Road Administration
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Jaanuar 2019
NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse. -
Lisa 3 SAKU VALLA TEEHOIUKAVA 2020- 2025+ (Eurodes)
Lisa 3 SAKU VALLA TEEHOIUKAVA 2020- 2025+ (eurodes) Tee Objekti nimetus, aadress ja tööde tegevus pikkus 2020 2021 2022 2023 2024 2025+ m Kohalike teede ehitus, remont ja maa omandamine 1 843 317 1 835 350 1 862 770 1 536 000 1 309 080 676 300 Märkused Teed ja tänavad 1 307 316 228 900 1 032 770 0 45 000 556 300 Atiku tee kruuskatte remont (Rahula) 4456 320 800 Atiku tee katte remont ja pindamine 96240 € valla omaosalus. Tee kogumaksumus 320800 €, millest riigi toetatav osa 224560 € Lille tee ülekäik 30 600 Tee ja ülekäiguraja projekt, ehitus. Tänassilma tee uue lõigu projekteerimine 600 14 124 Alustatud 2019, (2020 kajastub eelmise perioodi ületulev summa) Tänassilma tee ehitamine 1040 473 124 I etapp - uue teelõigu ehitamine, II etapp olemasoleva teelõigu rekonstrueerimine. Riigi toetus 100000 €, 373124€ Kokasauna tee projekteerimine 7 869 Alustatud 2019, (2020 kajastub eelmise perioodi ületulev summa) Kokasauna tee remont 350 227 969 MKM-i saadetud osalise rahastamise taotlus, 2020. a osaline rahastus 20539€ riigilt, valla osalus 207430€) Uusmäe tn-lt jäätmejaama viiva tee laiendus ja 150 100 000 Uue ETTK kõrval asuva kruusatee renoveerimine: asfalteerimine (Tiigi tn) projekt, asfaltkattega tee ehitus, kõnnitee, tänavavalgustus Tallinna 17, 19, 21 ümbruste korrastamine 5 000 130 000 Sissesõiduteede ja hoonete ümbruse kergliiklusteede rekonstrueerimine. 2020. a projekteerimine, ehitus 2021.a Soo tee ja Eha tee truupide vahetus 15 000 Mõtuse tn pindamine (Saku) 135 6 000 Männi tee on pinnatud ja Maanteeamet pindas Kullipesa teeni mineva kergliiklustee. Nende vahel olev Mõtuse tee 150m on veel kruuskattega. Mõtuse tn pindamisel saab ühtse terviktee. Liivaku tee pindamine (Männiku) 350 12 300 koos Tooma tee II osa ehitamisega Tiiru tn pindamine (Männiku) 140 4 700 koos Tooma tee II osa ehitamisega Raba tee pindamine (Männiku) 336 11 300 koos Tooma tee II osa ehitamisega Metsavahi tee remont (Üksnurme) 400 30 000 Üksnurme poolse otsa remont ja pindamine Metsavahi tee remont ja pindamine 1100 75 000 Ülejäänud osa. -
AS HANSABUSS Vedaja Kontakttelefon: 6 779 663 Kehtib Alates: Alates 16.03.2020 Eritingimus: Tööpäevadel Õppetöö Perioodil
Saku valla õpilasvedu teostatavate bussiliinide sõiduplaan Vedaja: AS HANSABUSS Vedaja kontakttelefon: 6 779 663 Kehtib alates: alates 16.03.2020 Eritingimus: tööpäevadel õppetöö perioodil Hommikused väljumised Liin nr 113 ETKNR Liin nr 113 ETKNR Liin nr 12, 48,8 km ETKNR Saku Raudteejaam 06:40 Saku Raudteejaam 07:35 Aespa 06:50 Saku Keskuse 06:42 Saku Gümnaasium 07:36 Ikarus 06:52 Saku Salu 06:43 Saku Keskuse 07:39 Soonurme 06:54 Pähklimäe 06:44 Saku Salu5 07:40 Standard 06:56 Kurvi 06:45 Pähklimäe 07:40 Kiisa turg 06:58 Murumäe 06:46 Saku Kingu1 07:42 Kiisapalu 07:00 Nurmiko 06:47 Preeria 07:44 Nirgioru 07:03 Karjavärava 06:48 Kasemetsa 07:45 Kalda (Kuresoo ringtee I) 07:06 Kadakamarja 06:48 Kajamaa 07:51 Metsavahi tee (Kuresoo ringtee II) 07:09 Topi 06:50 Palktare 07:52 Rehemetsa tee 07:11 Jõenurme 06:51 Proosa 07:53 Nurga tee 07:13 Joametsa 06:52 Kõrnumäe 07:55 Kasemetsa 07:17 Urda 06:54 Kiisapalu 07:58 Preeria 07:19 Laagri 06:57 Kiisa turg 07:59 Saku Kingu 07:22 Metsavaimu tee 07:05 Kiisa keskus 08:00 Saku Raudteejaam 07:31 Kungla tee 07:06 Kiisa kauplus 08:00 Saku Gümnaasium 07:33 Lodjapuu tee 07:08 Kurtna 08:03 Liin nr 13, 27 km ETKNR Kodusalu tee 07:10 Kurtna Kool 08:05 Tehnika 06:50 Jõenurme 07:12 Lillemäe 08:08 Saustinõmme 07:05 Topi 07:13 Kiisa tee 08:12 Vetka 07:10 Jälgimäe 07:14 Kirdalu 08:13 Lokuti 07:12 Kadakamarja 07:16 Tagadi tee 08:15 Tõdva 07:13 Karjavärava 07:19 Tagadi pood 08:17 Kirdalu 07:14 Nurmiko 07:20 Kurtna vana kool 08:19 Supeluse tee (Kõrnumäe) 07:16 Murumäe 07:22 Kurtna Tiigi 08:20 Kõrnumäe 07:17 Nurmiko tee -
AMBLA VALLA ÜLDPLANEERING Liik: ÜP E1138 Aruanne 20081007.Doc Töö Nr E1138 Loodud: 16
