DOCSLIB.ORG

Alatskivi Matkarada 45 Alatskivi Matkarajal on Üliõpilaste Looduskaitserin- Sünnipäev - Tartu Riikliku Gi Aseesimehe Juhan Voisti Ülikooli (TRÜ) 16

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Alatskivi Matkarada 45 Alatskivi Matkarajal on Üliõpilaste Looduskaitserin- Sünnipäev - Tartu Riikliku Gi Aseesimehe Juhan Voisti Ülikooli (TRÜ) 16 Peiptesaitaäjaäre Alatskivi matkarada 45 Alatskivi matkarajal on üliõpilaste looduskaitserin- sünnipäev - Tartu Riikliku gi aseesimehe Juhan Voisti Ülikooli (TRÜ) 16. mai 1975 kogemusi. Kogu materjali oli häälekandjas on üle kahe viimistlenud TRÜ keskkon- lehekülje artikkel „Alatskivi nakaitse komisjoni esimees looduse õpperada“. Artikli Jaan Eilart. Tehnilisi mure- sissejuhatuses kirjutatak- sid aitasid lahendada Tartu se „Tartu Riikliku Ülikooli metsamajand ja Alatskivi - sovhoos. likke töösuundi viimasel geograafideaastakümnel ükson olnudiseloomu loo- Pühapäeval, 18. mail, oli kor- duse õpperadade projek- raldatud tähelepanuväärse teerimine. Selle metoodilise päevakavaga TRÜ loodus- printsiibiga lahendatakse nii kaitsepäev: teatava piirkonna igakülgse 1. Hommikune linnulaulu tutvustamise kui ka maastiku praktikum (juhendavad E. kasutamiskoormuse regulee- Mändla ja J. Maran), väljasõit rimise ning kaitse ülesanded. kell 7 peahoone eest. Nõnda siis luuakse uus loo- 2. Sõit looduskaitsepäevale duse õpperada ka 18. mail, (kell 8 peahoone eest). ülikooli looduskaitsepäeval 3. Maastikuhoolduse tööd ja Alatskivil.“ looduse õpperaja väljaehita- Ajalehes avaldatud raja mine Alatskivil ning Rupsil kirjelduse oli koostanud (kell 9–12.30). Lästeniidu mägi 2020. Kutsekeskkooli nr. 5 (asus 4. Looduse õpperaja läbimi- Kallastel) direktori asetäitja ne (kell 12–14). Kevadtaime- õppe- ja kasvatusalal, Eesti de praktikum Lokuta mäel Looduskaitse Seltsi vabariik- (punkt nr 16), juhendab prof liku juhatuse liige Erich Uibu. V. Masing. Fotod pärinesid Hillar Uusilt. 5. Kogunemine Hirveaeda Raja loodusesse viimist ka- (punkt nr 19) ja lõunaeine vandas terve komisjon, mille (kell 14–15). töös arvestati eriti Tartu Lästeniidu mägi 1969. Foto võetud Juhan Liivi nim Alatskivi kooli looduskaitse raportist. 6. Looduskaitsepäeva kok- -rajal korrastustöödega. Elu kutuleku avamine (kell 15) külades aitas kaasa raja ja – rektor prof A.Koop. selle lähiala säilimisele ava- 7. Mälestushetk Alatskivi tud maastike ning niitudena vabastajate monumendi juu- – heinategu ja karjatamine res ning Juhan Liivi ja Laksi hoidsid korras kullerkupu-, Tõnise kalmudel. nurmenuku- ja pääsusilmanii- Algne raja skeem, foto võetud Juhan Liivi nim Alatskivi kooli 8. Luule- ja muusikaprog- dud, paju ja lepp olid tõrjutud looduskaitse raportist. ramm. ning kobras ei leidnud omale 9. Kokkutuleku lõpetami- sobivat elupaika. Viimasel ajal Peipsiääre vallale, kes korral- liikumise mugavamaks. Selle ne (prorektor H. Metsa ja oleme asunud otsima oma dab ka selle hooldust. aasta aprillis rajati valgustus T. Koldits). kadunud vaateid ja kooslusi, 2011. aastal tellis RMK OÜ- Alatskivi alevikust kuni Tur- 10. Tagasisõit Tartusse (kell kuid nii mõnigi omaaegne lt Minnoli Alatskivi matkaraja basillani. 