DOCSLIB.ORG

Lisa 1. Loenduspunktide Nimekiri Ning Tehtud Avariihooldustööd L1-1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lisa 1. Loenduspunktide Nimekiri Ning Tehtud Avariihooldustööd L1-1 Lisa 1. Loenduspunktide nimekiri ning tehtud avariihooldustööd Tabel L1‐1. Püsiloenduspunktid seisuga 01.01.2015 Jrk Mnt LP asukoht, Loenduse Reno‐ Maantee nimi LP tähis LP nimi nr nr km algus veeritud 1 1 Tallinn ‐ Narva 13,3 1‐13,3 Loo 1 2013 2 1 Tallinn ‐ Narva 13,3 1‐13,3 Loo 2 2013 3 1 Tallinn ‐ Narva 18,0 1‐18,0 Prügila rist 2009 4 1 Tallinn ‐ Narva 32,2 1‐32,2 Kodasoo 1995 2008 5 1 Tallinn ‐ Narva 73,3 1‐73,3 Viitna 2000 2008/2013 6 1 Tallinn ‐ Narva 109,1 1‐109,1 Sämi 1995 2007 7 1 Tallinn ‐ Narva 146,1 1‐146,1 Varja 1995 2007 8 1 Tallinn ‐ Narva 158,0 1‐158,0 Kukruse 2010 9 1 Tallinn ‐ Narva 177,2 1‐177,2 Konju 2013 10 1 Tallinn ‐ Narva 195,0 1‐195,0 Sinimäe 2000 2006 11 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 7,2 2‐7,2 Peetri 2010 12 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 17,2 2‐17,2 Patika 1999 2009 13 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 34,9 2‐34,9 Kuivajõe 1995 2006/2013 14 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 69,7 2‐69,7 Ussisoo 2000 2008 15 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 92,9 2‐92,9 Mäeküla 1995 2007 16 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 164,8 2‐164,8 Kärevere 1995 2010 17 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 181,8 2‐181,8 Kandiküla 2009 18 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 197,1 2‐197,1 Tatra I 1995 2008 19 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 238,3 2‐238,3 Heimtali 1995 2007 20 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 260,5 2‐260,5 Tootsi 2000 2007 21 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 21,7 3‐21,7 Mäetaguse 1995 2007 22 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 62,2 3‐62,2 Tammispää 2009 23 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 109,9 3‐109,9 Pataste 1995 2007 24 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 125,0 3‐125,0 Kõrveküla 2009 25 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 154,2 3‐154,2 Tõravere 2000 2008 26 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 185,5 3‐185,5 Puka 1995 2008 27 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 213,1 3‐213,1 Paju 2008 28 4 Tallinn ‐ Pärnu ‐ Ikla 21,1 4‐21,1 Kanama 1995 2007 29 4 Tallinn ‐ Pärnu ‐ Ikla 57,4 4‐57,4 Vaimõisa 1995 2007 30 4 Tallinn ‐ Pärnu ‐ Ikla 