Kübarsepp, Alatskivi algk, 3. kl (1923). Kk: 1. kireldes.

4. 303

Kits läks kiideldes mäele, „Ära usu, kitsekene, hunt läks hoobeldes järele: hundil on need hullud jutud, „Tule mulle, kitseke, 10 karul kõned kavalad! teen sull uued ummiskingad, Oma nahk on ummiskingad, 5 alla apsati punased, veri all on hapsati, peale seon siidirihmad!“ sooled peal on siidirihmad.“ Lind aga laulis lepikus:

A 2153 (10) < Kallaste al – Helmi Vilde, (Kokora)-Torila algk, 5. kl (1923).

5. 304

Kits läks kiideldes mäele, 5 piäle sion siidirihmad, unt läks oobeldes järele: ala apsated punased!“ „Tule mulle, kitsekene, Lind aga laulis lepikus: ma teen sulle ummiskingad, „Ära usu, kitsekene!

299 Undil on need ullud jutud, omad sooled siidirihmad, 10 karul kõned kavalad – oma veri ala absad.“ oma nahk on ummiskingad,

Dikteeritud. Kust, kellelt õpitud, ei mäleta. Märkus laulu kohta: Ei see ole jusku lastelaul.

KKI 9, 413/4 (20) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

99. KITS JA KRAPP

305 1.

Mul õli rikas rissi-isä, kitse kaelas krapsikese. raharikas rissiemä, – – – – – kinkis mulle kitsekese,

KKI KT 160, 122 (140) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1947).

100. PISIKE PUNANE PÕRSAS.

306 1.

Üks tilluke punane põrsas 5 Valetelle valge’elle: ütles suurele seale: „Tuhni muada, toeda piäda, „Kueda siäl õdran õldanesse, elata õma pereta!“ kaerakõrren kaedanesse?“

H II 4, 570/1 (47) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). *Arv. on siin värsid vahetuses – 5. värss p.o pärast 2. värssi.

307 2a.

Väike punane põrsas 5 lööb nihussista nika-naka, ütles suurele seale: puusadesta puka-puka – „Ära mine võõra õrassele! ei saa kodo, ei kohegi.“ Võõras tuleb, võllas seljan,

RKM II 43, 465 (19) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

300 2b. 308

RKM II 57, 423 (14) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954). Trükitud: ERlV V, lk 230 (185, Pisike põrsas).

2c. 309

Veike punane põrsake 5 lööb nihusista nika-naka, ütel suurele siale: puusadesta puka-paka – „Ära mine võõra õrassele! ei saa kodo, ei kohegi.“ Võõras tuleb, võllas sellän,

Ämmalt (emä emä) ja emalt õppis.

RKM, Normann 3, 68 (21) – E. Normann < Sohvi Sepp (1954).

2d. 310

Väike punane põrsake 5 lööb nihussista nika-naka, ütles suurele siale: puussadesta puka-paka – „Ära mine võõra õrassele! ei saa kodo, ei kohegi!“ Võõras tuleb, võllas seljan, Viisi ei ole. RKM II 48, 302 (21) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

301 101. KALAJÕGI

311 1.

Puud küll, puud küll, hellad velled, 5 jõgi jooksis juurte alta, puud olid täisi putukida, kalad kudesid jõena, oksad täisi oravida, suured aued, laugid otsad, ladvad laululindusida, purikatel kirjud küljed.

A 2145 (3) < Alatskivi v, Pusi k – Salme Raudsepp, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923). Kk: 1. Puugil pugil lellad velled.

312 2.

Puudel, puudel, ellad velled, 5 jõed aga juuksid juurte alta, velled, velled, puudel, puudel. kalad õlid kuldsed jõena: Puud õlid täisi putukiida, augid suured, laugid õtsad, õksad täisi õraviida, purikatel kirjud küljed.

Aabram Sauli käest. 50 a v, sulane mees Sääritsalt.

KKI KT 160, 11 (4) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

102. TÄID KALADEKS

313 1.

Täid kaladeks + Kalajõgi

Jõe ääres heina tehes laulis kalamehele:

:,: Kalamees, kalamehekene, :,: Sääl neist kasvid laiad avid, lee-lee, laiad avid, laugid otsad, lahe vene veere pääle, 10 needep seesid seli meren, purju tõise poole pääle! küli külmänä viina. 5 Nopid täiu vammusesta, Heitke noota, noored mehed, suuremad pistäd suhuje, võrku, Võnnu poosikesed! pisemad pillud meresse.

302 Viis on laulu nr 601 juures.

EÜS II 324 (27) < Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – J. Raja < Ann Kõiv (1905). Viis: EÜS II 278 (14) – A. Liiv.

2. 314

Otsin aga vossa vammusissa – mis oli suurem, pistsin suhu, mis oli pisem, pilsin merde.

A 2115 (12) < Kokora v, Torila k – Linda Rätsepp, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923).

3. 315

Otsin vossa vammusessa – mis oli suurem, pistsin suhu, mis oli väiksem, pilsin merde.

A 2130 (15) < Võnapidi[?] t – Paul Rätsepp, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923). Kk: 1. vammussa.

LINNUD

103. KURG KÜNDMAS

1. 316

Läksin metsa hulkumaie, pihlikese peenikese, pühapääva pidamaie, 10 annin kure külje pääle, hargipääva aegutama. kurg läks maha – kupsti; Leidsin kure kündamasta, tedre tõise tiiva pääle, 5 tedre tõugu tegemasta, teder maha – täpsti; araka äästama, varesele vansa pääle, vares vagu ajamasta. 15 vares maha – vapsti; Võttin ma kasekadika, araka habeme pääle,

303 arak maha – apsti! ahju pääle aladama. Viisin kure kodoje, 30 Mina vaestlast vaigutama: ajan Anne lüpsemaie. „Ole vaite, vaenelapse, 20 Ann es lähe lüpsemaie, so isa, ema tulevad, läksin isi lüpsemaie, toovad kulda kotitäie, lüpsin ma lüpsikutäie, hõbedat ka hõlmatäie, tõmbasin ma tõise täie, 35 vaske toovad vakatäie, panin piima laua pääle. tina toovad tõise vaka. 25 Tuli üksi vaenelapsi, Pää neil pilgub päälta metsa, pistis sõrme piima sisse. jalad alta arva metsa, Mina lapse sõrme pääle, keha keskelt keeru metsa.“ laps läks nukka nuttemaie,

40 aastad tagasi Pealtskivi külas lauldud.

H I 4, 706/7 (2) < Alatskivi – A. Thomson (1876).

317 2.

[fragment]

Veli ella, veljekene, 5 Leisin kured kündemasta, läksin metsa kõndimaie arakad äessamassa, pühapäeva ommikul. tedred tõugu testemasta ... Mis ma leidsin metsasta?

H II 4, 672 (37) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Leena Polakene (1887).

104. VARESE POJAD

318 1.

Vares, vaga linnukene, pööris pea põhja poole, kukkus meie kuusikusse, 5 saba Salva* mõisa aida. vaakus meie vaenu alla, Munes viisi munakestä,

304 audus viisi pojakestä: kuvvendest sai Kutsika Juaku, üks sai isä iline, seitsmendest sai Sarve Jaani, tõisest sai emä tasane, 15 kahessandest sai Karja Pärti, 10 kolmandest sai kõrki poissi, ühessändest sai Ülge Märti, neljändest sai nabravaht, kümnendest sai Külä Jaani. viiendest sai Vildi Mihkel,

EÜS II 384 (113) < Alatskivi v, Naelavere k – J. Raja < Siim Siim (1905). Viis: EÜS II 290 (78) – A. Liiv. *Arv. Salla mõis.

105. KULL KUTSUMATA

1. 319

Vares tegi veiksed varrujoodud, 5 jättis kulli kutsumata. kutsus Soomest, kutsus Saarest, Kull oli kuri kiskumaie, kutsus kokku koovitajad, kiskus kure uue kuue, ajas kokku allid linnud, raius raudise kasuka.

Noot on laulu nr 94 juures.

EÜS II 638/9 (140) < Jõhvi khk, Puru k < Kodavere khk, Pärsikivi k – K. Luud < Krõõt Anask (1905). Viis: EÜS II 752 (112) – P. Penna.

2. 320

Vares vaene tegi varrud, kiskus ära kiivitaja, ei saand vaene varrulisi. kiivitaja kirju kuue, Kutsus soost ja kutsus saarest, haki halli vatikese, jättis kulli kutsumata. varese vana kasuka. 5 Kull tuli ise kodu hoidma,

A 2145 (11) < Alatskivi v, Pusi k – Salme Raudsepp, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

305 321 3.

Vares, vaga linnukene + Kull kutsumata + Kolmed püksid

Vares, vaga linnukene, 10 pääsukese pärjast paelad. lendas linna uulitsale, Eit tegi püksid ja taat tegi püksid, sealt tema lendas katusele, enesel olid ennegi püksid. kõrtsimamma matusele. Siis said kokku kolmed püksid, 5 Varesel olid varrujoodud, kokku kolmed uued püksid: kutsus kokku kurvad linnud, 15 sinised olid sillapüksid, jättis kulli kutsumata. punased olid pulmapüksid, Kull oli kuri kiskumaie, kollased olid kosjapüksid, kiskus lõhki lõokese lõuad, valged, need olid varrupüksid.

Kuulnud emalt Liisa Steinilt u 1910. a.

A 11478 (1) < Narva l < Kodavere khk – H. Vende (1930).

322 4.

Vares vaene tegi varrud, Kull õli kuri kiskumaie, kutsus Suamess, kutsus Suaress, kiskus kure uude kuuve, kutsus kokko kurjad linnud, raius raadise kasuka, ajas kokko allid linnud, lõhki kiskus lõevu särgi, 5 ei kutsnud kurja kullikess. 10 käo körditud kädissed.

ES MT 88, 35 (3) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932).

323 5. Lellelt tuld tooma + Lindude õlu + Kull kutsumata

Läksin lellält tulda tuuma, vanal varessel õlid varrud, lellä kuerad mino piäle, 10 kutsus kokku kukulinnud, mina lellä riida õtsa. jätt´ aga kulli kutsumata. 5 Siält siis nägin sedä imet: Kull oli kuri kiskumaie, värvokene vüüris vettä, kiskus lõhki lõevo särgi, lõevokene lõhkus puida, ane alli kuuvekese, tihane tegi õluta, 15 pardi paegatud kübärä.

ERA II 172, 65 (21) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937). 306 106. LINDUDE ÕLU

1a. 324 Lellelt tuld tooma + Lindude õlu

Läksin lellält tulda tooma

Läksin lellält tulda tooma, 5 värvokene vüüris vettä, lellä koerad mino piäle, lõevokene lõhkus puida, mina lellä riida õtsa. tihane tegi õluta. Siält siis nägin seda imet:

ERA II 249, 624/5 (18) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – E. Ots < Anna Lindvere (1939).

1b. 325

Lellelt tuld tooma + Lindude õlu

Läksin lellält tulda tuuma, 5 värvoke vüüris vettä, lellä koerad mino piäle, lõevokene lõhkus puida, mina lellä riida õtsa. tihane tegi õluta. Siält siis nägin sedä imet:

Jällegi kuuldud kodust.

RKM II 192, 591 (452) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

1c. 326

Lellelt tuld tooma + Lindude õlu

Läksin lellält tulda tuoma, 5 värvukene vüüris vettä, lellä koerad minu piäle, lõevokene lõhkus puida, mina lellä riida õtsa. tihane tegi õluta. Siält siis nägin sedä imet:

Jällegi kodust kuuldud.

KKI KT 160, 18 (13) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

307 327 1d.

Lellelt tuld tooma + Lindude õlu

Läksin lellält tulda tooma, 5 värmukene vüüris vettä, lellä koerad minu piäle, lõevukene lõhkus puida, minä lellä riidä õtsa. tihane tegi õluta. Siält siis nägin sedä imet:

RKM II 27, 15 (11) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

107. VAESLAPS KÄOKS

328 1a.

Kägu ehk Käu loomine. Kodavere murdes

308 EÜS IV 479 (1061) < Väike-Maarja khk < Kodavere khk – Johannes Elken (1888). Vt ATU 720 (Vaeslaps käoks) ja FFC 97, lk 57 (Käo laul).

1b. 329

Kägu

Kessi minu ära tapp, Sõsar minu luud korjas, kukku, kukku? vei metsa kannu õtsa, Isa minu ära tapp. pani kuuse juure alla. Kessi minu vere valas? Kessi minu käoss lõi? Veli minu vere valas. 10 Jumal minu käoss lõi. 5 Kessi minu luud korjas?

Mälestus Kodaverest, meelde jäänud 1858.–1860. a ümber.

ERA II 33, 205 (1) – Johannes Elken (1931).

2. 330 Vaeslaps käoks + mj

Kus on kägu saanud?

Üks miis elänud õma naese ja kõlme lapsegä vägä raholiko elo. Kuid ükskõrd tulnud surm nääle külälisest ja võtnu laste emä ärä. Mõnenädälise leinämise järäle võtnu miis jälle õmale tõese naese. Ükskõrd lähnud miis väljäle kündmä ja naene, kis vana naese lapsi ei õle sallinud, pannud nuarema poesi tarre, sarja alla, ja tütrukese suatnud jälle sõõlaga kaevuss vett väljä tõsma. Tapnud siis vanemä puaesi ärä ja pannud patta kiima. Lind aga laalnud puu õtsass:

Vaenelaps, vaenelaps, lapi sõula savile!

309 Tütrukene savitanu sõõlapõhjä saviga ärä ja suanu varssi kaevu tühjäks. Kui ta tare juurde lähnud, siis õlnud emäl juba liha ärä kiädetud, annud kaasiga tütrukese kätte ja käsknu metsä isäle viiä. Tütrukene viänud ja annud metsä isä kätte, isä küsinud tütrukese käest, et kost emä selle värske liha one suanud? Tütrukene ütelnud, et temä ei tiädväd. Isä hakanud süümä, aga kui tä mõne tüki liha ärä õli süänud, tulnud kaasi põhjass viimäte inimese käe sõrmed ja jalavarbad nähtäväle. Siis suanud isä vägä kurvass ja naknu suure hiälegä ikmä, sest tä sae aru, et tä õma pojä liha õli süänud. Nuarem puaesike õli temä vere ärä juanud, tiädmätä, juagijanu päräss. Kui tütruk sedä tiädä sae, et sii temä vennä liha õli, mes tä isäle metsä õli viänud, siis korjäs tä kõik tämä luud kokko, sidus ühe siidirätiku sisse ja viis tare taha kannu õtsa. Näiss luiess kasnud päräss üks lind, Jumal annud tämäle elu juurde. Lind lennänud pühäpäevä hommikul tii iäre ühe kuuse õtsa ja laalnud siält:

Emä tapis minu ärä, 5 köitis siidiräti sisse, kuku, kuku, pani kasekannu õtsa, isä sei minu lihä, Jumal andis elu mulle, vend jõi minu vere, siält siis saen minä, käukene. sõsär korjäs kondid kokku,

H III 8, 195/8 – A. Schulbach (1889).

331 3a.

Kägu on vaenelaps. Siss kägu teeb sedasi, et: „Kessi minu ära tappis?“ Seda lauldakse kah.

Kesse minu ära tappis, Lell minu liha sei. kuku, kuku? Kessi minu luud korjas? Ema minu ära tappis. Sõsar minu luud korjas, Kesse minu vere jõi? mähkis siidiräti sisse, Vend minu vere jõi. 10 vei metsa kannu õtsa, 5 Kesse minu liha sei? seal mind Jumal käoks lõi.

Kuuldud lapsepõlves. See on seletus. Ema tappis oma lapse ära. Tütarlaps veel olnud.

KKI 1, 198 (253) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

310 3b. 332

Käo laul, kost kägo sai

Kessi mino ära tappis, Vend mino vere jõi. kuku, kuku? Kesse mino luud korjas? Ema mino ära tappis. Sõsar mino luud korjas, Kessi mino liha sõi? 10 mähkis siidiräti sisse, 5 Isa mino liha sõi. vei metsa kanno otsa, Kesse mino vere jõi? sääl mind Jumal käoks lõi.

RKM II 43, 457/8 (6) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

3c. 333

311 RKM II 57, 377/9 (4) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954).

334 3d.

Käo laul

312 Kessi minu ärä tappis, Kessi minu luud korjas? kuku, kuku? Sõsar minu luud korjas, Ema minu ära tappis. mähkis siidiräti sisse, Kessi minu liha sõi? 10 vei metsa kannu otsa, Isa minu liha sõi. sääl mu Jumal käoks lõi. 5 Kessi minu vere jõi? Nüüd ma kukun karjatselle, Veli minu vere jõi.* laalan lapseoidijalle.

* Fonografeerimisel jättis laulik selle värsi vahele.

RKM II 48, 293/4 (5) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955). Viis: RKM III 3, 51 (26) – A. Garšnek.

313 108. KÄGU KUKUB KARJASELE

335 1.

Kuku, kuku, käukene, luanelindu sulle laala – laala, luanelinnukene! 5 kägu kukub karjuselle, Ega sii kägu sulle ei kuku, laalab lapsehoidijalle.

H II 4, 569 (42) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

109. KUKU, KÄGU!

336 1.

Kuku, kuku, käokene, 5 punapõske poisikene, kuku, kuku! tuun sul suuja suvekesta, Kägo kukub kuuse õtsan, lehkavlehte lillikesta.“ tua lävel tamme õtsan: Kuku, kuku, käokene! „Tere, veikene vennakene,

ES MT 294, 34 (25) < Sassukvere k – S. Tanning < Miina Villemson (1942).

314 TÖÖLAULUD

TÖÖ JA TÖÖKUS

110. OODATAKSE KOJU TÖÖLE

1a. 337

Kodo minnä vai ei minnä? 5 milla tuleb tuletegijä, Kodo uutab uksekene, milla tuleb padapesijä, kodo vahib väräväkene, ukselingi liigutaja, kuulab kaevukuagukene: kaevukuagu kiigutaja?

ERA II 172, 99 (3) < Kokora v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – H. Tampere < Sohvi Sepp (1937).

1b. 338

Väljalt tulek

Kodo minna või ei minna? 5 ukselingu liigutaja, Kodo ootab uksekene, kaevukoogu kiigutaja, kodo vahib väravikene: pada paremast peseja? millal tuleb tuletegija,

Dikteeritud.

KKI 1, 59 (18) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

315 339 1c.

Kodo minna vai ei minna? millal tuleb padapesijä, Kodo uutab uksekene, 5 ukselingi liigutaja, kodo vahib värävikene: kaevukoogu kiigutaja?

Perenaise laul väljalt tulles.

RKM II 43, 454 (3) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

340 1d.

RKM II 57, 381 (5) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954). Trükitud: ERlV V, lk 68 (31, Kes koju ootab?).

341 1e.

Kodo minnä vai ei minnä? 5 millal tuleb padapesija, Kodo ootab uksekene, kaevukoogo kiigutaja, kodo vahib väräväkene: ukselingu liigutaja, millal tuleb tuletegija, kaevukoogo kiigutaja?

RKM II 48, 292/3 (4) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

316 111. MITU TÖÖD

1. 342

Meie Mikul mitu tööda, ja maada harida, ahju kütta, Sauna Mikul sada tööda: 5 kõrtsis käia, kaupa müüa. kirikun käia, kella lüüa

H I 4, 708 (6) < Alatskivi – A. Thomson (1876). Trükitud: ERlA nr 2111 (lt 1034, Mitu tööd).

KARJASELAULUD

112. TÕUSE KARJA SAATMA!

1. 343

Tõõske üles, külanaesed, imejad isa kädeje! äraka, pereemandad, Küla kari karjamuala, tõõska lehmi lüpsemaie, meie kari karjaaias; tõõska karja suatemaie! küla mullikud muruna, 5 Jätka lapsed vuode’eje, 10 meie mullikud mudana.

H II 4, 599 (76) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887).

2. 344

Õõtsilised

Tõõske üles, külänaesed, tõuske lehmi lüpsemaie! eräkä, küläemändäd, 5 Küla karjuke karjamaala, tõuske karja suatemaie, meie mullikad mudala.

H III 9, 360 (1) < Pala v, Moku – V. Kirik (1888).

317 345 3.

Üles, üles, külänaesed, üles, üles, üles lehmi lüpsemaie, üles karja saatemaie ...

EÜS II 381 (109) < Alatskivi v, Lahe – J. Raja < Leena Töövahe (1905). Viis: EÜS II 290 (76) – A. Liiv. Trükitud: EKL II, lk 72 (183, Tõuse karja saatma!); PT, lk 50 (16)

346 4.

Külakarjase hommikulaul

Üles, üles, külanaesed, üles karja saatemaie! üles, üles, üles, Munde mullikad murula, üles lehmi lüpsemaie, 5 teie kari karjaajan.

EÜS II 443 (181) < Peipsiäärne v, Varnja k – J. Raja < Kadri Katsan (1905). Viis: EÜS II 275 (2) – A. Liiv. Viisikoguja märkus: D kõlab kõrgemalt kui õigus, siiski madalamalt kui dis ehk es, õigem nende vahel. Tuletab sarve iseloomu meelde. Trükitud: ERlV I, lk 95 (A 24, Üles karja saatma!); EKL II, lk 73 (184, Tõuse karja saatma!); PT, lk 46 (6).

318 113. AJA KARI SIIA!

1. 347 Aja kari siia! + Lauliku sõim

Karjalaste vastastikune teotamise laul

Mari mummi, Mari mummi, mari mammu, Siga sinu sõnad söönu, oie elle, oie elle, leelo, leelo, lammas laalud lakatanu, tule sina meie poole, obene jo unetanu. meie lähme teie poole! Suu sul jooseb soolavetta, Mes sa laalad, kui sa ei mõesta, 10 abe alla aavavetta, 5 laalad jo sia sõnust! nina tilgutab tatiena.

EÜS II 334 (41) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 280 (25) – A. Liiv. Trükitud: EKL II, lk 70 (179, Aja kari siia! + Lauliku sõim); PT, lk 48/9 (12).

2. 348 Aja kari siia! + Neiu linn

Neiukesed, noorekesed, Teeme üles neiu linna, elle, elle, leelo, leelo, 5 koame jo kume keriku, tulge teie meie poole, kohe sõitvad noored mehed, meie lähme teie poole! noored mehed, nolgid mehed.

Viis on laulu nr 359 juures.

EÜS II 441 (178) < Peipsiäärne v, Varnja k – J. Raja < Kadri Katsan (1905). Viis: EÜS II 275 (1) – A. Liiv. Trükitud: EKL II, lk 74 (186, Neiu linn); PT, lk 46/7 (7, 8).

319 114. SÖÖ, KARI!

349 1.

Süü, meie kirju karja, ajab üles angervaksa! oie leelo, ot tebe leelolee, Pille-lille Peebukene, süü sedä söödirohto, aa siia karjakene! laku laia laanerohto, Siin on kallis karjarohto, kuni tõuseb tõista rohto, 10 valgepää vasika rohto. 5 kuni pistab piibelehte,

EÜS II 338 (49) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 280 (29) – A. Liiv. Trükitud: ERlV I, lk 100 (A 30, Söö, kari!); EKL II, lk 71 (181, Söö, kari! + Aja kari siia!); PT, lk 49 (13).

350 2.

Karjatse laul

Õlle-õlle õitse, Süü, süü, meie kari, killa-kalla karja! süü seda, mis ma söödan,

320 5 juu seda, mis ma joodan! kuni tõuseb tõrvalilli, Süü seda söödirohtu, kuni kasvab kanarbikku, laku seda luaneeina, 10 kuni ajab angervaksa!

EÜS II 643 (144) < Jõhvi khk, Puru k < Kodavere khk, Pärsikivi k – K. Luud < Krõõt Anask (1905). Viis: EÜS II 753 (117) – P. Penna. Trükitud: EKL, lk 89 (216, Söö, kari!); PT, lk 45/6 (5).

115. KARJASEPÕLI

1a. 351

[fragment]

Karjussiida vaesiida, kurja ilma armetuida! – – – – –

ERA II 172, 64 (19) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937). Kk: 2. kurje.

1b. 352

Karjasepõli + Ikka peab ori olema

Karjusida vaesida, ehk tuless raadisse raheda – kurja ilma armetuida! 5 kõik piäb karjus kannatama. Kas tuless tulda taeva’assa,

Sii one kua Mari-õde käess.

KKI KT 160, 30 (32) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

321 353 1c.

Karjasepõli + Ikka peab ori olema

Karjussida vaesida, ehk ka tulda taeva’assa – kurja ilma armetuida! 5 kõik peab karjus kannatama. Kas tuless raadissa raheta

Dikteeritud.

KKI 9, 406 (5) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – U. Mägi < Anna Lindvere (1948?).

354 1d.

Karjasepõli + Ikka peab ori olema

Karjussida vaesida, ehk ka raadisse raheta – kurja ilma armetuida! 5 kõik piäb karjus kannatama. Kas tuless tulda taevaassa

Kodavere ämmä mälestus.

RKM II 27, 32 (34) – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

355 2.

Karjasepõli + Ikka peab ori olema

Karjalapse nutulaul

Karjusida vaesida, 5 ehk ka raadisse raheta – kurja ilma armetuida! kõik piäb karjas kannatama. Kas tuless tulda taeva’assa

ERA II 249, 237 (16) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Kallaste – H. Siider < Miina Siider (1939).

322 116. KARJAST OOTAVAD KODUS MUUD TÖÖD

1. 356

Karjusse laal

Karjussed kodu tulevad, vaatab väravikene: kõik näie süda vesine. kas tuleb tuletegija, Süda virsub viidikida, kas paessab padapesija, kutsub kuivida kaluda. 10 kaevulingu liigutaja, 5 Kes neidä kodu uutab? kaevukuagu kuagutaja? Kodu uutab uksekene,

H III 9, 363 (7) < Pala v, Moku – V. Kirik (1888). Trükitud: ERlA nr 1436 (lt 675, Karjast ootavad kodus muud tööd).

117. VIHM MUJALE MAALE!

1. 357

Heenä-aal

Venemoale vihmaoogu, 5 mehed mussad, naesed laesad, randale raheje-oagu – tüdrikud higiinetud, sinna oagu oadetakse! poosid kannukarvalised. Venemoal oo mehed mussad,

H III 9, 360/1 (2) < Pala v, Moku – V. Kirik (1888).

2. 358

Üle, üle, vihmakene, Venemaal jo vili põlesse, elle, elle, leelo, leelo, Venemaal on mehed mustad, üle vihmauukene! mehed mustad, naesed laesad, Vii vihma Venemaale, 10 poisid pooleaastalised (~kannukarvalised), aa uugu Arjumaale – tüterid jo ilmailusad (~igitigised). 5 sääl vihma oodetasse, Meie maal on mehed valged, egä päev palleldasse! mehed valged, naesed virgad,

323 poisid poole sakselased, 15 saksa saapad jalana, tüterid jo kullakarvased.

Viis on laulu nr 359 juures.

EÜS II 446 (184) < Peipsiäärne v, Varnja k – J. Raja < Kadri Katsan (1905). Viis: EÜS II 275 (1) – A. Liiv. Trükitud: EKL II, lk 74/5 (188, Vihm mujale maale!); PT, lk 46/8 (7, 10).

118. VEERE, PÄEV!

359 1.

Veere, päev! + Ori tahab süüa + Laisk perenaine tanuta tares + Veere venna juurde!

Karjalaste laul

Hommikul:

Tõuse, päevä, tõtta, päevä, lõõna lõegutab merennä, elle, elle, leelo, leelo, keskeommik kelderinnä. rühi päevä, rutta päevä, Perenaene, laiska naene, keera keskeommikulle! istub tanuta tarenna, Egä lõõna siin ei lõegu, 10 ilma vöötä voodienna. 5 keskeommik siin ei keerä –

Õhtul:

Veere, veere, päeväkene, Veli viie versta taga, elle, elle, leelo, leelo, 15 sõsar kuue kuuse taga. veere sinnä, kos so veli, Sääl so elläst oietasse, sõõri sinnä, kos so sõsar! peo pääl so peetässe,

324 kamalun so kannetasse, kullasängi kukkumaie, pannass padjule magama, õbesängi õljumaie. 20 siidi sisse puhkamaie,

EÜS II 441/2 (179, 180) < Peipsiäärne v, Varnja k – J. Raja < Kadri Katsan (1905). Viis: EÜS II 275 (1) – A. Liiv. Originaalkirjapanekus on viis märgitud eeltaktiga, 3-löögilised taktid algavad teisest löögist. Trükitud: ERlV I, lk 107 (A 39, Veere, päike!); EKL II, lk 74 (187, Tõuse, päev! + Laisk perenaine) ja lk 73 (185, Veere, päike!); PT, lk 46/7 (7).

2. 360 Veere, päev! + Päev soeb sulaste päid

Veere, veere, päevakene, kammib karjalaste päidä, veere looja, me nõrkeme, hari kuldne käessä, tõtta alla, me tüdime! hõbedane piälauda. Ei ole aega päeväl veerdä, Hari aga sulpsatas meresse, 5 päev soeb sulaste päidä, 10 piälauda lainetesse.

RKM II 398, 23/4 (24) < Nõva k – O. Kruusa < Leida Elken (1986).

119. KURI PERENAINE

1. 361 Kuri perenaine + Oma ema ja võõrasema söök + Karulaaned

Karjatse (orja) laul

Kodo minnä vai ei minnä, leeväkikud kirja paneb, elle, elle, leelo, leelo? piimätilgad piibelisse. Kodo kuri perenaene, Siin on suured sutemetsad, annab süvvä ja aagutab, karu kõrged varikud, paneb lauda ja pahandab, 10 siin võib susi suurustada, 5 tõstab ruuga ja tõreleb, karu kõrge’elt kõnelda.

325 Mina susi sugulane, susi soome põllekesta. mina karu kasulaps, Susi söönu vai surenu, mina undi onotütär. karu murdnu vai kadunu, 15 Ega unt mul undrukut ei anna, 20 susi tulnu soonikusta, karu kaalarätikesta, laiakäppa laamikusta.

EÜS II 332 (40) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 280 (24) – A. Liiv. Originaalkirjapanekus on viis märgitud eeltaktiga, 3-löögilised taktid algavad teisest löögist. Trükitud: EKL II, lk 69/70 (178, Kuri perenaine + Karulaaned); PT, lk 48 (11).

362 2.

Kodo minnä vai ei minnä? põll õli põigiti eena, Kodo kuri perenaene, 5 tanu õli lapiti laena, istub põigiti põrandal, südä õli serviti seena.

Nende sõnade juurde kuuluvad viisid on laulude nr 233 ja 791 juures.

EÜS II 361 (81) < Alatskivi v, Pusi k < Tõruvere k – J. Raja < Miina Till (1905). Viisid: EÜS II 287 (60 või 61) – A. Liiv. Trükitud: EKL II, lk 88 (214 ja 215, Kuri perenaine); PT, lk 49/50 (15).

120. ÕITSISÄNGID

363 1.

Õitselaul

326 Kaske, kanike! jalutsi panen jaanililled, Tule õitse, ella velje, kõrvale panen kullerkupud! ma teen arule asemed, Tule mu manu magama, säädiledin suured sängid, mul on põuen poisirohud, alla kitkun angervaksad, 10 nisa alla aisurohud! 5 pia alla piibelehed,

EÜS II 642/3 (143) < Jõhvi khk, Puru k < Kodavere khk, Pärsikivi k – K. Luud < Krõõt Anask (1905). Viis: EÜS II 752 (115) – P. Penna. Viisikoguja märkus: Veerandnoodid pikemalt, iseäranis, kus fermaat pääl. Muidu kaunis rutuline tempo. Trükitud: ERlV I, lk 134/5 (B 9, Õitsisängid); PT, lk 50 (17).

121. ÕITSILAUL

1. 364

Õitsipoisi laul

Kuulsin unta ulumaie, sädemeid leivad sälu seljad, metsatonte tõuramaie, 5 kabjad kõlinal klõbisid. tuld siis leivad ooste turjad,

RKM II 43, 463 (15) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

2. 365

Kuulsin unta ulumaie, metsatonta tõunamaie. Tuld siis lõivad ooste turjad, sädemid lõid sälu selläd.

RKM, Normann 3, 93 (23) < Viljuse k – E. Normann < Marie Välja (1954).

327 HEINATÖÖ

122. HALB HEIN

366 1a. Vihun viie vikatiga + Teohobuse söök

Einälise laul

Oijä-oijä oidukestä, 10 küdi küürikad obused, oijä oido rohokestä! nadu valged tallekesed. Läksin oito niitemaie, Mina veel einu ähvardama: niitsin neljä vikatiga, „Oodot einäd, mustad einäd, 5 savitsin saja rehaga. las tuleb tiust tölki ruuna, Sain aga sada saadukesta, 15 valla vaevatud obune, viisi-kuusi kuhjakesta. küll see sööb need mustad einad, Ei neid söönud äiä ärjäd, krõmsutab veel kõverad kõrred!“ äiä ärjäd, ämmä lehmäd,

KKI MT 48, 36/7 (2) < Kallaste l < Kokora v, Tedreküla – K. Kuuse < Rosalie Tark (1948).

367 1b. Vihun viie vikatiga + Teohobuse söök

328 KKI, RLH 52: 3 (1) < Rosalie Tark (1952).

1c. 368 Vihun viie vikatiga + Teohobuse söök

Heinalise laul, heinade kohta

Niitsin nelja vikatiga, nadu valged tallekesed. savitsin saja rehaga. Mina veel einu ähvardama: Sain aga sada saadukesta, 10 „Oot-oot einad, mustad einad, viisi-kuusi kuhjakesta. las tuleb teust tülki ruuna, 5 Ei neid söönud ämmä lehmad, valla vaevatud obune, ämma lehmad, äiä ärjäd, küll see sööb need mustad einad, küdi küürikad obused, krõmpsutab veel kõverad kõrred!“

RKM II 43, 471/2 (29) – U. Mägi < Rosalie Tark (1953).

329 369 1d. Vihun viie vikatiga + Teohobuse söök

RKM II 57, 433/5 (1) – H. Tampere < Rosalie Tark (1954). Trükitud: ERlV V, lk 151/3 (109, Teohobuse söök).

330 1e. 370

Vihun viie vikatiga + Teohobuse söök

RKM, Mgn II 1278 a – H. Tampere < Rosalie Tark (1955). E. Tuvi märkus: Salvestuse praagi tõttu pole esituse algkõrgust võimalik määrata. Rõhualade reeglipärane rütm on näidatud esimeses reas, hiljem on märgitud ainult erinevused sellest. Trükitud: PT, lk 52 (21).

331 371 1f. Vihun viie vikatiga + Teohobuse söök

RKM, Mgn II 2192 d – A. Strutzkin, S. Lätt < Rosalie Tark (1955). Trükitud: PT, lk 51/2 (20).

332 123. VIHUN VIIE VIKATIGA

1. 372

Oi-oi oidukene, Säält mina söötsin äte härjad, oidul ilus heinakene! 5 äte härjad, nenne lehmad, Siält saab viie vikatile. äte küürikud hobused.

A 2109 (18) < Kokora v, Torila k – Agnes Lassi, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923).

LÕIKUSLAULUD

124. JÄTAN LINDUDE SÜÜA

1. 373

Lõpe, lõpe, põllukene! 5 hanide üle ajada, Kui ei lõpe, siia jätan, hobuste üle õjuda, siia jätan sirgu süüda, piäsukeste piäle tulla, sirgu süüda, värvu viida, lõevukeste lõpetada.

H II 4, 570 (46) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

2. 374

Lõpe, lõpe, põlluke! 5 varessele vedädä, Kui ei lõpe, seie jätän, anedele üle käädä, seie jätän sirgu süüdä, piäsukesse piäle tulla, sirgu süüdä, värvu viädä, lõokesse lõõritada.

H II 31, 403 (4) – O. Grossschmidt (1889).

333 375 3.

Lõpe, lõpe, põllukene, siia jätän sirgu süvvä, õegake, lõegake! sirgu süvvä, nirgu neelda, Kui sa ei lõpe, siia jätän, 5 pääsukese pääle käiä.

EÜS II 344 (59) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 283 (38) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 54/5 (27).

376 4.

Lõpe, lõpe, põllukene, siie jätän sirgu söödä, lelo, lelo, lelo! sirgu söödä, värvu veedä, Kui et lõpe, ei palugi – 5 õtsete õrava söödä.

Etteütlemise järele kirjutud, ilma viisita.

EÜS II 362 (84) < Alatskivi v, Pusi k < Tõruvere k – J. Raja < Miina Till (1905).

377 5.

Lõpelaul

Lõpe, lõpe, rükkikene (põllukene), siia jätän sirgu süvvä, lõpele, lõõrile! sirgu süvvä, nirgu neeldä, Kui sa ei lõpe, siia jätän, 5 nirgu neeldä, jänesse järädä.

334 Aa otsa, eekene, veere viirde, väljäkene!

EÜS II 447 (185) < Peipsiäärne v, Varnja k – J. Raja < Kadri Katsan (1905). Viis: EÜS II 275 (5) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 54 (26).

6. 378

Kuru on jäänud, kos õlen käinud, lõpeloo ja lõõriloo, kas õlen metsan jo maganud, 5 sirgu süödä, värvu viedä, lõpeloo ja lõõriloo? pääsukese pesä tehä, Lõpe ärä, põllukene! lõpeloo ja lõõriloo. Kui et lõpe, seie jätän,

E, StK 34, 231/2 (6) < Kursi khk, Puurmanni m < Kodavere khk, Pala – P. Berg < Leena Abramson (1926).

125. SIIN ON KÜNDNUD KÜÜRSELJAD

1. 379

Siin on kündnud küürseljad + Loomade sasitud vili

Lõikuse laul

Kui vili hästi ei olnud kasvanud, lauldi:

Siin one künnud küüräselgä, seie arvikud ajanud, kõrranud käsi kõvera, 5 kihupiäd one kiärotanud. vao vallatu ajanud,

Oli vili ära tallatud, lauldi: Unti süägu siigi siga, karu ratsu rammissagu, kes one õllud õdradenna, kes one kaaranna karanud.

H II 64, 347 (13) < Oudova ligidal < Kodavere khk – J. Sori (1900).

335 380 2.

Kõhna vilja kohta lauldi:

Siin one künnud küüruselgä, selle arvikud ajanud, äessänud kliäpäjalga, 5 selle kihud keerutanud. kõrranud käsi kõvera,

EÜS II 363 (85) < Alatskivi v, Pusi k < Tõruvere k – J. Raja < Miina Till (1905). Trükitud: ERlA nr 1598 (lt 760, Siin on kündnud küürseljad).

126. KES MEID OTSAS OOTAB?

381 1.

Lõikuse aal

Põe, põldu, juakse jõudu! ede selle, et õlen laiska, Ku et jõõda jalula joassa põld on pitkä, et põdeva. egä raadakabjula karata, Külläp kurus korjatakse, pea küll piälta lõegatakse, 10 ede õtsas otsitasse – 5 jalad alta vuaritakse. kurus korjab mu emake, Kuru selle, et õlen kurja, ede õtsas ella velje.

H III 9, 361 (3) < Pala v, Moku – V. Kirik (1888).

127. PÕLLUD PÕDEMA

382 1.

Põllu lõpetuseks lauldi:

Väli taht minu väsitada, mina aga välla väsitasin, nurme nukad nutma panin.

Siis akati sirpi viskama.

KKI 9, 174 (111) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

336 128. SIRISE, SIRBIKENE!

1. 383

Rukkilõikuse lõpetus

Sirise, sirise, sirbikene, kõrise, kõrise, rauakene! Kelle sirp siin ette sõvvab, selle peigmees vasta jõvvab. – – – – –

Sirpi viibutati ja visati üle õla kolm korda. Läks sirp kummuli, siis pidi viskaja sel aastal surema.

EÜS II 345 (61) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 283 (40) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 55/6 (31).

2. 384

Rukkilõikuse lõpetanud, viskasid tüdrukud sirpi ja laulsid:

Sirise, sirise, sirbikene, kõrise, kõrise, kõverrauda! Kelle sirp see ette jõuab, sellel peigmees vastu jõuab.

ERA II 85, 325 (3) < Pala v, Assikvere k, Perametsa – V. Fuchs < Katta Anton (1933).

337 385 3.

Sii, sii, sirbikene, käi, kulla rauakene! Kelle sirpi kaugele läeb, see meist ära kaob.

ERA II 85, 355 (8) < Kavastu v, Koosa k – V. Fuchs < Liiso Soo (1933).

386 4.

Sirbiviskamise mäng

Seda mängiti, kui lõikusetöö oli lõpetatud, teel koju. Lauldi:

Sirise, sirise, sirbike, kõrise, kõverrauake! Kelle sirp siin ette jõuab, sellel peigmees koju jõuab.

Viimaste sõnadega visati sirbid oma ette kaugele. Jooksti siis vaatama. Kelle sirp kõige kaugemal, see pidi kõige enne mehele minema.

ERA II 106, 64 (7) < Pala v, Kodavere k, Otsa t < Alatskivi – H. Õunap < Liisa Alla (1935).

387 5.

Sirise, sirbikene! + Siin on kündnud küürseljad

Lõikus on lõppenud

Sirise, sirise, sirbike, 5 Siin on kündnud küüraselga, kõrise, kõverrauake! äestanud ädalajalga. Kelle sirp see ette jõuab, Kes siin rukkis rübelenud, sellel peigmees mütsi ostab. kes siin kaeran karanud?

ERA II 249, 513 (9) < Maarja-Magdaleena khk, Halliku k < Kodavere khk – A. Saar < Anna Lepik (1939).

338 6. 388

Jõua, sõua, sirbike(ne)! Kellel sirpi ette jõuab, sellel peigmees vastu sõuab.

Nende sõnadega visati sirbid üle õla. Kelle sirp kõige ette läks, see sai mehele.

Dikteeritud. 1. värsis erinevus kordamisel.

KKI 1, 62/3 (23) < Alatskivi v, Torila k – U. Mägi < Paul Pärsikivi (1947).

7a. 389

Kui visassid sirpi, siss laulsid sedasi:

Sirise, sirise, sirbike, kõlise, kõverraadake! Kelle sirp ta ette jõuab, sellel peigmees mütsi ostab.

See saab mehele. Kui rükis lõpetatud, siss võeti sirbid kätte. Üks vanem inimene võttis teravad otsad pihku ja viskas üle õla selja taha. Siss jooksid vaatama. Igaüks teadis oma. Kelle oma kõige ees oli, see sai mehele. Kui sirp katki pidi minema, sel oli surma. Sirbi- viskamine oli minu aal veel.

Dikteeritud.

KKI 1, 57 (16) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

7b. 390

Sirise, sirise, sirbike, kõrise, kõverraadake! Kelle sirp nüüd ette jookseb, sellele peigmees mütsi ostab.

RKM II 43, 462 (13) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

339 391 7c.

Rukkilõikuse järel oli sirbiviskamine. Kõigi sirpide teravad otsad võetakse pihku ja üle pahema õla visatakse. Lauldi:

Sirise, sirise, sirbikene, kõlise, kõverraudakene! Kelle sirpä ette jookseb, sellel peigmees mütsi ostab.

Kelle sirp vildakile läks, see läks ukka.

RKM II 48, 106 (19) – S. Lätt < Sohvi Sepp (1954).

392 7d.

RKM II 57, 403 (4) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954). Trükitud: PT, lk 56 (32).

393 7e.

Sirise, sirise, sirbike, selle peigmees mütsi ostab, kõlise, kõverraadake! 5 kelle ots lääb maa sisse, Kelle sirp nüüd ette jookseb, see lääb mulda magama.

Peenikesest otsast võeti kinni, visati üle pahema õla. Üks viskas kõikide eest.

RKM, Normann 3, 66 (18) – E. Normann < Sohvi Sepp (1954). 340 7f. 394

[erinevate variantide esitlus]

Sirise, sirise, sirbike, sellel peigmees mütsi ostab, kõlise, kõverraadake! 5 kelle ots läheb mulla sisse, Kelle sirp nüüd ette jookseb, sellel Madis mõõdu võtab.

1. Sirise, sirise, sirbikene Kelle sirp lääb mulla sisse, kõlise, kõverraadakene! 10 Mulla-Madis seda kobib. – – – – –

341 2. – – – – – 3. – – – – – Kelle sirp jääb mulla sisse, Kelle sirp lääb mulla sisse, sellel Mulla-Madis naarab. sellel Mulla-Madis auku kaevab.

RKM II 48, 297 (11) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955). Viisid: RKM III 3, 52/4 (28, 30, 31) – A. Garšnek.

395 8.

Visati küll vanal ajal sirpi lõikuse ajal. Laaleti veel:

Sirise, sirise, sirbike, ja kõrise, kõrise, rauake!

Kelle sirp pidi ette saama, siis pidi mehele saama. Kui õli naene, siis pidi muud iäd tähendama.

RKM II 27, 100 (186) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

396 9.

Sirbiviskamist ka oli. U 50 aastat tagasi.

Sirise, sirise, sirbike, kõrise, kõrise, kõrreke!

Enam ei mäleta.

Meheleminemist ennustati. Võis igati, kas ise visata või teisel lasta visata.

RKM, Normann 3, 53/4 (4) < Kallaste l – E. Normann < Anna Viljus (1954).

342 10. 397

Sirise, sirise, sirbike, kõrise, kõverrauake! Kelle’ga sirp meist ette jõuab, sellel peigmees kosja jõuab.

Siis vaadati ära, kellel on kõige ees, siis vaadati, kellel tuleb peigmees kõige enne. Ega sellepärast tuld miski.

Retsitatiivne viis.

RKM II 211, 631 (26) < Pala v, Äteniidi k < Assikvere k – M. Proodel < Anna Lõhmus (1967).

REHEPEKSMINE

129. KATKI LÕIN KOODI

1. 398

Rehele mind üeldakse, 5 kuldse kuodi, vaskse varre. kuodile mind kutsutakse. Mine linna, linnukene, Lade laia, pahmas paksu – tuu mulle kullast kuodikene, katki lein mina kuldse kuodi, vala vasest varrekene!

H II 4, 672/3 (39) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Leena Polakene (1887). Kk: 3. lamas. Trükitud: ERlA nr 1772 (lt 833, Katki lõin koodi).

343 TALGULAULUD

130. TAHTSIN MINNA TALGUTELE

399 1.

Tahtsin minna talgutele + Mitu häda

Täna tahan talgul minna, 5 joomar naene, nuttur laps, õdra pulmal ma puhuda, nuttur laps ja lage piä, kaara varrul ma varuda! vilu ilm ja viitlik tii. Mulle juhtus joomar naene, Täna on meie talgu päev ...

Viis on laulu nr 82 juures.

EÜS II 366 (93) < Alatskivi v, Naelavere k – J. Raja < Juhan Prinkvelt (1905). Viis: EÜS II 288 (65) – A. Liiv.

131. TALGULISTE LAUL

400 1.

Tõuse karja saatma! + Oma ema ja võõrasema äratus + Laisk perenaine tanuta tares + Talguline tahab süüa + Ilus küla + Teretamata möödujale

Sitaveo laul

a) Hommikul:

Üles, üles, külänaesed, Tule, lilli, lüpsa lehmi, üles, üles, üles, tule, atta, aa karja! üles lehmi lüpsemaie, Perenaene, naesukene, üles karja saatamaie! istud tanuta tarenna, Munde mullikad murula, 10 ilma vööta voodienna, 5 meie kari karjaajan. pada ilma mõskemata,

344 katel külmä köörimätä. 15 Südä virtsub viidikidä, Süvva taasse – südä valutab, raksub ranna rääbissidä. juvva kutsub – kurku kuiva.

b) Lõuna ajal:

Kelle aiad aljendava? 20 Külä kõevud kõllendava. Külä aiad aljendava. Kelle vitsad virvendava? Kelle kõevud kõllendava? Külä vitsad virvendava.

b) viis on laulu nr 601 juures.

c) Õhtul lauldi:

Müüdä lätsis mürgitütär, õdagole, õdagole, ei ta es tihka teretädä 25 ega Jumal appi anda.

EÜS II 335/7 (44–46) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viisid: EÜS II 280 (26, 27) – A. Liiv < Mari Poks; EÜS II 278 (14) < Ann Kõiv. Trükitud: ERlV I, lk 197/8 (F 4, Talguline tahab süüa) ja lk 195 (F 1, Teretamata möödaminejale); EKL II, lk 70/1 (180, Tõuse karja saatma! + Laisk perenaine + Talguline tahab süüa); PT, lk 58/9 (39, 41, 42).

345 132. PÕLLUL PULMAD

401 1.

Põllul pulmad + Suur härg

Mina tänan pereisad, kes pole ilmas ikkes õlnud, pereisad, pereemad, 10 elupõlvel põldu künnud, kes one teinud põllul pulmad, kellel sada vaksa sarvi, põllul pulmad, väljal varrud, kümme küünart küljekonta, 5 kes mind, kurva, siia kutsus seitse küünart seljaruugu, ja mind, alva, siia ajas! kelle kõht one lõikumata, Ära tema tapnud selle härja, 15 kelle liha liikumata, kellel tuhat vaksa , kelle rasv one raiskamata.

H II 4, 680/1 (49) < Kokora v, Torila k – M. Koik, J. Härms < Kadri Allik (1887).

MEESTETÖÖD

133. TARBEPUUDE RAIUMINE

402 1.

Oie-oie Otsa Miku, 5 isä adra äglilauda, tagan olli paksu metsä. emä kerstu kaanelauda, Sääl ma raidsin rattapuid, vellele vesivärävid, kõlgutin kõdarapuid, sõsarale sõrmuspuida.

Viis on laulu nr 1025 juures.

EÜS II 358/9 (78) < Kavastu v, Koosa k – J. Raja < Mai Kübarsepp (1905). Viis: EÜS II 287 (58) – A. Liiv.

346 134. SAANI TEGEMINE

1. 403

Saanikene

Jaanikene, saanikene, 10 isandad imetselesid. tee mul saksasaanikene, Mis on vaja saanile, tiputa teravikene – kolmas kullatükile? iga kuust pane kõdara, Hobo ette, aesasid, 5 nädalasta lõika laasto! lookasid ja rangisid. Siis pane saani jooksemaie! 15 Kõlmi metsa kõnniti, Kõdarad kõnelid saksa keeli, silmati sinisalumid – aesad aga Perno keeli. siält need aesad arvati, Kõik need saksad katselesid, siält need loogad loobiti.

EKS 8º 2, 809/10 (5) – Jakob Elken (1871).

135. AUK AIAS

1. 404

Jürikuke-järikuke, 5 küla põrsaste pugeda, kuradi kurikake, küla lammaste ladida, pagana pangelavvakene, õma ema kaala murda. tegid aia, jätid aagu

H II 4, 569/70 (44) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

136. MÕRRAD MÕISA POOLE

1. 405

Imemaa + Mõrrad mõisa poole

Mina, mees, olen sealta maalta, aned haljasta õbedad. kus need kuked söönud kulda, 5 Sest ma mõistan mõrrad teha, kuked kulda, kanad karda, tohin tõkked jõkke panna,

347 mõrra küljed küini poole, mõrra hännad härra poole, mõrra saba saksa poole, 10 mõrda ennast mõisa poole.

H II 27, 1017 (4) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

406 2.

Imemaa + Mõrrad mõisa poole

Mina, miis, olen säälta maalta, targad linnud taalereida. kus need kuked söövad kulda, Sest ma mõistan mõrrakunsti, kuked kulda, kanad karda, tohin tõkkeid jõkke panna, haned haljasta hõbedat, 10 mõrra küljed küüni poole, 5 varesed vana vaske saba tuleb saksa poole panna, ja pesilinnud pennisid, mõrda ennast mõisa poole.

ERA II 257, 248 (33) < Pala v – E. Luigla < Tõnts (1939).

137. RANNA KAASAD MUSTAD

407 1.

Miks one mustad ranna näiud, tõõseb tõene, murrab tõese, karvatumad ranna kuasad? kõlmas ankurid arutab, Lähvad vara vesile, neljas peeled pillutab. enne pääva piäle vetta, 10 Laene käsi laksutab, 5 enneaegu aerusille. veli pihtaje pinutab. Tõõseb tuul ja murrab aeru,

H II 4, 656/7 (22) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Elias Pärn (1887).

348 138. SILLAD SOILE

1. 408

Kurista ja Kaave poesid siga siidikingasida, tegid silda suude piäle, hobu õbekapjasida, madalate maade piäle, kukke kuldakannuksida, et tema naene ei kastaks jalga, kana kallid varbaida. 5 naene jalga, härg ei sõõrga,

H II 16, 267 (12) – W. Lepp (1889).

139. VENNAL VÄITSAKENE

1. 409

Mul oli veike vennakene, Sellega koksis nuakesi, vennal veike väitsakene, 5 toksis tulerauakesi. puupeaga puraskukene.

RKM 91, 468 (12) < Alatskivi, Naelavere k – J. Põldmäe < Alma Fuchs (1959).

NAISTETÖÖD

140. LÜPSIK LÜPSJALE!

1. 410

Lehmalüpsmist

Sõõru, sõõru, lehmakene, 5 Anna lüpsik lüpsijalle, maalu, maalu, Marsukene, tuuver tuban istujalle, sõõru neljasta nisasta, kanni kaksi karjasselle! udarasta ummikusta!

EKLA, f 191, m 1: 6, l 5a – A. Alver (–1903). Kk: 7. kauni.

349 141. ANNA PIIMA!

411 1.

Lehmalüpsmine

Lehmade lüpsmise aeg vanasti lauldud:

Sõõru, sõõru, sõõrujalga, sada tööd jäi sauna juure, anna piima, härjajalga! 5 arvamata aia juure. Tuhat tööd jäi toa juure,

ERA II 179, 517/8 (1) < Pala – E. Luigla < Amalie Luigla (1937).

142. KOKKU, KOOREKENE!

412 1.

Kokku, kokku, kuorekene, võiss, Jumala viljakene, ümber männa mäterdagu, ümber kulbi kuperdagu!

H II 4, 668 (34) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Leena Polakene (1887).

413 2.

Võitegemise laal

Kokko, kokko, koorekene, võiss, Jumala viljukene! Taevass tulgu, mingu, ümber männä mütä-mätä!

H III 9, 362 (5) < Pala v, Moku – V. Kirik (1888).

350 3. 414

Võitegemise sõnad Taevast tulgu, kirnu mingu, laadu pääle latakiida, leevä pääle liistukiida!

ERA II 14, 534 (38a) < Peatskivi k – P. Ariste < Juhannes Madi (1929).

4. 415

Kokku, kokku, koorekene, Jumala võist, viljukene, ümber männa mütsa-mätsa, taevast tulgu, kirnu mingu!

Kuulnud emalt Liisa Steinilt u 1910. a.

A 11478 (6) < Narva l < Kodavere khk – H. Vende (1930).

5. 416

Võitegemise laul Kokku, kokku, koorekene, ümber männa müta-mäta, taevast tulgu, kirnu mingu, mitu lännikut võid saagu!

ERA II 179, 518 (2) < Pala – E. Luigla < Amalie Luigla (1937).

6a. 417

Kokku, kokku, kuarekene, Võid tuun Visse-Vasseveress, taevass tulgu, kirnu mingu, 5 kuurt tuun Kipa-Kapa metsäss. ümber männä mütä-mätä! Kokku, kokku, kuarekene!

Sii one võitegemise laal. Sedä kuulin vanaõe käess – isä sõsaru käess.

KKI KT 160, 71/2 (90) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

351 418 6b.

Kokko, kokko, kuorekene, kuurt tuun Kipa-Kapa messäss. ümber männa mütä-mätä! 5 Taevast tulgu, kirno mingu, Võid tuun Visse-Vasseverest, ümber männä mütä-mätä!

Ise tehti võid ja üeldi.

RKM II 27, 103 (200) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

419 7.

Kokku, kokku, koorekene, ümber männi mitsu-matsu!

Võitegija luges. Kuuldud emalt.

KKI 1, 267 (455) < Pala v, Ranna as < Tossumetsa k, Venetossu t – U. Mägi < Leida Laasma (1947).

420 8.

Kui võid tehti, siss öeldi:

Kokku, kokku, koorekene, ümber männa münta-mänta!

KKI 1, 208 (283) < Pala v, Kirtsi k – U. Mägi < Sohvi Tartu (1947).

421 9.

Kokku, kokku, koorekene, ümber männa müta-mäta! Taevast tulgu, kirnu mingu!

Loeti siis, kui tegid võid.

KKI 9, 187 (138) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

352 10. 422

Võitegemine Pajud tulgu, Paavli mingu, ümber Määki mütsa-mätsa! Kokku, kokku, kooreke, vanaema vaevake!

RKM II 91, 468/9 (139) < Maarja-Magdaleena khk, Matjama k < Kodavere khk, Alatskivi v, Naela- vere k – J. Põldmäe < Anna Fuchs (1959).

11. 423

Kokku, kokku, koorekene, võiks, Jumala viljukene!

RKM II 211, 631 (25) < Pala v, Äteniidi k < Assikvere k – M. Proodel < Anna Lõhmus (1967).

12. 424

Siis olnud ka võitegemise aeg, mis lauldud, meil Kodaveres olnud niisugune laul:

Kokku, kokku, koorekene, ümber puu puterdama, võiks, Jumala viljukene! 5 ümber männä möterdäma! Taevast tulgu, kirnu mingu,

RKM II 302, 405 < Pala v, Metsanurga k – M. Villemson (1973).

13. 425

353 E. Liiv: Olete ise ka lugenud või? R. Tõrva: Olen küll, siis ... E. Liiv: No kas läheb kiiremini kokku? R. Tõrva: No muidugi. [naerab]

RKM, Mgn II 3053 (4) < Tartu l < Kodavere khk – E. Liiv < Rosalie Tõrva (1975). Trükitud: PT, lk 60 (45).

143. EKS VÕINUD MERES MÜRADA!

426 1.

Käsikivi

Kivikene, kiiksukene, Meks siis musta meie leeva, võenud sa meren mürädä, küll oo musta, küll magusa – mere kalda’al kajada, kana lennas seena peale, ku saed meie müräda, leie tolma leeva sisse. 5 meie koagude kajada!

H III 9, 362 (4) < Pala v, Moku – V. Kirik (1888).

427 2.

Javekivi oli igan majan. Seal jahvatati jahu. Kui naine tuli raskest tööst kodu, siss jahvatas. Laulis selle juures:

Kivikene, kullukene, käevarsi vaevamaie! mis sa minu kamberilla, 5 Võinud sa merel mürada minu pistu piinamaie, ja mere kalda all karata!*

354 Sel ei ole kedagi viisi. Üks prosto ja madal viis.

*Lauldes: mere kalda all karata.

KKI 1, 62 (22) < Alatskivi v, Torila k – U. Mägi < Paul Pärsikivi (1947).

144. PUDRUKEETMINE

1. 428 [fragment] Sipsa suula, Siimu naene, lahe jahu, Juani naene! (~ lahe jahu, Laari naene!)

ERA II 285, 399 (80) < Pala v, Assikvere k – A. Univere < Leena Kiisel (1940).

2. 429

Ja siis kuda sii pudru kiitmise laal, pagan, õli? Ei taha miile tulla!

Kiädä putru, Pulli naene, lahe jahu, Juani naene, ripsa suula, Siimu naene, rapsa silmä, Reenu naene!

Sedä ma kuulin Tiiva Juani naese käess – Mai Tamm, 80 a. Õli siis vana, kui ma õlin laps. Kas ma õlin kuude- vai seitsme-uassane. Eläs Siäritsä külän, Kodavere khk, Ranna vallan, popsi saanas järve kalda piäl.

KKI KT 160, 72 (91) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

355 145. LAISK VIIB VILLAD VIRGA KÄTTE

430 1.

Vares, vaga linnukene + Laisk viib villad virga kätte

Vares, vaga linnukene, kotikangas kuke nokas. lendas linna uulitsale, Ma viin villad virga kätte, sealt tema lendas katusele, takud targa naese kätte. kõrtsimamma matusele. Virk teeb villast viisupaela, 5 Takud lakas, villad vakas, 10 tark teeb takust tallapaela.

Muist on meelest ära läind.

A 1472 (1) < Alatskivi v, Peatskivi k < Hilda Pede, Alatskivi algk, 4. kl (1922).

431 2.–3.

Vares, vaga linnukene + Laisk viib villad virga kätte

Vares, vaga linnukene, Ketras, ketras, kelle ratas, lendas linna uulitsale, vanamoori vokiratas. sealt tema lendas katusele, Taat viis villad virga käte, kõrtsimamma matusele. 10 takud targa naise kätte. 5 Villad vakas, takud lakas, Villast tehti minu paelad, kotikangas kuke nokas. takust tehti tallukad (~ tallupaelad).

Kuuldud Savastvere küla koolilastelt 1911–1912.

A 11650 (1) < Kokora v, Savastvere k – A. Kull (1931). Kk: 6. kotikaugas. 432. A 11650 (2) < Kokora v, Savastvere – A. Kull (1931). 11.–12. Virk tegi villast viisupaelad,/ tark tegi takust tallukad. Kuuldud oma emalt u 1911–1912.

356 4. 433

Vares, vaga linnukene + Küllap hiired heietavad + Laisk viib villad virga kätte

Vares, vaga linnukene, Hiired lõnga lõksutasid, lendas linna uulitsal, kassid kangast kudusivad. sealt tema lendas katusele, Viige villad virga kätte, kõrtsimamma matusele. 10 takud targa naise kätte, 5 Ketras, ketras, kelle ratas, virk teeb villast viisupaelu, vanamoori vokiratas. tark teeb takust tallukid!

A 11728 (7) < Kavastu v, Tulike – Aino Klein, Koosa algk, 4. kl (1931).

5. 434

Viin aga villad virga kätte, 5 Virk õli villu vilgutanud, takud targa naese kätte. tark õli takku tongutanud. Virk vei villad virga kätte, Virk tegi villass viisupaalad, tark vei takud targa kätte. tark tegi takuss tanupaalad.

ERA II 266, 238/9 (3) < Pala v, Assikvere k – A. Univere < Leena Kiisel (1939).

6. 435

Laisk ketraja

Eit mind käskis eietada, 5 ma viisin villad virga kätte, taat aga takku nokutada. takud targa naise kätte. Ei mina viitsind eietada Virk teeb villast viisupaelad, ega takku nokutada, tark teeb takust tallukad.

KKI 9, 30 (1) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – E. Laugaste < Anna Lindvere (1949?). Trükitud: ERlA nr 1906 (lt 906, Laisk viib villad virga kätte).

357 436 7.

Villakraasimise talgused – õige vanasti olnud. Keedetud kama. Tüdrukud käisid. Siäl laaletud:

Viime villad virga kätte, 5 Virk oli villad vilgutanud, takud targa naeste kätte. tark oli takud tallutanud.* Virk teeb villast viisupaelad, Villast saan ma viisupaelad, tark teeb takust tanupaelad. takust saan ma tanupaelad.

Algas „Vares, vaga linnuke“.

*Võtavad näpiga.

RKM, Normann 3, 89/90 < Viljuse k – E. Normann < Marie Välja (1954).

146. KÜLLAP HIIRED HEIETAVAD

437 1.

Vares, vaga linnukene + Küllap hiired heietavad

Vares, vaga linnukene, kõrtsimamma matuselle. saba taga tillukene, 5 Hiired takku heietavad, lendas linna uulitsalle, kassid taga kangast koovad.

A 8592 (71) < Pala v, Kantküla – P. Hamburg < Elmar Salu (1926).

438 2.

Vares, vaga linnukene + Küllap hiired heietavad + Kolmed püksid

Vares, vaga linnukene, kassid taga kangast koovad. lendas linna uulitsale, Eit tegi püksid, taat tegi püksid, sõnus sõjasõnumida. enesel olid ennem püksid, Sealt tema lendas katuksele, 10 siis said kokku kolmed püksid, 5 kõrtsimamma matusele. kokku kolmed uued püksid. Hiired takku heietavad,

A 8592 (72) < Pala v, Punikvere k – P. Hamburg < Pauline Annask (1926).

358 147. KÄRME KETRAJA

1. 439 [fragment] Virk õli villu ketramaie, traks õli vokki tallamaie, ärä tämä õmles ämmä särgid, ärä tämä pilutas peiu särgid.

ERA II 266, 239 (5) < Ranna v – A. Univere < Kaarel Ertis (1939).

148. ÕPETAS ÕMBLEMA

1. 440

Õmbleja

Õlga terve tõene naene, palju pani palissama, tõese naese tüterida, 5 vene pilu pistemaie, kes mu õppas õmlemaie, särgisiilu siädemaie.

H III 9, 364 (10) < Pala v, Moku – V. Kirik (1888).

149. KÄRME KUDUJA

1. 441

Poisid käisid sala tüdrukuid vaatamas:

Kes oli kerge ketramaie, kerge kangasta kuduma? Niied niksid, piirad pliksid, surnuk suitsetas käena.

RKM II 48, 106/7 (20) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – S. Lätt < Sohvi Sepp (1954).

359 150. UNI, MINE KÜLASSE!

442 1.

Unelaal

Käi külla, unekene, nuarte miässe nuarekille! käi küläle, käi kälile, 5 Seal oo seatud unesängid, küla nuarile mehile, laated unepalangad.

H III 9, 362/3 (6) < Pala v, Moku – V. Kirik (1888). Trükitud: ERlA nr 2263 (lt 1106, Uni, mine külasse!).

443 2a.

Tüdruk laulab nõndaviisi:

Uni, mis sa mulle tükid, 5 risti sängi ringutata. mine noorte meestele, – – – – – noorte meeste naestele! pantud unepalangad. Neil on aega haegutada,

Dikteeritud.

KKI 9, 414/5 (21) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

444 2b.

[fragment]

RKM II 57, 397 (1) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954).

360 2c. 445

Uni, ärä mulle tiku, Neil on aega aigutata, kaske, kaske, 5 risti sängi ringutata, mine noorte meestele, neil on tehtud unekotid, noorte meeste noorikile! pantud unepalangad.

Tüdrukud laulsid, kes kedrasid neljapäeva õhtul.

RKM, Normann 3, 59 (1) – E. Normann < Sohvi Sepp (1954).

151. UNI EI ANNA UUTA KUUBE

1. 446

Uni ei anna uuta kuube, kasikusse katsumaie, magamine maani särki. 5 kus saad tööga tehtanessa! Mine välja vaatamaie,

A 11935 (7) < Pala v, Halliku, Lea t – Osvald Avi, Alliku algk, 4. kl (1931).

2. 447

Uni ei anna uuta kuube, magamine marssimaie. magamine muani särki, 5 Uni nuarile mehile, uni suadab hulkumaie, nuarte miässe nuorikille!

A 11939 (10) < Pala v, Halliku < Pala v, Assikvere – Väino Luka, Alliku algk, 4. kl (1931).

152. PESTUD ANUMAD

1. 448

Riissapesemine

Pese puused pusta’assa, üles tõõseb ämmikene, vasselised valge’essä! 5 tõene tõesele kõneleb: Üles tõõseb äikene, „Kas oo kuu, mes seal tõõseb,

361 vai jo paessab päävikene?“ A seal jo paissid pangevitsad, kirendid kibude kõrvad.

H III 9, 363/4 (8) < Pala v, Moku – V. Kirik (1888).

153. MARJULEMINEMISE LAUL

449 1.

Marjule minnes lauldi:

Läki mäele marjule, alla mäele toomingile, pääle päeva pähkelile!

Viis on laulu nr 361 juures.

EÜS II 335 (43) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 280 (24) – A. Liiv. Trükitud: ERlV I, lk 209 (H 1, Kutse marjule); ERlA nr 514 (lt 213, Marjuleminemise laul); PT, lk 45 (3).

450 2.

Lehte kulda, arule aenale, ma lään kulla maasikille ...

EÜS II 346 (63) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 284 (42) – A. Liiv. Trükitud: ERlV I, lk 210 (H 2, Marjule minek); PT, lk 45 (2).

362 154. SÕIDAKSIN SÕÕRUMÄELE

1. 451

Õless õma hobene, paagutassin pähkelida, õma suarine sadula, kodu tuussin toemekida õma luuka künnapuusta, naeste näljaste närida, siis sõedassin Sõõrumäele. nuorte naeste näljutada. 5 Sõõrust süüssin sõsterida,

H II 4, 549 (16) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

2. 452

Õleks mul õmala hobune, Seal mina sööksin sõsterida, õleks mul saarine sadula, paugutaksin pähkelida, õma looka lodjapuune, tooksin kodu toomingida sõidaksin Sõõru õjale, lastel näljastel närida, 5 ajaksin Arumäela. 10 naistel nooril naljatata.

H II 50, 610 (8) < Saare v – K. E. Martinson < Toomas Veike (1891, saadetud 1894).

3a. 453

Oleks mul oma obene, paugutaksin pähkelida, sõidaksin Sõõrumäele. 5 kodo mina tooksin toomingida. Sääl mina sööksin sõsterida,

RKM II 43, 464/5 (18) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

3b. 454

Oleks mul oma obene, sõedaks Sõõrumäele. Siäl mina sööksin sõsteriida, paugutaksin pähkeliida.

RKM II 48, 110 (30) – S. Lätt < Sohvi Sepp (1954).

363 455 3c.

RKM II 57, 421 (13) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954).

456 3d.

Oleks mul oma obene, paugutaksin pähkelida, sõidaksin Sõõrumäele. 5 kodo aga tooksin toomingida. Sääl mina sööksin sõsterida,

RKM II 48, 374 (4) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

364 EBAÕIGLUS JA VIHA

RIKAS JA VAENE

155. RIKAS HÄRRA JA VAENE MEES

1. 457

Söödi Juhani rõemulaul

Meie herra vaene mees 5 Mina vaene talupoega oma kolme mõisa sees – kolme vaka kesvadega – ei ole juua, ei ole süüa, mul on juua, mul on süüa, ei ole trilli-tralli lüüa. mul on trilli-tralli lüüa!

H I 4, 708 (4) < Alatskivi – A. Thomson (1876).

2. 458

Meie ärra rikas mees 5 Mina vaene talumees kolmekümne mõisa mees – kolme vaka vilja sees – ei saa süvva, ei saa juvva, sealt suab süvva, sealt suab juvva, ei saa trilli-tralli lüvva. sealt suab trilli-tralli lüvva!

H II 4, 693 (66) < siit ja säält – M. Koik, J. Härms (1887).

3. 459

Meie ärra rikas miis 5 Mina vaene talumiis, kolmekümne mõisa miis – kolme vaka vilja miis – ei saa süüä, ei saa müüä, säält saab süüä, säält saab müüä, ei saa trilli-tralli lüüä. säält saab trilli-tralli lüüä!

365 Viis on laulu nr 82 juures.

EÜS II 366 (92) < Alatskivi v, Naelavere k – J. Raja < Juhan Prinkvelt (1905). Viis: EÜS II 288 (65) – A. Liiv.

156. RIKKA HÄRG JA VAESE VARES

460 1a.

Rikas tappis ärja ärä – 5 sääreluust sae sängisamba, ei suanud mauku maetseda. nokass sae nuusutuus, Vaene tappis varesse – vituss sae vilepill. liha sae süia, nahk sae müiä,

RKM II 192, 583/5 (446) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

461 1b.

Rikas tappis ärjä ärä – 5 siäreluust sae sängisambad, ei suanud mauku maetseda. tutist sae tuesumüts, Vaene tappis varese – nokast sae nuusutuus, liha sae süia, nahk sae müia, vitust sae vilepill.

Ei mäleta ästi [kust õpitud] ... Oo! Selle saen Särje Peetri käest, 70 a vana. Elas Kavastu vaessemajas.

KKI KT 160, 123 (141) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1947).

157. EI RIKAST RAHASSE PANDA

462 1.

Õpetuselaul

Ehk oleks isa ilmarikas, sõsarel sada rahada – ema siidile seutud, 5 kui tema ära surekse, veli piljantil peetud, maha jäeks isa ilmarikkus,

366 ema siidile seutud, 10 Ei rikass rahasse panta, venna piljantil pidetud, kuning kulda ei maeta. sõsari sada rahada.

Beiträge XVII, lk 123 (5) – J. W. Everth (–1825). Dbl: EKLA, f 63, m 3: 1 – J. W. Everth; EKÜ, F 232 f1, 73/4 (155) – A. H. Neusi koopiad (1818–1863). Vrd: Täna kuld, homme muld. – Eesti-ma rahwa Kalender, ehk Täht-ramat 1829 aasta peäle. Tallinn, J. H. Gressel 1828, laul nr 3.

KÜLA

158. NAISTE TAPLUS

1. 463

Unenägu

Mõiska ärä, külänaesed, 5 kolmas Liisu, neljas Leenu. mes hullu nägi unena: Annel aegas, Kaiel kaegas, neli naissa tappelivad, Maiel matikerekene, üks õli Kaie, tõene Maie, Leanul liämekulbikene.

H III 9, 366 (14) < Pala v – V. Kirik (1888).

2. 464

Naesel taplid tanuvile: Kaiel karbikuas, üks õli Maie, tõene Kaie. 5 Leenul leemekulbike. Maiel õli matipõhi,

EKS 26, 3 (7) < Ranna v, Raatvere k – E. Mässo (1912).

367 159. NÕIUTUD KODU

465 1.

Viru virbid, Arju nõiad Kui võtsid soolad sulada, tõied soolad Soavumaalta,* magedad maha vajuda, magedad omilta maalta, siis võtis kodu kaduda, panid isa õue alla, pulge hooned pudeda, 5 mo velje värate alla. 10 laudu langeda väravede.

*Ueber Soavumaa konnte die Sängerin, ein altes Weib, keinen andern Ausschluss geben, als [Soavumaast ei osanud laulja, vana naine, muud öelda, kui]: „See on aga nendasamoti ka sõnaks laulda.“

ÕES, SK 348, 5 (8) < Alatskivi – J. Weitzenberg (1860).

466 2.

Viru virbid, Harju nõiad Kui võtid suolad sulada, tõied suolad Suavumualta, magedad maha vajuda, magedad õmilta mualta, siis võttis kodu kaduda, pannid isa õvve alla, laadu langeda väravid, 5 mu velje värati alla. 10 pulge huuned pudeda.

H II 4, 618 (98) < Alatskivi v – M. Koik, J. Härms < Mai Lätt (1887).

160. LAISK NAINE NAERAB NEIDU

467 1.

Ei minu naera õige naene mueste muele kuulutetud, ega õige naese poega – suvel suetsuna pidetud, sii aga naerus naerab minda, talvel jalatallukana. sii aga pilges pilkab minda, – – – – – 5 sõimab sõnnikualune, 10 Minu aga naerab narrikene, keda one ennast enne naerdud, pilkab peldiku kasija.

H II 4, 571/2 (50) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

368 2. 468

See küll naarus naarab minda, muiste muile kuulutatud. see küll pilges pilkab minda, 5 Suvel seesnud suitsunagi, keda ennast enne naerdud, talvel jalatallukista.

Viis on laulu nr 947 juures.

EÜS II 413 (146) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 299 (123) – A. Liiv.

3. 469

Ei mind põland põlleline suvi suetsona pidetud, ega laitnud naene kaunis – talve jalatallukina, minu laedab laedetav, 10 viirnud viisupaeludena, kostab kolletealune, käänud kätepühkemeni – 5 laedab lakkade magaja. siiski kõrvenud kõneles, Ise on enne ammu naertud, ahjuluud minu aegutas. mueste muele kuulutetud,

Algusosa variant:

Ei mu põle põlleline kostab kolletealune, 15 ega laeda naene kaanis – laedab lakkade magaja. minu laedab laedatava,

EKS 26, 2 (3) < Ranna v, Raatvere k – E. Mässo (1912).

4a. 470

„Vaemulapsed“ sõimlevad:

Ei minu naara naene kaanis, kedä one ennäss enne naardud, tiuta tütär tegijä – mueste muele kuulotadud, minu aga naarab naaretava, suvi suetsuna pidetud, tiutab tütär tüütä. 10 talvel jalatallukinna, 5 Siigi kõrvenud kõneleb, käänod kätepühkeminnä, ahjuluud minu aaguteleb, viirnod viisopaaladenna.

369 Mind põle põland põlleline, laitnud naene laegoline – 15 nüid mind põleb põlletagi, laedab naene laegodetta.

ERA II 172, 55/6 (7) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

471 4b.

Laisk naine naerab neidu + Võta regi rindadeks!

370 ERA, Pl 89 B1 – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

4c. 472

Laisk naine naerab neidu + Võta regi rindadeks!

Mõisa vaemolassa sõimlemine

Ei mino naara naene kaanis, keda one ennäss enne naardud, tiota tütär tegija – mueste muele kuulotatud, mino küll naarab naaretava, suvi jalatallukinna, tiotab tütär töötä. 15 käänud kätepühkeminna, 5 Mind põle põlanud põlleline, viirnod viisopaaladenna. laitnud naene laegoline – Messä, iäletu, örised, nüüd mind põleb põlletagi, messä, kurgoto, kärised! laedab naene laagodetä. Panna äes iälessägi, Siigi naarus naarab minda, 20 adrakured kurgossagi, 10 siigi kõrvend kõneleb, vana regi rinnossagi! ahjuluud mino aaguteleb,

ERA II 249, 218/9 (2) – H. Siider < Anna Lindvere (1939).

371 473 4d.

Laisk naine naerab neidu + Võta regi rindadeks!

Vaimolasse sõimlemine

Ei mino naara naine kaanis, kedä one ennäss enne naardud, tiota tütär tegijä – muiste moele kuulatadod, mino küll naarab naaretava, suvi soetsona pidetud, tiotab tütar tööta. 15 talvel jalatallukinna, 5 Mind põle põland põlleline, käänud kätepühkeminnä, laitnud naene laegoline – viirnod viisopaaladennä. nüüd mind põleb põlletagi, Messä, iäleto, örised, laedab naene laigodetä. messä, kurgoto, kõrised! Siigi naarus naarab minda, 20 Panna äes iälessagi, 10 siigi kõrvenud kõneleb, adrakured kurgossagi, ahjoluud mino aaguteleb, vana regi rinnossagi!

ERA II 249, 623/4 (17) – E. Ots < Anna Lindvere (1939).

474 4e.

Ei minu naara naene kaanis, 10 siigi kõrvenud kõneleb, tiota tütär tegijä – ahjuluud minu aaguteleb, minu küll naarab naaretava, kedä one ennäss enne naardud, tiutab tütär tüütä. muiste muile kuulutatud, 5 Mind põle põland põlleline, suvi suitsuna pidetud, laetnud naene laiguline – 15 talvel jalatallukinna, nüid mind põlab põlletagi, käänud kätepühkeminna, laidab naene laigudeta. viirnud viisupaaladenna. Siigi naarus naarab minda,

Üles kirjutatud laulmise järele.

KKI KT 160, 16 (10) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

372 4f. 475

Mind pole põland põlleline, keda on ennast enne naardud, laetnud naene laeguline – muiste muile kuulutatud, nüid mind põleb põlletagi, 10 suvi suetsuna pidetud,* laedab naene laegudeta. talvel jalatallukinna, 5 Siigi naarus naarab minda, käinud käepühkeminna, siigi kõrvenud kõneleb, viirnud viisupaaladenna. ahjuluud minu aaguteleb,

Dikteeritud. See oli sõimulaul tüü juures. Lauluga sõimlesid siis. Minu isa ema (Ello Kurs) oli laulnud mõisatöö juures. Ma kuulsin isa õde (Mari) käess. Mina olin väike laps, tema oidis mind. Tegi mulle liivast aia ümber, pani oksad ümber. Ütles, et laalan Annale ämma (st vanaema) tehtud laulu. *Alati toas, logard tüdruk olnud.

KKI 9, 403/4 (1) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – U. Mägi < Anna Lindvere (1948?).

4g. 476

Mõisa vaemolasse sõimlemine

Ei mino naara naene kaanis, kedä one ennäss enne naartud, tiota tütär tegijä – mueste muele kuulotatud, mino küll naarab naaretava, suvi suetsona pidetud, tiotab tütär töötä. 15 talvel jalatallukinna, 5 Mind põle põland põlleline, käänud kätepühkeminna, laitnud naene laegoline – viirnod viisopaaladenna. nüüd mind põleb põlletagi, Mes sinä, iäletu, örised, laedab naene laegodetä. mes sinä, kurgota, kõrised! Siigi naarus naarab minda, 20 Panna äes iälessägi, 10 siigi kõrvenud kõneleb, adrakured kurgossagi, :,: ahjuluud mino aaguteleb, :,: vana regi rinnossagi!

RKM, Normann 3, 235/6 (1) – E. Normann < Anna Lindvere (1948–1949).

373 161. RANNA VALLA KÜLAD

477 1.

Kodaveren koerad auksid, 5 Sassukveren sandid laalsid, Punnikveren pullid rüüksid, Siäritsän särkä uheldi, Suukülän suula puhuti, Raatveren rauda taoti, Lümätin lülli lasti, Õmedun õlut juudi.

ES MT 88, 31 (4) < Ranna v, Tossumetsa k, Venetossu t – A. Tamm < Villem Treial (1932).

478 2a.

Raatveres rauda taoti, Punikveres pullid kaevsid, Sassukveres sandid laulsid.

KKI 1, 266 (450) < Pala v, Ranna as < Tossumetsa k, Venetossu t – U. Mägi < Leida Laasma (1947).

479 2b.

Raatveres rauda tauti, Sassukveres sandid laulsid, Punnikveres pullid kaevsid.

Raatvere, Sassukvere ja Punnikvere on Ranna valla külad.

RKM II 48, 326 (21) – O. Niinemägi < Leida Laasma (1955).

480 2c.

Raatveren rauda tauti, Punnikveren pullid kaevsid, Sassukveren sandid laalsid.

RKM II 211, 509 – M. Proodel < Leida Laasma (1967).

374 162. RANNA VALLA RAHVAS

1. 481

Kui Kodavere keriku läksid:

Kas nägitä meie mehissä ja obessa soroseljässä, ehk Ranna valla rahvassa? 5 suanissa lamajalassa, Mehissä kononinässä tüdrikissä ja küürikissä.

ES MT 88, 43 (2) < Omedu k – A. Tamm < Kaarel Mägi (1932).

163. NAELAVERE KÜLA TALUD

1. 482

Naelavere küla kutsuti vanasti Ubalinn, sellepärast, et seal kasvatati palju ube, igaühel oli palju ube aias. Igal majal oli oma nimi:

Tõnni – tinatänav, 5 Otsal peeled pliksu löövad, Verul viru väravad, Väljal väherad väljad, Kiisal sõjahobused, Tõnural tõhurad tõprad. Kustsel tahedad tapud,

RKM II 71, 333 (1) < Alatskivi, Naelavere k – J. Põldmäe < Alma Fuchs (1958).

MÕIS

164. HIRMUS MÕIS

1. 483

Ori lahkub + Hirmus mõis + Naised käivad mõisateed + Palve sakstele

Ära lään, ära unetan, asemele ausamad! aseme ma annan muile – 5 Tehku nenda, kui ma tegin, tulgu paigale paremad, käigu nenda, kui ma kääsin,

375 käigu kurjad karjakõrrad, „Laske välla meie mehed! vastaku need vaimupäävad! Meie muad one kündemata, Ori peab tulesse minema, kannuiäred katsumata, 10 viinaköögi katelasse, kivi-iäred kiskumata!“ kartulite masinasse. 25 Pai ärtsu härrakene, Parem põlv one põrgudena, kullakruuni provvakene, kui one meie mõisana – tõõse üles tuoli piäle, põrgun põletedas puida, astu aujärje piäle, 15 meie mõisan mehida. valatele valla piäle, Mehed kinni kelderin, 30 kuida valda vaevatakse, naesed hulgsid ukse eden, kihelkonda kiusatakse: munarätid käe õtsas, teopoosid teiba õtsas, kanapuarid kaenelan, vaimupoosid varda õtsas. 20 hanepuarid õlma all:

H II 4, 636/7 (2) – M. Koik, J. Härms (1887).

484 2a.

Mõisast pääsemine + Hirmus mõis + Oleks õlad õunapuust

376 377 ERA, Pl 88 A2 < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

485 2b.

Mõisast pääsemine + Hirmus mõis + Oleks õlad õunapuust

Purtse rahva orjapõlve laul

Õekesed hellakesed, Suuremaid seal surmatakse, vennakesed, vellekesed, vähemaid seal vaevatakse, lähme ära siita maalta, pisemaid seal piinatakse. siita õela härra alta, Videvikul mind veeti, 5 valju vana saksa alta, 20 pimedikul mind peeti, kurja kupja kepi alta! hämarikul mind aeti. Siis makp vaata enne takka, Videvikul vingus vitsa, kui saan juba Harju randa. pimedikul pingus piitsa, Siiski ma vaatan võõriti, hämarikul hällis mõõka 10 võõriti üle õlada: 25 minu piki pihtu mööda, vaat, kus paistab Purtse paika, minu õrnu õlasid mööda, Purtse paika, põrgupaika, sirget selgaroodu mööda. suuremate surmapaika, Oleks need pihad pihlaksed, vähemate vaevapaika, õlanukid tamme vaherista, 15 pisemate piinapaika! 30 sõrmed sõstralülilista,

378 siis nad kannaks kaikahoobid, võtaks vastu vemblahoobid, kurja kupja kepihoobid, vana kiltri vemblahoobid.

ERA II 249, 238/40 (17) – H. Siider < Anna Lindvere (1939).

2c. 486

Mõisast pääsemine + Hirmus mõis + Oleks õlad õunapuust

Orjapõlve laul

Õekesed hellakesed, pisemaid seal piinatakse. vennakesed, vellekesed, Videvikul mind peeti, lähme ära siita maalta, 20 hämärikul mind aeti. siita õela härra alta, Videvikul vingus vitsa, 5 valju vana saksa alta, pimedikul pingus piitsa, kurja kupja kepi alta! hämarikul hällis mõõka Siis makp vaata enne takka, minu piki pihtu mööda, kui saan juba Harju randa. 25 minu õrna õlasid mööda, Siiski ma vaatan võõriti, sirget seljaroodu mööda. 10 võõriti üle õlada: Oleks need pihad pihlakased, vaat, kus paistab Purtse paika, õlanukid õunapuised, Purtse paika, põrgupaika, käed tamme vahterista, suuremate surmapaika, 30 sõrmed sõstralülilista, vähemate vaevapaika, siis nad kannaks kaikahoobid, 15 pisemate piinapaika! kurja kupja kepihoobid, Suuremaid seal vaevatakse, vana kiltri vemblahoobid. vähemaid seal vaevatakse,

ERA II 249, 616/8 (14) – E. Ots < Anna Lindvere (1939).

2d. 487

Mõisast pääsemine + Hirmus mõis + Oleks õlad õunapuust

Õekesed ellakesed, siita õela ärrä alta, vennakesed, vellekesed, 5 valju vana saksa alta, lähme ärä siita maalta, kurja kupja kepi alta!

379 Siis makp vuata enne takka, Videvikul vingus piitsa, kui suan juba Arju randa. pimedikul pingus piitsa, Siiski ma vuatan võõriti, ämarikul ällis mõõka 10 võõriti üle õlada: 25 minu pikki pihta mööda, vaata, kus paistab Purtse paika, minu õrnu õlasid mööda, Purtse paika, põrgupaika, sirget seljaroodu mööda. suuremate surmapaika, Oleks need pihad pihlakased, vähemate vaevapaika, õlanukid õunapuised, 15 pisemäte piinapaika! 30 käed tamme vahterista, Suuremaid seal surmatakse, sõrmed sõstralülilista, vähemaid seal vaevatakse, siis nad kannaks kaikaoobid, pisemaid seal piinatakse. võtaks vasta vemblaoobid, Videvikul mind veeti, kurja kupja kepioobid, 20 pimedikul mind peeti, 35 vana kiltri sõimusõnad. ämärikul mind aeti.

See one kirjutatud minul nelja uassa eest üles Anna Iiemetsa käest, 60 a v kaupmehe naene, elab Mustvees; pärit Narvast, siäl sündinud ka.

KKI KT 160, 35/6 (37) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

488 2e.

Mõisast pääsemine + Hirmus mõis + Oleks õlad õunapuust

Purtses kalarannas kuuldud.

Orjapõlve laul

Õekesed hellakesed, Purtse paika, põrgupaika, vennakesed, vellekesed, suuremate surmapaika, lähme ära siita maalta, vähemate vaevapaika, siita õela härra alta, 15 pisemate piinapaika! 5 valju vana saksa alta, Suuremaid seal surmatakse, kurja kupja kepi alta! vähemaid seal vaevatakse, Siis makp vaata enne takka, pisemaid seal piinatakse. kui saan juba Harju randa. Videvikul mind veeti, Siiski ma vaatan võõriti, 20 pimedikul mind peeti, 10 võõriti üle õlada: hämärikul mind aeti. Vaat, kus paistab Purtse paika, Videvikul vingus vitsa,

380 pimedikul pingus piitsa, käed tamme vahterista, hämarikul hällis mõõka 30 sõrmed sõstralülista, 25 minu piki pihtu mööda, siis nad kannaks kaikahoobid, minu õrna õlasid mööda. võtaks vastu vemblahoobid, Oleks need pihad pihlakased, kurja kupja kepihoobid, õlanukid õunapuised, vana kiltri vemblahoobid.

Ära kirjutatud laulikust.

RKM II 27, 9/11 (1) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

2f. 489

Mõisast pääsemine + Hirmus mõis + Oleks õlad õunapuust

Orjapõlve laul

Õekesed hellakesed, pimedikul mind peeti, vennakesed, vellekesed, hämarikul mind aeti. lähme ära siita maalta, 20 Videvikul vingus vitsa, siita õela härra alta, pimedikul pingus piitsa, 5 valju vana saksa alta, hämarikul hällis mõõka kurja kupja kepi alta! minu piki pihtu mööda, Siis makp vaata enne takka, minu õrna õlasid mööda, kui saan juba Harju randa. 25 sirget seljaroodu mööda. Siiski ma vaatan võõriti, Oleks need pihad pihlakased, 10 võõriti üle õlada: õlanukid õunapuised, vaat, kus paistab Purtse paika, käed tamme vahterista, Purtse paika, põrgupaika, sõrmed sõstralülista, suuremate surmapaika! 30 siis nad kannaks kaikahoobid, Suuremaid seal surmatakse, võtaks vastu vemblahoobid, 15 vähemaid seal vaevatakse, kurja kupja kepihoobid, pisemaid seal piinatakse. vana kiltri vemblahoobid. Videvikul mind veeti,

RKM II 27, 43/4 (52) – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

381 165. KUBJAS, LASE LÕUNALE!

490 1a.

Oodatakse koju tööle + Päike lõunas – orjad lõunata + Juba teised söönud + Kalad vees + Kubjas, lase lõunale! + Ära kipu kiltriks! + Ori sajatab + Peksa perelapsi!

Kessi mu kodu uutab? tõesed süövad tõesta kõrda, Kodu uutab uksekene, perenäiud neljat kõrda – kodu vahib väravikene: minu suu suuruseta, kust tuleb tuletegija, 30 keha keskehommukussa. 5 kuis piäseb padapesija, Oh mul kubjas, kullukene, kaevulingu liigutaja, kilter, ella linnukene, kaevukoogu kukutaja, lahe lõevud lõõne’ella, hõbesanga õõrutaja, aned süöma-aegudella! vedepange viäretaja? 35 Veli ella, veljekene, 10 Pääv ju lõõgub lõõne’ella – ära kipu kilterissa, katal one külma, küürimata, vahi vallapiälikussa – minu lõõna lõekumata; kibe surm one kilterilla, kiänab keskihommikuje, valus vallapiälikulla! kana laalab lõõne’ella – 40 Kui sa lüöned orjalasta, 15 kala katki raiumata, valusast sa vaestalasta, riäbis ranna kalda’alla, ori tõõseb hommikunna, kiissuke kivi vilula. vaene enne valge’eda, Kivi kiigab juurena, tõstab üles kaksi kätta, kivi liigab, liiva laalab, 45 kaksi kätta, kümme küünta, 20 liiva laalab ladvunagi. käsib su käed mädata, Avid kuldesed jõena, sõrmed lülini lüheta. avid hallid, küüdid seljad, Peksa peretüterida, lõhed laiad, laagid seljad – tapa talunäädissida – niid seesid seli merena, 50 neil one aega haige õlla, 25 küli külmana vedena. seena iären seenitada, Kodurahvas kõlmat kõrda, aia iären hallitada.

H II 4, 597/8 (74) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Kk: värsside järjekord 19, 21, 20, 23, 22, 25, 24.

382 1b. 491

Kubjas, lase lõunale! + Kadedale kaigub hääl

Oh mu kubjas kullakene, kõige õndsa õstapoole, kilter, hella linnukene, ei kuule emani heale, lahe lõõvud lõune’ela, 10 hääl ei kaigu kandijale – aned süämäaegudela! õelale õegub iäle, 5 Lõevud lõõnata küsiväd, õelale õitsimuale, hakid keset-süämäaega. kadedale karjamuale, Ehk ma laalan kõige päeva, vihasel värätesuula.

ERM 5, 46 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 9. emane. Dbl: ERM 154, 41/3 (18) – A. Simson. 3. löövad; 4. süömäaegudela; 6. hakkis ... söömäaega; 11. õegu piäle.

166. KUBJAS PÕRGU!

1. 492

Kubjas, lase õhtule! + Kubjas põrgu!

:,: Kullakupu kubijake, :,: 5 Kui ei lahe, ei palugi! lee-lee, Küll mu silmad seda näevad, armas aukilterike, et sa põled põrgunagi, lase orjad õhtaele, mina argiga avitan, orjalapsed varju alla! kiigutsiga kohendan.

Viis on laulu nr 601 juures.

EÜS II 320/1 (19) < Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – J. Raja < Ann Kõiv (1905). Viis: EÜS II 278 (14) – A. Liiv.

383 493 2.

Kubjas, lase õhtule! + Kubjas põrgu!

:,: Kuulge, ärräd, kulla ärräd, :,: kiid aga keevä kattelana! laske õõnad õhta’ale, Siis mina argiga avitin, mesimarjad öömajale! kihutelin kikutsiga, Kui et lahe, en palugi – torkan tõrvatooverisse, 5 küll sina põled põrguenna, 10 kastan keevai kattelasse.

Viis on laulu nr 750 juures.

EÜS II 400 (129) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 291 (80) – A. Liiv < Kadri Ots. Alatskivi viis.

167. KUHU LÄHEB ORJA OHKAMINE

494 1.

Kohe lähväd orja ohkamised, Ärä sina lüü vaestalasta, vaestelaste vandumised? valusasta vaestalasta – Need lähväd kubja kuvve külge, käsib su käed mädätä, kilteri kübärä piäle, küünärpuuni külmä võtta! 5 nooreärra nupu piäle.

Viis on laulu nr 78 juures.

EÜS II 398/9 (126) < Pala v, Haavakivi k – J. Raja < Ello Katt (1905). Viis: EÜS II 296 (112) – A. Liiv. Trükitud: ERlA nr 2972 (lt 1417, Kuhu läheb orja ohkamine).

495 2.

Kuule, kubjas kullukene, 5 Kohe lähväd orja ohkamised kilter, killalehekene, ehk vaeselapse vandumised? ära lüü orjalast Sii lääb kubja kuvve piäle, ja valusast vaestlast! kilteri kübärä piäle.

384 Sii käsib su käed mädätä 10 ja sõrmed lülini lühetä ja peial pihku pehässätä.

E, StK 34, 185 (4) < Kursi khk, Puurmani m < Kodavere khk, Pala – P. Berg < Leena Abramson (1926).

168. ÄRA KIPU KILTRIKS!

1. 496

Ära kipu kiltriks! + Ori sajatab + Sa laulad sea sõnu! + Mida suust kukub

Veli ella, veljekene, Jumal sundku, Muarja nähku, ära kipu kilterista, nähku kõlmi kõlmapäeva, vahi vallapiälikusta – nähku neli neljapäeva! kibe surm one kilterilla, Mis sa laalad, kui et mõista! 5 valus vallapiälikulla! 20 Sina laalad sea sõnu, Kui sa lüüd neid orjalapsi, vana varsa mõtessida, valusast neid vaesidlapsi – kohioina kombesida. ori ohkab ommikulla, Mis laalad sina, sinine, vaene vara tõusedenna, las laalan mina, punane! 10 tõstab üles kaksi kätta, 25 Sinu suusta suitseb sitta, kaksi kätta, kümme küünta, alta hammaste ilada, vilets, viisi sõrmikile, minu suusta kukub kulda. käseb su käed mädata, Sinu suu one sopiline, sõrmed lülini lüheta, nina neljanukeline. 15 peial pihku pehmisseda.

H II 4, 644/5 (10) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Elias Pärn (1887).

2. 497

Ära kipu kiltriks! + Ori sajatab

Meie ella veljekene, käsib so käed mädätä, kui sa lüüd neid orjalapsi, sõrmed lülini lühetä, valusass neid vaesidlapsi – peiäl pihko pehmissätä. tõõseb üles ommikulla, Jumal sundku ja Maarja nähko, 5 vaene vara tõõsedenna, 10 nähko kolmi kolmapäevä,

385 nähko neli neljäpäevä, katsu ise miälikaadu, viis riided vihaku! 15 et sul ei sua sunnikida, Elä isesi ellältagi, aada põhja aagutusi.

H II 64, 346/7 (12) < Oudova ligidal < Kodavere khk – J. Sori (1900).

498 3.

Ära kipu kiltriks! + Ori sajatab + Peksa perelapsi!

Veli hellä, velleke, vaene enne valge’eda, ära kipu kilterissä, 10 tõssab üles kaksi kättä, vahi vallapiälikussa – kaksi kättä, kümme küüntä, kibe surm on kilterila, käseb su käed mädätä, 5 valus vallapiälikula! sõrmed küünini lühenta. Kui sa löönud orjalista, Peksa peretüterida, valusassa vaessalasta – 15 tapa taluneiusida, ori tõõseb ommokona, näil on aega haige õlla!

ERM 5, 45/6 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Dbl: ERM 154, 39/41 (17) – A. Simson. 1. vellekene.

169. KÄTTEMAKS SAKSTELE

499 1.

Kättemaks sakstele + Ära kipu kiltriks! + Ori sajatab

Mõisavalitsajatele

Oleks aga minu olemine, Veli ella, veljekene, teisest minu tegemine, 10 ära sina kipu kilterista, ma paneks saksad sahkepuista, vahi vallapäälikusta, härrad härjaiketesta, kuula ennast kubijasta – 5 hopmannid hoostesta, kibe surm on kilterinna, kubjad adrakurgidesta, valus vallapäälikunna. kiltrid adrakiilidesta, 15 Kui sina lööd seda orjalasta, kirjutajad köidikista. valusast seda vaestalasta –

386 ori ohkab hommikunna, 20 sõrmed lülini lüheta. vaene vara tõusetenna, Pea peab põrguna põlema, käsib so käed mädata, viinaköögin katelanna.

ÕES, SK 348, 3 (1) < Alatskivi – J. Weitzenberg (1858–1861?).

2. 500

Oleks minu olemine, kubjad adrakülgedessa, oleks minu tegemine, 5 aidamees tagast ajama. ma teeks härrad härjadessa,

H II 4, 683 (53) < Ranna v, Raatvere k – M. Koik, J. Härms < Jüri Lõhmus (1887).

3. 501

Oleks minu meelevalda, 5 saksad seadan sahkepuista, meelevalda, keelevalda, kiltrid adrakiilidesta. ma paaks ärrad ärgädesta, Siis saab mõisa väljä pääle kubjad adrakurgedesta, ea tugev adrakene.

Viis on laulu nr 750 juures.

EÜS II 400/1 (130) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 291 (80) – A. Liiv < Kadri Ots. Alatskivi viis.

4. 502

Oless minu olemine, 5 kõik saksa lapsed sahkepuist teisest minu tegemine, ja kubjad adrakurgedeks, ma paneks kõik härrad härgadeks kõik kiltrid adrakiilideks. ja rouad rangiroomadeks,

A 2110 (14) < Kokora v, Torila k – Leida Lassi, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). Kk: 4. rauad.

387 503 5.

Oleks minu olemine, 5 kiltrid teeks mina kiilideksa, teiseks minu tegemine, kubjad külge kolkideksa, ma teeks härrad äketeksa, opmanid ette hobusteksa. prouad sisse pulkadeksa,

A 8590 (30) – S. Königsberg (1926).

504 6.

Saagu, saagu, ma sajatan, Ma panen sukad sundijaksi, saagu sundijad surema, 5 kingad kepikandi’iksi, kepikandijad kaduma! vanad kindad kilteriksa.

Kuulnud emalt Liisa Steinilt u 1910. a.

A 11478 (15) < Narva l < Kodavere khk – H. Vende (1930).

505 7a.

Õless minu õlemine, 5 valitsejad vaiadess. tõisess minu tegemine, Ärrä tiiss eden: ai-ai-ai, ma paness ärräd ärjädess, mina aga taga: trai-rai-rai! ma paness kiltrid kiilidess,

ERA II 172, 98 (1) < Kokora v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – H. Tampere < Sohvi Sepp (1937).

506 7b.

Oleks mul oma olemine, 5 kiltrid paneks kiilideks, teiseks minu tegemine, künnaks paari ärraga. ma paneks ärrad ärjädeks, Ärrad teeks edes: ai-ai-ai, valitsejad valjadeks, aga mina taga: tai-rai-rai!

Dikteeritud.

KKI 1, 352/3 (572) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

388 7c. 507

Üks Raimla talu on Kallaste külle juures, enne Otre Joosepi talu. Sääl oli näitemüük. Sääl laulis üks vanamees Õmedust. Ma ise kuulsin, ma olin siis päris laps alles. Sääl olid ärrad ja valitsejad ja kirjutajad ka juures.

Oleks mul oma olemine, Ma künnaks paari ärraga, teiseks minu tegemine, annaks piitsa oolega. ma paneks ärrad ärjadeks, Ärra teeks eden: ai-ai-aa, kiltrid paneks kiilideks, mina taga: trai-ta-taa! 5 valitsejad vaiadeks.

KKI 9, 167 (100) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

7d. 508

Oleks minu olemine, 5 künnaks paari ärjaga. teiseks minu tegemine, Ärra tegi eden: ai-ai-ai, ma paneks ärrad ärjadeks, aga mina taga: trai-rai-rai! kiltrid paneks kiilideks,

Laulis näitemüügil Pusil Kraavisoo talus üks „tükimees“ Kamar.

RKM II 43, 453/4 (2) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953). Kk: 4. kiilidega.

7e. 509

389 RKM II 57, 369 (1) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954).

510 7f.

*Eespoolse hääldusega.

RKM II 57, 407 (6) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954). Trükitud: ERlV V, lk 205/6 (161, Kättemaks sakstele).

511 7g.

390 Oleks minul oma olemine, ärrad ette ärjadeks, teiseks minu tegemine, künnaks paari ärräga. ma paneks ärräd orjadeks, Ärrä teeb eden: ai-ai-ai, kiltrid paneks kiilideks, mina taga: trai-rai-rai! 5 valitsejad vaiadeks,

RKM II 48, 291 (1) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955). Viis: RKM III 3, 54 (32) – A. Garšnek.

7h. 512

Oleks minul oma olemine, künnaks paari ärräga, teiseks minu tegemine, laduks ärjanuudiga! ma paneks ärräd ärjadeks Ärrä teeb eden: ai-ai-ai, ja kiltrid võtaks kiilideks, mina taga: trai-rai-rai! 5 valitsejad vaiadeks,

5. ja 9. rida esitatud viisita, deklameerides.

RKM II 48, 373 (1) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

8a. 513

Õless mino õma õlemine

Õless mino õma õlemine, 5 ja kubjad, kiltrid kiilidess. tõesess mino tegemine, Siis härrä eden: ai-ai-ai, mina tiiss härräd härjädess ja mina aga taga: trai-tra rai-rai! ja valitsejad vaiadess

ERA II 249, 601 (3) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – E. Ots < Anna Lindvere (1939).

391 514 8b.

Õless minu õlemine, 5 ja kubjad, kiltrid kiilidess. tõesess minu tegemine, Siis ärrä eden: ai, ai, ai, mina tiiss ärrä ärjädess ja mina aga taga: trai-rai-rai! ja valitsejad vaiadess

Sohvi Sepp, 80 a v taluperenaene. Elab Kodavere khk, Torila v, Kulli t. Põline Kokora valla elanik.

KKI KT 160, 11 (5) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

515 8c.

Õless minu õlemine, 5 ja valitsejad vaiadess. tõisess minu tegemine, Siis ärrä eden: ai-ai-ai, mina teess ärrad ärjadess (~ härra ees teeb ai-ai-ai) ja kubjad kiltrid kiilidess ja mina taga trai-rai-rai!

Dikteeritud. Kuulnud 1927. või 1928. a Sohvi Sepalt Kallastes.

KKI 9, 405 (4) – U. Mägi < Anna Lindvere (1948?).

516 8d.

Õless mino õma õlemine, 5 ja kubja, kiltrid kiilidess. tõesess mino tegemine, Siis härrä eden: ai-ai-ai, mina tiiss härräd härjädess ja mina aga taga: trai-rai-rai! ja valitsejad vaiadess

RKM II 27, 46 (56) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

517 9.

Oleks minu olemine, ma paneks härrad härgadesse, prouad rangiroomadesse.

ERA II 257, 237 (18) < Pala v – E. Luigla (1939). Kk: 2. härgadena. 392 170. SAAGU SAKSAD SUREMA!

1a. 518

[fragment]

Kodavere kirikumõisas, kui õpetaja tütred palund laulda, et: „Kreeta, laula!“, siis Kreet laulis: Saagu sundijad surema, kepikandijad kaduma!

KKI MT 48, 38 (5) < Kallaste l < Kokora v, Tedreküla – K. Kuuse < Rosalie Tark (1948).

1b. 519

[fragment]

Vanast Kodavere kirikhärra pannud heina kokku. Kirikhärra tütred ütelnud Songa Krõõdale (Krõõt Anast): „Kreeta, laula!“ Kreeta võtnud sakstevastase laulu välja:

Saagu sundijad surema, kepikandijad kaduma!

RKM II 43, 472 (30) – U. Mägi < Rosalie Tark (1953).

171. SAKSAD PÕRGU!

1. 520

Saksad põrgu! + Ori sajatab

Pagan praksutas pajuna, Kus sa lüänud orjalasta, tegi tõllarattaida, valusasse vaessalasta? meskä saksu põrgu viädä, 10 Ori tõõseb hommokuna, kubjaid vassa kuratid, vaene enne valge’eda, 5 isändäid ju ilma õtsa, tõssab üles kaksi kättä, talupoegi taeva alla, kaksi kättä, kümme küüsi, vaesidlapsi varjupaika. käsib su käed mädätä,

393 15 sõrmelülid lühetä. Suagu, suagu, ma sajatan: täna üksi, homme kaksi, ülehomme kõik need kõlmi!

H I 2, 385/6 (4) < Kokora v – J. Tubin (1888).

521 2a.

Rannamõisa teomeeste laul kubjas Prommile:

Kurat sii kopotab kuusikun, pagan praksutab pajossikun, mõlemad tiäväd tõllarattid, kellegä Prommi põrgu viädä.

ERA II 172, 61 (15) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

522 2b.

Vanass Ranna valla tiupoesid õlid laalnud, et:

Kurat koputab kuusikun ja pagan praksutab pajussikun, mõlemad tiävad tõllarattid (~tiävä tõllarattasida), kellega Prommi põrgu viädä.

Sedä laaleti kaste muudu. Promm õli mõisaärrä. Sedä tiäs minu emä.

KKI KT 160, 70/1 (88) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

394 172. PALVE SAKSTELE

1. 523

Palve sakstele + Tilluke teomees + Viiakse soldatiks + Soldati ase + Kalajõgi + Lähme kiisku kiskuma! + Laevasõit

Oh mu ärtsu härrakene, rüki’illa, roogi’illa, kuldakruuni provvakene, 35 onule hõbeterila.* hõbenuppu nooredhärrad! – – – – – Palun preilit, pereemandat, Lähäb paksule pajule, 5 seal ma kubjast kumardan, tihedale tuomikulle, veel palun valitsust: küla alla lepikulle. kuulga teid veel, suur kohus, Saviauk tal kaerasalvi, kuis minu, sulge, surmatakse, 40 uavistik hobustetalli, vaga hinge vaevatakse! põldu laia süögilauda, 10 Siis läksin, tilluke, teole, põllupiänar istepinki. veike, härra välja piäle, Oh mu ärtsu härrakene, hästi künnin härra välja, kuldakruuni provvakene, risti-rästi Riia välja, 45 meri teil juokseb pealta metsa, põiki Põltsamaa orase. jõgi juokseb alta juure, 15 Härjad seied ikke’enna, kalad kuldesed jõela, ratsud seied rake’enna, serviliste serva alla: poosid põlvili magasid, avid allid, küüdud sellad, kummuli kulu sidessa. 50 rootsi lehmad, laagid õtsad. Nüüd lään suista soldatista, Tehke nuuta, mehed nuored, 20 pandass pampu kandemaie, püüdissid, püha sulased, tinatükki tõstamaie, võrka, Võnnu poosid! rauakangi kandemaie. Siis minge merre püüdemaie, Nüüd lõpeb pihust nennepiima, 55 kalaranda katsumaie. käevarrest nenne vaeva. Meie suun suured mehed, 25 Oh mu ärtsu härrakene, meie võsan valla ... kuldakruuni provvakene, niid tõid poiste purjupeeled, teil tallid taga värata, vanamiäste aeruvarred. laterid ligi lageda, 60 Noored sõõdid, aerud nõtkid, seitse ilvesta sidena, vanad sõõdid, pead vabisid, 30 kaheksa karimärada, venene tõrvatud tõrisid, üheksa hüva hobesta, lootsikud lubjatud logisid. kümme künniruunakesta. Nüüd püüdkem püha kalasida, – – – – – 65 püha’ana ahvenida, Aedaharjad kahisid luoka Luuja latikida.

395 – – – – – Mul ei õle muada, marjal, veerda, ei aset unel magada.

H II 4, 613/6 (95) < Alatskivi v – M. Koik, J. Härms < Mai Lätt (1887). Kk: 18. kulu sidemed; 58. priste; 63. lootsik; 65. one. *Värsi tähendus jääb arusaamatuks.

524 2.

Hirmus mõis + Naised käivad mõisateed + Palve sakstele

Param põlv one põrgussa, Oh mo ärtsu härrakene, kui one meie mõisana. kuldakruuni prouakene, Viidi mehed mõisaje, 10 tõuska üles tuali piäle, panti kinni kelderije. astka aujärje piäle! 5 Naesed ulivad ukse suuna, Kudas valda vaevatasse! kanad piigutid pihuna, Valda vaevasid vanemad, aned laalsid alla õlma. kihelkonda kiusid saksad.

H I 2, 385 (3) < Kokora v – J. Tubin (1888).

525 3.

Oh mo härtso härräkene, kihilkonda keosatasse kullakrooni provvakene, valla valejutte päräst, tõuse üles tooli piältä, kihilkonna keelte päräst! astu aujärje piäle, 10 Vald õli suuri valetama, 5 valatele valla piäle, kihilkonda kiili kanma. kuida valda vaevatasse,

H III 9, 350 (10) < Alatskivi – J. Kook (1888). Kk: 7. keesatasse.

396 4. 526

Jaanitulel Kavastu vallas Wahlile lauldud:

:,: Oh minu ärtu ärräkene, tõuse üles tõlla pääle, verevere kompalija, :,: saisa üles saani pääle, verevere vaa, verevere va, 5 vaata, kuda valda vaevatasse, verevere kompalija. peris valda piinatasse, kuldakrooni prouakene, kihelkonda kiusatasse!

EÜS II 332 (39) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 279 (23) – A. Liiv.

5. 527

Oh minu ärtsu ärrakene, 5 vaata vaese valla piäle, kullaskrooni provvakene, kudas valda vaevatasse, tõõse üles tõllassa, pisut valda piinatasse! astu aujärje piäle,

E, StK 34, 184 (2) < Kursi khk, Puurmanni m < Kodavere khk, Pala – P. Berg < Leena Abramson (1926).

6. 528

Oh mu ärtu härrakene, astu aujärje peale, kuldaskrooni prouakene, 5 vaat, kuda valda vaevatakse, tõuse üles trooni peale, kihelkonda kiusatakse!

ERA II 85, 327 (6) < Pala v, Assikvere k, Perametsa – V. Fuchs < Katta Anton (1933).

397 173. SAKS EI LUBA NAIST

529 1.

Orja laul

Mina vaene tuikene, võtsin naese lääpajalga, silisiiva pääsokene, õstsin hobose küüraselga. läbi pori puperdasin, Läksin väljale kündemaie, läbi ojade ujusin. 10 arule äestamaie. 5 Saks ei sallind mulle naesta, Ei künd mo küürakas hobone, ei isand head hobosta – leikas naene lääpajalga.

Beiträge XVII, lk 119 (1) – J. W. Everth. Dbl: EKLA, f 63, m 3: 1 – J. W. Everth; EKÜ, F 232 f1, 71 (151) – A. H. Neusi koopiad (1818–1863).

174. TILLUKE TEOMEES

530 1.

Oh ma väike meheke, päeval kündsin mõõdumaad. põlvepikku poisike, 5 Olin ära väsinud, öösil peksin mõisa rehte, panin hobu oidule.

A 1441 (2) < Alatskivi m – Hermann Laos, Alatskivi algk, 3. kl (1923).

531 2a.

Oh mina vaene vaimupoissi, tillukene teupoissi, ööse peksin mõisa rehed, päeval künnin kütissed.

„Luu, vot luu-lii“ käis iga kord vahele.

KKI 1, 50 (3) < Alatskivi v, Peatskivi k – U. Mägi < Anna Aru (1947).

398 2b. 532

Noor poiss laulis:

Oh mina vaene vaemupoissi, tillukene tiupoissi, üüsi ma peksin mõisa rehed, pääväl kündsin kütissed.

RKM II 48, 450 (3) – S. Lätt < Anna Aru (1955). Kk: 1. vaenupoiss.

3. 533

Oh mina tillu teopoiss ja väikene vaimupoiss, öösel peksin mõisa rehed, päeval künnan kütissed.

Dikteeritud.

KKI 9, 161 (88) – U. Mägi < Joosep Narits (1948).

4. 534

Ai-rai-rai-rai ratastega, parem mina mängin mätastega! Öösel peksin mõisa reht ja päeval kündsin kütist ma.

Dikteeritud. Kuulnud vanaisalt.

KKI 9, 165 (95) < Alatskivi v, Peatskivi k < Alasoo k – U. Mägi < Emili Rosali Karv (1948).

399 175. HIIRE SELJAS TEOLE

535 1.

rl/ul + Hiire seljas teole

Hiir hüppas, kass kargas, nahkpüksid jalga. vana karu lõi trummi, 5 Ise istsin hiire seljas, kirp aknast välja, kiisakott oli kassi kaelas.

A 11760 (5) < Ranna v, Kadrina as < Pala v, Metsanurga – Hugo Kruusen, Ranna algk, 5. kl (1931).

536 2.

Olin tilluke ja läksin teule, 5 kalakarbid kassi sellän, vahest ärrä väljä piäle, kingäd-sukad kitse sellän, leevakott oli koera sellän, ise istsin iiru sellän. piimapütt oli püi sellän,

Aasta nelja-kuue olin. Vanaisa võttis põlve pääle. Temal oli kõrvalestadeni lõigatud juuksed. Mina plettisin tema juuksid ja tema laulis siss niisugust laulu ja mina nii õppisin. Traiga ta seda laulis. Vanaisa suri, kui mina olin kolmteist aastad. Oli siis nii seitsekümmend aastad. Taavet Tuustik, maeti Alatskivi surnuaiale, Laksi Tõnise lähedal. Iir on all obune.

Dikteeritud. Tekst lauldult ei erine dikteeritust.

KKI 1, 60/1 (20) < Alatskivi v, Peatskivi k < Alasoo k – U. Mägi < Emili Rosali Karv (1947).

176. TEOLISE LEIVAKOTT

537 1a.

Läksin ma, tilloke, tiole, ädäss ärrä väljä piäle, kaksi kiissa kotikunna, kolmi räimi rätikunna.

ERA II 172, 56 (9) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

400 1b. 538

Tiole

Läksin mina, tilloke, tiole, kolmi räimi rätikunna, hädäss härra välja piäle, 5 vanad viisod näpi õtsan. kaksi kiissa kotikunna.

ERA II 249, 603 (5) – E. Ots < Anna Lindvere (1939).

1c. 539

Läksin ma, tilluke, tiule, (ja) kõlme räime rätikunna, ädäss ärrä väljä piäle, 5 vanad viisud näpi õtsan. (ja) kaksi kiissa kotikunna,

Kodus one kuuldud, kas isa-õe käest või isä käest või emä käest.

Etteütlemisel keelejuht ei korranud [värsse], laulmisel kordas. Laulmise järele üles kirjutatud. Vahel laulmise ajal ütleb „ja“, vahel ei ütle.

KKI KT 160, 15 (9) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

1d. 540

Tiole

Läksin mina, tilloke, tiole, kolmi räimi rätikunna, hädäss härrä väljä piäle, 5 vanad viisod näpi õtsan. kaksi kiissa kotikunna,

RKM II 27, 46 (57) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

1e. 541

Läksin mina, tilloke, tiole, kolmi räimi rätikunna, hädäss härrä välja piäle, 5 vanad viisod näpi õtsan. kaksi kiissa kotikunna,

Õppinud isalt täiskasvanuna Kodaveres. RKM, Normann 3, 237 (3) – E. Normann < Anna Lindvere (1948–1949). 401 542 2.

Teolaul

Läksime, tilloke, tiole, hädäss härra välja piäle, kaksi kiissa kotikunna, kolmi räimi rätikunna.

