DOCSLIB.ORG

ALUSANALÜÜS Kiili Valla Üldplaneeringule

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
ALUSANALÜÜS Kiili Valla Üldplaneeringule Töö number 2019-0018 Tellija Kiili Vallavalitsus Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, 75401 Harjumaa Tel 679 0260, e-post: [email protected] Registrikood: 75020983 www.kiilivald.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 www.skpk.ee Kuupäev 20.12.2019 ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule Kaart: © Stamen Design, OpenStreetMapi kaastöölised ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3 1. ASEND ............................................................................................................... 4 2. RAHVASTIK ....................................................................................................... 6 3. ASUSTUS ......................................................................................................... 13 4. EHITUSTEGEVUS JA MAAKASUTUS .................................................................. 17 5. SOTSIAALNE JA KULTUURILINE KESKKOND .................................................... 22 6. ETTEVÕTLUSKESKKOND .................................................................................. 25 2 / 26 ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule Sissejuhatus Kiili valla üldplaneeringu alusanalüüs koondab endas materjale ja infot üldplaneeringu koostamiseks. Siia on koondatud viimase ca 10 statistilist infot, alusandmeid ja seni kaardistatud trende. Alusinfo põhjal on analüüsitud võimalikke perspektiivseid arengutrendide suundumusi. Millised tegurid on Kiili valla möödunud aastate arengutes ilmnenud ning millised võimalused tulevikku loovad? Materjal on lähtekohaks üldplaneeringu lahendusvariantide kaalutlusotsuste tegemisel. Alusanalüüs on koostatud seisuga detsember 2019. Üldplaneeringu koostamise käigus seda teavet edaspidi ei uuendata. Materjal on pigem analüüsiva iseloomuga ning vaatleb trende. 3 / 26 ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule 1. Asend Kiili vald asub Harjumaal, Põhja-Eestis, Tallinna linna vahetus naabruses. Valda läbib olulise magistraalina Tallinna ringtee E265 ja tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi. Nimetatud magistraalteed on peamised ühendused Tallinnaga ja teiste naaberomavalitsustega, milleks on Saku, Rae ja Kose vallad. Valla keskusest Kiilist jääb Tallinna kesklinn ca 20km kaugusele, Rae valla keskuse Jürini on 10km ja Sakuni on 16km. Praegune Kiili vald paikneb kunagiste Kurna, Nabala, Sausti ja Tuhala mõisa maadel. Haldusreformi käigus valla piirid ei muutunud. Kiili vallas on 1 alev, 2 alevikku ja 13 küla. Tegemist on kompaktse omavalitsusega pindalaga ca 100 ruutkilomeetrit ja elanike arvuga 5403 (Statistikaameti andmed seisuga 01.01.2019). Kiili vald on võrreldes naabervaldadega väikseim nii elanike arvu kui territooriumi poolest. Perioodil 2000 kuni 2017 oli Kiili vald Viimsi valla järel teise kõige kiiremini kasvava elanike arvuga omavalitsus Harjumaal. Joonis 1. Kiili valla asend. Allikas: Wikipedia, 2019. 4 / 26 ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule Joonis 2. Kiili valla asustusüksused. Allikas: Kiili valla arengukava 2030 5 / 26 ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule 2. Rahvastik Statistikaameti andmetel elas 01.01.2019 Kiiii vallas 5403 inimest, nendest u 63% elab valla kolmes suurimas asustusüksuses – Kiili alevis 1584 inimest, Luige alevikus 1215 inimest ja Kangru alevikus 653 inimest. Sellest nähtub, et üle poole elanikkonnast elab kompaktselt valla põhjaosas Tallinna linna vahetus läheduses, linnaga ühendavate magistraalteede ääres. Väga suur osa elanikest (Valla arengukava andmetel ca 65%) käib päevasel ajal tööl Tallinnas. Samamoodi tarbitakse peamiselt pealinnas kaupu ja teenuseid. Perioodil 2000 – 2017 kasvas Kiili valla elanike arv 273% ja viimasel neljal aastal tõusis 763 inimese võrra peamiselt sisserände arvelt. Tööealiste arv kasvab proportsionaalselt elanikkonnaga. Elussünde registreeritakse stabiilselt igal aastal vähemalt 2 korda rohkem, kui surmasid. Ülalpeetavate määr püsib stabiilne ca 54 juures, aeglaselt tõusva trendiga. Valdav osa valla elanikkonnast on eestlased. Joonis 3. Valla põhjaosa ja kolm suurimat asustusüksust: Kiili alev, Kangru ja Luige alevikud. Allikas: Kiili valla kaardirakendus 2019. 