DOCSLIB.ORG

SISUKORD Table of CONTENTS Inhaltsverzeichnis Оглавление

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
SISUKORD Table of CONTENTS Inhaltsverzeichnis Оглавление Peipsi Infokeskus Sõpruse 84, Tiheda küla, Kasepää vald 49508 Jõgeva maakond tel +372 602 0105 www.facebook.com/pages/Peipsi-Infokeskus/113275942049855 e-mail: info@peipsi.ee www.peipsi.ee SISUKORD Inhaltsverzeichnis PEIPSIMAA 3 DAS PEIPUSSEELAND 43 PEIPSIÄÄRNE IDA-VIRUMAA 5 IDA-VIRU KREIS AM PEIPUSSEE 45 PEIPSIÄÄRNE JÕGEVAMAA 9 JÕGEVA KREIS AM PEIPUSSEE 49 PEIPSIÄÄRNE TARTUMAA 13 TARTU KREIS AM PEIPUSSEE 53 PEIPSIÄÄRNE PÕLVAMAA 18 PÕLVA KREIS AM PEIPUSSEE 58 KAARDID 84 Karten 84 table Of CONTENTS оглавление THE LAKE PEIPSI LAND 23 ПРиЧУДЬе 63 IDA-VIRU COUNTY AT LAKE PEIPSI 25 ПРиЧУДСКиЙ иДа-виРУМаа 65 JÕGEVA COUNTY AT LAKE PEIPSI 29 ПРиЧУДСКиЙ ЙЫгеваМаа 69 TATRU COUNTY AT LAKE PEIPSI 33 ПРиЧУДСКиЙ ТаРТУМаа 74 PÕLVA COUNTY AT LAKE PEIPSI 38 ПРиЧУДСКиЙ ПЫлваМаа 79 MAPS 84 КаРТЫ 84 Peipsi püsinäitus – Peipussee Dauerausstellung PEIPSIMAA Peipsi järve suubub kokku 240 jõge, oja ja kanalit. Peipsi järve elu tuba – Lebender Raum vom Suurim Eesti alal Peipsisse voolav jõgi on Suur- Peipussee on eriline paik, seda iseäranis tänu piirkonna oma- Emajõgi, välja voolab vaid veerohke Narva jõgi. «Peipsi järve elu tuba» on püsinäitus, mis jagab näolisele kultuurilisele ja ajaloolisele taustale. Siin- Oma suurusega mõjutab järv märgatavalt kohalik- ku kliimat: sügisel püsivad ilmad keskmisest kauem Peipsi järve looduslike tingimustega seotud teavet «Lebender Raum vom Peipussee» ist eine Dau- sel alal on iseäralik rahvastik ja traditsioonid, hulga- soojad, kevad seevastu saabub kuni kaks nädalat ja annab ülevaate Peipsi-äärsest elu-olust. Näitus erausstellung, die eine detaillierte Einsicht in die liselt kultuurilis-ajaloolisi objekte ning avastamist hiljem. tutvustab Peipsi järves elavat 34 kalaliiki, millest on Natur und ins Leben am Peipussee bietet. Es stellt väärivaid puutumatuid maastikke. tehtud mulaažid. Peipsi järve kujutab ja iseloomus- die 34 fischarten dar die im Peipussee zu finden Läbi aegade on seda ala nimetatud ka Peipsivee- Peipsit on peetud väga heaks kalajärveks. Siit on tab ligi 4 m pikkune ja 1,4 m laiune kolmemõõtme- sind – mit den entsprechenden fischmodellen. Ein reks, Peipsirannaks, Peipsi järve äärseks alaks jms, püütud latikat, koha, siiga, lutsu, rääbist, tinti jt. Ka- line makett, millelt leiab suuremad Peipsi-äärsed dreidimensionales Seemodell (4 Meter x 1,4 Meter) rõhutades eelkõige seotust järve kaldaalaga. Nimi lapüük on olnud Peipsimaa inimestele läbi aegade asulad, majutuskohad, muuseumid, vaatetornid ja gibt einen Überblick vom See mit den umliegen- «Peipsimaa» hõlmab endas laiemat arusaama, põhilisi elatusallikaid ja mitmed vanad kalapüügi- palju muud põnevat. den Ortschaften, Übernachtungsmöglichkeiten, tuues välja selle, et tegemist on erilaadse kultuuri- viisid on säilinud tänaseni. Järv on ka linnurikas, Maketti ja kalamulaaže täiendavad saatetekstid Museen, Aussichtstürmen und vieles mehr. ruumiga, millist mujalt ei leia. kokku on esindatud üle 100 vee- ja soolinnu liigi. eesti, vene ja inglise keeles. Näituselt saab teadmisi Alle erwähnten Modelle werden mit Erklärungstex- Peipsimaa venekeelne vaste on Причудье, mis tu- Järve põhja- ja looderannikuni ulatuvad suured ka näiteks järve toiduahelast, kala arengust, elusti- ten auf Estnisch, Russisch und Englisch dargestellt. leneb Peipsi järve nimest vene keeles – Чудское Alutaguse metsad. Liivased rannad