18). Teel tutvutakse Koosa imetlusväärne rajaosa on rekonstrueerimise projekti. Tänu RMK-le, KIK-ile ja keskuse maastikuhooldusega, kadunud võssa. Alatskivi loo- Projektist lähtudes ja KIK-i endisele Alatskivi vallale, kes Sookalduse kollaste nartsissi- duse õpperada on lühenenud (Keskkonnainvesteeringute korraldasid ja leidsid vahen- de naturalisatsioonikohaga ja 1,5 km võrra – Lästeniidu Keskus) toetustel ehitati 2012. deid matkaraja rekonstruee- Väägvere tammega. mäe kaunid kased ei kuulu aastal uus Turbasild (Valge- rimiseks ning hoolduseks. Kaasas ajalehes avaldatud enam ametlikult raja juurde, sild) ja 2015.aastal lossi mäe- Matkarada on läbitav igal aas- raja skeem ja kahekümne kol- ent üksikule uitajale on kitsas nõlvale puutrepp. Need olid taajal; muutunud populaar- me punkti kirjeldused, mindi metsarada 30–40 m laiusel kaks kõige mahukamat ehi- seks sihtkohaks koolilastele, hommikupoolikul esmakord- vallseljakul avastamist väärt. tustööd matkarajal, millistele peredele, sõpruskondadele selt rada läbima. Õpperaja Aastakümnete jooksul on lisaks on rajatud puhkekoht ja loodusest tõsisemalt huvi- üldine lähe oli Alatskivi süda- olnud entusiaste, asutusi ja kahe varjualusega, välikäimla, tujatele. Raja külastatavus on mes, raja pikkus oli umbes 6 organisatsioone, kes oma või- grillialused, rekonstrueeritud viimastel aastatel märgatavalt km ning selle läbimiseks kulus maluste piires on hea seisnud, Lambasild, linaleotiigi lähedu- tõusnud, mis on igati rõõmus- 2–3 tundi. et huvilised Alatskivi rajale ses olev puusild ja parandatud tav ning annab tunnistust, 45 aastat tagasi, kui ei ol- tuleks ja rahulolus lahkuksid. laudteid. et 45 aastat tagasi rajatud nud veel avardunud võimalu- Täna kuulub Alatskivi mat- 2019. aastal paigaldati Alatskivi matkarada köidab sed välisturismiks, oli loodu- karada Peipsiääre vallale. matkarajale uued laudteed. jätkuvalt nii kohalikke kui sesse märgitud rada praktilise Aastatel 2009–2017 hooldas Lauamaterjal lõigati matka- kaugemaid külalisi. väärtusega Alatskivi-kandi Alatskivi matkarada vasta- raja ääres kasvanud metsa- Külastajale oluline info loodus- ja kultuuriloo tutvus- valt RMK (Riigimetsa Ma- kuivadest kuuskedest. Samuti matkaraja kohta on leitav tamisel nii õpilastele kui ka jandamise Keskus) ja valla paigaldati uued suunaviidad ja www.peipsivald.ee. oma maa huvilistele. Paaril vahelisele koostöölepingule metsaalused puhastati võsast. aastakümnel oli traditsiooniks Alatskivi vald. Alates maist 2020. aastal täideti mat- Ene Zirk looduskaitsepäeva tähistada 2019 kuulub matkarada karaja niiskemad kohad puu- Maimu Arro Alatskivi looduskaitsealal ja koore multšiga, mis teeb rajal PEIPSIÄÄRE TEATAJA•nr 5• Mai 2020 2 VALLAVOLIKOGUS VALLAVALITSUSES Vallavalitsuse istung 22.04.2020 • Nõustuti Koosalaane külas asuva Tuksova katastriük- Peipsiääre valla volikogu istung toimus 29. aprillil suse jagamisega ning määrati jagamise käigus tekkivate elektroonilises keskkonnas. • Väljastati