Väljaandja: Rannu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 159, 2244

Rannu valla arengukava 2009–2015

Vastu võetud 23.10.2008 nr 43

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Rannu vallal on seni olnud 9 valla arengukava ja 2 valdkonnapõhist arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001-2003;

3) Rannu valla arengukava 2002-2004; 4) Rannu valla arengukava 2003-2005; 5) Rannu valla arengukava 2004-2006; 6) Rannu valla arengukava 2005-2008; 7) Rannu valla arengukava 2006-2009; 8) Rannu valla arengukava 2007-2011; 9) Rannu valla arengukava 2008-2013; 10) Rannu valla jäätmemajanduse arengukava; 11) Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava I osa. Alates 2000. aastast on Rannu valla arengukavade koostamisel kasutusel põhimõte, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Arengukava koostamisele on kaasatud valla asutused ja avalikkus. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamise etappidest Rannu Valla Lehe ja valla interneti kodulehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa – strateegilised eesmärgid; 2) II osa – valla üldiseloomustus; 3) III osa – arengukava 2009-2015. 4) Lisa – investeeringud 2000 – 2008 I STRATEEGILISED EESMÄRGID Inimsõbraliku elukeskkonna rajamine läbi järgmiste püstitatud eesmärkide: 1) Keskkond – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge tase, reostuse vähendamine, jäätmete vähendamine; 2) Haridus – Rannu Keskkooli ja Rannu Lasteaia igakülgne arendamine, võimaluste loomine noorte perede elamaasumiseks valda, noorte vaba aja veetmise korraldamine;

Rannu valla arengukava 2009–2015 Leht 1 / 14 3) Turvaline elukeskkond – välisvalgustus avalikes kohtades, korras teed ja parkimisplatsid, avalike hoonete turvalisus; 4) Kultuur – kultuuri igakülgne toetamine, isetegemise võimaluste tagamine ja heatasemelise kultuuri sissetoomine; 5) Turism – valla kõrge maine propageerimine turismivõimaluste loomise läbi. 6) Teenused – kõik teenused eelkõige kohapealt ja kvaliteetselt. II VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Rannu vald asub Tartu maakonna lääneosas. Vald piirneb põhjas -Jaani, idas ja ning lõunas Rõngu vallaga. Läänepiiriks on Võrtsjärv. Valla pindala on 243,7 km². Elanike arv 1740. Vald jaguneb 19 asulaks. Rannu valla vallastaatus taastati 11. juulil 1991. a. Rannu vald on viljaka mullaga ja tugevate traditsioonidega põline põllumajanduspiirkond. Siin tegeldakse teravilja- ja rapsikasvatamise, piimasaaduste tootmise, juustutootmise, puidutöötlemise, turbatootmise ja kalapüügiga. Rannu vallas asub Eesti siseveekogude uurimisega tegelev Võrtsjärve Limnoloogiakeskus. Haridus- ja kultuurielu on omavahel väga tihedasti läbi põimunud ning mõlemas valdkonnas on saavutatud tähelepanuväärselt hea tase. Rannu vallas ilmub Rannu Valla Leht, mille ülesandeks on avalikustada vallavalitsuse ja volikogu tööd ning teavitada kõigest, mis seondub Rannu tänapäeva ja minevikuga. Rannu valla veebilehekülg asub aadressil http://www.rannu.ee.

III ARENGUKAVA 2009-2015 Käesolev arengukava osa on toodud valdkondade kaupa. Iga alapunkt algab olemasoleva olukorra lühikirjeldusega, milles on välja on toodud valdkonna olulisemad objektid, suurimad probleemid ja lähiaastate eesmärgid. Seejärel on toodud tabelina aastateks 2009-2015 planeeritud tegevused koos finantseerimisallikate ja läbiviijatega. Tabelis toodud summad on antud kroonides. Arengukava lisas on toodud aastatel 2000 – 2008 tehtud investeeringud. 1. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse alateemadeks on ühisveevärk ja –kanalisatsioon, jäätmemajandus ning veemajandus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas on eesmärk tasakaalustatud areng kogu valla territooriumil. See tähendab vahendite jaotamist lähtudes probleemide raskusest. Olenemata tarbijate arvust tuleb vee-ettevõtjal tagada kvaliteetne joogivesi ja nõuetele vastav heitvee puhastamine. Eesmärgi täitmiseks on kavas ühisveevärgi objektide renoveerimine Kureküla alevikus ja Rannu alevikus. ja küla elanikel avanes võimalus liituda Rannu vallamaja puurkaevuga. Ettevõtjad ja seltsingud saavad jätkuvalt küsida toetust neile kuuluvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide korrastamiseks. AS Emajõe Veevärk haldab Rannu ja Kureküla alevike ühisveevärki ja –kanalisatsiooni. Rannu alevikus on planeeritud aastatel 2008-2009 vee- ja kanalisatsioonitrasside ja puurkaevude renoveerimine Euroopa Liidu struktuurifondide ja omafinantseeringu abil. Kureküla aleviku ÜVK objektide renoveerimiseks tuleb kasutada omafinantseeringut ja KIK toetust. Kavas on Kureküla ÜVK objektid üle anda valla osalusega äriühingule AS Emajõe Veevärk. Jäätmemajanduse lähim eesmärk on jäätmehoolduse arengukava elluviimine ning olmejäätmete korraldatud jäätmeveo kohustuse rakendamine. Veemajanduse lähimineviku suurim investeering oli Rannu ja Liivaku paisjärvede tervendamise projekt 2005. aastal. Arengukavas on planeeritud paisjärvede tervendamine aastatel 2009-2010. 2008. aastal valmis Koopsi paisjärvede tervendamise projekt. Keskkonnateadlikkuse suurendamiseks kavandatakse eurotoetuse kaasabil ökomaja ehitust Rannu Keskkooli juurde.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 1.1. Rannu aleviku Kokku 7575000 AS Emajõe Ühtekuuluvusfond2009-2010 ühisveevärgi ja Veevärk (CF) 6817 500 kanalisatsiooni Rannu vald rekonstrueerimine 757500 1.2. Kureküla vee- ja 50 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2013 kanalisatsiooni- trasside remont AS Emajõe Veevärk 1.3. Biotiikide min 10 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 puhastamise toetus

