DOCSLIB.ORG

KORRALDUS 16.11.2018 Nr 1-3/18/220

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
KORRALDUS 16.11.2018 Nr 1-3/18/220 KORRALDUS 16.11.2018 nr 1-3/18/220 Projekteerimistingimuste andmine Riigitee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekt koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Ehitusseadustiku (EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste menetluse ese (11162 Riisipere-Nurme km 0,00 – 2,80) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal Riisipere alevikus, Saue valla territooriumil. Tulenevalt EhS § 31 lõikest 3 kaasas Maanteeamet pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse Lisas 2 loetletud menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud. Tulenevalt EhS § 31 lõike 4 punktist 1 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega: Põllumajandusamet (registrikood 70000071) Terviseamet (registrikood 70008799) Muinsuskaitseamet (70000958) Tulenevalt EhS § 31 lõike 4 punktist 2 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada: Maa-amet (registrikood 70003098) Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430) Telia Eesti AS (registrikood 10283074) Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) Connecto Eesti AS (registrikood 10722319) Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse: 2 Katastriüksuse Katastriüksuse nimi/ tunnus lähiaadress Reformimata Riigitee 11162 ja Nissi tee J1 riigimaa vahel 51802:004:0220 Nissi tee 17 51802:004:0053 Jaama tee 2 Reformimata Riigitee 11162 ja Nissi tee 20 riigimaa kinnistu vahel Reformimata Riigitee 11162 ja Riisipere riigimaa raudteejaama kinnistu vahel Reformimata Riigitee 11162 ja Riisipere riigimaa raudteejaama kinnistu vahel 51802:003:0060 Riisipere raudteejaam 51801:001:0762 Rongijaama tee 51802:003:0436 Saarvahtra 51802:003:0201 Haiba tee 2a Reformimata Haiba tee 2a ja Metsa põik riigimaa kinnistu vahel 51802:003:0421 Nissi tee 33 51802:003:0422 Nissi tee 33a 51802:003:0651 Lasteaia haljasala 51802:003:0627 Metsa tn 2 51802:003:0090 Nissi tee 51 Reformimata Riigiteede 11162 ja Nissi tee riigimaa 53 kinnistu vahel 51802:003:0101 Nissi tee 55 51802:003:0417 Nissi tee 63 Reformimata Riigiteede 11162 ja Nissi tee riigimaa 65 kinnistu vahel 51802:003:0294 Kadaka tee 12 // Nissi tee 67 Tulenevalt EhS § 31 lõikest 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 23 lõigete 1 ja lg 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet (registrikood 70008658) Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430) Keskkonnainspektsioon (registrikood 70003106) Terviseamet (registrikood 70008799) Põllumajandusamet (registrikood 70000071) Eeltoodust lähtuvalt on Maanteeamet viinud läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Korralduse lisas 4 on projekteerimistingimuste menetluse ja projektiga kavandatud tegevuste kohta keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise menetluse käigus esitatud arvamuste ja 3 kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka Maanteeameti seisukohti esitatud arvamuste kohta. Koondtabel sisaldab ainult arvamusi, mille kohta on vajalik esitada Maanteeameti seisukoht. Tabel ei sisalda eraisikute poolt antud nõusolekuid maade võõrandamise kohta. Arvamust ei soovinud avaldada järgnevate kinnistute omanikud: Katastriüksuse Katastriüksuse nimi/ tunnus lähiaadress 51802:004:0002 Nissi tee 1a 51802:004:0037 Nissi tee 4 51802:004:0042 Nissi tee 1 51802:004:0049 Nissi tee 3 51802:004:0080 Nissi tee 3a 51802:004:0160 Nissi tee 5 51802:004:0008 Nissi tee 7 51802:004:0320 Nissi tee 6 51802:002:0454 Nissi tee 8 // Kaldamäe 51802:004:0070 Nissi tee 9 51802:004:0046 Nissi tee 10 51802:004:0051 Nissi tee 10a 51802:004:0150 Nissi tee 11 51802:004:0040 Nissi tee 13 51802:004:0170 Nissi tee 14 51802:004:0066 Nissi tee 15 51802:004:0016 Nissi tee 16 51802:004:0220 Nissi tee 17 51802:004:0019 Nissi tee 18 51802:004:0100 Nissi tee 18a 51802:004:0053 Jaama tee 2 51802:004:0017 Nissi tee 19 51802:004:0120 Nissi tee 20c 51802:004:0034 Nissi tee 20e 51802:004:0014 Nissi tee 20a 51802:004:0300 Nissi tee 21 51802:004:0310 Nissi tee 21a 51802:004:0180 Nissi tee 22 51802:004:0031 Nissi tee 22a 51802:004:0033 Nissi tee 23 51802:004:0006 Nissi tee 24 51802:004:0200 Nissi tee 25 51802:004:0055 Nissi tee 25a 51802:004:0064 Nissi tee 26 51802:004:0065 Nissi tee 26a 51802:004:0030 Nissi tee 27 51802:004:0007 Nissi