DOCSLIB.ORG

Elva Valla Koorid Laulsid Muusikute Mälestuse Auks

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Elva päev Elvas Algatus puhtama toimub tehti koduvalla laululaval teatrit heaks LK 4 LK 6 LK 10 APRILL 2019, NR 49 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva valla koorid laulsid LÜHIDALT VOLIKOGU ALGATAS KUREKÜLA NIME muusikute mälestuse auks MUUTMISE Elva Vallavolikogu algatas Elva valla kooride 25. märtsi istungil Kure- küla küla (Ulila piirkond) kevadkontsert nime muutmise. Nime muutmise protsess on avalik toimus 30. märtsil ja kõik huvitatud isikud saa­ Elva Gümnaasiumi vad avaldada arvamust nime muutmise kohta. algkoolimaja aulas. 16. aprillil kell 17 toimub Kure küla elanikele Ulila Kes­ kuses (Pargi tn 1, Ulila) arut elu, KERLI METSALLIK mille eesmärk on külaelanike TOIMETAJA arvamuse välja selgitamine küla nime osas. Koha nime nõukogu on soo­ ontsert oli pühendatud vitanud Elva vallal algatada Elva muusikaellu märki­ küla nime muutmise, lisades misväärselt panustanud KONTSERDIL ESINENUD KOORIDE ÜHISPILT. Foto: Kayvo Kroon olemasolevale nimele harg­ Kalju Kenneri 90. sünni­ täiendi (näiteks Ulila­Kurekü­ Kaastapäevale ning Maimu Sireli ja dirigendid Ülle Kenner, Guido Ken­ 22 aastat Elva Muusikakooli direktori la või Väike­Kureküla). Võima­ Ants Söödi mälestusele. ner ja Kait Kenner. ja õpetajana, peale selle juhendas ta lik on ka uue nime määramine, Kontserdil esinesid Elva mees­ Esitamisele tulid teosed laulu­ Elva linna koore. Leelo Suidt rõhutas kui elanikud seda pooldavad. koor, Elva naiskoorid Kaja ja Ave, peo repertuaarist ning ka palad mälestustahvli avamisel, et inime­ Elva vallas on pärast oma­ Puhja naiskoor Läte, Konguta Kalju Kenneri heliloomingust. si, kes on panustanud kogukonna valitsuste ühinemist kaks sar­ sega­­koor, Elva Gümnaasiumi nei­ Kevad kontsert toimus Maimu Ken­ heaks tuleb mäletada, meenutada nase nimega asustusüksust: dudekoor ja õpetajate koor, Elva neri algatusel ja Leelo Suidti eest­ ja nende tööd jäädvustada. Varem Kureküla (Ulila piirkonnas) ja Muusika kooli akordionistide an­ vedamisel. on Kalju Kenneri ja koorijuhi ja Kureküla alevik (Rannu piir­ sambel, saksofonitrio, flöödiansam­ muusika õpetaja Maimu Sireli mä­ konnas). Liigilt on üks küla bel, puhk pilli ansambel ning Elva Mälestustahvel lestamiseks paigaldatud muusikute ja teine alevik, kuid inimesed Noorte Puhk pilli orkester. Koore muusikakooli seinal pink Elva lauluväljaku mäe nõlvale. kasutavad ainult asustus­ juhatasid diri gendid Piia Jõesaar, Koori juhi ja pedagoogi Ants Söödi üksuse nime Kureküla ja sar­ Merike Allik, Lilyan Kaiv, Astra Vol­ 29. märtsil, Kalju Kenneri sünni­ Muusikakooli hoonel. Kalju Kenner auks on püstitatud mälestusmärk nane nimetus tekitab igapäe­ kov, Ragne Lind, Ruth Luts, Merilin aastapäeval, avati tema elutööle oli helilooja, muusikapedagoog ja di­ Elva laulu väljakule. vases elus probleeme. Seer, Meelis Roosaar ning külalis­ pühendatud mälestustahvel Elva rigent. Ta töötas alates 1967. aastast Konkurss „Eesti kaunis kodu 2019“ sita konkursile „Eesti kaunis duvaid objekte (eramud, väikesed jekte. Valitakse parim tööstusmaastik kaitseametiga, peamiselt objektid kodusid. Konkursile esitatud kodude kodu 2019“ oma kodukohas ühismajad, korterelamud, maakodud, (tootmishooned