Ispa Project Estonia

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Este proyecto de AT ayudará a la adopción de un enfoque sistemático en el sector del agua en la subcuenca del distrito Harju. El objetivo del plan es establecer una lista de medidas e inversiones potenciales que puedan ser cofinanciadas con cargo a los Fondos Estructurales o de Cohesión. Este enfoque sistemático colaborará a un desarrollo sostenible y equilibrado en el distrito, que tiene una especial importancia en esta zona de Estonia de elevado crecimiento. Coste y asistencia (en euros) Gasto antes de la fecha de Porcentaje de la subvención y otros Coste total Coste total Subvención ISPA subvención % costes no subvencionables subvencionable 560.000 euros 0 560.000 euros 420.000 euros 75 .

Copy Link

Recommended publications

Tamsalu Valla 2017. Aasta Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne
Tamsalu valla 2017. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Nimetus Tamsalu Vallavalitsus Aadress Tehnika 1 a Tamsalu 46107 Telefon 32 28 430 Faks 32 28 433 E-posti aadress [email protected] Interneti kodulehekülje aadress www.tamsalu.ee Majandusaasta algus 01.01.2017 Majandusaasta lõpp 31.12.2017 Audiitor AMC Audit OÜ 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1 Tegevuaaruanne 4 1.1 Konsolideerimisgrupi koosseis 4 1.2 Konsolideerimisgrupi peamised finantsnäitajad 6 1.3 Ülevaade majanduskeskkonnast 7 1.4 Ülevaade arengukava täitmisest 11 1.5 Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute 17 tegevusest 1.6 Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi 18 korraldamisel 1.7 Ülevaade finantsriskide juhtimisest 19 2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 21 2.1 Konsolideeritud bilanss 21 2.2 Konsolideeritud tulemiaruanne 22 2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 23 2.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 24 2.5 Eelarve täitmise aruanne 25 2.6 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisad 28 3 Allkiri majandusaasta aruandele 65 2 Sissejuhatus Käesolev Tamsalu valla konsolideerimisgrupi 2017. aasta majandusaasta aruanne koosneb kolmest osast: 1. Tegevusaruanne 2. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 3. Allkiri majandusaasta aruandele. Tegevusaruandes antakse ülevaade KOV konsolideerimisgrupi majandusaasta tegevustest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus KOV konsolideerimisgrupi finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, KOV konsolideerimisgrupi olulistest sündmustest ning eeldatavatest
[Show full text]
Südamekuu 2017 Üritused Raplamaal KOV Ürituse Nimetus Toimumise
Südamekuu 2017 üritused Raplamaal KOV Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev Kontaktisiku ees- ja Telefon E-post Koduleht Lühikirjeldus ürituse kohta perekonnanimi Kaiu Jalgrattamatk Kaiu vald 1.05.2017 Aivo Sildee ja Kalev Kiviste 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluseeest. Sõidetakse ca 30 km nende objektide juurest läbi,mida Leadri toel sai korrastatudKaiu-Vahastu- Kuimetsa- Tolla-Karitsa. Kaiu Matk Aeli järve äärde Kaiu vald 29.04.2017 Aivo Sildvee ja Margus Kol 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluse eest. Sõidame bussiga Kadja järve teeotsani, sealt suundume rajale ja jõuame lõpuks Hirvelaande. Kaiu Murrame trennimüüte - Mirko Kaiu Rahvamaja 17.04.2017 Aivo Sildee Miralda 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jätkukoolitus tervislikust toitumisest ja liikumisest. Miilitsa loeng Sildvee, Kaja Heinsaar Kaiu Minu jõud ja minu oskused - Kaiu Jõusaal 15.04.2017Aivo Sildee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Eesmärk: kas mina jõuan 100-ni. Kõik Kaiu lamades surumine meestele ja jõusaali, et novembriks 2017.a. suruksin rinnalt naistele lamades 100kg ja naised 2x50 kg Kaiu Suveks saledaks - smuutid Kaiu lasteaia köök aprill Aivo ja Miralda Sildvee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Tervisliku toitumise praktiline koolitus Liis Läll jms, praktiline toidutegemise eestvedamisel õppus Kaiu Uuendame Kaiu terviseraja Kaiu terviserada aprill Aivo Sildvee ja Liis Kontkar 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jookseme rajal ning vaatame, kas uuendasime rekordeid rekordeid. Rapla Jüriöö matk ja jooks Rapla kesklinn, 20.04.2017Ülle Laasner 5284090 [email protected] www.rapla.ee Päeval toimub tervsiematk vankritega emadele, Vesiroosi puuetega inimestele, eakatele ja lasteaialastele, tervisepark õhtul jooskevad valla kooliõpilased ja asutuste võistkonnad 3,4 km Jüriööjooksu (22.
