TÄNASES LEHENUMBRIS: Elukutse kui elu kutse – lk 2 Telepildi häiretest – lk 2 Ühe filosoofiadoktori rahutu elu – lk 3 Ettevõtjate koolitamisest – lk 4 Kultuuriüritused lähitulevikus – lk 4 Teated. Õnnesoovid – lk 4 Nr. 1 (151) 20. jaanuar 2006 XIV aastakäik MARGE MÄGI: VALLAVOLIKOGUS ARUTATI JA OTSUSTATI Arvan, et rahva passiivsus oma taidluse vastu ei kesta igavesti... 28. detsembri istungil arutati ja otsustati: 1. Arutati ja külas, ja alevikus asuvate na-teemalisi jõulukaarte. Tasuks kanalisatsioonirajatiste ja ehitiste üleandmist aktsiaseltsile Kadrina Soojus. selle peale mõelda," arvas Marge. Volikogu otsustas ühehäälselt need rajatised ka üle anda. "Laste hulgas valitseb ju fotobuum. 2. Volikogu võttis vastu Kadrinas Viru t 14b, 14c, 16, 16a, 16b, Rakvere See on uuema aja tegevus ja suurte tee 2 ja Rakvere tee 2a detailplaneeringu ning suunas selle materjalid võimalustega ala." avalikule väljapanekule. Väikelapsed ei tohiks rahva- 3. Volikogu andis vallavalitsusele loa sõlmida töövõtuleping OÜ-ga majast võõrduda T.A.K. Ehitus Jõetaguse elamukvartali tehnovõrkude ehitustööde, mis hõl- Marge Mägi arvab, et ka väik- mab drenaazhi ja tänavate liivaluse ehituse, teostamiseks maksumusega seid lapsi tuleks hakata tooma rah- 643729 krooni ning tööde teostamise lõpptähtajaga 24. veebruar 2006. vamajja. Laps kohtab siin erilist 4. Kinnitati Kadrina Keskkooli arengukava aastateks 2006–2008. miljööd, kuulab muinasjutte... Nii 5. Volikogu määras nime Kadrina aleviku tänavatele ja Viru t 16 ja Viru harjub ta käima meie keskses kul- t 14b hoonete esisele platsile. Kadrinas Viru tänavalt algava ja Emakee- tuurikoldes, tundmata vanemas eas leausamba juures lõppeva tänava nimeks sai Kooli tänav. Kooli tänavalt võõristust selle maja ja tema tege- algava tupiktänava nimeks sai Kooli põik. Hoonete Viru t 16 ja Viru t 14b vuse vastu. Liiati on küllaga lapsi, esise platsi nimeks määrati Viru plats. kes lasteaias ei käi, kuid ka nemad 6. Kehtestati maamaksumäärad aastaks 2006. Haritava maa ja loodusliku ootavad võimalust koduseinte va- rohumaa maksumääraks sai 1,2% maa maksustamishinnast aastas. Metsa- helt välja pääseda. maa, õuemaa ja muu maa maksumääraks kinnitati 2,1% maa maksustamis- Võimaluste otsimine aitab pe- hinnast aastas. 7. Volikogu otsusega määrati Kadrina valla “Aasta tegija 2005” auhinna letada passiivsust saajaks Kadrina Keskkooli sotsiaalpedagoog Helga Lukas. Auhinna saajale "Mina pooldan seda, et anda ko- antakse üle vastav tunnistus, mälestusese ja rahaline preemia 5000 krooni. hapealsetele tegijatele rohkem või- malusi, mitte jääda lootma raske ra- ha eest kohale kutsutud artistidele," Ajalugu tuletab meelde väljendas Marge om suhtumist taid- Uue aasta 3. jaanuaril möödus asetasid pärja samba jalamile. lusse. Arvan, et rahva passiivsus Marge Mägi 85 aastat, kui Vabadussõjas kuulu- Kui palju oli Kadrina vallas ini- oma taidluse vastu ei kesta igavesti. tati välja seitsmepäevane vaherahu mesi, kes kell 10.30 hetkeks peatu- Mõne aja pärast võivad ka selles sõdivate poolte vahel. See oli ka nö sid ja langenuid mälestasid, jääb Selle aasta 2. jaanuarist töö- jandisse tantsimist õppima. Kuigi vallas tulla muutused. Näeme ju, viimane hingetõmbeaeg enne otsus- esialgu teadmata. Kuid varasemaid tab Kadrina rahvamajas kunsti- see jäi perekondlikel põhjustel poo- kuidas elatakse kaasa "Viru särule" tavaid rahuläbirääkimisi Eesti ja tähelepanekuid silmas pidades ei lise juhina MARGE MÄGI. 35 leli, pole tantsupisik kuhugi kadu- ja teistele rahvakunsti üritustele." Venemaa vahel Tartus. Vaherahu- ole ajalooteadlike inimeste arv kui- aastat rahvamaja juhtinud Ene nud. Kadrinas teavad ju paljud, et Jõud vajavad ühendamist leping nägi ette sõjategevuse lõpe- gi suur. Ehkki Tallinnas toimunud Kaldamaa saab uue iseseisvusaja kui juttu tuleb nn show-tantsust, siis Kadrinas on aastaid taidlusel ol- tamise tervel Eesti-Vene rindel ala- mälestuskoosolekul sõna võtnud esimese ametliku abilise ja asen- ei saa see toimuda ilma Marge Mä- nud eriline koht rahvapidudel. Kuid tes 3. jaanuarist 1920 kella 10.30 Trivimi Velliste avaldas arvamust, daja. 15 ringiga töötav rahvamaja gi juhtimise ja osavõtuta. Noorte väikese maakoha huviliste ja oska- kuni 10. jaanuarini kella 10.30-ni. et kasvanud on nende inimeste on peale iluduskuuri vajamas uut tantsulust on nihkunud emadeaeg- jate jõud on olnud killustatud. Kool Vaherahu maksmahakkamise hetke hulk, kes meie ajaloo üksikasjades- sisu. Kahekesi on seda vankrit selt rahvatantsult showtantsu poole. kui süstemaatilise väljaõppe koht mälestab kogu Eesti igal aastal ka- se on tõsisemalt süvenema haka- vast kergem vedada, kuigi kul- See ei sünni ilma kaasaegse heli- on väljas olnud enda eest, teinud heminutilise leinaseisakuga, tuleta- nud, saame siiski esialgu rääkida tuuritöö oma salakaride ja koha- keeleta, rütmidki on tulnud võõras- oma pidusid ja käinud oma teed. des sellega meelde kõiki neid, kes vaid ettevaatlikust optimismist. tise tänamatusega ei ole lihtne test maadest. Marge tunneb uhkust Rahvamaja on omas ampluaas te- Vabadussõjas ohverdasid oma elu Küllap oma osa on ka koolides aja- tööpõld. Marge Mägi on põlis- selle üle, et kui aasta algul tuli tema gutsenud eakamale rahvale toetu- Eesti