Koolisöök Tuli Õpilastele Lähemale
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
www.sakuvald.ee 11. september 2015 16 (400) Hind 0,50 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T FOOKUSES: Sorteeri prügi – säästa loodust ja raha SÕIDUPLAANID Lk 2-4 Lk 10-11 Koolisöök tuli õpilastele lähemale Üks selle õppeaasta uudistest on puhas, rõõmus ja valgusküllane söökla Saku gümnaasiumi väikeses koolimajas. Enam ei pea lapsed lõunasöögiks suurde majja minema ja kaks korda riietuma. Koolialguse fotod lk 8–9 TÄHTSAD TELEFONID 17. septembril kell 18 näitavad Harju maavalit- HÄDAABINUMBER 112 suse konsultandid Saku vallamajas, kust hakkab (kiirabi, pääste, politsei) kulgema Rail Balticu raudtee, kuhu tulevad üle- Saku valla abitelefon 1345 Perearsti nõuandeliin 1220 sõidud ja kuidas liiklus ümber korraldatakse. Lk 7 SAKU KONSTAABLIPUNKT Piirkonnapolitseinik 612 4686 Saku huvikeskuse uue hooaja ringid Vastuvõtuaeg K 15-17 lastele ja täiskasvanutele. Kes ees, see sees! Lk 12 Noorsoopolitseinik 5855 7455 Volitatud loomaarst 504 1060 19. septembril toimub taas traditsiooniline jälle külade päev. Võistlema, tantsima, vihtlema ja 25. septembril 2015 torti sööma on oodatud kõik vallaelanikud. Lk 20 2 11. september 2015 Kevadel jõustus keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt tuleb kodumajapidamises tekkivad jäätmed sorteerida 13 liiki (varem 9 liiki). Jäätmete liigiti kogumine on lisaks keskkonna säästmisele perele kasulik ka Sorteeri majanduslikult – enamikku liigiti kogutud jäätmetest saab ära anda tasuta. aku vald on jäätmete sorteerimise osas Biolagunevad jäätmed üks eeskujulikumaid omavalitsusi. Kui prügi – Spaljud omavalitsused on sõlminud jäät- Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või mevedajaga vaid segaolme äraviimise lepin- aeroobselt lagunevad jäätmed. gu, siis Saku vallas on korraldatud jäätme- Kümne ja enama korteriga kinnistul peab säästa veoga hõlmatud 4 liiki prügi ehk prügiauto olema oma biolagunevate jäätmete kontei- tühjendab regulaarselt segaolme-, biolagu- ner. Eramajadele ja alla kümne korteriga kin- nevate jäätmete, papi- ja paberikonteinereid nistutele kehtivad Saku valla jäätmehooldus- loodust ja ning lisaks viib AS Keskkonnateenused väl- eeskirjast tulenevad nõuded. jakutse peale tasuta ära ka kokku kogutud Kompostimiskoht peab paiknema naaber- suurjäätmed. Nii on ka kortermajade elanikel kinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui mugav ära anda biolagunevaid jäätmeid ning naabrid ei lepi kokku teisiti. raha paberit ja pappi, mida eramaja elanikud Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehai- enamasti kompostivad või põletavad. gusi levitava, keskkonnale ja inimese tervise- Lisaks on vallas 33 avalikku pakendi- ja le ohtliku ja mitte sobivasse kohta rajatud 18 klaasikonteinerit, kuhu vastavalt sorteeri- kompostimiskoha peab selle omanik likvi- tud jäätmed viia. Iga ühistu saab soovi korral deerima. tellida OÜlt Tootjavastutusorganisatsioon Üksikelamutes tekkivaid toidujäätmeid oma maja juurde isikliku lukustatava paken- ning aia- ja haljasalade biolagunevaid jäät- dikonteineri, mida tühjendatakse tasuta. meid võib kompostida lahtiselt aunades või Tänapäeva jäätmehierarhia peamine ees- kompostris. Jäätmeid ei tohi konteinerisse märk on vähendada jäätmete teket ning juba panna tavalises kilekotis, vaid biolagunevas tekkinud jäätmeid võimalikult palju taas- kilekotis. kasutada. Kõige otstarbekam ja lihtsam on jäätmete sorteerimine jäätmetekkekohas ehk Biolagunevate jäätmete konteinerisse siis kodus. Sorteerimata jäätmeid ei tohi prü- TOHIB PANNA: gilasse ladestada juba 2008. aastast. Sorteeritud jäätmete äraviimise kohta lii- Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, gub igasuguseid legende. Neist levinum, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, miks inimesed oma jäätmeid ei sorteeri, on poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitri- arvamus, et kõik liigiti kogutud jäätmed kal- tooted, juustud, või ja margariin, liha- ja latakse lõpuks ikka ühte prügiautosse kokku. kalatooted ning muud tahked toidujäätmed. See arvamus ei vasta aga tegelikkusele. Liigi- Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvi- Kui päris- ja veebipoodides ringi ti kogutud jäätmed kogutakse küll samade paks, paberfiltrid, teepakid ja papist muna- vaadata, leiab igale kapile või prügiautodega, aga eraldi kogumisringidega. restid. Toataimed ja lõikelilled. Pakendikonteinerisse kogutud pakend jõuab sahtlile sobiliku prügikastide segaolmesse vaid juhul, kui konteinerisse on Biolagunevate jäätmete konteinerisse komplekti, mis võtab vähe ruumi. pandud hulgaliselt sinna mittekuuluvaid jäät- EI TOHI PANNA: meid ja järelsorteerimine ei ole otstarbekas. Tänapäeva levinuim materjal on plast, Suured kondid. Toiduõli, supid, kastmed ja mille keskkonnale tekitatud kahju on tohutu. muud vedelad toidud ja toiduained. Piim, ha- Teadlaste hinnangul jõudis seda materjali