DOCSLIB.ORG

Tamsalu Valla 2017. Aasta Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tamsalu Valla 2017. Aasta Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne Tamsalu valla 2017. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Nimetus Tamsalu Vallavalitsus Aadress Tehnika 1 a Tamsalu 46107 Telefon 32 28 430 Faks 32 28 433 E-posti aadress [email protected] Interneti kodulehekülje aadress www.tamsalu.ee Majandusaasta algus 01.01.2017 Majandusaasta lõpp 31.12.2017 Audiitor AMC Audit OÜ 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1 Tegevuaaruanne 4 1.1 Konsolideerimisgrupi koosseis 4 1.2 Konsolideerimisgrupi peamised finantsnäitajad 6 1.3 Ülevaade majanduskeskkonnast 7 1.4 Ülevaade arengukava täitmisest 11 1.5 Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute 17 tegevusest 1.6 Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi 18 korraldamisel 1.7 Ülevaade finantsriskide juhtimisest 19 2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 21 2.1 Konsolideeritud bilanss 21 2.2 Konsolideeritud tulemiaruanne 22 2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 23 2.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 24 2.5 Eelarve täitmise aruanne 25 2.6 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisad 28 3 Allkiri majandusaasta aruandele 65 2 Sissejuhatus Käesolev Tamsalu valla konsolideerimisgrupi 2017. aasta majandusaasta aruanne koosneb kolmest osast: 1. Tegevusaruanne 2. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 3. Allkiri majandusaasta aruandele. Tegevusaruandes antakse ülevaade KOV konsolideerimisgrupi majandusaasta tegevustest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus KOV konsolideerimisgrupi finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, KOV konsolideerimisgrupi olulistest sündmustest ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Antakse ülevaade ka üldisest Eesti majanduskeskkonnast. Keskendutakse põhjalikumalt arengukava täitmisele, samuti antakse ülevaade sisekontrollisüsteemist ja finantsriskide juhtimisest. Tegevusaruandes antakse ülevaade olulise mõju all olevate äriühingute tegevusest. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest osadest: • Konsolideeritud bilanss; • Konsolideeritud tulemiaruanne; • Konsolideeritud rahavoogude aruanne; • Konsolideeritud netovara liikumiste aruanne; • Eelarve täitmise aruanne • Raamatupidamise aastaaruande lisad. Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud tuhandetes eurodes. 3 1. Tegevusaruanne Tamsalu vallavalitsus kohaliku omavalitsusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, Tamsalu valla põhimäärusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsustega või nende liitudega. Tamsalu vallavalitsus kohaliku omavalitsusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganitele või kellegi teise pädevusse. Tamsalu vald kui kohalik omavalitsus on avalik- õiguslik juriidiline isik. Tamsalu valla omavalitsusorganid on : • Vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; • Vallavalitsus – volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Valla asutused: • Vallavalitsus kui ametiasutus, mis teostab avalikku võimu; • Hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu. Tamsalu valla 2017. aasta majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni valla ametiasutuse, hallatavate asutuste ja valla valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse kohta. Raamatupidamise aastaaruanne on valla koondaruanne, kus on konsolideeritud rida- realt valla valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute aruannetega. 2017 aasta tegevused on toodud välja ülevaates arengukava täitmise kohta ja lisas 20 selgitused eelarve täitmise kohta. 1.1Konsolideerimisgrupi koosseis Tabel 1. Konsolideeriv üksus Tamsalu Vallavalitsus Allüksuse nimetus 1.Tamsalu vallavolikogu 2.Tamsalu vallavalitsus 3. Tamsalu Kommunaal 4.Tamsalu Spordihoone 5.Raamatukogud 5.1 Tamsalu Raamatukogu 5.2 Assamalla Raamatukogu 5.3 Vajangu Raamatukogu 6.Tamsalu Kultuurimaja 7.Porkuni Paemuuseum 8.Lasteaiad 8.1Tamsalu Sääse Lasteaed(kuni 31.08.2017) 8.2 Tamsalu Lasteaed (alates 01.09.2017 liideti Sääse Lasteaiaga) 9.Vajangu Põhikool 10.Tamsalu Gümnaasium 11. Sääse hooldekodu Aruandeaastal muutus volikogu otsuse 22.03.32017 alusel konsolideerimisgrupi koosseis. Alates 01.09.2017 liideti Sääse Lasteaed Tamsalu Lasteaiaga. Tamsalu Vallavolikogu ja Tapa vallavolikogu kinnitasid 12. detsembril 2016.aaastal ühinemislepingu ning võtsid vastu otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise 4 taotlemiseks. Vabariigi Valitsuse 05.01.2017 määruse nr 13 „ Tamsalu ja Tapa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprill 1995.a määruse nr 159 „ Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ alusel moodustus 21.10.2017 Tamsalu valla ja Tapa valla ühinemise teel uus omavalitsus- Tapa vald, mis on ühinenud omavalitsusüksuste üldõigusjärglane. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustunud omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast kuni eelarveaasta lõpuni jäävad eelarved ühinemise aasta lõpuni lahku. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud andmete esitamist jätkatakse ühinenud omavalitsusüksuste kaupa kuni eelarveaasta lõpuni eraldi. Uus volikogu otsustab kõigi ühinenud omavalitsuste eelarve kasutamise ja muutmise üle. Kõik kulud, mis on endise omavalitsuse eelarves kavandatud, tehakse vastava eelarve kaudu. Ühinemise aasta majandusaasta aruanne koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-le 29 iga ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta eraldi. Ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse esimeses majandusaasta aruandes esitatakse sellele eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste eelmise majandusaasta vastavate arvnäitajate liitmise teel, jättes välja ühinenud omavalitsusüksuste omavahelisi tehinguid kajastavad arvnäitajad. Tabel 2 Konsolideeritud üksused Allüksuse nimi Tamsalu Vallavalitsuse osaluse määr (%) 1.AS Tamsalu Kalor 100 % 2.AS Tamsalu Vesi 100 % Aruandeaastal valitseva mõju all olevates asutuste struktuuris muudatusi ei olnud. 5 1.2Konsolideerimisgrupi peamised finantsnäitajad Tuhandetes eurodes 2017 2016 2015 2014 2013 Bilansi näitajad Varad aasta lõpus 18790 19191 18907 19484 19874 Kohustused aasta lõpus 2716 2605 2582 3097 3372 Netovara aasta lõpus 16074 16586 16325 16386 16502 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 5579 5995 5134 5056 5682 Tegevuskulud 6075 5719 5181 5130 4780 Tulem -496 276 -47 -74 902 Muud näitajad Põhivarainvesteeringute maht 728 941 306 401 615 Likviidsus* 0,80 0,96 0,86 0,57 0,88 Lühiajaline maksevõime** 0,87 1,01 0,92 1,00 0,95 Kohustuste osakaal varadest 0,14 0,14 0,14 0,16 0,17 Laenukohustuste osakaal varadest 0,12 0,11 0,11 0,13 0,14 Piirmäärade täitmine konsolideeritud näitajate alusel Põhitegevuse tulem*** 261 753 789 676 416 Netovõlakoormus**** 1849 1555 1615 2028 2326 Piirmäärade täitmine konsolideerimata näitajate alusel Põhitegevuse tulem*** 91 604 598 543 289 Netovõlakoormus**** 1659 1244 1129 1422 1629 Märkused: *Likviidsus – likviidsed varad/lühiajalised kohustused **Lühiajaline maksevõime – käibevara/lühiajalised kohustused ***Põhitegevuse tulem- põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS §32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär on vastavalt KOFS §33 null ( st ei tohi olla negatiivne) ****Netovõlakoormus – KOFS §34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär 2012 aastal on 60% põhitegevuse tuludest. Selgitused tabeli finantsnäitajate muutuste kohta Bilansi näitajate muutused Varad vähenesid 2017 aastal 2,1 % võrreldes 2016 aastaga. Kohustused suurenesid 2017 aastal 4,1% võrreldes 2016 aastaga. Tulemiaruande näitajate muutused Tegevustulud kokku vähenesid 2017 aastal 6,9 % võrreldes 2016 aastaga. Tegevuskulud kasvasid 2017 aastal 6,2 % võrreldes 2016 aastaga. 6 1.3 Ülevaade majanduskeskkonnast Allikas:Rahandusministeerium ( www.fin.ee ) Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 4 protsenti ja 2019. aastal 3,2 protsenti. Välismaine nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele on kasvanud. Eesti ettevõtete investeeringud majandusse hakkasid möödunud aastal taas kasvama. Aastatel 2020–2022 püsib Eesti majanduskasv 3 protsendi lähedal. Kasvu peaks neil aastail rohkem toetama töötlev tööstus ning ekspordile orienteeritud teenindusvaldkonnad. Vaatamata 2017. aasta harjumatult kiirele, 4,9 protsendini ulatunud kasvule ei ole Eesti majandus siiski üle kuumenenud, kuigi toimib ilmselt mõnevõrra üle oma potentsiaalse taseme. Eesti erasektor on alates majanduskriisi puhkemisest käitunud väga konservatiivselt, vähendades laenukoormust ning kogudes finantspuhvreid. Seoses konjunktuuri paranemisega on ettevõtted siiski viimase aasta jooksul muutunud julgemaks oma investeerimisotsustes. Soodsa konjunktuuri püsides peaks see trend jätkuma, kuid ühtlasi on valmisolek majanduse tagasilöökideks olemas. Keskmine palk kasvab mulluse 1221 euroga võrreldes sel aastal 1307 euroni ja järgmisel aastal 1381 euroni. Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 4 protsenti ja järgmisel aastal 3,3 protsenti. Kiire majanduskasvu tingimustes on nii palgatulu kui ka ettevõtete kasumid kasvanud pea kõigis valdkondades. Töötus on vähenenud ja samas on kasvanud tööjõupuudus. Eesti tööealine elanikkond väheneb, kuid seda on seni korvanud inimeste