6 / 26 ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule Joonis 4. Öö- ja päevarahvastiku muutus Harjumaa omavalitsustes. Kiili vald jääb kategooriasse, kus päeval on elanikke üle tuhande võrra vähem. Allikas: Statistikaamet, 22.02.2018 7 / 26 ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule Joonis 2. Rahvastikupüramiid. Allikas: Statistikaamet, 01.01.2019. Rahvastikupüramiid annab infot, milline on tõenäoline rahvastiku soolis-vanuseline struktuur ning üldine foon lähiaastakümnetel. Väikeasulate uuringu info1 põhjal kuulub kogu Kiili vald „kasvav ja lastega“ üldistatud asustusüksuse tüübi alla. Erandiks on kahanev ja väheste lastega Sõgula küla. Nagu on korduvalt välja toodud, on tegemist kasvava elanikkonnaga omavalitsusega. Kuna Kiili vald kuulub selgelt Tallinna toimepiirkonda (üleriigilline planeering Eesti 2030+) ja on seega väga elujõuline omavalitsus, on põhjendatud oodata elanikkonna edasist kasvu, kuigi kasvu tempo tõenäoliselt langeb. Eakate osatähtsus on vallas madal, kuid tõuseb ja tõenäoliselt 15-20 aasta pärast peab omavalitsus hakkama suuremat tähelepanu pöörama hooldeteenustele ja keskkonna ligipääsetavusele, kuid see on üleriigiline ja üle-Euroopaline trend. 1 Eesti väikeasulate uuring. Koostaja Hendrikson&Ko ja Tallinna Ülikool, tellija Rahandusministeerium, 2019. 8 / 26 ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule Joonis 3. Kiili valla üldistatud tüüp rahvastiku järgi. Ainus kahanev asustusüksus on Sõgula küla. Allikas: Eesti väikeasulate uuring, 2019. Info allikas: Statistikaamet, 2019. Joonis 4. Kiili valla eakate osatähtsus. Allikas: Eesti väikeasulate uuring, 2019. Info allikas: Statistikaamet, 2019. 9 / 26 ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule Joonis 8. Sisse- ja väljaränne Kiili vallas aastatel 2015-2018. Allikas: Statistikaamet. Vastavalt Statistikaameti andmetele2 on Kiili valla väljaränne 2015-2018 aastatel olnud keskmiselt 194 inimest aastas ja ebaühtlase mustri tõttu ei saa rääkida trendidest. Sisseränne on kogu vaatlusperioodil tugevalt ületanud väljarännet. Sisserände keskmine on neil aastatel olnud 339 inimest aastas, kuid viimasel kolmel aastal on see näitaja olnud 8…22% madalam keskmisest. Graafikus on järsk sisserände langus 2015. ja 2016. aasta vahel. Oluliseks võib rändesaldo graafiku põhjal pidada asjaolu, et rändesaldo on igal aastal positiivne ja valla elanikkond suureneb suures osas tööealiste inimeste arvelt. Joonis 9. Loomulik iive Kiili vallas aastatel 2015-2018. Allikas: Statistikaamet. 2 Statistikaameti piirkondlik portaal. Kiili vald, külastatud 02.12.2019 10 / 26 ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule Ühtlasi on positiivne ka elanikkonna loomulik iive, kuid selle mõju elanike arvule rändesaldo kõrval on väike. Tallinna toimepiirkonna omavalitsusele omaselt on Kiili vallas Eesti keskmisest oluliselt kõrgem tööturusurveindeks3, mis näitab, et vald on konkurentsivõimeline tööealise elanikkonna elupaigana. Selle näitaja poolest jääb vald kogu Eestis alla vaid Rae vallale, kus lisaks on ka indeksi kasvu dünaamika kiirem. Kiili vallas püsib indeks pigem stabiilsena ca 2,0 juures. Ülalpeetavate määr Kiili vallas on olnud tõusva trendiga perioodil 2017…2019. Enne 2017. aastat andmed puuduvad. Ülalpeetavate arvu kasvu näol on tegu üleriigilise rahvastiku vananemise probleemiga, kuid Kiili vallas on see kasv mõõdukas ja seda kompenseerib suhteliselt kõrge tööturusurveindeks. Joonis 10. Kiili valla ja naaberomavalitsuste demograafilise tööturusurveindeksi võrdus Eesti keskmise näitajaga. Allikas: Statistikaamet, info seisuga 07.08.2019. Joonis 11. Kiili valla ülalpeetavate määr. Allikas: Statistikaamet, info seisuga 03.12.2019. 