DOCSLIB.ORG

Kiili Uus Koolihoone – Algus Tulevikule

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kiili Uus Koolihoone – Algus Tulevikule Avalikustamisele tuleb valla üldplaneering | SAUSTI TURBORINGIST | Jätkuvad vallarahvarahva mängumängudd | EakadEakad käisid PadisPadise kloostris “Kool“K pole vaid hoone,ho nii nagu pole LEHT koduko vaid neli seina” | RuthR Pekkenen, Kiili Gümnaasiumi KIILIKIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE ddirektrissire NR 9 (2421) OKTOOBER 2020 Õpetaja Esta Kullamaa ja 2.a klassi õpilane Kristiina Luts “õpipesas”. Õpetaja Kersti Pilt koos õpilastega arvude maailmas. 2.a klassi poisid Thomas, Robin Georg, Richard, Raul ja Christofer. Õpetaja Annika-Matred Rajaleid oma klassiga: esireas (vasakult) Revo Nicholas, Leona, Micaela, teises reas Keidi Marii, Annabel, Liisa-Marie ja Me- rit; taga Tristan. Ülo Russak Õpetaja Epp Lääts ja abiõpetaja Eneli Kaal. Kiili uus koolihoone – algus tulevikule Esimene veerand uues kooli- ka-Matred Rajaleid kindlalt. “Numbreid aga kasutame le teadlikule ja lubatud tegevu- tab õpetaja Epp Lääts tänapäe- TEAVE hoones, uute seinte vahel on lä- “Koridorid on uues majas nii põ- matemaatikamängudes. Õpeta- sele,” arvab Kersti Pilt. vase pedagoogika põhimõtteid. Kiili kooli juurdeehituse käigus bi, vaheajal hoone pidulikult nevad, et tuleme lastega siia õp- ja ütleb numbri ja lapsed pea- “Lapsed on juba kord selli- Suunab lapsi väikeklassi aga ehitati 3300 ruutmeetrit uut ja avatudki (loe lk 6 ja7). Nüüd on petunni ajalgi, mängime metoo- vad siis õigele arvule astuma. sed, et õnnetusi tikub ikka juh- mitte kool vaid Rajaleidja peale renoveeriti 850 m2 olemasole- lapsed tagasi ja õpetajad on ta- dilisi mänge,” tutvustab noor Või tuleb õpilastel mõni mate- tuma. Kuna siin koolis on lastel põhjalikku tutvumist noorega. vat pinda. Uues hoones on 12 gasi, kõik uut energiat täis. pedagoog moodsa pedagoogika maatiline tehe teha ja siis õige- rohkem läbimõeldud, suunatud “Eraldi suurest klassist õpime klassiruumi, raamatukogu, avar Selle pärast pole imestada, et köögipoolt. See tähendab, et le vastusele kiirustada. Kes ees, tegevusi ka vahetunnis, siis juh- siis eesti keelt, matemaatikat ja fuajee ja koridorid. Renoveeri- kui vahetunnihelin kostab, on tund jätkub koridoris. Siin saab see võitja,” tutvustab 1.c klassi- tub ka õnnetusi tegelikult vä- loodusaineid, aga käsitöö, laul- mise käigus avardusid sporti- misvõimalused, laienes toitlus- noored kibekiiresti avaras val- mänguliselt õppida eesti keelt, õpetaja Kersti Pilt arvtabeli ots- hem,” kõneleb Esta Kullamaa mine, kunstiõpetus ja kehaline tusala. Ehitus ise maksis 3,8 mil- gusküllases koridoris, kus põ- matemaatikat, loodusõpetust. tarvet põrandal. oma kauaaegsetele pedagoogi- kasvatus on kõigil lastel koos,” jonit eurot, sisustus rohkem kui randale joonistatud keksumäng, Sõnaga kõiki põhiaineid, mida Koolimaja teisel korrusel on kogemustele toetudes. räägib abiõpetaja Eneli Kaal väi- 400 000 eurot. Riik ehituseks siis vingerdavate siugude sarna- annab ka omavahel siduda. samasugune tabel, ainult et Kõik õpetajad kiidavad ehi- keklassis õppimisest. raha ei eraldanud, ehitati valla sed triibud, siis jälle keks. Ja pä- “Meil on siin metoodilised kraad kangem – korrutustehete tajaid, kes lastele oskasid põne- Vahetund on läbi, õpilased vahenditest laenu