DOCSLIB.ORG

Nabala Mõisas Tantsiti Päikeses Ja Tuules

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Nabala Mõisas Tantsiti Päikeses Ja Tuules Ülevaade Kiili valla Maanteeamet Paprika on parim rahvastikust Kaare kurvis mäluspordis probleemi ei näe LK 2 LK 3 LK 5 Kiili valla ajaleht Nr 5 (2339) 29. mai 2013 Peo kangelannad olid seekord Kiilitarid, kes kümnendat tegutsemisaastat tähistavad. Tantsuplatsile Jõud on ühendanud Kiili Keerulised ning Tugevad kutsuti ka kõik need, kes varem tantsutrupi tegemistes kaasa löönud. ja Kohevad. Kiilikesed tantsimas “Päikesejänkusid”. Ükski Paekna pidu ei möödu ilma Ago ja tema memmedeta. Kiili Üle aastate olid peol seekord tantsimas ka kõige pisemad – Kiili seeniorid on endiselt tippvormis. Kiili Keeruliste mehed esitasid tantsu vormis laadalt tulekut. lasteaia trupp Sipelgad. PEOLE PANI PUNKTI JÄÄÄÄR Nabala mõisas tantsiti päikeses ja tuules z Kalendri järgi veel Poolsada pidulist keset kevadet, ilma IX Paekna tantsu- ja laulupidu Rahvamaja kunstiline juht • Peo lavastas Triin Aas. Kadi Kroon-Laur ütles, et peol järgi otsustades juba • Peo korraldas Kiili rahvamaja, toetasid Kiili vallavalitsus ja varasuvel toimub ik- oli nagu mullugi 150 tantsijat- Nabala mõis. lauljat. Publikut ehk nii palju • Osales ca 150 tantsijat ja lauljat. ka Paekna tantsu- ja polnud, kuid pingid olid igata- • Rahvale esinesid 10-aastast sünnipäeva tähistanud naisrühm laulupidu. Tänavuse hes rahvast täis. Kiilitar, rahvamaja seeniortantsijad Ago ja memmed, rahva- peoga tähistati ka Peo programm mullusest maja segarühm Kiili Keerulised, Kiili kammerkoor Tuuli Kiili rahvamaja tant- olemuslikult ei erinenud. Kadi Metsoja juhendamisel, Kiili gümnaasiumi tantsulapsed Kiili- Kroon-Lauri sõnul kasutavad sutrupi Kiilitarid kesed (juhendaja Annika Adams), Kiili lasteaia tantsurühm kümnendat tegutse- Sipelgad (juhendaja Triin Jaago) ning külalistena Tallinna trupid võimalust, et tantsudele misaastat. Kristiine gümnaasiumi naisrühm Kristiine õpetajad, Kurtna veel viimast lihvi anda. Toimub naisrühm ja Saku huvikeskuse segarühm Tugevad ja kohe- ju juba sel nädalvahetusel Keilas Tantsu-laulupidu ise toimus vad. Harju maakonna laulu- ja tant- üheksandat korda. Laulmise • Peo lõpetas etteastega ansambel Jäääär. supidu, kuhu tuleb kokku üle osa, nagu tavaks, võttis peost 7000 laulja ja tantsija. Ja juba väiksema aja, peamiselt olid järgmisel aastal toimub üldlau- muruplatsil rahva ees tantsijad. laupäeval polnud tuult keegi Nagu tavaks, oli peole kut- lu- ja tantsupidu Tallinnas. Tantsijaid oli tänavu kolmest purki pannud ning lauljatel oli sutud ka külalistruppe naaber- Suurem pidu peaks järgmisel põlvkonnast: vanaemadest-va- seetõttu väheke keerulisem esi- omavalitsustest. Seekord tulid aastal toimuma ka Nabala mõi- naisadest (Ago ja memmed) las- neda. Tuule tempudega tuli kui- külla Tallinna Kristiine güm- sa mail, sest Paekna tantsu- ja teaia- ja koolilasteni (Sipelgad dagi hakkama saada ka folk- naasiumi naisrühm Kristiine laulupidu toimub siis kümnen- ja Kiilikesed). Laulul laskis kõla- bändil Jäääär, kes peole punkti õpetajad ning Saku vallast Kurt- dat korda. Koht jääb samaks, da Kiili kammerkoor koos ju- panijaks oli tellitud. Lõpuks leiti na naisrühm ning segarühm Tu- kinnitas Kadi Kroon-Laur, ning hendaja Tuuli Metsojaga. bändimeeste heameeleks Naba- gevad ja kohevad. Saku meeste kui peo kunstiline juht Triin Aas la mõisa tagant tuulevaikne esitatud rootsi rahvatants “Här- on taas kampa