DOCSLIB.ORG

Askola Ja Kiili Lapsed Ulatavad Sõbrakäe

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Miks tõusis Ebaseaduslikest Tehnikaring lasteaiatasu? ehitistest Kiilis koolitab motopoisse LK 2 LK 3 LK 4 Kiili valla ajaleht Nr 3 (227) 30. märts 2011 VAJALIK INFO Maakonna teatri- preemia tuli Kiili valda Kevadised soodus- z Tänavune Harju kampaaniad kassi- ja maakonna teatri- koeraomanikele preemia laureaat Kiili vallavalitsus otsustas 15.02. on Rahvusooperi 2011 toimunud istungil toetada kampaania ajal Kiili valla elanikele Estonia solist Janne kuuluvate kasside ja koerte sterili- Ševtšenko, kes on seerimist või kastreerimist ning koerte kiipimist 6,39 euroga looma Kiili valla elanik. kohta. Kuigi Janne Ševtšenkot on nime- Saku Loomakliiniku poolt tatud operetiprimadonnaks ning pakutavad soodusteenused: kuulsate Eesti naislauljate mantli- • Emase kassi steriliseerimine, pärijaks, jäi naine auhinda vastu kliendile 35,61 eurot. võttes tagasihoidlikuks. “Teen igat • Isase kassi kastreerimine, asja ausalt ja hindan publikut. Ei ole kliendile 16,61 eurot. primadonna ega käitu nii,” ütles ta. • Koera ja kassi märgistamine Parim tunnustus on Janne Ševtsenko mikrokiibiga, kliendile 5,61 eurot. arvates ikkagi publiku tagasiside. • Koera steriliseerimise/kastree- Ševtšenko elab Tallinna kesklin- rimise hinnad sõltuvad looma kaa- nast 17 kilomeetrit eemal Kiili val- lust, hindu küsi kliinikust. las. “Seal on korter. Väga mõnus Sooduskampaaniale registreeru- koht, kus saab aja maha võtta ja mine toimub ajavahemikul 20. ennast koguda. Rebased, jänesed ja märts-20. mai 2011. kitsed käivad akna taga,” lausus Operatsioonid toimuvad kliinikus teatripreemia laureaat. ajavahemikul 1. aprill-30. mai Janne Ševtšenko on lõpetanud 2011. 1998. a Eesti Muusikaakadeemia. Lisainfo ja registreerimine esmas- Esimene külaskäik Askola valda toimus Anne Rentelil (pildil Soome kooliõpilastega) ja Esta Kullamaal selle aasta Alates 2004. a on Janne Rahvus- päevast reedeni kell 12-18 Saku jaanuaris, kui külastati Juornaankylä algkooli. Erakogu ooper Estonia solist ning praeguseks Loomakliiniku telefonil 604 1997; on temast kujunenud tõeline operet- www.loomakliiniksakus, loomaarst tide täht. Ooperisolistina debüteeris Sven Müürsepp 5343 9332. Janne Ševtšenko 1999. aastal Zerli- Protseduuride ja operatsioonide nana (Mozarti “Don Giovanni”). Esi- läbiviimise eelduseks on lemmikloo- Askola ja Kiili lapsed nenud on ta ka Von Krahli Teatris ja ma kehtiv vaktsineerimine. revüüteatris Bel Etage. Kiili vald toetab rahvastikuregistri Janne Ševtšenko on laulnud solis- andmetel Kiili vallas elava inimese tipartiid Bachi “Jõuluoratooriumis”, loomale osutatud teenust. teinud koostööd ERSO ja Pärnu Lin- Loomaomanike soovil on lisatasu ulatavad sõbrakäe naorkestriga, samuti mitmete Eesti eest (11,50 eurot) võimalik lemmik- ansamblitega. Teiste etenduste seas loomi registreerida tasulisse rahvus- on ta mänginud Inessa Armandi rolli vahelisse registrisse www.lemmik- z Kiili vallal on Askola Jaanuaris käisid Anne Rentel ja raselt rahuliku liikumisega inimesed, filmis “Minu Leninid” (1997). Tema loomaregister.ee. Esta Kullamaa külas Askola vallas kes enne oma tegemised läbi mõt- hääl kõlab animafilmides “Peetrikese Hooli oma lemmikust ja kasuta