on kujune- kust – kaanidest sinivetikateni jne. Es werden weitere interessante Naturthemen an- озеро, st «tšuudide järv». Venemaa poolt vaadates nud suvituspiirkondadeks. Peipsi järve põhja- ja Näituse pilet õpilastele ja pensionäridele maksab gesprochen wie die Nahrungskette, Entwicklung tähistab Причудье just Peipsi läänerannikut, kus lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näi- 0,50€ ja täiskasvanutele 1€. Grupipilet maksab der fische, – von blutegel bis hin zu blaualgen usw. elab ka tänapäeval palju vene keelt kõnelevaid teks Kauksis, on liivane rand ning luited. Lõunakal- las on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle 10€ ja eelkooliealised saavad näitust külastada Eintritt für Studenten und Rentner kostet €0.50 inimesi. põhjuseks on maapinna kerkimine, mis põhjakal- tasuta. und €1.0 für Erwachsene. Gruppenticket kostet Eestikeelses kirjanduses kasutas kohanime «Peip- dal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena €10.00; Vorschulkinder kostenfrei. simaa» esimesena etnograaf Aliise Moora 1964. valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning aastal ilmunud uurimuses «Peipsimaa etnilisest ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid. Peipsi Lake Permanent ajaloost». Exhibition – Living Room of Постоянная экспозиция Peipsimaa seostub niisiis Venemaa piiril asuva Eesti Lake Peipsi «Жизнь в Причудье» suurima järvega, mis on suuruselt (3555 km2) neljas järv Euroopas. «Living Room of Lake Peipsi» is a permanent exhi- «Жизнь в Причудье» – постоянная экспозиция, bition giving a detailed overview of the nature and знакомящая с природными условиями Чудско- Järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. life at Lake Peipsi. It introduces the 34 species of го озера, а также с житьем-бытьем в регионе. Põhjapoolne on kõige suurem ja sügavam Peip- fish living in the lake with corresponding models. A в экспозиции представлены муляжи 34 видов si ise ehk Suurjärv pindalaga 2611 km2. Veekogu 3-dimensional lake model (size 4m x 1,4m) shows рыб Чудского озера. о Причудье рассказывает lõunapoolne osa kannab nime Pihkva järv, mille all the details of the lake with its surrounding set- трехмерный макет длиной около 4 м и шириной pindala on 708 km2. Neid kahte ühendav kitsas tlements, accommodation places, museums, view- 1,4 м, на котором обозначены крупнейшие насе- (väikseim laius 3 km), kuid sügav Lämmijärv on ing platforms and much more. ленные пункты Причудья, места ночлега, музеи, vaid 236 km2, kuid seal Mehikoorma sadama juures смотровые вышки и многое другое. asub Peipsi sügavaim koht – 15,3 m. All the mentioned models of fish and the lake are presented with explanatory texts in Estonian, Rus- Макет и муляжи дополняют сопроводительные Peipsi järve kujunemislugu ja asustamine on huvi- sian and English. More information is provided тексты на эстонском, русском и английском язы- tav ning seotud mitmete legendidega. about the food chain, development of fish and ке. Благодаря экспозиции можно многое узнать Peipsi järv on tekkinud mandrijää tekitatud ma- other natural aspects – from leeches up to blue- о пищевой цепи Чудского озера, развитии рыб, dalasse lohku. Ajaloolistele andmetele tuginedes green algae etc. бентосе – от пиявок до сине-зеленых водорос- on võimalik öelda, et Peipsi järve ümbruskonna лей. Ticket to exhibition is charged with €0.50 for stu- asustasid eestlased ja teised läänemeresoome dents and pensioners and €1.00 for adults. Group Посещение экспозиции стоит 1€, для учащихся rahvaste esivanemad, keda venelaste esivanemad ticket is €10.00 and free visit for kids in preschool. и пенсионеров – 0,50€. групповой билет – 10€. idaslaavlased kutsusid tšuudideks, juba pärast vii- Для дошкольников – бесплатно. mast jääaega. 