parema tuleviku nimel. looõpetajatel, kes selliste tähtsünd- kadrinlane, pärit rahvakunsti ja tantsuringi 85 noort, siis aasta lõpe- des. Kadrina kunstidekool on oma Sel puhul korraldatakse suure- muste olulisust saavad õpilastesse laulu hindavast perest. Vanaema- tas nendest 80. Seda ei sünni mitte õppurite ja lapsevanemate ühis- mates keskustes ja linnades mäles- süvendada. Kuid ega koolitatud gi oli näitleja. Kultuuritöös on igal alal ega igal ajal. rindes olnud mõnevõrra erapooli- tuskogunemisi, oma leinahetked lapsevanematelgi poleks liig oma paiksel oma eelised võrreldes sis- Kuid näitekunsti õppima asudes kum, sisustades tähtpäevakavasid on ka valdades. järeltulijatele isamaalisi aabitsa- serännanuga. Allpool mõned mõt- on kasvanud huvi ka selle kunstiala nii koolis kui rahvamajas. Parima Kadrina vallavolikogu ja valla- tõdesid selgitada. Ajalugu on ikka ted ja arvamused värskelt kunsti- vastu. Näitekunsti ei saa õppida tulemuse annaks ehk kõigi jõudu- valitsuse ning Kaitseliidu esindajad inimeste aja lugu, sellest ka selle liselt juhilt, vahendatuna allakir- üksnes tarku raamatuid lehitsedes. de ühtesobitamine, mis võiks lei- käisid 3. jaanuaril Vabadussamba tundmise olulisus. jutanu poolt. Tuleb lavastada näitemänge, tuleb da väljundi kas või kord aastas juures ning süütasid seal küünlad ja Enn MÄLGAND Marge Mägi õpib huvijuhtimist otsida sobivaid osatäitjaid, sobitada suurema peo või festivali raames. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriaka- muusikalist kujundust, teada üht- Rahvamaja renoveerimine on and- deemias. Käsil on esimene kursus. teist ka lavakujundusest. Kadrina nud kena väljanägemisega esine- Nelja ja poole aasta pärast loodab ta vanu sellealaseid traditsioone ar- mispaiga, samas kui keskkooli au- saada diplomi, milles on erialaks vestades paistab selleks ruumi ole- la oma talvise jaheduse, ebasobi- märgitud huvijuht ning lisana – näi- vat. Võtmeküsimuseks kujuneb sel va sisekujunduse ja ikkagi ka koo- tejuhtimine. Selle viimasega tehak- juhul selliste harrastusnäitlejate liruumina ei kutsu ei esinejaid ega se algust teisel kursusel. leidmine, kes suudavad väheolulise ka publikut. Seega on rahvamajal Huvijuhtimine on viimaste aas- elus mõneks ajaks kõrvale tõrjuda zhansid saada valla enamkasutata- tate eriala, seepärast arvas Marge: ja pühenduda näitekunsti paleuse vaks kultuuritöö keskuseks, kuigi "Inimestel on huvijuhtimisest natu- teenimisele. Muuseas ja poole jõu- ta on seda olnud ka varasematel ke viltune arusaamine. Arvatakse, ga siin midagi ei saavuta. aastatel. Nüüd vaid õdusamana ja et huvijuht tegutseb vaid koolis. Te- Fotoring rahvamajja! Miks esinduslikumana. gelikult on tegevusväli väga lai, – ka mitte! Vastse kunstilise juhi alguskuud töötatakse alates kinnipidamiskoh- "Arvan, et päris nii me ei saa, et ei kujune just kergeteks, sest ooda- tadest, hooldekodudest, kultuuri- ajame läbi vanade asjadega, uusi takse ju tulemusi ja uusi töösuundi keskustest kuni üldhariduskoolide- sisse ei too. Kultuur peab ka alevi- rahvamaja tegevuses. Üleöö ei sün- ni välja. Seega pole see kutse vaid kus arenema kaasaja kaanonite jär- ni midagi. Pealegi pole ükski "kul- koolidele mõeldud." Marge lisab, et gi, muidu me jääme ajast maha. Mi- turnik“ meil vaba paberite, aruan- on kodukoha fänn, talle meeldib ko- nu käest on päritud, miks ei võiks nete jm. kirjatöö tegemisest, projek- dune ümbrus ja inimesed. tööle hakata fotoring või klubi? On tide kirjutamisest rääkimata. Lõpe- "Elasin ühe aasta Tamsalus, no ju praegu paljudel noortel digiapa- tuseks olgu veel lisatud, et Marge kohe mitte kuidagi ei istunud sealne raadid, saaks nad kokku koguda, Mägi ei asunud tööle täiskohaga, elu..." leida juhendaja... Ka mu ema (õpe- kuigi töötundide kokkulugemist ei Tantsu kõrvale ka näitejuhti- taja Mare Umbaed – toim.) on foto- ole kunagi ükski entusiastlik kul- mine fänn, ostis aparaadi ja kogu aeg on tuuritöötaja harrastanud. Peale keskkooli läks Marge Vil- see tal kaasas. Tegi toredaid Kadri- Enn MÄLGAND Mälestuspärja asetas ka Kaitseliidu Kadrina kompanii ülem Ain Funk 2 20. jaanuar 2006 Kui elukutse on elu kutse ... Kadrina valla asulate ametlik nimekiri Läbi ja lõhki Kadrina poiss Vahur Kütt (30), siin sündinud, 1993. a. keskkooli lõpetanud, kodu tänini siin, on elu kutsel seisuga 1. jaanuar 2006 leidnud elukutse, mis temale sobib ja millega ta rahul on. Vahur on sõjaväelane leitnandi auastmes ehk nooremohvitser. Võiks ju arvata, et sõjamehe töö on vaid sõda. Kahjuks on maailmas ikka veel, vaatamata tsiviliseeritusele ja teaduse Asula Elanike/maja- 5276 Mäo küla 11/7 arengule, käimas pesuehtsaid sõdu – tapatalguid. Riigid peavad üleval kaitsevägesid, kuigi mõistuse hääl ütleb, et tänapäeval nimi pidamiste arv 5395 Neeruti küla 70/23 on ka üks langenud sõdur palju. Kaitseväe argipäev on suurelt osalt reservüksuste väljaõpe kaitsmaks vajadusel Eesti riiki. 