ja ­talud, põlluma­ elamud/eramud, millised on restau­ omanikke palume kindlasti teavita­ Easuv kaunis objekt hiljemalt 1. suvilad, hotellid, turismitalud, kooli­ janduskeskused, farmid, aitkuivatid, reeritud omanike vahenditega). da nende kandidatuuri ülesseadmi­ maiks märgusõnaga „Kaunis kodu“ majad, seltsimajad, kirikud ja muud töökojad jm), parim tervisespordi­ sest. Võimalusel palume esitada ka e­aadressile [email protected]. kultushooned, järved ja kaldad, tii­ keskus (kergliiklusteed, terviserajad, Kodude külastused koduomaniku kontaktandmed (te­ Konkursile saab esitada traditsioo­ gid, kalmistud, parkmetsad jne). spordikeskused jms), kaunis muin­ Ettepanekute põhjal külastab komis­ lefon ja e­aadress), et saaksime oma nilisi kodusid ja muid sellega seon­ Peale selle saab esitada ka eripro­ suskaitseobjekt (koostöös muinsus­ jon kõiki konkursile esitatud kauneid küllatulekust ette teatada. 2 Elva valla leht Aprill 2019 Nr 49 ELVA VALLA INFO ELVA VALLAVALITSUSE INFO ELVA VOLIKOGU INFO Otsused – 19.03, 26.03, 02.04 istungitelt Volikogu istung – 25.03 Ehitus Volikogu kinnitas Aakre ja Valguta Lasteaed-Algkoolide uuendatud põhi- määrused. Hallatavate asutuste põhimääruste uuendamine tuleneb omavalitsus­ Anda projekteerimistingimused silohoidla (Saare tee 6, Kureküla) ehitusprojekti koostamiseks. Korraldada te ühinemisest ning seadusandluse muutumisest. Kõikide valla hallatavate koolide projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena elamu (Kaseküla tn 5, Käärdi) ehitusprojekti koos­ põhimäärused on nüüd uuendatud. Koolide sisulises tegevuses uued põhimäärused tamiseks. suuri muudatusi kaasa ei too. Anda ehitusluba kaugküttetorustiku rajamiseks (Puhja alevik). Tunnistada kehtetuks üksikelamu ehitus­ Volikogu istungile oli esitatud Elva valla 2019. aasta esimene lisaeel arve. luba (H. Raudsepa 3, Elva). Lisaeelarve on koostatud vajadusest korrigeerida riiklike õigus aktidega eraldatud ja Anda kasutusluba laudale (Saare tee 6, Kureküla); üksikelamule (Kaasiku, Mäeotsa). teisi sihtotstarbelisi eraldisi, võtta eelarvesse 2018. aasta eelarves kavandatud, aga Hanked pooleli jäänud tegevused ning 2018. aasta eelarve sihtotstarbelised jäägid ja likviid­ sed varad. Peale lisaeelarve vastuvõtmist on Elva valla 2019. aasta eelarve tulude ja Korraldada Verevi rannas kauplemiskoha (Tartu mnt 16, Elva) kasutusse andmiseks läbirääkimistega pakku­ kulude maht 32 957 778 eurot, seega kasvas eelarve maht 5,57 miljoni euro võrra. mine ning kinnitada pakkumise tingimused. Kaevandamislubade pikendamise otsused. Volikogu otsustas kaevanda­ Korraldada lihthanke menetlusega riigihange „Verevi järve rannavalve teenus 2019–2021“ ja kinnitada mislubade pikendamise taotluste üle. OÜ RoadWest taotleb Keskkonnaametilt kae­ hanke alusdokumendid. vandamisloa pikendamist Kõdukülas asuvale Kõduküla liivakarjäärile. Kaevanda­ Korraldada Act Now projekti raames hange (alla riigihanke piirmäära) energiatarbimise jälgimise sead­ misala on 0,81 ha suurune. Keskkonnaameti seisukoht oli, et kaevandamisluba võib mete koos tarkvaraga soetamiseks. pikendada. Vallavolikogu otsustas, et nõustub Keskkonnaameti loa pikendamisega Sõlmida Eesti Noorsootöö Keskusega raamleping riigihanke „Uuenduslike noorsootöö mudelite