Leht 2 / 14 Rannu valla arengukava 2009–2015 1.4. Ühisveevärgi ja 30 000 aastas Vee-ettevõtja Rannu vald 2009-2015 –kanalisatsiooni objektide Vee-ettevõtjad remondi toetamine Elanikud 1.5. Koopsi 3 000 000 Vallavalitsus Maaomanikud 2009-2010 paisjärvede tervendamine Fondid, KIK Rannu vald 1.6. Ökomaja 1 000 000 Rannu KK Rannu vald, fon 2009-2010 ehitamine did, LEADER- Vallavalitsus programm (projekt, teostus) 1.7. Jäätmekogumis- 300 000 Vallavalitsus Rannu vald 2010-2013 punktide arendus (platside remont, KIK liigiti kogumise laiendamine)

2. Haridus 2.1. Kool

Rannu alevikus asub Rannu Keskkool, mille ruumid asuvad kokku 3 hoones – koolimajas, lasteaias (1. – 3. klass) ja rahvamajas (muusika-, kunsti- ja käsitööklassid). Hoone on põhiliselt valla omavahenditega osaliselt renoveeritud, iga-aastane remondivajadus on 300- 400 tuh. krooni. Kuid küttesüsteemi renoveerimiseks, ventilatsiooni ehitamiseks ning kooliümbruse teede renoveerimiseks oleks vajalik kaasata muid finantseerimisvahendeid. Vana staadion on kavas rekonstrueerida kaasaegseks tehisradade ja hüppepaikadega sportimise kohaks. Kooliõpilaste arv on 222 ning lähiaastatel see pisut väheneb, kuid mõne aasta pärast õpilaste arv hakkab uuesti suurenema. Keskkool on üks tugevamaid vabariigis ning kooli staatust pole lähitulevikus kavas muuta. Muu alternatiiv heale keskharidusele lähipiirkonnas puudub. Muusikalist huviharidust pakub Rannu Rahvamaja muusikaklass, laulustuudio ja mitmed tantsurühmad. Muude huviringide ja sporditegevus toimub koolimajas.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 2.1.1. Koolipinkide 30 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2009-2012 ostmine 2.1.2. Infotehnoloogilistemin 25 000 Rannu KK Rannu vald 2009-2015 vahendite kaasajastamine aastas Riik 2.1.3. Koridoride 140 000 Rannu KK Rannu vald 2009-2010 tuletõkkeuksed tk 7 2.1.4. Kõrgus- ja 30 000 Rannu KK Rannu vald 2009-2010 teivashüppe matt 2.1.5. Staadioni kuni Rannu KK Rannu vald 2012-2015 rekonstrueerimine 10 000 000 Riik, EL fondid 2.1.6. Söökla kätepesu 20 000 Rannu KK Rannu vald 2009 süsteem 2.1.7. Köögimööbel 30 000 Rannu KK Rannu vald 2009 2.1.8. Õpetajate tubade 20 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2009-2011 pehme mööbel ja põrandakatted 2.1.9. Kõrvalhoone 100 000 Rannu KK Rannu vald 2011-2013 katu-se renoveerimine 2.1.10 Töö- ja tehnoloo- 30 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2009-2013 giaklassi seadmed