tee 30 51802:002:0066 Männi 51802:003:0207 Reinu põld 4 51802:003:0436 Saarvahtra 51802:003:0198 Vana-Kungla 51802:003:0201 Haiba tee 2a 51802:003:0421 Nissi tee 33 51802:003:0422 Nissi tee 33a 51802:003:0446 Nissi tee 34 51802:003:0454 Kungla tn 6 51802:003:0453 Kungla tn 4 51802:003:0452 Kungla tn 2 51802:003:0435 Lalli 51802:003:0410 Anni 51802:003:0202 Kruusiaugu 51802:003:0084 Nissi tee 36 51802:003:0667 Nissi tee 36a 51802:003:0116 Nissi tee 37 51802:003:0025 Nissi tee 38 51802:003:0357 Nissi tee 38a 72601:001:0031 Nissi tee 39 51802:003:0171 Nissi tee 40 51802:003:0041 Nissi tee 41 51802:003:0026 Nissi tee 42 51802:003:0061 Nissi tee 43 51802:003:0650 Nissi tee 44 51802:003:0660 Nissi tee 45 51802:003:0670 Nissi tee 46 51802:003:0680 Nissi tee 47 51802:003:0690 Nissi tee 48 51802:003:0070 Nissi tee 50 51802:003:0071 Nissi tee 52 51802:003:0063 Nissi tee 53a 51802:003:0072 Nissi tee 54 51802:003:0232 Lääne 51802:003:0104 Metsa tn 4 51802:003:0627 Metsa tn 2 51802:003:0101 Nissi tee 55 51802:003:0335 Nissi tee 55b 51802:003:0139 Nissi tee 56a 51802:003:0085 Nissi tee 57 51802:003:0249 Nissi tee 59 51802:003:0016 Nissi tee 60 51802:003:0086 Nissi tee 61 51802:003:0700 Nissi tee 62 51802:003:0417 Nissi tee 63 51802:003:0152 Nissi tee 65 51802:003:0102 Nissi tee 66 51802:003:0103 Nissi tee 76 5 Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks EhS § 2 lõike 6, § 26 lõike 1, § 42 lõike 2, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.03.2013.a määruse nr 16 Maanteeameti põhimääruse § 13, Maanteeameti peadirektori 09.10.2017 käskkirja nr 0192-K lisa 1 põhja regiooni ehitusvaldkonna juhi ametijuhendi punkti 3.8 ning kooskõlas Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõigete 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, annab Maanteeamet (postiaadress: Teelise 4, 10916 Tallinn, tel (+372) 611 9300, e-post: [email protected]) korralduse: 1. anda riigitee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamise projekteerimistingimused vastavalt korralduse lisale 1. 2. jätta algatamata riigitee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS §6¹ kohases korralduse lisaks 5 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 2.1. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada projektis järgmiseid meetmeid: 2.1.1. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, nõuetele ning juhistele. 2.1.2. Kavandatav tegevus peab olema korraldatud selliselt, et välistada hilisemaid avariiolukordade esinemise võimalusi ning ohtu inimese tervisele ja heaolule. Samuti peab ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus tagama avariiolukordade ohu vältimise. 2.1.3. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumise oht pinnaja põhjavette. Põhjavee kaitsmine on antud asukohas oluline seetõttu, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, mistõttu pinnasesse sattunud kütus ja kemikaalid võivad kergesti reostada põhjavee ja selle looduslik isepuhastamine võib olenevalt vette sattunud ainetest ja kogustest võtta väga kaua aega. 2.1.4. Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette näha kindel ala, mis ei oleks puurkaevude, salvkaevude ega veekogude lähedal. 2.1.5. Rekonstrueerimistööd peavad olema korraldatud
Load more

Recommended publications
  • Erihoolekande Teenusekohtade Tabel 01.11.2017.Xlsx
    Tegevusloa omaja Tegevuskoha aadress Kontaktandmed Telefon Andmed tegevusloa kohta Tegevusloa Riigieelarveli Tegevusloa Riigieelarvelis Halduslepingu (teenuse osutaja) E-post / veebiaadress (erihoolekandeteenus) number ste kohtade kehtivusaeg te täidetud kehtivusaeg arv kohtade arv 01.11.2017 seisuga HARJUMAA AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 1 [email protected] 6 771 250 igapäevaelu toetamine SEH000162 28 Tegevusloa Riigieelarveliste 29.02.2020 10614 Tallinn www.hoolekandeteenused.ee töötamise toetamine SEH000168 194 kehtivusaeg kohtade arv toetatud elamine SEH000169 8 tegevuskohta tegevuskohtad kogukonnas elamine SEH000161 237 de lõikes e lõikes erinev ööpäevaringne erihooldusteenusSEH000174 1430 erinev (vt (vt allpool allpool olevast tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 220 olevast sügava liitpuudega isikule tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 104 kohtumäärusega paigutatud isikule Ööpäevaringne erihooldusteenus 6 kohtumäärusega paigutatud isikule (alaealised) AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu Valkla küla [email protected] 6 066 301 ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174 104 tähtajatu 88 Kuusalu vald www.hoolekandeteenused.ee/valkla kohtumäärusega paigutatud isikule 74630 Harjumaa AS Hoolekandeteenuse Vääna-Viti Kodu Viti küla 1 [email protected] 6 742 127 kogukonnas elamine SEH000161 1 tähtajatu 1 Harku vald http://www.hoolekandeteenused.ee/vaan ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174/10 87 tähtajatu 86 76910 Harjumaa a/ AS Hoolekandeteenused Kehra Kodu Lehtmetsa küla Anija [email protected]