Äriregistri kood 10225846 Töö nr. E1138 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel. 664 6730, faks 664 6767 e-post: [email protected] MTR EP10225846-0001 Tellija: Ambla Vallavalitsus AAMMBBLLAA VVAALLLLAA ÜÜLLDDPPLLAANNEEEERRIINNGG Tallinn-Ambla, 2009 Objekt: AMBLA VALLA ÜLDPLANEERING Liik: ÜP E1138_aruanne_20081007.doc Töö nr E1138 Loodud: 16. 01. 08 Toimetatud: 10. 09.09 13:04 Trükk: 10.09.09 13:04 80 lk 10.september.2009 Sisukord SISUKORD ............................................................................................................................................. 1 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 4 1.1. Algatamine ja korraldamine .............................................................................. 4 1.2. Koostajad ........................................................................................................... 4 1.3. Koostamise käik ................................................................................................ 4 2. ÜLDPLANEERINGU KIRJELDUS JA ALUSDOKUMENDID ............................................. 5 2.1. Ruumilise planeerimise siht ja eesmärgid ......................................................... 5 2.1.1. Eesmärkide kirjeldus ................................................................................................. 5 2.1.2. Põhilised eesmärgid .................................................................................................. 5 2.2. Planeeringu alusdokumendid -
Piimaringide Korraldamise Rakendus
Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. SEPTEMBER 2019 T.03 Noorma 10 Valingu 11.00, Kumna 11.20, Alliku 11.45, Ääsmäe 12.10, Saku 12.40, Nabala 13.30, Pahkla küla 13.50, Juuru 14.30, Kaiu (laut) 515 3381 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 K.04 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 N.05 Noorma 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Kangru küla 11.50, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 515 3381 13.00, Jööpre 13.30, Uulu küla 14.15, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Ainja küla 15.40, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 N.05 Tamm 20 Laimjala 07.45, Kipi 08.00, Kotlandi 08.15, Lassi 09.00, Salme 09.15, Kuressaare 09.30, Tahula 09.35, Kõljala 10.00, Tornimäe 5332 4204 11.00, Liiva 11.15, Hellamaa 11.30 T.10 Noorma 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Tõnuküla 11.15, Ruudiküla 11.30, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 12.10, Metsla küla 515 3381 12.30, Porsa 13.00, Villa küla 13.05, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Tamme 14.45, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 K.11 Noorma 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 515 -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
PRO AKIS ESTONIA.Docx
AKIS and advisory services in Estonia Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project Viola Korpa &Talis Tisenkopfs Baltic Studies Centre, Riga June, 2014 This project has received funding from the European Union’s Seventh Framework Programme for research, technological development and demonstration under grant agreement no 311994 1 Please reference this report as follows: Korpa V., Tisenkopfs T. (2014): AKIS and advisory services in Estonia. Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project. Online resource: www.proakis.eu/publicationsandevents/pubs 2 Executive summary The aim of the report is to provide a description of the Agricultural Knowledge and Information System (AKIS) in Estonia, with a particular focus on agricultural advisory services. The description includes the main structural characteristics of agricultural sector, characteristics of AKIS, an overview of the history, policy and funding of AKIS, and an outline of Farm Advisory System. This report represents an output of the PRO AKIS project (Prospects for Farmers’ Support: Advisory Services in the European Agricultural Knowledge and Information Systems’. It is one of 27 country reports compiling an inventory of AKIS. AKIS describe the exchange of knowledge and supporting services between many diverse actors from the first, second or third sector. AKIS provide farmers with relevant knowledge and networks around innovations in agriculture. Findings from this country report were presented at thee regional workshop in February 2014, discussed with stakeholders and experts, and feedback integrated in the report. Estonian agriculture is characterised by high degree of concentration of production in relatively small number of commercial farms. There were 19 613 agricultural holdings in Estonia in 2010 and 5% of these holdings accounted for three quarters of the agricultural output. -
KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10
KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ...................................................................................... -
LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38 -
Koolisöök Tuli Õpilastele Lähemale
www.sakuvald.ee 11. september 2015 16 (400) Hind 0,50 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T FOOKUSES: Sorteeri prügi – säästa loodust ja raha SÕIDUPLAANID Lk 2-4 Lk 10-11 Koolisöök tuli õpilastele lähemale Üks selle õppeaasta uudistest on puhas, rõõmus ja valgusküllane söökla Saku gümnaasiumi väikeses koolimajas. Enam ei pea lapsed lõunasöögiks suurde majja minema ja kaks korda riietuma. Koolialguse fotod lk 8–9 TÄHTSAD TELEFONID 17. septembril kell 18 näitavad Harju maavalit- HÄDAABINUMBER 112 suse konsultandid Saku vallamajas, kust hakkab (kiirabi, pääste, politsei) kulgema Rail Balticu raudtee, kuhu tulevad üle- Saku valla abitelefon 1345 Perearsti nõuandeliin 1220 sõidud ja kuidas liiklus ümber korraldatakse. Lk 7 SAKU KONSTAABLIPUNKT Piirkonnapolitseinik 612 4686 Saku huvikeskuse uue hooaja ringid Vastuvõtuaeg K 15-17 lastele ja täiskasvanutele. Kes ees, see sees! Lk 12 Noorsoopolitseinik 5855 7455 Volitatud loomaarst 504 1060 19. septembril toimub taas traditsiooniline jälle külade päev. Võistlema, tantsima, vihtlema ja 25. septembril 2015 torti sööma on oodatud kõik vallaelanikud. Lk 20 2 11. september 2015 Kevadel jõustus keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt tuleb kodumajapidamises tekkivad jäätmed sorteerida 13 liiki (varem 9 liiki). Jäätmete liigiti kogumine on lisaks keskkonna säästmisele perele kasulik ka Sorteeri majanduslikult – enamikku liigiti kogutud jäätmetest saab ära anda tasuta. aku vald on jäätmete sorteerimise osas Biolagunevad jäätmed üks eeskujulikumaid omavalitsusi. Kui prügi – Spaljud omavalitsused on sõlminud jäät- Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või mevedajaga vaid segaolme äraviimise lepin- aeroobselt lagunevad jäätmed. gu, siis Saku vallas on korraldatud jäätme- Kümne ja enama korteriga kinnistul peab säästa veoga hõlmatud 4 liiki prügi ehk prügiauto olema oma biolagunevate jäätmete kontei- tühjendab regulaarselt segaolme-, biolagu- ner. -
Lions Clubs International Club Membership Register
LIONS CLUBS INTERNATIONAL CLUB MEMBERSHIP REGISTER SUMMARY THE CLUBS AND MEMBERSHIP FIGURES REFLECT CHANGES AS OF JUNE 2016 MEMBERSHI P CHANGES CLUB CLUB LAST MMR FCL YR TOTAL IDENT CLUB NAME DIST NBR COUNTRY STATUS RPT DATE OB NEW RENST TRANS DROPS NETCG MEMBERS 3654 049567 TALLINN EEST-I ESTONIA 120 4 06-2016 35 2 0 0 0 2 37 3654 049789 TALLINN CITY ESTONIA 120 4 05-2016 17 1 0 0 -2 -1 16 3654 050110 PARNU ESTONIA 120 4 06-2016 24 2 0 0 -2 0 24 3654 050278 TALLINN VANALINNA ESTONIA 120 4 06-2016 30 2 0 0 -2 0 30 3654 050313 KURESSAARE ESTONIA 120 4 06-2016 30 0 0 0 0 0 30 3654 050314 TARTU ESTONIA 120 4 05-2016 34 0 0 0 0 0 34 3654 051335 LOO ESTONIA 120 4 06-2016 17 0 0 0 -1 -1 16 3654 051676 HALJALA ESTONIA 120 4 06-2016 11 0 0 0 0 0 11 3654 051851 SAKU ESTONIA 120 4 06-2016 34 0 0 0 -1 -1 33 3654 052012 ANIJA ESTONIA 120 4 06-2016 26 0 0 0 -2 -2 24 3654 052073 PAIDE BASTION ESTONIA 120 4 05-2016 25 0 0 0 -1 -1 24 3654 052161 POLVA ESTONIA 120 4 06-2016 18 2 0 0 0 2 20 3654 052650 TARTU TAMME ESTONIA 120 4 06-2016 21 0 0 0 0 0 21 3654 053300 VIIMSI ESTONIA 120 4 06-2016 7 0 0 0 -1 -1 6 3654 053370 SORVE ESTONIA 120 4 06-2016 4 0 0 0 0 0 4 3654 053730 OTEPAA ESTONIA 120 4 06-2016 11 0 0 0 0 0 11 3654 054459 TURBA ESTONIA 120 4 06-2016 10 0 0 0 0 0 10 3654 054727 KOSE ESTONIA 120 4 05-2016 16 3 0 0 -1 2 18 3654 055183 TALLINN VIA ESTONIA 120 4 05-2016 28 2 0 0 -1 1 29 3654 055227 SAUGA ESTONIA 120 4 06-2016 14 0 0 0 -1 -1 13 3654 055290 KEILA ESTONIA 120 4 06-2016 28 1 0 0 -1 0 28 3654 055898 KOLGA-JAANI ESTONIA 120 4 06-2016 20 0 0 -
Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................