ERA II 249, 241 (19) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Kallaste – H. Siider < Miina Siider (1939).

177. SUNDIJA SULANE

543 1a.

Õlin mina orjan, kääsin mina karjan, 5 niid tastsid suesa sugeda, siis sain sundija sulasess. õbearjula arida, Sundijal õlid suured ruunad, kuldakammila kasida. suured ruunad, paksud puadid –

ERA II 172, 98/9 (2) < Kokora v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – H. Tampere < Sohvi Sepp (1937).

544 1b.

Olin mina orjan, käisin mina karjan, 5 need tahtsid suina sugeda, siis sain sulaste sundijaks. õbearjula arida, Sundijal olid suured ruunad, kuldakammila kasida. suured ruunad, paksud paadid –

Kuulnud vanaisalt.

KKI 9, 168/9 (102) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948). Kk: 5. suila.

545 1c.

Olin mina orjan, käisin mina karjan, siis sain suurte sundijaks. käisin karjan, käisin karjan, 5 Sundijal olid suured ruunad, siis sain sulaste sundijaks, suured ruunad, paksud paadid –

402 need tahtsid suina sugeda, õbearjul arida, kuldakammila kasida.

RKM II 43, 453 (1) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

1d. 546

Olin mina orjan, käisin mina karjan, need tahtsid suina sugeda, siis sain sulaste sundijaks. õbearjula arida, Sundijal olid suured ruunad, kuldakammila kasida. 5 suured ruunad, paksud paadid –

RKM II 48, 291/2 (2) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

2. 547

Orjalaul

Olin minä orjan, käisin minä karjan, 5 need tahtsid suina sugeda, siis sain sundija sulasest. õbearjulla arida, Sundijal olid suured ruunad, kuldakammilla kasida. paksud paadid –*

Mehe isalt õppinud. Salasveres* sündinud.

RKM, Normann 3, 93 (24) < Viljuse k – E. Normann < Marie Välja (1954). *Arv.: suured ruunad, paksud paadid; Savastvere k.

178. ÄRA KAEBA KUPJALE!

1. 548

Ära kaeba kupjale! + Mida suust kukub

Emakene, nennekene, 5 see oli kuradi kubija süü. ära sina kaeba kubijalle! Mis sina laulad, lapilõuga, Kõrtsis käisin, memmekene, kõõrutad, nina kõvera! see ei ole minu süü, Sinu aga suu on supiline,

403 nina aga kolmenurgeline, musta kuue kuuma ahju. 10 suust käib välja suitsusitta, Koer see augub teeda mööda, kõri põhjast ülge tatti. 15 joodik jorab kõrtsi mööda. Viskan viisud, kas neist kahju,

Kuulnud Peeter Prinkveldilt. Üles kirjutatud dikteerimise järgi.

RKM II 48, 305/6 (1) < Alatskivi v, Orgemäe k – O. Niinemägi < Saamuel Mesipuu (1955).

SULANE JA ORI

179. ASJATULT LOODUD RIKASTE RISUKS

549 1.

Asjatult loodud rikaste risuks + Oodatakse koju tööle + Annab süüa – haugutab + Liigsööja

Orja sõnad

Emakene, nennekene, 15 Kodo minna või ei minna? miks tõid mind rikaste risusse, Kodo kuri perenaene, rahaliste teeradasse? paneb lauda ja pahandab, Võinud hukata ubaje, tõstab suppi ja tõreleb, 5 kaotada kaldaje, lõikab leiba ja lõriseb, lämmatada lästeje, 20 annab leiba ja haugutab. kui tõid rikasse risusse. Kõik ta kikud kirjutelleb, suutäied, suured tükid, Kodo minna või ei minna? arvab üles ivakesed, Kodo ootab uksekene, raasukesed raamatuje, 10 valatab väravikene: 25 piimapiisad piibelije. tule kodu, tallitaja, kaevolingu liigutaja, Kodo minna või ei minna? veepange veeretaja, Kodo ootab suuri sööja, tule ülessetegija. suuri sööja, suuri jooja, sööb ta sirgess härja söögiks, 30 joob ta järve üheks joogiks. EKS 8º 2, 805/7 (2) – Jakob Elken (1871).

404 180. LASE ORJAD ÕHTULE!

1. 550

Peremees, peremehekene, 5 Kudas peab ori ojuma, kaasike, kaanike, vaenelapsi vanderdama? perenaene, naesukene, Massa ära orja palka, lase orjad õhtuelle, vaeselapse vaevapalka! vaesedlapsed varju alla!

EÜS II 303 (3) < Peipsiäärne v, Varnja k < Kavastu v, Tähemaa k – J. Raja < Liisa Kast (1905). Viis: EÜS II 276 (6a) – A. Liiv.

181. ORJA PALK

1. 551

Pakku kurja saksa eest + Laisk perenaine tanuta tares + Orja palk

Perenaese laul

Ei mina tükitööd ei paku tanu lapite laena, ega Maarja maad ei paku. süda servite seena, Ma lään kurja saksa pakku, põll on põigite eena. õela kubija pakku. Ei tema maksa orja ohto, 5 Saksa kurja mõisa’anna, 15 orja ohto, vaese vaeva, kubjas kurja välja pääl, päävälisi pääväpalka, rehepapp rehena kurja, suvilise suurta palka. peremees on kodu kurja, Küll sina tasud taevaenna, perenaene vasto valjo – maksad Maarja edena, 10 astub põigite põrandal, 20 käid sa, kühveli käela,

405 külimitud kaenalanna: kui ep maksnud maade pääl, „Tule, ori, võta oma, tasunud talutarena! tule, vaene, võta vaeva, Kui sa põled põrguanna, suviline, suurta palka!“ 30 keed sa keeva katelanna, 25 „Ei ole tarvis taevana, siis ma argila avitan, maksu Maarja eena, klikutsiga kihutelen.“

ÕES, SK 348, 3/4 (3) < Alatskivi – J. Weitzenberg (1858–1861?).

552 2.

Orja palk + Ori sajatab

Peremees, peremehikene, Küll sa tasud taeva’ana, perenaene, naesukene, 10 maksad Maria eenä! maksa ärä orja ohto, Sääl sina seesäd seenä piälä, orja ohto, vaese vaeva! kõnnid, küünärpuu käenä: 5 Kui et maksa, en palugi – „Tule, orja, võta ohto, käsin su käed mädätä, tule, vaene, võta vaeva!“ sõrmed lülini lühetä, 15 „Ei õle tarvis taeva’ana, peiäl pihku pehmissätä. maksu Maria eenä.“

EÜS II 362 (83) < Alatskivi v, Pusi k < Tõruvere k – J. Raja < Miina Till (1905). Viis: EÜS II 287 (62) – A. Liiv. Trükitud: ERlV V, lk 184/5 (138, Orja palk).

182. ORJA HOOL

553 1.

Orja hool + Orja ase

Kes tahab orjassa ojuda, küll mina tiän orja ohod, sulasessa minnä soesa, 5 orja ohod, karja käägid, sii tulgu minulta küsimä – kuda orjan õldanessa,

406 kuda karjan käädänessa. Ori magab õrre piäl, palgaline parre piäl.

EKS 26, 2 (5) < Ranna v, Raatvere k – E. Mässo (1912).

183. ORJA ASE

1. 554

Hollandi sulane + Sulase meelitamine + Orja ase

Olin mina orjan, käisin karjan, sinu sängi sädemenä.“ Poolamaal ma, poisikene. Mina kuulin, kostin vasta: Akas tali tulema, „Perenaene, naesukene, akasid saanid sõitema, 20 tii mule tulisärki, 5 reetallad tantsimaie, sädemist tii särgikene, kõdarad kõrisemaie. meskä võin tuleje minnä, Peremehed akasid jo katla alla asuda.“ orje omal otsimaie: Orja ase õrre piäl, „Tule aga mulle, orjakene, 25 palgapoisil parre piäl. 10 mul on pehmed orjapadjad!“ Kui sii õrsi orjutab, Kui sain orjast ärä mintud, siis jo orja erkänesse; küsisin ma perenaeselt: kui sii parsi paugatab, „Perenaene, naesukene, siis jo orja karganesse. kos on nüüd see orja sängi?“ 30 Mes mul palgast paesati, 15 Perenaene kuulis, kostis vasta: suvevaevast viäneti? „Orja ase katla alla, Vana katkenud kasukas,

407 vana valge rüüditükki – sii mulle palgast paesati, 35 suvevaevast viänetie.

EÜS II 381/2 (110) < Alatskivi v, Lahe – J. Raja < Leena Töövahe (1905). Viis: EÜS II 290 (77) – A. Liiv. Trükitud: ERlV V, lk 185/6 (139, Orja ase).

184. HOLLANDI SULANE

555 1.

[fragment]

Karjase laul Olin orjas, käisin karjas, olin orjas Olusnitsas ja käisin karjas Karitsas.

KKI MT 48, 37/8 (3) < Kallaste l < Kokora v, Tedreküla – K. Kuuse < Rosalie Tark (1948).

185. SULASE KÄTTEMAKS

556 1a.

Sulase kättemaks + Pisike punane põrsas

Kuda sulane ja perenaene õlid vastamisi.

Perenaene päris kelmi, 10 valgel lilledel valuda, parenaene pettis minda, kullerkupul kuuti lüiä. mina petsin perenaista. Tulin kodo, tegin aida, Pani vetta piima ulka, augu tegin, tõese jätsin. 5 aganida leivä ulka. Tillukene punane põrsas Mina aga petsin perenaista: 15 ütles suurele siale, läksin välja kündemaie, valetas vanale emmisselle: vao ma kündsin, tõese jätsin „Siin on auku aia seessa, sinililledel sirada, lähme läbi läätsä sisse,

408 tükin türgi nisu sisse!“ lööb su niussed nika-naka, 20 „Ärä mine võõra viljä! munni otsa maa sisse.“ Võõras tuleb, võllas seljäs,

Vahelt on ära.

KKI MT 48, 35/6 (1) < Kallaste l < Kokora v, Tedreküla – K. Kuuse < Rosalie Tark (1948).

1b. 557

Sulase kättemaks + Pisike punane põrsas

409 KKI, RLH 52: 3 (3) < Rosalie Tark (1952). E. Tuvi märkus: Rõhualade reeglipärane rütm on näida- tud esimeses reas, hiljem on märgitud ainult erinevused sellest.

558 1c.

Sulase kättemaks + Pisike punane põrsas

Perenaine peris kelmi, augu tegin, teise jätsin. perenaine pettis minda: Tillukene punane põrsas pani aga vetta piima ulka, ütles suurele seale, aganida leiva ulka. 15 valetas vanale emmisselle: 5 Mina aga petsin perenaista: „Siin on auku aia seessa, läksin välja kündemaie, lähme läbi läätsa sisse, vao ma kündsin, teise jätsin tükin türgi nisu sisse!“ sinililledel sirada, „Ära mine võõra vilja! valgel lilledel valuda, 20 Võõras tuleb, võllas seljas, 10 kullerkupul kuuti lüüa. lööb su neossed nika-naka, Läksin kodo, tegin aida, munni otsa maa sisse!“

RKM II 43, 470/1 (28) – U. Mägi < Rosalie Tark (1953).

410 1d. 559

Sulase kättemaks + Pisike punane põrsas

411 Jätab viimase värsi laulmata („ei ole sünnis“).

RKM II 57, 437/9 (2) – H. Tampere < Rosalie Tark (1954). Trükitud: ERlV V, lk 180/2 (135, Kaval sulane kündmas).

560 1e. Sulase kättemaks + Pisike punane põrsas

412 RKM, Mgn II 1278 c – H. Tampere < Rosalie Tark (1955). E. Tuvi märkus: Salvestuse praagi tõttu pole esituse algkõrgust võimalik määrata. Rõhualade reeglipärane rütm on näidatud esimeses reas, hiljem on märgitud ainult erinevused sellest.

186. MILLAL ORJA KIIDETAKSE

1. 561

Pisut neid päevisidä, arva neid aegasida, millal orja kiidetässe, õma lasta laedetasse.

ES MT 88, 36 (5) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932).

413 187. ORI LAHKUB

562 1.

Sulase meelitamine + Ori lahkub + Laisk perenaine tanuta tares

Tule mulle, orjakene, siia jätan siigi paega. mul one siätud orjasängid, Kurat sul siädis orjasängid, mul one pekstud peapadjad! pagan pessis peapadjad. Tuli sisse orjakene, 20 Tulgu paegale paremad, 5 ori hakkas ju küsima: asemelle ausamad!“ „Kos su siätud orjasängid, Perenaene, laiska naene, kos su pekstud peapadjad? istub tanuta tarena, Ära lään, ära unetan, ilma vüülta vuudienna, siia jätan siigi paega. 25 tanu lapita laena, 10 Tulgu paegale paremad, põll tal põegite edena, asemelle ausamad, katal musta küirimata, tehku nõnda, kui ma tegin, pada musta mõskemata. õlgu nõnda, kui ma õlin: Kiänan ümber, ütlen jälle, karaten ma karja saadin, 30 sõnad tõeseti kõnelen: 15 lennaten ma lehmad lüpsin. vaat, kus sirgib süögituuja, Ära lään, ära unetan, laagib länniku vedaja.

H II 4, 547/8 (15) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

563 2.

Laevasõit + Ori lahkub

Vedeviis (ehk heina-, looviis). Venemaale väljarändajad laulsid Lahen* venne minnes:

Vanad sõõdid, piäd vabisid, ärä lään, ärä unetan. noored sõõdid, aerud nõtkid. 5 Tulgu paegale paremad, Seie jätän siigi paega, asemele ausamad!

Viis on laulu nr 750 juures.

414 *Lahejärv, just Peipsi kaldal, Peipsiga enne vist ühendud, praegu on nende vahel lühike jõgi.

EÜS II 386 (116) < Alatskivi v, Naelavere k, Kopli t < Alasoo – J. Raja < Kadri Ots (1905). Viis: EÜS II 291 (80) – A. Liiv.

188. SULANE ÖÖSI HOBUSEID OTSIMAS

1. 564

Perenaine põrguline kuulsin hundid huluvad, ajas mind huosta õtsimaie, metsakoerad karjuvad, varsakesi vuatamaie, metsatondid töinavad. sälu siäri siädimaie. 10 Tuld siss leid küll huoste turjad, 5 Polnud koitu viil kusagi, sädemeid leid sälu siäred, ei koidukuma viil kusagi, välku eitsid varsa kabjad.

H II 4, 677/8 (45) < Kokora v, Torila k – M. Koik, J. Härms < Kadri Allik (1887). Kk: 4. salu; 11. salu.

189. KEEDETI KINGALEENT

1. 565

Perenaene pettis mind: perenaese persetüki. lubas kiita kiisaliint – 5 Pere mõtles: pekitükk, viskas sisse vitutüki, a võõras mõtles: võitükk.

Otto Mägi, siikõrd õli üks 60 a v. Mina õlin siis 15 a v. Elas Kodavere khk, Roela v, Õmedu k, Peetri õmade talun.

KKI KT 160, 69/70 (86) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

415 190. PERENAINE PAKS SEALIHA SÜÜES

566 1.

Perenaesel perse paksu sialiha süädenägi, sulasel türä jämedä aputuari juadenagi.

ES MT 88, 37 (7) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932).

191. JUBA SÖRGIB SÖÖGITOOJA

567 1.

Söögiuutaja

Vaatan kodoni puule, 5 läägib lännikuvedaja? eedän silmäd sinnapuule: Juba juakseb juagituuja, kas mul sörgib süägituuja, juba sörgib süägituuja, kas mul jookseb juagituuja, läägib lännikuvedäja.

H III 9, 364 (9) < Pala v – V. Kirik (1888). Trükitud: ERlA nr 3160 (lt 1515, Juba sörgib söögitooja).

192. ORJA MEELEVALD

568 1.

Tuleb kodo suuri süüjä, Kas viin õlgi küläje suuri süüjä, suuri juuja, vai tiin õliss õluta, viil enäm küläle viijä: 10 haganiss tiin haputuari?“ „Peremiis, peremeheke, Mes one orja pärältä – 5 perenaene, naesukene, kaevu ilma kuaneta, mes viin mina küläje, haganad ilma hoidijata. mis one orja pärältä?

H I 2, 389/90 (11) < Kokora v – J. Tubin (1888).

416 2. 569

Oma ema ja võõrasema ootavad koju + Liigsööja + Oma ema ja võõrasema äratus

Perenaene vastnud sulass:

Kodo tuleb suuri süäjä ja palju juaja, viil enäm küläle viejä. Ärjä süüb süägiss ja järve juub juagiss.

Sulane:

Mes vein mina küläle? 5 Sialaut õli lukuta ja kaev õli ilma võttemeta.

Perenaene vastnud õma tütärt:

Tuleb kodo värvuke väsinud, munakuoreke kulunud. Tule, lindu, lüpsä lehemä, 10 tule, kana, suada karja!

Orjale:

Tule, litsi, lüpsä lehemä, tule, atta, aja karja!

ES MT 88, 36/7 (6) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932). Originaalis märgitud kaheks lauluks.

417 193. LAISK PERENAINE TANUTA TARES

570 1.

Sitaveo laul

Perenaesed, pikad naesed, istub tanuta tarena, talunaesed, targad naesed, ilma vööta voodienna. lee-lee,

Viis on laulu nr 601 juures.

EÜS II 322 (21) < Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – J. Raja < Ann Kõiv (1905). Viis: EÜS II 278 (14) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 58/9 (37, viis 43).

571 2.

Laisk perenaine tanuta tares + Annab süüa – haugutab

Linakatkumise laul

Üles, üles, külänaesed, lõikab leibä ja lõõritab, üles, üles, üles! annab leibä ja aagutab, Perenaene, laiska naene, leeväkikud kirja paneb, istub tanuta tarenna, leeväraasud raamatusse, ilma vöötä voodienna, 10 piimäpiisad piibelisse, 5 tõstab ruuga ja tõreleb, võiraasud võtme’esse.

Viis on laulu nr 346 juures.

EÜS II 447/8 (186) < Peipsiäärne v, Varnja k < Kavastu v, Tähemaa k – J. Raja < Liisa Kast (1905). Viis: EÜS II 275 (2) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 53, 46 (23, viis 6).

418 TEISTE RAHVASTE PILGE

194. SÕI SEA SÖÖGI

1. 572

Ja need põllud olema, vanaema rääkis, et neid on tuhat aastat haritud, et tema on leidnud vanaaegseid rahasid ja vanaaegseid helmeid sealt seest. [---] Siis oli laul venelastest, et:

Venelane, vennikene, lakkus ära vasikajoogi, läks läbi meie õue, 5 lakkus meie lapse pasa. sõi ära seasöögi,

RKM II 211, 88/9 (43) < Pala v, Sääritsa k – M. Proodel < Aliide Õunap (1966).

SOLDAT

195. KAUGEL SOLDATIKS

1. 573

Soldati laul

Minu ella vennakene, aasta sõna kõnelda. nüüd oled, kallis, kauge’ella, Et ei saa ise näta, ilus, ilma otsadena. ise kõrvala kõnelda, Ei sa kuul kuulda saa, ise juuren juttu aada. 5 nädalal ei näha saada,

EKLA, f 191, m 1: 6, l 5a – A. Alver (–1903). Kk: 9. juurin.

419 196. POLE KODU SOLDATIL

574 1.

Uut-uut, uhked mehed, valged rihmad rinna ette. uut-uut, nuored mehed, Siis lähad muada marsimaie, Tartu turgu teid tuuakse! pitka tiida kõndimaie. Siäl te karvad kuabitakse, 10 Ei õle kodu kusagi: 5 hallid riided annetakse, kuusk sul kulla taadikene, siäl te pea piiratakse, kask sul ella eidekene.

H II 4, 639/40 (5) – M. Koik, J. Härms (1887). Trükitud: ERlA nr 3642 (lt 1748, Pole kodu soldatil).

420 MURE JA LEIN

KURBUS

197. KELLELE KURDAN?

1. 575

Arg laulik + Kellele kurdan? + Eks võinud meres mürada!

Kiriku ehitamise juures:

Laulaksin – mind laidetakse, Kivikene, kullakene, oleksin vait – mind vannutakse, 10 sini- armas -hallikene, seisaks muido – saab igavaks. eks sa võind meres mürada, Kellel istutan igava, mere kalda all kasuda, 5 kellel astutan haleda? mereliiva’an lieta, Kellele muile kui kivile, merepõhja’an põrota – kivile kirikuteele, 15 kui tulid mäele meeste vaevaks, paele papi välja pääle. meeste rinna rikujasta!

ÕES, SK 348, 3 (2) < Alatskivi – J. Weitzenberg (1860). Kk: 4. igavaks; 5. haledaks; 6. kelle, kivale; 7. kivale, kerikutele; 8. paneme papi; 16. meesta.

421 SURM

198. NEIU SURM

576 1.

Memme vaev + Ema itkeb tütart + Neiu surm + Kolm kätkit

Emakene, nennekene, vii mu Viru keriku, nägi närvelde imevad, kalla, kanna kahela käella, ulamiisi hoidva huuled, 25 kossa papid laalvad palju, ae hobese arssi juure, kösterid enam kisendid. 5 laagi ruuna laasujalle. Mis siäl kasvid aada piäla? Tuli arssilt koduje, Saksa sirkelid sibulad, tõie ta õled tareje, saksa uhkenid ubinad. pani pitkile õlile: 30 Emakene, nennekene, piä pani pääva puule, kolmen hällin hällitelid, 10 jalad pani järve puule, neljan nõtken nõkutelid, keskipaik keriku puule. kuusine one kõda nõtke, Iste maha itkemaie, sarapuune sauna nõtke, virve, vetta laskemaie, 35 õõnapuune õvve nõtke. pale juuksis pange vetta, Ei kustunu tuli tubasta, 15 tõene pale tõese pange. säde sängisamba’asta. Emakene, nennekene, Mis õli ligi lageda, kui ma äraje kualen, seda leeni liigutelli, kui ma, ella, heedan hinge, 40 mis õli keski põrmanduda, ära sa vii mu vankurilla, seda hoidsid karjalapsed, 20 ära kanna kauge’ella – seda suesutid sulased, vii mu viiela sõrmella! seda katid karjalapsed. Miil ju mõlgub kaasikilla:

H II 4, 544/6 (12) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Kk: 14.–15. värsid vahetuses; 24. kaela; 25. Koosa; 31. nallin nallitelid.

422 199. EMA ITKEB TEISTEST ENAM

1. 577

Kuksin maha kualetussa, 10 kahevõrra kandija: eitsin maha ingetussa, „Õless sii ilus alles õllud, kuaru alla kuulamaie, õless õllud mõnele, vualu alla vastimaie: mõne mehe miäleline, 5 kas mind itkeb veljekene, mõne puasi pualeline, viäretäväd veljenaesed? 15 sinisekuvve siivaline, Veedi itk mu veljekene, allikuvve aruline, veedi veljenaesekene, mussakuvve muaduline!“ enäm itk mu õma emä,

EKS 26, 1/2 (2) < Ranna v, Raatvere k – E. Mässo (1912).

200. SURM VÕÕRSIL

1. 578

Suur suguvõsa + Surm võõrsil + Sõnasaatmine loomadega + Pole matjaid + Sõnakera

Mul one Suavun suguda,* karu kannab kandijalle. Rannani rahakäsida, Susi nääb suuna karja, Õrjuni ema õmida.* karu karja kaage’ella, Mul one viisi veljekesta: 20 siäl liäneb sudela aega, 5 üks one Suavun soldatista, karukesel päeva kaksi – tõene päälik Pärnumuala, ikke velje matemata, kõlmas kubjas Kuuramuala, velje liiva lippumata, neljas isand Hiiumuala, velje aada kaevamata. viies Virun viinapruulin. 25 Kuu seisi külman kammerinna, 10 Kas one kuolud vai kadunud, nädala keriku kõrval, seda teab Jumalukene, liha seied linna linnud, kas one kuolud Kuuramuale, vere jõid Viru varesed, hinge heitnud Hiiumuala. luud kannid Luege koerad. Kessi tuub emale tiäda, 30 Veli ella, veljekene, 15 annab tiäda aadujalle? kui kuuled tõbe tuleva, Susi tuub emale tiäda, siis keri sõnad keräje,

423 viäreta kera vesile. Vesi tuub veljele tiäda, 35 laene laksutab emale.

H II 4, 609/10 (93) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Joosep Vilpa (1887). *Arv.: 1. Suavuni; 3. Harjuni.

579 2a.

Veli kuolud Kuuramuale, sii ju lipub velje liiva, hinge heitnud Hiiumuale. sii ju kaevab velje aada. Kessi teab, Jumaluke, 10 Kaevab aada, ep kahjatse, kessi kaevab velje aada, lipub liiva, ep muretse. 5 kessi lipub velje liiva? Kaltsud aadakaevajalle, Venelane, vaenelane, linnik liivalippujalle, sõdalane, sakselane, sukad surmale kududa.

H II 4, 587/8 (67) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Kk: 10. kaeatse. Trükitud: ERlA nr 2513 (lt 1229, Surm võõrsil).

580 2b.

Matuselaul

Veli kualud Kuuramaale, Venelane, vaenelane, hinge heitnud Hiiumaale. sõdalane, sakselane, Kes sii teab, Jumalukene, sii ju kaevab velje aada. kes sii kaevab velje aada, Kaevab aada, ei kahetsa, 5 kes sii lipub velje liiva? 10 lipub liiva, ep muretsa.

ERM 5, 41 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Dbl: ERM 154, 29/31 (14) – A. Simson. 1. kuolud; 3. kesi; 4. kesi; 5. kesi.

424 201. VEEVÕETUD VENDA LEINAMAS

1. 581

Pühal püüdmine + Veevõetud venda leinamas

Veli hella, veljekene, neljas ankurid arutab, kui lääd pühal püüdemaie, viies vei velje vesile. ajal kallil kalule – Päeva itken pärjakesta, tuleb tuul, murrab aeru, 10 kuu mina itkin kuvvekesta, 5 tuleb tõene, murrab tõese, uasta itkin kübarakesta, kõlmas piäled pillutelleb, eaõtsa veljekesta.

H II 4, 649/50 (14) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Anu Märtinson (1887). Trükitud: ERl I, lk 287, Ta 3 (lt 8, Uppunud vend),

VAESLAPS

202. EMA HAUAL

1. 582

Ema haual + Vara vaeslapseks + Õpetas õmblema

Tütarlapsed, linnukesed, „Veli ella, veljekene, lääme ema aada piäle, 15 ihu kirves, kirjuvarsi, kandija kabeli piäle: tappera tera tasane, „Tule üles, nennekene, mine nenne aada piäle, 5 tule, armas, aadastagi!“ kandija kabeli piäle, „Tütarlapsed, linnukesed, raiu suu piält suured kuused, ei või tõõssa, ei ületa, 20 ta kõrvalt kased kõverad, ei või aadassa areta – päitsist temal pärnametsa, suu piäl on suured kuused, jalutsist jalajametsa!“ 10 mu kõrval kased kõverad, „Emakene, nennekene, päitsin one pärnametsa, tõõse üles aadastagi!“ jalutsin jalajametsa. 25 „Tütarlapsed, linnukesed, Mine velje palve’ella!“ ei või tõõssa, ei ületa –

425 muru kasnu piäle mulla, savi sarnaje sadanud.“ aruheina piäle aada, Emakene, nennekene, ristikrohi piäle rinna.“ jätid muale marjasuuruss, 30 „Tütarlapsed, linnukesed, kivi piäle kedrasuuruss, aage kari kaage’elta, 45 süödile sõmerasuuruss, tagast linna tammikusta, jätt´ minu, marja, mähkemeje, süöda muru mullikulle, ligeda lina sideje. aruheina härgisille, Õlga terve, tõene naene, 35 ristikrohi lehmadelle!“ terve, tõese naese tütar, „Emakene, nennekene, 50 kes võtt´ marja mähkemista, tõõse üles aadastagi!“ ligeda lina sidesta, „Ei või tõõssa, ei ületa kes minu õpas´ õmlemaie, ega aadasta areta – kes pani palissamaie. 40 liiv one liitinud lihasse,

H II 4, 621/3 (101) < Alatskivi v – M. Koik, J. Härms < Mai Lätt (1887).

583 2.

Emakene, nennekene, 20 jalutsin jalajametsa.“ kui valatan keriku piäle, „Minu velje, puulvelje, siis hakkab hale tulemaie, veli hella, veljekene, vesi silmi viäremaie. ihu kirves kirjuvarsi, 5 Kerikun minu emake, tapera tera tasane, kabelin mu kandijake, 25 mine nenne aada piäle, kerikun ta kiädab liäme, kandija kabeli piäle, kabelin ta kassub suula. raiu suust suured kuused, Lähme nenne aada piäle, kõrvalt kased kõverad, 10 rinnu nenne risti piäle, päitsest pärnametsa, põlvi uadu aada piäle: 30 jalutsist jalajametsa!“ „Tule üles, nennekene, „Emakene, nennekene, tule, armas, aadastagi!“ tõõse üles aadastagi!“ „Tütarlapsed, linnukesed, „Tütarlapsed, linnukesed, 15 ei või tõõssa, ei ülessa, ei või tõõsta, ei ületa – ei või aadassa areta – 35 muru kasnu piäle mulla, suu piäl on suured kuused, arueina piäle aada, kõrval kased kõverad, rissikrohi piäle rinna.“ päitsin pärnametsa, „Tütarlapsed, linnukesed,

426 aaga karja kaage’elta, rissikrohi lehmadelle!“ 40 edest linna lepikusta, 45 „Ei või tõõsta, ei ületa – tagast linna tammikusta, liiv on liitenud lihasse, suadka muru mullikulle, savi sarnaje sadanud.“ arueina ärgisille,

H II 4, 668/70 (35) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Leena Polakene (1887). Kk: 19. parmumetsa; 23. mu.

3. 584

Sõrmed sõimatakse + Kaks vaeslast + Ema haual

Tiiksin tüüdä ehk en tiiksi, „Ei või tõõssa, tütär vaene, näeksin vaeva ehk en näeksi – tulgu tuule, andku armu, siiski sõrmed sõematasse, 20 paistku päeva, piä silitäb! labajalad vaevatasse, Ei või tõõssa, tütär vaene, 5 memme vaeva vannutasse. päitsi kasnud pärnametsä, Meie kaksi vaessalasta, jalutsi jalajametsä, liämä juanil keriku, kõrvale kõverad kased, murekindad käel, 25 piä alla piibelehed, murerätikud kaalal, rinde piäle rissikrostu, 10 tõene pühib tõese silmäd, kulmu piäle kullerkupud, tõene tõese piä silitäb, haada piäle aruheinä.“ tõene annab tõesel armu. „Emäkene, memmekene, Isä-emä haada piäle: 30 ma ajan karja kabeli, „Emakene, memmekene, aruheenä härjädele, 15 tõõse haadass, oma armu, rissikheenä lehmädele, tõõse piädä silitsämä!“ kullerkupu kuljusele.“ Emä kuuleb, ütleb vassa:

H I 2, 390/1 (12) < Kokora v – J. Tubin (1888). Kk: 16. piätsi; 22. parmumetsa.

427 585 4.

„Emäkene, nennekene, 5 muru one kasnud mulla piäle, tõõse üles avvastagi, arueina avva piäle, liiguta liiva sidestä!“ ristikeina rinna piäle.“ „Ei või tulla, ei või tõusta –

Viis on laulu nr 552 juures.

EÜS II 367 (95) < Alatskivi v, Lahepera k – J. Raja < Elias Pärn (1905). Viis: EÜS II 287 (62) – A. Liiv < Miina Till.

586 5.

Ema ja armud + Ema haual

Memme viidi tiidä müüdä, kütsin ahju, ausin vihad, armud läksid aeda müüdä, 20 ausin vihad virde’elle, memme auda kandaneksi, siis läksin memme laulemaie: armud alla langeneksi. „Tule ikke ja tõota, 5 Las üüdä kerikukellä, tõuse mu piäd silimä, piua-paua auakellä! laia lakka laotama!“ Siis läksin memme laulemaie: 25 „Ei või tõusta, tütär noori, „Tõuse ikke ja tõota, ei või tõusta, ei ärätä – tõuse mu piäd silimä, muru on kasnu mulla piäle, 10 laia lakka lahutama!“ arueina aua piäle, „Ei või tõusta, ei tõota, ristirohto rinna piäle.“ tuul su piä siligu, 30 „Tule ikke ja tõota, laia lakka lahutagu! tule mu piäd silimä, Mine kodo, kütä ahju, laia lakka laotama – 15 kütä ahju, au sina vihad, ma toon linnast liivasõela, au sina vihad virde’elle, muilta mailta mullasõela, siis tule memme laalemaie!“ 35 sõelun mulla muru piältä, Läksin kodo, kütsin ahju, arueina aua piältä,

428 ristirohto rinna piältä! laia lakka lahutagu! Tule ikke ja tõota, Ei või tõusta, ei tõota – tule mu piäd silimä, ei sedä ole enne olnud, 40 laia lakka laotama!“ 45 enne olnud, muiste nähtud, „Tuul su piä siligu, et on koolija kodossa!“

EÜS II 389/91 (119) < Kokora v, Torila k – J. Raja < Mari Ots (1905). Viis: EÜS II 295 (106) – A. Liiv.

6. 587

Ema haual + Noorelt mehele + Annab süüa – haugutab

Vaeselapse laul

Oh mina vaene vaestalasta, kimmel kivasid vedädä, kos one mino isäkene, all küll jalgo ringutata. kos one mino emäkene? Parem mino tekid tegemätä, Kerikon tämä kiädäb liäme, 20 parem mino kotid kudomata – 5 kabelin tä katsob suala. õelalle õerutata, „Tõuse üles, mu isäkene, kurjale kulutata. tõuse üles, mu emäkene!“ Oh ma vaene vaestalasta, „Ei või tõusta, ei ärätä – vai ma tõhin kodo minnä! kullerkuppu kulmu piäle, 25 Kodo kuri perenaene, 10 sinilill oo silmä piäl, tõssab suppi ja tõreleb, arakein on aada piäl, kiädäb putro ja pureleb, rissikrohi rinde piäl.“ annab leibä ja aagutab: Oh ma vaene vaestalasta, „Mul tuli kodo suuri süäjä, vara mina võtin vaevarätte, 30 suure tüki niäletäjä, 15 vara mina kihlad kinnitasin! kannikite kaataja.“ Võent sino muss küll muedo juassa,

ES MT 283, 18/9 (1) < Raatvere k – S. Tanning < Liisa Jürgenson (1940).

429 203. VARA VAESLAPSEKS

588 1.

Vara vaeslapseks + Kus istun – seal itken + Nutust järv

Mina küll, mina küll vaenelaps, 10 kosa assin, siäl alatin, ilma piälta piäsukene, kosa seisin, seenad märjad, maha jäin ma marjasuurust, kosa kääsin, käädised märjad. põrmandule põrmusuurust. Sinna tekkis tiigikene, 5 Läksin aeda lävele – kaldus kalajärvekene. es õle aedal õikajada, 15 Siält sai õnu hobesta juuta, läksin kõda lävele – valla varsa tallitada, es õle tarre kandijada. neitsikite närtsu mõski. Kos ma issin, siäl ma ikkin,

H II 4, 578/9 (58) < Alatskivi v, Kitselinn – M. Koik, J. Härms < Liisu Kübar (1887).

589 2.

Vara vaeslapseks + Tule linnuna järgi! + Kiigele ehtimine

Emäkene, nennekene, Ku ei sua masti maesa tulla, jätt´ mu vara vaese’esta, tule luegen lunda müüdä, enneaegu armetusta. tule anen alta vetta, Jätt´ mu muale marjasuurust, piäsokesen piäle vetta! 5 kesäle kivikusuurust, 15 Emäkene, nennekene, kivi piäle kedräsuurust. anna mulle aedavõti, Emäkene, nennekene, kingi mulle kersovõti, tule vii mu enele, ma liän aita estimaie, vii mu jalapesijästa, piälikule piäd sugema! 10 talluka verotajasta!

H III 9, 347 (1) < Alatskivi – J. Kook (1888).

430 204. KAKS VAESLAST

1. 590

Kaks vaeslast + Tark ja kaval + Ühes sööme-joome

Laal

Rikkäd kääväd ridassiku, kalad kahess jagasime. varalised vassassiku. Kui me kateke’ kõndsime, Meie kaksi vaestalasta, 10 kuldarätikud käena, tõene tarka, tõene kavala, kuldanummer nuka piäl, 5 tark tõi linnud taeva alta, kuldakulli keske’ela: kaval tõi kalad meressa. tõene tõese piä silitseb, Linnud lõhki lõegassime, tõene tõese silmäd pühib.

H II 45, 421 (1) < Oudova < Kodavere khk – J. Moisa (1891).

205. LOOJA LOHUTAB VAESLAPSI

1. 591

Vaestelaste laul

Ei ole maa pääl vaestel maada, ilman alvadel aseta – ilman alvadel aseta. sülde võtan süüalused, Ülevasta hüüab Looja, põlle panen põltud lapsed, maha Maarja kõneleb: kaendele ema kanased!“ 5 „Küll on maa pääl vaestel maada,

ÕES, SK 348, 4 (4) < Alatskivi – J. Weitzenberg (1860).

2. 592

Ülevelta hüüab Looja, Luujal kannuni kasuka, muast Muaria kõneleb: 5 kohe ta võtab vaesedlapsed, „Muarial one muani kuube, sülde võtab süüalused,

431 kaenela ema kanased, 10 küll one muana vaestel muada, põvve pistab põlgtud vuonad. ilman alvadel aseta!“ Ära te itka, vaesedlapsed,

H II 4, 561/2 (29) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

593 3.

Nenda itkid vaesedlapsed, all ju alvude aseta! kuida leid jo linnakellad, 10 Kui pole muala vaese muada, kuida hulvid huoviuksed, all ju alvude aseta – vingid Viiburi väravad: võta põue põlgtud lapsed, 5 „Tule mulle, Jeesukene, kaenelaje kantud lapsed, tule muale katsumaie, võta sülle süüalused, ilmale valatamaie, 15 enele ematud lapsed!“ kas one muala vaese muada,

H II 4, 684 (55) < Ranna v – M. Koik, J. Härms < Anu Leppik (1887). Kk: 4. viburi.

206. MEELES MEMMEKENE

594 1.

Kadedale kaigub hääl + Meeles memmekene

Ehk ma laalan kõege päeva, 10 Muil one meeles mehed nuored, kõege õndsa õstapuule – kõikidel one poosid kõrgid – ep kuulu emale hiälta, mul one miilen nennekene, hiält ei kaegu kandijalle. anel miilen aadukene. 5 Õelale õegub hiäli, Mul one miilen muatenagi, kadedalle kaegub hiäli, 15 südamen one süüdenagi, õelale õõtsimuale, jala alla assudenna, kadedalle karjamuale, käe kõrval kõndidenna. vihasele värate suhu.

H II 4, 602 (81) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Kk: 11. kõnejel; 15. süütenagi.

432 207. ISA LOOMAD VÕÕRASTE KÄES

1. 595

Vara vaeslapseks + Isa loomad võõraste käes

Ära suri mu isake, inisesid meie härjad, ära suri mu emake, onu’ude sõite’enna jättis mind vara vaesekslapseks. hirnusid meie hobused, Andis härjad härra kätte, laesa naese niite’enna 5 lehmad lellenaeste kätte, 15 määgisid ju meie lambad, hobused onude kätte, Koka Anne katsudenna lambad laesa naese kätte, kaagutasid meie kanad, kanad Koka Anne kätte, halva naese hoite’enna aned halva naese kätte. hiälitsesid meie aned. 10 Härra põllu põnnitenna

H II 4, 580/1 (61) < Kokora < Torma khk, Avinurme – M. Koik, J. Härms < J. Stahlberg (1887).

208. VARAJANE VAESLAPS

1. 596

Vara tõõseb päävakene, viil varem mina vaene. vara tõõseb, vara tõttab, Malda süüda, malda juuda, vara ruab, vara ruttab, malda marjuke muata, vara lääb vares vaule, pohlaleheke puhata. 5 enneaega hakikene –

H II 4, 598/9 (75) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Kk: 7. manda; 8. mana.

433 209. OMA EMA JA VÕÕRASEMA OOTAVAD KOJU

597 1.

Oma ema ja võõrasema äratus + Oma ema ja võõrasema ootavad koju

Oma ja võõrasnenn

Oma nenne, nennekene, Võõrasnenne, võegas nenne, õikab üles hommikul: 15 õikab üles hommikul: „Tõuse, lindo, lüpsa lehma, „Tõuse, litse, lüpsa lehma, tõuse, kana, saada karja, tõuse, atta, saada karja, 5 tõuse, hoolik, vii hobone!“ tõuse, hoora, vii hobone!“ Kui kuuleb kodo tulema, Kui kuuleb kodo tulema, välja otsuna olema, 20 välja otsuna olema. paneb pada tulele, kõige parema padaje. Ütleb:

Ütleb: „Tuleb kodo suuri sööja, suuri sööja, paljo jooja, 10 „Mis värvust on väsida, poole leiva poolitaja, munakoorest kuluda – neljandiko neelutaja, las väsivad mehed vägevad, 25 kanikite kahandaja.“ las kuluvad mehed tugevad!“

EKS 8º 2, 807/8 (3) – Jakob Elken (1871).

598 2.

Mis one värvusta väsida, Õless ta, kuri, ise süönud, munakuoresta kuluda – mis ta, kuri, külla veie! väsivad hobud vägevad, 10 Hüppa, Ello, karga, Kaie, rammestavad rangikaelad! vaperda, vana Marida, 5 Kui tuleb kodu suuri süüja, pane uksed ummisrõnga, suuri süüja, suuri juuja, kui tuleb kodu suuri süüja, enam veel külla vedaja! suuri süüja, suuri juuja!

434 15 Pane leemed läägimaie, kui tuleb värvuke väsinud, pane piimad peesimaie, munakuoreke kulunud. pane kohvi kattelasse,

H II 4, 542/3 (10) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Kk: 7. kulla; 9. kulla.

3. 599

Hüppä, Eltse, karga, Kaie, ju kuuluks kurat tulemaie, vaperda, vana Mareta, taga tarel laalemaie! ju kuuluks tibu tulema, Pane uksed ummirõnga, taga luane laalema! 15 väräväd ju vuagitena, 5 Väräväd tii vuagiss lasti, pane järid pimedälle, uksed ummirõngaessä, pane panged valge kätte, pane järid valge kätte, terämatid mua piäle! pane panged pimedälle – Las ta viäreb vettä tuuma, ei tä õle tüüstä tüdinenud, 20 las käib käsikivile – 10 väljä õtsas väsinenud. ei õle tüüsta tüdinenud, Hüppä, Eltse, karga, Kaie, väljä õtsas väsinenud.

H I 2, 389 (10) < Kokora v – J. Tubin (1888).

4. 600

Panin piimä peesimaie, Mes one värvola väsida, leemekausi läägimaie: munakoorela kuluda – peesi, peesi, laste piimä, väsiväd mehed vägeväd, läägi, läägi, laste leeme, 10 tüdiväd hobod tugevad, 5 tuleb värvoke väsinud, rammissuvad rangikaalad. munakooreke kulunud!

H III 9, 347 (3) < Alatskivi – J. Kook (1888). Kk: 2. lääkimaie; 4. lääki.

435 601 5. Kus istun – seal itken + Oma ja võõrasema ootavad koju

Teolaul (vaimud laulavad teolt tulles)

:,: Kos ma istun, sääl ma iken :,: 10 lapse leemed leekima, lee-lee, tuleb tilluke teolta, kos astun, sääl alandan, madalake malga alta, kos ma seesän, seenäd märjad. peenikene piitsa alta!“ Vett saab külä karjal juua, Võeras emä, võegas emä, 5 valla varsade ojoda. 15 näeb mu kodo tulema, Oma emä, üvä emä, laane taga laalevata: näeb mu kodo tulema, „Juba kuulus, kuri tuleb, laane taga laalevata: pange panged valge’esse, „Pange need piimad peesima, et ta jooses vetta tooma!“

EÜS II 326 (28) < Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – J. Raja < Ann Kõiv (1905). Viis: EÜS II 278 (14) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 59/60 (43).

602 6.

Emäkene, memmekene, pane sa pada tulele! kui näed minu tulema, 5 Ma õlen värvusta väsinud.* välja õtsan õlema,

Viis on laulu nr 78 juures.

EÜS II 398 (125) < Pala v, Haavakivi k – J. Raja < Ello Katt (1905). Viis: EÜS II 296 (112) – A. Liiv. *Arv.: värvuke. 436 210. ANNAB SÜÜA – HAUGUTAB

1. 603

Võõrasnenne, võõgas nenne, 5 ruasukesed ruamatusse. tõstas leeme, nii tõreles, Seimas sööjäst sõõrmeteni, leeväkikud kirjuteles, neljändiku neeletäjäst, palukesed paperaje, kanniku kaatajast.

H III 9, 347 (2) < Alatskivi – J. Kook (1888). Kk: 5. roomatusse; 6. siemas.

2. 604

Kodo minnä vai ei minnä? 5 kannab ette ja aagutab, Kodu kuri perenaene, leeväkikud paneb kirja, tõssab suppi ja tõreleb, palukesed paberi piäle. lõikab leibä ja lelotab,

H II 31, 403 (5) – O. Grossschmidt (1889).

3. 605

Kodo minnä vai ei minnä? Kodo kuri perenaene, tõstab leeme ja tõreleb ... Viis on laulu nr 552 juures.

EÜS II 368 (96) < Alatskivi v, Lahepera k – J. Raja < Elias Pärn (1905). Viis: EÜS II 287 (62) – A. Liiv < Miina Till. Trükitud: EKL II, lk 88 (213, Kuri perenaine); PT, lk 49, 77 (14, viis 81).

4. 606

Võõrasnenne, võegas nenne, kikukesed kirjä paneb, issub kui kurat kodona, 5 palukesed paberi, vahib kui vanapagana, ruasukesed ruamatu.

ES MT 88, 39 (14) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932).

437 211. PERETÜTRE JA VAESLAPSE KANGAS

607 1.

Peretütar, neitsikene, 15 saksale sadata särki, peretütar loodud laiska, kuningale kümmet särki. ori oli vaene, es ole laiska. Ori oli vaene, es ole laiska, Peretütar, neitsikene, läks ta kangasta kuduma, 5 läks aga kangasta kuduma, lõuendida lõksutama. lõuendida lõksutama. 20 Kudus pääva, kudus kaksi, Kudus kuuda, kudus kaksi, kudus tüki kolmandata, kudus tüki kolmandata, sae jo kirbul külje alla, nädaliku neljat kuuda. sae jo sääsel sängitäisi, 10 Ei saand kirbul külje alla, parmule palangatäisi, et saand sääsel sängitäita, 25 õmal veljel viisi särki, parmule palangatäita, peiule sai peened särki, õmal veljel viita kuube, saksale sae sada särki, peiule ei saand peeni särki, kuningale kümme särki.

H II 50, 601/2 (1) < Saare v – K. E. Martinson < Toomas Veike (1891, saadetud 1894). Kk: 13. omel. Trükitud: ERlA nr 3479 (lt 1653, Peretütre ja vaeslapse kangas).

212. PERETÜTAR INETU, VAESLAPS ILUS

608 1.

Peretütär piänikene Ori süüb õstu õlesidemid, võtab võida vitsikussa, videvikul vitsaruakid – katsub kala lännikussa – siiski puhkab kui sii pulli, siiski silmiss sinine, siiski ähkäb kui sii ärgä. 5 palgess paessab plakeline.

ES MT 88, 36 (4) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932).

438 2a. 609

Teoorjuse ajal mõisas lauldi, „sõimlemise laul“

Mes süüb rikas peretütär? Rüüpäb vettä vitsikussa, Võtab võida vitsikussa, võtab putke põõsa alta – katsub kala länikussa – siiski tä silmäd ilosad, siiski tä silmäd sinised, 10 siiski ta palged punased, 5 siiski ta palged plekilised. siiski puhkab kui sii pulli, Mes süüb vaene orjalapsi? siiski ähkäb kui sii ärgä.

ERA II 172, 54/5 (6) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

2b. 610

ERA, Pl 92 A2 – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

439 611 2c.

Mes süüb rikas peretütär? Võtab vetta vitsikussa, Võtab võida vitsikussa, otsib putke põõsa alta. katsub kala lännikussa. Siiski ta silmäd ilusad, Siiski ta silmäd sinised, 10 siiski ta palged punased, 5 siiski ta palged plekilised. siiski ta puhkab kui sii pulli, Mes süüb vaene orjalapsi? siiski ähkab kui sii ärgä.

Sii one kua kodust kuuldud. Ike sama vanaõde Mari käest.

KKI KT 160, 34 (36) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

612 2d.

Mes süüb rikas peretütar? Võtab vetta vitsikussa, Võtab võida vitsikussa, õtsib putke põõsa alta. katsub kala lännikussa. Siiski ta silmad ilusad, Siiski ta silmad sinised, 10 siiski ta palged punased, 5 siiski ta palged plekilised. siiski puhkab kui see pulli, Mis süüb vaene orjalapsi? siiski ähkab ku see ärga.

RKM II 27, 167 (140) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – H. Nõu < Anna Lindvere (1948).

613 2e.

Mes sööb rikas peretütar? Võtab vetta vitsikussa, Võtab võida vitsikussa, õtsib putke põõsa alta. katsub kala lännikussa. Siiski ta silmäd ilosad, Siiski ta silmäd sinised, 10 siiski ta palged punased, 5 siiski ta palged plekilised. siiski puhkab kui see pulli, Mes süüb vaene orjalapsi? siiski õhkab kui sii ärga.

RKM II 27, 41/2 (49) – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

440 3. 614

Mis sööb rikas peretütar

Mes sööb rikas peretütar? Siiski ta silmäd sinised, Võtab võida vitsikussa, 5 siiski ta palged plekilised. katsub kala lännikussa.

Mis sööb vaene orjalapsi

Mes süüb vaene orjalapsi? Siiski ta silmäd ilusad, Võtab vetta vitsikussa, 10 siiski ta palged punased. õtsib putka põõsa alta.

ERA II 249, 230 (10) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Kallaste – H. Siider < Miina Siider (1939).

4. 615

Peretütar peenikene Oh ma vaene orjakene, võtab võida vitsikusta, 5 õhtul võtan õlesideme. katsub kala länikusta.

Kuuldud emalt, keelejuht Miina Kittaskilt.

KKI 1, 324 (551) < Tartu l < Pala v, Sassukvere k – U. Mägi < Pauliine Ird (1947).

LESK

213. TUULE TUBA

1. 616 [fragment]

Lesenaise laul:

441 – – – – – Sadu oli seinad sammeldand, pikne piidad püsti pannud. – – – – –

EÜS II 399 (128) < Pala v – J. Raja < Kristjan Sepp (1905). Viis: EÜS II 298 (116) – A. Liiv.

442 KODU JA LAPSEPÕLV

EMA

214. MEMME VAEV

1. 617

Memme vaev + Sõid eide südant

Millal maksan eide vaeva, 15 Lammas lapse lausujale, eide vaeva, ella piima, kitse keelekatsujale. ia ema imetisvaeva, Mina aga kiusta kiljatasin, käe piäle kandemise, suota suuda maegutasin. 5 suu juure suikumise. Mõestaksin suul tänada, Mitu ööd olin uneta, 20 keelel anda aitumad, mitu suitsu suuruseta, keelepaelala paluda: mitu hommikud osata. Jumalale eide hinge, Ei lõpnud tuli toasta, süda Jeesuse sülese, 10 säde sängisamba’asta, käed Maria kädeje, hobo halli rakke’esta, 25 põlved Looja põrmandule! naene noori riide’esta – Eide kopsul ma kosusin, otsib lapse lausujada, eide maksal ma magasin, kitse keelekatsujada.* purgesin ma eide puusa.

H III 9, 326 (15) < Alatskivi – J. Kook (1888). Kk: 3. imedesvaeva; 18. suuta; 19. suud; 22. eida. * Arv. 14. värss on juhuslik lisand 16. värsi eeskujul. Vrd: Ema arm on põhjato. – Eesti-ma rahwa Kalender, ehk Täht-ramat 1829 aasta peäle. Tallinn, J. H. Gressel 1828, laul nr 1.

443 215. EMA VIIS PÕLLES PÕLLU PEALE

618 1.

Memme vaev + Ema viis põlles põllu peale

Millal maksan memme vaeva, pani parmaste vahele, ea ema piimavaeva? 5 kus ei tulnud tuult, ei tuisku, Viis mind põlles põllu peale, ega sadand vihmasadu.

Vanaema laulis ja kiigutas last. Dikteeritud.

KKI 9, 165 (96) < Alatskivi v, Peatskivi k < Alasoo k – U. Mägi < Emili Rosali Karv (1948). Kk: 4. karmaste.

619 2.

Millal maksan memme vaeva, 5 viisid põllel põllu peale, hea ema piimavaeva, panid parmaste vahele, kahel käel kandemise? et ei tulnud tuuli peale Kasvatasid tüterida, ega sadanud sadu rumala.

Laulab pooleldi retsiteerides.

RKM II 211, 621/2 (3) < Pala v, Äteniidi k < Assikvere k – M. Proodel < Anna Lõhmus (1967).

216. SÕIN EIDE SÜDANT

620 1.

Mitu ööd õlin uneta, purin nenne puusalueda, mitu süüki süömatagi, katkin nenne kaalasuunta. mitu tundi tastemata. 10 Ma õlin sulge nenne suussa, Ütlid südat süüdaneva, avi nenne amba’assa, 5 puretava puusalueda, piäsku nenne piäsulissa, katkutava kaalasuuni. luige nenne lõvvaluissa. Ma seien sinu südata,

H II 4, 606 (87) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Trükitud: ERlA nr 3820 (lt 1818, Sõid eide südant). 444 217. EMA JA ARMUD

1. 621 [fragment]

Mõistatus: Ema viidi teeda mööda, armud läksid aeda mööda.

A 2141 (15) < Kokora v, Torila k, Turgi t – Lidia Kümmel, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

TÜTREPÕLI

218. KALLIS KASVUPÕLI

1. 622

Kallis kasvupõli + Võtsin võid – ei vähenenud

Oh minu õnnissa eluda, 5 Isa ütles iire süissa, kaanista kasupõlvekess, ema kaevas kati süissa – kos õlin isä kodona, ise õlin iirekene, veerin velje põrmandulla. kahejalgne katikene.

H II 31, 404 (6) – O. Grossschmidt (1889).

2. 623

Oh minu ennistä eluda, kohe tahin, sinna tantsin, kallist kasupõlvekestä! 5 mängin kui märäobene, Kohe viitsin, sinna veerin, tantsin kui see tallitäkku

445 tõiste sälgude siäna, tõiste sälgude siäna.

EÜS II 413 (148) < Alatskivi (?) – J. Raja < Leenu Ernits (1905). Viis: EÜS II 299 (124) – A. Liiv. Trükitud: ERlA nr 3799 (lt 1811, Kallis kasvupõli).

219. VÕTSIN VÕID – EI VÄHENENUD

624 1.

Kallis kasvupõli + Võtsin võid – ei vähenenud

Kui õlin õma kodona, Isä ütel iire süistä, kasvin kandija nõjal – emä kaevas kati süistä – oh sedä õnnista eloda, ise õlin iirekene, kallist kasupõlvekesta! kahejalgne memme kassi. 5 Käisin, linad läikisivad, 15 Kui saen, tõru, tõõsijalle, palapooled paistasivad, marjakene, muele maele – piä puutus sialihaje, ehk esin võta, nee vähäsi, käed kuivije kaluje. ehk esin katsu, nee kahasi. Ehk ma võtin, ei vähäne, Minu süista süütelije, 10 ehk ma katsin, ei kahane. 20 ane süista arvatije.

H III 9, 348 (5) < Alatskivi – J. Kook (1888). Kk: 18. katu.

625 2.

Lapse laal Isä ütel hiire süissa, emä kaevas kassi süissa – ise õlin hiirekene, kahejalgne kassikene.

H III 9, 365/6 (13) < Pala v – V. Kirik (1888).

446 220. EIDE KIIDUTÜTAR

1a. 626

ERA, Pl 91 B2 < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

1b. 627

Kiidotüto

:,: Mina aga memme kiidotüto! :,: lehmäd lüpsin, piimä pilsin, Siad söödin, niid suretin, 5 lapse söödin, silma pissin – hobo juadin, sii upotin, mina aga memme kiidotüto!

ERA II 249, 600/1 (2) – E. Ots < Anna Lindvere (1939). Kk: 4. lüpsi.

1c. 628

Mina aga memme kiidutüto, Mina aga memme kiidutüto! mina aga memme kiidutüto! 5 Obu juudin, sii uputin. Siad süädin, niid suretin. Mina aga memme kiidutüto!

447 Lehmad lüpsin, piimä pilsin. Mina aga memme kiidutüto! Lapse süädin, silmä pissin. 10 Mina aga memme kiidutüto!

Selle kuulsin vanaõde Mari Kruusilt – isa sõsar. Nüid oles 98 a vana õllud, oi, üle selle veel! Elli Sääritsän. Üles kirjutatud laulmise järgi.

KKI KT 160, 12 (6) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

629 1d.

Kiidotüto

:,: Mina aga memme kiidotüto! :,: Lehmad lüpsin, piima pilsin. Siad süädin, niid suretin. Mina aga memme kiidotüto! Mina aga memme kiidotüto! Lapse süädin, silmä pissin. Hobo juadin, sii upotin. Mina aga memme kiidotüto! 5 Mina aga memme kiidotüto!

RKM II 27, 45 (55) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

KASVATUS ASJATU

221. HILJUKE

630 1.

Kallis kasvupõli + Hiljuke

Tütre laal

Itken ennissa eluda, 5 Isä ütel hiljakussa, kaaniss kasupõlvekessä, emä enneaegesessä. ku õlin isa kodona, Odot ätte, noo-noo nenne, viärin velje põrmandulla. lahe soab hiljake elämä,

448 enneaegene asuma – 10 siis tuleb isä hiljakulle, emä enneaegeselle.

H III 9, 365 (12) < Pala v – V. Kirik (1888). Kk: 8. lae.

222. MIS SAI MEMMELE MINUSTA?

1. 631

Mis sai memmele minusta? + Tugi sai sellel, kes ei tundnud + Surmakoht teadmata

Mis sai nennele minussa, virgale vedevidaja, mis sai tuuja tüteressa? laesal lapse hällitaja – Itkud said minu emale, see sai nennele minussa, aledused aadujalle, see sai tuuja tüteressa. 5 itkud said imetamassa, 15 Kodu teadan, kus ma kasvin, käed said kaled kandemassa, paega hüva, kos ülessin. silmad märjad mähkimassa. Jumal teab seda koduda, Abi sellel, kes es assu, Muarja teab seda majada, tugi sellel, kes es tunne, kohe kulda kualenesse, 10 tuimale tuletegija, 20 kohe marja matetasse.

H II 4, 605/6 (86) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887).

223. KASVATUS ASJATU

1. 632

Emakene, nennekene, Vesi õles viäretanud, õless sa unena tiädnud, jõekallas kasvatanud, muatelen mõestatanud, 10 kiisk õles kinnasta kudunud, et must sünnib süüalune, aug õles annud ammaslisi, 5 et must kasvab kahjuline – luts õles lüönud luogelisi, võenu vetteje visata, särg õles särki mul õmmelnud võenu oitu uputada! ilma ema õmlemata.

H II 4, 566 (36) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

449 633 2.

Kasvatus asjatu + Kubjas, lase lõunale! + Tule linnuna järgi!

Isakene, ätekene, 15 nõrgub nõrga vüüalune – emakene, nennekene, sellest tülgib, et oo tühja, mis kannid ilmale kanassa, sellest nõrgub, et oo nõrka. mis tõid ilmale minussa? – – – – – – – – – – Oh mul kubjas kullukene, 5 Varalisse vankerije. kilter, ella linnukene, Lämmatada lästeje, 20 lahe lõevud lõenedella, võined hukata ubaje. aned süöma-aegudella, Kessi mu ubassa õtsib? lõevud lõeneta küsivad! Jumal mu ubasse õtsib. – – – – – 10 Kautada kalda’alle. Isakene, ätekene, Kessi mu õjasse õtsib, emakene, nennekene, kessi kaevab kalda’assa? 25 tule, vii minu õmale! Muarja kaevab kalda’assa. Ku et saa masti maesa tulla, – – – – – tule luegen lunda müüda, Mul ju tülgid tühjad,* kajakana kallast müüda!

H II 4, 576/7 (55) < Alatskivi v, Kitselinn – M. Koik, J. Härms < Liisu Kübar (1887). Kk: 16.–17. ettu; 19. kilterilla; 26. kueda sa masti maesa tulled; 27. tule luege luuda müüda; 28. kajakas sa. *Arv.: 14. Mul ju tülgib tühja kõhtu.

634 3.

Asjatult loodud rikaste risuks + Kasvatus asjatu

Mes tõid ilmale minussa, 10 meri õleks süütnud-juutnud, kannid ilmale kanassa meri õleks kasvatanud, rikastele rissussa, meri õleks mind loetanud, talutütärte tülissä, meri õleks mehele pannud, 5 vallalasse vande’essä, luts õleks tehnud luagelise, risuks meie riidamuale, 15 kiiss õleks tehnud kindaida, õliks meie aia jäärde! latik lajad vüüd kudanud, Võenud minu merre viädä, särg õleks tehnud siärepaalad. merekalda kallata,

H I 2, 387 (7) < Kokora v – J. Tubin (1888). Kk: 7. õluks.

450 4. 635

Ranna kaasad mustad + Kasvatus asjatu

Järve laul

Meks ike mustad meremehed, Emakene, nennekene, karvatumad ranna kuasad? 10 võenud mu veedä vesile, Nad lähvad vara vesile, kaotada kalda’aje, enne päeva peale vetta, küll õles vesi viäretanud, 5 vesi peksab pistuassa, aug õles tehnud andeida, laene laksutab südata – kiis õles ehtnud kindaeda, sellest mustad meremehed, 15 latik laiad vööd kudunud. karvatumad ranna kuasad.

ERM 5, 52 < Alatskivi – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 13. tehand. Dbl: ERM 154, 43/5 (20) – A. Simson. 3. näd.

5. 636

[fragment]

Suanud tüdrik alvale mehele, siis üelnud emäle:

Meks ei uputanud ubaje, kaatanud tämä kaldaje?

ES MT 88, 37 (9) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932).

6a. 637

Kui sa tiäsid, võinud tiätä, uputand mind oosse, et muss sünnib süüalune, 5 puonud põllekannemisse! et muss kasvab kahjuline,

ERA II 172, 61 (16) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

451 638 6b.

:,: Emäkene, memmekene, :,: :,: et muss kasvab kahjuline, :,: :,: kui sa tiässid, võinud tiädä, :,: 5 uputand mind oosse :,: et muss sünnib süialune, :,: :,: ja puunud põllekannemisse. :,:

Ma nilvessäsin üle: :,:uputand mind oosse ja puannud põllekannemisse.:,: Üles kirjutatud laulmise järele. On meelde jäänud vanematelt – emält, Mari Kurs, snd Nõmm, Lümatis, [elukoht] Ranna v, Siäritsä k.

KKI KT 160, 12/3 (7) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

639 7.

Üks laps öeld emale:

Vesi oless võinu veeretada, luts oless löönud loogeliisi, jõekallas kasvatada, 5 aug oless löönud ammasliisi. särg oless mulle särgi tehnud,

Dikteeritud.

KKI 1, 56/7 (15) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

KODU

224. MIS KODUS TEHAKSE?

640 1.

Koeda, taevas, jõõda, taevas, mis niid sõõriked sõsared, koeda mu koduni kaadu, mis niid virved, ellad veljed? isa õvve kõsta josta! Isa hirnutas hobesta, Mis tegi minu isake, veli valki valjusida, 5 mis tegi minu emake, 10 sõsar sõrmikindaida.

H II 4, 579 (59) < Alatskivi v, Kitselinn – M. Koik, J. Härms < Liisu Kübar (1887). Kk: 1. jõeda; 2. kodune. Trükitud: ERlA nr 3721 (lt 1785, Mis kodus tehakse?).

452 225. ILUS KÜLA

1. 641

Ilus küla + Kalajõgi + Oksad oravaid täis

Kelle sii kena külake, avid hallid, küütseljad, kelle aiad haljendavad? avid kullased jõela. Meie sii kena külake, 10 Siäl kasvid suured suared, meie aiad haljendavad, suured suared, arvad õksad, 5 meie katused kajavad. kõik lehed linda täis, All õli järve, piäl õli nurme, kõik õksad õravid täis. keske’el kena külake,

H II 4, 575 (54) < Alatskivi v, Kitselinn – M. Koik, J. Härms < Liisu Kübar (1887).

2. 642

Oh seda Lahepera küla, salgu saksad, puhme poosid, Lahepera küla lapsekesi! egal kuul kuningapojad, All õli jõgi, piäl õli mägi, 10 vahest arvast aedamehed, keske’el kena külake. ega reedi Riia härrad, 5 Siäl õlid näiud nägusad, kõlmaba õhtu Kõkaru poosid, mõned nii imeilusad. lauba õhtu Lahepera poosid. Sinna kääsid salgu saksad,

H II 4, 565 (34) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

453 NOORRAHVA ELU JA KOSJATEEMAD

NEIU

226. EI HOOLI LAIMUST

643 1.

Ei hooli laimust + Laisk naine naerab neidu

:,: Mes on siiski selle päräst – :,: õigus kuvve õlmanagi. kui mul julgus juurenagi, 10 Ei mind naara naene kallis, õigus kuvve õlmanagi, teota tüdruk tegevä – pistäki piädä põvveje, minu naarab naaretäva, 5 silmi siidirätikuhe. kedä ennast enne naardud, Läbi lähen mehitse metsä, muiste muile kuulutud, poen poisteulga seast, 15 suvel suitsuna pietud, kui mul julgus juurenagi, talvel tarepühkme’est.

Viis on laulu nr 14 juures.

EÜS II 380/1 (108) < Alatskivi v, Lahe – J. Raja < Leena Töövahe (1905). Viis: EÜS II 290 (74) – A. Liiv.

227. KARSKE NEIU

644 1a.

Külatütered, sõsared, tiida müüda, muada müüda, sõsarused, linnukesed, 5 hoidke piikerid pihuna, kui te käite tiida müüda, käsiuamerid kähena!

454 Kui tuleb vasta poestehulka, lüü sa poosi puuli piäda, poestehulka, kelmikimpu, maha lüü sa Matsi maksad, kui tuleb poosi puutumaie, süödile Jüri südanta, 10 naesemiis tuleb naeramaie, 15 põllu piäle poosi põrna! sulane suuda andemaie –

H II 4, 585 (65) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887).

1b. 645

Külatütared, sõsared, kui tuleb poissi puutumaie, sõsarused, linnukesed, 10 naesemiis tuleb naaremaie, kui te käätä teeda müädä, sulane suuda andemaie – käätä müädä muada müädä, lüü sa poisi pooli piädä, 5 hoidka piikerid pihuna, maha lüü sa Matsi maksad, käsiuamerid käena! süödile Jüri südamed, Kui tuleb vasta poistehulka, 15 põllu piäle poisi põrna! poistehulka, kelmikimpu,

ERM 5, 34 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 4. müadä; 10. miist; 14. süökile. Dbl: ERM 154, 15 (7) – A. Simson. 3. tee möödä; 9. poisi; 10. naeremaie; 12. peädä.

2. 646

Tütarlapsed, linnukesed, Kui tuleb vastu poostehulka, kui te kääde tiida müüda, poostehulka, kelmikimpu, tiida müüda, muada müüda, lüü sina poosi puole piästa, oidke piikerid pihuna, naesemehe suu verista! 5 käsihuamerid käena!

H II 4, 655 (19) < Pusi k – M. Koik, J. Härms (1887).

455 647 3.

Tütärlapsed, tütärlapsed, linnukesed, Kui tuleb vasta, kui tuleb vasta poosiulka, kui te käätä, kui te käätä tiidä müüdä, poosiulka, poosiulka, kelmikimpu, tiidä müüdä, tiidä müüdä, muada müüdä, siis lüü poosil, siis lüü poosil pooli piädä, oidke piike-, oidke piikerid pihuna, naesemehe, naesemehe suu veristä. 5 käsiaame-, käsiaamerid käena!

EÜS II 365 (90) < Alatskivi v, Pusi k < Tõruvere k – J. Raja < Miina Till (1905). Viis: EÜS II 287 (64) – A. Liiv.

228. KES MIND VÕTAB – VÕIB ELADA

648 1.

Kes mind saab, see saab aga naise, tihase teerajale, kes mind võtab, võib elada – 5 västeriku välja peale, saab kui nuku nurme peale, rohosirtsu silla peale.

H II 27, 1016/7 (3) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

229. POLE TUIM EGA VIHANE

649 1.

Ei ma tunne olla tummi, 5 sandid meilta saadetakse. ei salli ma elada salaje, Vesi meil käigo vihane, ei viitsi käia vihane – tuli meila olgo tummi, tummid meilta tuubitakse, sammeli sala elago!

EKS 8º 2, 805 (1) < Alatskivi v – Jakob Elken (1871).

456 230. TASA KÄIB TALUTÜTAR

1. 650

Tasa käib talome’ tütär, tasa käib, taga valatab: kas one viksid viisopaalad, vai on kiärud kingäpaalad?

ES MT 88, 35 (2) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932).

231. NEIDUDE KÄRA KÜLAS

1. 651

Neidude kära külas + Maias meeste peale

Meie Maied, meie Kaied, naerulõgin lepikusta, need on need ninakad neiud – poiste kisa kuusikusta. tahtvad taevasta jagada, Mai oli maias neitsikene, pilvekesi pillutada. 10 kipus kingeta mehele, 5 Kauks aga Kaie, lõpeks Maie, jättis kingad kirstu peale, siis kauks kõlin külasta, sukad suure laua peale.

H II 27, 1018/9 (7) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

232. MESI MEESTE MEELEST

1. 652

Mai pole mipi, Mai pole mapi, alli lilli ahju piäle, Mai pole maasikas mäele, 5 kullerkuppu heinamuale. sinililli liiva piäle,

H II 4, 692 (64) < siit ja säält – M. Koik, J. Härms (1887).

457 NEIU TAHTMISED

233. OLEKS SEE MEES MINU!

653 1.

Oless see meesi minula, vüü kui vihma vikerkuari, oless see kuasa kavala, kübar pean kui keriku. mis siäl sõidab tiida müüda! Seisassin suve süömata, Obu alla kui see ahju, talve tõugu maitsemata! 5 ise seljan kui see seena,

H II 4, 678 (46) < Kokora v, Torila k – M. Koik, J. Härms < Kadri Allik (1887).

654 2.

Kae, kon sõidab nuuri miisi, läbi raadise värava, kae, kon kannustab hobusta! 10 õbedase õvveaia: Sõidab Suome silda müüda, õless sii miisi minula, müüda Kuuramua mägesid. pärgepiä minu päralta, 5 Suome silda nõtkatelli, ma siidi sisse tad seossin, aluspalki paagatelli. siidipadjusse panessin, Suome näädised vahivad 15 piärätist teeks tal püksi, alta kuu, piälta päeva, kaelarätist teeks tal kaltsu!

H II 4, 657/8 (24) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Elias Pärn (1887). Kk: 2. tammustab; 9. ruadise.

655 3.

Oleks see mees minu! + Kui mees on meelepärane

Suone näädised vahivad, ma seisass suve süömata, alta kuu, piälta pääva, talve tangu maetsemata, läbi raadisse värava: kesvaliime kiätemata, õless sii miisi minula, tuleaesu tundemata! 5 pärgepiä minu päralta, 10 Piärätist tiiss tal püksid,

458 kaelarätist tiiss tal kaltsud, Siis pidass pilulinula, tiiss särgid selga müüda, 15 katass kullanarmailla. piänikesed pista müüda!

H II 4, 562/3 (31) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Kk: 14. pinu linula.

4. 656

[fragment]

Kaegem, sõedab nuuri miisi, 5 Suome näädised vahivad sõedab Suome silda müüdä, alta kuu ja piältä päävä, Suome silda nõtkatelle, õbedase õvve alta aluspalki paagatelle. ja läbi raadisse värävä.

H II 27, 864 < Pilistvere < Kodavere khk – S. Käär (1888).

5. 657

Tule mult luba küsima! + Soome sild + Oleks see mees minu! + Rõõmus nekrut (rl/ul)

459 Kuulnud isalt Pusi külas.

RKM II 48, 302/3 (1) < Kallaste l < Kokora v, Tedreküla – O. Niinemägi < Rosalie Tark (1955). Viis: RKM III 3, 55 (33) – A. Garšnek.

234. KUI MEES ON MEELEPÄRANE

658 1.

Üks tüdrik laulnud vanass:

Kui suan mehe miälelise, 5 Ei sua miästa miälelista, kuasa kaelaarmulise, ei kuasat kaelaarmulista, siis teen särgid selgä müüdä, siis ta vartes vahisegu piänikesed pihta müüdä. ja ernekõrtes kõhisegu.

Et siis teeb jämedä riide nagu vartess.

ERA II 285, 400 (82) < Ranna v, Rüütli k – A. Univere < Anna Lõhmus (1940).

460 235. MIKS SEE MIHKEL MIND EI VÕTA?

1. 659

Mis sii Miku mõttelikku, 5 kaksi pääva, üksi vaksa, mis sii Miku mind es võta? küünar kümnemast nädalast, Kas ma, tüdruk, tüüd es teenud, seina seitse uasta’ada. kavva kangasta kudunud:

H II 4, 568 (39) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

2. 660

Liku-liku, mõtle, Miku, Mul pole mitte mustad silmad Miku, miks sa mind ei võtnud? ega mustad silmakulmud, Et ma, tüdruk, tööd ei teinud, mina olen priske ja peenikene, kaua kangast kudunud? 10 lustilik ja rõõmulik. 5 Viis ööd, vaks vööd, Tule aga poiss ja võta mind, kümme ööd ja küünar kangast. mina olen valmis kui üks lind!

A 2136 (10) < Kallaste al – Linda Vilde, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923). Kk: 7. mide.

3. 661

Siku-liku, mõtle, Miku, Mul pole mitte mustad silmad Miku, miks sa mind ei võtnud? ega mustad silmakulmud, Et ma, tüdruk, tööd ei teinud, mina olen priske ja peenikene, kaua kangast kudunud? 10 lustilik ja rõõmulik. 5 Viis ööd, kaks vööd, Tule aga poiss ja võtta mind, kümme ööd ja küünar kangast. mina olen valmis kui üks lind!

A 2153 (38) < Kallaste al – Helmi Vilde, (Kokora)-Torila algk, 5. kl (1923).

461 662 4.

[fragment]

Ketra, ketra, vokikene! Kas minu jalg ei talla ratass, kas minu näpp ei lahe lõnga?

KKI KT 160, 76 (98) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

663 5a.

KKI, RLH 52: 3 (2) < Kallaste l < Kokora v, Tedreküla < Rosalie Tark (1952).

462 5b. 664

RKM II 57, 431 (1) – H. Tampere < Rosalie Tark (1954).

5c. 665

RKM II 57, 441 (3) – H. Tampere < Rosalie Tark (1954). Trükitud: ERlV V, lk 127/8 (88, Miks poiss ei võta!).

463 666 5d.

RKM, Mgn II 1278 d – H. Tampere < Rosalie Tark (1955). E. Tuvi märkus: Salvestuse praagi tõttu pole esituse algkõrgust võimalik määrata.

236. MEIE JA TEIE POISID

667 1.

Meie valla nuored mehed Allatskivil one halvad poosid: lähvad juanipäev keriku, 10 lähvad juanipäev keriku, hobu alla kui see ahju, hobu alla allitanud, ise seljas kui see saksa, ise selga siänetanud, 5 kübar piäla kui keriku, kübar piän one päevitanud. lint one piäla kui see linna. Õstavad huarale õluta, Ei õssa huarale õluta, 15 vana litsele lihada. ega litsele lihada.

H II 4, 607 (89) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887).

464 2. 668

:,: Elissvere poisid inetud poisid :,: 10 meesi selga kui see seina, lähvad jaanipääl keriku, kübar pähä Pärnu-kirja, obo küll alla allitanud, vöö kui vihma vikerkaari. ise küll selgä seenitänud, Lähvad läbi Viru külä, 5 kübär on pähä päevätänud, Viru neiud vaatasivad: vöö küll vööle vihmatand. 15 „Oh oleks see peigo jo minule, Kaivere poisid ilusad poisid piä- küll -rätist tiiss mina püksid, lähvad jaanipääl keriku, kaelarätist tiiss mina kalsud, obo alla kui see ahju, siidirätist silmarätid!“

EÜS II 410 (141) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 298 (121) – A. Liiv.

237. LAS MIND OLLA OSJAKE

1. 669

Mine müüda, miis, minusta, 5 Küll one õsjal õtsijida, käi kaadu, karvajalga, karjavitsal katsajida – lahe õlla õsjakene, õsi õtsiti õjasta, kasva karjavitsakene! karjavitsa kaage’elta.

H II 4, 562 (30) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Kk: 1. Mina müüda mis minusta; 2. käin. Trükitud: ERlA nr 4623 (lt 2209, Las mind olla osjake).

465 238. PEAD EI ANTA POISTE PIIRDA

670 1.

Kaasa kaugel + Pead ei anta poiste piirda

Mes ma hoolin laaledena – lõvi lõigata juusse! ei mo oma siin ei ole Laska salka maani saata, ega kaasa siin ei kasva! juus kannuni karata, Minu mees üle merede, õlale juuseotsad, 5 mees kallis kala kodon. 15 pihale juusepiiri! Tuleb piäda piärimaie, Hoiab näo, katab kaela, juussalka salvemaie. pidab mu pihad ilusad, Külatütered, sõsared, näeb ta varssi valge’ema, sõsarused, linnukesed, hoiab selja sirge’ema. 10 piäd ära anna pordu piirda,

EKLA, f 191, m 1: 6, l 1 (1) – A. Alver (–1903). Kk: 6. teeda; 7. juussalga; 10. piäd ära andma pordu põrta; 17. pidab puu piirad ilusad.

239. MINU OMA SIIN EI OLE

671 1.

Minu oma siin ei ole + Raibetel pole raha

Mis ma pelgan laaledenna, Ega need poosid meid ei võta, laaledenna, laskedenna – raha ei anna needki krantsid – ega õma siin ei õle, neil pole, raipedel, rahada, vikelsukka siin ei viire, 10 näljakuorikel kopikida! 5 pannelvööda siin ei paesta, Mul tuleb Virult võttija, kõrgekübar siin ei kiära! Harjult raha andija.

H II 4, 600 (78) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887).

466 240. KAUGELT TULEVAD PAREMAD

1. 672

Las mind olla osjake + Kaugelt tulevad paremad

Vot jällegi vanamuene laal, kuda tüdrik laalab poessele, kes tädä kõik tahavad.

Lahe hõetseb õsjakene, läbi laane lillekene, kasvab karjavitsakene, hobu alla kui ahju, küll on õsjal õtsijaida, ise piäl kui sii päävä, karjavitsal katsujaida! 10 vüü vüül kui vikerkaare, 5 Mul tuleb kaugelt kaunikene, jalad all kui jaanilille. üle maailma ilusa,

H II 45, 422 (2) < Oudova < Kodavere khk – J. Moisa (1891).

241. NEIU TAHAB HÄRRALE

1. 673

Tüdriku laal

Ei ma taha tallipoissi, Siis saan padjula moada, südä ei kutsu kutsaridä, 5 lina alla, lina peale, tahan härrada enele! ise lina keske’elle.

H III 9, 367 (17) < Pala v, Moku – V. Kirik (1888). Trükitud: ERlA nr 4781 (lt 2287, Neiu tahab härrale enesele).

242. NEIU TAHAB TALUPOJALE

1. 674

Neitsikene noorekene, 5 Mehele minna ma tahassi, kirjupihta peenikene, mehele, mehele mesitse, talutütar, tuvikene, poisile tulitsesilmale! kellele sa tahassi? Kas sa tahaks mölderile?

467 Ei ma taha mölderile, mehele, mehele mesitse, 10 mölderi kivi müriseb, poisile tulitsesilmale! kistavare käriseb, 30 Kas sa tahad junkurille? tolm teeb silmad segaseks! Ei ma ei taha junkurile, Neitsikene noorekene, junkur jookseb, mua väriseb, kirjupihta peenikene, karman kargab kaksipidi, 15 talutütar tuvikene, püksid püüli sõeluvad. kellele sa tahassi? 35 Neitsikene noorekene, Mehele minna ma tahassi, kirjupihta peenikene, mehele, mehele mesitse, talutütar tuvikene, poisile tulitsesilmale! kellele sa tahassi? 20 Kas sa tahaks kangurile? Mehele minna ma tahassi, Ei ma taha kangurile, 40 mehele, mehele mesitse, kanguri telgi täriseb! poisile tulitsesilmale! Neitsikene noorekene, Kas sa tahaks talupojale? kirjupihta peenikene, Jah, ma tahaks talupojale, 25 talutütar tuvikene, talupoeg on tööle tarka, kellele sa tahassi? 45 tööle tarka, maale märksas. Mehele minna ma tahassi,

Kodaverest kuuldud 45 aasta eest.

E 52450/1 < Tartu l < Kodavere khk – M. J. Eisen < Duhmberg (1921). Kk: 32. sua. Vrd: Talo-tütär – Ma-rahwa Kalender, ehk, Täht-ramat 1863 Ajjastaja päle. (Bearb. von der Gelehrten Estnischen Gesellschaft), Tartu 1862, lk 44.

468 ÕPETUSED NEIDUDELE

243. ENNEM KIVI KUI POISI JUURES

1a. 675

Ema oiatus tütrele

Tütrekene, tibukene, kivi ei kisu, kand ei kaku, parem sina maga kivi juures, 5 poiss ei jäta puutumata! kivi juures, kannu küljes –

Dikteeritud.

KKI 1, 56 (14) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

1b. 676

Neiukesed noorekesed, kui sina alva poisi juures – parem magage kivi külles, 5 kivi ei kisu, kand ei kaku, kivi külles, kannu juures, aga poiss ei jäta puutumata!

Dikteeritud.

KKI 1, 363 (589) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

1c. 677

Tütrekene kallikene, kui sina alva poisi juures – parem sina maga kivi juures, 5 kivi ei kisu, kand ei kaku, kivi juures, kannu külles, poiss ei jäta puutumata!

Dikteeritud.

KKI 9, 173/4 (110) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

469 678 1d.

Tütrekene kallikene, kivi ei kisu, kand ei kaku, parem sina maga kivi juures, 5 aga poiss ei jäta putumata! kivi juures, kannu küljes –

RKM II 48, 296 (9) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

244. ÄRA JOOKSE JOODIKULE!

679 1.

Ära jookse joodikule! + Joodik tuleb kui kurat koju

Hoiatamine

Neiukene nuarekene, siis annin jalule tiäta: ärä juakse juadikulle, juukska, jalad, sõudka, sõrmed, pissa piäd miäletulle! 10 juukska sinna juure alla, Tuleb ku kuri koduje, käägä sinna kannu alla, 5 võtab piitsa piä alta, kus need madud magavad, koadika veel kaenla alta. kenad ussid kiärelevad! Mina varjulta valatan,

H III 9, 366/7 (15) < Pala v – V. Kirik (1888). Trükitud: ERlA nr 4829 (lt 2307, Ära jookse joodikule!).

680 2.

Tütärlapsed, linnokesed, Juadikul te nälgä näetä, ärä te mingä juadikulle, 5 püärätsäl te peksä suata. piäd ärä piskä püärätselle!

ES MT 88, 37 (10) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932).

470 245. VISKAB SUKAD SÕNNIKULE

1a. 681

Ära jookse joodikule! + Viskab sukad sõnnikule

Tütarlapsed, linnukesed, Kaie kannab kammerije? ära juuska juodikelle, Küllap matter võtab muassa, piäd ära pistka püöratselle! kadik kannab kammerije, Mis tuub juovenud külassa? algu ahjule lautab! 5 Tuleb ku kurat koduje, 15 Vau juokseb naene vaene, kui sii hunti ukse suusse, vau juokseb ja valatab, viskab sukad sõnnikuje, tõese juokseb, tõssab piäda: tallukad taga värate – kas juokseb juodik järele, kas sii Maie võtab muassa, läheb perra lakikoera? 10 Anne ahjule lautab,

H II 4, 583/4 (63) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Trükitud: ERlA nr 6524 (lt 3077, Viskab sukad sõnnikule).

1b. 682

Ära jookse joodikule! + Viskab sukad sõnnikule

Joodiku laul

Peretütared, sõsared, 10 Anne ahjule laatab, ärä jooska joodikella, Kaie kannab kamberie? piäd ära pistkä pöörätsellä! Küllap matter võttab muasta, Miis tuleb joovenud külässa, kadik kannab kamberie, 5 tuleb kui kurat kodujä, algu ahjule laotab! kui see hunti ukse suul, 15 Vao jookseb naene vaene, viskab sukad sõnnikul, tõse jookseb, tõstab peada: tallukad taga värate – kas jookseb joodik järele, kas see Maie võtab muasta, laheb perra lakekoera?

ERM 5, 29/30 < Alatskivi m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Dbl: ERM 154, 3 (2) – A. Simson. 4. joonenud küläsa; 6. sull; 9. su; 10. laabab; 14. laatab.

471 683 2a.

Tütarlapsed, linnukesed, kui ei võta Maie muasta, ära minga joodikulle, Anne ahjule la’ata, pead ära pistka pööratselle 10 Kaie kanna kammeri, kui see unti ukse suhu! küll siss matter võtab muasta, 5 Tuleb ku kurat kodo, Anne ahjule la’atab, viskab sukad sõnnikuje Kaie kannab kamberije! ja tallukad taga värava –

KKI 1, 349 (561) < Alatskivi v, Kallaste l – U. Mägi < Anna Viljus (1947).

684 2b.

Tütarlapsed, linnukesed, tallukad taga värave – ärä mingä joodikulle, kui ei võta Maie muasta, piäd ärä pistkä pöörätselle! Kaie kanna kammeri, Tuleb ku kurat kodo, küll siis mater võtab muasta 5 viskab sukad sõnniku, 10 ja Kaie kannab kammeri!

Siinse kuulsa lauliku Krõõt Anaski laul. Krõõt olnud Kokora inimene. Viimased eluaastad elanud Jõhvis poja juures, sinna surnud.

RKM II 48, 46/7 (3) – S. Lätt < Anna Viljus (1954).

685 2c.

Tütarlapsed, linnukesed, tallukad taga väräve – ärä mingä joodikulle, Kui ei võta Maie muasta, pead ärä pistkä pöörätselle Ann ei ahjule laata, kui see unti ukse suhu! 10 küll siis mater võtab muasta, 5 Tuleb kui kurat kodo, Anne ahjule laatab, viskab sukad sõnniku, Kaie kannab kamberi!

Kuulnud Krõõt Anaskilt. Viisi ei mäleta.

RKM II 48, 247 (1) – O. Niinemägi < Anna Viljus (1955).

472 3a. 686

Joodiku laul

Tütarlapsed, linnukesed, Tuleb kui kurat kodoje, ärge jookske joodikulle, 5 viskab sukad sõnnikulle, piäd ärä pistke pööraselle! tallukad taga väräve.

KKI MT 48, 38 (4) < Kallaste l < Kokora v, Tedreküla – K. Kuuse < Rosalie Tark (1948).

3b. 687

Suur laulik Krõõt Anask (Songa Krõõt – kõrvalnimi) elanud Kallastes oma poja juures. Tema lauludest teab Rosalie Tark vaid ühte joodiku laulu:

Tütarlapsed, linnukesed, Tuleb kui kurat kodoje, ärge jookske joodikule, 5 viskab sukad sõnnikulle, piäd ärge pistke pöörasele! tallukad taga väräve.

Kaasitamise muudu ajas sedä joro.

RKM II 48, 25/6 (3) < Kallaste l < Kokora v, Tedreküla – S. Lätt < Rosalie Tark (1954).

246. NEIU SAATUS TEADMATA

1. 688

Neid pole püssil püütav + Neiu saatus teadmata + Joodiku hobune

Tütarlapsed, linnukesed, Tütarlapsed, linnukesed, hoidke te pead siledad! kas te teate, kuhu suate? Mehed vastvad metsa varjust, Mõni teist juhtub juodikulle, poosid suurte puie varjust: lääb kõrtsikävijale. 5 õleks püssi, püüaksime, 15 Kos seisab juodiku hobune? õleks võrku, võtaksime. Seisab kõrtsi seina küllen, Ei õle näiu püssil püida, vahib kõrtsi varna küljes, püssil püida, võrgul võtta – silmad süövad, suu valatab, näiu saiul suadenessa, kõrvad lõngu liigutavad, 10 näiu viinul viädanessa! 20 kabjad kangasta kuduvad.

H II 4, 658/9 (25) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Elias Pärn (1887).

473 689 2.

Tütarlapsed, linnukesed, kas te teate, kos te saate? Mõni ehk johtub joodikule, kõrtsi seena pühkijalle.

Kuulnud isalt. Dikteeritud.

KKI 9, 166 (99) < Alatskivi v, Peatskivi k < Alasoo k – U. Mägi < Emili Rosali Karv (1948).

690 3.

Neiu saatus teadmata + Joodiku hobune

Tütarlapsed, linnukesed, :,: Seesab kõrtsi seenä veeren, :,: kas te teata, kohe te suata? :,: vahib kõrtsi varna küljen, :,: Mõne johub joodikulle, :,: silmäd süäväd, suu valatab, :,: mõni kõrtsilakeselle. :,: jalad savida tallavad, :,: 5 :,: Kus seesäb joodiku obene? :,: 10 kõrvad lõngu liigutavad.

20 aasta ligi olin, kui kuulsin seda laulu. Üks 80-aastane vanamees Peeter Prinkvelt laulis.

RKM II 48, 449 (1) < Alatskivi v, Peatskivi k – S. Lätt < Anna Aru (1955).

691 4.

Tütarlapsed, linnukesed, Üks jääb kodo kolde istma, kas te tiäte, kus te saate? talutare ahju kütma, Mõni saab kõrtsi joodikulle, mõni aga ketrama, kõrtsi joroajajalle, 10 mõni kudub küla tühja juttu. 5 mõni kurja kubijalle, Vanatüdruk aga kaebab, mõisatööle sundijalle. elu kurb ja vilets, alb.

RKM II 48, 281 (7) < Alatskivi v, Orgemäe k – O. Niinemägi < Saamuel Mesipuu (1955).

474 247. KAS ON VIINALE VIHANE?

1. 692

Kas on viinale vihane? + Rand haiseb

Kos ma tunnen kurja poesi, Ku one viinale vihane, kurja poesi, valjo vaemo? 10 ku one õllele õela, Viin ma viinakelderide, viin ma randa raipe’essa, õllevaadi otsule, mere jääre jätississa. 5 viinavaadide vahele. Ei randa rahala haese, Sealt ma kaen, sealt ma katsun, meri kullala kõlise – kas uu õllele õela, 15 randa haiseb raipela, kas uu viinale vihane. merejääred jätisella.

EKLA, f 191, m 1: 6, l 2 (2) – A. Alver (–1903). Kk: 7. suu; 8. suu; 11. viina.

248. METSAST MEHELE

1. 693

Mõni suab metsasta mehele, 5 kask õli kõrki kõrvanaene, puu õtsast poosidelle, huab õli annete jagaja, kannu õtsast kuasadelle. puud õlid uhked pulmalised. Pedak õli pitka peiupoissi,

H II 4, 571 (48) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Trükitud: ERlA nr 4858 (lt 2320, Metsast mehele).

2. 694 [fragment]

Hunt oli pulma hollermanni, jänes virges peiupoiss. karu kallis sõiduruuna, 5 Põld oli laia pulmalauda, rebane roategija, peenar pitka istepinki.

A 2110 (12) < Kokora v, Torila k < Leida Lassi, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). Kk: 3. raategija. 475 695 3.

Mari oli maias poisse peale

Mari oli maias poisse peale, kased valged kuasanaised, läks ta metsasta mehele, karu neil kimmel kiidel[?] täkk, kannu otsass karjusele, susi neil suuri sõiduruuna, 5 puu otsass poisile. 10 põld neil laia istepinki, Kõik puud neil olid pulmalised, süüt neil laia süämalauda.

ERA II 249, 509 (6) < Maarja-Magdaleena khk, Halliku k < Kodavere khk – A. Saar < Anna Lepik (1939).

249. ÄRA MINE VALGELE MEHELE!

696 1.

Ära mine valgele mehele! + Lust on minna lonkurile

Tütarlastele

Tütarlapsed, linnukesed, 10 sööb ta liha leiva ohto, kasoõded kaunikesed, joob ta vere viina ohto. kuulge mino õpetuisi, Lust on minna luukurulle, võtke mino maanitsuisi! üva ühele jalale, 5 Ärge vahtke valge’ella, kaunis kargujalgadele. ärge sihtke sirge’ella!* 15 Ei teda viida sõdaje, Valge mees verevalaja, ei teda väkke värvita – ilus mees on hingevõtja, ilus viiakse sõdaje, sirge mees südamesööja, kaunis väkke värvitakse.

EKS 8º 2, 808/9 (4) – Jakob Elken (1871). *Arv.: valge’eida, sirge’eida.

476 250. MINE MUSTALE MEHELE!

1. 697

Musta meesi see mesine meesi, kõrki kõva rusika paneb kuvvesiilud pääle, tõmbab kuvvesiilud päältä, kaskahõlmad ilusaste: kaskahõlmad ülesse: „Maga, minu marjake, 10 „Tõuse, litse, lüpsa lehma, 5 tudu, minu tuvike!“ tõuse, hatta, saada karja!“ Valge meesi, vali südame,

E 60090 < Alatskivi v, Kõnnupõllu t – L. Karlson < Mai Raud (1927).

NEIDUDE PILGE JA SÕIM

251. PEETUD NEIUD

1. 698

Emäkene, memmekene, mis on pooleli pietud, võinud olla võttemata, 10 läbi käte käiätetud, minu küll obo sõitemata, üle mäe mängitetud, minu küll raha raiskamata! tagast mäe küll tantsitetud. 5 Eks mu must võind muidu jooksta, Parem mina mängin mätästegä, kimmel ruun kivä vedädä, külä- küll -väljä küngästegä, paat võind paasi kangutada, 15 kui aga neie neiudega. enäm kui neida neidusida,

EÜS II 407/8 (138) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 298 (120) – A. Liiv. Trükitud: ERlA nr 4339 (lt 2076, Peetud neiud).

477 252. MAIAS MEESTE PEALE

699 1.

Mai õli maias miäste piäle, 5 laps õli sülen, tõene seljan, tiirak teopoeste piäle. kõlmas kuulu kotikun, Läks ta tiiraten teole, neljas märsina mädanu, tuli kodu kompa-kampa, viies sukasiäre siden.

H II 4, 565/6 (35) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Trükitud: ERlA nr 4353 (lt 2083, Maias meeste peale).

253. MÕISAMEESTE ARMUKE

700 1.

Iiop, Iiop ilus tüdruk, ärä ta kargas aedalakad, rahad kaelas, ranna veeres. kukkus meie kuldi selga, Sepa aga Märdi tütar Liisu meie aga musta sia selga. magas meie junkru juures, 10 Meie aga siga praegu aige, 5 tahtis meie tallipoissi. kuldi munnid kohmetanud. Ärä ta tantsis tallilakad,

EÜS II 411/2 (143) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 299 (122) – A. Liiv.

254. PEALTNÄHA NEIU

701 1.

[fragment] Päält oli nägus neiukene, alt oli ammu naisukene.

KKI 9, 163 (92) < Alatskivi v, Peatskivi k < Alasoo k – U. Mägi < Emili Rosali Karv (1948).

478 255. OODATI HOORAKS

1. 702

Kadedale kaigub hääl + Oodati hooraks

Ehk ma laalan kõege päävä, käsikannel kaabapoiste. kõige õndsa õstapuole, Kurat on sulaste sõbra, ei kuule ema, ei näe,* pagan nuaber nuorte meeste, hiäl ei kaegu kandijalle – käsikannel kaabapoeste. 5 õela’alle õegub piäle, 15 Üks mu uarass uadatessa, kadedale kaigub jälle.* tõõne litsess linutessa, Öeldi ja üteldije, kolmas ostma* vargaessa. kõnelti ja nuarildije, Ei suanu seda minussa, öeldi mu sulaste sõbra, seda sesta tütarlapsest. 10 öeldi nuobel nuorte meeste, 20 Minust suada talunaene.

ERM 5, 39/40 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Dbl: ERM 154, 27 (12) – A. Simson. 4. heäl ... kaniale; 5. peale; 12. –14. rida puudu; 15. uorda. Kk: 11. kuabapoiste; 14. kuabapoeste; 15. uara uaratessa; 17. ostma. *Arv.: 3. ei näe isä ~ nenne; 5. ja 6. iäle; 17. vastma ~ vahtma.

256. ÖELDI VANAKS

1. 703

Vanatüdruku laul

Oo kurjad külanaised, varsi varrud ka mälestab! tõrelikud tõeste naised, Mul on lakas lapsekingad, valelikud vallanaised, mul on mähkmed mädanemata, tulge mu emalt küsima, 10 ristisärki rikkumata. 5 tulge aadult arvelema – Las ma ütlen ümber jälle, ema mu eani teab, sõnad tõesite kõnelen!

EKLA, f 191, m 1: 6, l 5a – A. Alver (–1903) Kk: 5. aadut.

479 POISID

257. PULLIKS POOLAMAALE

704 1.

Oleks mina ärgä, küll ma ähiks, Sial ma ähiks kui see ärgä, oleks mina pulli, küll mina puhoks, 5 sial ma puhoks kui see pulli, läheks suureks ärjaks Soomemaale! laseks laia lindi moodi.

EÜS X 2188 (22) < Kose khk, Liebwerthi karjamõis < Kodavere khk, Kallaste k – G. Vilberg < Leena Ernitz (1913).

258. ÜHES SÕBRAD

705 1.

Ei või, ei või, vennikene, Kälid söövad, kälid joovad, ei või ühte naesta võtta – kälid kälissa eläväd, teene võtab teese naese, äiad-ämmad ümberissa. teene teese õekese, Mina rüipan lüpsikusta, 5 siis saab kokku kälikesed. 10 toru mööda toidan peada.

H II 16, 268/9 (15) – W. Lepp (1889).

706 2.

Meie kaksi karjalasta, Ja pühäpääväd siss pitkäd pääväd ühes süämä, ühes juama 5 ja äripääväd alvad ilmad. ja ühessä õluta õssama.

ES MT 88, 43 (3) < Omedu k – A. Tamm < Kaarel Mägi (1932).

480 259. PUHAS POISS

1. 707

Puhas poiss + Ei enne laulatust

Elsekene ellakene, 10 hellast Elsale kõneles: kullerkupu kaunikene, „Ei või, ei või, tüdruk noori, sinilille linnukene, käsi on kallis, ei või katsu, küsis, vaates poisi peale, sõrmed noored, ei või näppi, 5 armsa näoga Antsu peale: suu on armas, ei või anda, „Sa oled poiss ja miks ei puudu, 15 enne kui papp saab paari pannud, käsi sul kaunis, miks ei katsu, mustal kuuel kuulutanud, suu sul armas, miks ei anna?“ laial mantlil laulatanud!“ Ants aga mõistis, armsast kostis,

H II 27, 1022/3 (11) < Pala v – P. Rättsepp (1889). Trükitud: ERlA nr 4192 (lt 1999, Puhas poiss).

260. LÄKSIN KÜLLA KÜÜRAKIL

1. 708

Võtsin, võtsin, läksin, läksin, 5 piäkeisi Piäduralle, läksin küllä küüräkille, vahess arvass Vaenaralle, läbi aia längäkille, aupäräss Aneralle.* pitkä tii piäl Piiburalle,

*Kodavere kohanimed.

ES MT 88, 30/1 (3) < Ranna v, Tossumetsa k, Venetossu t – A. Tamm < Villem Treial (1932).

481 261. POISS TÕUSEB PÄIKESEGA

709 1.

[fragment]

Kuu tõusis Kura jõest, Hõbeojast orjad joovad, agu Narva allikast, 5 karjalatsed kaasikusta. päiv Pärnu põõsa tagast.

A 11734 (4) < Kavastu v, Koosalaane – A. Kull < Eduard Saar, Koosa algk, 4. kl (1931).

POISTE TAHTMISED

262. NEIUNÄLG

710 1a.

Ema „odotab“ poisse:

Odot poesid, noo-no poesid, 5 „Kingi Krõõta kiädikaala, küll te põlvili paluta, anna Ellu elmekaala! kübärätä kummardata Kui et anna, nee lubagi, talume’ taga värävä: tii mu miäleke üvässä!“

ERA II 172, 60 (13) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

711 1b.

482 ERA, Pl 91 B3 – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

1c. 712

Oot-oot poosid, noo-noo poosid, 5 „Kingi Krõõta kiädikaala, küll te põlvili paluta, anna Ellu elmekaala! kübarata kummardata Kui et anna, nee lubagi, talume’ taga väräven: tii mo miäleke üvässä!“

ERA II 249, 228/9 (7) – H. Siider < Anna Lindvere (1939).

1d. 713

Oot-oot poesid, noo-noo poesid, 5 „Kingi Krõõta kiedikaala, küll te põlvili paluta, anna Ellu elmekaala! kübärätä kummardata Kui et anna, nee lubaje, talume’ taga väräve: tii mu miäleke üvässä!“

Sii one kua kodust kuuldud. Vanaõde [isa õe] käess. Laaletasse tütärlapsele, kua vanemale tüdrikule. Võetasse põlvele ja laaletasse. Kua vanemale tüdrikule.

KKI KT 160, 31 (33) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

483 714 1e.

Oot-oot poosid, noo-noo poosid, anna Ellu elmekaala! küll te põlvili paluta, Kui et anna, nee lubagi, kübäräta kummardata tii mo miäleke üvässä! talume’ taga väräven: Kas on kodo teie neiud?“ 5 „Kingi Krõõta kiädikaala,

RKM II 27, 40/1 (47) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949). Kk: 7. me.

263. KÄIN KÜLATÜDRUKUID MÖÖDA

715 1.

Tiidut-tiidut teeda mööda, ladusin küla lakku mööda, ajasin härjad aeda mööda, 5 käsi käis neiu põue mööda. ise käisin külasid mööda,

Kuulnud emalt Liisa Steinilt u 1910. a.

A 11478 (5) < Narva l < Kodavere khk – H. Vende (1930).

264. PANE SEE TÜTAR MINULE!

716 1.

Pruudi emale:

Emakene, nennekene, aia jäärde hallituma, pane see tütar mehele, seina jäärde seenituma, mis käib mööda õvvesida – 10 kask tal kasku kaela pääle, udupea, udujuuksed, niinepuu nisade pääle, 5 kenad kekijad käissed! kuusik silmakulmu pääle, Kui ep pane, ei palugi! kadak karvade vahele! Jäägu kodu kopitama,

ÕES, SK 348, 4 (6) < Alatskivi – J. Weitzenberg (1860). Kk: 4. juukesed. 484 2. 717

Isä ütel emäle: seenä viire seenetuma, pane tütär mehele! kask tal kasvku kaala piäle, Kui ei pane, ei palugi! niinepuu nisäde piäle, Jäägo kodo kopituma, kuusik silmäkulmudele, 5 aia viire allituma, 10 kadak karvade vahele!

H, Mapp 409 (2) – (1888).

3a. 718

Emäkene, nennekene, 5 kenäd kekis käekesed! anna sii Anu [?] minule, Kui et anna, siis lubagi, mes käib pitku õuvesiida – tii mu miäleke üvässä! udupiä ja udujuuksed,

ES MT 88, 31/2 (5) < Ranna v, Tossumetsa k, Venetossu t – A. Tamm < Villem Treial (1932).

3b. 719

Emäkene, nennekene, seenä jäärde siänitämä! kingi sii Krõõta kiädikaala! Kask täl kasvku kaala piäle, Kui et anna, en palugi! niinepuu nisäde piäle, Jäägu piälegi kodoje, 10 kuusik silmäkulmu piäle, 5 jäägu kodo kopitama, kadakas karvade vahele! aia jäärde allitama,

ES MT 88, 32 (6) – A. Tamm < Villem Treial (1932). Kk: 2. kiärdikaala.

4. 720

Emakene, nännekene, 5 kenad kitsad käekesed! pane see tütar mehele, Kui ei pane, ei palugi! kes käib mööda õuesida – Jääb koju kopitama, udupea, udujuuksed, aia ääre hallitama,

485 seena ääre seenetama, kuuske silmakulmu peale, 10 kuusk talle kasvab kaela peale, kadakas karvade vahella. niinepuu nisa peale,

ERA II 257, 246 (30) < Pala v – E. Luigla (1939).

721 5.

[fragment]

Vanass laalid tüdrikille, kis kurjad õlid, et:

Jäägu kodo kopitama, aia jääre allitama, seenä jääre siänetämä!

ERA II 266, 248 (36) < Assikvere k – A. Univere < Leena Priks (1939).

722 6a.

Vanatüdruku laul

Jäägu ta kodu kollutuma, kasku tal kuusik kulmudelle, aia ääre allituma, 5 kadagas karvade vahele! seena ääre seenituma,

KKI 9, 169 (103) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

723 6b.

Peig öelnud, kui tüdruk ei ole teda tahtnud:

Kui ei tule, ei tahagi! 5 kasku sul kuusik kulmu pääle Jää sa (~jäägu) kodo kolletama, (~kulmudelle), aia iäre allitama, kadakas karvade vahele! seina iäre seenituma,

RKM II 43, 466 (22) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

486 6c. 724

RKM II 57, 383 (6) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954). Trükitud: PT, lk 74 (73).

6d. 725

RKM II 57, 385 (7) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954). Trükitud: PT, lk 74 (74).

487 726 6e.

RKM II 57, 413 (9) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954). Trükitud: PT, lk 75 (75).

727 6f.

Kosjalaul

Kui ei tule, et tahagi, 5 seina jääre seenituma, kui ei paku, ei palugi! kasku tal kuusik kulmudelle, Jäägu sa kojo kopituma, kadagas karvade vahele! aia jääre allituma,

RKM II 48, 296 (10) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

728 7.

Emakene, nennekene, 5 seinaveeri seenitama, pane sina tütar mehele! kask tal kasku kaela peale, Kui ei pane, ei palugi! niinepuu tal nisade peale, Jäägu tema kojo kopituma, kadak tal karvade vahele!

RKM II 48, 284 (11) < Alatskivi v, Orgemäe k – O. Niinemägi < Saamuel Mesipuu (1955).

488 265. NEID POLE PÜSSIL PÜÜTAV

1. 729

Arg kosilane + Neid pole püssil püütav + Kallid neiud

Vaat, kus seesäb neiurida, püssil püütä, võrgul võetä, paras parve tüdrikidä – 10 neiu viinul viädäesse, ei õle julgust juure tulla, neiu saiun suadaesse! armu kaala hakada. Sada maksab neiusalka, 5 Õleks püssi, ma õleks püüdnud, tuhat maksab neiutükki, õleks võrku, ma õleks võtnud. viiskümmend neiu kübäräd.“ Neiu kuulis, kostis vassa: 15 Liän müüdä, värissän piädä, „Egä neiut püssil püütä, käin kaadu, kirissan hammass.

H I 2, 386/7 (6) < Kokora v – J. Tubin (1888).

2. 730

Läksin metsa hulkumaie, ega neiud võrgul võeta, võtsin püssi kaasa, neiu viiass viinadel tahtsin neiud lasta. ja kantaks õllekannudel! Neiu kuulis, kõstis vasta: Lindu püssil püüetakse 5 „Ega neiud püssil püüta, 10 ja kalavõrgul võetakse.“

ERM 5, 51 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Dbl: ERM 154, 53 (23) – A. Simson.

266. MIKS MEILE EI TULE?

1. 731

Milles neiud meile ei tule, sõlerinnad meile ei sõida, elmekaelad meile ei eida, et minu jalad jämedad, sõlerinnad meile ei sõida? kabjad kolmekeerulised; Selle neiud meile ei tule, et pole orjal obesida, 5 elmekaelad meile ei eida, 10 sulasila sõidusaani.

Kõik värsid korduvad.

H II 50, 609 (7) < Saare v – K. E. Martinson < Toomas Veike (1891, saadetud 1894).

489 ÕPETUSED POISTELE

267. ÕDE VENNALE KAASITAJAKS

732 1.

Õde vennale kaasitajaks + Surma sajatus

Veli hella, veljekene, kibukirja laalijasta! ära võta enne naista, Jumal sundku surma kätte, kui ma kasvan kuasikesta, nähku suure nälja kätte – laia lavva laalijasta, 10 jätt´ minu tillu tallerdama, 5 pitka pingi istujasta, vaeselapse vanderdama ... lusika loetajasta,

H II 4, 651 (16) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Anu Märtinson (1887).

268. TUNNEN TUIMA NEIU

733 1.

Tunnen tuima neiu + Paljakas

Küläpoesid, elläd veljed, teil one kodo kõlmi kuube, talupoesid, elläd targad, tõene pualeli pidetud, kui liäd naista õtsimaie, kõlmas karvaviäreline! võta minu veljeksä! Oh te, mehed, ju õletä, 5 Mina tunnen tuemad näädud, 15 teil põle tühüjä tareda, mina laedan laesad näädud: hualetumad huune’eta! tuemal tutsakud juuksed, Kohe piäd paljaku panema, laesal laiad lõvvaõtsad. ihuliku issutama? Oh te, mehed, ju õletä, Paljak võtab palju muada, 10 mõtletä naista minnä võtma – 20 ihulikku ilmapalju.

H I 2, 384/5 (2) < Kokora v – J. Tubin (1888).

490 2a. 734

Veli ella, vellakene, kurjal mustad silmakulmud, kui lääd naista võttemaie, laesal laiad labajalad, võta õde õlma alla! maedal maani sukakirjad, Õde tunneb tuemad neiud, vihasel silmad vesised. 5 õde laedab laesad neiud:

KKI 1, 60 (19) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

2b. 735

Tunnen tuima neiu + Võta väike naine!

Veli ella, vellekene, pitk lääb pennile magama; kui lääd naista võttemaie, ära sina võta suurta naista, võta õde õlma alla! suur lääb surule suikuma! Õde tunneb tuemad neiud, Võta aga tillukene, 5 õde laedab laesad neiud: 15 tillukene, teravakene, kui on mustad silmakulmud, usinakene, ullukene! laesal laiad labajalad, Sest saab kangaste kudaja, vihase silmad vesised, lõvvendite lõksutaja, maedal maani sukakirjad. palangite paugutaja. 10 Ära sina võta pitka naista,

Dikteeritud.

KKI 9, 171/2 (107) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948). Kk: 9. palandite.

2c. 736

Tunnen tuima neiu + Võta väike naine!

Veli ella, vellekene, 5 õde laedab laesad neiud: kui lääd naista võttemaie, kurjal mustad silmakulmud, võta õde õlma alla! laesal laiad labajalad, Õde tunneb tuemad neiud, vihasel silmad vesised.

491 Võta aga tillukene, lõuendite lõksutaja. 10 tillukene, teravakene, Piirad pliksvad, niied niksvad, usinakene, ullukene! 15 surnuk suitsetab käes. Sest saab kangaste kudaja,

Dikteeritud.

KKI 9, 416/7 (24) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

737 2d.

Tunnen tuima neiu + Võta väike naine!

Pojakene kallikene, vihase silmad vesised. kui lääd naista võtemaie, 10 Võta aga tillukene, võta õde õlma alla! tillukene, teravakene, Õde tunneb tuemad neiud, usinakene, ullukene! 5 õde laedab laesad neiud: Sest saab kangaste kuduja, kurjal mustad silmakulmud, lõuendite lõksutaja, maedal maani sukakirjad, 15 palangite paugutaja. laesal laiad labajalad,

RKM II 43, 454 (4) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

738 2e.

Tunnen tuima neiu + Võta väike naine!

Õlletussõnad

Vennakene, vellekene, 10 pikk lääb pennile magama, kui lääd naista võttemaie, suur lääb suruje suikuma! võta õde õlma alla! Võta aga tillukene, Õde tunneb tuemad neiud, tillukene, teravakene, 5 õde laedab laesad neiud: usinake, ullukene! vihal mustad silmäkulmud, 15 Sest saab kangaste kuduja, laesal laiad labajalad, lõuendite lõksutaja, vihasel silmad vesised. palangite paogutaja. Ärä sina võta pikkä naista,

RKM II 48, 107/8 (21) – S. Lätt < Sohvi Sepp (1954).

492 2f. 739 Tunnen tuima neiu + Võta väike naine!

493 RKM II 57, 373/5 (3) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954). Trükitud: PT, lk 73/4 (72).

740 2g.

Veli ella, vennakene, vihasel silmad vesised. kui läed naesta võttemaie, Võta aga tillukene, võta õde õlma alla! 10 tillukene, teravakene, Õde tunneb tuemad neiud, usinakene, ullukene! 5 õde laedab laesad neiud: Neist saab kangaste kuduja, kurjal mustad silmakulmud, lõvvendite lõksutaja, laesal laiad labajalad, palangite paugutaja.

RKM II 48, 292 (3) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

741 2h.

Pojakene kallikene, pitk läheb pennile magama; kui läed naista võttemaie, ära sina võta suurta naesta, võta õde õlma alla! suur läheb suuja suikuma! Õde tunneb tuemad neiud, Võta aga tillukene, 5 õde laedab laesad neiud: 15 tillukene, teravakene, kurjal mustad silmakulmud, usinakene, ullukene! laisal laiad labajalad, Sest saab kangaste kuduja, maidal maani sukakirjad, lõvvendite lõksutaja, vihasel silmad vesised. palangite paugutaja. 10 Ära sina võta pitka naesta,

8. rida teistkordsel laulmisel vahele jäetud; 18. rida teistkordsel laulmisel lisatud.

RKM II 48, 375/6 (7) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

494 269. VÕTA VÄIKE NAINE!

1. 742

Peiukene, poosikene, kasinuke suadab karja ära võta pitka naesta, üle mäe, üle mägede, pitk lääb pingile magama, 10 üle suu, üle soride, heidab siäred seena piäle, üle pika pihlikmetsa, 5 labajalad lavva piäle. läbi suure lavvametsa, Võta aga lühike naene, läbi lõhmussevõsada. lühikene lüpsab lehma,

H II 4, 682 (51) < Rannamõisa v, Raatvere k – M. Koik, J. Härms < Jüri Lõhmus (1887). Kk: 8. käsi nukkes uodab.

2. 743

Ära võta pitkä naessa, 5 labajala laada piäle. pitkä naessa, laiska naessa, Ep õle ämmä äbetä pitka eedäb makama, ega peigu peljätä. paneb jalad seenä piäle,

H II 31, 403 (3) – O. Grossschmidt (1889).

3a. 744

Ma nurgan Kursi Villemi piäle nõnna kava ku elän. Kiit Mannida: „Kalli mehe sängi rüvetäb ärä!“ Nagu laalgi ütleb:

Pitk eedäb pingile põõnutama, Lühike lüpsäb lehmäd, paneb siäred seenä piäle, 5 kuuvalgel kurnab piimä, labajalad lavva piäle. sõlevalgel sõõlub jahu.

ES MT 206, 53/4 < Assikvere k, Rätsepa t – A. Univere < Leena Priks (1937).

495 745 3b.

Lühike lüpsäb lehmäd, 5 eedäb pingile puhkama, sõlevalgel sõõlub jahu, paneb siäred seenä piäle, kuuvalgel kurnab piimä. labajalad lavva piäle. Pitk lääb pingile magama,

ERA II 266, 243 (20) – A. Univere < Leena Priks (1939).

746 3c.

Võta väike naine! + paj

Antsu naese Kadri

Külä vaino piäl, karjamuade piäl ellid pobolid. Muailm õli näid. Nüid on aga Laari Teele maja alles. Veiksra Ann õli nuur inimene, vanem sõsar Kadri õli vigase ninägä. Antsu naese Kadri õli meie saanan. Kadri tuli meele jõõlulauba. Ämm and´ tämäle vorssa. Läksin tämädä suatma, et sügäv lumi ja vana inimene. Kadri läks eden ja alate vorsid kuksid, alate kobak käis. „Messa kõik kostid ärä kaatad, võta põlle nukad kõvass kinni!“ Annin tämäle vorsid kätte. – „Õle terve, üvä laps! Esin kuulegi, et maha kuksid.“ Minä tegin kuuki (küpsetasin pannkooki), Paul ütleb: „Emä, ma lähän viin kuuki Kadrile!“ Annin tämäle kuuki. Läksin lehemi lüpsmä, kuulen, suur kärä saana juuren. Lähän vaatama, kas taplevad või Kadri õppab Paulile laalu:

Pojakene nuurekene, labajalad lavva piäle. kui sa lähäd naista võtma, Lühike lüpsäb lehmäd, ärä võta pitkä naista! kuuvalgel kurnab piimä, Pitk eedäb pingile põõnotama, sõlevalgel sõõlub jahu. 5 paneb siäred seena piäle,

ES MT 289, 31/2 – A. Univere < Leena Priks (1940).

496 270. ÄRA VÕTA LESKE!

1. 747

Vellekene ellakene, 5 Pane lammas laua pääle, elle, elle, leelo, leelo, oinas teise otsa pääle, ära võta leskenaista, siis ehk lepib leskenaene, lesk on raske lepitada, siis ehk meeldib mehenaene! mehenaene meelitada!

Viis on laulu nr 359 juures.

EÜS II 329 (32) < Kavastu v, Tähemaa k – J. Raja < Kadri Kriisa (1905). Viis: EÜS II 275 (1) – A. Liiv < Kadri Katsan.

