DOCSLIB.ORG

Rannu Valla Arengukava 2009–2015

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Rannu Valla Arengukava 2009–2015 Väljaandja: Rannu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 159, 2244 Rannu valla arengukava 2009–2015 Vastu võetud 23.10.2008 nr 43 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Rannu vallal on seni olnud 9 valla arengukava ja 2 valdkonnapõhist arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001-2003; 3) Rannu valla arengukava 2002-2004; 4) Rannu valla arengukava 2003-2005; 5) Rannu valla arengukava 2004-2006; 6) Rannu valla arengukava 2005-2008; 7) Rannu valla arengukava 2006-2009; 8) Rannu valla arengukava 2007-2011; 9) Rannu valla arengukava 2008-2013; 10) Rannu valla jäätmemajanduse arengukava; 11) Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava I osa. Alates 2000. aastast on Rannu valla arengukavade koostamisel kasutusel põhimõte, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Arengukava koostamisele on kaasatud valla asutused ja avalikkus. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamise etappidest Rannu Valla Lehe ja valla interneti kodulehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa – strateegilised eesmärgid; 2) II osa – valla üldiseloomustus; 3) III osa – arengukava 2009-2015. 4) Lisa – investeeringud 2000 – 2008 I STRATEEGILISED EESMÄRGID Inimsõbraliku elukeskkonna rajamine läbi järgmiste püstitatud eesmärkide: 1) Keskkond – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge tase, reostuse vähendamine, jäätmete vähendamine; 2) Haridus – Rannu Keskkooli ja Rannu Lasteaia igakülgne arendamine, võimaluste loomine noorte perede elamaasumiseks valda, noorte vaba aja veetmise korraldamine; Rannu valla arengukava 2009–2015 Leht 1 / 14 3) Turvaline elukeskkond – välisvalgustus avalikes kohtades, korras teed ja parkimisplatsid, avalike hoonete turvalisus; 4) Kultuur – kultuuri igakülgne toetamine, isetegemise võimaluste tagamine ja heatasemelise kultuuri sissetoomine; 5) Turism – valla kõrge maine propageerimine turismivõimaluste loomise läbi. 6) Teenused – kõik teenused eelkõige kohapealt ja kvaliteetselt. II VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Rannu vald asub Tartu maakonna lääneosas. Vald piirneb põhjas Kolga-Jaani, idas Puhja ja Konguta ning lõunas Rõngu vallaga. Läänepiiriks on Võrtsjärv. Valla pindala on 243,7 km². Elanike arv 1740. Vald jaguneb 19 asulaks. Rannu valla vallastaatus taastati 11. juulil 1991. a. Rannu vald on viljaka mullaga ja tugevate traditsioonidega põline põllumajanduspiirkond. Siin tegeldakse teravilja- ja rapsikasvatamise, piimasaaduste tootmise, juustutootmise, puidutöötlemise, turbatootmise ja kalapüügiga. Rannu vallas asub Eesti siseveekogude uurimisega tegelev Võrtsjärve Limnoloogiakeskus. Haridus- ja kultuurielu on omavahel väga tihedasti läbi põimunud ning mõlemas valdkonnas on saavutatud tähelepanuväärselt hea tase. Rannu vallas ilmub Rannu Valla Leht, mille ülesandeks on avalikustada vallavalitsuse ja volikogu tööd ning teavitada kõigest, mis seondub Rannu tänapäeva ja minevikuga. Rannu valla veebilehekülg asub aadressil http://www.rannu.ee. III ARENGUKAVA 2009-2015 Käesolev arengukava osa on toodud valdkondade kaupa. Iga alapunkt algab olemasoleva olukorra lühikirjeldusega, milles on välja on toodud valdkonna olulisemad objektid, suurimad probleemid ja lähiaastate eesmärgid. Seejärel on toodud tabelina aastateks 2009-2015 planeeritud tegevused koos finantseerimisallikate ja läbiviijatega. Tabelis toodud summad on antud kroonides. Arengukava lisas on toodud aastatel 2000 – 2008 tehtud investeeringud. 1. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse alateemadeks on ühisveevärk ja –kanalisatsioon, jäätmemajandus ning veemajandus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas on eesmärk tasakaalustatud areng kogu valla territooriumil. See tähendab vahendite jaotamist lähtudes probleemide raskusest. Olenemata tarbijate arvust tuleb vee-ettevõtjal tagada kvaliteetne joogivesi ja nõuetele vastav heitvee puhastamine. Eesmärgi täitmiseks on kavas ühisveevärgi objektide renoveerimine Kureküla alevikus ja Rannu alevikus. Vallapalu ja Noorma küla elanikel avanes võimalus liituda Rannu vallamaja puurkaevuga. Ettevõtjad ja seltsingud saavad jätkuvalt küsida toetust neile kuuluvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide korrastamiseks. AS Emajõe Veevärk haldab Rannu ja Kureküla alevike ühisveevärki ja –kanalisatsiooni. Rannu alevikus on planeeritud aastatel 2008-2009 vee- ja kanalisatsioonitrasside ja puurkaevude renoveerimine Euroopa Liidu struktuurifondide ja omafinantseeringu abil. Kureküla aleviku ÜVK objektide renoveerimiseks tuleb kasutada omafinantseeringut ja KIK toetust. Kavas on Kureküla ÜVK objektid üle anda valla osalusega äriühingule AS Emajõe Veevärk. Jäätmemajanduse lähim eesmärk on jäätmehoolduse arengukava elluviimine ning olmejäätmete korraldatud jäätmeveo kohustuse rakendamine. Veemajanduse lähimineviku suurim investeering oli Rannu ja Liivaku paisjärvede tervendamise projekt 2005. aastal. Arengukavas on planeeritud Koopsi paisjärvede tervendamine aastatel 2009-2010. 2008. aastal valmis Koopsi paisjärvede tervendamise projekt. Keskkonnateadlikkuse suurendamiseks kavandatakse eurotoetuse kaasabil ökomaja ehitust Rannu Keskkooli juurde. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 1.1. Rannu aleviku Kokku 7575000 AS Emajõe Ühtekuuluvusfond2009-2010 ühisveevärgi ja Veevärk (CF) 6817 500 kanalisatsiooni Rannu vald rekonstrueerimine 757500 1.2. Kureküla vee- ja 50 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2013 kanalisatsiooni- trasside remont AS Emajõe Veevärk 1.3. Biotiikide min 10 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2009-2015 puhastamise toetus Leht 2 / 14 Rannu valla arengukava 2009–2015 1.4. Ühisveevärgi ja 30 000 aastas Vee-ettevõtja Rannu vald 2009-2015 –kanalisatsiooni objektide Vee-ettevõtjad remondi toetamine Elanikud 1.5. Koopsi 3 000 000 Vallavalitsus Maaomanikud 2009-2010 paisjärvede tervendamine Fondid, KIK Rannu vald 1.6. Ökomaja 1 000 000 Rannu KK Rannu vald, fon 2009-2010 ehitamine did, LEADER- Vallavalitsus programm (projekt, teostus) 1.7. Jäätmekogumis- 300 000 Vallavalitsus Rannu vald 2010-2013 punktide arendus (platside remont, KIK liigiti kogumise laiendamine) 2. Haridus 2.1. Kool Rannu alevikus asub Rannu Keskkool, mille ruumid asuvad kokku 3 hoones – koolimajas, lasteaias (1. – 3. klass) ja rahvamajas (muusika-, kunsti- ja käsitööklassid). Hoone on põhiliselt valla omavahenditega osaliselt renoveeritud, iga-aastane remondivajadus on 300- 400 tuh. krooni. Kuid küttesüsteemi renoveerimiseks, ventilatsiooni ehitamiseks ning kooliümbruse teede renoveerimiseks oleks vajalik kaasata muid finantseerimisvahendeid. Vana staadion on kavas rekonstrueerida kaasaegseks tehisradade ja hüppepaikadega sportimise kohaks. Kooliõpilaste arv on 222 ning lähiaastatel see pisut väheneb, kuid mõne aasta pärast õpilaste arv hakkab uuesti suurenema. Keskkool on üks tugevamaid vabariigis ning kooli staatust pole lähitulevikus kavas muuta. Muu alternatiiv heale keskharidusele lähipiirkonnas puudub. Muusikalist huviharidust pakub Rannu Rahvamaja muusikaklass, laulustuudio ja mitmed tantsurühmad. Muude huviringide ja sporditegevus toimub koolimajas. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 2.1.1. Koolipinkide 30 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2009-2012 ostmine 2.1.2. Infotehnoloogilistemin 25 000 Rannu KK Rannu vald 2009-2015 vahendite kaasajastamine aastas Riik 2.1.3. Koridoride 140 000 Rannu KK Rannu vald 2009-2010 tuletõkkeuksed tk 7 2.1.4. Kõrgus- ja 30 000 Rannu KK Rannu vald 2009-2010 teivashüppe matt 2.1.5. Staadioni kuni Rannu KK Rannu vald 2012-2015 rekonstrueerimine 10 000 000 Riik, EL fondid 2.1.6. Söökla kätepesu 20 000 Rannu KK Rannu vald 2009 süsteem 2.1.7. Köögimööbel 30 000 Rannu KK Rannu vald 2009 2.1.8. Õpetajate tubade 20 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2009-2011 pehme mööbel ja põrandakatted 2.1.9. Kõrvalhoone 100 000 Rannu KK Rannu vald 2011-2013 katu-se renoveerimine 2.1.10 Töö- ja tehnoloo- 30 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2009-2013 giaklassi seadmed Rannu valla arengukava 2009–2015 Leht 3 / 14 2.1.11 Koolimaja venti- 50 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2009-2013 latsioonisüsteemi uuendamine 2.1.12 Klassi- jm uste 50 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2010-2012 vahetus 2.1.13 Valve- 30 000 Rannu KK Rannu vald 2011 signalisatsioon 2.1.14 Kell-kooliraadio 30 000 Rannu KK Rannu vald 2012 soetamine 2.1.15 Koolisöökla 50 000 Rannu KK Rannu vald 2012 kom-biahju soetamine 2.1.16 Tütarlaste 28 000 Rannu KK Rannu vald 2010 käsitöö-klassi seadmed ja õppevahendid 2.1.17 Puidutöökoja 150 000 Rannu KK Rannu vald 2015 põrand 2.1.18 Jõusaali masinate 100 000 Rannu KK Rannu vald 2010-2013 uuendamine 2.1.19 Kartulikoorimis- 32 000 Rannu KK Rannu vald 2010 masin/ juurvilja tükeldaja 2.1.20 Köögibloki 200 000 Rannu KK Rannu vald 2013 kanali-satsioon, valgustus 2.1.21 Katuse 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2012 uuenda-mine, soojustamine 2.1.22 Keskkütte-, 500 000 Rannu KK Rannu vald 2013-2014 vee- ja kanalisatsiooni- Fondid süsteemi rekonstrueerimine 2.1.23 Savipõletusahju 30 000 Rannu KK Rannu vald 2014 ostmine 2.1.24 Klassi- jm 170 000 Rannu KK Rannu vald 2014 ruumide mööbel, riidehoid, rulood 2.1.25 Kasvuhoone 100 000 Rannu KK Rannu vald 2015 kapitaalremont 2.1.26 Algklasside maja 30 000 Rannu KK Rannu vald 2016 mööbel
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Kevadvoor 2013
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa ABC Arendus Kurepalu rahvatriatlon 2013 1 600,00 kohalik areng Alatskivi Maanaiste Selts Tervis - ilu ja heaolu pant 200,00 õpiring Uue avaliku ja kogukondliku haljasala "Uus Avangrad 1 251,00 kohalik areng Õu" loomine Tartu kesklinnas EELK Kambja Kogudus MTÜ Kambja köstrikooli mantelkorstna päästmine 1 587,00 kogukonnateenused EELK Puhja kogudus Puhja oreli renoveerimine 1 181,50 kogukonnapärand EELK Tartu Ülikooli-Jaani Regilaulukogumiku väljaandmine 1 034,00 kogukonnapärand Eesti Põllu-majandusmuu- Rukkimaarjapäev Eesti 600,00 kohalik areng seumi Edenda-mise Selts Põllumajandusmuuseumis 17. augustil 2013 Issaku Issaku aastaring 2013 1 027,00 kohalik areng Kallaste Vanausuliste kiriku ruumi põranda Kallaste Vanausuliste kogudus 1 383,74 kogukonnateenused katmine vajalike vaipkatetega Konguta valla IX külapäevade toimumiskoha Kapsta Külaselts 1 086,00 kogukonnateenused korrastustööd Karlova Selts Karlova Päevad 2013 1 598,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Tartumaa külad X Eesti Külade Maapäeval 1 272,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Kogukonnapäev külalt külale 832,00 kohalik areng Kodukoht Mäksa Sõna jõud ja kultuurimälu 200,00 õpiring Kurepalu Külaselts Priius Haaslava Suur Suwepidu 2013 1 600,00 kohalik areng Kõrvekülaline Vana hea Liivimaa 872,40 kohalik areng Meie kodukandiga seotud kultuuritegelaste Käärdi Selts 200,00 õpiring Fr. Tuglase ja H. Mäelo elu ja looming Küla Arendamise Selts Külamaja "Sääniku" tualettruumid 1 600,00 kogukonnateenused Keraamikaahju ostmine Luke mõisa
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Elva Valla Koorid Laulsid Muusikute Mälestuse Auks
