DOCSLIB.ORG

Proovikaevamised Alasool, Kodavere Kihelkonnas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Proovikaevamised Alasool, Kodavere Kihelkonnas TALLINNA ÜLIKOOL Proovikaevamised Alasool, Kodavere kihelkonnas Aruanne Kaevamiste juhataja ja aruande koostaja: Krista Karro TALLINN 2013 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa number: 10480 Mälestise nimetus Registrinumber: / uuringu objekt: asulakoht 12765 Aadress (uuringu objekti asukoht): Kivilombi, Sakala talud, Alatskivi vald, Alasoo küla Koordinaadid: X=6502089; Y=683202 Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Seoses doktoritöö teemaga „Kodavere kihelkonna rauaaegne maastik“ otsiti Vilajärve kallastelt võimaliku muinasaegse sadamakoha kultuurkihti. Kaitsealuse asulakoha piiridest Vilajärve äärest kõrgemalt astangult leiti uus- ja kaasaegsele talukohale viitavat materjali, samuti muinasaegset keraamikat. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: 14 Välitööde juhataja ja asutus: Krista Karro/ C Tallinna Ülikool Toimumisaeg: dendro 5. juuli 2013 Tööde tellija: luu Kaevandi või uuritud ala pindala: 5 m2 Leiud (peanumber): AI 7130 muu Märkused: Kuupäev Allkiri 2 Sissejuhatus Juulis 2013 viidi läbi proovikaevamised Tartumaal, Alatskivi vallas, Alasoo küla asulakohal (reg nr 12765; Plaan 1) loa nr 10480 alusel. Kaevamisi juhatas Krista Karro (Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut) ning abistas Gurly Vedru (Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut). Kaevamised on seotud Krista Karro doktoritööga „Kodavere kihelkonna rauaaegne maastik“. Asulakoht avastati 1986. aastal inspektsiooni käigus Aivar Kriiska poolt (Kriiska 1990). Sisuliselt viis mainitud uurija seal läbi järelevalve, mis toimus asula lääneservas kuivenduskraavi kaevamise tõttu. Aruandes on mainitud leide (savinõukillud), mis peaks olema AI fondis, kuid neid pole seal. Aivar Kriiska väitel on leiud siiski antud AI fondi, kuid neid sealt leida programmi autoril ei õnnestunud. Muistis asub kõrgemal kohal otse Vilajärve ääres (Plaan 2, 3), kuigi arvestades Peipsi järve geoloogilist arengut, ei ole sel kohal rauaajal ilmselt korralikku põllumajanduslikku tagamaad olnud. Koht tundub aga olevat sobiv sadamakohaks, ning selle hüpoteesi kontrollimiseks uuringud 2013. aastal läbi viidigi. Asulakoht jääb peamiselt Sakala talu maadele, samuti piirkond, mis antud uurimuse seisukohast kõige rohkem huvitas, seega said šurfid tehtud vaid asulakoha Vilajärve-poolsele servale, väljapoole õueala (Plaan 3, Fotod 1, 2). Kuna Alasoo puhul on tegemist pidevalt asustatud olnud külaga vähemalt alates 16. sajandi lõpust, siis on taluõuedel muinasaegne kultuurkiht suure tõenäosusega hävinud. Šurfid kaevati labidate ja kelludega, mõõdeti, kirjeldati ning lokaliseeriti gps-seadmega. Leiud võeti üles, magasineeriti ning anti TLÜ Ajaloo Instituudi hoidlasse peanumbri AI 7130 alla. Aruande ja fotode autor Krista Karro, aruande juurde kuuluvad plaanid, fotod ning leiunimekiri. 3 Asukoht ja ümbrus Vilajärv on tõenäoliselt jäänuk kunagisest laiemast Peipsist ning sellega seotud Alatskivi jõe sängist. Asulast linnulennult 300 m kaugusel lääne suunas asub kivikalme, millest saadud leiud dateeruvad 2. sajandist 8.