väljatöö­ 15 aastaks. tamine ja rakendamine noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks“ täitmiseks. Teise kaevandamisloa taotluse esitas AS Tootsi Turvas Ulila kõrval asuvale Maakorraldus tootmisalale, mille mäeeraldise suurus on 417,73 ha. Taotlus oli esitatud loa piken­ Omandada kinnistu, mille koosseisu kuulub Limnoloogia tee L1 (8663 m², transpordimaa) hinnaga viisküm­ damiseks 30 aastaks. Ulila tootmisala teema oli kahel korral arutamisel volikogu mend eurot. majanduskomisjonis. Vallavolikogu otsuse järgi antakse Elva valla poolt nõusolek Kinnitada hoonestusõiguse seadmise täpsustatud tingimused SA Elva Kultuur ja Sport kasuks hoonestus­ vähelagunenud ja hästilagunenud turba kaevandamisloa pikendamisele, kuid ette­ õiguse alale (Tartu mnt 3, Elva) spordihoone ehitamiseks. panek Keskkonnaametile on pikendada luba mitte 30 aastaks, vaid 20 aastaks. Peale Kinnistu jagamisel määrata maaüksusele koha­aadressid ja sihtotstarbed: Pruuli, Koruste küla jagamine selle on otsuses esitatud nõue AS­le Tootsi Turvas korrastada Elva jõge ületav sild – Salulauri (maatulundusmaa), Pruuli (maatulundusmaa), Pruuli (maatulundusmaa), Plankeni tee L1, Ranna­ hiljemalt 31.12.2020. küla (transpordimaa); Kuudi, Neemisküla jagamine – Kuudi (maatulundusmaa), Kuudipõllu (maatulundus­ Volikogu otsustas võõrandada kaks valla omandis olevat korterioman- maa), Lindso tee (transpordimaa); Rõngu alajaama, Raigaste küla jagamine – Rõngu alajaam (tootmismaa), dit, kuna need ei ole Elva vallale enam vajalikud. Rämsi külas asuv korter võõ­ Rõngu jaotla (tootmismaa); Puhja alajaama, Tännassilma jagamine – Puhja alajaam (tootmismaa), Puhja randatakse otsustuskorras selle kasutajale. Hellenurme külas asuv korter võõranda­ jaotla (tootmismaa); Männiotsa, Tamme küla jagamine – Männiotsa (maatulundusmaa), Orava (maatulun­ takse avalikul enampakkumisel. dusmaa); Vastse­Luige, Kalme jagamine – Lagle, Leevikese, Tihase, Tedre, Pääsukese, Rähni, Ööbiku (maa­ Volikogu alustab Ulila lähedal asuva Kureküla küla nime muutmise tulundusmaad). protsessi. 2018. aasta augustis toimus Ulila piirkonna elanike koosolek, kus ühe Lubada MTÜ­l Spordiklubi Barca rajada kunstmurukattega spordiväljak Elva vallale kuuluvale maale (Vil­ probleemina tõstatati Kureküla nime teema. Elva vallas on pärast omavalitsuste ühi­ jandi tee 28/2, Puhja alevik, endine korvpalliväljak). nemist kaks väga sarnase nimega asustusüksust: Kureküla küla (Ulila piirkonnas) ja Määrata ehitiste teenindamiseks vajaliku maa pindala, koha­aadress ja sihtotstarve (Plankeni tee L2, Kureküla alevik (Rannu piirkonnas). Elanike ettepanek koosolekul oli Kureküla nime Koruste küla, 480 m², transpordimaa). muutmine. Vald pöördus Kohanimenõukogu poole, mille liikmed leidsid, et nime Määrata hoonele unikaalaadress Võru mnt 12/1, Rõngu alevik (endine Võru mnt 12). muutmine on õigustatud ja vajalik ja andsid ka soovitused, kuidas kohanime muuta. Määrata maaüksustele uued koha­aadressid (endine Metsaääre riba, uus Väike­Metsaääre; endine Viljan­ Volikogu otsusega algatati nime muutmise menetlus. Esmalt koostatakse küla nime di tee 27//Õhtu tn 1, uus Õhtu tn 1; endine Mõttuse, uus Võru mnt 12). muutmise otsuse eelnõu ja tutvustatakse
Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Kevadvoor 2013