toel. ris klassiuste ees numbrid ühest kapid, õppepesad, igal ainel õppimiseks. va koolimaja ehitada. Ideed sel- kiirustavad tagasi oma klassi- sajani, erinevates värvitoonides, oma,” täiendab paraleelklassi Kui mõelda natuke selle aja leks tulid aga kooli pedagoogi- desse – kes suurde, kes väike- “Siin on nii äge,” hüüavad aga korralikult kastikestes. Seal- klassiõpetaja Esta Kullamaa. peaga, mil lapsed pidid veel ke- delt enestelt – tehti ideekorje sesse. Pedagoogid ootavad veel lapsed klassis kooris ajakirjani- samas klassiuste kõrval aga “Näiteks loodusõpetuse õppe- nasti koolikoridoris jalutama, ideedele, mis võiks koolis peale viivu, siis lähevad nemadki – kes kule, kes korraks julgeb tundi kaldteed avade ja puidust var- pesas on puulehed. Lastega siis siis süttib tahtmatult ohutuli – traditsioonilise ja harjumuspä- suure, kes väikese klassi ette. segada. “Meil on nüüd oma klas- badega, kus nii hea tundub ole- laotame lehed laiali ja koos aru- kas sellises virvarris, mil lapsed rase veel olla. Ja nüüd on see Kiili vald pole koolimaja ehitu- siruum, igaühel oma laud!” vat turnida. tamegi, miks ja kuidas muudab ühtaegu ronivad oma ronimis- kõik realiseerunud. selt raha ega vallaametnikud “Varem jagasime tõesti klas- Ühele tavalisele inimesele – loodus sügisel oma värve,” rää- puurides, mängivad keksu, tei- töötunde ja närvikulu kokku si teise vahetusega, polnudki näiteks ajakirjanikule – kelle gib kogenud õpetaja. sed lihtsalt jalutavad, õnnetu- Suurte kõrval ka väikeklassid hoidnud. Kas tuleb see ükskord nagu oma klassiruumi,” täpsus- kooliaega tänasest päevast la- sed ei ole varmad tulema? – Tänapäeval kõneldakse aina läbi hariduse ja haritud inimes- tab klassiõpetaja oma õpilasi. Ja hutab õige mitu kümnendit, Materialiseerunud ideekorje kokkupõrked, nihestused... enam personaalsest lähenemi- te valda ja laiemalt Eestimaale lisab siis: “Olen käinud teistes- tundub see kõik natuke ulmeli- “Juba see klassiruumist väl- “Ei ütleks, et lapsed sellisel sest igale õpilasele, igale inime- tagasi? ki koolides, aga pole näinud pa- ne. On siis ronimine, roomami- jaminek, liikumine, tekitavad alal rohkem järelvalvet vajavad sele. Kiili kooli algklasside ma- Õpetaja Annika-Matred Ra- remaid õpitingimusi õpilastele ne ja keksumäng koolis see kõi- lastes uusi emotsioone, ained kui tavalises “jalutamiskorido- ja ehitades on tänapäevaselt jaleid on tagasi. Kiili koolis ta ega töötingimusi pedagoogide- ge paslikum tegevus? kinnistuvad paremini,” usub ris”. Kui näen, et kisub torma- mõeldud – lisaks tavaklassidele kunagi oma haridusteed alus- le kui seda on Kiili koolis!” “Ega siis koridoris lapsed tä- Annika-Matred Rajaleid, kellel miseks, või võetakse ette tege- on siin kolm väikeklassi. “Mak- tas. Nüüd on ta siinsamas, klas- Õpilased kuulavad vaikides. napäeval ainult keksu mängi,” õpetajana läheb neljas aasta vus, mida ei tohiks, siis on lap- simaalselt tohib väikeklassis õp- si ees, kõrgharitud pedagoogi- Ehk mõtlevad tulevikule. Või ütleb 2.b klassiõpetaja Anni- klassi ees. si lihtne suunata mõnele muu- pida kuni kuus õpilast,” tutvus- na. selle algusele. | Ülo Russak Oktoober 2020 | nr 9 | KIILI LEHT www.kiilivald.ee 2 | VALD Kiili valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju Avatud on uus Perekliinik strateegilise hindamise Meil on hea meel Teile teata- rapeudi