-9. sajandini. Võimalik, et kivikalme oli analoogselt Lahepera kivikalmega kasutusel hiljemgi, sest kalmest on läbi kaevatud vaid osa. Kalme asub 48 m kõrgusjoonel, asula aga tunduvalt madalamal, 38-40 m kõrgusjoonel, mis on selle piirkonna rauaaegsete muististe üldist paigutust vaadates tollase kindla kuiva maa algus olnud. Arvestades Vilajärve kui sügavama koha asukohta sooala (Ninasoo) servas, võib öelda et tõenäoliselt on asulakoha näol tegu kunagise Peipsiäärse sadamakohaga. Võrreldes varasema asukohaga on Alatskivi jõgi sirgendatud ning asub veidi loode pool (Plaan 2). Alatskivi jõe ning Alasoo küla vaheline ala on osa Ninasoost, mis on soine ning madal piirkond. Alatskivi jõe suudmesse kujunenud Rootsiküla tekkeajast räägib juba selle nimi, samuti viited Rootsi revisjonidokumentides 17. sajandi esimesest poolest (kaluriküla ning ilmselt järvelemineku koht, sest selle küla elanikele on kehtestatud kalastustasu). Alatskivi jõe läänepoolsemas otsas asuvad piirkonna vanim asustuskeskus Peatskivi linnamägi ning hilisem mõisakeskus Alatskivi, mis kolis (ilmselt veetaseme langemise tõttu) Peipsile lähemale. Mõisapargi järved on 17. sajandil paisutatud Alatskivi jõest, mis omakorda avaldas ilmselt mõju jõe veetasemele. Tööde käik Šurf 1 Šurfi kaevamise sellesse kohta tingis kahe savinõukillu leid pinnalt (AI 7130:1). Šurfi suuruseks sai 40x40 cm ning sügavuseks 43 cm. Pinnas oli tume sõmer ühtlane liivasegune muld, mis sisaldas väikseid kive. Madalamal paljandusid liivased leetekihid, mis hakkasid korduma. Sügavamal leide ei olnud ning ka kultuurkihile viitavaid tunnuseid polnud (Plaan 3, Foto 3). 4 Šurf 2 Šurfist 1 4 m E poole sai rajatud šurf 2. See rajati meetri võrra madalamale astanguosale ning ka selle šurfi kohavaliku tingis savinõukildude ja ühe tulekivikillu leid pinnalt (AI 7130:2). Šurfi suuruseks sai 30 x 30 cm ning sügavuseks 55 cm. Kuni 30 cm sügavuseni oli pinnas samasugune nagu šurfis 1 (ilma liivalisandi- ja kivideta), kuid sellest sügavusest alates paljandus niiske tume savine pinnas (Plaan 3, Foto 4). Šurf 3 Kuna šurf sai rajatud šurfiga 1 samale kõrgusele, kuid veidi lõuna poole, siis oli pinnas selles identne šurfiga 1. Leetekihid paljandusid 25 cm sügavusel (Plaan 3, Foto 5). Šurf 4 Šurfi eesmärgiks oli kontrollida pinnase iseloomu ning kultuurikihi olemasolu rannavalli lõunapoolses osas. Šurfi suuruseks sai 30 x 30 cm ning leetekihid algasid 40 cm sügavuselt. Pinnas oli identne šurfis 1 paljandunuga. Leide ei saadud (Plaan 3, Fotod 2, 6). Šurf 5 Šurfi suuruseks sai 30 x 30 cm ning sügavuseks 20 cm, sest šurfi asukohas oli ilmselt kõrvaloleva hoonega seotud ehitusprahi kiht. Ka muld oli veidi tihkem kui mujal (Plaan 3, Fotod 7, 8). Kuna kõik šurfid said rajatud kunagisele järverannale, siis hakkasid teatud sügavuses korduma leetekihid. Mattunud asulat sealkandis aga tõenäoliselt ei ole, sest leetekihtidest allpool oleks pind kuiva maa jaoks juba liialt madal ning ka leiud tulid tegelikult maapinnalt, mitte šurfide seest. 5 Kokkuvõte Kultuurkihti Alasoo asulakoha järvepoolsemas osas kultuurkihti säilinud ei olnud. Siiski tulid kunagise järveranna või jõekalda pealt savinõukillud, mis viitavad viikingiajale ning ilmselt ka keskmisele või vanemale rauaajale. Leide oli küll vähe, kuid võttes arvesse sealse piirkonna muististe ja kultuurkihi säilivuse iseloomu, siis suure tõenäosusega muistseid sadamarajatisi sealt piirkonnast leida ei ole võimalik. Kuna aga leiud tulid alalt, mis topograafiliselt ja inimgeograafiliselt vastab sadamakohale, mitte asulale, siis võiks seda muistist edaspidi pigem sadamakohaks pidada, mitte asulaks. 6 Plaanid Plaan 1: Alasoo asulakoht (Kaart: Maa-amet 2013). Plaan 2: Alasoo küla Alatskivi jõe madaliku ääres. Vasakpoolne kujutab 1935. aasta seisu, parempoolne tänapäevast seisu (Kaardid: Maa-amet 2013). 7 Plaan 3: Asulakoht. Punasega on märgitud šurfide asukohad ja sinisega maapinna kõrgused m ümp (Aluskaart: Maa-amet 2013). 8 Fotod Foto 1: Astang Sakala talu õueala idaservas (šurfi 4 asukoht). Foto NE-suunalt. Foto 2: Vaade asulakohalt Vilajärve poole. Foto W-suunalt. 9 Foto3: Šurf 1. Foto 4: Šurf 2. 10 Foto 5: Šurf 3. Foto 6: Šurf 4. 11 Foto 7: Šurf 5. Foto 8: Šurfist 5 tulnud tellised. 12 Leiunimekiri AI 7130 13.
