DOCSLIB.ORG

Chrysler, Jeep

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Chrysler, Jeep Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks 620,69 +1,03% 5633,67 +0,51% 30.04.2003 30.04.2003 Tänases Puhkepäevas: Tivoli Tuur alustas suve lõpuni kestvat ringreisi reede 2. mai 2003 nr 83 (2388) hind 15 kr Tallinn 40 käivitub Põllumajandusminister Tiit Eesti Telefon alustas projekti Tallinn 40 Tammsaare juhitav OÜ Kaiu telekommunikatsioonivõrgu rajamiseks LT seafarm on antud rendile Tallinnas ja selle ümbruses 40 kilomeetri Ardi Grupiga seotud firmale, raadiuses. lk 5 kuna ministri firma jäi jõu- sööda eest võlgu. Ardi USA kasumid üllatasid Grupp on aasta jooksul USA suuremate ettevõtete võlgade katteks võt- kasumid on nud ka neli Lacto esimeses Agro sigalat. lk 2 kvartalis oodatust rohkem kasva- nud, kuid analüütikud arvavad, et see on pigem ühekordsest kulude kokkuhoiust. lk 20 Allilm kiikab euroraha Globaalne konkurents ja majanduslangus suurendab illegaalsete majandusorganisat- sioonide huvi ELi raha vastu ja sunnib selle kasutust rohkem Seafarm läks kontrollima, kirjutab Jaan Õmblus Jaan Õmblus. lk 26 Vähene tahe koostööks Äripäev väidab juhtkirjas, et pankade viitamine tehnilistele probleemidele ülesostjale ID-kaardi ja pangakaardi funktsioonide ühendamisel näitab pigem vähest tahet teha riigiga koostööd, mitte aga ületamatuid probleeme. lk 25 Põllumajandusminister Tiit Tammsaare juhitud sigalas toimetab nüüd äripartner. auto Tsiklivarguste vastu ....................... lk 8 arvuti Ösel täielikult eestlaste oma Kuidas valida arvutit? ................. lk 11 internet Eesti suurima mahlatootja ASi WiFi-töökoha test ....................... lk 12 Ösel Foods enamusaktsionär, Soome eakas ärimees Carl- summary p 24 Erik Sundblad loobus osalu- sest ning müüs kolmapäeval aktsiad firma kuuele tegevjuhi- Täna le ning asutajaaktsionärile Toivo Altile. Hansapangas Äripäeva sõlmitud tehingu tulemusel vahel kuulub Ösel Foods nüüd kuukiri täielikult eestlastele. lk 3 Oma Maja Ösel Foodsi suuraktsionär Carl-Erik Sundblad (vasakul) müüs osaluse tegevjuhtkonnale, keda pildil esindab Öseli juht Kuldar Leis. 2 Äripäev 2. mai 2003 uudised toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected] online Kes? Mis? Kus? Miks? Millal? päevatoimetaja Silva Männik www.aripaev.ee Aivar Sõerd: maksuamet ei uuri poliitikute rahastamist Maksuamet ei uuri poliitikute rahastamist, lükkas maksuame- ti juht Aivar Sõerd ümber ajakirjanduses avaldatud kahtlused. Sõerd ütles maksuameti pressiteate vahendusel, et maksu- amet ei uuri Res Publica võimalikku anonüümset rahastamist valimistel kandideerinud nelja erakonna poliitiku firma Patricia kaudu. Seda, kas maksuamet on kunagi uurinud, uurib või hak- kab kunagi uurima mõne ettevõtte või organisatsiooni maksu- kohustust, maksuamet jätkuvalt kommenteerida ei saa, selgi- tas Aivar Sõerd. Ülesannet valvata erakondade rahastamise õiguslike ja eetiliste aspektide üle pole maksuametile pandud. Praegune põllumajandusminister Tiit Tammsaar viis aastat tagasi Kaiu LT seafarmi tutvustamas Foto: Erik Prozes Õigusriigis ei saa maksuamet sellist funktsiooni endale ka ise võtta, märkis Aivar Sõerd. Iklas peeti kinni Leedu päritolu turukaupa Edela tolliinspektuuri ametnikud pidasid teisipäeva õhtul koos- töös piirivalvuritega Ikla piiritollipunktis kinni suures koguses Minister farmist