    [Show full text]
  • Ispa Project Estonia
    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
    [Show full text]
  • Kõrvalmaantee Nr 11162 Riisipere Riisipere-Nurme Km
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 [email protected] TÖÖ NR 20182018----179179179179 Alguspunkti a sukoha l igikaudsed koordinaadid (L -Est’97) X 65539 80 Y 51754 6 KÕRVALMAANTEE NR 11162 RIISIPERERIISIPERE----NURMENURME KM 0,000,00----2,802,80 REKONSTRUEERIMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Objekti aadress: HARJU MAAKOND , SAUE VALD , RIISIPERE ALEVIK Tellija: TINTER -PROJEKT OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Vastutav täitja: NOEELA KULM Kontrollis: ENE KÕND Oktoober 201 8 TARTU Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saue vald, Riisipere alevik TÖÖ EESMÄRK: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimise projektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja koostamise vajalikkus. Projekti eesmärk on riigitee 11162 Riisipere - Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamine, mille alusel on võimalik teostada kõnealuse maanteelõigu rekonstrueerimine. Eesmärk on lõigu rekonstrueerimise järgselt liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse parandamine, liiklusmüra leevendamine ja kergliikluse eraldamine autoliiklusest, samuti uude asukohta Riisipere – Turba raudtee ja riigitee ristumise projekteerimine. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju
    [Show full text]
  • VALLAJUHTIDE OOTUSED NOORTEKESKUSELE IDA-VIRU MAAKONNA NÄITEL Lõputöö
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala Merle Harjo VALLAJUHTIDE OOTUSED NOORTEKESKUSELE IDA-VIRU MAAKONNA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Urmo Reitav, MA Kaitsmisele lubatud ……………………. Viljandi 2013 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TEEMA LÄHTEALUSED...................................................................................................... 5 1.1 Töös kasutatavaid mõisted ................................................................................................ 5 1.2 Ootus ja ootuste teooria .................................................................................................... 6 1.3 Kohalik omavalitsus ......................................................................................................... 7 1.4 Avatud noorsootöö – noortele, noortega ja noorte heaks ................................................. 9 1.5 Noortekeskused Eestis .................................................................................................... 12 1.6 Noorsootöö Ida-Virumaal ............................................................................................... 14 2. UURIMISMETOODIKA .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
    [Show full text]
  • Tree-Ring Dating in Estonia
    University of Helsinki Faculty of Science Department of Geology View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Helsingin yliopiston digitaalinen arkisto TREE-RING DATING IN ESTONIA ALAR LÄÄNELAID HELSINKI 2002 Doctoral dissertation to be defended in University of Helsinki, Faculty of Science To be presented, with the permission of the Faculty of Science of the University of Helsinki, for public criticism in Auditorium E204, Physicum, Kumpula, Gustaf Hällströmin katu 2, University of Helsinki, on November 29th, at 2 o'clock in the afternoon. Custos: Prof. Matti Eronen, Department of Geology, Faculty of Science of University of Helsinki, Finland Opponent: Prof. Dieter Eckstein, Institute for Wood Biology of University of Hamburg, Germany Reviewers: Dr. Tomasz Wazny, Dendrochronological Laboratory, Faculty of Conservation and Restoration of Academy of Fine Arts, Warsaw, Poland Prof. Olavi Heikkinen, Department of Geography of University of Oulu, Finland © Alar Läänelaid, 2002 Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Tiigi 78, Tartu 50410 ISBN 9985–78–740–4 Tellimus nr. 488 2 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS ...................................................... 4 PREFACE ..................................................................................................... 5 1. INTRODUCTION ................................................................................... 6 1.1. What is tree-ring dating? .................................................................. 6 1.2. Briefly about the
