DOCSLIB.ORG

Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga 5676 inimest ehk u 10% Tartu maakonna maaomavalitsuste (ligi 55 000 elanikku) rahvastikust. Perioodil 2003- 2018 on elanike arv vallas järjepidevalt vähenenud, keskmiselt 1,5 % võrra aastas, viimasel viiel aastal veidi kiiremas tempos (joonis 1). 8 000 0,0% 7 000 -0,5% 6 000 5 000 -1,0% 4 000 -1,3%-1,3% -1,2% 3 000 -1,5% -1,4% -1,5% -1,6% 2 000 -1,6% -1,7% -1,8%-1,7% -1,9% -2,0% 1 000 -2,0% -2,0% -2,1% -2,1% 0 -2,5% Rahvaarv Muutus Joonis 1. Rahvaarv Peipsiääre vallas 2003-2018 (Peatüki joonistel ja tabelites on andmeallikas Rahvastikuregister) Võrreldes Peipsiääre valla rahvastikuarenguid teiste Peipsi järvega piirnevate naaberomavalitsustega selgub, et ka teistel on rahvaarv viimasel viiel aastal kahanenud. Samas on rahvaarv kasvanud Tartu lähitagamaal paiknevates Luunja ja Kastre vallas (joonis 2). 8 000 20% 18% 7 000 15% 6 000 10% 5 000 10% 5% 4 000 0% 3 000 -5% 2 000 -6% -8% -9% 1 000 -10% -10% 0 -15% Peipsiääre vald Alutaguse vald Mustvee vald Luunja vald Kastre vald Räpina vald Joonis 2. Rahvaarv ja rahvaarvu muutus referentsomavalitsustes 2013-2018 Peipsiääre vallas on 89 asustusüksust, sh Kallaste linn, Alatskivi, Kolkja, Kasepää ja Varnja alevik ning 84 küla, millest suuremad on Koosa, Vara ja Pala külad. Enam kui pool rahvastikust elab 10 suuremas asustusüksuses. Viimasel viiel aastal on rahvaarv kahanenud 63s 3 asustusüksuses (enim Kallaste linnas), kasvanud 20s asustusüksuses ja jäänud muutumatuks viies. Samas tuleb arvestada, et ligi 50 elaniku võrra on suurenenud omavalitsuse täpsusega registreeritud elanike arv (tabel 1). Tabel 1 Elanike arv Peipsiääre valla asustusüksustes 2018. aastal (Rahvastikuregister) Asustusüksus Rahvaarv 2018 Muutus 2013- Asustusüksus Rahvaarv 2018 Muutus 2013- 2018 2018 Kallaste linn 785 -178 Savimetsa küla 31 -6 Koosa küla 492 -27 Undi küla 31 -4 Alatskivi alevik 392 -31 Välgi küla 31 -5 Vara küla 365 -28 Ronisoo küla 30 6 Kolkja alevik 264 -33 Savastvere küla 30 -1 Kasepää alevik 189 -22 Kuusiku küla 29 -1 Pala küla 169 -24 Piibumäe küla 29 -3 Varnja alevik 169 -25 Kuningvere küla 27 -2 Nina küla 125 2 Väljaküla 27 -4 Alasoo küla 102 20 Punikvere küla 26 0 Metsakivi küla 97 -18 Rootsiküla 26 -5 KOV täpsusega 87 49 Põdra küla 25 0 Lümati küla 78 -1 Päiksi küla 25 -4 Haapsipea küla 69 12 Äteniidi küla 25 -1 Mustametsa küla 69 2 Sääritsa küla 24 -1 Nõva küla 69 -5 Pusi küla 22 -10 Kokora küla 63 -24 Keressaare küla 21 2 Haavakivi küla 62 -9 Kõdesi küla 21 -3 Metsanurga küla 62 -4 Toruküla 21 5 Vanaussaia küla 60 -10 Tõruvere küla 21 3 Tagumaa küla 59 -4 Lahepera küla 20 -9 Tähemaa küla 58 -4 Põldmaa küla 20 -3 Assikvere küla 57 -7 Kauda küla 19 0 Alajõe küla 56 -4 Kesklahe küla 17 -2 Ranna küla 53 -7 Raatvere küla 16 -1 Torila küla 53 -5 Kirtsi küla 15 2 Koosalaane küla 51 -3 Saburi küla 15 -1 Kadrina küla 49 -3 Sudemäe küla 15 4 Kodavere küla 47 -4 Rehemetsa küla 14 -6 Kokanurga küla 46 -10 Kargaja küla 13 -4 Särgla küla 46 -8 Linaleo küla 13 2 Matjama küla 45 -4 Sõõru küla 13 0 Sookalduse küla 45 7 Põrgu küla 12 7 Naelavere küla 44 -9 Rupsi küla 11 2 Pilpaküla 44 -1 Selgise küla 11 3 Peatskivi küla 43 3 Savka küla 9 -4 Ätte küla 42 -5 Virtsu küla 9 -2 Moku küla 41 -8 Passi küla 6 -6 Vea küla 37 -6 Riidma küla 6 -3 Kusma küla 35 -5 Orgemäe küla 