nõus lööma, siis Bänd läks mõisa taha nurk, kus tuul muusikat mine- jatants” pälvis mudilaste esita- ei saa juttugi olla, et juubelipidu Et Paekna pidu on algusest ma ei puhunud. Tänulikke kuu- tud tantsude kõrval ehk päeva ära jääks. Üheksa korda (loe: peale olnud rohkem tantsijate lajaid jagus, sest valla toel sai tormilisema aplausi. aastat)on mõõdetud, nüüd jaoks mõeldud, siis tuule vastu tasemel folkmuusikat tasuta Peo korraldas tänavu Kiili tuleb juba juubelit tähistada. Saku Tugevad mehed, nagu nad end ise nimetavad, esitasid rahva peolistel suurt pole. Möödunud nautida. rahvamaja, lavastas Triin Aas. MARKO TOOMING suureks rõõmuks “Härjatantsu”. 7x Marko Tooming 2 Kiili Leht ARVAMUS 29. mai 2013 Suuremad toetused ELANIKKOND ON EESTI NOORIMATE HULGAS abi vajavatele ning lasterikastele peredele Kiili vallast läbi z Suvi toob endaga olulise muudatuse peretoetuste maks- rahvaloenduse prisma mises. Seni on pere- toetused olnud uni- Esialgsed tulemused 2011. aas- na olukord ilmselt lihtsam kui juhul. Olemas on ka info, kui versaalsed, kõigile tal Eestis läbi viidud rahvastiku- enamikul valdadel, kuid nt palju on mingit liiki elamisi – Kiili vallaelanike töökoha asukoht lastega peredele üh- ja eluruumide loenduse (REL) vanaemade-vanaisade asumine ühepereelamuid 68%, kortereid temoodi. Juulikuust kohta avaldati juba aasta tagasi, kättesaamatus kauguses tekitab 19% ja muid väikeelamuid (su- • Tallinn 65% • Kiili vald 18% hakkavad saama li- kuid viimase paari kuu jooksul paljudele peredele kindlasti vilaid) 13%. • Rae vald 5% Vajaduspõhist peretoetust on statistikaamet järjest teinud probleeme. Nagu näha, on Kiili vald ees- satoetust need pe- • Välisriik 4% saavad taotleda pered, kus kas- avalikuks ka uusi ja spetsii- Kolmas näitaja on seotud kätt eramajade ja suvilate piir- red, kes kõige enam • Saku vald 2% vab vähemalt üks laps ning pe- filisemaid andmeid, millest siin- lapsesaamise eas naiste osakaa- kond ning ainult suvilatena ka- abi vajavad ehk ma- • Maardu linn 1% rekonna sissetulek jääb allapoo- kohal väike ülevaade. sutatavate eluruumide hulk ei dalama sissetuleku- luga ning siin on Kiili vald teis- • Ülejäänud kohalikud ga pered. le suhtelist vaesuspiiri. Sel aas- Kiili valla rahvaarv oli rahva- test nn kuldse ringi valdadest ole enam väga suur, aga loomu- omavalitsused kokku 5% tal on selleks piiriks perekonna loenduse põhjal 5134 inimest põhimõtteliselt erinev. Nimelt likult varieerub see erinevate Allikas: REL 2012 esimese liikme kohta 280 eurot (seisuga 01.01.2012). Kümne on meil kõige suurem naiste kunagiste ja praeguste aiandus- Lisaks hakkavad märgatavalt kuus. Iga teise ja järgmise vähe- aastaga on see rohkem kui ka- eagrupp rahvastikupüramiidis ühistute lõikes päris palju. Kui suuremat toetust saama pered, malt 14-aastase pereliikme koh- hekordistunud, võrreldes 2000. 40-44-aastased, samal ajal kui nt Uus-Vargamäel on praktiliselt kesklinn ainult poolt tundi ja kus kasvab kolm või enam last. ta on see 140 eurot ning alla aastaga on kasv 117% ning selle naabrite juures Rae vallas on kõik juba püsielanikud, siis sa- niisugust pendelrännet tuleb Kinnitan, et ükski praegune toe- 14-aastase pereliikme kohta 84 näitaja poolest edestab meid see niiviisi hoopis 30-34-aastas- ma ei saa kindlasti väita Sangari lugeda täiesti normaalseks. tus ära ei kao. eurot kuus. Vajaduspõhise toe- ainult Viimsi vald, kus vastav te ja Sakus 35-39-aastaste pu- või Luna kohta. Heal juhul võib rääkida sel- Ees seisavad aga suured tusega lisandub ühe lapsega pe- number on 132%. Elanikke on hul. Mis tähendab, et Kiili vallas lest, et äkki võiks olla ühistrans- muudatused ning seepärast rele sel aastal 9,59 eurot kuus, lisandunud põhiliselt mehaa- on sündide arv langenud juba Töökoht ja palk pordi kasutajaid natuke rohkem viiakse lastetoetuste reform läbi mis 2015. aastaks kasvab 19,18 nilise iibe teel, kuid valda koli- alates aastast 2010, kuna või- Kiili valla elanikest käis rah- ja autoga liikujaid vähem, aga kahes osas. Selle aasta 1. juulist euroni. Näiteks neljaliikmelise nud enamjaolt nooremas kesk- malike sünnitajate arv lihtsalt valoenduse ajal palgatööl 2490 ka see on küsitav – ühest küljest tõuseb allpool suhtelist vaesus- perekonna puhul, kus on kaks eas inimesed tõid kaasa ka mär- väheneb pidevalt. Sellest oma- inimest. Kui rääkida valdkonda- mugavusfaktori (poeskäigud piiri elavatel peredel esimese ja täiskasvanut, üks 15-aastane kimisväärse loomuliku iibe kas- korda tuleneb, et meil laheneb dest, siis on pilt küllaltki kirju ja pärast tööd jms) ning teisest teise lapse toetus 28,77 euroni laps ning üks 10-aastane laps, vu. lasteaiakohtade puuduse prob- protsentuaalselt järgnev. küljest reisijatevoo ebaühtluse ja kõigil kolme või enama lapse- on sissetulekupiiriks 2013. aas- Samas oli rahvastikuregistri leem paari aasta jooksul ja juba Hulgi- ja jaekaubandus; tõttu, kuna juba praegu on ga peredel 76,72 euroni lapse tal 644 eurot. Seega on sellise andmetel Kiili vallas elanikke täna olemasolev lasteaiakohtade sõidukite remont 19,52 hommikused bussid liiga täis ja kohta. 1. jaanuariks 2015 on koosseisuga neljaliikmelisel pe- samal ajal ainult 4546, mis tä- arv on pikemas perspektiivis pii- Töötlev tööstus 14,58 muul ajal üsna tühjad. Võrreldes enim abivajavate laste toetused rekonnal 2013. aastal taotlemi- hendab, et erinevus kahe riikli- sav. Miks meil on 40-44 aastasi Ehitus 9,28 teiste Tallinna ümbruse valda- praegusega võrreldes tõusnud seks õigus juhul, kui perekonna ku andmebaasi vahel oli ja on elanikke (sh mehi 35-39 eagru- Veondus ja laondus 8,31 dega on pilt üldjoontes sarnane, kahekordseks – näiteks maksab keskmine netosissetulek taot- peaaegu 600 inimest ehk ca 11- pis) kõige rohkem, võib vaid Avalik haldus ja riigikaitse; sot- kuid nii Sakus kui Raes on oma riik siis kahe lapsega perele lap- lemisele eelneval kolmel kuul 12% inimestest elab vallas ilma oletada. Kõige tõenäolisemaks siaalkindlustus 7,71 vallas töötajate osakaal pisut se kohta toetust ligi 38,36 eurot. on olnud väiksem kui 644 eurot sissekirjutuseta. Tänase seisuga põhjuseks on, et Kiili vallas puu- Haridus 7,11 suurem. Väga oluline on ka see, et täien- kuus. (1.05.2013) on rahvastikuregist- dusid kinnisvarabuumi ajal sisu- Info ja side 5,54 Tööga seotud pendelränne davaid toetusi ei arvestata
Load more

Recommended publications
  • TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut
    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15
    [Show full text]
  • Koidula Ameerikas