vastuvõtule palume eel- Retseptide pikendamine KONTAKTANDMED da, et oktoobris avas uksed uus registreerida telefonil 604 0120 Teavitame Teid, et edaspidi KIILI PEREKLIINIK Tervisekeskus, aadressil Nabala või e-maili teel kiili@pereklii- kordusretseptide tellimise aeg avalik väljapanek • www.perekliinik.ee tee 2, mis koondab enda alla nik.ee. on viis tööpäeva. Kordusretsep- • [email protected] Kiili valla üldplaneeringu es- lemused kajastuvad üldplanee- kõik Kiili perearstid ehk kokku Telefoni teel broneerides pa- tide pikendamiseks palume • Telefon 604 0120 kiislahenduse ja üldplaneerin- ringu lahenduses. kahe perearsti nimistud ja kaks lutakse Teil valida vastavalt ni- pöörduda meie poole telefoni • Aadress Nabala tee 2a, Kiili gu keskkonnamõju strateegili- Üldplaneeringu elluviimise- füsioterapeuti. Kuna Kiili ela- mistule 1 või 2. See ühendab või e-posti vahendusel. Retsep- vald se hindamise aruande eelnõu ga kaasnevana ei ole oodata rii- nikkond järk-järgult suureneb, Teid vastava nimistu pereõega. te on võimalik tellida ka meie • Keskus on avatud E, T K, R 8.00–16.00, N 8.00–18.00. avalik väljapanek toimub 12.11. gipiiriülest mõju ega mõju Na- siis ei saa välistada, et tulevikus Kui vastuvõtule soovib pöör- kodulehel oleva kontaktvormi • Nimistud dr Anna Melnikova ja 2020–3.01.2021. tura 2000 aladele. liitub Kiili Perekliinikuga ka kol- duda mitu isikut ühest perekon- kaudu. dr Meelika Lutter Planeeritavaks alaks on kogu Materjalidega on võimalik mas perearst. nast, siis palume broneerida Kiili valla territoorium, ala suu- elektroonselt tutvuda Kiili val- Hetkeseisuga kahe nimistu vastuvõtuaeg igale pereliikme- Töövõimetuslehe avamine ruseks on 100,4 km2. la kodulehel – www.kiilivald.ee eest vastutavad dr Anna Melni- le eraldi. Kui Te olete haigestunud ja Ravikindlustuseta patsient ja Kiili üldplaneeringu eesmärk – ning kohapeal paberkandjal kova ja dr Meelika Lutter. Ni- Pereõe ja füsioterapeudi vas- soovite jääda koju, palume sel- tasulised teenused on kogu valla territooriumi ruu- Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee mistute juures töötavad ka dr tuvõtule on võimalik registree- lest teada anda esimesel töölt Ravikindlustuseta patsient milise arengu põhimõtete ja ül- 2a, Kiili alevik tööpäevadel kell Oros, dr Aarend, dr Mamedova rida ka meie kodulehel www.pe- puudumise päeval telefoni või võib samuti pöörduda oma pe- diste arengusuundade määrat- 9.00–14.00. ja dr Varblane. rekliinik.ee. e-posti vahendusel. rearsti või -õe vastuvõtule. Sel- lemine, maakasutuse ja ehitus- Avaliku väljapaneku ajal Patsientide vastuvõttu ja Kui Te hilinete vastuvõtule, Tagantjärgi töövõimetusleh- lisel juhul peab patsient tasuma tingimuste seadmine ning see- 12.11.2020–03.01.2021 saab esi- nõustamist teostavad nimistu on perearstil ja -õel õigus osu- ti ei avata (v.a kiirabi/erakorra- talle osutatud üldarstiabi ja uu- läbi Kiili vallast atraktiivse ela- tada kirjalikke ettepanekuid ja juures töötavad pereõed, kelleks tada Teile tervishoiuteenust lü- lise meditsiini osakonna välja- ringute eest. Ravikindlustuse mis- ja ettevõtluspiirkonna ku- küsimusi üldplaneeringu eskiis-
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10
    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ......................................................................................
