(Kiili Vald/Jüri Kihelkond) 2019. Aastal Gurly

Arheoloogiakeskus MTÜ

Aruanne arheoloogilistest uuringutest Sookaera külas (Kiili vald/Jüri kihelkond) 2019. aastal

Gurly Vedru, arheoloog

Tallinn 2019 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1.

Loa number: 23143 Mälestise nimetus Kivikalme „Kiviarumägi“ Registrinumber: / uuringu objekt: Kivikalme „Kivistikumägi“ 17965 17966 asulakoht A31036 Aadress (uuringu objekti asukoht): Harju maakond, Kiili vald, Sookaera küla, Lundu (30401:001:2389) Harju maakond, Kiili vald, Sookaera küla, Viimsi metskond 194 (30401:002:0424) Harju maakond, Kiili vald, Sookaera küla, Kangru (30401:002:0351)

Koordinaadid: Kangru kinnistul uuritud ala nurgad: X: 6570323, Y: 544940; X: 6570372, Y: 545053; X: 6570296, Y: 545058; X: 6570283, Y: 544962

Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Arheoloogiline uuring Sookaera külas kivikalmetel Kiviarumägi ja Kivistikumägi ning võimalikul asulakohal. Selgus, et mõlemad kivikalmed on tegelikult looduslikud pinnavormid, asulakohal aga mälestise kultuurkiht puudub. Kuna kihelkonnakirjelduses on kalmete asukohad ebaselged, siis otsiti matmispaiku ka laiemalt alalt, kuid neid siiski ei leitud. Oletatud asulakoht kunagise Peebu karjamõisa alal paikneva praeguse Kangru talu maal jääb osaliselt madalale lammialale, mida iseloomustab tume leiutühi muld. Kõrgematel aladel on tegu pruuni leiutühja põllumullaga. 1971. aastal kogutud kolmest savinõukillust kaks on kedral valmistatud ning pärinevad ilmselt lähedalasunud karjamõisast. Kolmas kild on väga väike ning seda ei õnnestunud määrata.

Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud:

Välitööde juhataja ja asutus: 14C Gurly Vedru, MTÜ Arheoloogiakeskus dendro Toimumisaeg: November 2019

Tööde tellija: luu Muinsuskaitseamet Kaevandi või uuritud ala pindala:

U 189470 m²

muu Leiud (peanumber): Puudusid

Märkused: 2019. aastal teostatud maastiku-uuringute käigus kivikalmeid ei tuvastatud. Ilmselt on siin tegu looduslike pinnavormidega – võimalike rannavallidega – mida on ekslikult inimtekkelisteks peetud. Asulakohaks peetud alal puudus nii kultuurkiht kui ka leiud. Varem samast leitu kolm savinõukildu pärinevad ilmselt lähedalpaiknenud Peebu (Peebo) karjamõisast.

Kuupäev: 19. 11. 2019–22.01.2020 Allkiri

Sisukord Sissejuhatus...... 3 Uurimisobjektide asukohad ja kohakasutuse ajalugu...... 3 2019. aasta välitööde metoodika...... 6 2019. aasta välitööd...... 6 Asulakoht...... 6 Uuringud kivikalmetel Kiviarumägi ja Kivistikumägi...... 10 Lundu kinnistule kaevatud šurfid ja matmispaiga otsingud lähiümbruses...... 10 Kalme Kivistikumägi...... 11 Kokkuvõte, eksperdihinnang ja tegevuskava edaspidiseks...... 11 Kasutatud materjalid...... 12 Lisa 1. Sookaera küla Kangru kinnistult 12.11.2019 kogutud loomaluud (koostanud Liina Maldre)...... 13 Joonised ja tahvlid...... 14

Sissejuhatus 2019. aasta novembris teostati arheoloogilisi uuringuid Sookaera külas Kiili vallas (Jüri kihelkond) Harjumaal (joonis 1), kus uuringute objektiks olid kivikalmed Kiviarumägi (17965) ja Kivistikumägi (17966) ning Kangru talu maal paiknev võimalik muinasasulakoht (A31036; joonis 2). Tööde eesmärgiks oli välja selgitada kalmete täpsed asukohad maastikus ning nende piirid, samuti taheti piiritleda asulakoha kultuurkihi levikuala ning teha kindlaks selle iseloom. Kalmete leidmiseks teostati ulatuslikku maastikuvaatlust, mis hõlmas ühtteist erinevat kinnistut. Viimaste rohkuse tõttu antakse nende nimed ja katastriüksuste tunnused vastavas alapeatükis.

Uuringud tellis Muinsuskaitseamet ning neid viis läbi Arheoloogiakeskus MTÜ arheoloog Gurly Vedru juhatusel. Töödel osalesid ka Liina Maldre ja Reet Maldre TLÜ Arheoloogia Teaduskogust ning detektorist Ants Rulli.

Uurimisobjektide asukohad ja kohakasutuse ajalugu Sookaera küla asub Kiili valla lääneedelapoolsel serval, jäädes Kiili alevis paiknevast vallakeskusest u 4,5 km edela poole. Küla jääb suurest Tallinn–Rapla–Türi teest (riigimaantee 15; 71816:001:0001) u kaks kilomeetrit idakagu poole ning on sellega ühendatud väiksema ida–lääne suunalise Tõdva–Nabala tee kaudu (11151; 30401:002:0061). Viimane läbib Sookaera küla lõunapoolset osa, kus kulgeb üsna kurviliselt. Nii uuritud asulakoht kui ka kivikalme Kiviarumägi (17695) jäävad vahetult selle tee äärde. Asulakoht paikneb sellest põhjaloode pool ning kivikalme Kiviarumägi lõuna pool. Ka kivikalme Kivistikumägi jääb teest lõuna poole, kuid selle kaugus teest on u 430 meetrit (joonis 2).