    Koidula Ameerikas Harjumaa Kiili vald Jüri kihelkond, Kurna mõisa külad VAELA JA SAIRE küla ajaloost Kiili 2004.a. Sisukord Küla nimi …………………………………………………………….. 4 Küla asukoht ………………………………………………………….. 4 Muistsed asulad (kaart) ……………………………………………… 5 Vana kaart …………………………………………………………….. 6 Valla nimest …………………………………………………………... 7 Küla asukoht maastikul ……………………………………………….. 8 Küla plaan …………………………………………………………….. 9 Küla tüüp ja vanus …………………………………………………….. 10 Küla suurus, talude ja perede arv ……………………………………... 11 Adramaa revision 1725-26 ……………………………………………. 12 Küla välisilme ………………………………………………………… 13 Ühiskondlikud hooned ………………………………………………... 13 Küla asetus ……………………………………………………………. 14 Talud ………………………………………………………………….. 15 Raba …………………………………………………………………... 15 Peetri ………………………………………………………………….. 17 Lepiku ………………………………………………………………… 18 Ilba ……………………………………………………………………. 19 Otti ……………………………………………………………………. 20 Pinna …………………………………………………………………... 21 Mardihansu ……………………………………………………………. 22 Opmanni ………………………………………………………………. 24 Söödi ………………………………………………………………….. 25 Miku …………………………………………………………………... 25 Luige ………………………………………………………………….. 26 Saire küla talud ………………………………………………………... 28 Tilluvälja ……………………………………………………………… 28 Mikuhansu …………………………………………………………….. 29 Hinreki ………………………………………………………………... 30 Evardi …………………………………………………………………. 31 Lauri …………………………………………………………………... 31 Kuusiku ……………………………………………………………….. 32 Kõrtsu …………………………………………………………………. 33 Nõmme ………………………………………………………………... 34 Vaino ………………………………………………………………….. 34 Mareti …………………………………………………………………. 34 Öövahi
    [Show full text]
  • 116A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    116A buss sõiduplaan & liini kaart 116A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 116A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 7:35 - 18:40 (2) Sõmeru Küla: 6:40 - 17:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 116A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 116A buss saabub. Suund: Balti Jaam 116A buss sõiduplaan 31 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:35 - 18:40 teisipäev 7:35 - 18:40 Sõmeru Küla kolmapäev 7:35 - 18:40 Toominga neljapäev 7:35 - 18:40 Siberi reede 7:35 - 18:40 Nabala laupäev 7:35 - 18:40 3 Tihase Tee, Estonia pühapäev 7:35 - 18:40 Paali Lähtse Kiili Kool 116A buss info 1a Kooli Tänav, Kiili Suund: Balti Jaam Peatust: 31 Kiili Reisi kestus: 48 min 3 Nabala Tee, Kiili Liini kokkuvõte: Sõmeru Küla, Toominga, Siberi, Nabala, Paali, Lähtse, Kiili Kool, Kiili, Maksima, Miku Maksima Tee, Oti, Kurna Tee, Ringtee, Luige, Tammejärve, 8 Vaela Tee, Kiili Mareti, Kangru, Raudalu, Kaarla, Raku, Liivametsa, Viljandi Maantee, Järve, Hallivanamehe, Kalev, Miku Tee Tallinn-Väike, Vineeri, Kosmos, Vabaduse Väljak, Viru, Balti Jaam Oti Kurna Tee Kurna — Tuhala, Estonia Ringtee 28 Purje Tänav, Luige Luige 1 Rõõmu Tänav, Luige Tammejärve 2 Vambola Tänav, Luige Mareti Kangru Raudalu 45 Viljandi Maantee, Estonia Kaarla 2 Kaarla, Estonia Raku Liivametsa Viljandi Maantee 7 Viljandi Maantee, Tallinn Järve Hallivanamehe 139c Pärnu Maantee, Tallinn Kalev 137a Pärnu Maantee, Tallinn Tallinn-Väike 3a Juurdeveo Tänav, Tallinn Vineeri 68 Pärnu mnt, Tallinn Kosmos 37
    [Show full text]
  • Rohevõrgustiku Analüüs
    Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Rohevõrgustiku analüüs Tallinn 2019 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020 Nimetus: Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Värvi 5 – A308, Tallinn 10621 Tel +372 5059914, +372 600 7740 E-post [email protected] Töö tellija: Kiili Vallavalitsus Reg nr 75020983 Harju maakond, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a, 75401 Tel +372 679 0260 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töös osalesid: Mihkel Vaarik Töö versioon: 29.10.2020 2 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Rohevõrgustiku analüüs. Versioon: 29.10.2020 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 4 1 Looduskeskkond .............................................................................................................................. 5 1.1 Looduskaitseobjektid .............................................................................................................. 5 1.2 Taimkate ................................................................................................................................. 7 1.2.1 Kaitsealused taimeliigid