1246 Ama küla 136/67 5620 küla 22/11 Milliseid teid pidi jõudsid sõja- pi staabiülem. Suurtükiväegrupp on ära olin. Õpingud ja äraolekud on 1334 küla 39/15 6004 küla 34/16 väelase elukutseni? Et elukutse Tapa Väljaõppekeskuse üks väe- võtnud lõviosa ajast, mistõttu kan- 1897 Hulja alevik 573/242 6507 Põima küla 31/12 võiks olla seotud sõjandusega, jõu- osa. Teenistus on olnud huvitav ja natab kodumaja remontimine. Ku- 1924 Hõbeda küla 71/28 6953 Ridaküla küla 166/65 dis minuni ajateenistuse lõpupoole. mitmekesine. Kaugtule eriala on na abikaasa ka õppis, olid paljuski 1947 Härjadi küla 28/10 7164 Rõmeda küla 19/12 Kompaniiülem andis mulle aega huvitav, minu meelest huvitavam abiks meie vanemad. Kindlasti 2245 Jõepere küla 45/26 7376 Salda küla 107/40 mõtlemiseks umbes kolm kuud, et kui jalaväelase elu. Miinipilduja- saaks mõnes teises ametis suuremat 2253 Jõetaguse küla 71/32 8254 küla 85/33 öelda ja või ei. Oli aeg, mil kaitse- rühma välja õpetades sain selle palka, kuid olen valinud huvitava 2476 Kadapiku küla 106/50 8278 küla 26/14 väest naasnutel tööd eriti valida ei maitse kätte ja sellest ka eriala va- elustiili, kus on hea eneseteostuse 2490 Kadrina alevik 2474/1105 8622 küla 140/32 olnudki. Selsamal põhjusel jäid lik. Suurtükivägi on tehniliselt hu- võimalus, jälgides kindlat käsuliini 2614 küla 8/7 8651 Uku küla 40/23 üleajateenijateks paljud. Teiselt vitav ja väljakutsuv. Kindlasti mõ- ja alludes distsipliinile. 3017 Kihlevere küla 219/97 8689 küla 80/31 poolt muidugi oli taasiseseisvunud jutas ka teadmine, et suurtükiväe- Millele veel kulub vaba aeg? Eestil vaja luua oma elukutseliste grupp luuakse Tapale, mis on kodu Täiendan end veel, õppides Lääne- 3074 Kiku küla 123/45 8862 Vaiatu küla 90/35 sõjaväelaste kaader. Kolmandaks lähedal. Esmane suurtükiväeeriala Virumaa Kutsekõrgkoolis ärijuhti- 3823 Kõrveküla küla 44/16 9044 küla 49/22 olid vajalikud ka isikuomadused, oli meteoroloogia, mida õpetasid mist. See eriala on vajalik, arvesta- 4106 küla 31/14 9312 küla 93/45 igaüks sõjaväelaseks ei sobi. Peab 1997. a. soomlased. Kaitseväes ol- des minu juhtivat töökohta. Olen 4227 küla 72/33 9449 Vohnja küla 190/69 hästi taluma füüsilist pinget, alluma les on mulle omistatud mälestusme- avastanud rahvaspordi – jalgratta- 4498 küla 50/26 9490 Võduvere küla 58/21 sõjaväekorrale. Paljud sellega hak- dal 10 aastat taastatud kaitseväge, sõidu. Osalesin möödunud suvel 4641 Läsna küla 38/12 9534 Võipere küla 55/30 kama ei saa. Kaitseväe eeskujuliku teenistuse Elion Estonian Cup‘il seitsmest 5147 Mõndavere küla 9/8 Kokku: 5503/2374 Kas varem olid silmas pidanud rist, Suurtükiväegrupi teenetemärk, etapist kuuel. Kadrinas on meil saa- ka mõnda teist ametit? Kadrina Üksik-Vahipataljoni teenetemärk. lihoki meeskond, mida toetab Kad- koolis andis poiste tööõpetuse õpe- Selliselt on minu seniseid pürgimu- rina vald ja sponsorina firma Est- Telepilt. Häired ja põhjused taja Karl Meos meile hea töökooli- si tunnustatud. Stone KAMINAD. Osaleme Eesti Kadrina inimestes, kes on kaabeltelevisiooni kliendid, tekitas pa- tuse. Minu valmistatud esemed Mida huvitavat ja sobivat leiad meistrivõistlustel teises liigas. jõudsid näitustelegi. Oleksin vist valitud elukutses ja sellega kaas- Mida arvad elu võimalikkusest hameelt telepildi ebarahuldav kvaliteet 7. ja 8. jaanuaril. asunud õppima seda eriala, kui kait- nevas elustiilis? Nii elu kui ka töö Kadrinas? Kadrinas on hea elada. KODUKANT küsitles sellega Tahaks öelda paar sõna ka Soo- sevägi välistada. Kaudselt on ka on huvitavad ning mitmekülgsed. See on kodukoht. Siin on rahulik, seoses Kadrina kaabeltelevisiooni me kanalite kohta. Soomest edasta- praegune elukutse seotud õpetami- Suurtükki õpetades peab oskama vaatamata suurtele majadele ja suu- operaatorit Andres ROM-i. All- tavad telekanalite pilt on ebastabiil- sega, tuleb olla pedagoog. kümmekonda erinevat eriala. Hil- rele rahvahulgale seal. Geograafili- Milline on olnud karjäärire- jem spetsialiseerutakse täiendõppe ne asukoht on hea. Suurematesse järgnevas on temalt saadud vastus. se kvaliteediga. Eesti Sideamet on del? Olen sõjaväelasena läbi teinud käigus ühele kindlale erialale, mis linnadesse saab liikuda hästi. Lähe- Kõigepealt sellest, miks kahel teinud ettepaneku nende kanalite kõik etapid. Ajateenistusse läksin minu puhul on meteoroloogia. Et dal on Viitna ja Neeruti järved, kus päeval – 7. ja 8. jaanuaril oli telepilt transleerimise lõpetamiseks. Kuid 1994. a juuni lõpus. Seal olin kom- saaks suurtükist täpsemini sihtmär- ujumas käia. Samuti areneb ka halb? Neil päevil oli eriliste ilmas- vastu tulles Kadrina elanike soovi- paniiveebli abi seersandi auastmes. ki tabada, tuleb ilmastikuolud enne Kadrina. Tänavad on saanud korra- tikutingimuste kokkusattumise tõt- dele, oleme otsustanud Soome ka- Üleajateenijana sain rühmavane- tulistamist kindlaks määrata ja need liku valgustuse. Eramutessegi on tu häiritud Kanal 2 ja TV 3 vaada- nalite transleerimist jätkata. Sidea- maks, kompanii veebliks, rühma- ümber arvutada ning lisada laske- rajatud kanalisatsiooni- ja veetras- tavus. Me vabandame oma klienti- met ju ei keelanud nende edasta- ülemaks. 1996. a. 6 kuud Soomes andmetele. Päris palju on õpetatud sid. Meil on head võimalused spor- de ees, kuid need häired ei olnud mist, üksnes soovitas ülekandmise õppides sain vanemallohvitseri pedagoogikat, tuleb ju olla õpeta- timiseks, kes vaid vähegi tahab. meie tekitatud. Nende tekkes ei ol- lõpetada. baashariduse, mis võrdus sellel ajal jaks ajateenijatele. Enam ei puutu Kutsusime nooremaid poisse osale- meie Kaitseväe Lahingukoolist saa- ma ajateenijate õpetamisega eriti ma saalihoki treeningutele ja vahe- nud meie vähimalgi määral süüdi. Mis puutub Vene kanalitesse, dud haridusega. 