Rannu valla arengukava 2009–2015 Leht 3 / 14 2.1.11 Koolimaja venti- 50 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2009-2013 latsioonisüsteemi uuendamine 2.1.12 Klassi- jm uste 50 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2010-2012 vahetus 2.1.13 Valve- 30 000 Rannu KK Rannu vald 2011 signalisatsioon 2.1.14 Kell-kooliraadio 30 000 Rannu KK Rannu vald 2012 soetamine 2.1.15 Koolisöökla 50 000 Rannu KK Rannu vald 2012 kom-biahju soetamine 2.1.16 Tütarlaste 28 000 Rannu KK Rannu vald 2010 käsitöö-klassi seadmed ja õppevahendid 2.1.17 Puidutöökoja 150 000 Rannu KK Rannu vald 2015 põrand 2.1.18 Jõusaali masinate 100 000 Rannu KK Rannu vald 2010-2013 uuendamine 2.1.19 Kartulikoorimis- 32 000 Rannu KK Rannu vald 2010 masin/ juurvilja tükeldaja 2.1.20 Köögibloki 200 000 Rannu KK Rannu vald 2013 kanali-satsioon, valgustus 2.1.21 Katuse 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2012 uuenda-mine, soojustamine 2.1.22 Keskkütte-, 500 000 Rannu KK Rannu vald 2013-2014 vee- ja kanalisatsiooni- Fondid süsteemi rekonstrueerimine 2.1.23 Savipõletusahju 30 000 Rannu KK Rannu vald 2014 ostmine 2.1.24 Klassi- jm 170 000 Rannu KK Rannu vald 2014 ruumide mööbel, riidehoid, rulood 2.1.25 Kasvuhoone 100 000 Rannu KK Rannu vald 2015 kapitaalremont 2.1.26 Algklasside maja 30 000 Rannu KK Rannu vald 2016 mööbel /riiulid jms. 2.1.27 Sanitaartehnika 25 000 Rannu KK Rannu vald 2016 uuendamine 2.1.28 Aiatraktori 100 000 Rannu KK Rannu vald 2016 soetamine

2.2. Lasteaed Rannu Lasteaed asub Rannu alevikus, kus võimaldatakse koolieast noorematele lastele hoidu ning antakse alusharidust. Lapsed on jaotatud kolme vanuserühma. Lasteaiakohti on kolmes rühmas kokku 60. ½ majast on Rannu Keskkooli algklasside kasutuses. Hoone siseruumid on omavahendite abil remonditud. 2005. aastal sai maja Euroopa Liidu struktuurifondide toel uued aknad, fassaadi, kõnniteed ning aia. 2007. a. uuendati põhjalikult vananenud laste mänguväljak, paigaldati ohutud ja kaasaegsed mänguatraktsioonid ning ehitati uus välisvalgustus. Soodustada tuleb noorte perede elamaasumist Rannu valda, sest laste arvust oleneb ka Rannu Keskkooli tulevik. Üheks selliseks abinõuks on lapsevanematele tasuta lasteaiateenuse võimaldamine.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 2.2.1. Tasuta 300 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 lasteaiateenus 2.2.2. Iga-aastane min 50000 aastas Rannu Lasteaed Rannu vald 2009-2015 investeeringutoetus 2.2.3. Lagede 300 000 Vallavalitsus Rannu vald 2010-2012 soojustamine

Leht 4 / 14 Rannu valla arengukava 2009–2015 Fondid

3. Kultuur

3.1. Rahvamajad Rannu vallas on kaks tegutsevat rahvamaja – Rannus ja Väike-Rakkes. Rannu Rahvamaja alustas tegevust uues hoones 1995. a. Hoones on saal koos rõduga (300 istekohta), muusika-, kunsti- ja käsitööklassid, raamatukogu, Eesti Posti kontor, aeroobikasaal, lauamängude saal, naisseltsi ruum ning paljud abiruumid. Majas tegutsevad mitmed isetegevusringid – rahvatants (3 rühma), showtants (2), aeroobikatants (2), kõhutants, muusikaklass, laulustuudio ning Eesti üks paremaid külateatreid. Rannu Rahvamaja on Tartumaa suurim kultuuriasutus. Lähiaastate eesmärgiks on hoida rahvamaja ja pargis asuv peoplats ehituslikult korras ning uuendada helitehnikat. Väike-Rakkes asuv Tamme klubi täidab kohaliku külarahva kooskäimise funktsiooni ning igal aastal teostatakse seal ka remonditöid. Uuendatud on elektrisüsteem, katus, suur osa aknaid, trepikoda, raamatukoguruum, saal, tualettruumid ja puhketuba. Majja toodi sisse veevärk ja kanalisatsioon 2005. a. Välja on vahetatud suur osa mööblist. 2007. a. sai maja uue välisilme. Suurelt maanteelt viib hoonesse kivist kõnnitee. Tulevikuvisiooniks on Tamme klubist hästi toimiva kaasaegse külakeskuse kujundamine.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 3.1.1. Rannu 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2010-2013 Rahvamaja helitehnika uuendamine 3.1.2. Rannu 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2010-2012 Rahvamaja akende (lõunakülg) uuendamine 3.1.3. Rannu 75 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 Rahvamaja katusakna ehitus 3.1.4. Tamme klubi 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 remont aastas

3.2. Raamatukogud Rannu vallas on kolm raamatukogu – Rannu ja Kureküla alevikus ning Väike- külas. Kõik raamatukogud on renoveeritud ning külastajad saavad kasutada internetti. Lähiaastate eesmärgiks on uuendada raamatukogude ja avalike internetipunktide arvutitehnika. 2008. aastal viidi Kureküla raamatukogu üle endise kaupluse ruumidesse ning millest pärast hoone renoveerimist kujunes ühtlasi kohalik külakeskus. Lahenesid ka asutuse olmeprobleemid (vanas raamatukogus puudus vesi ja WC).