Sookaera küla põhjapoolse osa hõlmab enda alla ulatuslik Sausti soo, mis praeguseks on osaliselt kuivendatud ning osaliselt kasutusel turbatootmisalana. Mainitud märgala tekkis kunagise järve soostumisel (Kink 2008, 19). Sausti soo lõunapoolne osa kandis 1858.–1861. aasta kaardil nimetust Sookaera raba ning selle kagupoolne, pisut eraldiseisev osa Paigna raba nime. Viimane tuli Paekna küla tolleaegsest nimest Paigna.

Sookaera küla läbib ligilähedaselt selle keskosas peamiselt põhjakirde–lõunaedela-suunaline madalaveeline kraav, mis viib oma veed Vääna jõkke. Võimalik, et see oli algselt oja, mida on aegade jooksul kraavitatud. Kirjeldatav veekogu voolab Kangru talu lähistel ning just selle põhja- ja lääneloodepoolsel kaldal paikneb oletatav muinasasulakoht. Asulakohana (tahvel I: 1) on määratletud umbes 5471 m² suurune ala Kangru talu (30401:002:0351) maal, kus Oskar Raudmets leidis 1971. aasta maikuus kolm savinõukildu (AI 4763). Selle territooriumile jääb ka madal oja- resp. kraavisäng, mis on kallastest vähemalt pool meetrit madalam ning mis veerohketel aegadel on kindlasti vee all (tahvel I: 2). Oja kaldavööndis on tegu samuti madala alaga, mis võib samuti olla suurvete ajal üleujutatud. Maapind tõuseb aga lääne poole liikudes ning kõrguste vahe võimaliku asulakoha lääne- ja idapoolse osa vahel on 1,5 meetrit. Asulakoha ala on pikka aega olnud kasutusel põllumaana, praegu on see niidetav heinamaa.

Asulakoha kõrgema läänepoolse osa põhjapoolsel küljel ja keskosas levib gleistunud leostunud muld (joonis 3: Kog). See muld on ajutiselt ja/või nõrgalt liigniiske, mida antud kohas põhjustab kõrgele ulatuv põhjavesi. Läänepoolse osa läänepoolsel küljel ja lõunapoolses servas leidub kitsal alal gleistunud rähkmulda (joonis 3: Kg). Seegi muld on ajutiselt ja/või nõrgalt liigniiske. Kuna tegu on ümbritseva suhtes kõrgema alaga, siis ilmselt valgusid veed siit ära ning põhimõtteliselt oli koht elamiseks siiski sobiv. Seda viimast ei olnud aga kindlasti madal ojasäng, kus levib leostunud gleimuld (joonis 3: Go). Viimane on alaliselt ja/või keskmiselt liigniiske ning siin kasvavad lopsakad niiskuslembesed taimed.

Kivikalmed Kiviarumägi 17965 ja Kivistikumägi 17966 jäävad asulakohast vastavalt 675 meetrit kagu- ja 923 meetrit lõunakagu poole. Neist esimene paikneb Lundu kinnistu (30401:001:2389) põhjapoolses osas Tõdva–Nabala teest u 10 meetrit lõuna pool (tahvel VII– VIII). Varem metsane ala oli välitööde tegemise ajaks lagedaks raiutud ning maapinna reljeef seetõttu hästi jälgitav. Sellel alal olid ligilähedaselt ida–lääne suunalised paralleelsede madalad vallid, mis lõuna suunas muutuvad järk-järgult kõrgemaks. Need vallid on sada või rohkem meetrit pikad, ulatudes idapoolses osas jätkuvalt metsasele alale. Eesti geoloogilise baaskaardi Kohila lehe seletuskirjas on sellel alal mainitud õhukese pinnakattega kõvikut ja moreenikünkaid (Suuroja jt 2012, joonis 2.2).

Kaugemale lõuna poole jääv kalme Kivistikumägi asub Viimsi metskond 194 kinnistul (30401:002:0424), kus ta on osa maastikus hästi esile tulevast piklikust pinnavormist (tahvel IX–X). Viimane on rohkem kui 560 meetri pikkune, kuni 30 meetri laiune ja ümbritsevast rohkem kui kaks meetrit kõrgem ligilähedaselt põhja–lõuna-suunaline kivivall. Tegu on loodusobjektiga – jääjärve liigestamata rannamoodustisega (Suuroja jt 2012, joonis 2.2), mis koosneb suurtest ja väga suurtest raudkividest. Seega vastavad siinsete kalmete nimed, mis on kohapeal kasutusel kalmetest suuremat kohta tähistavate mikrotoponüümidena, väga hästi paikade loodusele.

Mõlemad võimalikud matmispaigad rajati koreserikkale rähkmullale (joonis 3: Kr). See on kogu profiili ulatuses karbonaatne, keskmise kuni kõrge huumusesisaldusega muld. Samasugune on ka nende läheduses leiduv rähkmuld (joonis 3: K). Kuigi antud kohas kivine, on tegu siiski vähemalt osaliselt harimiseks sobiliku mullaga.

Vanim kaart, millel on kujutatud Sookaera küla, pärineb 1867. aastast (joonis 4; EAA.1.2.C-I- 17, leht 1). Sellele Johann Holmbergi poolt 1687. aastal koostatud kaardile on märgitud nii üheteistkümnest majapidamisest koosnev Sockor-nimeline küla kui ka Pebo karjamõis. Tolleaegsetest taludest mõned paiknesid väikestes rühmades karjamõisa ümber, osad aga teistest eraldi karja- ja põllumaade juures. Suurimas taluderühmas oli neli majapidamist, mis jäid karjamõisast kirde poole, praeguse Peebu kinnistu keskossa (joonis 2). Suurem osa tolleaegse küla põldudest jäi majapidamistest ida poole, kus puutusid kokku kaugemal ida pool asuva Paekna küla põldudega. See ala on veel praegugi osaliselt kasutusel põllu- ja heinamaana, osa aga metsa kasvanud. Ka kivikalme Kivistikumägi 17965 jäi tõenäoliselt põllumaa keskele. Tolleaegsed teed ühendasid erinevaid külaosi ning karjamõisa. Mitu teed läks läbi põldude ning viis välja ida pool paiknevasse Paekna külla. Võimalik, et praegune Tõdva–Nabala tee oli siis olemas selles osas, mis viis Peebu karjamõisa juurest Paekna küla põldudeni.