271. VÕTA NAINE TÖÖLT!

1a. 748

Võta naine töölt! + Ära löö silmi tulele! + Oodati hooraks + Öeldi sulase sõbraks

Külapoosid, ellad veljed, taata talade piäle! naest ära õtska õõtsimualta, 20 Ära issu akenaje, ära katsku karjamualta, akenal one suured arssid – ära vahi värate suulta! siäl su juusse lõõgatasse, 5 Õel suaneb õõtsimualta, piäd kaharad katsutasse! kade suaneb karjamualta, Õtsitije hobesse õnne, vihane värate suulta. 25 katsutije karjaõnne, Sihi naesta sirbi piälta, üks uutas su huuradessa, vahi naesta vualu piälta: tõene litsu su linutas, 10 kas one sirbile sivaka, kõlmas vast muu varga’assa. rehavarsile valusa, Es suane seda minussa, kas one nirges niitemaie, 30 seda sesta tüteresta – võrges heina võttemaie? huur suaneb uutajassa, Kui lääd näädisse tareje, lits suaneb linutajassa, 15 tukakandija tubaje, varas suaneb vastijassa. pilulise piäle pingi, Üeldije, üteldije, ära sa maha valata – 35 kõneldije, naeratije, heida silmad õrte piäle, üeldi mu sulase sõbra,

497 üeldi nuaber nuorte miäste, 40 Minust suaneb talunaene, käsikannel kaabapoeste. talupoja tarka naene. Kurat one sulaste sõpra!

H II 4, 585/7 (66) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Kk: 16. pilusise.

749 1b.

Võta naine töölt! + Ära võta üksikut! + Võta vallast vaeslaps!

Veli ella, vellekene, kes on ehjäs niitemaie, naest ära õtsi õõtsimaasta, võrkjas heina võttemaie? ära katsu karjamaasta, Ära võta seda naista, ära vahi värate suusta! 15 mis on üksiku emalä – 5 Õel suaneb õõtsimuasta sii on tütar elli hoetud, ja kade suaneb karjamualta, elli õetud, piimäl peetud, vihane värate suusta. see on võil võõrutetud, Sihi naesta sirbi pealta kanamunal kasvatet. vahi naesta vualu pealta: 20 Võta vallast vaenelapsi, 10 kes on sirbile sivaka, keskelt kehva mehe tütar – rehavarsile valusa, sii on õpatud tüüle.

ERM 5, 30/1 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 21. keva. Dbl: ERM 154, 5/7 (3) – A. Simson. 2. muasta; 3. muasta; 4. varate; 8. piältä; 9. piältä; 13. võtemaie; 15. mes ... uksiku; 16. siis ... helli; 21. kevä; 22. siis.

750 2.

Tule, vihm! + Võta naine töölt!

Looviis

498 Tule, uugu, võta luugu, 5 vahi naista vaalu piältä, tule, kasse, kassa eina! rehävarsilta valata: Veli ellä, veljekene, kas on nirki niitemaie, sihi naista sirbi piältä, kerges kokko keerämaie?

EÜS II 386/7 (117) < Alatskivi v, Naelavere k, Kopli t < Alasoo – J. Raja < Kadri Ots (1905). Viis: EÜS II 291 (80) – A. Liiv. Kk: 7. nirgil. Trükitud: ERlV I, lk 193 (E 5, Võta naine töölt!); PT, lk 51 (19).

3. 751

Ära võta üksikut! + Võta naine töölt!

Ära võta seda naista, 5 kanamunal kasvatatud! kes on üksiku emala – Sihi naesta sirbi pealta, see on elli hoitud, piimal peetud, kes su silmale sivajas, see on võil võõritud, rehavarrele valusa!

A 2148 (2) < Kallaste al – Leida Ventsel, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

4a. 752

Ära võta üksikut! + Võta naine töölt!

Ära võta seda naista, Vahi naista vualu pealta, mis on üksiku emale – sihi naista sirbi pealta: see on elli oitud, piimal peetud, kes on sirbile sivajas see on võil võõrutet ja rehavarrele valusa? 5 ja kanamunal kasvatet!

Neil viisisid põlludki. Kuuldud Krõõt Anasti (sündinud Pärsikivi) käest. Sugulane – isa õde.

KKI 1, 349/50 (562) < Alatskivi v, Kallaste l – U. Mägi < Anna Viljus (1947).

499 753 4b.

Ära võta üksikut! + Võta naine töölt!

Ärä võta sedä naista, Vahi naista vualu piältä, mes on üksiku emäle – sihi naista sirbi piältä: see on elli oietud, piimäl peetüd, kes one sirbile sivajas see on võil võõrutet ja rehavarrele valusa? 5 ja kanamunal kasvatet.

RKM II 48, 47 (4) – S. Lätt < Anna Viljus (1954).

754 4c.

Ära võta üksikut! + Võta naine töölt!

Ärä võta seda naesta, Vahi naesta vualu piältä, kes on üksiku emäle – sihi naesta sirbi piältä: see on elli oitud, piimal peetud, kes on sirbile sivajas see on võil võerutet ja rihavarrele valusa? 5 ja kanamunal kasvatet.

Rohkem ei mäleta. Anask ikka kaasitas.

RKM II 48, 248 (2) – O. Niinemägi < Anna Viljus (1955).

755 5.

[fragment]

Vahi naista vaalu pealta, sihi naista sirbi pealta!

Kuulnud Krõõt Annastilt.

KKI 1, 52 (6) < Pala v, Piirivarbe k, end Piiri kõrts < Punikvere k – U. Mägi < Miili Annast (1947).

500 272. VÕTA VALLAST VAESLAPS!

1. 756

Ära võta leske! + Võta vallast vaeslaps!

Nõu noortemeestele

Veli hella, veljekene, Võta vallast vaenelapsi, ära sina võta leskenaista, saunanurgast sandilapsi – lesk on kuri lepitada, sant on kangaste kuduja, mehenaine meelitada! 10 lõuendite lõksutaja, 5 Parem pane sõlge sea rinda, palangite paugutaja. kui paned lesenaise rinda!

ÕES, SK 348, 4 (5) < Alatskivi – J. Weitzenberg (1860). Kk: 10. lõuengite.

2. 757

Ära võta üksikut! + Võta vallast vaeslaps! + Neiu süda teadmata

Veli ella, veljekene, arjutetu aspelije. ära võta seda naista, Veli ella, veljekene, mis oo üksiku emala, ära vahi valgeida, mis oo ainus aadujale – ära sihi sirgeida! 5 sii oo tütar elli oetud, 15 Ilus näidu pealta näha, elli oetud, piimi piätud, kaanis kaage’elt kaeda – sialihal lepitatud! küll one siden sipelgida, Võta vallast vaene naene, alla maksa mardikida, keske’elt kehvame’ tütar – kopsun kurjeda sõnada. 10 see one õpatud tüüle,

H II 4, 665/6 (32) < Tõruvere k – M. Koik, J. Härms < ühe naise käest (1887).

501 758 3.

Ära võta mõisast naist! + Peretütar inetu, vaeslaps ilus + Võta vallast vaeslaps!

Ära sina, ära sina, vennikene, katsub kala lännikusta – ära sina võta mõisast naista, 15 siiski silmaäär sinine, mõisas on mõnesugused! siiski palged plakilised. Pisut jõi tema memme pippi, Võta vahest vaene naene, 5 kasinast sõi äte kakku, keske’elt kehvame’ tütar, sest tema pihad piänikesed, sii tiib sukad soonilised, õlanukad õhukesed. 20 viklid viiruviisilised, Ära sina, ära sina, vennikene, kindad kirjud kätemööda. ära sina võta rikast naesta, Sii laalab hilja ööla, 10 talutütart teesest poolest! vara enne valge’eda, Peretütar piänikene, sii tuub lauta laugud talled, talutütar, tammekene, 25 karjaaeda kaksikuted. võtab võida vitsikusta,

H II 16, 267/8 (13) – W. Lepp (1889).

759 4.

Ära sina võta rikast naista, sii on õpatud tüüle, ära sina võta laiska naista, arjutatud askelale. keda on memme ellitanud, Vaata siis ilosass järele, keda on taati kallistanud! 10 kas one viksid viisopaelad, 5 Võta parem vaenelapsi, kas one kiärod kingapaelad, kosi kaasaks orjakene – tasased tallukad jalan.

RKM II 27, 318/9 (6) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – S. Lõhmus < Anna Lindvere (1948). Kk: 8. astelaje.

502 273. MINA TUNNEN TOIME

1. 760

Mina tunnen toime + Küllap hiired heietavad

Veli ella, veljekene, tule, tõene, loe lõime!“ ehk suab sulle siigi naene, Talu es tule, tunne toime, vahest sulle siigi vaimu, ega tõene loe lõime – kes ei tunne toimesida, ise, tuima, tundsin toime, 5 mõesta lõemelõngasida? 15 ise, laiska, lugin lõime. Käib, kerad käena, Kääsid katsmas karjalapsed, kangas pletitud pihuna, valatamas vaemulapsed, õtsib toeme tundijida, kueda hiired eietavad, murratuse mõestijida: katid kangasta kuduvad, 10 „Tule, talu, tunne toime, 20 nirgid niisi nikutavad.

H II 4, 542 (9) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Trükitud: ERlA nr 1927 (lt 918, Mina tunnen toime).

274. ÄRA VÕTA MÕISAST NAIST!

1. 761

Ära võta mõisast naist! + Pealtnäha neiu

Ära sina naest võta mõisasta, alt one ammu naesekene. mõisan one mõnesugused: 5 Siden one sead rübenud, piält one näha näiukene, kari käinud kallast müüda.

H II 4, 682/3 (52) < Rannamõisa v, Raatvere k – M. Koik, J. Härms < Jüri Lõhmus (1887).

503 POISTE PILGE JA SÕIM

275. EI TULE SINULE!

762 1.

Palve sakstele + Ei tule sinule! + Käivad Virus vihtlemas + Rohud Rootsimaalt

Oh mul ärtsu härrakene, kuudessa kurjala tõbela, kullakruuni provvakene, sa käid Virul vistelemas, issu maha tuoli piäle, Harjul vista aadumas, assu avvujärje piäle! sa käid Narvan naba siädmas. 5 Külapoiss mul, ella velje, 15 Sa tuud rohud Rootsimualta, talupoiss mul, ella tarka, piperid Prigasimualta, ehk sa õõnula õjussid, salatimed Saksamualta. mesimarjula magassid, Rohud laalid rootsi kiili, ei ma siiski sulle tule! piperid prigasi kiili, 10 Sa õled viidessa vigane, 20 kõlme kiili nad kõnelid.

H II 4, 572/3 (52) < Alatskivi v, Kitselinn – M. Koik, J. Härms < Liisu Kübar (1887).

276. PEIU SÜDA TEADMATA

763 1.

Tüdrukud laulsid väljal koormaga mööda minevale poisile:

Ilus poiss oli päält nätä, küll on sehen sitikida, kaunis kauge’elta kaeda, maksa all ju mardikida, lee-lee, 5 kops täis kurjasi sõnuda.

Viis on laulu nr 601 juures.

EÜS II 322 (22) < Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – J. Raja < Ann Kõiv (1905). Viis: EÜS II 278 (14) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 58/9 (38, viis 43).

504 277. EI ENNE LAULATUST

1. 764

Koormaga möödaminejale poisile lauldi:

Oh te ullud noored mehed, ei te enne naesta saa, õdagole, õdagole, kui te pappi pallelete, oh te targad talupoosid, 5 mustakolmo kummardate!

Viis on laulu nr 400 c juures.

EÜS II 337 (47) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 280 (27) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 59 (40, viis 42).

278. POISID JOOVAD KURADI KUST

1. 765

Poiste pilkus

Poosikesed, poosikesed prallekesed, juuskvad juudaste järele. oie elle, oie elle, leelo, leelo, 5 Juudas andis kusta juvva, Raadi mõisa rakikesed, pagan paha mõskemiissä. juuskvad sinnä, juuskvad tännä,

Viisid on laulude nr 347 ja 361 juures.

EÜS II 335 (42) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 280 (25 või 24) – A. Liiv.

505 279. UHKUS UUE KUUE PEALE

766 1.

Uhke poiste pilkus

:,: Oh teie poisid, tühja uud, :,: raharikkus rätikuna, tühja uud ja näljäkõrgid, uhkus uvve kuvve piäl – mis te tühja kiitelete, täi teie vammusse vahela, üle- küll -liia oopelete! kirbu körtsu keske’ella, 5 Teil on rikkus rinnanagi, 10 lutikas ligi lihada.

Viis on laulu nr 698 juures.

EÜS II 411 (142) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 298 (120) – A. Liiv. Trükitud: ERlA nr 4097 (lt 1946, Uhkus uue kuue peale).

280. ÄRGE NAERGE NEIDE, ENDAL NAINE VÕTMATA!

767 1a.

Külapoosid, ellad veljed, 10 kali katessa taluda – talupoosid, ellad targad, ei suand naessa siälta mualta, ära naarid valla näiud, vaemu siälta valladessa. sõimasid küla sõsared: Siis võta huara huavikussa, 5 ühed huarass huavikuje, võta litse lepikussa, tõesed litsess lepikuje, 15 atta aia kiänapussa – atass aia kiänapuije. õmal külal küpsed marjad, Viinad viirid viisi valda, õmal mual magusad marjad, õlu õts´ kümme külada, vanal valmied vabarnad.

H II 4, 594 (72) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Kk: 7. aiju; 15. aiju.

506 1b. 768

Ärge naerge neide, endal naine võtmata! + Miks ei laula? + Laula, kuni elad!

Külapoisid, hellad vennad, vallal valmimad vabarnad. ära naarid valla neiud, Mes on meie näädusilla, sõõmasid küla sõsared: 15 kolmas kudruskaaluselä, ühe uarass uavikuje, kui eväd laala meie neiud 5 tõõse litsess lepikuje, ega kuku kudruskaalad? atass ahju käänäpuije. Kas one suud suletud Viinad viärid viisi valda, vai on kiäled kinni pandud? õlu õts´ kümme külädä – 20 Küll suab siiski õlla vaita, ei saand naista siältä mualta, kui saab alla mussa mulla, 10 vaemu siälta valladessa. valge lauade vahele, Omal küläl küpsed marjad, kenä kerso keske’elä. omal mual muagusad marjad,

ERM 5, 37/8 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Dbl: ERM 154, 21/3 (10) – A. Simson. 4. uoras; 5. tõses; 6. ottas; 7. vierid uusi; 10. siältä; 12. rida puudu; 17. egä; 19. kieled.

2. 769

Ärge naerge neide, endal naine võtmata! + Mina tunnen toime

Veli ella, veljekene, 15 Ehk sai sulle siigi naene, ära naerid valla näiud, vahest sulle siigi vaimu, tiutid külatüdrukud, kes ei tunne toemisida, panid litsess lepikuje, mõesta lõimelõngasida, 5 huorast orguje vajotid, käib, kerad tal käena, hatta aia kiänapuije. 20 kangas pletitud pihuna, Läksid linnast naista tuuma, õtsib kanga siädijada, emandat Emajõelta, lõimelõnga tundijada: provvad Puola piiri piälta – tule, talu, tunne toemi, 10 ei sa suant linnast naista, tule, tõene, loe lõimi! emandat Emajõelta, 25 Es tule talu, tunne toemi provvad Puola piiri piälta. ega tõene loe lõimi – Võtid litsi lepikusta, ise, tuima, tundsin toemi, huora orusta valatid. ise, laiska, lugin lõimi.

H II 4, 642/4 (9) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Elias Pärn (1887).

507 770 3.

Ära naera neiusida, esid sa saa linnast naista. teuta külatüterida! Võtid litse lepikusta, Sul on naene võtemata, hata aiakäänu alta. hõberinda ostemata, 10 Naera sa veel neiusida, 5 vaskekaala kaalumata! tiuta külatüterida! Läksid linnast naista tooma –

A 2145 (9) < Alatskivi v, Pusi k – Salme Raudsepp, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

281. PALJU PÜÜTUD NEIU

771 1.

Küll mind tahtsid tallipoisid, ja linnast käisid lihunikud, küll mind vahtsid valla poisid, 5 sarviku saiategijad kosjas käisid kutsarid ja vene nahaparkijad.

A 8590 (16) – S. Königsberg (1926).

772 2a.

Lauliku sõim + Mida suust kukub + Palju püütud neiu

Tüdruku teotus poisile:

Sud, sitasarv, ei salli ma, alta ammaste õbedad! sud, tuisupüks, ei tunne ma! Mul on, pürjel, püügelid, Sinu suu on sopiline, 10 roositaime tahtijid, nina nellanukeline, küll mind tahtvad tallipoisid, 5 sinu suusta kukub kuula, küll mind vahtvad valla poisid, alta ammaste ilada! kosjas käivad kutsarid, Aga minu suusta kukub kulda, ärrad, kirjutajad ka.

Dikteeritud.

KKI 9, 170 (105) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

508 2b. 773

Tüdruk ütelnud, kui poiss ta maha jättis:

Sud, sitasarv, ei salli ma, 5 küll mind tahtsid (~tahtvad) tallipoisid, sud, tuisupüks, ei tunne ma! küll mind vahtvad vallapoisid, Mul on, pürjel, püüdejid, kosjas käisid kutsarid, roositaime tahtejid, ärrad, kirjutajad ka.

RKM II 43, 466/7 (23) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

2c. 774

Su, sitasarve, ei salli ma, 5 küll mind tahtvad tallipoosid, su, tuesupüksi, ei tunne ma! küll mind vahtvad valla poosid, Mul on pürjel püüdijid, kosjas käivad kutsarid, roositaimel tahtijid, ärrad, kirjutajad ka.

RKM II 48, 377 (9) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955). Viis: RKM III 3, 79 (91) – A. Garšnek.

2d. 775

Lauliku sõim + Mida suust kukub + Palju püütud neiu

Üks tüdruk sõimanud:

Sinu suusta kukub kuula, ninä neljänukeline! alta ammaste ilada, Sud, sitasarv, ei salli ma, minu suusta kukub kulda, sud, tuisupüks, ei tunne ma! alta ammaste õbeda! Mul on, pürjel, püüdelid, 5 Sinu suu on sopiline, 10 roositaimed tahtejid,

509 küll mind tahtvad tallipoisid, küll mind vahtvad vallapoisid, kosjas käivad kutsarid, ärräd, kirjutajad ka.

Pusil õpitud Muutre talu saksanaiselt.

RKM, Normann 3, 109/10 (21) – E. Normann < Sohvi Sepp (1954).

282. POISI JA NEIU MATUS

776 1.

Kuhu poisid matetakse? 10 Kus neid neiud matetakse? Suurde soohu rampa alla. Kirikaeda, kabelille. Mis sääl alla pantakse? Mis sääl alla pantakse? Pakud alla, pakud pääle, Linad alla, linad pääle, 5 pakud varvaste vahele, linad varvaste vahele, pakud sõrmeotsadelle. 15 linad sõrmeotsadelle. Mis sääl kasvab haua pääl? Mis sääl kasvab haua pääl? Koerkupud, kobrolehed, Kullerkupud, sirgesibulad, üleannetud ohakad. maarjahein ja kuruslaugud.

H I 4, 708 (5) < Alatskivi – A. Thomson (1876).

777 2.

Kui poosid ära surevad, koerputked, kobrulehed, kohe poosid matetasse? vanad nurjatud nõgessed, Suusse mädamuasse, 15 üleannetud õhakad kueva kuuse juure alla, kasvid poosi aada piäla. 5 Saksamua sarapuu alla, Kui näiud ära surevad, Läänemua lepa alla. kohe näiud matetasse? Kessi itkeb suu piäla? Kerikaida kuldesije, Susi itkeb suu piäla, 20 ärakarratud kabelije. karu aada kalda’anna, Mis siäl nende aada piäla? 10 rebane ree jälila. Sinililled, siiditopid, Mis siäl nende aada piäla? kullerkupud, kullanupud Varesputked, varsakabjad, kasvid näiu aada piäla.

H II 4, 603 (82) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887).

510 3. 778

Poisi ja neiu matuse lugu

Kui poissi ära surekse, Kui neidu ära surekse, kes on poissi saatemassa? kes on neidu saatemassa? Siga on poissi saatemassa, 15 Saksad neidu saatemassa, emmiksed ehtimassa, emandad ehtimassa, 5 vana kult on kuulamassa. kuningas kuulamassa. Kuhu see poissi maetakse? Kuhu see neidu maetakse? Sohu paksu porije, Kirikusse kirjatusse, mäda mullamätta’aje. 20 kabelisse karratusse. Mis kasub poisi haua päälla? Mis kasub neiu haua päälla? 10 Koeraputked, kobrulehed, Kullerkupud, kuldatopid, vanad harvad angervaksad, sinililled, siiditopid, vanad nurjatud nõgeksed. angervaksad, hallid topid.

ERA II 84, 192/3 (9) – F. Tunkar (1934).

UNELMAD

283. ÕUNAPUU

1. 779

Kolm õuna + Kas on viinale vihane?

Mes siäl läägib välja õtsal? selle annan ma emäle. Õõnap läägib välja õtsal. Mes õli kulda kirjutud, Mitu õuna õksadella? selle hoian ma õmale – Kolmi õuna õksadella: meska petan peiukesta, 5 üks õli võile võitud, 15 katsun kaasa usukesta: tõene mesile miäritud, kas one vihane viina piäle, kolmas kulda kirjutud. kas kua õela õlle piäle? Mes õli võile miäritud, Kui one vihane viina piäle, selle annan ma isäle. siis ma jätan jätissile, 10 Mes õli mesile miäritud, 20 küla ahjuküttijäle.

H II 45, 427/8 (9) < Oudova < Kodavere khk – J. Moisa (1891).

511 284. UNENÄGU

780 1.

Mõtelge, mehed mõnusad, Mis sest mõista, minagi mõistan: arvake, poosid agurad, arukask one äiamamma, mis mina üüse unes nägin: 10 sarapuu saajavanema, arukask õli aida tiil, viherpuu one viinajuuja, 5 sarapuu õli saana tiil, tuomiktutti näiukene, viherpuu õli viinamäel, pihlik pitka peiukene. pihlik õli pitka paku taga.

H II 4, 679 (47) < Kokora v, Torila k – M. Koik, J. Härms < Kadri Allik (1887).

285. NELI NEIUT

781 1.

Mis siäl meie õvve all? 10 neljas itkeb nuuri mehi. Meri meie õvve all. Mis sa itked, näiukene, Mis siäl mere keske’ella? ära itke näiukene – Kerik mere keske’ella. juba näikse tulevad! 5 Mis siäl keriku siis one? Pea tal piigub pitkast metsast, Kolm nägust neitsikest: 15 jalad alta arvast metsast, üks lõksutab lõvengit, keha keskelt keerust metsast, tõõne paagutab palangit, munnid musta metsa alt. kõlmas kudab kuldavüüda,

H II 4, 579/80 (60) < Alatskivi v, Kitselinn – M. Koik, J. Härms < Liisu Kübar (1887).

782 2.

Mes siäl meie õvve alla? Neli noorta neitsikesta: Meri meie õvve alla. üks lõksutas lõvendid, Mes siäl mere keske’ella? tõene plaksutas paberid, Kerik mere keske’ella. kolmas kudus kuldavüüdä, 5 Mes sial keriku keske’ella? 10 neljas luges raamatuda.

H II 45, 426/7 (8) < Oudova < Kodavere khk – J. Moisa (1891).

512 286. KOSILASED KODUS

1. 783

Põlatud laps + Kosilased kodus + Ei ole tantsitajat + Tamm läheb tantsima

Isä põlgis, emä põlgis, kasvatanud kadakamarjad!“ isä ajas õvvess väljä, Tahaks minnä tantsimaie, emä ajas värätess väljä, viisiks minnä viäremaie – ajas mu linna lepikusse, 20 ei õle tarka tantsitajad 5 muele muale muäsikille, egä virka viäretäjäd. alla päevä pähkelille. Isäkene, ätekene, Kes tuli kodo kutsumaie: tuu mull tarka tantsitaja, „Tule kodo, mu sõsuke, kes mind targass tantsitab! sulle tulid kõsilased, 25 Tallinnast tuu tantsitaja, 10 sulle viilosid viinatuajad!“ Venemualt tuu viäretäja, „Ei ma tuleje, sõsuke – kes mind targass tantsitab, isa tiib põlle ilusa, kes mind virgass viäretäb! veli tiib viina verevä, Meie tamm liäb tantsima, memm tiib saiad miälelised! 30 meie virr liäb viäremä. 15 Ei ma tuleje, veljeke – Aitimä, isäke! mind one toitnud tuameõksad,

H I 2, 387/8 (8) < Kokora v – J. Tubin (1888).

2. 784

Kosilased kodus + Käivad Virus vihtlemas

Kiskin pitkidä linuda 10 veli tiib viina verevä, isä pitkä põllu piältä, memm tiib saiad miälelised – velje laia lõege piältä. ei ma tuleje sinule! Sulle tulid kõsilased! Sa õled kurjana tõbena, 5 Mu veike veljeke, sa käid Virul vistlemä, sõrmepitkune sõsuke, 15 Arul vista auduma; sulle tulid kõsilased, sa tuud Virult vededä, sulle viibid viina tuajad. saananukass vihada – Isä tiib põlle ilusa, ei ma tuleje sinule!

H I 2, 391 (13) < Kokora v – J. Tubin (1888).

513 785 3.

Kosilased kodus + Nurka, noormehed! + Las mind olla osjake

Sõsar laulab: Veli laulab:

Mul on veike veljekene, 10 Mingä nukka, noored mehed, ai trai trallala, pimedässe, piibumehed, sõrmesuurus sõsukene, las jo olla osjakene, tuli kodo kutsumaie, kasva marjavarrekene väljä alta õikumaie: isä õvve ilustagi, 5 „Tule kodo, sõsukene, 15 velje õvve õõnapusta! sul on kodon kosilased, Mingä nukka, noored mehed, värävin on viied viinad!“ pimedässe, piibumehed, Maha viskan marjavaka, meie neitsi kallis, ilus. siie jätän sinikakorvi.

EÜS II 379/80 (106, 107) < Alatskivi v, Lahe – J. Raja < Leena Töövahe (1905). Viis: EÜS II 290 (75) – A. Liiv.

786 4.

Ema tapnud tütre ära, laulnud:

Kuule, kus kukub minu tütar! viied viinad, kuued kosjad, Tule kodo, minu tütar, 5 seitsmendes sa’asõnumid! sul on kodo viied viinad,

Laulja sõnade järgi eelmise laulu [siin nr 332] järg. Üles kirjutatud järgmisel päeval.

RKM II 43, 458 (7) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

514 287. POISTE POOMINE

1a. 787

Poiste poomine + Orjade tee + Millal saan omile?

Magasin mina, magasin, tigu külatüterille! magasin sada Madisad, 20 Lääme seda testud tiida, Hantsu halli kuvve alla, seda raiutud radada, Juani kasuka kaenilana. kos one enne orjad käänud, 5 Siäl ma nägin kurja une: orjad käänud, karjad läänud, kuulin poissa puudaneva, suvel supelnud sulased, mehi merre viädaneva. 25 talvel käänud tallipoosid. Juussin juoste, kääsin kääde, Kost lään, halva, õmale, assin niid sammud sagedad, lään, tuema, tutteville? 10 jalatäied jõõdesamad. Suvel one tii kivine, Mõtlin õma veljekese, talvel tii tuesuline, arvasin õma anise – 30 kevade veded vägevad, õli võõras võllaskaela. sügisi one tuuled suured. Avitin üles ajada, Tunni seesan tundemata, 15 köit tal kaela kiäreteda: pääva hobu piässemata. pooga ära vanadpoosid, Võtvad turbad tunnistada, lüöga lülli huabelikud, 35 seenapalgid seljeteda – niid tiävad tigu külale, ei arvata õmassa.

H II 4, 588/9 (68) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887).

1b. 788

Raibetel pole raha + Võnnust võtja + Poiste poomine

Egä need poissid meid ei võta, 10 Hansu halli kuue alla. raha ei anna niidki krantsid – Siäl ma nägin kurja une: neil põle raipetel rahada, kuulin poissa puadanema, näljakoertel kopikeid. mehi merre viädänemä. 5 Mul tuleb Virult võtija, Juoksin juosse, kääsin kääde, Harjult rahaandija. 15 assin need sammud sagedäd, Magasin mina, magasin, jalatäied jõõdesamad. magasin sada Madissa, Mõtlin uma veljekese, Juani kaski kuaenla alla, arvasin oma anissa –

515 oli võõras võllaskaala. lüägä lülli uobelikud! 20 Köötkä kaala keerosa, Tigu külätüterille.* pooga ära vanadpoisid,

ERM 5, 34/5 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 12. kuuli; 20. kööta. *Arv. on üks värss – Need teevad tigu külale – vahele jäänud. Dbl: ERM 154, 17/9 (8) – A. Simson. 1. poisid ... võtta; 10. rida puudu; 11. seäl; 12. kuulin ... puadaema; 13. mehe ... veädänemä; 17. õma; 18. õma.

288. ÖÖSEL ÜKSI

789 1.

Öösel üksi + Ei ole juurdevõtjat

Tuleb õnnis õhtukene, õegun hõlmavõtijada, päris päeva luujaminek, käe piäle kiänijada, kõik lähvad õmaga magama, 10 suu alla suisutajad. kellega mina vaene? Kiänan külje, leian külma, 5 Ma lään üksi huone’eje, kiänan selja, leian seina, üksi tühjaje tubaje, jahed õlid jalutsilauad. siäl ma hõegun, siäl ma aegun,

H II 4, 659/60 (26) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Elias Pärn (1887).

790 2.

Öösel üksi + Ei ole juurdevõtjat

Muedu, muedu ma elaksin, Mina üksi huone’eje, muedu tunnid tuegerdaksin – 10 üksi tühjaje tubaje, tuleb lauba õhtukene, siäl ma õegun, siäl ma aegun, päris pääva luujaminek, õegun hõlmavõtijida, 5 kõik läävad õmaga magama, käe piäle kiänejida, isa lääb õma emaga, suu alla sulgujida. veli nuore nuorikuga, 15 Siis lään nuttes nurga puule, miska lään mina vaene? alatedes ahju puule.

516 Kellega mina kõnelen? 20 Lutikaga lusti lüün. Kirbuga mina kõnelen. Kirp õli kõrki, es kõnele, Kellega ma lusti lüün? lutik laia, es lüü lusti.

H II 4, 563/4 (32) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

3. 791

Poissmehe laul

Eit läks taadiga magama, Kirbuga tahtsin ma kõnelda, õde küläpoosiga, täiägä tahtsin ma tõrelda, veli noore noorikuga, lutikaga lusti lüiä – kellegä mina vaene? 10 kirp õli kõrki, es kõnele, 5 Käänän külje, löiän külmä, täi oli tarka, es tõrele, käänän seljä, löiän seenä. lutik oli laia, es löö lusti.

EÜS II 361 (82) < Alatskivi v, Pusi k < Tõruvere k – J. Raja < Miina Till (1905). Viis: EÜS II 287 (61) – A. Liiv.

4. 792

Magamise lugu

Õlessin, mis ma õlessin, tükin tühjä sängi poole, käissin, kuda ma käissin – liigutan vana linada, kui tuleb õnnis õstukene, rabissan vana kasukad. viäreb kulla päävakene, Võtan kirbuga kõnelda, 5 egä miis lähäb õmaga, 15 lutikegä löädä lusti, egä kuasa kaalakute, siäsegä ma siädän sängi, eit lääb taadega magama, parmuga panen palanga. veli nuore nuorikegä, Käänän küljele, jään külmä,* kellegä mina vaene? käänän seljä, leiän seenä. 10 Ma lään nutten nuka poole,

517 ERM 5, 33 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 11. tükil. *Arv.: Käänän külje, leiän külmä. Dbl: ERM 154, 11/3 (6) – A. Simson. 1. mes; 4. viereb ... pääväkene; 5. mies; 10. liän; 13. rabisan; 15. löödä; 16. seädän; 19. känän küljel.

793 5.

Vanatüdriku laal

Eit lähäb tuadega sängi, kiänän külje, löiän külmä. veli nuare nuarikuga, Võtin jupka jalge piäle, minä lähän nuttes nuka puale, 10 vana kamsu piha piäle, poen vana sängi puale. kiskin ennäss õege küirä, 5 Võtan kirbuga kõnelda, siiski tuli uni piäle, lutikaga lulli lüädä. jäen vagusi magama. Püärän seljä, löiän seenä,

ERA II 266, 238 (1) < Pala v, Assikvere k – A. Univere < Leena Kiisel (1939).

794 6.

Tuleb aga lauba õhtakene, Tahtsin kirbuga kõnelda, eit läeb tuadega magama, lutikaga lusti lüia, veli läeb noore noorikuga, täiaga tänu pidada. kellega mina, vaene, pean minema? 10 Kirp oli kõrki, es kõnele, 5 Kiänän külle ja leian külmä, lutik laia, es löö lusti, kiänän selja ja leian seena. täiaga tänu siss pidasin.

See on üks vanapoisi laul. Dikteeritud.

KKI 1, 50 (2) < Alatskivi v, Peatskivi k – U. Mägi < Anna Aru (1947).

518 7. 795

Õleksin mina, mis õleksin, krabistan vana kasukad. käiksin mina, kuda käiksin, Kellega mina kõnelen? kui tuleb õnnis õstukene, Kirbuga mina kõnelen, egäüks lähäb õmaga, 10 täiaga tõrelen, 5 kellega mina vaene? lutikaga lusti löön. Tükin tühja sängi poole,

Kuulnud Krõõt Annasti käest, kes osanud palju laule ja kellelt käidud neid ka üles kirjutamas, kui ta olnud Virumaal, Puru külas. Dikteeritud.

KKI 1, 51 (4) < Pala v, Piirivarbe k, end Piiri kõrts < Punikvere k – U. Mägi < Miili Annast (1947).

8a. 796

Oi-oi, oi-oi oolekene, Lutik oli lai, ei löönud lusti. mis tegi minu meelekene! 5 Siis tuli rahe, lõi minu rükki. Kirbuga mina kõnelesin. Siis tuli kubjas vaatama.

Vanaisa tuli kodo ja ütles, et Mäe Peeter (Tõruvere külas) oli purjus ja lõi aga laulu. Ma olin kangesti uudisimulik, et kuda ta laulis. Siss isa ütles. Eks ta mõne trai viisiga laskis. Dikteeritud.

KKI 1, 61/2 (21) < Alatskivi v, Peatskivi k < Alasoo k – U. Mägi < Emili Rosali Karv (1947).

8b. 797

Keeran külle, leian külma, keeran sella, leian seina.

Vanaisa laulis. Ei ole enam meeles.

KKI 9, 165/6 (97) – U. Mägi < Emili Rosali Karv (1948).

519 798 9.

Mees oli läinud ja ootas meest ja laulis:

Kiäran külje, leian külma, võtsin täiaga tõrelda, püöran selja, leian seina. 5 lutikaga lusti lüia. Võtsin kirbuga kõnelda,

Kuuldud emalt, keelejuht Miina Villemsonilt. Dikteeritud.

KKI 1, 65 (27) < Pala v, Äteniidi k – U. Mägi < Loviisa Kask (1947).

799 10.

Tänäne öö tuleb ette võtta, kiäran seljä, leiän seinä, et põle peigu kaissu võtta. 5 pööran kõhu, leiän põhu. Pööran külje, leian külmä,

Kuuldud Liisu Orikult Tallinnas [heliplaadistamisel?].

RKM II 27, 63 (98) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

800 11.

[fragment]

Lutik oli lai, ei löönud lusti, kirbuga mina kõnelin ...

Ununenud. Mesipuu Saamu oskab seda.

RKM II 48, 272 (8) < Alatskivi v, Peatskivi k – O. Niinemägi < Aliide Metsoja (1955).

520 12. 801

Lahe tuleb lauba õhtukene, Lutikaga tahtsin mina lusti lüüa – peig läheb magama noore noorikuga, 10 lutik oli lai, ei löönud lusti. kellega siis mina lähen? Tahtsin kirpu taga ajada, Käänsin selja, leidsin seina, kirp aga kargas kõrgemalle, 5 käänsin külje, leidsin külma. täi see rõõmas karvadesse, Tahtsin kirbuga kõnelda, lutik aga jooksis sängi mööda, lutikaga tahtsin lusti lüüa – 15 kadus pragude vahele. kirp oli kõrki, ei kõnelnud.

Kuulnud Peeter Prinkveldilt. Kõik värsid korduvad.

RKM II 48, 280 (4) < Alatskivi v, Orgemäe k – O. Niinemägi < Saamuel Mesipuu (1955).

289. HAUGUB HAMET AIA PEAL

1a. 802

521 ERA, Fon 537 b < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

803 1b.

Messi auke õvven? Isä lätsi emä manu magama. Piila auke ame aia piäle. 5 Koes lätsi venda magama? Koes lätsi isä magama? Venda veeres varju alla vankuri.

ERA II 172, 64 (20) – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

522 1c. 804

523 ERA, Pl 89 A2 – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

524 1d. 805

Koes, koes lätsi, Venda, venda veeres, koes, koes lätsi, venda, venda veeres, koes lätsi emä magama, venda veeres varju alla vankuri, koes lätsi emä magama? venda veeres varju alla vankuri. 5 Emä, emä lätsi, 25 Koes, koes lätsi, emä, emä lätsi, koes, koes lätsi, emä lätsi ahju piäle magama, koes lätsi õde magama, emä lätsi ahju piäle magama. koes lätsi õde magama? Koes, koes lätsi, Õde, õde lätsi, 10 koes, koes lätsi, 30 õde, õde lätsi, koes lätsi isä magama, õde lätsi tahakambri magama, koes lätsi isä magama? õde lätsi tahakambri magama. Isä, isä lätsi, Mes sii, mes sii Piila, isä, isä lätsi, mes sii, mes sii Piila, 15 isä lätsi emä manu magama, 35 mes sii Piila auke õvven, isä lätsi emä manu magama. mes sii Piila auke õvven? Koes, koes lätsi, Piila, Piila auke, koes, koes lätsi, Piila, Piila auke, koes lätsi venda magama, Piila auke ame aia piäle, 20 koes lätsi venda magama? Piila auke ame aia piäle.

Piila ei aukunud ame aia piäl, aukus tütre poisse akna alla. Vanemad küsivad, et mes siis koer väljas augub? No siis tütär vastab, et koer augub jätet särki aia piäle. See one jälle kodust suadud, [isa] õde Mari käest. Laulu järele üles kirjutatud.

KKI KT 160, 31/3 (34) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

290. KUI PEIU TEAKS

1. 806

Pidass teadma minu peigu, vaeval, vaene lapsukene! pidass kuulma minu kuasu, 5 Tuulel suadass terveida, et õlen orjal, hullukene, suetsul suojeda sõnuda.

H II 4, 605 (85) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887).

525 KOSJAD

291. RAUTA HOBU, ET SAAKS SAAN SÕITMA!

807 1.

Sepal mustad lapsed + Rauta hobu! + Et saaks saan sõitma

Sepp oli ise ilmamusta, Tooks aga Jumal külmä ilma, temä lapsed süsitsed mustad. et saaks saanid sõitema Sepakene, sellikene, ja reetallad tantsima, pane minu obo ummiraudu, et saaks poisid pulmesida, 5 pane minu täkko täisinaelu! 10 noored mehed noorikida.

EÜS X 2189 (23) < Kose khk, Liebwerthi karjamõis < Kodavere khk, Kallaste k – G. Vilberg < Leena Ernitz (1913). Trükitud: ERlA nr 1981 (lt 955, Rauta hobu!)

292. KOSJAHOBU SÖÖTMINE

808 1.

Nägin neidu kasvamaie, kamalust ma süödin kaarad, marja muasta tõõsemaie. rüpest süödin rükkied, sinilille sirgumaie. kuuehõlmast õdrussida. Hakasin hobess hoidemaie, 10 Isa es salli hiädä hoosta, 5 sälu siäri söötemaie, veli uhked valja’ada. pioss ma söödin piäned eenäd,

ERM 5, 52/3 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 5. sõõlu ... söötemaie; 6. pias; 7. kuarad. Dbl: ERM 154, 57 (26) – A. Simson. 6. pias ... piened; 7. kuarad; 11. uhket.

526 293. ORVUST KOSILANE

1. 809

Orvust kosilane + Kuu on orvu kosjahobu

Vaese kosija laul

Miks teie hoone udune, 15 sõsar sõrmekindaida. miks teie tare tahmane, Veli ella, veljeke, kammer leinakarvaline, kui lähed sina sõitemaie, miks teie põrmand põhune? arule ajamaie, 5 Et ehita isata poega. pilved põlvida põrutsid, Ep ole isa ehitamas, 20 tina tilksid lepaladvad, ep ole ema ehitamas. kuuseladvad jooksid kulda. Meil läheb aega ehiteles, Veli ella, veljeke, ehiteles, kinniteles. lase ma laulan tõisepidi, 10 Võeras toob, võeras viib, kõnelen ma kõikipidi, võeras toob kulunud kuue, 25 löen sõnad mõlemipidi: karvaveerenud kassuka. kuu on sino hobone, Isa ei jooda hobosta, tähed velje täkokesed, veli ei viili valjaida, pilved hallid ruunakesed.

Beiträge XVII, lk 126/7 (8) – J. W. Everth. Kk: 20. tiksid. Dbl: EKLA, f 63, m 3: 1 – J. W. Everth; EKÜ, F 232 f1, 75/6 (158) – A. H. Neusi koopiad (1818–1863).

294. TULE MULLE!

1a. 810

Tule mulle tupe tõttu, mulle tullen, mulle õllen? kiära kirju karja tõttu! Mul one õvved õõnapuused, Kui et tule tupe tõttu, kanamunast katuskõrrad, kiära kirju karja tõttu, 10 siidised sigade laadad, 5 tule mu enese tõttu! hõbedased õhvalaadad, Mis sa tõrgud mulle tullen, vaskised vasikalaadad.

527 – – – – – Kuldased kunid käena, kuldased kunikadikad.

H II 4, 606/7 (88) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Trükitud: ERlA nr 4920 (lt 2331, Tule mulle).

811 1b.

Tule mulle! + Käivad Virus vihtlemas

Läksin teeda tingulissa, miks sa tõrgud mulle tulla, muada muarjavarsilissa, mulle tulla, mulle õlla? löösin neiud neljäkeste, 15 Et õõnula õjussid, kogemata kolmekeste. mesimarjula magassid, 5 Noppis muasta muasikida, ei ma siiski sulle tule – kullakannike käela, sa lääd viidela vihala, hõbepiikuri pihula, kuudel kurjala tõbela, sõrmed täisi sõrmusida, 20 sa käid Virul vistelema, kõrvad kullarõngaida. Harjul vista aadumaie! 10 Neiukene nuorukene, Rohod laalid ruotsi kiäli, miks sa tõrgud mulle tulla? piperid prigasi keeli, Kallis püha Kaarelike,* salatimed saksa keeli.

ERM 5, 48 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 8. käsi; 24. saletumad (st vihased). *Värss 12 on ebatraditsiooniline ja ei sobi konteksti. Dbl: ERM 154, 45/7 (21) – A. Simson. 3. neljakeste; 6. kaunike; 12. ja 13. rida puudu; 15. õnnela. (Järgneva lauluga kokku kirjutatud.)

812 2.

Ku peig pruudile kõsja läks, siis õli tämal äi ja isämiis ühen. Niid veid, nagu siikõrd pruuk õli, koa viina ühen. Pruudi kodo kallasid viina pada sisse ja jõid sealt puutopsidega. Äi laald pruudile:

528 Mes sä pelgäd meele tulla? Kas käid käsikivile, kivivitsad rikvad rinnad, käsipuu käed kulutäb?

H III 9, 355 < Pala v, Moku – V. Kirik (1888).

3. 813

Miks ei mullu tulnud + Tule mulle! + Hea pilliga, kuri piitsaga

Miks sina mullu mulle ei tulnud, kui aan ommiku ülesse, tunamullu sa tõotid? 15 kui et kuule, ei ajagi; Tule ikke ja tõota! võtan pillile pidädä, Nüüd sina künnäd kükäkille, kannelile kõõrutada. 5 niidäd neljätölläkille, – – – – – siiski ma sinule ei tule, Tõuse, lits, lüpsä lehmi, sinule, siateole, tule, atta, saada karja, rõngaskaelale karule! 20 saada karja kauge’ele, Tule ikke ja tõota: Viru väljäde vahele, 10 ma tiin kuldase redeli kus ei kuule kuke äältä üles aga minnä õõnapuisse, ega linnu laaluäältä maha tulla marjapuisse. ega kana kõõruäältä! Tule ikke ja tõota: Viis on laulu nr 586 juures.

EÜS II 392/3 (120) < Kokora v, Torila k – J. Raja < Mari Ots (1905). Viis: EÜS II 295 (106) – A. Liiv.

4. 814

Peigmees kutsub pruuti:

Neiukene noorukene, vasksed on värävivarvad, mis sa tõrgud mulle tulles, kullased on kaevukuagud, mulle tulles, minu õlles? õtsa lähed õõna võttes, Mul on õued õunapuused, maha tuled marja süäden. 5 aiad on mul marjapuused,

ERA II 249, 512 (8) < Maarja-Magdaleena khk, Halliku k < Kodavere khk – A. Saar < Anna Lepik (1939).

529 295. ILUS NEIU, TULE MULLE!

815 1a.

Kui vanast on kosja mindud, siss on lauldud:

Tere õde, tere õde, kallis Liisa, särjesapi, särjesapi saaniga, kas sa lubad, kas sa lubad mulle tulla, vaseteta, vaseteta* valjastega, kui ma tulen, kui ma tulen sulle kosja õbekarva, õbekarva õhjadega, oma uhke, oma uhke alliga, kullakarva, kullakarva kuljustega? 5 kullakarva, kullakarva kõrviga,

Peigmees on laulnud.

KKI 1, 202 (263) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947). *Arv.: vasetetu, ka nr 816.

816 1b.

Kosjalaul

Tere õde, tere õde, kallis Liisa, särjesappi, särjesappi saaniga, kas sa lubad, kas sa lubad mulle tulla, vaseteta, vaseteta valjastega, kui ma tulen, kui ma tulen sulle kosja õbeteta, õbeteta õhjadega, oma uhke, oma uhke alliga, kullakarva, kullakarva kullustega? 5 kullakarva, kullakarva kõrviga,

RKM II 43, 469 (27) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

296. PETIS PEIU

817 1.

Kiänan ümber, ütlen jälle, 5 petid äia, petid ämma, sõnad tõeseti kõnelen: petid pereneiukese! oh sina petis peiukene, Lubasid tuoda kõlmed kingad, kavalikku kuasakene – tõied ühed ainukesed.

530 Niid õlid orja ormetetud, 10 palgapoosi paalutetud, ori teenud ormad suured, palgapoiss paalad jämedad.

H II 4, 564/5 (33) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Trükitud: ERlA nr 4888 (lt 2330, Petis peiu).

2. 818 Tule mulle! + Petis peiu

Näiukene nuorukene, Tõutid mulle kõlmed kingad: mis sa tõrgud mulle tulles, ühed puised, tõesed luised, mulle tulles, mulle õlles? kõlmandad kivised kingad. Ma panen õlbule elule: Puised kääda müüda puida, 5 päävast piäda otsimaie, 15 luised kääda müüda lunda, uastass aset tegemaie. kivised kerikun kääda ... Oh sa petis peiukene, – – – – – kavalik sa, kuasakene – Orjapoiss tegi ormad suured, petsid äia, petsid ämma, palgapoiss paelad jämedad. 10 petsid peretüterida!

H II 4, 673/4 (40) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Leena Polakene (1887).

3. 819 Petis peiu + Niidist piits

Vävikene väägukene, 10 Vävikene väägukene, mes sa kõsjal mul lubasid, ärä lüänud meie lasta, käeandmel anusid? tõrelenud tõistapuulta! Lubasid tuada kõlmed kingäd: Kui ta tehnud seetse süüda, 5 ühed tuada puused, seetse süüda, kaheksa kahju, tõesed tuada luese’ed, 15 tii tal tillu piitsakene, kõlmandamad kivised; õlekõrressä varrekene, luesed lunda lamatada, meskä lüänud meie lasta, kivised keriku käädä. tõrelenud tõissapuulta.

H I 2, 388/9 (9) < Kokora v – J. Tubin (1888). Kk: 1., 10. Avikene vuavukene.

531 820 4.

Oh sa petis peiukene, tõid aga ühed aenokesed, kavalikku kaasakene, niidki orja ormitud, petid äiä, petid ämmä, palgapoosi paalutud. petid meie noore neiu! Ori tiib ormad jämedäd, 5 Lubasid kolmed kingäd, 10 palgapoiss paalad tugevad.

Viis on laulu nr 78 juures.

EÜS II 399 (127) < Pala v, Haavakivi k – J. Raja < Ello Katt (1905). Viis: EÜS II 296 (112) – A. Liiv.

821 5.

Petis peiu + Hea pilliga, kuri piitsaga

Oh sa petis peiuke, tõuse, kana, saada karja!“ petsid äiä, petsid ämmä, Päräst panid piitsad piä alla, petsid pereneiukese! kandid kambre ukse alla: Lubasid panna pillid piä alla, 10 „Tõuse, litse, lüpsa lehmä, 5 kandled kambri ukse alla: tõuse, atta, aja karja!“ „Tõuse, lindu, lüpsä lehmä,

EKS 26, 2 (4) < Ranna v, Raatvere k – E. Mässo (1912).

297. TULE MULT LUBA KÜSIMA!

822 1.

:,: Elläkene veljekene, :,: vahele veripunase, :,: kui läed naesta kosima, :,: teki paan mina kaala piäle, tule mult luba küsimä! tõese teki saani piäle, Ma panen ette iiru alli, kolmas tekki kõrvi piäle. 5 kõrvale paan kõrvi ruuna, 10 Sõitsin endi mõisa’aia ...

EÜS II 385 (115) < Alatskivi v, Naelavere k – J. Raja < Siim Siim (1905).

532 298. KAS SA LUBAD MULLE TULLA?

1. 823

Kosjahobu söötmine + Kas sa lubad mulle tulla? + Kas on hobust kirstu viia?

Naksin huosta hoidemaie, 20 Läksin pruuti luusimaie, varsa kabju vaatamaie, teda varjult vaatamaie. sälu siäri siädimaie, Pruut siäl tukkus tulela, õlma all ma andsin einad, pea põlvede vahela. 5 kamalus ma kandsin kaerad Mina pruudilta küsima: ilma eide teadmata, 25 „Kas sa lubad mulle tulla, ilma taade tahtemata. mulle tulla, mulle õlla, Tõusis üles täkukene, tulla elu õtsani, kasvis kange ruunakene, õlla surmatunnini?“ 10 mis ei jõudnud õhjad hoida, Pruuti minulta küsima: õhjad hoida, paelad köita, 30 „Kas sul one kua seda huosta, paelad pitkad jo pidada. kes viib minu kirju kerstu, Läksin pruuti õtsimaie, viib valge veimevaka?“ nuurta naesta kosimaie. Mina talle vastustasin, 15 Siäl õlid õvven õbepostid, targalt talle teadustasin: kullatsed kaevukuogud, 35 „Kas one sinul ema vara valgest vasesta värävasambad. vai one sinul isa vara, Astsin maha, apsatelli, mis mu täkk ei jõua tässi, suaparavvad raksatellid. virk luum ära siit vedada?“

H II 4, 674/6 (43) < Kokora v, Torila k – M. Koik, J. Härms < Kadri Allik (1887). Kk: 4. audsin.

299. KOSILANE LAISAS TALUS

1. 824 Kosilane laisas talus + Pane see tütar minule!

533 :,: Lätsin naista kosimaie ... :,: Pane see tütär minule, – – – – – mes käib mööda õvvesida! :,: Kibu nuttis nuustikida, :,: Kui ei pane, ei palugi, pada vetta pallenesse, lahe jäeb kodo kopitama, ahi algusi alasi, 15 seena viirde seesätämä, 5 põrmand luuda põgenesse. aia viirde allitama! Dobro tõõsele talule. – – – – – Kolm oli neitsistä taluna: Kask kasvku kaala pääle, üks oli Prilla, tõõne Pralla, niinepuu nisade vahele, kolmas armas Annekene – kadak karvade vahele! 10 see valin ma enesele.

EÜS II 328 (31) < Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – J. Raja < Ann Kõiv (1905). Viis: EÜS II 279 (20) – A. Liiv.

825 2.

[fragment]

Pere peerud ja pere parred, sängisambassa lutikad, pere lutused lusikad, kaljakapassa tatikad. pere kulunud kulbivarred, Kirbud jooksid, kõrred suus, pere katkised kaljakapad, täid olid nurgas, nuiad käes. 5 pere lagunud söömalauad,

Kuulnud emalt Liisa Steinilt u 1910. a.

A 11478 (14) < Narva l < Kodavere khk – H. Vende (1930).

300. KOLM KUPJA TÜTART

826 1.

Läksin Kolka kosjemaie Mari õli tõine tütar valju. Kolga kubja tüterida. Mari mina võtsin, Marid tahtsin, Üks õli enne ööriända, Marid mulle maiastasin, tõine jälle kiärikanda, Mariga ma maja pidasin, 5 kõlmas veel laia laudijaga, 10 seasüögid ma segasin,

534 pereliämed liigutasin. Mari maksis mulle valla ...

H II 4, 640/1 (7) – M. Koik, J. Härms (1887). Kk: 3. eäri ändä; 5. laujaga.

2a. 827

Kosjahobu ehtimine + Kolm kupja tütart + Maha jäid magatud pruudid

Nuored mehed, ellad veljed, kõlmas karva viäremata. pange ratsud rakke’eje, Ma tahan Koiku kõsja minna, hallid hõbeelmidessa, Koegu kubjal kõlmi tütart: sõrasilmad sõrmussije, üks õli ahju peal alasti, 5 kõrvid kullarõnga’aje, 15 tõene parsil, perse paljas, sõetke seda suavutiida, kõlmas sängis, särk õli kaelas. suavutiida, mõrsjamuada! Ma’ jäevad muatud marjad, Siis teil kulub kõlmi kuubi: ära süün sülitud leivad, üks one aena uusi kuubi, põvve pistan põltud leivad. 10 tõene puolele pidetud,

H II 4, 600/1 (79) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887).

2b. 828

Kosjahobu ehtimine + Kolm kupja tütart + Viru sepp

Noored mehed, hellad velled, Mul oli kolme vellekessa, pange ratsud rakke’eije, mul on kolmi, kõik on sepad: sõõrasilmad sõrmukseije, nuorem on nugade seppa, kõrvid kullarõnga’aije, 15 keskmine kervesseppa, 5 sõitka seda suavuteeda, vanem valjasse valaja. suavuteeda, mõrsjamuada! Tei ta külla kerveida, Ma taan Koiko kosja minna, teeb ta valda valjeida, Koeku kubjal kolmi tütart: nuorel nägisa* nugeda. 20 üks oli ahju piäl alassi, Külaks kiida kerveida, 10 tõne parsil, perse paljas, vald es kiida valjeida – kolmas sängin, särk oli kaalan. kervessel õlid kihud küljel,

535 valjassel õlid vahed siden, nuad õlid vedruss vedeläd.

ERM 5, 41/2 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 21. laand. *Arv.: näädissel. Dbl: ERM 154, 31/3 (15) – A. Simson. 4. rida puudu; 15. rida puudu; 21. laanes.

301. VASTUMEELT KOSILANE

829 1.

Vastumeelt kosilane + Tuli üks tubakanina + Külaliste roog

Kelle niid kenad tulevad, suaneb sarvekoputaja. kelle uhke’ed õjuvad? Mis ma annan võõra’alle? Tuleb niida, keda en tunne, Konnan kopsud, madu maksad, suab niida, keda en salli – sisaliku sisekonnad, 5 tuleb see tubakujuuja, 10 sitasüödike südamed.

H II 4, 608 (91) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887).

VANATÜDRUK JA VANAPOISS

302. PALJU VANATÜDRUKUID

830 1.

[fragment]

Külläp on külän küürusida ja vallan vanu tüdrikida.

ERA II 266, 239 (4) < Ranna v – A. Univere < Kaarel Ertis (1939).

536 303. VANATÜDRUK ISTUB LEELÕUKAL

1. 831

Vanatüdruk, raudhammas, istub ahju ääre pääl, piip suus, pamp seljas, tuhakott on turja pääl.

Võõralt.

A 83 (10) – Lydia Tõruvere, TTG, 3. kl (1922).

304. VANAPOISS ISTUB LEELÕUKAL

1. 832

Vanapoiss, raudammas, istus rehe rästa all, piip oli suus ja tuhakott oli turja peal.

A 2153 (40) < Kallaste al – Helmi Vilde, (Kokora)-Torila algk, 5. kl (1923). Kk: 3. suur.

305. MIKS NAINE VÕTMATA?

1. 833

Vana laal

Saksad sandid, maad madalad, 5 ei ma saand kalja punasta – igas kuus kaerad kasinad, sest jäi naene võttemata, igas aastas odrad sandid. hobo uus jäi ostemata. Ei ma saand õlut ilusta,

H II 27, 1015 (1) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

537 834 2.

Uhke hobune + Miks naine võtmata? + Mõrsja ehted ostmata

Rahva laul

Isandal oli hiirehalli, naene noor jäi võttemata, kuningal oli kuldakõrbi, kudruskael jäi kuulamata, mu vennal veripunased. 10 tinarind jäi tingimata. Lase traavi, lehtelauku! Sõlg jäi sõbra laua pääle, 5 Alt aga aasin halli rauad, paater Paide herra kätte, kõrvi kannuksed kautand – uulitsale jäänd ummiskingad, siis jäi hobu ostemata, poodi jäänd paelad punased.

EÜS II 302 (2) < Kavastu v – A. Liiv, J. Raja (J. Suitti käsikirjast) < Kadri Kriisa (1905).

306. VANAPOISID MÜÜRILE MAGAMA!

835 1.

Vanapoisid müürile magama! + Mis sa vahid, vanapoiss!

Vanadpoosid, valjud poosid, püksipöörad padjadesta! mustadkulmud, kurjad poosid, Vanapoiss, mis sa vahid, minge müirile magama, eks sa vahest võta naista? pange püksid pea alla, Sinu silmad seenetand, 5 püksinüpsid nuorikista, 10 kõrvaiäred kõntsetand.

H II 4, 674 (41) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Leena Polakene (1887). Kk: 10. kontsetand.

836 2.

Vanadpoesid, valjud poesid, püksinüäbid nuorikusta, minge müürile magama, 5 püksipaelad padjadesta, pange püksid piä alla, püksirihmad riide’esta!

H II 45, 423 (4) < Oudova < Kodavere khk – J. Moisa (1891).

538 307. NAISETA VILETS ELU

1. 837

Naeseta elo näljäelo: siad ma süädin ja suretin, obese õssin ja uputin.

ES MT 88, 30 (1) < Ranna v, Tossumetsa k, Venetossu t – A. Tamm < Villem Treial (1932).

539 PULMALAULUD

PULMAKOMMETE KIRJELDUSI

308. PULMADEST KODAVERE KIHELKONNAS 70 AASTA EEST

838

[---] Ku kõsjad joadud õlid, tuli mõne päävä päräss jälle pruudikodu sõita estid viimä. Esteviimisega ühen sae koa raha sinna viädud. Äi and´ siis raha kaasikille (pruudipuulsed pulmalised) pruudi isa kätte, et nääd siis, ku pulma tulevad, andid tuusid peiupuale rahavale. Aga koa ahju peale visati raha ja öeldi: „Seh sulle koa, vana ahjuperik (riitsik)!“ Laalatamisess tulles vei peig pruudi õma kodu, siäl seid nääd siis õstusüüki. Pulmapääval tulid peiopuulsed pulmalised peiu majasse ja sõitsid siis kõik ühen pruudi kodo. Esite äi, siis issamiis, siis peig ja kõege viimäti viil kersuvedaja. Pruudi maja juurde sõites hoieti neid niikavva värava taa kinni, kunni taren süük laada peale kanneti, et siis kõhe sisse astes kõege riietega võis süüma hakada. Issamiis läks siis eden sisse ja lei õma mõõgaga, mes täl ühen õli, neli kord ukse külge kahele puale ja üles ning alla rissi, seda tegid koa peig ja peiupoiss issamehe mõõgaga. Seda tegid nääd kõik pääv, kui sisse ja välja kääsid. Peiul õlid pitkäd rätikud ümber käe sidutud ja naessevüü kübärä ümber. Kübärä hois peig kõik päevä piän ja kua peiupoiss. Pruudil õli jälle miässekübar piän, kasuk seljän ning ihin vüül (vaskpanneldega vöö) ja juuksed lasti seljä piäl. Sedaviisi õlid nääd kõik pääv süägilaadal ja tansupõrmandal. Ku pääv hakkas õsta puale jõudma, siis naksi pruut itkma, et varsi piäb isa majast ärä minemä. Tä pani siis õmad pulmapäävä riidid seljäss ärä ja laalatuse riided selga. Nõnda tuudi tädä siis ahju ette, siäl hakati tädä siis ehitämä. Tä iss pruudi velje süile. Siis küsiti peiu käess nuga, kellegä pruudi salka lõegata. Peig and´ nua ja laalatajanaene lõegas pruudi juuksid, ühe salga pihku võttes kõlm kõrd sedä nuaga, nõnna et nääd mitte katki ei lähnud. Üks linnik siduti pruudile siis ümber piä tanu asemele ja siduti vüüga kinni. Selle üle pandi tälle üks lina nagu suurrätik, aga näu piäle serväd kokku, selle lina külge õtsa ette panti üks sõlg, lõua kõsta tõene ja neie alla veel rinna ette priis, nõnna, et nägu edes puhas kinni õli. Siis panti viil sõba ümber kaala (üks käterätt). Nüüd hakati pruuti velje süüless ärä tõmbama. Issämiis tõmmas kõlm kõrda, ei soanud, peiopoiss nõnnasamate. Siis tõmmas peig kaks kõrda, ei soanud, aga kolmanda kõrra ajal

540 sae pruudi üles ja vei tädä lauda süüma. Aga laada taga ei süänud pruut ega peig. Ku pulmalised süänud saevad, siis hakasid ära minemä. Pruut ja peig jätävad isä ja emä jumalaga. Issämiis lähäb jälle eden välja ja lüüb rissi ukse peale. Väljän käib viil kõlm kõrd ümber pulmalisse hobesse, siis sõedavad peiu kodu. Ukse piäl tarre minnes visati pruudile kõlm kõrd kaaru vasta silmi, et siis tämaga viljaõnnissus majja tuless. Süägilaada juuren ei süü jälle peig ega pruut. Piäle süägi lähävad makama, aga pruut egä peig ei läha mitte ise sängi, vaid issamiis tõssab neid sängi – esite peiu, siis pruudi kõege rättega, mes näil seljän one, kusjuuren koa paar värssi laaleti. Sängi jäävad nääd nõnna kavva, kunni kukesüük valmis soab (arvata kell 12). Siis tulevad sängiss välja ja pruudi silmad soavad lasti testud, aga viil mitte riidess lasti testud. Kukesüägi peavad nääd viil riides ära süüma, siis teevad rätess lasti ja heidävad makama. Muud inimesed, kes kukesüüki seid, panevad raha laada peale. See raha saab süägitegijatele. Siis annab ka pruut pulmalistele kukesüägi vüüd. Hommuku üles tõõstes lähävad kaevule, võetakse pangega kaevust vett ja issämiis lükkab selle jalaga ümber, tõese pange lükkäs peiupoiss, kõlmandama pange peig. Siis võeti veel üks pang ja pesti selle seest peiu ja pruudi silmad, linnikuga, mis pruudi kaalas oli. Siis läksid tare juure, ukse eden võtab issämiis pruudi sõba ümbert ja viskab sedä mõõgaga katussele. Taren hakati jälle ehitäma. Esite pandi pruudile nõre (naessetanu muudu, selle ümber veiksed hõbe rahad) pähä. Nõre peale pandi linnik ja linniku külge, taha seljä peale lindid mitmesugusse värvidega, siis laatite veel lai rätik üle ja minti süüma. Ku süänud said, siis mindi kerssu avama. Miässe piäss võeti kübarad ja naesse pea ümbert narsud ärä, neid ei soanud nääd enne kätte, ku pidid raha maksma. Kui niid asjad välja saed võetud rahamaksu läbi, siis jaeti kersuss andid pulmarahavale. Peale selle võeti pulmamängud ette – nagu vistlemine, kupulaskmine, raadutamine ja tare pühkmine. Vistlemise tarvis testi laadadest lava üles ja viidi inimesi sinna piäle ning viheldi vihaga, aga mitte ilma rahata. Kuppu lasti vanna eläja lõualuuga, kellele hoamriga õtsa lüüdi, just siält kõhalt kust kiigi haige ütel õleva – mõnel koa siält, kost arvati. Raadutamise tarvis pruugiti koa hoamrid. Kõike nende tüüde edess võeti raha ja anti sedä pruudile. Ku nõnna päävä kaks-kõlm müüda õlid, läksid igäüks õma koda.

H III 9, 355/60 < Pala v, Moku – V. Kirik (1888).

541 309. PULMAKOMBEID JA -LAULE

839 1.

Käisime kuud kummardamas + Kuu mängib kudrestega + Pane see tütar minule! + Isa- ja mehekodus + Sain teele – hakkas sadama + Lemmkibu laul + Isamees ihualasti + Jäta jooksud teiste joosta!

Pühaba läks pulm kokku peiukodu, siält mindi pruudi poole. Kõhe ei lasnud pruudi pool peidme poolt pulmalisi sisse, oiti kinni, öeldi, et pulmalaud ei ole viil seaden. Küsiti passi. Igäüks näidäs õma passi. Sõbrustati enne, kui lasti sisse. Söödi ja juudi. Peräst jäi tuppa ainult kaks peiu puult naist. Pulmas pidi olema peiu puult kaks ja pruudi puult kolm paarirahvast. Issame (isamehe) naane istus lavva taga. Lavvalt võeti kakk leibä ja pudel viina, vüü panti pudelile ümber. Siis mindi pruuti teretama. Kui pruut oli teretatud, siis teised tulid sisse. Siis lauldi:

Eväd ikke tiädä meie mehed, 5 kas kuu one õman kodun kos käisid nende kuasad. ja päiv õman pesän? Nad käisid kuuda kummardaman, Kuu küll mängis kudruskid ja päivikest vaataman: ja päiväl pähkled pihun.

Peräst üks tütärlaps õli õvves ringi sees ja poisid laulsid ümber:

Emäkene, nennekene, 20 ise ilpan ühe kõrra 10 luba see tütär minule, ja narmad kargavad kaks kõrda. mis käib müüdä õvve – Ma tulin koduss, kuiv, siidijuuksed ja udukätsed ja isä taress, tahe, ja kekijad käekesed. saen minä seie, võtt´ sadada, Ja kui et anna, nee lubagi, 25 saen minä nõmme, võtt´ nõrada. 15 tii mu miilegi iaski! Ep põle kodu, kos minä kuivan, Ma õlin kui õsi ilus, egä tare, kos tahenen. ma kävin kui käbi kenä, Tare tehtud tammelaudess, nüid soan nuare mehe võttes. kodu kuiviss kuusikiss. Võtan aga kanda närusida,

Kolm päivä pulmad seid koon. Pulmaruass õlid rükkileevä kuklikesed. Need keedeti padan. Siis õlid supid, liha ja vorsid. Viina õli ka. Kui kerssu viedi, tõstis kaks-kolm meest. Nallaperast ütlesid, et ei jõvva. Pruut pidi andma andid. Siis andis, kui tõstja ütles: „En jõvva!“ Annetega pruut, vaene, tegi enda alasti. Teine õhta lauldi lemmkibu. Ühel mehel õli kannis õlu. Põhja õli pantud kolm kopkad. Üks pakkus õlut ja teene kõlistas raha. Kes pakkus, see kutsus juure:

542 Juu, juu ja maitse, maitse! katsu kapa valge’ed! Peksa punga ja tapa taskud, 5 Kui sa maitsed, siis sa maksad! õtsi õllele õbedad,

Igaüks, kes jõi, pidi panema kannu raha. Kaks rege panti riha all piälitseti. See oli lava. Laval oli viht ja pange siden vesi. Keda saadi, viedi vihtlemä. Kui viheldi, tantsis üks lava ümber ullu. Tantsija pani enele obuse kullused põlve ümber. Mees tantsis. Esimäsel pulmaüül viedi pruutpaar magama. Laalatajanaane, issamiis ja peiupoisid veid magama. Kes järele jäed (teised pulmalised), eidid magama ühenkoon. Pruudivelled ja peiupoisid akasid vargile. Kas räti, sõle – mis saed kätte, varastasid ära. Ommiku panti asjad nöörile või pingile. Igaüks pidi asjad ära ostma. Mis raha nõvveti, seda anti. Teesel ommikul võeti noorpaar lauluga üles. Kui magama viedi ja kui üles võeti, lauldi jumalasõna laulu. Kui pruut ja peidmes õlid üles võetud, siis akasid silmi pesemä. Pangetäis vett toodi sisse. Vette panti iad (jääd). Noorpaar pesi enne ja siis teesed. Seebi asemel oli iätükk. Igale pesijäle andis pruut õmakudutud räti; rätt õli taskuräti suurune, kadrid õlid õtsan ja puudikesed nurkade küllen. Viimases pulmapäiväl viidi nuarik lauta. Igale poole pani andid, kas vüü, kindad, sukad või liniked (käterätid). Kui nuarik esimene kõrd leibä tegi, pani ka astjale vüü. Keriku juures siuti peiupoistele vüü ja linik ristatsi üle õla, vüü õli ühe, linik teese õla ümber. Laalatusel õlid pruudil arilikud riided sellän: õmakudatud voltega sinine kampson ja pikkatriipu undrek. Tanu panti nuarikule pähe pruudikodu – laalatuselt mindi pruudikodu. Nuarik viedi nurka sängi piäle pimedasse. Kui tanu sai pähe, lüüdi nuarikule kahele puule: uneta uni, tuleta tuli! Peidmes läks pruudi järele keskpäivä ajal, et õigess ajass saass keriku. Pruudi kodus, kui peidmes ootas ja pruut ei saanud ruttu valmis, siis peiunaased laulsid:

Issamiis ilusikene, käi, käi, mes sa käid! peiupoiss punasikene, Jätad juaksud muie juasta, issamiis ihualasti, siad süütä sõsarille (sõsaride), peiupoisi perse pallas. 10 vesi veljede vedädä. 5 Neiukene noorekene, – – – – – juakse, juakse, mes sa juaksed,

E, StK 34, 179/84 (1) < Kursi khk, Puurmanni m < Kodavere khk, Pala – P. Berg < Leena Abramson (1926).

543 SÕIDULAULUD

310. PULMAHOBU VALIMINE

840 1.

Kas õues õnne tuul? + Orvust peiu vanemate haual + Pulmahobu valimine + Kirstu viimine

Veli ella, veljekene, heida käsi hiiru piäle, kui one mõte tiile minna, lahe käsi laagi piäle, tiile minna, muale suada, veereta vereva piäle – siis mine õvve kõndimaie – 15 kumma suab su suajalle, 5 kas one õvven õnnetuuli, kumma kallub kaasikille? väraval ju viljavihma? Veljele veripunane, Siis mine äte aada piäle, sõsarille sõeduruuna, rinnun nenne risti piäle, halli viab andeida, küsi ätelt küünelida, 20 kimmel viab kindaida, 10 lühi nennelt lüsterida! must viab muedu riidid. Siis mine talli, tasu ratsu,

Iga rea vahel lauldakse: kaasike ja kaanike.

H II 4, 533/4 (3) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Kk: 6. veljevihma; 11. siis mine tallita su ratsu.

841 2.

Kas õues õnne tuul? + Pulmahobu valimine

Enne kui peigmees pruudi järele hakas sõitma, lauldi:

Meie ella veljekene, värävil one viljavihima? kui one mõte tiile minnä, Kui one õvvel õnnetuuli, tiile minnä, muale suada, värävil one viljavihima, siis mine õvve kõndimaie, 10 siis küsi ätelt küünelida, 5 väräville vaatamaie – lühi nennelt lüsterida! kas one õvvel õnnetuuli, Siis mine talli ja tasu ratsu,

544 siis mine sulgo, soe obene, kumma suab suaja ette? eedä käsi iiro piäle, Veljele veripunane, 15 lahe käsi laagi piäle – sõsarelle sõedoruuna. kumma kallub kuasikille,

H II 64, 337/8 (1) < Oudova ligidal < Kodavere khk – J. Sori (1900).

311. MUSTAD MUNDRISSE

1. 842

Mustad mundrisse + Pruut uinub oodates + Sirgujäljed + Kas on ruumi ruunadele?

Pulmalaul

Peigmehele pruudi järele minnes:

Veli ella, vellekene, silma väsive vaate’enna. kaasike, Siit om lännu sirgu jälle, tee ruttu teele minna, alta pajo partsi jälle, teele minna, maale saia! 15 siin om sirgu seisatennu, Pange ratsud range’esse, siin om parti paigal jäänu. 5 pange mustad munderesse, Nüüd me kaeme, nüüd vaatame, kõrvid karunahke’esse, kus me kõrvi kõiguteme, saada saja sõitemaie, linalakka liiguteme. arule ajelemaie! 20 Mede vellel viisi halli, Pruut uinub oote’enna, viisi halli, kuusi kõrbi, 10 väsib välja kävve’enna, ütessa üli-ilusta. kõrva kooleva kuulelenna,

EÜS II 301/2 (1) < Kavastu v – A. Liiv, J. Raja (J. Suitti käsikirjast) < Kadri Kriisa (1905). Kk: 8. aule aelemaie.

545 312. KUS ON KÜLJED KÜPSEMAS

843 1.

Pulma minnes

Sõeda, sõeda, hobukene, kos oo küljed küpsemässa, sõeda tubliss tiida müüdä – 5 kõverikud kõrvemassa. kos oo süägid, kos oo juagid,

H III 9, 365 (11) < Pala v – V. Kirik (1888).

PEIU SAABUMINE MÕRSJAKOJU

313. SIIDISED TULEVAD

844 1a.

Siidised tulevad + Välja tuusijad toast!

Isämehe pruudikodu tulek.

Nende sõnadega assub isämiis uksest sisse:

Väljä tuusijad tuassa, Sisse siidised tulevad, väljä lausujad laessa, 5 kalevised krapsatavad. nõiad lõhnass ladugu!

KKI KT 160, 92 (109) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

546 1b. 845

Siidised tulevad + Välja tuusijad toast!

Vanal aal on isamel õllud piits, löönud ristid sisse minnes, öeld:

Sisse siiditsed tulevad, kalevised krapsatavad. Nõiad lõhnast ladugu!

Piitsaga löönud ülesse, alla ja siis kahele poole.

RKM II 27, 97 (175) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

314. KUST TEADSID TULLA?

1. 846

Kust teadsid tulla? + Neiu alles noor + Niidist piits

Vävikene väägukene, 10 tuu sa hälli hällitada, kost sa tuusid meele tulla, kasenõtke nõtkutada! õsasid üle õrasse, Vävikene väägukene, märgassid üle mägide, tii sa niidist piitsakene, 5 üle pitka piärumetsa, õlekõrrest varrekene, üle laia laadumetsa, 15 miska lüöned meie nuuru, üle kulla kuusemetsa? karistelled meie kallist! Meie näiu nuorukene, Meie nuuru nõrgukene ... nuorukene, nõrgukene,

H II 4, 577 (56) < Alatskivi v, Kitselinn – M. Koik, J. Härms < Liisu Kübar (1887). Kk: 1., 12. värvikene.

547 847 2a. Kust teadsid tulla? + Miks kaua viibisime + Pühi hobune vahust! + Viige vihased neiud! + Nooriku virkuse õpetus + Linnast kositut ei julge koju tuua + Põlvist põdema + Ära võta üksikut! + Võta vallast vaeslaps!

Vävikene väägukene, tõõsed üles hommikuna – õdemiis madalukene, sõtku rada ranna puule, kost sa tuusid meele tulla, tõene tii tiigi puule, õsasid üle õrasse, viska uksile õluta, 5 üle pitka piärumetsa, 35 sagarille suada vetta, üle laia laadametsa? et ei ulvu uvved uksed, Või võtid sudelt südame, sagar suarine ei tõrise! karult kiäle kange’ella? Lahe magab äiakene, Tii õli pitka tullanagi, lahe magab ämmakene! 10 tii pitka, savi sageda, – – – – – kos õli oitu, siäl orgu, 40 Võtsin naese nuorukese, kos kinku, siäl kivine. tinarinda tillukese – Näiukene nuorukene, essi tõhi koduje viia. võta lipussa linniku, Pistsin põllupiänaraje, 15 võta pakussa palangu, vajetin vau vahele. miska pühid velje hiiru, – – – – – vahuss valgepiä hobese! 45 Võtsin naese nuorukese, tinarinda tillukese, Lähvad pruudiga minema. viisin ella heenamuale, kandsin ella kaera piäle. Etsa viäga, ku te viäta, Hakkas puusesta põdema, etsa suaga, ku te suata, 50 nihasissa nikassama, 20 viäga sii vihane näädu, labaluussa luukamaie. tõmmake tõrakurika! – – – – – Viäga suurta suarta müüda, Ära võta seda naessa, lagedata luanta müüda, mis one üksiku emala – kos ep kuule kuke hiälta, sii one tütar elli hoitud, 25 ei kallist kana kõneda! 55 elli hoitud, piimal pietud, Peiu kukke, petis kukke, sii one võil võõrutatud, mu kuasa kavala kukke, kanamunal kasvatetud! vahest kukke laalab vara, Võta vallast vaenelapsi, vahest valge’e edena. keske’elt kehva me’ tütar – 30 Näiukene nuorukene, 60 sii one õpatud tüüle!

H II 4, 591/4 (71) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Kk: 1. värvikene; 2. õdek mis.

548 2b. 848

Kust teadsid tulla? + Miks kaua viibisime + Pühi hobune vahust!

Pulmalaal

Vävikene väägukene, kos oli orgu, seal oli oitu, õdemiis madalukene, 10 kos kinku, seal kivinä. kos sa tuusid meele tulla, Neiukene nuorukene, märgäsid üle mägide, võta lipussa liniked, 5 üle pitkä piärumetsa, võta pakussa palangad, üle laia lauametsa? meska pühid velje hiiru, Tii õli pitkä tullenagi, 15 vahuss valgepea hobese! tii pitkä, savi sagedä,

ERM 5, 47/8 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 14. elu. Dbl: ERM 154, 43/5 (20) – A. Simson.

3. 849

Vaesele peigmehele lauldi:

Kost sa, siga, siia said, siia suurele talule, kaasike, kaanike, rikka’ale rahva’ale? orik, sa tii osasid Viis on laulu nr 1006 juures.

EÜS II 323 (24) < Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – J. Raja < Ann Kõiv (1905). Viis: EÜS II 278 (16) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 75, 78 (77, viis 86).

4. 850 Peiule üteldud: Kus sa, siga, siia said, orik, sa siia osasid? Kuulnud vanaemalt.

KKI 9, 148 (59) < Alatskivi v, Peatskivi k < Alasoo k – U. Mägi < Emili Rosali Karv (1948).

549 315. KUS KAUA VIIBISITE?

851 1.

Kus kaua viibisite? + Kas on kirstumaad?

Kui peig viivib tu[lles].

Peiukene, poisikene, 10 meie Maie kirstomaada? vävikene väägokene, Kui pole meie Maie maada, mis tegid kaua kodona? meie Maie kirstomaada, Kas olid kuningapoega ümber keerutan hobused, 5 vai olid Riia raadi lapse, kodu viin ma Maiekese, et lased paljo paluda? 15 kodu Maie kirstukese – Kui oled kuningapoega – siäl on meie Maie maada, mul on emanda tütar. meie Maie kirstomaada. Kas on meie Maie maada,

Beiträge XVII, lk 128 (10) – J. W. Everth. Kk: 2. väävokene. Dbl: EKLA, f 63, m 3: 1 – J. W. Everth; EKÜ, F 232 f1, 76 (159) – A. H. Neusi koopiad (1818–1863).

852 2.

Kus kaua viibisite? + Äpardused teel + Päike ohje päästma

Langukesed, linnukesed, loogaküüned künnapuije. vahivahtesed omased, Kutsin kuuda, palvin pääva – miks te tiile viibisite? kuu es tule kutsudenna, Tii õli pikka teele tulla, 15 päiv es painu palvedenna. 5 mua õli laia teele laske, Siis tuli ise ella velje, kos õli oitu, seal oli orgu, kargas ise kannusjalga, kos õli kinku, seal kivine, piästis õhjad õõnapuusta, kos õli suari, siäl savine. loogaküüned künnapuusta. Selle tiile viibisime: 20 Siis sai sõitma suajakene, 10 ohjad puudid õõnapuije, siis sai vehkma veljekene. valjad sinisaluje,

H II 4, 629 (105) < Alatskivi v – M. Koik, J. Härms < Mai Lätt (1887). Kk: 10. puudi; 14. teene.

550 3. 853

Kus kaua viibisite? + Äpardused teel + Päike ohje päästma

Vävikene väägokene, kuus õli kurjeda jõgeda, õdemiis madalukene, seitsesada sillulista. või õlid kuningapoega, Õhjad puutsed õunapuusse, või sa Riia ruadi lapsi, 15 päitsed pärnapõõsaje. 5 et su ammu oodatije, Kutsin kuuda, palvin päeva – kõige päeva vahitije? kuu es tule kutsudenna, Langukesed, linnukesed, päev es painu palvedenna. ära võtelge vihasta Kutsin oma ella velje. ega pannelge pahasta! 20 Karas õma kannusjalga, 10 Tii õli pitka tullenagi, piästis õhjad õõnapuusta, väli õli laia ..., päitsed pärnapõõsasta.

H II 4, 663/4 (30) < Tõruvere k – M. Koik, J. Härms < ühe naise käest (1887). Kk: 1. värvikene; 2. õde mis.

316. TEHKE RUUMI PEIULE!

1. 854

Ära enne tõllast tõuse! + Tehke ruumi peiule!

Pruudi õue jõudes lauldi:

Meie ella veljekene, 10 suada suapad sulole, ärä tõõse tõllastagi, kuldakannussed kulole! suada jalga suanistagi! Edess, immed ilosad, Kui tuleb vasta näio isä, taaka, naesed tasased, 5 näio isä, näio emä, lüägä lahku, lapulised – näio virved elläd veljed, 15 veli tuleb tubaje! kuusi kullasta sõsarta, Ülene, ülene, rässäs, siis sa tõõse tõllastagi, alane, alane, künnis – suada jalga suänistagi, veli tuleb tubaje!

H II 64, 339/40 (3) < Oudova ligidal < Kodavere khk – J. Sori (1900).

551 317. ÄRA ENNE ISTU, KUI PINK SEATUD!

855 1.

Kui peigmees pruudi tuppa astus, laulsivad peiupoolsed:

Meie ella veljekene, uuta ise ualega, ärä p...set pinki pissä, 10 vaata ise valjemassa: selgä seenäje sirota, kui tuleb siädmä näio isä, ärä isso akenalle, näio isä, näio emä, 5 ärä sa lävele isso – kas sul pandass patjo alla, akenal one arsid suured, siädetässe siidirättä? lävel arsid libedäd! 15 Siis so siädib istomaie, Siädä selgä seenä puale, armupaika pakkumaie.

H II 64, 340 (4) < Oudova ligidal < Kodavere khk – J. Sori (1900). Kk: 16. pakkimaie. Trükitud: ERlA nr 5213 (lt 2427, Ära enne istu, kui pink seatud).

MÕRSJA NÕUDMINE JA OTSIMINE

318. MÕRSJA NÕUDMINE

856 1.

Pruudi koju minnes laulnud peig laua taga:

Tooge ju, tooge ju! 5 ratsule, ratsule! Neiu kargab kamberisse: Koer haugub väravaski: viiakse, viiakse! tulevad, tulevad! Hobu hirnub tallinagi:

ERA II 119, 263 (16d) < Pala v, Nõva k – A. Laurson < Miina Ots, Mariie Reinvald, Sohvi Uusen, Taavet Mäe (u 1933–1935).

552 319. NEIDU POLE KODUS

1a. 857

ERA, Pl 92 A1 < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

1b. 858

Tere, äiä, mu isäke, küla küll külmäss kaevudessä tere, ämmä, mu emäke! ja Narva alt neiss allikissä, Kas one kodu teie neiud? vaskivankuri peränä, Ep õle kodu meie neiud, vaskivaati vankurilla 5 neiud läksid vetta tuuma 10 ja vaskivitsa vaadi piälla.

Jälle kodust. Õde Mari käest. Temä leelutas neid laule.

KKI KT 160, 33/4 (35) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

553 859 1c.

Tere äiä, mu isäke, külä küll külmäss kaevodessä tere ämma, mo emäke! ja Narva alt neiss allikissä, Kas one kodo meie neiud? vaskivankuri peränä, Ep õle kodu meie neiod, vaskivaati vankurilla 5 neiod läksid vetta tuuma 10 ja vaskivitsa vaadi piäla.

RKM II 27, 41 (48) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

320. MIKS VÕÕRITI VAATAD?

860 1. Miks võõriti vaatad? + Põlvist põdema

Peiukene, poosikene, Saab sõrmed sirvimaie, miks seisad sa, veel vihane, kämmelid saab kärpimaie – miks sa seisad servi lauda? 10 võtab kohe kolletata, Eks ole valge vastassagi, silmanäul närvitata, 5 eks ole kena kõrvassagi, võtab põlvista põdeda, ilma sõrme sirvimata, siäremarjusta magada, kämmelide kärpimata? labaluista laigutada.*

H II 4, 686/7 (58) < siit ja säält – M. Koik, J. Härms (1887). Kk: 6. sõrvimata; 8. sõrvimaie. * Tavaliselt laiskeleda või langeneda.

554 PEIU JA MÕRSJA VASTASTIKUNE LAITMINE JA ÜLISTAMINE

321. ÜTLES HOBUST OTSIMA

1. 861

Petis peiu + Ütles hobust otsima + Kes käskis kenasti käia! + Miks pidas heledad helmed

Pulmalaul

Pruudirahvas: Peiurahvas:

Oh sa petis peiuke, Lase ma laulan tõisepidi, kavaliko kaasakene, kõnelen ma kõikipidi: petsid meie piine neiu, 15 enam on teie neiu süüdi, maiassid meie madala! kui on meie peiu süüdi! 5 Seevõrd oli sõbra ta minule, Kes käskis kenaste käia, armas heina-aegudele, üle õue õige’este, kui meie, kanad, kahekesi. üle silla sirge’este? Oh sa petis peiukene, 20 Kes käsk hoida helmed eledaste, ütlid õtsivad hobusta, Riia räätsiked räbedad? 10 vaatavad varsukesta – Meie veli kuule’elle: vaatasid, piilosselid tuleks see mino tulusse, kummuli kulo siden. tuleks see mino abisse!

Beiträge XVII, lk 127/8 (9) – J. W. Everth. Kk: 4. majasid. Dbl: EKLA, f 63, m 3: 1 – J. W. Everth; EKÜ, F 232 f1, 76/7 (160) – A. H. Neusi koopiad (1818–1863).

555 322. KES KÄSKIS KENASTI KÄIA!

862 1a.

Kes käskis kenasti käia! + Sõled soola peale + Veimed teiste tehtud + Pea puutub sealihasse

Hästi, hästi, tarvis, tarvis, käis ta peenil palapuolil – hästi, hästi, talutüdruk! 15 ei see õlnud õma testud, Kessi käis kenassa kaadu, see õli külal kuaritetud, üle õvve õige’essa, valla vokid viäretanud. 5 üle välja valge’essa, Seda teenud teramatid, üle silla sirge’essa? seda suanud salvetäied, Seal su nägid näljakõrgid, 20 külimitud keeritanud. panid paljakud tähele. Suagu vaene sinna suama, Viidi näljaku kõhale, kus pea puudub sealihale, 10 kos süüdi sõled suola piäle, jalad kuivile kalule, lehed laiad leeva piäle, kos ep vii sõlge soola piäle, kaelatsed kalade piäle. 25 leste laia leeva piäle, Hästi, hästi, tarvis, tarvis, kaelatsid kalade piäle.

H II 4, 601/2 (80) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887).

863 1b.

Kes käskis kenasti käia! + Sõled soola peale

Hästi, hästi, tarvis, tarvis, 10 seal sõid sõled suola piäle, hästi, hästi, talutüdruk! lehed laiad leevä piäle, Kessi käsk kenässa käädä, kaelatsed kalade piäle. üle õue õige’essä, Suagu vaene sinna suama, 5 üle välja valge’essa, kui piä puudub sialihale, üle silla sirge’essa? 15 jalad kuivile kalule, Seal sa nägid näljakõrgid, kos ep vii sõlge suola piäle, panid näljakuid tähele. et lesta laia leevä piäle. Viidi näljaku kõhale –

ERM 5, 40 < Alatskivi m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 7. näljakõrbid. Dbl: ERM 154, 29 (13) – A. Simson. 2. tütruk; 3. kenäsä; 5. valeessä; 7. näljakõrbid; 10. said ... piäle; 11. lievä; 14. pia; 17. lievä. 556 2. 864

Petis peiu + Kes käskis kenasti käia! + See neiu minu nimel + Saksa asemel sandile

Võie, võie võõra valda, see neiu minu nimele, võõra valla poisikesta! 15 pärjepea minu pärälta, Mis tulid meilta õtsimaie, kel one keerud kingapaelad, kavalusta katsumaie? kel one viksid viisupaelad, 5 Petid äia, petid ämma, süsimustad silmakulmud, petid meie peene neiu. lumivalged juuksed. Ästi, ästi, neiukene, 20 Ästi, ästi, neiukene, kes käskis kenaste käia, seda sa ju ootsid, üle õue õige’este, kaasat kaalaarvulista! 10 üle silla sirge’este, Mõtlesid saama saabassääre, üle vainu valge’este? õjuma õbekübara – Meie velleke valataessa 25 tuli soosta sompajalga, alta kaabu kullakirja: pajustikust paikapüksi.

H II 50, 603/4 (2) < Saare v – K. E. Martinson < Toomas Veike (1891, saadetud 1894). Kk: 2. valda poisikenda; 12. valataesta; 13. kula kõrja; 14. niimeele; 15. päraelta; 21. ja; 22. kasu kõige kargulista; 23. saabastasääri.

323. NÄOTU NAINE

1. 865

:,: Veli ella, veljekene, :,: 5 kübär käis kümme külädä, sa panid viinad veeremaie, saapa’ad sada taluda, õlletoobid õtsimaie. mõrda möödä mõisa’ada – Viinad veerid viisi valda, ei saand siiski sarnalista,

557 osand oma väärilista. 10 Sai küll sabatu kädeje, puutus puusatu regeje.

EÜS II 404 (134) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 298 (118) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 80 (90).

324. NEIU PILVE PIKKUNE

866 1.

Neiu pilve pikkune + Kuri vennanaine

Sõna tuudije minule, küll one velje viärulisi, ammu avvu kannetije, hallikuvve arvulisi! et one näiu pilvepitkus, Mul õli viha velje piäle, pilvepitkus, luanelaius. viha veljenaese piäle. 5 Mo veli vihastelegi, 15 Veli võtt´ vihase naese, tõutas raidu ratsu piäda, tõreliku tõise puole – hukata hüva hobusta. õtsib tühjasta tülida, Vale, vale, veljekene, vanast viisusta vihada, ära raiu ratsu piäda, viha viisupaaladesta. 10 hukka jo hüva hobusta –

H II 4, 556/7 (21) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

867 2.

Peiupoolsed lauda istudes:

Langukesed, linnokesed, Mo veli vihastelles, ärä võtelga vihassa, tõõtas raido ratsu piädä, ärä pannelga pahassa! 10 ukata üvä obesta. Sõna tuudi jo minole, Vale, vale, veljekene, 5 ammu avvu kannetije, küll ole velje viäriline, üeldi näio pilvepitkus, allikuvve arvuline, pilvepitkus, luanelaius. mussakuvve muaduline!

H II 64, 345 (10) < Oudova ligidal < Kodavere khk – J. Sori (1900). Trükitud: ERlA nr 5437 (lt 2530, Neiu pilve pikkune). 558 325. PRUUT POOLELI PEETUD

1. 868

Kui pruut ei olnud „puhas“, lauldi:

Pealt oled nägus neiukene, alt oled ammu naesukene.

RKM II 43, 465/6 (21) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

326. PEIUL KÜBAR KÜLAST

1. 869

Ellakene veljekene, ehk one sul kübar külasta, üliskond üle tänava, nuga munde nuorte meeste?

H II 4, 687 (59) < siit ja säält – M. Koik, J. Härms (1887). Kk: 4. mõnde.

327. TORE PEIG, TORE KÜBAR

1. 870

Peiul kübar külast + Tore peig, tore kübar

Mes sa, kulda, seesäd kurba, kübär piäl veljekesel seesäd servili juosse?* ühe piäso piäsulista, Kas one kübär küläss võetud, vüü vüülä veljekesel nuga muie nuarte miässe, ühe lõevo lõngadesta. 5 tuppe muie tuttavite, 15 Tenä õma nennekesta, ülikond üle tanuvi? kes ois aita alli kuue, Kuube seljäl veljekesta piälikulle pärje laia, ühe ute villadesta, kelderi kenä kübärä, särki seljäl veljekesta vakka sukad valge’ed! 10 kahess linakadasta,

559 H II 64, 338/9 (2) < Oudova ligidal < Kodavere khk – J. Sori (1900). *Käsikirjas. Võib-olla: seisad servi, linnukene. Trükitud: ERlA nr 5365 (lt 2488, Tore peig, tore kübar).

328. OLE TERVE AU HOIDMAST!

871 1.

Õle terve, neiukene, Üva äte üpitänud, ja terve, neiu nennekene! kaunis nenne kasvatanud, Õle terve, neiukene, aus nenne avitanud, kasvamassa ja tõusemassa, veel paremb paneb mehele. 5 õma au jo õidemassa!

H II 50, 606/7 (4) < Saare v – K. E. Martinson < Toomas Veike (1891, saadetud 1894).

MÕRSJA LAHKUMINE VANEMATEKODUNT

329. EHI, NEIU, SAAKS MINEMA!

872 1.

Ehi, neiu, saaks minema! + Anna aega ehtida! + Jäta jooksud teiste joosta!

Näiukene nuorukene, õdemiis madalukene, õnnis õhtuke õjusse, kui annid aega kasvadenna, videviku viärenesse, anna aega estidenna – võta ennast ehitella, 15 ta õtsib ilmasta isada, 5 vaene, ennast valmistelle! õtsib vallasta vanada, Jo kipub küdi hobune, kabelista kandijada! äia sälu siädenesse, Näiukene nuorukene, vävi täkku viänab piäda. jäta käägid muide kääda, Nüüd one vaja tiile minna, 20 sead süödelda sõsarde, 10 tiile minna, kodu jõuda! obud juodada veljilda, Vävikene väägokene, vesi viia veljenaestel.

H II 4, 664/5 (31) < Tõruvere k – M. Koik, J. Härms < ühe naise käest (1887). Kk: 11. värvikene; 12. õde mis. 560 2. 873

Ehi, neiu, saaks minema! + Anna aega itkeda! + Võtsid võid – ei vähenenud

Pruuti ära saates laulsid pruudipoolsed pulmalised:

Sõsar, hellä linnokene, viirid velje põrmandulla – neido nuuri, nuarokene, kohe tahid, sinna tantsid, võta ennäss ehitätä, kohe viitsid, sinna viirid. vaene, ennäss valmissata! 20 Läksid aitaje mäele, 5 Sul lääb aega estidenna, piä puutus sialihale, estidenna, itkedenna, käed kuevile kalule. itked isäni sängid, Liha lõegid, luu sa jätid, itked emäni sängid, kalad katkid, niined jätid. viäretäd velide sängid. 25 Isä ütel hiire süistä, 10 Jätäd isä itkemaie, emä kaebas kati süüstä – emä hellä aladama, ise õlid hiirekene, veljed perrä viäretämä, kahejalgne katikene. nutma nuared sõsared. Ehk et võta, no vähäneb, Sõsar, hellä linnokene, 30 ehk et katso, jo kahaneb. 15 kui õlid õma kodola, Nüüd suad tõri(ks) tõõsijale, õma isä õvve piälä, marjoke, sa muele maele.

Eelseisvad read on 1887. a Oudova maakonnas Voškovo Eesti asunduse lähedal asuva endise Alatskivi valla taluperenaese etteütlemise järele üles kirjutatud, kelle nime enam ei mäleta.

ERA II 292, 17/8 (82) < Oudova, Voškovo as < Kodavere khk – J. Sori < taluperenaine (1887, saadetud 1941).

3. 874

Ehi, neiu, saaks minema! + Anna aega itkeda!

Enne pruudikodust ärasõitu laulsivad peiupoolsed:

Näiokene nuarukene, itked isäni sängid, võta ennäss ehitätä, itked emäni sängid, vaene, ennäss valmissata! viäretäd velide sängid. Sul lähäb aega estidenna, Jätäd isä itkemaie, 5 estidenna, itketenna, 10 jätäd emä itkemaie,

561 veljed perrä viäretämä, vävi täkko viänäb piädä, nutma nuared sõsared. 15 äiä sälgo siädenesse. Jo kipob küdi obene,

H II 64, 342 (6) < Oudova ligidal < Kodavere khk – J. Sori (1900).

875 4.

Ehi, neiu, saaks minema! + Peiul kulli küüned

Pulma ajal laulsid peiunaesed:

Neiukene noorekene, 5 vävi täkku viänäb piädä. kaasike, kaanike, Kinnitä vüü kõvaste, võta ennäst ehitädä, põllepaalad kindelaste – vaene, ennäst valmistada! meie peiul kulli küüned, Jo kipub küdi obene, lahti kisub saksa sõlmed!

EÜS II 363 (86) < Alatskivi v, Pusi k < Tõruvere k – J. Raja < Miina Till (1905). Viis: EÜS II 287 (63) – A. Liiv. Trükitud: ERlA nr 5598 (lt 2630, Ehi, neiu, saaks minema!); PT, lk 76/7 (80).

330. VIIGE VIHASED NEIUD!

876 1.

Viiga see küna külasta, kos ei kuule kuke hiälta, mõhe meie mõisa’asta, kallista kana kõneda, viiga see vihane näiu, kos one kuusede kohinad, tõmmake tõrakurikas! 10 huavaladvade lahinad. 5 Viiga suurta suuda müüda, Meil jääb kaksi kasvamaie, lagedata luanta müüda, tõene kaksi tõõsemaie.

H II 4, 571 (49) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

562 2. 877

Kui pruudiga pahased olid. Pruudinaesed laulsid:

Õtse veegä, ku te veetä, 5 veegä sii suude taha, õtse suaga, ku te suata! kos ei kuule kuke laalu, Veegä sii vihane neiu, egä kana kõõrutamist! tõmmake tõrakurikas,

Viis on laulu nr 552 juures.

EÜS II 364 (87) < Alatskivi v, Pusi k < Tõruvere k – J. Raja < Miina Till (1905). Viis: EÜS II 287 (62) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 77 (81).

3. 878

Viägä sii vihane neiu, etse soaga, kui te soate – tõõgaka tõrakurikas! 5 meil jääb kaksi kasvemaie, Etse viägä, kui te viätä, tõised kaksi tõõsemaie.

EÜS X 2189 (24) < Kose khk, Liebwerthi karjamõis < Kodavere khk, Kallaste k – G. Vilberg < Leena Ernitz (1913). Kk: 2. tõõga ka tõrapurikas.

4. 879

Viige vihased neiud! + Ära enne tõllast tõuse! + Mis mõrsjast maha jääb?

Pulmalaul

Et see veege, ku te veete, lagedata luanta müüda, veegä see vihane näädo! 10 kui ep kuule kuke hiältä, Meil jääb kaksi kasvamaie, ei kallist kana kõneta! tõõsed kaks jääb tõõsemaie, Tere, uued languuksed, 5 kasvab kui kasikumetsa, tere, vastsed väraved! kui see kulla kuusemetsa! Ei ma tõõse tõllassagi, Et see veegä, kuhu te veedä, 15 suada jalga suanissagi! veegä suurta suarta müüda, Kui tuleb vasta peiu äie,

563 peiu äie, peiu ämme, Viis jäi võtita võrele – siis ma tõõsen tõllassa, need mu virved hellad vennad, suadan jalga suanissa. keräd jäid sõula keritud – 20 Mis mina kodu unetin? need mu sõõrikud sõsared.

ERM 5, 31/2 < Alatskivi – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 2. näga; 3. kaksik; 14. äike. Dbl: ERM 154, 7/9 (4) – A. Simson. 1. veegä ... veetä; 5. kuasiku; 7. kude veetä; 8. müüdä; 10. healtä; 14. tõllasagi; 15. suanisagi; 19. suanisa.

880 5.

Pruudi ema kutsunud pulma kaasitajad naised. Kui võõrasema ei saanud tütrega äste läbi, siss lasnud talle laulda. Peiu emal oli ka laulja, kui temale ei meeldind, siss tema ka lasnud alba laulu laulda. Pruudi ema lasnud laulda:

Viige see vihane neido, kasige see kadeda neido!

Dikteeritud.

KKI 1, 55 (12) < Alatskivi v, Peatskivi k – U. Mägi < Anna Aru (1947).

881 6a.

Kui kuri pruut lähäb mehele, lauletud sedasi:

Viige see tõrekurik, 5 ei kallist kana kõõrutusta! viige see vihane müttu, Piält oli nägus neiukene, viiga üle (~läbi) prahi ja pariku, alt oli ammu naisukene. kus ei kuule kuke ealta,

KKI 1, 55/6 (13) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

564 6b. 882

RKM II 57, 415 (10) – H. Tampere < Sohvi Sepp (1954).

6c. 883

Vihasele pruudile lauldud:

Veega see vihane mütu, lagedata laanta mööda, veega see tõrekurik, 5 kos ei kuule kuke ealt, veega suurta sooda mööda, kallist kana kõõrutust.

RKM II 48, 298 (12) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

331. MINIA MEELEVALD

1. 884

Võtsid võid – ei vähenenud + Minia meelevald

Enne pruudi kodust ärasõitu pruudipoolsed:

Sõsar, ella linnokene, 5 kohe tahid, sinna tantsid, kui õlid õman koduna, kohe viisid, sinna viirid. õma isä õvve piäla, Läksid aita ja mäele, viirid velje põrmandulla – piä puutus sialihale,

565 käed kuevile (kuivadela) kalule. 20 Katt tiib jäljed kannikulle, 10 Liha lõegid, luu sa jätid, kana tiib jahule jäljed, kalad katkid, niined jätid. siga rikob sõõla põhja, Isä ütel iire süista, lammas länniko laatab – emä kaevas kati süista – sino süistä süädetässe, ise õlid iirekene, 25 ani süistä arvatasse. 15 kahejalgne katikene. Tuli lukuta tubana, Nüid suad, tõri, tõõsijalle, kaevu kuaneta mäelä, marjake, sa muele maele, sialauta võttemita – ehk et võta, nee vähäneb, sii one minide miälevalda, ehk et katsu, nee kahaneb. 30 sii one kälide käägipaika.

H II 64, 342/4 (7) < Oudova ligidal < Kodavere khk – J. Sori (1900).

332. MIS MÕRSJAST MAHA JÄÄB?

885 1.

Näiukene nuorukene, pääv lääb piäle aedaarja – miks sina kodu õled, sii sinu vana emake, mis sa miälesta mäletad? viis jääb võtita võrele – Kuu jääb kõdalävele – need su viisi ellad veljed. 5 sii sinu vana isake,

H II 4, 690/1 (62) < siit ja säält – M. Koik, J. Härms (1887).

333. KODU JÄÄB TÜHJAKS

886 1.

[fragment]

Tädid kaasitasid vastamisi, üks kambris ja teine tuas. Üks laulis:

Tütär tuast ära viidud, tuanurk on tühjast jäätud.

566 Teine vastas:

Lehm on laadast ära viidud, laadanurk on tühjast jäätud.

Nii laulsid kõik asjad ära.

E, StK 34, 193 (4) < Kursi khk, Puurmani m < Kodavere khk, Pala – P. Berg < Leena Abramson (1926).

334. VIIAKSE KASVUKAASLANE

1. 887

Jumalaga, kasusõsuke! Kos meie täte tuariastjake, Kuidas me enne ellime, kaks vitsa ülevel, kõlm all, kudas me enne õllime, uurde all õli uanike, kudas kääsime ubaaias, uani perses õli pulgake – 5 kudas sõime ermekaanad! 10 ku tahime, siis lahime ...

H II 4, 683 (54) < Rannamõisa v, Raatvere k – M. Koik, J. Härms < Jüri Lõhmus (1887).

335. OOTA, OSMI HÄRG!

1. 888

[fragment]

Peig on viidud lauda, aga ta ei ole tohtinud süüa pruudi pool. Temale on lauldud:

Uuta, uuta, Osmi härgä, kannata, kannata, kohmuse pulli!

Kes olid lauda viijad ja lauljad, ei tea.

ERA II 266, 301/2 < Pala v, Assikvere k – A. Univere < Leena Kiisel (1939).

567 336. KES TOITNUD?

889 1a.

Kui pruuti hakati isatalust ära viima, siis laulsid „kuasanaesed“:

Sind põle toitnud tuamemarjad, kasvatanud kadakamarjad – sind one toitnud nenne pippi, kasvatanud äte kakku.

ERA II 172, 54 (5) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

890 1b.

Rikka noorikule:

Vaese noorikule:

ERA, Pl 92 A3 – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

568 1c. 891

[---] No nüid, kui akati pruudiga peiu kodu minemä, siis laaleti pruudile, kui ta õli rikas:

Sind põle toitnud tuamemarjad, kasvatanud kadakamarjad – sind one toitnud nenne pippi, kasvatanud äte kakku.

Vaesele pruudile laaleti siis jälle:

5 Sind one toitnud tuamemarjad, kasvatanud kadakamarjad, põle sind toitnud nenne pippi, kasvatanud äte kakku.

KKI KT 161, 61 – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

1d. 892

Pruudi saatmise laul isakodust.

Sind põle toitnud tuamemarjad, kasvatanud kadakamarjad – sind one toitnud nenne pippi, kasvatanud äte kakku.

RKM II 27, 42 (50) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

1e. 893

Vaese pruudi saatmise laul.

Sind one toitnud tuamemarjad, kasvatanud kadakamarjad, sind põle toitnud nenne pippi, kasvatanud äte kakku.

Narva inimese käest saadud. Elas Mustvees – Anna Hiiemets.

RKM II 27, 42 (51) – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

569 894 1f.

Rikkale pruudile lauldi pruudikodus, nagu jumalagajätulaul.

Sinud põle toitnud tuamemarjad, kasvatanud kadakamarjad – sinud one toitnud nenne pippi, kasvatanud äte kakku.

RKM, Normann 3, 238 (4) – E. Normann < Anna Lindvere (1948–1949).

895 1g.

Vaesele lauldi:

Sinud põle toitnud nenne pippi, kasvatanud äte kakku – sinud one toitnud tuamemarjad, kasvatanud kadakamarjad.

RKM, Normann 3, 238 (5) – E. Normann < Anna Lindvere (1948–1949).

896 2a.

Pruudi saatmise laul isakodust. Peretütre saatmise laul

Sind põle toitnud toomemarjad, kasvatanud kadakamarjad – sind one toitnud memme pipi, kasvatanud äte kaku.

ERA II 249, 229 (8) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Kallaste – H. Siider < Miina Siider (1939).

570 2b. 897

Vaeslapse saatmise laul

Sind one toitnud toomemarjad, kasvatanud kadakamarjad, sind põle toitnud memme pippi, kasvatanud äte kakku.

ERA II 249, 229 (9) – H. Siider < Miina Siider (1939).

ÕPETUSED JA MANITSUSED MÕRSJALE

337. NOORIKU VIRKUSE ÕPETUS

1. 898

Koju jäi pussukott + Nooriku virkuse õpetus

Lapurahvas vastas:

Mis mina kodu unetin? Tõõsed üles hommukuna, Kodu jätin pussukoti, sõtku rada ranna poole, ahju ette aesuvaka. tõene tii tiigi poole! Neiukene noorukene, Viska ukse õluta, 5 tõõsed üles hommukela, 15 sagarila suada vetta, ära kuula kukke healtä, et ei ulvu uued uksed, ei kalliss kana kõneltä – suagar suarine torisa! peiu kukke petis kukke, Lahe magab äiekene, vaest kukke laalab vara, kohe magab ämmekene! 10 vaest valgele edena.

ERM 5, 32/3 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 16. hulgu uuted; 17. toorita. Dbl: ERM 154, 9/11 (5) – A. Simson. 3. aesuvakka; 5. tõsed ... homukela; 7. kõneltelä. Algusmotiiv on vastuseks laulule „Viige vihased neiud!“ nr 879.

571 338. VEA VETT, NEIU!

899 1.

Näiukene nuorukene, Siis suab küla karja juada, veda vetta virgemasta, valla varssade ujuda, lahe kokku kuulusasta, külanaeste põuku pesta, veda viiele künale, Venemua veiste juada. 5 kukutele kuuendalle!

H II 4, 546 (13) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Kk: 7. varssada.

339. ÄRA TÕRGU TULLES!

900 1.

Ära tõrgu tulles! + Sõled soola peale + Küllal on hoidjaid + Pereleib piprane

Näiukene nuorukene, kimmel käib käsikivile, mis sa itked estidenna, 15 halli viäreb veski’ille. põed põlle pannedenna, Uksen one uherdiaagud, singud sinna suadenagi? sala-aagud samba alla, 5 Meil one suured suolapütid, kost jo vahib ämma valju, laiad leivalabidad – kost katsub käli kavala, et süü sõlge suola piäle, 20 kas ma kastan kange’esta, leste laia leeva piäle, sõtkun leeva sitke’essa. kaalatsid kalade piäle. Pereleib one piperane, 10 Küdi istub külla piäle, taluleib one tatterane, nadu salve serva piäle. keske’elt kaara segane, Ei sa käi käsikivile, 25 õtsast õdra järgemane. ega viire veski’ille –

H II 4, 554/6 (20) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

572 2. 901

Mis sa itked meele tullen, seal ma raiun rataspuida, meie metsal suured kuused, 5 isa ärja ikkepuida, laia ladvad pedäkad, ema lehmalüpsikuida.

A 2113 (17) < Kokora v, Tedre k – Meeta Poolakese, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). Kk: 3. laua latvat; 5. ära itkeit puida; 6. lüpsik puida.

340. KURI EI KUULU KÜLASSE

1. 902

Kuri ei kuulu külasse + Peig Pihkvast piitsa tooma + Peig peelesepp

Näiukene nuorukene, tuonu piitsa Pihkevesta, linapõlle linnukene, tuonu roosa Ruotsimualta, kui suad, mari, muile maile, miska pessab meie näädu, lindu, muile liivakule, 25 karisteleb meie näädu 5 tõru, tõise talule, kadikaga kammerije. siis tii mehe miilta müüda, Las mina ütlen ümber jälle, käi äia käsku müüda! sõnad tõesiti kõnelen: Siis ei kuulu kuri külale, kurat käinud Kuuramuala, tõra ei tõisele talule; 30 saadan käenud Saksamuala, 10 siis kuulussa kurika hiäli, Pilatus ju Pihkevenna! laste kangaste ladina. Mu veli õli koduna, Siis et pida piitsa-uava, lugi luavitsan rahada, et kanna kadika-uava, arvas näiu asjasida. maitse pandele magu – 35 Kui teil peigu peeleseppa, 15 tupe-uavelad tulised, kuasa kangasjala seppa – vaskepandeled valusad! meie näiu puogaseppa, Mina suan salani tiäda, puogaseppa, loogaseppa. üle aia illukeste: Pane kolku kangasjalad, peigu käenud Pihke’enna, 40 pimedaje peeda peeled, 20 kuasa käenud kaage’ella, siis näiu kudub kuuvalula, miis hüva üle merida, ehavalula heidab lõnga.

H II 4, 623/5 (102) < Alatskivi v – M. Koik, J. Härms < Mai Lätt (1887). Kk: 9. tõru; 35.–36. Kui teil peele seppa, kua sa kangas jala seppa.

573 341. ÄRA KURDA EHTEID!

903 1.

Ära kurda ehteid! + Pühkmed põllule

Näiokene nuorukene, kiärä kelderi esised, ärä kurda kudrutsida, vii ike pühkmed põllu piäle – ärä karda kardatsida – 10 põld suab põhjani vägevä, küdi lähäb külävävista, ait suab arjani teridä. 5 nadu viädässe mehele, Siis sa lihid literije, äi ja ämm ärä suresse! siis sa pähid pärlelije, Siis pühi tuba ja luavi laassa, ehid õbeelmedella.

H II 64, 345/6 (11) < Oudova ligidal < Kodavere khk – J. Sori (1900).

342. ÄRA TUSATSE TOAS!

904 1.

Ära tusatse toas! + Lõhub äia-ämma lõuad

Äi laulis:

Kui kuuled tõra tõusema, 5 kuni meeldid ämmäleni, siss kõnni kodu vaheta, taltuvad taluvanemad. radu ratista radada, Sest ämm on äkki-vihane, kuni meeldid äiäleni, äi on pisut pahane.

Aga noorik ütles:

10 Veen vemblad ree päran, kellega lõhun ämmä lõuad, küdi külje tümitän.

RKM II 27, 28 (30) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

574 343. RANNAS SAAB VÄRSKET KALA

1. 905

Rahvalaul

Neitsikene noorekene, 5 vaid sa sööd seda kalada, ei sa söö seda kalada, mis tuleb mängides mäele mis on koolu kotikuna, ja laksu lüües lootsikulle. mädanenu massakuna,

H III 8, 208 (2) – A. Schulbach (1889). Trükitud: ERlA nr 2006 (lt 971, Rannas saab värsket kala).

344. PEIUL KULLI KÜÜNED

1. 906

Anneke, minu sõsarake, – – – – – ära heeda poosi juure, Nüüd heedan kui emand magama, poosil one kulli küüned, neitsi nenne vuudieje, kulli küüned, hundi hambad, võtan sõrmed suu alale, 5 lasti kisub saksa sõlmed. käed kullad kaenelaje.

H II 4, 607/8 (90) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Kk: 5. sõrmed.

ÕPETUSED JA MANITSUSED PEIULE

345. HOIA ÕDE ILUSTI!

1. 907

Peegeline, poosikene, 5 kõdapuoliste kõnelda – tunned veeda, tunned oita! seesa seenast edesa, Ära lahe laste laasta, õle varjussa vahela! laste laasta, naeste naerta, Tuled siis jõuluna emale,

575 tuled niärin niäladelle – 20 küsid tuuli istunessa – 10 tuuli sulle tuudanessa, kannud alla kannetasse. padjad alla pandanessa. Küsid õlgida magada – Hobu hirnub heinussida – kivid alla kannetasse. kaerad ette kannetasse. Küsid tuari juudanessa – Küsid tuari juudanessa – 25 vetta sulle vuoritasse. 15 õlut sulle õtsitasse. Tunni seesad tundemata, Kui et hoia õde ilusast, pääva hobu päästemata, helmikaela helde’esta, süödad saiad suanista, kudruskaela kuulusasta, piimaleivad põllessagi. tuled jõuluna emale,

H II 4, 627/8 (104) < Alatskivi v – M. Koik, J. Härms < Mai Lätt (1887). Kk: 9. niäladella; 16. kuid; 22. õlgina.

346. NIIDIST PIITS

908 1.

Veli hella, veljekene, 5 õlekõrrest varrekene, ära peksa meie näidu, miska pessad meie näidu, karistelle meie kuasa! karistelled meie kuasa! Tee niidist piitsakene,

H II 4, 651/2 (17) < Pusi k – M. Koik, J. Härms (1887).

909 2.

Niidist piits + Kui on noor – pange hälli!

Pruudinaesed peiule:

Meie neio noorekene! meskä peksäd meie neiod, Tii niidist piitsakene, 5 karisteled meie kuasad, õlekõrrest varrekene, irmuteled meie elläd!

576 Peiunaesed (kuasikesed) laulsid vastu:

Kui one noori teie neio tooga nõtke Nõmmemualta, kaasike, kaanike, panga älle, ällitägä, tooga älli Äksimualta, 5 panga nõtke, nõtketägä!

Esimese osa viis on laulu nr 552 ja teise osa viis nr 875 juures.

EÜS II 364/5 (88–89) < Alatskivi v, Pusi k < Tõruvere k – J. Raja < Miina Till (1905). Viis: EÜS II 287 (62, 63) – A. Liiv. Trükitud: ERlA nr 5331 (lt 2472, Kui on noor – pange hälli!); PT, lk 80–81, 76 (92, 93, viis 80, 81).

347. VII VILDAKILLE!

1. 910

Pruudi ema laulab:

Peiukene, poosikene, aa aia käänäkille – kaasike, kaanike, 5 neiul titad tiiva alla, üvä naese pojakene, äbärikud alla õlma! vii ikke vildakille,

EÜS II 331 (37) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 279 (22) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 77 (82).

577 MÕRSJA TUUAKSE MEHEKOJU

348. LÕHUN ÄIA-ÄMMA LÕUAD

911 1.

Rakmed rõõmustavad + Lõhun äia-ämma lõuad

Pruut ja peigmiis pulmateel

Ärä sinä jõla, neiukene! 5 nahkapäitsed lüüvad naljä. Ei minä jõla, peiukene, Viin vemlad riipäränä, õhjad jõhvitsed jõlavad, kellega lõhun ämmä lõuad, raudarõngad rõõmustavad, küdi küljeluud tümitän.