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Ispa Project Estonia
    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
    [Show full text]
  • Tamsalu Linna Ja Tamsalu Valla Ühinemisleping
    Väljaandja: Tamsalu Linnavolikogu Akti liik: leping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2005, 32, 0 Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu kinnitamine Tamsalu Linnavolikogu 26. jaanuari 2005. a otsus nr 3 Tamsalu Linnavalitsuse 7. detsembri 2004. a korraldusega nr 182 «Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu avalikustamine» pandi ühinemisleping koos juurdekuuluvate lisadega välja avalikuks tutvumiseks ning seati vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtajaks 14.01.2005. a. Nimetatud tähtajaks ühtegi vastuväidet ega ettepanekut lepingu osas ei esitatud. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) § 91lõiked 6 ja 7, Tamsalu Linnavolikogu otsustab: 1.Kinnitada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping (lisatud) koos järgmiste lisadega: 1.1. seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse (pindala) ja alaliste elanike arvu kohta; 1.2. Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2003. a majandusaasta aruanded ning Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2004. a auditeeritud majandusaasta aruanded. Viimased lisatakse lepingule pärast nende auditeerimist; 1.3. ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1 : 50 000; 1.4. haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute vajaduse põhjendus ja eelarve; 1.5. lepingupoolte pikaajaliste kohustuste aruanne. 2.Linnavalitsusel avalikustada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping koos lisadega Tamsalu linna veebilehel. Ühinemisleping avaldada Riigi Teatajas*. 3.Otsus jõustub 31. jaanuaril 2005. a. 4.Käesoleva otsuse peale võib esitada Tamsalu Linnavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
    [Show full text]
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • { Annual Report 2007 }
    { Annual Report 2007 } { Table of contents } Foreword Condition of road surfaces 30 Bridges 18 Change of the amount of defects (charts) 31 Surface re-dressing of pavements and repairs on gravel roads Estonian Road Administration 19 Change of the surface evenness (charts) (with charts) 8 Estonian Road Administration 32 Pavements on gravel roads 9 Road Administration agencies Road management funds 33 Sections of construction and repairs (map) 10 Personnel 21 Funds allocated for road management and their dynamics 34 Road construction, repairs and operations in 2007 (table) 11 Administering of road management (chart) (table and chart) 35 Road construction, repairs and operations in 2003-2007 (table) 23 Road management funds of 2007 (table) 36 Environmental measures Foreign relations 24 Utilization of the funds (table) 12 Foreign relations Road management works Road traffic Roads 25 Road operations 37 About traffic count 13 Road network 26 Expenditures for road operations (table and chart) 38 Average traffic flow and traffic performance (table and charts) 13 Types of pavements on national roads (chart) 27 Performers of the road operations (map) 39 Number of vehicles (table) 14 Density of national roads by counties (chart) 28 Repairs of TEN-T roads 40 Traffic flow on main roads (map) 15 Types of pavements on national roads (table) 29 Repairs of other roads 41 Traffic flow in the presincts of major cities (map-chart) 15 Share of paved national roads by counties (chart) 29 Repairs of pavements: volumes and expenditures (charts) 42 Traffic accidents Traffic safety 42 Traffic accidents 43 Children and young people in traffic 44 Number of vehicles, accidents and fatalities (table and charts) 45 Distribution of traffic accidents on main and basic roads (map) 46 Types of traffic accidents 47 Places of accidents 48 Drunken drivers 49 Traffic safety research 49 Traffic education {Dear reader! This is already the 20th Annual Report of the Road have remained on the same level with those seen in the But the human being is and will be the key factor in Administration.