järgmised ehitusload: Kodavere külas katastriüksuste koha-aadressid ja sihtotstarbed. Päevakorras oli 18 punkti, millistest olulisematest allpool Puhke-Ranna kinnistule puurkaevu rajamiseks, Ranna • Nõustuti Nina külas vaba metsamaa maatükkide lühike kokkuvõte. külas Lubjamäe kinnistul saunamaja laiendamiseks, erastamisega. Määrati katastriüksuse koha-aadressiks: Sassukvere külas Martini kinnistul elamu püstitami- Tartu maakond Peipsiääre vald Nina küla Suurekivi ja seks, Rupsi külas Paju kinnistul elamu püstitamiseks, Väiksekivi. Volikogu otsustas võõrandada avalikul kirjalikul enam- Metsanurga külas Maioru kinnistul päikeseelektrijaa- • Ühel korral pikendati sotsiaaleluruumi üürilepingut. pakkumisel järgmised kinnistud: ma rajamiseks, Metsanurga külas Toomapilli kinnistul • Kuulutati välja Anna Haava nim Pala Kooli direktori • Alatskivi alevikus Lossi tn 3a kinnistu alghinnaga 7000 päikeseelektrijaama rajamiseks ja Pusi külas Astangu ametikoha täitmiseks avalik konkurss ajavahemikul kinnistule puurkaevu rajamiseks. 06.05.2020 kuni 21.05.2020. eurot; • Väljastati projekteerimistingimused Haavakivi külas • Ühel korral otsustati hoolduse lõpetamine, kahel • Nina külas Kooli tn 20 kinnistu alghinnaga 2000 eurot; Haavaoja kinnistule päikeseelektrijaama projekti koos- korral jäeti rahuldamata sotsiaaltoetuse taotlus. • Tagumaa külas Vahtranurga kinnistu alghinnaga 1000 tamiseks. • Tunnistati vastavaks avatud hankemenetlusega han- eurot; • Väljastati osaline kasutusluba Kolkja alevikus Suur kes „Kohalike teede remonditööd“ II osa pakkujate • Virtsu külas Juhkami kinnistu alghinnaga 7000 eurot; tee 44 kinnistul elamu kasutusele võtmiseks. AS Eesti Teed, AS TREV-2 Grupp, AS Tariston ja OÜ • Vanaussaia külas Oti kinnistu alghinnaga 8000 eurot; • Kooskõlastati Koosa külas Viru kinnistule rajatava Moreen pakkumused, kui hanketingimustes esitatud puurkaevu asukoht ja Koosa külas Tensi kinnistule pakkumuse nõuetega kooskõlas olevad pakkumused. • Särgla külas Jõenurga kinnistu alghinnaga 20 000 eurot. rajatava puurkaevu asukoht. Tunnistati avatud hankemenetlusega hankes „Kohalike • Nõustuti Kauda külas asuva Vana-Koka katastriüksu- teede remonditööd“ II osa edukaks pakkuja OÜ Mo- Volikogu andis nõusoleku Kallaste linnas asuvale Tööstuse se jagamisega ning määrati jagamise käigus tekkivate reen vastavaks tunnistatud pakkumus, kui madalaima tn 1/Võidu tn 121 kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks. katastriüksuste koha-aadressid ja sihtotstarbed. maksumusega pakkumus kogumaksumusega 70 000 Hoonestusõigus seatakse avalikuks kasutamiseks mõeldud • Anti Maanteeametile nõusolek Koosa külas asuvate eurot ilma käibemaksuta. Jätta hankemenetlusest slipi rajamiseks. Seda saavad kasutada harrastuskalamehed Peipsiääre vallale kuuluvate Keskuse ja Haljasala katast- kõrvaldamata ja kvalifitseerida edukaks tunnistatud paatide veeskamiseks. riüksuste jagamiseks, maakorraldustööde alustamiseks pakkumuse esitanud pakkuja OÜ Moreen, kellel on ning vajalikeks ehitustöödeks teemaa laiendamise kontrollitud