Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Rohevõrgustiku analüüs

Tallinn 2019

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Nimetus: Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Värvi 5 – A308, Tallinn 10621 Tel +372 5059914, +372 600 7740 E-post [email protected] Töö tellija: Kiili Vallavalitsus Reg nr 75020983 Harju maakond, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a, 75401 Tel +372 679 0260 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töös osalesid: Mihkel Vaarik Töö versioon: 29.10.2020

2

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Sisukord Sisukord ...... 3 Sissejuhatus ...... 4 1 Looduskeskkond ...... 5 1.1 Looduskaitseobjektid ...... 5 1.2 Taimkate ...... 7 1.2.1 Kaitsealused taimeliigid ...... 8 1.2.2 Vääriselupaigad ...... 10 1.3 Pinnaveekogud ehk sinivõrgustik ...... 13 1.4 Märgalad ...... 17 1.5 Loomastik ...... 19 2 Rohevõrgustik käesoleval ajal ...... 21 2.1 Kehtivas üldplaneeringus määratud säilimist ning toimimist tagavad tingimused rohevõrgustiku aladel ...... 21 3 Rohevõrgustiku toimivus ja muudatusettepanekud ...... 24 3.1 Kaitstavate alade hõlmatus ...... 24 3.2 Märgalade hõlmatus ...... 27 3.3 Maakasutusmuutused ...... 31 3.4 Puhkealad ...... 32 3.5 Rohekoridorid ...... 34 3.6 Konfliktid taristuobjektidega...... 34 3.7 Rohevõrgustiku ettepaneku terviklikult...... 37 4 Rohevõrgustiku kasutustingimuste soovitused ...... 38

3

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Sissejuhatus Käesolev Kiili valla rohevõrgustiku analüüs on koostatud Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (algatatud Kiili Vallavolikogu 19.04.2018 otsusega nr 10) raames. Rohevõrgustiku analüüsi koostamisel on lähtutud 2018 a Keskkonnaagentuuri tellimusel koostatud „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendist“1. Rohevõrgustik käesoleva töö mõistes hõlmab nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Rohetaristu on omavahel seotud rohelise ruumi võrgustik, mis säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid ning pakub nii looduskeskkonnale kui ka inimestele vastavaid hüvesid. Rohevõrgustikus eristatakse järgmisi omavahel seotud struktuurielemente: • Tuumalad – on alad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. • Rohekoridorid – ribastruktuurid nn siduselemendid, mis ühendavad tuumalad terviklikuks võrgustikuks. Käesoleva töö eesmärgiks on täpsustada rohevõrgustiku paiknemist ja kasutustingimusi Kiili valla üldplaneeringu koostamise raames.

1 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_fin.pdf

4

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

1 Looduskeskkond 1.1 Looduskaitseobjektid Kiili valla territooriumile jääb ainsa looduskaitsealana Nabala-Tuhala looduskaitseala (KLO1000634). Tegevusi nimetatud looduskaitsealal reguleerib Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määrus nr 168 „Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Kaitseala eesmärk on kaitsta: allikaid, allikalisi alasid ja karstivorme, sealhulgas maa-aluseid jõgesid ja unikaalse Tuhala Nõiakaevuga karstipiirkonna veerežiimi; soo- ja metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ning ohustatud ja kaitsealuseid liike; elupaigatüüpe karstijärved ja -järvikud (3180*), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); taime- ja loomaliike nagu püst-linalehik (Thesium ebracteatum), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja saarmas (Lutra lutra), kärbesõis (Ophrys insectifera), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), koldjas selaginell (Selaginella selaginoides), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), kõdu- koralljuur (Corallorhiza trifida) ja kõrge kannike (Viola elatior) ning nende elupaiku; linnuliike nagu must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kanakull (Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), rohunepp (Gallinago media), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), laanepüü (Bonasa bonasia), sookurg (Grus grus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix) ja öösorr (Caprimulgus europaeus). Vallas paikneb üks püsielupaik - Saustisoo väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001396). Ainsaks looduskaitsealuseks üksikobjektiks on Paekna külas ühel erakinnistul asuv ja oma elukaare lõpul olev pärnapuu "Mäe Niin" (KLO4000675). Valla territooriumil on registreeritud 54 kaitsealuse liigi leiukohta, sh neli I kaitsekategooria liigi leiukohta ja kaksteist II kaitsekategooria liigi leiukohta. Vallas paikneb ka 7 ürglooduse raamatu objekti (järgnev kirjeldus EELIS 15.08.2019 põhjal): • Kiili kivi - Punakasroosa kõva rabakivirahn üksikute kinnislõhedega: pikkus 4,8; laius 3,7; kõrgus 2,2; ümb. 13,1 m. Paikneb Mõisakülast 0,3 km ida pool kultuurrohumaal. • Luigekivi – Viiburgiitrahn: pikkus 3,3; laius 2,5; kõrgus 2,8; ümb. 9,8 m. Rahnu iseloomustavad järsud küljed ja viilkatust meenutav hari, kinnislõhed ning harv sambla- ja keskmise tihedusega samblikkate. Koos teiselpool teed paikneva Reeperikiviga moodustavad huvitava rahnupaari Männiku rabaäärsel künnisel. Paikneb nn Luige baasi põllul, Tartu ja Viljandi maanteed ühendava magistraaltee Viljandi mnt.-ga lõikumiskoha lähedal. • Magistraali kivi - Roosa pegmatiitrahn, osaliselt pegmatiitne rabakivi: pikkus 6,0; laius 5,2; kõrgus 3,8; ümb. 1 m kõrgusel 18,3 m. Rahnu ümbrust on maaparanduse käigus kivid kokku veetud pikaks ja kõrgeks valliks, osalt toodud Magistraali kivi kõrvale. Rahn on järskude, allosas osalt negatiivse kallakusega külgedega ja väga ebatasase laega. Maastikuliselt rikuvad rahnu kõrvale kuhjatud väikesed rändrahnud ja praht, eksponeeritust segavad põõsad. Paikneb Luige alevikus, Sausti aedlinnast 1 km loodes kultuurheinamaal.