107,8 4‐107,8 Are 1995 2008 31 4 Tallinn ‐ Pärnu ‐ Ikla 123,7 4‐123,7 Pärnu 2009 32 4 Tallinn ‐ Pärnu ‐ Ikla 151,0 4‐151,0 Võiste 2000 2007 33 4 Tallinn ‐ Pärnu ‐ Ikla 189,2 4‐189,2 Ikla 2008 34 5 Pärnu ‐ Rakvere ‐ Sõmeru 22,9 5‐22,9 Tori 1995 2008 35 5 Pärnu ‐ Rakvere ‐ Sõmeru 87,6 5‐87,6 Reopalu 2009 36 5 Pärnu ‐ Rakvere ‐ Sõmeru 94,3 5‐94,3 Mäo 1 2011 37 5 Pärnu ‐ Rakvere ‐ Sõmeru 96,5 5‐96,5 Mäo 2 1995 2008 38 5 Pärnu ‐ Rakvere ‐ Sõmeru 155,7 5‐155,7 Kadrina 1995 2007 39 6 Valga ‐ Uulu 34,7 6‐34,7 Helme 1995 2007 40 6 Valga ‐ Uulu 77,8 6‐77,8 Mõisaküla 1995 2008 41 6 Valga ‐ Uulu 107,6 6‐107,6 Ristiküla 2009 42 7 Riia ‐ Pihkva 196,5 7‐196,5 Murati 2008 2008 43 8 Tallinn ‐ Paldiski 17,1 8‐17,1 Hüüru 1999 2007 44 8 Tallinn ‐ Paldiski 39,4 8‐39,4 Kloogaranna 2009 45 9 Ääsmäe ‐ Haapsalu ‐ Rohuküla 1,6 9‐1,6 Harutee 2009 46 9 Ääsmäe ‐ Haapsalu ‐ Rohuküla 38,2 9‐38,2 Risti 1995 2007 47 9 Ääsmäe ‐ Haapsalu ‐ Rohuküla 64,6 9‐64,6 Herjava 2009 48 9 Ääsmäe ‐ Haapsalu ‐ Rohuküla 79,0 9‐79,0 Rohuküla 2008 49 10 Risti ‐ Virtsu ‐ Kuivastu ‐ Kuressaare 37,3 10‐37,3 Lihula 1999 2006 50 10 Risti ‐ Virtsu ‐ Kuivastu ‐ Kuressaare 46,6 10‐46,6 Valuste 2009 51 10 Risti ‐ Virtsu ‐ Kuivastu ‐ Kuressaare 118,5 10‐118,5 Valjala 2000 2006 52 13 Jägala ‐ Käravete 2,3 13‐2,3 Jägala 2000 2008 L1‐1 Lisa 1. Loenduspunktide nimekiri ning tehtud avariihooldustööd Jrk Mnt LP asukoht, Loenduse Reno‐ Maantee nimi LP tähis LP nimi nr nr km algus veeritud 53 13 Jägala ‐ Käravete 42,3 13‐42,3 Jäneda 2009 54 15 Tallinn ‐ Rapla ‐ Türi 4,6 15‐4,6 Kangru 2008 55 15 Tallinn ‐ Rapla ‐ Türi 34,6 15‐34,6 Kohila 1995 2008 56 15 Tallinn ‐ Rapla ‐ Türi 59,6 15‐59,6 Kehtna 2000 2008 57 17 Keila ‐ Haapsalu 10,6 17‐10,6 Maeru 2009 58 20 Põdruse ‐ Kunda ‐ Pada 3,9 20‐3,9 Essu 2000 2008 59 21 Rakvere ‐ Luige 5,9 21‐5,9 Karkuse 2009 60 22 Rakvere ‐ Väike‐Maarja ‐ Vägeva 14,4 22‐14,4 Assamalla 2000 2008 61 23 Rakvere ‐ Haljala 7,9 23‐7,9 Haljala 2011 62 26 Türi ‐ Arkma 6,0 26‐6,0 Raukla 2010 63 28 Rapla ‐ Märjamaa 5,2 28‐5,2 Kuusiku 2009 64 31 Haapsalu ‐ Laiküla 28,4 31‐28,4 Laiküla 2000 2008 65 36 Jõgeva ‐ Mustvee 14,2 36‐14,2 Laiuse 2000 2008 66 37 Jõgeva ‐ Põltsamaa 13,8 37‐13,8 Kaavere 2000 2008 67 39 Tartu ‐ Jõgeva ‐ Aravete 3,4 39‐3,4 Maramaa 2009 68 39 Tartu ‐ Jõgeva ‐ Aravete 37,6 39‐37,6 Kassinurme 2000 2008 69 40 Tartu ‐ Tiksoja 4,1 40‐4,1 Tähtvere 2009 70 45 Tartu ‐ Räpina ‐ Värska 12,2 45‐12,2 Vana‐Kastre 2009 71 46 Tatra ‐ Otepää ‐ Sangaste 0,8 46‐0,8 Tatra II 2000 2008 72 49 Imavere ‐ Viljandi ‐ Karksi‐Nuia 33,5 