DOCSLIB.ORG

(Kiili Vald/Jüri Kihelkond) 2019. Aastal Gurly

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
(Kiili Vald/Jüri Kihelkond) 2019. Aastal Gurly Arheoloogiakeskus MTÜ Aruanne arheoloogilistest uuringutest Sookaera külas (Kiili vald/Jüri kihelkond) 2019. aastal Gurly Vedru, arheoloog Tallinn 2019 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa number: 23143 Mälestise nimetus Kivikalme „Kiviarumägi“ Registrinumber: / uuringu objekt: Kivikalme „Kivistikumägi“ 17965 17966 asulakoht A31036 Aadress (uuringu objekti asukoht): Harju maakond, Kiili vald, Sookaera küla, Lundu (30401:001:2389) Harju maakond, Kiili vald, Sookaera küla, Viimsi metskond 194 (30401:002:0424) Harju maakond, Kiili vald, Sookaera küla, Kangru (30401:002:0351) Koordinaadid: Kangru kinnistul uuritud ala nurgad: X: 6570323, Y: 544940; X: 6570372, Y: 545053; X: 6570296, Y: 545058; X: 6570283, Y: 544962 Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Arheoloogiline uuring Sookaera külas kivikalmetel Kiviarumägi ja Kivistikumägi ning võimalikul asulakohal. Selgus, et mõlemad kivikalmed on tegelikult looduslikud pinnavormid, asulakohal aga mälestise kultuurkiht puudub. Kuna kihelkonnakirjelduses on kalmete asukohad ebaselged, siis otsiti matmispaiku ka laiemalt alalt, kuid neid siiski ei leitud. Oletatud asulakoht kunagise Peebu karjamõisa alal paikneva praeguse Kangru talu maal jääb osaliselt madalale lammialale, mida iseloomustab tume leiutühi muld. Kõrgematel aladel on tegu pruuni leiutühja põllumullaga. 1971. aastal kogutud kolmest savinõukillust kaks on kedral valmistatud ning pärinevad ilmselt lähedalasunud karjamõisast. Kolmas kild on väga väike ning seda ei õnnestunud määrata. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: Välitööde juhataja ja asutus: 14C Gurly Vedru, MTÜ Arheoloogiakeskus dendro Toimumisaeg: November 2019 Tööde tellija: Muinsuskaitseamet luu Kaevandi või uuritud ala pindala: U 189470 m² muu Leiud (peanumber): Puudusid Märkused: 2019. aastal teostatud maastiku-uuringute käigus kivikalmeid ei tuvastatud. Ilmselt on siin tegu looduslike pinnavormidega – võimalike rannavallidega – mida on ekslikult inimtekkelisteks peetud. Asulakohaks peetud alal puudus nii kultuurkiht kui ka leiud. Varem samast leitu kolm savinõukildu pärinevad ilmselt lähedalpaiknenud Peebu (Peebo) karjamõisast. 2 Kuupäev: 19. 11. 2019–22.01.2020 Allkiri 3 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Uurimisobjektide asukohad ja kohakasutuse ajalugu.................................................................3 2019. aasta välitööde metoodika.................................................................................................6 2019. aasta välitööd.....................................................................................................................6 Asulakoht....................................................................................................................................6 Uuringud kivikalmetel Kiviarumägi ja Kivistikumägi.............................................................10 Lundu kinnistule kaevatud šurfid ja matmispaiga otsingud lähiümbruses...............................10 Kalme Kivistikumägi................................................................................................................11 