Kuuldud Susanna Ojalt, 73 a v kaluri naene. Elab Torma khk, Kasepää külas, Kasepää vallas.

KKI KT 160, 93 (111) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

349. ÄRA ENNE TÕLLAST TÕUSE!

912 1.

Ära enne tõllast tõuse! + Äpardused teel

Näiukene nuorukene, kullakannused kuluje, ära tõõse tõllastagi, siis peab suani sõitemaie, suada jalga suanistagi! riitallad tantsimaie, Kui tuleb vasta peiu isa, velje vägi viäremaie. 5 peiu isa, peiu ema, 15 Tii one pitka ja pimeda, peiu virved ellad veljed, taevas laia ja lageda, peiu sõõriked sõsarad – meri musta ja sügava, siis sa tõõse tõllastagi, õhjad puutsid õõnapuuje, suada jalga suanistagi! päitsed pärnapõõsa’aje, 10 Suada suapad suluje, 20 valjad sinisaluje.

H II 4, 558/9 (25) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

578 350. KAS ON MINI MEELEPÄRANE?

1. 913

Kas on mini meelepärane? + Kas maksis toomisvaeva? + Mõrsja raske vedada

Tooga näädu, me näeme, Kõhtu juokseb müüda kõrta, tooga kuasa, me kaeme! magu juokseb müüda muada, Kas sii maksab meie vaeva perse juokseb müüda piänart – ja ka meie miäste vaeva, ei sii rotti ruabi väljal, 5 hulga mua hobuste vaeva? 15 ei sii nirki niida heina, Kas sii kassi kastab kakku, ei sii kassi kasta kakku, kas sii nirki niidab heina, ei õle sirbile sibeda, kas sii rotti ruabib väljal, rihavarsile valusa, kas one sirbile sibeda, heinakaaril kaunikene! 10 heenakaaril kaunikene?

H II 4, 559/60 (26) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

2. 914

Kas on mini meelepärane? + Kas maksis toomisvaeva? + Mõrsja raske vedada

Tuoga näidu, me näeme, kas sii kassi kastab kakku? tuoga kabu, me kaeme! Ei sii nirki niida eina, Kas sii näidu maksab vaeva ei sii kass ei kasta kakku – ja ka meie meeste vaeva, 10 perse juokseb müüda peenart, 5 ulga mua obuste vaeva, magu jookseb müüda muada! kas sii nirki niidab eina,

H II 4, 687/8 (60) < siit ja säält – M. Koik, J. Härms (1887).

579 915 3.

Kas on mini meelepärane? + Mõrsja raske vedada

Pruut, kui ta riiet ei oska teha.

Kas sii kassi kastab kakku, kas sii nirki niidab heina? Magu jookseb müüda maada, perse põllupeenart mööda.

ERM 5, 25 < Peipsiäärne v, Kolkja k – A. Simson < Maali Kori (1920). Dbl: ERM 154, 63/5 (33) – A. Simson. 1. Kassi kassi; 2. kassi.

351. KAS MAKSIS TOOMISVAEVA?

916 1.

Kas maksis toomisvaeva? + Kas on viinale vihane?

Ämm laulab:

Ei ma enne maha istu, käoke meie kaeda! kaasike, kaanike, 5 Kas see massab meie vaeva perset ei penki toeta – ehk ka meie meeste vaeva, tooge neiu meie nätä, ulga pää obeste vaeva?*

Pruudipoolsed:

Küll see massab teie vaeva ehk ka teie meeste vaeva 10 ulga pää obeste vaeva!

580 Peiupoolsed:

Kas on viinale vihane või on õllele unine või on tore tubakale?

Pruudipoolsed:

Ei ole viinale vihane, 15 ei ole õllele unine, ei ole tore tubakale!

EÜS II 329/30 (33–36) < Kavastu v, Tähemaa k – J. Raja < Kadri Kriisa (1905). Viis: EÜS II 279 (21) – A. Liiv. *Sarnases motiivis ka ulga punapää ~ ulga mua. Trükitud: PT, lk 76 (78).

2. 917

Pulmalaul. Ämm laulab, kui pruuti kodu tuuakse.

Kas see massab meie vaeva, kaasike, kaanike, vai ka meie meeste vaeva, ulga pää obeste vaeva?

Laulik sõnu rohkem ei mõistnud. Selle laulu sõnad kordusid pärast teiste viiside juures uute laulikute suust täielikumalt.

EÜS II 445 (183) < Peipsiäärne v, Varnja k – J. Raja < Kadri Katsan (1905). Viis: EÜS II 275 (4) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 79 (88).

581 352. LÕHUB ÄIA-ÄMMA LÕUAD

918 1.

Peiupoolsed:

Kae ämmä, katsu ämma, meskä lõhub ämmä lõvvad, kas one kurik kuvve alla, 5 küdi küljeluud põrutab! kadiki kaindla alla,

H II 64, 344/5 (9) < Oudova ligidal < Kodavere khk – J. Sori (1900).

353. KAS ELATE HÜVASTI?

919 1.

Õde õuest kadunud + Kas elate hüvasti?

Peiu isa:

Oot-oot äia, noo-noo ämma, 5 Kõrra küll jooksed aida poole, lahe tuleb hommen uusi päävi, teise kõrra laada poole, küll õtsid õuesta õmada, kolmata värava poole – karjaaiasta kanada! väravas one veetud jäljed.

Pruudi isa:

:,: Ma lään jälgisid järele: :,: toon mina saiad saanina, 10 kohe one jäänud, mis mina saadin, kostikakud kainelena. mis mina eila ehitasin, Kui teie alvaste elate kõige pääva põlmitasin, ja tulen teida katsumaie, saadin saadikutega tulema? 25 siis toon sauvad saanina, Kas one õitsi aetud vemmelid ree perana, vai one karja kargutetud? miska lõhun äia lõuad, Nüid tulin teida katsumaie, miska lõhun ämma lõuad, kas te üvaste elate? küdi küljeluud põrutan Kui te üvaste elate 30 ja ka nadu nahka pargin, 20 ja tulen teida katsumaie, õmal mehel õige pihta.

H II 50, 604/6 (3) < Saare v – K. E. Martinson < Toomas Veike (1891, saadetud 1894). Trükitud: ERlA nr 5872 (lt 2766, Kas elate hüvasti?).

582 KIRSTUTOOMINE

354. KAS ON KIRSTUMAAD?

1. 920

Peiu koju jõudes pruudipoolsed:

Las küsime, las kuulame, ümber kiärotan obese, kas one meie Maie muada, kerso kinnitän regeje, meie Maie kersomuada, kodo viin ma Maiekese, Maie annete aseta? 10 kodo Maie kersokese! 5 Kui ei õle meie Maie muada, Kodo Maie kersomuada, Maie annete aseta, Maie annete aseta.

H II 64, 344 (8) < Oudova ligidal < Kodavere khk – J. Sori (1900).

TANUTAMINE

355. VÕTA NAISE HOOLED!

1. 921

Võta naise hooled! + Nooriku virkuse õpetus + Võtsin võid – ei vähenenud

Maieke, minu sõsareke, Mis tiib munake muruna, jäta maha lapse mängud, õunake õue piäla? tänav’ iärde lapse tantsud, 15 Isa tõi saia, ema tõese: võta päha nenne pärge, „Kasva, sulge, kangemasta, 5 õtsaette nenne huole – sua, sulge, suuremasta!“ kibedad one nenne kingad, Pia puutub sealihale, valusad one nenne vaevad. käed kuivile kalule. Maieke, mo sõsareke, 20 Liha lõõgin, luu jätin, ära usu peiu kukke, kalad võtin, oimad jätin. 10 peiu kukke petis kukke: Isa ütles hiire süista, vahest kukke laalab vara, ema kaevas kati süista – vahest jo valge edena. ise mina õlin hiirekene,

583 25 kahejalgne katikene. Kass tiib jälled kannikusse, Võõrasnenne – võõgas nenne. kana tiib jälled jahusse, Ehk en võta, nee väheneb, siga rikkus sõõla põhja, ehk en katsu, nee kahaneb – lammas läniku lautas – näiu süista loetanesse, 35 näiu süista loetasse, 30 näiu asjast arvatasse. näiu asjass kõik arvatasse.

H II 4, 660/1 (27) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Elias Pärn (1887). Kk: 3. tänaviärde; 27. võtane; 28. katsune.

NOORPAARI MAGAMAVIIMINE JA ÄRATAMINE

356. LÄHVAD SÄNGI, LÖÖVAD MÄNGI

922 1.

Noorpaar

Oh te ullud nooredpaarid, kõige öö õled kõbisid, läksid sängi, leivad mängu. 5 väega nõrgad sängilauad Linad laksid, padjad plaksid, tahtsid taevale karata.

EKS 4º 4, 56 (2) < Alatskivi v – J. Weitzenberg (1876).

VEIMEVAKA JAGAMINE

357. SALAJA VEIMI VAATAMAS

923 1.

Salaja veimi vaatamas + Kas maksis toomisvaeva?

Esid tiäda meie mehed, kus one pakun palangada, kos kääsid kuasanaesed – 5 kus one käkin käterätkud, nad kääsid sala kamberin, kus one lipun linnikida.

584 Täst one tiäda, märk one meie – küll sii maksab meie vaeva ja kua meie meeste vaeva, 10 valgepea hobuse vaeva.

H II 4, 684/5 (56) < Ranna v – M. Koik, J. Härms < Anu Leppik (1887).

358. NEED MÕNED ANNID!

1. 924

Peiu ema laulab pruudile halva annide pärast:

Miniäke tillukene, Küll õli veedike verevät, kaasike, kaanike, 5 küll õli sipake sinistä, annid mulle ahad sukad, obo purtsanu punasta, ahad sukad, armid tallad. siga sirtsanu sinistä.

Viis on laulu nr 910 juures.

EÜS II 331 (38) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 279 (22) – A. Liiv. Trükitud: ERlA nr 6137 (lt 2869, Need mõned annid); PT, lk 81, 77 (95, viis 82).

2. 925 Need mõned annid + Paljakas

Pulmalaul

Olin virges lapsukene, „Oleks mul kümme küdida, ootsin venda kasvamaie, saaks sada naduda, venda naista võtemaie, küdi saaks kümned sukad, ilusad anded saamasta. 15 nadu saaks sadanded käiksed!“ 5 Ennäh anded, mis mul anti: Too nüüd siia tooli pääle, siga sitund sinist lõnga, lao siia laua pääle, koer oli kusnud kollast lõnga, pane pika pingi pääle! hobune oli paesand punast kirja. Peiukene noorukene, Neitsikene noorukene, 20 eks sa andnud ammu teeda, 10 mis sa mullu hoopelesid, tunamullu tuua teeda, hoopelesid, kiitelesid: et sul palju paljakid,

585 enam helpa-halpakid! pööranud pühaskojas – Oleks kogunud ja korjanud, et saaks rüü röövlile, 25 kedranud kirikuteel, püksid pürjeri pojale. ajanud altari eel,

Helene Sohvie Lipsonilt.

A 5423 (7) < Kavastu, Plaksu Adami t – Hildegard Tralla, Koosa algk, 3. kl (1924). Kk: 1. oli virkas.

359. EI ANTUD VEIMI

926 1.

Peiupoolsed pulmalised laulsid vaeseid andeid pilgates:

Es anda peiule peenikest, Ürg läks unnatena, kaasike, kaanike, perse pilli puhkudena. ei ürule uduameta.

Viis on laulu nr 1006 juures.

EÜS II 323 (25) < Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – J. Raja < Ann Kõiv (1905). Viis: EÜS II 278 (16) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 81, 78 (94, viis 86).

360. KUNAS KUSIK KUDUS?

927 1.

Kuidas see kusik kudas kangast, vesik lõi lellu lepikun, kuda see vesik tegi veime? 5 küla kitsed kedrasivad, Kusik lõi kuuti kuusikun, valla vokid veeretivad.

ERM 5, 24 < Peipsiäärne v, Kolkja k – A. Simson < Maali Kori (1920). Dbl: ERM 154, 63 (32) – A. Simson. 3. kuusiku; 4. leppiku. Trükitud: ERlA nr 6068 (lt 2848, Kunas kusik kudus?).

586 361. KUNAS VAENE VEIMED TEGI?

1. 928

Langukesed, linnukesed, egä kingi kindaida! vahivassed õmatsed, Aga meie näädo vaenelapsi, kui suab mari muele maele, ei pandud kangasta kuduma, lindu muele liivakule, vüüd ei looma loogelista, 5 tõru tõesele talule – 15 siärepaala silmilista. ärä siis, küdid, küsige, Ei tal kriiksnud kersokuasi, ärä siis, nadud, nuriske, ei tal pauknud panemevakka – kälid, ka te õiendage! küll tal kriuksus kirvevarsi, Ärä ämmä augutagu, küll paukus põõsas pajone, 10 et ei anna andida 20 lõksus põõsas lõhmussene.

H III 9, 349 (7) < Alatskivi – J. Kook (1888). Kk: 17. panevaga.

362. MILLEST VAENE VEIMED TEGI?

1. 929

Külänaesed, naesekesed, ärä laska lavva alla! ärä naerega minuda, Kost ma, vaene, teenin vakad, tiutaga tillukesta, 10 kehväkene, kersotäied – et mu põlled pakelased, ei tantsnud tallin talleke, 5 sinepised silmärätid, kohiõenas koppelin, kanepesed kaalarätid. ei lirvendänud linapõld. Ärä pistkä pingi alla,

H III 9, 348/9 (6) < Alatskivi – J. Kook (1888).

2. 930

Kingituste jagamise ajal laulsivad pruudipoolsed:

Langukesed, linnokesed, et one vüüd vedeläd, ärä piskä (~ärge pistke) pingi alla, 5 kaalavüüd one kasinad, ärä laska laada alla, õlavüüd one õhukesed!

587 Ärä te, küdid, küsigä, armuta, aluspalanga – ärä te, nadud, nuriska, lina ei lilletä mäela, äiä-ämmä, aagutaga! 15 tall ei tansi aadikuna, 10 Meie näio vaenelapsi, kohioenas koppelina, vaenelapsi ualeline. lühi one linadepõldu, Kost tä, vaene, tiänis vaka, kasin lauta lambista.

H II 64, 341 (5) < Oudova ligidal < Kodavere khk – J. Sori (1900). Kk: 14. lille tä. Trükitud: ERlA nr 6040 (lt 2837, Millest vaene veimed tegi?).

363. EI SAANUD KUSKI SELLISEID VEIMI

931 1.

Kääsin ma sadanded suajad, vüüd pitkad pistajasse, tuhanded ma poosi pulmad, hõbetud õlid õtsalõngad, esi näe seda imeta, viäred vaskejed vedetud, mis one siina suajadenna: kullatsed kudeje lõngad. 5 pandass kaastad kaalajasse,

H II 4, 532/3 (2) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Trükitud: ERlA nr 6113 (lt 2862, Ei saanud kuski selliseid veimi).

932 2.

Käisin pulmina mõnena, :,: pingipikkus, lauvalaius. :,: käisin saajana sadana, Liinikel olid liiad kirjad, esin saa neida ande’eda, kahed kandid vastakuta, :,: mis saen neilta neidistelta! :,: 10 Riian kirjad kirjotud, 5 Liinik mulle annetije, :,: taga Riia löödud ristid, palang mulle pannetije – Pihkevan pilud aetud. :,:

H II 50, 607/8 (5) < Saare v – K. E. Martinson < Toomas Veike (1891, saadetud 1894). Kk: 2. sööjena. Trükitud: ERlA nr 6112 (lt 2862, Ei saanud kuski selliseid veimi).

588 364. KUKENI KUDUNUD

1. 933

Pilutasin peiu särgid, videvikul velje särgid, soetso ajal sulase särgid, eha ajal enese särgid.

Laulikust.

RKM II 27, 35 (44) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

SÖÖK JA JOOK PULMAS

365. ÄRGE PÕUE PISTKE!

1. 934

Süögem, langud, juogem, langud, kelmimade kingaiäred, ärgem, langud, põue pistke! suuremate sukasiäred, Ma olen huolas õtsimaie, 10 vana naeste sukakotid, kaval läbi katsumaie, nuorte põllepaelatutid – 5 õtsin uvve kuvve põued, kõik ma pööran pahempidi, kabistan kasukapõued, tõmban ümber tõesepidi! rüüstan ära riidepõued,

H II 4, 681 (50) < Kokora v, Torila k – M. Koik, J. Härms < Kadri Allik (1887).

2. 935

Ärge põue pistke! + Ära pelga puuduvat!

Sööge, langud, jooge, langud, kaval läbi katsuma, ärge, langud, põvve pistke! 5 otsin läbi kuuepõvved, Mina olen oolas otsima, katsun läbi kasukataskud.

589 Unt on ahjus audumas, teine oli uppi ootamas* ja kolmas koplis kammitsas.

Dikteeritud. Kuulnud Saare vallas külas lapsena ühes pulmas. Esimene laud sõi ja teised, noored poisid ja tüdrukud, kõndisid ringi ümber lavva ja laulsivad neile, kes lavvas istsid. * Teist tahetakse ahju panna.

KKI 9, 417/8 (25) < Tartu l < Kodavere khk, Kirtsi k, Nõmmeotsa t – U. Mägi < Juulie Sepp (1948).

366. EI OLE SÜÜDI

936 1.

Ei õle süüdi peerijale, süüd one pingi seadijale – siädnud pingi servakille, näiu perse upakille.

H II 4, 655 (20) < Pusi k – M. Koik, J. Härms (1887).

937 2.

Ei ole süüdi peerijal, vaid süüdi pingi seadijal – seadis pingi servikile, uruaugu upakile.

A 2124 (4) < Alatskivi v, Haapsipea k – Leida Härm, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923).

938 3.

Ei ole süüdi peerijal, vaid süüdi pingi seadijal – seadis pingi servikile, uruauk jäi upakile.

A 2126 (3) < Alatskivi v, Hapsipää k < Richard Kask, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923).

590 4a. 939

Pruut pulmalauas

Pruut peerestas lauas. Laalatajanaene-kõrvalnaene laalis pruudi häbikatteks:

Pole süidi peerejal, süidi õli pingisiädijal – siädis pingi serväkile, uruauk jäi urvakile.

KKI KT 160, 92 (110) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

4b. 940

Üks viimasel ajal lauldav vana pulmalaul.

Põlõ süüdi peerijal, süüd on pingisiädijal – siädis pingi serväkille, pruudi perse jäi urvakille.

RKM II 27, 27 (28) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

5. 941

Ühe lapse ristsed olnud. Üks naisterahvas peeretanud, karanud kohe püsti ja laulnud:

Ei olnud süüdi peerijal, süüd oli pingi säädijal – siädis pingi servakille, minu auk jäi uurakille.

See oli Torilas, võib-olla sada aastad tagasi. Krõõt Annast laulis. Tema olnud siss noor, tema kuulnud ühe naesterahva käest, see laulnud.

KKI 1, 51/2 (5) < Pala v, Piirivarbe k, end Piiri kõrts < Punikvere k – U. Mägi < Miili Annast (1947).

591 942 6.

Pruudil juhtunud istudes tulema häälega peer. Kohe laulnud leelutajad:

Ei ole süüdi peerijal, vaid süü on pingi säädijal – säädis pingi servakile, uruauk jäi urvakile.

RKM II 302, 409 < Pala v, Metsanurga k – M. Villemson (1973).

TANTS PULMAS

367. TANTSITAGE TASA!

943 1.

Illu neiud hüpütage, tasa neiud tantsitage, neiul titte tiiva alla, pojakene põlle all.

Siis, kui asjad enne pulma ära õiendatud.

ERM 5, 24 < Peipsiäärne v, Kolkja k – A. Simson < Maali Kori (1920). Kk: 1. hüputage; 3. titta. Dbl: ERM 154, 63 (31) – A. Simson. 3. titta; 4. alla.

592 RAHAKORJAMINE

368. LEMMKIBU LAUL

1. 944

Joo, joo, maitse, maitse 10 üva mehe poegadelle, meie kirjussa kibussa, külijalle, kündijalle, kadajassa kapadessa! musta mulla pöörijalle. Kui sa maitsed, siis sa maksad! Kellele kibu minessa? 5 Peksa punga, tapa taskud, Üva naese tüterille. otsi õllele õbedat, 15 Üva nenn one upitanud, katsu kapa valge’eda! kallis nenn one kasvatanud, Kellele kibu minessa? veel parem pannud mehele. Üliüva mehele,

H II 4, 693/4 (67) < siit ja säält – M. Koik, J. Härms (1887).

2. 945

Lemmkibu laal

Seda laalu laaletasse pulma ajal ühe juuress tõese juurde minnes ja kibuga õlut pakkudes.

Juu, juu, maetse, maetse, katsu kapale valge’eda, kui sa maetsed, siis sa maksad! 5 peksa punga, tapa tasku! Õtsi õllele hõbedad,

H II 45, 424 (5) < Oudova < Kodavere khk – J. Moisa (1891). Kk: 5. lappa.

593 946 3.

Lemmkibu laul

Juu, juu, maitse, maitse, 5 Peksä punga, tapa tasku, kui sa maitsed, siis sa maksad! otsi õllele õbedat, Meki meie merevetta, katsu kapa valge’eda! katsu meie kaevuvetta!

EÜS II 383 (112) < Alatskivi v, Lahe – A. Liiv, J. Raja < Leena Töövahe (1905).

947 4.

Lemmkibu laul

Juu, juu, maitse, maitse, võta teeväs, tapa tasku, kui sina maitsed, siis sina maksad! 5 õtsi õllele õbedat, Võta puu ja peksa punga, katsu kapa valge’eda!

EÜS II 412 (145) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 299 (123) – A. Liiv. E. Tuvi märkus: Teise värsirea paigutumine nootide alla on küsitav. Trükitud: PT, lk 81 (96).

948 5.

Lemmkibu laal

Juu, juu, maitse, maitse, Õtsi õlle õbedat, juu sina kirjusta kibusta, katsu kapa valge’eda, kadajassa kapadessa! peksä punga, tapa tasku! 5 Kui sa ei maitse, siis sa maksad!

EKS 26, 3 (6) < Ranna v, Raatvere k – E. Mässo (1912).

594 6. 949

Laul lapulistele

Juu, juu, maitse, maitse, kui sa maitsed, siis sa massad! Otsi õllele hõbe’eda, katsu kapale valge’eda!

Tähendus: Niisugune rahakorjamise viis oli selleks otstarbeks, et pruudile alguskapitali koguda. Kuid see rahakor[jamine] rikkus tihti joogi ära. Sellepärast panti kibu kahe põhja vahele kivikesed, mida siis joodes kõristati. Anded, mida anti, ei valitud – kas püksi nööp või vana raudnael –, muudkui visati õlle sisse. Viimaks, kui enam keosid ei olnud, siis korjati lihtsalt taldreku peale terviseviina joomise ajal raha. See pruuk on olnud Alatskivil Lahepera külas veel viiekümne aasta eest.

ERM 5, 25/6 < Peipsiäärne v, Kolkja k – A. Simson < Maali Kori (1920). Dbl: ERM 154, 65 (34) – A. Simson.

7. 950

Juu, juu, maitse, maitse, otsi õllele hõbedat, kui sina maitsed, siis sina maksad! 5 katsu kapa valgeida! Peksa püksi ja tapa tasku,

A 2110 (20) < Kokora v, Torila k – Leida Lassi, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923).

8. 951

Lemmkibu õli pulmakodan. Kolm naistevüüd köödeti ümber. Käidi müüda pulmalisi ja pakuti juvva: Juu, juu, maitse, maitse, kui sa maitsed, siis sa maksad! Tapa tasku, õtsi õllele õbedad!

ERA II 14, 539 (3) < Alatskivi v, Peatskivi k – P. Ariste < Leena Simpson (1929). Kk: 3. põllele.

595 952 9.

Vanast pulman õli 14 inimest, 7 kummagi puult: peigmiis – pruut, issamiis – issame naine, peiupoiss – kersuvedäjä, paarimiis naasega – laalatajanaane ja -miis, paarimiis – paaritüdruk, äi ja ämm. Mussad rehetubad õlid, kos eläti. Kangas tõmmati pulma aeg ümber seenä ja kuuseõksad panti risti seenäle. Pikad õled tuudi sisse laiali maha. Pikk pulmalaud õli üle küla üks. Talvel õlid pulmad, neli päeva. Kogu aeg õldi riides. Issames valvas kommete järgi. Kaks päeva õlid peiu puul ja kaks päeva pruudi puul. Lemmkibu laaleti. Lemmkibu õli teene laud kuusk ja teene laud kadak. Naestevüü õli ümber. Õhtusel ajal laaleti. Lapulisi õli 50 ja enam – neele laaleti. Issamehel õli kann käes, viinapudel peiupoisi käes. Kes jõi, viskas kannu raha.

Juu, juu, maitse, maitse, pedajassa pütidessa! kui sa maitsed, siis maksad! Juu, juu, maitse, maitse, Õtsi õllele õbedad, kui sa maitsed, siis maksad! katsu kapa valge’essa, Kündijalle, külvijalle, 5 peksa punga, tapa tasku, 15 peremehe poegadelle, õtsi õllele õbedad! musta mulla pöörijalle; Juu, juu, maitse, maitse, kündijalle, külvijalle, kui sa maitsed, siis maksad! perenaaste tütardelle, Juu sa kirjussa kibussa, et saaks neiud iluduss, 10 kadajassa kapadessa, 20 teisel talvel tulevuss.

Laalul õli kiigetaja viis. Muud laalu pulmas ei õllud. Pulmas koolmeister tegi salme. Laul on öeldud. Vanamees viisi ei teadnud.

ERA II 14, 575/7 (8) < Ranna as, Teelahkme t – P. Ariste < Villem Paju (1929).

953 10.

Pulmakombed

1. Pulmalised (ainult mehed) pandi ringi seisma, siis hakkas üks pruudi lähemaist sugulasist lemmkibuga ringi käima (lemmkibus oli õlu), tema järel tuli teine mees kapaga. Mehed ise laulsid:

Joo, joo, maitse, maitse, kui sa maitsed, siis sa maksad!

596 Otsi õllele hõbedat, katsu kapale valgejeda!

Siis igaüks, kes õlut maitses, pani kappa raha. Raha sai pruudile.

E 66239 (1) < Ranna v – K. Kurss < Joosep Martinson (1930).

11. 954

Kuda pulma lemmkibu laaleti:

Juu, juu, maetse, maetse ja õtsi õllele õbedat, ja ku sa matsed, siss sa maksad! 5 katsu kapa valge’essa! Peksä punga ja tapa tasku

ES MT 88, 44 (4) < Omedu k – A. Tamm < Kaarel Mägi (1932). Kk: 1. matse, matse.

12. 955

Pulmakombetest tuntud järgmised: lemmbkibu. Mingisugune riist või kibu täidetud õllega ja keegi käinud pulmaliste seas ringi ja lugenud:

Joo, joo, maitse, maitse, kui sa maitsed, siis sa maksad! Otsi õllele hõbedada, katsu kapa valge’eda!

Pulmalised viskand raha kippu siis, kuipalju keegi arvas heaks. Mõni visand rubla vahel, kuid enamasti visatud peent – väikest raha. See raha saanud pruutpaarile kaasavaraks. Seda mängu tuntakse Lemmkibu nime all.

ERA II 119, 255/7 (5a) < Kokora v, Torila k – A. Laurson < Kaarel Müürsepp, Kaarel Kümmel, Liisa Värvu (u 1933–1935).

597 956 13.

Lemmkibu mäng (pulmamäng)

Üks käib õllekapaga pulmaliste seas ringi, pakub lauldes:

Joo, joo, maitse, maitse, kui sa maitsed, siis sa maksad! Otsi õlle hõbedat, katsu kapa valge’eda!

Annab õlut juua. Jooja peab aga raha sisse viskama.

ERA II 106, 64 (5) < Pala v, Kodavere k, Otsa t < Alatskivi – H. Õunap < Liisa Alla (1935).

957 14a.

Lemmkibu laul. Õllekannus oli õlu. Rahvas istus ümberringi. Pruuttüdrukud ja peiupoisid käisid kannuga ringi raha korjamas ja laulsid igaühele:

Kellele kibu minessä? kui sa maitsed, siis sa maksad! Mehile kibu minessä, Peksä punga ja tapa tasku, mehele üliüväle, õtsi õllele õbedad, üvä mehe poegasille. katsu kapa valge’eda! 5 Juu, juu, maitse, maitse,

Nii lauldi mehile. Naisile muudeti laulu vastavalt:

... Naesile kibu minessä, naesele üliüväle, üva memme tütterille ...

Jooja viskas raha kippu pruudile kingiks.

ERA II 172, 53/4 (4) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

598 14b. 958

ERA, Fon 537 c – H. Tampere < Anna Lindvere (1937). Trükitud: PT, lk 82 (97).

599 959 14c.

ERA, Pl 88 A1 – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938). Trükitud: ERlV II, lk 352/3 (II B 80, Lemmkibu); PT, lk 82 (98).

600 14d. 960

Lemmkibo

Kellele kibo minessä? 10 Kellele kibo minessä? Mehile kibo minessä, Naesile kibo minessä, mehile üliüvälä, naesile üliüvälä, üvä mehe poegasille. üva memme tütärelle. 5 Juu, juu, maetse, maetse, Juu, juu, maetse, maetse, kui sa maetsed, siis sa maksad! 15 kui sa maetsed, siis sa maksad! Peksä punga ja tapa tasku, Peksä punga ja tapa tasku, õtsi õllele hõbedat, õtsi õllele hõbedat, katsu kapa valge’eda! katsu kapa valge’eda!

ERA II 249, 232/3 (12) – H. Siider < Anna Lindvere (1939).

14e. 961

Lemmkibo laal

Kellele kibo minessä? 10 Kellele kibo minessä? Mehile kibo minessä, Naesile kibo minessä, mehele üli üväle, naesele üliüväle, üvä mehe poegasille. üvä memme tüterille. 5 Juu, juu, maetse, maetse, Juu, juu, maetse, maetse, kui sa maetsed, siis sa maksad! 15 kui sa maetsed, siis sa maksad! Peksä punga, tapa tasku, Peksä punga, tapa tasku, õtsi õllele õbedad, õtsi õllele õbedad, katsu kapa valge’eda! katsu kapa valge’eda!

ES MT 282, 24 (19) – S. Tanning < Anna Lindvere (1940).

14f. 962

[---] Nüid akati lemmkibo laalma ja õllega raha korjama jälle uudess. Nüid laaleti igäühe nina all korrass, õllekibo käen. Et:

Kellele kibo minessä? Mehile kibo minessä.

601 Ehk viil kõige enne laaleti peiule:

Peiule kibo minessä, 30 Naesile kibo minessä, peiule üliüväle, naesele üliüväle, 5 üvä mehe poegasille. üvä memme tüterille. Juu, juu, maetse, maetse, Juu, juu, maetse, maetse, kui sa maetsed, siis sa maksad! kui sa maetsed, siis sa maksad! Peksä punga ja tapa tasku, 35 Peksa punga ja tapa tasku, õtsi õllele õbedad, õtsi õllele õbedat, 10 katsu kapa valge’eda! katsu kapa valge’eda! Kellele kibo minessä? Kellele kibo minessä? Pruudile kibo minessä, Poesale kibo minessä, pruudile üliüväle, 40 poosile üliüväle, üvä memme tüterille. üvä mehe poegasille. 15 Juu, juu, maetse, maetse, Juu, juu, maetse, maetse, kui sa maetsed, siis sa maksad! kui sa maetsed, siis sa maksad! Peksa punga ja tapa tasku, Peksä punga ja tapa tasku, õtsi õllele õbedat, 45 õtsi õllele õbedat, katsu kapa valge’eda! katsu kapa valge’eda! 20 Kellele kibo minessä? Kellele kibo minessä? Mehile kibo minessä, Neitsitele kibo minessä, mehele üliüväle, neitsile üliüväle, üvä mehe poegasille. 50 üvä memme tüterille. Juu, juu, maetse, maetse, Juu, juu, maetse, maetse, 25 kui sa maetsed, siis sa maksad! kui sa maetsed, siis sa maksad! Peksä punga ja tapa tasku, Peksa punga ja tapa tasku, õtsi õllele õbedat, õtsi õllele õbedat, katsu kapa valge’eda! 55 katsu kapa valge’eda! Kellele kibo minessä?

Igäühel üksikult laaleti sii salm. Igäüks sulpsas raha õllekappa. Alati siält piält juudi. Õlut panti piäle, aga rahad õlid alati põhjan. Sinnä visati viiekopkesed ja kõlmesed. Mõni arva pani kümme, viistõisskümmet. Ehk küll laaluga õbedat õllele küsiti, siiski panti mussa vaske nagu plaks sisse. Kui puhas õli sii õlu viimäte, võib igäüks isegi arvata. [---]

Kui ma Tallnan mikrofoni sisse laalin, Riigi Ringäälingun, jätsin, vaenekene, kogemata tõese salmi viimäsed sõnad laalmata. Nõnna et sinnä ei suanud rohkem kui puultõist salmi. Samuti tuleb enne laalta peiule ja pruudile, siis mehile ja naesile, siis neitsile ja poesale.

602 Mina laalin aga mehile, naesile. Sinnägi jäid niid sõnad laalmata, et: peksä punga ja tapa tasku ja õtsi õllele õbedat ja katsu kapa valge’eda.

KKI KT 161, 54/8 – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

14g. 963

Õllekibu, see on lemmkibu. See pandi õlut täis ja lauleti:

Kellele kibu minessa? 5 Juu, juu, maetse, maetse, Mehile (~naisile) kibu minessa, kui sa maetsed, siis sa maksad! mehile üliüväle, Peksä punga, tapa tasku, üvä mehe poegasille otsi õllele hõbedad, (~üvä memme tüttärille). katsu kapa valge’eda!

Joob mees õlle ära, aab käe tasku, otsib raha, kas vask- või õberaha, aga mitte paberid, viskab solksti kaks või kolm, ka viis kopkad õlle sisse – armul ei old mõõtu, mõni pani 10– 20 kopikat. Minu silmäd sedä põle näind, vanemad inimesed näedassid. Vene rahval on veel sedä asja. Minu isä oless nüüd oln üks 106 uastad vana. Temä ei mäletän eluaeges sedä tehtud.

RKM II 27, 25/6 (25) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

14h. 964

Vanast’ korjati raha sellesama lemmkibuga. Laaleti lemmikibu. Kibu käis ühe nina alt tõese alla, ja õlut täis, ja laaleti jälle egäleühele siis, korjati raha. Visati siis seda raha sinna kippu ja juudi siält piält õlut ja siis laaleti, et:

603 No nüüd läks siis kibu jälle naesse juure. Laaleti jälle – ükskõik, tütarlapsile ehk naesile, kellelegi, et:

Egaüks viskas siis sinna raha sisse sulps ja sulps ja siält juudi jälle piält – ei ta õllud must ega ropp kedägi, egälühele kõlbas. Vai kes sii vanast’ seda puhast nõnna teas tastagi.

KKI, RLH 49: 6 (1) < Anna Lindvere (1949). Dbl(?): KKI 43, 25 (1) – U. Kolk < Anna Lindvere (1949).

604 15. 965

Ah sii kann, jah, mis ümmer käis, sellele lauldi:

Juu, juu, maitsa, maitsa, kui juud, siis maksad ...

Siss pidid raha panema. Mõni viskas ka õberaha, viie- ja kümnekopkalise, rublatükid olid suured.

ERA II 259, 129 < Pala v – S. Lätt < Mihkel Reili (1938).

16a. 966

Vanasti on õhtul pruudi kodus lauldud lemmkibu, vist enne pruudi ehitamist. Suur puukapp täideti õllega. Üks pruudiveljedest (kibukamiis, kannukandja) käis sellega pulmaliste hulgas ringi, tema taga teised, kes jagasid viina ja õlut. („Õlude vedäjä“ juutis rahvass.) Selle juures lauldi:

Juu, juu, maetse, maetse, Peksä punga, tapa tasku, kui sina maetsed, siis sina maksad! 5 õtsi õllele hõbedat! Katsu kapa valge’eda!

Lemmkibu laulul olevat olnud imelik kenä viis, mida aga ei mäletata.

ERA II 266, 307/8 < Pala v, Assikvere k – A. Univere < Leena Kiisel (1939).

16b. 967

Lemmikibu – seda lauldi rohkema rahva seas. Rahvas käis lahtiselt. Üks käis õllekannuga ringi, pakkus igaleühele. Sõnad olid nii:

Joo, joo, maitse, maitse, kui sa maitsed, siss sa maksad! Peksa punga ja tapa tasku!

Raha visati õlle sisse.

KKI 1, 249 (409) < Pala v, Sooküla < Assikvere k – U. Mägi < Leena Kiisel (1947).

605 968 17.

Kosjad

Poiss tuli tarre, suetsutare ja uutab, küsib ema käess: „Kos Liin [Leen] on?“ Emä ütleb: „Liin on laadan, taltab eläjid siäl.“ Poiss ütleb: „Mes tä nõnna kava vahib siäl?“ Tuleb sisse Liin, pitk kuub seljän ja puasme lõngaga piält kinni sidotud. Poiss kargab väljä, siält nukass: „Tere õstass, Liin!“ – „No mes sa meele tulid?“ – „No meil joba ämmägä kaup ärä testud.“ Tuleb tuub, võtab kõsjapütiku. Siis sõedavad Kodavere. Laalatuselt tulevad, oiavad kõvass kinni käess, ei lahe lisna inimeisi vahele. Ja pruut assub peiole jala piäle. Vanass niskesed kuntsid õlid. Nüit tulevat kodo, lähväd lauda. Issämiis ees, peig järel, kõegil pitkäd kuvved seljän, piält kinni sidotud vüüdegä. Sii kutsuti vüürätt. Taga perse piäle panti õtsad, sõlmati, sõlm siin südäme kõhal, tõene õts tõese perse kanniku piäl. Pruudil sõlg rinnan, sinine kampsun seljän, voltegä kampsun. Sõlg rinnan ja punane lint läbi sest sõle piäss. Siin õli nagu rõngas, nõul õli siäl küljen, sellegä sorgati läbi. Sedäviisi õlid näd esten. Ilusass õlid esten küll! Issid aga lavvan, pihon vorss, tõesen käen lihatükk. Kes õli üvä ämm, and´ silmäpühkme (käsi rasvast pühkida). Ei õllud käterättä, õlid pühkmed. No küll õli viil tuska! Peig ja pruut issi lavvan, võtt vähä ingepidet. Milla sa issud ärä, mitu lauda süüb. Nuurpaar pidi isma siäl nõnna kavva, kooni ärä sõid kõik. Vorss õli ja lihaleib. Kioga panti kalja lavva piäle. Puupütigä panti liha lavva piäle. Ahi pühiti luvvaga pustass, siis panti vorsit kepigä ahju, ei visata ei või, pidi kepigä panema, panet tasakeisi nagu võrud. Panna ei õllud. Ku süänud saed, siis akas üks möll – kinni sidomine siis õli. Naesed sidoti vüüdegä kinni, pruudi emä õli sidoja. Ja tüdrikud kua aitasid sidoda kinni. Nüid on ärä sidotud kõik, nüid viil akavad laalma. Siis akavad terviss juuma. Laalavad Lemmkibo:

Juu, juu, maitse, maitse!

Kirjota aga õigess!

Kui sa maitsed, siis sa maksad!

Vaata, sa piäd raha maksma. Sedäsi laalis ulka aega. Sii, kes juvva lask, sii laald. Nüid laaletasse: nad elägu! Vaata, nüid ei maksa kiigi pruudile raha, pruut ei anna andid. Nüid uassa päräss tuli nuarikelle laps. Aga ämm ei õllud rahu. Ämm ütles, et Mussik ja nuarik pidid üste aega minemä. Nuarikel one laps ja Mussik ei õle udartki lasknud. Vaata kus on vanamuur. Kuradi vanamuur! Tämä arvas, et enneaegu sii tuli. Niid vanaaegsed asjad! Minu emä õli pulma talitaja, mina kääsin emägä pulman.

ES MT 294, 35/7 (26) < Assikvere k – S. Tanning < Leena Annuk (1942).

606 18. 969

Vanaema pulmas lauldi lapurahvale:

Joo, joo, maitse, maitse, kui sa maitsed, siss sa maksad!

KKI 1, 249 (408) < Pala v, Ranna as < Tossumetsa k, Venetossu t – U. Mägi < Leida Laasma (1947).

19. 970

Rahvas istsid lavvan ja ümberpakkujad käisid kibuga ja kes siss jõi, see maksis. Teine käis järel – rahakorjaja, kupuliud käes. Vahel pandi kupuliud laua peale, kui keerutati ringi teda. Ästi ei mäleta, aga ma ike mäletan. Ma olin väike laps, võib-olla üksteist. See oli Ranna vallas, kui pulmaaegu olid kibud lavva pääl. Lauleti, kui kibu ringi kanti. Ise nägin.

Joo, joo, maitse, maitse, kisse maitseb, see siss maksab! Õtsi õllele õbedad!

KKI 1, 249/50 (410) < Alatskivi v, Ronisoo k < Sääritsa k – U. Mägi < Leena Kaldmäe (1947).

20. 971

Joodi ühest kapast, seda kutsuti lemmkibu. Nii korjati raha pruudile. Vist ike pruudi pool oli see lugu olnud. Pulman lauldi. Siss visati raha sinna õlle sisse või põrandale. Mina es näe küll, isa rääkis.

Joo, joo, maitse, maitse! Peksa punga ja tapa tasku, õtsi õllele õbedad, katsu kapale valge’eda (~ valged raha)!

Rohkem ma ei tea.

KKI 1, 250 (411) < Pala v, Ojaküla – U. Mägi < Kustav Edro (1947).

607 972 21.

Olid niisugused kannid, pealt kitsad, alt laiemad, kõrv alt üles, ilusaste ära kirjatud noaga. Valati õlut täis. Naiste kirju vöö seoti kanni kõrva külge. Üks vanem naine käis kanniga ringi ja laulis. Teine käis järel. Selle käes oli üks nõu või taldrek. Sinna panid raha, kes jõid. Kelle käes kann oli, see laulis, teine ei laulnud, kes taga käis. Laulis:

Joo, joo, maitse, maitse, kui sa maitsed, siis sa maksad! Katsu kapa valge’ete!

Kaanega kann oli. Kutsuti, et lemmkibu. Laua peal oli paar kolm kibu õlle jaoks, säält joodi. Nägin, kui olin veel päris laps.

KKI 1, 251 (412) < Alatskivi v, Kokora k, Lillemäe t – U. Mägi < Miina Reinvald (1947).

973 22.

Kui ma niisuke väike olin, siss tehti regedest kuhi õue peale üles. Siss oli suure kõrvaga kibu. Üks seisis üleval. Selle käes oli õllenõu. Teised käisid korrast üleval. Teised all ümber ree. Laulsid kõik – kes all, kes üleval. See, kes läks ülesse jooma, see pidi raha maksma. Raha pandi teise nõu sisse. Raha läks noorepaari eaks. Laul oli:

Õtsi õllele õbedad, katsu kapa valged!

KKI 1, 251/2 (413) < Tartu l < Kodavere khk, Kirtsi k, Nõmmeotsa t – U. Mägi < Juulie Sepp (1947).

974 23.

Kibu sisse pandi õlu. Üks käis ringi ja laulis:

Joo, joo, maitse, maitse, kui sa maitsed, siis sa maksad!

Ja jootis. Kõige lõpus oli et: „Raha, raha, raha!“ Tal oli teine, kes käis taga, kausike käes, kuhu sisse raha visati. Minu mäletusel ei ollud. Siin kõnelesid vanemad.

KKI 9, 149/50 (63) – U. Mägi < Joosep Narits (1948).

608 24a. 975

Juu, juu, maitsa, maitsa, otsi õllele õbedat, kui sina maitsad, siis sina maksad! 5 katsu vaske kapaseida! Peksa punga, tapa tasku,

Laulja on laulu kuulnud väikse lapsena oma õe pulmas. Üks vana habemik mees kandis õllekappa ringi ja laulis. Pulmalised panid raha kapa sisse. Muidu oli pulm ilma silmapaistvate vanemate kommeteta. „Vana aja pulma“ ei ole jutustaja ise näinud, küll aga kuulnud vanematelt.

RKM II 43, 458/9 (8) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1953).

24b. 976

Ennemalt, kui tervist joodi, hakati raha korjama, lauldi:

Joo, joo, maitsa, maitsa, õtsi õllele õbedad, kui sina maitsad, siis sina maksad! 5 pane vaske vaagenasse! Peksa punga, tapa tasku,

RKM II 48, 119 – S. Lätt < Sohvi Sepp (1954).

25. 977

Vanast õli pulmal kapaga õlut antud.

Juu, juu, maitse, maitse, kui sa maitsed, siis sa maksad!

Minu aegus enam seda ei ollud. Jutustaja pulmad olnud 45 a tagasi. Et kapasse oleks raha pandud, seda jutustaja ei mäleta.

RKM II 48, 41 < Kallaste l – S. Lätt < Anna Viljus (1954).

609 978 26.

Lemmkibu laul

Juu, juu, maitse, maitse, kui sa maitsed, siis sa maksad! Õllest õbedad ...

Käidi kibuga ringi ja igaühele lauldi nii. Kas paar või kolm või viis kopikat panid. See oli see maksmine. Üks joramine oli, ega tal olnud tea, mis viisi või moodu.

RKM II 48, 268 (2) < Alatskivi v, Riidma k – O. Niinemägi < Anna Jakobson (1955).

979 27.

EFAM, Tampere – H. Tampere < Karl Madi (1955).

980 28.

Puukapad õlid, sellega käidi ringi ja lauldi:

Juu, juu, maitsa, maitsa, kui sa maitsed, siis sa maksad! Peksa püksi, tapa taskud, otsi õllele õbedad!

610 Sel aal õbet ei õllud. Panid muidu vaskraha. Mõni pani püksinöpsi, et kõlises. Mina ei näinud seda, see oli enne mind, ema ka ei näinud, aga ämm (vanaema) nägi.

RKM II 48, 384 < Alatskivi v, Orgemäe k – S. Lätt < Saamuel Mesipuu (1955). Dbl: RKM II 48, 286 (14) – O. Niinemägi (1955). 1. Joo, joo, maitse, maitse; 3. tasku. Käidi kibuga ümberringi ja lauldi. Lemmkibu laulu on Saamu kuulnud oma ämmalt. Raha viskamist õllesse Saamu ise ei ole näinud.

29. 981

Olen ise pulmas olnud, kus lauldi:

Juu, juu, vellakene, tapa täia, tapa tingu, juu, juu õllekest! 5 otsi õllele õbedad! Otsi õllele õbedad,

Kibusse visati raha. Kõrvaga kibu oli – üteldi „lemmkibu“. 1. rea kordamisel: vennakene.

RKM II 48, 426 (5) < Peatskivi k – S. Lätt < Leeni Suur (1955).

30. 982

Enne mind oli lemmkibu. Minu ajal ei olnud. Joodud õlut ja lauldud:

Juu, juu, maitse, maitse, kui sa maitsed, siis sa maksad! Otsi õllele õbedad!

Raha pandud laua peale (mitte õllesse).

RKM II 48, 456 < Alatskivi v, Peatskivi k – S. Lätt < Anna Aru (1955).

31. 983

Nu siis juudi viil tervist. Sii oli piäle laalatuse ikke. Pruut ja peig, niid istsid siis lavva taha, mingi taldrik õli sial lavva peal viil. Sinna, kes jõid, niid õlid ... niid maksid, annid raha, mõni, kes rubla, mõni – mis ta aga and´. Ja siis laaleti viil, et:

611 Juu, juu ja maitse, maitse, kui sa maitsed, siis sa maksad!

Nõnna sii oli siis, nii rahaline and, võib-olla ka nuarpuarile.

EMH 667 < Assikvere – A. Univere, P. Virtaranta < Jakob Luka (1964).

PULMALISTE LAHKUMINE

369. AITÜMA KURBA KUTSUMAST!

984 1.

Aitüma minu suule, sae üürikess üva eluje, minu võivale võsale tunnista tuska viitemaie. minu, kurba, kutsumasta, Aitüma minu suule: ane ulka arvamasta! 10 täis õlen söönud, täis õlen joonud, 5 Võtt´ kure kurvasta elusta, täis õlen õtsani õluta, ane alvasta abista – täis õlen viha viinakesta!

H II 50, 608/9 (6) < Saare v – K. E. Martinson < Toomas Veike (1891, saadetud 1894). Trükitud: ERlA nr 6283 (lt 2945, Aitüma kurba kutsumast!).

370. PIDU LÕPEB!

985 1. rl/ul

Pulma lõpp

Sööki ei mäletä. Lõpuks laaleti: Pidu lõpeb, pidu lõpeb, pai eidekene, õlu otsas, pärm põhjas, pai eidekene!

RKM, Normann 3, 105 (17) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – E. Normann < Sohvi Sepp (1954). 612 LAULUD ABIELUST

ABIELUMEHE PÕLI

371. TILLUKE NAINE

1. 986

Võtsin naese nastulise, 5 See küll, nirki, niidäb eina, pisukese püstolise. see küll, kassi, kastab kakku, Ärä tema uppus ubalehte, see küll, äbärik, äestäb. ärä kadus kasteheina.

Viis on laulu nr 947 juures.

EÜS II 413 (147) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). Viis: EÜS II 299 (123) – A. Liiv.

372. MUST NAINE

1. 987

Must naine + Põlvist põdema

Oh Jumal mäetagune, 10 kõik lähvad õmaga keriku, mis jätid mind magama, mä lään õma õjutama. kui neid näädusid jaeti? Kos one oitu, siäl õjutan, Muile mukid annetije, kos one vetta, siäl verutan, 5 kenad kätte kiänetije – õlenuustik nuka piäla, mulle musta ja rumala, 15 seebitükk õli selja piäl. tõrvakandu ja tõbise. Kiänan ümbre, ütlen jälle, Muidu elass, kuida elass – sõnad tõisiti kõnelen: tuleb pühapäevakene, eila võtin naese nuore,

613 tunaeile tõesepuole. labaluista langemaie. 20 Veien hella heinamuale, 25 Siis vein kodu ahju piäle – kulla kuivale loole. kukkus, kurat, tuhka. Niitis kuari, niitis kaksi, Siss sain lahti raipest naesest. hakkas põlvista põdema,

H II 4, 661/3 (28) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Elias Pärn (1887).

988 2.

Viibisin vile ajama 5 ja kenäd kätte kiäneti – ja pajopilli puhkemaie, mulle musta ja rumala, kui neid näidusid jaeti. tõrvakandu ja tõbise. Muele muksid anneti

H III 9, 318 (1) – J. Liiv (1888).

989 3.

Viibisin vile ajama, Panin nukka, nee nurisi, pajopilli puhkumaie, 10 panin kolka, nee kolisi. ku neid näädosid jaeti, Muud liäväd mukiga keriku, tinapiädasid tingiti. ma liän õma õiendama. 5 Muele mukid annetije, Kos one oito, siäl ohotan, kenäd kätte kiänetije – kos one lompi, siäl lopotan, mulle sae musta ja rumala, 15 puhtan veden pesen puhtast. tõrvakandu ja tõbise.

H III 9, 349 (8) < Alatskivi – J. Kook (1888). Kk: 1. vile; 3. nädosid; 11. mukikin.

990 4.

Must naine + Laisk naine sipelgapesasse

Vist viibisin vile ajama, Moele mukid jaeti, pajupilli puhuma, 5 ja kenad kätte kiäneti, kui neid neiusid jäeti. mulle musta ja rumala,

614 tõrvakandu ja tõbise. 15 sipelgad seid silmad peaste, Tõesed lähvad keriku, kusilasid kulmud peaste, kohe mina vaene? mesilased meeled peaste, 10 Lähan oito ojotama. erilased inge sidest. Kus on oidu, sääl ojutan, Siis vein kurja koju, kus on vede, sääl verotan, 20 panin halva ahju otsa pääle, kus on kaevu, sääl kastutan. sääld ta kukkus tuhkaauku, Siis vein sipelgapesasse, siis sain raipest naisest lahti.

A 2121 (3) < Kokora v, Torila k < Peterburi kubermang – Osvald Tubin, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923).

5. 991

Rikas – inetu, vaene – ilus + Must naine

Kedägi muudu ei piä õlema naesel, sitaunniku õtsass üles aetud ja naesess võetud. Miis ise ohanud:

Sest on Luaja äste tehnud, tõrvakandu tõbised. et on vaesed valged luanud, 5 Muud lähväd mukiga keriku, rikkad uhked, rumalad, minä mussaga jõele.

Et naene muss ja inetu, mukin ja kekin on ilos.

ERA II 300, 126/7 (36) < Pala v, Assikvere k – A. Univere < Villem Bunder (1942).

373. NAISE PEKSMINE

1. 992

Ette üteldud:

Tüdruk tükkis minule, 5 kasevemmel kaunikene, mõtles palju palka saavat. sii käis naese nahka möödä, Mul õli palju patakida: pisukesta pihta möödä, reevemmel, vennikene, ai lühikesta luuda mööda.

EÜS II 412 (144) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – A. Liiv, J. Raja < Sohvi Tamming (1905).

615 374. PÕLVIST PÕDEMA

993 1.

Võtsin naese nuorukese, pane taga vaskevanker, õrna õbeõiekese, 15 tõmba piäle luine luuka, viisin ella heinamuale, sõida suuja Suomemuale, kaanikese kuari piäle. aja kiirest Arjumuale! 5 Niitis kuari, niitis kaksi, Tuu mulle Suomest sortsieite, akkas põlvista põdemaie, Arju luanest vana naene labaluista langemaie, 20 hädalista aitamaie, õlanukest õhendamaie, tuu mind, tõbist, tohterdama, kaelajatkust kaebamaie, kidurida kinnitama, 10 jalasiärest soigumaie. vaevalista vuatamaie! „Oh mu miäsi miäleline, Muidu pean küll surema, kuasa kaalaarmuline, 25 muidu mulda küll minema.“ võta latrist laagi täkku,

H II 4, 676/7 (44) < Kokora v, Torila k – M. Koik, J. Härms < Kadri Allik (1887). Kk: 10. soikumaie.

994 2.

Mullu võtsin noore naise, Läksin linna ämmä juurde, tänavuade tõisepoole, 10 taha Tartu targa juure. kui oli lõikus lõikamata, „Kas oled nisad niperdanud, pere rehed peksemata. kõhu- küll -nahka kõditanud?“ 5 Kui sai lõikus lõigatud, „Ma olen nisi niperdanud, pere küll rehed peksetud – kõhu- küll -nahka kõditanud.“ minu küll naene põlvist põdeb, 15 „Siis one sinu oma süüdä, nihusist ju nikerdab. ei õle muie, ei kellelgi.“

EÜS II 401 (131) < Pala v, Nõva k, Niidike t < Mäkatsi m – J. Raja < Sohvi Tamming (1905). EÜS II 298 (117) – A. Liiv.

616 3. 995

Heinast hobune + Kosilane laisas talus + Põlvist põdema

Pilliroost ma pistin silmad, kaarikese, kaunike. kasteheinast käänsin kabjad, Hakkas ta põlvista põdema, linapihust pandsin lehese, labaluista langema, vana vihast saba. põllepaelad paisuma. 5 Sõitsin ma neediste talusse: 20 Külanaesed, memmekesed, tuba luuda tahtenessa, mis minu naesel häda on? ahi algu pallenessa, Ei ole muu kellegi süüd, kibu nuutsus nuustikud. kui sinu oma süüd! Tobro tõõsele talule: Pane linnased ligunema, 10 üks õllu Prillä, tõne Prälla, 25 odrad otsete jõgeje, kolmas armas Annekene. kaarad katsiti vedeje – Siis akasin Annekest kosima, Ann hakkab nukan istumaie, viisin helle heenamaale, vananaisi vahtimaie, panin kulla kaare pääle, tanguputru tahtemaie. 15 niitis ta heenä, ilusa,

ERM 5, 23/4 < Peipsiäärne, Kolkja k – A. Simson < Maali Kori (1920). Kk: 22. mu; 24. linased. Dbl: ERM 154, 61/3 (30) – A. Simson. 8. nuustikut; 10. õli; 16. kaunikse.

4. 996

Põlvist põdema + Laisk naine sipelgapesasse

Võtsin naise naelja pärast, Panin sipelgapesasse, võtsin naise noorekese sipelgad sõid silmad päästa, enne jaani kaks nädali. 10 erilased hinge seesta. Viisin juuda heinamaale. Siis vein raipe koduje, 5 Niitis vaalu, niitis teise, panin ahju otsa pääle, hakas põlvista põdema, kuksi, kurat, tuhkahauda. labaluista langemaie.

A 2145 (7) < Alatskivi v, Pusi k – Salme Raudsepp, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

617 997 5.

Olin enne härra poissi, enam häida vemmalida. oijin härra hobesida, Mullu võtin naise noore, kannin härra kannusida. tunamullu teisepoole. Mõtlin palju palka saada, Võtt aga põlvissa põdeda, 5 sain aga palju patakida, 10 nihusista nikastada.

A 8590 (23) – S. Königsberg (1926).

375. LAISK NAINE – EI KETRA

998 1.

Ennä naesta, mis minula, viädab perseda perana, villad veeretab veljele, takud tõesele talule!

H II 4, 663 (29) < Lahepera k – M. Koik, J. Härms < Elias Pärn (1887).

376. TULGU LAULMA, KEL HEA NAINE!

999 1.

Kes one hea naese suanud, roesu suanud, raesa suanud, sii tulgu seltsi laalama! 5 sii mingu müüda ikuga, Kes one vana roesu suanud, ikuga ja nutuga.

H II 4, 568 (40) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887). Trükitud: ERlA nr 6311 (lt 2962, Tulgu laulma, kel hea naine).

618 ABIELUNAISE PÕLI

377. SAKSA ASEMEL SANDILE

1. 1000

Oleks mo eit mind hästi oidnud, Eit ei viitsind vintsutada, taat mind targast kasvatanud, taat ei targast kasvatada, õigel viisil õpetanud, õigel ajal õpetada, parajal ajal parandanud, 10 parajal ajal parandada. 5 siis oleks saand ma saksal naiseks, Nüüd must sai aga sandi naene, kasvand kuningale kaasaks. kotikandja kaasakene.

H II 27, 1016 (2) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

378. LÄKSIN JOOSTES JOODIKULE

1. 1001

Tulle oleks visand viinatoobi + Läksin joostes joodikule + Joodik tuleb kui kurat koju + Nutan noorust + Joodiku hobune

Õless ma unena nähnud, rumalida mõtteida: magadena mõtelenud, jooste jooksin joodikule, et saan kurja kaasa kõhta, 15 kärmest kõrtsi kõndijale, valju aga vaemu kõhta – käe ma annin kärnätsele, 5 tulle visand viinatoobid, jalad jampsule juhatin, katussele õllekannid, pea ma pistin pöörätsele. metsä medekarikad, Kui tuli kodo joodike, suvi lipanud linata, 20 külä õlle lakkuja, talve tantsinud tanuta! pillus pere pingi alla, 10 Suve õless suanud suuremasta, laasis lapsed lavva alla. talve õless suanud targemasta. Vao jooksis naene vaene, Oh minu ulluda piädä, vao jooksis ja valatas,

619 25 tõese jooksis, tõstis peada: 35 veerten velle põrandala. kas jookseb joodik järele, Oh sina, Jüri, joomakoera! ladunesse lakekoera? Kos seesäb joodiku obene, Kui ei jookse järele, lakekoera lauki ruuna? ladunesse lakekoera, Seesäb kõrtsi seenä veeren, 30 siis mina istun ikkemaie. 40 vahib kõrtsi varna küljen, Itken ennistä eluda, silmäd sööväd, suu valatab, nutan noortapõlvekestä, kõrvad lõnga keriväd, mis õli kasvaden kodona, jalad teri tambivad, istuden isä toana, saba pühib salvepõhja.

EÜS II 372/5 (104) < Alatskivi v, Lahe – J. Raja < Leena Töövahe (1905). Viis: EÜS II 289 (73) – A. Liiv.

379. KUS KÕRI PANI KASUKA?

1002 1.

Ema müüs tütreid + Kõrtsijoodik + Joodiku hobune + Kus kõri pani kasuka? + Ei joonud naist maha

Joodik mees

Emakene, nennekene, 15 silmad süävad, suu valatab, mõtles müüma müügitükki, nina niisida nikutab, kauplema kalevipakku – jalad kangasta kuduvad. ise müüsid tüteriida, 5 tüteriida, tateriida. Naine: Nüüd tuli suuss sompajalga, pajustikuss paikapüksa, Oh sa juadik, juamakoera, rabastikuss rähmasilma, kos su kuube, kos su kasuka, tuli üks tubakanina. 20 kos su ilus ihnukene? 10 Sai küll sarve koputajaks, Kõik on kõrtsin kammerin, kõrtsiukse hulgutajaks, õllevaadi õtsuni, kõrtsilingi liigutajaks. viinavaadi vitsuni. Hobu seisab seina küljen, Kõrtsi jõid sa kõrvikese, vahib kõrtsin samba küljen, 25 hallikese alevisse.

620 Mees:

Ei ma joonud naisukesta! Jätsin ta kodu magada, sängi ülesseadijassa, lina alla lipujass.

ERA II 249, 510/11 (7) < Maarja-Magdaleena khk, Halliku k < Kodavere khk – A. Saar < Anna Lepik (1939). Kk: 16. nikutavad.

380. JOODIKUL SAAB NÄLGA NÄHA

1a. 1003

:,: Oh ma õnnetu, miks ma läksin :,: Oh mu isa ja mu ema, joodikulle mehele! :,: 10 miks te mind veel kasvatand! :,: Joodikul ma näen nälga, :,: Eks te võind mind jõkke viia, ei saa enam tagasi. ehk ka jõe kaldasse. :,: 5 Kui ta kõrtsist kodo tuleb, :,: Seal oleks vesi veeretanud, peksab mind veel pealegi, jõ’ekallas kasvatand, :,: võtab malga, annab mulle 15 :,: särg oleks teinud säärepaelad, pitku pihta piduti. aug oleks ammed õmmelnud. :,:

Lauldes: 1. mina; 9. Oh minu isa ja minu ema.

RKM II 48, 266/7 (15) < Kallaste l – O. Niinemägi < Anna Viljus (1955).

1b. 1004

621 Oh mina õnnetu, miks ma läksin Oh, minu isa ja minu ema, joodikulle mehele! 10 miks te mind veel kasvatand! Joodikul ma näen nälga, Eks te võind mind jõkke viia, ei saa enam tagasi. ehk ka jõe kaldasse. 5 Kui tema kõrtsist kodu tuleb, :,: Seal oleks vesi veeretanud, peksab mind veel pealegi, jõekallas kasvatand, :,: võtab malga, annab mulle 15 :,: särg oleks teinud säärepaelad, pikku pihta piduti. aug oleks ammet õmmelnud. :,:

RKM, Mgn II 1277 d – H. Tampere < Anna Viljus (1955).

1005 2.

Oh mina õnnetu, miks ma läksin miks te mind veel kasvatand! joodikulle mehele! Eks te võind mind jõkke viia, Joodikul ma näen äda, ehk ka jõe kaldale. 5 ei saa enam tagasi. 10 Las seal vesi veeretada, Oh minu isa ja minu ema, jõekallas kasvata.

Laulmisel: 1. mina.

RKM II 48, 332 (8) < Alatskivi v, Saburi k – O. Niinemägi < Miina Leegu (1955). Viis: RKM III 3, 62 (50) – H. Sirmais.

622 381. OLEKS TEADNUD, ET KURJALE KOSITAKSE

1. 1006

Oless ma unena nännu, et mu kurjale kositi, kaasike, kaanike, vihasele viinad juudi – magadena mõtelenu, 5 võinud emake ojja mu uputada.

EÜS II 322 (23) < Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – J. Raja < Ann Kõiv (1905). Viis: EÜS II 278 (16) – A. Liiv. Trükitud: PT, lk 78/9 (86).

382. HEA PILLIGA, KURI PIITSAGA

1. 1007

[fragment]

(Mees) võtnud pilli piä alt, kanneli lae vahelta.

Kui naesele peri õli. Aga kui õli kuri, siis:

Võtnud piitsa piä alt (ja) kantsiku lae vahelta.

Kuda siis:

Pannud tämä tallukad tahenema, viisod vettä vieremäie.

ES MT 88, 37 (8) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932)

623 383. LAISK KALAMEES

1008 1.

Muud mehed lähvad merele, „Nenda nuored nuomitasse, muud kuasad kala järele – nendakp ullud õpatasse!“ mu miäsi issub koduna, Mina õbeelmida elissin, puhub pudruvuaganaje. 20 kingakanduda kärissin. 5 Mul enel mehessa merele minna, Läksin saana küttemaie: mul kuasass kala järele. kos ma näen kuinud kuuske, Suan ma sadu ahvenida, siält tiin mehele vista; tuhat riita riäbisida. kos näen kased kaharad, Siis mina suppi kiätemaie: 25 siält tiin perele vista. 10 perele mesine suppi, Ise lään usta oidemaie, mehele kesine suppi. ise leeni viskamaie. Siss mina piima tõstemaie: Nenda nuored nuomitasse, perele ma piimatuobi, nendap ullud õpatasse. mehele ma tõrvatuobi. 30 Mina õbeelmida elissin, 15 Miäsi jo nuradelije, kingakanduda kärissin. mina vasta kostelije:

H II 4, 666/8 (33) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Leena Polakene (1887).

384. MUST MEES

1009 1.

Oh Jomal, Jomaluke, mina küirisin oma meesta. meks sa mind magama jätsid, Küna oli eessa külläkille, kui oli peiusaagi aega? mees õli seessa selläkille, Muud said kaunid, kõik said kenäd, mul õli nuustik nurga piälä, 5 ma sain musta ja rumala, 15 seebitükk õli seenä piälä. tõrvakannu ja tõbise, Viisin siis valgete vahele, oavakanno ja aleda. kenamate keske’elle – Teiste peiud ja paremad, ikka õli musta nago mutti, teiste kaunid ja kenamad, ikka õli alli nago rotti. 10 läksid kõrrale keriku –

H II 27, 1020 (9) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

624 385. MILLAL SAAN OMILE?

1. 1010

Kuis lähen, halva, õmale, Kui liän Narva õmale – kuis läen, tuima, tuttevile? tunni esänd tundemätä, Suvel on tii kivine, pääva obo pääsemätä. talvel tii toesuline, 10 Võtid tulbad tunnissata, 5 sügise on tuuled suured, seenäpalgid siädätä, keväde veded vägeväd. ahi arvata õmassa.

ERM 5, 50 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Dbl: ERM 154, 51 (22) – A. Simson. 1. kõis; 2. kõis ... tutevile; 9. päävä; 11. seätätä.

386. ARMID NÄKKU LÖÖDUD

1a. 1011

Armid näkku löödud + Annab süüa – haugutab + Peks mõisas + Oma ema ja võõrasema ootavad koju + Minia meelevald + Riietus isa- ja mehekodus + Arg laulik

Kui ma sündisin emale, Ei ma tõhi kodu kõnelda, kui mu anti aadujalle, kodulapsile ladelda, es õle parmi palge’ella. mis siäl tiul testanessa, ei tähti täiela näula. abivaemul andanessa. 5 Mual õlid mualijad paremad, 20 Tiul liigub liiga vitsa, ilmal õlid ise tegijad, kaljub kaskine kadika, tegid tõesele näule, käib mu piäni pistu müüda, mualid muele palge’ella, tudjub keppi tuomikune. tegid parmid palge’ella, Peretütar piänikene, 10 parmied alla juusse.* 25 talutütar, näiukene, – – – – – kuuleb mu kodu tuleva, Võõrasnenne, võõgas nenne, välja õtsast ju õjuva, tõstab liäme ja tõreleb, taga luane laaleneva. annab leiva ja aaguteleb, Püürab püüraje väraved, tal one kikud kirjanagi, 30 uksed ummirõnga’aje: 15 palukesed paperilla. kodu tuleb suuri süüja, – – – – – suuri sööja, suuri juuja,

625 veel änam külaje viija. Kui saan kurja koasa kõsta, Mis viänen mina külaje? õela elaja kõsta, 35 Vai viin õlgida külale, siis ma kotila krobisen, aganida annan muile: ermesvarsila õrisen. kaevu kuaneta mäella, 50 Ei ma tõhi tõeste laulda, sealauta võtme’eta, hiäst hiäle kuulutada – kävijite käägipaika, siin one kuulijad kuluna, 40 minijite meelevalda. sõnavõttijad võsula, Kui issin isa edella, hiäleviäjad lepikunna, kasvin kandija kodula, 55 ära veavad iälekese, viärin velje põrmandula, ära kulla kurgukese, kääsin, körditud kädised, vedavad pilliss Pihkevije, 45 õlanukad nipeldetud. kannelist nad kaage’ella.

H II 4, 594/6 (73) < Kallaste k – M. Koik, J. Härms < Krõõt Anask (1887). Kk: 45. nipetetud; 47. eluajakesta; 50. tõde salata; 57. veedavad. *Arv. tuletis värsist: (p)armid allaje juusse.

1012 1b.

Emakene, nenneke, Mual õlid mualijad paremad, tõid sa ilmale ilusa, ilmäl õlid ise tegijäd, kannid muale kaunikese, tegid parmid palge’ela, es õle parmi palge’ela, parmid alla juusse. 5 täste täielä näola.

ERM 5, 47 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 9. parmie ... juusee. Dbl: ERM 154, 43 (19) – A. Simson. 5. tõste; 8. pale’ela.

626 387. ISA- JA MEHEKODUS

1. 1013

Kallis kasvupõli + Mis sai memmele minusta? + Tugi sai sellel, kes ei tundnud

Peretütre laul

Oh mu ennistä eluda, Itkud said minu emale, kauniss kasvupõlvekessa, haledused aadujalle, kui siin isa edelä, itkud said imetamasse, kasvin kallila kodula. 15 käed said kaled kandemasse, 5 Kääsin körsitud kädistel, silmad märjad mähkimasse. õlanukad nipeldetud. Abi sellel, kes es assu, Kui suan kurja kuasa kõsta, tugi sellel, kes es tunne: õela elaja kõsta, tuemale tuletegija, siis ma kotila krõbisen, 20 virgale vedevedaja, 10 hermesvarsila helisen. laesal lapsehällitaja. Mes saa nennele minussa?

ERM 5, 38/9 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 4. kandila; 14. imetajasse; 19. tuvemale tuletegijalle; 20. vedevedajale. Dbl: ERM 154, 23/5 (11) – A. Simson. 12. emäle.

388. SÕNAKERA

1. 1014

Sõnakera + Kuhu kurjad sõnad panen

Kuulen kurjad öeldava, 10 laene laksutab emale. sõnad halvad andaneva – Kuulen kurjad hommikul – kelle muele kui minule, need ma söön söömidella; lapsele, kodukanale kuulen kurjad lõõnella – 5 ja isa õvve tütrele. need ma joon joomidella; Ma kerin sõnad kerale 15 kuulen kurjad õstakulla – ja veeretan kera vesile, need ma voorin voode’ela, lasen kera laenetele. pajatan palanga pojale, Vesi viib velile teada, päitspakule kõnelen.

EKLA, f 191, m 1: 6, l 2/3 (3) – A. Alver (– 1903).

627 LASTELAULUD

HÄLLILAULUD

389. KASVA KARJUSEKS!

1015 1.

Suu-suu suuremassa, kasva karja hoidijassa, pisukene pikemassa, 5 kangu künni kündijassa! sirgu siapoisijassa,

A 2140 (6) < Kallaste al – Aino Klaos, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

1016 2a.

Kiigu Kriossele! + Suisu suuremaks! + Kasva karjuseks!

628 ERA, Fon 537 a < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937). Dbl: ERA II 172, 56 (10) – H. Tampere (1937). 1. Kiku, kiku, Kreosselle; 6. pitkäss; 13. lähäb; 14. süülen.

2b. 1017 Kiigu Kriossele! + Suisu suuremaks! + Kasva karjuseks!

ERA, Pl 89 B2 – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938). Trükitud: ERlV III, lk 181/2 (II A 26, Kasva karjaseks!).

629 1018 2c.–2e.

Suisu suuremaks! + Kasva karjuseks!

Hällilaul

Soeso-soeso, suad suuress, kaugel karjan kepsotajä. maga kavva, kasvad pitkäss! Ei lähe õitsi annivakka Siis sinoss suab üks karjusikene, egä karja kangaspakku, tõõseb tõõrasse ajaja, õitsi läheb hällin oietava, 5 metsän lehmä lemmotaja, 10 karja sülen kannetava.

ERA II 249, 240 (18) – H. Siider < Anna Lindvere (1939). 1019. ERA II 249, 605/6 (7) – E. Ots < Anna Lindvere (1939). 6. kepsotaja. 1020. RKM II 27, 14/5 (10) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949). 1. suesu, suesu; 2. kaua; 3. sinust; 4. tõõraste; 5. lemmutaja; 6. karjal; 7. lähä; 9. lähäb ällin.

1021 2f.–2g.

Kiigu Kriossele! + Suisu suuremaks! + Kasva karjuseks!

Hällilaul

Kiko, kiko Kreosselle, tõõsep tõõrasse ajaja, üle aia Õtsaralle, metsän lehmä lemmotaja, pitkä tiida Piiboralle, 10 kaugel karjan kepsotaja. vahess arvass Vaenaralle! Ei lähä õitsi annivakka 5 Sueso-sueso, suad suuress, ega karja kangaspakku, maga kavva, kasvat pitkäss! õitsi lähäb ällin oietava, Siis sinoss suab üks karjossikene, karja sülen kannetava.

ES MT 282, 24 (20) – S. Tanning < Anna Lindvere (1940). 1022. RKM II 27, 44/5 (53) – S. Lätt < Anna Lindvere (1949). Värsid 1–4. 1. Kriosele; 2. Õtsarale; 3. tiidä Piiborale; 4. Vaenerale. Kodavere Raatvere küla talud.

630 2h. 1023

Kiigu Kriossele! + Kasva karjuseks! + Suisu suuremaks!

Mul siikord läks miäless ära, et Jukul one viil üks kiigelaal, kellegä emä tädä kiigetäs. Tä õli kõlme-uassane, ku viil tädä ällin kiigetite. Sõimas emädä ja vand siis juba kurja. Kui tast, et emä temädä magama pidi panema, siis alati kisendäs: „Emä, laalak Kiko, kiko, Kriosselle!“ No nüid emä ütleb: „Juku, õle kuku, älä vannu kuia! Uuta nüid, emä laalab:

Kiko, kiko Kriosselle, 5 Ei lähä õitsi annivakka üle aia Õtsaralle, egä karja kangaspakku, pitkä tiidä Piiboralle, õitsi lähäb ällin oitava, vahess arvass Vaenaralle! karja sülen kannetava.“

„Emä, ärä jää suikma, raisk, laala!“ – „Juku, õle kuku, jää tuttu! Emä laalab:

Suisu-suisu, suad suures, kaugel karjan kepsutaja. 10 maga kavva, kasvad pitkäs! 15 Ei lähä õitsi annivakka, Siis sinust suab üks karjusikene, egä karja kangaspakku, tõõseb tõõrasse ajaja, õitsi lähäb ällin oietava, metsän lehemä lennutaja, karja sülen kannetava.“

Emä ütleb: „Ennäh, ärä jäe nüid magama!“

Kriose – taluomaniku priinimi; Õtsarahva talu; Piiborahva talu; Vaenarahva talu. Kõik Raatvere külän Ranna vallan Kodavere kihelkonnan. Lauldi ka kaks korda iga värssi, kui taheti pikemat aega lapsele laulda.

KKI KT 160, 8/10 (2) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

390. KIIGU KRIOSSELE!

1. 1024

Hällilaul

Kiko, kiko Kriussille, pitkä tiid Piiboralle, üle aia Õtsaralle, 5 siält lääd alla Sorgaralle. vaess arvass Vaenaralle,

KKI MT 48, 9 (5) < Sääritsa k – K. Kuuse < Leena Pauls (1948).

631 391. MEMM LÄKS METSAST MARJU TOOMA

1025 1.

Kiigu, kitsetall! + Memm läks metsast marju tooma

Kiigu, liigu, kitsetalle, tammepuuse taldrekuga. memm läks metsäst marju tooma Vahtrapuune vaat olli õlal, pedäkäse pütiga, künnäpuune kühvli seljän, kadakase kapaga, 10 kadakane kapp olli kainlan, 5 vahtrapuuse vaadiga, pedäkäne pütt olli seljän, künnäpuuse kühvligä, tammepuune taldrek pää pääl.

EÜS II 358 (77) < Kavastu v, Koosa k – J. Raja < Mai Kübarsepp (1905). Viis: EÜS II 287 (58) – A. Liiv. Trükitud: ERlA nr 6672 (lt 3138, Memm läks metsast marju tooma).

1026 2.

Kiigu, kitsetall! + Memm läks metsast marju tooma

Kiigu, kiigu, kitsepoega, memm läks metsäss marju tuuma pedäkäse pütigä, kadakase kapaga.

A 11939 (9) < Pala v, Halliku < Assikvere – Väino Luka, Alliku algk, 4. kl (1931).

632 3. 1027

Kiigu, kitsetall! + Memm läks metsast marju tooma

Kiige, kiige, kitsepoega, memm läks marju tuuma kadakase kapaga, pedakase pütiga.

Olen õppind emalt.

A 11933 (9) < Pala v, Kirtsi k, Müürseppa t – Arnold Päss, Alliku algk, 3. kl (1931).

4.–5. 1028

Hällilaul

Äiu-äiu ätepoega, pedäjäse pütigä. memm läks metsäss mammu tuuma 5 Mammud kasvid kandilised, kadajase kapaga, pitergused, pienikesed.

ES MT 294, 33 (24) < Sassukvere k – S. Tanning < Miina Villemson (1942). 1029. ERA II 172, 83 (11) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937). Värsid 2–4. 4. ja pedäjäse pütiga.

6a. 1030

Kiigu, kitsetall! + Memm läks metsast marju tooma

Ällilaul

Kiigu, kiigu, kitsepoega, 5 kadakase kapaga, memm läks metsast mammu tooma, pedakase pütiga, taat läks einakuhja looma. toomingase toobiga. Memm toob mammu

Dikteeritud.

KKI 9, 415 (22) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

633 1031 6b.

Lapse hällilaul

Maga, maga, marjukene, kadakase kapaga, uinu, ubakaanakene! 5 pedäkäse pütiga, Memm läks metsäst mammu tuuma toomingase toobiga.

RKM II 48, 110/1 (31) – S. Lätt < Sohvi Sepp (1954).

1032 7.

Las ma luuletan estest, kuda see esimene ots hakkas.

Memm läks metsast mammu tooma, 5 Toob aga mammud ilusad, memm läks metsast marju tooma toob aga mammud punased pihlakase pütiga, oma väikse lapsele. kadakase kapaga.

RKM II 211, 623 (6) < Pala v, Äteniidi k < Assikvere k – M. Proodel < Anna Lõhmus (1967).

392. TULE, UNI!

1033 1.

Äiu-äiu, kussu-kussu, maka, mammuoksakene! minu väike näepsukene, 5 Uni, sina tule uksest sisse, jää tuttu, tuvikene, taguspidi aknast sisse!

A 11759 (9) < Ranna v, Omedu k – Ernst Kalme, Ranna algk, 5 kl (1931). Kk: näesukene.

1034 2.

Uni, tule uksest sisse, meie laste silma sisse!

A 11761 (11) < Ranna v, Äteniidi k < Pala v, Pala mõis – Ella Kuusik, Ranna algk, 5. kl (1931).

634 3.–4. 1035

Lase kiik käia! + Tule, uni, uksest sisse!

Hällilaul

Äiä, ämmä, lapse silmä minnä! lase kiko käiä, 5 Uni tuleb uksess sisse, uni uksess tulla, lähäb lapse silmä sisse.

ES MT 294, 33 (23) < Sassukvere k – S. Tanning < Miina Villemson (1942). 1036. EKS 26, 3 (8) < Ranna v, Raatvere k – E. Mässo (1912). Värsid 1–4. 1. äia ja; 2. kiiku; 3. uksest tulgu; 4. mingu.

5. 1037

Hällilaul

Uni uksess tulla, lapse silmä minna! Uni, kuko kulmu ja sinililled silmä!

KKI MT 48, 8 (4) < Sääritsa k – K. Kuuse < Leena Pauls (1948).

393. ÄIUTUS

1. 1038

Äiu, äiu

Äiu, äiu, ärdakene, kussu, kussu, kullakene, maga, maga, marjukene, tudu sa, mu tuvikene!

A 8592 (77) < Pala v, Kantküla – P. Hamburg < Ella Laumets (1926).

635 1039 2.

Äiu-äiu kussu, jäe tuttu, tuvikene, maga, memme mammukene!

RKM II 27, 14 (9) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

1040 3.

Puhka, ema puutooja, maga, ema marjakene, jää tuttu, toomekene, jää tuttu, linnukene!

Teistkordsel laulmisel:

5 Jää tuttu, pojakene, Jää tuttu, toomekene, puhka, minu puutooja, jää tuttu, linnukene, maga, minu marjavars! 10 maga, minu marjakene!

RKM II 48, 331/2 (6) < Alatskivi v, Saburi k – O. Niinemägi < Miina Leegu (1955).

394. KIIGU, KITSETALL!

1041 1.

636 ERA, CD 33 (54) < Peatskivi k, Orgevahe t – J. Oras, L. Saarlo < Ida Rosalie Jõgi (1997).

395. LAPSEL KERGE KEELEKE

1. 1042

Laala, laala, latsekene, pääsukese pääkene, latsel kerge keelekene, 5 hänilase häälekene, mesilase meelekene, lõokese lõõrikene.

A 2108 (3) < Kokora v, Savasvere k – Ella Kuusik, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923).

396. LASE KIIK KÄIA!

1. 1043

Lase kiik käia! + Tule, uni, uksest sisse! + Meie laps on pailaps

Äia, ämma, Meie laps on pailaps, lase kiigal käia, meie laps on lilli laps, unel uksest tulla, meie laps on siiralind, lapse silma minna! 10 meie laps on pääsulind, 5 Une-Mati ühte silma, meie laps on roosinupp, lepalindu teise silma. meie laps on kullerkupp.

RKM II 69, 52/3 (13) < Maarja-Magdaleena khk, Matjama k < Kodavere khk, Alatskivi v, Naelavere k – J. Põldmäe < Anna Fuchs (1957).

637 1044 2.

Ää-ää äia, ää-ää ämma, lase kiigul käia!

Poiss oli aga oasuurukene, siis kutsus aga: „Tule aga, lähme tiiva* peale!“ Siis kiiguta teda. * diivani

RKM II 211, 623 (5) < Pala v, Äteniidi k < Assikvere k – M. Proodel < Anna Lõhmus (1967).

HÜPITUS- JA MÄNGITUSLAULUD

397. SÕIT-SÕIT SÕTSELE!

1045 1.

Sõit-sõit Sõõrule, vankriga vanaemale, üle aia onule, 5 kelguga kiriku! reega ristiemale,

A 11914 (9) < Alatskivi v, Päiksi k – Oskar Eber, Alatskivi algk, 6. kl (1931).

1046 2.

Kui lapsed akasid itkmä, võta näid peräkuta kinni, upsuta ja laala:

Sõit-sõit Sõõrule, üle aia Antsule, läbi luane langule!

Siis ta kuulab ja jätäb kisa maha.

ERA II 266, 240 (8) < Assikvere k – A. Univere < Leena Priks (1939).

638 3. 1047

Sõit-sõit Sõõrule, üle tii tädile, vahel arvass Vaenaralle, pitkä tiid Piiboralle!

ES MT 294, 34 < Sassukvere k – S. Tanning < Miina Villemson (1942).

4. 1048

Sõitsid, sõitsid Sõõrule, 5 viis versta vennale, üle oja onule, pikka teeda Piiburalle, läbi laane lellale, vahest harvast Vainuralle. toa taha tädile,

Nõnna sõitis siis üest perest teise.

RKM II 211, 624 (8) < Pala v, Äteniidi k < Assikvere k – M. Proodel < Anna Lõhmus (1967).

5a. 1049 Sõit-sõit sõtsele! + Sõit-sõit linna! Laul lapsele:

639 RKM, Mgn II 1274 d < Pala kn, Ranna as < Tossumetsa k, Venetossu t – H. Tampere < Leida Laasma (1955).

1050 5b.

Ku lapse älli juure minti, võeti need nöörid kätte, akati kiigutama ja siis loeti et:

RKM, Mgn II 300 b – S. Lätt, A. Strutzkin < Leida Laasma (1955).

1051 5c.–5d.

Sõit-sõit Sõõrule, läbi laane lelläle, üle oja onule, 5 lellä koerad kallale! tiidä müüdä tädile,

Teistkordsel laulmisel:

Sõit-sõit Sõõrule, üle aia onule, läbi laane lelläle, 10 lellä koerad kallale! tiidä müüda tädile,

RKM II 48, 317 (8) – O. Niinemägi < Leida Laasma (1955). 1052. RKM II 359, 365 (28) – M. Hiiemäe < Leida Laasma (1981). Värsid 1–5. 3. teeda mööda; 4. luha lellale; 5. lella. Seda isa luges meie lastele.

640 6.–8. 1053

Sõit-sõit Sõõrule, üle oja onule, läbi laane lellele, üle palu tädile!

Ühe põlve peal upatati, kui laps laulust juba taipas, nii paariaastane. Kuna meil oli see Sõõru seal ligidal, siis lastel oli hea meel, et sai sinna Sõõrule. Sinna oli nii 15 km, aga sinna sai käidud seenele ja marjule ja. Sõõru mägi oli seal ja väga ilus mets.

EFA II 30, 466/7 (28) < Tartu l < Pala v, Sääritsa k – M. Hiiemäe < Endla Mölder (1999). Värsid 1–3: 1054. A 11773 (8) < Ranna v, Kütimetsa k – Eduard Annuk, Ranna algk, 6. kl (1931). 1055. EFA II 40, 9 (14) < Pala v, Kodavere k, Piiri t – M. Hiiemäe < Linda Härma (2001). 3. lellale.

9. 1056

Sõit-sõit Sõõrule, läbi laane lellale, üle oja onule!

RKM II 368, 306 (42) < Maarja-Magdaleena khk, Kaarli k < Kodavere khk, Nina k – T. Tammo < Luise Mumm (1983).

10. 1057

Sõit-sõit Sõõrule, üle aia onule, tükk maad tädile, viis versta lellele!

A 11675 (4) < Pala v, Nõmme k – Klaara Laumets, Pala algk, 5. kl (1931).

641 1058 11.

Sõit-sõit sõtsele, Õde tuleb, õunad põues, üle aia onule, tädi tuleb, täiad põues, läbi laane lellele, onu tuleb, orik seljas, tüki maad tädile, lell tuleb, lehm järel. 5 viis versta vennale!

Olen kuulnud emalt.

A 11931 (1) < Pala v, Kirtsi k, Pilli t – Aino Mihkelson, Alliku algk, 3. kl (1931).

1059 12.

Sõit-sõit sõtsele onu toast opipätsi, üle oja onule! 5 lelle toast leivapätsi. Koerad kallale onul,

Õppisin emalt.

A 11930 (9) < Pala v, Halliku as < Kooli t – Johannes Kivi, Alliku algk, 3. kl (1931).

1060 13.

Sõit-sõit sõtsele, Sõtse toose sõõripätsi, üle oja onule, 5 onu toose opipätsi, läbi laane lellele! lelle toose leivapätsi.

A 5435 (2) < Andressaare t – Ernst Tamm, Koosa algk, 4. kl (1924).

1061 14.

Sõit-sõit sõtsele, üle õja onkule! Onku, see teeb mar´asaia, sõtse, see teeb medesaia.

A 11759 (5) < Ranna v, Omedu k – Ernst Kalme, Ranna algk, 5. kl (1931). Kk: 3., 4. seeb.

642 15. 1062

Sõit-sõit sõtsele, Sääl ma saan sajad koogid, üle oja onule, 5 sääl ma saan siasape. tagatippu tätele!

A 8633 (21) < Kavastu v, Kitse t < Vara – Magda Kose, Varnja algk (1926). Kk: 3. taka tupu tatele; 4. sal; 5. säl ma siasape.

16. 1063

Sõit-sõit sõtsele, Langu lapsed paadud kõik, üle oja onule, 5 mis me neile kostiks viime? läbi laane langule! :,: Uibu-upu, järve-kuku. :,:

RKM II 69, 49 (5) < Maarja-Magdaleena khk, Matjama k < Kodavere khk, Alatskivi v, Naelavere k – J. Põldmäe < Anna Fuchs (1957).

17.–20. 1064

Sõit-sõit sõtsele, Langu tütred tõbised, üle oja onule, 5 meie tütred terved. läbi laane langule!

A 5417 (5) < Kavastu v, Koosa k, Peebo t – Erika Paukson, Koosa algk, 3. kl (1924). 1065. A 5412 (7) < Kavastu v, Koosa k, Viira t – Benita Joonas, Koosa algk, 3. kl (1924). 1066. A 11719 (16) < Kavastu v, Koosa k – Aleksander Matsmann, Koosa algk, 3. kl (1931). 4. lapsed aiged; 5. lapsed. 1067. A 11929 (7) < Alatskivi v, Alatskivi m – Leida Sukk, Alatskivi algk, 6. kl (1931). Värsid 1–4. 4. lapsed.

21.–34. 1068

Sõit-sõit sõtsele, tüki maad tädile, üle oja onule, 5 viis versta vennale! läbi laane lellele,

A 2153 (23) < Kallaste al – Helmi Vilde, (Kokora)-Torila algk, 5. kl (1923). Kk: 3. lääne.

643 1069. A 11690 (1) < Pala v, Pala k, Jaago-Reino t – Linda Vadi, Pala algk, 5. kl (1931). 3. lellale. 1070. A 11917 (11) < Alatskivi v, Lahepera k, Koka t – Arnold Koka, Alatskivi algk, 6. kl (1931). 3. langule; 4. toa taga. 1071. A 12272 (8) < Pala v, Väljaotsa k, Konsa t – August Konsa, Nõva algk, 5. kl (1932). 3. lepiku; 4. toa taha. Värsid 1–4: 1072. A 8639 (14) < Kavastu v, Varnja k – Alexander Viira, Varnja algk (1926). 3. lellale; 4. teed mööda. 1073. A 11921 (9) < Alatskivi v, Alatskivi m – Linda Laos, Alatskivi algk, 6. kl (1931). 4. tare tagast. Kuulsin Amalie Laose käest. 1074. ERA II 41, 423 (11) < Kokora v, Koidumetsa as – A. Kull (1910, saadetud 1932). 3. lepiku; 4. tua taha. 1075. A 11730 (9) < Kavastu v, Lõhmuse t – Vilma Luht, Koosa algk, 4. kl (1931). 3. lepiku; 4. teed mööda. 1076. A 11760 (11) < Ranna v, Kadrina as < Pala v, Metsanurga – Hugo Kruusen, Ranna algk, 5. kl (1931). 3. lepiku; 4. teed mööda. 1077. A 11733 (5) < Kavastu v, Koosalaane < Tartu l – Renate Rüütli, Koosa algk, 4. kl (1931). 3. langule; 4. viis versta tädile. Värsid 1–3: 1078. A 8638 (18) < Kavastu v, Kõnnu k – Valter Tamm, Varnja algk (1926). 3. lepiku lellale. 1079. A 11718 (4) < Kavastu v, Meoma k – Lembit Markus, Koosa algk, 3. kl (1931). 2. jõe; 3. langule. 1080. A 11732 (12) < Kavastu v, Koosa k – Rosalie Päll, Koosa algk, 3. kl (1931). 3. lellale. 1081. A 11782 (13) < Ranna v, Apumaa k – Iida Turk, Ranna algk, 6. kl (1931). 3. lellale.

1082 35.

Sõit-sõit sõtsele, viis versta vennale, üle oja onule, 5 tüki maad tädile! läbi laane lellale,

A 8637 (17) < Kargaja k < Võnnu khk, Kastre m – Oskar Tamm, Varnja algk (1926).

644 36.–38. 1083

Sõit-sõit sõtsele, läbi laane lellele, tüki maad tädile, viis versta vennale!

A 11736 (21) < Kavastu v, Kõnnu k – Endel Stein, Koosa algk, 4. kl (1931). 1084. A 11814 (2) < Kokora v, Paapsi k < Iisaku khk, Oonurme k – Karl Rebane, (Kokora)-Torila algk, 6. kl (1931). 1. sõida-sõida. 1085. A 11744 (20) < Kavastu v, Kõnnu k – Magda Stein, Koosa algk, 5. kl (1931). 3. maadi.

39.–45. 1086

Sõit-sõit sõtsele, üle oja onule, teed mööda tädile, läbi lepiku lellale!

A 8631 (11) < Sookurgu k – Meralda Kekis, Varnja algk (1926). 1087. A 8630 (11) < Varnja k – Meeta Karv, Varnja algk (1926). 1088. A 11737 (13) < Kavastu v, Koosa k – Ludmilla Süvermann, Koosa algk, 4. kl (1931). 3. tüki maada; 4. laane lellele. 1089. A 11731 (18) < Kavastu v, Koosa k – Silvia Paukson, Koosa algk, 4. kl (1931). 3. tua taha; 4. läbi langu lellele. 1090. A 11723 (9) < Alatskivi v, Metsakivi k < Koosa k – Ilmar Reinhold, Koosa algk, 3. kl (1931). 3. taga tare; 4. luha. Värsid 1–3: 1091. A 8634 (22) < Varnja k – Anita Lammas, Varnja algk (1926). 3. tare taade. 1092. A 8628 (12) < Alatskivi – Johanna Eek, Varnja algk (1926). 3. taga tuba.

46.–47. 1093

Sõit-sõit sõtsele, üle oja onule, üle oja onule, 5 tüki maad vellele! läbi laane lellele,

A 11727 (8) < Alatskivi v, Koosa k – Helje Grünvaldt, Koosa algk, 4. kl (1931). 1094. A 8635 (22) < Varnja k – Eine Roos, Varnja algk (1926). Värsid 1–4. 2. õnule; 4. õnule. 645 1095 48.

Sõit onule

Laps läks sõitma tüki maad tädile, üle oja onule, 5 viis versta vennale. läbi laane lellele,

A 11726 (6) < Alatskivi v, Kirepi k < Jurkamets – Maimu Suu, Koosa algk, 3. kl (1931).

1096 49.

Sõit-sõit sõbrale, viis versta vennale, üle oja onule, 5 läbi laane langule, tüki maad tädile, lepistikuss lellale!

A 2109 (14) < Kokora v, Torila k – Agnes Lassi, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923).

1097 50.

Sõit-sõit sõtsele, üle oja onule! Sõidan üle onu selja, hüpan üle tädi kõhu.

A 5420 (7) < Kavastu, Kalevi t < Alatskivi, Pärna t – Herman Saar, Koosa algk, 3. kl (1924).

1098 51.

ERA, CD 33 (56) < Peatskivi k, Orgevahe t – J. Oras, L. Saarlo < Ida Rosalie Jõgi (1997). 646 398. SÕIT-SÕIT LINNA!

1. 1099

Tpruu, mine linna, mesileevad medelised, tuu saia lapsele! 5 kakud kahekoorelised, Tuu saiad sarvilised, kombud kolmekandilised!

A 2140 (5) < Kallaste al – Aino Klaos, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923). Kk: 5. kohe koorelised.

2. 1100

Sõit-sõit linna, Saiad, saiad sakilised, mis sinna minna? 5 koogid kahekoorelised. Säält saia tooma.

A 11682 (3) < Pala v, Karjamõisa k, Kase t – Adele Salu, Pala algk, 5. kl (1931).

3. 1101 [fragment]

Vanass testi ike lapsile: Kakud kahekuarelised, mesisaiad miälelised.

ERA II 266, 247 (29) < Assikvere k – A. Univere < Leena Priks (1939).

4a.–4c. 1102

Ennemast lastele lauldi:

Ptruu, mine linna, kakud kahekoorelised, too lapsele saia! 5 piirakad meie lapse pikkused. Linnas saiad sarvelised,

KKI 1, 372 (606) < Pala v, Ranna as < Tossumetsa k, Venetossu t – U. Mägi < Leida Laasma (1947). 1103. RKM II 359, 365 (27) – M. Hiiemäe < Leida Laasma (1981). 2. tuu lapsel; 3. linna ... sarvilised; 4. koogid; 5. piirakud. Põlve peal hüpitus. 1104. ERA, CD 35 (61) – J. Oras, L. Saarlo < Leida Laasma (1997). 1. ptruu, ptruu; 2. tuu; 3. linna. 647 1105 4d.

Ptruu, mine linna, kakud kahekoorelised, tuu lapsele saia! 5 piirakad meie lapse pikkused. Linna saiad sarvilised,

Viimase värsi juures tõstetakse laps kõrgele üles.

RKM II 48, 318 (12) – O. Niinemägi < Leida Laasma (1955). Viis: RKM III 3, 59 (44) – H. Sirmais. Viisikoguja märkus: Laulu lõpp (piirakad meie lapse pikkused) öeldakse viisita.

1106 4e.

Siis loeti viil, et:

Siis tõsteti laps üles viil.

RKM, Mgn II 300 c – S. Lätt, A. Strutzkin < Leida Laasma (1955).

648 5. 1107

Till-till-till tinna, Anna läheb linna tillu lindu tuuma oma tillu täkuga.

RKM II 27, 305 < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Nõu < Anna Lindvere (1950). Kk: tukuga.

6. 1108

Laulab:

Ptruu-ptruu Riiga, vennale too viina, lapsele too saia, lapsele too saia! too aga taadil tubakast, Too aga saiad sarvilised, õele too õuna, kakud kahekoorilised! 5 memmele too mesileiba,

Kui laps jo põlve peal oli, siis hüpatati.

RKM II 211, 622 (4) < Pala v, Äteniidi k < Assikvere k – M. Proodel < Anna Lõhmus (1967).

7. 1109

Ptruu, sõida linna, too lapsel saia! Saiad, saiad, sarved, piirukad reepikkused.

RKM II 368, 306 (43) < Maarja-Magdaleena khk, Kaarli k < Kodavere khk, Nina k – T. Tammo < Luise Mumm (1983).

649 1110 8.

Ptruu, sõida linna, kakud kahekoorelised, too lapsel saia! 5 piirakud lapse pikkused. Saiad laiad, sarvilised,

EFA II 30, 487 (68) < Tartu l < Pala v, Sääritsa k – M. Hiiemäe < Endla Mölder (1999).

1111 9.

Ptruu-ptruu linna, too Ainol saia! Saiad, saiad sarvilised, mitme-kaheksa kandilised.

EFA II 40, 77 (34) < Pala v, Tossumetsa – M. Hiiemäe < Aino Treial (2001).

399. AJA HÄRJAD ROOGU!

1112 1.

Ill-pill-pill paabu, aja härja roogu, tõsta Juku tõlda, saiakott tal selga!

Olen õppind emalt.

A 11933 (10) < Pala v, Kirtsi k, Müürsepa t – Arnold Päss, Alliku algk, 3. kl (1931).

400. TILL-PILL TORUPILL

1113 1.

Till-pill toropill, teie Mardil toropill, meie Mannil mängupill.

A 2125 (6) < Kokora v – Salme Ilves, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923).

650 2. 1114

Till-pill torupill, meie Mihklil torupill.

A 2132 (3) < Kokora v, Tedre k – Leida Teras, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923).

401. KOER LÄHEB KARJA

1.–2. 1115

Kuda kutsa karja läheb: tipa-tapa, tipa-tapa, linta-lonta, linta-lonta! 5 üle aia vups! Kuda kutsa kodu tuleb:

A 5421 (5) < Kavastu v, Kalevi t – Salme Saar, Koosa algk, 3. kl (1924). L. Saarelt. 1116. A 5420 (6) < Alatskivi – Herman Saar, Koosa algk, 3. kl (1924). 1. kuidas; 3. kuidas; 5. vüpsti.

3.–4. 1117

Kutsa läks karja: linda-londa! Kuidas tema koju tuli: tipa-tapa, üle aia vups!

A 5416 (2) – Eduart Parts, Koosa algk, 3. kl (1924). 1118. A 11732 (9) < Kavastu v, Koosa k – Rosalie Päll, Koosa algk, 3. kl (1931). 1. koer ... londa- landa; 2. kuda koer kodu; 3. upsti.

5. 1119

Kuidas kutsa karja läks: tipa-tapa, üle aia vupsti!

A 11737 (7) < Kavastu v, Koosa k – Ludmilla Süvermann, Koosa algk, 4. kl (1931).

651 1120 6.

Koer läks karja: kompa-kampa! Läheb tuppa suppi sööma, Tuleb koju: timpa-tampa, 5 :,: pursamekut, tallalekut. :,: üle aia holpsti!

Kuulnud emalt Liisa Steinilt u 1910. a.

A 11478 (23) < Narva l < Kodavere khk – H. Vende (1930).

1121 7.

Koer läks karja: kompa-kampa. Kodu läks: linta-lonta, linta-lonta, üle aia vuuh!

A 11722 (4) < Kavastu v, Koosa k < Tartu l – Uno Raudjalg, Koosa algk, 3. kl (1931).

1122 8.

Koer läks karja: linga-longa! Kodu tuleb: tipa-tapa, üle aia upsti, üle aia upsti!

A 11727 (5) < Alatskivi v, Koosa k – Helje Grünvaldt, Koosa algk, 4. kl (1931).

1123 9.–13.

Koer läks karja: kompa-kampa, saba sorus, pea tal norus. Karjast koju: timpa-tampa tirdi, vinta-vänta virdi!

A 8634 (11) < Varnja k – Anita Lammas, Varnja algk (1926). 1124. A 8639 (8) < Kavastu v, Varnja k – Alexander Viira, Varnja algk (1926). 2. noru. 1125. A 8630 (7) < Varnja k – Meeta Karv, Varnja algk (1926). 1. lääb: komba-kamba; 2. kodu: tipa-tapa tirdi ... virdi.

652 1126. A 8638 (10) < Kavastu v, Kõnnu k, Nigola t – Valter Tamm, Varnja algk (1926). 1. lääb ... komba-kamba; 3. tiba-taba. 1127. A 11778 (5) < Ranna v, Sääritsa k – Hugo Kukk, Ranna algk, 6. kl (1931). 1. komba-kamba; 3. Karjast tuli: vinta-vänta virdi, timba-tamba tirdi.

14.–15. 1128

Koer läks karja: kimpa-kompa, saba sorus, pää tal norus. Karjast koju: vinta-vänta!

A 11782 (8) < Ranna v, Apumaa k – Iida Turk, Ranna algk, 6. kl (1931). 1129. A 11675 (3) < Pala v, Nõmme k – Klaara Laumets, Pala algk, 5. kl (1931). 1. läheb; 3. vinta- vänta virdi, vinta-vänta virdi, timpa-tampa tirdi.

16. 1130

Koer läheb karja: sirka-sorka, saba sorus, pää tal norus. Vinta-vänta!

A 11670 (2) < Pala v, Pala k, Veski t < Assikvere k – Villem Kiisel, Pala algk, 5. kl (1931).

17.–19. 1131

Koer läks karja: kompa-kampa, kompa-kampa, saba sorus, pea tal norus. Karjast koju: timpa-tampa tirdi, vinta-vänta virdi!

A 8636 (9) < Kõnnu k, Imbi t – Ernst Tamm, Varnja algk (1926). 1132. A 8635 (11) < Varnja k, Laksi t – Eine Roos, Varnja algk (1926). 3. vinta-vanta virdi. 1133. A 11926 (15) < Alatskivi v, Lahepera k, Pärna t – Arnold Pärn, Alatskivi algk, 6. kl (1931). 2. pää; 3. vinta-vänta virdi, tipa-tapa tirdi.

653 1134 20.–21.

Koer läeb karja: komba-kamba, saba sorus, saba sorus, pea tal norus. Karjast kodu: timpa-tampa tirdi, vinda-vanta virdi.

A 8637 (10) < Kargaja k < Võnnu khk, Kastre m – Oskar Tamm, Varnja algk (1926). 1135. A 8633 (10) < Kavastu v – Magda Kose, Varnja algk (1926). 1. läks; 3. koju: tipa-tapa tirdi, vinda-vanda tirdi.

1136 22.

Koer lääb karja: kompa-kampa, kampa-kampa, saba sorus, saba sorus, pia tal norus. Karjast koju: tipa-tapa tirdi, vinda-vända virdi!

A 8631 (7) < Sookurgu k – Meralda Kekis, Varnja algk (1926).

1137 23.

Koer läks karja: kompa-kampa, üle aia jups-vups, pää norus, saba sorus. 5 ongi kodu! Karjast koju: tipa-tapa, tipa-tapa,

A 11721 (9) < Kavastu v, Koosa k – Erich Pulst, Koosa algk, 3. kl (1931).

1138 24.–25.

Koer läks karja, kõht täis: kimpa-kampa! Tuli kodu, kõht tühi: vit-vut, vit-vut!

A 11762 (8) < Ranna v, Ranna as – Robert Mihkels, Ranna algk, 5. kl (1931). 1139. A 11772 (5) < Ranna v, Äteniidi k – Heino Villemson, Ranna algk, 5. kl (1931). 2. vintä-väntä virdi, timpa-tampa tirdi.

654 26. 1140

Kuts läks karja: vintä-vantä virdi! pani männa likku: Tuli koju: kimpä-kämpa kirdi! 5 „Kuts, tule laku ära!“ Ämm keetis puppu,

A 11775 (9) < Ranna v, Raatvere k – Meeta Jürgenson, Ranna algk, 6. kl (1931).

27.–29. 1141

Kuts läks karja: lonta-lonta! Tuli koju: vuta-vuta!

A 2113 (11) < Kokora v, Tedre k – Meeta Poolakese, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). 1142. A 2144 (5) < Kokora v, Tedre k, Rahastiku t – Magda Poolakese, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923). 1. koer läheb; 2. tuleb kodu. 1143. A 11818 (1) < Kokora v, Väike-Torila – Edgar Värv, (Kokora)-Torila algk, 6. kl (1931). 2. vut-vut-vut.

30.–31. 1144

Kuts lääb karja: lonta-lanta! Tuleb kodu: vika-vaka, vika-vaka, vika-vaka!

Laps võetasse sedasi põlve piäle. Tõene jalg tõesi pihku ja siis kõrra vangutatse. Sellega rahustatasse last, kui laps rahutu one.

KKI KT 160, 57 (68) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942). 1145. A 11758 (4) < Ranna v, Omedu k – Leida Jõgi, Ranna algk, 5. kl (1931). 1. läks; 2. tuli ... vika- vaka.

32. 1146

Kuts läks karja: lonta-länta! Tuli koju: vinta-vänta!

A 12271 (8) < Pala v, Vea k, Jakobi t – Leida Eismel, Nõva algk, 5. kl (1932).

655 1147 33.

Kuts läheb karja: lonka-lonka! Tuleb tagasi: tipa-tapa, tipa-tapa!

A 8974 (4) < Pala v – Egon Brükkel, Mäeotsa algk, 3. kl (1926).

1148 34.

Koer läks karja: linta-lönta! Tuli kodu: tsipa-tsapa tsirdi!

A 12273 (7) < Pala v, Vea k, Märdi t < Alatskivi v, Kureniidi – Rudolf Matsi, Nõva algk, 5. kl (1932).

1149 35.

Koer läks: linta-lonta! Tuli kodu: vinta-vonta!

Külast.

A 11930 (5) < Saare v, Halliku, Kooli t – Johannes Kivi, Alliku algk, 3. kl (1931).

1150 36.

Koer läks karja: limpä-lömpa! Tuli koju: vita-vuta, vita-vuta!

A 11771 (8) < Ranna v, Lümati k – Elmar Vahi, Ranna algk, 5. kl (1931).

1151 37.–41.

Koer läks karja: kimpa-kompa! Tuli kodu: vinda-vanda virr!

A 11927 (11) < Pala-Jõe v, Luigemetsa k, Songri t – Marta Saar, Alatskivi algk, 6. kl (1931). 1152. A 11773 (4) < Ranna v, Kütimetsa k – Eduard Annuk, Ranna algk, 6. kl (1931). 1. komba- kampa; 2. vuta-vanta.

656 1153. A 11763 (6) < Ranna v, Äteniidi k – Linda Nõmm, Ranna algk, 5. kl (1931). 2. vika-vaka virdi. 1154. A 11761 (7) < Ranna v, Äteniidi k < Pala v, Pala m – Ella Kuusik, Ranna algk, 5. kl (1931). 2. vidi-vadi, vidi-vadi. 1155. A 11777 (8) < Pala v, Kadrina as – Osvald Kool, Ranna algk, 6. kl (1931). 1. läheb ...: kompa- kampa; 2. Tuleb koju: tipa-tapa, tipa-tapa.

42.–44. 1156

Koer läks karja: kompa-kampa! Karjast koju: vinta-vänta virdi, timpa-tampa tirdi!

Kuulsin vanaema käest.

A 11925 (13) < Alatskivi v, Aapsipää k, Alla t – Bertha Paap, Alatskivi algk, 6. kl (1931). 1157. A 8629 (8) < Põldmaa k < Tartu-Maarja khk, Tammistu – Herbert Haage, Varnja algk (1926). 1. komba-kamba; 2. kodu: vinda-vanda virdi, tima-tama tirdi. 1158. A 11779 (7) < Ranna v, Ranna as – Elmar Lepik, Ranna algk, 6. kl (1931). 2. tipa-tapa, tipa- tapa.

45.–47. 1159

Koer läks karja: kompa-kampa, kompa-kampa! Karjast koju: vinta-vänta, virrät-värrat!

A 11764 (7) < Pala v, Kadrina as – Robert Peets, Ranna algk, 5. kl (1931). 1160. A 11769 (6) < Ranna v, Äteniidi k – Alide Reinmann, Ranna algk, 5. kl (1931). 2. Tuleb kodu: vinta-vänta, vinta-vänta-virdi. 1161. A 8632 (9) < Kavastu v, Rehemetsa – Aleksander Kont, Varnja algk (1926). 1. läheb; 2 : tampa-tamp tirdi, vinda-vända virdi.

48. 1162

Koer läks karja: kimpa-kampa, kimpa-kampa! Karjast koju: vika-vak, vika-vaka virdi!

A 11776 (7) < Ranna v, Jurkamets – Selma Kitask, Ranna algk, 6. kl (1931).

657 1163 49.–51.

Koer läks karja: vinta-vänta! Tuli koju: vint-vint-vint!

A 12278 (9) < Pala v, Vea k, Joosepi t – Ida Ernits, Nõva algk, 6. kl (1932). 1164. A 12275 (11) < Pala v, Kogri k, Teilu t < Nõva k, Uuseni t – Arnold Aro, Nõva algk, 6. kl (1932). 1. vinta-vanta; 2. kodus: tipa-tapa. 1165. A 2153 (11) < Kallaste al – Helmi Vilde, (Kokora)-Torila algk, 5. kl (1923). 1. vonta-vanta; 2. lipa-lapa.

402. TEE PÄTSI!

1166 1.

Tee kakku, kasta saia, pane palju võida peale – sili sealihaga, 5 kuku pai! kasta kanamunaga,

Väikese lapse käsi kokku pekstes loeti nii.

ERA II 41, 421 (7) < Kokora v, Koidumetsa as – A. Kull (1910, saadetud 1932).

1167 2.

Lapsel võetasse käed pihku ja pekstasse käed kokku lapsel niiviisi ja:

Tii kakku, kassa saia, sili sialihaga, kassa kanamunaga, pane pallu võida piäle!

Siis veeretatasse palgete piäle:

5 Veere, veere, kukku!

KKI KT 160, 59 (72) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

658 3. 1168

Tee kakku, kasta saia, pane palju võida pääle, sili sealihaga, 5 viska ahju vupsti, kasta kanamunaga, sealt suhu supsti!

A 8590 (21) – S. Königsberg (1926).

4.–6. 1169

Tee pätsi, kasta saia, kasta kanamunaga, pane palju võid pääle!

A 11736 (22) < Kavastu v, Kõnnu k – Endel Stein, Koosa algk, 4. kl (1931). 1170. A 11744 (21) < Kavastu v, Kõnnu k – Magda Stein, Koosa algk, 5. kl (1931). 1. patsi. 1171. EFA II 40, 9 (13) < Pala v, Kodavere k, Piiri t – M. Hiiemäe < Linda Härma (2001). 1. kakku; 3. võida peale.

7. 1172

Tee saia, kasta kakku, heida ahju, võta välja, sili sealihaga, 5 veere-veere lapsele! pane palju võid peale,

Olen õppind emalt.

A 11933 (7) < Pala v, Kirtsi k, Müürseppa t – Arnold Päss, Alliku algk, 3. kl (1931).

8. 1173

Tee kakku, kasta saia, viska ahju, küpseb ära, sili sealihaga, 5 tõmba välja, süü ära: pane võid peale, nämm, nämm, nämm!

A 11762 (13) < Ranna v, Ranna as – Robert Mihkels, Ranna algk, 5. kl (1931).

659 1174 9.

Tee saia, kasta kakku, viska ahju, võta välja, pane palju võid pääle, 5 söö ära: nämm, nämm, nämm! sili sealihaga,

A 12272 (9) < Pala v, Väljaotsa k, Konsa t – August Konsa, Nõva algk, 5. kl (1932).

1175 10.–14.

Tee kakku, kasta saia, sili sealihaga, pane paksult võida pääle – kukupai suab tädile!

A 11769 (11) < Ranna v, Äteniidi k – Alide Reinmann, Ranna algk, 5. kl (1931). 1176. A 11766 (9) < Ranna v, Ranna as – Ella Pärsikivi, Ranna algk, 5. kl (1931). 1. sai; 3. palju võid; 4. kukupai tädile. 1177. A 11763 (10) < Ranna v, Äteniidi k – Linda Nõmm, Ranna algk, 5. kl (1931). 3. palju ... peale; 4. see kukku saab sulle endale. 1178. A 11772 (8) < Ranna v, Äteniidi k – Heino Villemson, Ranna algk, 5. kl (1931). 1. kassa; 4. kuku lilli sinule. 1179. A 11777 (15) < Pala v, Kadrina as – Osvald Kool, Ranna algk, 6. kl (1931). 1. kassa; 3. peale; 4. kuku kakk saab Maimule.

1180 15.

Tee pätsi, kasta saia, sili sealihaga, pane palju võid pääle – pai kukku, pai kukku!

A 11917 (12) < Alatskivi v, Lahepera k, Koka t – Arnold Koka, Alatskivi algk, 6. kl (1931).

660 16. 1181

Tee kakku, kasta saia, pane paksust võid pääle – kuku, sie saab neitsile!

A 11771 (16) < Ranna v, Lümati k – Elmar Vahi, Ranna algk, 5. kl (1931).

17. 1182

Tee kakku, kasta saia, Tee kakku, kasta saia, silu sialihaga, silu siasitaga, pane hästi võid pääle, pane kanapaska pääle – suhkrut ka – kukupai Meetale! 5 kukupai Helmile!

A 11783 (11) < Ranna v, Sassukvere k – Aino Villemson, Ranna algk, 6. kl (1931).

18. 1183

Tee sassa, kassa kakku, pane massa piäle! sili sialihaga, 5 Mul õli pehme magus kakk, kassa kudumunaga, sii suab lapsele!

Laulukest loetakse lapsele, lüües kokku lapse käsi või silitades vahel nendega lapse põski.

ERA II 266, 248/9 (37) < Assikvere k – A. Univere < Leena Priks (1939).

19. 1184

Tee kakku, kassa saia, pane palju massa pääle, sili sealihaga!

A 11780 (12) < Ranna v, Rüütli k – Leoviina Martinson, Ranna algk, 6. kl (1931).

661 1185 20.

Tee kakku, kasta saia, pealt pääsurasvaga, sili sealihaga, 5 viska ahju: vurr, alt animunaga, söö ära: nämm-nämm!

A 8590 (13) – S. Königsberg (1926).

1186 21.–22.

Tee pätsi, kasta sai, sili sealihaga, kasta kanamunaga, viska ahju: vurdi!

A 12279 (13) < Pala v, Nõva k, Mihkli t – Salme Ernits, Nõva algk, 6. kl (1932). 1187. A 12282 (14) < Pala v, Nõva k koolimaja < Kursi khk, Puurmani v, Tammiku koolimaja – Helene Puusepp, Nõva algk, 6. kl (1932). 1. saia; 2. searasvaga.

1188 23.–24.

Tee saia, kasta kakku, siili sealihaga, kasta kanamunaga, söö ära: amps!

A 12274 (8) < Pala v, Väljaotsa k, Mäe t – Linda Mägi, Nõva algk, 5. kl (1932). 1189. A 12278 (16) < Pala v, Vea k, Joosepi t – Ida Ernits, Nõva algk, 6. kl (1932). 1. tee-tee ... kasta-kasta; 4. ampsti!

1190 25.

Tee pätsi, kasta kakku, pane ahju, võta välja, silita sealihaga, 5 anna mulle: ampsti! veereta kanamunaga,

Kuulnud emalt Liisa Steinilt u 1910. a.

A 11478 (8) < Narva l < Kodavere khk – H. Vende (1930).

662 26. 1191

Tii pätsi, kassa saia, viska ahju, võta välja, sili siaossiga, 5 veere, veere, kukku! pane ahju, võta väljä,

Anna Pohlakalt.

KKI KT 160, 59/60 (73) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

27. 1192

Tee pätsi, kasta kakku, pista ahju, võta välja, söö ära: ampsti, pane mokka: mimsti!

A 11728 (5) < Kavastu v, Tulike – Aino Klein, Koosa algk, 4. kl (1931).

