Eesti Kooli Ja Pedagoogika Kronoloogia
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
1 EESTI KOOLI JA PEDAGOOGIKA KRONOLOOGIA. Koostanud Heino Rannap Eesti kooli ja pedagoogilise mõtte ajalugu on paljude kooliõpetajate ja teadlaste poolt rahuldavalt läbi uuritud ja trükistena avaldatud. Senini on puudunud aga oluliste sündmuste kronoloogiline järjestus, milline annaks süstemaatilise andmestiku kõigi Eesti koolielu tähtsamate sündmuste kohta. Käesolev teos püüab seda lünka täita ja anda järjestatud teateid koolide asutamise, eestikeelsete õpikute tekke, õpetajate ettevalmistuse, koole juhtivate organisatsioonide, õpetajate- ja õpilaste seltside ja liitude, pedagoogika ajakirjade ja õpetajate ajalehtede, õpilaste trükiste, koole puudutavate riiklike dokumentide, haridusministeeriumi tähtsate otsuste, koolide väljapaistvate saavutuste, õpilaste ja õpetajate rahvusvahelistel võistlustel omandatud võitude kohta. Seega on see teos nii ajaloo- kui kooliürik. Siin on esitatud meie rahva heitlikke pürgimusi hariduse poole, kooli jõnkslikku elukäiku õige mitme vallutajariigi tõekspidamiste ja nõudmistega. Eesti kooli ja pedagoogika ajalugu hõlmab üllatavalt pikka ajavahemikku - kaheksa sajandit. Mahuka koolipärandi selgitamine, üksikfaktide tähtsustamine ja nendest valimine osutus keerukaks toiminguks. Siinsesse kronoloogiasse on kogutud materjal aastani 2000 (kaasaarvatud). Koostamisel on tuginetud võimalikult mitmesugusele andmestikule, arhiivide (eriti haridusministeeriumi fondide), Pedagoogika Arhiivmuuseumi, riiklike dokumentide, teaduslike uurimuste, monograafiate ja perioodika infole. Kõige vanema perioodi daatumid on võetud Eesti ajaloo kronoloogiatest ja vastavatest uurimustest. Sotsialismiajastu materjalist tõese ja võltsandmete analüüs ning kronoloogiasse lükkimine osutus mõnel juhul vaieldavaks. Just see periood on ka kooliajaloolastel kõige vähem läbi uuritud. Avatav pilt näitab sündmusi, mis on ärevaks teinud õpilaste, lastevanemate ja koolitegelaste meeli. Teades kõike seda, mis siin kirjas, oleme targemad ning võime arendada oma kooli ja pedagoogikat uue küpsuse astmele. Andmestik on esitatud kuupäevaliselt. 1. veebruarini 1918.a. on kuupäevad toodud vana kalendri järgi, kuid on võimalikud veadki, sest Eestis kasutati uut kalendrit ka varem ning mõnel juhul pole olnud võimalik kindlaks teha, kas allikas on kuupäev antud uue või vana kalendri järgi. Erinevate teadete lahknevate daatumite korral on autor jätnud tõepärasema. Kus kuupäev pole teada, on avaldatud aasta ja mõnel juhul (näiteks ajakirja esmailmumise) kuu nimetus. Ürituste ja informatsiooni rohkus viimastel aastakümnetel on sundinud autorit tegema valikut, püüdes säilitada objektiivne pilt. Üksikud olulised faktid on toodud ka eesti pagulaskoolide kohta Saksamaal, Rootsis jm ning kooli kohta suures eesti kogukonnas tsaaririigi Peterburis. Reeglipäraselt on sündmus esitatud ühelauselise faktina, kuid mõneti on olnud pikem selgitus vajalik. Siinne andmestik võiks olla vajalik haridusametnikele, pedagoogidele, õpetajaametisse pürgivatele noortele, ajaloohuvilistele ja kõigile neile, kel on südamelähedane eesti kool. Käesolev töö on valminud Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi rahalisel toetusel 2002. aastal ja oluliselt täiendatud aastal 2012. 