Load more

Recommended publications
  • D3.3 Report on Driving Forces and Actors Facilitating Persistence and Change in Cultural Landscapes
    HERCULES Sustainable futures for Europe’s HERitage in CULtural landscapES: Tools for understanding, managing, and protecting landscape functions and values GA no. 603447 D3.3 Report on driving forces and actors facilitating persistence and change in cultural landscapes Main authors: Matthias Bürgi, Claudia Bieling, Matthias Müller With contributions from María García Martín, Kim von Hackwitz, Thanasis Kizos, Anu Printsmann, Juraj Lieskovský Reviewers: Thanasis Kizos and Geneviève Girod Work package WP3 Landscape-scale case studies (short-term history) Deliverable nature Report (R) Dissemination level Public (PU) (Confidentiality) Estimated indicated 12 person-months Date of delivery Contractual 30.11.2015 Actual 02.12.2015 Version 0.1 Total number of 64 pages Keywords Study municipality, land use/cover analysis, driving forces, actors Deliverable D3.3 Executive summary One of the goals of Work Package (WP) 3 of HERCULES is to reconstruct and assess the short- term changes and dynamics of cultural landscapes, using a case study approach. In this deliverable, we aim at describing and understanding how landscapes changed in six HERCULES Study Municipalities (SM) since 1850, i.e. Colmenar Viejo (Spain), Lenk (Switzerland), Börje (Sweden), Plomari & Gera (Greece), Alatskivi & Peipsiääre (Estonia) and Mobdury (Great Britain). Whereas the description is based on the map comparison presented in D3.2, additional sources of information were needed to better understand the so called driving forces of the changes determined. We used secondary literature, statistical information and oral history interviews to assess the local historical context, the changes perceived, but also to determine which actors were influential for the changes observed. Abandonment shows to be the most important process across all SMs included and it was especially dominant in the 20th century.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR-15 Peipsiääre, JAH1000089 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jahiühing Mäger 1.2. Registrikood 80073042 1.3. Aadress Koosa, Vara vald, 60420 Tartumaa 1.4. Esindaja nimi Nikolai Kisseljov 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5154831 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Nikolai Kisseljov Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Alatskivi maastikukaitseala Vabariigi valitsuse 21.07.2006 määrus nr 169 § 4 lg 3 ja 6 ning § 11 lg 3 „Alatskivi nimetus/ maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Püsielupaigas piirangu kirjeldus on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine.