5

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

• Nabala karstiala - Pindalaliselt Eesti suurimal karstialal (8080 ha) voolab kaheksa maa- alust jõge (salajõge). Kirdalu maa-alune jõgi saab alguse Kõrnumäe allikajärvest ja avaneb Paekna järves. Selle kohale jääb Tagalepa kurisu, kus suurvee aegu on karstijärvik. Kõrnumäe järvest algab ka Kurtna maa-alune jõgi avanedes Paekna järves. Selle kohale jääb Tõnuri kurisu. Seni teadaolev Eesti pikim Kurevere maa-alune jõgi (11 km) algab Viira allikasoost, voolab Angerja oja alt läbi ja avaneb Paekna järves. Maapinnal on karstivorme. Kassaru maa-alune jõgi on kindlaks tehtud keskjooksust alates, kulgedes Angerja oja ja Kurevere karstioru alt läbi ning avanedes Paekna järves. Möldri kuristikust neeldub Vana-Angerja jõgi Kassaru maa-alusesse jõkke. Lutsa maa- alune jõgi algab Tuhala jõe ääres asuvast Laulukoja allikast ja avaneb Möllu allikates, mille vesi suundub Angerja oja kaudu Pirita jõkke. Nõmme maa-alune jõgi algab Tuhala jõe ääres avanevast Kataveski allikast, avaneb Tammiku Silmaallikas, mille vesi suubub Übina ojja. Tammiku maa-alune jõgi algab Tuhala jõe Kärneri allikast ja avaneb Tammiku Suurallikas, mille vesi suubub Übina ojja. Übina maa-alune jõgi algab Tuhala jõe Koplimetsa allikast, voolab läbi Särge küla ja avaneb Tammiku allikates. Maapinnal on karstivorme. Süsteemi kuulub ka Tuhala maa-alune jõgi. Nabala karstialaga on seotud piirkonna neli suuremat jõge Keila, Vääna, Pääsküla ja Pirita. Maa-alune karst on intensiivselt Nabala lademe lubjakivides. Piirkonna suuremad karstialad Nabala, Tuhala ja Kuimetsa on maa-aluste vooluteedega üksteisega seotud. Toitealaks on Mahtra soostik. Tuhala karstialal voolab maa alla kolmandiku võrra vähem vett võrreldes vooluhulgaga kilomeeter ülalpool. Tuhala jõest saavad alguse maa-alused jõed, mis avanevad allikatena Nabala karstis Tammiku looduskaitsealal ega jälgi reljeefi. Nabala karsialal kasvab 34 liiki haruldasi taimi. Neist 22 liiki käpalisi. Nabala karstialal on viis allikasood, kus kasvab enamik käpalisi. Nabala asustuse vanus on arheoloogia andmeil ligi 3000 aastat. Siin on neli muistset asulakohta, 18 väikeselohulist kultusekivi, 12 kivikalmet, 3 muinaspõldu ja 3 pelgupaika. Unikaalne loodus- ja kultuurimälestis omab teaduslikku, maastikulist, veekaitselist, ja bioloogilist tähtsust. Piirkonda tutvustab Paekna - Kurevere - Tuhala looduse õpperada. • Nõmmeküla paljand - Vana paemurd vahetult tee ääres, mis on kinni kasvanud, välja arvatud mõned puhta paepõranda laigud murruaugu põhjas. Algselt on murru sügavus olnud umbes 2 m. Asub 4 km Tõdva asulast läänes, Nabala külla viivast teest vahetult lõunas. • Paekna paemurd - Heas korras kasutatav paemurd, kus paljanduvad 3,1 m paksuses Rakvere lademe afaniitsed lubjakivid ja 0,6 m paksuses Nabala lademe Paekna kihistu keskmiselt savikad lubjakivid. Asub 3,5 km ida pool Tallinn - Viljandi maanteed, Nabala külla viivast teest põhja pool. • Reeperikivi - Viiburgiitrahn suhteliselt väikeste oligoklas-kestaga ümbritsetud kaaliumpäevakivi ovodidega; mõõtmed: pikkus 5,7; laius 3,9; kõrgus 2,0; ümb. 17,0 m. Rahn on järskude, üldiselt vertikaalsete külgedega ja lameda ebatasase laega. Asub Luige alevikus, Tartu ja Viljandi maanteid ühendava magistraaltee lõikumiskohast Viljandi maanteega 0,2 km Rapla poole teest 50 m ida pool heinamaal. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid valla territooriumile ei jää.

6

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Joonis 1. Kiili valla kaitsealused alad, üksikobjektid ja ürglooduse raamatu objektid. Allikas: EELIS 2019 1.2 Taimkate Maakatastrisse kantud maa kõlvikute lõikes on Kiili valla valdav metsamaa (41 % ehk 4 099 ha) ja haritav maa (32 % ehk 3 257 ha). Neile järgneb muu maa (16 % ehk 1635 ha), looduslik rohumaa (6 % ehk 611 ha) ja õuemaa (5% ehk 486 ha)2. CORINE andmebaasi3 alusel on omavalitsuses valdavaks maakatetüübiks karjamaad ning mitmesugused metsakooslused. Täpsem väljavõte CORINE maakattetüüpidest on esitatud järgneval joonisel.

2 Maa-ameti maakatastri statistika andmed seisuga 01.01.2020. 3 CORINE Land Cover ehk CORINE maakate on ühtse metoodika alusel koostatud andmebaas, kuhu kogutakse ruumiandmeid Euroopa maakatte kohta. Viimatine kaardistus toimus 2012 aasta. Eestis haldab andmeid Keskkonnaagentuur.

7

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Joonis 2. Corine maakattetüübid Kiili vallas. Allikas: CORINE 2012.

1.2.1 Kaitsealused taimeliigid Kiili valla territooriumil on registreeritud 18 kaitsealuse taimeliigi kasvukohta. Kasvukohad jäävad valdavalt Sõmeru ja Piissoo küladesse. Tabel 1. Kaitsealuste taimede registreeritud leiukohad Kiili vallas. Allikas: EELIS 28.10.2020 KKR Nimi eesti Nimi Leiuko Leiukoha Leiuko Pind Arv Märkused kood k ladina k ha liigi ha ala (isen asuko kaitsekateg viiman (ha) dit) had ooria e kehtiv vaatlus

KLO9341 eesti Saussure Sookae II 08.08.2 472 soojumika a alpina ra küla kategooria 018 s subsp. esthonic a

KLO9341 eesti Saussure Mõisak II 08.08.2 473 soojumika a alpina üla kategooria 018 s subsp. küla esthonic a

8

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

KLO9337 eesti Saussure Sõmer II 20.08.2 vähe 171 soojumika a alpina u küla kategooria 014 s subsp. Esthonic a

KLO9328 kärbesõis Ophrys Sõmer II 2012 20 511 insectife u küla kategooria ra

KLO9328 eesti Saussure Sõmer II 2012 100 515 soojumika a alpina u küla kategooria s subsp. esthonic a

KLO9328 koldjas Selaginel Sõmer II 09.07.2 1000 Liikumistraje 516 selaginell la u küla kategooria 018 ktooril selaginoi loendati 225 des gen võsu, ekstrapoleeri tult alal hinnangulisel t 1000 isendit. Roostuv, metsastuv, E- osa sopistus erandina praegu veel lage. Vajalik harvendada puistut, esimeses järgus S-osas. Keskmise esinduslikkus ega leiukoht

KLO9328 Russowi Dactylor Sõmer II 2012 5 500 sõrmkäpp hiza u küla kategooria russowii