ilma deklareerimata turukaupa. Ikla piiritollipunkti saabus kella 20 paiku autobuss Neoplan, milles olnud kümme reisijat ja kaks bussijuhti ei soovinud piiriületusel midagi deklareerida, edastas tolliameti esindaja. Põllumajandusminister rentis seafarmi firmade ülevõtjale Tolli- ja piirivalveametnikud suunasid piiri ületanud bussi tol- likontrolli ning avastasid, et see oli täis kaubaga täidetud suuri tootja AS Keila Veskid, ekspe- kilekotte. Põllumajandusminister Tiit Tammsaar Kaiu LT kasum diitorfirma AS Marshellen, ka- Kaubakogused olid ilmselgelt kaubandusliku eesmärgiga rentis oma juhitava OÜ Kaiu LT seafarmi kaoubadega kauplev OÜ Ardi ning ületasid mitmekümnekordselt lubatud tuhande krooni vähenes Kakao ja OÜ Lanordia. Ardi piiri. Kauba täpse koguse kindlakstegemine veel jätkub, kuid firmale, kellele Kaiu jõusööda eest võlgu netokäive, Grupi kodulehekülje andmeil toll on juba alustanud väärteomenetlused kolme reisija suhtes oli jäänud. Eelnevalt on sama firma võlga- kasum/kahjum, kuuluvad gruppi veel kauban- kauba deklareerimata jätmise alusel. mln kr de katteks võtnud üle neli sigalat. dusega tegelev AS Ardi Trade 12 ja laomajandusega tegelev AS TallinnaPärnu maantee teelõigu remont Kristina Traks Kui palju Kaiu LT Ardi Gru- Metsakaubandus. [email protected] pile võlgu jäi, Tammsaar ei öel- 1 mln kr Keila Veskid on endine Keila kasum lükkub taas kuu võrra edasi nud, kui sõnas, et summa on 9 Terko, mille Ardi Grupp oman- Kaiu LT renditi OÜ-le Lanor- tühine võrreldes rendihinnaga. das 1998. aastal. Jõusööta toot- Via Baltica 31,7 kilomeetrise lõigu remont TallinnaPärnu dia, mis kuulub Ardi Gruppi. Aas- Rendisummat Tammsaar ütle- va ettevõtte aastakäive oli 2001. maanteel lükkub edasi hankekonkursi venimise tõttu. ta eest võttis Lanordia võlgade ma ei nõustunud. aastal 20,1 miljonit krooni ja Pärnu teedevalitsuse juhataja Enn Raadik ütles Raadio Pär- katteks üle neli varem Lacto põl- Seakasvatuses moodustab 6 kahjum 1,9 miljonit krooni. Et- nule, et Euroopa Liidu tugifondi ISPA ametnike nõudel on lumajandusettevõtete gruppi sööt umbes 70 protsenti kogu- tevõte on alates 1999. aastast hanke avamine edasi lükatud. Uus tähtaeg on 25. mai. See on kuulunud sigalat. kuludest ning kui seafarm ei pea pidevalt olnud maksuvõlg- juba teine edasilükkamine, esialgne tähtaeg 31. märts lükati Ardi Grupp on Eesti põllu- suuda söödatehasele maksta, lane ning 1. aprilli seisuga võlg- 28. aprillile. 3 majanduses oluline tegija. Ni- on tehasel lihtne panna seafarm nes maksuametile poole miljo- melt sai ta viis aastat tagasi fakti ette lõpetame sööda tar- ni krooni ulatuses viiviseid. Rimi Eesti juht vahetub omanikuks jõusöödatehases nimise või võtame farmi üle. AS Marshellen tegeleb eks- Keila Terko (nüüdse nimega OÜ Lanordia juhatuse liige 0 pedeerimisega ning tema 2001. Kuna Rimi Eesti peadirektor Christer Akerberg läheb juhtima Keila Veskid) ning omab veel Mati-Ülo Pajutee ütles, et Kaiu aasta käive ja kasum olid vas- Läti Rimit, saab poeketi siinseks juhiks Karmo Kaas-Lutsberg. tervet rida erinevaid firmasid LT seafarm renditi lootuses, et 1999 2000 2001 2002 tavalt 30,9 ja 1 miljon krooni. Seoses Läti Rimi peadirektori Knut Kvisviki sooviga lahku- laia tegevusspektriga. olukord sealihaturul normali- Allikas: Krediidiinfo, Kaiu LT AS Ardi Trade on praegu lik- da firmast tehti ettepanek asuda tööle Läti