DOCSLIB.ORG

Tule Eesti Koondisele Kaasa Elama!

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tule Eesti Koondisele Kaasa Elama! Raamatukogu Huviringid Nabala kutsub külla alustavad kunstistuudio hooaega ootab huvilisi LK 3 LK 4-5 LK 5 Kiili valla ajaleht Nr 8 (2321) 28. september 2011 Huvitav vastasseis: põhjamaad vs lõunamaad REEGLID Mis on saalijalgpall? Tule Eesti koondisele z Kuivõrd saalijalg- palli mängitakse tunduvalt väiksemal kaasa elama! väljakul kui tavalist jalgpalli, siis on ka reeglid mõnevõrra z Oktoobri teises poo- Saalijalgpalli MM-valikturniir les toimub Kiilis teised. valla seni suurim • Mängud toimuvad 20.-23. oktoobril Kiili spordihallis. • Mänguväljak pikkus peab rah- spordisündmus, kui • 20. okt kell 17.45 Soome- vusvahelistel mängudel olemas Albaania. minimaalselt 38 m, maksimaalselt neli rahvusmees- • 20. okt kell 20.00 Eesti-Türgi. 42 m. Laiuseks on määratud mini- konda hakkavad • 21. okt kell 17.45 Türgi- maalselt 18 m, maksimaalselt 25m. Soome. • Korraga on ühes võistkonnas saalijalgpallis võit- • 21. okt kell 20.00 Eesti- väljakul maksimaalselt 5 mängijat, Albaania. kellest üks on väravavaht. lema maailma- • 23. okt kell 17.30 Eesti-Soome. • Lubatud vahetusmängijate arv • 23. okt kell 20.00 Albaania- meistrivõistluste on seitse. Türgi. • Vahetuste arv mängu jooksul ei valikturniiri alagrupi • Edasi pääseb kindlalt vaid ole piiratud. Mängija, kes on välja alagrupi võitja. Järgmises võidu eest. ringis läheb alagrupi võitja vahetatud, võib uuesti siseneda vastamisi Tsehhi, Valgevene ja mängu teise mängija asemele. Lisaks Eesti koondisele on alagruppi Hollandiga. • Mängimisel on lubatud vaid loositud põhjanaabrid soomlased pehmed kummi- või analoogse tal- ning Türgi ja Albaania. Seega toi- Eesti saalijalgpalli koondis. Eesti Jalgpalli Liit laga spordijalanõud. mub omamoodi minimatš Põhja- ja Eesti koondis, kes soosikute hul- • Erinevalt väljas mängitavast Lõuna-Euroopa vahel. ka ei kuulu, vajab kindlasti marulist lus vaadata, kuidas tippsportlased koondis kogu töö ja toetuse eest ka jalgpallist peatatakse kell, kui pall “Loosimine kujunes tõesti väga toetust, et röövida punkte endast trenni teevad.” vääriliselt tasub. Ära tuleb märkida, on mängust väljas. huvitavaks,” arvas ka Kiili Varahal- tugevamatelt meekondadelt. Seega et seniste MM- ja EM-valikturniiride • Mäng koosneb kahest 20-minu- duse Sihtasutuse juhataja Anu Alt- peaks iga kiilikas koondisele kaasa Lambid on üle loetud jooksul pole Eesti koondis veel tilisest poolajast. mets, kelle vastutusel on kõik, mis elama tulemist pidama auasjaks. Altmetsa sõnul teeb niivõrd kõr- punktiarvet suutnud avada. See • Mõlema poolaja lõpus on luba- puudutab võistlusruume ja -tingi- Pileti hinda pole veel kinnitatud, getasemeline võistlus Kiili vallale tähendab, et kõik senised mängud tud penalti või karistuslöögi soorita- musi. kuid eeldatavalt maksab sissepääs head reklaami. “Tegelikkuses oli on kaotatud. miseks mänguaega pikendada. Mängud algavad neljapäeval, 20. kaks eurot. valikturniiri siia saamine väga pikk Koondise peatreener Kert Haa- • Võistkondadel on õigus ühemi- oktoobril, kui kell 17.45 asuvad Kiili Kiili spordihall mahutab võistlus- protsess,” rääkis ta. “Jalgpalliliit tegi vistu on varem öelnud, et lihtsaid nutilisele time-outile kummalgi spordihallis vastakuti