menetlusest kõrvaldamise aluste puudu- Volikogu võttis vastu Peipsiääre valla kalmisturegistri põhi- eesmärgil Koosa keskristmiku ümberehitusel. mine ning vastavus hankes seatud kvalifitseerimistin- määruse. Põhimääruse olemasolu võimaldab liituda elekt- • Vabastati üks jäätmevaldaja erandkorras korraldatud gimustele. jäätmeveoga liitumisest ja ühel korral jäeti rahuldama- • Otsustati korraldada riigihange „Teede pindamine“ roonilise kalmistute andmebaasiga Haudi. ta korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras avatud hankemenetlusena. vabastamise taotlus. • Tunnistati vastavaks avatud hankemenetlusega Volikogu otsustas lõpetada osalemise MTÜ-s Ida-Eesti • Ühel korral määrati huvihariduses ja huvitegevuses hankes „Kohalike teede remonditööd“ I osa pakkujate Jäätmehoolduskeskus, kuna see on majanduslikult ebaots-
Load more

Recommended publications
  • Proovikaevamised Alasool, Kodavere Kihelkonnas
    TALLINNA ÜLIKOOL Proovikaevamised Alasool, Kodavere kihelkonnas Aruanne Kaevamiste juhataja ja aruande koostaja: Krista Karro TALLINN 2013 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa number: 10480 Mälestise nimetus Registrinumber: / uuringu objekt: asulakoht 12765 Aadress (uuringu objekti asukoht): Kivilombi, Sakala talud, Alatskivi vald, Alasoo küla Koordinaadid: X=6502089; Y=683202 Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Seoses doktoritöö teemaga „Kodavere kihelkonna rauaaegne maastik“ otsiti Vilajärve kallastelt võimaliku muinasaegse sadamakoha kultuurkihti. Kaitsealuse asulakoha piiridest Vilajärve äärest kõrgemalt astangult leiti uus- ja kaasaegsele talukohale viitavat materjali, samuti muinasaegset keraamikat. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: 14 Välitööde juhataja ja asutus: Krista Karro/ C Tallinna Ülikool Toimumisaeg: dendro 5. juuli 2013 Tööde tellija: luu Kaevandi või uuritud ala pindala: 5 m2 Leiud (peanumber): AI 7130 muu Märkused: Kuupäev Allkiri 2 Sissejuhatus Juulis 2013 viidi läbi proovikaevamised Tartumaal, Alatskivi vallas, Alasoo küla asulakohal (reg nr 12765; Plaan 1) loa nr 10480 alusel. Kaevamisi juhatas Krista Karro (Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut) ning abistas Gurly Vedru (Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut). Kaevamised on seotud Krista Karro doktoritööga „Kodavere kihelkonna rauaaegne maastik“. Asulakoht avastati 1986. aastal inspektsiooni käigus Aivar Kriiska poolt (Kriiska 1990). Sisuliselt viis mainitud uurija seal läbi järelevalve, mis toimus asula lääneservas kuivenduskraavi kaevamise tõttu. Aruandes on mainitud leide (savinõukillud), mis peaks olema AI fondis, kuid neid pole seal. Aivar Kriiska väitel on leiud siiski antud AI fondi, kuid neid sealt leida programmi autoril ei õnnestunud. Muistis asub kõrgemal kohal otse Vilajärve ääres (Plaan 2, 3), kuigi arvestades Peipsi järve geoloogilist arengut, ei ole sel kohal rauaajal ilmselt korralikku põllumajanduslikku tagamaad olnud. Koht tundub aga olevat sobiv sadamakohaks, ning selle hüpoteesi kontrollimiseks uuringud 2013.