Rimi juhina senise- OÜ Lanordia registreeriti seerub. Seal olid jõusöödaga videerimisprotsessis. Krediidi- le Rimi Eesti OÜ peadirektorile Christer Akerbergile, teatas veidi enam kui aasta tagasi ning probleemid, ütles Pajutee. mõista, kuidas jäävad praegu- info järgi oli ettevõtte 2001. Rimi Eesti. selle aja jooksul on Tammsaar pidas ses turu madalseisus ellu need aasta käive 152 miljonit kroo- Alates maist on Rimi Eesti OÜ peadirektoriks senine fi- firma tõusnud sigu, meie toodame seakasvatused, kellel pole oma ni, kahjum 6 miljonit krooni ja nantsdirektor Karmo Kaas-Lutsberg. üheks Eesti suure- Tammsaar sealiha. söödatehast, rääkis Pajutee. omakapital 5 miljoni krooniga maks seakasvatus- pidas sigu, ASi Ardi Grupp Siiski võtame kahjumit iga miinuses. firmaks. Ettevõttel meie toodame üks omanikke ja ju- kuu, oktoobrist alates on ikka Ardi Gruppi kuuluvad ette- on praegu viis sea- sealiha. hataja Arkadi Gor- päris sügav auk. võtted peavad hoolitsema ka farmi varem kuu- latð ütles, et Ardi Tiit Tammsaare juhitud fir- 3500 elanikuga Loksa linnake- lusid need ASile Mati-Ülo Pajutee, Grupp oli sunnitud ma Kaiu LT toetas eelmisel aas- se heaolu eest, sest Ardi Grupi Peetri Põld ja Piim, OÜ Lanordia üle võtma varem tal Rahvaliitu 60 000 krooniga, nimele on erastatud Loksa soo- Lustivere Agro, Kaiu Lacto gruppi kuulu- samas sai ta riigieelarvelist põl- jamajandus. LT ja kaks Aravete Agrole. Ni- nud seafarmid, sest nad ei suut- lumajandustoetust nii 2002. AS Ardi Grupp ise on val- metatud ettevõtted, v.a Kaiu LT, nud jõusööda eest maksta. kui ka 2001. aastal. 2002. aas- dusfirma, mis tegeleb majan- kuuluvad Yaqub Haidary osa- Kaiu LT seafarmi puhul tahtis tal sai Kaiu LT lupjamistoetust dus- ja ärikonsultatsioonide lusega Lacto Agro gruppi. Tammsaar ise selle juhtimisest summas 121 308 krooni ja te- ning raamatupidamisteenuse Põllumajandusminister Tiit loobuda, kui nägi, et läheb va- raviljatoetust 186 747 krooni osutamisega. Ettevõte jõudis Tammsaar ütles, et tema juhi- litsusse, rääkis Gorlatð. ulatuses. Firma on saanud toe- 2001. aastal 1,5 miljoni kroo- tud Kaiu LT ostis Ardi Grupilt Gorlatði sõnul ei ole Ardi tust ka SAPARDi programmist. nisesse kasumisse, olles enne jõusööta ning jäi jõusööda eest Grupil ega Lanordial lähiajal seda neli aastat kahjumit tee- ninud. Ardi Grupi aastakäive võlgu. Seafarmi rentimine ei plaanis rohkem seafarme ren- Ardi Grupp annab olnud võla katteks, vaid Kaiu dile või üle võtta, vaid kavatse- jääb 56 miljoni krooni kanti. LT otsustas keskenduda edas- takse jätkata olemasolevate far- tööd 300 inimesele Pidev kahjumis olemine pole pidi piima ja teravilja tootmise- midega ning vaadata nendes Ardi Grupi ettevõtetes töötab aga takistanud Ardi Gruppi soe- le ning loobuda seakasvatu- üle kulude pool. praegu umbes 300 inimest, eel- tamast hinnalist autoparki sest, rääkis Tammsaar. Siga- Pajutee sõnul eksisteerib misel aastal oli grupi käive 300 äriregistrist nähtub, et 1998. lakompleks
Load more

Recommended publications
  • Südamekuu 2017 Üritused Raplamaal KOV Ürituse Nimetus Toimumise