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 3.2.1. Arvutipargi 30 000 kokku Vallavalitsus Rannu vald 2009-2011 uuendamine

3.3. Ühistegevuse arendamine 2006. a. kevadel vallale ostetud endisest Barbara pubist on kujundatud hästitoimiv külakeskus, kus asub valla muuseum, turismiinfopunkt ja pensionäride päevakeskus. Ülakorrusel asuvaid ruume üüritakse välja üritusteks ning majutuseks. Barbaras rendib ruume OÜ Rannu Hambaravi ja FIE Marge Treial`i juuksurisalong. Hoonesse on ehitatud uus küttesüsteem. Ruume on võimalik edaspidigi kohandada huvitegevuse laiendamise eesmärgil. Sporditegevuse hoogustamise ja rahva terviseedenduse eesmärgil kavandatakse koolipargi kõrvale jäähall ehitamist. See võimaldab lastel tegelda talispordiga ka külma- ja lumevaestel talvedel.

3.3.1. Jäähalli 14 000 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2011 projektee-rimine ja ehitus EL fondid 3.3.2. Barbara kuni 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 külakeskuse aastas remont ja sisustus Fondid

Rannu valla arengukava 2009–2015 Leht 5 / 14 3.3.3 Barbara 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 2010 külakeskuse parkla

4. Maakasutus ja planeeringud Valla üldpind 24 370 ha. Haritavat maad 5717 ha, looduslikku rohumaad 415 ha, metsamaad 3763 ha. 2009. aastal on planeeritud aktiivselt jätkata maade munitsipaliseerimist. Oluline on taotleda munitsipaalomandisse ka valla arenguks vajalikku maad (pargid, puhkealad, perspektiivsed maa-alad). Kinnisvara arendustegevus on näidanud jätkuvat huvi Võrtsjärve lähipiirkonnas elamute ja suvilate ehitamiseks. Vallavalitsuse eesmärk on planeeringute koostamisel tagada, et avalikkusele säiliksid miljööväärtuslikud maastikud ja juurdepääsukohad Võrtsjärvele. Vajadusel tuleb osaleda planeeringute koostamisel ka finantseerijana või algatada vallavalitsuse poolt teemaplaneeringuid.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 4.1. Maade 50000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 munitsipaliseerimine 4.2. Kinnisvara Sõltub projektist Vallavalitsus Rannu vald 2009-2013 arendustegevus 4.3. Üldplaneeringu 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2010-2013 toimingud 4.4. Mäeveere 50 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 arendus

5. Teed ja transport Rannu valda läbivad Tartu-Viljandi ja Sangla-Rõngu asfaltkattega tugimaanteed ning Vallapalu-Rannaküla, Elva-Rannu, -Konguta, Kureküla tee, Rannu puiestee, Rannu ringtee, Rannu-Paju kõrvalmaanteed. Need maanteed kuuluvad riigile. Valla avalikus kasutuses olevaid teid on ligi 115 km. Eesmärgiks on hoida vallasisesed teed igati sõidukorras, kulutades kapitaalremondiks vähemalt 1,5 milj. krooni aastas. Sellest vähemalt 500 tuh. kr. tuleb kulutada kruusateede pindamiseks kohtades, kus tolm häirib elanike normaalset elu (Ranna tee, Rannu pargitee, tänav, Kulli-Pagavere tee, Õpetajate tee, Järve-Sünna tee, Noorma– Orava tee) või kus kulgeb igapäevane õpilaste bussiliin (Väike-Rakke – Järveküla – Neemisküla). Pindamine Limnoloogia – Petseri kõvakattega teel tuleb läbi viia koostöös Maaülikooli ja RMK-ga. Nelja-aastase töö tulemusena on Rannu aleviku tänavad kaetud punase unikiviga, samuti alevikku läbivad riigimaantee äärsed kõnniteed. Selle tulemusena on laste kooliminek turvaline. Kortermajade õueteede uuendamisel toetab vald korteriühistuid kuni 2000 krooniga ühe korteri kohta. Lähiaastate eesmärgiks on ka Rannu aleviku parklate seisukorra parandamine. Vallale kuuluvate teede alune maa tuleks järk-järgult munitsipaliseerida. Kuna maareformi käigus on paljud avaliku kasutusega teed läinud eraomandisse, siis on vajalik võimalusel ning kokkuleppe saavutamisel teede väljaostmine omanikelt. Sellele eelnevalt on vajadus finantseerida erateedest avalikult kasutatavate teede osa väljamõõdistamist ja eraldi katastriüksuste loomist. Ühistranspordi kvaliteedi tõstmise eesmärgil soetati 2007. a. uhiuus 37-kohaline reisibuss, mis teenindab kooliõpilasi, kultuuri- ja spordirahvast ning pensionäre.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 5.1. Valla kruusateede min 200000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 kapitaalremont aastas 5.2. Kruusateede min 500000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 pinda- mine aastas killustikuga 5.3. Rannu parkla 400 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009 ehitus 5.4. Korterelamute 50 000 Elanikud 2000.- kr ühele 2009-2015 parklad ja teed korterile, kuid aastas mitte üle 50% 5.5. Avalikus 20 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 kasutuses erateede aastas katastrimõõdistamise finantseerimine 5.6. Vallamaja parkla 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2011 5.7. Rulluisu- ja kepi- 1 000 000 Vallavalitsus Rannu vald 2011-2013 kõnnitee rajamine EL fondid