Soome ja Al- te ajal 350 pealtvaatajat, kelle kasu- juba sellega, et turniiri Eestisse saa- vastaseid Eesti jaoks ei ole, kuid poolajal. baania. Eesti esimene mäng on sama tusse antakse üks saali tribüünidest. da, ära väga suure töö.” seekordne alagrupp on iseäranis • Kui pall läheb küljejoonest üle, päeva õhtul kell 20.00, kui kohtu- Teine tribüün on VIP-tsoon, kus on Enne kui turniir Kiili valla korral- tugev. ei sooritata palli mängupanemiseks takse alagrupi soosiku Türgiga. kohad eraldatud sponsoritele ja dada anti, käis vastav komisjon uuri- “Soomega oleme varem kohtu- mitte küljesisseviset, vaid jalaga kül- meeskondade külalistele. mas ka spordihalli. Eelkõige hinnati nud ning nende tase on väga kõrge. jesisselöök. Koolitööd ei sega Ööbivad sportlased Tallinnas turvariske. Türgi on tugev jalgpalliriik ning Reedel kohtub Eesti samal kel- Pirital, Kiilis käivad jalgpallurid vaid “Tuli täita kümme lehekülge Albaania samuti lõunamaiselt tehni- laajal Albaaniaga ning pärast vahe- treenimas ja mängimas. Anu Altmet- peensusteni viidud detailidega aru- line. Ainus pluss asja juures on see, päeva toimub pühapäeval kell 17.30 sa sõnul ei tohiks valikturniiri toimu- annet,” meenutas Anu Altmets. et turniir toimub kodus,” lausus ta. mäng põhjanaabritega. Alagrupist mine segada Kiili Gümnaasiumi “Näiteks oli vaja täpselt teada, mitu Kui Eestil peaks õnnestuma end pääseb kindla peale edasi vaid grupi õppetööd. “Treeningud toimuvad lampi spordihalli laes on.” kaasaelajate toel ületada ning ala- võitja, kõigi alagruppide peale saab küll päevasel ajal, aga liikumine ei Nüüd, mil valikturniir alguseni grupist edasi pääseda, ootavad neid järgmisse ringi ka kaks parimat teise toimu kooli peauksest,” lausus ta. veel kolm nädalat aega on, jääb üle järgmises ringis ees Tšehhi, Valge- koha saajat. “Samas on kooliõpilastel hea võima- vaid loota, et Eesti saalijalgpalli vene ja Holland. Kõik läks nagu plaanitud: üks rühm mudilasi rohkem z Augustis valminud remont nn väikeses lasteaiamajas käis täpselt graafikus. Ka viimistlustööd ning mööbli pai- galdamine sujus tõrgeteta, nii said mudilased uude rühma minna täp- selt õigel päeval, 5. septembril. Lasteaiamajas remonditi tegeli- kult korraga mõlema rühma ruume. Ühes rühmas tehti korda mängu- ruumid ja teises sanitaarruumid. Kõrval valik pilte uutest ruumi- dest. Marko Tooming 2 Kiili Leht ARVAMUS 28. september 2011 Maakasutusõigus KIILI VALLA KÜMME VÄLJAKUTSET Hea vallaelanik! Alates sellest lehenumbrist algab nimetatud artikkel ilmub paralleelselt ka internetis versus pindalatoetus Kiili Lehes artiklite sari valla ees seisvatest kõige aadressil www.facebook.com/kiilivald, kus kõigil on olulisematest probleemidest ja väljakutsetest. Osa neist võimalik oma arvamust avaldada ja mis veelgi rohkem on suurema kõlapinnaga ja teised pisut väiksemaga, oodatud – häid ja toimivaid lahendusi pakkuda. PRIA ise tingimusi määrata, sest aga suurt osa vallarahvast puudutavad need kõik. Iga Esimeses artiklis tuleb juttu lasteaiast. Eestis reguleerib rendisuhteid “Võ- laõigusseadus” (§ 339-360) ja see ei kehtesta rendilepingule kohustuslik- ku vormi. See võib olla oma sõnade- ga kirja pandud või ka suuline. Igale lapsele Kasutusvaldust reguleerib “Asja- õigusseadus” (§ 201-224) ja tasuta kasutamise lepingut “Võlaõigussea- dus” (§ 389-395). Ka