KLO9328 kuninga- Pedicula Sõmer II 20.08.2 130 ohtralt 513 kuuskjalg ris u küla kategooria 014 sceptru m- carolinu m

9

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

KLO9328 täpiline Dactylor Sõmer II 2012 25 492 sõrmkäpp hiza u küla kategooria incarnat a subsp. cruenta

KLO9328 kuradi- Dactylor Sõmer III 2012 4 499 sõrmkäpp hiza u küla kategooria maculat a

KLO9328 soo- Epipactis Sõmer III 2012 100 501 neiuvaip palustris u küla kategooria

KLO9328 harilik Gymnad Sõmer III 2012 5 502 käoraama enia u küla kategooria t conopse a

KLO9306 hall käpp Orchis Piissoo III 20.06.1 0.7 50 Elujõuline 331 militaris küla kategooria 988

KLO9328 suur Listera Sõmer III 2012 10 505 käopõll ovata u küla kategooria

KLO9306 kuradi- Dactylor Sõmer III 1985 1985: 751 sõrmkäpp hiza u küla kategooria paarsada, maculat elujõuline a

KLO9328 kahkjaspu Dactylor Sõmer III 2012 25 498 nane hiza u küla kategooria sõrmkäpp incarnat a

KLO9328 vööthuul- Dactylor Sõmer III 2012 10 495 sõrmkäpp hiza u küla kategooria fuchsii

KLO9306 harilik Gymnad Piissoo III 08.07.1 3.6 100 vitaalsus: 623 käoraama enia küla kategooria 988 Elujõuline t conopse a

1.2.2 Vääriselupaigad Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Kiili vallas on registreeritud 7 vääriselupaika, mille andmed on esitatud järgnevas tabelis.

10

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Tabel 2. Kiili vallas paiknevad vääriselupaigad. Allikas: EELIS 28.10.2020 KKR Kaits Staat Vep tüüp Pind Kirjeldus Kirjeldus Vep Kood e us ala kohanim (ha) i VEP154 Ei ole kehti A2. 0,49 Pärtli kinnistu - 100-110 a. Sõmeru 074 kehti v Männikud ja tunnus männik küla vat männisegam 30401:003:0401. segus leping etsad Rinne1:60MA40KS kasega. ut Järelkasv:KU Mänd Alusmets:pihlakas erivanuselin e-on ka tunduvalt nooremaid mände. Kask üldiselt noorem, kuid on ka väga vanasid kaski (korbastunu d tüvedega). Bioloogiliselt vanu surnud mände ja kaski (kuivanud) suhteliselt vähe. VEP154 Ei ole kehti B2. Haavikud 0,44 Pärja kinnistu - tunnus Lamapuitu Kiili alev 072 kehti v 30401:001:2357. rohkem kui vat Rinne1:40HB30KU30L kasvavat. leping V Haavad ut Järelkasv:LV kukkunud Alusmets:sarapuu üksteise paakspuu otsa, mistõttu palju kuuski kasvavad järjest kõveraks. Lamapuit moodustab nn. kuhjasid. Ilma lamapuiduta kohad, kus haava jämedus ja kõrgus viitab 80-90 a. vanuseni.

11

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Kuusk ja kask nooremad. VEP154 Ei ole kehti B2. Haavikud 3,08 Pärja kinnistu - tunnus Alusmets Kiili alev 071 kehti v 30401:001:2357. meenutab vat Toome kinnistu - sarapikku. leping tunnus 70 a. haavik, ut 30401:001:2358. kask üsna Rinne1:40HB30KS30L suure V osakaaluga. Järelkasv:hb lv Osa Alusmets:sarapuu haabadest toomingas kindlasti vanemad. Palju lamapuitu- haab, kask, hall-lepp, sarapuu. Üsna läbipääsmat u. VEP205 Ei ole Kehti C1. Lepikud 1,67 Omanik: RMK Lääne- Sausti 195 kehti v Harjumaa metskond küla

vat Tunnus: Mitmevanus leping 30401:001:2060 eline ut Kv: SK148 sanglepik, Er: 10 kaaspuuliiki M.k.a: 2018 deks mänd, Rinne1: kask, kuusk. 29LM25LM20MA16KS Esineb 10KU männitaelik. Järelk: SA Alusm: 50TM50SP VEP206 Ei ole Kehti B3. Teised 2.59 Omanik: RMK Lääne- Sookaer 553 kehti v lehtmetsad Harjumaa metskond a küla vat Tunnus: leping 30401:002:0357 ut Kv: SK280

Er: 3 M.k.a: 2014 Rinne1: 43KU35HB21KS1LV Järelk: Sp, Tm, Pi, Kl VEP Ei ole Kehti C2. 1.18 Luige Omanik: RMK Lääne- nr.2080 kehti v Märgalade alevik Harjumaa metskond 50 vat kuusikud ja Tunnus: Esineb leping kuusesegame 30401:001:0179 kahelehine ut tsad KV: SK106 käokeel. ER: 21 M.k.a: 2014

12

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Rinne1: 43KU21HB14MA11KS 7MA4LV Alusm: TM, SP, PI VEP Ei ole Kehti A1. Kuusikud 4.84 Omanik: RMK Lääne- Metsanu nr.2080 kehti v ja Harjumaa metskond rga küla 53 vat kuusesegame Tunnus: leping tsad 30401:003:0690 ut KV: SK498 ER: 38 M.k.a: 2016

Rinne1: 70KU20HB10KS Rinne2: 85KU15LV Alusm: TM, SP, Trnp, SS, KL, PI

1.3 Pinnaveekogud ehk sinivõrgustik Kiili valda jääb 31 registreeritud veekogu (Tabel 3). Olulisemateks veekogudeks võib pidada Pirita (VEE1089200) ja Vääna (VEE1094500) jõgesid ning Angerja oja (VEE1091700). Valla kagupiir ühtib osaliselt Pirita jõega, mille säng on muudetud antud lõigus looduslikust tehislikuks (sirgendatud). Valla kaguosas suubuvad Pirita jõkke Angerja oja ja Tuhala jõgi. Pirita jõgi kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse Paunküla ja Vaskjala profiilide vahelises lõigus. Angerja oja on Pirita jõe vasakpoolne lisaoja. Oja saab alguse Järlepa järvest ja suubub Pirita jõkke Kiili valla idapiiril. 1967.a detsembris liideti Angerja oja Pirita jõega isevoolse kanali abil. Enne seda suubus Angerja oja Vääna jõkke. Tuhala jõgi voolab Kiili valla kaguosas valla idapiiril ca 1,2 km pikkuses lõigus. Jõe säng selles osas on tehislik. Tuhala jõgi on Pirita jõe vasakpoolne lisajõgi. Jõgi saab alguse Mahtra soo idaservast ja suubub Pirita jõkke valla piiril. Valla kirdeosa läbivad Kurna oja ja Kurna-Mõisaküla peakraav. Peakraav suubub Kiili vallast põhja pool Rae valla territooriumil Kurna ojja. Valla põhjaosas on Kärneri oja ja Nellise kraav. Ca 0,5 km ulatuses piirneb Kiili valla kirdepiiriga Patika peakraav. Järve oja voolab Kiili valla läänepiiril (Sausti soo serval) ca 0,5 km ulatuses vahetult enne suubumist Vääna jõkke. Paekna järv (ka Paekna paisjärv) on mitteavalik veekogu Paekna külas. Järve pindala on 1,8 ha, kaldajoone pikkus 856 m. Järvest voolab läbi Vääna jõgi. Tabel 3. Kiili valla veekogud. Allikas: EELIS 2019 Tüüp KKR kood Nimi Avalik Lisainfo Valgala Veekogu kasutatavus suurus paiknemine