    [Show full text]
  • Koolisöök Tuli Õpilastele Lähemale
    www.sakuvald.ee 11. september 2015 16 (400) Hind 0,50 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T FOOKUSES: Sorteeri prügi – säästa loodust ja raha SÕIDUPLAANID Lk 2-4 Lk 10-11 Koolisöök tuli õpilastele lähemale Üks selle õppeaasta uudistest on puhas, rõõmus ja valgusküllane söökla Saku gümnaasiumi väikeses koolimajas. Enam ei pea lapsed lõunasöögiks suurde majja minema ja kaks korda riietuma. Koolialguse fotod lk 8–9 TÄHTSAD TELEFONID 17. septembril kell 18 näitavad Harju maavalit- HÄDAABINUMBER 112 suse konsultandid Saku vallamajas, kust hakkab (kiirabi, pääste, politsei) kulgema Rail Balticu raudtee, kuhu tulevad üle- Saku valla abitelefon 1345 Perearsti nõuandeliin 1220 sõidud ja kuidas liiklus ümber korraldatakse. Lk 7 SAKU KONSTAABLIPUNKT Piirkonnapolitseinik 612 4686 Saku huvikeskuse uue hooaja ringid Vastuvõtuaeg K 15-17 lastele ja täiskasvanutele. Kes ees, see sees! Lk 12 Noorsoopolitseinik 5855 7455 Volitatud loomaarst 504 1060 19. septembril toimub taas traditsiooniline jälle külade päev. Võistlema, tantsima, vihtlema ja 25. septembril 2015 torti sööma on oodatud kõik vallaelanikud. Lk 20 2 11. september 2015 Kevadel jõustus keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt tuleb kodumajapidamises tekkivad jäätmed sorteerida 13 liiki (varem 9 liiki). Jäätmete liigiti kogumine on lisaks keskkonna säästmisele perele kasulik ka Sorteeri majanduslikult – enamikku liigiti kogutud jäätmetest saab ära anda tasuta. aku vald on jäätmete sorteerimise osas Biolagunevad jäätmed üks eeskujulikumaid omavalitsusi. Kui prügi – Spaljud omavalitsused on sõlminud jäät- Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või mevedajaga vaid segaolme äraviimise lepin- aeroobselt lagunevad jäätmed. gu, siis Saku vallas on korraldatud jäätme- Kümne ja enama korteriga kinnistul peab säästa veoga hõlmatud 4 liiki prügi ehk prügiauto olema oma biolagunevate jäätmete kontei- tühjendab regulaarselt segaolme-, biolagu- ner.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut
    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15
    [Show full text]
  • Koidula Ameerikas
    Koidula Ameerikas Harjumaa Kiili vald Jüri kihelkond, Kurna mõisa külad VAELA JA SAIRE küla ajaloost Kiili 2004.a. Sisukord Küla nimi …………………………………………………………….. 4 Küla asukoht ………………………………………………………….. 4 Muistsed asulad (kaart) ……………………………………………… 5 Vana kaart …………………………………………………………….. 6 Valla nimest …………………………………………………………... 7 Küla asukoht maastikul ……………………………………………….. 8 Küla plaan …………………………………………………………….. 9 Küla tüüp ja vanus …………………………………………………….. 10 Küla suurus, talude ja perede arv ……………………………………... 11 Adramaa revision 1725-26 ……………………………………………. 12 Küla välisilme ………………………………………………………… 13 Ühiskondlikud hooned ………………………………………………... 13 Küla asetus ……………………………………………………………. 14 Talud ………………………………………………………………….. 15 Raba …………………………………………………………………... 15 Peetri ………………………………………………………………….. 17 Lepiku ………………………………………………………………… 18 Ilba ……………………………………………………………………. 19 Otti ……………………………………………………………………. 20 Pinna …………………………………………………………………... 21 Mardihansu ……………………………………………………………. 22 Opmanni ………………………………………………………………. 24 Söödi ………………………………………………………………….. 25 Miku …………………………………………………………………... 25 Luige ………………………………………………………………….. 26 Saire küla talud ………………………………………………………... 28 Tilluvälja ……………………………………………………………… 28 Mikuhansu …………………………………………………………….. 29 Hinreki ………………………………………………………………... 30 Evardi …………………………………………………………………. 31 Lauri …………………………………………………………………... 31 Kuusiku ……………………………………………………………….. 32 Kõrtsu …………………………………………………………………. 33 Nõmme ………………………………………………………………... 34 Vaino ………………………………………………………………….. 34 Mareti …………………………………………………………………. 34 Öövahi