49‐33,5 Sürgavere 1995 2008 73 49 Imavere ‐ Viljandi ‐ Karksi‐Nuia 60,6 49‐60,6 Loodi 2009 74 52 Viljandi ‐ Rõngu 0,7 52‐0,7 Viiratsi 2009 75 59 Pärnu ‐ Tori 2,4 59‐2,4 Paikuse 2009 76 60 Pärnu ‐ Lihula 13,1 60‐13,1 Audru 2000 2008 77 61 Põlva ‐ Reola 18,2 61‐18,2 Vastse‐Kuuste 2000 2008 78 64 Võru ‐ Põlva 11,4 64‐11,4 Joosu 2000 2008 79 67 Võru ‐ Mõniste ‐ Valga 33,9 67‐33,9 Varstu 2009 80 69 Võru ‐ Kuigatsi ‐ Tõrva 15,3 69‐15,3 Linnamäe 1995 2009 81 78 Kuressaare ‐ Kihelkonna ‐ Veere 4,6 78‐4,6 Parila 2009 82 80 Heltermaa ‐ Kärdla ‐ Luidja 19,6 80‐19,6 Partsi 2000 2007 83 85 Liiapeksi ‐ Loksa 8,3 85‐8,3 Kolgaküla 2009 84 91 Narva ‐ Narva‐Jõesuu ‐ Hiiemetsa 9,1 91‐9,1 Tõrvajõe 2009 85 92 Tartu ‐ Viljandi ‐ Kilingi‐Nõmme 17,6 92‐17,6 Kaimi 2000 2009 86 92 Tartu ‐ Viljandi ‐ Kilingi‐Nõmme 69,8 92‐69,8 Teemeistri 2009 87 92 Tartu ‐ Viljandi ‐ Kilingi‐Nõmme 101,8 92‐101,8 Kanaküla 2000 2008 88 93 Kohtla‐Järve ‐ Kukruse 9,2 93‐9,2 Järve 2010 89 11250 Viimsi ‐ Randvere 0,6 11250‐0,6 Randvere 2009 90 11251 Viimsi ‐ Rohuneeme 0,8 11251‐0,8 Rohuneeme 2011 91 11390 Tallinn ‐ Rannamõisa ‐ Kloogaranna 3,7 11390‐3,7 Kakumäe 2009 L1‐2 Lisa 1. Loenduspunktide nimekiri ning tehtud avariihooldustööd Tabel L1‐2. Perioodilised loenduspunktid seisuga 01.01.2015 Jrk LP asukoht, Loenduse Mnt nr Maantee nimi LP tähis LP nimi nr km algus 1 1 Tallinn ‐ Narva 45,1 1‐45,1 Kupu 1 2014 2 1 Tallinn ‐ Narva 45,1 1‐45,1 Kupu 2 2014 3 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 82,3 2‐82,3 Pikaküla 2014 4 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 104,1 2‐104,1 Käsukonna 2014 5 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 144,5 2‐144,5 Pikknurme 2014 6 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 191,8 2‐191,8 Ülenurme 2014 7 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 142,5 3‐142,5 Külitse 2014 8 4 Tallinn ‐ Pärnu ‐ Ikla 12,9 4‐12,9 Laagri 2009 9 4 Tallinn ‐ Pärnu ‐ Ikla 15,6 4‐15,6 Peoleo 2009 10 4 Tallinn ‐ Pärnu ‐ Ikla 71,4 4‐71,4 Naistevalla 2014 11 5 Pärnu ‐ Rakvere ‐ Sõmeru 182,4 5‐182,4 Näpi 2014 12 8 Tallinn ‐ Paldiski 24,3 8‐24,3 Keila 2009 13 8 Tallinn ‐ Paldiski 29,8 8‐29,8 Valkse 2009 14 11 Tallinna ringtee 3,0 11‐3,0 Väo 2009 15 11 Tallinna ringtee 12,7 11‐12,7 Kurna 2009 16 11 Tallinna ringtee 15,7 11‐15,7 Vaela 2009 17 11 Tallinna ringtee 22,0 11‐22,0 Tammemäe 2009 18 11 Tallinna ringtee 26,3 11‐26,3 Juuliku 2009 19 11 Tallinna ringtee 28,9 11‐28,9 Jälgimäe 2009 20 11 Tallinna ringtee 35,6 11‐35,6 Valingu 2009 21 15 Tallinn ‐ Rapla ‐ Türi 13,4 15‐13,4 Lokuti 2009 22 15 Tallinn ‐ Rapla ‐ Türi 23,4 15‐23,4 Tagadi 2009 23 39 Tartu ‐ Jõgeva ‐ Aravete 9,8 39‐9,8 Lähte 2014 24 93 Kohtla‐Järve ‐ Kukruse 13,4 93‐13,4 Kabelimetsa 2011 25 94 Muuga sadama tee 2,5 94‐2,5 Põhjaranna 2012 26 11115 Kurna ‐ Tuhala 4,9 11115‐4,9 Kiili 2009 27 11191 Harku ‐ Rannamõisa 1,8 11191‐1,8 Vatsla 2009 28 11290 Tallinn ‐ Lagedi 7,5 11290‐7,5 Suur‐Sõjamäe 2009 29 11303 Jüri ‐ Aruküla 6,9 11303‐6,9 Aruküla 2009 30 11340 Tallinn ‐ Saku ‐ Laagri 7,2 11340‐7,2 Karjääri 2009 31 11340 Tallinn ‐ Saku ‐ Laagri 17,1 11340‐17,1 Tänasilma 2009 32 11342 Saku ‐ Tõdva 2,2 11342‐2,2 Saku 2009 33 11390 Tallinn ‐ Rannamõisa ‐ Kloogaranna 10,1 11390‐10,1 Rannamõisa 2009 34 11401 Laagri ‐ Harku 3,0 11401‐3,0 Harku 2009 L1‐3 Lisa 1.
Load more

Recommended publications
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Kultuurimälestiseks Tunnistamine
    Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.06.2003 Avaldamismärge: RTL 2003, 78, 1155 Kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud 26.06.2003 nr 116 «Muinsuskaitseseaduse» (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) § 12 lõike 1 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord» (RT I 2002, 77, 454) §-le 4 käsin: 1.Tunnistada ajaloomälestiseks (järjekorranumber, nimetus, omavalitsusüksus, asukoht): Harju maakonnas 1) Vabadussõja Priske lahingu Anija vald Raudoja küla mälestussammas 2) Vabadussõja Voose lahingu Anija vald Voose küla mälestussammas 3) Vabadussõja Jõelähtme vald Jõelähtme küla mälestussammas 4) Vabadussõja mälestusmärk Keila linn Pargi tn 2 – Keila algkooli hoone 5) Vabadussõja Kose vald Kose alevik, mälestussammas Kose kalmistu 6) Vabadussõja Valkla lahingu Kuusalu vald Valkla küla mälestusmärk 7) Vabadussõja Ardu lahingu Kõue vald Ardu küla mälestussammas 8) Vabadussõja Nissi vald Riisipere alevik, Nissi mälestussammas kirikuaed 9) Vabadussõja Raasiku vald Raasiku alevik, Harju-Jaani mälestussammas kirikuaed 10) Vabadussõja Rae vald Jüri alevik, mälestussammas Jüri kirikuaed 11) Vabadussõja juhtide Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 12) Vabadusristi kavaleride Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 13) Vabadussõjas võidelnud Tallinn Kohtu tn 6 Balti pataljoni (Balten Regiment) mälestussammas Ida-Viru maakonnas
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10
    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ......................................................................................