    [Show full text]
  • D3.3 Report on Driving Forces and Actors Facilitating Persistence and Change in Cultural Landscapes
    HERCULES Sustainable futures for Europe’s HERitage in CULtural landscapES: Tools for understanding, managing, and protecting landscape functions and values GA no. 603447 D3.3 Report on driving forces and actors facilitating persistence and change in cultural landscapes Main authors: Matthias Bürgi, Claudia Bieling, Matthias Müller With contributions from María García Martín, Kim von Hackwitz, Thanasis Kizos, Anu Printsmann, Juraj Lieskovský Reviewers: Thanasis Kizos and Geneviève Girod Work package WP3 Landscape-scale case studies (short-term history) Deliverable nature Report (R) Dissemination level Public (PU) (Confidentiality) Estimated indicated 12 person-months Date of delivery Contractual 30.11.2015 Actual 02.12.2015 Version 0.1 Total number of 64 pages Keywords Study municipality, land use/cover analysis, driving forces, actors Deliverable D3.3 Executive summary One of the goals of Work Package (WP) 3 of HERCULES is to reconstruct and assess the short- term changes and dynamics of cultural landscapes, using a case study approach. In this deliverable, we aim at describing and understanding how landscapes changed in six HERCULES Study Municipalities (SM) since 1850, i.e. Colmenar Viejo (Spain), Lenk (Switzerland), Börje (Sweden), Plomari & Gera (Greece), Alatskivi & Peipsiääre (Estonia) and Mobdury (Great Britain). Whereas the description is based on the map comparison presented in D3.2, additional sources of information were needed to better understand the so called driving forces of the changes determined. We used secondary literature, statistical information and oral history interviews to assess the local historical context, the changes perceived, but also to determine which actors were influential for the changes observed. Abandonment shows to be the most important process across all SMs included and it was especially dominant in the 20th century.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Peipsiveere Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Määrusega moodustatakse kolme olemasoleva kaitstava loodusobjekti – Piirissaare zooloogilis- botaanilise kaitseala, Emajõe suudmeala hoiuala ning Emajõe-Suursoo sookaitseala baasil Peipsiveere looduskaitseala (edaspidi kaitseala), laiendatakse kaitstavat ala, et tagada Natura 2000 võrgustikku kuuluva Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala ning Emajõe-Suursoo loodusala siseriiklik kaitse ja kehtestatakse kaitseala kaitse-eeskiri. Peipsiveere looduskaitseala paikneb Tartu maakonna idaosas Luunja vallas Kargaja, Kavastu ja Pajukurmu külas, Meeksi vallas Meerapalu ja Parapalu külas, Mäksa vallas Aruaia, Kastre ja Võõpste külas, Vara vallas Kargaja, Praaga, Rehemetsa ja Tähemaa külas, Võnnu vallas Ahunapalu, Kõnnu ja Lääniste külas ning Piirissaare vallas Piiri, Saare ja Tooni külas. Piirissaare zooloogilis-botaaniline kaitseala on olnud kaitse all alates 1991. aastast, kui Tartu Maakonnavalitsus moodustas 4. detsembri 1991. aasta määrusega nr 306 „Piirissaarel kohaliku tähtsusega zooloogilis-botaanilise kaitseala moodustamine” looduskaitseobjekti haruldaste taimede ja loomade säilitamiseks. Emajõe-Suursoo sookaitseala on olnud kaitse all alates 1981. aastast, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustas 25. mai 1981. aasta määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” sookaitsealad ning Emajõe suudmeala hoiuala
    [Show full text]
  • III Kaitsekategooria Liigi Sookure (Grus Grus) Kaitse Tegevuskava (Jätkukava) Aastateks 2009–2013
    Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Foto Aivar Veide III kaitsekategooria liigi sookure (Grus grus) kaitse tegevuskava (jätkukava) aastateks 2009–2013 Koostajad: Aivar Leito ja Ivar Ojaste Tartu-Tallinn 2008 1 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. LEVIK; ARVUKUS JA BIOLOOGIA.......................................................................................5 1.1. Sookure arvukus ja levik Euroopas ning maailmas.............................................................5 1.2. Sookure arvukus ja levik Eestis...........................................................................................8 1.3. Sookure bioloogia..............................................................................................................14 1.3.1. Toitumine...................................................................................................................14 1.3.2. Fenoloogia ja pesitsusbioloogia.................................................................................15 1.3.3. Pesitsustulemused ......................................................................................................17 1.3.4. Ränne Eestis...............................................................................................................18 1.3.4.1. Kevadränne ........................................................................................................19 1.3.4.2. Suviränne............................................................................................................19
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-035 Asukoht (L-Est’97) X 6499828 Y 682127 Peipsiääre valla üldplaneering seletuskiri KOOSKÕLASTAMISEKS Planeeringuala: TARTUMAA, PEIPSIÄÄRE VALD Tellija: PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA November 2020 TARTU Peipsiääre valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Peipsiääre valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Peipsiääre vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Peipsiääre vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Peipsiääre Vallavalitsus Tartu mnt 4, Alatskivi alevik 60201 Peipsiääre vald Tartu maakond Kontaktisik: Raimond Võimre Ehitusspetsialist Tel 530 15887 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-035 Objekti aadress: Tartumaa,
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR-15 Peipsiääre, JAH1000089 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jahiühing Mäger 1.2. Registrikood 80073042 1.3. Aadress Koosa, Vara vald, 60420 Tartumaa 1.4. Esindaja nimi Nikolai Kisseljov 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5154831 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Nikolai Kisseljov Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Alatskivi maastikukaitseala Vabariigi valitsuse 21.07.2006 määrus nr 169 § 4 lg 3 ja 6 ning § 11 lg 3 „Alatskivi nimetus/ maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Püsielupaigas piirangu kirjeldus on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine.
    [Show full text]
  • "Luuletus Peipsist" 1
    Peiptesaitaäjaäre Nr 6(39) juuni 2021 Jarek Kasaril oli sahtlis üks Kalender täieneb jooksvalt: luuletus Peipsist. www.peipsiaarekultuur.webs.com Lisainfo: tel 525 0987; [email protected] "Luuletus Peipsist" 1. juulil kell 21.30 öökino Vara kogukonnakeskuses: Autor Jarek Kasar „Eesti matus“. 2. juulil kell 19.00 kontsert Ranna Puhkebaasis „Noodid Mõtleb vettinud mees, Peipsi Rannal“ Jarek Kasar. kui igatsedes vaatab kaugele veel kaugele. jalgrattalaat „Kokora Vänt 2021“ 3. juulil kell 11.00-13.00 Su Peipus, mu Peipsi, Kokora külakeskuse õuel. veekogusid teisi ma enam ei näe. 3. juulil kell 20.00 Vene jaanipäev Kolkja rahvamajas. Julge hundina oma lootsikul 9. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Kolkja sadamas. 10. juulil kell 9.00 XV Alatskivi vanavaralaat. Su jänestel loksusin 10. juulil kell 19.00 Kalurite päev Varnja seltsimaja iga jumala päev. vabaõhuplatsil. Eesti ja Vene Su ümber üks pere, 12. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Varnja Su lihased pojad. sadamas. Ma tean, et ma tulen kord jälle 16. juulil kell 19.00 Murdemuusika kontsert Kodavere nagu Meerapalu oja. Pärimuskeskuse siseõuel: Etnosfäär. 17. juulil Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Mati Hiis Raamatu „Villem Ernits“ esitlus Liivi muuseumis. 18. juulil kell 9.00-15.00 suvelaat Kallaste linna kesk- Tema loovust ja loo- korraldajad soovivad tä- kohalikku ja ehedat sööki juba järgmisel aastal oma väljakul. mingut saame nautida nada publikut. Täname, ja jooki! 5. sünnipäeva! Rääbu päev Peipsimaa külastus- 30. juulil kell 13.00 Ranna puhkebaasis 2. juu- et olete tulnud ja paljud Tänu teile, publik, keskuses. lil 2021 algusega kell 19. teist juba käinud kõikidel toetajad ja vabatahtli- Noodid Peipsi Rannal 1.