4 1 Piirivarbe küla 35 -9 Padakõrve küla 4 -3 Meoma küla 34 -4 Perametsa küla 3 1 Papiaru küla 33 3 Pärsikivi küla 2 0 Sassukvere küla 32 -6 Lahe küla 1 -3 Sipelga küla 32 4 Kokku 5675 -512 Loomulik iive on Peipsiääre vallas negatiivne. Perioodil 2013-2017 on aastas keskmiselt sündinud 45 last ja surnud 100 inimest ehk loomuliku iibe tulemusena on rahvaarv vähenenud 55 elaniku võrra aastas. Summaarne sündimuskordaja on allpool rahvastiku taastevõimeks vajalikku taset. Rahvaarvu kahanemist vallas on võimendanud negatiivne rändeiive. Perioodil 2013-2017 on aastas lahkunud keskmiselt 48 elanikku (joonis 3). 4 80 60 40 52 48 41 41 43 20 0 -20 -22 -43 -48 -40 -44 -54 -50 -60 -63 -60 -58 -70 -80 -89 -86 -100 -106 -111 -108 -120 2013 2014 2015 2016 2017 Sünnid Surmad Loomulik iive Rändeiive Joonis 3. Loomulik- ja rändeiive aastatel 2013-2017 Viimase viieteistkümne aasta jooksul on rahvaarv vähenenud kõikides vanuserühmades, protsentuaalselt enim 7-18 aastaste laste arvelt ( kokku -51%). Kõige nooremas vanuserühmas (0-6) on viimasel viiel aastal laste arvukus veidi kasvanud (kasv 0,8% aastas), kuid vanuserühma 7-18 vähenemise tempo on veelgi kiirenenud (-3,8% aastas), samuti ka tööealiste oma (-1,8%) (joonis 4). 2,0% 1,0% 0,8% 0,0% -1,0% -0,7% -0,5% -0,8% -1,1%-1,2% -1,5% -2,0% -1,5%-1,7% -1,8% -3,0% -2,5% -3,0% -3,4% -4,0% -3,6%-3,8% -5,0% Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Tööealised 19-64 Eakad 65+ Kokku 2003-2018 2008-2018 2013-2018 Joonis 4. Elanike arvu aastakeskmine muutus vanuserühmades perioodidel vahemikus 2003-2018 Piirkonniti on muutus olnud erinev. Kõige rohkem on rahvaarv viieteistkümne aasta jooksul kahanenud haldusreformi eelses Kallaste linnas (-33%) ja Peipsiääre vallas (-32%), kõige vähem Vara vallas (-12%). Pala valla elanikkond on vähenenud 20% ja Alatskivi valla elanikkond 18% võrra. 5 2018. aastal moodustavad koolieelikud 5% (295 last), kooliealised 10% (594 last), tööealised 61% (3462 inimest) ning 65 aastased ja vanemad 23% (1325 inimest) kogurahvastikust (joonis 5). 4500 4145 4098 4023 4003 3926 3912 3905 3903 3904 3864 3811 4000 3765 3666 3629 3564 3462 3500 3000 2500 2000 1471 1462 1456 1448 1447 1438 1417 1401 1361 1360 1360 1355 1349 1327 1325 1305 1500 1223 1181 1100 1044 995 934 890 838 815 786 1000 733 703 671 625 623 594 474 456 448 445 441 423 373 360 340 319 300 295 295 289 285 500 284 0 Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Tööealised 19-64 Eakad 65+ Joonis 5. Rahvastiku vanuskoosseis Peipsiääre vallas 2018 Haldusreformi eelses omavalitsusüksuste jaotuses on kõrgem laste (0-18 eluaastat) osakaal Vara (19%) ja Alatskivi (17%) piirkonnas, tööealiste osakaal on suurem Vara (65%) ja Pala (63%) piirkonnas ning eakate osakaal kõrgem Peipsiääre (31%) ja Kallaste (29%) piirkonnas. Vahed piirkondade lõikes on märkimisväärsed – nt on haldusreformieelses Peipsiääre vallas eakate osakaal ligi kaks korda kõrgem kui Vara vallas (joonis 6). 