vallaga Soomes asuvas Juornaankylä algkoolis. Seal levad. reis Kuule”, “Blinky Bill”, “Haikala head võimalust! olnud sõprussuhted kohtuti kooli direktori Eeva Hanhi- Konkreetse projektiga loodetakse lugu”, “Shrek 3” ning “Frank & vaaraga, kes oli nõus koostööprojekti alustada uue õppeaasta alguses. Wendy”. Konstaablipunkt juba palju aastaid. Askola valla poolt vedama. Kui loomus on meil põhjanaab- Eelmisel aastal oli Harju maakon- muudab asukohta “Leppisime kokku, et alustame ritega sama, siis Kiili Gümnaasiumi na teatripreemia laureaadiks Arne Nüüd on suhted muutumas tegusa- väikestest asjadest,” räägivad Kiili ja Juornaankylä algkooli mastaabid Mikk. Varasemalt on preemia pälvi- Aprillist saab Kiili valla konstaabel maks, kui omavahel asuvad teadmisi õpetajad. “Meie arusaam oli, et on väga erinevad. Kui Kiilis õpib nud Rahvusooperi solistid Helgi uued ruumid Kiili vallamaja 2. kor- ja oskusi vahetama kahe valla koo- peaksime leidma ühise teema ning algklassides praegu üle 220 lapse, Sallo, Teo Maiste, Jassi Zahharov, rusel. lid. siis saaks tegelda ka õpilasvahetu- siis Askola valla koolis 56. Tõenäo- Estonia kauaaegne balletimeister Konstaabli juurde pääseb valla- Askola ja Kiili valla koolide suh- sega.” liselt lisandub Askola valla teistest Tiit Härm ja teised silmapaistvad maja hoovist ning vastuvõtuajad teid arendavad siinpool Soome lahte Kirjavahetus kahe kooli vahel koolidest siiski veel huvilisi. solistid. jäävad endisteks. Kiili Gümnaasiumi õpetajad Anne juba toimib. Nii uurivad soomlased, Kuigi lapsed veel omavahel koh- Marko Tooming Kiili Leht Rentel ja Esta Kullamaa. Mõlemad kuidas Kiilis tööõpetuse tunnis tunud ei ole, liiguvad mõtted ka on kindlad, et kui algus koostööle erinevaid materjale kasutatakse. selles suunas. “Kui üks plaan täide Fotonäitus “Lugemise on juba pandud, ei tohi enam asja Askola õpetajatele tutvustati ka Kiili läheb, siis saame järgmisel õppeaas- lummuses” pooleli jätta. Gümnaasiumi algklasside keskkon- tal lastega neile Soome külla min- “Septembris käis Kiili valla naprojekte. na,” ütleb Esta Kullamaa. “Selleks Möödunud lugemisaasta raames esindus Askolat külastamas,” mee- Mai keskel tullakse Askolast Kiili on vaja projekt käivitada.” korraldas Eesti Raamatukoguhoid- nutab Anne Rentel. “Kui olime seal- koolile külla. Mõtted, mida koos te- Koostöö ei piirdu siiski vaid alg- jate Ühing koostöös portaaliga ses põhikoolis, tuli jutuks, et miks ha, on juba olemas. Soomlaste kin- kooliga. Juba Soomes külas käies Delfi Pilt fotokonkursi “Lugemise mitte teha koostööd ka algkooli- del soov oli Kiili Lasteaia külas- pakkus Askola valla noorsootöötaja lummuses”. õpilaste tasemel.” Ideest võttis kõi- tamine. Ühe tulevikuplaanina välja võimaluse, et Kiili noored saa- Konkursile laekus 292 pilti, hää- gepealt kinni vallavanem Valeri tahavad kaks kooli luua ka ühise vad tulla sealsesse noortelaagrisse. letada sai detsembri lõpuni ja 11. Kukk, kes asus soomlastega kirja- veebikülje, mida hakatakse koos “Tore oleks, kui ka suuremate puhul jaanuaril valis žürii välja parimad. vahetust pidama. haldama ja täiendama. hakkaks õpilasvahetus toimima,” Kuni 9. aprillini saab Kiili Raa- märgib Anne Rentel. matukogus vaadata konkursi huvi- Väikestest asjadest algus Erinevad suurusjärgud Oma toetust kahe kooli koostööle tavamaid töid. Soomlased, tuli välja, olid koos- Praegu veel mõeldakse, mis võiks on lubanud ka Kiili vallavalitsus, kus Edasi hakkab näitus rändama tööst koolide vahel väga huvitatud. olla see teema, millega algklasside ollakse Esta Kullamaa sõnul väga teistes vabariigi raamatukogudes. Vallavanem tegi algkooli õppejuhile ühist projekti alustada. Tark ei rahul, et soomlastega on asutud Taie Saar, Anne Rentelile ettepaneku hakata torma, ütleb Esta Kullamaa ja lisab, usinasti sidemeid looma. Janne Ševtšenko ja Arne Mikk teatri- Kiili raamatukogu juhataja projekti eestvedajaks. et ka soomlased on juba loomupä- Marko Tooming preemia kätteandmisel. Allar Viivik 2 Kiili Leht ARVAMUS 30. märts 2011 Lasteaiakohad ja hinnatõus see, et vähemalt üks vanematest ja Aimur Liiva, lasteaias koha saav või kompen- Kiili valla- satsiooni saav laps peavad olema Joonis 1 volikogu Kiili valda sisse kirjutatud. kultuuri- ja Lisaks pakub lasteaed (vald fi- haridus- nantseerib) suures majas teenuseid, komisjoni mis ületavad riikliku õppekavaga esimees nõutud miinimumi (ujula, kunsti- klass, draamaklass, käsitööklass). Vallavolikogu arutas veebruaris Rahalises mõttes tähendab see ja märtsis eelnõu muudatust “Kiili lisaks nelja õpetaja töötasu, olulisi Lasteaias lapsevanema poolt kaetava kulusid basseinile jms. Antud asjaolu osa määr ja tasumise kord”. tekitabki olukorra, kus Kiili valla Lühidalt öeldes on tegu kohatasu lasteaia kohatasu maksumus ühe tõusuga lapsevanema jaoks ca 11 lapse kohta on 86,5 eurot kallim kui euro võrra kuus alates 1. septembrist Tallinnas. Meie suur ning uhke, bas- 2011. seini ja tohutute koridoripindadega Igasugune hinnatõus on kahtle- lasteaed tekitab ka väga suuri kulu- mata ebameeldiv, samas võin kinni- tusi – küttele, elektrile jne. tada, et uut tõusu ei ole niipea karta – asi jääb paika vähemalt kolmeks Demograafilisest olukorrast halt? Juhul, kui sündivus stabili- aastaks. Kuna teema on tegelikult Lasteaiakohtade planeerimisel, seerub 50-60 lapse juures aastas, laiem, siis püüan järgnevalt anda lasteaedade ehitamisel ja uute rüh- mis on suhteliselt optimistlik prog- Joonis 2 väikese ülevaate nii hetkeseisust kui made avamisel ei saa üle ega ümber noos, siis on lasteaiakohti üldse vaja perspektiividest. rahvastikustatistikast. Toon siinko- ca 275. Seda eeldusel, et lasteaias Kohalikule omavalitsusele (KOV) hal ära mõned graafikud, mis on on ka sõimerühm ja sinna saavad on pandud seadusega kohustus koostatud vallavalitsusest saadud lapsed, kes on saanud vähemalt tagada igale registris olevale lapsele andmete põhjal. kaheaastaseks. lasteaiakoht juhul, kui lapsevanem Esimene asi, mis on juba täna Juhul kui kehtib senine praktika seda soovib. Lapsevanemalt teenuse silmnähtavalt selge – lähiaastatel on ja sõimerühmi ei ole, on kohtade ül- eest küsitava omaosaluse suuruse prognoositav oluline sündivuse lan- dine vajadus ca 220. See arv on suhtes kehtib piirang – see võib olla gus. Põhjuseks on elanikkonna va- tegelikult juba täna reaalselt olemas, maksimaalselt 20% kehtivast miini- nuseline struktuur, mida näitab il- eriti kui saab väikese maja (Lasteaia mumpalgast ehk ca 55 eurot kuus. mekalt ka rahvastikupüramiid
Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10

    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10

    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ......................................................................................
  • TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut

    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut

    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15
  • Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"

    Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"

    Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 .......................................................................................................................................................
  • NOORSOOPOLITSEINIKE NIMEKIRI KOOLIDEGA.Xlsx

    NOORSOOPOLITSEINIKE NIMEKIRI KOOLIDEGA.Xlsx

    PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Alavere Põhikool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Ardu Kool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa 6125758 [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa 6125758 [email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Irina Šapovalova 6124175 [email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Inna Boitsova 6124237 [email protected] Erakool Läte Kirsi Kask 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Gevork Grigorjan 6125754 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Sille Roosimäe 6124275 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium ( Kalamaja maja) Õnne 6125433 Meriloo [email protected] Haabersti Vene Gümnaasium Jelena Muržak 6125890 [email protected] Haabneeme Kool Eret Elen Viidakas 6028855 eret‐[email protected] Harkujärve Põhikool Aveli Aal‐Tjurin 6124582 aveli.aal‐[email protected] Harmi Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Jakob Westholmi Gümnaasium
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989

    Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989

    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
  • Kiili Uus Koolihoone – Algus Tulevikule

    Kiili Uus Koolihoone – Algus Tulevikule

    Avalikustamisele tuleb valla üldplaneering | SAUSTI TURBORINGIST | Jätkuvad vallarahvarahva mängumängudd | EakadEakad käisid PadisPadise kloostris “Kool“K pole vaid hoone,ho nii nagu pole LEHT koduko vaid neli seina” | RuthR Pekkenen, Kiili Gümnaasiumi KIILIKIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE ddirektrissire NR 9 (2421) OKTOOBER 2020 Õpetaja Esta Kullamaa ja 2.a klassi õpilane Kristiina Luts “õpipesas”. Õpetaja Kersti Pilt koos õpilastega arvude maailmas. 2.a klassi poisid Thomas, Robin Georg, Richard, Raul ja Christofer. Õpetaja Annika-Matred Rajaleid oma klassiga: esireas (vasakult) Revo Nicholas, Leona, Micaela, teises reas Keidi Marii, Annabel, Liisa-Marie ja Me- rit; taga Tristan. Ülo Russak Õpetaja Epp Lääts ja abiõpetaja Eneli Kaal. Kiili uus koolihoone – algus tulevikule Esimene veerand uues kooli- ka-Matred Rajaleid kindlalt. “Numbreid aga kasutame le teadlikule ja lubatud tegevu- tab õpetaja Epp Lääts tänapäe- TEAVE hoones, uute seinte vahel on lä- “Koridorid on uues majas nii põ- matemaatikamängudes. Õpeta- sele,” arvab Kersti Pilt. vase pedagoogika põhimõtteid. Kiili kooli juurdeehituse käigus bi, vaheajal hoone pidulikult nevad, et tuleme lastega siia õp- ja ütleb numbri ja lapsed pea- “Lapsed on juba kord selli- Suunab lapsi väikeklassi aga ehitati 3300 ruutmeetrit uut ja avatudki (loe lk 6 ja7). Nüüd on petunni ajalgi, mängime metoo- vad siis õigele arvule astuma. sed, et õnnetusi tikub ikka juh- mitte kool vaid Rajaleidja peale renoveeriti 850 m2 olemasole- lapsed tagasi ja õpetajad on ta- dilisi mänge,” tutvustab noor Või tuleb õpilastel mõni mate- tuma. Kuna siin koolis on lastel põhjalikku tutvumist noorega. vat pinda. Uues hoones on 12 gasi, kõik uut energiat täis. pedagoog moodsa pedagoogika maatiline tehe teha ja siis õige- rohkem läbimõeldud, suunatud “Eraldi suurest klassist õpime klassiruumi, raamatukogu, avar Selle pärast pole imestada, et köögipoolt.
  • Tallinn Environment Department Yearbook 2018

    Tallinn Environment Department Yearbook 2018

    Tallinn Environment Department Yearbook 2018 1 Tallinn Environment Department 2018 Sisukord The Website of the Tallinn Environment Department 5 1. Environmental protection 7 1.1 Nature conservation 8 1.2 Water protection 9 1.3 Ambient air quality and noise 10 2. Green areas 13 2.1 Communal urban gardening 14 2.2 Parklands and green areas in Tallinn 15 3. Maintenance 19 3.1 Pets in the city 20 3.2 Public playgrounds in Tallinn 21 3.3 Cemeteries in Tallinn 22 4. Waste 25 4.1 Waste management 26 4.2 Tallinn Waste Centre 27 5. Environmental awareness 29 5.1 Campaign of the Maintenance Month 30 5.2 Environmentally Friendly Mobility Month 30 5.3 Raising environmental awareness 31 5.4 Environmental projects of the European Union 36 6. Tallinn Botanic Garden 39 7. Tallinn Energy Agency 43 2 3 Tallinn Environment Department 2018 The Website of the Tallinn Environment Department In 2018, the Tallinn Environment Department completed its new website devoted to environmental issues of the City of Tallinn tallinn.ee/keskkond The launching of the new website arose from the need to make environmental information easier to find and to compile environmental topics in one place based on uniform principles. In addition to reorganising data, a clear visual identity for the city of Tallinn was adopted, helping inhabitants, stakeholders and cooperation partners perceive the city’s activities as a whole. Updates to the website make the information concerning topical environmental issues in Tallinn, incl. nature conservation, landscaping, waste and environmental campaigns, easier to find and more current.
  • Tule Eesti Koondisele Kaasa Elama!

    Tule Eesti Koondisele Kaasa Elama!

    Raamatukogu Huviringid Nabala kutsub külla alustavad kunstistuudio hooaega ootab huvilisi LK 3 LK 4-5 LK 5 Kiili valla ajaleht Nr 8 (2321) 28. september 2011 Huvitav vastasseis: põhjamaad vs lõunamaad REEGLID Mis on saalijalgpall? Tule Eesti koondisele z Kuivõrd saalijalg- palli mängitakse tunduvalt väiksemal kaasa elama! väljakul kui tavalist jalgpalli, siis on ka reeglid mõnevõrra z Oktoobri teises poo- Saalijalgpalli MM-valikturniir les toimub Kiilis teised. valla seni suurim • Mängud toimuvad 20.-23. oktoobril Kiili spordihallis. • Mänguväljak pikkus peab rah- spordisündmus, kui • 20. okt kell 17.45 Soome- vusvahelistel mängudel olemas Albaania. minimaalselt 38 m, maksimaalselt neli rahvusmees- • 20. okt kell 20.00 Eesti-Türgi. 42 m. Laiuseks on määratud mini- konda hakkavad • 21. okt kell 17.45 Türgi- maalselt 18 m, maksimaalselt 25m. Soome. • Korraga on ühes võistkonnas saalijalgpallis võit- • 21. okt kell 20.00 Eesti- väljakul maksimaalselt 5 mängijat, Albaania. kellest üks on väravavaht. lema maailma- • 23. okt kell 17.30 Eesti-Soome. • Lubatud vahetusmängijate arv • 23. okt kell 20.00 Albaania- meistrivõistluste on seitse. Türgi. • Vahetuste arv mängu jooksul ei valikturniiri alagrupi • Edasi pääseb kindlalt vaid ole piiratud. Mängija, kes on välja alagrupi võitja. Järgmises võidu eest. ringis läheb alagrupi võitja vahetatud, võib uuesti siseneda vastamisi Tsehhi, Valgevene ja mängu teise mängija asemele. Lisaks Eesti koondisele on alagruppi Hollandiga. • Mängimisel on lubatud vaid loositud põhjanaabrid soomlased pehmed kummi- või analoogse tal- ning Türgi ja Albaania. Seega toi- Eesti saalijalgpalli koondis. Eesti Jalgpalli Liit laga spordijalanõud. mub omamoodi minimatš Põhja- ja Eesti koondis, kes soosikute hul- • Erinevalt väljas mängitavast Lõuna-Euroopa vahel. ka ei kuulu, vajab kindlasti marulist lus vaadata, kuidas tippsportlased koondis kogu töö ja toetuse eest ka jalgpallist peatatakse kell, kui pall “Loosimine kujunes tõesti väga toetust, et röövida punkte endast trenni teevad.” vääriliselt tasub.
  • Lisa 1. Loenduspunktide Nimekiri Ning Tehtud Avariihooldustööd L1-1