Leht 6 / 14 Rannu valla arengukava 2009–2015 6. Turvalisus ja päästeteenistus Turvalisuse tagamine on politsei, kohaliku võimu, kuid ka elanike ülesanne. Turvalisuse tagamisel on tähtis olustikuline ja sotsiaalne ennetustöö. Vallavalitsuse olustikuline ennetustöö seisneb eelkõige järelevalves, et uusehitiste rajamisel ja detailplaneeringute koostamisel arvestatakse turvalise elukeskkonna standarditega. Vallavalitsuse sotsiaalne ennetustöö on haridus- ja kultuuriobjektide korrashoid ning aktiivne tegelemine riskiperekondadega. Vallavalitsus on taganud aastaringse välisvalgustuse Rannu ja Kureküla alevikus, Kaarlijärve ja Väike-Rakke külas. Väiksematesse küladesse ja bussipeatustesse on paigaldatud üksikud valgusallikad. Vald toetab suitsuandurite paigaldamist kodudesse. Vallale kuuluvad avalikud hooned peavad olema kindlustatud. Piirkonda teenindavad päästeteenistuse A-komandod Elvas ja Puhjas ning politsei Võrtsjärve konstaablipiirkond.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 6.1. Abipolitsei 15 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 toetamine 6.2. Vallale kuuluvate 40 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 hoonete kindlustus

7. Heakord Rannu vald on tunnistatud 2003. a. oma heakorra tasemelt maakonna parimaks. Eesmärgiks on hoida kogu vald igati puhas ja hooldatud. Rannu mõisapark on arhitektuurimälestis ning selle uuendamine toimub uuendamiskava alusel. Kavas on Rannu aleviku keskmes asuva Mäeveere haljasala edasiarendamine. Oluline on hoida korras vaated Võrtsjärvele ning selle kauni järve kaldapealsed.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 7.1. Rannu pargi 20 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 korrastustööd 7.2. Loodusobjektide min 30 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 hooldustööd fondid 7.3. Rannu 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2011 mõisamüüri taastusremont EL fondid

8. Mittetulundusühingute ja rahva ühistegevuse toetamine Rannu valla inimeste mittetulunduslik ühistegevus toimub läbi mittetulundusühingute, seltsingute ja külaliikumise. Rannu vallas on registreeritud 19 MTÜ-d. Nende hulgas on jahiseltsid ja maaparandusühistud, mille moodustamine on kohustuslik, et tegutseda sellel alal. Rahvaalgatuslikeks ühinguteks on MTÜ-d Kolumats, Rannu Kultuuri- ja Haridusselts, Rannu Maanaiste selts „Laine“ ja Rannu Muinsuskaitse Klubi. Nende ühingute olulisus seisneb omaalgatuslikus kultuuri arendamises ja külaliikumisele kaasalöömises. Rannu vald on valmis ka edaspidi toetama altpoolt tulevat initsiatiivi ürituste korraldamisel. EL LEADER- programmi toetuste paremaks ärakasutamiseks on loodud MTÜ Võrtsjärve Ühendus, kuhu kuuluvad piirkonna 8 omavalitsuse MTÜ-d, ettevõtjad ja vallad.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 8.1. Ettevõtluskursustest10 000 Koolitusfir-mad Rannu vald 2009-2015 osavõtmise toetus aastas 8.2. Võrtsjärve 70 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 Sihtasutuse tegevus 8.3. Kirikute, seltside 40 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 ja ühingute toetamine 8.4. Osalemine MTÜ- 25 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 s Võrtsjärve Ühendus ja MTÜ-s Võrtsjärve Kalanduspiirkond

Rannu valla arengukava 2009–2015 Leht 7 / 14 9. Turism Rannu valla arengueeldused seisnevad unikaalses asukohas. Valla läänepiiriks on Võrtsjärve rand. Üksnes Rannu valla osas on rand sedavõrd mitmekülgne ja omapärane, siin asub liivakivipaljand Tamme külas ning head ujumiskohad külas. Turismile suunatud ettevõtmiste eest sai vald 2006. a. parima turismitoetaja tiitli Lõuna-Eestis. Vald korraldab oma territooriumil asuvate turismiobjektide korrastamist (Tamme paljand, Vehendi puhkekeskus) ja uute objektide loomist (Rannu-Jõesuu). Peamine suund on Võrtsjärve piirkonna arengule kaasaaitamine läbi osalemise Võrtsjärve Sihtasutuse töös, mille aluseks on Võrtsjärve piirkonna arengukava ning turismistrateegia. Oluliseks turismi- ja koolitusobjektiks on kujunenud Võrtsjärve Limnoloogiakeskusse rajatud järvemuuseum. Vehendi puhkekeskus valmis 2005. a. euroraha toel ning selle haldamiseks tuleb leida rentnik. Objekti tuleb turvata, et tagada külastajate heaolu ning vara kaitse. Valla turismi- ja puhkevõimalusi aitab edukalt tutvustada Barbara külakeskuses asuv turismiinfopunkt.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 9.1. Jõesuu puhkeala 70 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009 arendamine (osalus) 9.2. Vehendi puhke- 20 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 keskuse haldamine 9.3. Valla 50 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 infomaterjalid ja suveniirid