2 Aasta Kuupäev Sündmus 1.sa- 10.nov. Rahvapedagoogikas saab alguse mardipäeva tähistamine mardisandi jand traditsiooniga, kus laste osavõtul on oluline tähtsus.. 1190 Virumaal vangistatakse Johannese nimeline poiss ja saadetakse õppima Segebergi kloostrisse. Hiljem saab temast Liivimaal Holmi kihelkonnas preester. 1251 Pärnus ja Tartus avatakse esimesed ladinakeelsed toomkoolid Eestis toomskolastiku õpetamisega. 1263 Leedu sõdalased hävitavad Pärnu toomkooli. 1266 Tallinna toomkiriku juurde asutatakse kool. 1268 Dominiiklaste Tallinna kloostri munk - lektor Mauritius sõidab Kölni end hariduse alal täiendama. 1271 Mauritius tuleb tagasi Tallinnasse kloostrikooli õpetajaks. 1280 Haapsalus tegutseb toomkool. 1299 Tartus tegutseb toomkool. 1316 Dominiiklaste kloostris Tallinna all-linnas tegutseb jälle kool. 1319 3.jaan. Taani kuningas Erik VI lubab toomkapiitlil koolipidamise ainuõiguse Tallinnas ja keelab teiste koolide asutamise. Luuakse Domschule (Scholae chatedralis ecclesiae). 1365 Toomkapiitel kaebab võimudele, et dominiiklased on rikkunud toomkapiitli privileegi ja peavad kooli ilmalike jõududega. 1372 Tallinna linnavalitsus ehitab kooli Pikale tänavale. 1413 Toomkapiitel nurjab Tallinna kaupmeeste ja käsitööliste katse asutada kool, kus ladina keele asemel õpetataks õpilaste emakeeles. 1421 Toomkapiitel kaebab paavst Martin V-le, et dominiiklased on asutanud kooli ilmalikkudele ja lasevad koolilapsi laulda oma hommikumissadel, mis on ometi ainult linnakiriku eesõigus. 1422 Liivimaa maapäev kohustab vaimulikke õpetama talurahvale ristiusu algeid. 1424 17.juuni Paavst Martinus V annab bullaga Tallinna linnale loa asutada kool ühe linnakiriku juurde. Saksakeelne, Tallinnas esimene linnakool, asutati Oleviste kiriku juurde. 1433 11.mai Suures Tallinna tulekahjus hävivad kõik kirikud, kloostrid, ka toomkool ja linnakool. 1470 Tallinnasse jõuavad esimesed trükitud raamatud - piiblid, psaltrid, kaanonid. 1500 Viljandis frantsisklaste kloostris tegutseb kool. 1501 Narvas asutatakse ladinakeelset lugemist ja kirjutamist ning rehkendamist õpetav linnakool, mille esimeseks koolmeistriks saab Simon Schoneberg. 1505 23.juuni Saare-Lääne piiskop Johannes III Orges nõuab oma ringkirjas preestritelt meie-isa palve, Maarja-tervituse ja usutunnistuse rahvakeeles ettelugemist igal pühapäeval ja kümne käsu õpetamist rahvale ihunuhtluse ähvardusel. 1508 Rakvere mungaordu kloostris avatakse kool. 3 1513 Taastatud on toomkool Tallinnas ja nimetatud sellele scolasticus. 1522 Taastatud on Tallinna linnakool Oleviste kiriku juures. 1522 Piiskop Johann Kievel asutab Saaremaal Rostockist kutsutud õpetajaga ladinakeelse triviaalkooli, kuhu võetakse ka talupojalapsi. 1524 Suure Pärnu tulekahjuga lõpeb Pärnu linnakooli tegevus. 1526 Uus-Pärnu rae kiviaidas asub tööle üheklassiline alamastme linnakool – õppekavalt ladina kool, kuid saksa keele täiendusega. 1527 Linnadepäeval Pärnus tunnistatakse tarvilikuks, et igas suuremas linnas - Riias, Tartus ja Tallinnas avataks „eine wesenthlicke reddelicke schole”, kus õpetataks heebrea, kreeka ja ladina keelt. 