[Show full text]
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
[Show full text]
Erihoolekande Teenusekohtade Tabel 01.11.2017.Xlsx
Tegevusloa omaja Tegevuskoha aadress Kontaktandmed Telefon Andmed tegevusloa kohta Tegevusloa Riigieelarveli Tegevusloa Riigieelarvelis Halduslepingu (teenuse osutaja) E-post / veebiaadress (erihoolekandeteenus) number ste kohtade kehtivusaeg te täidetud kehtivusaeg arv kohtade arv 01.11.2017 seisuga HARJUMAA AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 1 [email protected] 6 771 250 igapäevaelu toetamine SEH000162 28 Tegevusloa Riigieelarveliste 29.02.2020 10614 Tallinn www.hoolekandeteenused.ee töötamise toetamine SEH000168 194 kehtivusaeg kohtade arv toetatud elamine SEH000169 8 tegevuskohta tegevuskohtad kogukonnas elamine SEH000161 237 de lõikes e lõikes erinev ööpäevaringne erihooldusteenusSEH000174 1430 erinev (vt (vt allpool allpool olevast tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 220 olevast sügava liitpuudega isikule tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 104 kohtumäärusega paigutatud isikule Ööpäevaringne erihooldusteenus 6 kohtumäärusega paigutatud isikule (alaealised) AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu Valkla küla [email protected] 6 066 301 ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174 104 tähtajatu 88 Kuusalu vald www.hoolekandeteenused.ee/valkla kohtumäärusega paigutatud isikule 74630 Harjumaa AS Hoolekandeteenuse Vääna-Viti Kodu Viti küla 1 [email protected] 6 742 127 kogukonnas elamine SEH000161 1 tähtajatu 1 Harku vald http://www.hoolekandeteenused.ee/vaan ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174/10 87 tähtajatu 86 76910 Harjumaa a/ AS Hoolekandeteenused Kehra Kodu Lehtmetsa küla Anija [email protected]
[Show full text]
Chrysler, Jeep
Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks 620,69 +1,03% 5633,67 +0,51% 30.04.2003 30.04.2003 Tänases Puhkepäevas: Tivoli Tuur alustas suve lõpuni kestvat ringreisi reede 2. mai 2003 nr 83 (2388) hind 15 kr Tallinn 40 käivitub Põllumajandusminister Tiit Eesti Telefon alustas projekti Tallinn 40 Tammsaare juhitav OÜ Kaiu telekommunikatsioonivõrgu rajamiseks LT seafarm on antud rendile Tallinnas ja selle ümbruses 40 kilomeetri Ardi Grupiga seotud firmale, raadiuses. lk 5 kuna ministri firma jäi jõu- sööda eest võlgu. Ardi USA kasumid üllatasid Grupp on aasta jooksul USA suuremate ettevõtete võlgade katteks võt- kasumid on nud ka neli Lacto esimeses Agro sigalat. lk 2 kvartalis oodatust rohkem kasva- nud, kuid analüütikud arvavad, et see on pigem ühekordsest kulude kokkuhoiust. lk 20 Allilm kiikab euroraha Globaalne konkurents ja majanduslangus suurendab illegaalsete majandusorganisat- sioonide huvi ELi raha vastu ja sunnib selle kasutust rohkem Seafarm läks kontrollima, kirjutab Jaan Õmblus Jaan Õmblus. lk 26 Vähene tahe koostööks Äripäev väidab juhtkirjas, et pankade viitamine tehnilistele probleemidele ülesostjale ID-kaardi ja pangakaardi funktsioonide ühendamisel näitab pigem vähest tahet teha riigiga koostööd, mitte aga ületamatuid probleeme. lk 25 Põllumajandusminister Tiit Tammsaare juhitud sigalas toimetab nüüd äripartner. auto Tsiklivarguste vastu ....................... lk 8 arvuti Ösel täielikult eestlaste oma Kuidas valida arvutit? ................. lk 11 internet Eesti suurima mahlatootja ASi WiFi-töökoha test ....................... lk 12 Ösel Foods enamusaktsionär, Soome eakas ärimees Carl- summary p 24 Erik Sundblad loobus osalu- sest ning müüs kolmapäeval aktsiad firma kuuele tegevjuhi- Täna le ning asutajaaktsionärile Toivo Altile. Hansapangas Äripäeva sõlmitud tehingu tulemusel vahel kuulub Ösel Foods nüüd kuukiri täielikult eestlastele.