    [Show full text]
  • 1996. E. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM
    EESTI VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. e. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. a. LUGUPEETUD REISIJAD! Teatmikus õn liinid liigitatud kolme gruppi: — Rakvere linnaliinid, — Lääne-Viru maakonnaliinid, — Lääne-Viru maakonda läbivad kaugliinid. Suuremaid lähte- ja sihtpunkte läbivate liinide nimekirja leiate leheküljelt 68. Teatmiku lõpus õn sõitjateveo eeskiri, sõidusoodustused ühistranpordis ja väljavõte «Haldusõigusrikkumiste seadusti­ kust». Lääne-Viru Maavaitsuse poolt õn maakonnaliinidel sõidu­ pileti liinikilomeetri maksimaalseks piirhinnaks kehtestatud SO senti. Liini pidaja võib ümardada pileti hinna täiskroonideks. Linnaliinidel õn pileti maksimaalne piirhind 2 krooni, bussi­ juhilt ostetud pileti hind õn 3 krooni. Bussiliiklust koordineerib Lääne-Viru Maavalitsus tek 43013. Bussiliikluse kohta saab informatsiooni Rakvere bussijaamast tek 43562. Lääne-Viru maakonnaliine teenindavad: AS DU VE tek 47296 AS GLAAK tek 92431 AS INOR tek 20071, 20072 AS KIIKER tek 91154 AS RAKVERE ATP tek 44429 AS TABUS tek 20019 AS TENT tek 33634 AS TOOME tek 44148 ME UUS LIIN tek 46257 OÜ KULLAARU tek 43486 OÜ REMOX tek 67346 OÜ VEDUK tek 94597, 94516 OÜ ÕITSENG tek 92024 KADRINA VALD tek 90209 SAKSI VALD tek 77325 VIHULA VALD tek 92635 Liini Liini nimetus Liini pidaja nr. RAKVERE LINNALIINID: 1 Piira—Näpi AS RAKVERE ATP 2 Piira—Lihakombinaat AS RAKVERE ATP 3 Tõrma—Turuplats—Tõrma AS RAKVERE ATP 5 Rägavere tee—Näituse AS RAKVERE ATP MAAKONNALIINID:
    [Show full text]
  • Location As the Reason for the Problems of Old Industrialised Settlements the Case of Estonia
    European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/-ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Location as the reason for the problems of old industrialised settlements The Case of Estonia Raigo Ernits Authors contact details: Raigo Ernits, Faculty of Economics and Business Administration, University of Tartu, Estonia, e-mail: [email protected], Tel: +37 2737 6342, Fax: +37 2737 6312. European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/ -ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Abstract In this paper we will chart the problems of small single-company (so called mono- functional) industrial settlements in post-socialist Estonia. The major research question asked will thus be whether the disadvantageous location of these industrial plants is the reason for problems in such settlements. Using the notion of gravity models we will calculate the distance factors of such settlements in relation to larger centres, and compare them across different groups of different kinds of settlements. The conclusion arrived at is that advantageous location (location close to a larger centre) is a necessary though not a sufficient condition for guaranteeing the development and success of settlements. The main determinant factors in the success of a settlement are the fulfilment of the conditions for a good social and economical environment, while it is undoubtedly the case that a healthy environment favouring the growth and deployment of entrepreneurial skills develops more easily in settlements located nearer to larger centres. Keywords: Industrial location, industrial areas, local development, gravity models, mono-functional economy, transition economy, and Eastern Europe.