    Elva päev Elvas Algatus puhtama toimub tehti koduvalla laululaval teatrit heaks LK 4 LK 6 LK 10 APRILL 2019, NR 49 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva valla koorid laulsid LÜHIDALT VOLIKOGU ALGATAS KUREKÜLA NIME muusikute mälestuse auks MUUTMISE Elva Vallavolikogu algatas Elva valla kooride 25. märtsi istungil Kure- küla küla (Ulila piirkond) kevadkontsert nime muutmise. Nime muutmise protsess on avalik toimus 30. märtsil ja kõik huvitatud isikud saa­ Elva Gümnaasiumi vad avaldada arvamust nime muutmise kohta. algkoolimaja aulas. 16. aprillil kell 17 toimub Kure küla elanikele Ulila Kes­ kuses (Pargi tn 1, Ulila) arut elu, KERLI METSALLIK mille eesmärk on külaelanike TOIMETAJA arvamuse välja selgitamine küla nime osas. Koha nime nõukogu on soo­ ontsert oli pühendatud vitanud Elva vallal algatada Elva muusikaellu märki­ küla nime muutmise, lisades misväärselt panustanud KONTSERDIL ESINENUD KOORIDE ÜHISPILT. Foto: Kayvo Kroon olemasolevale nimele harg­ Kalju Kenneri 90. sünni­ täiendi (näiteks Ulila­Kurekü­ Kaastapäevale ning Maimu Sireli ja dirigendid Ülle Kenner, Guido Ken­ 22 aastat Elva Muusikakooli direktori la või Väike­Kureküla). Võima­ Ants Söödi mälestusele. ner ja Kait Kenner. ja õpetajana, peale selle juhendas ta lik on ka uue nime määramine, Kontserdil esinesid Elva mees­ Esitamisele tulid teosed laulu­ Elva linna koore. Leelo Suidt rõhutas kui elanikud seda pooldavad. koor, Elva naiskoorid Kaja ja Ave, peo repertuaarist ning ka palad mälestustahvli avamisel, et inime­ Elva vallas on pärast oma­ Puhja naiskoor Läte, Konguta Kalju Kenneri heliloomingust. si, kes on panustanud kogukonna valitsuste ühinemist kaks sar­ sega­­koor, Elva Gümnaasiumi nei­ Kevad kontsert toimus Maimu Ken­ heaks tuleb mäletada, meenutada nase nimega asustusüksust: dudekoor ja õpetajate koor, Elva neri algatusel ja Leelo Suidti eest­ ja nende tööd jäädvustada.
    [Show full text]
  • Hobune Kappas Uude Talli
    Nr 1. Veebruar 2011 Kohila valla leht 5. detsember 2014. Nr 23(177) Jõuluks koju! Garri Raagmaa, TÜ regionaalplaneerimise dotsent on arvanud: „Eesti inimene tahab jõuluks koju. Suur osa Eesti rahvast suundub jõulude ajal linnast maakohta just kodutunde pärast. Nii hea on jätta närviline ja räpane linn selja taha, käia jõululaupäeval esivanemate kirikus, otsida lume alt üles esivanemate kalmud, läita küünlad ning tunda sidet esivanemate hingedega.” Kutsume kõiki vallakogukonna liikmeid end sisse kir- jutama oma koduvalda! 5. jaanuaril 2015 kell 11 saame kokku vallamajas ja loosime välja seitse 100-eurost kinkekaarti kõigi vähemalt 18-aastaste elanike vahel; kolm 100-eurost kinkekaarti vähemalt 18-aastaste ela- nike vahel, kes on 20. novembrist kuni 31. detsembrini 2014 end Kohilasse sisse kirjutanud. Hobune kappas uude talli Vali sobiv elukoha registreerimise viis nelja võimaluse vahel, mille leiad siit: Õie Piirmets lubas Inna Laanmetsalt (paremal) saadud uue asuka raamatukogusse sisse kirjutada. http://kohila.kovtp.ee/elukoha-registreerimine Kolmapäeva, 26. novembri Inna algust. le heale koostööle vallaga,” Tähtis on lood kirja õhtupoolikul andis valla 2010. aastal pöördus Inna räägib Inna. panna sädeinimene 2014 Inna Laan- poole Eesti arhitektuurimuu- Esimene suur ettevõtmine Kogukonna üritustest võtab mets raamatukokku hoiule seumist Karen Jagodin ja tea- oli 2011. aastal, kui koristati tavaliselt osa pea 30 inimest ja hobuse, mis käib kaasas aasta tas, et nad on valinud Kohila ära jõeäärne ala, mis senini oli seda arvu peab Inna optimaal- küla tiitli pälvinud asumiga. paberivabriku tööliselamute justkui eikellegimaa. seks, sest inimesi huvitavad Selle aasta asumiks valis ala projekti „Eesti XX sajandi Eelmisel aastal puhastati erinevad teemad. Väga tähtis tunnustamiskomisjon Posti väärtuslik arhitektuur, selle lasteaia aia taga ja elamute al- on kirja panna lood ja meenu- ja Tööstuse tänava piirkonna.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Elva Linna, Konguta Valla, Palupera Valla, Puhja Valla, Rannu Valla Ja Rõngu Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Tartu maakonnas (Elva linna, Konguta valla, Rannu valla, Rõngu valla ja Puhja valla osas) ja Valga maakonnas (Palupera valla osas), mille käigus moodustub viie Tartu maakonna koosseisu ja ühe Valga maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Tartu maakonda kolm linna ja 19 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 16 valda; Valga maakonda kuulub hetkel kaks linna ja üksteist