Kraav VEE1093501 Ärtu kraav Ei ole avalik alla 10 Kangru ega km² alevik avalikult kasutatav

13

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Jõgi VEE1089200 Pirita jõgi Osaliselt Kuulub 'Lõhe, üle 25 avalikult jõeforelli, km² Metsanurga kasutatav meriforelli ja küla; harjuse kudemis- ja Sõmeru elupaikade küla; nimistusse': Pirita jõgi Vaskjala paisust suubumiseni merre Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu Lõheliste elupaigana kaitstav veekogu Allikas VEE4300905 Allikmäe Sookaera allikas küla Allikas VEE4300906 Palkaru Sõgula küla allikas Allikas VEE4300907 Haljamardi Sõmeru allikas küla Allikas VEE4300908 Türnpuu Piissoo küla allikas Allikas VEE4300904 (nimi Paekna küla teadmata) Allikas VEE4300909 Niiliski Sõmeru allikatiik küla Oja VEE1091700 Angerja oja Avalikult Kuulub 'Lõhe, üle 25 Arusta küla; (Angerja jõgi) kasutatav jõeforelli, km² Metsanurga meriforelli ja küla; harjuse kudemis- ja Piissoo elupaikade küla; nimistusse': Sõmeru Angerja oja küla; Sookruusi teest suubumiseni Pirita jõkke Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu

14

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Pea- VEE1094700 Lähtse Ei ole avalik alla 10 Lähtse küla; kraav peakraav ega km² Metsanurga (Manni avalikult küla; kraav) kasutatav Nabala küla; Paekna küla Kraav VEE1094601 Mõisakraav Ei ole avalik alla 10 Nabala ega km² küla; avalikult Paekna küla kasutatav Jõgi VEE1091400 Tuhala jõgi Avalikult Veekogu kuulub üle 25 Sõmeru kasutatav kas osaliste km² küla; lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu Allikas VEE4300903 Kalamäe Paekna küla allikas Oja VEE1093500 Kärneri oja Ei ole avalik alla 10 Kangru (Kangru oja) ega km² alevik avalikult kasutatav Allikas VEE4300902 Koppelmanni Sõmeru allikas küla Pea- VEE1094900 Harjuva oja Ei ole avalik alla 10 Kiili alev; kraav ega km² Lähtse küla; avalikult Mõisaküla kasutatav küla; Sausti küla; Sookaera küla Pea- VEE1094600 Nabala Ei ole avalik Veekogu kuulub 10 kuni Metsanurga kraav peakraav ega kas osaliste 25 km² küla; (Nabala oja) avalikult lõikudena või Nabala kasutatav tervikuna riigi poolt küla; korrashoitavate Paekna ühiseesvoolude küla; Sõgula loetellu küla Oja VEE1094507 Kokasoon Ei ole avalik alla 10 Luige ega km² alevik; avalikult kasutatav Pea- VEE1095000 Sausti Ei ole avalik alla 10 Kangru kraav peakraav ega km² alevik; (Sausti oja) avalikult Luige kasutatav alevik; Sausti küla; Vaela küla

15

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Jõgi VEE1094500 Vääna jõgi Avalikult Kuulub 'Lõhe, üle 25 Arusta küla; kasutatav jõeforelli, km² Kurevere meriforelli ja küla; Lähtse harjuse kudemis- ja küla; elupaikade Nabala nimistusse': Vääna küla; jõgi Saku paisust Paekna suubumiseni merre küla; Veekogu kuulub Piissoo kas osaliste küla; Sausti lõikudena või küla; tervikuna riigi poolt Sookaera korrashoitavate küla; ühiseesvoolude loetellu Lõheliste elupaigana kaitstav veekogu Pea- VEE1094800 Sahkari kraav Ei ole avalik alla 10 Kiili alev; kraav ega km² Lähtse avalikult küla;Paekna kasutatav küla Pea- VEE1093300 Mõisaküla Ei ole avalik alla 10 Mõisaküla kraav kraav ega km² küla; avalikult kasutatav Pea- VEE1091900 Patika Ei ole avalik alla 10 Mõisaküla kraav peakraav ega km² küla; avalikult kasutatav Kraav VEE1094501 Soone kraav alla 10 Sausti küla; km² Kraav VEE1093600 Nellise kraav Ei ole avalik alla 10 Kangru ega km² alevik; avalikult Vaela küla; kasutatav Kraav VEE1094512 Saustinõmme alla 10 Sausti küla; kraav km² Oja VEE1093100 Kurna oja Osaliselt üle 25 Kangru avalikult km² alevik; kasutatav Mõisaküla küla; Kraav VEE1094602 Vilumetsa Ei ole avalik alla 10 Nabala küla kraav ega km² avalikult kasutatav Paisjärv VEE2030410 Paekna järv Ei ole avalik Kuulub Paekna küla ega vooluveekogumisse avalikult 1094500_1, Vääna kasutatav Pääsküla jõeni

16

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Allikas VEE4300901 Niiliski allikas Sõmeru küla Pea- VEE1095001 Saire kraav Ei ole avalik alla 10 Vaela küla kraav ega km² avalikult kasutatav Angerja oja, Pirita jõgi, Tuhala jõgi, Järve oja, Patika peakraav ja Kurna oja läbivad Kiili valla territooriumil või selle piiril valdavalt looduslikke, metsaga kaetud alasid. Inimtegevusest põhjustatud reostuse sattumine antud veekogu osadesse ei ole oluline. Erandiks võib olla põllumajanduslik hajureostus, mis ohustab intensiivselt haritavaid alasid läbivaid veekogusid nagu Kurna oja ja Kurna-Mõisaküla peakraav valla kirdeosas. Kõrge ehitussurvega piirkondadesse jäävad veekogudest Kärneri oja, Harjuva peakraav, Nellise kraav, Sahkari kraav ja Sausti peakraav. Valdav osa Kiili valla inimtekkelisest reostuskoormusest jõuab Vääna jõkke või sellesse suubuvatesse kraavidesse. Suurem osa Kiili vallast jääb Vääna jõe valgalale. Kuni 1967.a detsembrini, mil jõe algne ülemjooks Angerja oja suunati kanaliga Pirita jõkke, oli Vääna jõe pikkus 75 km ja valgala 407 km2. Käesoleval ajal on jõe ametlik valgala 315 km2 ja pikkus lisaharudega 69.5 km ja põhitelje pikkus 64.3 km. Tegelikkuses on jõe algsele kõrvalesuunamispunktile järgnev jõesäng kuni Paeknani kuiv (v.a suurvee perioodid). Peale väljumist Paekna järvest voolab jõgi kuivenduskraavina põhja suunas, käändub seejärel lääneloodesse ning Sausti peakraavi suubumise järel läände. Soine, madalate kallastega, kanaliseeritud ülemjooks kuni Vetka sillani (Tallinn-Rapla mnt) on kogu jõe kõige hõredamini asustatud piirkond. Ülemjooksul voolab jõgi Kiili vallas läbi Nabala ja Sausti soo. Jõe kaldad on ülemjooksul (kuni Sakuni) madalad. Kiili valla territooriumil suubuvad Vääna jõkke Harjuva peakraav, Järve oja, Lähtse peakraav, Nabala peakraav, Sahkari kraav ja Sausti peakraav. Alates Saku paisust kuni suubumiseni Soome lahte (see jõelõik jääb väljapoole Kiili valla territooriumi) on Vääna jõgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik. Ainukeseks allesolevaks paisuks valla territooriumile jääval osal on Vääna jõel paiknev Paekna pais (PAIS018350), mis moodustab Paekna järve (VEE2030410). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas on Vääna jõe hea seisundi saavutamine Vääna jõe Pääsküla jõeni ulatuva veekogumi osas planeeritud aastaks 2021. Vääna jõe senine seire on näidanud peamiselt probleeme üldfosfori sisaldusega jões. Fosforisisalduse alusel on Vääna jõe suudmeosa olnud 2009-2016 halvas seisundis, füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogiliste seisundiklasside koondmäärangutena kesises seisundis4. 1.4 Märgalad Märgalade hulka loetakse eri arengujärkudes sood (madalsood, siirdesood ja rabad), aga samuti turbavõtualad ja üleminekulised metsaalad soodes. Märgalade puhul võib olulise rollina välja tuua veeringe regulatsiooni ja üleujutuste eest kaitse pakkumist, aga ka elupaikade pakkumist paljudele liikidele. Oma olulise rolli tõttu ökosüsteemiteenuste pakkumisel on märgalade puhul väga oluline neid säilitada ja vältida nende pindala vähenemist. Samuti on oluline haarata märgaladena määratletavast alast eeskätt looduslikuna säilinud või taastatavad piirkonnad RV koosseisu. Eesti märgalad on inventeeritud Eestimaa Looduse Fondi juhitud projekti "Eesti soode looduskaitseline hindamine" raames tehtud soode inventuuri käigus. Inventuuri andmeid koondab kaardirakendus http://kaart.soo.ee/map. Kiili valda jääb kaardirakenduse andmetel 13 üle 1 ha suurust märgala, mille andmed on esitatud järgmises tabelis.

4 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2017. Jõgede hüdrokeemiline seire 2016.

17

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Tabel 4. Kiili vallas paiknevad märgalad ja nende seisund. Allikas: http://kaart.soo.ee/map Nimetus Kasvukoha Natura Pind Koosluse Floristil Esteetil Esindusli Üldhinn tüüp (Paal 2000 ala seisund ine ine kkus ang 1997 järgi) elupaigat väärtus väärtus üüp Vaela mättaraba 7110 16.4 hea väike keskmi oluline keskmis soo (3221), 8 ha ne e (2988) puis- väärtuse mättaraba ga ala (3221p) Sausti liigirikas 7230 44.4 keskmine puudub puudub vähe- või madala soo madalsoo 6 ha kuni kesine mitteoluli väärtuse edelaosa (3112) ne ga või loodeser väärtuse va tu ala madalso o (14350) Sausti puis- 7120, 54.7 keskmine + keskmis soo mättaraba 7110 8 ha kuni kesine e edelaosa (3221p) väärtuse raba ga ala (1163) Sausti liigirikas 7230 11.7 hea kõrge väike vähe- või keskmis soo madalsoo 4 ha mitteoluli e edelaosa (3112) ne väärtuse lõunaser ga ala va madalso o (14348) Sausti rohu- 7140 4.77 keskmine väike puudub vähe- või madala soo siirdesoo ha kuni kesine mitteoluli väärtuse edelaosa (3121) ne ga või kaguserv väärtuse a tu ala siirdeso o (14351) Sausti kuivendatu 1.46 degradeer puudub puudub vähe- või madala soo d puis- ha unud mitteoluli väärtuse edelaosa rohu- ne ga või kirdeser siirdesoo? väärtuse va (3121pk?) tu ala endine märe (2800)

18

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Paekna liigirikas 6410 3.42 keskmine madala Nõmme madalsoo ha kuni kesine väärtuse küla (3112) ga või madalso väärtuse o (9906) tu ala Arusta liigivaene 7230 5.03 hea keskmi kõrge keskmis madalso madalsoo ha ne e o (1990) (3111) väärtuse ga ala Saarte rabamets 91D0 161. degradeer puudub väike vähe- või keskmis raba (1431), 65 ha unud mitteoluli e põhjaos puis-rohu- ne väärtuse a siirdesoo ga ala (14359) (3121p) Saarte mättaraba 7110 111. keskmine väike keskmi keskmis raba (3221), 70 ha kuni kesine ne e lõunaos puis- väärtuse a (2779) mättaraba ga ala (3221p) Saarte liigivaene 7230, 12.4 keskmine väike puudub vähe- või keskmis raba madalsoo 7140 7 ha kuni kesine mitteoluli e lõunaser (3111), ne väärtuse va rohu- ga ala madal- siirdesoo ja (3121) siirdeso o (14361) Nabala- liigivaene 7230 31.1 keskmine väike puudub vähe- või madala Metsanu puis- 1 ha kuni kesine mitteoluli väärtuse rga madalsoo ne ga või madalso (3111p) väärtuse o tu ala (14358) Manni mättaraba 7110 106. keskmine puudub väike vähe- või keskmis raba (3221) 58 ha kuni kesine mitteoluli e (2522) ne väärtuse ga ala

1.5 Loomastik Konkreetseid ülepinnalisi uuringuid Kiili valla loomastiku, selle liigilise koosseisu, arvukuse jms kohta teadaolevalt läbi viidud ei ole. Seetõttu antakse siinkohal ülevaade piirkonna loomastiku kohta peamiselt kaudsete meetodite abil ja sellest sõltuvalt ka vastavas täpsusastmes. Ulukite seire andmeid omavalitsuse täpsusega ei koguta ega avaldata. Jahiulukite statistika (EELIS, 2019) alusel on Kiili valla territooriumile jäävates jahipiirkondades kütitud viimasel kolmel aastal pea kõiki Eesti jahiulukeid (hallhani, halljänes, hunt, kaelustuvi, kährik, kobras, luitsnokk-part, mäger, metskits, metsnugis, metssiga, mink, piilpart, põder, pruunkaru, rabahani, sinikael-part, tuhkur).

19

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Maanteeameti ulukiõnnetuste andmeid koondava kaardikihi5 alusel paikneb valla territooriumil mitmeid ulukiõnnetuste osas ohtlikke teelõike. Enim ohtlikke teelõike paikneb Tallinna ringteel, kuid loomõnnetusi on esinenud ka Tallinn-Rapla-Türi teel, Kurna-Tuhala teel ning Sausti-Kiili teel. Piirkonna loomastikku on osaliselt uuritud Rail Balticu maakonnaplaneeringu KSH raames teostatud loomastiku uuringu6 raames. Antud uuring keskendus küll RB trassile, kuid kaardistas selle raames eeskätt valla loodeosa jaoks olulised loomastikuaspektid. RP loomastiku uuringu kohaselt on Tallinn- Rapla-Türi tee ja Kurna oja vahel paiknev metsaala sõraliste ja väikeimetajate elupaik ning oluline suurimetajate liikumiskoridor, mis ühendab Ülemiste järve rohevõrgustiku tuumikalaga. Kaitsealustest liikidest esineb Kiili valla territooriumil I kaitsekategooria liikidest väike-konnakotka elupaiku. II kaitsekategooria linnuliikidest esineb valla territooriumil valgeselg-kirjurähni ja põldsiitsitaja elupaiku. Käsitiivaliste liikidest on registreeritud veelendlase ja põhja-nahkhiire esinemine. III kaitsekategooria liikidest on registreeritud hiireviu, öösorr, valge-toonekurg, rukkirääk, väike-kirjurähn, musträhn, tuuletallaja, väike-kärbsenäpp, sookurg, väänkael, punaselg-õgija, nõmmelõoke, herilaseviu, teder, laanepüü.

5 http://maanteeamet.maps.arcgis.com 6 OÜ Rewild. 2015. Rail Baltic raudtee 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine. Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja paiknemine.

20

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

2 Rohevõrgustik käesoleval ajal Maakonna tasandi tuumalad ja rohevõrgustik Kiili vallas on määratud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

Joonis 3. Kiili valla rohevõrgustik vastavalt kehtivale üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule. 2.1 Kehtivas üldplaneeringus määratud säilimist ning toimimist tagavad tingimused rohevõrgustiku aladel Puhkus ja virgestus on domineeriv maakasutusala, vaid üksikjuhtumitel, nt massiliselt külastatavate lühiajalise puhkuse kohtades, mis on planeeringus esile toodud, asunduste sees või vahetus läheduses. Valdavalt esinevad nad kaaskasutusena puhkuseks soodsaid eeldusi omavatel metsamaadel ja ka poolavatud või avatud maastikuga aladel. Rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrk jääks toimima: • tugialadel ja koridoridel võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust, va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad. • võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus tugialas ei langeks alla 90%. • väga oluline on tuumalade äärealade säilitamine – need on loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, mis külgnevad tuumalaga. • Kohaliku rohevõrgustiku koridorides tuleb lisanduva asundusega alal detailplaneeringutega tagada minimaalseks rohekoridori laiuseks 100 m.

21

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

• Lisanduva asundusega alal (perspektiivne tiheasustusala) lähtuda stabiilse asundusega ala (hajaasustus) seatud hoonestustingimustest. Metsaalade rohevõrgustiku tingimused: • Metsakategooria tugialadel ja koridoridel on üldjuhul majandusmets, välja arvatud määratud majanduspiirangutega metsad ja rangelt kaitstavad metsad maastikukaitsealadel. • Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku tugialadel ja koridoridel pole lubatud v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel. Muudel juhtudel raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega, mille algatamisest võib omavalitsus keelduda. Kaitstavate liikide elupaikades ja maastikukaitsealadel on raadamine keelatud. • Rohelise võrgustiku metsades raiumisel tuleb eelistada valikraie printsiipi. • Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Arendustegevus: • Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Omavalitsus võib keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või vastuvõtmisest. • Arendustegevuste puhul mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad olulise keskkonnamõjuga joonehitisi, samuti looduslike veekogude õgvendamisel, tuleb keskkonnamõju hindamisel tähelepanu pöörata rohevõrgustiku toimimisele. Detailplaneeringuga peab kaasnema maakasutust tasakaalustav maastikukaitselisi abinõusid kavandav maastikuplaneerimine. • Rohekoridore lõikavad elektriliinid on soovitav viia kaablisse. • Väiksemate loomade rännuteed üle põhimaantee ja raudtee on võimalik tagada truupide kaudu teetammis. Suurulukid pääsevad üle raudtee, põhimaantee ääres võib nende liikumist suunata. Uue põhimaanteetrassi planeerimisel tuleb projektis eraldi käsitleda loomade liikumisteid lähtuvalt rohelisest võrgustikust. Arvestada võimalike konfliktikohtadega ja kavandada vajalikud abinõud loomade ohutute liikumisvõimaluste säilimiseks. Maastikuhooldus: • Väärtuslikel puisniitudel ja paepealsetel looaladel on vajalik säilitada/taastada traditsiooniline majandustegevus – karjatamine ja niitmine. • Veekogude eutrofeerumise vähendamiseks säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus, sh kõrgtaimestik jõgede lõunakallaste veekaitsevööndis. Veekogu tõkestamisel tammidega tuleb anda hinnang elustiku migratsioonitingimustele. • Majandustegevuse kavandamisel puhkealadel lähtuda nii rohelise võrgustiku kui ka väärtuslike maastike säilimiseks seatud tingimustest. • Soosida puhkemajandusliku ja ökoturismiga seonduvaid tegevusi. Haritavad maad: • Viljakad põllumaad tuleb võimalikult hoida kasutuses põllumajandusliku maa või avamaastikuna, nt rohumaana. • Tuleb säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid. Maaparandussüsteemidega alale teise maakasutuse planeerimisel tuleb tagada nende toimimine. • Põllumaade metsastamine saab toimuda ainult planeeringu alusel.

22

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Rohevõrgustiku osaks arvatakse ka veekogude kalda-alad piiranguvööndi ulatuses sinise võrgustikuna. Nimetatud alal kehtivad rohevõrgustiku alale seatud arendamis- ja kasutustingimused ja sinise võrgustik on sisuliselt rohevõrgustikku rikastavateks elementideks. Kavandatavate muutustega maastikus peab õigeaegselt kaasnema maastikuarhitektuurne planeerimine eesmärgiga erinevate maakasutushuvide ja kohaliku maastiku vaheliste konfliktide väljaselgitamine ja nende võimalikult loodussõbralik kooskõlla viimine. Uute tehniliste rajatiste kavandamisel tuleb konfliktikohti käsitleda igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures on vajalik analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud rohelise võrgustiku säilimiseks. Kui konflikti ärahoidmine osutub võimatuks ja seetõttu võib looduskeskkond oluliselt kannatada, siis kavandatav tegevus pole võimalik ilma leevendavate abinõudeta. Rohelise võrgustiku toimimise taastamiseks kaevandatud aladel on kõige otstarbekam need rekultiveerida metsamaaks ja võimalikult kiiret rekultiveerimist tagavad eritingimused fikseerida kaeveloas.

23

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

3 Rohevõrgustiku toimivus ja muudatusettepanekud Käesoleva rohevõrgustiku analüüsi käigus vaadati detailselt üle kogu rohevõrgustiku alade paiknemine ning korrigeeriti alade ulatust kõlvikute, kaitsealuste liikide leiukohtade, märgalade jms looduses esinevate objektide paiknemisest lähtuvalt. Järgnevalt on välja toodud suuremad muudatusettepanekud väiksemad muudatused nagu kõlviku piiridest lähtuvad korrektuurid kajastuvad rohevõrgustiku kaardikihil. 3.1 Kaitstavate alade hõlmatus Kiili valla territooriumile ainsa jääv Nabala-Tuhala looduskaitseala on moodustatud peale käesoleval ajal kehtiva üldplaneeringu kehtestamist. Samuti on antud piirkonnas inventeeritud mitmete kaitsealuste liikide leiukohti. Praegune rohevõrgustik ei arvesta looduskaitseala piire ega uute teadaolevate kaitsealuste liikide leiukohtadega. Sellest lähtuvalt teeb käesolev analüüs ettepaneku: • Korrigeerida valla lõunaosas rohevõrgustiku paiknemist vastavalt looduskaitseala paiknemisele, lähtudes looduslike kõlvikute piiridest. Rohevõrgustik peab hõlmama täielikult Nabala-Tuhala looduskaitseala ning pigem moodustama sellele täiendava puhverala. Rohevõrgustiku piiri määramisel lähtuda looduslike objektide piiridest (kraavid, metsarajad, kõlviku piirid jms).

24

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Joonis 4. Rohevõrgustik Sõmeru piirkonnas.

Joonis 5. Rohevõrgustiku korrigeerimise ettepanek Sõmeru piirkonnas.

25

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Joonis 6. Rohevõrgustik Arusta piirkonnas.

Joonis 7. Rohevõrgustiku korrigeerimise ettepanek Arusta piirkonnas.

26

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020 3.2 Märgalade hõlmatus Märgalade soodsa seisundi tagamisel on oluline roll ka märgalaga piirneval alal ning seal looduslike koosluste protsesside säilitamisel. Märgalade äärealad pakuvad mitmetele liikidele isegi soodsamaid elupaiku kui märgala ise. Kiili valla rohevõrgustikku üle vaadates selgus, et kohati oleks asjakohane rohevõrgustiku ala laiendamiseks viisil, et hõlmatud oleksid märgalad terviklikult ning võimalusel nende ümber ka puhverala. Samuti on asjakohane hõlmata rohevõrgustiku tuumalade vahetus läheduses paiknevad kuivendusalad, kus samuti arendustegevuse kavandamine on ebasoovitav ning mis toetavad rohealade toimivust. Eelnevat lähtuvalt teeb käesolev analüüs ettepaneku: • Laiendada rohevõrgustiku alasid viisil, et hõlmatud oleksid märgalad terviklikult ning neid ümbritsev metsamaa puhverala.

27

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Joonis 8. Rohevõrgustik märgaladel praegu – Männi raba.

Joonis 9. Rohevõrgustiku ettepanek märgaladel – Männi raba.

28

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Joonis 10. Rohevõrgustik märgaladel praegu – Kurna.

Joonis 11. Rohevõrgustiku ettepanek märgaladel – Kurna.

29

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Joonis 12. Rohevõrgustik märgaladel – Paekna raba.

Joonis 13. Rohevõrgustiku ettepanek märgaladel – Paekna raba.

30

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020 3.3 Maakasutusmuutused Kehtival rohevõrgustiku alal ei ole toimunud olulisi maakasutusmuutusi. Asustuse laienemisi rohevõrgustiku alale on siiski toimunud näiteks Kiili alevis Andrese tänava piirkonnas, kus senise ÜP alusel kattusid rohevõrgustiku ala ja perspektiivne elamuarenguala. Tänaseks on piirkond hoonestatud ning hoonestatud osa ulatuses on mõistlik rohevõrgustiku ala vähendada.

Joonis 14. Rohevõrgustik Kiili alevis.

31

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Joonis 15. Rohevõrgustiku ettepanek Kiili alevis. 3.4 Puhkealad Rohevõrgustiku alade hulka ei ole senini olnud tervikuna hõlmatud kohalike puhke- ja haljasala aladeks määratud alad. Asulate lähedased looduslike aladega ühenduses olevad puhke- ja haljasmaadeks määratavad alad on mõistlik täies ulatuses määrata ka rohevõrgustiku aladeks. Selliseid juhuseid esineb Kiili alevis ja nt Vaela piirkonnas.

32

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Joonis 16. Rohevõrgustik valla kirdeosas.

Joonis 17. Rohevõrgustiku ettepanek valla kirdeosas.