    [Show full text]
  • Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"
    Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 .......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • NOORSOOPOLITSEINIKE NIMEKIRI KOOLIDEGA.Xlsx
    PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Alavere Põhikool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Ardu Kool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa 6125758 [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa 6125758 [email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Irina Šapovalova 6124175 [email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Inna Boitsova 6124237 [email protected] Erakool Läte Kirsi Kask 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Gevork Grigorjan 6125754 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Sille Roosimäe 6124275 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium ( Kalamaja maja) Õnne 6125433 Meriloo [email protected] Haabersti Vene Gümnaasium Jelena Muržak 6125890 [email protected] Haabneeme Kool Eret Elen Viidakas 6028855 eret‐[email protected] Harkujärve Põhikool Aveli Aal‐Tjurin 6124582 aveli.aal‐[email protected] Harmi Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Jakob Westholmi Gümnaasium
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • Tallinn Environment Department Yearbook 2018
    Tallinn Environment Department Yearbook 2018 1 Tallinn Environment Department 2018 Sisukord The Website of the Tallinn Environment Department 5 1. Environmental protection 7 1.1 Nature conservation 8 1.2 Water protection 9 1.3 Ambient air quality and noise 10 2. Green areas 13 2.1 Communal urban gardening 14 2.2 Parklands and green areas in Tallinn 15 3. Maintenance 19 3.1 Pets in the city 20 3.2 Public playgrounds in Tallinn 21 3.3 Cemeteries in Tallinn 22 4. Waste 25 4.1 Waste management 26 4.2 Tallinn Waste Centre 27 5. Environmental awareness 29 5.1 Campaign of the Maintenance Month 30 5.2 Environmentally Friendly Mobility Month 30 5.3 Raising environmental awareness 31 5.4 Environmental projects of the European Union 36 6. Tallinn Botanic Garden 39 7. Tallinn Energy Agency 43 2 3 Tallinn Environment Department 2018 The Website of the Tallinn Environment Department In 2018, the Tallinn Environment Department completed its new website devoted to environmental issues of the City of Tallinn tallinn.ee/keskkond The launching of the new website arose from the need to make environmental information easier to find and to compile environmental topics in one place based on uniform principles. In addition to reorganising data, a clear visual identity for the city of Tallinn was adopted, helping inhabitants, stakeholders and cooperation partners perceive the city’s activities as a whole. Updates to the website make the information concerning topical environmental issues in Tallinn, incl. nature conservation, landscaping, waste and environmental campaigns, easier to find and more current.
    [Show full text]
  • Tule Eesti Koondisele Kaasa Elama!