    [Show full text]
  • Kodavere Küla
    PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2 MAAMÄRKIDE JA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALADE VALIK NING ARENDUSSOOVITUSED 2.1 Kodavere kirikuküla Kodavere küla asub Jõgevamaal, Pala vallas, kahel pool Aovere- Kallaste –Omedu maanteed Ranna, Sassukvere, Punikvere, Torila ja Päriskivi külade vahelisel alal Peipsi järve ääres (vt ASEND JA skeem). Kuigi küla piirneb ida poolt järvega, on kirikuküla ÜLDANDMED keskus, kus elatakse, koondunud järvest sisemaa poole, maanteest läände. Maanteest järve pool paikneb Kodavere kirik koos kalmistuga (4,5 ha). Kodavere külas on 55 elanikku (Rahvastikuregister, 2004). Esimesed teated Kodavere kihelkonna ajaloost pärinevad 1443. a. Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a, samast ajast KUJUNEMINE pärineb ka kalmistu. Külakeskuse hoonestus on pärit valdavalt 20. sajandi algusest. Maastikupildis domineerib avatus – taluõuesid, kirikut ja kalmis - tut ümbritsevad lagedad põllumajanduslikus kasutuses olevad maad. Avatud maastikku liigendab põlistest pärnadest allee, mis MAASTIKUPILT ühendab omavahel külakeskust, kirikut ja kalmistut. Allee on raja tud ka küla läbiva tee äärde. Peipsi rand Kodavere all on kivine, rannal paikneb madal laugelt laskuv mattunud astang. Hoolimata kirikuküla järveäärsest asendist on läbi aegade kala- püügiga tegeldud vähem. Rohkem on tegeldud põllumajan- TÖÖTRADITSIOON dusega. Põliselanikke on külas vähe, pigem on hooned kasutuses maakodudena. 8 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD Asustuse kujunemine. Väljavõte Vene üheverstast kaarti 1895-1917 ja Eesti topograafilisest kaardist 1935-1939 9 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2.1.1 Maamärgid A Kodavere Mihkli kirik* RAJAMISE AEG Enne Kodavere Mihkli kiriku ehitamist, on Kodaveres olnud kolm kirikut, mis aga üksteise järel on sõdades hävinud. Praegune - arvult neljas - Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a. ASEND, VISUAALNE DOMINEERIVUS Kodavere Mihkli kirik asub külakeskuse ja kalmistu vahel Aovere-Kallaste –Omedu maantee ääres, avatud rohumaade keskel.
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade
    PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga
    [Show full text]
  • Kodavere Kannel Web.Pdf
    MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE VANA KANNEL EESTI REGILAULUD ESTONUM CARMINA POPULARIA XI 1 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE I VANA KANNEL CARMINA POPULARIA XI TARTU 2014 2 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV VANA KANNEL XI KODAVERE REGILAULUD KOOSTAJAD LIINA SAARLO, EDNA TUVI TARTU 2014 3 Avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Kee- le Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivi ning Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi kogudest. Toimetajad: Janika Oras, Kristi Salve Keeletoimetajad: Janika Oras, Kadri Tamm Toimetaja assistent: Annika Kupits Küljendus: Maris Kuperjanov (tekstid), Siret Roots (illustratsioonid) Kaas: Paul Luhtein Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusminis tee- rium (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi sihtfi nantsee ri ta vad tea dusteemad SF0032470s03, SF0030180s08; institutsionaalne uurimistoetus IUT22-4; riiklikud program- mid „Eesti keel ja rahvuslik mälu“, „Eesti keel ja kul tuuri mälu“); Eesti Kultuuriministeerium (Eesti kirjanduse toetusprogramm, Peipsi veere kultuuriprogramm); Eesti Teadusfond (grandid 2158, 2743); Eesti Kultuurkapital. Autoriõigused: autorid (sissejuhatused, registrid) AS Regio (kaart) EKM Teaduskirjastus ISBN 978-9949-490-95-0 ISSN 1406-2267 4 SAATESÕNA „Vana Kannel“ (Monumenta Estoniae Antiquae I: Estonum Carmina Popularia) on regilaulude teaduslik sariväljaanne, mille iga osa sisaldab ühe (resp. kahe) kihelkonna kõiki temaatilis-tüpoloogiliselt korraldatud regilaule. Väljaande algatas eesti rahvusli- ku ärkamise suurkuju dr Jakob Hurt, kes jõudis ise koostada kaks esimest osa: „Vana Kannel“ I, 1875–1886 (Põlva kihelkonna laulud) ja VK II, 1884–1886 (Kolga-Jaani). Nüüdseks on ilmunud veel: VK III, 1938 (Kuusalu); VK IV, 1941 (Karksi); VK V, 1985 (Mustjala); VK VI: 1 ja VK VI: 2, 1989 (Haljala); VK VII: 1, 1997 ja VK VII: 2, 2003 (Kihnu); VK VIII, 1999 (Jõhvi ja Iisaku); VK IX, 2009 (Lüganuse); VK X, 2012 (Paide ja Anna).