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Table S1. African Swine Fever Virus Genotype II Isolates from Estonia Selected to Study Central Variable Region (CVR) Genetic Variation
    Table S1. African swine fever virus genotype II isolates from Estonia selected to study central variable region (CVR) genetic variation. **DP, domestic pig; EWB, European wild boar; *NRL, National Reference Laboratory Isolate NRL* Host Date Municipality County CVR variant GenBank registration Species** outbreak Accession number number Est14/WB-Valga-1 TA1411593 EWB 02/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-1 TA1411917 EWB 09/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-Valga-2 TA1412184 EWB 10/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-2 TA1412212 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-3 TA1412213 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-4 TA1412214 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-IDA-1 TA1412317 EWB 14/09/2014 Lüganuse IDA-VIRU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-1 TA1415193_1 EWB 26/10/2014 Võrumaa VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-2 TA1415193_2 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-3 TA1415193_3 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-4 TA1415194 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est15/WB-Valga-3 TA1500043 EWB 05/01/2015 Helme VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Valga-4 TA1500136 EWB 06/01/2015 Podrala VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Vil-5 TA1500130 EWB 06/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-6 TA1500891 EWB 15/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-7 TA1501143 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-8 TA1501144 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-9 TA1501120-1 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-VORU-8 TA1504950-2 EWB 26/01/2015
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 107 HELLE RÄTSEPA
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 107 HELLE RÄTSEPA AUTOGRAMMIDE KOLLEKTSIOON Inventarinimistu 1903-1989 Sisukord I Autogrammid ja fotod koos kirjade, lõigendite, trükiste jm. lisamaterjalidega 1 II Eitavad vastuskirjad H. Rätsepale seoses autogrammide kogumisega 1 Isikute kirjad 237 2 Asutuste kirjad 239 III Kogumistöö käigus laekunud fotosid, postkaarte ja lõigendeid 240 IV H. Rätsepa statistilised märkmed ja artiklid oma autogrammikogu tutvustamisel, vastukajana saadetud kirjad 242 V H. Rätsepa töid ja materjale tema kohta 243 Sissejuhatus Helle Rätsep (9. okt. 1941 Tallinn – 3. apr. 1988 Väike-Maarja), ratsasportlane, autogrammikoguja Helle Rätsep sündis teenistuja perekonnas. Kooliteed alustas 1949. a. Tallinn- Nõmme 27. Mittetäielikus Keskkoolis, jätkas 1950-1956 Rakvere Rajooni Kohala 7- klassilises koolis ja 1956-1960 Rakvere I Keskkoolis. Aastail 1956-1958 õppis lisaks veel Rakvere Laaste Spordikoolis. 1960. a. sügisel astus H. Rätsep Tartu Riikliku Ülikooli õigusteadust õppima, kuid 6. jaanuaril 1964 eksmatrikuleeriti ta õppevälistel põhjustel. Ülikoolist lahkumise järel tegutses mõnda aega ajakirjandusega, 10. aprillil 1964 asus aga tööle Tartu rajooni V. I. Lenini nim. näidissovhoosi. Lühemat aega oli H. Rätsep ametkondliku postiljonina Kureküla sidejaoskonnas. 1964.a. sügisel taotles H. Rätsep tagajärjetult vastuvõttu õigusteaduskonna kaugeõppe IV kursusele. Keeldumist motiveeriti mitteerialase töö ning nõrga õppedistsipliiniga päevases osakonnas õppimise ajal. 1976. a. mais siirdus H. Rätsep Väike-Maarjasse, asudes kohalikus kolhoosis tööle dispetšeri ja ratsasporditreenerina. Elu vastuoludest muserdatuna läks 1988. a. vabasurma. Juba kooliõpilasena kujunes H. Rätsepal välja lai ja püsiv huvide ring. Ta luges väga palju, tegeles fotograafiaga, ligi 10 aasta jooksul kogus marke.