Friedrich Johann Leufneri poolt aastatel 1858.–1861. koostatud Nabala mõisamaade kaardil (joonis 5) on juba olemas praegune tee, mis teeb Peebu karjamõisast (joonis 5: Hoflage Pebo) põhja pool järsu kurvi lõunasse ning hakkab siis ida suunas Paekna küla (Dorf Paigna) poole liikuma. Kurvi kohale jäi kõrts (joonis 5: Krug) ning ligilähedaselt praeguse Kangru talu kohale karjamõisa rehi (joonis 5: Riege) Tolleaegse Sookaera küla (Dorf Sokaera) tuumik paiknes ligilähedaselt samas, kus 17. sajandilgi, ehk karjamõisa hoonetest mõnevõrra kirde pool. Sarnaselt varasematele sajanditele jäid Sookaera ja Paekna külade vahele haritud põllumaad, samuti oli põlluna kasustusel ala, mis praegu ongi riikliku kaitse all muistsete põldudena (17968).

Sookaera küla on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 13. sajandi esimesel poolel koostatud Taani hindamisraamatus, kus on märgitud kuue adramaa suurune Ratho-nimeline küla (Johansen 1933, 569). Üht Nabala küla karjamaal paiknevat kivikalmet kirjeldab Jaan Jung oma 1910ndal aastal ilmunud teose „Muinasaja teadus eestlaste maalt“ kolmandas köites. Ilma täpsemat kohta mainimata annab ta sellest ülevaate kui pikast mäeseljandikust: „kelle selja peal palju kiva koos olevat. See vare olevat ¼ versta pikk ning 15 sammu lai“ (Jung 1910, 49). Jüri kihelkonnakirjelduse andmetel on tegu kivikalmega Kivistikumägi1 (17966; Mägiste 1924, 55), kuid kas see on tõepoolest kalme, jäi siiski lahtiseks. Kihelkonnakirjelduse koostanud Mägiste kirjutab, et see mäeseljandik on „suuremate kui ka vähemate kividega täidet, millel kasvab tihe lepa ning kadaka võsa. Muid kalme tunnuseid olemas ei ole“(samas). Kivikalmet Kiviarumägi kirjeldab Mägiste järgmiselt: „see on suurte ja väikeste kividega täidetud, ilma kindla ääreta, lepikuga kaetud mäeküngas“ (samas). Sellegi puhul jätab ta objekti iseloomu lahtiseks.

2019. aasta välitööde metoodika Välitööde metoodika tulenes lähteülesannetest. Tegu oli eeluuringutega, millega taheti välja selgitada kivikalmete asukohad maastikus ja ka see, kas tegu on tõepoolest matmispaikadega. Juhul, kui see nii on, siis taheti välja selgitada ka kalmekihi ulatus. Sellest tulenevalt oli üheks uurimismeetodiks maastikuvaatlus, millega lokaliseeriti võimalikud kalmekohad. Neid kontrolliti täiendavalt metallidetektoriga ja šurfide kaevamisega. Võimalikul asulakohal viidi kultuurkihi lokaliseerimiseks läbi süstemaatilised šurfimised, kus šurfe kaevati ridadena 10–20 meetriste vahemaadega. Selline vahemaa ei lõhu liigselt kultuurkihti, kuid peaks olema küllaldane selle olemasolu kindlaks tegemiseks. Vajadusel saab alati šurfide vahemaid ka muuta. Asulakohta ja selle ümbrust kontrolliti ka metallidetektoriga, iga leiu asukoht vormistati šurfiks. Kõik koordinaadid võeti käsigps-iga Oregon 600, mille mõõtmistäpsus oli ±2 m. Kuna leiud ja ehitusstruktuurid puudusid, siis peeti sellist täpsust piisavaks.

2019. aasta välitööd Asulakoht Nagu eespool mainitud, paikneb Oskar Raudmetsa poolt avastatud asulakoht Kangru talu maal, jäädes Peebu karjamõisa kunagistest hoonetest põhjaloode poole. Asulakohaks peetav ala on oluliselt madalam kui sellest lääne poole jäävad maad, mistõttu uuriti pisteliselt ka Kangru kinnistu kõrgemat osa. Alljärgnevalt antakse nende šurfimiste tulemus tabelis 1 (tahvel II–VI).

Tabel 1. Sookaera asulakohale ja selle lähiümbrusesse kaevatud proovišurfid. Šurfi number vastab numbrile joonisel 6. Šurfi Koordinaadid Mõõtmed Kirjeldus Märkused number I X: 6570287 45 x 30 x 40 Peal u 3 cm paksune Y: 544964 cm2 mättakiht, selle all ühtlane heledam pruun põllumuld. Maapinnast 35 cm sügavusel algas aluspõhja kollakaspruun liivsavi.

