DOCSLIB.ORG

Kolm Põhjust, Miks Koolipapa Arvo Pani Võiks Õnnest Bareljeefi Tantsida 23

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kolm Põhjust, Miks Koolipapa Arvo Pani Võiks Õnnest Bareljeefi Tantsida 23 Kõigi maade kadrinlased, ühinege! SEPTEMBER 2014 Nr 8 (246) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Kool avab Otto Ameri Kolm põhjust, miks koolipapa Arvo Pani võiks õnnest bareljeefi tantsida 23. septembril 2014 möödub 80 aastat Kadrina Keskkooli endise direktori Otto Ameri sünnist. Kell 13 avatakse sel puhul Otto Ameri bareljeef kooli A - korpuse esimesel korrusel. Avamisele on oodatud endised õpetajad, vilistlased, Otto Ameri sõbrad ja tuttavad. Järgneb kohvilaud huvikeskuses. Osavõtust palub kool teatada telefonile 509 4798 või meiliaadressile [email protected] . Kui palju on Kadrina vallas tegelikult elanikke? Selgitame välja. 1. jaanuari seisuga elas Kadrina vallas 5060 inimest. Nii väidab elanike register. Statistikaamet pakub aga hoopis arvu 4912. Vahe seega 148 hinge. Kus on tõde? Samas teame: ainult reaalse elanike arvuga kursis olles on vallas võimalik kooli- ja lasteaiakohtade arvu täpne planee- rimine. Lasteaiajärjekorra puhul ka vajalike lisakohtade loomine. Talvist lumelükkamist teab vald hästi korraldada ainult siis kui on teada, mis pered ja kus elavad. Kurb oleks, kui mõni Kadrina uutest, vastsündinud vallakodanikest jääks valla traditsioonilisest kingitusest, hõbesõlest ja sõlepeost ilma vaid sellepärast, et ta vanemad pole registris. „Ainult korras registri olemasolul saame valla elu paremini planeerida, hoolitseda, et kõik valla teenused Kadrina vallas reaalselt elavate inimesteni jõuaks,“ võttis asja kokku vallavanem Erich Petrovits. Valla registripidaja Valli Rand teab probleemile lihtsat lahendust. Nimelt: kõik inimesed, kes Kadrina vallas tegelikult elavad, peavad end registrisse kandma. „See pole üldsegi raske,“ lisab ta. Rand loodab, et ka üürikorterite 1.a klassi õpilased Jaspar Vaher ja Urmo Nagel kooliaasta avaaktusel, keskel Jasperi õde Kaisa-Kristina Kivirand 12. klassist. elanikud registreerivad oma tegeliku elukoha. “Korteri- Foto Rein Sikk omanikule ei too ta üürnike registris olemine kaasa mingeid siks, jätkub kooli maineüritus fassaadide remont, 2016 võe- 2015 parlamendivalimistes, kohustusi,“ rõhutas Rand. Tikutulega tagaotsitav internet. Ehitajad, kes ei saa Cadrina. Viies arvutitega võis- takse ette C korpus, millega mis ei lase poliitikuil häälte Kolm lihtsat võimalust elukoha registreerimiseks: tujoonestamine, toimub 21. võib minna kuni kaks suve. kaotamise kartuses liiast ra- oma töödega õigeks ajaks 1. Kasutage riigiportaali www.eesti.ee . novembril, patrooniks minis- Et rahvaesindajad, kooli bistada. hakkama. Kadrinagi pole 2. Saatke vallavalitsuse e-posti aadressile ter Jevgeni Ossinovski. rahastamise üle otsustajad, Kuigi keskkool ja vald neist prii. Aga ometigi on [email protected] digiallkirjaga kiri. arengutega kursis oleks ja andsid ministeeriumile teada aastast 2000 Kadrina 3. Võtke kontakti valla registripidaja Valli Rannaga. Teiseks: jätkuv remont hetkeolukorda oma silmaga huvist rajada riigigümnaa- Keskkooli koolidirektori Tulge ise kohale - Rakvere tee 14 Kadrina või Tänavu suvel sai remonditud näeksid, toimub järgmine sium Kadrinasse, on tänane helistage 322 5615. ametit pidava Arvo Pani A korpuse teine korrus, kokku vallavolikogu istung 24. sep- tõdemus pigem selline, et kabinetis sel sügisel tunne 3 arvutiklassi ja kaks kabinetti. tembril