    [Show full text]
  • Saue Valla Teehoiukava 2021-2025
    Saue Vallavolikogu 29.10.2020 määrus nr 28 Lisa 1 Saue valla teehoiukava 2021-2025 Saue valla teed ja tänavad ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava investeerin- ehitatava lõigu 1 km ca lõigu lõigu lõigu lõigu lõigu tee nr tee/tänava nimi vajaliku teehoiutöö kirjeldus gud ca pikkus km maksumus maksu-mus maksu- maksumus maksumus maksumus kokku 2021 mus 2022 2023 2024 2025 Kooli tn(Laagri) 7270163 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 Riigigümnaasiumi kõrval Koidu tee ja Hämariku riigitee mahasõitude 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 laiendused Sae tn 0,24 72 000 uus a/b kiht 17280 17280 Vanasilla tn L1 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Nõlvaku tn L2 0,22 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8140 8140 Veskitammi tn L3 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Avamaa tn L2 0,1 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 2900 2900 Hoiu tn 0,6 72 000 roopa parandustööd 95000 43200 Vae tn 0,3 72 000 roopa parandustööd 55000 21600 7270277 Kaasiku tee(Alliku) 0,56 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 16240 16240 7270226 Vatsla tee 0,3 72 000 kuum PIN mustkatte ehitus 21600 21600 Jõeääre tee 0,3 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8700 8700 Jahimaja tee 0,25 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 7250 7250 Jõe tee L1 ja L3(Hüüru) 0,4 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 600 11600 Kivi tee 0,2 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 5 800 5800 7270244 Vanamõisa tee 0,3 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 100 11100 7270254 Kapsaküla tee 1,387 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 20 000 40 000 Pagavere tee 0,37 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 10 730 10
    [Show full text]
  • LETHAIA Ordovician of Estonia: Two Ichnogenera Produced by a Single Maker, a Case of Host Morphology Control
    BoringsBlackwell Publishing Ltd in trepostome bryozoans from the Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control PATRICK N. WYSE JACKSON AND MARCUS M. KEY, JR. Wyse Jackson, P.N. & Key, M.M., Jr. 2007: Borings in trepostome bryozoans from the LETHAIA Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control. Lethaia, Vol. 40, pp. 237–252. The evolution of borings has shown that the morphology of borings is a function of both the borer and its substrate. This study investigated the effect of bryozoan internal skeletal morphology on the dimensions and distribution of borings. One hundred and forty-three trepostome colonies from the Middle and Upper Ordovician strata of northern Estonia were examined. Of these, 80% were matrix entombed, longitudinally sectioned ramose and hemispherical colonies, and 20% were matrix-free hemispherical colonies that allowed examination of the colony surfaces. Seventy-one percent of the ramose colonies were bored, whereas 88% of the hemispherical colonies were bored. On average, only 8% of colony surface areas were bored out. Borings were more ran- domly oriented in the hemispherical colonies. In contrast in the ramose colonies, the borings tended to more restricted to the thin-walled endozone and thus parallel to the branch axis. This is interpreted to be a function of the thick-walled exozones con- trolling to some extent where the borer could bore. Based on morphology, the borings in the hemispherical colonies are referred to Trypanites and those in the ramose colonies to Sanctum. Sanctum is revised to include two possible openings and to recognize that boring shapes were inherently constrained by the thick-walled exozones of the host bryozoan colonies.