    Südamekuu 2017 üritused Raplamaal KOV Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev Kontaktisiku ees- ja Telefon E-post Koduleht Lühikirjeldus ürituse kohta perekonnanimi Kaiu Jalgrattamatk Kaiu vald 1.05.2017 Aivo Sildee ja Kalev Kiviste 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluseeest. Sõidetakse ca 30 km nende objektide juurest läbi,mida Leadri toel sai korrastatudKaiu-Vahastu- Kuimetsa- Tolla-Karitsa. Kaiu Matk Aeli järve äärde Kaiu vald 29.04.2017 Aivo Sildvee ja Margus Kol 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluse eest. Sõidame bussiga Kadja järve teeotsani, sealt suundume rajale ja jõuame lõpuks Hirvelaande. Kaiu Murrame trennimüüte - Mirko Kaiu Rahvamaja 17.04.2017 Aivo Sildee Miralda 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jätkukoolitus tervislikust toitumisest ja liikumisest. Miilitsa loeng Sildvee, Kaja Heinsaar Kaiu Minu jõud ja minu oskused - Kaiu Jõusaal 15.04.2017Aivo Sildee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Eesmärk: kas mina jõuan 100-ni. Kõik Kaiu lamades surumine meestele ja jõusaali, et novembriks 2017.a. suruksin rinnalt naistele lamades 100kg ja naised 2x50 kg Kaiu Suveks saledaks - smuutid Kaiu lasteaia köök aprill Aivo ja Miralda Sildvee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Tervisliku toitumise praktiline koolitus Liis Läll jms, praktiline toidutegemise eestvedamisel õppus Kaiu Uuendame Kaiu terviseraja Kaiu terviserada aprill Aivo Sildvee ja Liis Kontkar 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jookseme rajal ning vaatame, kas uuendasime rekordeid rekordeid. Rapla Jüriöö matk ja jooks Rapla kesklinn, 20.04.2017Ülle Laasner 5284090 [email protected] www.rapla.ee Päeval toimub tervsiematk vankritega emadele, Vesiroosi puuetega inimestele, eakatele ja lasteaialastele, tervisepark õhtul jooskevad valla kooliõpilased ja asutuste võistkonnad 3,4 km Jüriööjooksu (22.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Ispa Project Estonia
    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
    [Show full text]
  • Rapla Valla Külade Esindajate Ümarlaud KOOSOLEKU
    Rapla valla külade esindajate ümarlaud KOOSOLEKU PROTOKOLL Rapla 07. juuni 2018 nr 3 Algus kell 17.00, lõpp kell 19.30 Koosolekut juhatas ja protokollis Rita Triinu Peussa Osa võtsid: Tiit Tammsaar - Raka küla, valla Külade Ühenduse juhatuse esimees, Raplamaa Külade Liidu juhtuse liige Marve Reede – Sikeldi, valla Külade Ühenduse juhatuse liige Erika Reinumägi – Vahastu küla Väino Sassi – vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees, Rapla linn Meelis Mägi – abivallavanem Ants Kuningas – Kuusiku küla (Kuusikau ja Iira külade külavanem) Ivi Sark – Iira küla, Raplamaa Külade Liidu juhatuse liige Aivi Meister – Nõmme küla Ülle Pikkinen – Kuusiku-Nõmme küla Urmas Tammemäe – Pirgu küla Karine Rajasaar – Põlliku-Suurekivi Vahastu Aare Klooren – Tamsi Ene Kangur – Raikküla Anne Leht – Kabala, Raikküla piirkonna juht Ulvi Blande – Kodila Kertu Künnapas - Vaopere Iiris Saluri – Kuimetsa Tiia Sõber – Kabala Rita Triinu Peussa – Rapla Vallavalitsus, kultuurinõunik PÄEVAKORD: 1. Eelmise koosoleku protokolli üle vaatamine – kultuurinõunik R. T. Peussa 2. Vallas toimunust ülevaade – abivallavanem M. Mägi 3. Kokkuvõte kaasava eelarve tulemustest – kultuurinõunik R.T. Peussa 4. Kokkuvõte arengukava vestlustest kantides – kultuurinõunik R.T. Peussa 5. Kuidas leida informatsiooni valla kodulehelt – kultuurinõunik R.T. Peussa 6. Informatsioon: uued külavanemad; tulevased tegevused – kultuurinõunik R.T. Peussa 7. Rapla Valla Külade Ühenduse informatsioon –juhatuse esimees T. Tammsaar 8. Rapla Maakonna Külade Liidu info – juhatuse liige I. Sark 9. Informatsioonid