10. Elamumajandus Vallale kuulub 3 elamut (Rannu alevikus, Verevi ja Noorma külas) kokku 13 korteriga, lisaks erinevates korterelamutes 3 eraldi korterit ja 1 sotsiaalkorter. Korterid on antud üürile. Eesmärk on kõigi elamute korrashoid. Õpetajate majas on renoveeritud elektrisüsteem ja paigaldatud uued välisuksed ning osaliselt aknaid. Arvestades elamu olukorda tuleb lähiaastatel vahetada katus. Lähiaastate eesmärk on vallale kuuluva elamufondi olukorra parandamine. Säilitada valla erinevates piirkondades vajalik kogus üürikortereid, valla ülesannete täitmiseks mittevajalikud eluruumid müüa.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 10.1. Korteriomanike 5 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 ühistegevuse toetus aastas 10.2. Õpetajate maja kuni Vallavalitsus Rannu vald 2009 remont (katus) 150 000 10.3. Noorma elamu 30 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 remont

11. Sotsiaalhooldus ja tervishoid Rannu vallas on 571 riikliku pensioni saajat, sellest 370 mittetöötavat vanaduspensionäri, neist 21 on üksikvanurid. Hooldekodudes on hetkel 8 inimest. Lähim hooldusraviasutus asub Rõngu vallas, mille kaasajastamisel ja uue korpuse rajamisel osaleb ka Rannu vald. Valla sotsiaaltöötaja poolt osutatakse koduteenuseid 5-le vanurile. Rannu alevikus tegutseb pensionäride päevakeskus, kus aktiivseid osalejaid on ligi 50. Tervishoiuteenuseid pakuvad perearstid Rannus ja Puhjas. Perearstikeskused on varustatud vajaliku meditsiinilise aparatuuriga. Elanikele kaasaegse tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil kavandatakse uue perearstikeskuse ehitamist Rannu alevikku. Lähimad statsionaarsed raviasutused on Elvas ja Rõngus.

Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 11.1. Rannu perearsti 25 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 tegevustoetus 11.2. Rannu hambaravi 7 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 tegevustoetus 11.3. Rõngu 8 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 1,3 2009 hooldusravi- milj. kr, EL str. keskuse uue fond 6,9 milj. kr korpuse rajamine (osalus) 11.4. Eakatele 27 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 kaubabussi

Leht 8 / 14 Rannu valla arengukava 2009–2015 teenuse osutamine 11.5. Uue 4 000 000 Vallavalitsus Rannu vald 2010-2012 perearstikeskuse projekteerimine, ehi-tus ja sisustamine

12. Ettevõtlus Ettevõtjate ja omavalitsuse koostöö on järjepidev protsess. Omavalitsus on paljude teenuste tellijaks, mida osutavad ka kohalikud ettevõtjad (teede hooldus, õpilaste transport, heakorratööd). Ettevõtjate ja vallavalitsuse suhted on ideaalis partnersuhted, kuigi tegutsemise eesmärgid on meil erinevad. Kui vallavalitsusel on ettevõtjate suhtes teatud kontrolli ja järelevalve ülesanded, siis samas toimib ka ettevõtja poolt valla suhtes teatud avaliku kontrolli põhimõte. Seega peaksid suhted olema tasakaalustatud. Kuna suhtlemine on enamasti vahetu, siis probleemid püütakse lahendada võimalikult kiiresti. Arengukava koostamise ajal tehakse aktiivselt koostööd valla ettevõtjatega. Äriregistris on asukohaga Rannu vald registreeritud 75 füüsilisest isikust ettevõtjat, 42 osaühingut ja 1 usaldusühing. Samal ajal tegutseb vallas ettevõtjaid, kelle registri asukoht on väljaspool Rannu valda. Suuremad ettevõtted on: OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstuse Rannu Juustutsehh, OÜ Kure Mõis, OÜ Ranna Farm, OÜ Rannu Mõis, OÜ Melior-M, OÜ Rannu Bangeman. Ettevõtjate peamine tegevusala on põllumajanduslik tootmine. Töötlevast tööstusest on suurimad Rannu juustutsehh (piima töötlemine ja piimasaaduste tootmine), OÜ Rannu Bangeman (palkmajade valmistamine) ja OÜ Harry Metall (metallitööd). Võrtsjärve äärse vallana on siin ka ettevõtjaid, kes tegutsevad turismi valdkonnas. OÜ Vehendi rajas uue külalistemaja Vehendi külas ning AS Rantell Kaatri puhkemaja Tamme külas. OÜ Jõesuu Puhkemaja arendab hoogsalt puhkemajandust Emajõe ääres Verevi külas. 13. Arengukava täitmine Rannu valla arengukavas on püstitatud üldised strateegilised eesmärgid, mille saavutamiseks on valdkondade kaupa määratud investeeringud ja tegevused. Kuna tegemist on valla arengukavaga, siis on konkreetsete tegevuste elluviijaks vallavalitsus. Mõned üksikud arengutegevused toimuvad siiski delegeeritult valla osalusega äriühingule (AS Emajõe Veevärk) või sihtasutusele (Võrtsjärve Sihtasutus). Arengukavas toodud tegevuste tegelik realiseerumine sõltub eelkõige valla eelarvest. Kui mingi tegevus jääb realiseerimata, siis analüüsitakse seda eelarve koostamise ning arengukava perioodilise läbivaatamise ajal. 14. Rakendussätted 14.1. Rannu Vallavolikogu 29. novembri 2007. a määrus nr 24 tunnistatakse kehtetuks. 14.2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2009. a.

