DOCSLIB.ORG

20. Jaanuar 2006 XIV Aastakäik TÄNASES LEHENUMBRIS

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
20. Jaanuar 2006 XIV Aastakäik TÄNASES LEHENUMBRIS TÄNASES LEHENUMBRIS: Elukutse kui elu kutse – lk 2 Telepildi häiretest – lk 2 Ühe filosoofiadoktori rahutu elu – lk 3 Ettevõtjate koolitamisest – lk 4 Kultuuriüritused lähitulevikus – lk 4 Teated. Õnnesoovid – lk 4 Nr. 1 (151) 20. jaanuar 2006 XIV aastakäik MARGE MÄGI: VALLAVOLIKOGUS ARUTATI JA OTSUSTATI Arvan, et rahva passiivsus oma taidluse vastu ei kesta igavesti... 28. detsembri istungil arutati ja otsustati: 1. Arutati Vohnja ja Kihlevere külas, Hulja ja Kadrina alevikus asuvate na-teemalisi jõulukaarte. Tasuks kanalisatsioonirajatiste ja ehitiste üleandmist aktsiaseltsile Kadrina Soojus. selle peale mõelda," arvas Marge. Volikogu otsustas ühehäälselt need rajatised ka üle anda. "Laste hulgas valitseb ju fotobuum. 2. Volikogu võttis vastu Kadrinas Viru t 14b, 14c, 16, 16a, 16b, Rakvere See on uuema aja tegevus ja suurte tee 2 ja Rakvere tee 2a detailplaneeringu ning suunas selle materjalid võimalustega ala." avalikule väljapanekule. Väikelapsed ei tohiks rahva- 3. Volikogu andis vallavalitsusele loa sõlmida töövõtuleping OÜ-ga majast võõrduda T.A.K. Ehitus Jõetaguse elamukvartali tehnovõrkude ehitustööde, mis hõl- Marge Mägi arvab, et ka väik- mab drenaazhi ja tänavate liivaluse ehituse, teostamiseks maksumusega seid lapsi tuleks hakata tooma rah- 643729 krooni ning tööde teostamise lõpptähtajaga 24. veebruar 2006. vamajja. Laps kohtab siin erilist 4. Kinnitati Kadrina Keskkooli arengukava aastateks 2006–2008. miljööd, kuulab muinasjutte... Nii 5. Volikogu määras nime Kadrina aleviku tänavatele ja Viru t 16 ja Viru harjub ta käima meie keskses kul- t 14b hoonete esisele platsile. Kadrinas Viru tänavalt algava ja Emakee- tuurikoldes, tundmata vanemas eas leausamba juures lõppeva tänava nimeks sai Kooli tänav. Kooli tänavalt võõristust selle maja ja tema tege- algava tupiktänava nimeks sai Kooli põik. Hoonete Viru t 16 ja Viru t 14b vuse vastu. Liiati on küllaga lapsi, esise platsi nimeks määrati Viru plats. kes lasteaias ei käi, kuid ka nemad 6. Kehtestati maamaksumäärad aastaks 2006. Haritava maa ja loodusliku ootavad võimalust koduseinte va- rohumaa maksumääraks sai 1,2% maa maksustamishinnast aastas. Metsa- helt välja pääseda. maa, õuemaa ja muu maa maksumääraks kinnitati 2,1% maa maksustamis- Võimaluste otsimine aitab pe- hinnast aastas. 7. Volikogu otsusega määrati Kadrina valla “Aasta tegija 2005” auhinna letada passiivsust saajaks Kadrina Keskkooli sotsiaalpedagoog Helga Lukas. Auhinna saajale "Mina pooldan seda, et anda ko- antakse üle vastav tunnistus, mälestusese ja rahaline preemia 5000 krooni. hapealsetele tegijatele rohkem või- malusi, mitte jääda lootma raske ra- ha eest kohale kutsutud artistidele," Ajalugu tuletab meelde väljendas Marge om suhtumist taid- Uue aasta 3. jaanuaril möödus asetasid pärja samba jalamile. lusse. Arvan, et rahva passiivsus Marge Mägi 85 aastat, kui Vabadussõjas kuulu- Kui palju oli Kadrina vallas ini- oma taidluse vastu ei kesta igavesti. tati välja seitsmepäevane vaherahu mesi, kes kell 10.30 hetkeks peatu- Mõne aja pärast võivad ka selles sõdivate poolte vahel. See oli ka nö sid ja langenuid mälestasid, jääb Selle aasta 2. jaanuarist töö- jandisse tantsimist õppima. Kuigi vallas tulla muutused. Näeme ju, viimane hingetõmbeaeg enne otsus- esialgu teadmata. Kuid varasemaid tab Kadrina rahvamajas kunsti- see jäi perekondlikel põhjustel poo- kuidas elatakse kaasa "Viru särule" tavaid rahuläbirääkimisi Eesti ja tähelepanekuid silmas pidades ei