    [Show full text]
  • Alatskivi Matkarada 45 Alatskivi Matkarajal on Üliõpilaste Looduskaitserin- Sünnipäev - Tartu Riikliku Gi Aseesimehe Juhan Voisti Ülikooli (TRÜ) 16
    Peiptesaitaäjaäre Alatskivi matkarada 45 Alatskivi matkarajal on üliõpilaste looduskaitserin- sünnipäev - Tartu Riikliku gi aseesimehe Juhan Voisti Ülikooli (TRÜ) 16. mai 1975 kogemusi. Kogu materjali oli häälekandjas on üle kahe viimistlenud TRÜ keskkon- lehekülje artikkel „Alatskivi nakaitse komisjoni esimees looduse õpperada“. Artikli Jaan Eilart. Tehnilisi mure- sissejuhatuses kirjutatak- sid aitasid lahendada Tartu se „Tartu Riikliku Ülikooli metsamajand ja Alatskivi - sovhoos. likke töösuundi viimasel geograafideaastakümnel ükson olnudiseloomu loo- Pühapäeval, 18. mail, oli kor- duse õpperadade projek- raldatud tähelepanuväärse teerimine. Selle metoodilise päevakavaga TRÜ loodus- printsiibiga lahendatakse nii kaitsepäev: teatava piirkonna igakülgse 1. Hommikune linnulaulu tutvustamise kui ka maastiku praktikum (juhendavad E. kasutamiskoormuse regulee- Mändla ja J. Maran), väljasõit rimise ning kaitse ülesanded. kell 7 peahoone eest. Nõnda siis luuakse uus loo- 2. Sõit looduskaitsepäevale duse õpperada ka 18. mail, (kell 8 peahoone eest). ülikooli looduskaitsepäeval 3. Maastikuhoolduse tööd ja Alatskivil.“ looduse õpperaja väljaehita- Ajalehes avaldatud raja mine Alatskivil ning Rupsil kirjelduse oli koostanud (kell 9–12.30). Lästeniidu mägi 2020. Kutsekeskkooli nr. 5 (asus 4. Looduse õpperaja läbimi- Kallastel) direktori asetäitja ne (kell 12–14). Kevadtaime- õppe- ja kasvatusalal, Eesti de praktikum Lokuta mäel Looduskaitse Seltsi vabariik- (punkt nr 16), juhendab prof liku juhatuse liige Erich Uibu. V. Masing. Fotod pärinesid Hillar Uusilt. 5. Kogunemine Hirveaeda Raja loodusesse viimist ka- (punkt nr 19) ja lõunaeine vandas terve komisjon, mille (kell 14–15). töös arvestati eriti Tartu Lästeniidu mägi 1969. Foto võetud Juhan Liivi nim Alatskivi kooli looduskaitse raportist. 6. Looduskaitsepäeva kok- -rajal korrastustöödega. Elu kutuleku avamine (kell 15) külades aitas kaasa raja ja – rektor prof A.Koop. selle lähiala säilimisele ava- 7.
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-035 Asukoht (L-Est’97) X 6499828 Y 682127 Peipsiääre valla üldplaneering Menetlusdokumendid Objekti aadress: TARTUMAA, PEIPSIÄÄRE VALD Tellija: PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA Jaanuar 2020 TARTU Peipsiääre valla üldplaneering Menetlusdokumendid Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Peipsiääre valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Peipsiääre vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Peipsiääre vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Peipsiääre Vallavalitsus Tartu mnt 4, Alatskivi alevik 60201 Peipsiääre vald Tartu maakond Kontaktisik: Raimond Võimre Ehitusspetsialist Tel 530 15887 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-035 Objekti aadress: Tartumaa, Peipsiääre vald 2 Peipsiääre valla üldplaneering Menetlusdokumendid SISUKORD
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Humanitaarteaduste Ja Kunstide Valdkond Ajaloo
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja Arheoloogia instituut Triinu Jaansen TALURAHVA MORAALIKÜSIMUSI AASTATEL 1841-1860 KODAVERE KIHELKONNA VALLAKOHTU MATERJALIDE PÕHJAL Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Mati Laur Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE VALLAKOHTU PROTOKOLLIDEST......................................................11 1.1 Vallakohtu protokollidest tervikuna............................................................................11 1.2 Vargusi käsitlevate kohtuasjade ülevaade...................................................................12 1.3 Vägivallategusid käsitlevate kohtuasjade ülevaade....................................................15 1.4 Peresuhteid käsitlevate kohtuasjade ülevaade............................................................20 1.5 Seksuaalkäitumist käsitlevate kohtuasjade ülevaade..................................................21 2. KODAVERES TOIME PANDUD VARGUSTEST..........................................................25 2.1 Vargusi käsitlevate kohtuprotokollide sisust..............................................................25 2.2 Talurahva moraalist vargusi käsitlevate kohtuasjade põhjal.......................................28 3. KODAVERES TOIME PANDUD VÄGIVALLATEGUDEST........................................31 3.1 Vägivallategusid käsitlevate kohtuprotokollide sisust................................................31 3.2 Talurahva