1998. a. kevadel kokku, kuigi vahel peab andma tevahel käivadki poisid ukse vahelt Häired olid just sel ajal, kui inime- siis meilt ei kao neist ükski. Hiljuti õppisin 4 kuud Soomes Reservoh- nooremallohvitserideks õppivatele piilumas. Mõned on juba liitunud sed olid kodus ning soovisid vaada- tuli üks juurdegi. vitseride koolis, peale seda asusin ajateenijatele meteoroloogiaeriala meeskonnaga, kuid aremad ei julge ta saateid. Sel ajal oli ilm udune, Et parandada elanike ja kaabel- Soome Maakaitsekooli põhikursu- tunde. Sellest on kasu, et ka endal veel sisse astuda. Tulge julgemalt, õhurõhk madal. See kõik avaldab televisiooni operaatori vahelist si- sele suurtükiväe eriala õppima. See asi meeles püsiks. Teised erialad kedagi ei saadeta tagasi! otsest mõju telekanalite saadete depidamist ning oma soovide ja va- kestis sügisest 1998 kuni 2001. a. kattuvad suuresti tsiviilelu aladega. Kas sooviksid lahkuda Eestist, vastuvõtule. Süüdi polnud ka Tal- jaduste edastamist, avaldame siin- jaanuarini. Kuni juunikuuni 1998 Mitmekesiseks teevad elu väliõp- otsima paremat elu mõnes teises linna saatjad, ega olnud süüdi ka kohal operaatori emailiaadressi: teenisin Tallinnas Üksik-Vahipatal- pused. Näiteks 1997. aastal sai vä- riigis? Ei soovi. Olen oma valikud vastuvõtjad. Need inimesed, kel on [email protected] jonis, kus olin olnud ajateenistuses- lilaagrites veedetud päevi aasta lõ- teinud. Mulle ja minu perele meel- oma antenn ei näinud võibolla üld- Telefonitsi saab ühendust ki. Pärast kooli lõpetamist 1996. a. puks kokku 180. Meenub esimene dib Eestis elada. Päris kindlasti ei olin miinipilduja rühmavanem, kord 1994. aastal. Olin siis ajatee- ole kusagil parem. Õpingute ajal sai segi mingit pilti. Meil on siin oma numbril 32 25 619. kompanii veebel ja miinipilduja- nija. Varustuseks oli vaid välisabi- elatud mitu aastat Soomes. Olen professionaalsed antennid. rühma ülem. 2001. aastal, pärast na saadud lambavillatekk, magasi- käinud töökomandeeringutes Saksa Taolised häired teleülekannetes T E A D E kooli lõpetamist ja ohvitseri auast- me lumeonnis, kuuseoksad külje Liitvabariigis, Taani Kuningriigis, tekitasid loomulikult inimestes pa- me omistamist, asusin Tapal suur- all. Ei meenu, et keegi oleks seetõt- Leedu Vabariigis, kuid kodus on hameelt, sest esmasüüdlasteks ki- 30. jaanuarini k.a on korter- tükipatarei suurtükirühma ülemaks. tu põdenud külmetushaigusi. ikka parem. Ka Kadrinast ei taha putakse arvama neid, kes pilti majade elanikel võimalik liituda Elu muutus paiksemaks. Olin pata- Kuidas on rahul sõjaväelase ma lahkuda. Öeldakse küll, et hea transleerivad s.o müüvad. kaabeltelevisiooniga TASUTA. reiülema abi, patarei ülem, suur- perekond? Kõigega harjutakse. on seal, kus meid ei ole. Minu pu- Raadiolainetega on nii, et on Eramajades on nimetatud kuu- tükiväegrupi staabi väljaõppesekt- Perekonna lõin 1999. aastal. Tütar hul on hea seal, kus on mu pere ja kohti, kus nagu mobiiltelefonigagi päevani liitumistasu 500 krooni. siooni väljaõppeohvitser ja suur- on tänaseks 6-aastane. Nüüd olen kodukoht, töö ja mina ise. tükiväegrupi staabi väljaõppesekt- ka rohkem kodus, tööpäevade pik- Küsimusi esitas – astud sammu paremale, on levi Vajalik on kolme kuu ettemaks 3 x siooni ülema ülesannetes. 1. kus on normaalne. Muidugi oli pe- Tiiu UUSKÜLA hea, astud sammu vasakule – ei ole 78 krooni (pensionäridel 3 x 50 augustist 2005 olen suurtükiväegru- rel raskem, kui kuude viisi kodust levi üldse. krooni). Tel. 32 25 619. Mida inimesed arvasid arstiabist ja oma tervisest? misel oli aasta jooksul tekkinud 12 80 protsendil küsitletutest on protsendil küsitletutest, neist ena- võimalik saada perearstilt telefoni Uuringukeskus Faktum viis pe- ses erinevate tervishoiuteenustega; tiivseid nihkeid inimeste tervise- mikul olid need seotud eriarstiabiga. teel konsultatsiooni. Alles sel aas- rioodil 19. oktoober – 08. novem- Hinnangud riiklikule arstiabisüs- käitumises: võrreldes eelnevate Pooltel küsitletutest on tulnud tal käivitatud üle-eestilisele pere- ber 2005 "omnibussküsitluse" raa- teemile, sh rahulolu haigekassaga. aastatega on rohkem ostetud vita- ette seda, et oma terviseprobleemi- arstitelefonile on helistanud aga 7 mes läbi uuringu, mis puudutas ela- miine ja muid organismi tugevda- dega ei pöörduta arsti poole. Põh- protsenti küsitletutest. Hinnangud tervisele ja tervise- nike kokkupuuteid t ervishoiutee- vaid preparaate, käidud terviskont- jendatakse seda valdavalt sellega, Perearsti-süsteemiga tervikuna käitumine nustega ja rahulolu arstiabiga. rollis ja massaais, käidud sanatoor- et saadakse ravimisega ise hakka- on väga rahul 14 protsenti ja üldi- Sarnaseid uuringuid on läbi viidud Oma tervislikku seisundit hin- sel ravil (spa-d!). Samuti on võrrel- ma (70%); põhjusena nimetatakse selt rahul 60 protsenti küsitletutest. juba alates 2001. aastast. Uuringu davad heaks või väga heaks ligi des eelmise aastaga külastatud ka ajapuudust (13%) ja pikki järje- Üldiselt pole rahul 12% ja üldse tellijateks olid Eesti Haigekassa ja pooled Eesti