Kadrina Keskkoolis. tugeva gümnaasiumivõrguga Vallamajas loodetakse, et Kadrina valla elanikud mitte nagu tahaks koolipapa suisa Korraga on võimalik nüüd Lääne-Virumaale ei pruugigi üksnes ei seisa hea oma andmete õigsuse eest, vaid mainivad lustlikult polkat vihtuda või uute kompuutrite taha panna Kolmandaks: rahunenud riiklikku gümnaasiumi tulla. seda vajadust ka naabritele ja tuttavatele. Muuseas, elaniku rokirütmis mõnusalt jalga 42 õppurit. Suurem, kolme- ministeerium Mida aga on riigil kavas kohustuseks on hoolitseda oma andmete õigsuse eest kümnekohaline arvutiklass teha õpetajate kaadri nooren- rahvastikuregistris. Pole välistatud, et osad teadaolevalt tümpsutada. Miks siis? „Aasta tuleb koolidirektori- damiseks, seda Pani ei tea. Kadrina valla elanikud, kes registris pole, saavad peagi kirja, on lükandseinaga, mis või- tele rahulik,“ mainib Pani, mis palub andmed korda teha. Esiteks: palju õpilasi maldab seda kaheks jagada. pidades silmas Haridusmi- Kadrinas on kõik vajalikud Muuseas, kui meenutada omaaegseid registreid ehk Kadrina Keskkoolis alustas pedagoogid olemas, uutena kirikuraamatuid, siis täna on need hindamatuks ajaloo õppetööd 578 õppurit, kahe- Uus kooliveeb astusid ametisse klassiõpetaja allikaks, suguvõsauurijate üheks tähtsaimaks töövahendiks. kümne kaheksa võrra enam Kool jõudis õppeaasta alguse eel lõpule oma interneti Liina Suurkivi ja keemia- kui mullu. Sellise tulemusega kodulehekülje ehk õppeasutuse virtuaalvisiitkaardi õpetaja Liina Leinmets. Rein Sikk paljud maakonna koolid kii- uuendamisega. Kooli IT juhi Andres Heinlo kahe aasta Tänavusest aastast vahen- delda ei saa. Esimesi klasse on pikkune töö on saanud positiivseid vastukajasid. dab kooli uudiseid vallaveebi kogunisti neli, kokku 68 õpi- Tähtsad kooliteated iga päeva oluliste sündmuste kohta ja mujalegi avalikkusele maja Puukuuri ehib konn last. on nüüdsest koolimajas nähtavad suurt televiisorit füüsikust infojuht Raimo Arvo Pani sõnul on õpilas- meenutaval infoekraanil valvelaua juures. Maasik. Seesama tubli ini- terohkuse põhjuseks hea, las- mene, kes pani Kadrina terikas aastakäik ja kooli tase. Aastaks 2018 loodab Pani nisteeriumi toimetamisi. Se- kirikus tööle Eesti teada- Viimast iseloomustab mullu- koolile remondiga ringi peale nine, mõneti ka neurootilisena olevalt ainukese Foucault` sel õppeaastal suisa maa- saada. Siis aga on vaja peagi tundunud jõuline hariduse pendli. konna parim tulemus aine- hakata teisest otsast pihta. Mis reformimine on asendunud olümpiaadidel. Et tase ja liigub, see kulub. Järgmisel rahuliku töömeeleoluga. Eks Rein Sikk Kadrinasse tuleku huvi pü- aastal on kavas A ja B korpuse põhjus võib olla ka kevade Kevadised lõpetajad Keskkooli olümpiaadiedu jätkus õpivad edasi Eelmise õppeaasta vabariiklike aineolümpiaadide kohta seisab Lääne- Virumaa Omavalitsuste Liidu koduleheküljel järgmine info: „Kõige Kadrina rahvamaja puukuuril on uus ilme. Lisaks triibulisele 2014. aasta kevadel lõpetas Kadrina Keskkooli 28 noort rohkem osalesid lõppvoorudes Kadrina Keskkooli õpilased (16 välimusele leiab hoone tagaseinalt lebotava konna. Tegemist on inimest. Neist neli läks edasi õppima Tartu Ülikooli ja korral), järgnesid Vinni-Pajusti Gümnaasium (12 korral) ja Rakvere Kadrina Keskkooli vilistlase Priit Kaare kunstiteosega, mis teist samapalju Tallinna Ülikooli. Tallinna Tehnikaüli- Gümnaasium (11 korral). Esikümnesse tulnud õpilasi oli Kadrina valmis kolme päeva jooksul kooskõlastatult kultuuriasutuse kooli valis õpinguteks kaks lõpetanut, Tallinna Tehnika- Keskkoolis ja Vinni -Pajusti Gümnaasiumis 7 ning Rakvere juhtidega. Priit on viimasel ajal Kadrinas kirjanud nii rulaparki, kõrgkooli aga kogunisti viis. Nii Sisekaitseakadeemias, Gümnaasiumis ja Rakvere Reaalgümnaasiumis 3.