    [Show full text]
  • Riigimaantee Nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu Km 30,70-40,751 Asuva Alatskivi- Kodavere Lõigu Rekonstrueerimise Tehnilise Projektiga Kavandatud Tegevuste
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR 2014-054 Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6501006 Y 682380 Riigimaantee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 30,70-40,751 asuva Alatskivi- Kodavere lõigu rekonstrueerimise tehnilise projektiga kavandatud tegevuste KESKKONNAMÕJU EELHINNANG AMETKONDLIKUKS KASUTAMISEKS Objekti asukoht: TARTU JA JÕGEVA MAAKOND ALATSKIVI JA PALA VALD Tellija: KELPROJEKTAS UAB KOBRAS AS Töö täitja: Juhataja/ekspert: URMAS URI Eksperdid: GERLI KULL RINALDO RÜÜTLI Kontrollis: ENE KÕND TARTU 2014 Riigimaantee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 30,70-40,751 asuva Alatskivi-Kodavere lõigu rekonstrueerimise tehnilise projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Riigimaantee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 30,70-40,751 asuva Alatskivi-Kodavere lõigu rekonstrueerimise tehnilise projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang. OBJEKTI ASUKOHT: Tartu ja Jõgeva maakonnas Alatskivi ja Pala vallas. TÖÖ EESMÄRK: Riigimaantee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 30,70-40,751 asuva Alatskivi-Kodavere lõigu rekonstrueerimise tehnilise projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimine tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10 ja lõigetest 3-4. Tehnilise projekti eesmärk on riigimaantee nr 43 Aovere-Kallaste- Omedu km 30,70-40,751 sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. I ja II kategooria liikide täpsete leiukohtade
    [Show full text]
  • Worth Seeing
    8 ALTJA 20 THEME PARK OF 32 ANGLA WINDMILL PARK AND 44 HAAPSALU EPISCOPAL 56 HURMIORU 68 OLUSTVERE MANOR 79 THE VENTSPILS CRAFTS HOUSE 91 THE DAIRY MUSEUM 103 THE “SELONIAN FARM” BRANCH 115 THE MEKE PUB 127 THE LATVIAN OPENAIR 139 THE LUDZA FISHING VILLAGE GOTHAMITES HERITAGE CULTURE CENTRE CASTLE THE VENTIŅI DIALECT OF THE JĒKABPILS MUSEUM PARTNERSHIP AND PARK Quadrant group dining, ETHNOGRAPHIC MUSEUM CRAFTS CENTRE Quadrant Quadrant Quadrant D3 year-round B4 I– XII Quadrant I– XII Quadrant Quadrant OF HISTORY A4 I– XII B2 I– XII B2 I– XII B4 I– XII Quadrant Quadrant tours year- Quadrant Quadrant C5 D1 I – XII E1 Quadrant D3 IV – XII E5 I – XII round thematic programmes, Müüsleri küla, Kareda vald, Järvamaa, +372 5191 4282 E4 June to October Altja küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa Angla küla, Leisi vald, Saaremaa, +372 5199 0265 Lossiplats tn 3, Haapsalu, Läänemaa, +372 518 4664 Hurmi küla, Kanepi vald, Põlvamaa, +372 517 4470 Olustvere alevik, Suure-Jaani vald, Viljandimaa Kilometre 51 on the Rīga-Tallinn Highway (A1), www.kilplased.ee, [email protected] Skolas Street 3, Ventspils, + 371 63620174 Seiksāte, Rudbārži Parish, Skrunda distr. www.anglatuulik.eu, [email protected] www.haapsalulinnus.ee, [email protected] www.hurmiorg.ee, [email protected] +372 566 52923, www.olustveremois.ee Filozofu Street 6, Jēkabpils, + 371 26598507, 65232501 Liepupe Parish, Salacgrīva distr. Riga, Brivibas gatve 440, +371 67994515 (cashier), 6799-4106 Tālavijas Street 27A, Ludza, + 371 29467925, 29123749 GPS: 25°53’1’’ E, 58°55’11’’ N www.muzejs.ventspils.lv/amatu-maja/, [email protected] Altja village in Lahemaa GPS: 22°41’58’’ E, 58°31’36’’ N GPS: 23°32’19’’ E, 58°56’50’’ N [email protected], GPS: 25°33’26’’ E, 58°33’1’’ N + 371 26518660, www.pienamuzejs.lv www.jekabpilsmuzejs.lv, [email protected] + 371 29113777, www.meke.lv, [email protected] (tours), www.brivdabasmuzejs.lv, [email protected] www.ludzasamatnieki.lv, [email protected] Scale 1:1000 000 National Park was first recorded The theme park of wise men Owner: Līga un Ēriks Kondrāti.