    [Show full text]
  • Traffic Accidents
    Annual Report 2009 Estonian Road Administration Dear reader, The passed year has been remarkable and full of transfor- ing schools and vehicle review centres. By that the regions drivers road users were satisfied with the level of summer mations for the Estonian Road Administration. The present were given wider rights of decision making in problems of and winter road service. yearbook of the ERA gives you a thorough review of restruc- local importance, and certain cost effectiveness has been turing, usage of financial sources and definite results of achieved via reduction of auxiliary operations. Traffic safety has improved as well. The last year in traffic activities that have taken place in 2009. was better than ever expected, as the number of fatalities The changes connected with the joining are also felt by was two times smaller than in 2006. The number of fatali- The draft Act initiated by the Ministry of Economic Affairs the users of our services. The new Road Administration is ties is comparable to 1947, when the number of vehicles on and Communications about joining the Motor Vehicle Reg- located in Tallinn, Pärnu Road 463a, but the Road Adminis- our roads was a hundred times smaller. We can be grateful istration Centre (ARK) and the Road Administration into a tration of the Northern Region has moved into the premises for such good results mainly to the traffic safety specialists single authority – the Estonian Road Administration (ERA) of the former ARK on Mäepealse 19. The Local Vehicle Reg- and active work of the police. on July 1, 2009 – was adopted by the parliament in May.
    [Show full text]
  • V Õ R T S J Ä R V
    Vissuvere P õ l t s a m a a r a b a V.Reiman Võrtsjärve matkajuht Oorgu P a r i k a r a b a Kolga-Jaani Utsali Eesnurga P õ l ts a m a a j õ g i VÕRTSJÄRVSiniküla TRAVEL GUIDE Parika Kaubi Parika sookaitseala Ristivälja Suurkivi Odiste T o r n i r a b a Parika Kolga-Jaani vald järv Laeva T o i r a b a L a e v a s o o Lalsi Ahuoja rahn Laashoone P e d j a j õ g i Kaavere Potaste Lätkalu Alam-Pedja lka Valmaotsa Kivisaare kaitseala Viljandi Oja kaitseala Taressaare Londoni P e d e j õ g I Ristsaare Metsaküla Meleski A.Annist Palupõhja Leie K a r i s t o s o o Tänassilma jõgi M e l e s k i r a b a i V i i r a t s i v a l d jõg ma Ulge Veldemani puhkemaja r E Jõeküla uu Kõrgemäe turismitalu Vaibla puhkekeskus S Su ur Em Oiu ajõg Tusti J.Tõnisson i Reku K a v i l d a j õ g i S o o v a s o o Viiralti tamm Vaibla Võrtsjärve Külastuskeskus Viljandi i Jõeoru villa JÕESUU PUHKEALA Tänassilma Jõesuu turismitalu E l v a j õ g i Uusna Verevi Vanavälja soo Vanasauna puhkemaja Jõesuu Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Rämsi Valma puhkelaager S a n g l a s o o H.Koppel V õ r t s j ä r v Valma VALMA PUHKEALA Suure-Rakke i Vasara Tartu Mikumärdi soo K a v i l d a ü r g o r g Saba Ruudiküla Väike-Rakke Mõisanurme Riuma Ubesoo jõgi Puhja Mäeselja Kariküla Sangla Kibeküla Järvaküla Järveküla Keeri-Karijärve lka Uniküla Karijärve Mustapali Mäeotsa Saviküla Kobilu Kalevipoja kivi Neemisküla Mõnnaste Kapsta Väluste R a n n u s o o Luiga Kaarlijärve Külaaseme Tamme paljand Vahessaare Maiorg Kalbuse Annikoru Poole Villa Arupera soo
    [Show full text]