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]
  • Tapa Valla Valimisnimekirjad Kohalikeks Valimisteks
    TAMSALU NR 9 OKTOOBER AJALEHT 2017 TASUTA Tapa valla valimisnimekirjad kohalikeks valimisteks nr 140 ALAR RANNAÄÄRE nr 184 LILLI STRÕNADKO nr 230 URMAS PIISKOPPEL nr 141 MÄRT SMIRNOV nr 185 SIRJE MAJOR nr 231 MARGER ÕUN nr 142 RAIVO RAID nr 186 DMITRI OKATOV nr 232 LEMBIT UUSTALU nr 187 TATJANA nr 233 PEETER PIIRFELDT Valimisliit Koostöö SELGITSKAJA-FJODOROVS nr 188 VALTER KAIMA Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Isamaa ja Res Publika Liit nr 143 RAIN SEPPING nr 189 SIRJE JÄETMA nr 144 ENE AUGASMÄGI nr 190 ALEKSANDR SAGALAJEV nr 234 TÕNU VEEREMAA nr 101 ARON JAANIS nr 145 ELMU KOPPELMANN nr 191 ÜLLAR NEEME nr 102 KAILI OTS nr 146 SIRJE KLEMMER nr 192 IVI BODNJA Valimisliit Valgejõgi nr 103 JAAN VIKTOR nr 147 KUNO ROOBA nr 193 VITALI ANIŠTŠUK nr 104 JAKOV PETERSON nr 148 ALAR TERAS nr 194 KAJA SVIRIDOVA nr 235 ALARI KIRT nr 105 LEA OJA nr 149 JAAN LÕÕNIK nr 195 VLADIMIR SAGALAJEV nr 236 TOOMAS UUDEBERG nr 106 URMAS SAARMANN nr 150 URMAS ELHI nr 196 MARINA TRIPUZ nr 237 RIINA NIIBO nr 107 MARE PLOOMPUU nr 151 KAJA HALLIK nr 197 PEEDU VIPPER nr 238 REIN LALL nr 108 PEETER NIKIFOROV nr 152 REIN TALI nr 198 VAIKE DEMIDJUK nr 239 TATJANA TAMM nr 153 DAIRI POMERANTS nr 199 DMITRI PETROV nr 240 HANDO KASEKAMP nr 154 MARIE-JOHANNA KIPPAR nr 200 TAISSA LEPP nr 241 AIVI MUST Eesti Reformierakond nr 155 RENNELI VETTIK nr 201 VLADIMIR PETROV nr 242 EIKI EILO nr 109 REIGO TAMM nr 156 URMAS ORAS nr 202 KRISTE TIISLER nr 243 LEELO JÜRIMAA nr 110 RIHO TELL nr 157 ANNA KIS-INT nr 203 DENISS VÕSAR nr 244 TIMO TIISLER nr 111 NAIMA SILD nr 158 GARRI RAAGMAA
    [Show full text]
  • Distribution and Development Conditions of Karst Phenomena in Estonia
    Dynamiques environnementales Journal international de géosciences et de l’environnement 42 | 2018 Du glint baltique au lac Peïpous Distribution and development conditions of karst phenomena in Estonia Oliver Koit Electronic version URL: https://journals.openedition.org/dynenviron/2253 DOI: 10.4000/dynenviron.2253 ISSN: 2534-4358 Publisher Presses universitaires de Bordeaux Printed version Date of publication: 1 July 2018 Number of pages: 292-299 ISSN: 1968-469X Electronic reference Oliver Koit, “Distribution and development conditions of karst phenomena in Estonia”, Dynamiques environnementales [Online], 42 | 2018, Online since 01 June 2019, connection on 10 July 2021. URL: http://journals.openedition.org/dynenviron/2253 ; DOI: https://doi.org/10.4000/dynenviron.2253 La revue Dynamiques environnementales est mise à disposition selon les termes de la Licence Creative Commons Attribution - Pas d'Utilisation Commerciale - Pas de Modification 4.0 International. Distribution and develop- ment conditions of karst phenomena in Estonia Oliver Koit Institute of Ecology at Tallinn University. Uus-Sadama 5, 10120 Tallinn, Estonie. [email protected] Version française p. 48 Abstract Nearly half of Estonia’s territory is underlain by Silurian and Ordovician carbonate rocks, which host extensive shallow karstified aquifers that contribute nearly a third of the annually abstracted domestic groundwater. Due to glacial erosions, the short duration of the post-glacial evolution of the territory and for other reasons, karst topography has generally modest dimensions in Estonia. Despite of the relative youth of the majority of the karst formations, karstification is widespread and affects a large fraction of the population daily mostly by means of shallow groundwater quality. Moreover, Estonian karst, with its peculiarities, offers a rare glimpse into the (re)initiation phase of karst in intensively eroded topography, which can still surprise with occasional remnants from the previous times.