elanikest (46%); 42 rohkem perearsti ja hambaarsti, sa- kordi arsti juurde pöördumisel pole rahul 5%. sotsiaalministeerium. protsenti peab oma tervislikku sei- mal ajal kui eriarsti juurde pöördu- (10%). Valdavalt eelistatakse ise Eriarstiabi Uuringu eesmärgiks oli välja sel- sundit keskmiseks. Halvaks või vä- nute või haiglas viibinute osakaal hakkama saada ka siis, kui inimest gitada: ga halvaks hindab oma tervise 12 on jäänud samaks. tabab ootamatu terviseprobleem Eriarsti vastuvõtule saamiseks Elanike hinnangud oma tervise- protsenti. tööl (52%) või ka töövälisel ajal kuluv aeg alates registreerimisest Hinnangud tervishoiuteenustele le ja suhtumine tervislikesse eluvii- Jätkuva trendina iseloomustab (44%). pikeneb. Võrreldes eelmise aastaga sidesse; pooli Eesti elanikke püüd muuta Erinevate arstide juurde pöör- Perearstiabi on vähenenud nende vastajate osa- Kokkupuuted arstiabiga, hin- oma eluviisi tervislikumaks – olu- dunud või haiglas viibinud vastajad Perearsti-süsteem on muutunud kaal, kes eriarsti visiidile on saanud nangud selle kättesaadavusele ja liselt või vähesel määral on seda annavad arstiabile valdavalt posi- inimeste jaoks harjumuspäraseks. samal päeval, samuti nende osa, rahulolu: üritanud teha 51% küsitletutest, tiivseid hinnanguid: Teadlikkus sellest, kes on vastaja kes on pääsenud eriarsti juurde 3–4 -perearstiga, mida on sama palju kui eelmisel Kriitilisi väljaütlemisi arstiabi perearst, on võrreldes eelmise uu- päeva jooksul alates registreerimi- -ambulatoorse eriarstiabiga, aastal. Ligi pool elanikkonnast pole kohta on vähe, peamiselt on need ringuga kasvanud 90 protsendilt 95- sest. 13%-lt 19%-ni on suurenenud -statsionaarse eriarstiabiga; oma eluviisis muutusi teinud – pea- seotud raskustega arsti juurde pää- le. Perearsti on aasa jooksul vaheta- nende osakaal, kes eriarsti juurde -kiirabiga; miste takistustena selleks nimeta- semisel. Peamiselt on pikad järje- nud vaid 13% küsitletutest, seda pääsesid kauem kui kuu pärast pea- -haiglaga. takse raha ja aja vähesust. korrad seotud eriarstiabiga. eelkõige seoses elukoha vahetusega le registreerimist. Teadlikkus oma õigustest seo- Siiski on märgata selgelt posi- Tõrkeid arstide juurde pöördu- või senise perearsti lahkumisega. Järgneb lk 3 20. jaanuar 2006 3

Filosoofiadoktori teguderohke elu Neeruti Rein Mee on sündinud 24. jaanuaril 1939. a. Võru linnas Seltsi teenistujate peres. Lõpetanud Võru keskkooli ja Eesti Põlluma- janduse Akadeemia (EPA) õpetatud zootehnikuna. Kaitsnud teaduste kandidaadi ja doktoriväitekirja karusloomade söötmi- V E E R G • se alal. Töötanud zootehnikuna, farmijuhatajana, majandijuhi- Tulemas on järjekordne loo- dusretk Neeruti maastikukaitseala- na ja vallavanemana. Olnud mitmel alal tippsportlane. Tunnus- le. Uurime, mida vestavad MET- tatud mälumängur. Praegu Salva kindlustuses konsultant. Kol- SAELANIKE ELUST JÄLJED me täiskasvanud lapse isa ja vanaisa. LUMEL. Retk toimub 4. veebrua- Millal sinust, Võrumaa me- eest. Karusloomafarm on Huljal ril. Pisibuss väljub kell 12 rahvama- hest, sai virulane? veel praegugi alles, kuid seisab tüh- ja eest. Võileib taskusse! Virumaa mees olen ma aastast jana, mingit tootmistegevust ei toi- • Peagi ilmub uus trükis: 1970. Praeguse Kadrina vallaga mu. KADRINA TARVITAJATE ÜHI- olen olnud seotud alates 1985. aas- Kas praegu oleks nahkadele SUSEST TARBIJATE KOOPERA- tast, kui tulin Hulja sovhoosi direk- turgu? TIIVINI. toriks. Praegu oleks nahkadel hea mi- Üllitis on saadaval peale 29. Sinu sealse direktoriameti nek. Et Huljal taas alustada karus- jaanuari raamatukogudes ja Risti kõrval hakkas kohe silma huvi loomadega, selleks oleks vaja väga Rein Mee poes. karusloomakasvatuse söödabaasi suuri investeeringuid, sest põhikar- korrastamise vastu. Mis tingis ja taastamine nõuab palju raha. bariigis doktorikraadi, millele lisan- Erakonna (EME) nõunik-koordi- tel, kus tulin pronksmedalile. Üht- selle? Tõuloomade hinnad on kõrged. dub 1994. aastal kaitstud doktorik- naator Toompeal. Praktiliselt olin lasi täitsin meistersportlase normi. Põhjusi selleks oli mitu. Olin ju Millistes riikides on karusloo- raad. Arnold Rüütli nõunik, sest Rüütel EPA-s mängides oli I järk korvpal- EPA lõpetanud zootehnikuna. Olin makasvatus kõige enam levinud? Aga siiski – Eestis töötab ka oli tol ajal EME esimees. Kureeri- lis. Sportvõimlemises oli samuti I enne Huljale tulekut töötanud Tõr- Kõige enam on see arenenud praegu edukalt mitu karuslooma- sin Rüütli teist valimiskampaaniat. järk. Rakveres mängisin lauatennist ma karusloomakasvanduses 19 aas- Euroopas Põhjamaades ja Ameeri- kasvandust. Kellele need kuulu- Presidendiks sai tol korral küll Len- ja koroonat, viimasel alal õnnestus tat farmijuhatajana. Seal olin kaits- ka Ühendriikides. Kõikjal maail- vad? nart Meri. Kümme aastat olen olnud ka täita I järgu nõuded. nud ka teaduste kandidaadi väitekirja mas on nüüd üle mindud kuivsööta- Paljud endisaegsed karuslooma- Eesti Keskerakonnas. Kui palju on sul lapsi? karusloomade söötmise alal. Tol ajal dele. Karusloomakasvatust on mõ- kasvandused kadusid koos eelmise On teada, et olid noorelt kõva Kolm last, 2 poega ja tütar. Va- oli aktuaalne otsida võimalusi toores- nes riigis häirinud roheliste