22% 63% Pala vald 11% 4% 16% 65% Vara vald 13% 6% 31% 59% Peipsiääre vald 7% 3% 28% 60% Kallaste linn 7% 5% 24% 59% Alatskivi vald 12% 5% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% Eakad 65+ Tööealised 19-64 Lapsed 7-18 Lapsed 0-6 Joonis 6. Rahvastiku vanuskoosseis 2017 ühinenud omavalitsusüksustes enne haldusreformi Valla rahvastiku soolis-vanuseline jaotus 5-aastaste vanuserühmadena on välja toodud joonisel 7. Peipsiääre valla rahvastik on vananev, madala sündimusega ja väljarände tulemusena on elanikkonna arvukuse raskuskese vanemates vanusrühmades. Sugude suhe on võrdne. Vanuses 6 15-64 on meeste arv suurem, alates 65. eluaastast moodustavad enamuse naised, üle 80 aasta vanuseid naisi on juba kolm korda enam kui samas vanuses mehi. Laste põlvkonnad on ligi 1,5-2 korda väiksemad kui vanemate põlvkonnad, arvestades sündimuskordajat ja väljarännet jätkub sündide arvu langus ka tulevikus. Noorema vanusegrupi dünaamika mõjutab nõudlust alushariduse ja üldhariduse järele, nõudlus nii lasteaiakohtade kui ka koolikohtade osas perspektiivis kahaneb veelgi. Tööealise elanikkonna suuremad vanuserühmad (55-64 eluaastat) on enam kui kolmandiku suuremad tööturule sisenevatest vanuserühmadest (10-19) ehk järgnevatel aastatel jätkub tööealise elanikkonna kahanemine, samas kui eakate koguarv ja osakaal rahvastikus kasvab. See tähendab, et langeva maksutulu tingimustes tuleb tulevikus enam tähelepanu pöörata teenuste osutamisele eakale elanikkonnale. 80+ 317 97 75 – 79 169 92 70 – 74 161 103 65 – 69 201 185 60 – 64 193 221 55 – 59 202 246 50 – 54 178 216 45 –49 188 263 40 – 44 166 204 35 – 39 119 183 30 – 34 133 210 25 – 29 150 237 20 – 24 133 165 15 – 19 123 160 10 – 14 116 124 5 – 9 120 102 0 –4 97 101 400 300 200 100 0 100 200 300 Naised Mehed Joonis 7. Rahvastiku soolis-vanuseline jaotus Peipsiääre vallas seisuga 01.01.2018 Senise dünaamika jätkumisel (keskmine elanike vähenemine u 100 inimest aastas)
Load more

Recommended publications
  • Pala Vallavolikogu 27
    Pala Vallavolikogu 27. detsembri 2007 määruse nr 22 lisa Pala – vald EL piiril Pala valla arengukava 2008 – 2019 1 SISSEJUHATUS Pala vald on üks Jõgevamaa Peipsi-veersetest valdadest. Pala valla ülesanne on tagada oma elanikkonnale heaolu, sotsiaalne ja füüsiline turvatunne ning säilitada inimeste usk paikkonna edasisse arengusse ning konkurentsivõimesse, sh luua kindlustunne elukeskkonna paranemise osas. Arengukava on dokument, kus on käsitletud erinevate eluvaldkondade arengut ning antud põhjalik ülevaade hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest. Arengukavas on arengusihtide püstitamisel arvestatud piirkonna asendist ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud eripära ja vastavaid arengueeldusi ning nende sihtide elluviimiseks mõeldud tegevuste esiletoomisel konkreetsete võimaluste ja ressursside olemasolu. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” (KOKS) § 37 punkt 1 koostatakse arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Igal aastal analüüsitakse arengukava täitmist ja tehakse muudatused, nagu on ette nähtud KOKS § 37 punktis 3. Arengukava koostamisse oli kaasatud Pala vallarahvas, vallas elavad ja töötavad oma ala spetsialistid ning volikogu ja vallavalitsuse liikmed. 1. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 1.1. Valla üldiseloomustus 1.1.1. Asend Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valdadega ja idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km, Tallinnast 190 km kaugusel. Valla pindala on 156,7 km². Euroopa suuruselt viienda järve Peipsiga on vallal veepiiri 15 km. Pala valla haldusterritoriaalne kaart. 2 1.1.2. Ajalooline kokkuvõte Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitusid Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • Alatskivi Valla Arengukava 2015 - 2020