1 Paiga nimetus kohanimeregistris on Kivastikumägi 2 Pikkus x laius x sügavus 7

II X: 6570301 30 x 30 x 40 Nagu eelmine Alumiiniumtraat Y: 544955 cm III X: 6570311 30 x 30 x 50 Nagu eelmine; aluspõhja Y: 544953 cm liivsavi algas 40 cm sügavusel IV X: 6570322 35 x 35 x 45 Nagu eelmine Y: 544951 cm V X: 6570315 40 x 30 x 45 Nagu eelmine Y: 544957 cm VI X: 6570323 30 x 30 x 40 Nagu eelmine Y: 544963 cm VII X: 6570306 30 x 30 x 40 Nagu eelmine Y: 544957 cm VIII X: 6570303 40 x 30 x 45 Nagu eelmine Y: 544959 cm IX X: 6570305 30 x 30 x 35 Peal pruun põllumuld, all Nõukogudeaegne Y: 544983 cm õunapuu juured. Viimastest alumiiniumkork läbi ei olnud võimalik kaevata. X X: 6570295 30 x 30 x 35 U 3 cm paksuse mättakihi alla Alumiiniumlusikas Y: 544987 cm jäi pruun põllumuld, milles leidus paar paekivitükki ja mõni väike raudkivi. Mullakihis oli väga väike söekübe. Aluspõhi algas 30 cm sügavusel XI X: 6570310 40 x 40 x 40 Mättakiht u 3 cm paksune, Y: 545009 cm selle all pruun läbiküntud põllumuld. U 35 cm sügavusel algas oranžikaspruun liivsavi XII X: 6570348 40 x 40 x 50 Peal 3 cm paksune mättakiht, Madalamal alal oli Y: 545013 cm mille all tumepruun muld. tegu tumedama Viimases leidus pisut lammimullaga paekiviklibu, üks väga suur söetükk ning väike põlenud Loomaluu (veis? raudkivitükike. Šurfi hobune?) alumisest osast leiti fragment3 loomaluukild. Hele aluspõhja liivsavi algas 40 cm sügavusel. XIII X: 6570336 40 x 40 x 40 Mättakihi all oli tume pisut Y: 545045 cm niiske muld. Hele liivsavi algas 35 cm sügavusel. XIV X: 6570327 30 x 30 x 40 Peal 3 cm paksune mättakiht, Y: 545058 cm all tume põllumuld. U 30 cm sügavusel algas kollakaspruun liivsavi. XV X: 6570330 40 x 40 x 50 Nagu eelmine; aluspõhja Veiseluu Y: 545048 cm liivsavi algas 40 cm

3 Luude täpsem määratlus on antud lisas 1 8

sügavusel. XVI X: 6570327 40 x 30 x 45 Nagu eelmine Y: 545039 cm XVII X: 6570325 50 x 40 x 40 Nagu eelmine; künnikihis olid Hobuse luu Y: 545031 cm mõned väiksemad pae- ja raudkivid XVIII X: 6570320 45 x 40 x 50 Nagu eelmine Y: 545024 cm XIX X: 6570317 50 x 50 x 50 Nagu eelmine Y: 545015 cm XX X: 6570342 45 x 45 x 45 Nagu eelmine Y: 545015 cm XXI X: 6570343 50 x 45 x 50 Nagu eelmine Y: 545028 cm XXII X: 6570343 40 x 35 x 50 Nagu eelmine Y: 545036 cm XXIII X: 6570335 50 x 45 x 50 Nagu eelmine Y: 545027 cm XXIV X: 6570347 60 x 60 x 50 Nagu eelmine; künnikihis Veise- või Y: 545059 cm pisut rohkem klibu hobuseluu XXV X: 6570366 50 x 45 x 50 Nagu eelmine, sh ka klibu Y: 545053 cm osas XXVI X: 6570362 45 x 45 x 50 Nagu eelmine; klibu vähem Y: 545038 cm XXVII X: 6570358 45 x 45 x 50 Nagu eelmine Y: 545028 cm XXVIII X: 6570314 35 x 35 x 50 Pealmise 3 cm paksuse Y: 545058 cm mättakihi all oli tume lammimuld, 40 cm sügavusel algas kollakaspruun liivsavi XXIX X: 6570313 40 x 40 x 45 Nagu eelmine Y: 545050 cm XXX X: 6570311 45 x 45 x 50 Nagu eelmine Y: 545041 cm XXXI X: 6570309 40 x 40 x 55 Nagu eelmine Y: 545036 cm XXXII X: 6570307 50 x 50 x 30 Nagu eelmine; hele põhi algas Y: 545029 cm 25 cm sügavusel XXXIII X: 6570295 45 x 30 x 50 U 3 cm paksuse mättakihi all Y: 545003 cm oli pruun põllumuld. Hele liivasavi algas 40 cm sügavusel XXXIV X: 6570302 40 x 40 x 50 Pealmise 3 cm paksuse Y: 545054 cm mättakihi all oli tume lammimuld, 40 cm sügavusel algas kollakaspruun liivsavi XXXV X: 6570299 40 x 40 x 55 Nagu eelmine; aluspõhja Y: 545041 cm liivsavis pisut paekivimoreeni.

Neljast šurfist leiti loomaluude katkeid ning kahest söetükke. Kuna lähedal on Kangru talu ning asulakohaks peetud alal oli varem nende juurviljapõld, siis ilmselt osutavad need leiud just lähedalasuvale talule. Välistada ei saa ka nende seotust varem läheduses paiknenud Peebu karjamõisaga. Rajatud šurfide vahemaa ei olnud nii suur, et kahe šurfi vahele oleks võinud jääda asulakoht. Lisaks oli tegu aastakümneid põllu all olnud alaga, millel paiknenud leiud oleksid võinud olla laiali küntud. Viimase asjaolu tõttu oleks leide võinud esineda pigem algsest asulakohast laiemal alal.