“ noortekeskust kui laululava. Omapoolse panuse on erinevate Tallinna Majanduskoolis kui Tartu Kutseharidus- Maakondlike aineolümpiaadide kohta lisas Kadrina Keskkooli seinapindade ilmestamisel oma piltidega siin-seal andnud ka keskuses jätkab üks kadrinlane. Lääne-Viru Rakendus- õppealajuhataja Ingrid Vaikmaa, et esikohti saavutati 20, teisi kohti 17 Kevin Poll, Kristo Meidla ning Elis Teterin – kõik samuti Kadrina kõrgkooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli valis kummagi ja kolmandaid 10. Aasta eest olid arvud vastavalt 15, 14 ja 14. juurtega. kolm lõpetanut. Ajateenistusse läks üks, tööle kolm. Õppeaastal 2011/2012 oli esikohti 14, teisi 13 ja kolmandaid 14. 2 KODUKANT SEPTEMBER 2014 Linnupeleti ajas hakid ja Radikaalne plaan – likvideerime Assuani! varesed liikvele Kuulus Kadrina paisjärv Kadrinas, Rakvere tee 1 maja katusel töötab juba teist kuud kasvab taas kinni, lahendusi linnupeleti, mis edastab iga tunni aja tagant pooleteise minuti veel silmapiiril pole jooksul vareslaste hädakisa. Mis on lahti Assuaniga? Alles Linnupeleti töölepanek Kadrinas on üheks võimalikuks lõppesid ju suurejoonelised pinnasetööd, aga järv meenu- lahenduseks alevikku ammu kimbutanud vareste ja hakkide tab taas sooveert. 2011 – 2013 nuhtlusele. Väidetavasti peaks päikeseenergial töötavast kestnud tööde kogumaksu- peletist läbi kõlarite edastatav hädakisa olema efektiivne mus oli 612 409 eurot, sellest vareslaste asurkonna vähendamiseks või vähemasti nende Keskkonninvesteeringute tõrjumiseks sinna, kus nad häirivad inimesi vähem. Nii seletas Keskuse – KIK-i 551 168 eurot, peleteid maaletoova OÜ Viljakoda juht Kaarel Sareal. Kadrina valla osalus oli 61 240 Samalaadsed peletid töötavad ka Tartu linna parkides ja eurot. Nii annab teada valla Tallinna sadamas. Mõlemalt poolt kinnitati Kodukandi kodulehekülg. päringu peale peletite teatud efektiivsust. Samas ei eeldatagi, KIK-i kommunikatsioo- et peleti linnud igaveseks ajaks linnast minema kimbutaks. nijuht Elina Kink andis täp- Küll aga on probleemid lindudega leevenenud. Tartus on sustavalt teada, et tööde käig- kavas koostöös zooloogiainstituudiga jälgida muudatusi us tervendati 8,7 ha kaldaala ja lindude käitumises, et seejärel otsustada, kuidas edasi eemaldati 231,28 m3 setteid. talitada. “Mis puudutab kinnikasva- Assuani südametunnistus. Foto Rein Sikk Ka Kadrina vallaveeb kutsus kadrinlasi oma kogemusi mist, siis see sõltub paljuski ka jooks tõi kohale hulgaliselt mist. Aga võib-olla tasuks ruutkilomeetrit – tuleb parata- vahendama ja peleti efektiivsust hindama. Paarikümne veetasemest ja vooluhulka- huvilisi.
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
    Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4701 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4454 Changes as of 12 Nov 2018 Pursuant to Regulations No. 44 of the Minister of Public Administration (RT I, 09.11.2018): In Võru county in Setomaa rural municipality changed the division line in Toomasmäe village (old code 8300). Käre village is reinstated (code 3898 ). Toomasmäe village is assigned the new code 8301 . The classification characteristics are 87 732 8. Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village.