    ALATSKIVI VALLA ARENGUKAVA 2015 - 2020 2015 Hea lugeja! Käesolev arengukava on Alatskivi valla juhtorganite, asutuste, elanike ning kogukonnaliikmete kokkulepe meie valla arenguks ning arengut toetavateks tegevusteks. Arengukava uuendamise käigus on tehtud tagasivaade varem püstitatud eesmärkidele, on analüüsitud ja kaardistatud eesmärkide täitmist ning seatud uusi sihte tulevikuks. Välja on toodud tegevused, mis alles ootavad ellu viimist või mille elluviimine ei ole enam aktuaalne olukorra või eelduste muutumise tõttu. Elu on pidevas liikumises - meie ümber on toimumas muutused, tekkimas on uued protsessid ja trendid. Ühiskonnas on aset leidmas olulised muudatused rahvastikurändes, laste sündivuses, hariduspoliitikas, tööhõives, regionaalpoliitikas ning muudeski meie elu igapäevaselt mõjutavates valdkondades. Kõik see tingiski vajaduse arengukava ümbervaatamiseks ning uutele tingimustele kohandamiseks. Arengukava koostajate üheks läbivaks põhimõtteks oli kogukonnaliikmete, huvigruppide ning asutuste ja ettevõtete esindajate ulatuslik kaasamine. Arengukava koostamise ajal toimusid kohtumised valla elanikega, tutvuti valla territooriumil tegutsevate ettevõtete ning asutustega, korraldati võtmevaldkondi puudutavaid ja kõiki huvigruppe hõlmavaid ümarlauaarutelusid. Kogutud materjali, ideid ja ettepanekuid analüüsides ning süstematiseerides sündis Alatskivi valla arengukava aastateks 2015-2020. Arengukavas käsitletakse kogukonna arengu seisukohalt olulisi teemasid, pakkudes välja eesmärgid ning tegevused nende saavutamiseks – turvaline elukeskkond;
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR-15 Peipsiääre, JAH1000089 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jahiühing Mäger 1.2. Registrikood 80073042 1.3. Aadress Koosa, Vara vald, 60420 Tartumaa 1.4. Esindaja nimi Nikolai Kisseljov 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5154831 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Nikolai Kisseljov Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Alatskivi maastikukaitseala Vabariigi valitsuse 21.07.2006 määrus nr 169 § 4 lg 3 ja 6 ning § 11 lg 3 „Alatskivi nimetus/ maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Püsielupaigas piirangu kirjeldus on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • Kodavere Küla
    PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2 MAAMÄRKIDE JA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALADE VALIK NING ARENDUSSOOVITUSED 2.1 Kodavere kirikuküla Kodavere küla asub Jõgevamaal, Pala vallas, kahel pool Aovere- Kallaste –Omedu maanteed Ranna, Sassukvere, Punikvere, Torila ja Päriskivi külade vahelisel alal Peipsi järve ääres (vt ASEND JA skeem). Kuigi küla piirneb ida poolt järvega, on kirikuküla ÜLDANDMED keskus, kus elatakse, koondunud järvest sisemaa poole, maanteest läände. Maanteest järve pool paikneb Kodavere kirik koos kalmistuga (4,5 ha). Kodavere külas on 55 elanikku (Rahvastikuregister, 2004). Esimesed teated Kodavere kihelkonna ajaloost pärinevad 1443. a. Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a, samast ajast KUJUNEMINE pärineb ka kalmistu. Külakeskuse hoonestus on pärit valdavalt 20. sajandi algusest. Maastikupildis domineerib avatus – taluõuesid, kirikut ja kalmis - tut ümbritsevad lagedad põllumajanduslikus kasutuses olevad maad. Avatud maastikku liigendab põlistest pärnadest allee, mis MAASTIKUPILT ühendab omavahel külakeskust, kirikut ja kalmistut. Allee on raja tud ka küla läbiva tee äärde. Peipsi rand Kodavere all on kivine, rannal paikneb madal laugelt laskuv mattunud astang. Hoolimata kirikuküla järveäärsest asendist on läbi aegade kala- püügiga tegeldud vähem. Rohkem on tegeldud põllumajan- TÖÖTRADITSIOON dusega. Põliselanikke on külas vähe, pigem on hooned kasutuses maakodudena. 8 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD Asustuse kujunemine. Väljavõte Vene üheverstast kaarti 1895-1917 ja Eesti topograafilisest kaardist 1935-1939 9 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2.1.1 Maamärgid A Kodavere Mihkli kirik* RAJAMISE AEG Enne Kodavere Mihkli kiriku ehitamist, on Kodaveres olnud kolm kirikut, mis aga üksteise järel on sõdades hävinud. Praegune - arvult neljas - Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a. ASEND, VISUAALNE DOMINEERIVUS Kodavere Mihkli kirik asub külakeskuse ja kalmistu vahel Aovere-Kallaste –Omedu maantee ääres, avatud rohumaade keskel.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • Alatskivi Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2015-2024
    Alatskivi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 Keskkonnaamet 2015 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................................... 5 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ................................................................................................................................................. 5 1.2. MAAKASUTUS .......................................................................................................................................................... 8 1.3. HUVIGRUPID ........................................................................................................................................................... 10 1.4. KAITSEKORD .......................................................................................................................................................... 11 1.5. ALALE KEHTESTATUD PLANEERINGUD ................................................................................................................... 13 1.6. UURITUS ................................................................................................................................................................. 14 1.6.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ................................................................................................................ 14 1.6.2. Riiklik seire ....................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Uus Kodulehekülg
    NR 2 (2) VEEBRUAR 2018 TASUTA Alatskivi kooliõpilased mälestasid Vabadussõjas langenuid Tartu rahulepingu aastapäe- val, 2. veebruaril kogunesid Alatskivi kooli 5.-12. klasside õpilased ja õpetajad kooli ees, et ühiselt minna Vabadussõja mälestussamba juurde. Direktor Erki Larm ja 9. klas- si õpilane Paap-Pärtel Sepp, kes oli koos Joosep Annastiga koostanud ülevaate Vabadus- sõja käigust, pidasid mälestus- samba juures kõne. Alatskivi kooliõpilased asetasid samba jalamile pärja Vabadussõjas langenute auks. Pärja valmistasid 8. klassi õpilased Karolina Aria, Rita Kirnossenko, Viktoria Luptova ja Sigrit Piiber. Suur tänu kooliõpilastele ja kõigile teistele, kes kaasa aitasid! ERKI LARM Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli direktor FOTO Reet Kruup Raatvere küla kingitus meie riigi 100. sünnipäevaks Raatvere Küla Seltsing kor- on haaravad, üksikasjalised kir- raldab Eesti Vabariigi 100. aas- jeldused tookordsetest dramaa- tapäeva tähistamiseks Ranna tilistest sündmustest. Nende all rahvamajas 25. mail 2018. a koos- seisavad aastad 1937 ja 1938, olemise, kus meenutame kunstnik tõenäoselt oli ta ikka märkmeid Eduard Mässo elu kunstnikuna ja teinud reaalajas, sest paarikümne vabaduse toojana ning tutvustame aastaga võib mälust liialt kaotsi väikeste näituste näol ka kahte minna. Kuigi olin Udo raamatu praegusaja maalijat, kes pärit esitluselgi, ei tutvunud ma raama- samast külast. tuga korralikult, sest sõja teema Ikka pean alustama sellest, et pole mind lugema ahvatlenud. Et väsimatu õhutaja (sellega on ta aga tegemist on lähedal elanud isegi nõus!) Elle Pintson on ammu teatud inimestega, kelle järglasi teinud ettepaneku, et meie küla minagi osaliselt tunnen, siis on kunstnikke võiks kuidagi ühes- ju huvitav! Ja tegevuski arenes koos meenutada. Seda enam, et siinsamas! ühte neist, Eduard Mässot, võib Esimeses kirjatükis tegi Eduard ju pidada juba klassikuks, sest Mässo sarkastiliselt üldistavaid ja ta lõpetas oma maise teekonna tuttavalikke järeldusi, tsiteerin: 1947.
    [Show full text]
  • Magi-1994-Hoburaudsoled.Pdf
    t esli TA Toim. Humailltaar- ja Solsiaalleadused, 1994, 43, 4, 465-484 EESTI VIIKINGIAEGSED HOBURAUDSOLED JA NENDE ORNAMENT Marika MAGI-LOUGAS Eesti Teadusle Akadeemia Ajaloo instiluut. RiiiitJi 6, EE-OOOI Tallinn, Eesti Esilanud P. Ligi. Toimelusse saabunud 15 . aprillil 1994, avaldamisele lubatud 19. mail 1994 Artiklis on vaadeldud Eesli viikingiaegseid hoburauds61gi liihtudes eelk6ige nende ornamendisl. Erislatud on kuul ornamenditiiiipi, millesl A-C kuuluvad vara- ja kesk­ viikingiaega ning D-F hilisviikingiaega. Sealjuures ilmnevad sclged iihlelangevused teisle samaaegsele ehletiiiipide, eriti kiiev6rude mustritega. Ornament on voimaldanud hoburauds61gi senisest detailsemalt tiipologisecrida ja dateerida. Tiipsuslatud on ka hoburaudsolgede otsanuppudcl p6hinevat tiipoloogial, andes senis­ tele terminilele kohali uuema ja piiritletuma sis u. Hobllraudsolgcdc morfoloogiliste ja ornamendil p6hinevate tiiiipide vahel on tiiheldalavad selged sensed, kllid tiiiclikull kokku need ei lange. Milmele otsanuppudel p6hincvatc liiiipidc d.1t ecringud osulusid scniarvatuist varasemaks, olles sel kujul paremini kooskolas ka Eesli naabermaade hoburauds6'1gede daleeringulega. Hoburauds61ed tuJid muistsete eestlastc ehete huJka juba Rooma raua­ ajaJ. Nende esimene kasutusaeg jai siiski liihikeseks ning peagi unustati nad m6nesajaks aastaks. Siinkohal kasitletavad h6burauds61ed ilmusid Merovingi aja J6puJ. Suur osa neist j6ud'is meile ilmselt balti ja volga­ soome h6imude kaudu. Hoburauds61gede algkodu otsitakse Euroopa ida- ja kagupiirilt. Pohja-Euroopas
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade
    PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga
    [Show full text]