neid kokkulep- peid võib teha nii suuliselt kui kirja- lasteaiakoht likult. Ahti Bleive Kui pindalatoetuste taotlejal PRIA peadirektori asetäitja maakasutusõigus tegelikult puudub, Kiili valla elanikkond kasvas aastatel aga ta hakkas maad harima/kasu- 2005 kuni 2010 ametlikult 55% tama, siis rikub ta tegeliku omaniku võrra ja mitteametlikult veelgi z Igal suvel jõuab omandiõigust ja ka toetuse saamise rohkem. Enamjaolt lisandus valda PRIAsse maaomani- tingimusi. Kui selline info PRIAsse nooremapoolne rahvas, kellel oli jõuab – näiteks maaomanik teatab piisavalt ettevõtlikkust ja julgust ke kaebusi selle –, siis saadab PRIA taotlejale järele- võtta elamuasemelaenu. Noortel kohta, et tema maid pärimise ja tal tuleb oma maakasu- inimestel on reeglina ka lapsed ning tusõigust, nt suulise rendilepingu tihtipeale ongi perre lisandunud kasutab ja saab olemasolu, tõendada. Kui taotleja teine või kolmas laps juba Kiili vallas PRIAst pindalatoe- seda ei suuda, jätab PRIA talle toe- sündinud. Sündide kõrghetk langes tuse maksmata. aastatesse 2007-2009, täna on tust keegi, kellele Kui samale maale taotlevad toe- täheldatav juba väike langustrend. tust mitu taotlejat, kellest ükski ei Palju uusi lapsi tähendab ka suurt ta pole selleks luba suuda tõendada oma maakasutus- vajadust lasteaiakohtade loomise andnud. Vahel taot- õigust ja maa tegelikku hooldamist, järele, millega omavalitsus ei ole eri- jätab PRIA neile kõigile toetuse nevatel põhjustel suutnud piisavalt leb samale maale määramata. PRIA omandivaidlusi ei kiiresti toime tulla. Olgu need põh- Järgmisel sügisel on plaanis avada kaks uut rühma nn “väikeses majas” teisel toetust mitu isikut. lahenda, vajadusel tuleb osapooltel jused ka siinkohal ära toodud, nii korrusel, kuid rahalisi vahendeid paraku napib. Marko Tooming pöörduda kohtusse. objektiivsed kui subjektiivsed. PRIAlt on päritud, miks me maaga na haldusterritooriumil ning kelle asjadele. seotud toetustaotlusi vastu võttes Eelista kirjalikku Kolm põhjust vanemad seda soovivad, võimaluse Eelnevast johtuvalt on Kiili valla- ei küsi kõigilt ka maakasutusõiguse Oleme nii rentnikest taotlejaile Esiteks on selline omavalitsuse käia teeninduspiirkonna lasteasu- valitsus ja Kiili Varahalduse Siht- kohta dokumenti, et omanike õigusi kui ka maaomanikele alati soovita- rahvastiku kasvutempo põhimõtte- tuses.” Hetkel ei suuda seda kohus- asutus (KVS) teinud küllaltki raske ei rikutaks. nud: sõlmige maakasutuse kohta le- liselt väljaspool finantsvõimekuse tust täies mahus eelkirjeldatud põh- otsuse: peatada ujumisbasseini ka- Pindalatoetuste taotlejaid on üle pingud kirjalikult, et vajadusel oma piire, oleks seda ka näiteks Soomes justel täita mitte ükski nn “kuldse sutamine õppeperioodil 2011/2012. 17 000 ja taotlusalust pinda üle õigusi tõendada. või Rootsis. Üldiselt peetakse kriitili- ringi” omavalitsus, samuti Tallinn ja See otsus on tehtud majanduslikel 860 000 hektari, põllumassiive üle Lepingus peaks kindlasti kirjas seks piiriks kasvu 5% aastas, millest ka Tartu koos teda ümbritsevate kaalutlustel ning viimaseks piisaks 220 000. Mõnigi suurtootja majan-
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10
    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ......................................................................................