3 Demograafiline tööturusurveindeks – eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhe. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. 11 / 26 ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule Rahvastikuprognoos Statistikaameti üldise rahvastikuprognoosi4 kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 15 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu. Seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel väheneb kogu Eesti rahvastik keskmiselt 0,4% võrra aastas. Võrreldes riigi üldise olukorraga on Kiili vald soodsas positsioonis, kuna positiivsed iibe ja rändesaldo on taganud rahvastiku kasvu keskmiselt 4% aastas perioodil 2015…2019. Kasvutempo on siiski keskmiselt aeglustamas. Tulenevalt rahvastikupüramiidi eripäradest on valla arengukavas juhitud tähelepanu asjaolule, et lähema kümne aasta perspektiivis on sündimuse langus paratamatu, kuna sünnitusealised rahvastikugrupid, mis on hetkel 20–30-aastased on vallas ca kaks korda väiksemad kui 30…49 aastaste naiste grupp. Sündimuse languse võimaliku leevendajana nähakse sünnitusealiste eagruppide sisserände kasvu, kuid pigem tuleb arvestada realistliku olukorraga, kus järgneval kümnendil rahvastiku arvu kasv aeglustub või peatub ja keskpikas perspektiivis peab rohkem tähelepanu pöörama pigem sotsiaalhoolekandeteenuste arendamisele. Joonis 12. Kiili valla rahvaarvu muutus ja trend aastatel 2015-2019. Allikas: Statistikaamet, 2019. 4 Statistikaameti rahvastikuprognoos aastani 2040. Vaadatud 9.05.2019. 12 / 26 ALUSANALÜÜS
Load more

Recommended publications
  • KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10
    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ......................................................................................
    [Show full text]
  • Koolisöök Tuli Õpilastele Lähemale
    www.sakuvald.ee 11. september 2015 16 (400) Hind 0,50 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T FOOKUSES: Sorteeri prügi – säästa loodust ja raha SÕIDUPLAANID Lk 2-4 Lk 10-11 Koolisöök tuli õpilastele lähemale Üks selle õppeaasta uudistest on puhas, rõõmus ja valgusküllane söökla Saku gümnaasiumi väikeses koolimajas. Enam ei pea lapsed lõunasöögiks suurde majja minema ja kaks korda riietuma. Koolialguse fotod lk 8–9 TÄHTSAD TELEFONID 17. septembril kell 18 näitavad Harju maavalit- HÄDAABINUMBER 112 suse konsultandid Saku vallamajas, kust hakkab (kiirabi, pääste, politsei) kulgema Rail Balticu raudtee, kuhu tulevad üle- Saku valla abitelefon 1345 Perearsti nõuandeliin 1220 sõidud ja kuidas liiklus ümber korraldatakse. Lk 7 SAKU KONSTAABLIPUNKT Piirkonnapolitseinik 612 4686 Saku huvikeskuse uue hooaja ringid Vastuvõtuaeg K 15-17 lastele ja täiskasvanutele. Kes ees, see sees! Lk 12 Noorsoopolitseinik 5855 7455 Volitatud loomaarst 504 1060 19. septembril toimub taas traditsiooniline jälle külade päev. Võistlema, tantsima, vihtlema ja 25. septembril 2015 torti sööma on oodatud kõik vallaelanikud. Lk 20 2 11. september 2015 Kevadel jõustus keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt tuleb kodumajapidamises tekkivad jäätmed sorteerida 13 liiki (varem 9 liiki). Jäätmete liigiti kogumine on lisaks keskkonna säästmisele perele kasulik ka Sorteeri majanduslikult – enamikku liigiti kogutud jäätmetest saab ära anda tasuta. aku vald on jäätmete sorteerimise osas Biolagunevad jäätmed üks eeskujulikumaid omavalitsusi. Kui prügi – Spaljud omavalitsused on sõlminud jäät- Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või mevedajaga vaid segaolme äraviimise lepin- aeroobselt lagunevad jäätmed. gu, siis Saku vallas on korraldatud jäätme- Kümne ja enama korteriga kinnistul peab säästa veoga hõlmatud 4 liiki prügi ehk prügiauto olema oma biolagunevate jäätmete kontei- tühjendab regulaarselt segaolme-, biolagu- ner.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut
    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15
    [Show full text]
  • Koidula Ameerikas
    Koidula Ameerikas Harjumaa Kiili vald Jüri kihelkond, Kurna mõisa külad VAELA JA SAIRE küla ajaloost Kiili 2004.a. Sisukord Küla nimi …………………………………………………………….. 4 Küla asukoht ………………………………………………………….. 4 Muistsed asulad (kaart) ……………………………………………… 5 Vana kaart …………………………………………………………….. 6 Valla nimest …………………………………………………………... 7 Küla asukoht maastikul ……………………………………………….. 8 Küla plaan …………………………………………………………….. 9 Küla tüüp ja vanus …………………………………………………….. 10 Küla suurus, talude ja perede arv ……………………………………... 11 Adramaa revision 1725-26 ……………………………………………. 12 Küla välisilme ………………………………………………………… 13 Ühiskondlikud hooned ………………………………………………... 13 Küla asetus ……………………………………………………………. 14 Talud ………………………………………………………………….. 15 Raba …………………………………………………………………... 15 Peetri ………………………………………………………………….. 17 Lepiku ………………………………………………………………… 18 Ilba ……………………………………………………………………. 19 Otti ……………………………………………………………………. 20 Pinna …………………………………………………………………... 21 Mardihansu ……………………………………………………………. 22 Opmanni ………………………………………………………………. 24 Söödi ………………………………………………………………….. 25 Miku …………………………………………………………………... 25 Luige ………………………………………………………………….. 26 Saire küla talud ………………………………………………………... 28 Tilluvälja ……………………………………………………………… 28 Mikuhansu …………………………………………………………….. 29 Hinreki ………………………………………………………………... 30 Evardi …………………………………………………………………. 31 Lauri …………………………………………………………………... 31 Kuusiku ……………………………………………………………….. 32 Kõrtsu …………………………………………………………………. 33 Nõmme ………………………………………………………………... 34 Vaino ………………………………………………………………….. 34 Mareti …………………………………………………………………. 34 Öövahi
    [Show full text]
  • Nabala Mõisas Tantsiti Päikeses Ja Tuules
    Ülevaade Kiili valla Maanteeamet Paprika on parim rahvastikust Kaare kurvis mäluspordis probleemi ei näe LK 2 LK 3 LK 5 Kiili valla ajaleht Nr 5 (2339) 29. mai 2013 Peo kangelannad olid seekord Kiilitarid, kes kümnendat tegutsemisaastat tähistavad. Tantsuplatsile Jõud on ühendanud Kiili Keerulised ning Tugevad kutsuti ka kõik need, kes varem tantsutrupi tegemistes kaasa löönud. ja Kohevad. Kiilikesed tantsimas “Päikesejänkusid”. Ükski Paekna pidu ei möödu ilma Ago ja tema memmedeta. Kiili Üle aastate olid peol seekord tantsimas ka kõige pisemad – Kiili seeniorid on endiselt tippvormis. Kiili Keeruliste mehed esitasid tantsu vormis laadalt tulekut. lasteaia trupp Sipelgad. PEOLE PANI PUNKTI JÄÄÄÄR Nabala mõisas tantsiti päikeses ja tuules z Kalendri järgi veel Poolsada pidulist keset kevadet, ilma IX Paekna tantsu- ja laulupidu Rahvamaja kunstiline juht • Peo lavastas Triin Aas. Kadi Kroon-Laur ütles, et peol järgi otsustades juba • Peo korraldas Kiili rahvamaja, toetasid Kiili vallavalitsus ja varasuvel toimub ik- oli nagu mullugi 150 tantsijat- Nabala mõis. lauljat. Publikut ehk nii palju • Osales ca 150 tantsijat ja lauljat. ka Paekna tantsu- ja polnud, kuid pingid olid igata- • Rahvale esinesid 10-aastast sünnipäeva tähistanud naisrühm laulupidu. Tänavuse hes rahvast täis. Kiilitar, rahvamaja seeniortantsijad Ago ja memmed, rahva- peoga tähistati ka Peo programm mullusest maja segarühm Kiili Keerulised, Kiili kammerkoor Tuuli Kiili rahvamaja tant- olemuslikult ei erinenud. Kadi Metsoja juhendamisel, Kiili gümnaasiumi tantsulapsed Kiili- Kroon-Lauri sõnul kasutavad sutrupi Kiilitarid kesed (juhendaja Annika Adams), Kiili lasteaia tantsurühm kümnendat tegutse- Sipelgad (juhendaja Triin Jaago) ning külalistena Tallinna trupid võimalust, et tantsudele misaastat. Kristiine gümnaasiumi naisrühm Kristiine õpetajad, Kurtna veel viimast lihvi anda. Toimub naisrühm ja Saku huvikeskuse segarühm Tugevad ja kohe- ju juba sel nädalvahetusel Keilas Tantsu-laulupidu ise toimus vad.
    [Show full text]
  • 116A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    116A buss sõiduplaan & liini kaart 116A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 116A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 7:35 - 18:40 (2) Sõmeru Küla: 6:40 - 17:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 116A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 116A buss saabub. Suund: Balti Jaam 116A buss sõiduplaan 31 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:35 - 18:40 teisipäev 7:35 - 18:40 Sõmeru Küla kolmapäev 7:35 - 18:40 Toominga neljapäev 7:35 - 18:40 Siberi reede 7:35 - 18:40 Nabala laupäev 7:35 - 18:40 3 Tihase Tee, Estonia pühapäev 7:35 - 18:40 Paali Lähtse Kiili Kool 116A buss info 1a Kooli Tänav, Kiili Suund: Balti Jaam Peatust: 31 Kiili Reisi kestus: 48 min 3 Nabala Tee, Kiili Liini kokkuvõte: Sõmeru Küla, Toominga, Siberi, Nabala, Paali, Lähtse, Kiili Kool, Kiili, Maksima, Miku Maksima Tee, Oti, Kurna Tee, Ringtee, Luige, Tammejärve, 8 Vaela Tee, Kiili Mareti, Kangru, Raudalu, Kaarla, Raku, Liivametsa, Viljandi Maantee, Järve, Hallivanamehe, Kalev, Miku Tee Tallinn-Väike, Vineeri, Kosmos, Vabaduse Väljak, Viru, Balti Jaam Oti Kurna Tee Kurna — Tuhala, Estonia Ringtee 28 Purje Tänav, Luige Luige 1 Rõõmu Tänav, Luige Tammejärve 2 Vambola Tänav, Luige Mareti Kangru Raudalu 45 Viljandi Maantee, Estonia Kaarla 2 Kaarla, Estonia Raku Liivametsa Viljandi Maantee 7 Viljandi Maantee, Tallinn Järve Hallivanamehe 139c Pärnu Maantee, Tallinn Kalev 137a Pärnu Maantee, Tallinn Tallinn-Väike 3a Juurdeveo Tänav, Tallinn Vineeri 68 Pärnu mnt, Tallinn Kosmos 37
    [Show full text]
  • Distantsõppele Positiivne Tagasiside
    Mais algab Viljandi maantee rekonstrueerimine | KUTSUMUS OLLA ABIPOLITSEINIK | Ühetähejutud | Kiili on Eesti sportlikum väikevald Alates 24.03. on suletud KIILI LEHT kõik valla mänguväljakud, KIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE seiklusrajad ja spordiplatsid! NR 3 (2415) MÄRTS 2020 Vald eriolukorras Distantsõppele Kiili Vallavalitsus teatab jastada ravimit üksnes juhul, kui juba soetatud Alates 16. märtsist on tühistatud kõik järgne- ravimist ei jätku pideva ravi puhul järgnevaks ka- vatele nädalatele planeeritud kodanike vastuvõ- heks ravikuuks või fikseeritud ravikestuse puhul positiivne tagasiside tud. Elanike nõustamine toimub tavapärastel vas- ravi lõpuni, tuvõtuaegadel kolmapäeviti kell 14.00–18.00 ja • erandjuhul võib ravimi apteegist väljastada Kiili Gümnaasiumi üleminek neljapäeviti kell 9.00–12.00 telefoni ja e-kirja teel. kui inimese elu või tervis satuks ravimi väljasta- distantsõppele toimus sujuvalt. Palume taotlused, dokumendid jms edastada mata jätmisel ohtu. Ravimi väljastaja peab ravi- Olime selle mõttega juba vara- elektrooniliselt [email protected]. Kodanike vas- mi väljastamise põhjuse dokumenteerima, kult harjunud, sest märgid, et tuvõttude taastamisest teavitame koheselt, kui • käsimüügiravimeid võib apteegis ostjale väl- distantsõpe võib reaalsuseks eriolukord lõpetatakse. Kiili vallavalitsuse spet- jastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta. saada, olid meedia vahendusel sialistide kontaktandmed leiab aadressilt www. juba nädala jagu varem olemas. kiilivald.ee/ametnikud. Kauplused Olime õpetajatel palunud üle • Kiili Coop on avatud E–P kell 9.00–20.00. vaadata ainekavad ning läbi Sotsiaalosakond • Kiili Maxima on avatud E–P kell 9.00–21.00. mõelda võimalused ainekava Vallavalitsuse sotsiaalosakonnas on 5 töötajat, vähendamiseks nii, et nõutavad kellel kõigil on võimalus kasutada isiklikke sõi- Postiteenused õpitulemused oleks siiski või- duvahendeid või osakonna autot ning vajadusel • Kiili postipunkt on suletud 1.
    [Show full text]
  • Transpordiameti Korralduse „Projekteerimistingimuste Andmine Rail Balticut Ületavate
    Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Tallinna Kommunaalamet - Põhjendus: Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. Otsus: 1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 2 Kaitseministeerium Kangru liiklussõlme projekteerimistingimuste eelnõu tingimusega kooskõlastamine Otsus: Projekteerida kergliiklustee viadukt suunaga Raku järve Transpordiamet esitas Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõu „Projekteerimistingimused Rail Balticut idakaldale suunaga põhja poole. Lugeda ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks“. projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. Projekteerimistingimuste eelnõu ja selle lisaks oleva asendiplaani järgi projekteeritakse suur osa ehitisest Saku valla ja Kiili valla territooriumil riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis, mis on kooskõlas kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" (edaspidi „Rail Balticu planeering“). Projekteerimistingimuste eelnõu asendiplaanile on kantud muude rajatiste hulgas
    [Show full text]
  • Rohevõrgustiku Analüüs
    Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Rohevõrgustiku analüüs Tallinn 2019 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020 Nimetus: Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Värvi 5 – A308, Tallinn 10621 Tel +372 5059914, +372 600 7740 E-post [email protected] Töö tellija: Kiili Vallavalitsus Reg nr 75020983 Harju maakond, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a, 75401 Tel +372 679 0260 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töös osalesid: Mihkel Vaarik Töö versioon: 29.10.2020 2 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 4 1 Looduskeskkond .............................................................................................................................. 5 1.1 Looduskaitseobjektid .............................................................................................................. 5 1.2 Taimkate ................................................................................................................................. 7 1.2.1 Kaitsealused taimeliigid
    [Show full text]
  • A Shift from Cult to Joke? *
    Folklore. Electronic Journal of Folklore Folklore 7 1998 CLOTHED STRAW PUPPETS IN ESTONIAN FOLK CALENDAR TRADITION: A SHIFT FROM CULT TO JOKE? * Ergo-Hart Västrik In our country at the time of the end of the rule of the Swedish kings there was in some places the pagan custom, known also elsewhere in the world. On Shrove Tuesday people made a puppet figure which they called metsik [the Wild One]. One year they put on it a man's hat and an old coat, the next year they put on it a coif and a woman's dress. They hoisted this figure up on a long pole and, dancing and singing, carried it across the border of their village, borough or parish and tied it to the top of a tree in the woods. This was to mean that all mishaps and bad luck were over and that grain and flax were to give good yield in this year. In Germany, where a similar thing was done in the past, people said that they were taking away winter or death. (Eesti-ma rahva... 1838, Laakmann, Anderson 1934: 14, Laugaste 1963: 138-139). The present paper deals with the custom of metsiku tegemine [making the Wild One, Estonian mets 'forest'],1 i.e. a tradition of making a straw puppet, dressed as a man or a woman, which was carried out of the community territory on one of the yearly winter festivals of the folk calendar. The cus- tom, known in several West Estonian parishes, was relatively well-documented already at the turn of the 17th century when it was described as a pagan rite of peasants.
    [Show full text]
  • Settlement Region Types and Clusters
    METHODOLOGY FOR ESTABLISHING CITY, TOWN AND RURAL SETTLEMENT REGION TYPES AND CLUSTERS Until 2018, Statistics Estonia used settlement unit type as the basis for establishing rural and urban population. Due to rapid suburbanisation such distribution has not justified itself for years. The population of settlement units near cities had multiplied, but they were still considered rural population. The time of the administrative reform in 2017 was appropriate to change this approach. The regional statistics working party, which convened in 2017 at the Ministry of Finance, decided to adopt an international methodology based on clusters of similar population density for establishing rural and urban population. However, internationally used criteria for establishing rural and urban regions do not satisfy Estonian needs, as the thresholds are too high. Consequently, the working party developed thresholds suitable for Estonia: settlement units are classified into city (type 1), town (type 2) and rural (type 3) types. Outcomes Figure 1. City, town and rural type settlement units METHODOLOGY FOR ESTABLISHING CITY, TOWN AND RURAL SETTLEMENT REGION TYPES AND CLUSTERS Table 1. City-type settlement units (EHAK 2017v3) by population figures of clusters, 01.01.2018 Settlement Settlement unit name Population Type unit code City cluster Town cluster Rural cluster Totala 0120 Ahtme city district 15 730 113 650 16 493 1 0176 Haabersti city district 39 681 3 773 189 43 643 1 1675 Haabneeme small town 5 553 238 52 5 843 1 1692 Haapsalu city 9 079 825 51 9 955
    [Show full text]
  • Lisa 1. Loenduspunktide Nimekiri Ning Tehtud Avariihooldustööd L1-1
    Lisa 1. Loenduspunktide nimekiri ning tehtud avariihooldustööd Tabel L1‐1. Püsiloenduspunktid seisuga 01.01.2015 Jrk Mnt LP asukoht, Loenduse Reno‐ Maantee nimi LP tähis LP nimi nr nr km algus veeritud 1 1 Tallinn ‐ Narva 13,3 1‐13,3 Loo 1 2013 2 1 Tallinn ‐ Narva 13,3 1‐13,3 Loo 2 2013 3 1 Tallinn ‐ Narva 18,0 1‐18,0 Prügila rist 2009 4 1 Tallinn ‐ Narva 32,2 1‐32,2 Kodasoo 1995 2008 5 1 Tallinn ‐ Narva 73,3 1‐73,3 Viitna 2000 2008/2013 6 1 Tallinn ‐ Narva 109,1 1‐109,1 Sämi 1995 2007 7 1 Tallinn ‐ Narva 146,1 1‐146,1 Varja 1995 2007 8 1 Tallinn ‐ Narva 158,0 1‐158,0 Kukruse 2010 9 1 Tallinn ‐ Narva 177,2 1‐177,2 Konju 2013 10 1 Tallinn ‐ Narva 195,0 1‐195,0 Sinimäe 2000 2006 11 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 7,2 2‐7,2 Peetri 2010 12 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 17,2 2‐17,2 Patika 1999 2009 13 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 34,9 2‐34,9 Kuivajõe 1995 2006/2013 14 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 69,7 2‐69,7 Ussisoo 2000 2008 15 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 92,9 2‐92,9 Mäeküla 1995 2007 16 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 164,8 2‐164,8 Kärevere 1995 2010 17 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 181,8 2‐181,8 Kandiküla 2009 18 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 197,1 2‐197,1 Tatra I 1995 2008 19 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 238,3 2‐238,3 Heimtali 1995 2007 20 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 260,5 2‐260,5 Tootsi 2000 2007 21 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 21,7 3‐21,7 Mäetaguse 1995 2007 22 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 62,2 3‐62,2 Tammispää 2009 23 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 109,9 3‐109,9 Pataste 1995 2007 24 3 Jõhvi ‐ Tartu
    [Show full text]