    [Show full text]
  • ALUSANALÜÜS Kiili Valla Üldplaneeringule
    Töö number 2019-0018 Tellija Kiili Vallavalitsus Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, 75401 Harjumaa Tel 679 0260, e-post: [email protected] Registrikood: 75020983 www.kiilivald.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 www.skpk.ee Kuupäev 20.12.2019 ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule Kaart: © Stamen Design, OpenStreetMapi kaastöölised ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3 1. ASEND ............................................................................................................... 4 2. RAHVASTIK ....................................................................................................... 6 3. ASUSTUS ......................................................................................................... 13 4. EHITUSTEGEVUS JA MAAKASUTUS .................................................................. 17 5. SOTSIAALNE JA KULTUURILINE KESKKOND .................................................... 22 6. ETTEVÕTLUSKESKKOND .................................................................................. 25 2 / 26 ALUSANALÜÜS Kiili valla üldplaneeringule Sissejuhatus Kiili valla üldplaneeringu alusanalüüs koondab endas materjale ja infot üldplaneeringu koostamiseks. Siia on koondatud viimase ca 10 statistilist infot, alusandmeid ja seni kaardistatud trende. Alusinfo põhjal on analüüsitud
    [Show full text]
  • KIILI VALLA ARENGUKAVA 2021-2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 19.11.2020 Määrusega Nr 1-1.2/14
    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2021-2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 19.11.2020 määrusega nr 1-1.2/14 November 2020 1 Sisukord Sisukord ...................................................................................2 Sissejuhatus ............................................................................4 1 Kiili valla arengueeldused ...................................................5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed ..................................... 13 2 Toimekeskkonna ülevaade ............................................... 15 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 15 2.1.1 Valla juhtimine .................................................................................... 15 2.1.2 Avalik ruum ......................................................................................... 18 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 20 2.3 Majandus .................................................................................... 21 2.3.1 Energiamajandus ............................................................................... 21 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus..................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport .....................................................................................