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Koolisöök Tuli Õpilastele Lähemale
    www.sakuvald.ee 11. september 2015 16 (400) Hind 0,50 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T FOOKUSES: Sorteeri prügi – säästa loodust ja raha SÕIDUPLAANID Lk 2-4 Lk 10-11 Koolisöök tuli õpilastele lähemale Üks selle õppeaasta uudistest on puhas, rõõmus ja valgusküllane söökla Saku gümnaasiumi väikeses koolimajas. Enam ei pea lapsed lõunasöögiks suurde majja minema ja kaks korda riietuma. Koolialguse fotod lk 8–9 TÄHTSAD TELEFONID 17. septembril kell 18 näitavad Harju maavalit- HÄDAABINUMBER 112 suse konsultandid Saku vallamajas, kust hakkab (kiirabi, pääste, politsei) kulgema Rail Balticu raudtee, kuhu tulevad üle- Saku valla abitelefon 1345 Perearsti nõuandeliin 1220 sõidud ja kuidas liiklus ümber korraldatakse. Lk 7 SAKU KONSTAABLIPUNKT Piirkonnapolitseinik 612 4686 Saku huvikeskuse uue hooaja ringid Vastuvõtuaeg K 15-17 lastele ja täiskasvanutele. Kes ees, see sees! Lk 12 Noorsoopolitseinik 5855 7455 Volitatud loomaarst 504 1060 19. septembril toimub taas traditsiooniline jälle külade päev. Võistlema, tantsima, vihtlema ja 25. septembril 2015 torti sööma on oodatud kõik vallaelanikud. Lk 20 2 11. september 2015 Kevadel jõustus keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt tuleb kodumajapidamises tekkivad jäätmed sorteerida 13 liiki (varem 9 liiki). Jäätmete liigiti kogumine on lisaks keskkonna säästmisele perele kasulik ka Sorteeri majanduslikult – enamikku liigiti kogutud jäätmetest saab ära anda tasuta. aku vald on jäätmete sorteerimise osas Biolagunevad jäätmed üks eeskujulikumaid omavalitsusi. Kui prügi – Spaljud omavalitsused on sõlminud jäät- Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või mevedajaga vaid segaolme äraviimise lepin- aeroobselt lagunevad jäätmed. gu, siis Saku vallas on korraldatud jäätme- Kümne ja enama korteriga kinnistul peab säästa veoga hõlmatud 4 liiki prügi ehk prügiauto olema oma biolagunevate jäätmete kontei- tühjendab regulaarselt segaolme-, biolagu- ner.
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009- 2021
    Sangaste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009- 2021 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Elanikkond ......................................................................................................... 6 2.2 Asulate investeeringuprojektid ........................................................................... 7 2.2.1 Keeni asula investeeringud ............................................................................... 7 2.2.2 Lossiküla investeeringud ................................................................................... 8 2.2.3 Sangaste aleviku investeeringud ........................................................................ 8 2.2.4 Sangaste valla investeeringuprojektide kokkuvõte ............................................. 8 2.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus ................................................. 9 2.3.1 Maksumuse arvutamise alused .......................................................................... 9 2.3.2 Projektide maksumus ......................................................................................... 9 3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEANDMED 10 3.1 Õiguslik baas ................................................................................................... 10 3.2 Valga maakonna planeering ............................................................................ 11 3.3 Sangaste valla üldplaneering ........................................................................... 12 3.4 Reovee ärajuhtimise suublad ..........................................................................
    [Show full text]
  • Kõrvalmaantee Nr 11162 Riisipere Riisipere-Nurme Km
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 [email protected] TÖÖ NR 20182018----179179179179 Alguspunkti a sukoha l igikaudsed koordinaadid (L -Est’97) X 65539 80 Y 51754 6 KÕRVALMAANTEE NR 11162 RIISIPERERIISIPERE----NURMENURME KM 0,000,00----2,802,80 REKONSTRUEERIMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Objekti aadress: HARJU MAAKOND , SAUE VALD , RIISIPERE ALEVIK Tellija: TINTER -PROJEKT OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Vastutav täitja: NOEELA KULM Kontrollis: ENE KÕND Oktoober 201 8 TARTU Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saue vald, Riisipere alevik TÖÖ EESMÄRK: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimise projektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja koostamise vajalikkus. Projekti eesmärk on riigitee 11162 Riisipere - Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamine, mille alusel on võimalik teostada kõnealuse maanteelõigu rekonstrueerimine. Eesmärk on lõigu rekonstrueerimise järgselt liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse parandamine, liiklusmüra leevendamine ja kergliikluse eraldamine autoliiklusest, samuti uude asukohta Riisipere – Turba raudtee ja riigitee ristumise projekteerimine. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut
    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15
    [Show full text]
  • Jääkreostuskolle Nr. 2 – KOSE-RISTI ABT
    AS Maves Marja 4d Tallinn 10617 Tel. 65 67 300, faks 65 65 429, e-post [email protected] Reg nr 10097377 a/a Hansapank 221001129112 kood 767 Töö nr. 2130 Tellija: EV Keskkonnaministeerium Toompuiestee 24 10149 Tallinn Leping nr.: 2-15-16/626 Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll Lisa 1 Jääkreostuskollete infokaardid Vastutav täitja Mati Salu Tallinn, oktoober 2003 Töö on koostanud AS Maves Ohtlike jäätmete käitluslitsents 0052 (13.09.2001.a.) Põhjaveeuuringute litsents nr 64 (05.11.2001.a.) Juhatuse esimees Toomas Kupits Tööst võtsid osa Madis Metsur Mati Salu Karl Kupits Käesolevas lisas on 172 nummerdatud lehekülge teksti. 1 Jääkreostuskolle nr. 2 – KOSE-RISTI ABT....................................................................... 3 2 Jääkreostuskolle nr. 5 – RIISIPERE ABT.......................................................................... 7 3 Jääkreostuskolle nr. 13 – KOSE KATLAMAJA.............................................................. 11 4 Jääkreostuskolle nr. 18 – KÄRDLA NAFTABAAS........................................................ 15 5 Jääkreostuskolle nr. 19 – KAPASTO ABT...................................................................... 18 6 Jääkreostuskolle nr. 24 – AHTME MNT 86 ABT ........................................................... 22 7 Jääkreostuskolle nr. 25 – AHTME MNT 88 ABT ........................................................... 26 8 Jääkreostuskolle nr. 29 – NARVA ABT .........................................................................
    [Show full text]
  • Distantsõppele Positiivne Tagasiside
    Mais algab Viljandi maantee rekonstrueerimine | KUTSUMUS OLLA ABIPOLITSEINIK | Ühetähejutud | Kiili on Eesti sportlikum väikevald Alates 24.03. on suletud KIILI LEHT kõik valla mänguväljakud, KIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE seiklusrajad ja spordiplatsid! NR 3 (2415) MÄRTS 2020 Vald eriolukorras Distantsõppele Kiili Vallavalitsus teatab jastada ravimit üksnes juhul, kui juba soetatud Alates 16. märtsist on tühistatud kõik järgne- ravimist ei jätku pideva ravi puhul järgnevaks ka- vatele nädalatele planeeritud kodanike vastuvõ- heks ravikuuks või fikseeritud ravikestuse puhul positiivne tagasiside tud. Elanike nõustamine toimub tavapärastel vas- ravi lõpuni, tuvõtuaegadel kolmapäeviti kell 14.00–18.00 ja • erandjuhul võib ravimi apteegist väljastada Kiili Gümnaasiumi üleminek neljapäeviti kell 9.00–12.00 telefoni ja e-kirja teel. kui inimese elu või tervis satuks ravimi väljasta- distantsõppele toimus sujuvalt. Palume taotlused, dokumendid jms edastada mata jätmisel ohtu. Ravimi väljastaja peab ravi- Olime selle mõttega juba vara- elektrooniliselt [email protected]. Kodanike vas- mi väljastamise põhjuse dokumenteerima, kult harjunud, sest märgid, et tuvõttude taastamisest teavitame koheselt, kui • käsimüügiravimeid võib apteegis ostjale väl- distantsõpe võib reaalsuseks eriolukord lõpetatakse. Kiili vallavalitsuse spet- jastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta. saada, olid meedia vahendusel sialistide kontaktandmed leiab aadressilt www. juba nädala jagu varem olemas. kiilivald.ee/ametnikud. Kauplused Olime õpetajatel palunud üle • Kiili Coop on avatud E–P kell 9.00–20.00. vaadata ainekavad ning läbi Sotsiaalosakond • Kiili Maxima on avatud E–P kell 9.00–21.00. mõelda võimalused ainekava Vallavalitsuse sotsiaalosakonnas on 5 töötajat, vähendamiseks nii, et nõutavad kellel kõigil on võimalus kasutada isiklikke sõi- Postiteenused õpitulemused oleks siiski või- duvahendeid või osakonna autot ning vajadusel • Kiili postipunkt on suletud 1.
    [Show full text]