Location As the Reason for the Problems of Old Industrialised Settlements the Case of Estonia
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Minorities and Majorities in Estonia: Problems of Integration at the Threshold of the Eu
MINORITIES AND MAJORITIES IN ESTONIA: PROBLEMS OF INTEGRATION AT THE THRESHOLD OF THE EU FLENSBURG, GERMANY AND AABENRAA DENMARK 22 to 25 MAY 1998 ECMI Report #2 March 1999 Contents Preface 3 The Map of Estonia 4 Ethnic Composition of the Estonian Population as of 1 January 1998 4 Note on Terminology 5 Background 6 The Introduction of the Seminar 10 The Estonian government's integration strategy 11 The role of the educational system 16 The role of the media 19 Politics of integration 22 International standards and decision-making on the EU 28 Final Remarks by the General Rapporteur 32 Appendix 36 List of Participants 37 The Integration of Non-Estonians into Estonian Society 39 Table 1. Ethnic Composition of the Estonian Population 43 Table 2. Estonian Population by Ethnic Origin and Ethnic Language as Mother Tongue and Second Language (according to 1989 census) 44 Table 3. The Education of Teachers of Estonian Language Working in Russian Language Schools of Estonia 47 Table 4 (A;B). Teaching in the Estonian Language of Other Subjects at Russian Language Schools in 1996/97 48 Table 5. Language Used at Home of the First Grade Pupils of the Estonian Language Schools (school year of 1996/97) 51 Table 6. Number of Persons Passing the Language Proficiency Examination Required for Employment, as of 01 August 1997 52 Table 7. Number of Persons Taking the Estonian Language Examination for Citizenship Applicants under the New Citizenship Law (enacted 01 April 1995) as of 01 April 1997 53 2 Preface In 1997, ECMI initiated several series of regional seminars dealing with areas where inter-ethnic tension was a matter of international concern or where ethnopolitical conflicts had broken out. -
The Baltic Republics
FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features. -
Tamsalu Valla 2017. Aasta Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne
Tamsalu valla 2017. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Nimetus Tamsalu Vallavalitsus Aadress Tehnika 1 a Tamsalu 46107 Telefon 32 28 430 Faks 32 28 433 E-posti aadress [email protected] Interneti kodulehekülje aadress www.tamsalu.ee Majandusaasta algus 01.01.2017 Majandusaasta lõpp 31.12.2017 Audiitor AMC Audit OÜ 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1 Tegevuaaruanne 4 1.1 Konsolideerimisgrupi koosseis 4 1.2 Konsolideerimisgrupi peamised finantsnäitajad 6 1.3 Ülevaade majanduskeskkonnast 7 1.4 Ülevaade arengukava täitmisest 11 1.5 Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute 17 tegevusest 1.6 Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi 18 korraldamisel 1.7 Ülevaade finantsriskide juhtimisest 19 2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 21 2.1 Konsolideeritud bilanss 21 2.2 Konsolideeritud tulemiaruanne 22 2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 23 2.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 24 2.5 Eelarve täitmise aruanne 25 2.6 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisad 28 3 Allkiri majandusaasta aruandele 65 2 Sissejuhatus Käesolev Tamsalu valla konsolideerimisgrupi 2017. aasta majandusaasta aruanne koosneb kolmest osast: 1. Tegevusaruanne 2. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 3. Allkiri majandusaasta aruandele. Tegevusaruandes antakse ülevaade KOV konsolideerimisgrupi majandusaasta tegevustest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus KOV konsolideerimisgrupi finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, KOV konsolideerimisgrupi olulistest sündmustest ning eeldatavatest -
Estonian Ministry of Education and Research
Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Authors: Language Education Policy Profile for Estonia (Country Report) has been prepared by the Committee established by directive no. 1010 of the Minister of Education and Research of 23 October 2007 with the following members: Made Kirtsi – Head of the School Education Unit of the Centre for Educational Programmes, Archimedes Foundation, Co-ordinator of the Committee and the Council of Europe Birute Klaas – Professor and Vice Rector, University of Tartu Irene Käosaar – Head of the Minorities Education Department, Ministry of Education and Research Kristi Mere – Co-ordinator of the Department of Language, National Examinations and Qualifications Centre Järvi Lipasti – Secretary for Cultural Affairs, Finnish Institute in Estonia Hele Pärn – Adviser to the Language Inspectorate Maie Soll – Adviser to the Language Policy Department, Ministry of Education and Research Anastassia Zabrodskaja – Research Fellow of the Department of Estonian Philology at Tallinn University Tõnu Tender – Adviser to the Language Policy Department of the Ministry of Education and Research, Chairman of the Committee Ülle Türk – Lecturer, University of Tartu, Member of the Testing Team of the Estonian Defence Forces Jüri Valge – Adviser, Language Policy Department of the Ministry of Education and Research Silvi Vare – Senior Research Fellow, Institute of the Estonian Language Reviewers: Martin Ehala – Professor, Tallinn University Urmas Sutrop – Director, Institute of the Estonian Language, Professor, University of Tartu Translated into English by Kristel Weidebaum, Luisa Translating Bureau Table of contents PART I. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing. -
Veriora Vald Asub Kagu-Eestis Põlva Maakonnas – Maakonnakeskusest Põlvast 25 Km Kaugusel Ja Pealinnast 255 Km Kaugusel
VERIORA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2015 - 2020 VERIORA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED………………………………………………………………………...4 VALLA RAHVASTIK………………………………………………………………...4 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED………………………….9 MAJANDUS……………………………………………………………………….…10 TOIMETULEK………………………………………………………………….……14 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE……………………………...……20 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG…………………22 HARIDUS……………………………………………………………………….……22 NOORSOOTÖÖ JA HUVIHARIDUS………………………………………….……25 LASTEAED…………………………………………………………………..………26 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND…………………………….………28 5. TERVISLIK ELUVIIS……………………………………………………….………30 6. TERVISETEENUSED……………………………………………………….………30 7. KOKKUVÕTE……………………………………………………………….………32 TERVISEPROFIILI TEGEVUSKAVA 2015 – 2020…………………………….….33 2 SISSEJUHATUS Igal omavalitsusel on tema halduspiirkonnas elavate inimeste tervise hoidmisel ja parandamisel oluline roll. Seda põhjusel, et kohalikul tasandil kavandatakse ja viiakse ellu just selle keskkonna prioriteetseid suundi. Samas on terve elanikkond omavalitsuse üheks suuremaks rikkuseks. Teades oma paikkonna olulisemaid terviseriske ja muid tervisega seonduvaid näitajaid, saab pöörata tähelepanu nendele teguritele, mis vajavad parandamist. Probleemide lahendamine saab alguse sellest kui teatakse rohkem probleemi olemasolust, seda nii inimese kui kohaliku omavalitsuse tasemel. Käesolev dokument on esimene Veriora valla terviseprofiil. Terviseprofiilis esitatakse ülevaade olulisematest inimeste tervist nii otseselt kui kaudselt mõjutavatest -
Toetusfondi Lisavahendite Jaotus 2021
Vabariigi Valitsuse korraldus „Toetusfondi lisavahendite jaotus 2021. aastal“ Lisa Toetusfondi lisavahendite jaotus (eurot) Kohaliku omavalitsuse Toetus sh õpilaste Maakond üksus kokku kaugõpe Harju Anija vald 71 319 4 396 Harju Harku vald 172 786 5 008 Harju Jõelähtme vald 76 277 5 215 Harju Keila linn 108 865 1 440 Harju Kiili vald 67 125 3 807 Harju Kose vald 88 056 10 413 Harju Kuusalu vald 80 820 11 571 Harju Loksa linn 29 907 2 589 Harju Lääne-Harju vald 151 371 15 252 Harju Maardu linn 169 288 3 921 Harju Raasiku vald 58 366 3 315 Harju Rae vald 232 203 5 673 Harju Saku vald 119 714 4 620 Harju Saue vald 264 708 9 751 Harju Tallinna linn 4 802 846 52 530 Harju Viimsi vald 230 959 3 202 Hiiu Hiiumaa vald 107 400 5 916 Ida-Viru Alutaguse vald 89 804 14 411 Ida-Viru Jõhvi vald 184 057 4 311 Ida-Viru Kohtla-Järve linn 548 490 22 133 Ida-Viru Lüganuse vald 144 357 11 172 Ida-Viru Narva linn 931 569 49 673 Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 88 571 15 610 Ida-Viru Sillamäe linn 204 497 6 319 Ida-Viru Toila vald 80 826 6 313 Jõgeva Jõgeva vald 159 414 17 237 Jõgeva Mustvee vald 73 202 16 476 Jõgeva Põltsamaa vald 114 113 12 021 Järva Järva vald 116 095 21 929 Järva Paide linn 114 366 4 434 Järva Türi vald 122 832 8 591 Lääne Haapsalu linn 144 929 6 272 Lääne Lääne-Nigula vald 93 792 17 471 Lääne Vormsi vald 4 416 75 Lääne-Viru Haljala vald 51 983 5 583 Lääne-Viru Kadrina vald 56 738 5 196 Kohaliku omavalitsuse Toetus sh õpilaste Maakond üksus kokku kaugõpe Lääne-Viru Rakvere vald 68 444 8 198 Lääne-Viru Rakvere linn 163 984 4 612 Lääne-Viru Tapa -