33

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020 3.5 Rohekoridorid Kiili valla rohevõrgustiku eripäraks on, et võrdlemisi suured metsa-ja märgaladest koosnevad rohevõrgustiku tuumalad on omavahel ühendatud väga pikkade (kohati üle 3 km pikad) ja võrdlemisi kitsaste (valdavalt 190 m laiad) rohekoridoridega. Mida pikem ja kitsam on rohekoridor, seda halvem on tema toimivus elustiku liikumiskoridorina. Valdavalt paiknevad sellised rohekoridorid küll põllumajandusmaastikus kus surve arendustegevusele on madal ja rohevõrgustiku ala toimimist toetavad ümbritsevad maastikud. Selliste koridoride kavandamisel tuleb aga veenduda, et nad toimivad ka reaalsete ühendustena nt valla kirdeosas esineb Mõisaküla kraavi kaldaalasid hõlmav rohekoridor, mis lõppeb valla piiril. Vajalik oleks tagada Mõisaküla kraavi rohekoridori ühendus Kurna oja äärse rohekoridoriga mööda olemasolevat metsamassiivi. 3.6 Konfliktid taristuobjektidega Tallinn-Rapla-Türi tee ja Kurna oja vahel paiknev metsaala on sõraliste ja väikeimetajate elupaik ning oluline suurimetajate liikumiskoridor, mis ühendab Ülemiste järve rohevõrgustiku tuumikalaga. Antud olulist liikumiskoridori tõkestab juba praegu Tallinn-Rapla-Türi tee ning piirkonda on kavandatud Rail Balticu trass. Suurimetajatele läbipääsu tagamiseks on vaja taristuobjektide edasisel kavandamisel piirkonda rohekoridori olulisust arvestada ning vajalik on rajada ökodukt. Üldplaneeringu koostamisel rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamisel tuleb arvestada suurulukite liikumisalaga, et tagada ökodukti toimimine. Ökodukti suudme piirkonnas ei tohi rajada piirdeaedu ja muid ehitisi/rajatisi, mis taksitaksid loomade liikumist ökoduktile.

Joonis 18. Rohevõrgustiku konfliktala Rail Balticu trassiga. Teiseks rohevõrgustiku konfliktalaks vallas on rohekoridori ristumine Tallinna Ringteega. Rohekoridori ristumiskohta on rajatud väikeulukite tunnel, kuid antud teelõik on määratud ulukiohtlikuks ning Maanteeameti tellitud vastav uuring näeb sinna ette ökodukti või

34

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020 suurulukitunneli vajadust7. Pikki rohekoridori kulgeb gaasitrass, mis suunab ulukite liikumist Tallinna Ringtee suunas. Käesoleval ajal on rohekoridoriga hõlmatud rajatud ulukipääsu läänekülg, kuid hõlmamata idakülg. Säilitamaks ulukite liikumiseks vajalikku koridori ning võimaldamaks sinna soovitusliku ökodukti või suurulukitunneli rajamist on vajalik antud lõigus rohekoridori kavandada laiemalt ning tagada praeguse looduslikus seisus ala säilimine.

Joonis 19. Konfliktala Tallinna Ringtee trassiga.

7 OÜ Rewild. 2018. Ulukiohtlikud teelõigud. Ulukiõnnetuste koondumiskohtade tehniline analüüs. Töö 2017-8. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus/ulukionnetuste-koondumiskohtade-tehniline-analuus

35

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

Joonis 20. Rohevõrgustiku ettepanek Tallinna Ringtee trassiga ristumiskohas.

36

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020 3.7 Rohevõrgustiku ettepaneku terviklikult

Joonis 21. Kiili valla rohevõrgustiku ettepanek.

37

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

4 Rohevõrgustiku kasutustingimuste soovitused Rohelise võrgustiku alade kasutustingimuste soovitused on järgmised: − Rohelise võrgustiku kattumisel kaitsealaga, on tegevused reguleeritud looduskaitseseadusega ja kaitse-eeskirjaga. Kaitstava liigi elupaikades ja kasvukohtades (sh vääriselupaikades) väljaspool kaitseala tuleb lähtuda looduskaitseseadusest. Veekogu kaldavööndites tuleb lähtuda veeseadusest ja looduskaitseseadusest. − Rohelise võrgustiku aladel kehtivad hajaasustuse ehitustingimused. − Arendustegevuste puhul, mis muudavad maa siht- või juhtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne) rohevõrgustikus on omavalitsusel õigus nõuda rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnangut vastava planeeringu või ehitusloa menetluse käigus. − Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Omavalitsus võib keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või kehtestamisest kui ei olda veendunud rohevõrgustiku toimivuse säilimises. − Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Rohevõrgustiku koridori aladele ehitades peab olema tagatud vähemalt 200 m laiuse koridori säilimine. Koridor peab sealjuures järgima looduslikke kõlvikute paiknemist ja kulgema sujuvalt (ilma järskude pööretega). Rohevõrgustiku koridoris on keelatud seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine. Rohevõrgustiku aladel ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,2 ha, säilitamaks rohevõrgustikule omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist. Erandina võib rajada karjaaedu, kuid ka nende rajamisel tuleb tagada minimaalselt 200 m laiune läbipääs. − Uute hoonete kavandamine rohevõrgustiku alal olemasoleva hoonekompleksi juures on võimalik olemasoleva õueala piires. Seni hoonestamata kinnistul on rohevõrgustiku tuumalades võimalik uut elamukompleksi kavandada juhul, kui kinnistu suurus on vähemalt 2 ha. Väiksemate kinnistute hoonestamine võib olla lubatav erandjuhul ja selleks tuleb projekti või planeeringu juurde koostada rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnang. − Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole lubatud (v.a maaparandussüsteemi, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral ning maavara kaevandamise lubadega määratud aladel), raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering. Sealjuures tuleb seada tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ja koostada eksperthinnang, mis selgitab välja rohevõrgustiku sidususe säilimise. − Rohelise võrgustiku metsades raiumisel tuleb eelistada valikraie printsiipi. − Kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetme. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ja/või rohevõrgustiku toimivuse analüüs. Kaevandamistegevuse korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Kaevandusvälja teenindusala ja lähiümbruses kavandatavad raied teha etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et võimalikult minimaalselt metsa osakaalu vähenemist. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada nii, et maastikul oleks eeldused kujuneda vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse seisuga. Karjääride puhul ei tohi pärast karjääride korrastamist karjääride nõlvad olla liialt järsud suurulukitele läbipääsemiseks. Karjääride korrastamistööde käigus tuleb kujundada lauged nõlvad ja karjääri ammendatud alad metsastada, kujundada veekoguks või puhkealaks.

38

Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020

− Infrastruktuuriobjektide (eelkõige maanteede) arenduste ja rekonstrueerimise korral, mis toimuvad rohevõrgustiku aladel (läbides tuumalasid või koridore), tuleb projektis ette näha lahendused infrastruktuuriobjektist lähtuva rohevõrgustiku toimimisele avaldatava negatiivse mõju leevendamiseks asjakohaste meetmetega. Tagatud peab olema loomade liikumiskoridoride säilimine või uute liikumiskoridoride rajamine, sh suurulukitele. − Valgustuse rajamisel rohevõrgustiku aladel tuleb arvestada, et ei tohi tekitada ülemäärast valgusreostust. − Tiheasustusaladel paiknevad rohevõrgustiku alade hulka hõlmatud haljasalade puhul ei ole kohustuslik rakendada Kiili valla heakorra eeskirjast tulenevat maksimaalse rohu pikkuse nõuet. Madalmurused alad on oma olemuselt monokultuursed ja elustikuvaesed ning pargialade elurikkuse soodustamiseks on soovitatav säilitada ka kõrgema rohustuga alasid.

39