28. 1193

Tee pätsi, kasta kakku, pane ahju, võta välja, võia animunaga, 5 söö ära: ampsti, pealt sealihaga, pane nahka: nampsti!

A 5427 (4) < Kavastu, Palgioja t – Evald Klein, Koosa algk, 4. kl (1924).

29. 1194

Tee pätsi, kasta saia, pista ahju pipiga, kasta saia munaga, 5 pista suttu: nämm, nämm, nämm! sili searasvaga,

RKM II 368, 306 (44) < Maarja-Magdaleena khk, Kaarli k < Kodavere khk, Nina k – T. Tammo < Luise Mumm (1983).

663 1195 30.

Tee pätsi, tillukene, sehest sealihaga, kasta kakku, kanakene, 5 pane ahju, võta välja, päält kanamunaga, söö ära: näm-näm-näm!

A 11732 (13) < Kavastu v, Koosa k – Rosalie Päll, Koosa algk, 3. kl (1931).

1196 31.

Tii pätsi tibule, pealt pääsumunaga, kasta kakku kanale 5 pane ahju, võta välja, alt anirasvaga, söö ära: namps!

A 11725 (2) < Kavastu v – Ilmar Sangernebo, Koosa algk, 3. kl (1931).

1197 32.

Tii pätsi tibule, päält võia võiga, kasta kakku kanale, 5 pane ahju, võta välja, sili sialihaga, söö ära: amps-amps!

A 5421 (8) < Kavastu v, Kalevi t – Salme Saar, Koosa algk, 3. kl (1924).

1198 33.

:,: Tee pätsi tibule, :,: 5 pane ahju, võta välja, kasta kakku kanale, söö ära: auh-auh-auh! sili sialihaga, Anna mulle kah! päält võia võiga,

A 5433 (12) < Kavastu, Kalevi t – Linda Saar, Koosa algk, 4. kl (1924).

664 34. 1199

Tee pätsi tillule, alt animunaga, tee pätsi, kasta kakku, 5 pane ahju, võta välja, sili sealihaga, sööme ära: amps-amps-amps!

Rosalie Pulstilt.

A 5418 (4) < Kavastu, Koosa, Otsa t – Linda Pulst, Koosa algk, 3. kl (1924).

35. 1200

Latse käsi löödi kokku:

Tee pätsi, kuku pätsi, pane ahju, haara välja: ampsti!

RKM II 396, 380 (19) < Võnnu khk, Vanamõisa k < Kodavere khk, Alatskivi v, Lahepera k – A. Korb < Aliide Pärn (1986).

36. 1201

Tee leiba, kasta saia, söö ära: näm-näm!

A 8974 (5) < Pala v, Pala – Egon Brükkel, Mäeotsa algk, 4. kl (1926).

37. 1202

Tii pätsi, kasta kakku, pista suhu, amps – kõhus, kanau!

A 8633 (22) < Kavastu v – Magda Kose, Varnja algk (1926). Kk: 2. nans kohus.

665 1203 38.

Tee kakku, kasta saia, Kust tee lääb kaevule? miäri sealihaga, 5 Siit, siit sirr! tuu vett!

A 11757 (9) < Ranna v, Sääritsa k – Selma Jürgenson, Ranna algk, 5. kl (1931).

403. TII-TII, TIHANE!

1204 1.

Tillu tiiu tihane, väike varesepojake poeb pessa peerima, laudalakka lõõrima.

A 1433 (4) < Alatskivi v, Kesklahe – Elmar Jakobson, Alatskivi algk, 3. kl (1922).

1205 2.–3.

Tii-tii tihane, karga üle kapsaaia, vaa-vaa varblane, 5 üle metsa: vurr! hüppa üle oaaia,

A 11689 (1) < Pala v, Aidamehe t – Leida Vadi, Pala algk, 5. kl (1931). 1206. A 11795 (2) < Kokora v, Kokora as < Jõe v – Leonhard Lepasepp, (Kokora)-Torila algk, 5. kl (1931). 2. vao-vao.

1207 4.

Piiri-pääri pääsuke, karga üle kapsaaia, liiri-lõõri lõoke, 5 üle metsa: vurr! lenda üle oaaia,

A 11698 (4) < Pala v, Pala k, Saare t – Aino Saar, Pala algk, 6. kl (1931).

666 5.–7a. 1208

Tihasemäng

Tii-tii tihane, 5 üppa üle oaaia. vaa-vaa varblane, karga üle kapstaaia, liiri-lõõri lõokene, üle metsa: vurr-vurr-virr-larr-lirr! piiri-pääri pääsukene,

A 1445 (1) < Alatskivi v, Peatskivi k – Oskar Lindpere, Alatskivi algk, 3. kl (1923). 1209. A 2122 (2) < Kokora v, Tedre k – Elmar Vene, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). Värsid 1–6. 6. karga üle-üle metsa vurr! 1210. ERA, CD 35 (66) < Äteniidi k (end Ranna as) < Tossumetsa k – J. Oras, L. Saarlo < Leida Laasma (1997). 3. lõuke; 4. pääsuke; 6. kapsaaia; 7. vurr!

7b. 1211

Liiri-lõõri lõukene, karga üle kapsaaia, piiri-pääri pääsukene, 5 üle metsa: vurr! üppa üle uaaia,

ERA, CD 35 (86) – J. Oras, L. Saarlo < Leida Laasma (1997).

404. KIISUKE-KRIIMUKE

1. 1212

Lapsele mängiti käe piäle:

Kissike-kiimuke, kassike-kaemuke, kust tee lähäb? Sirr, sirr siit!

Lapse peo peale tehakse ringe. Kust tee läheb – siis näpuga käevart mööda ülesse.

RKM II 27, 14 (8) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – S. Lätt < Anna Lindvere (1949).

667 405. KASSIKE, KASTA LEIBA!

1213 1.–2.

Kassike, kassa leiba, iireke, mine vett tooma! Kuspool tee? Siit-siit sirr!

A 2144 (14) < Kokora v, Tedre k, Rahastiku t – Magda Poolakese, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923). 1214. A 2113 (10) < Kokora v, Tedre k – Meeta Poolakese, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923): 3. kustpoolt tee läheb.

1215 3.

Siis one veel üks lapsemängutus vai nii ...

Kassikene, kassike, kassa leiba, iireke, iireke, mine tuu vett!

Iir ütleb: Kos tii lähäb? Sirr-sirr-sirr siit!

Lapsel võetasse käsi pihku ja tõese käe esimese sõrme õtsaga keerutatse lapse pihupesä piäl päripäävä, siäljuures loetasse:

Kassike, kassike, kassa leibä, iireke, iireke, mine tuu vett! Kos tii lähäb? Sirr-sirr-sirr siit!

Siis torgatasse lapsele sõrmega müüdä käevart ülesse käisse sisse.

KKI KT 160, 58/9 (71) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

668 406. MEIL ON HOMME ROOTSI TANTS

1. 1216

Karjalaste laul

Tsaa-tsaa, raa-raa, emand keeri kõrviga, tule ommen vara, linnasaksad Liisuga, meil on ommen rootsi tants, kalakaupmees karbiga, kahe sikusarve tants. saianaene saaniga, 5 Isand sõidab keeriga, 10 kiisanaene kiistega.

EÜS II 341 (54) < Kavastu v, Truiu – J. Raja < Mari Poks (1905). Viis: EÜS II 282 (33) – A. Liiv.

2. 1217

Tere, tere teie poole, tule omme meie poole, meil on omme roose* tantsud, nelja neitsi nisa mängud.

Kuuldud Jaan Treialilt. Dikteeritud.

KKI 1, 55 (11) < Pala v, Ranna as < Tossumetsa k, Venetossu t – U. Mägi < Leida Laasma (1947). *Arv. tuletis sõnast rootsi.

669 407. TULE MEILE!

1218 1.

Tule sina mulle, mina tulen sulle, sinu mamma lubas sinu mulle poole toobi viina eest, poole saiakringli eest.

A 2148 (8) < Kallaste al – Leida Ventsel, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

408. LASTE TANTSULAUL

1219 1a.

Ai supa tralla, 5 Ise ketran kepiga, meid kutsuti pulma! vanaärrä vokiga, Põle aega tulla, noore proua tualiga. naene, vaene, aige.

Anna Pohlakalt, 79 a v.

KKI KT 160, 60 (74) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

1220 1b.

Apst supit tralla, Kivikellä lüüdi meie Elts läks eilä pulma 5 ja savist saia süüdi. Kivijärve mõisa.

Kodos kuuldud.

KKI KT 160, 60/1 (75) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

670 409. LAPSE TANTS

1. 1221

Laala, laala, lapse perse, kuni vitsu õtsitasse, kaselatvu katsutasse.

Lauldi, kui laps jonnis ja virises.

KKI 1, 266 (452) < Pala v, Ranna as < Tossumetsa k, Venetossu t – U. Mägi < Leida Laasma (1947).

2a.–2b. 1222

Tansi, tansi, takuperse, küla Liisu lindikesed, eeda rõõmu, rõngasperse! 5 Upsi Jõva ummiskingad. Õma võeras undruk,

RKM II 27, 214/5 (458, 459) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Nõu < Anna Lindvere (1948). 1223. RKM II 27, 299 (118) – H. Nõu < Anna Lindvere (1950). 1. tantsi, tantsi; 2. oma perse.

AHELLAULUD

410. LASTE AHEL

1a. 1224

Üks lapselaul on:

Maga, maga, Matsikene, Peedul peened sõrmekesed, Matsil magus unekene, 5 juu, juu, Jukukene, löö pilli, Peedukene, Jukul kirju kannikene!

Dikteeritud.

KKI 9, 410 (16) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

671 1225 1b.

Hällilaul

Maga, maga, Matsikene, 5 löö lusti, Lullikene, Matsil magus unekene, Lullil linnukeelekene, löö pilli, Peedokene, juu, juu, Jukukene, Peedol peened sõrmekesed, Jukul kirju kannikene!

RKM II 48, 374/5 (5) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

1226 2. Laste ahel + Sõit-sõit sõtsele!

Maga, maga, Matsokene, 5 Sõit, sõit sõbrale, Matsol magus unekene, üle aia onule, löö pilli, Peedukene, taga tuba tädile, Peedul kirju kaalike(ne)! viis versta vennale!

RKM II 48, 425 (1) < Alatskivi kn, Peatskivi k – S. Lätt < Leeni Suur (1955). Kk: 3. ööpilli.

411. KITS KARJA!

1227 1.

Kile, kile karja, Kalev mulle rauda, üle mere metsa, mina raud tammele, võta vikat selga, tamm mulle leste, lüü mulle eina! 15 mina lest utele, 5 Mina ein lehmale, utt mulle villa, lehm mulle piima, mina vill villikissa, mina piim põrsale, kahekõrdsess kapukissa. põrsas mulle põtka, Sulasele suured sukad, mina põtk ämmale, 20 peremehele pitkad püksid, 10 ämm mulle kakku, enesele üva müts, mina kakk Kalevile, karjapoosile kaltsud.

H II 4, 685/6 (57) < Ranna v – M. Koik, J. Härms < Anu Leppik (1887).

672 2. 1228

Kits, kits karja, Kalev mulle rauda, üle mere metsa, mina raud tammele, võta vikat selgä, tamm mulle lehte, niidä mulle heina! 15 mina leht lambale, 5 Mina hein lehmäle, lammas mulle villa, lehm mulle piimä, mina vill vildikele. mina piim põrsale, Karjapoisile kapukesed, põrsas mulle põtka, sulasele sukakesed, mina põtk ämmäle, 20 perepojale pikäd püksid, 10 ämm mulle kakku, enesele erämüts, mina kakk Kalevile, karjussele kasukakene.

EÜS II 304/5 (5) < Peipsiäärne v, Varnja k < Kavastu v, Tähemaa k – J. Raja < Liisa Kast (1905). Viis: EÜS II 276 (7) – A. Liiv.

3. 1229

Kile, kile karja, Kalev mulle rauda, üle mere metsä, mina rauda tammele, võta vikat selgä, tamm mulle leste, lüü mulle einä! 15 mina leste utele, 5 Mina einä lehmäle, utt mulle villa, lehem mulle piimä, mina villa villikesta, mina piimä põrsale, kahekõrra kapukesta, põrsas mulle külge, kolmekõrra kõrrikesta. mina külge ämmäle, 20 Pereme’le pitkäd püksid, 10 ämm mulle kakku, sulasele suured kalsud, mina kakku Kalevile, karjalapsele riäden õtsa.

EKS 26, 1 (1) < Ranna v, Raatvere k – E. Mässo (1912).

673 1230 4.–7.

Kits kila karja, Kalev mulle rauda, üle mere marja! mina raua reole, Tõi mulle heinu, regi mulle kulda, mina heinad lehmale, mina kulla tammele, 5 lehm mulle piima, 15 tamm mulle lehti, mina piima põrsale, mina lehed lambale, põrsas mulle külje, lammas mulle villa, mina külje külale, mina villa veerikulle, küla mulle kakku, veerik mulle kuue, 10 mina kaku Kalevile, 20 kalevise kaelaräti.

A 11721 (8) < Kavastu v, Koosa k – Erik Pulst, Koosa algk, 3. kl (1931). 1231. A 11781 (6) < Ranna v, Rüütli k – Helmi Neider, Ranna algk, 6. kl (1931). Värsid 1–7. 1. kile; 2. metsa; 3. too ... heina; 4. hein; 7. pekki. Värsid 1–2: 1232. A 11762 (7) < Ranna v, Ranna as – Robert Mihkels, Ranna algk, 5. kl (1931). 1. kile. 1233. A 11732 (5) < Kavastu v, Koosa k – Rosalie Päll, Koosa algk, 4. kl (1931). 1. kile.

1234 8.

Kits küla karja, põrsas mulle kaku, üle metsa marja! mina kaku Kerevile, Tõi mulle heinu, Kerev mulle leiba, mina heinad lehmale, 10 mina leiva lambale, 5 lehm mulle piima, lammas mulle villa, mina piima põrsale, mina villa kakrule.

A 11735 (4) < Kavastu v, Kõnnu k, Vanaussaia t – Valentiin Semilarski, Koosa algk, 4. kl (1931).

1235 9.

Kile, kile karja, 5 mina villast vilgatid, üle mere metsa! sulasele suured püksid, Mina utele heina, pereme’le laiad kalsud. utt mulle villa,

A 11757 (6) < Ranna v, Sääritsa k – Selma Jürgenson, Ranna algk, 5. kl (1931).

674 10a. 1236

675 ERA, Pl 88 B2 < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938). Ilmunud: RmAnt, lk 12, Pl 2A: c1, Kits karja!; 2. tr, lk 114/5, CD 1: 36.

1237 10b.–11.

Kile, kile karja, Kalev mulle rauda, võta vikat selgä, mina rauda tammele, aja mulle einä! tamm mulle leste, Mina einä lehmäle, mina leste utele, 5 lehm mulle pippi, 15 utt mulle villa, mina pippi põssale, mina villuss villikesed, põssa mulle külge, karjusselle kalsukesed, mina külge ämmäle, sulaselle sukukesed, ämm mulle kakku, enele eenämütsikene. 10 mina kaku Kaleville,

ERA II 172, 63/4 (18) – H. Tampere < Anna Lindvere (1937). 1238. ERA II 249, 607/8 (9) – E. Ots < Anna Lindvere (1939). Karja laul. 2. selga; 3. heina; 4. heina; 8. ämmale; 10. Kalevile; 18. sulasele; 19. endä. 1239. KKI KT 160, 29/30 (31) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942). Karja laul. 4. lehmale; 5. lehem; 6. põssäle; 7. põssä; 10. Kalevile. Kõik värsid korduvad. Sii one vana õde käess. Mari-õde käess. Sii õli sii laalutoru, kedä laaldi lastele. 1240. KKI KT 160, 112/3 (130) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1947). 3. värssi korratud: muidu ei anna riimi välja; 4. eina; 5. lehm; 16. villass; 17. karjussele; 18. sulasele; 19. enel. [Laulis] isä õde Mari Kurs, 60 a v, siis, kui ma õlin väike. Issusin tämä põlvel, tä kiigutas mind ja siis ise laalis. Tal one viis kua. (Jutustaja laulab – õige vanaaegne viis.) Kunstkäsitööline, naiste tipudega tanusid, niisi tegi – kanganiisi, tegi kamsunisi ja vüüsid kudus. Vabadiku vai kalamehe tütär. Elas Kodavere khk Ranna vallas, Siäritsa Raatvere kooli jaos. 1241. RKM II 27, 31/2 (33) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949). Karjalaul. 3. heina; 4. minä heina; 10. Kalevile; 13. lesti; 14. lesti; 17. karjussele; 18. sulasele. Kõik värsid korduvad. 1242. ERA II 249, 221/2 (4) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Kallaste – H. Siider < Miina Siider (1939). Karja laul. 3. aja ... heina; 4. heina; 5. lehem; 6. põrsale; 8. ämmale; 10. Kalevile; 17. karjussele; 18. sulasele sukakesed; 19. enesele mütsikene.

676 12. 1243

Kile, kile karja, 10 mina kakku Kaleville, võta vikat selgä, Kalev mulle leste, lüü mulle einä! mina lest lambale, Mina ein lehmäle, lammas mulle villa, 5 lehem mulle pippi, mina vill villikelle. mina pipp põrsale, 15 Siält said sulasele sukakesed, põrsas mulle põtka, karjussele kaltsukesed, mina põtk ämmäle, perepojale püksikesed, ämm mulle kakku, mulle enele eenämüts.

ES MT 88, 38 (11) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932).

13. 1244

Kits, kile karja, Kalev mulle rauda, võta vikat selgä, mina raud tammele, löö mulle heina! tamm mulle leste, Mina hein lehmäle, mina lest lambale, 5 lehm mulle piimä, 15 lammas mulle villa, mina piim põrsale, mina vill vellikis, põrsas mulle külge, karjapoisi kalsukis, mina külg ämmäle, perepoisi püksikis, ämm mulle kakku, enesele irämüts. 10 mina kakk Kalevile,

RKM II 245, 589 < Pala v, Metsanurga k – M. Villemson (1967).

14.–16. 1245

Kits, mine karja, mina põtk ämmale, võta vikat selga, ämm mulle kakku, löö mulle eina! 10 mina kakk Kalevile, Mina ein lehmale, Kalev mulle kulda, 5 lehm mulle piima, mina kuld tammele, mina piim põrsale, tamm mulle lehte, põrsas mulle põtka, mina leht lambale,

677 15 lammas mulle villa, perepojale pikad püksid, mina vill villikele. karjuselle tallukad, Villik teeb sulasele sukad, 20 eneselle öömütsi.

A 2113 (16) < Kokora v, Tedre k – Meeta Poolakese, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). 1246. A 2144 (13) < Kokora v, Tedre k, Rahastiku t – Magda Poolakese, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923). 3. mine too rohtu; 4. rohi; 17. sulasele suured sukad; 18. pitkad; 19. värss puudub; 20. ja enesele. 1247. A 5433 (1) < Kavastu, Kalevi t – Linda Saar, Koosa algk, 4. kl (1924). Liisa Saarelt. 1. kits metsa; 3. niida; 8. hämmale; 9. hämm; 11. rauda; 12. raud; 16. vildikulle; 17. sulasele suured sukad; 18. peremehele; 19. karjapoisile kapukad; 20. era müts.

1248 17.

Kile, kale karja, mina põtkast ämmale, võta vikat selga, ämm mulle kakku, löö mulle heina! 10 mina kakust utele, Mina heina lehmale, ute mulle villa, 5 lehm mulle pippi, mina villad villikule. mina pippi notsule, Tegin karjasele uued sukad, notsu mulle põtka, sulasele uued riided.

Õppisin õelt.

A 11937 (5) < Pala v, Halliku, Kinguvälja t – Endel Jürgenson, Alliku algk, 4. kl (1931).

1249 18.–20.

Kits, mine karja, 10 Kalev mulle kulda, niida mulle heina! mina kuld tammele, Mina hein lehmale, tamm mulle lehte, lehm mulle piima, mina leht lambale, 5 mina piim põrsale, lammas mulle villa. põrsas mulle põtka, 15 Villast teen sulasele sukakesed, mina põtk ämmale, perepojale püksikesed, ämm mulle kakku, karjusele kaltsukesed. mina kakk Kalevile,

A 2110 (18) < Kokora v, Torila k – Leida Lassi, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923).

678 1250. A 2124 (2) < Alatskivi v, Haapsipea k – Leida Härm, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923). 15. siis saab perepojale püksid, 16. sulasele sukad; 17. ja ... kaltsud. 1251. A 2106 (9) < Alatskivi v, Haabsipea k – Erika Bringfeldt, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). 15. villast saab perepojale püksikesed; 16. sulaselle sukakesed; 17. karjuselle.

21. 1252

Kits, kile, mine karja ämm mulle kakku, üle mere, mina kakk tammele, too mulle heina! tamm mulle lehte, Mina hein lehmale, 10 mina leht Kalevipojale, 5 lehm mulle piima, Kalevipoeg mulle raha. mina piim ämmale,

Seda laulu olen kuulnud täditütre käest.

A 11789 (2) < Kokora v, Kokora as – Erna Gertz, (Kokora)-Torila algk, 5. kl (1931).

22. 1253

Kits, kile karja, mina kints kaupmehele, niida mulle heina! kaupmees mulle raha, Mina hein lehmale, mina raha poodnikul, lehm mulle piima, 10 poodnik mulle saia, 5 mina piima põrsale, mina sai mammale, põrsas mulle kintsu, mamma mulle ateh!

Joosep Tammelt.

A 5436 (12) < Kavastu, Sori t – Eveline Tamm, Koosa algk, 4. kl (1924).

23. 1254

Kits, kile karja, 5 mina piima põrsale, too mulle heinu! põrsas mulle liha, Mina heena lehmale, mina liha kanale, lehm mulle piima, kana mulle muna.

A 8971 (1) < Pala v, Konsa t – Alma Oksa, Mäeotsa algk, 3. kl (1926).

679 412. LIIRI-LÕÕRI!

1255 1.

Piiripääsukese laul

Piiri-pääri pääsukene, Kohe sii vikat jäe? kos su kulla pesakene? 15 Luisk luisas ärä. Taga tare tamme õtsas. Kohe sii luisk jäe? Kohe sii tamm jäe? Luisk visati vette. 5 Vanamiis raius maha. Kohe sii vesi jäe? Kohe sii vanamiis jäe? Must härg rüübas ära. Vanamiis visati sõnnikulle. 20 Kohe sii must härg jäe? Kohe sii sõnnik jäe? Must härg viidi Venemaale. Kana siblis laiali. Kuda siält kätte suab? 10 Kohe sii kana jäe? Raudsepa ratastega, Kull vei pilliroogu. teravõtsa teivastega, Kohe sii pilliroog jäe? 25 nugadega, nuiadega, Vikat niitis maha. kervestega, kelladega.

H III 8, 209/10 (5) – A. Schulbach (1889).

1256 2.

Tii tihane, Noor neitsi niitis maha. vaa-vaa varblane, 15 Kus see neitsi jäie? kus su kulla pesakene? Neitsi läks kivi otsa. Tare taga tamme otsas. Kus see kivi jäie? 5 Kus see tamm jäie? Kivi veeres vette. Vanamees raius ma’. Kus see vesi jäie? Kus see vanamees jäi? 20 Must härg jõi ära. Vanamees uinus hunikus. Kus see härg jäie? Kus see hunik jäie? Härg läks üle mere metsa. 10 Kanad siblitsesid laiali. Kuidas sinna saab? Kus need kanad jäid? Kuldsed kuljused, Kanad läksid pilliroosse. 25 raudsed rattad, Kus see pilliroog jäie? tinased teljed.

A 1465 (1) < Alatskivi v, Naelavere k – Elfreede Lepasepp, Alatskivi algk, 4. kl (1922).

680 3. 1257

Pääsukene

Piiri-pääri pääsukene, Kus need tukid jäid? kus su kulla pesakene? Tukid läksid jõkke. Taga tare tamme otsas, Kus see jõgi jäi? kahe aru vahel. 10 Üks härg jõi jõe ära. 5 Kus see tamm jäi? Aga kus see härg jäi? Tamm põles ära. Härg sõitis kaherattakaarikuga taeva.

A 1482 (2) < Alatskivi v, Alatskivi m – Salme Tuustik, Alatskivi algk, 4. kl (1922).

4. 1258

Piiri-pääri pääsukene, Kana jäi pilliroosse. kus su kulla pesakene? Kuhu pilliroog jäi? Taga tare tamme otsas. Naised niitsid maha. Kus see tamm jäi? Kuhu naised jäid? 5 Vanamees raidus maha. 15 Naised jäid vette. Kus see vanamees jäi? Kuhu vesi jäi? Sõnnikuhunniku otsa. Must härg jõi ära. Kus see hunnik jäi? Kuhu härg jäi? Kana sablis laiali. Üle mere metsa. 10 Kus see kana jäi?

A 1488 (1) < Tartu-Maarja khk, Luunja v, Selguse k < Luunja m – Drusella Kersten, Alatskivi algk, 5. kl (1923).

5. 1259 Liiri-lõõri! + Imeline emand

Liiri-lõõri lõuke, Kohe see hunnik jäi? piiri-pääri pääsuke, 10 Kanad siblisid laiali. kus su kulla pesakene? Kohe need kanad läksid? Metsas kuiva kuuse otsas. Kanad läksid pilliroosse. 5 Kohe see kuusk jäi? Kohe see pilliroog jäi? Vanamees raidus maha. Noor neitsi niitis maha. Kos see vanamees jäi? 15 Kohe see neitsi jäi? Vanamees uinus hunniku. Neitsi läks kiviga jahvama.

681 Kohe see kivi jäi? Lumi. Kivi veeres vette. 30 Mis sääl lume peal on? Kohe see vesi jäi? Tõld. 20 Must härg jõi, Mis sääl tõlla sees? läks üle mere metsa. Neitsi. Kuidas sinna järele saab? Mis sääl neitsi käes? Raudratastega, 35 Mõõk. tinatelgedega, Mis sääl mõõga otsas? 25 vaskvaljastega, Muna. hõbeaisadega, Mis sääl muna sees on? kuldjuhidega. Kukk kullaharjaga, Mis sääl õues on? 40 kana vasekaelaga.

A 2108 (11) < Kokora v, Savasvere k – Ella Kuusik, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923).

1260 6.

Piiri-pääri pääsukene, Kohe see pilliroog jäi? kus su kulla pesakene? Noor neitsi maha raidus. Metsas kuiva kuuse otsas. Kohe see neitsi jäe? Kuhu see kuusk jäi? 15 Läks külla kivile. 5 Vanamees maha raidus. Kohe see kivi jäe? Kuhu see vanamees jäi? Kivi viiri vette. Vanamees uinus unniku. Kohe see vesi jäe? Kuhu see unnik jäi? Must ärg ära rüübäs. Kanad sapitsasid laiali. 20 Kohe sii ärg jäe? 10 Kohe need kanad jäid? Läks üle mere metsa. Kanad pistsid pilliroogu.

A 2112 (6) < Kokora v, Välja m, Tedre k – Ella Poolakese, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923). Kk: 11. pinit.

1261 7.

Piiri-liiri lõoke, kus so kulla pesake? Metsas kuiva kuuse otsas. Vanamees raius kuuse maha.

A 2117 (6) < Kokora v, Viljuse k < Peatskivi k – August Siim, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923).

682 8. 1262

Piiri-pääri pääsukene, Kuhu see pilliroog jäi? kus su kulla pesakene? Must härg sõi ära. Taga toa tamme otsas. Kuhu see must härg jäi? Kus tamm jäi? 15 Must härg läks üle mere metsa. 5 Vanamees raius maha. Kus see mets jäi? Kus see vanamees jäi? Mets raiuti maha. Uinus hunnikusse. Mis sest metsast tehti? Kuhu see hunnik jäi? Vankrid hõbedased, Kanad savitsasid laiali. 20 otslauad vasksed, 10 Kuhu need kanad jäid? vahepuud, kuldsed kodarad. Kanad läksid pilliroogu.

A 2133 (1) < Kokora v, Õunapuu t – Oskar Tiit, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923).

9. 1263

Liiri-lõõri lõokene, 15 Noor neitsi läks veskikivile javama. kus su kulla pesake? Kus see veskikivi jäi? Metsas kuusekännu otsas. Veskikivi veeres vette. Kus see kuusk jäi? Kus see vesi jäi? 5 Vanamees raius maha. Must härg rüübas ära. Kus see vanamees jäi? 20 Kus see must härg jäi? Vanamees uinus huniku. Must härg läks üle mere metsa. Kus see hunik jäi? Kuidas teda kätte saab? Kanad sabisid laiali. Raudsed rattad, 10 Kuhu kanad jäid? tinutsed teljed, Kanad pistsid pilleroogu. 25 vasesed vahepuud, Kuhu pilliroog jäi? õbedad õtslauad, Noor neitsi raius maha. kuldsed pulgad. Kus see noor neitsi jäi?

A 2153 (16) < Kallaste al – Helmi Vilde, (Kokora)-Torila algk, 5. kl (1923).

10. 1264

Liiri-lõõri lõoke, Metsas koeva kuuse otsas. piiri-pääri pääsuke, 5 Kuhu see kuusk jäe? kus su kulla pesake? Vanamees raius maha.

683 Kuhu see vanamees jäe? Kuhu see vesi jäe? Vanamees uinus unniku. Must härg rüübas ära. Kohe see unnik jäe? Kohe see must ärg jäe? 10 Kanad sablisid laiali. 20 Läks üle mere metsa. Kuhu need kanad jäed? Kuda senna perra saada? Kanad pistsid pilliruugu. Raudsed rattad, Kohe need pilirood jäed? kuldsed kõdarad Noor neitsi raius maha. ja tinased teljed, 15 Kuhu see neitsi jäe? 25 vaskvanker läks perrä. Kivi kukus vede.

A 2134 (13) < Turki t – Ferdinand Turk, (Kokora)-Torila algk, 3. kl (1923). Kk: 25. pera.

1265 11.–12.

Piiri-pääri pääsuke, 15 Kuhu siis noor neitsi jäi? liiri-lõõri lõuke, Neitsi läks külla kivile javama. kus su kulla pesake? Aga kus see kivi jäi? Metsas kuiva kuuse juure all. Kivi veeres vette. 5 Kohe see kuiv kuusk jäi? Aga kus see vesi jäi? Vanamees ta maha raius. 20 Must härg ära rüibas. Kus siis see vanamees jäi? Kus see must härg jäi? Vanamees uinus hunniku. Härg läks üle mere metsa. Kohe hunnik jäi? Kuda sinna järgi saada? 10 Kanad siblesid laiali. Hõbedased õtslauad, Kus need kanad jäid? 25 raudsed rattad, Kanad jooksid pilliroogu. kuldsed kullapuud, Kus need pillirood jäid? tenased teljepuud. Noor neitsi maha raidus. (Olgu vankril.)

A 2138 (8) < Kokora v, Torila k, Üleoja t – Linda Hallik, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923). 1266. A 2139 (5) < Kokora v, Viljuse k, Avikannu t – Ella Kangru, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923). Värsid 1–3. 3. kos.

684 13. 1267

Piiri-piäri piäsukene, Kohe sii pilliruug jäe? liiri-lõõri lõevukene, Nuur neitsi raid´ maha. kos so kulla pesakene? 15 Kohe sii nuur neitsi jäe? Koeva kuuse juure all. Nuur neitsi läks küla kivile javama, 5 Kohe sii kuusk jäe? Kohe sii küla kivi jäe? Vanamiis raid´ maha. Küla kivi viiri vette. Kohe sii vanamiis jäe? Kohe sii vesi jäe? Vanamiis uinus hunniku. 20 Muss härg rüüpas ära. Kohe sii hunnik jäe? Kohe sii muss härg jäe? 10 Kanad sabisid laiali. Muss härg läks üle mere metsa Kohe niid kanad jäed? raudratasse ja vaskvaljassega. Kanad pissid pilliruugu

A 2140 (1) < Kallaste al – Aino Klaos, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

14. 1268

Piiri-pääri pääsukene, Kuhu see pilliroog jäi? liiri-lõõri lõokene, Must härg sõi ära. kus su kulla pesakene? 15 Kuhu see must härg jäi? Tare taga tamme otsas. Must härg läks üle mere metsa. 5 Kuhu see tamm jäi? Kuidas sinna perra saada? Vanamees raius maha. Hakkame vankrid tegema: Kuhu see vanamees jäi? raudsed rattad, Vanamees uinus hunnikusse. 20 tinased teljed, Kuhu see hunnik jäi? vasksed vahepuud, 10 Kanad siblisid laiali. kuldsed redelid, Kuhu need kanad jäid? hõbedast otslauad. Kanad pistsid pilliroogu.

A 2142 (5) < Kokora v, Torila k – Linda Lassi, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

15. 1269

Lõõri-lõõri lõokene, Taga tare koeva kuuse juure all. piiri-pääri pääsukene, 5 Kohe see kuusk jäi? kus su kulla pesakene? Vanamees raius maha.

685 Kuhu see vanamees jäi? Kuhu see kivi jäi? Vanamees pistis pilliroosse. Kivi veeres vette. Kuhu see piliroog jäi? 15 Kuhu see vesi jäi? 10 Noor neitsi maha ajas. Must härg seda ära rüübas. Kuhu see neitsi jäi? Kuhu see must härg jäi? Neitsi läks kivile javama. Must härg läks üle mere metsa.

A 2143 (13) < Kallaste al – Alma Poolakese, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

1270 16.

Liiri-lõõri lõokene, 5 Siit sööb, siit joob, piiri-pääri pääsukene, siia mulku munele, kus su kulla pesakene? siia auku aadule, Taga tare tamme otsas. siia lääb tuttu – sirr!

A 2145 (4) < Alatskivi v, Pusi k – Salme Raudsepp, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

1271 17.

Piiri-pääri pääsukene, Vesi viis ära. siiri-lõõri lõokene, Kus see vesi jäi? kus su kulla pesakene? Hall härg jõi ära. Metsas kuiva kuuse otsas. 15 Kus see hall härg jäi? 5 Kus see kuusk jäi? Hunt sõi ära. Vanamees raius maha. Kus see hunt jäi? Kus see vanamees jäi? Hunt läks Rootsi. Vanamees puges põllupeenra alla. Kuda teda kätte saab? Kus see põllupeenar jäi? 20 Nugadega, nuiadega, 10 Kana sablis ülesse. kivisilma kirvestega. Kus see kana jäi?

A 2152 (4) < Kokora v, Torila k, Otsa t – Hedvig Värv, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

686 18. 1272

Liiri-lõõri lõoke, Püss maha laskis. kus su kulla pesake? Kus püss jäi? Tare taga tamme õtsas. 15 Püss merde visati. Kus tamm jäi? Kus meri jäi? 5 Vanamees maha raius. Must härg ära jõi. Kus vanamees jäi? Kus must härg jäi? Vanamees ära sures. Must härg ära tapeti. Kuhu teda mateti? 20 Kuhu tema liha panti? Pika peenra sisse. Kivitsele keldri. 10 Kus pikk peenar jäi? Kellega sinna juure? Kukk ära kaapi. Tuliste tungeldega Kus kukk jäi? ja vaskratastega.

Rosalie Pulstilt.

A 5418 (3) < Kavastu v, Koosa k, Otsa t – Linda Pulst, Koosa algk, 3. kl (1924).

19. 1273

Piiri-lõõri lõokene, Kivi lõi katki. kus su kulla pesakene? Kuhu see kivi jäi? Taga tare tamme otsas. Kivi jooksis merde. Kuhu tamm jäi? Kuhu see meri jäi? 5 Vanamees raius maha. 20 Härg jõi ära. Kuhu see vanamees jäi? Kuhu see härg jäi? Vanamees sures ära. Härg läks lauta. Kuhu ta maeti? Kuhu see laut jäi? Piiripeendra pikkusele, Laut põles ära. 10 piiripeendra laiusele. 25 Kuhu see tuhk jäi? Mis sinna peale kasvas? Kana siblis laiali. Putkeleht ja piibeleht. Kuhu see kana jäi? Kuhu need jäid? Kana lendas taeva. Vikat lõi maha. Kuidas sinna järgi saab? 15 Kuhu see vikat jäi? 30 Eelija vankriga.

A 5427 (3) < Kavastu, Palgioja t – Evald Klein, Koosa algk, 4. kl (1924). Kk: 12. liibeleht.

687 1274 20.

Vares, vares, kus su pesa? Vikat niitis maha. Tare taga tamme otsas. 15 Kus see vikat jäi? Kus see tamm jäi? Vikat veeres kivisse. Vanamees raidus maha. Kus see kivi jäi? 5 Kus see vanamees jäi? Kivi veeres merde. Vanamees suri ära. Kus see meri jäi? Kuhu teda mateti? 20 Mustu jõi ära. Pika põllupeenra alla. Kus see Mustu jäi? Kus see pikk põllupeenar jäi? Tildi-taldi, 10 Kana siblis üles. raudsete ratastega, Kus see kana jäi? vasksete vangerdega Kana lendas pilliroogu. 25 viidi teda tagasi Kus see pilliroog jäi? kahe kiriku vahele.

Mai Puusepp’alt

A 5433 (7) < Kavastu, Kalevi t – Linda Saar, Koosa algk, 4. kl (1924).

1275 21.

Liiri-lõõri lõoke, 10 Kus need ramped jäid? kus su kulla pesake? Tuli rampe ära põletas. Tare taga tamme otsas. Kus see tuli jäi? Kus see tamm jäi? Vihm tule kustutas. 5 Vanamees tamme maha raidus. Kus see vihm jäi? Kus see vanamees jäi? 15 Päike kiskus vihma õhku. Vanamees ära suri. Kus see õhk jäi? Kuhu teda maeti? Õhku näeme meie praegu. Kahe rampe vahele.

A 5437 (1) < Kavastu, Vahtra t – Hugo Tamm, Koosa algk, 4. kl (1924). Kk: 10. rambe jäi.

688 22. 1276

Liiri-lõõri lõokene, Karu ära sõi. kus on kulla pesakene? Kus see karu jäi? Metsas kuiva kuuse otsas. Karu ära tapeti. Kos see kuiv kuusk jäi? 10 Kus see karunahk jäi? 5 Vanamees maha. Karunahk viidi linna turgu, Kus see vanamees jäi? tehti toapoisile saapad.

A 8628 (9) < Alatskivi – Johanna Eek, Varnja algk (1926).

23.–25. 1277

Liiri-lõõri lõoke, Suur kikas ära sabis. kus on sinu pesake? Kuhu see kikas jäie? Tare taga tamme otsas. Kikas lennas ruugu. Kus see tamm jäie? Kuhu see ruug jäie? 5 Vanamees raidus maha. 15 Vikat niitis maha. Kus see vanamees jäie? Kuhu see vikat jäie? Vanamees suri ära. Vikat löödi kivve. Kuhu tema mateti? Kuhu see kivi jäie? Suure heina pika peendre ala. Kivi visati merre. 10 Kuhu see peenar jäie?

A 8630 (8) < Varnja k – Meeta Karv, Varnja algk (1926). 1278. A 8629 (11) < Vara v, Põldmaa k < Tartu-Maarja khk, Tammistu – Herbert Haage, Varnja algk (1926). Värsid 1–7. 2. su kulla; 5. maha raidus; 7. tema ära sures. 1279. A 8633 (14) < Kavastu v, Kitse t – Magda Kose, Varnja algk (1926). Värsid 1–3. 2. su kulla pesakene; 3. lävel.

26. 1280

Liiri-lõõri lõoke, Vanamees suri ära. kus on sinu pesake? Kohe tema mateti? Tare taga tamme otsas. Põllupeendra alla. Kus see tamm jäie? 10 Kus see põllupeenar jäi? 5 Vanamees raidus maha. Härjad kündsid üles. Kus see vanamees jäi? Kus need ärjad jäevad?

689 Härjad läksid metsa. Kus see vihm jäi? Kus see mets jäi? Maa alla läks. 15 Tuli põletas ära. 20 Kellega me perra lähme? Kus see tuli jäi? Tõll-tõll tõllaga, Vihm kustutas ära. vanamoori vokirattaga.

A 8631 (8) < Sookurgu k – Meralda Kekis, Varnja algk (1926).

1281 27.

Liiri-lõõri lõokene, Kus see veeke? piiri-pääri pääsukene, Must härg rüüpas. kus su kulla pesakene? Kus see must härg? Kuiva kuuse otsas, 15 Karu murdis musta härja. 5 märja männi latvas. Kus see karu? Kus see kuiv kuusk, Üle mere Rootsi. kus see märg mänd? Kudas tema sinna sai? Tuluke põletas kuiva kuuse, Hõbeohjadega, tuluke põletas märja männa. 20 vaskse valjastega, 10 Kus see tuluke? kuldse kannustega. Veeke kustutas.

Kuulnud emalt Liisa Steinilt u 1910. a.

A 11478 (11) < Narva l < Kodavere khk – H. Vende (1930).

1282 28.

Piiri-pääri pääsukene, Kus see must härg nüüd jäi? kus su kulla pesakene? Karu murdis musta härja. Tare taga tamme otsas. Kus see karu nüüd jäi? Kus see tamm nüüd jäi? 15 Karu kargas ruugu. 5 Vanamees raidus tamme. Kus see ruug nüüd jäi? Kus see vanamees nüüd jäi? Vikat niitis ruu. Vanamees suri ära. Kus see vikat nüüd jäi? Kuhu teda maeti? Luisk kulut vikati. Pika põllu peendra. 20 Kus see luisk nüüd jäi? 10 Kus see peenar nüüd jäi? Liiv kulut luisu. Must härg kündis peendra. Kus see liiv nüüd jäi?

690 Kana silblis liiva. Kus see kull nüüd jäi? Kus see kana nüüd jäi? Kull lendas üle metsa merre. 25 Kull murdis kana.

A 11747 (2) < Kavastu v, Tulike, Saare t < Kavastu-Koosa – Ella Jeeger, Koosa algk, 6. kl (1931).

29. 1283

Piiri-pääri pääsukene, Vesi viis ära. liiri-lõõri lõukene, Kus see vesi jäi? kus su kulla pesakene? Ärg jõi ära. Tare taga tamme otsas. 15 Kus see ärg jäi? 5 Kus see tamm jäi? Hunt sõi ära. Vanamees raius maha. Kus see hunt jäi? Kus see vanamees jäi? Hunt läks metsa. Vanamees puges põllupeendra alla. Kuda teda kätte saab? Kus see peenar jäi? 20 Nugadega, nuiadega, 10 Kana siblis üles. kivisilma kirvestega. Kus see kana jäi?

A 11818 (3) < Kokora v, Väike-Torila – Edgar Värv, (Kokora)-Torila algk, 6. kl (1931).

30. 1284

Piiri-pääri pääsukene, Kuhu see vanamees jäi? kus su kulla pesakene? Haokubu sisse läks. Taga tare tamme otsas. Kuhu see haokubu jäi? Kuhu see tamm jäi? Tuli põletas ära. 5 Vanamees raius maha.

A 11688 (1) < Pala v, Kirtsi k, Tõnu t – Helmi Vadi, Pala algk, 5. kl (1931).

31. 1285

Liiri-lõõri lõoke, Taga tare tamme otsas. piiri-pääri pääsuke, 5 Kuhu tamm jäi? kus su kulla pesake? Mees raidus maha.

691 Kuhu mees jäi? Must härg jõi ära. Risuhunniku alla jäi. 15 Kuhu must härg jäi? Kuhu risuhunnik jäi? Läks üle mere metsa. 10 Tuli põletas ära. Kuidas sinna järgi saab? Kuhu tuli jäi? Kiviste kinnastega, Vesi kustutas ära. raudse ratastega, Kuhu vesi jäi? 20 saviste saabastega.

Kuulsin emalt.

A 11938 (4) < Saare v, Halliku, Kooli t – Meeta Kaasik, Alliku algk, 4. kl (1931).

1286 32.

Piiri- piiri pääsuke, Kuhu see pilliroog jäi? lõõri-lõõri lõoke, Noor neitsi laiali ajas. kus su kulla pesake? 15 Kuhu see neitsi jäi? Metsas kuiva kuuse otsas. Läks küla kivile jahvama. 5 Kuhu see kuusk jäi? Kuhu see kivi jäi? Vanamees raius maha. Kivi veeres vette. Kuhu see vanamees jäi? Kuhu see vesi jäi? Läks prügiunniku alla. 20 Must härg ära rüüpas. Kuhu see prügiunnik jäi? Kuhu must härg jäi? 10 Kanad siblisid laiali. Läks üle mere metsa. Kuhu need kanad jäid? Kuidas sinna järele saab? Pistsid pilliroogu. Terastelgega, hõbeaistega.

Kuulsin vanaemalt.

A 11942 (1) < Pala v, Halliku, Müürsepa t – Ernst Müürsepp, Alliku algk, 4. kl (1931).

1287 33.

Liiri-lõõri lõoke, Vanamees puges haohunniku alla. kus su kullast pesake? Kuhu see haohunnik jäi? Toa taga tamme otsas. Tuli põletas haohunniku ära. Kuhu see tamm jäi? 10 Kuhu see tuli jäi? 5 Vanamees raius tamme maha. Vesi kustutas tule ära. Kuhu see vanamees jäi? Kuhu see vesi jäi?

692 Must härg jõi vee ära. pani savist saapad jalga, Kuhu see must härg jäi? kivist kindad kätte, 15 Karu murdis musta härja. 20 mullast mütsikese pähe Kuhu see karu jäi? ja tolmust rätikese taha. Karu läks Rootsi,

A 11914 (6) < Alatskivi v, Päiksi k – Oskar Eber, Alatskivi algk, 6. kl (1931).

34. 1288

Liiri-lõõri lõokene, Kana savitsas üles. kus su kulla pesakene? Kuhu see kana jäi? Taga tare tamme otsas. Kana lendas pilliroogu. Kus see tamm jäi? Kuhu see pilliroog jäi? 5 Vanamees raidus maha. 15 Vikat vilistas maha. Kus see vanamees jäi? Kuhu see vikat jäi? Vanamees suri ära. Luisk luisas ära. Kuhu tema maeti? Kuhu see luisk jäi? Pika põllu peendra alla. Luisk veeres vette. 10 Kuhu see peenar jäi?

A 11915 (5) < Alatskivi v, Riidma k – Leida Jakobson, Alatskivi algk, 6. kl (1931).

35. 1289

Liiri-lõõri lõokene, Kus see kana jäi? kus su kulla pesakene? Kana lendas pilliroogu. Taga tare tamme otsas. Kus see pilliroog jäi? Kus see tamm jäi? 15 Vikat läks vastu kivi puru. 5 Vanamees raidus ära. Kus see kivi jäi? Kus see vanamees jäi? Kivi veeris merde. Vanamees suri ära. Kus see meri jäi? Kuhu teda maeti? Must härg rüübas ära. Pika põllu peendra äärde. 20 Kus see must härg jäi? 10 Kus see peenar jäi? Must härg, must härg läks metsa. Kana sabitses ülesse.

A 11920 (7) < Alatskivi v, Riidma k, Õiglase t – Leida Laht, Alatskivi algk, 6. kl (1931)

693 1290 36.

Liiri-lõõri lõoke, 15 Kus see vikat on? piiri-pääri pääsuke, Luisk lõi vikati katki. kus su kulla pesake? Kus see luisk on? Taga tare kuiva kuuse otsas. Luisk veeres vette. 5 Kus see kuusk on? Kus see vesi on? Vanamees raidus kuuse maha. 20 Must ärg rüüpas vee ära. Kus see vanamees on? Kus see must härg on? Vanamees puges põhku. Must härg läks metsa, Kus see põhk on? Kus see mets on? 10 Kanad sabisid põhu laiali. Tuli põletas metsa ära. Kus need kanad on? 25 Kuhu tuli läks? Kanad pistsid pilliroogu. Tuli läks põrgu. Kus see pilliroog on? Kus põrgu on? Vikat niitis pilliroo maha. Põrgu on kahekümne küla taga.

A 11926 (21) < Alatskivi v, Lahepera k, Pärna t – Arnold Pärn, Alatskivi algk, 6. kl (1931).

1291 37.

Liiri-lõõri lõoke, Kus see vikat jäi? kus su kulla pesake? Kivi lõi vikati katki. Taga tare tamme otsas. Kus see kivi jäi? Kus see tamm jäi? Kivi veeres vette. 5 Vanamees raidus tamme maha. 20 Kus see vesi jäi? Kus see vanamees jäi? Must härg rüübas ära. Vanamees suri ära. Kus see must härg jäi? Kus see vanamees maeti? Must härg jooksis metsa. Pika põllu peendra alla. Kus see mets jäi? 10 Kus see peenar jäi? 25 Tuli pani põlema. Kana sablitses ülesse. Kus see tuli jäi? Kus see kana jäi? Tuli läks põrgu. Kana läks pilliroogu munele. Kus see põrgu on? Kus see pilliroog jäi? Kirevere soo tamme all. 15 Vikat lõi pilliroo katki.

Kuulsin ema käest.

A 11927 (15) < Pala-Jõe v, Luigemetsa k, Songri t < Nõva k – Marta Saar, Alatskivi algk, 6. kl (1931).

694 38.–39. 1292

Liiri-lõõri lõoke, Kus see kull jäi? piiri-pääri pääsukene, Lauta ta lendas. kus su kulla pesakene? 15 Kus see laut jäi? Toa taga tamme otsas. Tuli ära põletas. 5 Kus see tamm jäi? Kus see tuli jäi? Vanamees maha raius. Vihm ära kustutas. Kus see vanamees jäi? Kus see vihm jäi? Unniku ta uinus. 20 Maa alla läks. Kus see unnik jäi? Kus see maa jäi? 10 Kanad laiali siblisid. Adraga üles künti. Kus need kanad jäid? Kus see ader jäi? Kull ära viis. Sepale viidi.

A 12269 (11) < Pala v, Nõva k, Oidu t – Elmar Tomson, Nõva algk, 4. kl (1932). 1293. A 12275 (14) < Pala v, Kogri k, Teilu t < Nõva k, Uuseni t – Arnold Aro, Nõva algk, 6. kl (1932). Värsid 1–2.

40. 1294

Lastele lõbusamat ajaviidet pakkunud „pudu-pada“. Pudu-pada õpetanud vanemad ini- mesed lastele selgeks ja nii nad küsinud üksteiselt. Esitlen siin mõned:

Piiri-pääri pääsukene, Kus see must härg jäi? liiri-lõõri lõokene, Karu murdis ära. kus su kulla pesa on? Kus see karu jäi? Taga tare tamme otsas. 20 Läks pika pilliroo sisse. 5 Kus see tamm jäi? Kus see pilliroog jäi? Vanamees raius maha. Vikat ajas maha. Kus see vanamees jäi? Kus see vikat jäi? Karu murdis ära. Luisk luiskas ära. Kus see karu jäi. 25 Kus see luisk jäi? 10 Läks metsa aohunniku sisse. Luisk läks katki. Kus see aohunnik jäi? Kus luisu tükid jäid? Tuli põletas ära. Seasita sõnniku sisse. Kus see tuli jäi? Kus seasita sõnnik jäi? Vesi kustutas ära. 30 Kana sabis laiali. 15 Kus see vesi jäi? Kus kana jäi? Must härg rüüpas ära. Kull murdis ära.

695 Kus see kull jäi? Kivisita kinnastega, Kull läks Rootsi. nahksita ratastega, 35 Kuda sinna perra saab? raudsita roobastega.

ERA II 156, 94/5 (25) < Pala v ja k, Loelu t – E. Luigla (1937).

1295 41a.

696 ERA, Fon 538 c < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

41b. 1296

697 ERA, Pl 89 A1 – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

698 41c.–41g. 1297

Lindude laul

Iiro-tiiro linnukene, Kohe sii kivi jäe? kos so kulla pesakene? Kivi viiri vette. Taga tare tamme õtsan. Kohe sii vesi jäe? Kohe sii tamm jäe? Muss ärg rüüpäs ärä. 5 Vanamiis raius maha. 20 Kohe sii muss ärg jäe? Kohe sii vanamiis jäe? Karu murdis mussä ärjä. Vanamiis suri ärä. Kohe sii karu jäe? Kohe tädä maeti? Karu läks luande. Linamäe sisse. Kuda sinna perrä suada? 10 Kohe sii linamägi jäe? 25 Kivissite kinnassegä, Einputk kasvi piäle. raadosite ratassegä, Kohe sii einputk jäe? saviste suabassegä, Neitsi lõikas ärä. vaskisite varvassegä, Kohe sii neitsi jäe? õbessite õhikitegä.* 15 Neitsi javab kivi kallal.

*Nisuleib, ümarik päts.

ERA II 249, 219/21 (3) – H. Siider < Anna Lindvere (1939). *Arv.: õhilikega. 1298. ERA II 172, 61/3 (17) – H. Tampere < Anna Lindvere (1937). Värsid 1–28. 2. su pesäkene; 4. koe; 6. koe; 10. koe sii mägi; 12., 14., 16. koe; 21. mussa; 25. kinnassega; 26. raadassite ratas- sega; 27. suabassega; 28. varvassega. 1299. ERA II 249, 609/11 (10) – E. Ots < Anna Lindvere (1939). 1. Siiro-tiiro linnokene; 2. pesä- kene; 4. siis tamme; 6. siis; 9. linnamäe; 10. siis linnamägi; 13. ärä; 25. kivisite; 26. raadasite; 27. savisite. 1300. KKI KT 160, 27/9 (30) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942). 2. pesäkene; 24. sinnä; 26. raadasite. Jällegi õmass koduss. Lastele loeti. Tõenekõrd jonni lahutamiseks. Võeti laps põlvele ja loeti kui laps tusane õli. Siis loeti tälle sedä tralli. 1301. RKM II 27, 35/6 (45) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949). 1. linnokene; 2. pesäkene; 13. ära; 21. ärja; 26. raadasite.

699 1302 42.

Liiri-lõõri! + Luust sõrmus

Piiri-pääri piäsokene, Tuli metsä põletas. liiri-lõõri lõokene, Kohe sii tuli jäe? kos so kulla pesäkene? Vesi tule kussotas. Tare taga tamme õtsan, Kohe sii vesi jäe? 5 metsän kueva kuuse õtsan. 25 Vesi läks merre. Kossi kuiv kuusk jäe? Kohe sii meri jäe? Vana all raidus maha. Meri meie õvve all. Kossi vana all jäe? Mes siäl mere keskel? Vana all suri ärä. Sammas mere keskel. 10 Kohe tämä maeti? 30 Mes siäl samba õtsan? Pitkä põllu piindra alla. Kägo samba õtsan. Kossi põllupiinar jäe? Mes siäl käo käte piäl? Künniärjäd kündsid ärä. Laps käo käte piäl. Kohe niid ärjäd jäed? Mes siäl lapse rinna piäl? 15 Karu murd ärä. 35 Sõlg lapse rinna piäl. Kohe sii karu jäe? Mes siäl sõle silmä piäl? Kütt lask´ maha. Sõrmus sõle silmä piäl. Kohe sii kütt jäe? Kost sii sõrmus testod õli? Kütt läks metsä. Sõdamiässe sõrmeluuss, 20 Kohe sii mets jäe? 40 kangelaste kaalaluuss.

ES MT 283, 20/1 (2) < Raatvere k – S. Tanning < Liisa Jürgenson (1940).

1303 43.

Piiri-pääri pääsukene, Kos see aokubu jäe? liiri-lõõri lõokene, 10 Tuli põletas ära. kos so kuldas pesakene? Ku’u see tuli jäe? Taga tare tamme õtsas. Vesi kustutas ära. 5 Kus see tamm jäe? Ku’u see vesi jäe? Vanames raidus maha. Must ärg rüüpas ära. Kuhu see vanames jäe? 15 Ku’u see must ärg jäe? Läks aokubu sisse. Läks üle mere metsa,

700 pilliroode sisse. 20 raudruupa ratastega, Kuda sinna perra saab? kullast ohjadega. Kivissita kinnastega,

Kuuldud lapsepõlves. Dikteeritud.

KKI 1, 77/8 (36) < Pala v, Karjamõisa k < Kirtsi k – U. Mägi < Jaan Tross (1947).

44. 1304

Lõõri-lõõri lõoke, Kivi lõhki lõi. piiri-piiri pääsuke, 15 Kuhu kivi jäi? kos so kulla pesake? Kivi veeres vette. Metsas suure kuuse otsas. Kohe vesi jäi? 5 Kuhu kuusk jäi? Must ärg rüüpas ära. Vanamees maha raius. Kuhu must ärg jäi? Kuhu vanamees jäi? 20 Must ärg läks üle mere metsa. Vanamees suri ära. Kuda talle perra saab? Kuhu teda mateti? Raudsed rattad, 10 Ristpiindra pääle. tinased telled, Kuhu piinar jäi? vasksed vahepuud. Ater üles kündis. 25 Hütt! Kuhu ater jäi?

KKI 9, 412/3 (19) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

45. 1305

Me laulsime alati:

Liiri-lõõri lõokene, Taga tare tamme otsan, piiri-pääri pääsukene, 5 Liivamäel torni otsan. kus su kulla pesakene?

Seal oli vahitorn.

RKM II 71, 372 (32) < Alatskivi, Naelavere k – J. Põldmäe < Alma Fuchs (1958).

701 1306 46.

Liiri-lõõri lõoke, Kus see tamme jäi? piiri-pääri pääsuke, Vanamees raius tamme maha. kus su kulla pesake? Kus see vanamees jäi? Tua taga tamme ots, Vanamees jäi hagude alla. 5 metsas kuiva kuuse ots.

Ja oligi kõik.

RKM II 211, 630 (23) < Pala v, Äteniidi k < Assikvere k – M. Proodel < Anna Lõhmus (1967).

1307 47.

Piiri-pääri pääsuke, Kohe sii tuli jäe? liiri-lõõri lõuke, Vesi kussutas ärä. kus su kulla pesäke? Kohe sii vesi jäe? Kuiva kuuse juure all. Muss härg jõi ärä. 5 Kohe sii kuusk jäi? 15 Kohe sii härg jäe? Vanamiis rais maha. Üle mere läks metsä. Kohe sii vanamiis jäe? Kuda sinna järele suab? Au-unniku alla läks. Hõbeõhjadegä, valjassegä, Kohe sii auhunnik jäe? kuldkinnassegä, sitaratassegä. 10 Tuli põletas ärä.

RKM II 245, 594 < Pala v, Metsanurga k – M. Villemson (1967).

413. IMELINE EMAND

1308 1.

Mis seal õues valge? Mis seal lapse käes? Lumi õues valge. 10 Mõek läpse käes. Mis seal lume peal? Mis seal mõega otsas? Saan lume peal. Muna mõega otsas. 5 Mis seal saani sees? Mis seal muna sees? Neitsi saani sees. Kukk kuldse arjaga, Mis seal neitsi süles? 15 kana vasese kaelaga. Laps neitsi süles.

A 2147 (4) < Kokora v, Savastvere k, Lagastiku t – Lilli Velt, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

702 2. 1309

Mis seal valge õues? Mis seal lapse käes? Lumi valge õues. 10 Mõõk lapse käes. Mis seal lume peal? Mis seal mõõga otsas? Tõld lume peal. Muna mõõga otsas. 5 Mis seal tõllas? Mis seal muna sees? Neitsi tõlla sees. Kukk kuldse harjaga, Mis seal neitsi süles? 15 kana vaskikaelaga. Laps neitsi süles.

A 2151 (4) < Kokora v, Savastvere k, Kase t – Elmar Värv, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

3.–6. 1310 rl/ul + Imeline emand

Hiir hüppas, kass kargas, 10 Neitsi tõllas istub. vana karu lõi trummi, Mis seal neitsi käes? kirp aknast välja, Mõõk neitsi käes. nahkpüksid jalga! Mis sääl mõõga otsas? 5 Mis sääl väljas valge? Muna mõõga otsas. Lumi väljas valge. 15 Mis sääl muna sees? Mis sääl lume peal? Kits kiiverkondiga, Tõld lume peal. lammas labaluuga, Mis seal tõllas istub? siga oma sõraga.

A 5421 (7) < Kavastu v, Kalevi t – Salme Saar, Koosa algk, 3. kl (1924). 1311. A 5433 (2) < Kavastu, Kalevi t – Linda Saar, Koosa algk, 4. kl (1924). Liisa Saarelt. 7. pääl; 8. pääl; 9. sääl tõlla sehes; 10. tõlla sehes; 11. sel neitsil; 12. neitsil; 13. sääl; 15. seal. 1312. A 11734 (3) < Kavastu v, Koosalaane – Eduard Saar, Koosa algk, 4. kl (1931). 5. väljan; 6. väljan; 9. kes sääl; 11. sel neitsil; 12. neitsil. 1313. A 11719 (4) < Kavastu v, Koosa k – Alekssander Matsmann, Koosa algk (1931). Värsid 1–8. 7. pääl on; 8. pääl on.

703 1314 7.

Mis sääl väljas valge? Mõõk neitsi käes on. Lumi väljas valge. Mis selle mõõga otsas on? Mis sääl lume pääl on? 10 Muna mõõga otsas on. Tõld lume pääl on. Mis sääl muna sees on? 5 Mis sääl tõlla sees on? Kukk on kullast harjaga, Neitsi tõlla sees on. kana vaskse kaelaga. Mis selle neitsi käes on?

A 5432 (1) < Kavastu v, Koosa – Herbert Pulst, Koosa algk, 4. kl (1924).

414. TOO VETT!

1315 1.

Too vett! – Kellega? 5 Ihu ära! – Millega? Õlekõrrega. – Õlekõrs pikk. Tahuga. – Tahk kuiv. Lõika katki! – Millega? Too vett! – Millega? Noaga. – Nuga nüri.

Edasi on meelest ära läinud.

A 1470 (1) < Alatskivi v, Naelavere k, Augumetsa t – Leida Paap, Alatskivi algk, 4. kl (1922).

1316 2.

Too vett! – Millega? Tee tuld! – Kellega? Potiga. – Potil auk sees. Puiega. – Ei saa, puud tugevad! Paranda ära! – Kellega? Raiu ära! – Kellega? Tinaga. – Ei saa, tina sulatamata! 10 Kirvega. – Ei saa, kirves nüri! 5 Sulata ära! – Kellega? Ihu ära! – Kellega? Tulega. – Ei saa, tuld ei ole! Tahuga. – Ei saa, tahk kuiv!

A 2153 (25) < Kallaste al – Helmi Vilde, (Kokora)-Torila algk, 5. kl (1923).

704 3. 1317

Too vett! – Millega? Ihu ära! – Millega? Potiga. – Potil auk põhjas. Tuhaga. – Tuhk kuiv.* Paranda ära! – Millega? Tee märjaks! – Millega? Õlega. – Õlg pikk. 10 Veega. – Ei ole vett. 5 Lõika ära! – Millega? Too vett! Kääriga. – Käär nüri.

A 8590 (27) – S. Königsberg (1926). *Arv.: tahuga, tahk.

4.–5. 1318

Too vett! – Millega? 5 Noaga. – Nuga on nüri. Toobiga. – Toop on katki. Tee teravaks! – Millega? Pista õlekõrs ette! – Õlekõrs on pikk. Luisuga. – Luisk on kuiv. Lõika katki! – Millega? Too vett! – Millega?

A 11720 (10) < Kavastu v < Jõe v – Aksel Nautras, Koosa algk, 6. kl (1931). 1319. A 11723 (10) < Alatskivi v, Metsakivi k < Koosa k – Ilmar Reinhold, Koosa algk, 3. kl (1931).

6.–8. 1320

Too vett! – Millega? Kääridega. – Käärid nürid. Kruusiga. – Kruusil auk sees. Ihu teravast! – Kellega? Paika ära! – Millega? Tahuga. – Tahk kuiv. Õlekõrrega. – Õlekõrs pikk. Too vett! 5 Lõika lühikeseks! – Kellega?

A 11760 (12) < Ranna v, Kadrina as < Pala v, Metsanurga – Hugo Kruusen, Ranna algk, 5. kl (1931). 1321. A 11768 (15) < Ranna v, Rüütli k, Vahi t < Venemaa – Osvald Reinhold, Ranna algk, 5. kl (1931). 1. millega; 3. kellega; 5. lühemaks; 8. Kruusiga. – Kruusil auk sees; 9. paika ära! Jne. 1322. A 11699 (1) < Pala v, Moku k, Vabadiko t – Velta Salum, Pala algk, 6. kl (1931). 2. kruus katki; 3. paranda; 5. tükk ära. – Millega; 7. Ihu ära! – Millega.

705 1323 9.

Mine, too vett! – Kellega? Lõika tükk maha! – Nuga nüri. Toobiga. – Toobil auk põhjas. 5 Ihu tahu peal teravast! – Tahk kuiv. Pista õlekõrs ette! – Õlekõrs pikk.

A 11772 (10) < Ranna v, Äteniidi k – Heino Villemson, Ranna algk, 6. kl (1931).

1324 10.

Too vett! – Millega? 5 Ihu teravaks! – Millega? Toobiga. – Toobil auk põhjas. Luisuga. – Luisk on kuiv. Pane õlekõrs ette! – Õlekõrs on pikk. Too vett! – Millega? Lõika noaga tükk maha! – Nuga on nüri. Toobiga. Jne.

A 11776 (14) < Ranna v, Jurkamets – Selma Kitask, Ranna algk, 6. kl (1931).

1325 11.–12.

Too vett! – Millega? Noaga. – Nuga nüri. Toobiga. – Toop katki. Terita ära! – Millega? Paranda ära! – Millega? Tahuga. – Tahk kuiv. Kõrrega. – Kõrs pikk. Too vett! – Millega? 5 Lõika lühikesest! – Millega?

A 11917 (7) < Alatskivi v, Lahepera k, Koka t – Arnold Koka, Alatskivi algk, 6. kl (1931). 1326. A 11926 (29) < Alatskivi v, Lahepera k, Pärna t – Arnold Pärn, Alatskivi algk, 6. kl (1931). 2. toobipõhi; 4. kõrs on liiga; 5. tükk maha; 6. Kääridega. – Käärid nürid. 7. ihu teravaks; 8. ei saa, tahk on kuiv.

1327 13.

Too vett! – Kellega? 5 Noaga. – Nuga on nüri. Toobiga. – Toobil on auk. Tee tahu pääl teravaks! – Tahk on kuiv. Pane olekõrs ette! – Õlekõrs on pikk. Too vett! – Kellega? Lõika ära! – Kellega? Toobiga. Jne.

A 11920 (9) < Alatskivi v, Riidma k, Õiglase t – Leida Laht, Alatskivi algk, 6. kl (1931).

706 14. 1328

Too vett! – Kellega? Ihu teravaks! – Kellega? Topsiga. – Tops on katki. Luisuga. – Luisk on kuiv. Paika ära! – Kellega? Tee märjaks! – Kellega? Õlekõrrega. – Kõrs on pikk. 10 Veega. – Vett ei ole. 5 Lõika lühikeseks! – Kellega? Too vett! Jne. Noaga. – Nuga on nüri.

A 11700 (2) < Pala v, Pala m, Umbrohu t < Ranna v, Sassukvere k – Johannes Soom, Pala algk, 6. kl (1931).

15. 1329

Too vett! – Millega? Kääriga. – Käärid nürid. Potiga. – Pott katki. Tee teravaks! – Millega? Paika ära! – Millega? Tahu peal. – Tahk kuiv. Kõrrega. – Kõrs pikk. Too vett! 5 Lõika lühikeseks! – Millega?

A 12278 (17) < Pala v, Vea k, Joosepi t – Ida Ernits, Nõva algk, 6. kl (1932).

MUUD LASTELAULUD

415. HIIRE PULMAD

1. 1330 Hiire ja nirgi pulm

Roeru-roeru roti pulmad, karul kerves kaenelan, hiire tütar läheb mehele hiirel õlgine obene, nirgi noorele pojale. nirgil niidine sadula, Täl oli sada suatijada, 10 kõik tulid õõritamaie, 5 tuhat toidukandijada: kõik tulid suaja saatemaie. hunt õli hullu, mõõk õli vüül,

ERM 5, 51/2 < Alatskivi v ja m – A. Simson < Krõõt Annast (1920). Kk: 10. õritamaie; 11. sooja. Dbl: ERM 154, 53/5 (24) – A. Simson. 707 1331 2.

Hiire pulmad Oti-roti rotil pulmad, hiire tütar läks mehele kassi noorema pojale.

A 2140 (14) < Kallaste al < Aino Klaos, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

1332 3.

Hiire pulmad

Oidu-roidu roti pulmad, vares vaskisaabastega, hiire tütar läks mehele harakas, habe aetud, nirgi noorema pojale. tihane tinareega, Küll olid uhked pulmalised: 10 hunt oli hullu isamees, 5 sead siidisärgilised, jänes pikka peiupoissi. kukk oli kuldakannustega,

A 8590 (19) – S. Königsberg (1926).

1333 4a.

Hiire pulmad + Kull kutsumata

708 ERA, Pl 89 B3 < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

4b.–4e. 1334

Hiire pulmad + Kull kutsumata

Oio-roio rotil pulmad, jättis kulli kutsomata. hiire tütär läks mehele Kull õli kuri kiskumaie, nirgi noorema pojale. kiskus lõhki lõevo särgi, Rott tegi ise suured pulmad, hane halli kuuekese, 5 kutsus kokku kukulinnud, 10 pardi paigatud kübärä.

ERA II 249, 625/6 (19) – E. Ots < Anna Lindvere (1939). 1335. RKM II 192, 591/3 (453) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942). 1. roi-roi-roi-roi; 6. kutsumata; 9. Anne alli kuvvekese; 10. ja pardi. Ka kodust kuuldud – esält. 1336. KKI KT 160, 17 (12) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942). 1. roi-roi-roi-roi; 3. nuurema; 4. nirk; 6. kutsumata; 8. lõevu; 9. ane ... kuvvekese. Kodust kuuldud – kas esalt vai tsõtse Mari Kruusi käest. 1337. RKM II 27, 15/6 (12) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lätt < Anna Lindvere (1949). 1. roiu-roiu; 3. nuorema; 4. nirk; 5. kuts´ aga; 6. jätt´ aga ... kutsumata; 7. oli; 8. lõevu; 9. ani alli kuuvekese; 10. paegatud.

5. 1338

Roi-roi-roi-roi roti pulmad, Siis õlid suured pulmapäävad: iire tütar läks mehele 5 ärg oli söömas, teine keemas, nirgi noorema pojale. kolmas oli koplis kamitsas.

4. kordamisel peeti pro õlid.

KKI 9, 415/6 ( 23) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

709 416. PARMU MATUS

1339 1.

Tere, tere, tedrekene! lammas sabaluuga, Kos sa kääsid, kudrukene? kits kinderkondiga, Kääsin parmu matusella. hobu õma ravvaga, Kessi parmu ära tapis? tõõras sarvenutiga. 5 Siga sipsas sõraga,

H II 4, 569 (43) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

1340 2.

Tere, tere, tedrekene! 5 Kits kindelkondiga, Kus sa käisid, kurekene? hobu oma rauaga, Käisin parmu matusel. siga oma sõraga. Kes parmu ära tapas?

A 3582 (1) < Alatskivi v, Pusi k – Salme Raudsepp, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

1341 3.

Tere, tere, tetre! kits kiiverkondiga, Kos sa lääd, kokre? lammas labaluuga, Ma lään parmu matusele. hobu täie kabjaga, Kes tuu parmu ära tappe? varss vaadeluuga. 5 Sikk sõkk´ sõraga,

A 3584 (1) < Torila k < Venemaa, Ouduva kreis, Lübimetsa m < Hektor Tubin, (Kokora)-Torila algk, 2. kl (1923).

1342 4.–6.

Tere, tere, tetre! 5 Siga oma sõraga, Kus sa lähed, kokre? lammas labaluuga, Ma lähen parmu peie. kits kiiberkondiga. Kes sii parmu ära tappis?

A 8635 (13) < Varnja k – Eine Roos, Varnja algk (1926).

710 1343. A 8634 (13) < Varnja k – Anita Lammas, Varnja algk (1926). 7. kiber. 1344. A 5434 (2) < Kavastu, Koosa – Linda Tamberg, Koosa algk, 4. kl (1924). 2. kossa lähad; 3. lähen parmu peie; 4. kes parmu; 5. suure; 7. kiibelkondiga; 8. hobu oma rauaga.

7. 1345

Kussa läet, tetre? 5 Kits kiiverkondiga, Jumalime, kokre! lammas oma sõraga, Lään parmu peitele. hobu humbrauaga, Kes parmu ära tappis? täkk oma kabjaga.

A 8633 (12) < Kavastu v – Magda Kose, Varnja algk (1926).

8. 1346

Tere, tere, tetre! 5 Piitre piibuvarrega, Kus sa lähed, kokre? Toomas tuubripuuga, Ma lähen parmu peie. lammas labaluuga, Kes sii parmu ära tappis? siga oma sõraga.

A 8638 (12) < Kavastu v, Kõnnu k – Valter Tamm, Varnja algk (1926).

9.–10. 1347

Tere, tere, tedrekene! lammas labaluuga, Kus sa käisid, kogrekene? siga oma sõraga, Ma käisin parmu matusel. hobu oma kabjaga, Kesse parmu ära tapis? lehm nelja nisaga. 5 Kits kiiderkondiga,

A 11726 (4) < Alatskivi v, Kirepi k < Jurkamets – Maimu Suu, Koosa algk, 3. kl (1931). 1348. A 2145 (10) < Alatskivi v, Pusi k – Salme Raudsepp, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923). Värsid 1–8. 2. lähed kurekene; 3. lähan ... matusele; 4. kessi ... tapas; 8. rauaga.

711 1349 11.

Kussa lähed kokre? Siga sõkk´ sõraga, Lähen parmu peie. 5 lammas labajalaga, Kes parmu ära tapp´? hobu umbrauaga.

A 11731 (11) < Kavastu v, Koosa k – Silvia Paukson, Koosa algk, 4. kl (1931).

1350 12.

Vanass karjan laaleti ühele pobolile, tõesed karjapoisid, taluperemehe pojad, laalid pobolipoosile:

Kõverik, kõverik, kohe sa lähäd? Siga tapp´ õma sõõraga Vana parmu matusselle. 5 ja lammas labaluuga. Kes selle parmu ärä tapp´?

Poiss käis ühe lehmägä karjan. Tubli miis sae peräss selless poosiss, õli sepp.

ERA II 300, 121 (10) < Pala v, Assikvere k – A. Univere < Villem Bunder (1942).

1351 13.

Lastele loeti, vanaisa luges seda:

Hiir läks lõhmusele, 5 Kes selle mammu maha lõi? väike kirves kelgu peal, Kits kiiderkondiga, raius kuuse maha lammas labajalaga, ja läks mammu matusele. varss oma vasaraga.

RKM II 359, 347/8 (7) < Äteniidi k (end Ranna as) < Tossumetsa k, Venetossu t – M. Hiiemäe < Leida Laasma (1981).

712 417. KASSILAUL

1. 1352

Nurr-narr nurga peal, kassi ase ahju peal. Tirsi-tarsi, vabarna varsi, arva sarja, tihti sõela.

KKI 9, 413 (19a) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

2. 1353

Kursi-karsi hernevarsi, kurr-karr kapi peale, nursi-narsi rõõgukõrsi. 5 kassi ase ahju peale. Nurr-narr nurga peale,

A 2140 (3) < Kallaste al – Aino Klaos, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

3. 1354

Kirr-karr kappi mööda, nirr-nurr nurka mööda, õlekõrs, kirvevars.

A 1479 (2) < Alatskivi v, Lahepera k < Alasoo k – Osvald Silm, Alatskivi algk, 4. kl (1922).

4. 1355

Nurr-narr nurga peal, pirr-parr pingi peal, kati ase ahju peal.

A 2149 (14) < Kokora v, Torila k, Müüri t – Leida Veskimets, (Kokora)-Torila algk, 4. kl (1923).

713 1356 5.

Nurr-narr nurga peale, kassi ase ahju peal, ise heidan partele.

A 11687 (18) < Pala v, Kirtsi k – Aksel Ujuk, Pala algk, 5. kl (1931).

1357 6.–9b.

Nurr-narr nurga peal, kassi ase ahju peal.

Ema käest kuulsin.

A 11941 (7) < Pala v, Halliku as, Sadula t < Loki maja – Aleksander Mölder, Alliku algk, 4. kl (1931). 1358. A 1452 (2) < Alatskivi v, Alaso k – Johanes Tuustik, Alatskivi algk, 3. kl (1923). 1. Nurr-närr nuka pääl. 1359. A 11939 (4) < Pala v, Halliku < Pala v, Assikvere – Väino Luka, Alliku algk, 4. kl (1931). 1. piäl; 2. piäl. 1360. RKM II 27, 14 (7) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – S. Lätt < Anna Lindvere (1949). 1. piäle; 2. piäle. 1361. RKM II 27, 120 (12) – S. Lätt < Anna Lindvere (1950). 1. piäle; 2. piäle.

1362 10.

Nurr-narr nukka mööda, lapse pudrupiima.

A 11687 (17) < Pala v, Kirtsi k – Aksel Ujuk, Pala algk, 5. kl (1931). Kk: 2. mudru.

714 11.–36. 1363

Kurr-karr, kus sa lähed? Nurr-narr, nurme lähen. Mirr-marr, mida otsma? Hirr-harr, hiiri otsma.

A 8632 (10) < Kavastu v, Rehemetsa – Aleksander Kont, Varnja algk (1926). 1364. A 8634 (12) < Varnja k – Anita Lammas, Varnja algk (1926). 1365. A 8636 (10) < Kõnnu k, Imbi t – Ernst Tamm, Varnja algk (1926). 1366. A 8639 (9) < Kavastu v, Varnja k – Alexander Viira, Varnja algk (1926). 1367. A 11785 (2) < Kokora v, Paapsi k – Rudolf Aia, (Kokora)-Torila algk, 5. kl (1931). 1368. A 11721 (11) < Kavastu v, Koosa k – Erich Pulst, Koosa algk, 3. kl (1931). 1369. A 11722 (5) < Kavastu v, Koosa k < Tartu l – Uno Raudjalg, Koosa algk, 3. kl (1931). 1370. A 12274 (6) < Pala v, Väljaotsa k, Mäe t – Linda Mägi, Nõva algk, 5. kl (1932). 1371. A 8629 (9) < Põldmaa k < Tartu-Maarja khk, Tammistu – Herbert Haage, Varnja algk (1926). 4. irr-arr. 1372. A 8630 (4) < Varnja k – Meeta Karv, Varnja algk (1926). 3. mirr-märr; 4. hirr-arr. 1373. A 8635 (12) < Varnja k – Eine Roos, Varnja algk (1926). 2. nurmel. 1374. A 11767 (5) < Ranna v, Rüütli k < Oudova – Linda Reinhold, Ranna algk, 5. kl (1931). 3. otsima; 4. otsima. 1375. A 11724 (4) < Kavastu v, Kõnnu k < Peipsiäärne v, Varnja k – Oskar Saar, Koosa algk (1931). 3. otsima; 4. otsima. 1376. A 11727 (6) < Alatskivi v, Koosa k – Helje Grünvaldt, Koosa algk, 4. kl (1931). 3. otsima; 4. otsima. 1377. A 11758 (5) < Ranna v, Omedu k – Leida Jõgi, Ranna algk, 5. kl (1931). 3. mida sinna; 4. otsima. 1378. A 11762 (9) < Ranna v, Ranna as – Robert Mihkels, Ranna algk, 5. kl (1931): 3. nirr-marr ... otsima; 4. irr-arr ... otsima. 1379. A 11927 (13) < Pala-Jõe v, Luigemetsa k, Songri t – Marta Saar, Alatskivi algk, 6. kl (1931). 1. kuhu lääd; 2. lään. 1380. A 11802 (1) < Kallaste al – Evald Schoch, (Kokora)-Torila algk, 5. kl (1931). 3. mis sääl teed; 4. hiiri püüan. 1381. A 2153 (14) < Kallaste al – Helmi Vilde, (Kokora)-Torila algk, 5. kl (1923). 1. hirr-harr; 2. mirr- marr; 3. hirr-harr.

715 1382. A 8628 (8) < Alatskivi v – Johanna Eek, Varnja algk (1926). 1. lähet; 3. nirr-narr, mis sinna; 4. nirr-norr. 1383. A 1466 (1) < Alatskivi v, Tõruvere k, Tõnsu t – Voldemar Läst, Alatskivi algk, 4. kl (1922): 1. lähet; 3. nirr-narr, mis sinna. 1384. A 11926 (17) < Alatskivi v, Lahepera k, Pärna t – Arnold Pärn, Alatskivi algk, 6. kl (1931). 3. mis sinna; 4. otsima. 1385. A 12272 (6) < Pala v, Väljaotsa k, Konsa t – August Konsa, Nõva algk, 5. kl (1932). 3. mis sa lähed; 4. püüdma. Värsid 1–2: 1386. A 11718 (2) < Kavastu v, Meoma k – Lembit Markus, Koosa algk, 3. kl (1931). 1387. A 11732 (6) < Kavastu v, Koosa k – Rosalie Päll, Koosa algk, 3. kl (1931). 1388. A 12281 (9) < Kokora v ja as < Kursi khk, Puurmani v, Tani t – Arnold Puusepp, Nõva algk, 6. kl (1932). 2. nukka.

1389 37.

Kurr-karr, kus sa lähed? 5 Kurr-karr, kust? Nurr-narr, nurme. Pirr-pärr, peenra alt. Mirr-märr, mida otsma? Turr-tärr, too mulle kah! Hirr-härr, hiiri.

A 11723 (6) < Alatskivi v, Metsakivi k < Koosa k – Ilmar Reinhold, Koosa algk, 3. kl (1931).

1390 38.

Kurr-karr, kus sa lähed? Mirr-marr, mida lähed? Nirr-narr, nurme lähen, 5 Hirr-harr, hiiri otsima. mirr-marr, metsa lähen.

A 11808 (1) < Kokora v, Kokora as – Helmut Benrot, (Kokora)-Torila algk, 6. kl (1931).

716 39. 1391

Kurr-karr, kussa lähed? Nurr-narr, nurme lähen, nirr-narr, nurme lähen, hirr-harr, hiiri otsma.

A 8638 (11) < Kavastu v, Kõnnu k – Valter Tamm, Varnja algk (1926).

40. 1392

Kurr-karr, kus lähet? Nurr-narr, nurme lähen, lähen hirr-harr, hiiri otsma.

A 8637 (11) < Kargaja k < Võnnu khk, Kastre m – Oskar Tamm, Varnja algk (1926).

41. 1393

Kurr-karr, kus sa lähed? Nurr-narr, nurme. Mirr-marr, mis sinna? Hirr-harr, hiiri sööma.

A 11812 (2) < Kokora v, Torila k – Voldemar Peetso, (Kokora)-Torila algk, 6. kl (1931).

42.–43. 1394

Kurr-karr, kuhu sa lähed? Nurr, nurme lähen. Mida sinna? Hiiri tooma.

Emalt.

A 12280 (7) < Kokora v, as, Lepiku t < Pala as – Erna Gertz, Nõva algk, 6. kl (1932). 1395. A 8633 (11) < Kavastu v – Magda Kose, Varnja algk (1926). 1. kus sa läet; 2. läen; 3. mis; 4. otsima.

717 1396 44.

Kurr-karr, kus sa läed? Nirr-narr, nurme. Mirr-marr, mis sääl teed? Otsin hiiri.

A 12278 (11) < Pala v, Vea k, Joosepi t – Ida Ernits, Nõva algk, 6. kl (1932).

1397 45.

Nurr-narr nurka. Mirr-marr, mis sinna? Sirr-sorr, hiiri sööma.

A 11933 (6) < Pala v, Kirtsi k, Müürseppa t – Arnold Päss, Alliku algk, 3. kl (1931).

418. IIRDE-PIIRDE

1398 1.

EÜS II 281 (30) ja 338 (50) < Kavastu v, Truiu – A. Liiv, J. Raja < Mari Poks (1905). Trükitud: ERlV III, lk 202 (II C 2, Iirde-piirde).

718 LASTELOITSUD

419. VARESELE VALU!

1. 1399

Varesel valu, harakal haiged, mustal linnul muud häda, meie lapse haige terve!

A 11691 (1) < Pala v, Pala k, Grau t < Ranna v, Perametsa k, Looviku t – Harald Jürgenson, Pala algk, 6. kl (1931).

2. 1400

Varesele valu, harakale haigus ja musta linnule muu tõbi, lapse haige saab varsti terveks!

A 11693 (2) < Pala v, Kirtsi k – Johannes Kaasik, Pala algk, 6. kl (1931).

3. 1401

Ehk jälle, kui laps oli endale haiget teinud, siis loeti pääle:

Varesele valu, harakale haiget, musta linnule muu tõbi, meie laps saab terveks!

ERA II 156, 96/7 (29) < Pala v ja k, Loelu t – E. Luigla (1937).

719 1402 4.

Arakale aiged, varessele valu, mussa linnule muud tõbe, lapse jalg saab tervess!

Kui laps aiged sai.

KKI 1, 266 (453) < Pala v, Ranna as < Tossumetsa k, Venetossu t – U. Mägi < Leida Laasma (1947).

1403 5.

Varessele valu ja musta linnule muud viad, arakale aiged ja meie lapse sõrm saab tervest!

RKM, Mgn II 3053 (6) < Tartu l < Kodavere khk – E. Liiv < Rosalie Tõrva (1975).

720 NÕIASÕNAD

HAIGUSTE SÕNAD

420. SÜNDIMISSÕNAD

1. 1404

Lapse sündimise sõnad

Noorik nutab nukas, Maarja tuli tuppa, kaasa kõrvalta kõneleb, oli kolm nuga käes Maarja kuulas ukse taga, ja kolm vööd vööl, Maarja-ema akna taga. 10 kellega peastab kõik paelad 5 Tule tuppa, Maarjakene, ja seob kõik aavad. majja, Maarja-emakene!

Tuleb lugeda, kui sünnitamine akab, et oleks kergem ja rutem. Neid loeti mitu korda üle, parem kolm korda.

Jutustaja-eide märkus üleskirjutajale: Kui kuulete suurt äda ja vaeva, siis avitage!

KKI 1, 176/7 (179) < Alatskivi v, Kokora k, Lillemäe t – U. Mägi < Miina Reinvald (1947).

2a. 1405

Sündimise sõnad Tee teed ja raiu rada, peasta peakene ja aruta ingekene! Tule välja, kiigutaja, silmalau liigutaja!

Just enne sündimist lugeda, kui kätte tuleb aeg.

KKI 1, 179 (190) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947). Trükitud: ERlA nr 7021 (lt 3286, Sündimissõnad). 721 1406 2b.

Lapsesünnituse sõnad Tee teed, raiu rada, peasta peake ja aruta ingeke! Tule välja, tiigutaja (~ tikutaja), silmalau liigutaja. Vanaämm oli lugenud.

RKM II 48, 100 (13) – S. Lätt < Sohvi Sepp (1954).

1407 2c.

Sünnitussõnad

Armuline Jumalukene, Tule välja, tiigutaja, tee teed ja raiu rada, 5 silmalau liigutaja, peasta peakene, aruta ingekene! ükskord siia ilma!

RKM II 48, 300 (17) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

1408 3.

Sünnituse puhul loetud:

Tõbi tulgo, tõene mingo, kolmas upil uadaku!

RKM, Normann 3, 263 (35) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – E. Normann < Anna Lindvere (1948–1949).

722 421. JEESUS KIRIKUTEEL

1. 1409

Nikassusesõnad

Jeesus Kristus sõitis kõige kõrgemal Luu luusse, liige liigese asemelle, mäge möödä, suures oros ja püi viledes 5 Jumala nimega! Aamen! ja tämä obese jalg nikassas.

Neid sõno piäb üheksäl kõrral lugema ja igä kõlme kõrra lugemise peale piäb loamale ehk inimesele kedägi söädä anmä kohe piäle. Igäl kõrral Issameie ühe hingetõmmamisegä ära luetakse. Vanamoori suust.

H II 27, 1007 (1) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

2. 1410

Niserduse vastu, kui obese jalg oli niserdanu:

Jeesus kõndnu teeda mööda 5 Jeesuke, tule kaema, ja marsnu maada mööda, tule sooni sobima! lännu üle Soome silla, Liha kokku liidanegu, musta obese jalg nikastenu. sooned kokku sobinegu!

Kui obese jalg oli niserdanu, siis loeti. Naine oli kudanu kangast ja jäänu tukkuma. All vanamiis tulnu manu: „Loe kolm kõrda neid sõnu, sülga ja õõru!“ Pikä vana Matska oli sii naine. Matska siis luges igaühele, siis sai tervest. Sii all vanamiis oli ikka Jumalast.

ERA II 14, 508/9 (12) < Varnja – P. Ariste < Ann Kook (1929).

3a. 1411

Nikastamise sõnad. Inimese arstimiseks.

Jeesus läks kerikutiid Läks ta suurta sooda mööda, eerussega-aarussega, 5 lagedata laanta mööda, kaala* kalli karvasega. järv jõratas, meri müratas,

723 kõik see saanike sohatas, Kata kinni, kallis Looja, liha peale liigutas, mata, Maarja, emakene! neitsi puusa nikastas. Aamen! 10 Ma ta’an soonida sobida!

* rammusa (obusega)

KKI 1, 360 (586) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947). Kk: 3. kala.

1412 3b.

Jeesus kirikuteel + Luu luusse!

Nikastamise sõnad. Inimese ja looma arstimiseks.

Jeesus läks siis teeda mööda, kiännud ehk viännud – Jeesus minnes keriku, 10 armuline Jumalukene, musta lindu lendasije, soon soonega, Jeessu obu irmutas,* liiget liikmega 5 obuse jalg nikastas. ühenda ühte, Kas oled luusta lagunud, pane paegale, soonekesta sadanud, 15 armulene Jumalukene! ehk oled liikmist liigatanud, Aamen!

KKI 1, 361 (587) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947). Kk: 3. lenda siia; 8. liitmist. *Arv. lähtub sõnast hirnatas.

1413 3c.

Jeesus kirikuteel + Luu luusse!

Jeesus läks siis teeda mööda, soonekesta sadanud – Jeesus minnes keriku, kokku luu, kokku liha, musta lindu lendasije, kokku sooned ja üdi, Jeessu obu irmutas, 10 liha kokku lihunegu, 5 obuse jalg nikastas. sooned kokku kasvagu! Kas oled luusta lagunud,

724 Luumurdmise – luusta lagunud – ja nikastamise vastu – soonekesta sadanud. Need on praegu veel maksvad.

KKI 1, 362 (588) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947). Kk: 3. lenda siia.

3d. 1414

Nikastussõnad loomadele

Jeesus läks siis teede müüde, 5 obose jalg nikastas. Jeesus minnes keriku, Ma tahan soonida sobida! musta lindu lendassile, Kata kinni, kallis Looja, Jeesu obo irmutas, mata, Maarja, emakene!

Katsuti jalga.

RKM, Normann 3, 111 (26) – E. Normann < Sohvi Sepp (1954).

3e. 1415

Jeesus kirikuteel + Luu luusse!

Nikastussõnad inimesele

Jeesus läks kerikuteed obesega, liha piäle liigutas, iirusega-aarusega, neitsi puusa nikastas. kaala kalli karvasega. 10 Liigent liikmegä, Läks ta suurta sooda müüdä, luu luuga 5 lagedata laanta müüdä, ühenda ühte, järv jõratas, meri mürätäs, pane paigale! kõik see saanike sohatas,

Jutustaja ise neid korduvalt tarvitanud.

RKM, Normann 3, 112 (27) – E. Normann < Sohvi Sepp (1954). Kk: 11. ühendi.

725 1416 3f.

Soonenikastussõnad (hobusele)

Jeesus läks siis teeda mööda, 5 obosse jalg nikastas. Jeesus minnes keriku, Ma tahan soonida sobida! musta lindu lendasije, Kata kinni, kallis Looja, Jeessu obo irmutas, mata, Maarja, emake!

Kordamisel: Jeesus sõitis teeda mööda.

RKM II 48, 298 (13) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

1417 3g.

Soonenikastussõnad (inimesele)

Jeesus läks kerikuteed obosega, neitsi puusa nikastas. iirussega-aarussega, Ma tahan soonida sobida! kaala kalli karvasega. Kata kinni, kallis Looja, Järv jõratas, meri müratas, mata, Maarja, emakene! 5 kõik see saanike sohastas,

RKM II 48, 299 (14) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955). Kk: 7. soomida.

422. NIKASTUSE SÕNAD

1418 1.

Nika-naka nikastus, kanaperse kakastus!

Loeti nikastuse korral.

KKI 1, 190 (220) < Pala v, Karjamõisa k < Seebiku – U. Mägi < Aleksander Rips (1947).

726 2. 1419

Kui oli jala nikastamine, siis mässiti ümber käe villane lõng ja tõmmati nii läbi, et üheksa sõlme jäi. Siis mässiti jala ümber ja öeldi:

Kana jalga kakatele, neitsi jalga nikatele, ja haige jalg terveks!

Vaat kui hea – ei olnud arsti juurde minekut ega kedagi! Küll need inimesed vanasti olid rumalad! Minu isa käis Kirepi külas, seal olid venelased ja eestlasi kah. Sealt ta kuulis seda.

RKM II 71, 364/5 (26) < Alatskivi, Naelavere k – J. Põldmäe < Alma Fuchs (1958).

423. LUU LUUSSE!

1a. 1420

Nikastuse sõnad

ERA, Pl 92 B4 < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

727 1421 1b.

Nikastuse sõnad

Nidu kinni nikastanud, kokku vältsinud! vääna kokku vältsinud! 5 Jumala, see Issa ja Poja ja Pühä Vaimu nimel! Nidu kinni nikastanud,

Siia tuleb viil õpetus: Tuleb võtta üks villane lõng – kui tä õless kahe- või kõlmekõrru kokku panna – üks süllä pikune. Siis tuleb selle lõngale üheksa sõlme sisse teha. Ja parajaste, kui neid sõlmi kokku tõmbad, siis tuleb iga sõlme sisse niid sõnad lugeda. Parem one, kui lõng õless punane. Ja siis sii lõng ümber selle aige kõha siduda. Siis suab tervess.

KKI KT 160, 46 (48) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

1422 1c.

Nikastus Nidu kinni nikastanud, vääna kokku vältinud! Liha lihaga, luu luuga, suun soonega! Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel!

Tehakse villase punase lõnga sisse üheksa lahtist sõlme. Loetakse iga sõlme sisse niid sõnad, kui sõlm lahti on. Siis tõmmatse lõng trammi, siis kukuvad kõik sõlmad korraga kinni ja lõng pannasse ümber nikastanud koha.

RKM II 27, 348 (62) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – S. Lõhmus < Anna Lindvere (1948).

1423 2.

Nikastuse sõnad

Niksati ja naksati, igavesti kinni jäägu! luud kokku liugugu, 5 Soon soone asemelle, sooned kokku sobigu, luu luu asemelle!

728 Äda mingu ära, kivi alla vajugu, kannu alla kadugu, 10 puu alla pugegu!

KKI 1, 175/6 (177) < Alatskivi v, Kokora k, Lillemäe t – U. Mägi < Miina Reinvald (1947). Trükitud: ERlA nr 6994 (lt 3270, Nikastussõnad).

3a. 1424

Nikastuse sõnad

Kas oled luista lagunud, 5 armuline ajakene, soonedesta sadanud soon soonega, ehk oled liikmest liigatanud, liige liikmega käännud ehk väännud – ühenda ühte, pane paigale!

Rahu. Siis on paigal. Vanainimene võtab kätega haige koha kinni ja loeb.

RKM II 48, 100 (14) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – S. Lätt < Sohvi Sepp (1954).

3b. 1425

Luumurdmissõnad

Kas oled luista lagunud, soont soonega, soonedesta sadanud luud luuga, ehk oled liikmest liigatanud, liiget liikmega kiännud ehk viännud – ühenda ühte, 5 armuline Jumalukene, 10 pane paigale!

RKM II 48, 299/300 (15) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

729 424. LANGETÕVE SÕNAD

1426 1a.

Langetõbe sõnad

ERA, Pl 92 B3 < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

1427 1b.

Langetõbe sõnad

Tagane ära, saadan, kinni õlgu seotud sa jalust, anna Püha Vaimule muad! 5 kinni õlgu seotud sa keskelt! Kinni õlgu seotud sa käsist, Ei sa piäse piält laua,

730 ei sa piäse alt laua! On su käed kinni, on su jalad kinni!

Ja jälle rissid ja jumalasõnaga lõpeb.

KKI KT 160, 47/8 (50) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

425. ROOSISÕNAD

1. 1428 Roosisõnad

Roos roojane, ega näki luid! eliting, tigevaim, 5 Mine kaku kandu, ära söö liha mine metsa kannu alla!

ERA II 14, 515 (28) < Varnja – P. Ariste < Ann Kook (1929).

2. 1429

Head nõiad osanud inimest terveks teha. Lugenud enda nõiakunsti ja saanudki terveks. Oli mõni paise- või roositaolist, siis võtnud noa, teinud roosile risti peale ja lugenud:

Alane roos, pagene pahus, pühin sinu pühkemesse! mina raiun rauaga, Abi Jumalast, ei mitte minust ega täksin terariistaga, minu sõnadest! aan sinu askemesse, Aamen, aamen, aamen! 5 koerasita sõnnikusse,

ERA II 156, 99 (32) < Pala v ja k, Loelu t – E. Luigla (1937).

3. 1430 Roosisõnad

Pahussa vend, Mina ristin sind pahuss, kui ülened, siis alane, Jumala Isa nimel! kui kasvad, siis kahane!

KKI 9, 190 (147) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948). 731 426. LENDVASÕNAD

1431 1.

Varesele valu! + Lendvasõnad

Valuvõtt

Arakale aiged, Juuksva jalga, lendva siiva! varessele valu, 5 Tõbi tulgo, tõene mingo, mussa linnule muu tõbi! ärä vaksa vahed õlgo!

KKI MT 48, 7/8 (2) < Sääritsa k – K. Kuuse < Leena Pauls (1948).

427. MAAST HAKANUD HAIGUSE SÕNAD

1432 1.

Kui oli maast akanud,* siss loeti seda värssi:

Maaisake, maaemake, kui oled annud, siss avita, kui oled pannud, siss paranda, kui oled saatnud, siss saada abi! * nahahaigus

KKI 1, 174 (173) < Alatskivi v, Kokora k, Lillemäe t – U. Mägi < Miina Reinvald (1947). Trükitud: ERlA nr 7000 (lt 3272, Sõnad maast hakanud haiguse vastu).

428. KURJAST SILMAST HAKANUD HAIGUSE SÕNAD

1433 1.

Laste haiguste ja langetõbe vasto.

Ära niidan nirgi silmad, 5 Kaibus kadugu, lao lämmatagu! kastan kadeda silmad, Mina sõiman sõnaust, sihin siili karvusida, mina kaiban kaibust, püian partsi piitsusida! mina teen last terveks,

732 saadan muide sarnatseks. 10 Avi keel, avi meel! Jumala rist ette, Jumala rist taga, Jumala rist maast taiva! Aamen!

Anmerkungen: 1. Beim Hersagen dieser Zaubersprüche wird vor jedem Verse (jeder Zeile) des Vaterunser gebetet und ausserdem müssen bei den 3 ersten Sprüchen nach dem Amen die Zahlen 9 bis 1 gezählt werden. [Märkused: 1. Nende nõiasõnade lugemisel loetakse enne iga värssi (iga rida) Issameiet ja seejärel peab kolme esimese nõiasõna juures pärast „aamenit“ lugema numbreid 9 kuni 1. (Kolmest esimesest nõiasõnast Weitzenbergi saadetises on siin avaldatud kaks, vt nr 1463 ja 1480.)] 2. Der Hersager, Loostreiber Jaan Rääbis aus dem Allatzkiwwischen dorfe Lahepera, welcher zu glauben schien, das ich seine Sprüche aufschreibe, um daran eine Nutzanwendung zu machen, gab mir zuletzt die Versicherung [Ettelugeja, vabadik Jaan Rääbis Alatskivi Lahepera külast, kes näis uskuvat, et ma tema nõiasõnu selleks üles kirjutan, et neid prakti- liselt kasutada, kinnitas mulle lõpuks]: „Need on kallid sõnad! Või Jumal hoidku! Kui palju mina olen nende läbi avitanud, nagu lendvatõbe juureski, kos mõnikõrd niisugune äkiline viga tuli kui püssilöök. Mina ütlen: ega need sõnad ei ole kurjad, nende juures ei ole pattu sugugi!”

ÕES, EK 178, 2/3 (4) < Alatskivi, Lahepera k – J. Weitzenberg < Jaan Rääbis (1861).

429. KAS TULEST VÕI TUULEST

1a. 1434

Kas tuulest või tulest, merest tullud, merde mingu, kas maast või veest – metsast tullud, metsa mingu! tuulest tullud, tuulde mingu, Mingu metsa kividele, tulest tullud, tulde mingu, 10 kividele, kandudele! 5 maast tullud, maha mingu, Jätku rahule, veest tullud, vette mingu, valud üle mere mingu!

Need on sõnad, kui on arvata, et on maast või veest või kostki aigus tullud.

KKI 1, 179/80 (191) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947). Trükitud: ERlA nr 7006 (lt 3277, Haiguste sõnad).

733 1435 1b.

Kas tulest või tuulest, tuulest tulnud, tuulde mingu! kas maast või veest – 5 Valud üle mere minema! tulest tulnud, tulle mingu,

RKM II 48, 300/1 (18) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

430. VALUSÕNAD

1436 1.

Jeesus kõndis jõge pidi, ja võta valu ära, Peetrus pikka mäge pidi. 5 tee mu aige tervess! Tule toess ja astu abiss

Tehti lastele, oli valu vastu. Kui lapsed kisendasid, kukkusid või nii, siss isa võttis põlve pääle ja luges.

KKI 1, 190 (219) < Pala v, Karjamõisa k < Seebiku – U. Mägi < Aleksander Rips (1947).

431. LAPSE KÕHUHAIGUSE SÕNAD

1437 1.

Ehakaibtus öeldi, kui laps karjus ja palju musta tegi. Võeti nõelad, pandi pääle päikse loojaminekut üks lapsemähe akna pääle ja nõelad sinna sisse. Pandi ehavalge kätte akna pääle – nii, ehaga, arstiti. Kui eha oli pääl ära olnud, siss pandi mähe vette ja pesti see mähe ära, ühe vee sees lapsega ja anti lapsele seda vett suhu kah. Siss pidi laps tervest saama. Ja kui see ei aidanud, siss võeti lapse käedest ja jaladest kinni ja saagiti seliti kolm korda kolme ukse pääl. Sääljuures loeti: soog saag soog. Lapse selg vastu lävepakku, liikumissuund lävele risti. Saagija seisab teine jalg teisel pool läve. Kui ära oli saagitud, öeldi:

Sitad-pasad laua alla, meie lapsed laua pääle!

KKI 1, 180/1 (192) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

734 432. SOPU, SOPU, SAUNAKENE!

1. 1438

Vanass viheldi lapsi saanan:

Sopu, sopu, saanake, sopu, sopu, leenike, rebäse sabaga viheldä, undi sabaga võida.

Laps kuulab nõnna magusass, muku sopsuta müüdä perset.

ERA II 266, 239/40 (7) < Assikvere k – A. Univere < Leena Priks (1939).

2. 1439

Sammaspool

Minul sammaspuul akab, vaja vennetõrvaga miärdi ja saanan viheldä. Saanalaal one. Vanass viheldi lapsi saanan:

Sopu, sopu, saanakene, kuda arsti, nõnna abi. sopu, saanaleenikene! 5 Sitad-pasad lava alla, Kuda tibu, nõnna tervis, meie lapsed lava piäle!

Nüid oo terve, nüid visatasse leini:

Õitseleini ja õnneleini, kasuleini ja karjaleini!

Annel õli tämä pitk, aga ei õle enäm miälen. Tämä õli ilma laialt käänod. [---]

ES MT 297, 54/5 < Pala v, Assikvere k – A. Univere < Leena Kiisel (1942).

735 1440 3.

Juku vihtlemine

Sopo, sopo, saanake, siis suab illiss ja iluss, sopo, saanalöönike! 5 nõnna kui pääväteräss. Vistlemä Juku pustass,

Anna Lindebergi [Lindvere] jutu järele.

RKM II 152, 97 (19) < Raatvere k < Oskar Treial (1962).

433. TÄNU SAUNA EEST

1441 1.

Kui saunas olid, tõine oli üleval, teine vihtles. See kes vihtu sai, see luges:

Aiteh ahjukütijale, aiteh veevedajale, aiteh vihategijale!

Kuuldud Saare vallas, Toljase külas kaheksa ja kümne aasta vahel.

KKI 1, 268 (459) < Pala v, Ranna as < Tossumetsa k, Venetossu t – U. Mägi < Leida Laasma (1947).

434. TERE, SAUN!

1442 1.

Tere, saanake, Tere, vihake, tere, vihake, 5 tere, vedeke, tere, leinike! tere, saanake, tere, leinike!

RKM, Normann 3, 74 (40) – E. Normann < vanamees (1954).

736 435. HAIGE LAPSE VIHTLEMISE SÕNAD

1. 1443

Lapse vihtlemisel saunas loetud sõnu:

Pikk mees pinu taga, metselane, linnukene, suur soolatera, kus on kits, kiilsilm? rahe rasvatükk, Lendad üle metsade, merede, maade, isa ernehirmutus, too abi meie lapsele! 5 ema külvikämmeline, 10 Aamen, aamen, aamen!

ERA II 156, 97 (30) < Kodavere k – E. Luigla < Mihkel Reili (1937). Kk: 1. pilu.

436. TERVISESÕNAD

1. 1444 [fragment]

Vanad naesed laalid, et: Võta vihuss jõudu, põllult punaje, eenämualt ilo!

ERA II 266, 243 (18) < Assikvere k – A. Univere < Leena Priks (1939).

737 SÕNAD INIMESTE MÕJUTAMISEKS

437. URBIMISESÕNAD

1445 1.

[fragment]

Urvapühal tulid poisid, ehk esi läksid, andsid lastele:

Urvad sulle, munad mulle, urvad sulle, munad mulle!

Urbadega peksti.

RKM II 368, 304 (31) < Maarja-Magdaleena khk, Kaarli k < Kodavere khk, Nina k – T. Tammo < Luise Mumm (1983).

438. ARMSAKS VIHTLEMISE SÕNAD

1446 1.

Kuda tüdrukut armsaks arstitakse.

Dieser Hexenspruch wird von einem alten Manne oder alten Weibe hergesungen, während er (oder sie) ein junges Mädchen von 14–15 Jahren in der Badstube mit einem Wolfs- oder Fuchsschwanz quästet. [Neid nõiasõnu lauldakse vana mehe või naise poolt sel ajal, kui ta noort 14–15-aastast tüdrukut saunas hundi või rebase sabaga vihtleb.]

Vihake, vedeke võideks, Kuda tibu, nenda tervis, saunaleinike salviks! 10 kuda arst, nenda abi. Nenda armas meeste meelest Saki, saki, saunake, kui lõpnud lammas koerte meelest! saki, saunaleinike! 5 Õitsileini, õnneleine, Irmukakk, armukakk, karjaleini, kasuleine! läbi reite reinokakk, Saki, saki, saunake, 15 hundi sabaga vihelda, saki, saunaleinike! rebäse sabaga võidu!

ÕES, SK 348, 5 (7) < Alatskivi – J. Weitzenberg (1860). Vrd: J. Weitzenberg, Armsaks arstimine. – Eestima Öpik, ehk, mitmesuggused aialikkud laulud. Nore rahwa römuks ja mele jahhutamisseks kokkukorjatud. Tartu 1864, lk 80–83.

738 2a. 1447

Armsaks vihtlemise sõnad + Tänu sauna eest

Vihtlemise sõnad

Saki, saki, saanakene, Külä ahjun külmäd kivid, saki, saanaleenikene! meie ahjun medeleeväd. Õitsileini, õnneleini, Aiteh vihale, aiteh vedele, kasuleini, karjaleini! 10 aiteh saanale, aiteh leenile! 5 Külä lapsed lava alla, Nõnda armas pruudile (~peiule) meie lapsed lava piäle! kui lõpnud lammas koertele!

ERA II 172, 58 (11) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere < Anna Lindvere (1937).

2b. 1448

Armsaks vihtlemise sõnad + Tänu sauna eest

739 ERA, Pl 91 B1 – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938). Ilmunud koos pajatusega „Juku vihtlemine“: Eesti murdepalu [heliplaat], Tallinn 1975, nr 5; Eesti murdepalu [raamat], Tallinn 1975, lk 21–22.

1449 2c.

Armsaks vihtlemise sõnad + Tänu sauna eest

Vihtlemise sõnad

Seda lauldi lastele, kui viheldi, sest lapsed ei tahtnud, et neid viheldi.

Saki, saki, saanakene, Kurjad lapsed lava alla, saki, saanaleenikene! meie lapsed lava piäle! Õõtsileini, õnneleini, Küla ahjon külmäd kivid, kasuleini, karjaleini, meie ahjon medeleeväd. 5 pruudileini, armuleini! 10 Aiteh saanale, aiteh leenile,

740 aiteh vihale, aiteh vedele! Nõnda armas pruudile kui lõpnud lammas hundile!

ERA II 249, 217/8 (1) – H. Siider < Anna Lindvere (1939).

2d. 1450

Armsaks vihtlemise sõnad + Tänu sauna eest

Vihtlemise sõnad

Saki, saki, saanakene, meie lapsed lava pääle! saki, saanaleenikene. Külä ahjun medeleeväd. Õõtsileini, õnneleini, Aiteh vihale, aiteh vedele, kasuleini, karjaleini, 10 aiteh saanale, aiteh löönile! 5 pruudileini, armuleini! Nõnna armas pruudile Kurjad lapsed lava alla, kui lõpnud lammas koertele!

ERA II 249, 606/7 (8) – E. Ots < Anna Lindvere (1939).

2e. 1451

Armsaks vihtlemise sõnad + Tänu sauna eest + paj

Kuda Alla naene Jukoda vistleb

„No Juko, tule nüid sopole, emä võtab riidess lasti su! Mine nüid lavale, uuta, tiämä löini!“ – „Jaa, aga mina ei lahe muedo viheldä, ku loe sõnu!“ – „Uuta, uuta, emä loeb:

Saki, saki, saanakene, saki, saanaleenikene! Õõtsileini, õnneleini, kasuleini, karjaleini!”

„Emä kurat, kuum löin!“ – „Älä itte kuia, näitä, emä kassub vista kimmä vette! [Ära ütle kurja, ema kastab vihta külma vette.] Ja siis sopob!

741 5 Kurjad lapsed lava alla, meie ahjun medeleeväd. meie lapsed lava piäle! Aite, aite vihale, aite vedele, Külä ahjun külmät kivid, 10 aite saanale, aite löönile!“

„Emä kurat, ärä lüü, kuum!“ – „Älä itte kuia, emä kassub vista kimmä vette!

Pruudileini, armuleini! Nõnna armas pruudi miäless 15 nagu lõpnud lammas koerte miäless!“ [---]

ES MT 283, 6/8 (2) – S. Tanning < Anna Lindvere (1940).

1452 2f.

Armsaks vihtlemise sõnad + Tänu sauna eest + paj

Vihtlemise sõnad. Lastele loeti need sõnad saanas, kui viheldi – iadele lastele:

Saki, saki, saanakene, meie lapsed lava piäle! saki, saanaleenikene! Küla ahjun külmäd kivid, Õetsileini, õnneleini, mede ahjun medeleeväd. kasuleini, karjaleini, 10 Aiteh vihale, aiteh löönile! 5 pruudileini, armuleini! Nõnna armas pruudi miäless Kurjad lapsed lava alla, nagu lõpnud lammas koera miäless!

Sedä ma kuulsin, minu isäõde luges sedä – Leena Vaena. Külä nime järele Vana Alla naene, üle 60 a vana. Elas Kodavere khk Ranna v Siäritsa külan, popsi majas. Õli kalamehe naene. Mina õlin sel aal 13–14 a vana. Tämä vihtles õma poega saanas ja luges sedä tämäle. Poiss õli suur kui vögla – neljatõisskümne uassane. Poiss vandus kurja emäle vassa, kui emä vihtles: „Emä, kurat, minä ei tule saana! Kuum lein one ja siip lähäb silmä!“ Emä: „Juku, kuku, älä ütle kuia! Uuta, emä loeb sõnu, siis ei õle kuum. Ema kastab vistä külmä vette, tiämä Jukule vihimä!“ Nüid emä loeb: Saki, saki, saanakene, saki, saanaleenikene! Õõtsileini, õnneleini, kasuleini, karjaleini ...

742 Nüid poiss ütleb: „Emä, kurrat, ärä lüü, kuum lein!“ – „Uuta, uuta, Jukukene, emä kassab vistä külmä vette. Uuta, ärä segä emädä!“ Emä loeb sõnu: Kurjad lapsed lava alla, meie lapsed lava piäle! Küla ahjun külmad kivid, meie ahjun medeleeväd.

Poiss: „Ärä lüü, kurrat, kuum lein!“ Minu ema ütles: „Mis sa vedät suurt poissi nagu vöglada saana naesse ulka! Suada väljä, lahe lähäb järve suplema. Ehk kas vana Kusta ei või tädä ärä viheldä.“ – „Vah, ei sua! Vanal Kustal one kõvad käed, tiib poeskesele aiget.“ – „No litota tämägä piälegi siis siin naesse ulgan. Lahe lähäb siis külä karja juure ja seletäb siis, mis tä siin nägi ja mis karva siin keski õli“. Emä ütleb: „Ei kõnele tämä kedägi. Juku one üvä poiss. Kas ei kõnele kedägi, Juku?“ – „Ei kõnele jah!“ Emä ütleb: „Kiirä nüid lallad lavale! Emä sopub älä ja loeb sõnu:

Aiteh vihale, aiteh vedele, Nõnna armas pruudi miäless aiteh saanale, aiteh löönile! nagu lõpnud lammas koerte miäless! Armuleini, pruudileini!

No vot, tule nüid lavalt maha, emä lopub ärä lapse, siis one Juku lille nagu saksa poiss. Panema nüid säku selgä, püksid jalga ja nüid lähed ärä kodu isä juure.“ – „Vot ütlen isäle ärä, et sa kuuma lööniga minuda vistlesid. Küll sa suad, kurat, isä käess! Ärä sa mõtle!“ Minu ema ütles: „No sa suat varssi selle poesi käess. Süäda nüid süäda tälle südä sisse!“ – „Oh kulla onunaeseke, küll temä läeb vanemass ja targemass. Küll akab äbenemä ja jätäb maha kõik.“ – „Jah, kulla õdekene, enne õled sina avvan, kunni sii miis maha jätäb. Sest sa suat õmale üvä kirssunaela.“

KKI KT 160, 1/5 (1) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

3. 1453

Noori tüdrukid ja lapsi viheldud saunas. Viheldi, et siss pidama mehele saama. Vihtlemise juures lauldud:

Sopu, sopu, saunake, 5 Irmukakku, armukakku, sopu, saunaleinike! läbi reite reitekakku! Kuidas tõbi, nõnda tervis, Rebase sabaga vihelda, kuidas arsti, nõnda abi! undi sabaga võida.

743 Armukakku, karvakakku tehtud jälle tüdruku või poisi pähä (jaoks), keda tahtis saada. Minu ema ike kõneles neid lugusid.

KKI 1, 191/2 (225) < Pala v, Karjamõisa k – U. Mägi < Loviisa Tross (1947).

1454 4.

Saki, saki, saunakene, saki, saunaleinikene! Nõnda armas meeste meelest kui koolud lammas koerte meelest!

Nii viheldi lapsi ja tüdrukid saunas.

KKI 1, 207/8 (282) < Alatskivi v, Peatskivi k – U. Mägi < Anna Aru (1947).

1455 5a.

Võetud vasika kops, süda oli küllen. Võeti kõri pihku ja lõhutud tüdrukud peksa (et ruttu mehele saada). Ja kes vihus, see luges seda sõna:

Ole nii armas poiste meelest kui lõpnud lammas koerte meelest!

KKI 9, 186 (135) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

1456 5b.

Tüdruku arstimise sõnad:

Irmukakku ja armukakku ja läbi reite reinukakku! Ole mesi meeste meelest, munaputru poiste meelest!

KKI 9, 187 (137) – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

744 5c. 1457

Vihtlemissõnad

Kuda arsti, nõnda abi, kuda tibu, nõnda tervis! Ole nõnda armas poiste meelest kui lõpnud lammas koerte meelest!

RKM II 48, 373 (2) – O. Niinemägi < Sohvi Sepp (1955).

6. 1458

Vihtlemisest

Sopo, sopo, saanakene, Siis õled armas poisse miäless sopo, saanalõõnikene! 5 ku lõpnud lammas kuerte miäless. Kuda tibo, nõnna tervis!

KKI MT 48, 8 (3) < Sääritsa k – K. Kuuse < Leena Pauls (1948).

7. 1459

Nõiamoor vihtleb undisabaga:

Saki, saki, saanakene, Undisabaga vihelda, saki, saanaleenikene! rebasesabaga võida. Irmukakku, armukakku, Nõnda mina meeste meelest, läbi reite reinukakku! 10 koolu lammas koerte meelest! 5 Kuda tibu, nõnda tervis, Kitsepiimaga joota, kuda arst, nõnda abi! undisabaga võida.

RKM II 48, 179 < Alatskivi v, Orgemäe k – O. Jõgever < Saamuel Mesipuu (1955).

745 1460 8.

ERA, CD 33 (46) < Peatskivi k, Orgevahe t – J. Oras, L. Saarlo < Ida Rosalie Jõgi (1997).