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut
    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15
    [Show full text]
  • Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"
    Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 .......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • NOORSOOPOLITSEINIKE NIMEKIRI KOOLIDEGA.Xlsx
    PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Alavere Põhikool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Ardu Kool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa 6125758 [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa 6125758 [email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Irina Šapovalova 6124175 [email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Inna Boitsova 6124237 [email protected] Erakool Läte Kirsi Kask 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Gevork Grigorjan 6125754 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Sille Roosimäe 6124275 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium ( Kalamaja maja) Õnne 6125433 Meriloo [email protected] Haabersti Vene Gümnaasium Jelena Muržak 6125890 [email protected] Haabneeme Kool Eret Elen Viidakas 6028855 eret‐[email protected] Harkujärve Põhikool Aveli Aal‐Tjurin 6124582 aveli.aal‐[email protected] Harmi Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Jakob Westholmi Gümnaasium
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • Kiili Uus Koolihoone – Algus Tulevikule
    Avalikustamisele tuleb valla üldplaneering | SAUSTI TURBORINGIST | Jätkuvad vallarahvarahva mängumängudd | EakadEakad käisid PadisPadise kloostris “Kool“K pole vaid hoone,ho nii nagu pole LEHT koduko vaid neli seina” | RuthR Pekkenen, Kiili Gümnaasiumi KIILIKIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE ddirektrissire NR 9 (2421) OKTOOBER 2020 Õpetaja Esta Kullamaa ja 2.a klassi õpilane Kristiina Luts “õpipesas”. Õpetaja Kersti Pilt koos õpilastega arvude maailmas. 2.a klassi poisid Thomas, Robin Georg, Richard, Raul ja Christofer. Õpetaja Annika-Matred Rajaleid oma klassiga: esireas (vasakult) Revo Nicholas, Leona, Micaela, teises reas Keidi Marii, Annabel, Liisa-Marie ja Me- rit; taga Tristan. Ülo Russak Õpetaja Epp Lääts ja abiõpetaja Eneli Kaal. Kiili uus koolihoone – algus tulevikule Esimene veerand uues kooli- ka-Matred Rajaleid kindlalt. “Numbreid aga kasutame le teadlikule ja lubatud tegevu- tab õpetaja Epp Lääts tänapäe- TEAVE hoones, uute seinte vahel on lä- “Koridorid on uues majas nii põ- matemaatikamängudes. Õpeta- sele,” arvab Kersti Pilt. vase pedagoogika põhimõtteid. Kiili kooli juurdeehituse käigus bi, vaheajal hoone pidulikult nevad, et tuleme lastega siia õp- ja ütleb numbri ja lapsed pea- “Lapsed on juba kord selli- Suunab lapsi väikeklassi aga ehitati 3300 ruutmeetrit uut ja avatudki (loe lk 6 ja7). Nüüd on petunni ajalgi, mängime metoo- vad siis õigele arvule astuma. sed, et õnnetusi tikub ikka juh- mitte kool vaid Rajaleidja peale renoveeriti 850 m2 olemasole- lapsed tagasi ja õpetajad on ta- dilisi mänge,” tutvustab noor Või tuleb õpilastel mõni mate- tuma. Kuna siin koolis on lastel põhjalikku tutvumist noorega. vat pinda. Uues hoones on 12 gasi, kõik uut energiat täis. pedagoog moodsa pedagoogika maatiline tehe teha ja siis õige- rohkem läbimõeldud, suunatud “Eraldi suurest klassist õpime klassiruumi, raamatukogu, avar Selle pärast pole imestada, et köögipoolt.