    [Show full text]
  • Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro
    Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro TARTUMAA Tartu TurIsmIINFOKesKus Raekoja plats 14, TArtU )+372 744 2111, www.visittartu.com ELva TurIsmIINFOPUNKT Pikk 2, ELVA )+372 745 6141, www.elva.ee KaLLaste TurIsmIINFOPUNKT Keskväljak 1, KALLASte )+372 745 2705, [email protected] General information | Information | Yleisinfo Useful information | Gut zu wissen | Hyvä tietää INFOrmatION | INFOrmatIONSHILFE | YLEINEN INFOPUHELIN . )1188, 1182, 199, +372 740 4020 EmergeNCY | NOTDIENst | HÄTÄPUHELIN . )112 POLICE | POLIZEI | POLIIsi . )110 ROADSIDE assIstaNCE | PaNNENHILFE | TIEPALveLU . )1888 Free WIFI area | WIFI-AreaL (schnurloser Internet-Anschluss) | WIFI-verKKO . www.wifi.ee WeatHer INFOrmatION | WetterausKUNFT | SÄÄINFO . www.weather.ee CuLturaL INFOrmatION | KuLturINFOrmatION | KuLttuurI-INFO www.einst.ee, www.estonica.org Bus INFOrmatION | Bus-INFOrmatION | BussI-INFO . www.bussireisid.ee RAILROAD INFOrmatION | BAHNINFOrmatION | RautatIEINFO . www.edel.ee CurreNCY | WÄHruNG | RAHAYKSIKKÖ . 1 EEK = 15, 6466 EUR BANKS OPEN | ÖFFNUNgsZEIteN Der BANKEN | PaNKKIEN auKIOLOAJat . 9 .00-16 .00 National holidays | Staatliche Feiertage | Valtakunnalliset juhlapäivät 01.01 4.06 New Year’s Day | Neujahr | Uusivuosi Midsummer’s Day | Johannistag | Juhannuspäivä 4.0 0.08 Independence Day | Tag der staatlichen Unabhängig- Re-Independence Day | Wiederherstellungstag der keit | Itsenäisyyspäivä Unabhängigkeit | Uudelleenitsenäistymisen päivä 14.04 (06.04.2007) 4.1 Good Friday | Karfreitag | Pitkäperjantai Christmas Eve | Der Heiligabend
    [Show full text]
  • Kodavere Küla
    PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2 MAAMÄRKIDE JA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALADE VALIK NING ARENDUSSOOVITUSED 2.1 Kodavere kirikuküla Kodavere küla asub Jõgevamaal, Pala vallas, kahel pool Aovere- Kallaste –Omedu maanteed Ranna, Sassukvere, Punikvere, Torila ja Päriskivi külade vahelisel alal Peipsi järve ääres (vt ASEND JA skeem). Kuigi küla piirneb ida poolt järvega, on kirikuküla ÜLDANDMED keskus, kus elatakse, koondunud järvest sisemaa poole, maanteest läände. Maanteest järve pool paikneb Kodavere kirik koos kalmistuga (4,5 ha). Kodavere külas on 55 elanikku (Rahvastikuregister, 2004). Esimesed teated Kodavere kihelkonna ajaloost pärinevad 1443. a. Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a, samast ajast KUJUNEMINE pärineb ka kalmistu. Külakeskuse hoonestus on pärit valdavalt 20. sajandi algusest. Maastikupildis domineerib avatus – taluõuesid, kirikut ja kalmis - tut ümbritsevad lagedad põllumajanduslikus kasutuses olevad maad. Avatud maastikku liigendab põlistest pärnadest allee, mis MAASTIKUPILT ühendab omavahel külakeskust, kirikut ja kalmistut. Allee on raja tud ka küla läbiva tee äärde. Peipsi rand Kodavere all on kivine, rannal paikneb madal laugelt laskuv mattunud astang. Hoolimata kirikuküla järveäärsest asendist on läbi aegade kala- püügiga tegeldud vähem. Rohkem on tegeldud põllumajan- TÖÖTRADITSIOON dusega. Põliselanikke on külas vähe, pigem on hooned kasutuses maakodudena. 8 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD Asustuse kujunemine. Väljavõte Vene üheverstast kaarti 1895-1917 ja Eesti topograafilisest kaardist 1935-1939 9 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2.1.1 Maamärgid A Kodavere Mihkli kirik* RAJAMISE AEG Enne Kodavere Mihkli kiriku ehitamist, on Kodaveres olnud kolm kirikut, mis aga üksteise järel on sõdades hävinud. Praegune - arvult neljas - Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a. ASEND, VISUAALNE DOMINEERIVUS Kodavere Mihkli kirik asub külakeskuse ja kalmistu vahel Aovere-Kallaste –Omedu maantee ääres, avatud rohumaade keskel.