Uuringud kivikalmetel Kiviarumägi ja Kivistikumägi Kahest uuritavast kalmest oli maastikul kindlalt teada kivikalme Kivistikumägi (17966) asukoht Viimsi metskond 194 kinnistul (30401:002:0424). Kivikalme Kiviarumägi (17965) asukoht oli teadmata ning ka kihelkonnakirjelduses oli see mitmetimõistetav. Kihelkonnakirjelduse tekstiosas märgitakse, et see jääb Peebu karjamõisast u pool kilomeetrit kagu poole ning suurest teest u 20 meetrit lõuna poole. See ongi ligilähedaselt koht, mis on kalmena kaitse all ning see kuulub praegu Lundu kinnistule (30401:001:2389). Samas kihelkonnakirjelduses oleva joonise järgi jääb matmispaik praegu kaitstavast kohast mõnevõrra ida poole, kas Põldmäe tee 21 (30401:002:0313) või Põldmäe tee 23 (30401:002:0314) kinnistule. Sama joonise mõõtkava järgi peaks kalme asuma aga veelgi rohkem ida poole jääval Lasketiiru (30401:002:0134) kinnistul. Enamasti on kivikalmed maastikus hästi lokaliseeritavad oma maapinnast kõrgema kuhjatise tõttu. Kuna uuritavale alale jäid mitmed piklikud looduslikud pinnavormid, mitte aga kalme(d), siis otsiti matmispaika ka laiemalt alalt. Seetõttu teostati maastikuvaatlust lisaks eeltoodud katastriüksustele ka Põldmäe tee 1 (30401:002:0304), Põldmäe tee 2 (30401:002:0316), Põldmäe tee 3 (30401:002:0305), Põldmäe tee 15 (30401:002:0310), Põldmäe tee 17 (30401:002:0311), Põldmäe tee 19 (30401:002:0312) ja Põldmäe tee 25 (30401:002:0315) kinnistutel.

Lundu kinnistule kaevatud šurfid ja matmispaiga otsingud lähiümbruses Esmalt teostati võimaliku kalme Kiviarumägi 17965 alal ja ümbruses maastikuvaatlust. Viimast soodustas asjaolu, et pärast metsaraiet olid seal sõitnud rasked metsatöömasinad ning jätnud pinnasesse suhteliselt sügavad rööpad. Viimastest paljandusid väikesed kivid ja kergelt savine pinnas, midagi matmispaigale viitavat ei tuvastatud. Visuaalselt uuritud ala ulatus oli põhja–lõuna suunas u 135 meetrit ja ida–lääne suunas kuni 150 meetrit. Kuna ala tundus kalme jaoks perspektiivitu, siis tehti šurfid kohta, mis oli Maa-ameti kultuurimälestiste rakenduses tähistatud kalmena. Tegu oli maanteeäärse tasase maaga ning sellest lõuna poole jääva esimese ida–lääne suunalise seljandikuga. Lisaks kontrolliti kalmekohta ja laiemat ümbrust ka metallidetektoriga ning signaali andnud kohta kaevati šurf. Alljärgnevalt antakse šurfimise tulemus tabelis 2.

Tabel 2. Sookaera küla kivikalmele Kivistikumägi ja selle lähiümbrusesse kaevatud proovišurfid. Šurfi number vastab numbrile joonisel 7 (tahvel VIII–IX). Šurfi Koordinaadid Mõõtmed Kirjeldus Märkused number I X: 6569945 65 x 60 x 45 Peal sammal ja mätas 1–2 cm Y: 545655 cm paksuse kihina, all paljandus klibune muld. U 5 cm sügavusel algasid ka kivid. Leidus nii suuri kui ka väikeseid paekive, kohati oli 8

cm paksuseid paekiviplaaditükke. Sügavusel 30 cm algas helepruun savine liiv. II X: 6569945 70 x 50 x 40 Saviseguses liivas peamiselt Y: 545653 cm väikesed paekivitükid, lisaks ka paar suuremat paekivitükki. III X: 659949 50 x 30 x 40 Sees suurem (50 x 25 x 30 cm) Y: 545642 cm raudkivi. Ümber kergelt savine kollakaspruun liiv. IV X: 6569947 50 x 30 x 30 Nagu eelmine. Sees mõned Okastraat Y: 545644 cm nurgelised raudkivid, ümber kollakas savine liiv.

Šurfimise tulemus kinnitas vaatlusel saadud oletust – tegu on loodusliku moodustisega, õigemini ühe osaga suuremast ida–lääne-suunalisest seljandikust. Seljandikke jäi uuritud kohast lõuna poole veel teisigi, kusjuures nende kõrgus kasvas lõuna suunas.

Kuna šurfimised ei olnud tulemust andnud ning ka kihelkonnakirjelduses oli selle kalme asukoht tekstis ja joonisel erinev, siis otsustati otsinguid laiendada. Selleks käidi läbi ka paigad, mis vastasid kihelkonnakirjelduse joonise andmetele ja joonise mõõtkava andmetele. Need jäid kaitstavast kohast idakagu- ja ida poole (joonis 8). Lisaks neile käidi ka kalmekohast lääne- ja edela poole jääval alal.

Kalme asukoht kihelkonnakirjelduse joonise järgi jääb praegusele Põldmäe tee 21 kinnistule. See ala paikneb Kiviarumäe kalmena kaitse all olevast kohast 38–110 m ida pool. Kinnistu läänepoolses osas jätkuvad samad seljandikud, mis eelkirjeldatud Lundu kinnistulgi. Erinevalt lääne poole jäävast alast kasvab siin jätkuvalt mets. Selle kinnistu idapoolses osas on samuti paekõrgendikke, mille aluspõhjapaas ulatub kohati väga kõrgele ning on siin-seal pinnakatteta. Midagi kalmelaadset sellel alal ei tuvastatud.

Kihelkonnakirjeduse joonise mõõtkava andmetel võiks kalme paikneda kaugemal idakagu pool, kus praegu on Lasketiiru kinnistu. Sellel alal kasvab suhteliselt tihe sinilillekuusik, kus pinnakatteks on valdavalt harilik laanik (Hylocomium splendens). Maas oli mitmeid suuremas osas kinnivajunud auke, mis võiksid olla laskepesad. Samas metsas oli piklik kõrgendik ja selle juures kinnivajunud kraav – võimalik sõjaaegne kaevik ja sealt välja tõstetud pinnas. Kalmet ei olnud aga ka selleski kohas. Lisaks otsiti kalmet veel mujalt lähiümbrusest, kuid midagi kalmesarnast ei õnnestunud lokaliseerida.