    [Show full text]
  • Tallinn Environment Department Yearbook 2018
    Tallinn Environment Department Yearbook 2018 1 Tallinn Environment Department 2018 Sisukord The Website of the Tallinn Environment Department 5 1. Environmental protection 7 1.1 Nature conservation 8 1.2 Water protection 9 1.3 Ambient air quality and noise 10 2. Green areas 13 2.1 Communal urban gardening 14 2.2 Parklands and green areas in Tallinn 15 3. Maintenance 19 3.1 Pets in the city 20 3.2 Public playgrounds in Tallinn 21 3.3 Cemeteries in Tallinn 22 4. Waste 25 4.1 Waste management 26 4.2 Tallinn Waste Centre 27 5. Environmental awareness 29 5.1 Campaign of the Maintenance Month 30 5.2 Environmentally Friendly Mobility Month 30 5.3 Raising environmental awareness 31 5.4 Environmental projects of the European Union 36 6. Tallinn Botanic Garden 39 7. Tallinn Energy Agency 43 2 3 Tallinn Environment Department 2018 The Website of the Tallinn Environment Department In 2018, the Tallinn Environment Department completed its new website devoted to environmental issues of the City of Tallinn tallinn.ee/keskkond The launching of the new website arose from the need to make environmental information easier to find and to compile environmental topics in one place based on uniform principles. In addition to reorganising data, a clear visual identity for the city of Tallinn was adopted, helping inhabitants, stakeholders and cooperation partners perceive the city’s activities as a whole. Updates to the website make the information concerning topical environmental issues in Tallinn, incl. nature conservation, landscaping, waste and environmental campaigns, easier to find and more current.
    [Show full text]
  • Lisa 1. Loenduspunktide Nimekiri Ning Tehtud Avariihooldustööd L1-1
    Lisa 1. Loenduspunktide nimekiri ning tehtud avariihooldustööd Tabel L1‐1. Püsiloenduspunktid seisuga 01.01.2015 Jrk Mnt LP asukoht, Loenduse Reno‐ Maantee nimi LP tähis LP nimi nr nr km algus veeritud 1 1 Tallinn ‐ Narva 13,3 1‐13,3 Loo 1 2013 2 1 Tallinn ‐ Narva 13,3 1‐13,3 Loo 2 2013 3 1 Tallinn ‐ Narva 18,0 1‐18,0 Prügila rist 2009 4 1 Tallinn ‐ Narva 32,2 1‐32,2 Kodasoo 1995 2008 5 1 Tallinn ‐ Narva 73,3 1‐73,3 Viitna 2000 2008/2013 6 1 Tallinn ‐ Narva 109,1 1‐109,1 Sämi 1995 2007 7 1 Tallinn ‐ Narva 146,1 1‐146,1 Varja 1995 2007 8 1 Tallinn ‐ Narva 158,0 1‐158,0 Kukruse 2010 9 1 Tallinn ‐ Narva 177,2 1‐177,2 Konju 2013 10 1 Tallinn ‐ Narva 195,0 1‐195,0 Sinimäe 2000 2006 11 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 7,2 2‐7,2 Peetri 2010 12 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 17,2 2‐17,2 Patika 1999 2009 13 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 34,9 2‐34,9 Kuivajõe 1995 2006/2013 14 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 69,7 2‐69,7 Ussisoo 2000 2008 15 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 92,9 2‐92,9 Mäeküla 1995 2007 16 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 164,8 2‐164,8 Kärevere 1995 2010 17 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 181,8 2‐181,8 Kandiküla 2009 18 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 197,1 2‐197,1 Tatra I 1995 2008 19 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 238,3 2‐238,3 Heimtali 1995 2007 20 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 260,5 2‐260,5 Tootsi 2000 2007 21 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 21,7 3‐21,7 Mäetaguse 1995 2007 22 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 62,2 3‐62,2 Tammispää 2009 23 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 109,9 3‐109,9 Pataste 1995 2007 24 3 Jõhvi ‐ Tartu
    [Show full text]
  • Avalik Kirjalik Enampakkumine Riigimaa Kasutamiseks Andmiseks
    Avalik kirjalik enampakkumine riigimaa kasutamiseks andmiseks Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade kasutamiseks andmist vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord". Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest kuni 07.05.2015 kella 10:30ni. Tulenevalt keskkonnaministri 19.09.2014 käskkirjaga nr 727, 28.11.2014 käskkirjaga nr 993, 01.04.2015 käskkirjaga nr 325, 08.04.2015 käskkirjaga nr 340 ja 14.04.2015 käskkirjaga nr 346 langetatud riigivara kasutamiseks andmise otsusest antakse põllumajanduslikuks kasutamiseks riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad järgmised kinnisasjad: 1. Harju maakond Anija vald Kihmla küla Liivaaugu kinnisasi (14001:001:0722; 9,34 ha; kasutusala pindala 8,33 ha; (M)) alghind 209.-, tagatisraha 52.-; 2. Harju maakond Jõelähtme vald Jõelähtme küla Väljapealse kinnisasi (24504:008:1035; 9,23 ha; kasutusala pindala 5,08 ha; (M)) alghind 218.-, tagatisraha 54.-; 3. Harju maakond Jõelähtme vald Parasmäe küla Nurgavälja kinnisasi (24504:008:1055; 6,01 ha; kasutusala pindala 5,98 ha; (M)) alghind 271.-, tagatisraha 67.-; 4. Harju maakond Jõelähtme vald Vandjala küla Lõuna kinnisasi (24504:008:1063; 8,35 ha; kasutusala pindala 8,35 ha; (M)) alghind 304.-, tagatisraha 76.-; 5. Harju maakond Keila vald Kersalu küla Kroonipõllu kinnisasi (29501:009:0450; 7,68 ha; kasutusala pindala 5,9 ha; (M)) alghind 298.-, tagatisraha 74.-; 6. Harju maakond Keila vald Kersalu küla Toropi kinnisasi (29501:009:0448; 5,95 ha; kasutusala pindala 4,85 ha; (M)) alghind 270.-, tagatisraha 67.-; 7. Harju maakond Keila vald Põllküla Tambeti kinnisasi (29501:009:0449; 12,67 ha; kasutusala pindala 10,27 ha; (M)) alghind 440.-, tagatisraha 110.-; 8.