2 www.peipsi.ee www.peipsi.ee 3 IDA-VIRU MAAKOND Levinuma legendi järgi on aga Peipsi järv tekkinud PEIPSIÄÄRNE IDA-VIRUMAA vusalad on seotud turismi ja kalapüügiga, on 26 km muistse kangelase Kalevipoja tegevuse tulemusel. pikkusel rannajoonel mitmeid puhkekohti, millest Ida-Virumaa on Eesti kirdepoolseim maakond, mis tuntumad on Uusküla puhkekeskus, Hotell «Suvi» Kuna Eesti idanaabrid käinud alatasa meie maadel piirneb põhjast Soome lahega, idast Narva jõega ja hotell «Villa Marika». Alajõe vaatamisväärsuseks rüüsteretkedel, olevat see Kalevipoega tõsiselt pa- ja lõunast Peipsi järvega. Suurel määral tööstuspiir- on 1889.a. arhitekt Rudolf Otto Knüpferi rajatud handanud, kuni ta ühel hetkel otsustas sellele lõpu konnana tuntud maakond peidab endas üllatuslik- traditsiooniline õigeusu historitsistlik telliskirik. teha. Ta kaevas kahe riigi vahele sügava kraavi, mis ke vaatamisväärsusi ja kauneid loodusmaastikke. vett täis valgus. Nii tekkinudki Peipsi järv. Järelejäänud mulla laotanud Kalevipoeg Lõuna- Eesti poole laiali ja sellest kujunenud ilus kuppel- maastik. Kalevipoja legendidega on seotud mitmed Peip- siäärsed vaatamisväärsused. Nii on vette ulatuvaid Vene vanausulised olid Venemaa kirikulõhe ja -re- kivideridu Lohusuus, Ninasi, Rannamõisa ja Nina formide tulemusel sunnitud repressioonide eest küla juures nimetatud Kalevipoja silmadeks. Must- põgenema. Peipsiäärne ala oli asustuseks sobiv vees Narva tänaval asub Kalevipoja lingukivi. Viske- ja vaatamata erinevatele raskustele ning nii vene kivid asuvad Omedu ja Sääritsa küla vahel, Tedre- tsaaririigi kui ka nõukogude võimu negatiivsele külas. Kalevipoja sängid on nii Alatskivil kui Tormas. suhtumisele on tänaseni Peipsi ääres säilinud va- Kääpa jõe ääres, kus legendi järgi Kalevipoeg huk- nausuliste kultuur ja traditsioonid. Nina, Kolkja ja Peipsi põhjaranniku kahtlemata tuntumad suvitus- kus, tähistab seda paika tema mõõk. Rohket teavat Varnja ridakülad on tüüpilised vene vanausiliste kohad on Kauksi rand ja Rannapungerja. Lisaks muistse kangelase kohta saavad huvilised Kalevi- kalurikülad, mida külastades saab aimu nende tra- Narva jõe äärest alates on külastajatel võimalus sillerdavale Peipsi järve veele, rannamändidele ja poja muuseumist. ditsioonidest ja tavadest. näha Vasknarva ordulinnuse varemeid, mille alguslugu ulatub aastasse 1349. Oma eestikeelse liivaluidetele pakub külastajatele huvi ka Ranna- Huvipakkuvaks on nii muuseumid kui ka nende nime olevat ta saanud siin asunud ordulossi vask- pungerja valge tuletorn, vanad postijaama hooned palvelad. Viimastel aastatel
Load more

Recommended publications
  • Proovikaevamised Alasool, Kodavere Kihelkonnas
    TALLINNA ÜLIKOOL Proovikaevamised Alasool, Kodavere kihelkonnas Aruanne Kaevamiste juhataja ja aruande koostaja: Krista Karro TALLINN 2013 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa number: 10480 Mälestise nimetus Registrinumber: / uuringu objekt: asulakoht 12765 Aadress (uuringu objekti asukoht): Kivilombi, Sakala talud, Alatskivi vald, Alasoo küla Koordinaadid: X=6502089; Y=683202 Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Seoses doktoritöö teemaga „Kodavere kihelkonna rauaaegne maastik“ otsiti Vilajärve kallastelt võimaliku muinasaegse sadamakoha kultuurkihti. Kaitsealuse asulakoha piiridest Vilajärve äärest kõrgemalt astangult leiti uus- ja kaasaegsele talukohale viitavat materjali, samuti muinasaegset keraamikat. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: 14 Välitööde juhataja ja asutus: Krista Karro/ C Tallinna Ülikool Toimumisaeg: dendro 5. juuli 2013 Tööde tellija: luu Kaevandi või uuritud ala pindala: 5 m2 Leiud (peanumber): AI 7130 muu Märkused: Kuupäev Allkiri 2 Sissejuhatus Juulis 2013 viidi läbi proovikaevamised Tartumaal, Alatskivi vallas, Alasoo küla asulakohal (reg nr 12765; Plaan 1) loa nr 10480 alusel. Kaevamisi juhatas Krista Karro (Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut) ning abistas Gurly Vedru (Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut). Kaevamised on seotud Krista Karro doktoritööga „Kodavere kihelkonna rauaaegne maastik“. Asulakoht avastati 1986. aastal inspektsiooni käigus Aivar Kriiska poolt (Kriiska 1990). Sisuliselt viis mainitud uurija seal läbi järelevalve, mis toimus asula lääneservas kuivenduskraavi kaevamise tõttu. Aruandes on mainitud leide (savinõukillud), mis peaks olema AI fondis, kuid neid pole seal. Aivar Kriiska väitel on leiud siiski antud AI fondi, kuid neid sealt leida programmi autoril ei õnnestunud. Muistis asub kõrgemal kohal otse Vilajärve ääres (Plaan 2, 3), kuigi arvestades Peipsi järve geoloogilist arengut, ei ole sel kohal rauaajal ilmselt korralikku põllumajanduslikku tagamaad olnud. Koht tundub aga olevat sobiv sadamakohaks, ning selle hüpoteesi kontrollimiseks uuringud 2013.
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Südamekuu 2017 Üritused Raplamaal KOV Ürituse Nimetus Toimumise
    Südamekuu 2017 üritused Raplamaal KOV Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev Kontaktisiku ees- ja Telefon E-post Koduleht Lühikirjeldus ürituse kohta perekonnanimi Kaiu Jalgrattamatk Kaiu vald 1.05.2017 Aivo Sildee ja Kalev Kiviste 5109491 aivo@kaiu.ee www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluseeest. Sõidetakse ca 30 km nende objektide juurest läbi,mida Leadri toel sai korrastatudKaiu-Vahastu- Kuimetsa- Tolla-Karitsa. Kaiu Matk Aeli järve äärde Kaiu vald 29.04.2017 Aivo Sildvee ja Margus Kol 5109491 aivo@kaiu.ee www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluse eest. Sõidame bussiga Kadja järve teeotsani, sealt suundume rajale ja jõuame lõpuks Hirvelaande. Kaiu Murrame trennimüüte - Mirko Kaiu Rahvamaja 17.04.2017 Aivo Sildee Miralda 5109491 aivo@kaiu.ee www.kaiu.ee Jätkukoolitus tervislikust toitumisest ja liikumisest. Miilitsa loeng Sildvee, Kaja Heinsaar Kaiu Minu jõud ja minu oskused - Kaiu Jõusaal 15.04.2017Aivo Sildee 5109491 aivo@kaiu.ee www.kaiu.ee Eesmärk: kas mina jõuan 100-ni. Kõik Kaiu lamades surumine meestele ja jõusaali, et novembriks 2017.a. suruksin rinnalt naistele lamades 100kg ja naised 2x50 kg Kaiu Suveks saledaks - smuutid Kaiu lasteaia köök aprill Aivo ja Miralda Sildvee 5109491 aivo@kaiu.ee www.kaiu.ee Tervisliku toitumise praktiline koolitus Liis Läll jms, praktiline toidutegemise eestvedamisel õppus Kaiu Uuendame Kaiu terviseraja Kaiu terviserada aprill Aivo Sildvee ja Liis Kontkar 5109491 aivo@kaiu.ee www.kaiu.ee Jookseme rajal ning vaatame, kas uuendasime rekordeid rekordeid. Rapla Jüriöö matk ja jooks Rapla kesklinn, 20.04.2017Ülle Laasner 5284090 laasner@tervis.ee www.rapla.ee Päeval toimub tervsiematk vankritega emadele, Vesiroosi puuetega inimestele, eakatele ja lasteaialastele, tervisepark õhtul jooskevad valla kooliõpilased ja asutuste võistkonnad 3,4 km Jüriööjooksu (22.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Pagina 1 Di 9 15/02/2016