    [Show full text]
  • Highlights Itineraries Current Events
    © Lonely Planet Publications 43 www.lonelyplanet.com ESTONIA •• Highlights 44 HIGHLIGHTS ESTONIA HOW MUCH? Tallinn ( p64 ) Wander the medieval streets, and drink in lovely cafés, eclectic restau- Coffee 30Kr ESTONIA rants and steamy nightclubs. Estonia Taxi fare (10 minutes) 50Kr Pärnu ( p155 ) Join this party town, home to sandy beaches, spa resorts and plenty Bus ticket (Tallinn to Tartu) 80Kr of night-time distractions. Bicycle hire (daily) 150Kr Saaremaa ( p142 ) Escape to Estonia’s larg- Although the smallest of the Baltic countries, Estonia (Eesti) makes its presence felt in the est island, with lovely, long stretches Sauna 65Kr region. of empty coastline and medieval ruins, and abundant opportunities for outdoor LONELY PLANET INDEX Lovely seaside towns, quaint country villages and verdant forests and marshlands set adventure. Litre of petrol 14Kr the scene for discovering many cultural and natural gems. Yet Estonia is also known for Tartu ( p106 ) Discover the magic of this magnificent castles, pristine islands and a cosmopolitan capital amid medieval splendour. splendid town, gateway to the beautiful Litre of bottled water 15Kr land of the mystical Setu community, It’s no wonder Estonia is no longer Europe’s best-kept secret. Half-litre of Saku beer in a store/bar with myriad lakes and forests. 15/28Kr Tallinn, Estonia’s crown jewel, boasts cobbled streets and rejuvenated 14th-century dwell- Lahemaa National Park ( p95 ) Relish the nat- ural beauty of this area’s lush landscape Souvenir T-shirt 150Kr ings. Dozens of cafés and restaurants make for an atmospheric retreat after exploring historic and immaculate coastline. packet of roasted nuts 25Kr churches and scenic ruins, as well as its galleries and boutiques.
    [Show full text]
  • BRITA MELTS Kirjanduslikud Omailmad Ja Nende Autobiograafilised Lätted
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library BRITA MELTS BRITA DISSERTATIONES LITTERARUM ET CONTEMPLATIONIS COMPAR ATIVAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 15 Kirjanduslikud lätted autobiograafilised omailmad nende ja BRITA MELTS Kirjanduslikud omailmad ja nende autobiograafilised lätted Tartu 2016 1 ISSN 1406-913X ISBN 978-9949-77-252-0 DISSERTATIONES LITTERARUM ET CONTEMPLATIONIS COMPARATIVAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 15 DISSERTATIONES LITTERARUM ET CONTEMPLATIONIS COMPARATIVAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 15 BRITA MELTS Kirjanduslikud omailmad ja nende autobiograafilised lätted Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 30. septembril 2016. Juhendajad: dots Leena Kurvet-Käosaar prof Arne Merilai Oponendid: dr Mart Kuldkepp (University Gollege London) dr Jaak Tomberg (Tartu Ülikool) Kaitsmise koht: Tartu Ülikooli senati saal Kaitsmise aeg: 18. november 2016 Töö kirjutamist on toetanud grant „Adressaadi dünaamika eesti elulookirju- tuses“ (ETF9035). ISSN 1406-913X ISBN 978-9949-77-252-0 (trükk) ISBN 978-9949-77-253-7 (pdf) Autoriõigus: Brita Melts, 2016 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee EESSÕNA Käesolev väitekiri on välja kasvanud minu magistritööst, mis käsitles oma- ilmateooria raames kaht fiktiivse nimega luulepaika (Mats Traadi Haralat ja Andrus Kasemaa Poeedirahu), ent niisuguse lähenemisvõimaluse põhjalikumat, nüansseeritumat edasiarendust on saatnud sütitus ennekõike
    [Show full text]