    Kevadvoor 2013

    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa ABC Arendus Kurepalu rahvatriatlon 2013 1 600,00 kohalik areng Alatskivi Maanaiste Selts Tervis - ilu ja heaolu pant 200,00 õpiring Uue avaliku ja kogukondliku haljasala "Uus Avangrad 1 251,00 kohalik areng Õu" loomine Tartu kesklinnas EELK Kambja Kogudus MTÜ Kambja köstrikooli mantelkorstna päästmine 1 587,00 kogukonnateenused EELK Puhja kogudus Puhja oreli renoveerimine 1 181,50 kogukonnapärand EELK Tartu Ülikooli-Jaani Regilaulukogumiku väljaandmine 1 034,00 kogukonnapärand Eesti Põllu-majandusmuu- Rukkimaarjapäev Eesti 600,00 kohalik areng seumi Edenda-mise Selts Põllumajandusmuuseumis 17. augustil 2013 Issaku Issaku aastaring 2013 1 027,00 kohalik areng Kallaste Vanausuliste kiriku ruumi põranda Kallaste Vanausuliste kogudus 1 383,74 kogukonnateenused katmine vajalike vaipkatetega Konguta valla IX külapäevade toimumiskoha Kapsta Külaselts 1 086,00 kogukonnateenused korrastustööd Karlova Selts Karlova Päevad 2013 1 598,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Tartumaa külad X Eesti Külade Maapäeval 1 272,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Kogukonnapäev külalt külale 832,00 kohalik areng Kodukoht Mäksa Sõna jõud ja kultuurimälu 200,00 õpiring Kurepalu Külaselts Priius Haaslava Suur Suwepidu 2013 1 600,00 kohalik areng Kõrvekülaline Vana hea Liivimaa 872,40 kohalik areng Meie kodukandiga seotud kultuuritegelaste Käärdi Selts 200,00 õpiring Fr. Tuglase ja H. Mäelo elu ja looming Küla Arendamise Selts Külamaja "Sääniku" tualettruumid 1 600,00 kogukonnateenused Keraamikaahju ostmine Luke mõisa
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd

    ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd

    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
  • Lisa 6. Elukeskkond

    Lisa 6. Elukeskkond

    Lisa 6. Elukeskkond Looduskeskkond Elva vallas on puhas ja rikkalik looduskeskkond, mis kätkeb endas erinevaid arenguvõimalusi. Vald piirneb läänest Võrtsjärvega, suurepärase loodusliku ressursiga, mis pakub häid võimalusi nii sise- kui välisturismi ja ettevõtluse arendamiseks ning vaba aja veetmiseks. Valda iseloomustavad kaunid loodusmaastikud – jõed, järved, sood, rabad ja metsad. Valla territooriumile jääb kaitsealasid, väärtuslikke maastikke, Natura 2000 alasid ning mitmeid miljööväärtuslikke alasid ja objekte. Vald on rikas kaitsealuste üksikobjektide, mälestiste ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide poolest. Joonis 1. Elva valla maad kõlvikute järgi Maa-ameti topograafilise kõlvikute kaardi põhjal katab 47,2% valla pindalast lage ala ehk valdavalt põllumajanduslikus kasutuses olev ala. Osakaalult järgneb mets ja põõsastik, mis katab 41,1% vallast, 8,7% vallast katavad erinevad märgalad, 2,3% maa-alast on kaetud asustusega ning 0,8% hõlmavad veekogud (vaata joonis 1). 1 Keskkonnaregistri andmetel jääb 2018. aasta seisuga Elva valla territooriumile 4 maastikukaitseala: Elva maastikukaitseala Elva valla ning Nõo Valla piiril, Erumäe maastikukaitseala, Kanahaua maastikukaitseala ning väike osa Otepää looduspargist Astuvere külas; 11 hoiuala: Andresjärve, Kurematsi, Mustjärve, Otepää, Purtsi, Põhtjärve, Sauniku, Viisijaagu, Elva jõe, Väikese Emajõe ning Võrtsjärve hoiuala; 4 looduskaitseala: Alam-Pedja, Keeri-Karijärve, Konguta ning Soontaga looduskaitseala. Kaitsealuste parkidena on arvel mõisapargid Hellenurme, Palupera, Puhja,
  • 321.Tegevusaruanne 2012

    321.Tegevusaruanne 2012

    Ülevaade MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni tegevusest aastal 2012 Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ Mustamäe tee 24, 10 621 Tallinn Tel. + 372 640 3240 e-post: [email protected] www.eto.ee Koostaja: Siret Kivilo Koostatud 28.03.2013 2 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 1. Pakendijäätmete käitlemine .............................................................................................................. 4 1.1 Kokkulepped majandustegevuses osalejatega ............................................................................ 4 1.2 Pakendijäätmete kogumine ........................................................................................................ 4 1.3 Pakendiettevõtjate poolt ETO-le üle antud taaskasutuskohustus ja täitmine ............................. 5 1.4 Pakendiseaduse §17¹ täitmine - üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumine ................. 5 2. Avalikkuse ja tarbijate teavitamine ja selle kulud .......................................................................... 12 3. Kogumissüsteemi arendamine ........................................................................................................ 14 3 Sissejuhatus Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (edaspidi ETO) on asutatud 21.06.2004 Üldkoosoleku asutamisotsuse alusel ning akrediteeritud 27.10.2004 Keskkonnaministri otsuse alusel. ETO liikmed on Tetra Pak SIA, Elopak OY Eesti filiaal, Procter & Gamble International Operations
  • Hobune Kappas Uude Talli