    Pagina 1 di 9 African swine fever, Print Estonia Close Information received on 24/01/2016 from Dr Olev Kalda, Chief Veterinary Officer, Veterinary and Food Board, Ministry of Agriculture, Tallinn, Estonia Summary Report type Follow-up report No. 81 Date of start of the event 02/09/2014 Date of confirmation of the event 08/09/2014 Report date 24/01/2016 Date submitted to OIE 24/01/2016 Reason for notification First occurrence of a listed disease Manifestation of disease Clinical disease Causal agent African swine fever virus Nature of diagnosis Clinical, Laboratory (advanced), Necropsy This event pertains to the whole country Immediate notification (08/09/2014) Follow-up report No. 1 (10/09/2014) Follow-up report No. 2 (15/09/2014) Follow-up report No. 3 (18/09/2014) Follow-up report No. 4 (22/09/2014) Follow-up report No. 5 (26/09/2014) Follow-up report No. 6 (03/10/2014) Follow-up report No. 7 (06/10/2014) Follow-up report No. 8 (10/10/2014) Follow-up report No. 9 (15/10/2014) Follow-up report No. 10 (16/10/2014) Follow-up report No. 11 (27/10/2014) Follow-up report No. 12 (28/10/2014) Follow-up report No. 13 (29/10/2014) Follow-up report No. 14 (03/11/2014) Follow-up report No. 15 (05/11/2014) Follow-up report No. 16 (14/11/2014) Follow-up report No. 17 (17/11/2014) Follow-up report No. 18 (20/11/2014) Follow-up report No. 19 (24/11/2014) Follow-up report No.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
    [Show full text]
  • D3.3 Report on Driving Forces and Actors Facilitating Persistence and Change in Cultural Landscapes
    HERCULES Sustainable futures for Europe’s HERitage in CULtural landscapES: Tools for understanding, managing, and protecting landscape functions and values GA no. 603447 D3.3 Report on driving forces and actors facilitating persistence and change in cultural landscapes Main authors: Matthias Bürgi, Claudia Bieling, Matthias Müller With contributions from María García Martín, Kim von Hackwitz, Thanasis Kizos, Anu Printsmann, Juraj Lieskovský Reviewers: Thanasis Kizos and Geneviève Girod Work package WP3 Landscape-scale case studies (short-term history) Deliverable nature Report (R) Dissemination level Public (PU) (Confidentiality) Estimated indicated 12 person-months Date of delivery Contractual 30.11.2015 Actual 02.12.2015 Version 0.1 Total number of 64 pages Keywords Study municipality, land use/cover analysis, driving forces, actors Deliverable D3.3 Executive summary One of the goals of Work Package (WP) 3 of HERCULES is to reconstruct and assess the short- term changes and dynamics of cultural landscapes, using a case study approach. In this deliverable, we aim at describing and understanding how landscapes changed in six HERCULES Study Municipalities (SM) since 1850, i.e. Colmenar Viejo (Spain), Lenk (Switzerland), Börje (Sweden), Plomari & Gera (Greece), Alatskivi & Peipsiääre (Estonia) and Mobdury (Great Britain). Whereas the description is based on the map comparison presented in D3.2, additional sources of information were needed to better understand the so called driving forces of the changes determined. We used secondary literature, statistical information and oral history interviews to assess the local historical context, the changes perceived, but also to determine which actors were influential for the changes observed. Abandonment shows to be the most important process across all SMs included and it was especially dominant in the 20th century.