    [Show full text]
  • Kadrina Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2020-2023
    KINNITATUD Kadrina Vallavolikogu 27.11.2019 määrusega nr 38 KADRINA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2020-2023 Kadrina 2019 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 5 1.1 Valla lühiiseloomustus ................................................................................................. 5 1.2 Pindala ja asustustihedus .................................................................................................. 5 1.3 Rahvastik .......................................................................................................................... 5 1.4 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ......................................................................................... 6 1.5 Elussündide- ja surmajuhtude arv ning loomuliku iibe kordaja ....................................... 7 1.6 Demograafiline tööturusurveindeks .................................................................................. 7 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ............................................. 8 2.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted .................................................................... 8 2.2 Keskmine brutotulu .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Arheoloogiliste Uuringute Aruanne Kadrina Vallas Hulja Asulakohal (Kultuurimälestiste Riikliku Registri Nr 10231)
    Arheoloogiliste uuringute aruanne Kadrina vallas Hulja asulakohal (Kultuurimälestiste riikliku registri nr 10231) Ants Kraut Muinasprojekt OÜ Tallinn 2018 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa numbrid: 12246 12659 18994 Mälestise nimetus Registrinumber: / uuringu objekt: asulakoht 10231 Aadress (uuringu objekti asukoht): Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Hulja alevik a) Tõnismäe tee 6; b) Kooli tn 1; c) Oja tn, Tõnismäe tee 6 - 12 Koordinaadid: a) septik Tõnismäe 6: 59°21′5.32″, 26°13′21.21″; b) trass Oja tn/Tõnismäe tee: alates 59°21′8.66″, 26°13′18.35″ kuni 59°21′5.32″, 26°13′21.21″; c) trass Kooli 1: 59°21′2.96″, 26°13′10.28″ Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: a) Tõnismäe tee 6 eeluuringute ja trassi kaevetööde järelevalve käigus tehti kindlaks, et kaevetööde alal on loodusliku ladestuse peal segatud kiht 20 saj ehitusprahist ja sõnnikuhoidlast, sissesõidutee all tee täitekiht. b) Kooli 1 trassi kaevetööde järelevalve käigus dokumenteeriti 100 kuni 140 cm paksune kasvupinnase kiht ning selle all 65 kuni 140 cm sügavusel looduslik puutumatu saviliiva pinnas, hoone juures kaasaegne paevundamendi fragment. c) Oja tn /Tõnismäe tee trassi kaevetööde järelevalve käigus dokumenteeriti kuni 45 cm sügavusel tänavasillutise kihid, selle all kuni 50 cm paksune must huumusekiht ning 1 m sügavusel looduslik savikiht. Arheoloogilise kultuurkihi elemente ega arheoloogilisi leide ei tuvastatud. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: 14C - Välitööde juhataja ja asutus: Ants Kraut, Muinasprojekt OÜ dendro - Toimumisaeg: a) eeluuringud juuli 1914, luu - järelevalve september 1914; b) oktoober 2014 muu - c) november-detsember 2017 Tööde tellija: a) ; b) , ; c) AS Kadrina Soojus Kaevandi või uuritud ala pindala: a)175 m2; b) 215m2; c) 21m2 Leiud (peanumber): - 2 Sisukord Sissejuhatus ja ajalooline taust 4 Uuringute käik 5 Kokkuvõte 6 Lisade loetelu 7 1.
    [Show full text]
  • Mõisakoole Külastavad Kummitused
    MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • NOORSOOPOLITSEINIKE NIMEKIRI KOOLIDEGA.Xlsx
    PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Alavere Põhikool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Ardu Kool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa 6125758 [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa 6125758 [email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Irina Šapovalova 6124175 [email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Inna Boitsova 6124237 [email protected] Erakool Läte Kirsi Kask 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Gevork Grigorjan 6125754 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Sille Roosimäe 6124275 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium ( Kalamaja maja) Õnne 6125433 Meriloo [email protected] Haabersti Vene Gümnaasium Jelena Muržak 6125890 [email protected] Haabneeme Kool Eret Elen Viidakas 6028855 eret‐[email protected] Harkujärve Põhikool Aveli Aal‐Tjurin 6124582 aveli.aal‐[email protected] Harmi Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Jakob Westholmi Gümnaasium
    [Show full text]
  • Woodworking in Estonia
    WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike.