    [Show full text]
  • International Geological Congress, XXVII Session, Estonian Soviet Socialist Republic, Excursions: 027, 028 Guidebook
    INTERNATIONAL GEOLOGICAL CONGRESS XXVII SESSION ESTONIAN SOVIET SOCIAL1ST REPUBLIC Excursions: 027, 028 Guidebook 021 A +e \ \ �� Dz \ _(,/ \ POCCHHCKAR Ct/JCP\ RUSsiAN SFSR \ y n] Dt (. - � v$&.1/ATBHHCKA f1 CCP LATV/AN SSR 02 • 3 INTERNATIONAL GEOLOGICAL CONGRESS XXVII SESSION USSR MOSCOW 1984 ESTONIAN SOVIET SOCIAL1ST REPUBLIC Excursions: 027 Hydrogeology of the Baltic 028 Geology and minerai deposits of Lower Palaeozoic of the Eastern Baltic area Guidebook Tallinn, 1984 552 G89 Prepared for the press by Institute of Geology, Academy of Sciences of the Estonian SSR and Board of Geology of the Estonian SSR Editorial board: D. Kaljo, E. Mustjõgi and I. Zekcer Authors of the guide: A. Freimanis, ü. Heinsalu, L. Hints, P. Jõgar, D. Kaljo, V. Karise, H. Kink, E. Klaamann, 0. Morozov, E. Mustjõgi, S. Mägi, H. Nestor, Y. Nikolaev, J. Nõlvak, E. Pirrus, L. Põlma, L. Savitsky, L. Vallner, V. Vanchugov Перевод с русского Титул оригинала: Эстонская советехая сочиалистичесхая Республика. Экскурсии: 027, 028. Сводный путеводителъ. Таллии, 1984. © Academy of Sciences of the Estonian SSR, 1984 INTRODUCTION The geology of the Estonian Soviet Socialist Republic (Estonia) has become the object of excursions of the International Geo­ logical Congress for the second time. It happened first in 1897 when the excursion of IGC visited North Estonia (and the ter­ ritory of the present Leningrad District) under the guidance of Academician F. Schmidt. Such recurrent interest is justi­ fied in view of the classical development of the Lower Pa­ laeozoic in our region and the results of investigations ohtained by geological institutions of the republic. The excursions of the 27th IGC are designed, firstly, to provide a review of the stratigraphy, palaeontology and lithology of the Estonian Early Palaeozoic and associated useful minerals in the light of recent investigations (excursion 028), and, secondly, to give a survey of the problerus and some results of hydrogeology in a mare extensive area of the northwestern part of the Soviet Union (excursion 027).
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • Ruila Derby 2019 Osaleja Meelespea
    RUILA DERBY 2019 OSALEJA MEELESPEA Hea Ruila Derby osaleja! Allpool edastame sulle olulisema info seoses meie võistlusega. Võistluspaiga asukoht: Ruila tall, Saue vald, Harjumaa. GPS koordinaadid on 59.192255, 24.438935. Leiad meid kenasti üles kasutades Google Maps rakendust – sisesta otsingusse „Ruila tall“. Parkimine: Hobuseautod ja -treilerid saab parkida välitallide ala kõrval mäe otsas olevale muruplatsile – jälgi tee ääres olevaid silte. Kui kohal on parkimisjuhendaja, siis palume lähtuda tema juhtnööridest. Sõiduautod palume parkida võistluspaiga kõrvale tee äärde. Palume võistluspaigast üle tee asuva kaupluse ette mitte parkida! Väljakute kasutus: Reedestel saabujatel on võimalik võistlusväljakul sõita orienteeruvalt kuni kl 18:00. Soojendusväljakud on reedel sõitmiseks avatud kuni väljakute kastmistöödega alustamiseni, orienteeruvalt kuni kl 21:00. Laupäeval ja pühapäeval on võistlusväljak treeninguteks suletud, võistlusväliselt on võimalik sõita soojendusväljakutel. Võistlusklasside soojendustega samal ajal palume põhisoojendusväljakul vastavas võistlusklassis mitteosalevate hobustega mitte viibida. Muruväljak on hobustele suletud kogu võistlusperioodil, sh reedel. Selleks, et muruväljak oleks derby-sõiduks parimas vormis, palume hobusega muruväljakule ka jalutama mitte minna. Hobuste majutus: Välitallid on avatud alates reede õhtust kl 17:00 kuni pühapäeva õhtuni kl 22:00. Tallipealik on Sandra Liis Hääl (tel +372 5349 0111). Juhul, kui soovid oma hobusega välitallidesse saabuda varem kui reedel kl 17:00 või jääda sinna kauemaks kui pühapäeval kl 22:00, anna sellest meile palun teada koos broneeringuga e-postiaadressil [email protected]. Kohapeal on võimalik osta pakisaepuru ning heina (nii paki kui rulli kaupa): saepurupaki hind on 8 €, heinapaki hind on 5 € ning heinarulli hind on 25 €. Kui soovid osta heina või saepuru, anna sellest palun teada Sandrale. Saepuru ja heina eest saab tasuda võistluste ajal sularahas sekretariaati.
    [Show full text]