    Raamatukogu Huviringid Nabala kutsub külla alustavad kunstistuudio hooaega ootab huvilisi LK 3 LK 4-5 LK 5 Kiili valla ajaleht Nr 8 (2321) 28. september 2011 Huvitav vastasseis: põhjamaad vs lõunamaad REEGLID Mis on saalijalgpall? Tule Eesti koondisele z Kuivõrd saalijalg- palli mängitakse tunduvalt väiksemal kaasa elama! väljakul kui tavalist jalgpalli, siis on ka reeglid mõnevõrra z Oktoobri teises poo- Saalijalgpalli MM-valikturniir les toimub Kiilis teised. valla seni suurim • Mängud toimuvad 20.-23. oktoobril Kiili spordihallis. • Mänguväljak pikkus peab rah- spordisündmus, kui • 20. okt kell 17.45 Soome- vusvahelistel mängudel olemas Albaania. minimaalselt 38 m, maksimaalselt neli rahvusmees- • 20. okt kell 20.00 Eesti-Türgi. 42 m. Laiuseks on määratud mini- konda hakkavad • 21. okt kell 17.45 Türgi- maalselt 18 m, maksimaalselt 25m. Soome. • Korraga on ühes võistkonnas saalijalgpallis võit- • 21. okt kell 20.00 Eesti- väljakul maksimaalselt 5 mängijat, Albaania. kellest üks on väravavaht. lema maailma- • 23. okt kell 17.30 Eesti-Soome. • Lubatud vahetusmängijate arv • 23. okt kell 20.00 Albaania- meistrivõistluste on seitse. Türgi. • Vahetuste arv mängu jooksul ei valikturniiri alagrupi • Edasi pääseb kindlalt vaid ole piiratud. Mängija, kes on välja alagrupi võitja. Järgmises võidu eest. ringis läheb alagrupi võitja vahetatud, võib uuesti siseneda vastamisi Tsehhi, Valgevene ja mängu teise mängija asemele. Lisaks Eesti koondisele on alagruppi Hollandiga. • Mängimisel on lubatud vaid loositud põhjanaabrid soomlased pehmed kummi- või analoogse tal- ning Türgi ja Albaania. Seega toi- Eesti saalijalgpalli koondis. Eesti Jalgpalli Liit laga spordijalanõud. mub omamoodi minimatš Põhja- ja Eesti koondis, kes soosikute hul- • Erinevalt väljas mängitavast Lõuna-Euroopa vahel. ka ei kuulu, vajab kindlasti marulist lus vaadata, kuidas tippsportlased koondis kogu töö ja toetuse eest ka jalgpallist peatatakse kell, kui pall “Loosimine kujunes tõesti väga toetust, et röövida punkte endast trenni teevad.” vääriliselt tasub.
    [Show full text]
  • Luige Arengukava 2008-2015
    Luige arengukava 2008-2015 2008 Luige arengukava 2008-2015.a . 1 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 2 1. LUIGE KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD........................................................... 3 1.1 Luige küla ajalooline taust........................................................................................ 3 1.2 Luige küla asend ja paiknemine................................................................................ 4 1.3 Looduslikud olud, keskkond ja loodushoid .............................................................. 5 1.4 Maaomand ja –kasutus ning kinnisvaraarendus ....................................................... 7 1.5 Majanduskeskkond ja ettevõtlus............................................................................... 7 1.6 Tehniline infrastruktuur ............................................................................................ 8 1.7 Sotsiaalne infrastuktuur .......................................................................................... 11 1.8 Küla elanikkond...................................................................................................... 13 1.9 Külaelanike koostöö................................................................................................ 14 1.10 Küla muutumine ja arengutendentsid ..................................................................
    [Show full text]
  • Rohevõrgustiku Analüüs
    Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Rohevõrgustiku analüüs Tallinn 2019 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020 Nimetus: Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Värvi 5 – A308, Tallinn 10621 Tel +372 5059914, +372 600 7740 E-post [email protected] Töö tellija: Kiili Vallavalitsus Reg nr 75020983 Harju maakond, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a, 75401 Tel +372 679 0260 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töös osalesid: Mihkel Vaarik Töö versioon: 29.10.2020 2 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 4 1 Looduskeskkond .............................................................................................................................. 5 1.1 Looduskaitseobjektid .............................................................................................................. 5 1.2 Taimkate ................................................................................................................................. 7 1.2.1 Kaitsealused taimeliigid
    [Show full text]