Volikogu esimees Heino GOTTLOB

Rannu Vallavolikogu 23. oktoobri 2008. a määruse nr 43 lisa

Lisa – investeeringud 2000 - 2008 Eelnevates arengukavades oli määratletud tegevusvaldkondade kaupa, millistele objektidele vahendid suunatakse. Järgnevalt on ära toodud aastatel 2000-2008 tehtud investeeringud (tuh. kr.): KOKKU Omavahendid Riik, fondid Laen 2000 1. Elanike küttemajandus 73,6 73,6 2. Lasteaia küttesüsteem 193,4 193,4 3. Keskkooli küttesüsteem 214,2 214,2 4. Rahvamaja küttesüsteem 241,8 241,8 5. Rannu biopuhasti 2039,9 39,9 2000,0

Rannu valla arengukava 2009–2015 Leht 9 / 14 6. Lasteaia katus 52,7 52,7 7. Keskkooli katus 42,5 42,5 8. Rahvamaja parkla 203,4 203,4 Kokku 2000 3061,5 1061,5 2000,0 - 2001 1. Kaarlijärve bussijaam 9,4 9,4 2. Rahvamaja rõdu põrand 30,0 30,0

3. Rannu parkla tee 23,0 23,0 4. Vallateede kapitaalremont 183,5 183,5 5. Keskkooli pingid 56,7 56,7 6. Tamme klubi katus 180,0 180,0 7. Keskkooli aknad+fassaad 450,0 146,5 303,5 8. Keskkooli kõrvalruumid 135,9 135,9

9. Keskkooli võimla põrand 296,5 - 296,5 10.Keskkooli võimla katus 34,3 34,3

11.Rahvamaja vihmarennid 13,8 13,8 12.Elanike küttemajandus 27,8 27,8 13.Keskkooli söökla põrand 46,8 46,8 Kokku 2001 1487,6 887,6 - 600,0 2002 1. Tamme klubi katus (ületulev) 62,1 62,1 2. V-Rakke palkmaja+spordiplats 35,2 35,2 3. Limnoloogia spordiplats 10,0 10,0 4. Vallateede kapitaalremont 130,0 130,0 5. Kooli arvutid 87,1 52,1 35,0 6. Keskkooli pingid 28,8 28,8 7. Keskkooli valgustus+kilbid 181,7 181,7 8. Algklasside kapitaalremont 445,7 445,7 9.Kureküla veetrass 10,0 10,0 10.Elanike küttemajandus 122,2 122,2 11.Vallamaja kõnnitee, trepp jm 29,7 29,7 12.Prügilate (2) sulgemine 410,4 44,4 366,0 13. Sotsiaalkorteri remont 48,1 48,1 Kokku 2002 1601,0 1200,0 401,0 2003 1. Sõiduauto soetus 99,8 99,8

Leht 10 / 14 Rannu valla arengukava 2009–2015 2. Asfalttee ehitus 343,1 151,0 192,1 3. Järvemuuseumi kaasfinants. 40,0 40,0 4. Väike-Rakke bussipaviljon 25,0 25,0 5. Ranna ja Kureküla biotiigid 50,0 50,0 6. Tamme kanali süvendamine 15,0 15,0 7. Tamme klubi remont 100,0 100,0 8. Korterelamute küttesüsteemid 82,0 82,0

9.Veetrasside ehitus 10,0 10,0 10.Kureküla Raamatukogu remont 74,5 74,5 11.Rannu Rahvamaja katus 25,4 25,4 12.Lasteaia remont 242,8 242,8 13.Rannu KK võimla aknad 101,1 101,1 14.Rannu KK koolipingid 30,0 30,0