    [Show full text]
  • Kultuuritöötajad Soovivad Sisukat Aastat 17
    eipsiääre P Teataja Nr 1 (12) Jaanuar Kultuuritöötajad soovivad sisukat aastat 17. jaanuaril said kokku vasakult Jelena Frolova Peipsiääre valla kultuuri- (Kolkja rahvamaja juha- valdkonna eestvedajad, et taja), Jekaterina Tõlniko- Sibulatee tagasi vaadata läinud aas- va (Kallaste piirkonna tale ja teha plaane käesole- kultuuritöötaja), Ljubov ootab ettepanekuid vaks. 2019. aasta jooksul Raimla (Ranna rahvamaja 25 aarde leidmiseks on tähelepanu all UNESCO perenaine), Inge Reba- vaimse kultuuripärandi ne (Kokora külakeskuse Sibulatee. See on Kesk- nimistusse kantud laulu- raamatukoguhoidja-kul- Peipsimaal ehk Peipsiääre ja tantsupidude tradit- tuuritöötaja, MTÜ Kokora vallas looklev piirkond, mis sioon. Alanud aastal möö- Kandi Külaselt), Helgi Vaga oma kümnendaks tegevus- dub esimesest laulupeost (Assikvere seltsimaja esin- aastaks on saavutanud vä- 150 aastat ning 85-aas- hemalt Eestis tubli tuntuse. daja, MTÜ Assikvere Hari- tane tantsupidu toimub Käesoleval aastal liitume oma dusselts). Pildilt puudub 20. korda. Seetõttu on kul- esimese juubeli auks Eesti tuuriministeeriumi üles- Koosa piirkonna kultuuri- 100 aaret mängukeskkonna- kutsel kuulutatud 2019. ja noorsootöötaja Lauri ga ning lisame sinna Sibulatee aasta laulu- ja tantsupeo Mengel. 25 aaret. Sinul kui Sibulatee liikumise teema-aastaks Peipsiääre valla kul- elanikul ning piirkonna suu- „Laulupidu 150. Eesti lau- tuuritöötajad soovivad rimal asjatundjal on siin sõna lu ja tantsu juubeliaasta“. vallarahvale sisukat ja sekka öelda! Haridus- ja teadusminis- sündmusterohket aastat Eesti100aaret.ee on teerium kutsub tähista- ning ootavad osa võtma nii keskkond, kus üle Eesti on ma eesti keele aastat, et oma piirkonna kui ka üle- 100 objekti või kohta, mis on väärt avastamist. Nüüd arvukate sündmuste ja FOTO: Viktoria Arro vallalistest sündmustest. lisame sinna alates kevadest tegevustega väärtustada Kohtumise lõppe- Sport), Reet Kruup (Alats- rimaja direktor), Eva-Kris- meie 25 aaret ning külastajad des koguneti ühispildile.
    [Show full text]