439. KARVAKAKK

1461 1a.

Tüdrukuid viheldud lehma kopsuga, siis saanud mehele. Külatarga juures valmistatud vanasti neljapäeva õhtul tüdrukutele karvakakku. Kaku hulka segatud tüdruku ihukarvu. Ahi köetud ära ja tüdruk pidanud kaku ahju panema, selg ahju poole ja läbi reitevahe. Sõnad loetud sealjuures: Karga ahju, karvakutsik, lenda ahju, lendleib!

RKM II 174, 312/3 < Ranna as < Ranna v, Tossumetsa k, Venetossu t – L. Laasma (1963).

1462 1b.

Noh, siis see suurem kunstitegemine oli karvakakk. Võeti oma ihukarvu ja hõõruti peenest ja katsuti kudagi poisile sisse sööta. Aga kui kooki küpsetati või leiba tehti või, siis niiviisi, et kui ahi oli ära küdenud, siis selg ahju poole tüdrikul ja sorkas selle ahju ja luges:

746 Ahju, ahju, armukarask, läbi reite, rõõmurõõsk!

Ja siis, kes ühe suutäie sellest karaskist hammustas, see oli igavest ära tehtud, tema maha ei jäänud, mine kus tahad.

RKM II 359, 357/8 (14) – M. Hiiemäe < Leida Laasma (1981).

440. KOHTUSÕNAD

1. 1463

Saksa viha võtmise sõnad

Tere, tere, härra (hopmann)! mis sina sala suhised, Härra seaks, lambaks lauta, nägemata näpistelled! mina kukeks lakka! Tagane ära, roojane vaim, Härra musta, maa-alune,* anna Pühale Vaimule teed! 5 kiriva kivi tagune, 10 Aamen!

* Der Zorn des Deutschen wird hier mit der Schlange verglichen. [Saksa viha võrreldakse siin maoga.]

ÕES, EK 178, 1 (2) < Alatskivi, Lahepera k – J. Weitzenberg < Jaan Rääbis (1861).

2. 1464

Kui kostu ette lähäd ja võitu tahad suada, siis ütle iseenesele, kui kostu tuppa lähäd:

Sinä susi – mina murran, sinä süüjä, mina murjä! sina laada all, mina laada piäl! 5 Nõnnä kadugu sinu vihä minu piält Sinä karu, minä susi, nagu õnnistegija vihä Jeruusalemma piält.

H II 45, 407 (1–3) < Oudova < Kodavere khk – J. Moisa (1891).

747 1465 3a.

Kohtusõnad Kohos, ära kosta, lagi, ära lausu! Kohos all kui aluspalk!

Kui kohto uksest sisse lääd, siss ütled. Tema nii alandab kohost.

KKI 1, 197 (250) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

1466 3b.

Kohtusõnad

Tere, tere, ärräkene, Näsiniine nosige, tere, tere, prouakene, sarapuu juuri, tere, kohtomehekesed! kivikilde kiskuge! Mis te sala sosistate, Sina siast, lambast lauta, 5 kurja närvi näpistate! 10 mina kukest lakka laulma!

RKM II 48, 99 (12) – S. Lätt < Sohvi Sepp (1954).

1467 4a.

Kohtosõnad

Tere, tere, ärräkene, 5 kurja närvi näpistäte! tere, tere, provvakene, Sarapuu juuri, tere, kohtomehekesed! kivikilde kiskuge, Mis te sala sosistate näsiniine nosige!

RKM, Normann 3, 94 (26) < Viljuse k – E. Normann < Marie Välja (1954).

748 4b. 1468

Kohtosõnad

Tere, mustkuub, 5 sinu viha ja kurjus uppugu merepõhja alane, allkuub! nagu vaarao upus! Sina seisma kui sein, Veskikivi sul kaela! sina toemass kui uksetulpa,

RKM, Normann 3, 94 (27) – E. Normann < Marie Välja (1954). Kk: 5. sina.

441. SAKSA VIHA SÕNAD

1. 1469

Nõidumise sõnad (kui mõisahärra ehk -proua vastu tulivad)

Tere, tere, härräkene, haavaoksad hammussagu, tere, tere, provvakene! näsiniinide näseli, Härrä musta, mua-alune, 10 kisu kivisammelida, provva kirju, kivitagune, viha vitsaga vajuta! 5 mis teie sala sohisitä, Härrä siast, lambast lauta, nägemätä näpissitä? mina kukest lakka! Teie salvgu sarapuu juured,

Sellepääle pidi nõiduja veel „kiälegä suus risti tõmbama“. Siis ollud ta härra ehk proua meelest armas alati.

H III 10, 434 (2) < Kokora v, Savastvere k – C. Hermann < Kadri Kuusik (1880, saadetud 1889).

2. 1470

Saksasõnad

Tere saks, sa vaga lammas, Sinu meel kui medepada, minu suus on aviammas, 5 sinu viha kui villasalk! minu seljäs sooja nahka.

RKM, Normann 3, 93/4 (25) < Viljuse k – E. Normann < Marie Välja (1954). Kk: 1. tore. 749 1471 3a.

Saksasõnad

Tere saks, sa vaga lammas, Sinu meel kui meepada, minu suus on aviammas, 5 sinu viha kui villasalk! minu seljas sooja särki.

KKI 1, 197/8 (252) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1947).

1472 3b.

Saksa viha sõnad + Kohtusõnad

Saksasõnad

Tere saksa, vaga lammas, 5 sinu viha kui villasalk! minu suus on aviammas, Kohos, ärä kosta, minu seljas sooja nahka. lagi, ära lausu! Sinu miil kui medepada, Kohos alla kui aluspalk!

RKM II 48, 98/9 (11) – S. Lätt < Sohvi Sepp (1954).

442. VITSASÕNAD

1473 1.

Peksuvalu võtmise sõnad

Kurat, kuulus kuningas ilma piäl, 5 üle seitsme suure linna, rohke rammumiis rahva siin, üle viide viinaküägi, tule tulesta vii ärä vitsavalu! üle üheksä keriku,

H II 27, 1013 (16) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

750 2. 1474

Vitsasõnad

Kõrd rahvast peksetu. Üks tark luges need sõnad ja võttis valu ära:

Tule tonti, tuu kotti üle üheksa Saksamaa, üle üheksa mere! Tammepakka tapetasse!

Siis pole valu olnu. Mees pole mitte niitsatanu.

ERA II 14, 514/5 (27) < Varnja – P. Ariste < Ann Kook (1929).

443. SÕNAD NÕIDUSE VASTU

1. 1475

Kes neid kuntsisid ei ole pidanud ja neid ei ole sallinud, siss ütelnud:

Kunts kundsipidajale, pila perselakkujale!

See pidi siss kundsi vastu olema. Kuuldud emalt, keelejuht Miina Kittask’ilt.

KKI 1, 183 (196) < Tartu l < Pala v, Sassukvere k – U. Mägi < Pauliine Ird (1947).

444. NÕIA SILMAD SELJA TAHA!

1a. 1476

Nõidus, kuda lehmä sälläst painjät ärä arssi.

Kui lehem one märg ja kasse sellän, siis mine lauta, võta lehmä külje alt kõlm näpitäit – kõlm kõrda näpiga – põhku. Ja võta niid põhud ja pane õmale parema käe pihku. Akka nüid, selle õlenuustikuga lehmä tagass kindude juures altpuult udarat kuni ninä õtsani vedäd üle ja ise ütled: Kade kadugu, viär vajugu, nõia silmäd seenä taha!

751 Ja sedä tuleb teha kõlm kõrda: võtad kõlm kõrda näpitäiega lehmä alt põhku ja niid paned õmale parema käe pihku ja akad jälle kindude juuress, udara juuress piäle vassakarva vedämä üle lehma, kuni ninäni väljä ja ise ütled:

Kade kadugu, viär vajugu, nõia silmäd seenä taha!

Aga enne, kui lauta lähäd, küdegu ahi sul valmis. Nüid kui tuled laadass, siis selg ahju puale, siis viskad tagurpidi kätt niid põhud kõik ahaju ja siis paned juuksuga minemä, et sedä põlemise krõbinat ei kuule. Siis suab lehem tervess. Enäm ei laku ennäss egä seesä märg.

KKI KT 160, 97/8 (114) < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

1477 1b.

Lehma arstimine

Miul tuli seda kaks kõrda ette, et lehm ei süänud ega juanud. Läksime laadale – lehm tõmmas maame’ vankri piält einu ja tii piält virtsavett. Siäl üks õpetas, kudas lehma arstida. Teha kriidiga ristid ja loetasse lehma pahema kõrva sisse issameie. Ainult „ja piästa ära kurjast“ jääb ütlemata. Võetasse lehma külje alt kolm näpitäit põhku, siis selle põhutüvega vedab üle lehma vastakarva, ise ütleb:

Kade kadugu, viär vajugu, nõia silmad seena taha!

Nüüd jälle kolm õletutti ja tehasse nõnnasamma. Ja parajate kambrin ahi küdeb, siis viskab õletutid ahju ja ruttu ise tuast välja, et ei kuule nende põlemise krõbinat.

RKM II 27, 244/5 (37) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk – H. Nõu < Anna Lindvere (1948).

1478 1c.

Kui lehmal on painjas, siis selle vastu on kunstlik abinõu. Pannasse ahi kütte laastudega või peenikeste puiega. Mindasse lauta, võetasse lehma külje alt kolm kõrda põhku, vedetasse üle lehma selja kintsude kohalt kuni nina otsa, ise ütleb:

752 Kade kadugu, viär vajugu, nõia silmad selja taha!

Teist kõrda võetasse põhku ja tehas nõnnasammu ja siis kõlmat kõrda. Põhk pannasse pahema pihku. Siis juakseb tuppa ja viskab tagurpidi kätt ahju ja juoseb õue, et ise pragisemist ei kuule. Kui sii viil ei aita, kolm neljapäeva õstust küünlatulega mindässe lauta, küünal on laterna sees. Siis käidasse vassu päeva ümber lehma, latern ja kriit peos, tehasse kriidiga lehmale rissid õtsaette, piha peale ja ristluude peale ja öeldasse:

Jumala Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel!

Nii käiakse kolm kõrda ja tehasse risse. Õlen ise tehnud.

RKM II 27, 362/3 (98) – S. Lõhmus < Anna Lindvere (1948).

SÕNAD LOODUSNÄHTUSTE MÕJUTAMISEKS JA TÖÖ EDENDAMISEKS

445. HUNDISÕNAD

1. 1479

Karjasõnad

Püha Jüri, pitka saksa, Üppa, tallekene, karju, tallekene, söö soost sammelida, karga, tallekene, kuusikus, mädajärvest mättasida, käi sa, tallekene, kaasikus! ära puudu poisikessa, 15 Ära vaata vasikat, 5 ära katsu mino karja, ära puudu poisikesi ära vaata mo vasikat, edemale einamaale, mino vaese varsakista, lähemale liivakule! meie talo tallesida! Mino kaunis karjakene, Las käia mo kari kauge’ella, 20 kodust lähed, kodu tule, 10 lambad laial mul laduda, kodu kasva kui kaseoks! las mo sead sigineda!

EKÜ, F 232 i, 81 (2) – Fr. R. Kreutzwald. Dbl: ÕES, SK 162, 236 – G. Schultz.

753 1480 2.

Undisõnad

Metsa ulli, metsa alli, urdad ummirõngaeie, metsa kuldene kuninga, saada soieje minema, metsa ejarmu emanda! küüned kütkije vajota! Oo Peeter, püha sulane, Aamen! 5 pane koerad kaale’eie,

ÕES, EK 178, 1 (1) < Alatskivi, Lahepera k – J. Weitzenberg < Jaan Rääbis (1861). Kk: 8. kütije.

1481 3.

Hundisõnad löösin viil tõissmuudu:

Metsa sikku, metsa sokku, ärä puudu mino pulli, metsa kuldane kuningas, ärä katsu mino karja! metsa alli, arvalõuga, Mine soho sobistama, metsa peni, pikkalõuga! 10 mine laande luusimaie, 5 Ärä salva salajalta, pikke puida murdemaie, ärä napsa nägemätä, kivi külge kiskumaie!

H II 27, 1014 (18) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

1482 4.

Ma olin sis – mis ma võisin olla – üessateist aastad. Olin peremehe juures teenimas (Kavastu vald, Viru talu, peremees Kangru, praegu Tamberg). Panime otre kokku. Perenaine tuli põllule ja räägib, et vanaste olnud unte palju, aga tema teadnud undisõnu. Tema pidanud karja minema. Olnud väike tüdruk, ei ole tahtnud minna, et undid, neid oli palju. Aga peremees ütles, et ei ole midagi, ütle sõnad ja käi ümber karja ja unt ei tee midagi. Mina tegin ka nii, perenaine nagu räägib, käisin ümber karja ära. Unt tuli karja ja ambad olid aagis. Istub karja ulgas, aga ühtegi ei puutu. Ei tahtnud mulle ütelda, aga mina ajasin niikaua pääle, kui luges ära kõik.

754 Püha Jüri, poisikene, ahelasse allid koerad! keela oma koerukesed, 5 Las mu uted uhkest minna, pane rauda rakikesed, las mu siad sirgest käia!

KKI 1, 187/8 (212) < Alatskivi v, Peatskivi k < Alasoo k – U. Mägi < Emili Rosali Karv (1947). Täiendus: KKI 9, 201 (168). Üks vanainimene õpetas. Iga ommiku aja kari ühtekokku, käi ümber karja ja loe need sõnad ära.

446. HUNDI HOIATUS

1. 1483

Undi oiatus

Oota, oota, uisupea, too kodo tibukesed! miks minu utte irmutasid, Kui ei tasu, ma sind tapan, kanapoegi kohotasid, 10 kui ei maksa, ma sind matan! tibukeisi teotasid, Ma viin sinu silla otsa, 5 anepoegi augutasid! soen sind kui sarvilista, Tasu kõik minu tallekesed, kisun kurja kohotaja. anna uvved anekesed,

Kuulnud meheisalt.

KKI 9, 167/8 (101) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

447. KALAÕNNE SAJATAMINE

1. 1484

Kui läksid võrgale ja üks tuli vasta ja ütles:

Unt õlma, rebane reide, karu kahla!

Siis ei õllod üste kala.

ERA II 14, 587 (19) < Ranna v, Omedu k, Liiva (Peetri) t – P. Ariste < Otto Mägi (1929).

755 448. USSISÕNAD

1485 1.

Ussinõelamise sõnad

Ussikene ullukene, Mino käed on tõrvaokstest, ärä pistä nägemata, jalad tõrvakandudesta, ära torka teadmata! ise olen tõrvatoobrikene, Keri ennasta kerasse, tubli tõrvatõnnikene. 5 mässi ennast mättäessa!

H II 27, 1013/4 (17) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

1486 2.

Ussiloits

Madu mussa mua-alune, ei salajaste salvata – kirjupiä kivialune, 5 mul one silmäd siiva all ärä sina püiä naalata, ja nägemine ninä piäl!

ES MT 88, 39 (15) < Sassukvere k < Alatskivi – A. Tamm < Leena Jõgi (1932).

1487 3a.

Ussisõnad

756 ERA, Pl 92 B1 < Torma khk, Mustvee < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Tampere, A. Pulst < Anna Lindvere (1938).

3b. 1488

Ussisõnad

Ussi mussa mua-alune, nägemine ninä piäl! kirjupiä kivialune, Rohokarva, ruamikarva, alta aiade ajaja, 10 suukarva, sinepikarva. piältä põõsasse pugeja, Muss mua alla, 5 ära sa salaja salva, kirju kivi alla, nägemätä näpissä – valge vastra alla! mul one silmäd siiva all,

Loetasse leevä ehk suhkru piäle, antasse sisse, ku uss naaland. Ivake aega, siis loetasse rasva piäle, miäritässe naalatud kõst ärä.

ES MT 283, 8/9 (3) – S. Tanning < Anna Lindvere (1940).

3c. 1489

Arssimise sõnad, kellega arssitasse. Kui one ära nõelanud uss inimese, siis antasse sisse niid sõnad ükskõik mes asjaga. Rasvale loetakse need sõnad piäle ja siis miäritässe sedä nõelatud kõhta piältpuult. Aga viis minutit enne miärimist antasse niid sõnad sisse, kas leivä piäl, piimä piäl või vii piäl – ükskõik mes asjaga.

Ussi musta mua-alune, nägemätä näpistä – kirjupiä kivialune, 5 mul one silmäd seljänägi, ärä sa salaja salva, nägemine ninä piäl!

757 Sookarva ja sinepikarva, valge vastra alla! rohukarva, ruamikarva. Alta mätässe ajaja, Kirju kivi alla, piältä põõsasse pugija. 10 musta mulla alla,

Selle kuulsin Leena Võngervelti käess (sünd. Soo). Ta õleks 90 uassat õllud. Veiksemua- pidaja naene. Eläs Õmedu külän Kasepää vallan (end Roela v, Kodavere khk).

KKI KT 160, 37/8 (39) – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1942).

1490 4a.

Ussisõnad

Muss madu mätta alla, kirju madu kivi alla! Ära sa salva salaja, nägemata näpissa!

Seda sanuti, kui uss oli lehma piäd metsan naalanu.

KKI 1, 267 (454) < Pala v, Ranna as < Tossumetsa k, Venetossu t – U. Mägi < Leida Laasma (1947).

1491 4b.

Must madu mätta alla, kirju madu kivi alla, ära salva salaja, nägemata näpista!

RKM II 48, 325 (19) – O. Niinemägi < Leida Laasma (1955).

1492 4c.

S. Lätt: Kui uss oli hammustanud, siis selle arstimiseks loeti mingisuguseid sõnu peale. Kas teil tuleb meelde, kas vanaema või ema, keegi kasutasid või rääkisid? L. Laasma: Jah, mul on meeles siin mõned:

758 Ja niisugusel juhussel siis pidi sii paist’ alanema. See oli nüid esimene arstimise vahend.

RKM, Mgn II 300 a – S. Lätt, A. Strutzkin < Leida Laasma (1955).

4d. 1493

RKM, Mgn II 1274 f – H. Tampere < Leida Laasma (1955).

4e. 1494

Ussihammustuse korral pantud haige kohe maa sisse. Hammustadud kohal hoitud ka konna. Julgem inimene, kellel olnud terve suu, imend haavast mürgi välja. Loetud ussisõnu.

Must madu mätta alla, kirju madu kivi alla! Ära sa salva salaja, nägemata näpista!

RKM II 174, 311/2 – L. Laasma (1963).

759 1495 4f.

Vanal ajal õlnud küläkarjane vääga tähtis isik. Sellepuult, et külakarjane õskas, õskas igasugusi ka arstimiisi ja posimiisi. Nii et küla perenaased pidanud karjasest alati lugu ja isegi pistnud talle sala midagi. Et karjane siis äda ja õnnetuse kõrval arstib ja posib nende luumadega, luumi. Ja siis, kui karjane lähnud väljä karja ja saanud metsä, siis kohe lugenud niiviisi ussisõnad, enne, kui kari sööma akanud:

RKM, Mgn II 1229 e – M. Proodel < Leida Laasma (1966).

1496 4g.

Ussisõnu loeti niiviisi, rivis, vanainimene külas luges.

Must madu mätta alla, kirju madu kivi alla! Ära sina salva salaja, nägemata näpista!

Seda loeti siis, kui metsa mindi.

RKM II 359, 361/2 (21) – M. Hiiemäe < Leida Laasma (1981).

1497 4h.

Niikui saadeti kari metsa, siis loeti veel, öeldi karjasele, et luge nüüd, et:

Must madu mätta alla, kirju madu kivi alla!

760 Ära salva salaja, nägemätä näpistä!

Jah.

TÜ EMSA F0521-02, T0584 – A. Valmet < Leida Laasma (1982). Kk: ära salga ... salva salaja.

449. MESILASE NÕELAMISE VASTU

1. 1498

Mesiläse naalamise vassa

Linnoisäke, linnoemäke, 5 jätke minda märkimädä, linno lindajad õdekesed, mino nahka parkimädä, linno vahvad vennäkesed, veri alla kärpimädä! linno põue põrsakesed,

H II 27, 1008 (3) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

450. TULEKAHJU SÕNAD

1. 1499

Tulekahju sõnad

Jumal hoidku tuld kitsas kõhas, katus kõikumata kaksite peal, pidagu pihus, kandku kamalus, 5 raha-vara liikumata, seinäd seisku serviti paigal, piätoidus puutumata!

H II 27, 1013 (15) < Pala v – P. Rättsepp (1889).

761 451. VÕITEGEMISE SÕNAD

1500 1.

Või kokku võpatele, koor kokku kopatele, et saaks võida võerastele, oma kõigele perele!

Kuulnud emalt Liisa Steinilt u 1910. a.

A 11478 (7) < Narva l < Kodavere khk – H. Vende (1930).

762 CARMINA OBSCOENAE

452. HALVA ILMAGA TÖÖL

1. 1501

Läksin puida raiumaie, puujuuri jupsimaie, vajusin munnini mudasse, kellakotini kolka’assa.

Üks salm puudub, milles ta külasse läks labidat otsima, et ennast välja kaevata.

5 Ära kurda, poega noori, kasta kelläotsakestä, tule, mul on tütar noori, siis saab tilli tillimäksä, tule tipi tillikestä, 10 kelläkoti kergemäksä!

H I 3, 535/6 (5) – J. Räni (1890).

453. PINNU KISKUMINE

1. 1502

Oidus ilus hein + Pinnu kiskumine

Oiu-oiu oidukene, Läks tema kuusiku kusele, oidun ilus heinakene, pedassiku p...ma, seesab nii kui seenäkene. 10 pistis pindu perse’essa, Panin neiud niitemaie, kahe kannika vahele. 5 kena kaala kiänemaie. Küdi kiskus küisilagi, Niitsid päeva, niitsid tõese, nadu noppis näpilagi, niitsid kolmat natukesta. õma mees, õra pihussa.

H II 16, 268 (14) – W. Lepp (1889).

763 454. POISID TUNDSID ÄRA

1503 1.

Puts õli pupelillekene, Viis õli hallida edena, vitt õli viinaklaasikene, kuus õli kurekarvalista, sõit ta üle leerilinna, 10 seitse särjesapilista, üle keeseri keriku. kaheksa karimärada, 5 Mehed ütlid: „Mes sii one?“ ühessa hea hobusta, Naesed ütlid: „Narva saks.“ kümme künniruunukesta. Poosid ütlid: „Selge puts.“

H II 4, 560/1 (27) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

455. ANNA NUUMA PEALE

1504 1.

Näiukene nuorukene, kevadiste kete piäle, tiidi-tiidi, taidi-taidi, sügisiste süte piäle, anna aga nussi nuuma piäle, 5 mulliste munade piäle.

H II 4, 567/8 (38) < Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik, J. Härms < Kadri Kriit (1887).

456. TEE TINAST!

1505 1.

Et-et, et-et eidekene, kellega suskan eidesida, tee mul tinast tillukene, 5 et tuaks väljä tüterida! vala vasess vasarakene,

ERA II 266, 242 (14) < Assikvere k – A. Univere < Leena Piibar (1939).

764 2. 1506

Et-et, et-et, eidekene, tee mul tinast tillikene, kellega sorkan eidesida, et tuaks väljä tüterida.

ERA II 266, 242 (15) < Assikvere k – A. Univere < Leena Priks (1939).

457. KARU KAIE KISKUNUD

1. 1507

Tiidu-tiidu Tiidu reied, hunt oli Anne hammustanu, karu kiskus Kaie reied, 5 karu Kaied karvustanu. karu oli Kaiet karvustanu,

A 11719 (20) < Kavastu v, Koosa k – Alekssander Matsmann, Koosa algk, 3. kl (1931). Kk: 4. hunt oli hanne hame.

2. 1508

[fragment]

... Unt õli Anne ammussanud, karu Kaie kriimussanud.

ERA II 266, 238 (2) < Pala v, Assikvere k – A. Univere < Leena Kiisel (1939).

458. VANATÜDRUK SAAB MEHELE

1. 1509

Vanasti, kui olid vanatüdruku pulmad, siis tulnud lapulised ja laulnud talle:

Vanatüdruk undiluu, ja tagast jooksvad soojad veed. kõveraks ju läinud suu, 5 Vana viisu viiasse, tal jalad ei käi õiged teed sammelputs saab mehele.

KKI 9, 169 (104) < Alatskivi v, Torila k, Kulli t < Alasoo k – U. Mägi < Sohvi Sepp (1948).

765 459. OSMI HÄRG, KOROVA PULL

1510 1.

Old üks vana tükimees Läti Mai. Valitseja tüdruk läinud mehele. Valitseja kutsnud: „Mai, tule tervist laulma!“ Mai laulnud:

Oota, oota, Osmi härga, konuta, sa Korova pulli! Vaata võll, kes võtab naist ja sammalp...s lähäb mehele.

Tehtud Maile urraa! ja antud viina. See ollud siis, kui pruut ja peig laua taga istund.

RKM II 48, 441 < Alatskivi < Lahepera k – S. Lätt < Liine Koppel (1955).

FRAGMENDID

1511 1.

Tuulel saadan tervituisi, suitsul suojida sõnuda!

H III 10, 438 < Kokora v, Savastvere k – C. Hermann < Kadri Kuusik (1880, saadetud 1889).

1512 2.

EÜS II 752 (114) < Jõhvi khk, Puru k < Kodavere khk, Pärsikivi k – P. Penna < Krõõt Anask (1905).

766 3. 1513

Jaanitule laul

EÜS II 752 (116) < Jõhvi khk, Puru k < Kodavere khk, Pärsikivi k – P. Penna < Krõõt Anask (1905).

4. 1514

Mardilaul

EÜS II 753 (118) < Jõhvi khk, Puru k < Kodavere khk, Pärsikivi k – P. Penna < Krõõt Anask (1905).

5. 1515

EÜS II 753 (119) < Jõhvi khk, Puru k < Kodavere khk, Pärsikivi k – P. Penna < Krõõt Anask (1905).

767 1516 6.

A. Liiv: Prii Krõõda viis Kristjan Sepa ettelaulmise järele ülesse kirjutatud (ilma sõnadeta). J. Raja: Nr 113 on Prii Krõõda (keda meie kätte ei saanud) viis. Isand Kristjan Sepp mängis selle viisi viiulil ette ja tõendas, et Prii Krõõt kõiki sõnu sellel viisil laulis.

EÜS II 297 (113) ja 399 < Pala v – A. Liiv, J. Raja < Kristjan Sepp (1905).

1517 7a.

Murrab maha mussad ärjäd, kisub maha kirjud ärjäd.

ERA II 266, 248 (32) < Assikvere k – A. Univere < Villem Bunder (1939). Vrd: lt 17, Härjad murtud.

1518 7b.

Vägilane murrab kõik maha, murrab maha mussad ärjad, kisub maha kirjud ärjad.

ERA II 285, 407 – A. Univere < Villem Bunder (1940).

1519 8.

Karu murs maha mussa ärjä.

ERA II 266, 248 (35) < Assikvere k – A. Univere < Leena Piibar (1939). Vrd: lt 17, Härjad murtud; lt 412, Liiri-lõõri!

768 9. 1520

Akkame pesä tegemä rigudesta, rägudesta, pilliruu pinnudesta, uusista udusulgista.

ERA II 266, 243 (19) < Assikvere k – A. Univere < Leena Priks (1939).

10. 1521

Et ei tule tuuli piäle egä viäri vihima piäle.

ERA II 266, 245 (24) < Assikvere k – A. Univere < Leena Priks (1939).

11. 1522

Päävä paistel puhkamaie, eidel ette elkimaie.

ERA II 266, 242/3 (16) < Assikvere k – A. Univere < Leena Priks (1939).

12. 1523

Meri tüknud miäle piäle (Kalevipojale).

ERA II 266, 248 (34) < Assikvere k – A. Univere < Leena Priks (1939).

13. 1524

Minu naene tilluke, siasõra suurune.

KKI KT 160, 121 (138) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – P. Tammepuu < Anna Lindvere (1947).

769 1525 14.

Miis one musta, miil one tarka, leib one saksa saia karva.

RKM II 27, 162 (117) < Laiuse khk, Sadala v, Pedasi k < Kodavere khk, Ranna v, Sääritsa k – H. Nõu < Anna Lindvere (1948).

1526 15.

Lell oli kange laulma. Ällitäs last ja laulis karjalaulu. Ei ole meeles.

Laanelille lakkuma ja suusampaid* sõtkuma.

* sammal

RKM II 48, 400 (6) < Alatskivi v – S. Lätt < Liine Koppel (1955).

1527 16.

Olin tilluke ja läksin tiole…

Ei mäleta rohkem. Mesipuu Saamu laulis seda alati.

RKM II 48, 272 (7) < Alatskivi v, Peatskivi k – O. Niinemägi < Aliide Metsoja (1955). Vrd: lt 174, Tilluke teomees.

1528 17.

RKM III 3, 80 (94) < Ranna v, Sääritsa k < Omedu k – A. Garšnek < Miili Martinjärv (1955).

770 REGISTRID

771 772 ALFABEETILINE TÜÜBI- JA MOTIIVINIMEDE REGISTER

Laulutüübi nimetusele järgneb selle järjekorranumber käesolevas köites. Taandreal on kontamineerunud laulutüüpide ja motiivide nimetused, sulgudes on laulutüübi ja variandi number (~numbrid), kus vastav liide esineb.

Aitüma kurba kutsumast! 369 Ei joonud naist maha 83 Aja härjad roogu! 399 Ei joonud naist maha (379: 1) Aja kari siia! 113 Ei ole juurdevõtjat (288: 1–2) Alles suu verine 44 Ei ole süüdi 366 Ann ahju peal 77 Ei ole tantsitajat 52 Anna aega ehtida! (329: 1) Ei ole tantsitajat (286: 1) Anna aega itkeda! (329: 2–3) Ei rikast rahasse panda 157 Anna nuuma peale! 455 Ei rikast rahasse panda (30: 1) Anna piima! 141 Ei saanud kuski selliseid veimi 363 Annab süüa – haugutab 210 Ei tule sinule! 275 Annab süüa – haugutab (179: 1, Eide kiidutütar 220 194: 2, 202: 6, 386: 1a) Eks võinud meres mürada! 143 Arg kosilane 11 Eks võinud meres mürada! (197: 1) Arg laulik 36 Ema haual 202 Arg laulik (26: 1, 3, 197: 1, 386: 1a) Ema itkeb teistest enam 199 Armid näkku löödud 386 Ema itkeb tütart (198: 1) Armsaks vihtlemise sõnad 438 Ema ja armud 217 Asjatult loodud rikaste risuks 179 Ema ja armud (202: 5) Asjatult loodud rikaste risuks Ema müüs tütreid 14 (223: 3) Ema müüs tütreid (379: 1) Auk aias 135 Ema viis põlles põllu peale 215 Ehi, neiu, saaks minema! 329 Ennem kivi kui poisi juures 243 Ehted kadunud (19: 1) Et saaks saan sõitma (291: 1) Ei antud veimi 359 Haige lapse vihtlemise sõnad 435 Ei enne laulatust 277 Haigusesõnad saunas (432: 1) Ei enne laulatust (259: 1) Halb hein 122 Ei hooli laimust 226 Halva ilmaga tööl 452

773 Haned kadunud 18 Joodik tuleb kui kurat koju (244: 1, Haugub hamet aia peal 289 378: 1) Hea pilliga, kuri piitsaga 382 Joodiku hobune 82 Hea pilliga, kuri piitsaga (294: 3, Joodiku hobune (83: 1a–b, 246: 1, 296: 5) 3, 378: 1, 379: 1) Heinast hobune (3: 1, 374: 3) Joodiku lapsepõlv 79 Hiir hüppas (175: 1, 413: 3–6) Joodikul pole raha (81: 1) Hiire pulmad 415 Joodikul saab nälga näha 380 Hiire seljas teole 175 Juba näikse tulevat (285: 1) Hiljuke 221 Juba sörgib söögitooja 191 Hirmus mõis 164 Juba teised söönud (165: 1a) Hirmus mõis (172: 2) Jõudke, jõulud! 90 Hirnub selgaistujaid 96 Jäta jooksud teiste joosta! (309: 1, Hobune varastatud 16 329: 1) Hobuse ostjad 19 Jätan lindude süüa 124 Hobuse ostjad (8: 1–2) Kaasa kaugel (36: 1, 238: 1) Hoia õde ilusti! 345 Kadedale kaigub hääl (165: 1b, Hollandi sulane 184 206: 1, 255: 1) Hollandi sulane (183: 1) Kadri kaebamine (88: 3, 89: 1–6, 8) Hundi hoiatus 446 Kadri mangumine (89: 3, 6) Hundisõnad 445 Kadri sajatus (89: 4, 7) Hunt ja kits 98 Kadri teretamine (88: 3) Härjad murtud 17 Kadri tänamine (89: 1) Härjad murtud (66: 3) Kadrilaul 89 Iirde-piirde 418 Kaevul kosija 12 Ikka peab ori olema (115: 1b–d, 2) Kaks vaeslast 204 Ilus küla 225 Kaks vaeslast (4: 1, 202: 3) Ilus küla (131: 1) Kalad vees (165: 1a) Ilus neiu, tule mulle! 295 Kalajõgi 101 Imed 75 Kalajõgi (32: 1–2, 58: 1, 102: 1, Imeline emand 413 172: 1, 225: 1) Imeline emand (412: 5) Kalaõnne sajatamine 447 Imemaa 74 Kallis kasvupõli 218 Imemaa (75: 3, 136: 1–2) Kallis kasvupõli (219: 1, 221: 1, Isa- ja mehekodus 387 387: 1) Isa- ja mehekodus (309: 1) Karjasepõli 115 Isa loomad võõraste käes 207 Karjast ootavad kodus muud tööd 116 Isamees ihualasti (309: 1) Karske neiu 227 Jeesus kirikuteel 421 Karu Kaie kiskunud 457 Joo, küll jalad koju viivad! (84: 1) Karulaaned (119: 1) Joodik kiidab jalgu 84 Karvakakk 439

774 Kas elate hüvasti? 353 Kiisuke-kriimuke 404 Kas maksis toomisvaeva? 351 Kirstu viimine (310: 1) Kas maksis toomisvaeva? (350: Kits ja krapp 99 1–2, 357: 1) Kits karja! 411 Kas on hobust kirstu viia? (298: 1) Kivist kella löödi 57 Kas on kirstumaad? 354 Kodu jääb tühjaks 333 Kas on kirstumaad? (315: 1) Kodunt lahkumine (79: 1) Kas on mini meelepärane? 350 Kodust kuiv särk (70: 1) Kas on ruumi ruunadele? (311: 1) Koer läheb karja 401 Kas on viinale vihane? 247 Kohtusõnad 440 Kas on viinale vihane? (283: 1, Kohtusõnad (441: 1, 3b) 351: 1) Koju jäi pussukott (337: 1) Kas sa lubad mulle tulla? 298 Kokku, koorekene! 142 Kas tulest või tuulest 429 Kolm kotkast 5 Kas õues õnne tuul? (310: 1–2) Kolm kupja tütart 300 Kass kaevus (1: 1) Kolm kägu (6: 1) Kassike, kasta leiba! 405 Kolm kätkit (14: 1, 198: 1) Kassilaul 417 Kolm metsa (73: 2) Kasva karjuseks! 389 Kolm õuna (283: 1) Kasvatus asjatu 223 Kolmed püksid 55 Katki lõin koodi 129 Kolmed püksid (105: 3, 146: 2) Kaugel soldatiks 195 Kosilane laisas talus 299 Kaugelt tulevad paremad 240 Kosilane laisas talus (374: 3) Keedeti kingaleent 189 Kosilased kodus 286 Kellele kurdan? 197 Kosilased kodus (10: 1–2) Kes ei tule jaanitulele 87 Kosjahobu ehtimine (300: 2a–b) Kes ei tule liuguma (91: 4a) Kosjahobu söötmine 292 Kes käskis kenasti käia! 322 Kosjahobu söötmine (12: 1, 298: 1) Kes käskis kenasti käia! (321: 1) Kubjas ja teomees 22 Kes meid otsas ootab? 126 Kubjas ja teomees (17: 2) Kes mind võtab – võib elada 228 Kubjas põrgu! 166 Kes toitnud? 336 Kubjas, lase lõunale! 165 Kevad põllul 95 Kubjas, lase lõunale! (223: 2) Kevad põllul (30: 1) Kubjas, lase õhtule! (166: 1–2) Kiige toomine 49 Kuhu kurjad sõnad panen? (388: 1) Kiigele ehtimine (203: 2) Kuhu läheb orja ohkamine 167 Kasva karjuseks! 389 Kui mees on meelepärane 234 Kiigu Kriossele! 390 Kui mees on meelepärane (233: 3) Kiigu Kriossele! (389: 2a–b, f–h) Kui on noor – pange hälli! (346: 2) Kiigu, kitsetall! 394 Kui peiu teaks 290 Kiigu, kitsetall! (391: 1–3, 6a) Kukeni kudunud 364

775 Kuku, kägu! 109 Küllal on hoidjaid (339: 1) Kuldnaine 2 Küllap hiired heietavad 146 Kull kutsumata 105 Küllap hiired heietavad (145: 4, Kull kutsumata (415: 4a–e) 273: 1) Kulla põlemine (6: 1, 9: 4) Külma võetud vili 93 Kunas kusik kudus? 360 Laevamäng 61 Kunas vaene veimed tegi? 361 Laevasõit (172: 1, 187: 2) Kuningamäng 65 Laisa laulu suits 35 Kurb kodus, rõõmus kõrtsis 80 Laisk kalamees 383 Kurb laulik 37 Laisk naine – ei ketra 375 Kurg kündmas 103 Laisk naine naerab neidu 160 Kuri ei kuulu külasse 340 Laisk naine naerab neidu (226: 1) Kuri perenaine 119 Laisk naine sipelgapesasse (372: 4, Kuri vennanaine (324: 1) 374: 4) Kurjast silmast hakanud haiguse sõnad 428 Laisk perenaine tanuta tares 193 Kus istun – seal itken (203: 1, Laisk perenaine tanuta tares 194 209: 5) Laisk perenaine tanuta tares (118: 1, Kus kaua viibisite? 315 131: 1, 181: 1, 187: 1) Kus kõri pani kasuka? 379 Laisk tööle – nobe tantsima 50 Kus on küljed küpsemas 312 Laisk viib villad virga kätte 145 Kust laulud saadud? (13: 5b) Lambamäng 66 Kust teadsid tulla? 314 Langetõve sõnad 424 Kutse kiigele 47 Laps naise vokk 59 Kuu mängib kudrestega (72: 1, Lapse kõhuhaiguse sõnad 431 309: 1) Lapse tants 409 Kuu on orvu kosjahobu (293: 1) Lapsel kerge keeleke 395 Kõrtsijoodik (379: 1) Las mind olla osjake 237 Kägu kukub karjasele 108 Las mind olla osjake (240: 1, Käin külatüdrukuid mööda 263 286: 3) Käisime kuud kummardamas Lase kiik käia! 396 (309: 1) Lase kiik käia! (392: 3–4) Käivad Virus vihtlemas (275: 1, Lase orjad õhtule! 180 286: 2, 294: 1b) Laste ahel 410 Käost utekene 6 Laste tantsulaul 408 Kärme ketraja 147 Laula, kuni elad! 30 Kärme kuduja 149 Laula, kuni elad! (280: 1b) Kättemaks sakstele 169 Laulan lapsed lammasteks 33 Küla jääb kuulama 25 Laulan mere maaks 31 Küla jääb kuulama (26: 2, 27: 1, Laulan mere maaks (33: 1) 2a–b, 28: 1, 31: 2, 32: 2) Lauldud hobu ja sadul 34 Külaliste roog (301: 1) Lauliku lapsepõlv 28

776 Lauliku lapsepõlv (26: 3) Läksin joostes joodikule 378 Lauliku soost 29 Läksin külla küürakil 260 Lauliku sõim (45: 3a, 113: 1, Lüpsik lüpsjale! 140 281: 2a, d) Maarja otsib poega 24 Lauliku vaev 40 Maast hakanud haiguse sõnad 427 Lauliku vaev (41: 1) Maatants 58 Laulikule juua! (27: 2a–b, 36: 2, Maha jäid magatud pruudid 41: 1) (300: 2a) Laulikule palka! 41 Maias meeste peale 252 Laulikute sõim (43: 1) Maias meeste peale (231: 1) Laulud lutsu suust 27 Mardi kaebamine (88: 2–6, 9, Laulud lutsu suust (32: 2, 36: 2) 10a–f, 11a–b, 12, 13a–b, 14a–c, 15, Laulud tööl õpitud 26 17a–b, 18) Lellelt tuld tooma (75: 1, 105: 5, Mardi mangumine (88: 1–2, 6–7, 9, 106: 1a–d) 10a–f, 11a, 12, 15–16, 17a–b, Lemmkibu laul 368 18, 20) Lemmkibu laul (12: 4, 309: 1) Mardi sajatus (88: 6–7, 19) Lendvasõnad 426 Mardi teretamine (88: 1, 3, 10a–f, Liigsööja (179: 1, 192: 2) 12) Liiri-lõõri! 412 Mardi tänamine (88: 3, 6, 9, 10a–f, Linad liulaskjale! 91 12, 19) Lindude õlu 106 Mardilaul 88 Lindude õlu (105: 5) Marjuleminemise laul 153 Linnast kositut ei julge koju tuua Meeles memmekene 206 (314: 2a) Mehe kõrval kõrtsi (81: 1) Looja lohutab vaeslapsi 205 Mehetapja 15 Loomade sasitud vili (125: 1) Meie ja teie poisid 236 Lubasid jalul joosta (126: 1) Meie laps on pailaps (396: 1) Lugu otsas! 46 Meil on homme rootsi tants 406 Lunastatav neiu 8 Memm läks metsast marju tooma 391 Lunastatav neiu (19: 1) Memme vaev 214 Lust on minna lonkurile (249: 1) Memme vaev (28: 2b, 198: 1, Luu luusse! 423 215: 1) Luu luusse! (421: 3b–c, e) Meri õue all (285: 1–2) Luust sõrmus (412: 42) Mesi meeste meelest 232 Lõhub äia-ämma lõuad 352 Mesilase nõelamise vastu 449 Lõhub äia-ämma lõuad (342: 1) Metsa murd 32 Lõhun äia-ämma lõuad 348 Metsast mehele 248 Lähme kiisku kiskuma! (172: 1) Mida suust kukub 45 Lähme kuud kuulama! 72 Mida suust kukub (43: 1, 44: 1, Lähvad sängi, löövad mängi 356 168: 1, 178: 1, 281: 2a, d)

777 Miks ei laula? (280: 1b) Mõrsja nõudmine 318 Miks ei mullu tulnud? (294: 3) Mõrsja raske vedada (350: 1–3) Miks kaua viibisime (314: 2a–b) Müüdud neiu 10 Miks meile ei tule? 266 Naelavere küla talud 163 Miks naine võtmata? 305 Naise peksmine 373 Miks pidas heledad helmed? Naised käivad mõisateed (164: 1, (321: 1) 172: 2) Miks see Mihkel mind ei võta? 235 Naiseta vilets elu 307 Miks võõriti vaatad? 320 Naiste taplus 158 Millal orja kiidetakse 186 Need mõned annid! 358 Millal saan omile? 385 Neid pole püssil püütav 265 Millal saan omile? (287: 1a) Neid pole püssil püütav (11: 1, Millest vaene veimed tegi? 362 246: 1) Mina tunnen toime 273 Neidu pole kodus 319 Mina tunnen toime (280: 2) Neidude kära külas 231 Mine mustale mehele! 250 Neiu alles noor (314: 1) Minia meelevald 331 Neiu linn 73 Minia meelevald (386: 1a) Neiu linn (4: 1, 5: 1, 113: 2) Minu oma siin ei ole 239 Neiu pilve pikkune 324 Minu tütar tilluke 60 Neiu saatus teadmata 246 Mis kodus tehakse? 224 Neiu saatus teadmata (82: 1–2, 5) Mis meid otsas ootab? (126: 1) Neiu surm 198 Mis mõrsjast maha jääb? 332 Neiu süda teadmata (272: 2) Mis mõrsjast maha jääb? (330: 4) Neiu tahab härrale 241 Mis sai memmele minusta? 222 Neiu tahab talupojale 242 Mis sai memmele minusta? (387: 1) Neiud lähevad ära (8: 1) Mitu häda (130: 1) Neiunälg 262 Mitu tööd 111 Neli neiut 285 mj [Vaeslaps käoks] (107: 2) Niidist piits 346 Must mees 384 Niidist piits (296: 3, 314: 1) Must naine 372 Nikastuse sõnad 422 Mustad mundrisse 311 Noorelt mehele (202: 6) Mõisameeste armuke 253 Nooriku virkuse õpetus 337 Mõisast pääsemine (164: 2a–f) Nooriku virkuse õpetus (314: 2a, Mõistatus loomadest 68 355: 1) Mõistatus loomadest (67: 1) Nurka, noormehed! (286: 3) Mõistatus mesilasest 69 Nutan noorust (378: 1) Mõistatus viljast ja loomadest 67 Nutust järv (203: 1) Mõistatus viljast (67: 1) Nõia silmad selja taha! 444 Mõrrad mõisa poole 136 Nõiutud kodu 159 Mõrsja ehted ostmata (305: 2) Nälja peksmine 78

778 Näotu naine 323 Palju püütud neiu 281 Oidus ilus hein (453: 1) Palju vanatüdrukuid 302 Oksad oravaid täis (225: 1) Palve sakstele 172 Ole terve au hoidmast! 328 Palve sakstele (164: 1, 275: 1) Oleks see mees minu! 233 Pane see tütar minule! 264 Oleks see mees minu! (236: 2) Pane see tütar minule! (299: 1, Oleks teadnud, et kurjale kositakse 381 309: 1) Oleks õlad õunapuust (164: 2a–f) Parmu matus 416 Oma ema ja võõrasema ootavad koju 209 Pea puutub sealihasse (322: 1a) Oma ema ja võõrasema ootavad koju Pead ei anta poiste piirda 238 (192: 2, 386: 1a) Pealtnäha neiu 254 Oma ema ja võõrasema söök Pealtnäha neiu (274: 1) (119: 1) Peetud neiud 251 Oma ema ja võõrasema äratus Peig peelesepp (340: 1) (9: 2a, 131: 1, 192: 2, 209: 1) Peig Pihkvast piitsa tooma (340: 1) Oma ja võõra kasvatus (71: 1) Peiu süda teadmata 276 Oodatakse koju tööle 110 Peiul kulli küüned 344 Oodatakse koju tööle (165: 1a, Peiul kulli küüned (329: 4) 179: 1) Peiul kübar külast 326 Oodati hooraks 255 Peiul kübar külast (327: 1) Oodati hooraks (271: 1a) Peks mõisas (386: 1a) Oota, Osmi härg! 335 Peksa perelapsi! (165: 1a, 168: 3) Ootan hulka hõigatavat (73: 2) Pereleib piprane (339: 1) Ori lahkub 187 Perenaine paks sealiha süües 190 Ori lahkub (164: 1) Peretütar inetu, vaeslaps ilus 212 Ori sajatab (165: 1a, 168: 1–3, Peretütar inetu, vaeslaps ilus (94: 1, 169: 1, 171: 1, 181: 2) 272: 3) Ori tahab süüa (118: 1) Peretütre ja vaeslapse kangas 211 Orja ase 183 Pestud anumad 152 Orja ase (182: 1) Petis peiu 296 Orja hool 182 Petis peiu (321: 1, 322: 2) Orja meelevald 192 Pidu lõpeb! 370 Orja palk 181 Pilves veepisarad (6: 1) Orjade tee 71 Pinnu kiskumine 453 Orjade tee (287: 1a) Pisike punane põrsas 100 Orvust kosilane 293 Pisike punane põrsas (185: 1a–e) Orvust peiu vanemate haual (310: 1) Poisi ja neiu matus 282 Osmi härg, Korova pull 459 Poisid joovad kuradi kust 278 Pakku kurja saksa eest (181: 1) Poisid tundsid ära 454 Paljakas (268: 1, 358: 2) Poiss tõuseb päikesega 261 Palju 76 Poiste poomine 287

779 Pole kodu soldatil 196 Riietus isa- ja mehekodus (386: 1a) Pole matjaid (200: 1) Rikas – inetu, vaene – ilus (372: 5) Pole tuim ega vihane 229 Rikas härra ja vaene mees 155 Pruut pooleli peetud 325 Rikka härg ja vaese vares 156 Pruut uinub oodates (311: 1) Ristitud mets 7 Pudrukeetmine 144 Rohud Rootsimaalt (275: 1) Puhas poiss 259 Roosisõnad 425 Pulliks Poolamaale 257 Rõõmus nekrut (233: 5) Pulliks Poolamaale (84: 1) Sa laulad sea sõnu! 43 Pulmadest Kodavere kihelkonnas 70 aasta Sa laulad sea sõnu! (44: 1, 168: 1) eest 308 Saagu saksad surema! 170 Pulmahobu valimine 310 Saani tegemine 134 Pulmakombeid ja -laule 309 Sain teele – hakkas sadama 70 Põlatud laps (286: 1) Sain teele – hakkas sadama (309: 1) Põll põrmune 20 Saks ei luba naist 173 Põllud põdema 127 Saksa asemel sandile 377 Põllul pulmad 132 Saksa asemel sandile (322: 2) Põlvist põdema 374 Saksa viha sõnad 441 Põlvist põdema (314: 2a, 320: 1, Saksad põrgu! 171 372: 1) Salaja veimi vaatamas 357 Põrand tahab tantsimist (51: 1) See neiu minu nimel (322: 2) Päev soeb sulaste päid (118: 2) Seon lehmad lepa külge 56 Päike lõunas – orjad lõunata Sepal mustad lapsed (291: 1) (165: 1a) Siidised tulevad 313 Päike ohje päästma (315: 2–3) Siimumäng 62 Pühal püüdmine (201: 1) Siin on kündnud küürseljad 125 Pühi hobune vahust! (314: 2a–b) Siin on kündnud küürseljad (128: 5) Pühkmed põllule (341: 1) Sillad soile 138 Raha jäi õllevaadi otsale 85 Sirgujäljed (311: 1) Raibetel pole raha (239: 1, 287: 1b) Sirise, sirbikene! 128 Rakmed rõõmustavad (348: 1) Soldati ase (172: 1) Rand haiseb (247: 1) Soome sild (233: 2, 4–5) Ranna kaasad mustad 137 Sopu, sopu, saunakene! 432 Ranna kaasad mustad (223: 4) Suisu suuremaks! (389: 2) Ranna valla külad 161 Sulane öösi hobuseid otsimas 188 Ranna valla rahvas 162 Sulase kättemaks 185 Rannas saab värsket kala 343 Sulase meelitamine (183: 1, 187: 1) Rauta hobu! (291: 1) Sundija sulane 177 Rauta hobu, et saaks saan sõitma! 291 Surm võõrsil 200 Reht ei pekseta minuta (40: 1) Surma sajatus (267: 1) Riia rikkumine (15: 4, 37: 1) Surmakoht teadmata (222: 1)

780 Suu laulab – süda muretseb 38 Teolise leivakott 176 Suude sulg 39 Teolise leivakott (17: 1) Suude sulg (13: 5b, 25: 4a–e) Tere, kõrts! 81 Suur härg 1 Tere, saun! 434 Suur suguvõsa (200: 1) Teretamata möödujale (131: 1) Suur tamm 4 Terveks vihtlemise sõnad (432: 1) Sõi sea söögi 194 Tervisesõnad 436 Sõid eide südant (214: 1) Tii, tii, tihane! 403 Sõidaksin Sõõrumäele 154 Till-pill torupill 400 Sõin eide südant 216 Tilluke naine 371 Sõit-sõit linna! 398 Tilluke teomees 174 Sõit-sõit linna! (397: 5a) Tilluke teomees (16: 1–10, 172: 1) Sõit-sõit sõtsele! 397 Too vett! 414 Sõit-sõit sõtsele! (410: 2) Tore peig, tore kübar 327 Sõled soola peale (322: 1a–b, Tugi sai sellel, kes ei tundnud 339: 1) (222: 1, 387: 1) Sõnad nõiduse vastu 443 Tuhkapäeva laul 92 Sõnad sepa tehtud (42: 1) Tule linnuna järgi! (203: 2, 223: 2) Sõnakera 388 Tule meile! 407 Sõnakera (200: 1) Tule mulle! 294 Sõnasaatmine loomadega (200: 1) Tule mulle! (296: 2) Sõrmed sõimatakse (202: 3) Tule mult luba küsima! 297 Sõrmemähkimise mäng 63 Tule mult luba küsima! (12: 2–4, Söö, kari! 114 233: 5) Sündimissõnad 420 Tule, uni! 392 Sünnin külapoisi sülle 48 Tule, uni, uksest sisse! (392: 3–4, Tahtsin minna talgutele 130 396: 1) Talguline tahab süüa (131: 1) Tule, vihm! (271: 2) Talguliste laul 131 Tulekahju sõnad 450 Tall taeva all (97: 1) Tulgu laulma, kel hea naine! 376 Tamm läheb tantsima 51 Tuli üks tubakanina (301: 1) Tamm läheb tantsima (286: 1) Tulle oleks visand viinatoobi Tantsige, ma vaatan! 53 (378: 1) Tantsitage tasa! 367 Tunnen tuima neiu 268 Tarbepuude raiumine 133 Tuule tuba 213 Tark ja kaval (204: 1) Tõbine naine (2: 1) Tasa käib talutütar 230 Tõuse karja saatma! 112 Tee pätsi! 402 Tõuse karja saatma! (131: 1) Tee tinast! 456 Täid kaladeks 102 Tehke ruumi peiule! 316 Täid kaladeks (31: 1b) Teohobuse söök (122: 1a–f) Tänu sauna eest 433

781 Tänu sauna eest (438: 2a–f) Vihm mujale maale! 117 Tütar vette! 9 Vihun viie vikatiga 123 Tütarde tapja 13 Vihun viie vikatiga (122: 1a–f) Tütarde tapja (14: 1) Vii vildakille! 347 Uhke hobune (305: 2) Viiakse kasvukaaslane 334 Uhkus uue kuue peale 279 Viiakse soldatiks (172: 1) Unenägu 284 Viiakse Virumaale (25: 1–3) Uni ei anna uuta kuube 151 Viige vihased neiud! 330 Uni ei anna uuta kuube (30: 1, Viige vihased neiud! (314: 2a) 79: 1) Viin murrab maha (81: 1) Uni, mine külasse! 150 Viinamõõt viltu 86 Urbimisesõnad 437 Viru sepp 21 Uss, maa-alune (448: 3a–c) Viru sepp (300: 2b) Uss, sarapuu-karva (448: 3a–c) Viskab sukad sõnnikule 245 Ussisõnad 448 Viskab sukad sõnnikule (81: 1) Vaeslaps käoks 107 Vitsasõnad 442 Valusõnad 430 Võitegemise sõnad 451 Vanapoisid müürile magama! 306 Võitud tantsukingad 54 Vanapoiss istub leelõukal 304 Võnnust võtja (287: 1b) Vanatüdruk istub leelõukal 303 Võta naine töölt! 271 Vanatüdruk saab mehele 458 Võta naise hooled! 355 Vara vaeslapseks 203 Võta regi rindadeks! 42 Vara vaeslapseks (13: 3, 202: 1, Võta regi rindadeks! (160: 4b–d, g) 207: 1) Võta vallast vaeslaps! 272 Varajane vaeslaps 208 Võta vallast vaeslaps! (271: 1b, Vares ootab hobuse surma 97 314: 2a) Vares, vaga linnukene (105: 3, Võta väike naine! 269 145: 1–4, 146: 1–2) Võta väike naine! (268: 2b–h) Varese pojad 104 Võtsin võid – ei vähenenud 219 Varesele valu! 419 Võtsin võid – ei vähenenud (218: 1, Varesele valu! (426: 1) 329: 2, 331: 1, 355: 1) Vastumeelt kosilane 301 Välja tuusijad toast! (313: 1a–b) Vea vett, neiu! 338 Väravamäng 64 Veere venna juurde! (118: 1) Väravamäng (402: 28) Veere, päev! 118 Õde vennale kaasitajaks 267 Veevõetud venda leinamas 201 Õde õuest kadunud (353: 1) Veimed teiste tehtud (322: 1a) Õitsilaul 121 Venna otsija 3 Õitsisängid 120 Venna sõjalugu 23 Õpetas õmblema 148 Venna sõjalugu (3: 1) Õpetas õmblema (202: 1) Vennal väitsakene 139 Õunapuu 283

782 Äiutus 393 Ära võta leske! (272: 1) Äpardused teel (315: 2–3, 349: 1) Ära võta mõisast naist! 274 Ära enne istu, kui pink seatud! 317 Ära võta mõisast naist! (272: 3) Ära enne tõllast tõuse! 349 Ära võta pikka, võta lühike! Ära enne tõllast tõuse! (316: 1, (269: 1–3b) 330: 4) Ära võta rikast! (272: 3) Ära jookse joodikule! 244 Ära võta üksikut! (271: 1b, 3, 4a–c, Ära jookse joodikule! (245: 1a–b, 272: 2, 314: 2a) 2a–c, 3a–b) Ärge naerge neide, endal naine võtmata! Ära kaeba kupjale! 178 280 Ära kipu kiltriks! 168 Ärge põue pistke! 365 Ära kipu kiltriks! (165: 1a, 169: 1) Öeldi sulase sõbraks (271: 1a) Ära kurda ehteid! 341 Öeldi vanaks 256 Ära löö silmi tulele! (271: 1a) Öösel üksi 288 Ära mine valgele mehele! 249 Ühes sõbrad 258 Ära pelga puuduvat! (365: 2) Ühes sööme-joome (204: 1) Ära puhu puna! 94 Ütles hobust otsima 321 Ära tusatse toas! 342 Ära tõrgu tulles! 339 Ära võta leske! 270

783 TÜÜBINIMEDE VÕRDLEV REGISTER

Kodavere laulutüüpide numbritele ja pealkirjadele järgnevad viited samade laulutüüpide numbritele (ja erinevuste korral ka nimedele) „Vana Kandle“ (VK) varasemates köidetes, eepiliste laulude teaduslikus väljaandes „Eesti rahvalaulud“ I–II (ERl) ning teaduslikes antoloogiates: Herbert Tampere „Eesti rahvalaule viisidega“ I–V (ERlV), „Eesti rahvalaulud. Antoloogia“ I–IV, toimetanud Ülo Tedre (ERlA) ja Anu Visseli „Eesti karjaselaulud“ I–IV (EKL). Juhul, kui Kodaveres tuntud laulutüübid esinevad neis väljaannetes liitosadena (motiividena) erinevates laulutüüpides või -tsüklites, siis on viidatud vaid väljaandele (tärniga), märkimata tüübinumbreid ja üksikvariante. EKL tüübinimede viitamisel on piirdutud köitenumbri(te) märkimisega.

1. Suur härg: VK III 324, VK V 109, VK VI 4, VK VIII 6, VK IX 7, ERlV I D 20, ERlV IV 13, ERlA 4; Soome härg – ERl I 10. 2. Kuldnaine: VK III 185, VK IV 181, VK VI 40, ERl I 3, ERlV IV 63–65, ERlA 7. 3. Venna otsija: VK VIII 3, VK IX 4, VK X 3, ERlA 8; Läksin vendä otsimaie – VK II 301. Vrd Venna sõjalugu (23). 4. Suur tamm: VK III 304, VK IV 328, VK V 357, VK VI 5, VK VII*, VK VIII 5, VK IX 6, VK X 4, ERlV IV 8–10, ERlA 12; Tamme istutamine – VK II 296. 5. Kolm kotkast: VK VI 531, ERlA 245. Vrd Mitmesugused maad: Kolm kotkast – VK VI 204. 6. Käost utekene. 7. Ristitud mets: VK VI 23, VK VIII 15, ERl I 5, ERlV IV 74, ERlA 19. 8. Lunastatav neiu: VK III 111, VK IV 127, VK V 381, VK VI 21, VK VIII 24, VK IX 19, VK X 13, ERlV IV 37–38, ERlA 20; Armuta omaksed – VK I 103; Anne läeb meiltä sõdaje – VK II 292. 9. Tütar vette!: VK IX 20, ERlA 1869; Ema ei viinud vette – VK IV 6, VK VIII 26, ERlV IV 17–18; Vii vette – VK I 70; Kudas viin vere vezile – VK II 122. 10. Müüdud neiu: VK III 116, VK IV 141, VK V 361, VK VI 38, VK VII 257, VK VIII 23, VK IX 18, VK X 12, ERl I 12, ERlV IV 35, ERlA 24; Neiu müük – VK II 45. 11. Arg kosilane: VK III 98, VK IV 120, VK V 370, VK VI 20, VK VIII 19, ERlV IV 47– 48, ERlA 22; Arg peig – VK II 55; Neiu püüdmine – VK I 120; Neid pole püssil püütav – ERlA 2132. 12. Kaevul kosija: VK III 144, VK IV 191, VK V 380, VK VI 18, VK VII 6, VK VIII 20, VK IX 17, VK X 11, ERlV IV 54–55, ERlA 23, EKL IV; Kozjasõit – VK II 53.

784 13. Tütarde tapja: VK III 152, VK IV 218, VK V 394, VK VI 37, VK VII 258, VK VIII 27, VK IX 21, VK X 14, ERlV IV 67–69, ERlA 25; Ema, poeg ja minija – VK II 56. 14. Ema müüs tütreid. Vrd Tütarde tapja (13); Miks müüsid tütre! – VK VII 45; ERlA 2223; Tütre müümine VK IV*. 15. Mehetapja: VK III 175, VK IV 216, VK VIII 28, VK X 15, ERlV IV 72; Mehe tapja – VK VI 39, VK IX 22, ERlA 28; Mehe hukkaja – VK I 111, VK II 308. 16. Hobune varastatud: VK III 27, VK IV 333, VK V 406, VK VI 41, VK VII*, VK VIII 44, VK X 26, ERlV IV 100–101, ERlA 39; Hobuze kahju – VK I 105. 17. Härjad murtud: VK IV 338, VK VI 42, VK VIII 45, VK IX 15, ERl II 18, ERlV IV 102–103, ERlA 38, 722, EKL IV; Härgade kahju – VK I 104, VK II 306. 18. Haned kadunud: VK III 26, VK IV 337, VK V 405, VK VI 60, VK VII 272, VK VIII 49, VK IX 14, ERlV IV 104–105, ERlA 37; Hani kadunud – ERl II 17; Hane karjane – VK II 304; Kas tie’ mino hanni näiet – VK I 147. 19. Hobuse ostjad: VK III 29, VK IV 335; Hobuseostjad – VK VI 45. Vrd Karja kauplejad – ERlV I B 14, ERlV IV 96, ERlA 35. 20. Põll põrmune: VK III 23, VK V 368, VK VI 24, VK IX 12, ERlV IV 93–94, ERlA 41; Kuulsin külas kiigutava – VK II 209; Poizi’ lei tsõõri morola – VK I 18. 21. Viru sepp: VK III 363, VK IV 363, VK VI 120, VK VIII 46, VK IX 11; Valla sepp – VK X 19; Jätä maha sepä amet – VK II 300; Vend sepaks – ERlA 953. 22. Kubjas ja teomees: VK IV 388, VK V 412, VK VII 271, VK VIII 51, VK IX 27, VK X 25, ERlV IV 122–126, ERlA 1413; Käizin tilluke teole – VK II 150; Oh mu kubjas kullakene! – VK II 151; Ollin tilluke teole – VK II 152; Pühäbä pühä pidäzin – VK II 156; Kupja peksja – VK VI 64. 23. Venna sõjalugu: VK III 420, VK IV 418, VK V 411, VK VI 57, VK VII 293, VK VIII 55, VK IX 30, VK X 27, ERlV IV 112–113, ERlA 1677; Vennä sõa lugu – VK I 102; Venna sõja lugu – VK II 291. 24. Maarja otsib poega: VK VII 208, VK VIII 70; Maarja kõnnib tiedä müödä – VK II 49. 25. Küla jääb kuulama: VK VII 213, VK VIII 385, VK IX 228, VK X 125, ERlA 66, EKL I, IV; Kui mina hakkan laulemaie – VK II 12. 26. Laulud tööl õpitud: VK III 74, VK IV 94, VK V 175, VK VI 567, VK VII 217, VK VIII 386, VK IX 229, ERlV V 5–6; Kust sie laps nied laulud võtnud – VK II 3; Lauliku vabandus – VK II 10 B; Kes mind kuuleb laalevada – VK II 14 A; Kust laulud saadud – ERlA 59 A. 27. Laulud lutsu suust: VK X 131, ERlV I F 6; Kust lood võetud? – VK VIII 387; Kust laulud saadud – VK IX*, ERlA 59 C; Lauliku vabandus – VK II 10 A. Vrd Lood luige suust – VK VII 218; Kust lood võetud? – VK VI 570. 28. Lauliku lapsepõlv: ERlA 109; Lauliku lapsepõli: VK IV 84, VK VIII 380, ERlV V 3–4; Mille mull pal´lo sönno suuh? – VK I 6. 29. Lauliku soost: VK III 71, VK IV 83, VK V 174, VK VI 571, VK VIII 384, VK IX*, VK X 128, ERlA 110; Mina’p laala? Miks ep laala? – VK II 17. 30. Laula, kuni elad!: VK IX 232, VK X 124, ERlA 49; Paras laulu aeg – VK II 1; Laula! – VK V 172, ERlV V 1; Laula, suukene! – VK VI 563, VK VIII 391. 785 31. Laulan mere maaks: VK VII 209, VK IX 236, VK X*; Laulan mered maaks – VK VIII 396; Ma laulan mere maaks – ERlA 70; Laulu vägi – VK I 14; Laulu võim – VK III 79, VK IV 87, VK V 180, ERlV V 21; Laulan mered muruks – VK VI 573. 32. Metsa murd: VK IV 88, VK VI 588, VK VIII 39, VK X*, ERlV V 19; Metsamurd – ERlA 68. 33. Laulan lapsed lammasteks: VK VI 1056, VK VII*, ERlA 71. 34. Lauldud hobu ja sadul: VK VI 566, VK VII 210, VK VIII 399, VK X 127; Hobu ja sadul – VK III 77, VK V 181, ERlV V 20; Laulust hobu – VK IX*, ERlA 74. 35. Laisa laulu suits: VK IX 409, ERlA 120; Suits – VK V*; Laisad laulma – VK VI 609. 36. Arg laulik: VK VIII 381, VK IX 226, ERlA 116 C; Laulik kardab laitjaid – VK X 140; Kardab laulu laitmist – VK IV 101, VK V 191, VK VII 222; Laulik kardab hääle viijaid – VK VI 578, VK X 139; Sõna võtjad – VK III 86; Küläp mä laalas, laedetasse – VK II 8; Laulazigi, ei ma tohi – VK I 13; Ei tohi tõesti laalda – VK II 7. 37. Kurb laulik: VK IV 98, VK VIII 382, VK IX 227, ERlV V 25, ERlA 129; Sünnü ei süä ilole – VK I 117; Suu laulab, süda muretseb – VK VI 604 D, G, VK VII 221. 38. Suu laulab, süda muretseb: VK VI 604 D, G, VK VII 221, VK IX*; Kurb laulik: VK IV 98, VK VIII 382, VK IX 227, VK X*, ERlV V 25, ERlA 129; Sünnü ei süä ilole – VK I 117. 39. Suude sulg: VK III 81, VK IV 93, VK V 192, VK VI 575, VK VIII 395, VK IX 238, VK X 135, ERlV V 23, ERlA 103; Küla ütleb: Kuku, kuku! – VK II 4; Küläp mä laalas, laedetasse – VK II 8. 40. Lauliku vaev: VK III 87, VK IV 95, VK V 194, VK VI 603, VK VIII 383, VK IX*, ERlA 112. 41. Laulikule palka: VK VI 602, VK VIII 240, VK IX*, ERlA 113; Laulik tahab raha – VK III 267, VK IV 96; Laulik tahab palka – VK V 187; Antke juua laulijalle – VK II 19 B. 42. Võta regi rindadeks!: Võta äke hääleks! – VK VI 910, VK VII 138, VK VIII 412, VK X 145; Mis sa laalad, lampilõuga? – VK II 220; Halb laulik – VK III 260; Mis sa, hääletu, ägised! – VK V 115; Võidulaulmine – ERlA 99 C; Lauliku sõim – ERlA 122. 43. Sa laulad sea sõnu!: Laulad sea sõnu – VK VI 925, VK X 150; Ei mõista laulda – VK VIII 413, ERlA 102. 44. Alles suu verine: VK VI 919, VK VIII 420, ERlA 2895; Suu verine – VK V 124. Vrd Mis sa, sitikas, sirised! – VK V 114, VK VI 913, VK VII*, VK VIII 416, VK IX 246, VK X 147, ERlV V 28; Lauliku sõim – VK III 262, ERlA 122; Laulikute sõimlemine – VK IV 291; Porikärbes – ERlA 2893. 45. Mida suust kukub: VK V 113, VK VI 912, VK VII*, VK VIII 417, VK X 146, ERlA 2892; Mis sina laulat, lahki-lõuga? – VK I 96; Hää ja halb laulik – VK III 261; Lauliku sõim – ERlA 122. 46. Lugu otsas!: ERlA 135, VK VIII 410; Lugu otsas ja laaletud – VK II 20; Lugu juozis müödä luuda – VK II 219. 47. Kutse kiigele: VK IV 56, VK V 35, VK VIII 421, VK X 67, ERlV II, I B 12; Kiigele kutse – VK VII 227, VK IX 249, ERlA 402; Kiigele kutsumine – VK VI 617; Tulge kiigele, tooge mune! – ERlA 403; Tulge kiikma, külänaezed! – VK II 206. 786 48. Sünnin külapoisi sülle. Vrd Kiigel kartlik – VK III 54, VK IV 64, VK V 38, VK VI 634, VK VIII 428, VK X*, ERlV II, I B 10, 24, ERlA 415. 49. Kiige toomine: VK VIII 422, VK IX 250, VK X 64, ERlA 439; Kallis kiik – ERlV II, I B 8, 17. 50. Laisk tööle – nobe tantsima: VK VIII*, ERlA 521, 1652; Peretütar laisk tööle, nobe tantsima – VK X 315. 51. Tamm läheb tantsima: Tamm lääb tantsima – ERlA 524. Vrd Tuba tahab tantsimist – VK IX 268; Põrand tahab tantsimist – VK VIII 460, ERlA 526. 52. Ei ole tantsitajat: VK VIII 458, ERlA 527. 53. Tantsige, ma vaatan! Vrd Tantsi, neiu! – ERlA 522; Tantsi! – VK V 336. 54. Võitud tantsukingad. Vrd Tantsin, tallan kingad – VK IX 269; Tantsin pillitagi – VK VIII 459, ERlA 532. 55. Kolmed püksid: VK IX 521, ERlA 934. 56. Seon lehmad lepa külge. 57. Kivist kella löödi. 58. Maatants. Vrd Kalajõgi (101). 59. Laps naise vokk: Kallis kangapakk – VK IX 502; See mu kallis kangapakk – VK VIII 715; Lapse tants – VK VI 1072. 60. Minu tütar tilluke. Vrd Tilluke naine (371). 61. Laevamäng: VK III 441, VK VI 1026, ERlV III, I A 5–6, ERlA 475. 62. Siimumäng: VK VI 1033, ERlV III, I A 33, ERlA 492. 63. Sõrmemähkimise mäng: VK VI 1034, VK VIII 448, VK X 83; Paarimäng – ERlV III, I A 42, ERlA 496. 64. Väravamäng: VK VIII*, ERlV III, I A 38, ERlA 483; Sillamäng – VK X 82; Taevaminemise mäng – VK VI 1045. 65. Kuningamäng: VK VI 1027, VK X 80, ERlV III, I A 23, ERlA 476. 66. Lambamäng: VK III 439, VK IV 439, VK VI 1023, VK VIII 444, VK IX 261, VK X 78, ERlV III, I A 9–11, ERlA 469; Lambakarjane – VK II 173. 67. Mõistatus viljast ja loomadest. Vrd Mõistatus loomadest (68) ja Mõistatus viljast – VK VI 1047, ERlV V 175; Vilja mõistatamine – VK IV 420, VK VIII 736, VK IX 516; Mõistatuslaul – ERlA 338; Muistsin, muistsin, mis mina muistsin – VK II 340. 68. Mõistatus loomadest: VK V 328; Mõistatuslaul – ERlA 338; Mõesta, mõesta, mo õeke! – VK II 339. 69. Mõistatus mesilasest: VK VI 1048. 70. Sain teele – hakkas sadama: VK VIII 548; Halva ilmaga teel – VK IV 230, VK V 48, VK X 89; Miks kaua viibisime – ERlA 2397 A. 71. Orjade tee: VK IX 122, VK X 53, ERlA 1046; Orjade rada – VK VI 205, VK VIII 167; Tööle minnes – VK I 79. 72. Lähme kuud kuulama!: VK VI 520, ERlA 1062. 73. Neiu linn: VK VI 527, VK X*, ERlV I B 6, ERlA 1056, EKL II. Vrd Imelik maja – VK III 305, VK IV 33, VK V 402, VK VI 314, VK VII 7, VK VIII 304, VK IX 221, VK X 346, ERlV IV 84–86; Saunamehe nali – VK I 90; Vaeze saunakene – VK II 259. 787 74. Imemaa: VK III 70, VK IV 35, VK V 47, VK VI*, VK VIII*, VK IX 222, VK X*, ERlV II, I B 30, ERlA 1064 A, EKL II; Kunas meie sinna saame – VK II 257. 75. Imed: VK III 318, VK IV 320, VK V 329, ERlV V 186–187, ERlA 1065; Imed võõras külas – VK VII 135, VK VIII 305, VK IX 223, VK X 342; Oi imetä, või imetä! – VK II 225; Pöörane küla – VK I 191; Pahupidi – VK VI 424. 76. Palju: VK III 347, VK VIII 291; Hunte palju VK X*. 77. Ann ahju peal. Vrd Isa ahju peal – VK VIII 290. 78. Nälja peksmine: VK VI 159, VK VIII 274, ERlV V 105, ERlA 1163. 79. Joodiku lapsepõlv. Vt ka Uni ei anna uuta kuube (151), Ori lahkub (187). 80. Kurb kodus, rõõmus kõrtsis. 81. Tere, kõrts!: Tere kõrtsi, kõrvi kirja! – VK II 261; Kõrtsi teretamine – VK IV 49. 82. Joodiku hobune: VK VIII 471, VK IX 275; Joodiku hobu – ERlA 611; Joodik tunnukse hobusest – VK VI 401. 83. Ei joonud naist maha: VK VIII 685, ERlA 593. 84. Joodik kiidab jalgu: ERlA 591. Vrd Joo, küll jalad koju viivad – VK IX 277, ERlA 590; Joo, kurk – VK IV 50, VK V 350, VK VIII 469; Jalad, viige koju – ERlA 614. 85. Raha jäi õllevaadi otsale: ERlA 583. 86. Viinamõõt viltu: VK IX 273, ERlA 584; Viltu – VK VIII 468, VK X 370, ERlV V 168; Viinast viltu – VK VI 388. 87. Kes ei tule jaanitulele!: VK V 33, VK VIII 439, ERlV II, I B 37, ERlA 388. 88. Mardilaul: VK III 45, VK IV 54, VK V 28, VK VI 640, VK VII 174, VK VIII 433, VK IX 256, VK X 58, ERlV II, I A 1–14; Mardid – VK II 204; Mardisandi laul – ERlA 368. 89. Kadrilaul: VK III 46, VK IV 55, VK V 29, VK VI 641, VK VII 176, VK VIII 434, VK IX 257, VK X 59, ERlV II, I A 15–20; Kadrid – VK II 205; Kadrisandi laul – ERlA 361. 90. Jõudke, jõulud!: VK VI 642, VK VIII 435, VK IX 260, VK X 60, ERlA 368; Jõulude ootamine – VK V 41. 91. Linad liulaskjale!: VK V 31, VK VII 178, VK VIII 436, VK IX 260, VK X 62, ERlV II, I A 24–25, ERlA 372; Lähme liugu laskemaie – VK II 200; Liulaskmise laul – VK III 48, VK IV 356; Linad liulaskijalle – VK VI 643. 92. Tuhkapäeva laul. 93. Külma võetud vili: VK X 49; Külm võtnud orase – VK VIII 81; Külm vilja võtnud – ERlV V 112; Hall vilja viinud – VK VI 104; Vili võetud – ERlA 173; Miks on norkus noored mehed – VK II 144. 94. Ära puhu puna!: ERlA 168; Tuul puhub puna – VK III 289, VK VI 88, VK VIII 79. 95. Kevad põllul: VK III 337, VK IX*, VK X 320, ERlV V 173, ERlA 184; Juba rukis loonud pead – VK VI 183. 96. Hirnub selgaistujaid: VK VIII 108, VK IX*, VK X 331, ERlA 303. 97. Vares ootab hobuse surma: VK III 322, VK V 320, VK VI 316, VK VIII 90, VK X*, ERlA 301; Mull ollid targad tallipoizid – VK II 180.

788 98. Kits ja hunt: VK V 327, VK VII*, VK VIII 97, VK X 326; Hunt ja kits – VK VI 1089, VK IX 55, ERlA 266. 99. Kits ja krapp: VK VIII 98, VK X 327; Kitse krapp – VK VI 1082, ERlA 325; Krapp – VK V 274; Kitsekrapp naise kaela – VK IX 451; Olli mull rikas risti-iza – VK II 270. 100. Pisike punane põrsas: VK VI 195, VK VIII 104, VK X 335, ERlA 329; Pisike põrsas – ERlV V 184–185. 101. Kalajõgi: VK III 296, VK IV 305, VK VI 54, VK IX 57, VK X*, ERlA 281; Lähme kala püüdemaie – VK II 187: A, B. 102. Täid kaladeks: VK III 295, VK V 360, VK VI 9, VK VIII 8, VK IX*, VK X*, ERlA 282; Mina mies meremehe poega – VK II 273. 103. Kurg kündmas: VK III 319, VK V 358, VK VIII 7, ERlV IV 16, ERlA 239; Kurg künnab – VK VI 8. 104. Varese pojad. Vrd Varesemunad – VK VII 207, ERlA 237. 105. Kull kutsumata: VK VI 1087, VK VIII 91, VK IX 52, VK X*, ERlA 242. 106. Lindude õlu: VK II*, VK III 317, VK IV 311, VK V 321, VK VI*, VK X*, ERlV V 180, ERlA 241; Tihane tegi õlut – VK II 269. 107. Vaeslaps käoks: Käo laul – VK X 423; Vaenelaps käoks – ERlV III, II D 12–13. Vt FFC 97, lk 57. 108. Kägu kukub karjasele: VK III 316, VK VIII 87, VK IX 50, VK X 319, ERlV V 177; Kuku, kuku, käokene! – VK II 176; Kägu kukub töötajale – VK VI 105; Kägu kukub – ERlA 218. 109. Kuku, kägu! Vrd Kägu, kuku suve! – VK IV 308; Kuku, kuku käokene – VK II 176. 110. Oodatakse koju tööle: ERlA 1792; Kes koju ootab – ERlV V 31–32. 111. Mitu tööd: ERlA 1034. 112. Tõuse karja saatma!: VK IX 60, ERlA 638, EKL II, IV; Üles karja saatma – ERlV I A 24–25. 113. Aja kari siia!: Ajage kari siia! – VK IV 348, ERlA 646, EKL I–IV. 114. Söö, kari!: VK VI 69, VK IX*, ERlV I A 28–31, ERlA 649, EKL I–IV. 115. Karjasepõli: VK III 407, VK IV 346, VK VI 70, VK X 45, ERlV I A 35, ERlA 636, EKL II–IV. Vrd Ikka peab ori olema – VK VI 216, VK VII*, VK VIII 168, VK X 274, ERlA 1289; Ikka peab ori ojuma – VK II 147. 116. Karjast ootavad kodus muud tööd: ERlA 675. Vrd Oodatakse koju tööle (110). 117. Vihm mujale maale!: ERlA 157, EKL I–IV; Vihm võõrale maale! – VK III 284, VK IV 299, VK V 315, VK VIII 77, VK X*; ERlV I A 38; Üle huogu, vihmakene – VK II 171; Vihm sinna, kus rahvas must! – VK VI 179. 118. Veere, päev!: Veerä, veerä, päiväkene – VK I 85; Veere, veere, päeväkene – VK II 167; Veere, päike! – EKL I–IV; Veere, päev, õhtule – VK VIII 74, VK IX 46; Veere venna juurde – ERlA 144. 119. Kuri perenaine: EKL II. Vrd Karjasel kuri kodu – ERlA 676; Kuri kodu – VK IV 410, VK VI 263, ERlA 1803, EKL I–III. 120. Õitsisängid: Õitsil on säng ilus – ERlA 688; Õitsisängid ERlV I B 7–9.

789 121. Õitsilaul. 122. Halb hein: ERlV I E 3; Teohobuse söök – ERlV V 109. 123. Vihun viie vikatiga: ERlA 706. 124. Jätan lindude süüa: ERlA 790; Põld lindudele – VK VIII 122, ERlV I D 3, 33–34; Lõpe, lõpe, põllukene! – VK II 183. 125. Siin on kündnud küürseljad: VK IX 72; ERlA 760; Halb kündja – VK IV 358; Põimu laul – VK I 136; Ori sajatab vilja – VK VI 219; Lõikaja sajatab madalat vilja – VK VI 99, VK VIII 121; Lõikaja sajatab vilja – ERlA 759. 126. Kes meid otsas ootab? Vrd Mis otsas ootab – VK VIII*, VK X 40; Mis meid otsas ootab – ERlA 774; Lõikuseõlu – VK III 343, VK IV 360, ERlV I D 14–18, 41; Ee otsas on õlu – VK VI 90; Mis meid ee otsas ootab – VK IX 76. 127. Põllud põdema: VK VIII 124, VK IX*, ERlA 780; Ei töö tüüta – VK VI 100. 128. Sirise, sirbikene!: VK V 3, VK VII 158,VK X 4, ERlV I D 24–26, 48; Sirise, sirbike! – VK VI 107, VK VIII 128; Sirbiviskamine – VK III 345; Sirbiviskamise laul – VK IX 75, ERlA 801. 129. Katki lõin koodi: ERlA 833. 130. Tahtsin minna talgutele: VK X*, ERlA 802; Tahtsin minnä talguzelle – VK II 194. 131. Talguliste laul. 132. Põllul pulmad: ERlA 810. Vrd Talgulistele tänu – VK VIII 130, VK IX 78; Talgute tänu – ERlA 817. 133. Tarbepuude raiumine: VK VIII*, VK X 344, ERlA 838; Puuderaiumine – VK III 303, VK IV 327; Puuraiumine – VK VI 119. 134. Saani tegemine: VK III 306, VK IV 330, VK V 375, VK VII*, VK VIII 12, VK IX 89, VK X 7, ERlV IV 50–51, ERlA 849. 135. Auk aias – VK IV 378, ERlA 853. 136. Mõrrad mõisa poole: VK VI 262, VK VIII 148, VK IX 91, VK X 266, ERlA 987. 137. Ranna kaasad mustad. Vrd Rannapiigad – VK IX 93, Rannapoisid ja -piigad – ERlA 972. 138. Sillad soile: VK III 307, VK IV 279, VK VI 118, VK X 348; Sillad teedele – ERlA 854. 139. Vennal väitsakene. Vrd Viru sepp (21). 140. Lüpsik lüpsjale: Sõõru, lehmakene! – VK V 8, VK VII 159, VK X 49, ERlV I I 1–6; Sõeru, sõeru, lehmäkene – VK II 178; Lehmalüpsmine – VK III 335, VK IV 341; Lüpsilaul I–IV – VK VI 75–78; Anna piima! – VK IX 79. 141. Anna piima!: VK IX 79; Sõõru, lehmakene! – VK V 8, VK VII 159,VK X 49, ERlV I I 1–6; Sõeru, sõeru, lehmäkene – VK II 178; Lehmalüpsmine – VK III 335, VK IV 341; Lüpsilaul I–IV – VK VI 75–78. 142. Kokku, koorekene!: VK V 9, VK VI 79, VK VII 160, VK VIII 133, VK IX 82, VK X 50, ERlV I I 7–8, ERlA 871. 143. Eks võinud meres mürada: ERlA 875; Käsikivi – VK VIII*, VK X 51; Käsikivil – VK VI*.

790 144. Pudrukeetmine: ERlA 885; Keeda putru! – VK VIII 711, VK X 52; Keeda putru, Kulli naine! – VK VI 144. 145. Laisk viib villad virga kätte: VK IX 112, ERlA 906; Laisk ketraja – VK III 362, VK V 207, VK VI 138, VK VIII 138, ERlA 907. 146. Küllap hiired heietavad: VK VI 139, VK IX*, ERlA 909; Hiired heietavad – VK V*. 147. Kärme ketraja: ERlA 903; Kärmas ketraja – VK VIII 137, VK IX 85; Kedrates – VK II 189; Hea ketraja – VK VI 137. 148. Õpetas õmblema. Vrd Ema ei lasknud laiselda – ERlA 1834. 149. Kärme kuduja: Kärmas kuduja – VK VIII*; Lõuendi lõksutaja – VK VIII 142; Surnukas suitseb – VK VI 142; Virk kuduja – VK IV*. 150. Uni, mine külasse!: VK VI 151, VK IX 117, ERlA 1106; Une ajamine – VK III 357, VK IV 369. 151. Uni ei anna uuta kuube: VK VI 150, ERlA 1102; Uni ei anna uut kuube – VK III 358, VK IV 368, VK V 150, VK VIII 165, VK IX 116, ERlV V 104. 152. Pestud anumad: VK X*, ERlA 943; Anumate puhtus – VK III 43. 153. Marjuleminemise laul: ERlA 213; Kutse marjule – ERlV I H 1; Marjule minek – ERlV I H 2. 154. Sõidaksin Sõõrumäele: VK VI 518, VK IX 102, ERlA 187; Sõõrumäele – ERlV I H 3–4; Sõstramäele – VK III 313, VK V 200, VK VIII 131; Oles mull oma hobone – VK II 266. 155. Rikas härra ja vaene mees: VK VI 290, VK VIII 222, ERlA 1272; Rikas härra ja vaene talumees – VK IV 400. 156. Rikka härg ja vaese vares: VK VI 289, VK VII 146, VK VIII 221, VK IX 1162, ERlV V 127, ERlA 1271; Rikka ja vaese söök – VK III 383, VK IV 401. 157. Ei rikast rahasse panda: VK IX 160, ERlA 1279; Ei rikas rahasse panda – VK V 283; Ei püüa rikkust – VK VI 296. 158. Naiste taplus: VK V 356, VK VIII 285, VK IX 167; Kaksi naista kakkelezid – VK II 243; Külanaiste riid – VK VI 413; Neiud kaklevad – ERlA 2064. 159. Nõiutud kodu. Vrd Nõiutud kari – ERlA 1172. 160. Laisk naine naerab neidu: ERlA 1141; Laisk naine laidab – VK VI 407, VK VII 123. 161. Ranna valla külad. 162. Ranna valla rahvas. 163. Naelavere küla talud. 164. Hirmus mõis: ERlA 1303; Põrgu mõis – VK III 372, VK IV 391, VK VIII 184, VK IX 139, ERlV V 154; Meil on kuri kubja põli – VK II 148; Kuri kupjapõli – VK VI 251; Kuri orjapõli – ERlV V 151–152. 165. Kubjas, lase lõunale!: VK VI 253, VK VIII 197, VK IX 143, VK X 270, ERlA 1414; Lõõri, lõõri, päeväkene! – VK II 166. 166. Kubjas põrgu!: VK VI 254, ERlA 1434; Kubjas õlekuppu seoti – VK VIII 208. 167. Kuhu läheb orja ohkamine: ERlA 1417. 168. Ära kipu kiltriks!: VK VIII*, ERlA 1452.

791 169. Kättemaks sakstele: VK III 374, VK IV 393, VK V 298, VK VII 273, VK VIII 215, VK IX 149, VK X 262, ERlV V 160–161, ERlA 1335; Härrad iksid ikke’essa – VK II 157; Härrad härgadeks – VK VI 243. Vt ka Saksad tööd tegema – VK VI 242. 170. Saagu saksad surema!: VK IX 150, ERlA 1339. 171. Saksad põrgu: VK VI 24, VK VIII 219, VK IX 151, ERlA 1340; Saksad põrgusse – VK III 375; Kurat kopsis kuuzikussa – VK II 242. 172. Palve sakstele: VK III 371, VK IV 390, VK VI 238, VK VII 274, VK VIII 211, VK IX 147, VK X 263, ERlV V 153, ERlA 1333; Oi mino hüvvä herrakeist – VK I 83. 173. Saks ei luba naist: VK III 183, VK V 391, VK VIII*, ERlA 1327; Saks ei sallinud naist – VK VI*. 174. Tilluke teomees: VK VI 220, VK X 284, ERlA 1357; Tilluke teopoiss – VK VIII 182, VK IX 137. 175. Hiire seljas teole – VK VII 270, VK VIII*, ERlV V 144, ERlA 1379. Vrd VK I 86: Teupoizi kaebdus. 176. Teolise leivakott: VK V 302, ERlA 1510; Teomehe leivakott – VK VI 227, VK VIII 173; Teolise halb söök – ERlV V 143. 177. Sundija sulane: VK II 160, VK III 380, VK IV 398, VK V 414, VK VI 66, VK VII 277, VK VIII 50, VK IX 28, ERlV IV 121, ERlA 1393. 178. Ära kaeba kupjale! 179. Asjatult loodud rikaste risuks: VK IX*; Asjatult loodud – VK VII 288, ERlA 1189; Asjata loodud – VK VI 312; Oleks Jumal loonud puuks – VK IV 21. 180. Lase orjad õhtule! Vrd Kubjas, lase õhtule! – ERlA 1415. 181. Orja palk: VK V 304, VK VIII 230, VK IX 124, VK X 290, ERlV V 137–138, ERlA 1531. Vrd Ori taevas – ERl I 7. 182. Orja hool: VK IX 123, ERlA 1293 C; Kuidas ori ollakse – VK IV 383; Mina tiijä orja elo – VK I 84. 183. Orja ase: VK IX*, ERlA 1295, ERlV V 139. 184. Hollandi sulane: VK III 379, VK V 305, VK VI 47, VK VII 278, VK VIII 233, VK IX 29, VK X 297, ERlA 1532, EKL II, IV; Ollin orjas, käizin karjas – VK II 162. 185. Sulase kättemaks: VK VIII 235, ERlA 1534; Kaval sulane kündmas – VK V 307, VK VII 275, VK 299, ERlV V 135–136; Perenaine pettis minda – VK II 164; Perenaine tüssab toiduga, sulane künniga – VK VI 268. 186. Millal orja kiidetakse: VK V 300, VK VIII 170, VK IX 128, VK X 289, ERlA 1506. 187. Ori lahkub: VK III 381, VK VII 276, VK IX*, ERlA 1538; Ori läheb ära – VK VI 275, VK VIII 231, VK X 302, ERlV V 140. 188. Sulane öösi hobuseid otsimas: ERlA 1502. Vrd Kubjas ajas hobuseid otsima – VK V 297. 189. Keedeti kingaleent: VK VIII 237, VK IX 168, ERlA 1518; Orjale kingaleent – VK VI 284, VK X 295. 190. Perenaine paks sealiha süües: ERlA 1559; Paks perenaine – VK VIII 240. 191. Juba sörgib söögitooja: ERlA 1515.

792 192. Orja meelevald. Vrd Minia meelevald (331). 193. Laisk perenaine tanuta tares: ERlA 1557, Laisk perenaine – EKL I–II. 194. Sõi sea söögi: VK VIII 294, VK X*. 195. Kaugel soldatiks. 196. Pole kodu soldati: ERlA 1748. 197. Kellele kurdan?: VK III 413, VK VI 167, VK X 176, ERlV V 113, ERlA 1208. 198. Neiu surm: VK III 12, VK IV 76; Kivine kirst – VK VI 536, VK IX 218, ERlA 1233. 199. Ema itkeb teistest enam. Vrd Oma ja võõras leinamas – ERlA 1236. 200. Surm võõrsil: ERlA 1229. 201. Veevõetud venda leinamas: ERlA 1886. Vrd Venna otsija (3); Uppunud vend – ERl I 8. 202. Ema haual: VK III 16, VK IV 10, VK V 313, VK VI 339, VK VII 282, VK VIII 246, VK IX 174, VK X 304, ERlV IV 19–22, ERlA 1601; Tütar ema haua pääl – VK I 68; Meie kaksi vaesta lasta – VK II 137. 203. Vara vaeslapseks: VK V 309, VK VI 336, VK VII 84, ERlV V 116–117, ERlA 1591; Vara vaeslapseks jäänud – VK III 402, VK IV 406; Ma jäin vara vaezes lapses – VK II 127; Ole-e mull umma imäkeist – VK I 65; Imä mull kuoli väikohna – VK I 66. 204. Kaks vaeslast: VK V 310, VK VIII 248, VK IX*, VK X*, ERlA 1603; Meie kaksi vaesta lasta – VK II 137. 205. Looja lohutab vaeslapsi. Vrd Pole kodu vaesellapsel – ERlA 1626. 206. Meeles memmekene: Memm tuli meele mitu korda – ERlA 1829. 207. Isa loomad võõraste käes: VK IX 176, ERlA 1624; Isa loomad võõrastele – VK VI 318. 208. Varajane vaeslaps: VK III 405, VK VIII*, VK IX*, ERlA 1625. 209. Oma ema ja võõrasema ootavad koju: VK IV 409, VK V 312, VK VII 285, VK VIII 258, VK IX 183, VK X 313, ERlA 1635, EKL I–III; Oma ja võõrasema ootavad koju – ERlV V 131; Oma memm ja võõras memm – VK II 138; Teutüdruku kaebdus – VK I 87. 210. Annab süüa, haugutab: VK VI 286; Oma ema ja võõrasema söök – VK VIII 257, VK IX 184, ERlA 1636. 211. Peretütre ja vaeslapse kangas: VK VI 354, VK VIII 261, VK IX 187, ERlA 1653. 212. Peretütar inetu, vaeslaps ilus: VK VIII 259, VK IX 185, VK X 316, ERlA 1643; Peretütar ja orjalaps – VK II 30; Vaeslaps ilus ka halval toidul – VK VI 351; Peretütre ja vaeslapse söök – VK VII 287; Peretütar ja vaeslaps – ERlV V 128–129. 213. Tuule tuba: VK III 416, VK V 92, ERlV V 114; Kurva kodu – VK VI 315, VK VII 283, VK VIII 271, VK IX 206, VK X 306, ERlA 1209, EKL IV. 214. Memme vaev: VK III 4, VK IV 2, VK V 276, VK VI 434, VK VII 53, VK VIII 314, VK IX 281, VK X 152, ERlV V 36, ERlA 1815; Tütre tänu emale – VK II 38. 215. Ema viis põlles põllu peale: VK V 277, VK VI 437, VK VII 54, VK VIII 316, VK X 153, ERlA 1822. 216. Sõin eide südant. Vrd Sõid eide südant – ERlA 1818. 217. Ema ja armud: VK V 308, VK VII 280, VK VIII*, VK IX*, ERlA 1593; Ema arm – VK IV 9, ERlV V 40; Ema armud – VK VI 330. 793 218. Kallis kasvupõli: VK VII 48, VK VIII 311, VK IX 283, VK X 166, ERlA 1811; Oh sedä ennista eluda – VK II 134; Oh seda endist elu – VK VI 990; Endine elu – VK III 212; Endine elu isakodus – ERlV V 33. 219. Võtsin võid – ei vähenenud: Võtsin võid – ei vähenend – VK X*, ERlA 1847; Söömine isa- ja mehekodus – VK VII*. 220. Eide kiidutütar: ERlA 1850; Kiidutütar – VK III 6; Kiidutütar (-poeg) – VK VIII 320. 221. Hiljuke: VK VI 444, VK IX 287, ERlA 1197; Hiline – VK III 18, VK V 278, VK VII 290, VK VIII 323, VK X 163, ERlV V 44. 222. Mis sai memmele minusta: ERlA 1202. Vrd Kasvatus asjatu (223). 223. Kasvatus asjatu: VK III 17, VK IV 22, VK VI 438, VK VII 289, VK IX 291, ERlA 1199: 4, ERlV V 42–43. 224. Mis kodus tehakse?: ERlA 1785. 225. Ilus küla: VK VIII 264, VK IX*, ERlA 1767; Ilus ja inetu küla – VK IV 362; Virus on ilus elada – VK VI 361. 226. Ei hooli laimust: Ei hooli laimust-kiidust – VK VIII 344; Ei hooli laitmisest – VK IX*, ERlA 1137. 227. Karske neiu: VK I 123, VK V 219, ERlA 2043; Poiss loodud petjaks – VK III 93, VK IV 109, VK V 218, VK VII 114, VK VIII 347, VK IX 298, ERlV V 86; Ära usu poisi juttu – VK VI 714, ERlA 2329. 228. Kes mind võtab – võib elada: VK VI 670, ERlA 2179; Kes võtab – võib elada – VK VII 124; Teeb tööd kui tihane – ERlA 2513. 229. Pole tuim ega vihane. 230. Tasa käib talutütar. 231. Neidude kära külas. Vrd Kergemeelne neiu – VK VI 550. 232. Mesi meeste meelest: VK VI 663, ERlA 2184. 233. Oleks see mees minu!: VK VI 676, VK VIII 485, VK IX 367, ERlA 2249; Oleks see mees minul – VK III 137, VK IV 188, VK VII 5; Neiu vend – VK II 51; Tore peigmees – VK II 52. Vrd Tore sõit – VK III*, VK IV 42, VK V 377, VK VI 482, VK VII*, VK IX 107, VK X 179, ERlV II, I A 30, ERlV II, II B 12, ERlV V 52, ERlA 1071. 234. Kui mees on meelepärane: ERlA 3035. 235. Miks see Mihkel mind ei võta?: ERlA 2188; Miks poiss ei võta – ERlV V 88. 236. Meie ja teie poisid: VK III 136, VK IV 39, VK V 229, VK VI 359, VK VIII 362, VK IX 315, VK X 180, ERlA 1759, ERlV II, II B 61; Kahesuguzed nooredmehed – VK I 93; Meie mehed ja teie mehed – VK II 240; Oma ja võõra küla poisid – VK X 181, ERlV V 53. 237. Las mind olla osjake: ERlA 2209, ERlV V 56. 238. Pead ei anta poiste piirda: VK VI 684, VK X*; Pea piiramine – ERlA 17. Vrd Ei anna pead pordu piirda – VK IX 325; Ei anna pead pordu pesta – ERlA 1997. 239. Minu oma siin ei ole. Vrd Kaasa kaugel – VK III 108, VK IV 125, VK V 243, VK VI 648, VK VII 235, VK VIII 481, VK IX*, VK X 201, ERlV V 68, ERlA 2220; Minu kaaza kauge’ella – VK II 98.

794 240. Kaugelt tulevad paremad: ERlA 2217. 241. Neiu tahab härrale: Neiu tahab härrale enesele – ERlA 2287. 242. Neiu tahab talupojale: VK V 248, VK VI 692, VK VIII 525, VK IX 362, ERlA 2288; Mina lähen põllumehele – VK II 47; Neiu läheb põllumehele – VK III 121. 243. Ennem kivi kui poisi juures: ERlA 2049, Ennem kivi kõrval – VK VII 343. 244. Ära jookse joodikule: VK VII*, VK IX 373, ERlA 2307. 245. Viskab sukad sõnnikule: VK IX*, ERlA 3077; Joodik viskab sukad sõnnikule – VK VIII 687; Hädad ilusa mehega – VK VI 986; Kuri mees – ERlV V 79. 246. Neiu saatus teadmata: ERlA 2296; Neidude tundmatu saatus – VK III 112; VK IV 139, VK VI 715. 247. Kas on viinale vihane? 248. Metsast mehele: VK III 157, VK IV 171, VK VI 716, VK VIII 532, VK IX 349, ERlV V 73, ERlA 2320; Mai oli maias, läks mehele – VK II 267; Pulmad põllul – VK VI 346. 249. Ära mine valgele mehele!: ERlA 2311. Vrd Hoiatus muki mehe eest – VK IX 372, ERlA 2314; Hädad ilusa mehega – VK VI 986; Ära mine ilusale mehele – ERlV V 80. 250. Mine mustale mehele!: ERlA 2308. Vrd Ära mine valgele mehele! (249). 251. Peetud neiud: VK III 162, VK VI 549, VK VIII 354, VK IX 309, ERlA 2076; Ennemp mängin mätastega – VK II 228. 252. Maias meeste peale: ERlA 2083; Kergemeelne neiu – VK VI 550. 253. Mõisameeste armuke: VK VI 553, ERlA 2079; Noorhärrade armuke – VK VIII 355. 254. Pealtnäha neiu: VK VII*, ERlA 2081. 255. Oodati hooraks: VK III 96, VK VI 542, VK VII 127, VK VIII 346, VK IX 307, ERlA 2061. 256. Öeldi vanaks: ERlA 2060. 257. Pulliks Poolamaale. 258. Ühes sõbrad: Ühes sööme-joome – VK VI 479, ERlA 1941; Ühes sööme, ühes joome – VK IX 322; Ei üht naist – VK V 233, ERlV V 89, VK X 222. 259. Puhas poiss: VK V 237, VK VIII 370, VK IX 324, ERlA 1999; Pole neidude magaja – VK V 238, ERlA 1998. Vrd Ei enne laulatust (277). 260. Läksin külla küürakil. 261. Poiss tõuseb päikesega: ERlA 1983; Poiss tõuseb neidude juurest – VK IV 186, VK VI 485. 262. Neiunälg: VK III 104, VK IV 177, VK VI 652, VK VII 112, VK VIII 334, VK IX 338, VK X 174, ERlA 2225; Neiud lähevad ära – VK V 244, ERlV V 62–63; Kui naerate, tunnete neiunälga – ERlA 1965. 263. Käin külatüdrukuid mööda: VK VI 488, VK IX 331, ERlA 1989; Käisin külatüdrukuid mööda – VK VIII 366. 264. Pane see tütar minule!: VK VI 724, VK VIII 493, VK X 203, ERlA 2139; Pane tütar mehele! – VK V 253. 265. Neid pole püssil püütav: VK VII 113, VK IX 297, ERlA 2132; Neiu püüdmine – VK I 120; Pole püssil püütav – VK V 371. 795 266. Miks meile ei tule?: ERlA 2145. 267. Õde vennale kaasitajaks: ERlA 1887; Oota, kuni kasvan kaasikuks! – VK VI 736, VK VIII 495. 268. Tunnen tuima neiu: VK IV 206, VK VI 735, VK VIII 519, VK IX 350, ERlA 2161; Tunnen tuima – VK V 86, VK VII 122, VK X 213, ERlV V 95; Õe nõu – VK I 33. 269. Võta väike naine!: VK VI 740, VK VII*, VK VIII 513, VK IX 351, ERlA 2164 C; Ära võta suurt naist! – VK IV 207. 270. Ära võta leske!: VK VI 743, ERlA 2162; Ära võta lesknaist! – VK IV 208; Võta naine neidudest! – VK IX 357, ERlA 2163, VK X 254. 271. Võta naine töölt!: VK IV 199, VK VI 738, VK VII 95, VK VIII 512, VK IX 353, ERlV I E 5, ERlV V 93, ERlA 2172. 272. Võta vallast vaeslaps!: VK VIII 516, VK IX 355, ERlA 2170; Võta vallast vaene lats – VK I 31. 273. Mina tunnen toime: 918. 274. Ära võta mõisast naist: VK VIII 518, VK X 358, ERlA 2173; Rikutud mõisaneiud – VK VI 742. 275. Ei tule sinule!: VK V 245, VK VI 699, VK VIII 509, VK IX 346, ERlV V 61, ERlA 2216; Ei lähe sinule – VK IV 178. 276. Peiu süda teadmata: VK VII 118, ERlA 2303; Poisi süda teadmata – VK V 215. 277. Ei enne laulatust: VK III 476, VK VI 491, VK VIII 352, VK X 186; Saab juurde, seisab vagusi – ERlA 2082. 278. Poisid joovad kuradi kust: ERlA 1968. 279. Uhkus uue kuue peale: VK VI 501, VK IX 317, ERlA 1946; Poisid kiitlevad küllaga – VK VIII 371. 280. Ärge naerge neide, endal naine võtmata!: VK VI 502, ERlA 1962; Ärge naerge neiusid! – VK III 95, VK IV 176; Ärge naerge neide! – VK VII*. 281. Paljupüütud neiu: VK V 221, VK VII 115, VK VIII 491, VK IX 296, ERlV V 34, ERlA 2187; Kallis neiu – VK II 26; Palju püütud neiu – VK VI 661. 282. Poisi ja neiu matus: VK IV 38, VK V 210, VK VI 512, VK VIII 375, ERlV V 65, ERlA 1970; Neiu ja poisi matus – VK I 119. 283. Õunapuu: VK X 198, ERlV II, I B 31; Kolm õuna – VK II 318, VK VIII 479, ERlA 214. 284. Unenägu: VK I 20, VK IV 130, VK VI 644, VK VIII 480, ERlV V 67, ERlA 2112; Neiu unenägu – VK II 39. 285. Neli neiut: ERlA 2118; Neli neidu – VK VI 13, VK VII*, VK VIII*, VK X*. 286. Kosilased kodus: ERlA 2354; Kosjad kodus – VK V 362, VK VII 121; Kosjad kodu – VK III 114; Varajazed kozjad – VK I 17. 287. Poiste poomine: VK II 247, VK V 217; Nägin poissa puodevada – VK IV 112, ERlA 1956. 288. Öösel üksi: VK VIII 496, VK IX 342, ERlA 2120; Öösi üksi – VK III 182, VK IV 182, VK V 259, VK VI 649, VK VII 237, VK X 205, ERlV V 101–102; Ole-ei mull hõlmulist – VK I 143. 796 289. Haugub hamet aia peal. Vrd Öösel üksi (288). 290. Kui peiu teaks: ERlA 2246; Kui kaasa teaks! – VK III 109, VK VI 672. 291. Rauta hobu, et saaks saan sõitma! 292. Kosjahobu söötmine: VK III 139, VK IV 190, VK V 374, VK VII*, VK VIII 21, VK IX 380, VK X 10, ERlV IV 52–53, ERlA 2341; Kosjahobuse söötmine – VK VI 762; Mõni mies mõnesugune – VK II 316. 293. Orvust kosilane. 294. Tule mulle!: VK III 143, VK IX 343, ERlA 2331. Vrd Mis viga tulla – VK IV 278, VK V 63; Mis sul viga mulle tulla – ERlA 2333; Miks sa tõrgud meele tulles – VK II 89. 295. Ilus neiu, tule mulle!: VK X 209, ERlA 2334. 296. Petis peiu: VK III 227, VK VIII 575, VK IX 370, ERlV II, II B 67, ERlA 2330 C. Lubatud kingade asemel paar pastlaid. Vrd Kolmed kingad – ERlV V 85. 297. Tule mult luba küsima!: VK VIII 535, VK X 221, ERlA 2339. 298. Kas sa lubad mulle tulla?: ERlA 2335. Vrd Ilus neiu, tule mulle! (295). 299. Kosilane laisas talus: VK III 148, VK IV 210, VK V 384, VK VI 772, VK VIII 536, VK IX 377, VK X 226, ERlA 2352, EKL IV. 300. Kupja kolm tütart: VK VI 256, VK VIII 538, VK X 227; Kolm kupja tütart – ERlA 2349. 301. Vastumeelt kosilane. 302. Palju vanatüdrukuid: VK VI 559, VK IX 314, ERlA 2097. 303. Vanatüdruk istub leelõukal: VK IX 178, ERlA 2094. Vrd Vanapoiss istub leelõukal (304). 304. Vanapoiss istub leelõukal: VK VI 511, ERlA 2010. Vrd Vanatüdruk istub leelõukal (303). 305. Miks naine võtmata: ERlA 2001; Poissmehe vabandus – VK VI 505. 306. Vanapoisid müürile magama: VK VI 510, VK VIII 377, VK IX 336, ERlA 2007; Müürile magama – VK V 231, ERlA 2100. 307. Naiseta vilets elu. 308. Pulmadest Kodavere kihelkonnas 70 aasta eest. 309. Pulmakombeid ja -laule. 310. Pulmahobu valimine: ERlA 2368. 311. Mustad mundrisse: ERlA 2369. 312. Kus on küljed küpsemas: ERlA 2374. 313. Siidised tulevad: VK VI 804, VK VIII 550, ERlA 2408; Sisse siidised tulevad – VK X 108. Vrd Minia tuuakse tuppa – ERlV II, II B 53; Mini tuuakse tuppa – ERlA 2738; Tuuakse sisse – ERlA 2743. 314. Kust teadsid tulla?: VK III 197, VK VIII 544, VK IX 383, VK X 87, ERlV II, II B 19, ERlA 2392; Kust teadsid siia tulla? – VK VI 782. 315. Kus kaua viibisite?: VK VI 783, VK VIII 546, VK IX 384, ERlA 2396; Saaja sissesõit – VK III 187. 316. Tehke ruumi peiule! Vrd Ära enne tõllast tõuse! (349).

797 317. Ära enne istu, kui pink seatud: ERlA 2427. 318. Mõrsja nõudmine. 319. Neidu pole kodus: VK VII 31, VK VIII 564, VK X 91, ERlA 2450; Neiut pole kodu – VK III 195, VK IV 245; Neiut pole kodus – VK VI 801. 320. Miks võõriti vaatad?: VK VI 811, VK VIII 569, ERlA 2466; Miks vääriti vaatad? – VK III 204. 321. Ütles hobust otsima: ERlA 2524; Ei ole meie neiul süüd – VK VI 812. 322. Kes käskis kenasti käia!: VK III 200, VK IV 260, VK VI 813, VK X 113, ERlA 2523; Kes käskis meil käia! – VK IX*. 323. Näotu naine: ERlA 2529; Palju valisid – VK VI 819; Inetu naine – VK III 255; Vana said valitud naise – ERlA 2514; Puutus puusatu ette – ERlA 2973. 324. Neiu pilve pikkune: ERlA 2530. 325. Pruut pooleli peetud: ERlA 2507. Vrd Peetud neiud (251). 326. Peiul kübar külast: ERlA 2487. 327. Tore peig, tore kübar: ERlA 2488. 328. Ole terve au hoidmast!: VK VI 830, VK VIII 574, ERlA 2543. 329. Ehi, neiu, saaks minema!: VK V 89, VK VI 840, VK VIII 596, VK IX 408, VK X 103, ERlA 2630; Ehi ruttu, neitsikene! – VK II 67; Ehi ruttu, jõua ruttu! – VK II 311; Hobused valmis sõiduks – ERlV II, II B 34. 330. Viige vihased neiud!: VK III 62, VK VI 849, VK IX*, ERlA 2066, 2666. 331. Minia meelevald: VK III 178, VK IV 220, VK V 77, VK VI 954, VK VIII 668, VK IX 459, VK X 239; ERlA 3009. 332. Mis mõrsjast maha jääb? Vrd Kodu nutab mõrsjat – VK III 234, VK IV 257, VK V 94, VK VI 855, VK VII 43, VK X 106, ERlV II, II B 38–39; Kodu nutab tütart – VK VIII 606; Kodu jääb tütart nutma – VK IX 413, ERlA 2676. 333. Kodu jääb tühjaks. Vrd Kodu nutab mõrsjat – VK III 234, VK IV 257, VK V 94, VK VI 855, VK VII 43, VK X 106, ERlV II, II B 38–39; Kodu nutab tütart – VK VIII 606; Kodu jääb tütart nutma – VK IX 413, ERlA 2676. 334. Viiakse kasvukaaslane. Vrd Suvine sõber viidud – VK III 272; Viiakse suvine sõber – VK IV*. 335. Oota, Osmi härg! Vrd Anna aega ehtida! – VK VI 842, VK X*, ERlA 2632. 336. Kes toitnud?: VK IV*, VK V 201; Kes toidab B. Mind on toitnud toomeoksad – ERlA 1823. 337. Nooriku virkuse õpetus: VK VII 101, ERlA 2687; Nooriku virkuseõpetus – VK III 247, VK IV 284, VK V 73, VK VIII 589, VK X 100, ERlV II, II B 62–63, VK IX 401; Noorik olgu virk! – VK VI 858; Õpetus pruudile – VK II 68. 338. Vea vett, neiu! Vrd Nooriku virkuse õpetus (337). 339. Ära tõrgu tulles! Vrd Mis viga tulla! – VK IV 278, VK V 63, VK VII 59; Mis sul viga mulle tulla – ERlA 2333; Miks sa tõrgud meele tulles – VK II 89. 340. Kuri ei kuulu külasse. Vrd Nüüd kostab kuri külasse – VK VIII 663, ERlA 3110; Nüüd kuulukse kuri külasse – VK VI 992.