    [Show full text]
  • Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030
    Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030 Avalikustamisele suunatud versioon 6.12.2018 Peipsimaa 2018 Peipsimaa arengustrateegia 2019 – 2030 SISUKORD Sisukord ...........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................................3 1. Lühiülevaade Peipsimaast .........................................................................................................................................5 1.1. Piirkonna lühiiseloomustus ...............................................................................................................................5 1.2. Piirkonna arengueeldused ja väljakutsed ...........................................................................................................5 2. Peipsimaa strateegia ..................................................................................................................................................8 2.1. Väärtused .........................................................................................................................................................8 2.2. Arengufookused ja visioon ...............................................................................................................................8 2.3. Strateegilised eesmärgid ....................................................................................................................................9
    [Show full text]
  • Pala Vallavolikogu 27
    Pala Vallavolikogu 27. detsembri 2007 määruse nr 22 lisa Pala – vald EL piiril Pala valla arengukava 2008 – 2019 1 SISSEJUHATUS Pala vald on üks Jõgevamaa Peipsi-veersetest valdadest. Pala valla ülesanne on tagada oma elanikkonnale heaolu, sotsiaalne ja füüsiline turvatunne ning säilitada inimeste usk paikkonna edasisse arengusse ning konkurentsivõimesse, sh luua kindlustunne elukeskkonna paranemise osas. Arengukava on dokument, kus on käsitletud erinevate eluvaldkondade arengut ning antud põhjalik ülevaade hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest. Arengukavas on arengusihtide püstitamisel arvestatud piirkonna asendist ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud eripära ja vastavaid arengueeldusi ning nende sihtide elluviimiseks mõeldud tegevuste esiletoomisel konkreetsete võimaluste ja ressursside olemasolu. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” (KOKS) § 37 punkt 1 koostatakse arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Igal aastal analüüsitakse arengukava täitmist ja tehakse muudatused, nagu on ette nähtud KOKS § 37 punktis 3. Arengukava koostamisse oli kaasatud Pala vallarahvas, vallas elavad ja töötavad oma ala spetsialistid ning volikogu ja vallavalitsuse liikmed. 1. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 1.1. Valla üldiseloomustus 1.1.1. Asend Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valdadega ja idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km, Tallinnast 190 km kaugusel. Valla pindala on 156,7 km². Euroopa suuruselt viienda järve Peipsiga on vallal veepiiri 15 km. Pala valla haldusterritoriaalne kaart. 2 1.1.2. Ajalooline kokkuvõte Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitusid Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962.
    [Show full text]
  • RMK ANNUAL REPORT 2015 ANNUAL REPORT 2015 Address by the Chairman of the Board
    RMK ANNUAL REPORT 2015 ANNUAL REPORT 2015 Address by the Chairman of the Board 3-4 ADDRESS BY THE CHAIRMAN OF THE BOARD 36-43 ACTIVITIES IN NATURE AND NATURE EDUCATION IN PRAISE OF DIVERSITY 3 MOVING AROUND IN NATURE 38 IN PRAISE OF NATURE EDUCATION 40 5 TEN FACTS ABOUT RMK 5 SAGADI FOREST CENTRE 40 ELISTVERE ANIMAL PARK 41 NATURE CAMERA 42 diversity CHRISTMAS TREES 42 6-13 ABOUT THE ORGANISATION HERITAGE CULTURE 43 ALL OVER ESTONIA 8 Aigar Kallas EMPLOYEES 9 Chairman of the Management Board of RMK HONOUR BOARD 10 COOPERATION PROJECTS 12 44-49 RESEARCH WORK APPLIED RESEARCH PROJECTS 46 USE OF RESEARCH RESULTS 48 SCHOLARSHIPS 49 14-27 FOREST MANAGEMENT FOREST LAND OVERVIEW 16 CUTTING WORKS 17 The motto of the yearbook, containing an over- FOREST RENEWAL 18 50-55 FINANCIAL SUMMARY view of 2015, is diversity. RMK and the forests PLANT GROWING 20 BALANCE SHEET 52 entrusted to our care in Estonia are both diverse. TIMBER MARKETING 22 INCOME STATEMENT 54 FOREST IMPROVEMENT 24 AUDITOR’S REPORT 55 Curiously enough, the activity which RMK’s staff WASTE COLLECTION 25 and its contractual partners spend the most This knowledge is essential for a number of FOREST FIRES 26 HUNTING 26 energy on is not the one we are most commonly reasons. Firstly, it confirms that the years of work associated with. Growing young trees, caring for dedicated to creating free recreational possibi- their growth conditions, replacing an old forest lities have been a success. Secondly, it shows generation with a new one at the right time, and 28-35 NATURE PROTECTION that RMK’s primary role of performing nature timber sales are areas in which RMK is active, but protection works is growing in terms of visibility.