    Lisa 1. Loenduspunktide Nimekiri Ning Tehtud Avariihooldustööd L1-1

    Lisa 1. Loenduspunktide nimekiri ning tehtud avariihooldustööd Tabel L1‐1. Püsiloenduspunktid seisuga 01.01.2015 Jrk Mnt LP asukoht, Loenduse Reno‐ Maantee nimi LP tähis LP nimi nr nr km algus veeritud 1 1 Tallinn ‐ Narva 13,3 1‐13,3 Loo 1 2013 2 1 Tallinn ‐ Narva 13,3 1‐13,3 Loo 2 2013 3 1 Tallinn ‐ Narva 18,0 1‐18,0 Prügila rist 2009 4 1 Tallinn ‐ Narva 32,2 1‐32,2 Kodasoo 1995 2008 5 1 Tallinn ‐ Narva 73,3 1‐73,3 Viitna 2000 2008/2013 6 1 Tallinn ‐ Narva 109,1 1‐109,1 Sämi 1995 2007 7 1 Tallinn ‐ Narva 146,1 1‐146,1 Varja 1995 2007 8 1 Tallinn ‐ Narva 158,0 1‐158,0 Kukruse 2010 9 1 Tallinn ‐ Narva 177,2 1‐177,2 Konju 2013 10 1 Tallinn ‐ Narva 195,0 1‐195,0 Sinimäe 2000 2006 11 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 7,2 2‐7,2 Peetri 2010 12 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 17,2 2‐17,2 Patika 1999 2009 13 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 34,9 2‐34,9 Kuivajõe 1995 2006/2013 14 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 69,7 2‐69,7 Ussisoo 2000 2008 15 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 92,9 2‐92,9 Mäeküla 1995 2007 16 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 164,8 2‐164,8 Kärevere 1995 2010 17 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 181,8 2‐181,8 Kandiküla 2009 18 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 197,1 2‐197,1 Tatra I 1995 2008 19 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 238,3 2‐238,3 Heimtali 1995 2007 20 2 Tallinn ‐ Tartu ‐ Võru ‐ Luhamaa 260,5 2‐260,5 Tootsi 2000 2007 21 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 21,7 3‐21,7 Mäetaguse 1995 2007 22 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 62,2 3‐62,2 Tammispää 2009 23 3 Jõhvi ‐ Tartu ‐ Valga 109,9 3‐109,9 Pataste 1995 2007 24 3 Jõhvi ‐ Tartu
  • Avalik Kirjalik Enampakkumine Riigimaa Kasutamiseks Andmiseks

    Avalik Kirjalik Enampakkumine Riigimaa Kasutamiseks Andmiseks

    Avalik kirjalik enampakkumine riigimaa kasutamiseks andmiseks Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade kasutamiseks andmist vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord". Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest kuni 07.05.2015 kella 10:30ni. Tulenevalt keskkonnaministri 19.09.2014 käskkirjaga nr 727, 28.11.2014 käskkirjaga nr 993, 01.04.2015 käskkirjaga nr 325, 08.04.2015 käskkirjaga nr 340 ja 14.04.2015 käskkirjaga nr 346 langetatud riigivara kasutamiseks andmise otsusest antakse põllumajanduslikuks kasutamiseks riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad järgmised kinnisasjad: 1. Harju maakond Anija vald Kihmla küla Liivaaugu kinnisasi (14001:001:0722; 9,34 ha; kasutusala pindala 8,33 ha; (M)) alghind 209.-, tagatisraha 52.-; 2. Harju maakond Jõelähtme vald Jõelähtme küla Väljapealse kinnisasi (24504:008:1035; 9,23 ha; kasutusala pindala 5,08 ha; (M)) alghind 218.-, tagatisraha 54.-; 3. Harju maakond Jõelähtme vald Parasmäe küla Nurgavälja kinnisasi (24504:008:1055; 6,01 ha; kasutusala pindala 5,98 ha; (M)) alghind 271.-, tagatisraha 67.-; 4. Harju maakond Jõelähtme vald Vandjala küla Lõuna kinnisasi (24504:008:1063; 8,35 ha; kasutusala pindala 8,35 ha; (M)) alghind 304.-, tagatisraha 76.-; 5. Harju maakond Keila vald Kersalu küla Kroonipõllu kinnisasi (29501:009:0450; 7,68 ha; kasutusala pindala 5,9 ha; (M)) alghind 298.-, tagatisraha 74.-; 6. Harju maakond Keila vald Kersalu küla Toropi kinnisasi (29501:009:0448; 5,95 ha; kasutusala pindala 4,85 ha; (M)) alghind 270.-, tagatisraha 67.-; 7. Harju maakond Keila vald Põllküla Tambeti kinnisasi (29501:009:0449; 12,67 ha; kasutusala pindala 10,27 ha; (M)) alghind 440.-, tagatisraha 110.-; 8.
  • KIILI VALLA ARENGUKAVA 2021-2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 19.11.2020 Määrusega Nr 1-1.2/14

    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2021-2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 19.11.2020 Määrusega Nr 1-1.2/14

    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2021-2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 19.11.2020 määrusega nr 1-1.2/14 November 2020 1 Sisukord Sisukord ...................................................................................2 Sissejuhatus ............................................................................4 1 Kiili valla arengueeldused ...................................................5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed ..................................... 13 2 Toimekeskkonna ülevaade ............................................... 15 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 15 2.1.1 Valla juhtimine .................................................................................... 15 2.1.2 Avalik ruum ......................................................................................... 18 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 20 2.3 Majandus .................................................................................... 21 2.3.1 Energiamajandus ............................................................................... 21 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus..................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport .....................................................................................