798 341. Ära kurda ehteid! Vrd Nooriku virkuse õpetus (337). 342. Ära tusatse toas!: VK VI 865, ERlA 2693. 343. Rannas saab värsket kala: VK X*; Rannas süüakse värsket kala – VK VI 126, VIII*; Rannas süüakse kala – ERlA 970. 344. Peiul kulli küüned: VK VIII*, ERlA 2806; Õpetus pruudile enne magamaminekut – VK VI 894. 345. Hoia õde ilusti!: ERlA 2713; Hoia õde hästi! – VK V 70, VK VIII 585; Õpetus peigmehele – VK II 84; Hea ja kuri väi võõrusel –– VK VII 99. Vrd Kas elate hüvasti? (353). 346. Niidist piits: VK III 207, VK VI 876, ERlA 2710, 3038; Mees teeb niidist piitsa – VK VII 678. 347. Vii vildakille! Vrd Ära vea viidakusse – VK IX 399; Ära vii viidakusse – VK VIII 586; Ärge viige viidakusse – VK V 82; Sõiduta ilusti – ERlA 2716. 348. Lõhub äia-ämma lõuad: VK IX 404; Lõhu äia-ämma lõuad – VK VIII 591. Vrd Kas on mini meelepärane? C. Kas on kurik kuue all – ERlA 2731. 349. Ära enne tõllast tõuse!: ERlA 2725; Ära tõuse palumata! – VK IV 274. 350. Kas on mini meelepärane?: VK VII 64, VK X 107, ERlA 2731; Kas on minia meelt mööda? – ERlV II, II B 56–57. 351. Kas maksis toomisvaeva: ERlA 2734. 352. Lõhub äia-ämma lõuad. Vt Lõhun äia-ämma lõuad (348). 353. Kas elate hüvasti?: ERlA 2766. Vrd Kui kurjasti elate – karistame – VK VII 98; Hea ja kuri väi võõrusel – VK VII 99; Õpetus peigmehele – VK II 84; Hoia õde ilusti! (345). 354. Kas on kirstumaad?: VK VI 881, VK VIII 630, VK IX 428, ERlA 2752. 355. Võta naise hooled!: ERlA 2782; Tanu pannakse eluajaks – VK VIII 623, VK IX 424, ERlA 2783; Nüüd saad pähe eidepärja – VK VI 889; Nüüd saad pähe hoolepärja – VK VII 37; Võta pähä memme pärgä – VK II 82. 356. Lähevad sängi, löövad mängi: VK VIII 784. Vrd Säng ja mängitaja – VK X 195. 357. Salaja veimi vaatamas: Mehed ei tea, kus kaasanaised käisid – VK VI 806; Kaasanaised vaatavad kirste – VK VI 807. 358. Need mõned annid!: VK X 435, ERlA 2869; Kas need mõned annid – VK VI 909. 359. Ei antud veimi: ERlA 2873. 360. Kunas kusik kudus: ERlA 2848. 361. Kunas vaene veimed tegi?: ERlA 2838, VK VIII 633; Veimeandja vabandus – VK II 88; Miks vähe veimi? – VK III 274, VK V 102, VK VI 902. 362. Millest vaene veimed tegi?: VK IX*, ERlA 2837; Kust vaene võtab vaiba? – VK VIII 627. 363. Ei saanud kuski selliseid veimi: ERlA 2862; Ei saanud kuskilt selliseid veimi – VK X 431; Veimede kiitmine – VK VI 908; Veimed ergud ja ilusad – VK VII 87; Ilusad anded – ERlV II, II B 79. 364. Kukeni kudunud: ERlA 2830 (var 6); Virk veimetegija – VK VII 86, ERlA 2840; Kunas veimed tehtud – ERlA 2839. 799 365. Ärge põue pistke!: VK IV 235, VK V 106, VK VI 833, VK VII 145, VK VIII 572, VK X 98, ERlA 2577; Sööge, langud, jooge, langud – VK II 62. 366. Ei ole süüdi: VK III 208, VK VI*; Süü on pingiseadjal – VK IX 442. 367. Tantsitage tasa!: VK V 68, VK VIII 620, VK IX 422, VK X 117; Ehk on titte tiiva all – VK VI 838; Mõrsja tantsitamine – ERlA 2603. 368. Lemmkibu laul: ERlA 2887; Lemmkibu – ERlV II, II B 80; Peksä punga, tapa taskut – VK II 86. 369. Aitüma kurba kutsumast!: ERlA 2945. Vrd Tänu pidule kutsujale – VK VIII 431. 370. Pidu lõpeb!: Pidu lõpeb – ERlA 622. 371. Tilluke naine: VK VII 267, ERlV V 98–99, ERlA 2964; Pizikene naene – VK I 48. 372. Must naine: VK III 171, VK IV 212, VK V 387, VK VI 940, VK IX 446, ERlV IV 58– 59, ERlA 2963; Ma sain musta ja rumala – VK II 111, VK VII 111, VK VIII 653, VK X 253; Viibüzi’e, vaabuzi’e – VK I 51. Vt ka Must mees (384). 373. Naise peksmine. 374. Põlvist põdema: VK VIII 29, VK IX 24, ERlA 2986; Haige noorik – VK VI 30, VK VII 266, VK X 16; Tõbine naine – VK III 167, VK IV 226, VK V 389, ERlV IV 61. 375. Laisk naine – ei ketra: ERlA 2965. 376. Tulgu laulma, kel hea naine: ERlA 2962. 377. Saksa asemel sandile: VK III 119, VK VI 959, ERlA 3100. 378. Läksin joostes joodikule: ERlA 3075; Joodikul mehel – ERlV V 76–77. Vrd Ära jookse joodikule! (244). 379. Kus kõri pani kasuka: ERlA 589. 380. Joodikul saab nälga näha: VK VI 989, ERlA 3087; Joodikul on palju paha – VK IX 475. 381. Oleks teadnud, et kurjale kositakse. Vrd Oleks teadnud, et saab kurja – ERlA 2974; Kurjale kositud – VK III 223, VK IV 144, VK VII 120, VK X 237, ERlV II, II B 43; Õnnetu naene – VK II 102; Tulle oleks visanud viinatoobi – ERlA 3049. 382. Hea pilliga, kuri piitsaga: Hea mees pilliga, kuri piitsaga – VK V 266, VK VII 260, VK X 244; Hea mees pilliga! – VK VIII 680; Hää ja kuri mees – VK III 231, VK IV 145; Hea ja kuri mees – ERlV V 78; Hea pilliga, kuri piitsaga – ERlA 344. 383. Laisk kalamees: VK III 177, VK IV 222, VK VI 49, VK VII 264, ERlA 3092. 384. Must mees: VK VI*, VK IX 479; Ma sain musta ja rumala – VK VII 111, VK VIII*; Viibüzi’e, vaabuzi’e – VK I 51. Vrd Must naine (372). 385. Millal saan omile?: VK III 10, VK VI 999, VK VIII 670, VK X 234; Kunas läen mina omele? – VK II 95; Millal lähen mina isale? – VK IX 464, ERlA 3115. 386. Armid näkku löödud: ERlA 1826. 387. Isa- ja mehekodus. Vrd Kallis kasvupõli (218). 388. Sõnakera: VK IV 268, VK V 74, VK VI 869, VK VIII 673, VK IX*, VK X*, ERlA 2701, ERlA 3113. 389. Kasva karjuseks!: Kasva karjaseks! – VK VI 1053, VK VIII 701, ERlV III, II A 26–31; Kasva tööle! – ERlA 3134 D. 390. Kiigu Kriossele! 800 391. Memm läks metsast marju tooma: VK X 382, ERlA 3138. 392. Tule, uni!: VK VIII 699, VK IX 489, ERlA 3130 B; Uni, tule! – VK VI 1054, VK VII 185, VK X 381; Uni tuleb uksest – VK III 2; Uni, tule silma peale! – ERlV III, II A 16–18. 393. Äiutus: VK V 144, VK VII 184, VK X 377, ERlV III, II A 1–6, ERlA 3148; Äiu-äiu! – VK VIII 695. 394. Kiigu, kitsetall!: VK VI 1057, VK VII 188, VK VIII 698, VK IX 488, VK X 379, ERlA 3147. 395. Lapsel kerge keeleke: VK VIII 726, VK IX 494, ERlA 3145; Lapse laulmine: VK IV 82, VK V 173, VK X 136. 396. Lase kiik käia!: VK V 147, VK VI 1061, VK VIII 696, VK IX 487, VK X 380, ERlV III, II A 11– 13, ERlA 3140. 397. Sõit-sõit sõtsele!: VK VIII 712, VK X 386; Sõit, sõit sõtsele! – VK VI 1065; VK IX 497; Sõit sõtsele – ERlV III, II B 5; Sõit-sõit! – ERlA 3150. 398. Sõit-sõit linna!: VK VII 196, VK VIII 713, VK X 385; Sõit, sõit linna! – VK VI 1066, VK IX 498; Sõit linna – VK V 154, ERlV III, II B 2–4; Sõit-sõit! – ERlA 3150. 399. Aja härjad roogu!: 3157. 400. Till-pill torupill. Vrd Härjapilli lugu – ERlA 3158. 401. Koer läheb karja: VK VI 1067, VK IX 503, VK X 391, ERlV III, II B 8–9; Koer lääb karja – ERlA 3153. 402. Tee pätsi!: VK VI 1070, ERlA 3151; Tee kakku!: VK VII 199, VK VIII 718, VK IX 501, VK X 392; Kakutegemine – ERlV III, II B 12–13. 403. Tii-tii, tihane!: VK V 158, VK VIII 717, VK IX 500, VK X 393; Tii, tii, tihane – VK VI 1063, ERlA 3149; Tihane – ERlV III, II B 10. 404. Kiisuke-kriimuke. Vrd Kassilaul (417). 405. Kassike, kasta leiba!: Hiireke, too vett! – ERlV III, II B 11. 406. Meil on homme rootsi tants: VK VI 709, ERlA 3159. Vrd Tule meile! (407). 407. Tule meile!: VK VII 200, VK VIII 708, VK IX 499, VK X 390, ERlV III, II B 7, ERlA 3160. 408. Laste tantsulaul. Vrd Lapse tants (409). 409. Lapse tants: VK VI 1072, VK VII 505, ERlA 3152. 410. Laste ahel: ERlA 3162; Mängi pilli, Peedukene! – VK V 162. 411. Kits karja: VK III 430, VK IV 422, VK V 163, ERlV III, II C 4–5; Kits kile karja: VK VI 1075, VK VIII 723, VK IX 507, ERlA 3167. 412. Liiri-lõõri!: VK III 428, VK IV 423, VK V 161, ERlV III, II C 7–9; Liiri-lõõri, lõokene! – VK VI 1078, VK VII 206, VK VIII 722, VK IX 506, VK X 397, ERlA 3166; Liiri- lõõri, lõoke! – EKL IV; Piiri, piiri, pääzukene! – VK II 192. 413. Imeline emand. 414. Too vett!: VK VI 1084, 6, ERlA 3171. 415. Hiire pulmad: VK V 323, VK VI 1086, VK VII*, VK VIII 728, VK IX 512, VK X 401, ERlV V 181–182; Oi roi, oi roi, rotil pulmad – VK II 268; Hiire pulm – ERlA 271.

801 416. Parmu matus: VK III 427, VK IV 426, VK V 160, VK VI 1077, VK VIII 727, VK IX 511, ERlV III, II C 12, ERlA 3176. 417. Kassilaul: ERlA 3154; Kassi laul – VK IX 514; Kurr-karr, kus sa lähed? – VK VIII 725, VK X 400; Kurr-karr, kuhu lähed? – VK VI 1069; Nurrnarr nurka – VK VIII 724; Kassi ase ahju peal – VK V 152. 418. Iirde-piirde: ERlV III, II C 2. 419. Varesele valu!: VK IV 430, VK V 23, VK VI 1115, VK VII 164, VK VIII 768, VK IX 541, VK X 432, ERlV III, II B 14, ERlA 3156; Kõhuvalu-sõnad – ERlA 3266. 420. Sündimissõnad: ERlA 3386. 421. Jeesus kirikuteel: VK VIII 764, VK IX 535; Jeesuse kirikusõit – VK III 452; Jeesus teel – VK VI 1112, ERlA 3271. 422. Nikastuse sõnad: Nikastussõnad – ERlA 3270. 423. Luu luusse!: VK VIII 765; Nikastussõnad – ERlA 3270. 424. Langetõve sõnad. 425. Roosisõnad: ERlA 3264; Kui ülened, siis alane – VK IX 536. 426. Lendvasõnad: ERlA 3276. Vrd Varesele valu! (419). 427. Maast hakanud haiguse sõnad: Sõnad maast hakanud haiguse vastu – ERlA 3272; Maa- emandad, andke tervis kätte! – VK X 428. 428. Kurjast silmast hakanud haiguse sõnad: Mine ära, õel! – ERlA 3268. 429. Kas tulest või tuulest: Haiguste sõnad – ERlA 3277. 430. Valusõnad. Vrd Jeesus kirikuteel (421). 431. Lapse kõhuhaiguse sõnad: Aita minu last – VK IX 542; Eha ja koit – VK VIII 767; Laps teeb rohelist – VK VI 1114. 432. Sopu, sopu, saunakene!: VK VI 1116; Terveks vihtlemise sõnad – VK VII 169, VK IX 544, ERlA 3282; Vihtlemine – VK III 450. 433. Tänu sauna eest: VK IX 545, ERlA 947; Aitüma vihategijale! – VK X 431; Aitüma saunategijale! – VK VII 168. 434. Tere, saun!: ERlA 945. 435. Haige lapse vihtlemise sõnad. Vrd Haigusesõnad saunas – ERlA 3281; Terveks vihtlemise sõnad – ERlA 3282; vt ka Mesilane toob mett haavale – ERlA 250. 436. Tervisesõnad. 437. Urbimisesõnad: ERlA 3217; Urbin-arbin – VK VIII 755. 438. Armsaks vihtlemise sõnad: VK IX 543, VK X 430, ERlA 3218; Armsaks vihtlemine – VK VI 1117. 439. Karvakakk. Vrd Armsaks vihtlemise sõnad (438). 440. Kohtusõnad: ERlA 3213. Vrd Saksa viha sõnad (441); Sina lammas, mina karu! – VK X 435; Sina lammas, mina hunt – VK III 467; Sina siga, mina lammas – VK VIII 750; Mina laua peal, sina laua all – VK VIII 749. 441. Saksa viha sõnad: VK IX 531, ERlA 3212. Vrd Kohtusõnad (440); Sina siga, mina lammas – VK VIII 750. 442. Vitsasõnad: ERlA 3214. Vrd Lepapakku pekseti – VK VIII 751.

802 443. Sõnad nõiduse vastu. Vrd Kadedad kadugu! – VK VII 748; Nõia silmad selja taha – ERlA 3207. 444. Nõia silmad selja taha!: ERlA 3207; Kadedad kadugu! – VK VII 748. 445. Hundisõnad: ERlA 3244. Vrd Ära puutu minu karja! – VK VI 1122,VK X 436; Susi sohu! – VK IX 530; Ära salva, mine sohu – ERlA 3243; Lase mu kari kaugel käia! – VK VI 1123, VK VIII 758, ERlA 3234; Keela oma koerad – VK IX 529; Hoia oma koerad – ERlA 3238. 446. Hundi hoiatus. Vrd Hundi hurjutus – ERlA 671, EKL IV; Hundisõnad – ERlA 3244. 447. Kalaõnne sajatamine. 448. Ussisõnad: Uss, sarapuu-karva: VK X 429, ERlA 3256; Uss, sarapuukarva – VK IX 528; Maakarva madu – VK III 463; Madu, maa-alune – VK VIII 761, VK IX 527; Uss, maa-alune – ERlA 3257; Ära salaja salva – VK V 19. 449. Sõnad mesilase nõelamise vastu: ERlA 3260. 450. Tulekahju sõnad: Sõnad tuleõnnetuse vastu – ERlA 3285. 451. Võitegemise sõnad: ERlA 3226. 452. Halva ilmaga tööl: VK III 468, VK IV 382; Halval ilmal tööl – VK VI 319. 453. Pinnu kiskumine. 454. Poisid tundsid ära. Vrd Laisa laulu suits (35). 455. Anna nuuma peale! 456. Tee tinast: VK VIII 788. 457. Karu Kaie kiskunud: VK VIII 776, VK IX 550, VK X 191; Kriimud reied – VK VI 478. 458. Vanatüdruk saab mehele. 459. Osmi härg, Korova pull. Vrd Oota, Osmi härg! (335).

803 VIISITÜÜBID

Viiside tüpoloogia on esitatud eri vormiga viisirühmade kaupa.1 Tabelis on näidatud viisitüübi number, rütmitüüp, viisi koondskeem ja laulude marginaalinumbrid (lugemiste osas on tabelis ainult intoneerimistüüp ja marginaalinumbrid). Tärn viisitüübi numbri juures tähendab, et viisi on jäädvustatud ainult ühelt laulikult. Rütmitüüpide loendis on eraldi põhiviiside rütmid ja refräänide rütmid. Viisitabelis on numbriga viidatud põhiviisi rütmile; R järel on refrääni rütm (juhul, kui refrääni rütm langeb kokku mõne põhiviisi rütmitüübiga, siis järgneb R-le põhiviisi rütmitüübi number). Sulgudes on tüübi kontekstis erandlikud, ühekordsed rütmid. Viisi koondskeemis on seest tühjad need noodid, mis korduvad samas positsioonis kõigis tüübi viiside põhikujudes. Seest mustad on noodid neis positsioonides, kus eri viisides kasutatakse erinevaid astmeid. Kui tüübis on ainult kaks eri varianti, on lahkuminekukohtades ühte varianti märgitud tavaliste nootidega, teist rombidega. Väiksemalt on joonistatud noodid, mida tuleb ette mitte rohkem kui veerandis tüübi variantidest. Ühe lauliku esitustest koosnevad tüübid on kirjutatud mustade nootidega. Marginaalinumbrid viimases tulbas juhatavad laulude juurde, mida vastava viisiga on lauldud. Sama marginaalinumbri all võib olla mitu varianti (mitu sama või ka eri viisi esitust). Sama marginaalinumber võib eri tüüpides korduda ka seetõttu, et kogujad on mõne teksti puhul viidanud kahele võimalikule viisile. Kui laulunumber on kursiivis, tähendab see, et noot asub mõne muu lauluteksti juures. Noodi asukohale on siis vastava laulu juures viidatud.

Rütmitüübid

põhiviisid refräänid

1 Tüpoloogiat on lähemalt tutvustatud lk 117–127.

804 Lugemised

L.1 – hüüdeline intoneerimine 425, 1041, 1050, 1106, 1492, 1493, 1495 L.2 – retsitatiivne intoneerimine 199, 1420, 1426, 1448, 1460, 1487

Üherealised refräänita viisid

Viisitüüp Rütm Viis Laulu number 1.1 2, (1) 24, 35, 111, 182, 210, 218, 392, 394, 471, 493, 501, 552, 563, 585, 605, 610, 711, 750, 857, 877, 890, 909, 958, 959, 964, 1016, 1017, 1295, 1296, 1333

805 1.1E1* 2 113, 698, 766

1.1E2* 1, 2 246, 724, 725

1.1E3* 7 647

1.2 1, 2 247, 383, 1513, 1514

Üherealised refrääniga viisid

Viisitüüp Rütm Viis Laulu number 1R.1 A, (B) refrään 1R.1.1 1 231, 281, 282, R: A 333, 334, 444, 739, 849, 875, 909, 926, 1006 1R.1.2 1 232, 375, 550, R: A 916 1R.1.3 1 328, 345 R: A, B 1R.1.4 1 91, 910, 917, R: A 924 1R.1.5* 1 248, 250 R: A 1R.2 4 361, 348, 358, R: 4 359, 449, 747, 765 1R.3 1, 136, 137, 138, R: A, 167, 346, 349, B, C, 6 377, 400a, 400c, 571, 764 1R.4* 5, R: 5 347, 765

1R.5* 1, R: 6 785

806 Kaherealised refräänita viisid

Viisitüüp Rütm Viis Laulu number

2.1* 1 205, 865

2.1E* 1 82, 399, 459

2.2* 2 33, 67, 1515

2.3 1, 2 362, 551, 791

2.3E* 1 1528

2.4* 2 14, 123, 643

2.5 1 85, 297, 509, 511, 994 2.5E* 1 78, 494, 602, 820 2.6 1 318, 468, 947, 986 2.7* 6 1105, 1049

2.8* 2 1512

2.9* 2 367, 369, 370, 371, 557, 559, 560, 657, 663, 664, 665, 666 2.10* 1 71, 73

2.11* 1 69, 238, 240, 484, 626 2.12* 1 824

2.13* 1 94, 319, 350

2.14* 1 700

2.15* 1 668

807 2.16* 1 1516

2.17* 1 402, 1025

2.18* 7 1236

2.19* 1 623

2.20* 7 162

2.21* 1 586, 813

2.22* 1 233, 362

2.23* 1 92, 362

2.24* 7 143

2.25* 2 979

2.26* 1 616

2.27* 1 1001

2.28* 1 774

Kaherealised refrääniga viisid

Viisitüüp Rütm Viis Laulu number 2R.1 3 313, 400b, R: B 492, 570, 601, 763 2R.2* 1 363 R: A

2R.3* 1 526 R: 6

808 2R.4 1 44, 52, 53, 54, R: 6 55, 56, 57

Pikemad refräänita viisid

Viisitüüp Rütm Viis Laulu number N.1 6, (1) 161, 165, 166, 450, 1098, 1398 N.2* 6 1228

N.3* 1 554

N.4* 1 189, 193

N.5* 6 1216

N.6* 1 802, 804

N.7 8 1004, 1005

N.8* 1, 2 Sohvi Sepa improvisatsioonilised viisid 216, 295, 296, 308, 340, 455, 510, 726, 882

809 LAULIKUTE REGISTER

Registris on esitatud laulikud tähestikulises järjekorras ja nende poolt esitatud laulude marginaalinumbrid. Nime juurde on lisatud teadaolevad daatumid: eluaastad, sünniaeg/ surmaaeg, vanus koos kogumisaastaga (varaseima andmetega üleskirjutuse põhjal). Nurk- sulgudes on eludaatumid ajalooarhiivi allikate põhjal. Kui lauliku nimi pole teada, on võima- lusel lisatud tema kogumisaegne elukoht. Tärn (*) laulu järjekorranumbri järel näitab, et üles on kirjutatud ka laulu viis. Laulikute registrisse on lisatud ka õpilased, kes Walter Andersonile ning ERAle laste- laulude, mängude ja kohapärimuse kogumise aktsioonide ajal omaenda repertuaari kirja panid, ning korrespondendid, kelle saadetud materjal pärineb teadaolevalt neilt endilt. Tekstide üleskirjutajatena on need õpilased ja korrespondendid ka kogujate registris.

Abramson, Leena, 86 a (1926): 118, 142, 234, 259, 378, 495, 527, 839, 886. Adov, Elmar, 12 a (1923): 157. Aia, Rudolf, 12 a (1931): 1367. Aid, Leida, 11 a (1923): 148. Alla, Liisa, snd 1864: 173, 386, 956. Allik, Kadri: 124, 401, 564, 653, 780, 823,934, 993. Anask, Krõõt, 65 a (1887): 11, 31, 62, 64, 66, 219, 229, 343, 490, 579, 594, 596, 620, 631, 644, 667, 671, 681, 748, 767, 777, 787, 806, 810, 827, 829, 847, 862, 906, 1011. Vt ka Anask, Krõõt, 79 a, ja Annast, Krõõt. Anask, Krõõt, 79 a (1905): 33*, 67*, 94*, 319*, 350*, 363*, 1512*, 1513*, 1514*, 1515*. Vt ka Anask, Krõõt, 65 a, ja Annast, Krõõt. Annask, Pauline, 12 a (1926): 438. Annast, Krõõt, 95 a (1920): 12, 32, 42, 95, 178, 220, 491, 498, 580, 635, 645, 682, 702, 730, 749, 768, 788, 792, 808, 811, 828, 848, 863, 879, 898, 1010, 1012, 1013, 1330. Vt ka Anask, Krõõt, 65 a, ja Anask, Krõõt, 79 a. Annast, Miili, 60 a (1947): 755, 795, 941. Annuk, Eduard: 1054, 1152. Annuk, Leena, 78 a (1939): 273. Annuk, Leena, 75 (1942): 275, 968. Anton, Katta, 66 a (1933): 46, 236, 272, 384, 528. Aro, Arnold, 13 a (1932): 1164, 1293. Aru, Anna, 77 a (1947): 214, 263, 531, 532, 690, 794, 880, 982, 1454.

810 Avi, Osvald, 11 a (1931): 446. Benrot, Helmut, 13 a (1931): 1390. Bringfeldt, Erika, 11 a (1923): 1251. Brükkel, Egon, 10 a (1926): 1147, 1201. Bunder, Villem, 58 a (1940) [snd 1886]: 991, 1350, 1517, 1518. Duhmberg: 674. Eber, Oskar, 13 a (1931): 1045, 1287. Edro, Kustav, u 70 a (1947): 971. Eek, Johanna, 14 a (1926): 1092, 1276, 1382. Eismel, Leida, 14 a (1932): 1146. Elken, Leida, 73 a (1986): 134, 360. Ernits, Ida, 14 a (1932): 1163, 1189, 1329, 1396. Ernits, Leenu, srn 1904: 623*. Ernits, Salme, 13 a (1932): 1186. Ernitz, Leena, 74 a (1913): 704, 807, 878. Ertis, Kaarel, 81 a (1939): 439, 830. Fuchs, Alma, snd 1881: 409, 482, 1305, 1419. Fuchs, Anna, snd 1881: 194, 422, 1043, 1063. Gertz, Erna, 13 a (1931): 1252, 1394. Grünvaldt, Helje, 10 a (1931): 1093, 1122, 1376. Haage, Herbert, 12 a (1926): 1157, 1278, 1371. Hallik, Linda, 13 a (1923): 201, 1265. Härm, Leida, 11 a (1923): 149, 937, 1250. Härma, Linda, 86 a (2001): 1055, 1171. Ilves, Salme, 14 a (1923): 1113. Ird, Pauliine, snd 1900: 615, 1475. Jakobson, Anna, 98 a (1955): 978. Jakobson, Elmar: 301, 1204. Jakobson, Leida, 14 a (1931): 1288. Jeeger, Ella, 13 a (1931): 1282. Joonas, Benita, 10 a (1924): 1065. Jõgi (Prinkvelt), Ida Rosalie, snd 1905: 1041*, 1098*, 1460*. Jõgi, Leena: 18, 25, 223, 322, 561, 566, 569, 606, 608, 636, 650, 680, 1007, 1243, 1486. Jõgi, Leida, 14 a (1931): 1145, 1377. Jürgenson, Endel, 11 a (1931): 1248. Jürgenson, Harald: 1399. Jürgenson, Liisa, 59 a (1940): 587, 1302. Jürgenson, Meeta, 14 a (1931): 1140. Jürgenson, Selma, 12 a (1931): 1203, 1235. Kaasik, Johannes: 1400. Kaasik, Meeta, 11 a (1931): 1285.

811 Kaldmäe, Leena, snd 1873: 48, 970. Kalme, Ernst, 12 a (1931): 1033, 1061. Kangru, Ella, 14 a (1923): 1266. Kapsas, Kata, 72 a (1939): 47. Karv, Emili Rosali, snd 1887 [snd Tuudik]: 99, 104, 278, 288, 534, 536, 618, 689, 701, 796, 797, 850, 1482. Karv, Meeta, 14 a (1926): 1087, 1125, 1277, 1372. Kask, Loviisa, snd 1880: 798. Kask, Richard, 12 a (1923): 938. Kast, Liisa, 53 a (1905): 44*, 91*, 136*, 550*, 571*, 1228*. Katsan, Kadri, 67 a (1905): 137*, 346*, 348*, 358*, 359*, 377*, 917*. Katt, Ello, u 80 a (1905): 78*, 494*, 602*, 820*. Kekis, Meralda, 14 a (1926): 1086, 1136, 1280. Kersten, Drusella, 16 a (1923): 1258. Kiisel, Leena, snd 1866: 175, 176, 428, 434, 793, 888, 966, 967, 1439, 1508. Kiisel, Villem, 15 a (1931): 1130. Kitask, Miina, 82 a (1940): 274. Kitask, Selma, 14 a (1931): 1162, 1324. Kivi, Johannes, 13 a (1931): 1059, 1149. Klaos, Aino, 13 a (1923): 1015, 1099, 1267, 1331, 1353. Klein, Aino, 12 a (1931): 433, 1192. Klein, Evald, 13 a (1924): 1193, 1273. Koka, Arnold, 12 a (1931): 1070, 1180, 1325. Konsa, August, 12 a (1932): 1071, 1174, 1385. Kont, Aleksander, 12 a (1926): 1161, 1363. Kook, Ann, 81 a (1929): 1410, 1428, 1474. Kool, Osvald, 14 a (1931): 1155, 1179. Koppel, Liine, 79 a (1955): 133, 264, 1510, 1526. Kori, Maali: 915, 927, 943, 949, 995. Kose, Magda, 12 a (1926): 1062, 1135, 1202, 1279, 1345, 1395. Kriisa (Joonas), Kadri, 78 a (1905): 747*, 834, 842, 916*. Kriit, Kadri [snd 1839 või 1847]: 3, 4, 10, 17, 19, 21, 58, 100, 106, 107, 114, 115, 120, 122, 127, 135, 179, 183, 228, 306, 335, 373, 404, 451, 467, 562, 576, 592, 598, 632, 642, 655, 659, 669, 693, 699, 760, 790, 817, 840, 866, 876, 899, 900, 912, 913, 931, 999, 1339, 1503, 1504. Kruusen, Hugo, 15 a (1931): 535, 1076, 1320. Kukk, Hugo, 15 a (1931): 1127. Kull, August, 1904–1941: 431, 432, 1166. Kuusik, Ella, 12 a (1923): 153, 1042, 1259. Kuusik, Ella, 13 a (1931): 1034, 1154. Kuusik, Kadri, u 70 a (1889): 2, 39, 1469, 1511.

812 Kõiv (Ader), Ann, 73 a (1905): 92*, 231*, 258, 313*, 492*, 570*, 601*, 763*, 824*, 849*, 926*, 1006*. Kübar, Liisu, 84 a (1887): 30, 177, 588, 633, 640, 641, 762, 781, 846. Kübarsepp, Linda, 12 a (1923): 302. Kübarsepp, Mai: 402*, 1025*. Kümmel, Lidia, 12 a (1923): 621. Laasma (Treial), Leida, 1907–2007: 53*, 54*, 55*, 56*, 199*, 200, 253, 254, 419, 478, 479, 480, 969, 1049*, 1050*, 1051, 1052, 1102, 1103, 1104, 1105*, 1106*, 1210, 1211, 1217, 1221, 1351, 1402, 1441, 1461, 1462, 1490, 1491, 1492*, 1493*, 1495*, 1496, 1497. Laht, Leida, 14 a (1931): 1289, 1327. Lammas, Anita, 13 a (1926): 1091, 1123, 1343, 1364. Laos, Herman, 10 a (1923): 530. Laos, Linda, 12 a (1931): 1073. Lassi, Agnes, 10 a (1923): 372, 1096. Lassi, Leida, 10 a (1923): 147, 222, 502, 694, 950, 1249. Lassi, Linda, 12 a (1923): 1268. Laumets, Ella, 11 a (1926): 1038. Laumets, Klaara, 15 a (1931): 1057, 1129. Lea, Villem, snd 1877: 49. Leegu, Miina, 87 a (1955): 57*, 1005*, 1040. Lepasepp, Elfreede, 13 a (1922): 1256. Lepasepp, Leonhard, 14 a (1931): 1206. Lepik, Anna, 66 a (1939): 387, 695, 814, 1002. Lepik, Elmar, 15 a (1931): 1158. Leppik, Anu: 593, 923, 1227. Lindpere, Oskar, 11 a (1923): 1208. Lindvere (Kurss), Anna, 1878–1955: 26, 27, 61, 69*, 70, 125, 126, 130, 158, 159, 163, 188, 189*, 190, 191, 192, 193*, 197, 198, 209, 210*, 211, 212, 213, 224, 225, 226, 237, 238*, 239, 240*, 241, 242, 276, 277, 305, 312, 323, 324, 325, 326, 327, 351, 352, 353, 354, 395, 417, 418, 429, 435, 460, 461, 470, 471*, 472, 473, 474, 475, 476, 484*, 485, 486, 487, 488, 489, 513, 514, 515, 516, 521, 522, 537, 538, 539, 540, 541, 565, 609, 610*, 611, 612, 613, 626*, 627, 628, 629, 637, 638, 662, 710, 711*, 712, 713, 714, 759, 799, 802*, 803, 804*, 805, 844, 845, 857*, 858, 859, 889, 890*, 891, 892, 893, 894, 895, 904, 911, 933, 939, 940, 957, 958*, 959*, 960, 961, 962, 963, 964*, 1016*, 1017*, 1018, 1019, 1020, 1021, 1022, 1023, 1029, 1039, 1107, 1144, 1167, 1191, 1212, 1215, 1219, 1220, 1222, 1223, 1236*, 1237, 1238, 1239, 1240, 1241, 1295*, 1296*, 1297, 1298, 1299, 1300, 1301, 1333*, 1334, 1335, 1336, 1337, 1360, 1361, 1408, 1420*, 1421, 1422, 1426*, 1427, 1447, 1448*, 1449, 1450, 1451, 1452, 1476, 1477, 1478, 1487*, 1488, 1489, 1524, 1525.

813 Lugo, August, 9 a (1923): 151. Luht, Vilma, 11 a (1931): 1075. Luigla, Amalie, 49 a (1937) [snd Jürgens, 1889]: 411, 416. Luigla, Elly, snd 1919: 517, 720, 1294, 1401, 1429. Luka, Jakob, 76 a (1964): 983. Luka, Väino, 10 a (1931): 145, 271, 447, 1026, 1359. Lõhmus, Anna, 82 a (1940): 162*, 658. Lõhmus, Anna, 89 a (1967): 265, 287, 397, 423, 619, 1032, 1044, 1048, 1108, 1306. Lõhmus, Jüri: 500, 742, 761, 887. Läst, Voldemar, 15 a (1922): 1383. Lätt, Mai, 70 a (1887): 8, 38, 76, 117, 141, 181, 466, 523, 582, 852, 902, 907. Madi, Juhannes, 68 a (1929): 414. Madi, Karl: 979*. Markus, Lembit, 10 a (1931): 1079, 1386. Martinjärv, Miili, 70 a (1955): 255, 1528*. Martinson, Joosep, 72 a (1930): 953. Martinson, Leoviina, 14 a (1931): 1184. Matsi, Rudolf, 13 a (1932): 1148. Matsmann, Aleksander, 12 a (1931): 1066, 1313, 1507. Mesipuu, Saamuel, 71 a (1955) [snd 1884]: 71*, 72, 73*, 203, 252, 548, 691, 728, 801, 980, 1459. Metsoja, Aliide, 63 a (1955): 800, 1527. Mihkels, Robert, 15 a (1931): 1138, 1173, 1232, 1378. Mihkelson, Aino, 10 a (1931): 1058. Mumm, Luise, 75 a (1983): 1056, 1109, 1194, 1445. Mägi, Kaarel, 82 a (1932): 208, 481, 706, 954. Mägi, Linda, 13 a (1932): 1188, 1370. Mägi, Otto, 73 a (1929): 1484. Märtinson, Anu: 7, 41, 89, 581, 732. Mölder, Aleksander, 12 a (1931): 1357. Mölder, Endla, 84 a (1999): 1053, 1110. Müürsepp, Ernst, 12 a (1931): 1286. Müürsepp, Kaarel: 955. Nahkur, Anna, 65 a (1931): 266. Narits, Joosep: 533, 974. Nautras, Aksel, 12 a (1931): 1318. Neider, Helmi, 14 a (1931): 1231. Nõmm, Linda, 13 a (1931): 1153, 1177. Oksa, Alma, 12 a (1926): 1254. Ots (Ränk), Mari, üle 70 a (1905): 586*, 813*. Ots (Särg), Kadri, 81 a (1905): 563*, 750*.

814 Ots, Miina: 170, 856. Otterklau, Raiissa, snd 1920: 172. Paap, Bertha, 14 a (1931): 1156. Paap, Leida, 13 a (1922): 1315. Paju, Villem, 75 a (1929): 952. Parts, Eduart, 10 a (1924): 1117. Paukson, Erika, 10 a (1924): 1064. Paukson, Silvia, 11 a (1931): 1089, 1349. Pauls, Leena, 88 a (1948): 1024, 1037, 1431, 1458. Pede, Hilda, 12 a (1922): 430. Peets, Robert, 14 a (1931): 1159. Peetso, Voldemar, 13 a (1931): 1393. Piibar, Leena, 69 a (1939): 1505, 1519. Poks (Lõhmus), Mari, 66 a (1905) [1840–1922]: 138*, 143*, 161*, 164, 165*, 166*, 167*, 232*, 347*, 349*, 361*, 375*, 383*, 400*, 449*, 450*, 526*, 764*, 765*, 910*, 924*, 1216*, 1398*. Polakene, Leena: 43, 289, 317, 398, 412, 583, 818, 835, 1008. Poolakese, Alma, 12 a (1923): 1269. Poolakese, Ella, 11 a (1923): 155, 1260. Poolakese, Magda, 13 a (1923): 1142, 1213, 1246. Poolakese, Meeta, 11 a (1923): 901, 1141, 1214, 1245. Priks, Leena, snd 1860: 60, 243, 244, 721, 744, 745, 746, 1046, 1101, 1183, 1438, 1444, 1506, 1520, 1521, 1522, 1523. Prinkvelt, Juhan, 79 a (1905): 82*, 399*, 459*. Pulst, Erich, 10 a (1931): 1137, 1230, 1368. Pulst, Herbert, 12 a (1924): 1314. Pulst, Linda, 12 a (1924): 1199, 1272. Puusepp, Arnold, 13 a (1932): 1388. Puusepp, Helene, 13 a (1932): 1187. Päll, Rosalie, 14 a (1931): 1080, 1118, 1195, 1233, 1387. Pärn, Aliide, 88 a (1986): 1200. Pärn, Arnold, 13 a (1931): 1133, 1290, 1326, 1384. Pärn, Elias, 65 a (1887): 5, 65, 119, 298, 407, 496, 585*, 605*, 654, 688, 769, 789, 921, 987, 998. Pärsikivi, Ella, 14 a (1931): 1176. Pärsikivi, Oskar, 11 a (1923): 156. Pärsikivi, Paul, 77 a (1947): 388, 427. Päss, Arnold, 13 a (1931): 1027, 1112, 1172, 1397. Raud, Mai, 87 a (1927): 23, 697. Raudjalg, Uno, 9 a (1931): 1121, 1369. Raudsepp, Salme, 13 a (1923): 311, 320, 770, 996, 1270, 1340, 1348.

815 Rebane, Karl, 14 a (1931): 1084. Reili, Mihkel, 94 a (1938): 965. Reili, Mihkel, snd 1846: 1443. Reinhold, Ilmar, 10 a (1931): 1090, 1319, 1389. Reinhold, Linda, 12 a (1931): 1374. Reinhold, Osvald, 15 a (1931): 267, 1321. Reinmann, Alide, 12 a (1931): 1160, 1175. Reinvald, Miina, u 75 a (1947): 972, 1404, 1423, 1432. Rips, Aleksander, snd 1884: 1418, 1436. Roos, Eine, 13 a (1926): 1094, 1132, 1342, 1373. Rätsepp, Linda, 13 a (1923): 314. Rätsepp, Paul, 14 a (1923): 315. Rääbis, Jaan: 1433, 1463, 1480. Rüütli, Renate, 10 a (1931): 1077. Saar, Aino, 15 a (1931): 1207. Saar, Eduard, 11 a (1931): 709, 1312. Saar, Herman, 10 a (1924): 1097, 1116. Saar, Linda, 13 a (1924): 187, 1198, 1247, 1274, 1311. Saar, Marta, 14 a (1931): 1151, 1291, 1379. Saar, Oskar, 10 a (1931): 1375. Saar, Salme, 11 a (1924): 1115, 1197, 1310. Salu, Adele, 14 a (1931): 1100. Salu, Elmar, 12 a (1926): 437. Salum, Velta, 15 a (1931): 1322. Sangernebo, Ilmar, 10 a (1931): 1196. Schoch, Evald, 12 a (1931): 1380. Semilarski, Valentiin, 11 a (1931): 1234. Sepp, Juulie, snd 1878: 935, 973. Sepp, Kristjan: 616*, 1516*. Sepp, Sohvi, 1871–1959: 36, 37, 50, 51, 52*, 83, 84, 85*, 86, 87, 97, 98, 105, 131, 132, 196, 215, 216*, 217, 218*, 246*, 247*, 269, 279, 280, 281*, 282*, 292, 293, 294, 295*, 296*, 297*, 304, 307, 308*, 309, 310, 331, 332, 333*, 334*, 337, 338, 339, 340*, 341, 364, 382, 389, 390, 391, 392*, 393, 394*, 421, 441, 443, 444*, 445, 453, 454, 455*, 456, 505, 506, 507, 508, 509*, 510*, 511*, 512, 543, 544, 545, 546, 639, 675, 676, 677, 678, 722, 723, 724*, 725*, 726*, 727, 734, 735, 736, 737, 738, 739*, 740, 741, 772, 773, 774*, 775, 786, 815, 816, 868, 881, 882*, 883, 975, 976, 985, 1030, 1031, 1224, 1225, 1304, 1338, 1352, 1405, 1406, 1407, 1411, 1412, 1413, 1414, 1415, 1416, 1417, 1424, 1425, 1430, 1434, 1435, 1437, 1455, 1456, 1457, 1465, 1466, 1471, 1472, 1483, 1509. Siider, Miina, 61 a (1939): 355, 542, 614, 896, 897, 1242. Siim, August, 13 a (1923): 1261.

816 Siim, Siim, 81 a (1905) [1824–1913]: 318*, 822. Silm, Osvald, 15 a (1922): 1354. Simpson, Leena, 71 a (1929): 951. Soo, Liiso, 74 a (1933): 385. Soom, Johannes, 15 a (1931): 1328. Soom, Leonhard, 12 a (1926): 169. Stahlberg, J.: 595. Stein, Endel, 10 a (1931): 1083, 1169. Stein, Magda, 12 a (1931): 1085, 1170. Sukk, Leida, 12 a (1931): 1067. Suu, Maimu, 10 a (1931): 1095, 1347. Suur, Leeni, 88 a (1955): 262, 981, 1226. Sägi, Leida, 12 a (1923): 299. Süvermann, Ludmilla, 11 a (1931): 1088, 1119. taluperenaine, 58 a (1887, Oudovast): 873. Tamberg, Linda, 14 a (1924): 1344. Tambärk, Aleksander, 12 a (1923): 154. Tamm, Emilie, 70 a (1955): 261. Tamm, Ernst, 12 a (1926): 1060, 1131, 1365. Tamm, Eveline, 13 a (1924): 1253. Tamm, Hugo, 13 a (1924): 1275. Tamm, Oskar, 12 a (1926): 1082, 1134, 1392. Tamm, Valter, 12 a (1926): 1078, 1126, 1346, 1391. Tamming, Sohvi, 79 a (1905): 24*, 35*, 111*, 113*, 182*, 205*, 468*, 493*, 501*, 668*, 698*, 700*, 766*, 865*, 947*, 986*, 992, 994*. Tark, Rosalie, 57 a (1948): 28, 29, 366, 367*, 368, 369*, 370*, 371*, 518, 519, 555, 556, 557*, 558, 559*, 560*, 657*, 663*, 664*, 665*, 666*, 686, 687. Tartu, Sohvi, 58 a (1947): 420. teadmata: 1, 13, 20, 22, 34, 40, 59, 63, 68, 74, 77, 79, 80, 81, 88, 90, 93, 101, 102, 103, 108, 109, 110, 116, 121, 128, 139, 140, 144, 160, 174, 180, 184, 185, 186, 202, 204, 206, 207, 221, 227, 230, 251, 284, 285, 290, 291, 316, 328*, 329, 330, 342, 344, 356, 357, 374, 379, 381, 403, 405, 408, 410, 413, 426, 440, 442, 448, 457, 458, 462, 463, 464, 465, 469, 483, 497, 499, 503, 520, 524, 525, 529, 549, 551*, 553, 567, 568, 573, 574, 575, 577, 584, 589, 590, 591, 597, 599, 600, 603, 604, 617, 622, 624, 625, 630, 634, 646, 648, 649, 651, 652, 656, 670, 672, 673, 679, 692, 696, 703, 705, 707, 716, 717, 729, 733, 743, 756, 758, 771, 776, 778, 779, 782, 783, 784, 809, 812, 819, 821, 826, 833, 836, 838, 841, 843, 851, 854, 855, 860, 861, 867, 869, 870, 874, 884, 885, 903, 905, 908, 914, 918, 920, 922, 928, 929, 930, 936, 944, 945, 948, 988, 989, 997, 1000, 1009, 1014, 1036, 1074, 1168, 1185, 1229, 1255, 1317, 1332, 1409, 1446, 1464, 1473, 1479, 1481, 1485, 1498, 1499, 1501, 1502.

817 Teras, Leida, 11 a (1923): 1114. Tiit, Oskar, 12 a (1923): 150, 1262. Till (Prinkvelt), Miina, 68 a (1905): 233*, 362*, 376, 380, 552*, 647*, 791*, 875*, 877*, 909*. Tomson, Elmar, 11 a (1932): 1292. Tralla, Hildegard, 11 a (1924): 925. Treial, Aino, snd 1926: 1111. Treial, Oskar, 1901–1975: 1440. Treial, Villem, 1876–1934: 195, 477, 708, 718, 719, 837. Tross, Jaan, 71 a (1947): 1303. Tross, Loviisa, 69 a (1947): 1453. Tubin, Hektor, 10 a (1923): 1341. Tubin, Osvald, 10 a (1923): 990. Turk, Ferdinand, 13 a (1923): 45, 129, 1264. Turk, Iida, 13 a (1931): 1081, 1128. Tuustik, Johanes, 13 a (1923): 1358. Tuustik, Salme, 13 a (1922): 1257. Tõns, Leena, 73 a (1947): 260. Tõnts, 63 a (1939): 96, 406. Tõruvere, Lydia, 15 a (1922): 300, 831. Tõrva, Rosalie, snd 1906: 257, 425*, 1403. Töövahe (Taevas), Leena, snd 1834: 14*, 123*, 345*, 554*, 643*, 785*, 946, 1001*. Ujuk, Aksel, 12 a (1931): 1356, 1362. Vadi, Helmi, 14 a (1931): 1284. Vadi, Leida, 13 a (1931): 1205. Vadi, Linda, 13 a (1931): 1069. Vahi, Elmar, 15 a (1931): 268, 1150, 1181. vanamees: 256, 1442. Veike, Toomas, 72 a (1891): 6, 9, 452, 607, 731, 864, 871, 919, 932, 984. Velt, Lilli, 12 a (1923): 1308. Vende, Hella: 168, 171, 321, 415, 504, 715, 825, 1120, 1190, 1281, 1500. Vene, Elmar, 10 a (1923): 152, 1209. Ventsel, Leida, 11 a (1923): 751, 1218. Veskimets, Leida, 12 a (1923): 1355. Viira, Alexander, 14 a (1926): 1072, 1124, 1366. Vilde, Helmi, 15 a (1923): 146, 303, 661, 832, 1068, 1165, 1263, 1316, 1381. Vilde, Linda, 12 a (1923): 660. Viljus, Anna, snd 1884: 15, 16, 248*, 249, 250*, 283, 396, 683, 684, 685, 752, 753, 754, 977, 1003, 1004*. Villemson, Aino, 12 a (1931): 1182. Villemson, Heino, 12 a (1931): 235, 270, 1139, 1178, 1323.

818 Villemson, Marie, 80 a (1967): 286, 424, 942, 1244, 1307. Villemson, Miina, 81 a (1940): 245, 336, 1028, 1035, 1047. Vilpa, Joosep: 75, 112, 578. Välja, Marie, 55 a (1954): 365, 436, 547, 1467, 1468, 1470. Värv, Edgar, 15 a (1931): 1143, 1283. Värv, Elmar, 12 a (1923): 1309. Värv, Hedvig, 14 a (1923): 1271. Õunap, Aliide, 60 a (1966): 572. üks naine (Tõruverest): 757, 853, 872.

819 KOGUJATE REGISTER

Registris on esitatud kogujate nimed tähestikulises järjekorras ja nende poolt kogutud laulude marginaalinumbrid. Kogujate biograafilisi andmeid leiab ülevaatest „Kodavere regilaulude kogumislugu“. Kogujate registrisse on lisatud ka õpilased, kes Walter Andersoni lastefolkloori kogumise aktsiooni ajal omaenda repertuaari kirja panid. Nende vanus või eludaatumid on märgitud laulikute registris. Tärn (*) laulu järjekorranumbri järel näitab, et üles on kirjutatud ka laulu viis.

Adov, Elmar: 157. Aia, Rudolf: 1367. Aid, Leida: 148. Alver, Andres: 34, 410, 573, 670, 692, 703, 1014. Annuk, Eduard: 1054, 1152. Ariste, Paul: 118, 142, 234, 259, 378, 414, 495, 527, 839, 886, 951, 952, 1410, 1428, 1474, 1484. Aro, Arnold: 1164, 1293. Avi, Osvald: 446. Benrot, Helmut: 1390. Berg, Paul – vt Ariste, Paul Bringfeldt, Erika: 1251. Brükkel, Egon: 1147, 1201. Eber, Oskar: 1045, 1287. Eek, Johanna: 1092, 1276, 1382. Eisen, Matthias Johann: 674. Eismel, Leida: 1146. Elken, Johannes: 79, 328*, 329, 649. Elken, Jakob: 88, 403, 549, 597, 696. Ernits, Ida: 1163, 1189, 1329, 1396. Ernits, Salme: 1186. Everth, Jakob Wilhelm Reinhold: 20, 63, 74, 180, 291, 462, 529, 809, 851, 861. Fuchs, Vera: 46, 236, 272, 384, 385, 528. Garšnek, Anatoli: 1528*. Vt ka Niinemägi, Ottilie ja Anatoli Garšnek. Gertz, Erna: 1252, 1394. Grossschmidt, Otto: 110, 374, 604, 622, 743.

820 Grünvaldt, Helje: 1093, 1122, 1376. Haage, Herbert: 1157, 1278, 1371. Hallik, Linda: 201, 1265. Hamburg, Paul: 169, 437, 438, 1038. Hermann, C.: 2, 39, 1469, 1511. Hiiemäe, Mall: 199*, 200, 254, 265, 287, 397, 423, 480, 572, 619, 1032, 1044, 1048, 1052, 1053, 1055, 1103, 1108, 1110, 1111, 1171, 1306, 1351, 1462, 1495*, 1496. Härm, Leida: 149, 937, 1250. Härms, Johannes – vt Koik, Mihkel ja Johannes Härms. Ilves, Salme: 1113. Jakobson, Elmar: 301, 1204. Jakobson, Leida: 1288. Jeeger, Ella: 1282. Joonas, Benita: 1065. Jõgever, Olga: 261, 1459. Jõgi, Leida: 1145, 1377. Jürgenson, Endel: 1248. Jürgenson, Harald: 1399. Jürgenson, Meeta: 1140. Jürgenson, Selma: 1203, 1235. Jürgenson, Virve: 273. Kaasik, Johannes: 1400. Kaasik, Meeta: 1285. Kalme, Ernst: 1033, 1061. Kangru, Ella: 1266. Karlson, Lydia: 23, 697. Karv, Meeta: 1087, 1125, 1277, 1372. Kask, Richard: 938. Kekis, Meralda: 1086, 1136, 1280. Kersten, Drusella: 1258. Kiisel, Villem: 1130. Kirik, Villem: 144, 227, 230, 344, 356, 357, 381, 413, 426, 440, 442, 448, 463, 567, 625, 630, 673, 679, 812, 838, 843. Kitask, Selma: 1162, 1324. Kivi, Johannes: 1059, 1149. Klaos, Aino: 1015, 1099, 1267, 1331, 1353. Klein, Aino: 433, 1192. Klein, Evald: 1193, 1273. Koik, Mihkel ja Johannes Härms: 3, 4 5, 7, 8, 10, 11, 17, 19, 21, 22, 30, 31, 38, 40, 41, 43, 58, 62, 64, 65, 66, 68, 75, 76, 77, 81, 89, 100, 101, 106, 107, 112, 114, 115, 117, 119, 120, 122, 124, 127, 135, 141, 177, 179, 181, 183, 185, 219, 228, 229, 289,

821 298, 306, 317, 335, 343, 373, 398, 401, 404, 407, 412, 451, 458, 466, 467, 483, 490, 496, 500, 523, 562, 564, 574, 576, 578, 579, 581, 582, 583, 588, 592, 593, 594, 595, 596, 598, 620, 631, 632, 633, 640, 641, 642, 644, 646, 652, 653, 654, 655, 659, 667, 669, 671, 681, 688, 693, 699, 732, 742, 748, 757, 760, 761, 762, 767, 769, 777, 780, 781, 787, 789, 790, 806, 810, 817, 818, 823, 826, 827, 829, 835, 840, 846, 847, 852, 853, 860, 862, 866, 869, 872, 876, 885, 887, 899, 900, 902, 906, 907, 908, 912, 913, 914, 921, 923, 931, 934, 936, 944, 987, 993, 998, 999, 1008, 1011, 1227, 1339, 1503, 1504. Koka, Arnold: 1070, 1180, 1325. Konsa, August: 1071, 1174, 1385. Kont, Aleksander: 1161, 1363. Kook, Joosep: 59, 102, 109, 525, 589, 600, 603, 617, 624, 928, 929, 989. Kool, Osvald: 1155, 1179. Korb, Anu: 1200. Kose, Magda: 1062, 1135, 1202, 1279, 1345, 1395. Kreutzwald, Friedrich Reinhold: 204, 1479. Kruusa, O.: 134, 360. Kruusen, Hugo: 535, 1076, 1320. Kukk, Hugo: 1127. Kull, August: 431, 432, 1074, 1166. Kurss, K.: 953. Kuuse, Kersti: 28, 366, 518, 555, 556, 686, 1024, 1037, 1431, 1458. Kuusik, Ella (Kokora): 153, 1042, 1259. Kuusik, Ella (Ranna): 1034, 1154. Käär, Samuel: 290, 656. Königsberg, Salme: 503, 771, 997, 1168, 1185, 1317, 1332. Kübarsepp, Linda: 302. Kümmel, Lidia: 621. Laasma, Leida: 1461, 1494. Laht, Leida: 1289, 1327. Lammas, Anita: 1091, 1123, 1343, 1364. Laos, Hermann: 530. Laos, Linda: 1073. Lassi, Agnes: 372, 1096. Lassi, Leida: 147, 222, 502, 694, 950, 1249. Lassi, Linda: 1268. Laugaste, Eduard: 435. Laumets, Klaara: 1057, 1129. Laurson, August: 170, 856, 955. Lepasepp, Elfreede: 1256. Lepasepp, Leonhard: 1206.

822 Lepik, Elmar: 1158. Lepp, W.: 128, 408, 705, 758, 1502. Liiv, August ja Johannes Raja: 14*, 24*, 35*, 44*, 78*, 82*, 91*, 92*, 111*, 113*, 123*, 136*, 137*, 138*, 143*, 161*, 164, 165*, 166*, 167*, 182*, 205*, 231*, 232*, 233*, 258, 313*, 318*, 345*, 346*, 347*, 348*, 349*, 358*, 359*, 361*, 362*, 375*, 376, 377*, 380, 383*, 399*, 400a–c*, 402*, 449*, 450*, 459*, 468*, 492*, 493*, 494*, 501*, 526*, 550*, 552*, 554*, 563*, 570*, 571*, 585*, 586*, 601*, 602*, 605*, 616*, 623*, 643*, 647*, 668*, 698*, 700*, 747*, 750*, 763*, 764*, 765*, 766*, 785*, 791*, 813*, 820*, 822, 824*, 834, 842, 849*, 865*, 875*, 877*, 909*, 910*, 916*, 917*, 924*, 926*, 946, 947*, 986*, 992, 994*, 1001*, 1006*, 1025*, 1216*, 1228*, 1398*, 1516*. Liiv, Ellen: 257, 425*, 1403. Liiv, Joosep: 988. Lindpere, Oskar: 1208. Lugo, August: 151. Luht, Vilma: 1075. Luigla, Elly: 47, 96, 406, 411, 416, 517, 720, 1294, 1401, 1429, 1443. Luka, Väino: 145, 271, 447, 1026, 1359. Luud, Karl – vt Penna, Peeter ja Karl Luud. Lõhmus, Salme: 277, 759, 1422, 1478. Läst, Voldemar: 1383. Lätt, Selma: 29, 56*, 84, 133, 203, 212, 242, 262, 263, 264, 280, 294, 327, 354, 391, 395, 418, 441, 454, 488, 489, 516, 532, 540, 613, 629, 684, 687, 690, 714, 738, 753, 799, 845, 859, 892, 893, 904, 933, 940, 963, 965, 976, 977, 980, 981, 982, 1020, 1022, 1031, 1039, 1212, 1226, 1241, 1301, 1337, 1360, 1361, 1406, 1424, 1466, 1472, 1510, 1526. Vt ka Strutzkin, Aino ja Selma Lätt. Martinson, Leoviina: 1184. Markus, Lembit: 1079, 1386. Martinson, Karl Eduard: 6, 9, 452, 607, 731, 864, 871, 919, 932, 984. Matsi, Rudolf: 1148. Matsmann, Aleksander: 1066, 1313, 1507. Mihkels, Robert: 1138, 1173, 1232, 1378. Mihkelson, Aino: 1058. Moisa, Joosep: 93, 207, 221, 590, 672, 779, 782, 836, 945, 1464. Mägi, Linda: 1188, 1370. Mägi, Udo: 15, 36, 37, 48, 49, 50, 51, 83, 97, 98, 99, 104, 105, 131, 158, 196, 198, 214, 215, 260, 278, 279, 288, 292, 293, 304, 307, 331, 332, 338, 339, 353, 364, 368, 382, 388, 389, 390, 419, 420, 421, 427, 443, 453, 475, 478, 506, 507, 508, 515, 519, 531, 533, 534, 536, 544, 545, 558, 615, 618, 639, 675, 676, 677, 683, 689, 701, 722, 723, 734, 735, 736, 737, 752, 755, 772, 773, 786, 794, 795, 796, 797, 798, 815, 816, 850, 868, 880, 881, 935, 941, 967, 969, 970, 971, 972, 973, 974,

823 975, 1030, 1102, 1217, 1221, 1224, 1303, 1304, 1338, 1352, 1402, 1404, 1405, 1411, 1412, 1413, 1418, 1423, 1430, 1432, 1434, 1436, 1437, 1441, 1453, 1454, 1455, 1456, 1465, 1471, 1475, 1482, 1483, 1490, 1509. Mässo, Eduard: 121, 464, 469, 553, 577, 821, 948, 1036, 1229. Mölder, Aleksander: 1357. Müürsepp, Ernst: 1286. Nautras, Aksel: 1318. Neider, Helmi: 1231. Niinemägi, Ottilie-Olga (Olli): 16, 72, 87, 252, 253, 255, 310, 341, 456, 479, 512, 546, 548, 678, 685, 691, 727, 728, 740, 741, 754, 800, 801, 883, 978, 1003, 1040, 1051, 1225, 1407, 1416, 1417, 1425, 1435, 1457, 1491, 1527. Vt ka Niinemägi, Ottilie ja Anatoli Garšnek, Niinemägi, Ottilie ja Helgi Sirmais. Niinemägi, Ottilie ja Anatoli Garšnek: 218*, 282*, 297*, 334*, 394*, 511*, 657*, 774*. Niinemägi, Ottilie ja Helgi Sirmais: 54*, 57*, 73*, 1005*, 1105*. Normann, Erna: 86, 132, 192, 217, 249, 251, 256, 269, 283, 284, 285, 309, 365, 393, 396, 436, 445, 476, 541, 547, 775, 894, 895, 985, 1408, 1414, 1415, 1442, 1467, 1468, 1470. Nõmm, Linda: 1153, 1177. Nõu, Hilda: 197, 213, 612, 1107, 1222, 1223, 1477, 1525. Oksa, Alma: 1254. Oras, Janika ja Liina Saarlo: 1041*, 1098*, 1104, 1210, 1211, 1460*. Ostra, Karel: 140, 186. Ots, Elsa: 190, 324, 473, 486, 513, 538, 627, 1019, 1238, 1299, 1334, 1450. Otterklau, Raiissa: 172. Paap, Bertha: 1156. Paap, Leida: 1315. Parts, Eduart: 1117. Paukson, Erika: 1064. Paukson, Silvia: 1089, 1349. Pede, Hilda: 430. Peets, Robert: 1159. Peetso, Voldemar: 1393. Penna, Peeter: 1512*, 1513*, 1514*, 1515*. Vt ka Penna, Peeter ja Karl Luud. Penna, Peeter ja Karl Luud: 33*, 67*, 94*, 319*, 350*, 363*. Poolakese, Alma: 1269. Poolakese, Ella: 155, 1260. Poolakese, Magda: 1142, 1213, 1246. Poolakese, Meeta: 901, 1141, 1214, 1245. Proodel, Mall – vt Hiiemäe, Mall. Pulst, August – vt Tampere, Herbert ja August Pulst. Pulst, Erich: 1137, 1230, 1368.

824 Pulst, Herbert: 1314. Pulst, Linda: 1199, 1272. Puusepp, Arnold: 1388. Puusepp, Helene: 1187. Põldmäe, Jaak: 194, 409, 422, 482, 1043, 1063, 1305, 1419. Päll, Rosalie: 1080, 1118, 1195, 1233, 1387. Pärn, Arnold: 1133, 1290, 1326, 1384. Pärsikivi, Ella: 1176. Pärsikivi, Oskar: 156. Päss, Arnold: 1027, 1112, 1172, 1397. Raja, Johannes – vt Liiv, August ja Johannes Raja. Raudjalg, Uno: 1121, 1369. Raudsepp, Salme: 311, 320, 770, 996, 1270, 1340, 1348. Rebane, Karl: 1084. Reinhold, Ilmar: 1090, 1319, 1389. Reinhold, Linda: 1374. Reinhold, Osvald: 267, 1321. Reinmann, Alide: 1160, 1175. Roos, Eine: 1094, 1132, 1342, 1373. Räni, Jaan: 1501. Rätsepp, Linda: 314. Rätsepp, Paul: 315. Rättsepp, Paul: 90, 139, 206, 405, 648, 651, 707, 833, 1000, 1009, 1409, 1473, 1481, 1485, 1498, 1499. Rüütel, Ingrid: 56*. Rüütli, Renate: 1077. Saar, Avo: 387, 695, 814, 1002. Saar, Aino: 1207. Saar, Eduard: 709, 1312. Saar, Herman: 1097, 1116. Saar, Linda: 187, 1198, 1247, 1274, 1311. Saar, Marta: 1151, 1291, 1379. Saar, Oskar: 1375. Saar, Salme: 1115, 1197, 1310. Saarlo, Liina – vt Oras, Janika ja Liina Saarlo. Salu, Adele: 1100. Salum, Velta: 1322. Sangernebo, Ilmar: 1196. Schoch, Evald: 1380. Schulbach, August: 202, 330, 905, 1255. Semilarski, Valentiin: 1234.

825 Siider, Hermiine: 27, 239, 355, 472, 485, 542, 614, 712, 896, 897, 960, 1018, 1242, 1297, 1449. Siim, August: 1261. Silm, Osvald: 1354 Simson, Arnold: 12, 32, 42, 95, 178, 220, 491, 498, 580, 635, 645, 682, 702, 730, 749, 768, 788, 792, 808, 811, 828, 848, 863, 879, 898, 915, 927, 943, 949, 995, 1010, 1012, 1013, 1330. Sirmais, Helgi – vt Niinemägi, Ottilie ja Helgi Sirmais. Soom, Johannes: 1328. Soom, Leonhard: 169. Sori, Joosep: 379, 497, 841, 854, 855, 867, 870, 873, 874 884, 903, 918, 920, 930. Stein, Endel: 1083, 1169. Stein, Magda: 1085, 1170. Strutzkin, Aino ja Selma Lätt: 371*, 1050*, 1106*, 1492*. Sukk, Leida: 1067. Suu, Maimu: 1095, 1347. Sägi, Leida: 299. Süvermann, Ludmilla: 1088, 1119. Tamberg, Linda: 1344. Tambärk, Aleksander: 154. Tamm, August: 18, 25, 195, 208, 223, 322, 477, 481, 561, 566, 569, 606, 608, 636, 650, 680, 706, 708, 718, 719, 837, 954, 1007, 1243, 1486. Tamm, Ernst: 1060, 1131, 1365. Tamm, Eveline: 1253. Tamm, Hugo: 1275. Tamm, Oskar: 1082, 1134, 1392. Tamm, Valter: 1078, 1126, 1346, 1391. Tammepuu, Priidu: 61, 70, 126, 130, 159, 163, 191, 211, 225, 226, 241, 276, 305, 312, 325, 326, 352, 417, 429, 460, 461, 474, 487, 514, 522, 539, 565, 611, 628, 638, 662, 713, 805, 844, 858, 891, 911, 939, 962, 1023, 1144, 1167, 1191, 1215, 1219, 1220, 1239, 1240, 1300, 1335, 1336, 1421, 1427, 1452, 1476, 1489, 1524. Tammo, Tiiu: 1056, 1109, 1194, 1445. Tampere, Herbert: 26, 52*, 55*, 85*, 125, 188, 209, 216*, 224, 237, 238*, 246*, 247*, 248*, 250*, 281*, 295*, 296*, 308*, 323, 333*, 337, 340*, 351, 369*, 370*, 392*, 444*, 455*, 470, 505, 509*, 510*, 521, 537, 543, 559*, 560*, 609, 637, 664*, 665*, 666*, 710, 724*, 725*, 726*, 739*, 802*, 803, 882*, 889, 957, 958*, 979*, 1004*, 1016*, 1029, 1049*, 1237, 1295*, 1298, 1447, 1493*. Vt ka Tampere, Herbert ja August Pulst. Tampere, Herbert ja August Pulst: 69*, 189*, 210*, 240*, 471*, 484*, 610*, 626*, 711*, 804*, 857*, 890*, 959*, 1017*, 1236*, 1296*, 1333*, 1420*, 1426*, 1448*, 1487*.

826 Tanning, Salme: 245, 274, 275, 336, 587, 961, 968, 1021, 1028, 1035, 1047, 1302, 1451, 1488. teadmata: 53*, 71*, 193*, 367*, 557*, 663*, 717, 964*. Teras, Leida: 1114. Thomson, Aleksander: 1, 80, 160, 184, 316, 342, 457, 776. Tiit, Oskar: 150, 1262. Tomson, Elmar: 1292. Tralla, Hildegard: 925. Treial, Oskar; 1440. Tubin, Aino: 103, 108, 174. Tubin, Hektor: 1341. Tubin, Joseph: 13, 116, 520, 524, 568, 584, 599, 634, 729, 733, 783, 784, 819. Tubin, Osvald: 990. Tunkar, Friida: 778. Turk, Ferdinand: 45, 129, 1264. Turk, Iida: 1081, 1128. Tuustik, Johanes: 1358. Tuustik, Salme: 1257. Tõruvere, Lydia: 300, 831. Ujuk, Aksel: 1356, 1362. Univere, Aili: 60, 162*, 175, 176, 243, 428, 434, 439, 658, 721, 744, 745, 746, 793, 830, 888, 966, 991, 1046, 1101, 1183, 1350, 1438, 1439, 1444, 1505, 1506, 1508, 1517, 1518, 1519, 1520, 1521, 1522, 1523. Vt ka Univere, Aili ja Pertti Virtaranta. Univere, Aili ja Pertti Virtaranta: 983. Vadi, Helmi: 1284. Vadi, Leida: 1205. Vadi, Linda: 1069. Vahi, Elmar: 268, 1150, 1181. Valmet, Aino: 1497. Velt, Lilli: 1308. Vende, Hella: 168, 171, 321, 415, 504, 715, 825, 1120, 1190, 1281, 1500. Vene, Elmar: 152, 1209. Ventsel, Leida: 751, 1218. Veskimets, Leida: 1355. Viira, Alexander: 1072, 1124, 1366. Vilberg, Gustav: 704, 807, 878. Vilde, Helmi: 146, 303, 661, 832, 1068, 1165, 1263, 1316, 1381. Vilde, Linda: 660. Villemson, Aino: 1182. Villemson, Heino: 235, 270, 1139, 1178, 1323. Villemson, Marie: 286, 424, 942, 1244, 1307.

827 Vint, Helmi: 244. Virtaranta, Pertti (Erkki Pertti Ilmari) – vt Univere, Aili ja Pertti Virtaranta. Värv, Aino: 266. Värv, Edgar: 1143, 1283. Värv, Elmar: 1309. Värv, Hedvig: 1271. Weitzenberg, Juhan: 465, 499, 551*, 575, 591, 716, 756, 922, 1433, 1446, 1463, 1480. Õunap, Hermine: 173, 386, 956.

828 SÕNASELETUSED

Sõnaseletustes on enamasti piirdutud nende tähendustega, mis sõnal on Kodavere lauludes. Küsimärk on seletuste juures, mis on oletatud sõnastike1 ja laulukonteksti põhjal. Kui sõna muutevorm laulus erineb murdeomasest vormist ja lauludes põhivorme ei leidu, on sõna esitatudki vastavas grammatilises vormis. Tuleb arvestada, et kohati tuleb regi- lauludes ette sõnu, mida tavakeeles (vähemalt selles tähenduses) ei kasutata, samuti (koos laulumotiividega levinud) laene muudest piirkondadest ja sõnu, mida üleskirjutaja on valesti mõistnud. aada – vt aud anine – haneke (venna poeetiline süno- aadik : aadiku – aedik nüüm) aaduja, ka aadu ~ uadu (omast.) – hauduja apsatelli – astusin kontsadega ~ mütsatasin (ema poeetiline sünonüüm) areta – areneda, välja jõuda aadule – hauduma arm : armi – sälguline, sisselõigetega; adelema – sagima, edasi-tagasi jooksma armetu; hall aeda (omast.) – aida arss : arsi ~ arssi – arst, nõid aesu (omast.) – haisu arvikud – üksikud, harvad vaod aganik – ruum aganate hoidmiseks rehetoa askemesse – prahi, pühkmete sisse (< ask ja välisseina vahel : asu) agur : agura – leidlik, agar (?) askel – toimetus, askeldus, töö ahad – ahtad, kitsad aspel – haspel (tööriist lõnga vihti keri- ahjuperik – ahjutagune miseks) alatedes ~ alatelen; alatin – haledust tundes; aud : aada – haud tundsin haledust dobro – tervitus (vn) ame : amme – hame, särk ehjäs – tubli, kärme; terve, tugev (vrd sm ammasline – teatud rõivakiri ehjä)

1 Eesti murrete sõnaraamat I–V. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn 1994–2013; Väike murdesõnastik I–II. Toim. Valdek Pall. Tallinn 1982–1989, http://www.eki.ee/dict/vms/; Eesti keele seletav sõnaraamat. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2. tr. Tallinn 2009, http://www.eki.ee/ dict/ekss/; Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm 1958–1963; Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Uppsala 1979, http://www.eki.ee/dict/saareste/; Valdek Pall, Idamurde sõnastik. Tallinn 1994; Mari Must, Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn 2000; VK ja ERlA sõnaseletused; Eesti Keele Instituudi murdekartoteegid.

829 ejarmu – arusaamatu sõna (? jäärmu ~ kaal : kaala – kael äiermu ’õie’) kaal : kaali – naiste linane õlarätt elu – ka hoone; talu kaalats : kaalatsi – vt kaelats era- ~ erä- – eraldi olev; isiklik; eriots- kaale’eie – ahelatesse, ketti (vrd vdj kahlõ, tarbeline kahlõõd) erel : ereli – orel kaar : kaara – kaer ermes : erme – hernes kaasik : kaasiku – ka (pulma)laulik, pruudi- ede : ede – esi, eesolev töölõik poolsed pulmalised haada – vt aud kaast : kaasta – kraasitäis villu, heie, villast haak : haagi – arv. ka teatud laevatüüp, käsitöö lodjataoline kaubaalus (vrd sm kadik : kadika – kaigas haaksi, rts haxe) kadrid – ka muster hermes – vt ermes kaelats : kaelatsi – kaelaehe hiiru – hiirekarva hall hobune kahl : kahla – nooda osa huabelik – hoopleja kahjuline – kahju läbi kannataja huagamaie – puhkama (vrd vdj oogata) ~ kakatele – katkestab hoogsalt, hooti liikuma kakrule – arusaamatu sõna (< kangrule? hulvuma – vt ulvuma vrd ka kakrekas – kaur) huur : huara – hoor kale : kale – kõva, kare hüljö – vt ülg kaljuma – karjuma hüpütama – hüpitama kaltsud – linased püksid, ka säärised ihn ~ ihin : ihna; ihnukene – (vasknaastudega kand : kannu – känd kaetud) meeste nahkvöö kanguma – tugevamaks muutuma ihulik – paljas, kehv kannilavvad – puunõu lauad, kannulauad illu – vaikne, tasane kapus : kapsa – kapsas illukeste – hiljukesi, tasakesi karele < kare : kare ’sööt, murukamar’ ~ imb : imme – neiu kari : kari ’suur leek’ itkma – itkema, nutma karvaveerenud ~ karvaviäreline – karvu ajav, jostoma – juhtuma, sattuma kulunud, narmendav juht : juhi – juhiraud vankril kasik – kaasik, kasemets jõeda ~ jõõda < jõuda ’jõua’ (?) kask : kaska ~ kaski – kasukas jõeluma – vt jõlama katal : katla – katel jõlama – jändama, tembutama; lärmama, kats(u)ma – ka vaatama lobisema katt : kati – kass jõvine – jõhvist keder : kedra – ketas, ratas; kedervars jõõlulauba – jõululaupäev keedud (mitm nim) – kiud kaabapoosid – kaubapoisid keerd : keeri ~ keeru – keerdus; kaval, kaabelda – kaubelda viguritega; kiire, väle kaadu – kaudu, mööda keeros(s) – keerd, sõlm kaage’ella – kaugel, ka kaugele keerusilma – kõõrdsilm kaage’enna – kaugel keesatasse – kiusatakse

830 keeser – keiser kolk : kolga, (sisseütl) kolku ~ kolka – nurk, kekis ~ kekijas ~ kekin – ilus, tore, ehitud kõrvaline koht keo ~ kio (omast.) – kibu kollutuma – kolletuma kepsima – kergelt, kärmelt liikuma kononinä – kongusnina kerges – putukas, ritsikas (?) kontska (osast.) – ka jäänust, lõpuotsa kesv : kesva – oder koosutab – ka kosutab kete (mitm omast.) – sõkalde (< kesi : kede Korova < vn lehm ’viljatera kest, sõkal’) kosa – kus kihu : kihu – kisk, oga; < kihupea kotik : kotiku – väike kott kihupea – ka tühi viljapea, kõlupea kual : kuala – ila kiidel < kiidu-, kiidetav (?) kuaras – kargas (< karas) kiiguts ~ kikuts – hark (vrd kikk ’T-kujuline kuari ~ kuaru (omast.) – kaare, niiduee hark’) kuaritama – ka keerama (nt köit) kiilsilm – läikiv-, hiilgavsilmne (< kiilas) kudrus : kudrusse – värviline klaashelmes, kiiverkont – vt kinderkont kaelakee osa kikk : kiku – õhuke leivatükk; leivakontsuke kudumuna – kanamuna kile – kits (vrd kide, sm, vdj kili) kulleline – kullaline (?) kimmel : kimli – kollakashall või hallikas- kulo ~ kulu – vana rohi pruun hobune kuni : kuni ~ kunn : kunni ~ kunna – kurn; kinderkont – pahkluu kurnimäng kint : kindu – kints kunt : kundi – kult kio – vt keo kuolma – surema kirjes : kirjesse – kirjak, kirju lehm kuras : kurase ~ kuraste – pussnuga kistavare – ka ühendushoob, keps veskil kurjas, kurjatega – kurjategija kivik : kiviku – väike kivi kuru : kuru – katuse- või ulualune; kõrvaline kiädisida (mitm osast.) – midagi märga paik; lõikamata rukkiriba (? < kiäde ~ keede ’allikane, vesine kuruslauk – küüslauk koht’); keedisida ’kaelaehteid’ kusik – püsimatu, kärsitu inimene (pärit variandist minu suusta ...) kuul – vt kual kiänama – käänama kuulma – vt kuolma kiänap : kiänapu ~ käänapu – käänak; kuuti lööma – koodiga lööma; kukerpalle peidupaik tegema klikuts – vt kiiguts ~ vrd ka klipats ’väike kõda : kõda – koda puulabidas’ kõrb : kõrvi – punakaspruun (hobune) koadik – vt kadik kõrdama – kordama; kündma koagude (mitm omast.) – kookude (kõvera kõre, kõrend – ka pikk latt, ritv otsaga pikk puu, käsikivi käepide?) kõre : kõre(da) – ka pikk, sirge koheoinas – kohioinas kõrrik – suurrätt; külje pealt lahtine seelik kohmus – kohmakas (inimene) kõrvanaene – kaasanaine, mõrsjapoolne koljand – ka saani, ree seljatugi suguvõsa esindaja; laulik kolka’assa (sisseütl) – pehmesse, kinni- kädis : kädis(s)e – käis kasvanud jõekohta käli : käli – mehe vennanaine; naiseõde

831 kämmeline – kämblakene, käsi (kämmel) lao (nim) < lagu, häving (?) kärajad – sõnumid, teated lapita – ka lapiti kätsed – käised ~ kätised lati ~ latu ~ lato (omast.) – müts, kübar käädis – vt kädis laus – laiali, võimas käänapu – vt kiänäp leekima – vt läägima körditud – volditud leeni : leeni – leil körts : körtsu – korts; seelik leeva ~ leevä (omast.) – leiva körtsik : körtsiku – seelik lehe – vt leste küdi : küdi – mehevend lehese (omast.) – laka külimit : külimitu – külvi- ja mõõduriist lellu lööma – müra (< lelu), trianglit (9–18 toopi) tegema; lulli lööma kümmel ~ küämel – köömen lelotama – ka kisama, karjuma küünar – küünarvarre pikkusest tuletatud lemmotama – lennutama pikkusmõõt leste ~ lehte : lehe – ka hobuse lakk; õhuke, küürik : küüriku – kõver, küürakas (olend) lame rinnaehe küüt : küüdu – vöödiline; loom jutiga seljal lieta – liguneda laada (omast.) – laua (laud); lauda (laut) lihid – liidad ~ silud, hõõrud laadumets – lauamets lille ~ lilli – ilus; puhas laagi ~ laagu (omast.) – lauguga (loom) lillik : lillike – lillakas (taim, mari) laagib < laakuma ’liikuma’ (?), vrd ka läägib linakada – linamõõt, 50 peod soetud linu laal : laalu – laul linutama – mõrsjale pulmades linikut (abi- laasta – lausuda, sõnuda elunaise peakatet) pähe panema laasuja – lausuja, sõnadega ravija lipp : lipu – hulk, rida laateti – laotati lippuma – eraldama, (välja) viskama lade : lademe – peksmiseks või pahma- lirvendämä – lobisema, häält tegema (?) miseks rehealusesse laotatud vilja- lisna – liigne, ülearune kiht liutud – punutud (? vrd leduma : leutud ladelda < ladama ’latrama’ (vrd sm ladella) ’palmitsema, punuma’) ladima – liduma, kiiresti minema liäneb – võib-olla on (< leema) ~ võib-olla ladin : ladina – häälitsemist imiteeriv sõna läheb ladu : lau – küün, varjualune; ruum rehetoa loogaküüned – õnarused, sälgud looga otsas otstes, mille vastu aisad käisid laduma – ka käima, jooksma, hulkuma loogeline – teatud kirjadega muster laegoline – põlle allserv sissekootud kirja- look : looga – ka mõrra suu dega luageline – vt loogeline lagi – ka suulagi luavima – pühkima, riisuma lahe (käskiv kv) – lase luavits : luavitsa – lavats, magamislava lakikoer – joodik luukama – lonkama lakki – hobuselakk lõege : lõike – maatükk, siil lamajalg – maas lamava jala(se)ga lõegutama – sinna-tänna liikuma, kõigutama lamatama – maha vajutama, lamandama lõhn : lõhna – talad rehetoas, millele toetu- vad parred 832 lõiv : lõevu – lõoke niserdus – nikastus lõune – lõuna(tuul); ahju kerisepealne auk nius(s)ed – vt nihused lõveng : lõvengi – lõuend niäladelle – nääludele, naisevendadele lähe : läste – allikas (külla) lätu – vt lati nurgama – nurisema, kaebama läägib – ka liigub nuusutuus – nuusktubaka toos läägima – soojenema nõkutella – nõtkutada lühima – küsima (ka käima) poeetiline nõrama – nõrisema, sadama paralleel nõrkuma – nõrkema lüll : lülli – võllas; vaadivits(a ühendus- nõtk : nõtke – hällivibu koht); kõveraks koolutatud laud näljak : näljaku – näljas, vaene inimene lüster – lühter näljakõrk : -kõrgi – põhjuseta uhke maesa – maad mööda närvelde – närvalt maiassama – maialt maitsma, himustama näädu ~ näädis – neiu massa : massa – või (< vn) oit : oedu – (ärakuivav) lomp; veekogu massak : massaku – kott ojuma – ujuma; minema, jõudma jm matter ~ mater – matar oosse – ojasse medeleeväd – mesileivad opipäts – sõnamäng (< hopp!) muatelen – magades orm : orma – urm, veri; aas, tärge pastla mukk : muki – ilus, nägus servas nööri läbitõmbamiseks mulline – mullune ormetetud – augustatud, tärgitud munde – muude paade : paade – paas murratus – vrd murratama ’murdtoimselt paadud – ristitud (? vrd paadulaps ’ristilaps’) kuduma’ paagutama – paugutama mõhe : mõhe – mõhk, leivaküna paalutama – pasteldele paelu panema mõnite – mitmeti paeka (käskiv kv) – pagege mõsk(e)ma – pesema pahus : pahussa – roos, eliting mäimäl – määgimas pakelane – takune, jämedast riidest, paklane müttü – tomp, vormitu, kohmakas pakk : paku – ka kangapakk, kokkupandud naarus – naerja ~ naerualune (pakitud) riie nadu : nadu – mehe või naise õde palang ~ palangas : palange ~ palanga – naerus – vt naarus voodilina, palakas nastuline – naastuline palapuol : palapoole – pallapool, linasest nenn : nenne – ema riidest vaipseelik; küljerätt nihused ~ nihased – niuded palber : palberi – habemeajaja-arst niis : niie – nöörsilmus, millest lõimed läbi paletev – põletav (?) jooksevad (kangaspuudel) paljak : paljaku – paljas, alasti; armetu nilvestämä – libistama panemevakk – pruudiandide vakk nipeldama – niplispitsi, üldisemalt näpu- parik : pariku – padrik (< pari, parissik) tööd tegema parm : parmi – arm nirges – nirkjas, nirgitaoline, väle patak : pataka – vits, malakas

833 pavad – pauad, suured hõbedased pärlid; põleb ~ põlab – põlgab rinnaehted, ehterahad põlgtud ~ põltud – põlatud peegeline – peiukene põllekannemisse – põllepaeladesse peel : peele – puu purje kinnitamiseks; põlmitama – põimima (ehtima) külgmine, raampuu põnnitenna – puiklemisi töötades ~ liikudes peeled – ka kangaspuud põnnus : põnnuse – riidest aas, silmus peesima – soojenema põrmand : põrmandu – põrand penn : penni – kanaõrs põkk : põka – põtk, reis, koib peräkuta – pärakuti, üksteise taga põuk : põõgu ~ põõga – pesu, pestavad piduti – pikuti riided pihkel – vt piiker (?) pärgepiä – pärjapea, noormehe poeetiline piiker – piik; ka kirka, puur sünonüüm piikuma – vaevatud olema, vaevaliselt pätsopia ~ päätsupea ~ päätsu – valge käima; vigisema; piiluma, vahtima koonuga, otsaesise laiguga veis, piird : piira – kangasoa raam, kangaspuude hobune osa püi – püü pilges – pilkaja pürjer : pürjeri – endisaegne linnakodanik piljand : piljandi ~ piljant : piljanti – briljant püstoline – püstine; erk, äge pilkuma – paistma püüdis : püüdis(s)e – püüdmisvahend, ka piluline – pilutatud; neiu poeetiline süno- püünis nüüm raadis(s)e (omast., ka osast.) – raudse, pist : piha – piht raudset piäled – vt peeled raadutama – rautama piälik : piäliku – ka koht aidas raduma – rabelema, end pingutama piäska – pääsuke ramb : ramma – nõrkus, uni plakeline ~ plakiline – laiguline rambas : rampa – ront, suur raske puu pleegi – siin pleegita rammestama ~ rammissuma – rammes- plettima – punuma tama, rammestuma pohlaklane – poolakas rataspuu – rattapuu, puu vankrirataste tege- poogeline – äärispaelaga varustatud miseks poosi (omast.) – poisi ratis : ratti – väike vanematüübiline ait port : pordu – hoor, liiderlik inimene ravitsema – toitma, süüa andma prigasi (Prigasimaa, prigasi keel) < vn käsk reeko – rukkirääk puasme (omast.) – pasma, lõngavihi osa riidamua – pinumaa, koht taluõues, kus pudeda ~ pudeta – kukkuda seisavad riidad ja lõhutakse puid puhme – puhmana, puhmakaupa riitsik < ritsik, kilk pulge – katki, puruks, pulkadena rinnutama – rinnaga toetama, vedama pupe (omast.) – nuku; tüdruku rissikrostu – ristikrohi pupelill < puperlill ’varsakabi’ (?) riäden : riädnä – teatud mustriga kangas purask : purasku – peitel ruab – kärmelt töötab ~ liigub puudik : puudiku – tutt, palmik ruak : ruagu – raag, roots, kuivanud oks

834 ruapima – kraapima suavutee, Suavu- ~ Soavumaa < saama (? vrd rutus – ruttu vdj saavva); (? Savomaa) rõõmama – roomama suesutas ~ suisatas – suisutas, äiutas räbe : räbeda – hele, helkiv, läikiv suga : soa – peahari, kamm; kangasuga ränd : ränna – niiske lumi, lobjakas koelõngade kinnilöömiseks, piird rässäs – katuseräästas sugar : sugara – kepp, malakas, halg räätsik : räätsiku – metallist litter, kaunistus sulguja – suruja ~ sulgeja (?) naiste vöö küljes sulpima – midagi sulpsutades tegema rübema – lamama, püherdama, rübelema sulu ~ sulo – madalam, metsaga piiratud rüüd : rüüdi – pikk-kuub; linane või takune heinamaariba (< solu, sola) ülekuub surnuk : surnuka – kangasüstik saajad – pulmad; peigmehepoolsed pulma- suota – asjata, põhjuseta, mõttetult lised surule ~ suruje – nurka (Sohvi Sepa sele- saanu (käskiv kv) – ka saunata tus); prügile (? vrd vdj suru ’prügi, sagar : sagara – vanaaegne puust uksehing, rämps’) hingekonks suurus : suurus(s)e – eine sage : sageda – ka tihe, paks sõba : sõba – villane suurrätt; seeliku ase- salgu – salgakaupa, salguti mel ümbermähitav, küljelt lahtine sassa (omast.) – saia lastekeeles rõivas savitsema ~ savitsama – siblima; rehitsema sõrasilm ~ sõõrasilm – hobune, kel valge segane – ka segatud, segu laik silmade kohal ~ ümber, lauguga seljeteda – seletada, selgitada hobune sibeda – kiire, usin sõõrd : sõõru – maharaiutud võsastik, ale siden – sees sõõrik : sõõriku – jätk seeliku allservas (tei- siib : siiva – tiib sest, enamasti punasest riidest, pea- silitseb – silitab le õmmeldud kardpaelte või klaas- singuma – virisema, vinguma, nutuselt helmestega); ehisriie; seelik kõnelema; tõrkuma sõõrima – keerutama sirkmä : sirgib – saalima, palju käima sõõripäts : sõõripätsi – ümmargune saia- sirvima – ka välja valima, vaatama, kont- päts rollima särjesapiline : särjesapilise – kullatud, kul- sivakas ~ sivaja – sihvakas, kärme laga muster siädätä – sobivaks tunnistada, sallida (vrd säärepael : säärepaela – mitmevärvilisest sm sietää) villasest lõngast palmitsetud kitsas sohatama ~ sohastama – sahistama (?) pael tuttide või narmastega sukkade, somp : somba – pori, virts, sopp; soo; vee- sääriste ja püksisäärte sidumiseks auk; loik, lomp süld : sülla – pikkusmõõt (väljasirutatud soonik : sooniku – vesine koht käte sõrmeotste vahekaugus, 213,3 sori : sori – ojake, kraav, nire; renn cm) soro : soro – kantsik, nuut sülde, süülen, süüless – sülle, süles, sülest suajad – vt saajad sülgus – julguse poeetiline paralleel

835 taaka, taaku (käskiv kv) – vt taatama tõunama – töinama, nutma taal : taala – tael tõõras : tõura – tõbras, veis, lojus taatama – tagurdama, taganema; tagandama tänavuade – tänavuaastal taotama – taotlema tölk ~ tülk – tönts, tömp tallukas : talluka – sokk; jalarätt, kalts tülkima – iiveldama, vastumeelsust tundma talv(u)ma – kurikaga pesu kolkima uaga aama – vt huagama tanuv : tanuvi – tanum, külatänav uan : uani – suure puunõu (vaat, aam, tõrs) tasuma – ka tasandama; masseerima, pat- põhjas asuvat ava sulgev puukraan sutama uavel – haavel teramatt – 6–8 toopi (matt) teri udukätsed – peenest riidest käised tibu : tibu – ka väike münt, vanaaegne raha uherdiaagud – oherdiga puuritud augud tiigutama – siputama, liigutama; merelinnu uhtuma – uhama; vanutama; peksma; vih- häälitsus tuma tii-iärik – teeäärne ulamiisi – ebakindlalt tii-ara – teeharu ulvuma – ulguma tiirak – himur, tiirane ummiaiani – oma umbaias, aiaga piiratud tiirama – lipitsema, tiirane olema põllulapil tigu : tiu – ka teotus, laim ummik – umbsest puust õõnestatud nõu tiputama – sämbuliseks, sakiliseks lõikama ummi(s)rõngas – metall- või vitsvõru (ukse toemekida (mitm osast.) – toomingaid, ja värava sulgemiseks) toomemarju ummis – kinni, umbes; päris, üleni toim : toime – kude, koemuster ummisking – tugeva talla ja kontsaga toover ~ tuaver : toovri – toober, suur puu- naisteking nõu unetama – unustama trull : trulli – rull upil ~ uppi – varsti, kohe, valmisolekus trummal : trummali – trummilööja urmane : urmase ~ urmatse – verine tuomikune – toomingane uud – hood turb : turba – ahjupost vaadeluu – arusaamatu sõna tutjuma – vetruma vaal : vaalu ~ vual : vualu – heinakaar, heina- tutsakud – puntras, pulstis vall, põhuvall tuusid, tuusi – tundsid, tundis, ka teadis, vaanijule – vainule oskas vahendama – teritama tuusija – nõiduja vahivahtene ~ vahivasne – uhiuus tõdest – tõesti vaigutama – vaigistama tõhurad < tõõras : tõura ’tõbras, veis, lojus’ vaim : vaimu ~ vaemu – ka naine; nais- (?) teoline mõisatööl tõra ~ tõre – riid, tüli, pahandus, tõrelemine vaks : vaksa – pikkusmõõt, väljasirutatud tõrelik – tõrelda armastav, tõre pöidla ja esimese või keskmise sõr- tõru – ka tüli, riid me vahe tõrvatõnnikene – tõrvatünnike valatama – vaatama tõug : tõvvu – suvivili vali : valju – ka tugev

836 vants : vansa – vänts; saba (?) vuak : vuagi – vt haak vaperdama – hoolega tegema vual : vualu – vaal, kokkuriisutud heinavall varik ~ varvik – metsatukk, noor mets, võsa vualima – vaalima, pesu rullima; ehtima, vedelik – vedel, laisavõitu puhastama vedetud – veetud, tõmmatud vuon – vt voon veevel : veeveli ~ viävel : viäveli – väävel võllas : võlla – ka kangastelgede osa veikstel(e) – veistele võrges ~ võrkjas – erk, virk; suur, pikk, venud – vened sihvakas verotama ~ verutama – virutama; loputama, võsu : võsu – ka võsa kurikaga pesema väherad – väheldased viiloma – arusaamatu sõna, tulema vävi : vävi – väimees, peigmees paralleel vääts : väätsa – väits, nuga viipsima – haspeldama; edasi-tagasi liiku- vögla – arusaamatu sõna ma (viipsik, viipsipuu ’kolmeharu- vühti ~ vüsti – lõngaviht, kaaluviht (?) line käsihaspel’) vüüris – vt voorima viisima – viitsima õhik : õhike – väike õhuke ümmargune leib viitlik – aega raiskav; libe; kallak õhilik : õhiliku – ohelik vildak – viltune, kallak tee õjuma – vt ojuma villik : villike – villane kinnas õliks – õlgedeks vingid – vingusid õrisema – jorisema, pomisema; lobisema, virb : virve – noor oksake, võsu; neiu ~ ven- vadistama na poeetiline sünonüüm ~ täiend õsi : õsja – osi virges – virk õtska – otsige virr : virri – vurrkann õõnap ~ õõnapu – õunapuu virsuma ~ virtsuma – neelud käivad; süli- õõritama – kõõritama (?) tama, pritsima õõtsimua – õitsimaa virtsamets ~ virtsik – võsastik (?) ägel : ägli – äke virve – vt virb ärtu ~ ärtsu – pai, armas, kallis (meelitus- viäred – ääred, veered nimi, sks Herz) viäringe ~ varenge ätik : ätika – äädikas, siin arv. sõnamäng voon : voona – tall ülg : ülju, siin ülgu, üljo ~ hüljo, ülju – peig- voorima – vedama mees; mees (vrd sm ylkä) vossa (mitm osast.) – täisid (< vn) ürg : üru – peigmees; mees (vrd ülg) vuade ~ vuode – voodi

837 LÜHENDID

KÄSIKIRJALISED ALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) EKÜ – Eestimaa Kirjandusliku Ühingu rahvaluulekogu (19. saj algus – 1890) EKS – Eesti Kirjanduse Seltsi rahvaluulekogu (1872–1924) H – Jakob Hurda rahvaluulekogu (1860–1906) E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu (1880–1934 ja mõned varasemad tekstid) EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu (1875–1917) E, StK – M. J. Eiseni stipendiaatide rahvaluulekogu (1921–1927) ERM – Eesti Rahva Muuseumi rahvaluulekogu (1915–1925, asub Eesti Rahvaluule Arhiivis) A – Walter Andersoni lastelaulude kogu (1921–1939) ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu (peamiselt 1927–1944) RKM – Eesti (NSV) TA Fr. R. Kreutzwaldi nim (Riikliku) Kirjandusmuuseumi (nüüd Eesti Kirjandusmuuseumi) rahvaluule osakonna rahvaluulekogu (peamiselt 1945–1996) EFA – Eesti folklooriarhiivi rahvaluulekogu (Eesti Rahvaluule Arhiivi kogu peamiselt alates 1996. a-st) EFAM, Tampere – Eesti folkloristika ajaloo materjale, Herbert Tampere EFAM, Eisen – Eesti folkloristika ajaloo materjale, Matthias Johann Eisen EFAM, Hurt– Eesti folkloristika ajaloo materjale, Jakob Hurt KKI – Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluulekogu (1941–1984) RKM, Normann – Riiklik Kirjandusmuuseum, Erna Normanni (nimeline) kogu Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) fond 43 – Jakob Hurt fond 63 – Friedrich Reinhold Kreutzwald fond 191 – Andres Alver fond 192 – Õpetatud Eesti Selts fond 199 – Akadeemilise Ajaloo Seltsi stipendiaatide aruanded Eesti Keele Instituut (EKI) EMSUKA – Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv ES MT – Emakeele Setsi murdetekstid Eesti Keele Instituudi murdearhiivis

838 KKI KT – Keele ja Kirjanduse Instituudi korrespondentide tekstid KKI MT – Keele ja Kirjanduse Instituudi murdetekstid

Eesti Ajalooarhiiv (EAA) fond 308 – Liivimaa kubermangu joonestuskoda fond 567 – Liivimaa maamõõdu revisjonikomisjon fond 1256 – EELK Kodavere kogudus fond 1865 – Liivimaa kubermangu revisjonilehtede kollektsioon fond 2072 – Kaardikogu fond 3306 – Kadrina (Pala) vallavalitsus fond 3724 – Katastridokumentide kollektsioon

Eesti Rahva Muuseum (ERM) ERM, TAp – Eesti Rahva Muuseumi topograafi line arhiiv (p – päevik)

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (ETMM) ETMM M234: 1 – August Pulst, „Mälestusi muusika alalt“, Tallinn, Merivälja 1961–1971. Viitamisel on kasutatud August Pulsti enda leheküljenume- ratsiooni. ETMM MO237: 1 – Rahvalaulikute teatelehed (1936–1938).

Rootsi Riigiarhiiv (RA) RA, Östersjöprovinsernas jordrevisionhandlingar (Idamereprovintside maarevis- joni aktid).

Tartu Ülikool (TÜ) TÜ EMSA – Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv, T – käsikirjad

Venemaa Vanade Aktide Riiklik Arhiiv (VARKA – RGADA: Российский госу дарст- венный архив древних актов) fond 274 – Liivi- ja Eestimaa ning Soome asjade kammerkontor (Камер-контора лифляндских, эстляндских и финляндских дел (Арендная комиссия, Камер-коллегия, Нарвская и Печерская комиссии о беглых крестьянах))

AUDIOKOGUD Eesti Kirjandusmuuseum (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) RKM, Mgn – Eesti (NSV) TA Fr. R. Kreutzwaldi nim (Riikliku) Kirjandusmuu- seumi (nüüd Eesti Kirjandusmuuseum) rahvaluule osakonna helilintide kogu (1953–1993) ERA, CD – Eesti Rahvaluule Ariivi digitaalsalvestused CD-del (1997–2002)

839 ERA, DH – Eesti Rahvaluule Ariivi digitaalsalvestused arvuti kõvakettal (alates 2003) ERA, Fon – Eesti Rahvaluule Arhiivi vaharullisalvestused (1912–1948) ERA, Pl – Eesti Rahvaluule Arhiivi reportaažplaadid (1936–1938) KKI, RLH – Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule helisalvestused (1949–1988) Eesti Keele Instituut (EKI) EMH – Eesti murrete helisalvestused Tartu Ülikool (TÜ) TÜ EMSA – Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv, F – helilindid

FOTOD

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) ERA, DF – Eesti Rahvaluule Arhiivi digifotod ERA, Foto – Eesti Rahvaluule Arhiivi mustvalged fotod ERA, VF – Eesti Rahvaluule Arhiivi värvifotod Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) EKLA, A EKLA, B Eesti Rahva Muuseum (ERM) ERM Fk – Eesti Rahva Muuseumi Fotokogu Tartu Kunstimuuseum TKM F – Tartu kunstimuuseumi fotokogu Eesti Keele Instituut (EKI) EMSUKA ES P – Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv, Emakeele Seltsi päevikud EKI fotokogu Tartu Ülikool (TÜ) TÜ Arhiiv

VÄLJAANDED ATU = Hans-Jörg Uther, The Types of International Folktales. A Classification and Bibliog- raphy. Based on the System of Antti Aarne and Stith Thompson. Part I–III. FF Com- munications 284, 285, 286. Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 2004. Beiträge XVII = Poesien der Ehsten. Gesammelt von hrn. Pastor J. W. Evert zu Koddafer – Johann Heinrich Rosenplänter, Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache. Siebzehntes Heft. Pärnu 1825, lk 119–128.

840 EKL I = Anu Vissel, Eesti karjaselaulud I. Setu karjaselaulud. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1982. EKL II = Anu Vissel , Eesti karjaselaulud II. Võrumaa ja Tartumaa karjaselaulud. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1988. EKL III = Anu Vissel, Eesti karjaselaulud III. Mulgimaa karjaselaulud. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1990. EKL IV = Anu Vissel, Eesti karjaselaulud IV. Põhja- ja Lääne-Eesti karjaselaulud. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1992. ERl I = Eesti rahvalaulud Dr. Jakob Hurda ja teiste kogudest I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926. ERl II = Eesti rahvalaulud Dr. Jakob Hurda ja teiste kogudest II.Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932. ERlA = Eesti rahvalaulud. Antoloogia I. Toim. Ülo Tedre. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Raamat, 1969; Eesti rahvalaulud. Antoloogia II. Toim. Ülo Tedre. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Raamat, 1970; Eesti rahvalaulud. Antoloogia III. Toim. Ülo Tedre. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Raamat, 1971; Eesti rahvalaulud. Antoloogia IV. Toim. Ülo Tedre. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Raamat, 1974. ERlV I = Herbert Tampere, Eesti rahvalaule viisidega I. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956. ERlV II = Herbert Tampere, Eesti rahvalaule viisidega II. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960. ERlV III = Herbert Tampere, Eesti rahvalaule viisidega III. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958. ERlV IV = Herbert Tampere, Eesti rahvalaule viisidega IV. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, 1964. ERlV V = Herbert Tampere, Eesti rahvalaule viisidega V. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Valgus, 1965. EV IV = Eesti vanasõnad IV. Proverbia Estonica IV. Monumenta Estoniae Antiquae III. Koost. L. Briedis, A. Hussar, A. Krikmann, V. Pino, E. Rivis, I. Sarv, R. Saukas. Toim. A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat, 1988. FFC 97 = Eduard Laugaste, Die estnische Vogelstimmendeutungen. FF Communications 97. Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 1931. RmAnt = Eesti rahvalaule ja pillilugusid I. Teaduslik antoloogia. Koostanud ja kom- menteerinud H. Tampere, E. Tampere, O. Kõiva. Tartu, 1970; teine, täiendatud tr: Eesti rahvamuusika antoloogia. Tartu, 2003. PT = Põhja-Tartumaa regilaulud, 1. Töö- ja tavandilaulud. Kristi Salve, Ingrid Rüütel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: 1989. VK I = Vana Kannel. Alte Harfe. Täieline kogu vanu Eesti rahvalauluzid välja annud Dr. Jakob Hurt. Esimene kogu. Erste Sammlung. Tartus: Trükitud C. Mattieseni kuluga, 1886.

841 VK II = Vana Kannel. Alte Harfe. Täieline kogu vanu Eesti rahvalauluzid välja annud Dr. Jakob Hurt. Tõine kogu. Zweite Sammlung. Tartus: Trükitud C. Mattieseni kuluga, 1886. VK III = Vana Kannel III. Kuusalu vanad rahvalaulud I. Estonum Carmina Popularia III. Monumenta Estoniae Antiquae. Toim. Herbert Tampere. Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tallinn: K. O.-Ü. Kultuurkoondis, 1938. VK IV = Vana Kannel IV. Karksi vanad rahvalaulud I. Estonum Carmina Popularia IV. Monumenta Estoniae Antiquae. Toim. Herbert Tampere. ENSV Riiklik Kirjandus- muuseum. Folkloristlik osakond. Tartu: RK Teaduslik Kirjandus, 1941. VK V = H. Tampere, E. Tampere, Vana Kannel V. Mustjala regilaulud. Estonum Carmina Popularia V. Monumenta Estoniae Antiquae I. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, 1985. VK VI = E. Laugaste, Vana Kannel VI: 1. Haljala regilaulud. Estonum Carmina Popularia VI:1. Monumenta Estoniae Antiquae I. Tartu Riiklik Ülikool. Tallinn: Eesti Raamat, 1989; Vana Kannel VI:2. Haljala regilaulud. Estonum Carmina Popularia VI:2. Monumenta Estoniae Antiquae I. Tartu Riiklik Ülikool. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. VK VII = Ottilie Kõiva, Ingrid Rüütel, Vana Kannel VII:1. Kihnu regilaulud. Estonum Carmina Popularia VII:1. Monumenta Estoniae Antiquae I. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Eesti Rahvaluule Arhiiv; Eesti Keele Instituut. Folkloristika osakond, 1997; Vana Kannel VII:2. Kihnu regilaulud. Estonum Carmina Popularia VII:2. Monumenta Estoniae Antiquae I. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Eesti Rahvaluule Arhiiv. Etnomusikoloogia osakond, 2003. VK VIII = Vana Kannel VIII. Jõhvi ja Iisaku regilaulud. Estonum Carmina Popularia VIII. Monumenta Estoniae Antiquae I. Koost. Hilja Kokamägi, Ülo Tedre, Edna Tuvi. Toim. Ülo Tedre. Tartu: Eesti Keele Instituut. Folkloristika osakond; Eesti Kirjandusmuu- seum. Eesti Rahvaluule Arhiiv, 1999. VK IX = Vana Kannel IX. Lüganuse regilaulud. Carmina Popularia IX. Monumenta Estoniae Antiquae I. Koost. Ruth Mirov, Edna Tuvi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Folklo- ristika osakond. Etnomusikoloogia osakond, 2009. VK X = Vana Kannel X. Paide ja Anna regilaulud. Carmina Popularia X. Monumenta Estoniae Antiquae I. Koost. Ottilie Kõiva, Janika Oras. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Eesti Rahvaluule Arhiiv, 2012.

842 MUID LÜHENDEID algk – algkool osast. – osastav (kääne) arv. – arvatavasti paj – pajatus as – asula, asundus rl/ul – siirdevormiline rahvalaul dbl – dublett rts – rootsi end. – endine sisseütl – sisseütlev k – küla sks – saksa khk – kihelkond sm – soome kk – käsikirjas snd – sündinud kl – klass srn – surnud kub – kubermang t – talu kv – kõneviis Ta – Tartumaa l – linn ul – uuem (rahva)laul lit – litereerinud v – vald lt – laulutüüp vdj – vadja m – mõis vn – vene mitm – mitmus vrd – võrdle mj – muinasjutt vt – vaata omast. – omastav (kääne)

KOOLID Kooli lühendi järel on kooli nimi nii, nagu see on märgitud kogujate poolt W. Andersoni rahvaluulekogus: Alatskivi algk – Alatskivi Kõrgem Algkool (1922, 1923); Alatskivi 6-klassiline Algkool (1923, 1931) Alliku1 algk – Pala-Halliku Algkool (1931, Alliku 4-klassiline Algkool) TTG – Tartu Linna Tütarlaste Gümnaasium (1922) ENKS TG – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Eragümnaasium (1931) (Kokora)-Torila algk – Kokora Algkool, Kokora Kõrgem Algkool, Torila Kõrgem Algkool (1923), Torila 6-klassiline Algkool (1923, 1931) Koosa algk – Kavastu-Koosa Algkool (1924, Koosa Algkool); Kavastu-Koosa 6-klassiline Algkool (1931, Koosa 6-klassiline Algkool) Nõva algk – Nõva 6-klassiline Algkool (1932) Mäeotsa algk – Mäeotsa Algkool (1926) Pala algk – Pala 6-klassiline Algkool (1931) Ranna algk – Ranna 6-klassiline Algkool (1931) Varnja algk – Varnja 4-klassiline Algkool (1926)

1 Väljaandes on kasutatud koolijuhataja Jakob Luka poolt kohapeal juurutatud ilma h-ta nimekuju.

843 SUMMARY. FOLK SONGS FROM KODAVERE PARISH

Vana Kannel (Monumenta Estoniae Antiquae I: Estonum Carmina Popularia) is a series of scholarly publications of ancient Estonian folk songs in the regivärss meter, or runo songs (in Estonian regilaul, pl. regilaulud). Each volume contains thematically and typo- logically arranged song texts and melodies from one or two parishes. The series was initi- ated by Jakob Hurt, a prominent figure in the Estonian national awakening, who himself was able to compile only the first two volumes in his life-time: Vana Kannel I (songs from the parish of Põlva, 1875-1886) and Vana Kannel II (songs from Kolga-Jaani, 1884-86). Other volumes of Vana Kannel (VK) that have been published thus far include: VK III, 1938 (Kuusalu); VK IV, 1941 (Karksi); VK V, 1985 (Mustjala); VK VI: 1 and VK VI: 2, 1989 (Haljala); VK VII: 1, and VK VII: 2 (Kihnu); VK III, 1999 (Jõhvi and Iisaku); VK IX, 2009 (Lüganuse) and VK X, 2012 (Paide and Anna). The runo song is a language-specific verse form shared by most of the Baltic-Finnic peoples – the Estonians, Finns, Karelians, Izhorians, and the Votes. It is characterized by parallelism, initial rhyme (alliteration and assonance) and the octosyllabic (four foot) tro- chaic verse. It is believed that the runo verse dates back to the first millennium B.C.E. In the course of many centuries, there has been developed an array of peculiar structural devices (multilevel figures of repetition) and an extraordinarily rich poetic figurative language in regilaul. Parishes, which are employed in Estonian national academic disciplines to mark the ter- ritorial belonging, are historical territorial-administrative units that originally emerged on the basis of tribal affiliations. From the 13th century on, ecclesiastical parishes were formed. In the course of centuries, the cultural differences between former tribes deepened, which is why subsequently, even as late as in the 19th century (or the first half of the 20th century), parochial affiliation and boundaries also marked the peculiarities of the spiritual and mate- rial culture of the peasantry. Kodavere parish belongs to the broader linguistic, cultural and regilaul region of north- ern Tartu. On the one hand, Kodavere forms the core area of the eastern dialect which is influenced by the Votes and also shares common traits with Ingria and the eastern part of northern as well as the eastern part of southern Estonia, including the Seto song tradition. On the other hand, Kodavere is located on the border of northern and southern Estonian language and song region. Therefore, influences from several directions have con- tributed to the development of the regilaul tradition of Kodavere. Due to its status as a

844 border area and its peripheral location in Estonia, Kodavere has retained its regilaul tradi- tion for a longer time than the surrounding parishes. The earliest regilaulud collected from Kodavere parish were published in 1825, in the Baltic German journal “Beiträge”, while the most recent songs were written down in 2002. The bulk of the songs were collected in the 19th century by voluntary correspondents and contributors (mostly students who received a stipend from Jacob Hurt). The first remark- able collection of melodies of regilaulud were written down by August Liiv during his 1905 fieldwork trip; another bulk of written records and sound-recordings derives from the middle of the 20th century. The typological identification of songs differs depending the time of their collection. In the material gathered earlier, the so-called classic song types are represented, such as lyro- epic songs, work songs and occasional songs, as well as songs about serfdom and social injustice, relationships between young people, etc. In more recent collections, the propor- tion of peripheral song types belonging to the song repertoire of children increases, such as calendar songs, while children’s songs and a few super types emerge (song types that are represented by scores of versions). Due to the success of Walter Anderson’s collection campaign of children songs in the 1930s, there are a plenty of children’s songs documented from Kodavere. Therefore this publication presents only selected redactions of children’s song texts; very similar variants are listed below redactions. The first part of Vana Kannel XI incorporates overviews of the history of Kodavere parish, dialect peculiarities of its song language, the process of song collection, as well as singers and melodies. To assist the reader, the volume is completed with the typological indexes of the song texts, a typology of melodies, lists of the collectors and song perform- ers as well as a glossary of archaisms and little-known dialect words.

Below follows an overview of the song types of Kodavere and their contents.

SUMMARIES OF THE SONG TEXTS

LYRIC-EPIC SONGS Mythic songs

1. The Great Ox. I had a big ox that had broad shoulders and long horns. I slaughtered the ox and got much blood, meat and fat. I made blood sausages and a cat came to eat them. I started to chase the cat. The cat ran into the well; I brought some rope from the village and caught the cat. I hurled the cat against the wall, the mice laughed at that. A contaminated text; incorporates the song “A Cat in the Well”. 2. The Wife of Gold. A young lad called Lemming vowed to live without a wife but could not do it. He made himself a wife of silver and gold. He lay down with his wife – the side towards the gold wife was cold, while the other side towards the sheet was warm. He vowed

845 to live without a wife but could not do it. Then he went to Toonela (the realm of the dead) to find himself a wife. He lay down with his wife – the side towards the wife was warm, while the other side towards the sheet was cold. The song “The Sick Wife” follows. 3. The Brother’s Seeker. I sent my brothers to the wood to pick berries and flowers, the youngest one did not return. I asked my father, brother and mother for a horse, but they refused to provide me one. I made a horse of hay in order to go and seek for my brother. I returned to my family on the horse: Come and greet your son (brother)! – No, this is a Russian man and not my son (brother), father, mother and brother replied. My sister recog- nized her brother eventually, heated the sauna and whisk him there. Incorporates the songs “A Horse of Hay” and “The Brother’s War Song”. 4. The Great Oak. We, two orphans, sit and cry, and wipe each other’s tears. The wind comforts us and the sun fondles our heads. We throw twigs to the bushes, and a forest grows out of the twigs: birches, ashes and great oaks. Men came from Virumaa and Kuramaa with axes and saws to fell the broad ash and the great oak. The branches of the oak were used for making chairs; the middle part was used for churns, and leftovers for vodka barrels. Let us build a sauna on the branches of the ash! Of fine twigs and reeds; of eel and vendace; of red stones and money. Merchants passing by stopped wondering – Is this a town or a market or a church? This is neither a town nor a market I replied. This is a sauna for the crippled and a shelter for the orphaned. Incorporates the songs “Two Orphans” and “A Maid’s Town”. 5. Three Eagles. There were many hills in Virumaa, on these hills there were many pines full of squirrels and birds. There were three young birds in the eagle’s nest: one was a seal in the sea, the other a swan in the sky, and the third one a rooster of God. The seal shouted the swan sang and God’s rooster crowed: Come out, young men, girls and women; come and buy blue pebbles and fringes for the marriage cap! Incorporates the song “A Maid’s Town”. 6. The Ewe from a Cuckoo. Three cuckoos cuckooed on the fallow: one towards the house, the other towards the west, and the third one cuckooed good news. I tied the third cuckoo in the silk scarf and carried it home to my mother. The mother laid it to the chest to grow. It grew for a couple of months – and a little ewe emerged. I sheared the wool from the ewe, enough for six little jackets; five little fur coats and one hundred little cardigans. I hanged jackets on my father’s fence to dry, who wants to buy them? Church servants and millers came over the sea, bringing hatful of gold and a flapful of silver. The gold started to burn, the silver started to smoulder. The smoke turned into a blue cloud, there was a tear in the cloud and a sail arose from the tear. There was a blue goose in the sail with a red tail (the rainbow). On the tail, there is a fine bed on which Kalev’s wife sits and weaves golden belts. Incorpo- rates the songs “Three Cuckoos”, “The Burning of Gold” and “Drops of Water in the Cloud”. 7. The Baptized Forest [a fragment]. Andres, a smart young man, slept with girls in our forest. The forest began to dry, the birds became silent, the flowers withered. Wooing fantasies and family life

8. A Girl to Be Ransomed. I was ploughing the field when merchants came and asked: Peasant girl, sell us your father’s horse! I said: Oh, you mad merchants, I am not going to sell you my father’s horse! Sell the sword off your belt and the spurs off your feet! Then I shall sell you my father’s horse! That way I emerged on the board of a Russian ship, among

846 soldiers. Then the war began. Hang on Russian, wait sailor, for me to run home and find something to redeem me! Crying, I ran home and said to my sister: Dear sister, you have three aprons, give one away! I would rather waive my sister than my apron! I begged my brother, my mother and my father, but they would not give up a hat, a cow or a horse to redeem me. I begged a village boy – he gave a golden rod for me: I would rather waive a golden rod than my bride! Thus I was able to abandon the war. Merges with the song “Horse seekers”; the first version incorporates “Young Maids Are Leaving”. 9. The Daughter into the Water! When I was born, the village women asked: Is it a boy or a girl? If it is a boy, bring it into the house! The son will become a house builder. If it is a girl, throw it into the water! So my mother took me to the water. She sat down to suckle and swaddle the baby. She stamped her foot to the ground: this stone shall rather split than me throwing my blood into the water! Time passes, and once the daughter will milk the cows and follow the herd. In some versions, the songs “The Wakening by a Mother and a Step- mother” and “The Burning of Gold” are incorporated. 10. The Sold Maiden. My little brother came to the field to call me home: Come home, dear sister! You have suitors at home. – How much was offered for me? – A thousand rou- bles and a hundred cases full of rye. A plough ox for the father, a milking cow for the mother, a brooch for the sister and a war horse for the brother. – May the father’s ox sink into the furrow when ploughing, may the mother’s cow milk blood, may the sister’s brooch melt and the brother’s horse perish! Merges with the song “Suitors at Home”. 11. The Timid Suitor. I went for a walk to the woods. Unwittingly, I came across some young maids. I did not dare to approach and hug them. Crying, I returned home. My mother and father met me asking: Why are you crying? I told them that I had gone to the woods and had unwittingly come across some young maids. Oh, you young lads! Young maids are not to be caught with a gun like wolves and bears! They are taken away with liquor; they are sought for with beer and white bread. Merges with the song “A Maid Cannot Be Caught with a Gun”. 12. The Suitor at the Well. I passed through the backyard of my father-in-law. Hello, father-in-law, hello mother in-law. Are your daughters at home? – No, they went to the well to bring water. I went to the well. Water my horse, I am a poor traveller! – Why are you telling us lies? You are a suitor! Why does your horse have new shoes, why do you have a beautiful blanket in your sleigh and why are you wearing colourful gloves and cable-knitted stockings? – I have three blacksmiths at home who make new horseshoes and nail them on. I have three sisters at home who make beautiful blankets, colourful gloves and cable-knitted stockings. In some versions, the songs “The Feeding of the Wooing Horse” and “Come and Ask Permission from Me” are incorporated. 13. The Slayer of the Daughters. Dear mother, while you thought that your son was in town in the lord of the manor’s business, he went for a bride. The son returned home crying. The mother asked: Why are you crying? – Because no maid would marry me since you have too many daughters. The mother got rid of the daughters: the first was left to the branch of the road and she became a grouse; the second to the willows where she became a duck; the third became a corncrake; the fourth was taken to the peas where she became a mouse; the fifth became a star; the sixth became the moon; the seventh became a swallow. The mother set up the looms. Her daughter-in-law refused to weave and the cloth died in the smoke. The

847 mother went to the well to bring water and the water gave her talking: You have many daugh- ters! The mother called her daughters: Come back little grouse, little duck, little corncrake, little mouse, little star, moon, and swallow! The daughters replied: We cannot return since you brought us to death. The water has rotted us. You have a daughter-in-law, let her do the chores! In some versions, the songs “Where Do the Songs Come From” and “The Mouths’ Quill” are incorporated. 14. The Mother Sold Her Daughters. Dear mother, you wanted to sell different gar- ments, but ended up selling your daughters, the hens of the house! The aid was handed over to the one that does not move, the support to the one that does not feel. The songs “Three Cradles” and “The Daughters’ Slayer” are incorporated. 15. The Slayer of Her Husband. Decorated with crosses, the young maiden called Maie danced on the hill (walked on the road). She invited a young man (her husband) to sleep with her. Halfway through the night she gets evil thoughts. She asked the husband: Would you eat a heart and a liver? Maie killed her young husband. In the morning, bloody sheets and the murder were discovered. Maie escapes and turns to the forest trees (the lake) for help and refuge. The willow, the birch, the spruce and the aspen all refuse to shelter her. May your leaves tremble the way my heart is trembling! Desperate, Maie ponders of burning to death –the wedding chest should be taken to the village green and may a bonfire be made from the blue yarns and red ribbons. One version incorporates the song “The Ruining of Riga”. Quotidian life

16. A Horse Stolen. I thresh the grain at nights and plough the field on day-time. I let my horse loose to graze and laid down to rest. A thief came from the woods and took my horse away. I went home crying. My mother and father met me and asked: Why are you crying? I said that my horse had been stolen. The father comforted me: we have one gray, one tawny and one golden-haired horse. Let us harness the gray and the tawny, so the bridge of Rõngu will crash. The songs “A Tiny Manor Serf” and “A Horse Stolen” merge. 17. The Oxen Killed. I went to work at the manor. I sat on a mouse myself, while my fish box was carried by a cat and my bread bag by a dog. (In another version: I went to work at the manor and the taskmaster measured out large pieces of land for me to plough.) I ploughed the fields. I let the oxen loose to graze in the woods. A wolf came and killed the oxen. Crying, I returned home. My mother and father asked: Why are you crying? I told them that the oxen had been killed. Do not cry! The cows will give birth to new oxen. The songs “The Lunch Bag of a Manor Serf” or “The Taskmaster and the Serf” and “The Oxen Killed” merge. 18. The Missing Geese. While important tasks were assigned to the others, I received a simple one – to tend the geese. I herded the geese to the pasture by the water and sat down to sew. A jackdaw came and scared off the geese. I returned home crying. 19. The Horse Buyers. I was ploughing and harrowing the field by the edge of the vil- lage. Noble merchants arrive with swords in their hands, garlands around their heads and spurs on their feet. Peasant’s daughter, sell us your father’s horse! – You must be mad, how can I sell you my father’s horse? Did you stop by my home? How was my family doing? – Peasant’s daughter, go and get me some water! I went to bring water; my ring fell from the finger. One version incorporates the songs “Jewellery Lost” and “A Girl to Be Ransomed”.