Kalme Kivistikumägi Nagu mainitud, paikneb kalmena tähistatud koht suure põhja–lõuna-suunalise seljandiku juures (tahvel X–XI). See on täiesti looduslik jäänuk jääjärve liigestamata rannamoodustisest, mis koosneb valdavalt suurtest ja väga suurtest raudkividest. Viimaste liigutamine ilma ekskavaatorita ei ole võimalik. Kalme silt on seljandiku jalamil, kus siiski on mõned väga suured raudkivid. Selliseid looduslikke olusid arvestades võib üsna kindlalt välistada paiga kasutamise kalmena.

Kokkuvõte, eksperdihinnang ja tegevuskava edaspidiseks 2019. aastal toimusid uuringud Sookaera külas kolmes kohas. Neist esimene oli võimalik asulakoht ning teised kaks oletatavad kivikalmed. Asulakoha uuringutel selgus, et selles kohas

11 mälestise tunnused puuduvad – šurfidega kultuurkihti ei tuvastatud, samuti puudusid leiud. Saadi küll mõned loomaluude katked, kuid need võivad pärineda lähedalasuvast Kangru talust või varem lähikonnas paiknenud Peebu karjamõisast. Ka varem kogutud leidude hulk on väike ning leiud ise hilised – ilmselt on tegu karjamõisast pärinevate savinõukildudega. Leitud kolmest killust üks on väga väike, mistõttu ei saa välistada võimalust, et tegu on käsitsi valmistatud keraamikaga, kuid üks selline kild osutab asulakohale kusagil läheduses, mitte leiukohas. Seega ei paikne Kangru kinnistul mitte asukoht vaid tegu on alaga, mida inimesed on mingisugusel muul otstarbel kasutanud – näiteks põllu- ja/või karjamaana. Arvestades kõiki neid asjaolusid, ei ole põhjust kirjeldatud paika asulakohana riikliku kaitse alla võtta.

Kalmed Kiviarumägi ja Kivistikumägi on tegelikult looduslikud moodustised. Neist esimene on osa suuremast seljandike kogumist ning teine jääjärve rannamoodustis. Kuna ka kihelkonnakirjelduses on nende tegelik iseloom lahtiseks jäetud, siis näib, et inimesed on püüdnud seletada kohalikus maastikus silmapaistvate loodusobjektide algupära ning seostanud neid inimtegevusega. Seega teen uuringute tulemuse põhjal ettepaneku riikliku kaitse all olevad mälestised registrinumbritega 17965 ja 17966 kaitse alt maha võtta.

Kasutatud materjalid EAA.1.2.C-I-16, leht 1. Johann Holmberg (koostaja). 1687. Geometrisch Charta Öfwer Kongl. Klostergodzet Nappel uthi Hertigdömet Estland Och St. Georgen Sochn beläget. EAA.1.2.C-I-17, leht 1. Johann Holmberg (koostaja). 1687. Nappel Hoffz Bondehemman i Georgen Sochn. EAA.3724.4.179, leht 1. Friedrich Johann Leufner (koostaja). 1858–1861. Special-Charte bestehend aus zwei Blättern des im Ehslündischen Gouvernement, Ost-Harrienschen Districte St. Jürgenschen Kirchspiele belegenen Landraths Guthe Nappel.

Kink, H. 2008. Loodusmälestised. Natural heritage of Estonia. 18. Harjumaa. Kiili, Rae, Saku ja Saue vald. MTÜ Pakri Looduskeskus. Teaduste Akadeemia Kirjastus. Mägiste, V. 1924. Jüri. Suuroja, K.; Morgen, E.; Mardim, T.; Kaljuläte, K.; Shtokalenko, M. 2012. Baaskaardi Kohila lehe (6332) geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn.

Johansen, P.1933. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. – Kopenhagen, Reval. Jung, J. 1910. Muinasaja teadus eestlaste maalt, III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. Tallinn.

LISA 1

Sookaera küla Kangru kinnistult 12.11.2019 kogutud loomaluud Liina Maldre

Nr. Liik Luu Kirjeldus 1 Bos taurus/Equus caballus alalõualuu alveooli fragment 2 Bos taurus kämblaluu (parem) fragment; dist. ots katki; pikuti pooleks 3 küünar- ja kodarluu diafüüsi fragment prox. luudevahemiku Equus caballus (vasak) juurest 4 Bos taurus/Equus caballus toruluu diafüüsi fragment Kõik luud näivad kuuluvat täiskasvanud loomadele, mõlema liigi puhul on isendite minimaalne arv 1.