15.Algklassi põrand 12,9 12,9 Kokku 2003 1251,6 1059,5 192,1 2004 1. Vallateede kapitaalremont 212,1 9,1 203,0 2. Rannu KK põrandate renov. 552,7 222,7 330,0 (HM maksust) 3. Koolipinkide soetamine (2) 38,2 38,2 4. Lasteaia remont 25,5 25,5 5. Tamme klubi remont ja mööbel 59,1 59,1 6. Kureküla RK internet 25,3 25,3 7. Noorma – Vallapalu veevarustus 162,7 162,7 8. V-Rakke veevar. ja kanal. projekt 22,4 22,4 9. Reoveepuhastite korrastamine 37,3 37,3 10. Elanike küttemajanduse toetus 40,0 40,0 Kokku 2004 1175,3 642,3 533,0 2005 1. AS Emajõe Veevärk aktsiad 244,5 244,5 2. Vallateede kapitaalremont 240,6 240,6 3. Rannu aleviku kiviteed 540,4 140,4 400,0 4. Lasteaia renoveerimine 2250,0 460,0 1790,0 5. Lasteaia projekt ja elektritööd 96,1 96,1 6. Rannu KK investeeringud 416,1 416,1

Rannu valla arengukava 2009–2015 Leht 11 / 14 7. Vehendi puhkekeskus 2315,2 1867,1 448,1 8. Paisjärvede (2) uuendamine 594,1 445,6 148,5 9. Rannu RM trepp ja aknad 140,5 140,5 10. V-Rakke vesi ja kanalisatsioon 407,7 407,7 11. Kureküla veevarustus 50,0 50,0 12. Noorma-Vallapalu veevarustus 349,0 139,9 209,1 13. Väike-Rakke bussipaviljon 44,4 44,4

14. Õpetajate maja remont 55,3 55,3 15. Kureküla rmk mööbel 48,4 8,4 40,0 (kult. min.) 16. Tamme klubi remont 61,9 61,9 Kokku 2005 7854,2 1861,5 4142,7 1850,0 2006 1. Vallamaja remont 50,0 50,0

2.Vallamaja kuur 105,0 105,0 3. Vallateede kapitaalremont 391,4 391,4

4. Rannu aleviku teed 484,8 484,8 5. Toetus elanikele (teed, katlad) 47,0 47,0 6. Jõesuu puhkeala 50,0 50,0 7. Toetus veetrassidele 40,0 40,0 8. Noorma-Vallapalu veevarustus 136,0 136,0 9. Kureküla veevarustus 30,0 30,0 10. Valla korterite remont 17,0 17,0 11. Rannu RMK mööbel 40,0 10,0 30,0 (kult. min) 12. Tamme klubi remont 125,0 125,0 13. Rannu Rahvamaja aknad 119,4 119,4 14. Barbara ost 1500,0 1500,0 15. Barbara küttesüsteem 255,0 255,0 16. Barbara remont 160,0 160,0 17. Lasteaia remont ja mööbel 130,0 130,0 18. Rannu KK remont ja mööbel 400,0 400,0 19. Sangla internetiühendus 15,0 15,0 20. AS Emajõe Veevärk aktsiad 507,0 507,0 21. Kaubik keskkoolile 222,4 222,4 Kokku 2006 4825,0 3295,0 30,0 1500,0 2007 1. Vallamaja remont, mööbel 90,0 90,0

Leht 12 / 14 Rannu valla arengukava 2009–2015 2. Valla bussi soetus 2441,0 441,0 2000,0 3. Vallateede kapitaalremont 674,0 674,0 4. Rannu aleviku teed 795,2 795,2 5. Toetus elanikele (teed, trassid) 50,0 50,0 6. Toetus veetrassidele 40,0 40,0 7. Kureküla, Vallapalu veetrassid 110,0 110,0 8. Valla elamute remont 35,2 35,2

9. Tamme klubi remont 220,0 220,0 10. Rannu RM investeeringud 493,0 293,0 200,0 (Kult. min.) 11. Barbara investeeringud 229,1 229,1 12. Lasteaia remont, mänguväljak 366,2 366,2 13. Rannu KK investeeringud 591,0 591,0 14. Tänavavalgustuse projekt 848,0 141,3 706,7 (MKM)

Kokku 2007 6982,7 4076,0 906,7 2000,0 2008 1. Vallateede kapitaalremont 1317,0 1317,0 2. Rannu aleviku teed 780,0 780,0 3. Toetus elanikele (teed, trassid) 12,0 12,0 4. Mäeveere puhkeala 5,0 5,0 5. Elanike veeprogramm 152,0 76,0 76,0 6. Kureküla veevarustus 50,0 50,0 7. Valla elamute remondid 30,0 30,0 8. Spordi- ja peoplatsid 545,0 545,0 9. Tamme klubi remont 50,5 50,5 10. Rannu RM investeeringud 82,0 82,0 11. Barbara investeeringud 42,0 42,0 12. Kureküla raamatukogu 691,5 91,5 600,0 13. Lasteaia investeeringud 50,0 50,0 14. Koopsi paisjärve rek. projekt 203,0 203,0 15. Rannu KK investeeringud 774,0 774,0 16. Rõngu HRK osalus 400,0 400,0 17. Jõesuu puhkeala osalus 70,0 70,0 Kokku 2008 5254,0 4178,0 76,0 1000,0 INVESTEERINGUD

Rannu valla arengukava 2009–2015 Leht 13 / 14 KOKKU 2000 – 2008 33492,9 18261,4 8281,5 6950,0

Leht 14 / 14 Rannu valla arengukava 2009–2015