848 20. The Muddy Apron. I went to the village to sing on a swing. The village swarmed with merry boys playing gorodki (skittles) with golden pins. They cast sand on my ribbons and mist on my apron. I returned home crying. 21. The Blacksmith from Viru. I had three brothers, all of them blacksmiths. One made knives, the other axes and the third one bridles. The village folk is not singing praise to their production since the things are flawed. Village and manor

22. The Taskmaster and the Serf. Me, the tiny one, went to work on the manor’s field. I asked the taskmaster to measure me a small piece of land. In some versions the taskmaster agrees, but the serf is working slowly. In other versions the taskmaster measures the serf large pieces of land. Nevertheless, always in the end of the working day the task is unfin- ished. That causes a quarrel between the taskmaster and the serf. Usually the taskmaster is given the right in court and the serf gets a beating. War songs

23. The Brother’s War Song. A crow brings a message of war. The sister has to go to war, while the brother stays at home. Oh you mad war chieftains – what will a sister do in a war? The sword but flashes, and she fears her head would fall. Some time passes, another message of war arrives. This time, the brother has to go to war and the sister must stay home. [In one version:] The sister teaches her departing brother that he should not ride in the front or in the back, but in the midst of the army: the front rows will be decimated, the rear ones killed, while the middle ones return home. Dear brother, when you return, I shall heat the sauna for you! Dear brother, is a woman dear in a war? – No, the sword and the horse are dear in war; they will save a man’s life in a war. Dear sister look: there is mead, beer and liquor running in the creek! The sister looked but it was her brother’s blood running in the creek. [In other versions:] The brother returns from the war and arrives at his father’s, moth- er’s and brother’s home, sequentially. No-one recognizes him, saying: This is a strange (Russian) warrior with strange gloves on his hands and strange patterns on them. Only the sister recognizes her brother – familiar gloves in familiar patterns. The sister heats the sauna for her brother and helps him to whisk. Dear brother, did they eat and drink in the war? Dear brother, is a woman dear in war? – No, in war the sword and the horse are dear; they will save a man’s life in the war. Dear sister, in a war an ocean of men’s blood is flowing. Ecclesiastic songs

24. Mary Searching for Her Son. Mary was walking in the dark, in search of her son, and found him by the city of Jerusalem. Are you awake or sleeping? I’m neither awake nor sleeping – I saw Jesus being beaten, blood on his back, crown-of-thorns on his head. I saw how the Father came in anger, destroying all the grain, people, birds, and fish. The grain was threshed; the pious went to heaven, the evil souls were burnt.

849 LYRICAL SONGS

The song and the singer

Origin of the songs

25. The Village Stops to Listen. When I start singing all village gathers to listen – where has this child learnt her songs? I am taken to Virumaa, I am sent to Germany – I shall be married afar. Merges with the songs “Taken to Virumaa” or “The Mouths’ Quill”. 26. Songs Learnt at Work. When I start singing, the village gathers to listen – where has this child learnt her songs? She did not go far away, to Harjumaa or Virumaa, to learn her songs. I learnt my songs at home while weaving cloth in my mother’s room, while ploughing and harrowing the field, while walking the horse. [The third version:] Children may not sing here nor make any noise –village can hear, and parish watch. The taskmaster told the village that the girl who sings is a lazy one, having not worked in summer or in winter. – Dear taskmaster, in the summer I worked as a maidservant, mowing hay. Looms stood in the house – I was weaving cloth. Our cattle-shed was far from the house –I sang one song on the way to the shed, another on the way home and the third one at home. Dear taskmaster, my father was a singer, my mother was a singer. Merges with the song “The Singer’s Childhood”. 27. Songs from the Burbot’s Mouth. When I start singing, the village gathers to listen – where has this child learnt her songs? I received my tunes from a burbot’s mouth, from the tip of a ruff’s tongue, from bream’s tale and from pike’s tooth. Incorporates the songs “The Village Stops to Listen” and “Where Do the Songs Come From”; in the second edition, the song “Drink to the Singer” is also incorporated. 28. The Singer’s Childhood. My mother took the cradle to the hayfield; she made the cuckoo rock the to cradle and the lark to lull it. The cuckoo cuckooed and the lark sang – all this I wrote down in a book. 29. From the Line of Singers. I am not shy to sing – my father and mother were singers as well as my brothers and sisters. I come from the chamber of a drummer and from the family of a piper.

Power of song

30. Sing as Long as You Live! Sing, my mouth! There will be time to be quiet when covered with black earth and laid in between white boards. In the first version, the songs “A Rich Man Will Not Be Buried Enshrouded in Money”, “Sleep Will Not Give Me a New Coat” and “Spring in the Field” are incorporated. 31. I Shall Sing a Sea into Land. When I start singing, I shall sing a sea into grass; I shall sing the sand of the sea into birds; the sea shores into fishes, and the sea bottom into a field. In the second version, it merges with the song “Lice Turned into Fish”. 32. The Razing of Forest Trees. Wherever I start singing, a tall ash will grow, trees will drop and forests fall. Merges with the song “A Fish River”; the second version incorporates “The Village Stops to Listen” and “Songs from a Burbot’s Mouth”.

850 33. I Shall Sing Children into Sheep. When I start singing, I shall sing children into sheep; I shall sing horns into ram’s head; girls into grindstones, and boys into millers. Merges with “I shall Sing a Sea into Land”. 34. Singing up a Horse and a Saddle. I shall sing up a gelding with a blaze, a saddle onto the gelding, a dapper boy onto the saddle, a hat for the boy, a golden garland for the hat, a weaver for the garland, a coat for the weaver, an owner for the coat, a shirt for the owner, a launderer for the shirt, a washboard for the launderer, a mallet for the washboard, a golden lake for the laundry mallet. 35. The Smoke of the Lazy People’s Song. Let us go lazy people and sing! Who knows where other lazy people are – are they in the brushwood of willows or in the reed? Smoke rose from the reed and others suggested that the forest was burning. There is no fire; the smoke derives from lazy people’s song.

Why should I sing

36. A Shy Singer. I would sing, but I shall be overheard, censored and laughed at. In the first version, the song “My Sweetheart Is Far Away” is incorporated; in the second version the songs “A Slothful Woman Laughs at the Girl”, “Drink to the Singer” and “Songs from the Burbot’s Mouth” are incorporated. 37. A Sad Singer. Whoever hears me singing says that I live a merry life. Yet I am crouched down by sorrow, distressed, and a fire burns in my heart. Merges with “The Ruining of Riga”. 38. My Mouth Sings but My Heart Is Anxious. When I start singing, sorrow sweeps over me and tears start to stream from my eyes. I cried many buckets of tears – the village cattle used these for drink. 39. The Mouths’ Quill. The village told me: Sing! How can I, a wretched bird, sing when I left the mouths’ quill at home, and the song sheet on the table. Young men, harness the horses and bring me the mouths’ quill! Then I shall sing in birds’ language and shall make the sounds of geese. 40. A Singer’s Toil. A singer’s toil is harder than that of a thresher. I thresh grain – and forget about it. I sing one song and already thinking of the next. 41. Pay to the Singer. I shall not sing without any pay, or will I waste my breath without gold. The singer’s throat is dry! Merges with the song “A Singer’s Toil”.

Singers’ quarrel

42. Take a Sleigh for Your Breasts! What are you, voiceless one, moaning! You have no breasts, nor do you have a voice to sing! Go to the village green, place a sleigh to support your breasts and an old harrow to support your voice – then come and sing against me! 43. You Are Singing Words of Swine! What are you singing while you can not! You are singing words of swine, thoughts of old colt and manners of a wether. May a pig eat your words! 44. Mouth Still Covered with Blood. What are you ratcheting, blow-fly! You have just come from feasting atop of carrion behind the fence – your mouth is still covered with blood.

851 45. What Drops from Your Mouth. Two old men sang at a wedding: What are you sing- ing for, you blue one, let me, a ruddy one, sing! Shit is smoking from your mouth, and slobber from under your teeth! There is gold dropping from my mouth and silver from under my teeth! The old men stood facing each other, stamping their feet and singing. It was a long song.

Finished

46. The Song Has Finished! The song has finished, the tune has been sung. Those, who still have songs left, come out and let’s sing!

Entertainment

Swing songs

47. An Invitation to the Swing. Come and swing, village women; bring the chicken and eggs! – The chicken stayed home to lay eggs and coo to the rooster. 48. Right for the Lap of a Village Boy. Do not swing so hard, I am afraid to fall off! I did fall off the swing, breathless. Who came running to see me? My mother did, she wanted to pick me up but I was too big for her lap. My father, brother and sister came running, but I was too big for their laps as well. Eventually, a village boy came running – I was a right size for his lap; I did fit into his coat and into his arms. 49. Bringing the Swing [a fragment]. Come to the swing! When hauling lumber for its building, the oxen groaned over their horns and lads groaned over their knee bones.

Dance

50. Lazy to Work, but Quick to Dance. Liisu appeared to be a quick girl. Whenever she heard sounds of music, she went running to see what was going on. Yet when she heard the sounds of threshing, she dropped down sick. 51. An Oak Goes Dancing. Beware beams and crossbars – the floor desires to be danced on! Our oak goes dancing and our spruce goes walking. Our oak has golden shoes, copper laces and silver buckles on. Merges with the song “The Floor Wants to Be Danced On”. 52. No-one to Take Me Dancing. I have a desire to dance, but there is no-one to take me. A town boy danced with me deftly. 53. Keep Dancing, I Shall Watch! Keep dancing! I shall look whether your clothes are frayed. 54. Dancing Shoes Anointed. Oh, the shoes so smeared! My shoes are all but smeared, the shoe heels unchecked. 55. Three Pairs of Pants. My mother gave me a pair of pants; father gave me another pair, while I myself had a pair before. I then had three new pairs of pants. 56. I Shall Tie The Cows to the Alder. I shall tie the cows to the alder but shepherd- dogs to spruces.

852 57. A Bell of Stone Was Rung. Let us get the swing moving, let it go over the sea, to the manor folks’ wedding! There we can ring a bell of stone, eat fine wheat bread and drink a barrelful of beer! 58. Country Dance. At the beginning, there are nonsense verses sung to the dance rhythm, then the song “Fish River” is incorporated. Description of the dance: The old “Country Dance” was danced in threes. One man danced in the front, moving backwards and clapping hands, while two girls followed him holding each other by their hands or by their waist. The fiddle player and other dancers sang along. Occasionally the watchers joined the singing. 59. The Child Is a Woman’s Spinning Wheel. This is my spinning wheel, this is my precious roll of cloth! 60. My Daughter is Tiny. My daughter is as small as the hoof of a pig. Game songs

61. A Boat Game. Children sang, floating in each other’s lap: Rock boat, move boat! What lies behind the boat’s rump? A church is behind the boat’s rump. 62. Siim’s Game. The song of child herders: What are you looking for, Siiman’s Seelo… [The description is missing.] 63. A Game of Binding up the Finger. Who went out to cut the barley? Mari went out to cut the barley. She cut her finger. Jüri, go get some bandage wrap! [The description is missing.] 64. A Gate Game. Why are you standing there for? – We want to go through! – You cannot! The gate is broken. – We will fix it with red chalk, silk and velvet. – Where did you get the silk, you pauper? – My brother brought it from Riga. [The description is missing.] 65. A King’s Game. This is a forfeit game. Players stood in a circle with one person in the middle. The player in the middle recites: King, why did you not come here yesterday when various ships were seen here? Whose duty is it to step on and give up a forfeit? A word was assigned to each player, and the one to whom the last word referred, had to give a forfeit. 66. Sheep Game. One of the players is a wolf, one is a shepherd girl and the rest are sheep. Shepherd girl walks around the sheep and sings: I tend my mother’s ewe and protect my father’s flock.

Riddle songs

67. A Riddle about Crop and Animals. The riddle concerns properties of a particular crop or animal; for example: What is rather rounded? The answer: A pea is rather rounded. Who is the shepherd of the forest? – The wolf is the shepherd of the forest. 68. A Riddle about Animals. Who is the aspen’s mistress, and who is the fir’s master? – The hare and the squirrel. 69. A Riddle about the Bee. Who walks along a straw, on the edge of a fence and along a reed? – The bee.

853 Songs on the road

70. I Hit the Road – It Began to Rain. I set out from home. When I arrived here, it started to snow and hail began to fall. My home and its side buildings vanished. Dear mother, bring me a dry shirt! 71. The Road of the Slaves. We walk along a road where slaves walked before us; where cattle trod; servants and stable boys have stalked. 72. Let Us Go and Listen to the Moon. Young maids, let us go to the spring of the Creator! Let us see whose shadow is the whitest and whose form is the fairest. The Crea- tor’s shadow is the whitest, the cheek of Mary is the rosiest, and the form of God is the fairest. Our husbands did not know where the women went. The women went out to feel the Moon and see the day. The moon is playing with beads and the day is revelling with nuts. 73. A Maid’s Town. Let us go, maids, and build a town together! Let us build it of flow- ers, bird cherries and maples. Noble merchants walked by, wondering: Who built this town? –This town was built by maids! If you only could see it inside: it is decorated with silk, nuts and apples. Come in, help yourselves with silk and dye, blue pebbles and fringe for soft caps! In the second version, the songs “I Am Waiting for a Crowd to be Called” and “Three Forests” precede. 74. Wonderland. Let us go to the land where spruces are gleaming gold, aspen trees are green, alders are blue and birches grow wild.

Droning songs

75. Miracles. When do we get to the land where a ring kneads the bread dough and a wasp mows hay? Where girls build sleds and women cut trees. Where dogs plough the field but oxen do bark; where the rooster digs the ground and the pig sings on a perch; where a sheep lays eggs and a chicken gives birth to a pair of lambs; where a cow bears a pale foal and horse a white calf. Sleighs were used in the summer and carts in the winter. 76. Plenty. There are plenty of ghosts at the backside of the house, plenty of wolves too. The crofter’s wife has a plenty of children, the master’s son has a plenty of pants. The evil master of the manor has a plenty of beating sticks, the poor folk has a plenty of pain, and the farmer has a plenty of work. 77. Ann on the Oven. Ann is on the oven, a stone on her belly. Kadri lies on the sauna oven, a bell around her neck. 78. The Whipping of Hunger. I saw hunger being whipped on a market pole and on a tavern pillar. 79. A Drunkard’s Childhood. An improvisational song with transitional forms which include motifs of home and drunkards.

Drunkard’s songs

80. Sad at Home, Jolly at the Tavern. I will walk to the tavern to bring gladness to people and joy to Christians. At home I can be sad; there I have a bed where to cry and weep. 81. Hello, Tavern! Hello tavern, hello beer mug, hello vodka-cup.

854 82. A Drunkard’s Horse. Where can a drunkard’s horse to be found? It is standing by the tavern’s wall, string by the tavern’s rack. Its eyes are eating and mouth is watching, its feet are weaving cloth and its tail is sweeping the bottom of a grain bin. Some versions begin with the motif “A Girl’s Fate Unknown”. 83. Did Not Drink Away My Wife. I drank away my oxen and horses, but I did not drink away my wife. Let her stay at home tidying my bed and fluffing my pillow. Merges with the song “A Drunkard’s Horse”. 84. A Drunk Praising His Feet. These feet of mine are awesome! They carried me to a vodka cellar and to a beer chamber for a drink. Drink on my throat and do not worry – my feet will take me back home! Take me to Poland to be a bull and to Finland to be an ox – I would butt there like a bull and spend like a broad apron. 85. Money Left on Top of a Beer Cask. Where do I store my savings? I leave my money on top of a beer cask and along the hoops of a vodka barrel. 86. A Vodka Shot Askew. The road was askew; the innkeeper’s wife poured me a glass askew and pushed the vodka glass askew.

Calendar holiday songs

St. John’s Day

87. Whoever is not Coming to the St. John’s Bonfire. People who gather for the St John’s bonfire bring along firewood. They sing: Whoever is not coming to the St John’s bonfire will have their grain full of weeds.

St. Martin’s Day mummers

88. The Martinmas Song. On the eve of St Martin’s Day, the Martinmas mummers go from door to door, they are village youth disguised in ugly and uncouth clothes. They go from house to house, sing, act and dance, and receive alms (various food items) in return. Martinmas songs are longer or shorter cycles consisting of several motifs. “The Greeting of Mart”, “The Complaining of Mart”: Let Mart’s folk in! Mart has come from afar, crossing a swamp. The toes of Mart are aching with cold. “Scrounging of Alms”: Make the fire! Mistress, go to the cellar, and bring fish and butter to Mart. “Mart’s Gratitude”: Mart be- stows upon the household the luck of crop and upon the barn luck of cattle. “The Curse of Mart”.

St. Catherine’s Day mummers

89. St. Catherine’s Day Song. The celebration of St Catherine’s Day and songs sung on the eve of St Catherine’s Day are similar to the customs of St Martin’s Day, but the clothes of the mummers are bright-coloured and pretty. Mummers sing behind the door: Kadri has come from afar. The toes of Kadri are aching. Kadri has a horse of birch, a sled of white willow. Scrounging of Alms: Make the fire! Kadri does not want pork; a boar has been with the pig. Kadri prefers goose meat. The Curse: May your pigs perish and may your hen lay eggs in the well!

855 Christmas

90. Come, Christmas, Come! I wish Christmas would come, we could eat sausage then! Christmas is coming, but the key to the sausage storage is lost.

Shrovetide

91. Flax to the Sledders! On Shrove Tuesday, people go sledding and sing: The one who is sliding down the hill will have flax, the one who pushes the sled will have hards, and fluff goes to the front-man!

Ash Wednesday

92. Ash Wednesday Song. On Ash Wednesday, one must sing when moistening the grid- dle bread: Viu-viu-villi! Sohvi moistened the bread in the pot, in the bucket and in the col- oured piggin.

Songs about nature, animals and birds

Weather and seasons

93. Frozen Grain. I sowed the grain in a shallow spot; frost hit and killed the grain. 94. Do Not Blow Away the Red! Do not blow, wind! I, an orphan, can yield little red (blood). Others are pretty from eating wheat bread and drinking liquor. I eat hollow stems and drink spring water; nevertheless I am pretty and ruddy. Blow, wind, the red blood into the trees! 95. Spring in the Field. Girls, do not worry! Birches are opening their tender leaves and barley grows green ears, wild turnip is spreading its leaves and cabbage heads are getting big!

Animals

96. Neighs at the Riders. I had horses of golden colour, not neighing of desire for hay or oats, but rather of desire to ride. 97. A Crow Waiting for My Horse’s Death. A crow sat on a maple tree, waiting for my horse to die. I have clever stablemen building a stable in the sky. 98. A Wolf and a Goat. A goat goes to the wood. A wolf lures the goat, promising a new pair of shoes. A bird warns the goat not to believe the deceitful wolf – the goat’s own skin is the shoes and its intestines are the silk laces. 99. A Goat and a Bell [a fragment]. I had a rich godfather. He gave me a goat with a wooden bell around its neck. 100. A Little Red Piglet. A little red piglet taught the big pig: Do not go rooting the tender crop of others! They will come and beat you, breaking your hips. 101. A Fish River. Trees were full of insects, branches were full of squirrels. A river was running under the roots, full of large colourful pikes.

856 102. Lice Turned into Fish. Fisherman, come into the boat! You can pick lice from your jacket: put large ones into your mouth, small ones throw over board. Merges with the song “A Fish River”.

Birds

103. A Stork Ploughing. I went wandering in the woods and found a stork ploughing, a magpie harrowing and a crow making a furrow. I took a birch cudgel and hit the stork – it fell down. I brought the stork home and started to milk it. I got a pail full of milk. I set the milk on the table. An orphan came and dipped her finger in the milk. I smacked the child’s finger and it started to cry. I comforted the orphan – your mother and father will come and bring you bags of gold, silver, copper and tin. Look, their heads are already visible over the yonder forest. 104. The Crow’s Offspring. A crow was cuckooing in our spruce forest and croaking on our village green. It laid five eggs and hatched five chicks. The first became a quiet father; the second one, a meek mother; the third became a dapper boy; the forth, a guard of sheaves; the fifth became Mihkel of Felt... 105. The Uninvited Hawk. A crow gave a baptism party, summoning all the birds from Finland and Saaremaa, but did not invite the hawk. The hawk came and tore up the coats of the birds. 106. Birds’ Beer. I went to my uncle to bring fire, but his dogs charged upon me and I escaped to the uncle’s firewood stack. There I saw a hundred miracles: a small sparrow was hauling water, a lark was chopping wood, and a titmouse brewed beer. Merges with the songs “Bringing Fire from My Uncle”. 107. An Orphan Turned into a Cuckoo. My father slew me, my brother spilled my blood, and my sister picked up my bones. She tied them in a silk scarf and took them to a tree stump in the woods – there, God made me a cuckoo. The text derives from the fairy tale “An Orphan Turned into a Cuckoo” (ATU 720). 108. A Cuckoo Cuckoos to the Herder. Keep cuckooing, cuckoo! The cuckoo is not cuckooing to you, it cuckoos to the herder, and sings to the nursemaid. 109. Keep Cuckooing, Cuckoo! Keep cuckooing, cuckoo! The cuckoo cuckoos on a spruce and on an oak at the threshold of the house. Hello, brother! I am bringing you a warm summer! [Largely the singer’s improvisation].

Work songs

Work and industriousness

110. Expected Home to Do the Chores. Should I go home or not? At home the pot has to be washed, the door has to be opened and the well pole has to be swung. 111. Several Chores. Our Mikk has several chores to do: go to the church, ring the church bell, till the soil, fire the oven, go to the tavern, and sell his wares.

857 Herder’s songs

112. Get up to Tend the Herd! Get up, village women! Leave your children in bed, and come and tend the herd! Our herd is stuck in mud in the backyard, while the village herd is already grazing in the pasture! 113. Lead the Herd Here! The herders’ reciprocal song: You come to our place; I shall come to your place! 114. Graze, Herd! Graze, herd, grass of the fallow until better grass grows! 115. The Herder’s Lot. Poor herders! Come fire or hail from the sky, a herder still has to suffer. 116. Other Chores Are Waiting for the Herder at Home. Herders return home and want to eat. But at home someone is expected to make a fire, to wash the pot, to open the door and swing the well pole. 117. Rain, Go Elsewhere! Rain, go to Russia! People are waiting for rain there, their grain is drying. In Russia, men are dirty, women are lazy and girls are mean. In our country, men are white, women are diligent and girls are golden. 118. Go down, Day! The herders’ song in the morning: Get up, day, hurry to the south, the south is far away! Our mistress is lazy; she sits in the house without a cap on. In the evening: Go down, day, go far away to your brother’s and sister’s place! There you will be held gently and laid to sleep in a soft bed. [The other version:] Go down, day! Go down below the horizon, we are tired! The day has no time to go down; it combs the heads of the farm hands and herders with a golden brush and a silver comb. 119. The Evil Mistress. A herder’s song. Should I go home or not? At home, there is the evil mistress – she is sitting on the floor, her apron is askew and cap is not on. She gives me food but scolds me. She writes down every piece of bread and drop of milk. One version incorporates the song “Bear’s Forests”. 120. Night Herding Beds. Come and tend the herd at night! I shall make you beds of fragrant hay and flowers. Come and sleep with me! 121. Night Herding Song. I heard wolves howl. The horses’ withers strike fire and their ankles sparkle.

Haymaking

122. Bad Hay. I went out to mow hay. I used four scythes for mowing and a hundred rakes for raking. I made many stacks of hay. Yet the horses and cows did not eat the hay. Just hang on, black blades of hay, until the tired horse returns from toiling at the manor, it will eat, you shall see! The songs “I Mowed with Five Scythes” and “The Feed of a Work Horse” are incorporated. 123. I Mowed With Five Scythes. There is some fine hay here, enough for five scythes to mow. From that hay I fed the oxen of my father, the cows of my mother and the hunched horses of my father.

858 Harvest songs

124. I Leave It for the Birds to Eat. Come to an end, field! If you do not end, I shall stop reaping the crop and leave it for birds to eat and trample upon. 125. Humpbacks Have Sown Here. If the grain has grown poorly, being hard to reap, this was sung: Humpbacks have sown here and the lame have harrowed; the furrows have been made with a twisted hand. The first version also incorporates the song “Grain Tousled by the Animals”. 126. Who Is Waiting for Us at the End. Rush (come to an end), field! If you are too frail to rush, your head will be cut off from your shoulders and your feet from under you. At the end of the field, the family is waiting. The songs “You Let Your Feet Run” and “What Is Waiting for Us at the End” merge. 127. Fields to Be Ailing. When finished reaping crop, people sang: The field wished to tire me, but it was rather me who tired the field! 128. Swish on, My Sickle! After grain had been reaped, girls threw the sickles over their shoulders and sang: Swish on, my sickle! The one, whose sickle overtakes all others, will get a (marriage) cap from the bridegroom. The one whose sickle goes into the ground will die.

Threshing

129. I Broke the Flail. I was invited to thresh the grain. The layer was thick and I broke the golden flail. Go to town and bring me a golden flail!

Songs of communal work

130. I Wanted to Join the Others at Work. I wanted to join the others at work, but my wife is a drinker and my child is restless, and the weather is bad... 131. The Song of Those Engaged in Communal Work. The song incorporating various motifs of work songs: “Get Up to Follow the Herd!”, “The Wakening by a Mother and a Stepmother”, “A Lazy Mistress in the House and No Cap On”, “The One Participating in Communal Work Is Hungry”, “A Beautiful Village”, “To the Passer-by That Did Not Greet”. 132. Wedding Held in the Field We thank the master and the mistress of the house, who arranged the wedding in the field (the celebration of the end of harvesting) and who invited me, a sorrowful one, here. They slaughtered a big ox that had never been yoked.

Men’s work

133. The Cutting of Timber. I cut trees in a thick forest: timber for my father’s plough, boards for my mother’s coffin lid, sluice gates for my brother and a ring tree for my sister. 134. The Making of a Sleigh. Dear Jaan, make me a fine sleigh! Sleigh rides are ad- mired by all the masters. A sleigh needs shaves, a shaft bow, and a collar. 135. A Hole in the Fence. Damn Jüri! You made a fence, but left a hole large enough for animals to escape.

859 136. Fish Weirs towards the Manor. I am a man from a land where roosters eat gold and hens tinsel, where geese eat silver and crows copper. I can make fish nets and set them in the river. 137. Coast Wives Are Black. Why are girls living on the coast black? Because they go fishing in early hours, and they fight the wind and the waves at sea. 138. Bridges over the Swamps. The boys of the villages of Kurista and Kaave built bridges over the swamps so that women would not wet their feet, but also the household animals would not wet their hoofs, cloves, and spurs. 139. My Brother Had a Little Knife. My brother had a little knife with a wooden han- dle. With this he used to strike fire steel.

Women’s work

140. A Milk Pail for the Milking Maid! Store up milk for me, dear cow! Give me a lot of milk! 141. Give Me Milk! Store up milk for me, dear cow! Give me milk quickly – other chores are waiting. 142. Churn up, My Cream! Churn up, my cream, turn into butter, the fruit of God! Come from heaven, go into the churn! 143. Could Have Stayed in the Sea, Romping! Stone, you could have been romping in the sea and hopping on the coast instead of coming over to our place. Why did you come to torment us? [The ending of the first version:] Why is our bread black and sweet? A hen flew onto the wall, casting dust into the bread dough. 144. Cooking of the Porridge. Cook the porridge, Pull’s wife; put in salt, Siim’s wife; dust in flower, Jaak’s wife! 145. A Lazy Woman Takes Her Wool to the Busy One. Let us take our wool to a busy woman and our flax to a deft one! A busy woman makes laces for the bark shoes, while a clever woman makes ribbons for the caps. 146. The Mice Will Yarn. The mice will yarn the tow, the cats will weave the cloth. 147. A Quick Spinner [a fragment]. She was swift to spin wool and brisk to tread the spinning wheel. 148. Taught to Sew. I wish all the best to that woman who taught me to sew. 149. A Quick Weaver. Boys were secretly checking the girls: Which one can spin swiftly and which one can weave cloth quickly? 150. Sleep, Go to the Village! Sleep, go to the village! Go to the young men and women – they have made the beds. They have time to yawn and stretch. 151. Sleep Will Not Give a New Coat. Sleep will not give a new coat, nap will not give a long shirt. Go out to see what chores are to be done! The sleep sends one to wander around. 152. Dishes Washed. Wash up the wooden dishes and whiten the copperware! The fa- ther-in-law along with mother-in-law wonder in the morning: Is it the moon or the sun that shines over there? 153. Song of Going Berry Picking. Let us go and pick berries, bird cherries and nuts!

860 154. Riding to Sõõru Hill. If I had my own horse, I would ride to Sõõru hill! I would eat currants and nuts there, and bring home bird cherries.

Injustice and anger

Rich and poor

155. The Rich Master and the Poor Man. Our master is a rich man. He has three manors and still nothing to eat. I have only three bushels of grain, but this is enough to provide me food and drink, as well as make a feast! 156. The Rich Man’s Ox and the Poor Man’s Crow. A rich man slaughtered an ox – sausage was offered to no one. A poor man killed a crow – we got meat, we sold the skin and made household items from the leftovers. 156. A Rich Man Will Not Be Buried in Money. Even if my father were rich, my mother wore silk, my brother donned diamonds and my sister had hundreds of coins – once they die their riches will be left behind. A rich man is not buried enshrouded in money, nor is a king buried in gold.

Village

158. Women’s Brawl. Guess what I saw in my dream! Four women were fighting: Anne held a pitchfork; Kaie held a club, Maie held a mat and Liisu a skimmer. 159. Home under a Spell. The witches of Viru and Harju brought enchanted salt and scattered it around my father’s home. The salt started to melt, the home perished and the buildings collapsed. 160. An Indolent Woman Laughs at the Girl. I am not laughed at by a decent woman. I am laughed at by someone who herself has been laughed at, mocked and slandered about. In some versions, merges with the song “Take a Sleigh for Your Breasts”. 161. Villages of Ranna District. A list of activities connected to the village names by alliteration or an association: In Raatvere iron was hammered, in Punnikvere bulls were bellowing, in Sooküla, salt was swirled... 162. People of Ranna District. Did you see our villagers? Men were drooping on horses, girls were slouching in sleds. 163. Farms of Naelavere Village. A list of characteristics alliterating or associating with the names of the farms.

Manor and gentlefolks

164. A Dreadful Manor. It would better to be in hell than in our manor – in hell, trees are burned, while men are burned in our manor. This is a long contamination on the theme of slavery and serfdom. In the first version, the songs “A Slave Is Leaving”, “Women Go to the Manor” and “A Plea to the Gentlefolk” are incorporated; in the second version, the songs, “Escape from the Manor” and “If My Shoulders Were of Apple tree Wood”.

861 165. Taskmaster, Let Us Have Lunch! Taskmaster, let the serf girls go and have lunch! The first version is a long song about complaints of a hungry and exhausted serf, incorporat- ing motifs from the songs “Expected at Home to Do the Chores”, “The Sun in the South – Serfs Still without Food”, “Others have Already Eaten”, “Fish in Water”, “Try Not to Be- come an Overseer”, “The Slave Is Cursing” and “Better Beat the Children of the House”. In the other version, the song “A Voice Sounding for the Envious” is appended. 166. Taskmaster to Hell! Dear Taskmaster, let the manor serfs go for the night! If you do not allow it, we are not going to beg you! I am sure my eyes will see you burn in hell! I shall help along with a pitchfork. 167. Where Do the Sighs of a Slave Go. Dear Taskmaster, do not beat an orphan! The orphan’s curses will fall upon you, your hands will rot and your fingers will shrink! 168. Try not to Become an Overseer! Dear brother, strive not to become an overseer! Taskmasters die a bitter death. If you beat serf children, they will curse you, your hands will rot and fingers shrink! In some versions, motifs from the songs “The Slave Is Cursing”, “You Are Singing Words of Swine”, “What Drops from Your Mouth” and “Better Beat the Chil- dren of the House” are incorporated. 169. Revenge on the Gentlefolk. If you asked me, I would turn manor lords into oxen (alternatively, into oxen’s yokes); I would turn gentlefolk into wooden ploughshares, task- masters into horses, and overseers into ploughshares’ wedges. In some versions, the songs “The Slave is cursing” and “Try not to become an Overseer” are incorporated. 170. May the Masters Die! [a fragment]. May the masters die and taskmasters vanish! 171. Masters to Hell! The devil is busy making wheels to cart masters, taskmasters and lords to hell. In the first version, the song “The Slave Is Cursing” is appended. 172. A Plea to the Gentlefolk. Oh, my dear Lord and golden Lady, step up and see how village folk are tormented! People are harassed by headmen, parish is troubled by masters. The first version is a long, fragmentary song that incorporates several motifs of serfdom, impressments and fishing: “A Tiny Manor Serf”, “Recruited”, “A Recruit’s Bed”, “A Fish River”, “Let Us Go and Catch a Ruff” and “A Boat Ride”. 173. The Master Does Not Allow a Wife. The master did not allow me to marry nor buy a good horse. Then I married a crippled wife and bought a humpback horse. I went to plough the field, but my horse was unable plough – it was my crippled wife who ploughed. 174. A Tiny Manor Serf. Oh, me, a tiny man, labouring at the manor! I thresh grain at night and plough the field in day-time. 175. On a Mouse’s Back to Work at the Manor. I went to work at the manor; a dog carried my lunch bag and a cat my box of fish. 176. The Bread Bag of a Manor Serf. Me, a tiny man, was summoned to work at the manor. I had two ruffs and three dwarf herrings in my food bag. 177. A Servant of the Manor’s Law Officer. Before I was a serf and herded cattle, then I became a servant to the manor’s law officer (occasionally, law officer of the servants). The law officer had large geldings that required much work and care. 178. Do Not Complain to the Taskmaster! Dear mother, don’t you complain to the taskmaster! I was at the tavern, mother, it wasn’t my fault, but the fault of the damned task- master. A somewhat obscure contamination of drunkard’s songs and singers’ quarrels. Merges with the song “What Drops from Your Mouth”. 862 Servant and slave

179. Born in Vain to Be Rich People’s Litter. A long song about the complaints of an orphan/serf regarding hunger and exhaustion. It incorporates motifs from the songs “Ex- pected at Home to Do the Chores”, “Feeds, but Nags” and “A Glutton”. 180. Let the Slaves off for the Night! Master of the house, let the slaves off for the night! The slave cannot take any more. Give the slave his pay! 181. A Slave’s Pay. Master of the house, give the slave his pay! You will surely pay me in heaven in front of Mary. You come and flatter me, but I do not need any payment in heaven! The first version incorporates motifs from the songs “Escape from an Evil Master” and “A Lazy Mistress in the House and No Cap On”, and the second version, motifs from the song “The Slave Is Cursing”. 182. A Slave’s Care. Who wants to work as a servant or a slave, come and ask me. I know the toils of a slave well. A slave sleeps on a perch; a hired labourer rests on a pole. 183. A Slave’s Bed. I was a slave in Poland as a boy. Masters of the house began to look for servants in the winter, coaxing us with talks of soft beds. I went there and wondered where those promised beds were. The mistress of the house said that the slave’s bed was under the cauldron. Mistress, make me a shirt with what I can jump into the fire. What was my pay? An old patched fur coat. 184. Dairy-Master’s Servant [a fragment]. A song of a herder. I was a slave, herding cattle. 185. A Servant’s Revenge. The mistress cheated me: she mixed water into milk and ground chaff into bread. I cheated the mistress: I skipped half of the furrows when plough- ing. At the house, I put up a fence, but left a hole. The song “A Little Red Piglet” is incorpo- rated. 186. When Is a Slave Praised. There are very few days when a slave is praised and one’s own child berated. 187. A Slave Is Leaving. I shall leave and forget! Let better people come and replace me and do what I did: I sent the cattle out to graze quickly and milked the cows at no time. The first version incorporates motifs from the songs “The Luring of a Servant” and “A Lazy Mistress in the House and No Cap On”; the second version, motifs from the song “A Boat Ride”. 188. A Slave Looking for Horses at Night. Fiendish mistress made me go and look for the horses at night. I heard wolves howl in the forest. The horses’ withers strike fire, their ankles sparkle, and hooves sprinkle lightning. 189. A Shoe Broth Was Boiled. The mistress cheated me. She said she would boil fish broth, but threw in a piece of cunt. Those who ate thought it was a piece of fat. 190. The Mistress Is Fat from Eating Pork. The mistress’s butt is fat from eating pork. 191. The Food-Fetcher is already on His Way. I keep looking towards home to see if the food-fetcher is coming already.

863 192. A Slave’s Power. A great eater and drinker is coming home, and the one who takes food to the village. – Mistress of the house, what will your slave carry to the village folk, a straw or beer made from straw? What is the slave’s power? It’s the well without a lid; it’s the chaff without a keeper. 193. A Lazy Mistress in the House with No Cap On. The mistress sits on the bed in the house and has neither cap nor belt on. The other version merges with the song “Feeds, but Nags”.

Jibes at other peoples

194. Ate the Pig’s Food. A Russian passed through our yard, ate our pig’s food and drunk our calf’s drink.

A soldier

195. A Faraway Soldier. Dear brother, now you are a soldier in a faraway land. Now I shall not be able to see you or talk to you. 196. A Soldier Has No Home. Hang on, fine young men! You will to be taken to the market of Tartu – there, your hair will be cut; you will be given grey clothes and a white harness. Then you will depart, marching a long way. A soldier has no home – a spruce is your father and a birch is your dear mother.

Worry and grief

Sorrow

197. To Whom Shall I Complain? I would sing, but I shall be censored; I would be quiet, but I shall be cursed. To whom shall I complain my sorrow? No-one other than stones. Merges with the song “Could Have Stayed in the Sea, Romping”.

Death

198. The Maiden’s Death. Mother, mother dear! You saw that your child was doing poorly, it was not suckling well and you took it to the enchanter in a cart. When you returned home, you brought some straw into the house and placed your daughter on the straw with her head towards the day and her feet towards the lake. You yourself sat down by her side, cry- ing. Mother, mother dear! When I die, do not take me far away in a cart. Carry me to the birch grove on your hands. The clergymen from Koosa sing too loud and too much. What would grow on my grave? The master’s onions and apples. The songs “Mother’s Care”, “A Mother Weeps for Her Daughter”, “The Maiden’s Death” and “Three Cradles” are incor- porated. 199. Mother Weeps the Most. I dropped down dead. I saw that my brother and brother’s wife were hardly crying for me. My mother wept the most: Oh, if only this beautiful daugh- ter of mine was still alive, if only this daughter, desired by several men, was still alive!

864 200. Death Abroad. My brother died far away in Kuramaa. Who will dig him a grave and sprinkle sand on it? Strangers, Germans and Russians, will dig him a grave and fill it up. They will not pity him nor take any care. In the first version, the songs “A Large Family”, “Ani- mals for Messengers”, “No-one to Bury” and “The Ball of Words” are incorporated. 201. Mourning the Brother Taken by Water. Dear brother, if you go fishing during a holiday, wind will spring up and carry the oars to the sea, it will break the boat and carry you into the water. I wept for the garland for a day; I wept for the coat for a month; for the hat a full year, and for my dear brother the whole life.

The orphan

202. On Mother’s Grave. Let us go to mother’s grave! Get up, dear mother! – I cannot do so; trees have grown on the grave. – Brother, will you sharpen the axe and cut the trees off our mother’s grave. Get up, dear mother! – I cannot do so, my daughter, grass has grown on the grave! – Dear mother, I shall feed the clover to the cows. Get up, dear mother! – I cannot do so, my daughter; earth and sand have already dismantled my body. In some ver- sions, motifs from the songs “Fingers Will Be Abused”, “Two Orphans”, “An Early Orphan”, “Taught to Sew”, “Mother and Loves”, “Married Early” and “Feeds, but Nags” are incorpo- rated. 203. Made an Orphan Early. Dear mother, your made me an orphan early; you left me while I was the size of a berry. I went to the doorstep – nobody cared, nobody helped me in. In the first version, motifs from the songs “Wherever I Sit down, I Cry” and “A Lake of Tears” are incorporated; in the second version, motifs from the songs, “Retrieve Me as a Bird” and “Dressing up for Swinging”. 204. Two Orphans. The rich fare together. We are two orphans: one is clever, the other is shrewd. The clever one brought birds from the sky, the shrewd one brought fish from the sea – we distributed them between us. We walk together with golden scarves around our heads; one wipes the other’s eyes, the other fondles the other’s head. 205. The Creator Comforts Orphans. Poor people have no place on earth; they have no bed to lie down. The Creator cries from above: The poor have a place in heaven! Mary will take despised orphans under her care. 206. My Mother in My Mind. Although I sing the whole day, my mother cannot hear my voice. A malicious one on the meadow and a jealous one on the pasture can hear my voice. Other girls have young men on their minds, I have my dear mother. She is in my mind in my sleep, and I think of her while at the table. 207. My Father’s Animals in the Hands of Strangers. My mother and father orphaned me early. The animals were left to the relatives and village women. The horses screamed, the oxen growled and the geese cackled in the hands of strangers. 208. An Orphan Rising Early. The day rises early and the crow goes to the field early. I, an orphan, am even earlier. 209. My Mother and Stepmother Waiting for Me to Come Home. In some versions incorporates the motif: “The Wakening by a Mother and a Stepmother”: My mother wakes me in the morning: Get up, dear birdie, go tend the herd and milk the cows! When she hears

865 me come in at night, she will warm up the food of choice. Let my birdie not tire herself, let big men get tired. The stepmother wakes me: Get up, you whore, and milk the cows! When she hears me come in at night, she says that a glutton is coming home. 210. Feeds, but Nags. Should I go home or not? At home there is a mean mistress – she gives me food, but scolds me. She takes note of every piece of bread and drop of milk. 211. The Cloth of the Daughter of the House and the Orphan’s Cloth. The daughter of the house began to weave cloth. She wove for several months, but produced not enough to cover a flea or make a bedspread for a gnat. The brother was left without a coat and the bridegroom without a shirt. The slave, poor but not lazy, began to weave. She wove for a couple of days, producing enough to cover a flea and make a bedspread for a gnat. The brother received five shirts and the bridegroom a fine shirt. 212. The Daughter of the House Plain, the Orphan Pretty. The daughter of the house eats butter and fish, but still has blue circles around her eyes and blotchy cheeks. The slave eats grass bindings of pallets and straws from behind the bushes, as well as drinks water – yet, her eyes are pretty and cheeks are ruddy, and she is as strong as a bull.

The widow

213. The Chamber of Wind [a fragment]. The widow’s song: rain has covered the wall with moss; lightning has erected the side posts.

Home and childhood

Mother

214. Mother’s Care. When can I repay my mother’s care! She did not sleep for several nights, she did not eat for several days. She lulled her child to sleep in her arms, and soughed enchanter’s help while I was shrieking to defy her. Even now, I am not able to express her my gratitude for having bloomed on her breast and slumbered on her belly. 215. My Mother Took Us to the Field in Her Apron. When can I repay my mother’s care! You raised your daughters; you carried us to the field in your apron, and placed us between sheaves where we were covered from wind and rain. 216. Eating Away My Mother’s Heart. You did not get any sleep for several nights, any food for several days. You told your heart being eaten away, your hip bones were gnawed, and neck’s tendons grasped. It was me who ate your heart! I was the feather in my mother’s mouth, the pike in her teeth and the swallow in her hair. 217. The Mother and the Beloved [a fragment]. Mother was taken along the road, the beloved ones along the fence. [i.e. mother was carried away to the graveyard]

Growing up as a daughter

218. Cherished childhood. Oh, my cherished childhood! I went wherever I pleased! I played as a filly, I danced as a colt among other foals. [The other version:] When I lived at my father’s house, he blamed a mouse for lost butter, while mother blamed the cat. Yet it was me who was that little mouse and the little cat!

866 219. Ate Butter – No Decline. Oh, my cherished childhood! When I lived at my father’s house, I helped myself with butter, pork and dried fish, but the food did not decline. The father blamed a mouse and a cat for lost food. Now, in my husband’s house, I get the blame for everything. Even though I do not help myself with anything – it still declines! 220. Mother’s Favourite Daughter. I am my mother’s favourite daughter. I watered the horses – they drowned; I fed the pigs – they died; I milked the cows – and spilled the milk; I fed the children – and poked their eyes.

Futile upbringing

221. A Late One. I cry for my dear childhood. My father said I was a late one, my mother called me premature. Just wait, you will see me live and grow! 222. What Good Was of Me for My Mother. What good was of me for my mother, a daughter causing only tears; her hands were rough from carrying me, her eyes were wet from changing me. She raised me to help and support people she did not know; she raised me to haul water and rock the cradle for strangers. Incorporates the song “The Place of Death Unknown”. 223. Futile Upbringing. Dear mother, why did you give birth to me! You could have carried me to the sea (water, spring) – the sea would have fed and raised me. The sea would have married me and the fish would have made me a dowry. Occasionally, motifs from the songs “Created in Vain to Be Rich People’s Litter” and “Black Seamen” are incorporated. The second version is a long and fragmentary orphan’s song incorporating motifs from the songs “Taskmaster, Let Us Have Lunch!” and “Retrieve Me as a Bird”.

Home

224. What Is Going on at Home? Heaven, please dawn until my home! What are my mother, father and siblings doing at home? My father was harnessing the horse and my sister was knitting gloves. 225. A Pretty Village. Whose is this pretty village? It is ours! There was a river running below and a hill above, and a pretty village in the middle. The first version incorporates the motifs “A Fish River” and “Branches Full of Squirrels”.

Songs from the life of young people and wooing

A girl

226. I do not Care about Slander. I am a brave girl and do not hide my eyes in the scarf when I walk through the crowd of boys. Neither do I care about being laughed at by a woman who herself has been laughed at. 227. A Chaste Girl. Girls, sweet birds, when you walk along the road, hold knives in your hands. If you meet a band of boys and they start touching you and treat you bad, take the knife and strike a half of boy’s head off. 228. The Man Who Weds Me Will Live. The man who marries me, will get a good and capable wife.

867 229. Not Numb Nor Angry. I do not know how to be numb; I do not want to live covertly nor walk around in an angry manner. The numb ones are not wanted here, the cripples will be sent away. Let the water run angrily, let the fire be numb, and let the moss live covertly! 230. The Maiden Of The House Walks Softly. Farmer’s daughter walks softly; softly walks and checks whether the shoelaces are neat and ribbons all fine. 231. The Girls’ Noise in the Village. The girls in our village are noisy and garrulous. Should they disappear from our village, laughter and jokes disappear as well. Incorporates the song “Partial to Men”. 232. Honey in Men’s Opinion. In men’s opinion, Mai is neither a strawberry nor a pennywort or a globeflower [but rather a honey].

A girl’s wishes

233. If That Man Was Mine! If I had that man who is riding along the road over there! Horse under him is like an oven; he sits straight as a wall, carries a belt like a rainbow and a hat as a church. I would stand the whole summer without eating and could go without tasting any grain the whole winter. I would place him on silk pillows to rest and would sew him trousers of my kerchief. In some versions, motifs from the songs “A Splendid Ride”, “A Finnish Bridge” and “Come and Ask Permission from Me” are incorporated. 234. If the Husband Is Favourable. In old days, a girl sang: If I marry a man who pleases me, I will sew him well-fit clothes. If he fails to please me, I shall let him walk around in coarse cloth. 235. Why Will Mihkel Not Marry Me? Why is the man Mihkel not wooing me? Did I not work hard enough and weave cloth for so long! Did my foot not tread the spinning wheel! In one version: Within two days I weaved six inches of cloth; in ten weeks one and a half foot. 236. Our Lads and Yours. The lads of our commune go to church on St John’s Day riding on a horse large as an oven, sitting like noblemen, and wearing hats high as church. They do not treat a whore to a beer or buy meat for a harlot. The lads of the other village ride to church – the horse under them is mouldy, they themselves are mildewed and their hats are faded. They buy beer for a whore and meat for a harlot. In another version, incorporated with the song “If That Man Was Mine”. 237. Let Me Be a Young Horsetail. I walk by, shyly – let me still be [unwooed], let me still grow! 238. The Hair Not For The Boys To Cut. What do I have to fear when I sing – my sweetheart is far away. Girls, watch out lest your hair would be cut short! 239. Mine Is Not Here. What do I have to fear when I sing – my bridegroom is not here. The local lads will not woo us – they have no money. I shall have a splendid suitor coming from far away. 240. Better Ones Come from Far Away. Leave me be, let me grow up some more! I shall be sought for certain. I shall be wooed by a smart and handsome man – the horse under him is like an oven, and he sits on it like a shiny day, with the belt like a rainbow.

868 241. A Girl Wants to Marry the Manor Lord. I do not want to marry a stable boy or a coachman. I want to marry the lord of the manor himself! Then I shall sleep buried in pil- lows and layered between sheets. 242. A Girl Wants to Marry a Peasant. Hey, young girl, who would you like to marry? A man, a boy with fiery eyes. Would you have a miller for your husband? No, miller’s stone is rumbling and dust gets into one’s eyes. Would you have a weaver? No, weaver’s looms are rattling. Would you have a cadet? No, he runs with his heart aflutter. Would you have a peasant for your husband? Yes, a peasant is a shrewd worker!

Instructions to young girls

243. Rather With A Rock Than A Boy. Dear daughter, rather sleep with a rock than a boy! A rock will not tear you or pluck you, while a boy cannot keep still. 244. Do Not Rush To Marry A Drunkard! Hey, young maid, do not take a drunkard for a husband! He will return from the tavern possessed, seeking for a whip and a club. I shall watch him in the shade and run away. 245. Will Throw His Socks in the Dung. Young girls, sweet birds, do not marry a drunkard! He will return home like a devil, throwing his socks into dung pile. If his wife refuses to pick them up, he will beat her with a club. 246. A Girl’s Fate Unknown. Young girls, sweet birds, do you know what will come of you? Marrying a drunkard may befall to some of you. Incorporates motifs from the songs “A Maid Cannot Be Caught with a Gun” and “A Drunkard’s Horse”. 247. Will He Become Angry after Drinking Vodka? How will I recognize an angry lad? I shall take him to the barrels of vodka and beer. This is how I shall know, if he will be angry after drinking. If he happens to be the angry one, then I shall take him, the scumbag, to the coast. The coast won’t smell of all the money (spent), it smells of the dung and scum. 248. Marrying from the Woods. Some girls find husbands from the woods: a boy from a tree top, a groom from a stump. All the trees will be sumptuous wedding guests. 249. Do not Marry a Fair Skinned Man! Young girls, sweet birds, do not eye fair skinned, upright and handsome men. A fair skinned man will spill your blood, an upright one will eat up your heart and a handsome one will claim your soul. It will be a pleasure to marry a limper – he will not be drafted into the army. 250. Marry A Dark Man! A dark man is a man like honey. He will take good care of you and put you to sleep sweetly. A fair skinned man has a bad character, is rough in his heart and tough in his manners. He will drag you out of bed and yell: “Get up, you whore, and milk the cows, tend the cattle!”

Jeers and abuse directed at girls

251. Worn-Out Girls. Dear mother, I might as well not have gone wooing. The horse might as well have lugged rocks and not girls who are worn-out and handed over from one to another. I would rather play with pieces of turf than such girls. 252. Fond of Men. Mai had a sweet tooth for men. Full of lust she went to work to the manor and returned with a baby.

869 253. Lover of the Manor Men. A fine and pretty girl slept with men from the manor in the loft and fell onto the back of a pig from there. 254. Outwardly, a Girl [a fragment]. She was a pretty girl from the outside, while al- ready a woman from down below. 255. Expected to Become a Whore. It was said of me that I was a friend of servants and a caresser of young men. The devil is the friend of the servants! One expected me to be a whore; the other a harlot, the third a thief. I did not become any of these. I shall become a peasant’s wife! 256. Said to be Old. A spinster’s song. The village women called me old. Ask my mother, she knows when I was born, she remembers my christening. My swaddling clothes have not yet rotten, my christening robe is still beautiful.

Boys

257. To Be a Bull in Poland. If I were an ox, I would pant and puff with all my might. I would become a big ox in Finland. 258. Friends Together. Dear brother, we cannot marry one and the same woman! Let me marry one sister while you marry the other. Then sisters-in-law would be together. Then we would live together, next to our mothers- and fathers-in-law. 259. A Noble Lad. Elsa, a pretty girl, looked at the boy and asked: You have a hand, why do you not touch me; you have a mouth, why do you not kiss me? Ants replied: Before the priest has not wed us, I shall do nothing of the kind. 260. I Went to the Village, Hunchbacked. I set out and walked through many villages nearby (naming villages in Kodavere). 261. The Lad Will Rise with the Sun [a fragment]. The moon rose from Kura river, the dawn from Narva fountain, the day from beneath a bush in Pärnu. The slaves drink from a silver stream and the shepherd children in a birch wood.

Boys’ wishes

262. Hungry for Girls. Just wait and see, boys, you will be begging and bending at the gates of the peasant so that he would give his daughters to be your wives! 263. I Roam Around the Village Girls. While driving the oxen along the road, I myself walked through the villages and roamed along the haylofts hands on girls’ bosoms. 264. Give That Daughter to Me to Marry! To the bride’s mother: Dear mother, will you give that daughter to me to marry; the one who is walking around in the yard with beau- tiful hair. If you do not, I will not beg you – let her stay home and become musty and mil- dewed. May a birch grow on her neck; may a spruce cover her eyes and a juniper stretch between her hairs. 265. A Maid Cannot Be Caught with a Gun. Look, what a band of girls is standing over there! I do not dare to approach them. If I had a gun, I would seize for it! – A girl can hardly be caught with a gun! A girl is taken away with liquor and won over with white bread. 266. Why not Come to Our Place? Why won’t those girls with beads around their necks and brooches on their breasts come over to our place? Because my ankles are thick and I have neither horse nor sleigh.

870 Instructions to boys

267. Sister to Sing in Her Brother’s Wedding. Dear brother, do not wed a wife before I grow up to be a wedding singer. Incorporates the song “An Orphan Curses Death”. 268. I Shall Know a Dull One. Dear brother, take me with you when you set out to woo a woman. I shall recognize dull and lazy girls. A dull one has black eyebrows, a lazy one has wide feet and an angry one has watery eyes. Usually, “Marry a Small Woman!” is merged. 269. Marry a Small Woman! Dear brother, do not marry a tall woman – a tall one will curl up on a bench in sleep. Marry a short woman – she will milk the cows and tend the herd. 270. Do Not Marry a Widow! Dear brother, do not wed a widow! It is hard to reconcile with a widow– you have to coax her with mutton. 271. Choose a Wife at Work! Village boys, do not look for a wife in the meadow or pasture! There you will find a jealous and malignant woman. Look for one while you are mowing hay or harvesting, and see whether a girl is quick at mowing and skillful with a sickle. In some versions, motifs from the songs “Expected to Become a Whore”, “Girl Wants to Marry a Peasant”, “Come, Rain” and “Do Not Marry a Single Child” are incorpo- rated. 272. Marry a Commune Orphan! Dear brother, do not marry a rich girl! Take an orphan from the commune, a poor man’s daughter – she will be good and hardworking, knits pretty stockings and mittens. In some versions, motifs from the songs “Do Not Marry a Widow”, “Do Not Marry a Rich Woman”, “Do Not Marry a Woman from the Manor”, “Daughter of the House Plain, Orphan Pretty”, “Do Not Marry a Single Child” are incorporated. 273. I Know the Pattern. Dear brother, perhaps you will get a wife who cannot weave cloth. She will walk around with balls of wool in her hand, searching for a weaver. I used to be good at weaving. Herder’s children would come to see how mice are roving and cats weaving. 274. Do Not Marry a Manor Woman! Do not wed a woman from the manor – you will never know what you get from there. Outwardly, she is a girl but in reality she became a woman a long time ago.

Jeers and abuse directed at boys

275. Shall Not Be Your Wife! Village boy, even though you grew up on apples and ber- ries, I shall not be your wife. You are crippled and sick, you have go to Virumaa to whisk yourself and to Finland to stew the whisk. Your medicine was brought from faraway Sweden and Germany. 276. The Heart of a Groom Unknown. Outwardly, he is a handsome lad, but inside there are beetles and bugs! 277. Not before the Wedding. Oh, you crazy boys! You will not taste a woman before you pay a visit to a clergyman! 278. Boys Drink the Devil’s Piss. Boys, those puppies, they run around pursuing dev- ils. A devil gave them piss to drink. 279. Proud of a New Coat. Oh, you braggart boys! What are you bragging for, if you are not worth a penny. You have haughtiness in your hats and pride under your coats. There are lice in your jackets and bedbugs next to your flesh. 871 280. Do Not Laugh at Girls, Yourselves Unmarried! The boys of our village were mocking girls, calling them names and telling them they were good to be whores in an alder wood and harlots in an aspen grove. Liquor and beer passed through parishes and villages – they could not find brides anywhere, they could not get any wives. Now, go then and marry a whore from an alder wood and a harlot from an aspen grove! The berries are sweet in one’s own village. The other version incorporates “Why Am I Not Singing” and “Sing for as Long as You Live”. 281. A Girl in Demand. The girl told the boy: I despise you, you such a vagabond! Respectful suitors will come and woo me. I will be in demand among the parish clerks and burghers, as well as among stable boys and coachmen. 282. Burials of a Boy and a Girl. When a boy dies, he will be buried in a swamp, under a dry spruce. A wolf and a bear will weep by the grave. Marsh marigolds, fool’s parsley and thistles will grow on his grave. If a girl dies, she will be buried in a golden churchyard. There will be satiny pennyworts and golden globeflowers growing on her grave.

Fantasies

283. The Apple Tree. An apple tree is shining yonder by the end of the plain with three apples growing on it. One is anointed with butter; the other smeared with honey and the third is adorned with gold. The first one I shall give to my father; the second one to my mother. The third apple I shall use to test my sweetheart - whether is he craving for liquor and beer. 284. A Dream. Guess, men, what did I see in my dream. I saw a silver birch, a hazel tree, a buckthorn tree and a mountain ash. It is easy to guess – the silver birch was the mother-in- law, the hazel tree was the best man, the buckthorn was the liquor drinker and the mountain ash was my groom. 285. Four Maidens. What is there in our yard? There is a sea in our yard, a church in the midst of the sea, and four maids in the middle of the church. One of them weaves canvas; another spins sheets; the third one knits a golden belt and the fourth weeps for young men (also, reading a book). Do not weep, a man can already be seen coming from beyond the woods! 286. Suitors at Home. My brother came to call for me in the field, saying I have suitors at home. In some versions, motifs from the songs “The Disdained Child”, “No-one to Take Me Dancing”, “An Oak Goes Dancing”, “They Go to Viru to Whisk Themselves”, “Young Men to the Corner!” and “Let Me Be a Young Horsetail” are incorporated. 287. The Hanging of Boys. I went to bed with boys. I had a bad dream there – I heared boys being hanged and men sink to the water. I dashed back quickly since I thought it was my own brother who was being hanged. Yet it was a stranger. I helped to tie a rope around his neck: hang old bachelors, they are teasing village girls! Incorporates motifs from the songs “The Road of Slaves” and “When Can I Go Back Home”. 288. Alone at Night. Night falls, and the sun sets. All the others have someone to go to bed with: my father has my mother; my brother his young wife. With whom should I, a poor girl, lie down? I have to go to my room alone, craving for someone to cuddle with me. I turn towards the corner, crying, and then turn the other side and find a cold wall. I shall talk to a flea and have fun with a bedbug.

872 289. Barking at a Shirt on the Fence. Why is our Piila barking outside? Piila barks at a shirt at the fence. Where did father go to sleep? Father went to sleep next to mother. Where did brother go to sleep? The brother rolled under the lee into a carriage. 290. If My Sweetheart Only Knew. If my sweetheart only knew that I am enslaved. He would send me messages with smoke and best regards with the wind.

Wooing

291. Shoe the Horse for the Sleigh Ride. Blacksmith, will you make new shoes for my horse and pound in new nails for my stallion! May God provide us with a frost, then sleighs will be taken out and boys can go wooing! 292. Feeding of the Wooing Horse. I saw the girl growing up and started to take care of a horse, feeding it with fine hay and oats. My father did not like what I was doing; my brother despised fine harness. 293. An Orphan as a Suitor. Why is your house sooty and the floor covered in broken straw? Because a fatherless son is not able to build a house. If mother and father are not there to help, it will take long time. If the father does not water the horse, if the brother does not decorate the bridles, and if the sister does not bring the gloves, there sure will be noth- ing to go wooing with! The moon will be the brother’s horse. 294. Marry Me! Marry me for my nice colourful herd; marry me for my own sake! Why are you so reluctant? I have apple trees growing in the yard; I have roofs made of chicken eggs, pigties made of silk and animal barns made of silver. Why are you afraid to come and live with us? Are you afraid of hard work? I shall build you a golden ladder that you can use for climbing up the apple trees or berry trees! I shall wake you up in the morning by playing music for you. 295. Pretty Maiden, Marry Me! Precious Liisa, will you accept my marriage offer when I come and woo you with my splendid grey horse, copper bridles, silver reins and golden stir-ups? 296. The Deceitful Bridegroom. Dear groom, what did you promise me when you wooed me? You promised to bring me three pairs of shoes to go to church with: of wood, of bone and of rock. Yet you have brought me a single pair and a bad one at that. Oh you, deceitful groom, you promised to put harps under my pillow and wake me with music. But you put whips under my pillow and are waking me with abuse. 297. Come and Ask Permission from Me! Dear brother, when you go wooing, come and ask permission from me! I will put bridles on pretty horses and place pretty blankets in the sleigh. 298. Will You Promise to Marry Me? I went to seek for a bride, I wanted to marry a young maiden. I found a yard with silver gates and a golden well. I sneaked in to find the bride. She was sleeping at the fireplace, the head between her knees. I asked if she promises to marry me and stay with me until the end of our lives. Incorporated with the motifs “Feed- ing of a Wooing Horse” and “Is There a Horse to Pull the Chest?”.

873 299. The Suitor in a Lazy Farm. I went to woo a maid. The household was in an extreme disarray: the piggin needed to be scrubbed; the floor needed to be swept. There were three daughters in the house, I wanted the third one with fair hair, named Anne. Merges with the song “Give That Daughter to Me in Marriage”. 300. The Taskmaster’s Three Daughters. Fellows, put bridles on the horses – we will set out to woo women. I want to try my luck with the taskmaster of Koigu who has three daughters: one is called Anne, the other is Kaie and the third one is Liisa, the precious. One sat on the oven, naked; the other on a crossbar, with a bare butt; the third one laid in the bed, a shirt around her neck. Motifs from the songs “The Beaded Horse to the Front”, “The Suitor in a Lazy Farm”, “The Decorating of the Wooing Horse” and “The Brother Becomes a Blacksmith” are incorporated. 301. The Disagreeable Suitor. Who is there coming to woo me? The one whom I detest – this tobacco drinker! What treats will I offer him? Lungs of a frog and livers of a snake.

Old maid and bachelor

302. Many Old Maids [a fragment]. There are many old maids in the district. 303. An Old Maid Sits at the Fireplace. The old maid, the iron tooth, is sitting at the edge of the oven, a pipe in her mouth, a sack on her back, a bag of ashes on her scruff. 304. The Bachelor Sits at the Fireplace. The old man, the iron tooth, was sitting under the eaves, a pipe in his mouth, and a bag of ashes on his scruff. 305. Why Unmarried? Masters had fine horses, my brother had a red one. While I was trotting on my horse it lost its shoes. Therefore I could not go wooing. Merges with the song “The Bride’s Decorations Not Bought”. 306. Bachelors, Go Sleep on the Brick Wall! Bachelors, go sleep on the brick wall and take your trousers for the pillow. What are you gazing at, bachelor: eyes overgrown in mould and ears steeped in slime. 307. Wretched Bachelorhood. Life is miserable without a wife: I fed the pigs – they perished; I watered the horses – they drowned.

Wedding songs

Description of wedding customs

308. A description of weddings in Kodavere parish. 309. Wedding Customs and Songs. A combination of several wedding song types and motifs.

Songs on the road

310. The Choosing of the Wedding Horse. Dear brother, if your intention is to set out, then go outside and see if a happy wind is blowing. Go to the mother’s and father’s graves and ask candles from them. Then go to the stable and choose a horse. Put your hand on the horse and decide which one you shall ride. The red horse for the brother, and a riding geld- ing for the sister.

874 311. Saddle The Black Horses. The following was sung to the bridegroom when re- trieving the bride: Bridegroom, will you quickly saddle the horse and send the receiving party (the bridegroom’s guests) on the way! The bride is already growing tired waiting for you. 312. Where Meat Is Roasted. Ride, horse, to the wedding house, where wedding dishes and drinks are waiting for us!

The bridegroom’s arrival at the bride’s

313. The Silky Ones are Coming in. The best man arrived at the bride’s home and said: The silky ones are coming in, let the witches be gone! 314. How Did You Know to Come? The following was sung to the bridegroom: How did you know to come here, over the hills and forests? To a poor bridegroom was sung: How did you, pig, know to come here, and be in the midst of well-off people? 315. Where Did You Tarry So Long? In-laws, where did you loiter so long? – The road was long and difficult: the valley was wet, the hill was rocky. The reins got stuck in an apple tree. I turned to the moon and to the sun for help but they denied. My brother came to rescue and unhitched the reins from the tree. Then the receiving party (the bridegroom’s guests) was able to continue their way. 316. Make Room for the Groom! Starts with the motif: rise not from the carriage till. The bridegroom’s party sang this when they arrived at the bride’s home: Dear brother, do not rise from the carriage or sleigh before the father and mother of the girl have come to meet you! Stay back, wedding guests – our brother is coming in! Elevate yourselves, eaves, and lower yourself, threshold – our brother is coming in! 317. Sit Not before the Bench Is Arranged! Dear brother, do not sit down on the bench before pillows and blankets are brought to make you feel comfortable.

Claiming the bride and searching for her

318. Claiming the Bride. Bring the bride out from her room! She will be taken now. The horse neighs in the stall, the dog barks at the gate – they are coming! 319. The Girl Is Not at Home. Good day, mother- and father-in-law, are your girls at home? No, they are not. They went to the spring to bring water – on a copper cart, with a copper cask. 320. Why Are Your Eyes Glowering? Dear brother, why are you standing here staring angry? Is there not a beautiful white bride in front of you, with whole arms. If you trim her arms, she will fall ill. Merges with the song “Sick Knees”.

Mutual castigation and exaltation of the bridegroom and the bride

321. Said to Search for the Horse. Oh, groom, you are a liar, you lied to our lass! You told us to go searching for the horse, but in fact you were hiding in the hay to watch for the girl secretly.

875 322. Who Told Her to Walk Pretty! The bride’s party sang: Oh, you deceitful groom, you fooled our girl. You said that you were looking for a horse, but in truth you were eyeing at the girls. The bridegroom’s party sang: Your girl is to blame rather than our groom. Who told her to walk so pretty, her fair hair decorated with beads flying behind her. Our brother saw her and wanted her for himself. 323. The Ugly Wife. Dear brother, you travelled far in search of a wife, looking for her in several communes. But you did not return with a decent wife, but rather a lousy one. 324. The Cloud-High Girl. The bridegroom’s party sang: Dear in-laws, we received the word long ago that the girl had grown as high as the clouds, as large as the woods. Our brother (the bridegroom) enraged and promised to chop the head off the horse. Dear brother, leave the horse alone, we know that the girl is worthy of you! 325. The Worn-Out Bride. When the bride was pregnant, people sang: Outwardly, you are a girl, but from below you have been a woman a long time. 326. The Bridegroom’s Hat from the Village. Dear brother, are your hat and clothes borrowed from the village? 327. Fine Bridegroom, Fine Hat. Why are you standing there, weakling? Are your hat and clothes borrowed from the village? Be grateful for your mother who has kept these beautiful clothes for you to wear on your wedding day. 328. We Thank You for Growing Up Virtuous! We thank the maid for having kept her virtues; we thank the maid’s mother for growing up a beautiful daughter.

The bride is leaving her parents’ house

329. Adorn Yourself, Maid, So We Could Get Going! The women of the bridegroom’s party sang: Girl, will you make yourself ready and adorn yourself for the trip! The horses are anxious to go. Tie the belt and the apron really tight – the groom has hawk’s claws, he will rip loose the knots. 330. Take Away the Angry Girls! Take away this angry girl! Take her across a wide swamp and a vast forest where no sounds of a rooster are heard. There will still be two daughters growing at home. 331. The Daughter-in-Law’s Power. Starts with the motif: “Ate butter – No Decline”. At your own home you ate meat and fish, but it never decline. At your husband’s home you don’t eat, but still it declines and you are blamed. The daughter-in-law can only take care of the fireplace without a lock, the well without a lid, and the pig stall with no key. 332. What Is Left Behind by the Bride? Dear girl, what do you remember about your home? The moon glittering on the threshold – this is your father; the sun shining on the barn’s roof – this is your mother; the five keys – these are your brothers. 333. Home Will Be Empty. Women sang at the wedding: The daughter has been taken away from the chamber, its corners will be empty. 334. The One I grew Up With Is Taken Away. Farewell, stepsister! Oh, how we lived, how we lived, how we ate peas and beans. 335. Wait, the Ox of Osmi! When the groom was taken to the table at the bride’s place, he wasn’t allowed to eat. It was sung to him: “Wait, you, ox of Osmi, endure, you bull!”

876 336. Who Has Nurtured You? To the bride was sung when she was taken away from home: “It is not the wild berries that have nurtured you, it was your mother’s milk and your father’s bread.”

Instructions and exhortations to the bride

337. The Young Wife’s Instruction in Diligence. Dear maid, do not entrust the rooster in the morning. Wake up very early and bring water! Throw some beer on the doors – then they will not squeak and your mother-in-law and father-in-law may sleep. 338. Fetch water, Girl! Be diligent to fetch water, so that the whole village’s cattle can drink and all the animals have enough to swim in. 339. Do Not Hesitate to Come Along! Why are you crying when becoming a wife? 340. Troubles should not Reach the Village. Dear girl, when you move to your hus- band’s house, do according to the will of the husband and your father-in-law. Then you will be out of trouble and will not be beaten. The bridegroom has been to faraway places, to Pskov and Sweden, and brought back a whip that he uses to beat our girl with. – It was the Devil who went to Pskov, our brother was at home! 341. Do Not Complain about Jewellery! Dear girl, do not complain about jewellery when your husband’s brothers and sisters get married. When your mother- and father-in-law die, sweep the yard clean and carry the sweepings to the field! Then you will have a fair crop and can buy jewellery. 342. Do Not Mope inside! The father-in-law sung: If you hear that a row is breaking out, then try and act according to the wishes of your mother- and father-in-law! The young wife replied: I shall take cudgels with me and I shall break the in-laws’ jaws. 343. Fresh Fish Available on the Coast. Dear girl, you only eat fish that is as fresh as that which comes to the boat by itself. 344. The Groom Has Claws of a Hawk. Dear Anne, do not lie down with a boy! A boy has the claws of a hawk and the teeth of a wolf.

Instructions and exhortations to the bridegroom

345. Take Good Care of Our Sister! Bridegroom, take good care of our sister! Do not allow other women to ridicule and slander her! When you come and visit your mother-in- law at Christmas, you will be brought a chair to sit on, pillows to sleep in, beer to drink and your horses will have oats. But if you do not take good care of our sister, if you do not treat our beaded girl nicely – when you then come and visit us at Christmas, you will be brought stumps instead of chairs, stones to sleep on, water to drink and your horse will starve. 346. The Whip of Thread. Bridegroom, do not beat our girl! Make a whip of thread and use that to punish her. 347. Drive off the Road! Groom, young lad, a good woman’s son, drive your wife off the road, throw her to the fence – she has babies under her wing (the girl is pregnant).

877 The bride is brought to her husband’s house

348. I Shall Break The In-Laws’ Jaws. Merges with the motif: “Happy harness”. Don’t you blather, young lass! I am not blathering, groom, it is the harness that blather of joy. I shall take a cudgel with the sled, with this I shall break the jaws of the mother-in-law and the ribs ob the groom’s brother. 349. Do not step out from the Carriage! Dear girl, do not rise from the carriage till your groom’s father and mother come and meet you! Then the wedding guests will set out. Merges with the song “Mishaps on the Way”. 350. Is the Daughter-in-Law Agreeable? Bring in the girl, and let us see whether it was worth the trouble to bring her here. Can she make bread? Can she mow hay and reap the grain? She drags her stomach along the ground and her ass across a vegetable bed – do not count on her to do any work. 351. Was She Worth the Trouble of Bringing Her? If the effort of men and horses that brought her was worth it. 352. She Will Break The In-Laws’ Jaws. Mother-in-law, search her to see if she car- ries a cudgel to break the mother-in-laws jaws, the ribs of the groom’s brother. 353. Do You Live Well? The bridegroom’s father: Wait, father- and mother-in-law, you must be looking for your daughter in the yard. If you ran towards the barn, animal shed and the gate – you would find tracks at the gate. The bride’s father: I shall follow the tracks! I shall come and see if you live well. If you do, then I shall bring along white bread. If you do not, I shall bring along cudgels to defend my daughter with against her husband’s relatives.

The bringing of the chest

354. Is There Any Room for the Chest? The bride’s party sing when they arrive at the bridegroom’s house: Do you even have any room where we can put the dowry chest down? If you do not, we will turn the horses around and drive back.

Putting on the marriage cap

355. Take on a Woman’s Cares! Dear girl, leave those games of children! Put a wom- an’s wreath on your head and woman’s shoes on your feet. Woman’s shoes are bitter, her toils are painful.

The putting to sleep or waking of the newlyweds

356. They go to Bed and Play. Oh, you crazy newlyweds – you went to bed to play, the straw was shuffling the whole night long and the sheets were crackling.

Distributing the bride’s gifts

357. Peeking at the Dowry in Secret. The bride’s women were secretly investigating if the girl had dowry – then it would be clear, if she worth the trouble of bringing her here.

878 358. These Few Gifts! The bridegroom’s mother sings on account of the bride’s dissatisfactory gifts: Dear daughter-in-law, you gave me tight stockings, made with very few colours. 359. No Bride’s Gifts Offered. The bridegroom’s party sing on account of the bride’s dissatisfactory gifts: There are no fine shirts offered to the groom! 360. When Could That Bed-wetter Weave? When could that bed-wetter weave cloth – she was lazing around in the woods. The village goats did the spinning. 361. When Could the Poor Girl Make Her Gifts? Dear in-laws, freshly-gained fam- ily, do not carp at the girl! Our girl could not weave cloth, she had to chop wood with an axe. 362. What Could the Poor Girl Make Her Gifts of? The bride’s party sang: Dear in- laws, do not be annoyed, do not nag that the clothes are bad. Where could our poor child receive her gifts from – she has no flax fields or sheep. 363. Have Not Received Such Gifts from Any Bride. I have been at several weddings – such wonderful gifts have never been given to me. Silver and golden yarns, patterned scarves. 364. Was Weaving till the Cock Crowd. The whole night long I was hemstitching the shirts of the bridegroom, the brother and the servant.

Food and drink at the wedding

365. Do Not Stash Away Anything! Have some food and have some drink, my in-laws, just do not stash away anything! I can search for things carefully. I shall search the folds of your frocks, jackets and fur coats. 366. Not to Blame. The farting person is not to blame, the blame lies with the one who placed the bench.

Dance at the wedding

367. Dance with Her Carefully! Dance with the girl gently – she has babies under her wing (the girl is pregnant).

Collecting money

368. The Song of the Love-Piggin. The piggin was passed around among the wedding guests – this was an ornate, many-coloured beer mug. The guests were offered beer, and those who took a sip were expected to slip money into the beer. The money was collected for the newlyweds or the bride. The song was: Take a drink, taste the beer! Drink from our beautiful piggin! When you drink, will you slip some silver into the beer! The piggin will go to our good men and fine women.

Guests are leaving

369. Thank You for Inviting the Sorrowful One! My gratitude goes to my kin who invited me, a sorrowful one, here. Thank you, I have eaten and drunk to my fill. 370. The Party Ends! At the end of the wedding, people sang: The party ends, precious hostess! We have run out of beer and there is no yeast left!

879 Songs about marriage

The married man’s lot

371. The Tiny Wife. I married a tiny woman – she got lost in the hay pasture. I hope that this puny wife will cut hay, harrow and bake. 372. The Unkempt Wife. Oh, dear God, why did you leave me sleeping when wives were being dealt out to men. Others received nice wives, but I was left with an unkempt, stupid and sickly wife. On Sundays other men go to church with their wives, but I set out to wash her. Wherever there is water I soak and scrub her. 373. Beating of the Wife. The girl made advances towards me, she was hoping to re- ceive a high pay. I had several cudgels on me and beat her with them. 374. The Sick Wife. I married a young maiden. I took her, the gentle one, to the hay pasture. She mowed a few rows of hay and fell sick in the knee. She moaned: Oh, my dear husband, will you take a horse from the stable and bring me a doctor from faraway Finland! Or I shall die. I asked the village women what was wrong with my wife. – It is your own fault! Put some barley to soak, your Ann will lie down into bed, she will ask for old wives and barley porridge (i.e., will go into labour). 375. The Slothful Wife – Will Not Spin. My wife is so lazy that she takes her wool and tow to another farm to be spun there. 376. Let the Man Who Has a Good Wife, Sing! Let the man who has married a good wife come and sing. The man who has received an old and bad one, let him leave and lament.

The married woman’s lot

377. The Beggar instead of a Gent. If my parents had raised, educated and looked after me properly, I would have been wedded to a gent! But my mother and father did not care to teach me at the right time and thus I became a companion of a beggar and a cripple. 378. I Dashed to Marry a Drunkard. Never could I have dreamt that I would marry a mean man! I would have thrown the liquor tankard into the fire. I should have grown some more and gathered wisdom, but I foolishly tied my fate to a drunkard, pledged my hand to a scabby man. He comes back from the tavern, hurls his family under the bench and his chil- dren, under the table. The poor wife runs out to the field, checking whether the man is following her. If not, she can sit down and cry. She cries for her former life in her father’s house. 379. Where Did the Throat Put the Fur Coat? The long song reflecting the view- points of the drunkard and his wife. It includes motifs from the songs “Do Not Sell Your Daughters”, “Tavern Drunkard”, “The Drunkard’s Horse” and “Did Not Drink away My Wife”. 380. Starved with a Drunkard. Oh, wretched me! I am starved and beat-up, living with a drunkard. Oh, dear mother, you might have taken me to the river – there, the river would have raised me and fish prepared my dowry. 381. If I Only Knew I was Wooed by a Mean Man. Never could I have dreamt that I would be wooed to a mean man. My mother could have drowned me in water.

880 382. Pleased, Plays Music; Angered, Takes the Whip [a fragment]. If a man agreed with his wife, he would take a harp from between the ceiling boards; if he was angered, he would take a whip. 383. The Lazy Fisherman. Husbands of others go fishing, but mine sits at home and stares into the porridge bowl. I must act the part of a man and go fishing myself. I catch a good haul of vendace and perch. I shall make some soup – honeyed broth, to the family; a watery brew to the husband. I serve some milk – a milk tankard, to the family; a tar tankard, to the husband. I lit the sauna – for my husband, I shall make a whisk of dry spruce; for the family, of soft birch. The husband complained, but I replied: This is how young and deranged men are given a lesson! 384. The Unkempt Husband. Parallel song to “The Unkempt Wife”. 385. When Can I Visit My Family? How can I, a poor one, reach my home: in summer, the road is rocky; in winter, it is blizzard; in spring, watery. When I arrive, long shall I stand before I am recognized and accepted by family. 386. Scars Hit on the Face. When I was born and given to my mother, I had no scars in my face, no marks on my cheeks. The land had a disease to give, the world had its own way. That brought scars on my face, marks under my hair. 387. In the Homes of the Father and of the Husband. Oh, my precious childhood! When I was growing up in my father’s house, I was clad in beautiful dresses. Now I crackle in garments of sackcloth and ugly coarse fabric. Motifs from the songs “What Good Was I for My Mother” and “Support for One Who Did Not Know Me” are incorporated. 388. The Ball of Words. Whenever I hear something bad said about me, then I spin the words into a ball and roll the ball into water. The water will carry the tidings to my brother and mother. When I hear mean words in the morning, I shall eat them up; when I hear mean words in the afternoon, I shall drink them up. When I hear mean words in the evening, I take them to bed and will tell my pillow all about them.

Childrens’ songs

Lullabies

389. Grow up to Become a Herder! Hush, hush (suisu-suisu – phrase used to lull a baby to sleep), sleep and rest, then you will grow bigger! Then you will grow to be a herder, one who tends cattle. It is not a roll of cloth, but a child in the crib who is going to tend cattle. 390. Swing to Kriosse! Swing, swing to Kriosse, pick a road to Piibura, pay a visit to Vainura (place names of Kodavere). 391. Mother Went to the Woods to Pick Berries. Swing, a goat’s kid! Mother went to the woods to pick berries, with a pot of pine and a mug of maple. 392. Come, Sleep! Lullaby (äia-ämma – a phrase used to lull a baby to sleep), let the swing rock! Sleep comes in through the door, and goes into the eye of the child! 393. Lullaby. Hushaby (äiu-kussu – phrase used to lull a baby to sleep), doze off, dear dove, fall asleep, sweet berry of your mother! 394. Swing, Goat Kid! Sing, sing, little lamb; swing, swing, goat kid!

881 395. The Child Has a Light Tongue. Sing, child, the child has a light tongue, a bee’s mind, a head of a swallow and a voice of a songbird. 396. Let the Swing Rock! Rock-a-baby (äia-ämma – a phrase used to lull a baby to sleep), let the swing rock! Sleep comes in through the door, and goes into the eye of the child! Our baby is a sweet child!

Infant amusement songs

397. Go-Go to the Auntie! Go-go to the auntie, through the forest to the uncle, to the back of the room to the auntie’s place! (The knee bouncing game, in which a child is bounced on the knee to the rhythm of the ride.) 398. Go-Go to Town! Go-go to town! Bring pastries to the child! In town, pastries are curved, buns, double-creamed! 399. Lead the Oxen to the Thatch! Lead the oxen to the thatch, take Juku to the carriage and put a bag with bread on his back! 400. The Bagpipe Song. Our Mart has a bagpipe, our Mann has a playing whistle. 401. The Dog Goes to Herd the Cattle. The dog goes out to herd the cattle, plodding (linta-lonta!) It comes back home, viggling (vinta-vänta, vinta-vänta!). The child’s feet are moved to imitate the movement of the dog’s feet in the respective sections of the song. 402. Make a Loaf! Make a round loaf, stroke it with some pork, and brush it with a chicken egg! 403. Tee, Tee, Titmouse! Tee, tee, titmouse! Fly over the bean garden, jump over the cabbage garden, and over the forest – whirr! (One imitates the bird’s take-off holding a child’s hands.) 404. Kitty Cat, Tabby Cat. Circular movements are made over the palm of a child: Kittikens-tabbikens, where does the road go! 405. Kitty, Dip the Bread! Kitty, dip the bread, little mouse, go fetch water! On which side is the road? Through here! 406. We Will Have a Swedish Dance Tomorrow. Come to our place tomorrow, we are having a Swedish dance tomorrow, the dance of two horns of a billy goat! 407. Come to Our place! You come to me, I shall come to you, your mom promised you to me, for half a cup of vodka, for half a bread loaf. 408. The Children’s Dance Song. Whoop, la-la-la, we were invited to a wedding party. 409. An Infant’s Dance. Sing, sing, infant’s ass, as long as they look for a twig and search the birch tops. Dance, dance, ass of hurds; have fun, ass of a round roll!

Chain songs

410. The Children’s Chain. Sleep, little Mats, make music, little Peet! 411. The Goat to Tend the Herd! Goat, go tend the herd, bring me hay! I shall give the hay to the cow, the cow will give me milk. I shall give the milk to the piglet, the piglet will give me meat. I shall give the meat to the granny, the granny will give me a round loaf. I shall give the loaf to the giant, the giant will give me iron. I shall give the iron to an oak, the oak will give me leaves. I shall give the leaves to a sheep, the sheep will give me wool. I shall knit stockings out of wool.

882 412. Wirble-warble! Wirble-warble, small lark, little swallow, smartlet – where is your nest? – In an oak tree. Where did the oak go? – An old man cut it down. Where did the old man go? – He died. Where was he buried? – In a hill of flax. Where did the hill of flax go? – It was grown in with wild angelica. Where did the wild angelica go? – The maid cut it down. Where did the maid go? – She grinds flour with a stone. Where did the stone go? – It rolled into water. Where did the water go? – The black ox drank it. Where did the black ox go? – The bear killed it. Where did the bear go? – It went to the woods. How could we get there? – On wheels of iron and a cart of copper. 413. The Wonderful Mistress. What is white outside? – The Snow. What’s on the snow? – A sleigh. What’s in the sleigh? – A maiden. Who’s sitting on her lap? – A child. What is the child carrying? – A sword. What’s on the tip of the sword? – An egg. What’s in the egg? – A rooster with a golden comb, a hen with a copper neck. 414. Fetch Water! Fetch water! – How? With a straw. – It’s too long. Cut in right! – How? With a knife. – The knife is not sharp. Make it sharp! – How? With a sharpener. – It has dried out. Fetch water! – How?

Other rhymes

415. The Mouse’s Wedding. Woo-hoo, wedding! The mouse’s daughter married the youngest son of the weasel. There were many splendid guests at the wedding: the wolf with a sword on his belt, the bear with an axe on his shoulder, the mouse with a horse of straw, the weasel with a saddle of strings. Occasionally the song “The Hawk Uninvited” is incorpo- rated. 416. The Funeral of a Horse-Fly. Little grouse, where did you go? – I attended the funeral of a horse-fly. Who killed the horse-fly? The sheep with its tail and the horse with its shoe of iron. 417. Cat-Song. Purr-purr at the corner, the cat is sleeping on the oven... 418. Iirde-piirde. Alliterative word game.

Children’s charms

419. The Pain to the Crow! To the crow, the pain; to the magpie, the malady; may our child regain its health!

Magic charms

Charms against illnesses

420. The Charm for Birth. The charm for childbirth. Make a way and hack a road, re- lease the little head and unbind the little soul! 421. Jesus on the Road. This is read when a horse has sprained its leg. Jesus went along the road, crossing the bridge to Finland. The black bird scared the horse and it sprained its leg. Dear Jesus, come and see, come and knit the sinews together.

883 422. The Charm for Spraining. Tie up the sprained, weld together the twisted! Joint to a joint, bone to a bone, vessel to a vessel. 423. Bone against Bone! Tie up the parted ones, one bone with the other, one flesh with the other, one vein with the other, in the name of the Father, Son and the Holy Ghost! 424. The Charm against Epilepsy. Get away from me, Devil, make room for the Holy Ghost! May your hands, feet and waist be tied tight! In the name of the Father, the Son and the Holy Ghost! 425. The Charm against Erysipelas. Rose, vicious disease! (the Estonian word for erysipelas is ‘roos’, i.e. ‘rose’). Stop eating flesh, be gone to the wood! The second version: Be lowered, rose! I shall hack you with iron and slash you with a sharp blade! I shall sweep you into a pile of dung! The third version: Rose, be gone! Over the nine seas, over the nine forests, over the nine fields, over the nine bushes! Go back where you came from! 426. The Charm against a Stroke. The hurt to the magpie, the pain to the crow, other illnesses to the black bird! One disease to the foot, the other to the wing! One disease may come, another go, let there be no space in between them! 427. The Charm against Skin Diseases that Were Believed to Derive from Earth. First some water is taken, then fingers are dipped into salt and copper sulphite three times, and these words are uttered over water: Caught from ground, caught from wood, caught from sea! The water is mixed, and thrown over the shoulder three times. The rest of the water is used to wash the diseased spot. 428. The Charm against Diseases Caused by the Evil Eye. The spell against chil- dren’s diseases and epilepsy: I shall mow the weasel’s eyes and water the eyes of the envi- ous one. May the pain drop and the trouble disappear. I shall heal the child. God’s cross in the front, at the back, from earth to heaven. 429. From the Fire or Wind. Come with the wind – let it go into the wind; come with fire – let it go with fire; come from the ground – let it go into the ground; come with water – let it go into water! Let us be! May the ache go across the sea! 430. The Charm against Pain. Jesus walked on the river, Peter walked on the hillside. Step in to support, hand help to the child! This was read to a child if it got hurt. 431. The Charm against a Child’s Stomach Disease. The night ailment – the baby cried and had a diarrhea. After the sunset, a child’s napkin was placed in the window, together with the pins, to be exposed to the twilight. Then the napkin and the baby were washed in the same water, and some bathwater was also put into the baby’s mouth. If this did not help, the child was held by its hand and legs and it was placed on its back and “sawn” three times on three doors. Then it was uttered: Poop and crap off under the board, may our child be left on the board! 432. A Charm to Whisk Children in Sauna. When saying those words, the child would keep still when whisking him: Sopu-sopu, sauna, sopu, the hot steam from the oven, I am whisking with a fox tale, smearing with a wolf tail. 433. A Thank for the Sauna. Was read while whisking another person. The one being whisked said the words: Thanks to the one heating the oven, thanks to the one dragging the water, thanks to the maker of the whisk. 434. Greeting of Sauna! Be greeted, sauna, the whisk and the hot steam from the oven!

884 435. The Charm to Whisk a Sick Child. When whisking a child, this spell was read: Little bee, little bird, fly over the forests and lands, bring help to our child! 436. The Charm of Health. Old women sang: Take strength from the whisk, beauty from the hay pasture.

Charms to influence people

437. Charm of Pussy Willows. On Palm Sunday boys walked around and swatted peo- ple with branches of pussy willows. That was supposed to bestow health: Pussy willows to you, eggs to me! 438. The Charm for Whisking a Girl Desirable. As the chick, so the health! Be lovely in the eyes of boys, as is the carcass of a dead sheep in the eyes of dogs. In this way, young maids and female children were whisked in sauna in order that they might get married early; according to one account, the lungs and heart of a calf were used as a whisk. 439. The Loaf of Hair. The round loaf of bread was made and hairs of a girl mixed into it. The girl had to throw the loaf into the oven from under her thighs while standing backwards towards the oven: Into the oven, a love loaf; through the thighs, a sweet bun of joy! If a boy was fed this bread, he was believed to fall in love with the girl. 440. The Charm to Secure a Favourable Verdict. Help me be saved! May the master’s ire calm! My heart and your heart, may they meld together as in a pot of honey! 441. The Charm against the Master’s Ire. Good day, mister! You will be a pig or a sheep in a shed, I shall be a rooster in the croft! 442. The Charm against the Rod. If people were beaten with a rod, then some sage read this and the physical pain disappeared: Come, demon, bring a sack over the nine lands, over the nine seas! 443. The Charm against Witchcraft. One who did not stand witchcraft uttered: May the craft go to the craft-doer, and the tricks to those affording their ass! [The second ver- sion:] When someone received praise, it was said (in order not to jinx the good): Shit on your mouth and words, tobacco lip! 444. The Witch’s Eyes behind the Back! When an animal fell ill, charms against the evil eye were used in the treatment: May the envious disappear, the wrong sink, and the witch’s eyes go behind the back!

Work and other substancial things

445. The Charm against Wolves. Gray king of the forest, golden king of the forest, mistress of the forest corners! Peter, holy servant, tie up your dogs! 446. Warning of Wolves. Wait, wolf, why did you scare my sheep! Pay for my little lambs, or I shall kill you! 447. Jinxing the Chances of a Good Catch. When going out fishing, a stranger came and said: The wolf to tear the jacket’s folds, a fox to tear the thighs! No fish whatsoever could be caught then. 448. The Charm against Snake Bites. You, snake, who is black hued under earth, many coloured under a stone. Do not bite me unawares! I have eyes behind my back.

885 449. The Charm against a Bee Sting. Bird father, bird mother, the flying sisters, brave brothers and darling piglets of the bird! Let me be unmarked, let my skin stay in one piece and my blood stay untouched! 450. The Charm against Fire. God keep the fire in a narrow place, keep it in your palm. May the walls stand straight, the roof stable on them, may the money and riches stay in its place and our food untouched! 451. The Charm for Butter. Butter, stick together, cream, get whipped well, so that I could offer butter to guests and to all my family!

Carmina obscoenae

452. At Work with Bad Weather. I went to make some firewood and pull out some tree roots. I sank into the mud up to my cock, fell into a hole up to my balls. 453. Pulling out a Splinter. There is lovely hay in here, straight as a wall. I made the girls mow. They were mowing for three days. A girl went to the wood to pee, that’s how she got a splinter in her butt, between her two buttocks. The men had to pull it out with their bare hands. 454. The Lads Recognized. The cunt was a little flower, the twat was a vodka glass, and it drove over a confirmation town, over the emperor’s church. The men wondered, what it was. The women answered, it’s a gent from Narva, and the boys said it clearly was a cunt! 455. Let Us get it on during the Fattening. Young lad, let’s get it on during the fattening, in the springtime and on the autumn’s coals, on the last year’s eggs! 456. Make it of Tin! Dear old woman, make me a willy of tin, a little hammer out of copper! 457. A Bear has Scratched Kaie. A bear had grabbed Kaie, a wolf had bitten Anne. 458. A Spinster gets Married. In the old days the uninvited guests came and sang at the spinster’s wedding: Old maid, bone of a wolf, your mouth has grown crooked! Her feet never go the right way and behind her, warm waters flow. The old shoe is carried out, the moss cunt gets married! 459. The Ox of Osmi, the Bovine Bull. Just wait, you Ox of Osmi, lay still, you Bovine bull! Look at that old man getting a wife, that old bum getting a husband!

Translated by Katrin Hakkinen and Annika Kupits

886 SISUKORD

Saatesõna 5 Sissejuhatuseks 11 Kodavere kihelkonna ajaloost (Ülle Tarkiainen) 13 Kodavere rahvalaulude murdelisest taustast (Ellen Niit) 41 Kodavere regilaulude kogumislugu (Liina Saarlo) 62 Kodavere kihelkonna laulikutest (Liina Saarlo) 86 Kodavere regiviisid (Janika Oras, Edna Tuvi) 112

LÜROEEPILISED LAULUD

Müütilised laulud – 131 14. Ema müüs tütreid (1) – 158 1. Suur härg (1 variant) – 131 15. Mehetapja (4) – 158 2. Kuldnaine (1) – 132 Argielu – 162 3. Venna otsija (1) – 133 16. Hobune varastatud (15) – 162 4. Suur tamm (1) – 134 17. Härjad murtud (4) – 177 5. Kolm kotkast (1) – 135 18. Haned kadunud (1) – 179 6. Käost utekene (1) – 135 19. Hobuse ostjad (2) – 179 7. Ristitud mets (1) – 136 20. Põll põrmune (1) – 181 Kosjafantaasiad ja pereelu – 137 21. Viru sepp (2) – 181 8. Lunastatav neiu (2) – 137 Küla ja mõis – 183 9. Tütar vette! (7) – 139 22. Kubjas ja teomees (6) – 183 10. Müüdud neiu (2) – 143 Sõda – 189 11. Arg kosilane (1) – 145 23. Venna sõjalugu (5) – 189 12. Kaevul kosija (10) – 145 Vaimulikud laulud – 194 13. Tütarde tapja (8) – 151 24. Maarja otsib poega (1) – 194

LÜÜRILISED LAULUD

Laul ja laulik – 197 Laulu võim – 206 Kust laulud saadud – 197 30. Laula, kuni elad! (4) – 206 25. Küla jääb kuulama (8) – 197 31. Laulan mere maaks (3) – 208 26. Laulud tööl õpitud (5) – 200 32. Metsa murd (2) – 209 27. Laulud lutsu suust (3) – 203 33. Laulan lapsed 28. Lauliku lapsepõlv (4) – 204 lammasteks (1) –210 29. Lauliku soost (2) – 206 34. Lauldud hobu ja sadul (2) – 210

887 35. Laisa laulu suits (1) – 211 Mõistatuslaulud – 234 Mis ma laulan – 212 67. Mõistatus viljast ja 36. Arg laulik (2) – 212 loomadest (1) – 234 37. Kurb laulik (1) – 213 68. Mõistatus loomadest (1) – 235 38. Suu laulab – süda 69. Mõistatus mesilasest (1) – 235 muretseb (1) – 213 Teekäigulaulud – 235 39. Suude sulg (1) – 213 70. Sain teele – hakkas 40. Lauliku vaev (2) – 214 sadama (1) – 235 41. Laulikule palka! (2) – 215 71. Orjade tee (1) – 236 Laulikute sõim – 215 72. Lähme kuud kuulama! (1) – 236 42. Võta regi rindadeks! (3) – 215 73. Neiu linn (3) – 237 43. Sa laulad sea sõnu! (1) – 216 74. Imemaa (1) – 238 44. Alles suu verine (1) – 217 Jorutused – 239 45. Mida suust kukub (5) – 217 75. Imed (11) – 239 Otsas – 219 76. Palju (6) – 245 46. Lugu otsas! (1) – 219 77. Ann ahju peal (1) – 247 Meelelahutus – 220 78. Nälja peksmine (1) – 247 Kiigelaulud – 220 79. Joodiku lapsepõlv (1) – 248 47. Kutse kiigele (2) – 220 Joodikulaulud – 248 48. Sünnin külapoisi sülle (1) – 221 80. Kurb kodus, rõõmus 49. Kiige toomine (1) – 222 kõrtsis (1) – 248 Tants – 222 81. Tere, kõrts! (1) – 249 50. Laisk tööle – nobe 82. Joodiku hobune (13) – 249 tantsima (2) – 222 83. Ei joonud naist maha (2) – 254 51. Tamm läheb tantsima (2) – 223 84. Joodik kiidab jalgu (2) – 255 52. Ei ole tantsitajat (1) – 224 85. Raha jäi õllevaadi 53. Tantsige, ma vaatan! (1) – 224 otsale (1) – 255 54. Võitud tantsukingad (1) – 225 86. Viinamõõt viltu (3) – 256 55. Kolmed püksid (13) – 225 Kalendrilaulud – 258 56. Seon lehmad lepa Jaanituli – 258 külge (1) – 227 87. Kes ei tule jaanitulele (1) – 258 57. Kivist kella löödi (1) – 227 Mardisandid – 258 58. Maatants (1) – 227 88. Mardilaul (30) – 258 59. Laps naise vokk (1) – 229 Kadrisandid – 282 60. Minu tütar tilluke (1) – 229 89. Kadrilaul (8) – 282 Mängulaulud – 230 Jõulud – 285 61. Laevamäng (1) – 230 90. Jõudke, jõulud! (4) – 285 62. Siimumäng (1) – 230 Vastlad – 287 63. Sõrmemähkimise 91. Linad liulaskjale! (18) – 287 mäng (1) – 231 Tuhkapäev – 293 64. Väravamäng (2) – 231 92. Tuhkapäeva laul (1) – 293 65. Kuningamäng (2) – 232 Laulud loodusest – 294 66. Lambamäng (3) – 233 Ilm ja aastaajad – 294

888 93. Külma võetud vili (1) – 294 126. Kes meid otsas 94. Ära puhu puna! (1) – 294 ootab? (1) – 336 95. Kevad põllul (1) – 295 127. Põllud põdema (1) – 336 Loomad – 295 128. Sirise, sirbikene! (15) – 337 96. Hirnub selgaistujaid (6) – 295 Rehepeksmine – 343 97. Vares ootab hobuse 129. Katki lõin koodi (1) – 343 surma (2) – 298 Talgulaulud – 344 98. Hunt ja kits (5) – 298 130. Tahtsin minna 99. Kits ja krapp (1) – 300 talgutele (1) – 344 100. Pisike punane põrsas (5) – 300 131. Talguliste laul (1) – 344 101. Kalajõgi (2) – 302 132. Põllul pulmad (1) – 346 102. Täid kaladeks (3) – 302 Meestetööd – 346 Linnud – 303 133. Tarbepuude raiumine (1) – 346 103. Kurg kündmas (2) – 303 134. Saani tegemine (1) – 347 104. Varese pojad (1) – 304 135. Auk aias (1) – 347 105. Kull kutsumata (5) – 305 136. Mõrrad mõisa poole (2) – 347 106. Lindude õlu (4) – 307 137. Ranna kaasad mustad (1) – 348 107. Vaeslaps käoks (7) – 308 138. Sillad soile (1) – 349 108. Kägu kukub karjasele (1) – 314 139. Vennal väitsakene (1) – 349 109. Kuku, kägu! (1) – 314 Naistetööd – 349 Töölaulud – 315 140. Lüpsik lüpsjale! (1) – 349 Töö ja töökus – 315 141. Anna piima! (1) – 350 110. Oodatakse koju tööle (5) – 315 142. Kokku, koorekene! (14) – 350 111. Mitu tööd (1) – 317 143. Eks võinud meres Karjaselaulud – 317 mürada! (2) – 354 112. Tõuse karja saatma! (4) – 317 144. Pudrukeetmine (2) – 355 113. Aja kari siia! (2) – 319 145. Laisk viib villad virga 114. Söö, kari! (2) – 320 kätte (7) – 356 115. Karjasepõli (5) – 321 146. Küllap hiired 116. Karjast ootavad kodus muud heietavad (2) – 358 tööd (1) – 323 147. Kärme ketraja (1) – 359 117. Vihm mujale maale! (2) – 323 148. Õpetas õmblema (1) – 359 118. Veere, päev! (2) – 324 149. Kärme kuduja (1) – 359 119. Kuri perenaine (2) – 325 150. Uni, mine külasse! (4) – 360 120. Õitsisängid (1) – 326 151. Uni ei anna uuta 121. Õitsilaul (2) – 327 kuube (2) – 361 Heinatöö – 328 152. Pestud anumad (1) – 361 122. Halb hein (6) – 328 153. Marjuleminemise 123. Vihun viie vikatiga (1) – 333 laul (2) – 362 Lõikuslaulud – 333 154. Sõidaksin Sõõrumäele 124. Jätan lindude süüa (6) – 333 (6) – 363 125. Siin on kündnud Ebaõiglus ja viha – 365 küürseljad (2) – 335 Rikas ja vaene – 365

889 155. Rikas härra ja vaene 187. Ori lahkub (2) – 414 mees (3) – 365 188. Sulane öösi hobuseid 156. Rikka härg ja vaese otsimas (1) – 415 vares (2) – 366 189. Keedeti kingaleent (1) – 415 157. Ei rikast rahasse 190. Perenaine paks sealiha panda (1) – 366 süües (1) – 416 Küla – 367 191. Juba sörgib 158. Naiste taplus (2) – 367 söögitooja (1) – 416 159. Nõiutud kodu (2) – 368 192. Orja meelevald (2) – 416 160. Laisk naine naerab 193. Laisk perenaine tanuta neidu (10) – 368 tares (2) – 418 161. Ranna valla külad (4) – 374 Teiste rahvaste pilge – 419 162. Ranna valla rahvas (1) – 375 194. Sõi sea söögi (1) – 419 163. Naelavere küla talud (1) – 375 Soldat – 419 Mõis – 375 195. Kaugel soldatiks (1) – 419 164. Hirmus mõis (7) – 375 196. Pole kodu soldatil (1) – 420 165. Kubjas, lase lõunale! (2) – 382 Mure ja lein – 421 166. Kubjas põrgu! (2) – 383 Kurbus – 421 167. Kuhu läheb orja 197. Kellele kurdan? (1) – 421 ohkamine (2) – 384 Surm – 422 168. Ära kipu kiltriks! (3) – 385 198. Neiu surm (1) – 422 169. Kättemaks sakstele (19) – 386 199. Ema itkeb teistest 170. Saagu saksad enam (1) – 423 surema! (2) – 393 200. Surm võõrsil (3) – 423 171. Saksad põrgu! (3) – 393 201. Veevõetud venda 172. Palve sakstele (6) – 395 leinamas (1) – 425 173. Saks ei luba naist (1) – 398 Vaeslaps – 425 174. Tilluke teomees (5) – 398 202. Ema haual (6) – 425 175. Hiire seljas teole (2) – 400 203. Vara vaeslapseks (2) – 430 176. Teolise leivakott (6) – 400 204. Kaks vaeslast (1) – 431 177. Sundija sulane (5) – 402 205. Looja lohutab 178. Ära kaeba kupjale! (1) – 403 vaeslapsi (3) – 431 Sulane ja ori – 404 206. Meeles memmekene (1) – 432 179. Asjatult loodud rikaste 207. Isa loomad võõraste risuks (1) – 404 käes (1) – 433 180. Lase orjad õhtule! (1) – 405 208. Varajane vaeslaps (1) – 433 181. Orja palk (2) – 405 209. Oma ema ja võõrasema ootavad 182. Orja hool (1) – 406 koju (6) – 434 183. Orja ase (1) – 407 210. Annab süüa – 184. Hollandi sulane (1) – 408 haugutab (4) – 437 185. Sulase kättemaks (5) – 408 211. Peretütre ja vaeslapse 186. Millal orja kangas (1) – 438 kiidetakse (1) – 413 212. Peretütar inetu, vaeslaps ilus (8) – 438 890 Lesk – 441 239. Minu oma siin ei ole (1) – 466 213. Tuule tuba (1) – 441 240. Kaugelt tulevad Kodu ja lapsepõlv – 443 paremad (1) – 467 Ema – 443 241. Neiu tahab härrale (1) – 467 214. Memme vaev (1) – 443 242. Neiu tahab talupojale (1) – 467 215. Ema viis põlles põllu Õpetused neiudele – 469 peale (2) – 444 243. Ennem kivi kui poisi 216. Sõin eide südant (1) – 444 juures (4) – 469 217. Ema ja armud (1) – 445 244. Ära jookse Tütrepõli – 445 joodikule! (2) – 470 218. Kallis kasvupõli (2) – 445 245. Viskab sukad 219. Võtsin võid – ei sõnnikule (7) – 471 vähenenud (2) – 446 246. Neiu saatus teadmata (4) – 473 220. Eide kiidutütar (4) – 447 247. Kas on viinale Kasvatus asjatu – 448 vihane? (1) – 475 221. Hiljuke (1) – 448 248. Metsast mehele (3) – 475 222. Mis sai memmele 249. Ära mine valgele minusta? (1) – 449 mehele! (1) – 476 223. Kasvatus asjatu (8) – 449 250. Mine mustale Kodu – 452 mehele! (1) – 477 224. Mis kodus tehakse? (1) – 452 Neidude põlge ja sõim – 477 225. Ilus küla (2) – 453 251. Peetud neiud (1) – 477 Noorrahva elu ja kosjateemad – 454 252. Maias meeste peale (1) – 478 Neiu – 454 253. Mõisameeste 226. Ei hooli laimust (1) – 454 armuke (1) – 478 227. Karske neiu (4) – 454 254. Pealtnäha neiu (1) – 478 228. Kes mind võtab – võib 255. Oodati hooraks (1) – 479 elada (1) – 456 256. Öeldi vanaks (1) – 479 229. Pole tuim ega vihane (1) – 456 Poisid – 480 230. Tasa käib talutütar (1) – 457 257. Pulliks Poolamaale (1) – 480 231. Neidude kära külas (1) – 457 258. Ühes sõbrad (2) – 480 232. Mesi meeste meelest (1) – 457 259. Puhas poiss (1) – 481 Neiu tahtmised – 458 260. Läksin külla küürakil (1) – 481 233. Oleks see mees 261. Poiss tõuseb minu! (5) – 458 päikesega (1) – 482 234. Kui mees on Poiste tahtmised – 482 meelepärane (1) – 460 262. Neiunälg (5) – 482 235. Miks see Mihkel mind ei 263. Käin külatüdrukuid võta? (8) – 461 mööda (1) – 484 236. Meie ja teie poisid (2) – 464 264. Pane see tütar 237. Las mind olla osjake (1) – 465 minule! (13) – 484 238. Pead ei anta poiste 265. Neid pole püssil piirda (1) – 466 püütav (2) – 489

891 266. Miks meile ei tule? (1) – 489 298. Kas sa lubad mulle Õpetused poistele – 490 tulla? (1) – 533 267. Õde vennale 299. Kosilane laisas talus (2) – 533 kaasitajaks (1) – 490 300. Kolm kupja tütart (3) – 534 268. Tunnen tuima neiu (9) – 490 301. Vastumeelt kosilane (1) – 536 269. Võta väike naine! (5) – 495 Vanatüdruk ja vanapoiss – 536 270. Ära võta leske! (1) – 497 302. Palju vanatüdrukuid (1) – 536 271. Võta naine töölt! (8) – 497 303. Vanatüdruk istub 272. Võta vallast vaeslaps! (4) – 501 leelõukal (1) – 537 273. Mina tunnen toime (1) – 503 304. Vanapoiss istub 274. Ära võta mõisast leelõukal (1) – 537 naist! (1) – 503 305. Miks naine võtmata? (2) – 537 Poiste pilge ja sõim – 504 306. Vanapoisid müürile 275. Ei tule sinule! (1) – 504 magama! (2) – 538 276. Peiu süda teadmata (1) – 504 307. Naiseta vilets elu (1) – 539 277. Ei enne laulatust (1) – 505 Pulmalaulud – 540 278. Poisid joovad kuradi Pulmakommete kirjeldusi – 540 kust (1) – 505 308. Pulmadest Kodavere kihel- 279. Uhkus uue kuue konnas 70 aasta eest (1) – 540 peale (1) – 506 309. Pulmakombeid ja 280. Ärge naerge neide, endal naine -laule (1) – 542 võtmata! (4) – 506 Sõidulaulud – 544 281. Palju püütud neiu (5) – 508 310. Pulmahobu valimine (2) – 544 282. Poisi ja neiu matus (3) – 510 311. Mustad mundrisse (1) – 545 Unelmad – 511 312. Kus on küljed 283. Õunapuu (1) – 511 küpsemas (1) – 546 284. Unenägu (1) – 512 Peiu saabumine mõrsjakoju – 546 285. Neli neiut (2) – 512 313. Siidised tulevad (2) – 546 286. Kosilased kodus (4) – 513 314. Kust teadsid tulla? (5) – 547 287. Poiste poomine (2) – 515 315. Kus kaua viibisite? (3) – 550 288. Öösel üksi (13) – 516 316. Tehke ruumi peiule! (1) – 551 289. Haugub hamet aia 317. Ära enne istu, kui pink peal (4) – 521 seatud! (1) – 552 290. Kui peiu teaks (1) – 525 Mõrsja nõudmine ja otsimine – 552 Kosjad – 526 318. Mõrsja nõudmine (1) – 552 291. Rauta hobu, et saaks saan 319. Neidu pole kodus (3) – 553 sõitma! (1) – 526 320. Miks võõriti vaatad? (1) – 554 292. Kosjahobu söötmine (1) – 526 Peiu ja mõrsja vastastikune laitmine ja 293. Orvust kosilane (1) – 527 ülistamine – 555 294. Tule mulle! (5) – 527 321. Ütles hobust otsima (1) – 555 295. Ilus neiu, tule mulle! (2) – 530 322. Kes käskis kenasti 296. Petis peiu (5) – 530 käia! (3) – 556 297. Tule mult luba 323. Näotu naine (1) – 557 küsima! (1) – 532 892 324. Neiu pilve pikkune (2) – 558 352. Lõhub äia-ämma 325. Pruut pooleli peetud (1) – 559 lõuad (1) – 582 326. Peiul kübar külast (1) – 559 353. Kas elate hüvasti? (1) – 582 327. Tore peig, tore kübar (1) – 559 Kirstutoomine – 583 328. Ole terve au 354. Kas on kirstumaad? (1) – 583 hoidmast! (1) – 560 Tanutamine – 583 Mõrsja lahkumine 355. Võta naise hooled! (1) – 583 vanematekodunt – 560 Noorpaari magamaviimine ja 329. Ehi, neiu, saaks äratamine – 584 minema! (4) – 560 356. Lähvad sängi, löövad 330. Viige vihased neiud! (8) – 562 mängi (1) – 584 331. Minia meelevald (1) – 565 Veimevaka jagamine – 584 332. Mis mõrsjast maha 357. Salaja veimi jääb? (1) – 566 vaatamas (1) – 584 333. Kodu jääb tühjaks (1) – 566 358. Need mõned annid! (2) – 585 334. Viiakse kasvukaaslane 359. Ei antud veimi (1) – 586 (1) – 567 360. Kunas kusik kudus? (1) – 586 335. Oota, Osmi härg! (1) – 567 361. Kunas vaene veimed 336. Kes toitnud? (9) – 568 tegi? (1) – 587 Õpetused ja manitsused mõrsjale – 571 362. Millest vaene veimed 337. Nooriku virkuse tegi? (2) – 587 õpetus (1) – 571 363. Ei saanud kuski selliseid 338. Vea vett, neiu! (1) – 572 veimi (2) – 588 339. Ära tõrgu tulles! (2) – 572 364. Kukeni kudunud (1) – 589 340. Kuri ei kuulu külasse (1) – 573 Söök ja jook pulmas – 589 341. Ära kurda ehteid! (1) – 574 365. Ärge põue pistke! (2) – 589 342. Ära tusatse toas! (1) – 574 366. Ei ole süüdi (7) – 590 343. Rannas saab värsket Tants pulmas – 592 kala (1) – 575 367. Tantsitage tasa! (1) – 592 344. Peiul kulli küüned (1) – 575 Rahakorjamine – 593 Õpetused ja manitsused peiule – 575 368. Lemmkibu laul (40) – 593 345. Hoia õde ilusti! (1) – 575 Pulmaliste lahkumine – 612 346. Niidist piits (2) – 576 369. Aitüma kurba 347. Vii vildakille! (1) – 577 kutsumast! (1) – 612 Mõrsja tuuakse mehekoju – 578 370. Pidu lõpeb! (1) – 612 348. Lõhun äia-ämma Laulud abielust – 613 lõuad (1) – 578 Abielumehe põli – 613 349. Ära enne tõllast 371. Tilluke naine (1) – 613 tõuse! (1) – 578 372. Must naine (5) – 613 350. Kas on mini 373. Naise peksmine (1) – 615 meelepärane? (3) – 579 374. Põlvist põdema (5) – 616 351. Kas maksis toomis- 375. Laisk naine – ei ketra (1) – 618 vaeva? (2) – 580 376. Tulgu laulma, kel hea naine! (1) – 618 893 Abielunaise põli – 619 Ahellaulud – 671 377. Saksa asemel sandile (1) – 619 410. Laste ahel (3) – 671 378. Läksin joostes 411. Kits karja! (28) – 672 joodikule (1) – 619 412. Liiri-lõõri! (53) – 680 379. Kus kõri pani kasuka? (1) – 620 413. Imeline emand (7) – 702 380. Joodikul saab nälga 414. Too vett! (15) – 704 näha (3) – 621 Muud lastelaulud – 707 381. Oleks teadnud, et kurjale 415. Hiire pulmad (9) – 707 kositakse (1) – 623 416. Parmu matus (13) – 710 382. Hea pilliga, kuri 417. Kassilaul (46) – 713 piitsaga (1) – 623 418. Iirde-piirde (1) – 718 383. Laisk kalamees (1) – 624 Lasteloitsud – 719 384. Must mees (1) – 624 419. Varesele valu! (5) – 719 385. Millal saan omile? (1) – 625 Nõiasõnad – 721 386. Armid näkku löödud (2) – 625 Haiguste sõnad – 721 387. Isa- ja mehekodus (1) – 627 420. Sündimissõnad (5) – 721 388. Sõnakera (1) – 627 421. Jeesus kirikuteel (9) – 723 Lastelaulud – 628 422. Nikastuse sõnad (2) – 726 Hällilaulud – 628 423. Luu luusse! (6) – 727 389. Kasva karjuseks! (9) – 628 424. Langetõve sõnad (2) – 730 390. Kiigu Kriossele! (1) – 631 425. Roosisõnad (3) – 731 391. Memm läks metsast 426. Lendvasõnad (1) – 732 marju tooma (8) – 632 427. Maast hakanud haiguse 392. Tule, uni! (5) – 634 sõnad (1) – 732 393. Äiutus (4) – 635 428. Kurjast silmast hakanud 394. Kiigu, kitsetall! (1) – 636 haiguse sõnad (1) – 732 395. Lapsel kerge keeleke (1) – 637 429. Kas tulest või tuulest (2) – 733 396. Lase kiik käia! (2) – 637 430. Valusõnad (1) – 734 Hüpitus- ja mängituslaulud – 638 431. Lapse kõhuhaiguse 397. Sõit-sõit sõtsele! (54) – 638 sõnad (1) – 734 398. Sõit-sõit linna! (13) – 647 432. Sopu, sopu, 399. Aja härjad roogu! (1) – 650 saunakene! (3) – 735 400. Till-pill torupill (2) – 650 433. Tänu sauna eest (1) – 736 401. Koer läheb karja (51) – 651 434. Tere, saun! (1) – 736 402. Tee pätsi! (38) – 658 435. Haige lapse vihtlemise 403. Tii-tii, tihane! (8) – 666 sõnad (1) – 737 404. Kiisuke-kriimuke (1) – 667 436. Tervisesõnad (1) – 737 405. Kassike, kasta leiba! (3) – 668 Sõnad inimeste mõjutamiseks – 738 406. Meil on homme rootsi 437. Urbimisesõnad (1) – 738 tants (2) – 669 438. Armsaks vihtlemise 407. Tule meile! (1) – 670 sõnad (15) – 738 408. Laste tantsulaul (2) – 670 439. Karvakakk (2) – 746 409. Lapse tants (3) – 671 440. Kohtusõnad (6) – 747

894 441. Saksa viha sõnad (4) – 749 451. Võitegemise sõnad (1) – 762 442. Vitsasõnad (2) – 750 Carmina obscoenae – 763 443. Sõnad nõiduse vastu (1) – 751 452. Halva ilmaga tööl (1) – 763 444. Nõia silmad selja 453. Pinnu kiskumine (1) – 763 taha! (3) – 751 454. Poisid tundsid ära (1) – 764 Sõnad loodusnähtuste mõjutamiseks ja 455. Anna nuuma peale (1) – 764 töö edendamiseks – 753 456. Tee tinast! (2) – 764 445. Hundisõnad (4) – 753 457. Karu Kaie kiskunud (2) – 765 446. Hundi hoiatus (1) – 755 458. Vanatüdruk saab 447. Kalaõnne sajatamine (1) – 755 mehele (1) – 765 448. Ussisõnad (13) – 756 459. Osmi härg, Korova 449. Mesilase nõelamise pull (1) – 766 vastu (1) – 761 FRAGMENDID (18) – 766 450. Tulekahju sõnad (1) – 761

REGISTRID

Alfabeetiline tüübi- ja motiivinimede register 773 Tüübinimede võrdlev register 784 Viisitüübid 804 Laulikute register 810 Kogujate register 820 Sõnaseletused 829 Lühendid 838 Summary. Folk Songs from Kodavere Parish 844

895 896