    Hobune Kappas Uude Talli

    Nr 1. Veebruar 2011 Kohila valla leht 5. detsember 2014. Nr 23(177) Jõuluks koju! Garri Raagmaa, TÜ regionaalplaneerimise dotsent on arvanud: „Eesti inimene tahab jõuluks koju. Suur osa Eesti rahvast suundub jõulude ajal linnast maakohta just kodutunde pärast. Nii hea on jätta närviline ja räpane linn selja taha, käia jõululaupäeval esivanemate kirikus, otsida lume alt üles esivanemate kalmud, läita küünlad ning tunda sidet esivanemate hingedega.” Kutsume kõiki vallakogukonna liikmeid end sisse kir- jutama oma koduvalda! 5. jaanuaril 2015 kell 11 saame kokku vallamajas ja loosime välja seitse 100-eurost kinkekaarti kõigi vähemalt 18-aastaste elanike vahel; kolm 100-eurost kinkekaarti vähemalt 18-aastaste ela- nike vahel, kes on 20. novembrist kuni 31. detsembrini 2014 end Kohilasse sisse kirjutanud. Hobune kappas uude talli Vali sobiv elukoha registreerimise viis nelja võimaluse vahel, mille leiad siit: Õie Piirmets lubas Inna Laanmetsalt (paremal) saadud uue asuka raamatukogusse sisse kirjutada. http://kohila.kovtp.ee/elukoha-registreerimine Kolmapäeva, 26. novembri Inna algust. le heale koostööle vallaga,” Tähtis on lood kirja õhtupoolikul andis valla 2010. aastal pöördus Inna räägib Inna. panna sädeinimene 2014 Inna Laan- poole Eesti arhitektuurimuu- Esimene suur ettevõtmine Kogukonna üritustest võtab mets raamatukokku hoiule seumist Karen Jagodin ja tea- oli 2011. aastal, kui koristati tavaliselt osa pea 30 inimest ja hobuse, mis käib kaasas aasta tas, et nad on valinud Kohila ära jõeäärne ala, mis senini oli seda arvu peab Inna optimaal- küla tiitli pälvinud asumiga. paberivabriku tööliselamute justkui eikellegimaa. seks, sest inimesi huvitavad Selle aasta asumiks valis ala projekti „Eesti XX sajandi Eelmisel aastal puhastati erinevad teemad. Väga tähtis tunnustamiskomisjon Posti väärtuslik arhitektuur, selle lasteaia aia taga ja elamute al- on kirja panna lood ja meenu- ja Tööstuse tänava piirkonna.
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
  • Rannu Valla Arengukava 2009–2015

    Rannu Valla Arengukava 2009–2015

    Väljaandja: Rannu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 159, 2244 Rannu valla arengukava 2009–2015 Vastu võetud 23.10.2008 nr 43 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Rannu vallal on seni olnud 9 valla arengukava ja 2 valdkonnapõhist arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001-2003; 3) Rannu valla arengukava 2002-2004; 4) Rannu valla arengukava 2003-2005; 5) Rannu valla arengukava 2004-2006; 6) Rannu valla arengukava 2005-2008; 7) Rannu valla arengukava 2006-2009; 8) Rannu valla arengukava 2007-2011; 9) Rannu valla arengukava 2008-2013; 10) Rannu valla jäätmemajanduse arengukava; 11) Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava I osa. Alates 2000. aastast on Rannu valla arengukavade koostamisel kasutusel põhimõte, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Arengukava koostamisele on kaasatud valla asutused ja avalikkus. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamise etappidest Rannu Valla Lehe ja valla interneti kodulehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa – strateegilised eesmärgid; 2) II osa – valla üldiseloomustus;
  • Elva Linna, Konguta Valla, Palupera Valla, Puhja Valla, Rannu Valla Ja Rõngu Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3

    Elva Linna, Konguta Valla, Palupera Valla, Puhja Valla, Rannu Valla Ja Rõngu Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3

    Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Tartu maakonnas (Elva linna, Konguta valla, Rannu valla, Rõngu valla ja Puhja valla osas) ja Valga maakonnas (Palupera valla osas), mille käigus moodustub viie Tartu maakonna koosseisu ja ühe Valga maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Tartu maakonda kolm linna ja 19 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 16 valda; Valga maakonda kuulub hetkel kaks linna ja üksteist
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019

    Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019

    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
  • Energy Policies Beyond IEA Countries

    Energy Policies Beyond IEA Countries

    Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.
  • Estonia Estonia

    Estonia Estonia

    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.