    [Show full text]
  • (Kiili Vald/Jüri Kihelkond) 2019. Aastal Gurly
    Arheoloogiakeskus MTÜ Aruanne arheoloogilistest uuringutest Sookaera külas (Kiili vald/Jüri kihelkond) 2019. aastal Gurly Vedru, arheoloog Tallinn 2019 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa number: 23143 Mälestise nimetus Kivikalme „Kiviarumägi“ Registrinumber: / uuringu objekt: Kivikalme „Kivistikumägi“ 17965 17966 asulakoht A31036 Aadress (uuringu objekti asukoht): Harju maakond, Kiili vald, Sookaera küla, Lundu (30401:001:2389) Harju maakond, Kiili vald, Sookaera küla, Viimsi metskond 194 (30401:002:0424) Harju maakond, Kiili vald, Sookaera küla, Kangru (30401:002:0351) Koordinaadid: Kangru kinnistul uuritud ala nurgad: X: 6570323, Y: 544940; X: 6570372, Y: 545053; X: 6570296, Y: 545058; X: 6570283, Y: 544962 Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Arheoloogiline uuring Sookaera külas kivikalmetel Kiviarumägi ja Kivistikumägi ning võimalikul asulakohal. Selgus, et mõlemad kivikalmed on tegelikult looduslikud pinnavormid, asulakohal aga mälestise kultuurkiht puudub. Kuna kihelkonnakirjelduses on kalmete asukohad ebaselged, siis otsiti matmispaiku ka laiemalt alalt, kuid neid siiski ei leitud. Oletatud asulakoht kunagise Peebu karjamõisa alal paikneva praeguse Kangru talu maal jääb osaliselt madalale lammialale, mida iseloomustab tume leiutühi muld. Kõrgematel aladel on tegu pruuni leiutühja põllumullaga. 1971. aastal kogutud kolmest savinõukillust kaks on kedral valmistatud ning pärinevad ilmselt lähedalasunud karjamõisast. Kolmas kild on väga väike ning seda ei õnnestunud määrata. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: Välitööde juhataja ja asutus: 14C Gurly Vedru, MTÜ Arheoloogiakeskus dendro Toimumisaeg: November 2019 Tööde tellija: Muinsuskaitseamet luu Kaevandi või uuritud ala pindala: U 189470 m² muu Leiud (peanumber): Puudusid Märkused: 2019. aastal teostatud maastiku-uuringute käigus kivikalmeid ei tuvastatud. Ilmselt on siin tegu looduslike pinnavormidega – võimalike rannavallidega – mida on ekslikult inimtekkelisteks peetud. Asulakohaks peetud alal puudus nii kultuurkiht kui ka leiud.
    [Show full text]
  • Estonian Nature Conservation in 2015 Published As the Fifth Volume in the Series “Diversity of Nature in Estonia”
    Diversity of Nature in Estonia Estonian Nature Conservation in 2015 Published as the fifth volume in the series “Diversity of Nature in Estonia” Editor: Madli Linder Publisher: Compilers: Kadri Alasi1, Marko Angerjärv2, Marika Arro3, Herdis Fridolin1, Nele Jõessar3, Lauri Klein3, Agu Leivits2, Madli Linder3, Merike Linnamägi1, Roland Müür2, Rein Nellis3, Marge Rammo4, Marve Randlepp5, Reigo Roasto3, Kaire Sirel3, Triin Suur6, Marit Suurväli1, Tõnu Talvi2, Joel Uus7 Consultants: Piret Eensoo2, Annely Esko2, Kristel Järve1, Estonian Environment Agency Maris Kivistik2, Allan Sims3, Uudo Timm3, Ulvi Tuisk8, Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn Asta Tuusti9, Rauno Veeroja3 Phone: +372 666 0901 [email protected] Language editor and translator: OÜ Avatar www.keskkonnaagentuur.ee/en Photographs: Annely Esko, Toomas Hirse, Bert Holm, Copyright: Keskkonnaagentuur, 2017 Environmental Inspectorate, Toomas Kukk, Madli Linder, Merike Linnamägi, Tax and Customs Board, Tiit Maran, Please credit the source when using Margus Muts, Peep Männil, Anneli Palo, Reigo Roasto, or quoting this publication. Remo Savisaar, Jan Siimson, Kaire Sirel, Uudo Timm, Aarne Tuule, Eero Vabamägi, Marko Vainu, Ly Vetik Cover photo: Koiva-Mustjõe Landscape Protection Area, author Margus Muts This publication was issued with the support of the foundation Layout and design: Maris Lindoja Environmental Investments Centre. ISSN 1406-2399 ISBN 978-9985-881-91-0 (online) 1 Ministry of the Environment 2 Environmental Board 3 Environment Agency 4 State Forest Management Centre 5 Environmental Inspectorate 6 Foundation Private Forest Centre 7 Agricultural Registers and Information Board 8 Foundation Environmental Investments Centre 9 State Forest Management Centre Sagadi Nature School Foreword This overview is a follow-up to the publications that reflected Estonian nature conservation in 2007 and 2011.