    [Show full text]
  • KÄSKKIRI Maakonnaplaneeringu 2030+ Kehtestamine Rapla
    KÄSKKIRI 13.04.2018 nr 1.1-4/80 Maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Rapla maakonnas Rapla vallas, Kehtna vallas, Kohila vallas, Märjamaa vallas ja Järva maakonnas Käru vallas I ASJAOLUD Esimene Rapla maakonnaplaneering kehtestati 1999. aastal, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud järgmiste teemaplaneeringutega: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Sotsiaalne infrastruktuur“, „Raplamaa kergliiklusteed ja jalgrattamarsruudid", „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" ja „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Selleks, et kaasajastada ja luua sisult ning kvaliteedilt ühtlased maakonnaplaneeringud, algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013 korraldusega nr 337 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades, sh Raplamaal, kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Rapla maakonnaplaneeringu lähteseisukohad on kujundatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korralduse nr 337 p. 5 lisas antud juhiste alusel. Uute algatatud maakonnaplaneeringute eesmärgiks sai eelkõige maakondade ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamine ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Sealjuures ruumilise arengu kujundamine pidi vastama üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele. Maakonnaplaneering hõlmab tervet Rapla maakonna territooriumi ning see on koostatud ajaperioodiks 2030+. Planeeringu
    [Show full text]
  • TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Liiklusohutuse Õppekava
    TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu kolledž Liiklusohutuse õppekava Rando Luhaorg TURVAVARUSTUSE KASUTAMINE KOOLIBUSSIDES RAPLA VALLA NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: MA Kai Kuuspalu Liiklushariduse ekspert Haapsalu 2019 TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu kolledž Õppekava: Liiklusohutus Töö pealkiri: „Turvavarustuse kasutamine koolibussides Rapla valla näitel“ Teadusvaldkond: Sotsiaal- ja käitumisteadused Uurimuse tasand: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: Diplomitöö mai 2019 40 lk + 8 lisa (9 lk) Referaat: Uurimus on üks osa kõrgkoolide ja Maanteeameti ühisest kompleksuuringust, mille eesmärgiks on kaardistada koolibusside ohutust. Siinses töös kaardistatakse, kuidas kasutatakse koolibussides turvavarustust. Teema valik lähtub soovist anda isiklik märkimisväärne panus kompleksuuringusse, mille töögruppides on regulaarselt osaletud. Eesmärgist tulenevalt esitatakse diplomitöö uurimisküsimused: • Kuidas tagatakse õpilaste veoks kasutatavatele bussidele esitatud nõuded? • Kuidas bussijuhid järgivad neile esitatud nõudeid õpilasi teenindades? • Kas õpilased täidavad bussis sõites sõitja kohustusi? Töö koosneb teoreetilistest lähtekohtadest ja empiirilisest uurimusest. Esimeses osas esitatakse teoreetilised lähtekohad, teises osas uurimuse eesmärk, uurimisküsimused, valimi ja uurimismeetodite kirjeldused, vaatluste analüüs, poolstruktureeritud intervjuude analüüs. Töö lõpeb kokkuvõttega, kus antakse hinnang valitud metoodikale, uurimistulemustele ja esitatakse ettepanekud. Osalusvaatlused ning poolstruktureeritud intervjuud andsid selge ülevaate kolme koolibussi ohutuse