Kokkuvõte, eksperdihinnang ja tegevuskava edaspidiseks.....................................................11 Kasutatud materjalid.................................................................................................................12 Lisa 1. Sookaera küla Kangru kinnistult 12.11.2019 kogutud loomaluud (koostanud Liina Maldre)......................................................................................................................................13 Joonised ja tahvlid.....................................................................................................................14 4 Sissejuhatus 2019. aasta novembris teostati arheoloogilisi uuringuid Sookaera külas Kiili vallas (Jüri kihelkond) Harjumaal (joonis 1), kus uuringute objektiks olid kivikalmed Kiviarumägi (17965) ja Kivistikumägi (17966) ning Kangru talu maal paiknev võimalik muinasasulakoht (A31036; joonis 2). Tööde eesmärgiks oli välja selgitada kalmete täpsed asukohad maastikus ning nende piirid, samuti taheti piiritleda asulakoha kultuurkihi levikuala ning teha kindlaks selle iseloom. Kalmete leidmiseks teostati ulatuslikku maastikuvaatlust, mis hõlmas ühtteist erinevat kinnistut. Viimaste rohkuse tõttu antakse nende nimed ja katastriüksuste tunnused vastavas alapeatükis. Uuringud tellis Muinsuskaitseamet ning neid viis läbi Arheoloogiakeskus MTÜ arheoloog Gurly Vedru juhatusel. Töödel osalesid ka Liina Maldre ja Reet Maldre TLÜ Arheoloogia Teaduskogust ning detektorist Ants Rulli. Uurimisobjektide asukohad ja kohakasutuse ajalugu Sookaera küla asub Kiili valla lääneedelapoolsel serval, jäädes Kiili alevis paiknevast vallakeskusest u 4,5 km edela poole. Küla jääb suurest Tallinn–Rapla–Türi teest (riigimaantee 15; 71816:001:0001) u kaks kilomeetrit idakagu poole ning on sellega ühendatud väiksema ida–lääne suunalise Tõdva–Nabala tee kaudu (11151; 30401:002:0061). Viimane läbib Sookaera küla lõunapoolset osa, kus kulgeb üsna kurviliselt. Nii uuritud asulakoht kui ka kivikalme Kiviarumägi (17695) jäävad vahetult selle tee äärde. Asulakoht paikneb sellest põhjaloode pool ning kivikalme Kiviarumägi lõuna pool. Ka kivikalme Kivistikumägi jääb teest lõuna poole, kuid selle kaugus teest on u 430 meetrit (joonis 2). Sookaera küla põhjapoolse osa hõlmab enda alla ulatuslik Sausti soo, mis praeguseks on osaliselt kuivendatud ning osaliselt kasutusel turbatootmisalana. Mainitud märgala tekkis kunagise järve soostumisel (Kink 2008, 19). Sausti soo lõunapoolne osa kandis 1858.–1861. aasta kaardil nimetust Sookaera raba ning selle kagupoolne, pisut eraldiseisev osa Paigna raba nime. Viimane tuli Paekna küla tolleaegsest nimest Paigna. Sookaera küla läbib ligilähedaselt selle keskosas peamiselt põhjakirde–lõunaedela-suunaline madalaveeline kraav, mis viib oma veed Vääna jõkke. Võimalik, et see oli algselt oja, mida on aegade jooksul kraavitatud. Kirjeldatav veekogu voolab Kangru talu lähistel ning just selle põhja- ja lääneloodepoolsel kaldal paikneb oletatav muinasasulakoht. Asulakohana (tahvel I: 1) on määratletud umbes 5471 m² suurune ala Kangru talu (30401:002:0351) maal, kus Oskar Raudmets leidis 1971. aasta maikuus kolm savinõukildu (AI 4763). Selle territooriumile jääb ka madal oja- resp. kraavisäng, mis on kallastest vähemalt pool meetrit madalam ning mis veerohketel aegadel on kindlasti vee all (tahvel I: 2). Oja kaldavööndis on tegu samuti madala alaga, mis võib samuti olla suurvete ajal üleujutatud. Maapind tõuseb aga lääne poole liikudes ning kõrguste vahe võimaliku asulakoha lääne- ja idapoolse osa vahel on 1,5 meetrit. Asulakoha ala on pikka aega olnud kasutusel põllumaana, praegu on see niidetav heinamaa. Asulakoha kõrgema läänepoolse osa põhjapoolsel küljel ja keskosas levib gleistunud leostunud muld (joonis 3: Kog). See muld on ajutiselt ja/või nõrgalt liigniiske, mida antud kohas põhjustab kõrgele ulatuv põhjavesi. Läänepoolse osa läänepoolsel küljel ja lõunapoolses servas leidub kitsal alal gleistunud rähkmulda (joonis 3: Kg). Seegi muld on ajutiselt ja/või nõrgalt liigniiske. Kuna tegu on ümbritseva suhtes kõrgema alaga, siis ilmselt valgusid veed siit ära ning põhimõtteliselt oli koht elamiseks siiski sobiv. Seda viimast ei olnud aga kindlasti madal ojasäng, kus levib leostunud gleimuld (joonis 3: Go). Viimane on alaliselt ja/või keskmiselt liigniiske ning siin kasvavad lopsakad niiskuslembesed taimed. 5 Kivikalmed Kiviarumägi 17965 ja Kivistikumägi 17966 jäävad asulakohast vastavalt 675 meetrit kagu- ja 923 meetrit lõunakagu poole. Neist esimene paikneb Lundu kinnistu (30401:001:2389) põhjapoolses osas Tõdva–Nabala teest u 10 meetrit lõuna pool (tahvel VII– VIII). Varem metsane ala oli välitööde tegemise ajaks lagedaks raiutud ning maapinna reljeef seetõttu hästi jälgitav. Sellel alal olid ligilähedaselt ida–lääne suunalised paralleelsede madalad vallid, mis lõuna suunas muutuvad järk-järgult kõrgemaks. Need vallid on sada või rohkem meetrit pikad, ulatudes idapoolses osas jätkuvalt metsasele alale. Eesti geoloogilise baaskaardi Kohila lehe seletuskirjas on sellel alal mainitud õhukese pinnakattega kõvikut ja moreenikünkaid (Suuroja jt 2012, joonis 2.2). Kaugemale lõuna poole jääv kalme Kivistikumägi asub Viimsi metskond 194 kinnistul (30401:002:0424), kus ta on osa maastikus hästi esile tulevast piklikust pinnavormist (tahvel IX–X). Viimane on rohkem kui 560 meetri pikkune, kuni 30 meetri laiune ja ümbritsevast rohkem kui kaks meetrit kõrgem ligilähedaselt põhja–lõuna-suunaline kivivall. Tegu on loodusobjektiga – jääjärve liigestamata rannamoodustisega (Suuroja jt 2012, joonis 2.2), mis koosneb suurtest ja väga suurtest raudkividest. Seega vastavad siinsete kalmete nimed, mis on kohapeal kasutusel kalmetest suuremat kohta tähistavate mikrotoponüümidena, väga hästi paikade loodusele. Mõlemad võimalikud matmispaigad rajati koreserikkale rähkmullale (joonis 3: Kr). See on kogu profiili ulatuses karbonaatne, keskmise kuni kõrge huumusesisaldusega muld. Samasugune on ka nende läheduses leiduv rähkmuld (joonis 3: K). Kuigi antud kohas kivine, on tegu siiski vähemalt osaliselt harimiseks sobiliku mullaga. Vanim kaart, millel on kujutatud Sookaera küla, pärineb 1867. aastast (joonis 4; EAA.1.2.C-I- 17, leht 1). Sellele Johann Holmbergi poolt 1687. aastal koostatud kaardile on märgitud nii üheteistkümnest majapidamisest koosnev Sockor-nimeline küla kui ka Pebo karjamõis. Tolleaegsetest
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10
    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ......................................................................................
    [Show full text]
  • Koolisöök Tuli Õpilastele Lähemale
    www.sakuvald.ee 11. september 2015 16 (400) Hind 0,50 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T FOOKUSES: Sorteeri prügi – säästa loodust ja raha SÕIDUPLAANID Lk 2-4 Lk 10-11 Koolisöök tuli õpilastele lähemale Üks selle õppeaasta uudistest on puhas, rõõmus ja valgusküllane söökla Saku gümnaasiumi väikeses koolimajas. Enam ei pea lapsed lõunasöögiks suurde majja minema ja kaks korda riietuma. Koolialguse fotod lk 8–9 TÄHTSAD TELEFONID 17. septembril kell 18 näitavad Harju maavalit- HÄDAABINUMBER 112 suse konsultandid Saku vallamajas, kust hakkab (kiirabi, pääste, politsei) kulgema Rail Balticu raudtee, kuhu tulevad üle- Saku valla abitelefon 1345 Perearsti nõuandeliin 1220 sõidud ja kuidas liiklus ümber korraldatakse. Lk 7 SAKU KONSTAABLIPUNKT Piirkonnapolitseinik 612 4686 Saku huvikeskuse uue hooaja ringid Vastuvõtuaeg K 15-17 lastele ja täiskasvanutele. Kes ees, see sees! Lk 12 Noorsoopolitseinik 5855 7455 Volitatud loomaarst 504 1060 19. septembril toimub taas traditsiooniline jälle külade päev. Võistlema, tantsima, vihtlema ja 25. septembril 2015 torti sööma on oodatud kõik vallaelanikud. Lk 20 2 11. september 2015 Kevadel jõustus keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt tuleb kodumajapidamises tekkivad jäätmed sorteerida 13 liiki (varem 9 liiki). Jäätmete liigiti kogumine on lisaks keskkonna säästmisele perele kasulik ka Sorteeri majanduslikult – enamikku liigiti kogutud jäätmetest saab ära anda tasuta. aku vald on jäätmete sorteerimise osas Biolagunevad jäätmed üks eeskujulikumaid omavalitsusi. Kui prügi – Spaljud omavalitsused on sõlminud jäät- Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või mevedajaga vaid segaolme äraviimise lepin- aeroobselt lagunevad jäätmed. gu, siis Saku vallas on korraldatud jäätme- Kümne ja enama korteriga kinnistul peab säästa veoga hõlmatud 4 liiki prügi ehk prügiauto olema oma biolagunevate jäätmete kontei- tühjendab regulaarselt segaolme-, biolagu- ner.
    [Show full text]
  • Kiili Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Eelnõu 19.10.2020 Tallinn 2020 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne Nimetus: Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Värvi 5- A308, Tallinn Tel +372 5059914, E-post [email protected] Töö tellija: Kiili Vallavalitsus Reg nr 75020983 Harju maakond, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a, 75401 Tel +372 679 0260 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 19.10.2020 2 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................... 3 Aruande kokkuvõte ja järeldused ............................................................................................................ 7 1 Üldosa .............................................................................................................................................. 8 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus............................................................................. 8 1.2 Osapooled ............................................................................................................................... 8 1.3 KSH korraldus ja avalikustamine ............................................................................................. 9 1.4 Metoodika ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut
    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15
    [Show full text]
  • Koidula Ameerikas
    Koidula Ameerikas Harjumaa Kiili vald Jüri kihelkond, Kurna mõisa külad VAELA JA SAIRE küla ajaloost Kiili 2004.a. Sisukord Küla nimi …………………………………………………………….. 4 Küla asukoht ………………………………………………………….. 4 Muistsed asulad (kaart) ……………………………………………… 5 Vana kaart …………………………………………………………….. 6 Valla nimest …………………………………………………………... 7 Küla asukoht maastikul ……………………………………………….. 8 Küla plaan …………………………………………………………….. 9 Küla tüüp ja vanus …………………………………………………….. 10 Küla suurus, talude ja perede arv ……………………………………... 11 Adramaa revision 1725-26 ……………………………………………. 12 Küla välisilme ………………………………………………………… 13 Ühiskondlikud hooned ………………………………………………... 13 Küla asetus ……………………………………………………………. 14 Talud ………………………………………………………………….. 15 Raba …………………………………………………………………... 15 Peetri ………………………………………………………………….. 17 Lepiku ………………………………………………………………… 18 Ilba ……………………………………………………………………. 19 Otti ……………………………………………………………………. 20 Pinna …………………………………………………………………... 21 Mardihansu ……………………………………………………………. 22 Opmanni ………………………………………………………………. 24 Söödi ………………………………………………………………….. 25 Miku …………………………………………………………………... 25 Luige ………………………………………………………………….. 26 Saire küla talud ………………………………………………………... 28 Tilluvälja ……………………………………………………………… 28 Mikuhansu …………………………………………………………….. 29 Hinreki ………………………………………………………………... 30 Evardi …………………………………………………………………. 31 Lauri …………………………………………………………………... 31 Kuusiku ……………………………………………………………….. 32 Kõrtsu …………………………………………………………………. 33 Nõmme ………………………………………………………………... 34 Vaino ………………………………………………………………….. 34 Mareti …………………………………………………………………. 34 Öövahi
    [Show full text]
  • Nabala Mõisas Tantsiti Päikeses Ja Tuules
    Ülevaade Kiili valla Maanteeamet Paprika on parim rahvastikust Kaare kurvis mäluspordis probleemi ei näe LK 2 LK 3 LK 5 Kiili valla ajaleht Nr 5 (2339) 29. mai 2013 Peo kangelannad olid seekord Kiilitarid, kes kümnendat tegutsemisaastat tähistavad. Tantsuplatsile Jõud on ühendanud Kiili Keerulised ning Tugevad kutsuti ka kõik need, kes varem tantsutrupi tegemistes kaasa löönud. ja Kohevad. Kiilikesed tantsimas “Päikesejänkusid”. Ükski Paekna pidu ei möödu ilma Ago ja tema memmedeta. Kiili Üle aastate olid peol seekord tantsimas ka kõige pisemad – Kiili seeniorid on endiselt tippvormis. Kiili Keeruliste mehed esitasid tantsu vormis laadalt tulekut. lasteaia trupp Sipelgad. PEOLE PANI PUNKTI JÄÄÄÄR Nabala mõisas tantsiti päikeses ja tuules z Kalendri järgi veel Poolsada pidulist keset kevadet, ilma IX Paekna tantsu- ja laulupidu Rahvamaja kunstiline juht • Peo lavastas Triin Aas. Kadi Kroon-Laur ütles, et peol järgi otsustades juba • Peo korraldas Kiili rahvamaja, toetasid Kiili vallavalitsus ja varasuvel toimub ik- oli nagu mullugi 150 tantsijat- Nabala mõis. lauljat. Publikut ehk nii palju • Osales ca 150 tantsijat ja lauljat. ka Paekna tantsu- ja polnud, kuid pingid olid igata- • Rahvale esinesid 10-aastast sünnipäeva tähistanud naisrühm laulupidu. Tänavuse hes rahvast täis. Kiilitar, rahvamaja seeniortantsijad Ago ja memmed, rahva- peoga tähistati ka Peo programm mullusest maja segarühm Kiili Keerulised, Kiili kammerkoor Tuuli Kiili rahvamaja tant- olemuslikult ei erinenud. Kadi Metsoja juhendamisel, Kiili gümnaasiumi tantsulapsed Kiili- Kroon-Lauri sõnul kasutavad sutrupi Kiilitarid kesed (juhendaja Annika Adams), Kiili lasteaia tantsurühm kümnendat tegutse- Sipelgad (juhendaja Triin Jaago) ning külalistena Tallinna trupid võimalust, et tantsudele misaastat. Kristiine gümnaasiumi naisrühm Kristiine õpetajad, Kurtna veel viimast lihvi anda. Toimub naisrühm ja Saku huvikeskuse segarühm Tugevad ja kohe- ju juba sel nädalvahetusel Keilas Tantsu-laulupidu ise toimus vad.
    [Show full text]
  • Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"
    Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 .......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • 116A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    116A buss sõiduplaan & liini kaart 116A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 116A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 7:35 - 18:40 (2) Sõmeru Küla: 6:40 - 17:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 116A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 116A buss saabub. Suund: Balti Jaam 116A buss sõiduplaan 31 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:35 - 18:40 teisipäev 7:35 - 18:40 Sõmeru Küla kolmapäev 7:35 - 18:40 Toominga neljapäev 7:35 - 18:40 Siberi reede 7:35 - 18:40 Nabala laupäev 7:35 - 18:40 3 Tihase Tee, Estonia pühapäev 7:35 - 18:40 Paali Lähtse Kiili Kool 116A buss info 1a Kooli Tänav, Kiili Suund: Balti Jaam Peatust: 31 Kiili Reisi kestus: 48 min 3 Nabala Tee, Kiili Liini kokkuvõte: Sõmeru Küla, Toominga, Siberi, Nabala, Paali, Lähtse, Kiili Kool, Kiili, Maksima, Miku Maksima Tee, Oti, Kurna Tee, Ringtee, Luige, Tammejärve, 8 Vaela Tee, Kiili Mareti, Kangru, Raudalu, Kaarla, Raku, Liivametsa, Viljandi Maantee, Järve, Hallivanamehe, Kalev, Miku Tee Tallinn-Väike, Vineeri, Kosmos, Vabaduse Väljak, Viru, Balti Jaam Oti Kurna Tee Kurna — Tuhala, Estonia Ringtee 28 Purje Tänav, Luige Luige 1 Rõõmu Tänav, Luige Tammejärve 2 Vambola Tänav, Luige Mareti Kangru Raudalu 45 Viljandi Maantee, Estonia Kaarla 2 Kaarla, Estonia Raku Liivametsa Viljandi Maantee 7 Viljandi Maantee, Tallinn Järve Hallivanamehe 139c Pärnu Maantee, Tallinn Kalev 137a Pärnu Maantee, Tallinn Tallinn-Väike 3a Juurdeveo Tänav, Tallinn Vineeri 68 Pärnu mnt, Tallinn Kosmos 37
    [Show full text]
  • Distantsõppele Positiivne Tagasiside
    Mais algab Viljandi maantee rekonstrueerimine | KUTSUMUS OLLA ABIPOLITSEINIK | Ühetähejutud | Kiili on Eesti sportlikum väikevald Alates 24.03. on suletud KIILI LEHT kõik valla mänguväljakud, KIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE seiklusrajad ja spordiplatsid! NR 3 (2415) MÄRTS 2020 Vald eriolukorras Distantsõppele Kiili Vallavalitsus teatab jastada ravimit üksnes juhul, kui juba soetatud Alates 16. märtsist on tühistatud kõik järgne- ravimist ei jätku pideva ravi puhul järgnevaks ka- vatele nädalatele planeeritud kodanike vastuvõ- heks ravikuuks või fikseeritud ravikestuse puhul positiivne tagasiside tud. Elanike nõustamine toimub tavapärastel vas- ravi lõpuni, tuvõtuaegadel kolmapäeviti kell 14.00–18.00 ja • erandjuhul võib ravimi apteegist väljastada Kiili Gümnaasiumi üleminek neljapäeviti kell 9.00–12.00 telefoni ja e-kirja teel. kui inimese elu või tervis satuks ravimi väljasta- distantsõppele toimus sujuvalt. Palume taotlused, dokumendid jms edastada mata jätmisel ohtu. Ravimi väljastaja peab ravi- Olime selle mõttega juba vara- elektrooniliselt [email protected]. Kodanike vas- mi väljastamise põhjuse dokumenteerima, kult harjunud, sest märgid, et tuvõttude taastamisest teavitame koheselt, kui • käsimüügiravimeid võib apteegis ostjale väl- distantsõpe võib reaalsuseks eriolukord lõpetatakse. Kiili vallavalitsuse spet- jastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta. saada, olid meedia vahendusel sialistide kontaktandmed leiab aadressilt www. juba nädala jagu varem olemas. kiilivald.ee/ametnikud. Kauplused Olime õpetajatel palunud üle • Kiili Coop on avatud E–P kell 9.00–20.00. vaadata ainekavad ning läbi Sotsiaalosakond • Kiili Maxima on avatud E–P kell 9.00–21.00. mõelda võimalused ainekava Vallavalitsuse sotsiaalosakonnas on 5 töötajat, vähendamiseks nii, et nõutavad kellel kõigil on võimalus kasutada isiklikke sõi- Postiteenused õpitulemused oleks siiski või- duvahendeid või osakonna autot ning vajadusel • Kiili postipunkt on suletud 1.
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • NOORSOOPOLITSEINIKE NIMEKIRI KOOLIDEGA.Xlsx
    PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Alavere Põhikool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Ardu Kool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa 6125758 [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa 6125758 [email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Irina Šapovalova 6124175 [email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Inna Boitsova 6124237 [email protected] Erakool Läte Kirsi Kask 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Gevork Grigorjan 6125754 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Sille Roosimäe 6124275 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium ( Kalamaja maja) Õnne 6125433 Meriloo [email protected] Haabersti Vene Gümnaasium Jelena Muržak 6125890 [email protected] Haabneeme Kool Eret Elen Viidakas 6028855 eret‐[email protected] Harkujärve Põhikool Aveli Aal‐Tjurin 6124582 aveli.aal‐[email protected] Harmi Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Jakob Westholmi Gümnaasium
    [Show full text]