liikumi- riigikorraga. Uue vabariigi ajal ei spordimees. Veel 2005. aastal tu- nem poeg ja tütar tegutsevad ette- te lihasöötade asendamiseks kondi- se aktivistid oma protestiakt- suudetud neid lihtsalt taastada, nen- lid sa valdade spartakiaadil esi- võtluse alal, noorim on lõpetanud verejahuga ehk kuivsöötadega. Tuge sioonidega de hulgas ka Hulja ja Vilde-nim. kohale koroonas. Mitme spordi- omaaegse kunstiinstituudi foto- selles töös pakkus ka tegutsemine Milline oli mujal vastukaja si- kolhoosi farm Pajustis. Praegu töö- alaga oled tegelenud? graafia alal ning töötab ajalehe Äri- EPA eriloomakasvatuse kateedri juu- nu doktoritööle, - oli see ju toor- tavad farmid on läinud soomlaste Oh, neid alasid on olnud must- päev fotograafina. res mittekoosseisulise teadurina. söötade asendamise võimalusi ot- kätte, nagu näiteks Audru, Karja- miljon. Põhialaks oli poks. Hakka- Mida arvad Kadrina vallast? Kanditaaditöö teemaks oli "Kondi- siv uurimustöö? küla jt. Küsimus on investeeringu- sin sellega pihta juba Võru kesk- Minu arvates on Kadrina vald verejahu kasutamine tooreste liha- USA-s tunti huvi minu 1994. tes ja turuosa hõivamises. Kes sel- koolis õppides. Tulin Võru kooli- heal järjel. Vald on mitmekülgselt söötade asendajana naaritsate ja sini- aastal valminud doktoritöö vastu. lega toime tulevad, need suudavad noorte meistriks. Neli korda olin arenenud, valla infrastruktuur on rebaste ratsioonis." Selle kaitsmine andis mulle filosoo- ka nahku turule paisata. Eesti kõrgemate koolide meister, korralikul tasemel. Tehakse ka tub- Kuidas edenes elu Huljal? fiateaduste doktori kraadi. Kahel Kui kiiresti karusloomadel kaks korda olin Tartu linna esipok- lit tööd nii hariduses kui kultuuris, Hulja sovhoosi põhitegevuseks korral kutsuti mind tööle Chicago väärtuslik kasukas selga kasvab? sija. Lätis sõjaväes teenides tulin aga ka sotsiaalvaldkonnas. Liepaja linna meistriks. Parima tu- oli sea- ja veisekasvatus. Karusloo- zooloogiainstituuti. Sidemed on ol- Kui suured olid pesakonnad? Küsitles lemuse saavutasin 1965. aastal Bal- makasvatus oli nagu kõrvalharu. nud ka Taani teadlastega. Olen siis- Ringlus on neil kiire. Märtsis Enn MÄLGAND Peeti naaritsaid, neid oli ümmargu- ki nendest võimalustest ära ütelnud. sündinud naaritsad pidid juba no- ti sõjaväeringkonna meistrivõistlus- selt 4000 looma. Karusloomakasva- Oled öelnud, et tegelikult on vembris oma naha turule tooma. tus oli majandile väga tulus ettevõt- sul doktorikraade kaks?... Tõrmas oli meie farmis naaritsatel Aiast ja aiaaugust ehk mõtlemisest Kadrina moodi mine. Toornahad saadeti Leningra- See tuleb sellest, et N.Liidus paremal juhul 5 poega. Sinirebastel di külmhoonesse. Seal toimusid ka kaitstud teaduste kandidaadi kraadi võis sündida isegi 10 järglast. Kui mullu hakati taarat tagatis- taarapunktipoolne tagune kallak- hinna tähisega märgistama, muutus pind, kus talvise libedusega võib suured rahvusvahelised karusnah- on hakatud Eesti Vabariigis võrd- Oled aastaid tegev olnud ka üht-teist ka selle tagasiostmisel. Üs- kergesti kukkuda ja kontegi murda. kade oksjonid välisfirmade osavõ- sustama doktorikraadiga. Seega an- poliitikas. Millest sa alustasid? na sageli saab ajakirjandusest luge- Niisiis – terviseraja variant langeb tul. Majand elas jõukalt, saime ühel dis mu 1985. aastal kaitstud kandi- Alustasin siis, kui olin Vinnis da ettetulevatest tõrgetest ja inimes- ära. Miks majatagune suur asfaltp- aastal isegi üleliidulise lipu oma töö daadiväitekiri mulle uues Eesti Va- vallavanem. Olin Eesti Maarahva te jooksutamisest. lats võrkaiaga nii piiratud on, et ai- Paistab, et Kadrinas tahetakse nult selle Viitna tee poolne külg Mida inimesed arvasid arstiabist ja oma tervisest? võrra enam kui eelmisel aastal. hakata sellistele piirkondadele eba- vabaks jäeti? Selle peale teadis taa- Kõige sagedamini suheldi haige- mugavuse seisukohast vaadates ta- ravastuvõtja arvata, et võrkaed ole- Algus lk 2 tat tagasi. kassaga seoses hambaravihüvitise sapisi järele trügima, ehkki meil on vat kaupluse A&O algatusel püsti- Ent hinnangud saadud ravitee- Et raviteenuste rahastamine po- või täiendava hüvitise saamisega kaupluse A&O suure hoone taga- tatud selleks, et takistada tervise- nusele on kõrged – eriarsti külasta- le lihtne küsimus, seda kinnitab ka (19% kõigist vastajatest). küljel sellekohane taara vastuvõtu- keskusesse minevate inimeste auto- nutest on sellega väga või üldiselt vastuste jaotumine kahe vastandli- Töövõimetuslehe või töövõime- punkt olemas. de parkimist sellel platsil. Kui see rahul 90%. Arstiabi kvaliteet ja ku seisukoha vahel: tushüvitise saamiseks pöördus hai- Asi pole üksnes selles, et taara- tara ongi autode tõrjeks paigalda- kättesaadavus 45% küsitletutest toetaks sellist gekassa poole 12% kõigist vastanu- punkti lahtiolekut varasemalt tud, siis kauplusehoone nurga ja aia Kui arstidele annavad vastajad rahastamiskorda, mille puhul ravi- test. 8% vastanutest pöördus haige- kuuelt päevalt nädalas kolmele kär- otsa vahele oleks võinud ju jätta valdavalt positiivseid hinnanguid, kindlustusest rahastataks kõiki ra- kassa poole selleks, et saada või biti ning vastuvõtjal tuleb nüüd sama napi meetrise läbipääsu, kust pää- siis arstiabi riikliku korralduse suu- viteenuseid, ehkki ravijärjekorrad vahetada Euroopa ravikindlustus- (või isegi suurenenud) töömaht väik- seksid läbi vaid jalakäijad, kelguta- nas saadetakse kriitikanooli roh- võivad seetõttu olla pikad. kaarti. sema palga ja tööajaga ära teha, kus- jad ja ratturid, autode läbipääs oleks kem, ehkki ka siin jäävad ülekaalu 37% toetaks aga korda, kus Suurem osa haigekassaga kok- juures viimasest tingitult kipub vahe- ikkagi tõkestatud. positiivsed hinnangud. ravikindlustusest rahastataks ainult ku puutunutest on suhelnud kliendi- te-vahel järjekord ka taara üleandjale Nüüd aga peavad kõik Kadrina Riikliku arstiabi kvaliteedi hin- kindlat hulka raviteenuseid ja ravi- teenindajatega kohapeal (52%). 