pupiim ja kõik muud vedelikud. Kile, metall, 2010. aastal maailmamerre kaheksa miljonit klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud tonni, näitaja võib järgmise 15 aasta jooksul ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja kolmekordistuda. muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Mis on segaolmejäätmed Pakendid taaskasutusse Tihti tekib inimestel ka küsimus, et kui kõik Poes käies võib tõdeda, et iga väiksemgi asi jäätmed sorteerida, siis mida panna segaol- on pakitud plastikusse, olgu selleks siis kott, mejäätmete konteinerisse? Segaolmejäätme- karp või pudel. Pakendiseadusest tulenevalt te konteinerisse tuleb panna sortimisjäägid peab pakendijäätmeid taaskasutama vähe- (nt hügieenitarbed, määrdunud pakendid, malt 60-70% ulatuses nende kogumassist ka- nõud, mänguasjad jms). Ka tuhk on segaol- lendriaasta jooksul. Seda loogikat võib järgi- mejääde, kuid seda tohib jäätmekonteine- da ka kodumajapidamises tekkivate pakendi- risse panna vaid pakendatult, et tuhk jäätmete jäätmete suhtes – sorteerida vähemalt 60- pealelaadimisel ja transportimisel laiali ei 70% kõikidest tekkivatest pakendijäätmetest Nutikas ja modernne – ei ütlekski, lenduks. Kuna tuhk on raske jääde, siis ei tohi eraldi ja suunata need taaskasutusse. tuha kogus konteineris ületada 30% kontei- et tegemist on prügikastiga. neri üldmahust. 3 11. september 2015 Liigiti tuleb koguda järgmised jäätmed: Eraldi sorteeritav pakend peab olema tühi ja kui mõni pakend on eriti määrdunud, tu- 1) Paber ja kartong – kortermajade elanikud saavad paberi ja papi viia korter- leks see kergelt loputada, kuid pesta ei ole tar- maja juures olevasse eraldi konteinerisse (kui kinnistul vähemalt viis korterit), vis. Pakendite sorteerimisele tuleks seega lä- tasuta saab ära anda Saku jäätmepunkti. heneda mõistlikult – kui pakendit ei ole või- malik ilma nõudepesuvahendi ja kuuma vee- 2) Plastid (nt plastnõud ja karbid) – saab tasuta ära anda Saku jäätmepunkti või ta puhtaks loputada, siis on õigem panna see pakendikonteinerisse (konteinerite asukohad kodulehel). olmeprügisse. 3) Metallid – viia vanametalli kokkuostu. Vanametalli jäätmed saab tasuta ära Pakendikott anda ka Saku jäätmepunkti. 4) Klaas – lehtklaasi ja klaaspakendi jäätmed saab tasuta ära anda Saku jäätme- Pakendikoti teenus on mõeldud pakendijäät- punkti. mete kogumiseks eramajapidamistes. Paken- dikoti teenust kasutades saavad eramajade 5) Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed – lubatud komposteerida vastavalt elanikud kokku hoida prügiveokuludelt, sest Saku valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele oma kinnistu piires. Kuni 0,8 m3 bio- see teenus on tasuta. Pakendikoti teenus lagunevaid jäätmeid saab tasuta ära anda Saku jäätmepunkti. sisaldab kahte erivärvi kilekotti – kollast ja rohelist. Kollasesse pakendikotti võib panna 6) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed – kortermajade elanikud saavad pakendijäätmeid (va klaastaara), alumiiniu- kompostitavad toidujäätmed viia kortermaja juures olevasse eraldi konteine- mist ja plekist purke ja konservikarpe, plast- risse (kui kinnistul on vähemalt 10 korterit). Vähem kui 10 korteriga maja võib massist pudeleid ja topse, kartongist mahla- biolagunevad jäätmed komposteerida nõuetekohaselt oma kinnistul. Kuni 0,8 ning veinipakke (tetrapakke), kilekotte jms. m3 biolagunevaid jäätmeid saab tasuta ära anda Saku jäätmepunkti. Rohelisse pakendikotti võib panna klaastaara (pudelid ja purgid). Pakendikotte saavad 7) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (nt kivid ja endale tellida kõik Saku aleviku, Juuliku ja pinnas) – taaskasutada kinnistu piires või viia Saku jäätmepunkti. Jälgimäe küla elanikud, suurema huvi korral 8) Pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puit- ka teiste valla piirkondade elanikud. Koti tel- limiseks tuleb võtta ühendust OÜga Tootja- pakendid, metallpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid – viia vastutusorganisatsioon. tasuta avalikku või ühistu pakendi- või klaasikonteinerisse (konteinerite asu- kohad kodulehel). Saku alevikus, Jälgimäe ja Juuliku külas kogutakse sega- ja Avalikud konteinerid klaaspakend tasuta pakendikoti teenusega. Segapakendid saab tasuta ära anda Saku vallas Saku jäätmepunkti. 9) Puit – saab tasuta ära anda Saku jäätmepunkti. Pakendikonteiner (33 konteinerit) 10) Tekstiil ja rõivad – kuni 0,4 m3 kasutuskõlbmatuid rõivaid saab tasuta ära anda Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, Saku jäätmepunkti. Kui rõivad on veel kasutuskõlblikud, viia kogumispunkti- ketšupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, desse, kust need suunatakse taaskasutusse. šampoonipudelid); plastnõud ja -karbid; 11) Suurjäätmed – saab ära anda Saku jäätmepunkti. Tasuta saab suurjäätmeid ära kilekotid ja pakkekile; muud puhtad plast- anda jäätmevedajaga AS Keskkonnateenused kokku leppides (kokkuleppeta ei pakendid. tohi konteineri