DOCSLIB.ORG

Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4700 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4453 Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village. Kolu village (code 3362 ) is reinstated. Leikude village (old code 4226) is assigned the new code 4224 . Vaiatu village (old code 8862) is assigned the new code 8860. The classification characteristics are 60 272 8. Changes as of 02 Mar 2018: Pursuant to Regulations No. 12 of the Minister of Public Administration (RT I, 27.02.2018, 3): In Harju county in Harku rural municipality Meriküla village (code 4880 ) is reinstated. Ilmandu village (old code 2048) is assigned the new code 2047, Muraste village (old code 5039) is assigned the new code 5038 . Suurupi village (old code 7871) is assigned the new code 7870. The classification characteristics are 37 198 8. In Saare county In Saare rural municipality changed the division line between Koimla village and Taritu village. Following changes are made: Koimla small town (old code 3299) new code 3298 , the classification characteristics is 74 714 8. Taritu village (old code 8155) new code 8158 , the classification characteristics is 74 714 8. Changes as of 19 Okt 2017: Pursuant to Administrative Reform Act of the Riigikogu in force of 01.01.2017, pursuant to Regulation No. 159 of the Government of the Republic (RT I, 11.11.2017,1), pursuant to the Regulation No. 335 of the Government of the Republic (RT I, 16.10.2017, 5) and pursuant to the Regulations No. 72 of the Minister of Public Administration (RT I, 02.02.2018, 5) ) the changes are made. The changes you found in our website: http://metaweb.stat.ee/classificator_publish_list.htm?&siteLanguage=en Changes as of 04 Jun 2017: Pursuant to Regulations No. 32 of the Minister of Public Administration (RT I, 01.06.2017, 1): In Lääne-Viru county in Rägavere rural municipality Aarla village (code 1025 ) is reinstated. Viru-Kabala village (old code 9396) is assigned the new code 9395 . The classification characteristics are 59 702 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality Sootaguse village (code 7747 ) is reinstated. Leikude village (old code 4227) is assigned the new code 4226 . Undla village (old code 8689) is assigned the new code 8688 .The classification characteristics are 59 272 8. In Pärnu county in Saarde rural municipality Allikukivi village (code 1217 ) is reinstated. Tihemetsa small town (old code 8214) is assigned new code 8213. The classification characteristic is 67 710 7. Tõlla village (old code 8486) is assigned the new code 8485, Väljaküla village (old code 9650) is assigned the new code 9652, Kärsu village (old code 3929) is assigned the new code 3928. The classification characteristics are 67 710 8. In Saare county in Muhu rural municipality Simisti village (code 7601) name is changed. New name is Simiste village. The classification characteristic is 74 478 8. Changes as of 01 Mar 2017: Pursuant to Regulations No. 26 of the Minister of Public Administration (RT I, 31.01.2017, 1) and No. 18 (RT I, 10.03.2017, 1): In Harju county in Nissi rural municipality Rehemäe village is assigend to Lääne-Nigula rural municipality in Lääne county. Following changes are made: Nissi rural municipality (old code 0518) new code 0517 . Lääne-Nigula rural municipality (old code 0436) new code 0439 . Rehemäe village code 6905 is not changed, the classification characteristics is 57 439 8. Changes as of 01 Nov 2016: Pursuant to Regulation No. 43 of the Minister of Public Administration (RT I, 11.09.2016, 1), the following changes are made: In Viljandi county: In Tarvastu rural municipality changed the division line between Mustla small town and Tinnikuru village. Following changes are made: Mustla small town (old code 5086) new code 5084, the classification characteristics is 84 797 7. Tinnikuru village (old code 8246) new code 8247, the classification characteristics is 84 797 8. Changes as of 23 Sept 2016: Pursuant to Regulation No. 38 of the Minister of Public Administration (RT I, 20.09.2016, 1), the following changes are made: In Valga county: In Otepää rural municipality changed the division line between Otepää city and Otepää , Kasolatsi , Pühajärve and Nüpli villages. Following changes are made: Otepää city (old code 5754, new code 5755 ), Otepää village (old code 5753, new code 5752 ), Nüpli village (old code 5566, new code 5567 ), Pühajärve village (old code 6658, new code 6659 ). Kasolatsi village code (2837) is not changed. The classification characteristics are 82 636 8. Changes as of 14 Sept 2015: Pursuant to Regulation No. 31 of the Minister of Public Administration ((RT I, 11.09.2015, 1 ), the following changes are made: In Järva county: In Imavere rural municipality, Hermani village (code 185 ) is reinstated. Käsukonna village (old code 3936) is assigned the new code 3937 . The classification characteristics are 51 234 8. In Pärnu county: In Tahkuranna rural municipality, Mereküla village (code 4874 ) is reinstated. Reiu village (old code 6924 ) is assigned the new code 6925 . The classification characteristics are 67 848 8. Changes as of 12 Dec 2014: Pursuant to Regulation No. 137 of the Government of the Republic of 28 August 2014 (RT I, 29.08.2014, 15), the following changes are made: Kaarma rural municipality (code 0270), Kärla rural municipality (code 0373) and Lümanda rural municipality (code 0440) are merged to create Lääne-Saare rural municipality (code 0433 ). Kaarma, Kärla and Lümanda rural municipalities are deleted. Pursuant to Regulation No. 50 of the Minister of Regional Affairs of 2 December 2014 (RT I, 05.12.2014, 42), the names of the following settlement units are changed: Kirikuküla village (code 3122) in Kaarma rural municipality – the new name is Kaarma-Kirikuküla village. Kulli village (code 3598) in Kärla rural municipality – the new name is Kärla-Kulli village. Kirikuküla village (code 3123) in Kärla rural municipality – the new name is Kärla-Kirikuküla village. Kulli village (code 3601) in Lümanda rural municipality – the new name is Lümanda-Kulli village. The codes of these villages do not change. In Kaarma rural municipality, Mõisaküla village (code 5129) is merged with Tahula village (code 8077). Mõisaküla village is deleted. Tahula village is assigned the new code 8076 . In Lümanda rural municipality, Põlluküla village (code 6532) and Kärdu village (code 3897) are merged with Lümanda village (old code 4680). Lümanda village is assigned the new code 4679. Põlluküla and Kärdu villages are deleted. The villages in the former Kaarma, Kärla and Lümanda rural municipalities are assigned the classification characteristics 74 433 8 ; all small towns are assigned the classification characteristics 74 433 7 . Changes as of 1 Oct 2014: Pursuant to subsection 5 (2) of the Regulation of the Minister of Regional Affairs “Principles of the Format and Use of Place Names” (RT I, 26.06.2013, 5), which entered into force on 1 July 2013 together with the Place Names Act, if a place name includes a generic term (written as a part of the place name or as a separate word) that coincides with the type of the named feature, the generic term is not duplicated. The changes are based on the minutes No. 52 of the meeting of the Place Names Board of Estonia on 10 June 2014. Pursuant to subsection 8 (2) of this Regulation, the changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) arising from the requirement stipulated in subsection 5 (2) of the Regulation have to be made by 1 January 2015. The following changes are made: Duplicate generic terms are removed from registers (this applies to the place names in Estonian; for example, “Järveküla küla” will be shown as “Järveküla”). If a place name has an alternative name in a foreign language, the alternative name is given without the generic term in Estonian (for example, the previous format “Elbiku / Ölbäck küla” is changed to “Elbiku küla / Ölbäck”). Also, the settlement unit type “city without municipal status” is replaced with the generic term “city”. The phrase “without municipal status” is a descriptive modifier of the generic term and thus should not be a part of the generic term denoting a settlement unit. “City without municipal status” as a type (not as a generic term) will still be used in EHAK. If necessary, brackets should be used for this description. For example, in lists: Haapsalu city Kärdla city (without municipal status). Changes as of 6 Sept 2014: Pursuant to Regulation No. 36 of the Minister of Regional Affairs of 29 August 2014 (RT I, 03.09.2014, 1), the following changes are made: In Järva county: In Koigi rural municipality, Pätsavere village (code 6627 ) is reinstated.
Recommended publications
  • Virumaa Hiied