Joonised ja tahvlid Joonis 1. Sookaera küla paiknemine. Sookaera asukoht on markeeritud punase täpikesega. Joonis 2. Sookaera küla koos sealsete mälestiste ja uurimisobjektidega. Punase ovaaljoonega on markeeritud uurimiste üheks objektiks olnud võimalik asulakoht, oranži ovaaliga aga rootsiaegne suurem külaosa. Viimasel uuringuid ei toimunud. Musta ringjoonega on tähistatud Peebu karjamõisa ligilähedane asukoht. Mälestised joonisel: 1 – kivikalme Kiviarumägi 17965; 2 – kivikalme Kivistikumägi 17966; 3 – muistsed põllud 17968; 4 – kivikalme 17964 Joonis 3. Sookaera küla mullad. Numbritega on tähistatud 2019. aasta uurimisobjektid. Alus: Maa-ameti mullakaardirakendus, täiendanud Gurly Vedru. 1 – oletatav asulakoht Kangru talu maal, 2 – kivikalme Kiviarumägi 17965, 3 – kivikalme Kivistikumägi 17966. Kog – gleistunud leostunud muld, Kg – gleistunud rähkmuld, Go – leostunud gleimuld, Kr – koreserikas rähkmuld, K – rähkmuld, Gkr – koreserikas rähkne gleimuld Joonis 4. Sookaera küla ja Peebu kaeramõis Johann Holmbergi poolt 1687. aastal koostatud kaardil „Geometrisch Charta Öfwer Kongl.Klostergodzet Nappel uthi Hertigdömet Estland Och St. Georgen Sochn beläget“ (EAA.1.2.C-I-16, leht 1). Väljavõte, täiendanud Gurly Vedru. K-tähega on tähistatud Sookaera (Sockor By) küla majapidamised koos nende juurde kuulunud põllu- ja karjamaadega ning L-tähega Peebu (Pebo) karjamõis ning selle maad. 2019. aastal uuritud ala ligilähedane asukoht on ümbritsetud punase ringjoonega. Sookaera külas oli sel ajal üksteist talu, mis paiknesid kahes rühmas küla erinevates osades, lisaks asusid mõned talud üksikult. Joonis 5. Peebu karjamõis koos lähema ümbrusega Friedrich Johann Leufneri poolt aastatel 1858.–1861. koostatud Nabala mõisamaade kaardil „Special-Charte bestehend aus zwei Blättern des im Ehslündischen Gouvernement, Ost-Harrienschen Districte St. Jürgenschen Kirchspiele belegenen Landraths Guthe Nappel“ (EAA.3724.4.179, leht 1). Väljavõte, täiendanud Gurly Vedru. 2019. aastal uuritud asulakoha ala on markeeritud punase ringjoonega. Peebu karjamõisa (Hoflage Pebo) hoonetest on eraldi välja toodud laut (Viehstall), kõrts (Krug) ja rehi (Riege). Tolleaegne tee kulges ligilähedaselt samas, kus praegune Tõdva– Nabala tee, ning see pööras kõrtsi juures järsult lõuna poole. Põldude ja heinamaade vahel olid niisked kohad, mis on kaardil tähistatud roheliste laigukestega. Nüüdse Kangru talu kohal oli siis karjamõisa rehi, 2019. aastal uuritud võimalik asulakoht jäi aga nii põllumaale kui ka niiskele alale. Sookaera küla jäi mõisast mõnevõrra kirde poole. Joonis 6. Sookaera külas paiknevale asulakohale 2019. aasta uuringute käigus kaevatud šurfid. Rooma number šurfi juures vastab kirjeldusele tabelis 1. Joonis 7. Kivkalme Kivistikumägi 17965 ja sellele kaevatud šurfid. Rooma number šurfi juures vastab kirjeldusele tabelis 2. Joonis 8. Kivikalme Kivistikumägi 17965 koos ümbrusega. Kalme väliskontuur on antud helesinise joonega ja selle ala tumesinise viirutusega. Kalme kaitsevööndit tähistab helesinine viirutus. Punase ringjoonega ja numbriga 1 tähistatud ala on kalme asukoht kihelkonnakirjelduse joonise järgi, punase ringjoonega ja numbriga 2 tähistatud ala, aga selle asukoht kihelkonnakirjelduse joonisel antud mõõtkava järgi. Oranž ringjoon piiritleb laiemat ala, kus teostati maastikuvaatlust kalme lokaliseerimiseks.

Tahvel I 1. Sookaera asulakoht. Vaade uuritud alale idakagu poolt. Tagaplaanil paremal Kangru talu. 2. Sookaera asulakoht. Kraav ja seda ümbritsev niiske ala asulakoha idakagupoolsel küljel. Vaade lõunaedela poolt.

Tahvel II 1. Sookaera asulakoht. Šurf I. 2. Sookaera asulakoht. Šurf VI.

Tahvel III 1. Sookaera asulakoht. Šurf X. 2. Sookaera asulakoht. Šurf XV.

Tahvel IV 1. Sookaera asulakoht. Šurf XVI. 2. Sookaera asulakoht. Šurf XX.

Tahvel V 1. Sookaera asulakoht. Šurf XXVI. 2. Sookaera asulakoht. Šurf XXXI.

Tahvel VI 1. Sookaera asulakoht. Šurf XXXIII. 2. Sookaera asulakoht. Šurf XXXV.

Tahvel VII 1. Kivikalme Kiviarumägi. Vaade mälestise asukohale põhja poolt. 2. Kivikalme Kiviarumägi. Vaade mälestise asukohale idakagu poolt.

Tahvel VIII 1. Kivikalme Kiviarumägi. Šurf I. 2. Kivikalme Kiviarumägi. Šurf II.

Tahvel IX 1. Kivikalme Kiviarumägi. Šurf III. 2. Kivikalme Kiviarumägi. Šurf IV.

Tahvel X 1. Kivikalme Kivistikumägi. Vaade jääjärve rannavallile lääne poolt. 2. Kivikalme Kivistikumägi. Jääjärve rannavall koos kivikalmega. Vaade lääneloode poolt.

Tahvel XI 1. Kivikalme Kivistikumägi. Vaade mälestisele lõuna poolt. 2. Kivikalme Kivistikumägi. Vaade mälestisele lääneloode poolt.

Joonis 1

Joonis 1. Sookaera küla paiknemine. Sookaera asukoht on markeeritud punase täpikesega.

Joonis 2

Joonis 2. Sookaera küla koos sealsete mälestiste ja uurimisobjektidega. Punase ovaaljoonega on markeeritud uurimiste üheks objektiks olnud võimalik asulakoht, oranži ovaaliga aga rootsiaegne suurem külaosa. Viimasel uuringuid ei toimunud. Musta ringjoonega on tähistatud Peebu karjamõisa ligilähedane asukoht.