[Show full text]
Kõrvalmaantee Nr 11162 Riisipere Riisipere-Nurme Km
Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 [email protected] TÖÖ NR 20182018----179179179179 Alguspunkti a sukoha l igikaudsed koordinaadid (L -Est’97) X 65539 80 Y 51754 6 KÕRVALMAANTEE NR 11162 RIISIPERERIISIPERE----NURMENURME KM 0,000,00----2,802,80 REKONSTRUEERIMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Objekti aadress: HARJU MAAKOND , SAUE VALD , RIISIPERE ALEVIK Tellija: TINTER -PROJEKT OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Vastutav täitja: NOEELA KULM Kontrollis: ENE KÕND Oktoober 201 8 TARTU Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saue vald, Riisipere alevik TÖÖ EESMÄRK: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimise projektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja koostamise vajalikkus. Projekti eesmärk on riigitee 11162 Riisipere - Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamine, mille alusel on võimalik teostada kõnealuse maanteelõigu rekonstrueerimine. Eesmärk on lõigu rekonstrueerimise järgselt liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse parandamine, liiklusmüra leevendamine ja kergliikluse eraldamine autoliiklusest, samuti uude asukohta Riisipere – Turba raudtee ja riigitee ristumise projekteerimine. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju
[Show full text]
VALLAJUHTIDE OOTUSED NOORTEKESKUSELE IDA-VIRU MAAKONNA NÄITEL Lõputöö
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala Merle Harjo VALLAJUHTIDE OOTUSED NOORTEKESKUSELE IDA-VIRU MAAKONNA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Urmo Reitav, MA Kaitsmisele lubatud ……………………. Viljandi 2013 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TEEMA LÄHTEALUSED...................................................................................................... 5 1.1 Töös kasutatavaid mõisted ................................................................................................ 5 1.2 Ootus ja ootuste teooria .................................................................................................... 6 1.3 Kohalik omavalitsus ......................................................................................................... 7 1.4 Avatud noorsootöö – noortele, noortega ja noorte heaks ................................................. 9 1.5 Noortekeskused Eestis .................................................................................................... 12 1.6 Noorsootöö Ida-Virumaal ............................................................................................... 14 2. UURIMISMETOODIKA .....................................................................................................