Elva Valla Koorid Laulsid Muusikute Mälestuse Auks
Elva päev Elvas Algatus puhtama toimub tehti koduvalla laululaval teatrit heaks LK 4 LK 6 LK 10 APRILL 2019, NR 49 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva valla koorid laulsid LÜHIDALT VOLIKOGU ALGATAS KUREKÜLA NIME muusikute mälestuse auks MUUTMISE Elva Vallavolikogu algatas Elva valla kooride 25. märtsi istungil Kure- küla küla (Ulila piirkond) kevadkontsert nime muutmise. Nime muutmise protsess on avalik toimus 30. märtsil ja kõik huvitatud isikud saa Elva Gümnaasiumi vad avaldada arvamust nime muutmise kohta. algkoolimaja aulas. 16. aprillil kell 17 toimub Kure küla elanikele Ulila Kes kuses (Pargi tn 1, Ulila) arut elu, KERLI METSALLIK mille eesmärk on külaelanike TOIMETAJA arvamuse välja selgitamine küla nime osas. Koha nime nõukogu on soo ontsert oli pühendatud vitanud Elva vallal algatada Elva muusikaellu märki küla nime muutmise, lisades misväärselt panustanud KONTSERDIL ESINENUD KOORIDE ÜHISPILT. Foto: Kayvo Kroon olemasolevale nimele harg Kalju Kenneri 90. sünni täiendi (näiteks UlilaKurekü Kaastapäevale ning Maimu Sireli ja dirigendid Ülle Kenner, Guido Ken 22 aastat Elva Muusikakooli direktori la või VäikeKureküla). Võima Ants Söödi mälestusele. ner ja Kait Kenner. ja õpetajana, peale selle juhendas ta lik on ka uue nime määramine, Kontserdil esinesid Elva mees Esitamisele tulid teosed laulu Elva linna koore. Leelo Suidt rõhutas kui elanikud seda pooldavad. koor, Elva naiskoorid Kaja ja Ave, peo repertuaarist ning ka palad mälestustahvli avamisel, et inime Elva vallas on pärast oma Puhja naiskoor Läte, Konguta Kalju Kenneri heliloomingust. si, kes on panustanud kogukonna valitsuste ühinemist kaks sar segakoor, Elva Gümnaasiumi nei Kevad kontsert toimus Maimu Ken heaks tuleb mäletada, meenutada nase nimega asustusüksust: dudekoor ja õpetajate koor, Elva neri algatusel ja Leelo Suidti eest ja nende tööd jäädvustada. -
Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"
Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 ....................................................................................................................................................... -
153 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
153 buss sõiduplaan & liini kaart 153 Haapsalu - Risti - Märjamaa - Rapla - Türi - Paide Vaata Veebilehe Režiimis - Tartu 153 buss liinil (Haapsalu - Risti - Märjamaa - Rapla - Türi - Paide - Tartu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haapsalu Bussijaam: 16:15 (2) Tartu Bussijaam: 6:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 153 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 153 buss saabub. Suund: Haapsalu Bussijaam 153 buss sõiduplaan 36 peatust Haapsalu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:15 teisipäev 16:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 16:15 Puhu Rist neljapäev 16:15 Adavere reede 16:15 laupäev 16:15 Käsukonnaristi pühapäev 16:15 Koigi Mäo 3 (Paide Suund) Kesklinn 153 buss info 12 Pärnu, Paide Suund: Haapsalu Bussijaam Peatust: 36 Paide Bussijaam 6 Reisi kestus: 250 min 5 Vaksali Tänav, Paide Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Puhu Rist, Adavere, Käsukonnaristi, Koigi, Mäo 3 (Paide Suund), Kirna Kesklinn, Paide Bussijaam 6, Kirna, Türi-Alliku, Türi Bussijaam, Ujula, Looritsa, Kõltsi, Kolu, Käru Tee, Türi-Alliku Lelle Tee, Kehtna, Valtu, Rapla Jaam, Rapla Bussijaam, Tutimäe, Kuusiku, Orgita, Märjamaa, Türi Bussijaam Sipa, Laukna, Koluvere, Risti, Palivere, Palivere Mõis, Taebla, Herjava, Uuemõisa, Niine, Haapsalu 10a Jaama Tänav, Türi Bussijaam Ujula Tallinna, Türi Looritsa Kõltsi Kolu Käru Tee 25 Viljandi Maantee, Estonia Lelle Tee Kehtna 4 Viljandi mnt, Kehtna Valtu Rapla Jaam 114a Viljandi Maantee, Rapla Rapla Bussijaam 2 Tallinna mnt, Rapla Tutimäe 50a Tallinna Maantee, -
Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku