NOORSOOPOLITSEINIKE NIMEKIRI KOOLIDEGA.Xlsx
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Virumaa Hiied
https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10
KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ...................................................................................... -
Kadrina Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2020-2023
KINNITATUD Kadrina Vallavolikogu 27.11.2019 määrusega nr 38 KADRINA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2020-2023 Kadrina 2019 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 5 1.1 Valla lühiiseloomustus ................................................................................................. 5 1.2 Pindala ja asustustihedus .................................................................................................. 5 1.3 Rahvastik .......................................................................................................................... 5 1.4 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ......................................................................................... 6 1.5 Elussündide- ja surmajuhtude arv ning loomuliku iibe kordaja ....................................... 7 1.6 Demograafiline tööturusurveindeks .................................................................................. 7 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ............................................. 8 2.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted .................................................................... 8 2.2 Keskmine brutotulu ..................................................................................................... -
Arheoloogiliste Uuringute Aruanne Kadrina Vallas Hulja Asulakohal (Kultuurimälestiste Riikliku Registri Nr 10231)
Arheoloogiliste uuringute aruanne Kadrina vallas Hulja asulakohal (Kultuurimälestiste riikliku registri nr 10231) Ants Kraut Muinasprojekt OÜ Tallinn 2018 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa numbrid: 12246 12659 18994 Mälestise nimetus Registrinumber: / uuringu objekt: asulakoht 10231 Aadress (uuringu objekti asukoht): Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Hulja alevik a) Tõnismäe tee 6; b) Kooli tn 1; c) Oja tn, Tõnismäe tee 6 - 12 Koordinaadid: a) septik Tõnismäe 6: 59°21′5.32″, 26°13′21.21″; b) trass Oja tn/Tõnismäe tee: alates 59°21′8.66″, 26°13′18.35″ kuni 59°21′5.32″, 26°13′21.21″; c) trass Kooli 1: 59°21′2.96″, 26°13′10.28″ Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: a) Tõnismäe tee 6 eeluuringute ja trassi kaevetööde järelevalve käigus tehti kindlaks, et kaevetööde alal on loodusliku ladestuse peal segatud kiht 20 saj ehitusprahist ja sõnnikuhoidlast, sissesõidutee all tee täitekiht. b) Kooli 1 trassi kaevetööde järelevalve käigus dokumenteeriti 100 kuni 140 cm paksune kasvupinnase kiht ning selle all 65 kuni 140 cm sügavusel looduslik puutumatu saviliiva pinnas, hoone juures kaasaegne paevundamendi fragment. c) Oja tn /Tõnismäe tee trassi kaevetööde järelevalve käigus dokumenteeriti kuni 45 cm sügavusel tänavasillutise kihid, selle all kuni 50 cm paksune must huumusekiht ning 1 m sügavusel looduslik savikiht. Arheoloogilise kultuurkihi elemente ega arheoloogilisi leide ei tuvastatud. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: 14C - Välitööde juhataja ja asutus: Ants Kraut, Muinasprojekt OÜ dendro - Toimumisaeg: a) eeluuringud juuli 1914, luu - järelevalve september 1914; b) oktoober 2014 muu - c) november-detsember 2017 Tööde tellija: a) ; b) , ; c) AS Kadrina Soojus Kaevandi või uuritud ala pindala: a)175 m2; b) 215m2; c) 21m2 Leiud (peanumber): - 2 Sisukord Sissejuhatus ja ajalooline taust 4 Uuringute käik 5 Kokkuvõte 6 Lisade loetelu 7 1. -
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15 -
Mõisakoole Külastavad Kummitused
MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate maatikaõpetaja Hiie Purju vagura kui suur majakarp või kombinaat- dest. -
Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"
Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 ....................................................................................................................................................... -
Woodworking in Estonia
WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike. -
Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
Plans for the Adminis trativeTerritorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections. -
Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2. -
Kiili Uus Koolihoone – Algus Tulevikule
Avalikustamisele tuleb valla üldplaneering | SAUSTI TURBORINGIST | Jätkuvad vallarahvarahva mängumängudd | EakadEakad käisid PadisPadise kloostris “Kool“K pole vaid hoone,ho nii nagu pole LEHT koduko vaid neli seina” | RuthR Pekkenen, Kiili Gümnaasiumi KIILIKIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE ddirektrissire NR 9 (2421) OKTOOBER 2020 Õpetaja Esta Kullamaa ja 2.a klassi õpilane Kristiina Luts “õpipesas”. Õpetaja Kersti Pilt koos õpilastega arvude maailmas. 2.a klassi poisid Thomas, Robin Georg, Richard, Raul ja Christofer. Õpetaja Annika-Matred Rajaleid oma klassiga: esireas (vasakult) Revo Nicholas, Leona, Micaela, teises reas Keidi Marii, Annabel, Liisa-Marie ja Me- rit; taga Tristan. Ülo Russak Õpetaja Epp Lääts ja abiõpetaja Eneli Kaal. Kiili uus koolihoone – algus tulevikule Esimene veerand uues kooli- ka-Matred Rajaleid kindlalt. “Numbreid aga kasutame le teadlikule ja lubatud tegevu- tab õpetaja Epp Lääts tänapäe- TEAVE hoones, uute seinte vahel on lä- “Koridorid on uues majas nii põ- matemaatikamängudes. Õpeta- sele,” arvab Kersti Pilt. vase pedagoogika põhimõtteid. Kiili kooli juurdeehituse käigus bi, vaheajal hoone pidulikult nevad, et tuleme lastega siia õp- ja ütleb numbri ja lapsed pea- “Lapsed on juba kord selli- Suunab lapsi väikeklassi aga ehitati 3300 ruutmeetrit uut ja avatudki (loe lk 6 ja7). Nüüd on petunni ajalgi, mängime metoo- vad siis õigele arvule astuma. sed, et õnnetusi tikub ikka juh- mitte kool vaid Rajaleidja peale renoveeriti 850 m2 olemasole- lapsed tagasi ja õpetajad on ta- dilisi mänge,” tutvustab noor Või tuleb õpilastel mõni mate- tuma. Kuna siin koolis on lastel põhjalikku tutvumist noorega. vat pinda. Uues hoones on 12 gasi, kõik uut energiat täis. pedagoog moodsa pedagoogika maatiline tehe teha ja siis õige- rohkem läbimõeldud, suunatud “Eraldi suurest klassist õpime klassiruumi, raamatukogu, avar Selle pärast pole imestada, et köögipoolt.