    Virumaa Hiied

    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus

    Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus

    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
  • Kõue Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

    Kõue Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

    KÕUE VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ARUANNE OÜ Keskkonnakorraldus Juhtekspert Sixten Kerge Tallinn 2011 SISUKORD KOKKUVÕTE ................................................................................................................................ 5 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 6 1 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID .................................................. 7 1.1 ÜLDPLANEERINGUS KASUTATAVAD JUHTFUNKTSIOONID ....................................................................... 7 1.2 ÜLDPLANEERINGU ALTERNATIIVSED LAHENDUSED ............................................................................... 8 1.2.1 0-alternatiiv ehk olemasoleva olukorra jätkumine ........................................................... 8 1.2.2 1. alternatiiv ...................................................................................................................... 8 1.2.3 2. alternatiiv ...................................................................................................................... 8 1.2.4 3. alternatiiv ...................................................................................................................... 8 2 PLANEERINGU VASTAVUS OLULISTELE KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDELE NING TEISTELE STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ..................................................................... 10 2.1 VISIOONID JA STRATEEGIAD LÄÄNEMERE REGIOONIS
  • Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)

    Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)

    Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4701 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4454 Changes as of 12 Nov 2018 Pursuant to Regulations No. 44 of the Minister of Public Administration (RT I, 09.11.2018): In Võru county in Setomaa rural municipality changed the division line in Toomasmäe village (old code 8300). Käre village is reinstated (code 3898 ). Toomasmäe village is assigned the new code 8301 . The classification characteristics are 87 732 8. Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village.
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026

    Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026

    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
  • Kadrina Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2020-2023

    Kadrina Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2020-2023

    KINNITATUD Kadrina Vallavolikogu 27.11.2019 määrusega nr 38 KADRINA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2020-2023 Kadrina 2019 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 5 1.1 Valla lühiiseloomustus ................................................................................................. 5 1.2 Pindala ja asustustihedus .................................................................................................. 5 1.3 Rahvastik .......................................................................................................................... 5 1.4 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ......................................................................................... 6 1.5 Elussündide- ja surmajuhtude arv ning loomuliku iibe kordaja ....................................... 7 1.6 Demograafiline tööturusurveindeks .................................................................................. 7 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ............................................. 8 2.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted .................................................................... 8 2.2 Keskmine brutotulu .....................................................................................................
  • Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022

    Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022

    LISA 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusele nr 42 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.10.2015 määrusega nr 16 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.09.2016 määrusega nr 19 Lääne-Nigula Vallavolikogu Lääne-Nigula Vallavalitsus LÄÄNE-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2014-2022 Taebla 2014 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Lääne-Nigula valla asukoht ja maakasutuse iseloom ............................................... 6 2. Rahvastik ............................................................................................................................. 6 3. Looduskeskkond ja muinsuskaitse .............................................................................. 12 4. Ettevõtlus ja töökohad................................................................................................... 13 5. Planeeringud ja arenduspiirkonnad ........................................................................... 16 6. Avalikud teenused .......................................................................................................... 17 6.1. Alusharidus ............................................................................................................... 18 6.2. Üldharidus ................................................................................................................. 21 6.4. Noorte ametiõpe ja kõrgharidus .........................................................................
  • Lääne-Saare Valla Arengukava 2015–2023 (2030)

    Lääne-Saare Valla Arengukava 2015–2023 (2030)

    Lisa 1 Lääne-Saare vallavolikogu 21.08.2017 määruse nr 10 juurde LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUKAVA 2015–2023 (2030) Lääne-Saare valla arengukava aastateks 2015-2023(2030) Sisukord 1. LÄÄNE-SAARE VALLA PRAEGUNE OLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED ......................... 4 1.1 ASUKOHT JA TERRITOORIUM ................................................................................................. 4 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ........................................................................................................... 6 1.3 TÖÖHÕIVE ................................................................................................................................... 9 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ........................................................... 11 2.1. VALLA JUHTIMINE .............................................................................................................. 11 2.2. KOHALIK EELARVE ............................................................................................................. 11 2.3 KOONDHINNANG PRAEGUSELE OLUKORRALE ......................................................... 12 2.4 VALITSEMISEKS VAJALIKUD HOONED JA RAJATISED ...................................................... 13 3. LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUNÄGEMUS ....................................................................................... 14 3.1. VISIOON AASTAKS 2023 ........................................................................................................ 14 3.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................................................
  • Valla Ajaleht Nr 1

    Valla Ajaleht Nr 1

    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
  • Ja Keskkonnainstituut

    Ja Keskkonnainstituut

    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
  • K7 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    K7 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    K7 buss sõiduplaan & liini kaart K7 Kose - Gümnaasium - Harmi - Virla - Ardu Vaata Veebilehe Režiimis K7 buss liinil (Kose - Gümnaasium - Harmi - Virla - Ardu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Ardu Kauplus: 6:55 - 17:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim K7 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine K7 buss saabub. Suund: Ardu Kauplus K7 buss sõiduplaan 43 peatust Ardu Kauplus marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:55 - 17:25 teisipäev 6:55 - 17:25 Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia kolmapäev 6:55 - 17:25 Ardu neljapäev 6:55 - 17:25 2 Tallinna Maantee, Estonia reede 6:55 - 17:25 Rava laupäev Ei sõida Kõue Tee pühapäev Ei sõida Kõue Tee Kõue K7 buss info Paunaste Suund: Ardu Kauplus Peatust: 43 Jaagu Reisi kestus: 48 min Liini kokkuvõte: Ardu Kauplus, Ardu, Rava, Kõue Tee, Virla Kõue Tee, Kõue, Paunaste, Jaagu, Virla, Jaagu, Paunaste, Sääsküla, Riidamäe, Harmi Kool, Äksi, Habaja, Habaja, Äksi, Ojasoo, Sange, Marguse, Kose- Jaagu Risti Parkla, Kose-Risti 4, Kose Kalmistu, Kose Gümnaasium, Kose 1, Kose Gümnaasium, Kose Paunaste Kalmistu, Kose-Risti 3, Ravila Tee, Raveliku, Maanteeääre, Sõmeru, Sae, Paunküla, Veehoidla, Sääsküla Silmsi, Veehoidla, Paunküla Kauplus, Tori, Kiruvere, Ardu, Ardu Kauplus Riidamäe Harmi Kool Äksi Habaja 10 Kose Maantee, Estonia Habaja 10 Kose Maantee, Estonia Äksi Ojasoo Sange Marguse Kose-Risti Parkla Kose-Risti 4 7 Tartu mnt, Estonia Kose Kalmistu Pikk, Kose Kose Gümnaasium 16 Pikk Tänav, Kose Kose 1 Kose tee, Kose Kose Gümnaasium 16 Pikk Tänav, Kose Kose Kalmistu 85 Pikk Tänav, Kose Kose-Risti 3 7 Tartu mnt, Estonia Ravila Tee Raveliku Maanteeääre Sõmeru Sae Paunküla Veehoidla Silmsi Veehoidla Paunküla Kauplus Tori Kiruvere Ardu 2 Tallinna Maantee, Estonia Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia K7 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.