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Vald
    VÄIKE-MAARJA Graafikud hakkavad kehtima alates 1.09.2018 Välju- Lõpp-peatus Saa- Käigus Liin Kirjeldus mine bub Väike- lõpp- Maar- peatu- jast sesse 5:55 SIMUNA 6:14 ETKNR 39 Väike-Maarja-Simuna-Laekvere-Äntu- Väike-Maarja-Tamsalu 6:25 SIMUNA 6:42 ETKNR 50 Väike-Maarja-Äntu-Simuna-Väike-Maarja 6:50 KILTSI, AAVERE 7:08 ETKNR 59 Väike-Maarja-Kiltsi-Aavere 7:05 RAKVERE 7:43 ETKNRL 49 Väike-Maarja-Kadila-Rakvere S 7:01 TAMSALU 7:26 ETKNR 39 Väike-Maarja-Porkuni-Tamsalu V 7.07 S 7:03 RAKVERE 7:43 ETKNR 50 Väike-Maarja- Assamalla-Rakvere V 7:10 8:00 TAMSALU 8:19 L 39 Väike-Maarja-Porkuni-Tamsalu 8:20 TARTU 10:00 ETKNRL 283 Rakvere-Jõgeva-Tartu 8:22 RAKVERE 8:55 ETKNRL 52 Rakke-Väike-Maarja-Rakvere 8:48 RAKVERE 9:20 ETKNRLP 318 Tartu-Jõgeva-Rakvere 8:50 TAMSALU 9:04 ETKNRLP 66 Rakke-Kiltsi-Väike-Maarja-Tamsalu 8:55 SIMUNA, 10:17 ETKNRL 39 Simuna-Laekvere-Rahkla-Rakvere RAKVERE 9:10 TARTU 10:55 ETKNRL 230 Rakvere-Rakke-Jõgeva-Tartu 9:10 TARTU 10:50 P 283 Rakvere-Rakke-Jõgeva-Tartu 9:45 RAKVERE 10:20 ETKNRLP 368 Pärnu-Paide-Koeru-Rakvere 10:00 KILTSI, RAKKE 10:28 ETKNRLP 66 Väike-Maarja-Kiltsi-Pikevere-Rakke 10:47 TARTU 12:35 ETKNRLP 318 Rakvere-Rakke-Tartu 11:35 TAMSALU 11:54 ETKNR 20 Väike-Maarja-Porkuni-Tamsalu 11:35 TAMSALU, 12:50 LP 20 Väike-Maarja-Tamsalu-Porkuni-Rakvere RAKVERE 11:42 RAKVERE 12:15 ETKNRLP 165 Väike-Maarja- Assamalla-Rakvere 12:06 RAKVERE 12:44 ETKNRLP 45 Väike-Maarja-Kadila-Rakvere 12:26 RAKKE 12:46 ETKNRL 52 Rakvere-Väike-Maarja-Rakke 13:06 KILTSI, RAKKE 13:50 TN 40 Rakvere- Väike-Maarja -Kiltsi-Rakke 13:15 KILTSI, KOERU
    [Show full text]