15 ebamugavaks ooteajaks kujunema. kortermajade “linnaosast” või Par- davad heaks või pigem heaks 49% järjekorrad oleksid tänu sellele lü- protsenti on teinud seda tavalise Kuid üksnes sedalaadi “puudus” po- gi tänava eramutest tulijad tegema küsitletutest; halvaks või pigem hikesed. kirja teel ja 8 protsenti e-maili teel. leks aga veel kirjutamiseks pastakat suurele hoonele tiiru peale, enne halvaks 34%. Arstiabi kättesaada- Elanikkonna valmisolek ise, li- Rahulolu haigekassast saadud haarama ajendanud. kui taarapunkti pääsevad. Ka taara- vust peavad heaks või pigem heaks saks ravikindlustele, arstiabi eest teenusega on väga kõrge – sellega Parasjagu nördimust tekitas vastuvõtja peab näiteks pangaauto- 49%; halvaks või pigem halvaks tasuda, on siiski suhteliselt väike, on väga rahul 22% ja üldiselt rahul asjaolu, et kui läksin vana-aasta lõ- maadi ligi pääsemiseks tiirutama 46%. rohkem ollakse selleks valmis taas- 59% haigekassaga kokku puutunu- pu eel taarat ära andma, tuli pisut ümber hoone pikema külje. Peamiseks puuduseks riikliku tusravis (43%), hooldusravis test. Rahulolematuid on vaid kuus enam kui kümmekond sammu siht- Vanasti öeldi, et kui midagi te- arstiabi juures peetakse pikki järje- (40%), ambulatoorses eriarstiabis protsenti. Rahulolematuse peamise punktini jõudmist võrkaia tagant ta- gema hakata, tuleks kõigepealt vä- kordi. (37%). Kuid ka neil juhtudel jääb põhjusena tuuakse siingi esile pikka gasi pöörata ja üsna suurele kauplu- hemasti viis minutit mõelda, et asi Rahulolu ravikindlustuse poolt panustatav täiendav summa ena- ootejärjekorda. sehoonele peaaegu et terve täisring mõistlikult välja kukuks. Paistab, et tasustatavate raviteenuste valikuga masti alla 1000 krooni. Patsientide teadlikkus sellest, peale teha. seekord oldi sellest viiest minutist on siiski võrreldes eelmise aastaga Haigekassa kuhu pöörduda rahulolematuse kor- Võiks ju ka arvata, et see tee- loobutud ning tagajärg on kõigile viie protsendipunkti võrra tõusnud Haigekassaga on viimase 12 ral osutatava arstiabiga, on suhteli- konna pikendamine on mõeldud vä- pinnuks silmas. (46% on sellega väga või üldiselt kuu jooksul olnud kokkupuuteid selt madal – 57% vastanutest ei tea, heliikuvatele inimestele terviseraja Heino SÕRM, rahul), olles sama suur kui kaks aas- 37% elanikkonnast, mis on mõne- kuhu pöörduda. asendamiseks. Pealegi on hoone kadrinlane 4 20. jaanuar 2006 * SPORT * SPORT * SPORT * SPORT * SPORT * Õnnitleme — juubilarid! NOORMAADLEJATE VÕISTLUSTELT tulles teisele kohale. Jaanuaris ’2006 Leedus toimunud noorte võistlustel kreeka-rooma Samal ajal toimus ka noorteturniir, kus teise koha maadluses saavutas Taaniel Piiskoppel kehakaalus –30 saavutas Martin Pajussaar kehakaalus –27 kg. Samas 96 Lembit SAAREMETS kg 2. koha. kaalus tuli kolmandaks Henri Kõremäe. Kehakaalus Salme KÜBARSEPP Hilja MÄGI Lääne-Virumaa täiskasvanute meistrivõistlustel –30 kg sai teise koha Ragnar Pukk ning kehakaalus –24 Marju SUMLA esindasid Kadrinat ainult noormaadlejad. Ainukese au- kg oli kolmas Rauno Kõremäe. 90 hinnalise koha sai Siim Abner kehakaalus –55 kg, Valeri PORMANN Laine MÄEOTS Roine PEKKOLAINEN Boris TÕLJUK Reklaamihinnad ajalehes KODUKANT 85 Moodul Laius x kõrgus, mm Hind (kr) TASUTA: Edgar HEIDE 65 1 50 x 30 40.- • Vallavalitsuse hallatavate asutuste kuulutused; Anne ÜBNER 2 50 x 60 või 105 x 30 60.- • Valla MTÜ-de ja seltsingute teated; 3 105 x 60 või 50 x 125 90.- • Õnnitlused, tänuavaldused; 75 Estra KLEEMANN 4 105 x 120 või 215 x 60 170.- • Leinakuulutused, kaastundeavaldused. Esta NILLER Enno ÜBNER 5 105 x 190 või 215 x 90 310.- Märkus: Johannes VAIMEL Leida EINARD Reakuulutus (kuni 170 tähemärki) 30 krooni, kor- Hinnad on kinnitatud Kadrina Vallavalitsuse duskuulutus on 10 % odavam. korraldusega. Nikolai POLIŠTŠUK Eha HEINASTE Ellen UUSTALU KULTUURIÜRITUSED: 22. jaanuar – 20. veebruar 2006 60 Milvi SALEM 22. jaanuar Valdek RENNEL 15. veebruar Kell 13.00 Kadrina rahvamajas klubi “KULDNE SÜ- Evald VAINUMAA Kell 18.00 Kadrina rahvamajas Kadrina Kunstidekoo- Margot TIIK GIS” pidu. Külas Läsna näitering “PÖIAL-LIISI OK- li lastevanemate üldkoosolek ja kontsert. KALINE TEEKOND LÄBI EUROOPA HALJALE 70 Natalia MURAŠOVA OKSALE”. Tantsuks Kadrina kapell. Laine VAINUMAA Reet ALTMETS 18. veebruar 29. jaanuar Kadrina Kunstidekooli, Pärnu Kunstide Maja ühis- DETSEMBRIS ’2006 REGISTREERITUD LAPSED: Kell 12.00 Kadrina rahvamajas endiste ja praeguste projekt kaubandustöötajate meenutuste lõuna. Kell 17–20 Jaas VANAKÜLA kontsert-peoõhtu Kadrina rahvamajas. 