    [Show full text]
  • Läsna-Loobu Pürib Eestimaa Aasta Külaks Keskkooli Tulem
    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! MÄRTS 2017 Nr 3 (274) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Uus: kuus, kolm, viisteist! Läsna-Loobu pürib Eestimaa aasta külaks Kadrina valla raamatukogu avas emakeelepäeval, 14. märtsil laenutuspunkti Ridaküla seltsimajas, sisuliselt on tegemist Kadrina valla kuuenda raamatukoguga. Laenutus-punkt on avatud kord kuus teisel teisipäeval kell 12–19. Võimalik on teha ettetellimisi telefonile 323 3491 või meilile [email protected] Raamatukogu on Ridaküla endises koolimajas, nüüdse seltsimajas samas ruumis juba kolmandat korda. Esimesel laenutuspäeval oli Ridakülas külastusi 10, laenutati 15 raamatut. Fotol on esimene raamatulaenutaja Mare Jeršov. Pool miljonit tervisekeskusele Rahandusministeerium tegi 6. märtsil otsuse Kadrina uue tervisekeskuse rahas- tamise kohta Euroopa Liidu ühtekuu- luvuspoliitika fondide kaudu. Otsuse kohaselt on Kadrina projekti kogu- Läsna-Loobu kandi sümboleist tegi fotomontaaži Avo Seidelberg maksumus 847 146 eurot. Toetus on maksi- maalselt 517 399,50 eurot ja omafinantsee- Määravaks osutusid muuseum, ühistöö ja külateater kanga, kes klaasi või muude ning seetõttu ootame uusi ring vähemalt 172 466,50 eurot, millele Novembris välja kuulutatud aasta küla konkursi võitis Lääne- materjalidega.“ kohtumisi juba suure põnevu- lisandub mitteabikõlblik summa 157 280 Aga see pole veel kõik! sega,“ mainis Järvis. eurot (hambaravi ja apteek). Virumaal Läsna-Loobu küla ning on esitatud kandideerima „Täiesti erakordseks teiste Aasta küla tiitel jagatakse Kadrina uus tervisekeskus
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • 1996. E. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM
    EESTI VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. e. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. a. LUGUPEETUD REISIJAD! Teatmikus õn liinid liigitatud kolme gruppi: — Rakvere linnaliinid, — Lääne-Viru maakonnaliinid, — Lääne-Viru maakonda läbivad kaugliinid. Suuremaid lähte- ja sihtpunkte läbivate liinide nimekirja leiate leheküljelt 68. Teatmiku lõpus õn sõitjateveo eeskiri, sõidusoodustused ühistranpordis ja väljavõte «Haldusõigusrikkumiste seadusti­ kust». Lääne-Viru Maavaitsuse poolt õn maakonnaliinidel sõidu­ pileti liinikilomeetri maksimaalseks piirhinnaks kehtestatud SO senti. Liini pidaja võib ümardada pileti hinna täiskroonideks. Linnaliinidel õn pileti maksimaalne piirhind 2 krooni, bussi­ juhilt ostetud pileti hind õn 3 krooni. Bussiliiklust koordineerib Lääne-Viru Maavalitsus tek 43013. Bussiliikluse kohta saab informatsiooni Rakvere bussijaamast tek 43562. Lääne-Viru maakonnaliine teenindavad: AS DU VE tek 47296 AS GLAAK tek 92431 AS INOR tek 20071, 20072 AS KIIKER tek 91154 AS RAKVERE ATP tek 44429 AS TABUS tek 20019 AS TENT tek 33634 AS TOOME tek 44148 ME UUS LIIN tek 46257 OÜ KULLAARU tek 43486 OÜ REMOX tek 67346 OÜ VEDUK tek 94597, 94516 OÜ ÕITSENG tek 92024 KADRINA VALD tek 90209 SAKSI VALD tek 77325 VIHULA VALD tek 92635 Liini Liini nimetus Liini pidaja nr. RAKVERE LINNALIINID: 1 Piira—Näpi AS RAKVERE ATP 2 Piira—Lihakombinaat AS RAKVERE ATP 3 Tõrma—Turuplats—Tõrma AS RAKVERE ATP 5 Rägavere tee—Näituse AS RAKVERE ATP MAAKONNALIINID:
    [Show full text]