Mälestised joonisel: 1 – kivikalme Kiviarumägi 17965; 2 – kivikalme Kivistikumägi 17966; 3 – muistsed põllud 17968; 4 – kivikalme 17964

Joonis 3

Joonis 3. Sookaera küla mullad. Numbritega on tähistatud 2019. aasta uurimisobjektid. Alus: Maa-ameti mullakaardirakendus, täiendanud Gurly Vedru.

1 – oletatav asulakoht Kangru talu maal, 2 – kivikalme Kiviarumägi 17965, 3 – kivikalme Kivistikumägi 17966

Kog – gleistunud leostunud muld Kg – gleistunud rähkmuld Go – leostunud gleimuld Kr – koreserikas rähkmuld K – rähkmuld Gkr – koreserikas rähkne gleimuld

Joonis 4

Joonis 4. Sookaera küla ja Peebu kaeramõis Johann Holmbergi poolt 1687. aastal koostatud kaardil „Geometrisch Charta Öfwer Kongl.Klostergodzet Nappel uthi Hertigdömet Estland Och St. Georgen Sochn beläget“ (EAA.1.2.C-I-16, leht 1). Väljavõte, täiendanud Gurly Vedru.

K-tähega on tähistatud Sookaera (Sockor By) küla majapidamised koos nende juurde kuulunud põllu- ja karjamaadega ning L-tähega Peebu (Pebo) karjamõis ning selle maad. 2019. aastal uuritud ala ligilähedane asukoht on ümbritsetud punase ringjoonega. Sookaera külas oli sel ajal üksteist talu, mis paiknesid kahes rühmas küla erinevates osades, lisaks asusid mõned talud üksikult.

Joonis 5

Joonis 5. Peebu karjamõis koos lähema ümbrusega Friedrich Johann Leufneri poolt aastatel 1858.–1861. koostatud Nabala mõisamaade kaardil „Special-Charte bestehend aus zwei Blättern des im Ehslündischen Gouvernement, Ost-Harrienschen Districte St. Jürgenschen Kirchspiele belegenen Landraths Guthe Nappel“ (EAA.3724.4.179, leht 1). Väljavõte, täiendanud Gurly Vedru. 2019. aastal uuritud asulakoha ala on markeeritud punase ringjoonega. Peebu karjamõisa (Hoflage Pebo) hoonetest on eraldi välja toodud laut (Viehstall), kõrts (Krug) ja rehi (Riege). Tolleaegne tee kulges ligilähedaselt samas, kus praegune Tõdva– Nabala tee, ning see pööras kõrtsi juures järsult lõuna poole. Põldude ja heinamaade vahel olid niisked kohad, mis on kaardil tähistatud roheliste laigukestega. Nüüdse Kangru talu kohal oli siis karjamõisa rehi, 2019. aastal uuritud võimalik asulakoht jäi aga nii põllumaale kui ka niiskele alale. Sookaera küla jäi mõisast mõnevõrra kirde poole.

Joonis 6

Joonis 6. Sookaera külas paiknevale asulakohale 2019. aasta uuringute käigus kaevatud šurfid. Rooma number šurfi juures vastab kirjeldusele tabelis 1.

Joonis 7

Joonis 7. Kivkalme Kivistikumägi 17965 ja sellele kaevatud šurfid. Rooma number šurfi juures vastab kirjeldusele tabelis 2.

Joonis 8

Joonis 8. Kivikalme Kivistikumägi 17965 koos ümbrusega. Kalme väliskontuur on antud helesinise joonega ja selle ala tumesinise viirutusega. Kalme kaitsevööndit tähistab helesinine viirutus. Punase ringjoonega ja numbriga 1 tähistatud ala on kalme asukoht kihelkonnakirjelduse joonise järgi, punase ringjoonega ja numbriga 2 tähistatud ala, aga selle asukoht kihelkonnakirjelduse joonisel antud mõõtkava järgi. Oranž ringjoon piiritleb laiemat ala, kus teostati maastikuvaatlust kalme lokaliseerimiseks.

Tahvel I

1. Sookaera asulakoht. Vaade uuritud alale idakagu poolt. Tagaplaanil paremal Kangru talu.

2. Sookaera asulakoht. Kraav ja seda ümbritsev niiske ala asulakoha idakagupoolsel küljel. Vaade lõunaedela poolt.

Tahvel II

1. Sookaera asulakoht. Šurf I.

2. Sookaera asulakoht. Šurf VI.

Tahvel III

1. Sookaera asulakoht. Šurf X.

2. Sookaera asulakoht. Šurf XV.

Tahvel IV

1. Sookaera asulakoht. Šurf XVI.

2. Sookaera asulakoht. Šurf XX.

Tahvel V

1. Sookaera asulakoht. Šurf XXVI.

2. Sookaera asulakoht. Šurf XXXI.

Tahvel VI

1. Sookaera asulakoht. Šurf XXXIII.

2. Sookaera asulakoht. Šurf XXXV.

Tahvel VII

1. Kivikalme Kiviarumägi. Vaade mälestise asukohale põhja poolt.

2. Kivikalme Kiviarumägi. Vaade mälestise asukohale idakagu poolt.

Tahvel VIII

1. Kivikalme Kiviarumägi. Šurf I.

2. Kivikalme Kiviarumägi. Šurf II.

Tahvel IX

1. Kivikalme Kiviarumägi. Šurf III.

2. Kivikalme Kiviarumägi. Šurf IV.

Tahvel X

1. Kivikalme Kivistikumägi. Vaade jääjärve rannavallile lääne poolt.

2. Kivikalme Kivistikumägi. Jääjärve rannavall koos kivikalmega. Vaade lääneloode poolt.

Tahvel XI

1. Kivikalme Kivistikumägi. Vaade mälestisele lõuna poolt.

2. Kivikalme Kivistikumägi. Vaade mälestisele lääneloode poolt.