1528 Tallinnas Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool muudetakse kolmeastmeliseks triviaalkooliks, kust võrsuvad esimesed haritlased (Johann Koell, Hans Susi, Balthasar Russow jt), kes hakkavad looma eestikeelset kirikukirjasõna ja rajama eestikeelset kooliõpetust. 1528 Eesti kogudusele üleantud dominiiklaste kloostri Katariina kiriku juures avatakse kloostri remteris eesti koguduse kool. 1529 Petseri kloostri abt Kornelius asub koole asutama Ugarevas, Tabinas ja Vastseliinas. 1529 8.veebr Tallinna linnakooli õpilased ja õpetajad esitavad raekoja saalis ladinakeelse Terentiuse komöödia "Andria". 1535 25.aug. Wittenbergis Hans Luffti trükikojas valmib kakskeelne (alamsaksa ja eesti keelne) katekismus, mis on esimeseks eesti keelse raamatu trükiseks. 1542 Tallinna raad võtab vastu otsuse, et vaesed kodutud poisid, kes linna peal jooksevad, tuleb kooli panna, väljastpoolt linna pärinevad hulkurpoisid aga linnast välja ajada. 1543 Tsistertslaste Püha Mihkli naiskloostri hoonetes Tallinnas asutatakse tütarlastekool (Jungfernschule). 1545 Tallinnas Kalamaja kiriku juures asutatakse kool eestlaste, rootslaste ja soomlaste lastele. 1547 Uus-Pärnus on kool, mille õpetaja palga maksab linnakassa. 1549 Tallinnas luuakse preestrilaegas, millisest kujuneb kõikide Tallinna pastorite, köstrite ja kooliõpetajate ühendus. 1550 30.apr. Liivimaa reformatsioonitegelane Hermann Marsow esitab Tartu raele Katariina kloostri tütarlaste kasvatus- ja õppeasutuse kava (kool asutatakse tegelikult alles 1555. aastal). 1552 10.veebr. Tallinnas kutsutakse ellu eestlastest noormeeste väljaõpetamiseks luterlastest kiriku- ja kooliõpetajateks vaeste koolipoiste institutsioon, milline asub tegutsema ühislaeka baasil. 1554 4.veebr. Tartu raad teeb kahele raehärrale ülesandeks rajada nn. lastekool ja selleks ehitada koolimaja, kus ka koolmeister saaks korteri. 1555 Gildide ettepanekul asutatakse Tartus tsistertslaste Katariina nunnakloostri juures tüterlastekool. 1555 1.nov. Tallinna raad kinnitab vaeste koolipoiste komisjoni otsuse, mille järgi tuleb linna poolt kohalikus ladinakoolis väljaõpetatud poistel Tallinna kirikute või koolide juurde teenistusse asuda, või nende peale kulutatud raha tagasi maksta. 4 1558 Ordumeister Fürstenberg määrab kooli käimapanemiseks Pärnus "mittesaksa rahvale" kooliraha maksu maaelanikele, milline kasseeritakse, kuid kasutatakse sõjapidamiseks Venemaaga. 1565 Sõjaohu tõttu saadab Ivan IV Tartust Pihkvasse välja saksa elanikonna, nende hulgas kolm koolmeistrit. 1575 Esimene teade aabitsast Tallinnas: eesti õpilasele Michael Schlaterile ostetakse laudaabits (bredern Abc bock). 1583 18.apr. Tartus asutatakse Jesuiitide Gümnaasium. Ca poolesaja õpilasega ladinakeelset gümnaasiumi asub juhtima rektor Thomas Busaeus Hollandist. 1585 17.jaan. Tartus asutatakse jesuiitide misjoni keskuse baasil Kolleegium ja tõlkijate seminar (seminarium interpretum) eesti, vene, valgevene, läti, rootsi ja soome keele oskajate ettevalmistamiseks. 1586 6.jaan. Tallinna piiskop Kristian Agricola annab välja korralduse (Ordenunge) laastatud kirikute ja koolide kordaseadmiseks, Narvas ja Haapsalus uute koolide avamiseks. 1587 talv Lihulas avatakse nn. linnakool. Õpetatakse katekismust ja grammatikat. 1592 24.jaan. Tartu Maarja kirikusse võetakse ametisse laulupoiss, kes abistab sealset jesuiitide köstrit.