[Show full text]
Tamsalu Linna Ja Tamsalu Valla Ühinemisleping
Väljaandja: Tamsalu Linnavolikogu Akti liik: leping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2005, 32, 0 Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu kinnitamine Tamsalu Linnavolikogu 26. jaanuari 2005. a otsus nr 3 Tamsalu Linnavalitsuse 7. detsembri 2004. a korraldusega nr 182 «Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu avalikustamine» pandi ühinemisleping koos juurdekuuluvate lisadega välja avalikuks tutvumiseks ning seati vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtajaks 14.01.2005. a. Nimetatud tähtajaks ühtegi vastuväidet ega ettepanekut lepingu osas ei esitatud. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) § 91lõiked 6 ja 7, Tamsalu Linnavolikogu otsustab: 1.Kinnitada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping (lisatud) koos järgmiste lisadega: 1.1. seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse (pindala) ja alaliste elanike arvu kohta; 1.2. Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2003. a majandusaasta aruanded ning Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2004. a auditeeritud majandusaasta aruanded. Viimased lisatakse lepingule pärast nende auditeerimist; 1.3. ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1 : 50 000; 1.4. haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute vajaduse põhjendus ja eelarve; 1.5. lepingupoolte pikaajaliste kohustuste aruanne. 2.Linnavalitsusel avalikustada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping koos lisadega Tamsalu linna veebilehel. Ühinemisleping avaldada Riigi Teatajas*. 3.Otsus jõustub 31. jaanuaril 2005. a. 4.Käesoleva otsuse peale võib esitada Tamsalu Linnavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
[Show full text]
Rapla Valla Külade Esindajate Ümarlaud KOOSOLEKU
Rapla valla külade esindajate ümarlaud KOOSOLEKU PROTOKOLL Rapla 07. juuni 2018 nr 3 Algus kell 17.00, lõpp kell 19.30 Koosolekut juhatas ja protokollis Rita Triinu Peussa Osa võtsid: Tiit Tammsaar - Raka küla, valla Külade Ühenduse juhatuse esimees, Raplamaa Külade Liidu juhtuse liige Marve Reede – Sikeldi, valla Külade Ühenduse juhatuse liige Erika Reinumägi – Vahastu küla Väino Sassi – vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees, Rapla linn Meelis Mägi – abivallavanem Ants Kuningas – Kuusiku küla (Kuusikau ja Iira külade külavanem) Ivi Sark – Iira küla, Raplamaa Külade Liidu juhatuse liige Aivi Meister – Nõmme küla Ülle Pikkinen – Kuusiku-Nõmme küla Urmas Tammemäe – Pirgu küla Karine Rajasaar – Põlliku-Suurekivi Vahastu Aare Klooren – Tamsi Ene Kangur – Raikküla Anne Leht – Kabala, Raikküla piirkonna juht Ulvi Blande – Kodila Kertu Künnapas - Vaopere Iiris Saluri – Kuimetsa Tiia Sõber – Kabala Rita Triinu Peussa – Rapla Vallavalitsus, kultuurinõunik PÄEVAKORD: 1. Eelmise koosoleku protokolli üle vaatamine – kultuurinõunik R. T. Peussa 2. Vallas toimunust ülevaade – abivallavanem M. Mägi 3. Kokkuvõte kaasava eelarve tulemustest – kultuurinõunik R.T. Peussa 4. Kokkuvõte arengukava vestlustest kantides – kultuurinõunik R.T. Peussa 5. Kuidas leida informatsiooni valla kodulehelt – kultuurinõunik R.T. Peussa 6. Informatsioon: uued külavanemad; tulevased tegevused – kultuurinõunik R.T. Peussa 7. Rapla Valla Külade Ühenduse informatsioon –juhatuse esimees T. Tammsaar 8. Rapla Maakonna Külade Liidu info – juhatuse liige I. Sark 9. Informatsioonid
[Show full text]
KÄSKKIRI Maakonnaplaneeringu 2030+ Kehtestamine Rapla
KÄSKKIRI 13.04.2018 nr 1.1-4/80 Maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Rapla maakonnas Rapla vallas, Kehtna vallas, Kohila vallas, Märjamaa vallas ja Järva maakonnas Käru vallas I ASJAOLUD Esimene Rapla maakonnaplaneering kehtestati 1999. aastal, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud järgmiste teemaplaneeringutega: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Sotsiaalne infrastruktuur“, „Raplamaa kergliiklusteed ja jalgrattamarsruudid", „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" ja „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Selleks, et kaasajastada ja luua sisult ning kvaliteedilt ühtlased maakonnaplaneeringud, algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013 korraldusega nr 337 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades, sh Raplamaal, kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Rapla maakonnaplaneeringu lähteseisukohad on kujundatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korralduse nr 337 p. 5 lisas antud juhiste alusel. Uute algatatud maakonnaplaneeringute eesmärgiks sai eelkõige maakondade ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamine ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Sealjuures ruumilise arengu kujundamine pidi vastama üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele. Maakonnaplaneering hõlmab tervet Rapla maakonna territooriumi ning see on koostatud ajaperioodiks 2030+. Planeeringu
[Show full text]
Eastern Estonia
Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
[Show full text]
Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
[Show full text]