    [Show full text]
  • KIILI VALLA ARENGUKAVA 2021-2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 19.11.2020 Määrusega Nr 1-1.2/14
    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2021-2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 19.11.2020 määrusega nr 1-1.2/14 November 2020 1 Sisukord Sisukord ...................................................................................2 Sissejuhatus ............................................................................4 1 Kiili valla arengueeldused ...................................................5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed ..................................... 13 2 Toimekeskkonna ülevaade ............................................... 15 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 15 2.1.1 Valla juhtimine .................................................................................... 15 2.1.2 Avalik ruum ......................................................................................... 18 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 20 2.3 Majandus .................................................................................... 21 2.3.1 Energiamajandus ............................................................................... 21 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus..................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport .....................................................................................
    [Show full text]
  • 300-999 Elanikuga Asustusüksused1, 01.01.2016 Seisuga Maakond
    300-999 elanikuga asustusüksused1, 01.01.2016 seisuga Maakond/omavalitsus Asula Harju maakond Aegviidu vald Aegviidu alev Anija vald Alavere küla Anija vald Lehtmetsa küla Harku vald Harku alevik Harku vald Harkujärve küla Harku vald Ilmandu küla Harku vald Liikva küla Harku vald Rannamõisa küla Harku vald Suurupi küla Harku vald Tiskre küla Harku vald Türisalu küla Harku vald Viti küla Harku vald Vääna-Jõesuu küla Jõelähtme vald Iru küla Jõelähtme vald Kostivere alevik Jõelähtme vald Uusküla Keila vald Keila-Joa alevik Keila vald Klooga alevik Keila vald Laulasmaa küla Keila vald Lehola küla Keila vald Tuulna küla Kernu vald Haiba küla Kernu vald Kaasiku küla Kernu vald Laitse küla Kiili vald Kangru alevik Kiili vald Lähtse küla Kiili vald Vaela küla Kose vald Ardu alevik Kose vald Habaja alevik Kose vald Kose-Uuemõisa alevik Kose vald Oru küla Kuusalu vald Kiiu alevik Kuusalu vald Kolga alevik Kuusalu vald Valkla küla Nissi vald Riisipere alevik Nissi vald Turba alevik 1 Rahvastikuregistri andmed, 2016. Padise vald Harju-Risti küla Padise vald Padise küla Rae vald Assaku alevik Rae vald Karla küla Rae vald Kopli küla Rae vald Lagedi alevik Rae vald Patika küla Rae vald Rae küla Rae vald Vaida alevik Rae vald Vaskjala küla Saku vald Juuliku küla Saku vald Kiisa alevik Saku vald Metsanurme küla Saku vald Roobuka küla Saku vald Üksnurme küla Saue vald Hüüru küla Saue vald Koidu küla Saue vald Vanamõisa küla Saue vald Ääsmäe küla Vasalemma vald Rummu alevik Vasalemma vald Vasalemma alevik Vasalemma vald Ämari alevik Viimsi vald Kelvingi
    [Show full text]