    [Show full text]
  • Saagem Tuttavaks – Nemad on ALUTAGUSE TALENDID!
    ALUTAGUSE Soovime Alutaguse valla rahvale ilusat Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva! nr 2, veebruar 2018 PALJU ÕNNE EESTILE! TASUTA PALJU ÕNNE MEILE KÕIGILE! www.alutagusevald.ee Alutaguse Vallavolikogu ja valla leht Alutaguse Vallavalitsus Saagem tuttavaks – KODULÄVELT MEIE RADA ALGAB Ükski meist ei kasva kodumaata, kodumaata pole ükski mees. Ta kui ema peab meid kõikjal saatma, olema me põues, silme ees. nemad on Kohavad ta kaldad valges vahus, kiigub tuultes ruuge nurmenõlv. ALUTAGUSE TALENDID! Külmad väljad lume karges kahus, laiub põhjamaine taevavõlv. Foto: Kaja Tina Kodulävelt, sealt me rada algab, sealt ta läheb, kaugusesse viib. Pille Nagel „Tu sei“ (Lisette Nagel, Marleen Loik Iisakust), tublid! Muidugi oli üritus ka hästi korraldatud Need me järved, jõed ja merekaldad, Alutaguse talendikonkursi projektijuht „Laevuke läks merele“ (Liisi Kauber Mäetagu- ja kõik sujus ladusalt!“ Kulno Malva: „Tõesti üle lainte tormilinnu tiib. selt), „Jonn“ (Kerto Vinkler Illukalt). Publiku andekad ja mitmekülgsed osalejad, kummar- / M. Kesamaa/ lemmiku tiitli pälvis Marten Nurgamaa Iisakust, dus!“ Piret Päär: „See on väärt üritus, andes 4. veebruaril toimus Iisaku Rahvamajas Alu- kelle etteaste kandis pealkirja „Minu anded“. lastele avaliku esinemise kogemuse ja veel vald- taguse talendikonkurss, mis sai eelmisel aastal Tuhat tänu Iisaku Gümnaasiumi õpilase- konnas, milles nad tunnevad end hästi. Olgu see Õnne Eesti 100! algatatud viie toonase valla – Alajõe, Avinurme, sindusele, kes leidis pingelisel olümpiaadide ja tegevuse valik sündinud kuis tahes, kas õpetaja Kaitsetahet kaitseliitlastele, Iisaku, Illuka ja Tudulinna – koostööprojektina. gümnaasiumi püsimise eest võitlemise perioo- või vanema soovitusel või noore inimese enda rahu, õnne ja edu kodudesse. Seoses valdade liitumisega oli tänavu osavõtjate dil jõudu ja jaksu talendikonkursi korraldami- äratundmisel. Tulla kokku, esineda, tunda ram- ring laiem.
    [Show full text]
  • Kommunikatsioonikorrald
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo õppetool Janari Rajas KOMMUNIKATSIOONIKORRALDUS IISAKU VALLAS AASTATEL 1918-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Enn Küng Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. AJALOOLINE ÜLDPILT IISAKUST ....................................................................... 6 2. POST JA SIDETEENUSED ....................................................................................... 9 2.1. Noore Eesti riigi posti ja sideteenused ................................................................. 9 2.2. Postiteenistus Iisaku vallas ................................................................................ 10 2.3. Ajalehed ............................................................................................................ 20 2.4. Telefoni kõnepunktid ........................................................................................ 22 3. TEEDEMAJANDUS................................................................................................ 24 3.1. Olukord Eesti Vabariigi algusaegadel ................................................................ 24 3.2. Teede olukord Iisaku vallas 1918-1940 ............................................................. 25 3.3. Kruus ................................................................................................................ 32 3.4. Sildade remont .................................................................................................
    [Show full text]