lise juhina MARGE MÄGI. 35 leli, pole tantsupisik kuhugi kadu- ja teistele rahvakunsti üritustele." Venemaa vahel Tartus. Vaherahu- ole ajalooteadlike inimeste arv kui- aastat rahvamaja juhtinud Ene nud. Kadrinas teavad ju paljud, et Jõud vajavad ühendamist leping nägi ette sõjategevuse lõpe- gi suur. Ehkki Tallinnas toimunud Kaldamaa saab uue iseseisvusaja kui juttu tuleb nn show-tantsust, siis Kadrinas on aastaid taidlusel ol- tamise tervel Eesti-Vene rindel ala- mälestuskoosolekul sõna võtnud esimese ametliku abilise ja asen- ei saa see toimuda ilma Marge Mä- nud eriline koht rahvapidudel. Kuid tes 3. jaanuarist 1920 kella 10.30 Trivimi Velliste avaldas arvamust, daja. 15 ringiga töötav rahvamaja gi juhtimise ja osavõtuta. Noorte väikese maakoha huviliste ja oska- kuni 10. jaanuarini kella 10.30-ni. et kasvanud on nende inimeste on peale iluduskuuri vajamas uut tantsulust on nihkunud emadeaeg- jate jõud on olnud killustatud. Kool Vaherahu maksmahakkamise hetke hulk, kes meie ajaloo üksikasjades- sisu. Kahekesi on seda vankrit selt rahvatantsult showtantsu poole. kui süstemaatilise väljaõppe koht mälestab kogu Eesti igal aastal ka- se on tõsisemalt süvenema haka- vast kergem vedada, kuigi kul- See ei sünni ilma kaasaegse heli- on väljas olnud enda eest, teinud heminutilise leinaseisakuga, tuleta- nud, saame siiski esialgu rääkida tuuritöö oma salakaride ja koha- keeleta, rütmidki on tulnud võõras- oma pidusid ja käinud oma teed. des sellega meelde kõiki neid, kes vaid ettevaatlikust optimismist. tise tänamatusega ei ole lihtne test maadest. Marge tunneb uhkust Rahvamaja on omas ampluaas te- Vabadussõjas ohverdasid oma elu Küllap oma osa on ka koolides aja- tööpõld. Marge Mägi on põlis- selle üle, et kui aasta algul tuli tema gutsenud eakamale rahvale toetu- Eesti parema tuleviku nimel. looõpetajatel, kes selliste tähtsünd- kadrinlane, pärit rahvakunsti ja tantsuringi 85 noort, siis aasta lõpe- des. Kadrina kunstidekool on oma Sel puhul korraldatakse suure- muste olulisust saavad õpilastesse laulu hindavast perest. Vanaema- tas nendest 80. Seda ei sünni mitte õppurite ja lapsevanemate ühis- mates keskustes ja linnades mäles- süvendada. Kuid ega koolitatud gi oli näitleja. Kultuuritöös on igal alal ega igal ajal. rindes olnud mõnevõrra erapooli- tuskogunemisi, oma leinahetked lapsevanematelgi poleks liig oma paiksel oma eelised võrreldes sis- Kuid näitekunsti õppima asudes kum, sisustades tähtpäevakavasid on ka valdades. järeltulijatele isamaalisi aabitsa- serännanuga. Allpool mõned mõt- on kasvanud huvi ka selle kunstiala nii koolis kui rahvamajas. Parima Kadrina vallavolikogu ja valla- tõdesid selgitada. Ajalugu on ikka ted ja arvamused värskelt kunsti- vastu. Näitekunsti ei saa õppida tulemuse annaks ehk kõigi jõudu- valitsuse ning Kaitseliidu esindajad inimeste aja lugu, sellest ka selle liselt juhilt, vahendatuna allakir- üksnes tarku raamatuid lehitsedes. de ühtesobitamine, mis võiks lei- käisid 3. jaanuaril Vabadussamba tundmise olulisus. jutanu poolt. Tuleb lavastada näitemänge, tuleb da väljundi kas või kord aastas juures ning süütasid seal küünlad ja Enn MÄLGAND Marge Mägi õpib huvijuhtimist otsida sobivaid osatäitjaid, sobitada suurema peo või festivali raames. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriaka- muusikalist kujundust, teada üht- Rahvamaja renoveerimine on and- deemias. Käsil on esimene kursus. teist ka lavakujundusest. Kadrina nud kena väljanägemisega esine- Nelja ja poole aasta pärast loodab ta vanu sellealaseid traditsioone ar- mispaiga, samas kui keskkooli au- saada diplomi, milles on erialaks vestades paistab selleks ruumi ole- la oma talvise jaheduse, ebasobi- märgitud huvijuht ning lisana – näi- vat. Võtmeküsimuseks kujuneb sel va sisekujunduse ja ikkagi ka koo- tejuhtimine. Selle viimasega tehak- juhul selliste harrastusnäitlejate liruumina ei kutsu ei esinejaid ega se algust teisel kursusel. leidmine, kes suudavad väheolulise ka publikut. Seega on rahvamajal Huvijuhtimine on viimaste aas- elus mõneks ajaks kõrvale tõrjuda zhansid saada valla enamkasutata- tate eriala, seepärast arvas Marge: ja pühenduda näitekunsti paleuse vaks kultuuritöö keskuseks, kuigi "Inimestel on huvijuhtimisest natu- teenimisele. Muuseas ja poole jõu- ta on seda olnud ka varasematel ke viltune arusaamine. Arvatakse, ga siin midagi ei saavuta. aastatel. Nüüd vaid õdusamana ja et huvijuht tegutseb vaid koolis. Te- Fotoring rahvamajja! Miks esinduslikumana. gelikult on tegevusväli väga lai, – ka mitte! Vastse kunstilise juhi alguskuud töötatakse alates kinnipidamiskoh- "Arvan, et päris nii me ei saa, et ei kujune just kergeteks, sest ooda- tadest, hooldekodudest, kultuuri- ajame läbi vanade asjadega, uusi takse ju tulemusi ja uusi töösuundi keskustest kuni üldhariduskoolide- sisse ei too. Kultuur peab ka alevi- rahvamaja tegevuses. Üleöö ei sün- ni välja. Seega pole see kutse vaid kus arenema kaasaja kaanonite jär- ni midagi. Pealegi pole ükski "kul- koolidele mõeldud." Marge lisab, et gi, muidu me jääme ajast maha. Mi- turnik“ meil vaba paberite, aruan- on kodukoha fänn, talle meeldib ko- nu käest on päritud, miks ei võiks nete jm. kirjatöö tegemisest, projek- dune ümbrus ja inimesed. tööle hakata fotoring või klubi? On tide kirjutamisest rääkimata. Lõpe- "Elasin ühe aasta Tamsalus, no ju praegu paljudel noortel digiapa- tuseks olgu veel lisatud, et Marge kohe mitte kuidagi ei istunud sealne raadid, saaks nad kokku koguda, Mägi ei asunud tööle täiskohaga, elu..." leida juhendaja... Ka mu ema (õpe- kuigi töötundide kokkulugemist ei Tantsu kõrvale ka näitejuhti- taja Mare Umbaed – toim.) on foto- ole kunagi ükski entusiastlik kul- mine fänn, ostis aparaadi ja kogu aeg on tuuritöötaja harrastanud. Peale keskkooli läks Marge Vil- see tal kaasas. Tegi toredaid Kadri- Enn MÄLGAND Mälestuspärja asetas ka Kaitseliidu Kadrina kompanii ülem Ain Funk 2 20. jaanuar 2006 Kui elukutse on elu kutse ... Kadrina valla asulate ametlik nimekiri Läbi ja lõhki Kadrina poiss Vahur Kütt (30), siin sündinud, 1993. a. keskkooli lõpetanud, kodu tänini siin, on elu kutsel seisuga 1. jaanuar 2006 leidnud elukutse, mis temale sobib ja millega ta rahul on. Vahur on sõjaväelane
Load more

Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • 16 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    16 buss sõiduplaan & liini kaart 16 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 16 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 6:00 - 20:35 (2) Tapa: 5:45 - 21:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 16 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 16 buss saabub. Suund: Rakvere 16 buss sõiduplaan 20 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:00 - 20:35 teisipäev 6:00 - 20:35 Tapa 1 Sauna Tänav, Tapa kolmapäev 6:00 - 20:35 Õhtu Puiestee neljapäev 6:00 - 20:35 28 Pikk Tänav, Tapa reede 6:00 - 20:35 Tapa Autobaas laupäev 6:00 - 20:35 Pikk, Tapa pühapäev 6:00 - 17:30 Moe Tee Peebumäe Männiku 16 buss info Suund: Rakvere Udriku Peatust: 20 Reisi kestus: 39 min Polli Liini kokkuvõte: Tapa, Õhtu Puiestee, Tapa Autobaas, Moe Tee, Peebumäe, Männiku, Udriku, Riistamäe Polli, Riistamäe, Kadrina, Lante, Tirbiku, Hulja, Kõrgemäe, Karivärava, Kullaaru Tee, Ristmiku, Teater, Kadrina