10. veebruar Egert EHASALU Kell 18.15 Kadrina rahvamaja eest sõit teatri ühiskü- 19. veebruar Egert PÕLLU lastusele Haljala rahvamajas. Ugala Teater “PÜHA Kell 13.00 Kadrina rahvamajas klubi “Kuldne Sügis” SUSANNA ehk MEISTRITE KOOL” pidu. Kernet SEP – peaosas Luule Komissarov. Külas Helle Pajula ja ansambel “Elulust” Palju õnne! gust, et tunnistada vanameistrist Uusi raamatuid kohalikelt autoritelt koduloolase töö ajalooliselt tõepä- "Mälestus külaelust ja ini- leidub veel mäletajaid, võtab Jõeta- raseks.materjaliks, mis edaspidiste TEADE mestest. Jõetaguse." Toimetanud guse küla seltsing alati vastu siin- täienduste ja paranduste käigus Kõik endised ja praegused Kadrina ja Tiiu Uusküla. Jõetaguse Küla Selt- sete talude lugusid mistahes vaate- omandaks veelgi suurema kaalu. Kadrina kandi kaubandustöötajad! sing. 2005. Välja antud Maaelu nurga alt meenutatuna." Järgneb ni- Tänapäeval kasutatakse sageli Olete oodatud 5. kokkutulekule Edendamise Sihtasutuse toel. 60 lk mekiri taludest, mille omanikud on mõistet "identiteet“, samas unusta- Tegemist on tüüpilise küla- ja kõnealuse trükise heaks oma panu- takse, et see ei tähenda muud, kui Kadrina rahvamajas taluelu puudutava trükisega, mille- se andnud. vastust küsimusele: kes me oleme. 29. jaanuaril 2006 kell 12.00 le on juurde lisatud ümbruskonna Richard Tammik "Kadrina "Richard Tammiku "Kadrina ajaloolise tausta kirjeldus. kihelkonna ajalugu läbi aegade" kihelkond..." on hea näide regio- Nagu põgusal lehitsemisel sel- Pärnu, 2005. 848 lk naalse identiteedi otsingutest, uuri- Ostame eksponaadiks laastumasina gub, ei ole kaante vahele sattunud Kauaoodatud suurteos on nüüd mus kodukoha ajaloost," kirjutab Võib olla ka korrast ära. mitte kõik praegusaegses Jõetagu- meie laual. Kaante vahele on saa- ajaloolane Tarvel raamatu saatesõ- ses elavad talupered. "Saateks" an- nud erakordselt mahukas materjal nas. "Mingu see raamat ellu, aidaku Tel. 32 7 4 90 või 50 93 177 nab ka sellekohase selgituse: "Nen- Kadrina kihelkonnast läbi paljude mäletada, mõelda, töötada ja elada de kaante vahele on jäädvustatud sajandite. Tuntud ajaloolase Enn edasi," – nii lõpetab ajaloolane Enn vaid mõne talu pärimus. {---} Kui Tarveli eessõna raamatule lisab jul- Tarvel oma saatesõna. TÄNU Täname päevakeskuse sõbralikku peret, Hulja ja LÄÄNE-VIRU ARENDUSKESKUS SA maa LV, rahvusvahelise turunduse Udriku inimesi, kes oma heatahtlikkusega soojenda- Alustava ettevõtja baaskoolitus lektor, EBS projektijuhtimise õp- sid meie kontserte! Koolitus toimub 23. jaanuarist alused Eelarvestamine ja finants- pejõud 1998 – 2003, Helvetia Balti "Vöökudujate" lauluansambel ja lapsed kuni 14. veebruarini 2006 Katarii- planeerimine Partnerite juhatuse esimees. na külalistemaja konverentsisaalis Lektor Siiri Einaste Siiri Einaste – majanduskü- (Pikk 3, Rakvere). R, 3. veebruar berneetik, OÜ Ansiko Teenused ju- kell 10 - 17 Finantsprognooside hataja, läbinud paljud ettevõtlus- Koolituse maksumus 500.- EEK. koostamine Ettevõtte finantseeri- alased täiendkoolitused; olnud Tal- Etteregistreerimine: telefoni- mine, finantsanalüüs linna Ettevõtlusameti ettevõtlus- del 32 247 11 või 32 580 54, Lektor Siiri Einaste konsultant, SA Jõgevamaa Ette- email:[email protected] R, 10. veebruar võtluskeskuse juhataja, AS Ansiko kuni 19. jaanuarini 2006. kell 10 - 17 Tööõigus Tööohu- juhataja, AS Avaks pearaamatupi- tus ja töötervishoid daja, Jõgeva KEK – ökonomist, Koolituse ajakava: Lektor Kaie Toobal peaökonomist E, 23. jaanuar T, 14. veebruar Kaie Toobal – haridus - avalik kell 10 - 17 Sissejuhatus ette- kell 10 - 14 Äriplaanide kaits- haldus Tallinna Tehnikaülikooli võtlusse. Personali arendamine mine Tallinna Kolledzhist, on töötanud Lektor Marju Käärt KOOLITAJAD: AS Wendre juristina, Pärnumaa Et- T, 24. jaanuar Marju Käärst – psühholoog, tevõtluskeskuse Ärinõuandla kon- kell 10 -17 Äriidee, äriplaan. suhtlemistreener, ettevõtluse ala- sultandina, praegu FIE-na – kon- Ettevõtluse seadusandlik baas sed täinduskoolitused Taanis sultatsioonid, ettevõtlusalane ja ju- Lektor Siiri Einaste (1994) ja Rootsis (1995), suurte riidiline koolitus, loengud alustava- R, 27. jaanuar praktiliste kogemustega lektor ja le ettevõtjale – raamatupidamine, Agaralt kasutavad Kadrina ja ümbruskonna inimesed valla kell 10 - 17 Turundus Turun- konsultant, Eesti Suhtlemistreene- tööõigus, lepingud, asjaajamine. raamatukogus asuvat internetipunkti dusplaani koostamine rite Ühingu, Eesti Ettevõtluskon- Lektor Algis Perens sultantide Liidu ja Eesti Naisette- KADRINA VALLAVALITSUS  32 25 600 T, 31. jaanuar võtjate Liidu asutajaliige Rakvere tee 14, Kadrina 45201 [email protected] kell 10 - 17 Maksunduse alused Algis Perens – matemaatika – Füüsilisest isikust ettevõtja mak- füüsika eriala Tallinna Pedagoogi- © Design & layout: Andres Mandre Service Toimetaja Enn MÄLGAND  sustamine kaülikoolis, turundusalane haridus 32 52 328, GSM 52 40 408  Lektor Siiri Einaste Šveitsist ja St. Galleni Ülikoolist, 32 51 845 & 32 25 631 Trükitud: AS TRÜKIKODA TRÜKIS  K, 1. veebruar magister, stazheerimine turundus- GSM 53 418 330 Pargi 27F, Jõhvi 41537 33 72 666 kell 10 - 17 Raamatupidamise logistika firmas ARTECO Saksa- [email protected] Trükiarv 2000 eksemplari * TASUTA