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • Kaiu Valla, Raikküla Valla Ja Rapla Valla Ühinemisleping
    KAIU VALLA, RAIKKÜLA VALLA JA RAPLA VALLA ÜHINEMISLEPING Raplas, detsember 2016 1 KAIU VALLA, RAIKKÜLA VALLA JA RAPLA VALLAÜHINEMISLEPING Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja Rapla Vallavolikogu (Rapla Vallavolikogu 26. novembri 2015. a otsus nr 48) ettepaneku Juuru, Järvakandi, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru ja Raikküla Vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemisläbirääkimised eesmärgiga moodustada kohalike omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus ja Kaiu Vallavolikogu (27. jaanuari 2016. a otsus nr 1 ja 27. aprilli 2016 otsus nr 17) ja Raikküla Vallavolikogu (03. veebruari 2016. a otsus nr 90) otsused ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta ning sellele järgnenud ühinemisläbirääkimiste tulemused, Kaiu vald, Raikküla vald ja Rapla vald (edaspidi nimetatud lepinguosalised) sõlmivad käesoleva ühinemislepingu (edaspidi leping), mille eesmärgiks on moodustada ühinemise kaudu uus omavalitsusüksus (edaspidi Vald) . 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Leping sätestab lepinguosaliste omavalitsusüksuste vabatahtliku ühinemise tulemusena omavalitsusüksuste ühinemise aja ja eesmärgid, moodustatava omavalitsusüksuse õigusliku staatuse, nime, sümboolika, piirid, ühinemisega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja juhtimisstruktuuriga seotud muutused, avalike teenuste osutamise põhimõtted valdkonniti, töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise,
    [Show full text]
  • The Execution of Government-Initiated Mergers
    The Execution of Government-Initiated Mergers KAIE KÜNGAS Ministry of Finance According to the Administrative Reform Act, the councils of all munici­ palities with fewer than 5,000 residents were required to submit an application to the relevant county governors by 1 January 2017 for the alteration of administrative­territorial organisation (that is, for a merger). Thereafter, by 15 February, the Government of the Republic was to initiate mergers of those municipalities that still had fewer than 5,000 residents – the minimum size of a municipality provided for in the Act and referred to below as the minimum size criterion – in order to ensure compliance with the criterion. 269 The aim of government­initiated mergers was to ensure the com­ pletion of the reform if municipal councils failed to agree on mergers required by the Act. This also set a clear deadline for municipal council­ initiated mergers, allowing enough time for their completion, so that by the local elections in October 2017, the new administrative­territorial organisation would be in place and mergers initiated by municipal coun­ cils would not be held up by potential court disputes. After the first stage of mergers, initiated by municipal councils, the government was to make merger proposals to all municipalities with fewer than 5,000 residents. It could also make a merger proposal to municipalities with more than 5,000 residents if this was necessary for merging some of its neighbouring municipalities that fell short of the minimum size criterion. The Act only provided for a few possible exemptions for the government when it did not have to initiate a merger.