Lai, Rakvere 2 Viitna Tee, Kadrina Lante Tirbiku Hulja Kõrgemäe Karivärava Kullaaru Tee Ristmiku 1 Lehispuu Tee, Rakvere Teater 4b Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Rakvere Lai 14 Tallinna Tänav, Rakvere Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tapa 16 buss sõiduplaan 20 peatust Tapa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:45 - 21:35 teisipäev 5:45 - 21:35 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 5:45 - 21:35 Laada neljapäev 5:45 - 21:35 4a Laada Tänav, Rakvere reede 5:45 - 21:35 Teater laupäev 6:50 - 21:35 4b Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Tänav, Rakvere pühapäev 6:50 - 20:15 Ristmiku 1 Lehispuu Tee, Rakvere
    [Show full text]
  • Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
    Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4701 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4454 Changes as of 12 Nov 2018 Pursuant to Regulations No. 44 of the Minister of Public Administration (RT I, 09.11.2018): In Võru county in Setomaa rural municipality changed the division line in Toomasmäe village (old code 8300). Käre village is reinstated (code 3898 ). Toomasmäe village is assigned the new code 8301 . The classification characteristics are 87 732 8. Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village.
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2017
    Koondbilanss seisuga 2017 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 943 368,0 1 078 988,9 -15 558,7 -4 902,0 -1 186,9 921 720,5 1 078 988,9 R 257 626,4 1 108 815,6 257 626,4 1 108 815,6 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 19 047,8 27 664,0 -0,9 19 047,0 27 664,0 [919,10.07.2008];[0 7 1,599.47 035,22.11.2001];[00 R 3 017,0 3 017,0 18,13.06.2001];[43, 11.12.2000];[6,14.0 2.1996];[61,09.11.1 995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 6 911,8 -0,9 6 911,0 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [941,23.09.2013];[9 3 1,227.20 19,10.07.2008];[6,1 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 4.02.1996];[42,16.1 0.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 608,7 343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 126,4 503,6 EESTI: Estonia kaeveväli 0100 T 139 015,4 59 259,0 -7 214,5 -3 321,4 -1 063,9 127 415,6 59 259,0 [1-2/17/559,22.05.2 36 11,837.02 017];[657,09.07.201 R 104 143,0 12 854,0 104 143,0 12 854,0 5];[194,26.02.2015]; [1193,16.12.2013];[ 941,23.09.2013];[52 6,08.06.2012];[919, 10.07.2008];[107,29 .01.2008];[1073,27.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Karst Ja Allikad Pandiveres
    KARST JA ALLIKAD PANDIVERES AS MAVES 1994.a koostatud kataloogi “Pandivere Riikliku Veekaitseala karst ja allikad” täiendatud väljaanne Rahastaja: SA KIK Tallinn 2002 SISUKORD 1. ÜLEVAADE PANDIVERE VEEKAITSEALA KARSTIST JA ALLIKATEST 5 2. KARST JA ALLIKAD VALDADES....................................................................8 2.1 JÄRVAMAA..................................................................................................8 2.2 LÄÄNE-VIRUMAA....................................................................................10 3. SUUREMATE KARSTINÄHTUSTE KATALOOG..........................................14 3.1 KARSTINÄHTUSED JÄRVAMAAL ........................................................14 3.2 KARSTINÄHTUSED LÄÄNE-VIRUMAAL ............................................27 4. ALLIKATE KATALOOG...................................................................................39 4.1 ALLIKAD JÄRVAMAAL ..........................................................................39 4.2 ALLIKAD LÄÄNE-VIRUMAAL...............................................................42 5. VEESÄILITUSALADE (OLULISTE ALLIKATE JA KARSTILEHTRITE RÜHMADE NING KARSTIJÄRVEDE) NIMEKIRI JA PIIRIKIRJELDUSED.......48 2 SAATEKS Käesolev trükis on sisult 1994.a koostatud kataloogi “Pandivere Riikliku Veekaitseala karst ja allikad” täiendatud väljaanne. Toona juhendas töid Ülo Heinsalu ja kataloogi koostamisest võtsid osa E. Lust, K. Jõeleht, I. Tamm, M. Metsur ja H. Kink. Pandivere karstunud aluspõhjalise kõrgustiku omapära on arenev pindmine ja maa- alune