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Journals from University of Tartu ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 173 – 187 SPECIFIC DEVELOPMENTS IN KIILI PLACE NAMES Tiina Laansalu Institute of the Estonian Language Abstract. Place names have changed with the rest of the vocabulary during the development of the Estonian language. However, with place names characteristic developments have occurred that differ from the general vocabulary. Irregular shortening, group transition, folk ety- mology and adaptation have occurred. This article will give a brief review of each specifi c development and will give examples, based on the settlement names in Kiili. Keywords: place names, settlement names, specifi c development, irregular shortening, group transition, adaptation, folk etymology 1. Introduction When a place name develops, it gets a phonetic shape that at that time is relevant to the language. In time, the language will change and the vocabulary will change with it, as well as the place names. The founder of Estonian onomastics, Valdek Pall (1977: 37–38), has written that not all the phonetic changes in the common vocabulary are explainable by phonetic laws. There are changes that have broken the rules due to analogy, the relationship between stress and pace, or some other factors. However, regular development has played a signifi cant role in phonetic development, although regular sound change has played a smaller part in place names than in other vocabulary. Place names have been more persistent (for example, there are names that still have the genitive’s former marker -n). There have also been some changes that differ from the general vocabulary and are particularly characteristic to place names.
    [Show full text]
  • Üldplaneeringu Seletuskiri
    KIILI VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Kiili 2012 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus...................................................................................................... 4 1.1. Koostamise käik......................................................................................................... 4 1.2. Koostaja...................................................................................................................... 6 1.2.1. Põhilised eesmärgid............................................................................................ 6 1.3. Planeeringuline alus ................................................................................................... 6 1.4. Kiili valla arengusuunad............................................................................................. 7 1.5. Funktsionaalne tsoneerimine...................................................................................... 9 1.5.1. Põllumajanduslik tsoon ...................................................................................... 9 1.5.2. Metsamajanduslik tsoon................................................................................... 10 1.5.3. Tootmis- ja kaevandamisalad........................................................................... 10 1.5.4. Asustuse tsoneerimine...................................................................................... 10 2.2.2. Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused ..................... 12 2.1. Ehitustingimused.....................................................................................................
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Kiili Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arengukava Aastateks 2013-2024
    Kiili valla ÜVK arengukava 2013-2024 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 19.09.2013 määrusega nr 17 Kiili valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013-2024 Tellija: Kiili Vallavalitsus Koostaja: Europolis OÜ Kiili 2013 1 Kiili valla ÜVK arengukava 2013-2024 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 19.09.2013 määrusega nr 17 SISUKORD 1 Sissejuhatus.................................................................................................................4 2 Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed......................................................6 2.1 Seadusandlik taust................................................................................................6 2.1.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal.................................................6 2.1.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid................................................................7 2.2 Kiili valla arengukava 2013-2016......................................................................10 2.3 Planeeringud.......................................................................................................10 2.3.1 Kiili valla üldplaneering..............................................................................10 2.3.2 Detailplaneeringud......................................................................................10 2.4 Veemajanduskava...............................................................................................10 2.5 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava.....................................................12
    [Show full text]