    [Show full text]
  • 14. Suvemängud Sisu Mv.Indd
    5 Eestimaa Spordiliit Jõud EESTIMAA SPORDILIIT JÕUD Toompuiestee 21, Tallinn 10137, Estonia Faks: +372 662 2651 Peasekretär Tarmo Volt 662 2652, 504 0612, [email protected] Nõunik Ants Saar 662 2654, 506 2596, [email protected] Peaspetsialist Helen Mast JÕGEVAMAA SPORDILIIT “KALJU” 662 2650, 529 9432, [email protected] Uno Valdmets E-mail: [email protected] Suur 3, Jõgeva 48306 www.joud.ee Tel. 772 2370 Mob. 515 0477 [email protected] Maakondade spordiliidud www.jslkalju.ee HARJUMAA SPORDILIIT JÄRVAMAA SPORDILIIT Sirje Tikerpäe Piret Maaring Roosikrantsi 12, Tallinn 10119 Aiavilja 1, Paide 72712 Tel./faks: 611 8556 Tel. 697 1485 Tel. 611 8557 Mob. 5333 3067 Mob. 516 5093 [email protected] [email protected] www.jarvasport.ee www.harjusport.ee LÄÄNE MAAKONNA SPORDILIIT HIIUMAA SPORDILIIT “LÄÄNELA” Anton Kaljula Ülle Lass Leigri väljak 11, Kärdla 92412 Lihula mnt. 10, Haapsalu 90507 Tel./faks: 463 1244 Tel. 472 5067 Mob. 505 5129 Mob. 517 1746 [email protected] [email protected] www.hiiumaasport.ee www.laanesport.ee IDA-VIRUMAA SPORDILIIT LÄÄNE-VIRUMAA SPORDILIIT Rene Kundla Raili Vlasovski Keskväljaku 1, Jõhvi 41594 Kastani pst. 12, Rakvere 44307 Tel. 337 7678 Tel. 327 8207 Mob. 502 2860 Mob. 53 481 100 [email protected] [email protected] www.sportiv.ee www.lvsl.ee 6 PÕLVA MAAKONNA SPORDILIIT VALGAMAA SPORDILIIT Ingrid Muuga Rein Leppik Kesk 20, Põlva 63308 Kesk 12, Valga 68203 Tel. 799 4637 Tel. 766 6117 Mob. 517 5848 Mob. 523 4974 [email protected] [email protected] www.polvamaa.ee/sport www.valgamaasl.ee PÄRNUMAA SPORDILIIT VILJANDIMAA SPORDILIIT Kaiu Kustasson Margit Kurvits Akadeemia 2, Pärnu 80010 Vaksali 4, Viljandi 71020 Tel.
    [Show full text]
  • Table S1. African Swine Fever Virus Genotype II Isolates from Estonia Selected to Study Central Variable Region (CVR) Genetic Variation
    Table S1. African swine fever virus genotype II isolates from Estonia selected to study central variable region (CVR) genetic variation. **DP, domestic pig; EWB, European wild boar; *NRL, National Reference Laboratory Isolate NRL* Host Date Municipality County CVR variant GenBank registration Species** outbreak Accession number number Est14/WB-Valga-1 TA1411593 EWB 02/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-1 TA1411917 EWB 09/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-Valga-2 TA1412184 EWB 10/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-2 TA1412212 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-3 TA1412213 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-4 TA1412214 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-IDA-1 TA1412317 EWB 14/09/2014 Lüganuse IDA-VIRU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-1 TA1415193_1 EWB 26/10/2014 Võrumaa VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-2 TA1415193_2 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-3 TA1415193_3 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-4 TA1415194 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est15/WB-Valga-3 TA1500043 EWB 05/01/2015 Helme VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Valga-4 TA1500136 EWB 06/01/2015 Podrala VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Vil-5 TA1500130 EWB 06/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-6 TA1500891 EWB 15/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-7 TA1501143 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-8 TA1501144 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-9 TA1501120-1 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-VORU-8 TA1504950-2 EWB 26/01/2015
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]