    [Show full text]
  • Kallukse Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse olemasoleva Kallukse maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja välispiiri. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kallukse, Sootaguse ja Undla külas. Kallukse maastikukaitseala moodustati Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” maastikulise üksikobjektina. Kehtiv Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 „Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Kaitseala põhiline eesmärk on kaitsta geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikke Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme (Kallukse mäed). Alal asub ka 1938. aastal kaitse alla võetud Linda-Neitsi ehk Lodikivi. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta eelnõukohase määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Kolm Põhjust, Miks Koolipapa Arvo Pani Võiks Õnnest Bareljeefi Tantsida 23
    Kõigi maade kadrinlased, ühinege! SEPTEMBER 2014 Nr 8 (246) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Kool avab Otto Ameri Kolm põhjust, miks koolipapa Arvo Pani võiks õnnest bareljeefi tantsida 23. septembril 2014 möödub 80 aastat Kadrina Keskkooli endise direktori Otto Ameri sünnist. Kell 13 avatakse sel puhul Otto Ameri bareljeef kooli A - korpuse esimesel korrusel. Avamisele on oodatud endised õpetajad, vilistlased, Otto Ameri sõbrad ja tuttavad. Järgneb kohvilaud huvikeskuses. Osavõtust palub kool teatada telefonile 509 4798 või meiliaadressile [email protected] . Kui palju on Kadrina vallas tegelikult elanikke? Selgitame välja. 1. jaanuari seisuga elas Kadrina vallas 5060 inimest. Nii väidab elanike register. Statistikaamet pakub aga hoopis arvu 4912. Vahe seega 148 hinge. Kus on tõde? Samas teame: ainult reaalse elanike arvuga kursis olles on vallas võimalik kooli- ja lasteaiakohtade arvu täpne planee- rimine. Lasteaiajärjekorra puhul ka vajalike lisakohtade loomine. Talvist lumelükkamist teab vald hästi korraldada ainult siis kui on teada, mis pered ja kus elavad. Kurb oleks, kui mõni Kadrina uutest, vastsündinud vallakodanikest jääks valla traditsioonilisest kingitusest, hõbesõlest ja sõlepeost ilma vaid sellepärast, et ta vanemad pole registris. „Ainult korras registri olemasolul saame valla elu paremini planeerida, hoolitseda, et kõik valla teenused Kadrina vallas reaalselt elavate inimesteni jõuaks,“ võttis asja kokku vallavanem Erich Petrovits. Valla registripidaja Valli Rand teab probleemile lihtsat lahendust. Nimelt: kõik inimesed, kes Kadrina vallas tegelikult elavad, peavad end registrisse kandma. „See pole üldsegi raske,“ lisab ta. Rand loodab, et ka üürikorterite 1.a klassi õpilased Jaspar Vaher ja Urmo Nagel kooliaasta avaaktusel, keskel Jasperi õde Kaisa-Kristina Kivirand 12. klassist. elanikud registreerivad oma tegeliku elukoha. “Korteri- Foto Rein Sikk omanikule ei too ta üürnike registris olemine kaasa mingeid siks, jätkub kooli maineüritus fassaadide remont, 2016 võe- 2015 parlamendivalimistes, kohustusi,“ rõhutas Rand.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]