Kadrina Valla Arengukava Aastateks 2007-2015

Kinnitatud Kadrina Vallavolikogu määrusega nr. 54, 27.09.2007

KADRINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2007-2015

Kadrina 2007 SISUKORD

1. Sissejuhatus ………………………………………………………………………… 4 2. Arengukava põhimõtted …………………………………………………………… 4 3. Arengukava koostamise lähtealused ……………………………………………… 4 4. Arengukava rahastamine …………………………………………………………. 5 5. Arengukava muutmine …………………………………………………………… 5 6. Valla üldandmed ………………………………………………………………….. 6-12 6.1. Asend ……………………………………………………………………… 6 6.2. Kujunemine ……………………………………………………………….. 7 6.3. Rahvastik ………………………………………………………………….. 7 7. Valitsemine, finantsplaneerimine ja koostöö teiste omavalitsustega …………… 13-20 7.1. Ülevaade olukorrast ………………………………………………………. 13 7.2. SWOT analüüs ……………………………………………………………. 15 7.3. Visioon ……………………………………………………………………. 15 7.4. Arengueesmärgid …………………………………………………………. 16 7.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ……………… 17 8. Majandus valdkond ………………………………………………………………... 21-45 8.1. Maakasutus ja planeerimine, kommunikatsioonid ………………………… 21 8.1.1 Ülevaade olukorrast ………………………………………………. 21 8.1.2. SWOT analüüs …………………………………………………… 27 8.2. Elamu- ja kommunaalmajandus, heakord …………………………………. 28 8.2.1. Ülevaade olukorrast …………………………………………….. 28 8.2.2. SWOT analüüs …………………………………………………… 30 8.3. Ettevõtlus, puhkemajandus, põllumajandus ja metsandus ………………… 31 8.3.1. Ülevaade olukorrast ……………………………………………… 31 8.3.2. SWOT analüüs …………………………………………………… 34 8.4. Visioon …………………………………………………………………….. 36 8.5. Arengueesmärgid ………………………………………………………….. 37 8.6. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ………………. 38 9. Kolmas sektor ja külaliikumine …………………………………………………… 46-49 9.1. Ülevaade olukorrast ……………………………………………………….. 46 9.2. SWOT analüüs …………………………………………………………….. 46 9.3. Visioon ……………………………………………………………………. 47 9.4. Arengueesmärgid …………………………………………………………. 47 9.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ……………… 48 10. Haridus ……………………………………………………………………………. 50-55 10.1. Ülevaade olukorrast ……………………………………………………… 50 10.2. SWOT analüüs …………………………………………………………… 51 10.3. Visioon …………………………………………………………………… 52 10.4. Arengueesmärgid ………………………………………………………… 52 10.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ……………. 53 11. Kultuur ja vaba aeg ……………………………………………………………… 56-69 11.1. Kultuur …………………………………………………………………… 56 11.1.1. Ülevaade olukorrast ……………………………………………. 56 11.1.2. SWOT analüüs …………………………………………………. 58 11.1.3. Visioon ………………………………………………………… 59 11.1.4. Arengueesmärgid ……………………………………………… 59

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 11.2. Sport …………………………………………………………………….. 60 11.2.1. Ülevaade olukorrast …………………………………………… 60 11.2.2. SWOT analüüs ………………………………………………… 61 11.2.3. Visioon ………………………………………………………… 61 11.2.4. Arengueesmärgid ……………………………………………… 61 11.3. Noorsootöö ……………………………………………………………… 61 11.3.1. Ülevaade olukorrast …………………………………………… 61 11.3.2. SWOT analüüs ………………………………………………… 62 11.3.3. Visioon ………………………………………………………… 62 11.3.4. Arengueesmärgid ……………………………………………… 62 11.4. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) …………… 63 12. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ……………………………………………….. 70-75 12.1. Ülevaade olukorrast …………………………………………………….. 70 12.2. SWOT analüüs ………………………………………………………….. 71 12.3. Visioon ………………………………………………………………….. 73 12.4. Arengueesmärgid ……………………………………………………….. 73 12.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ……………. 74 13. Keskkonnakaitse …………………………………………………………………. 76-83 13.1. Ülevaade olukorrast ……………………………………………………… 76 13.2. SWOT analüüs …………………………………………………………… 79 13.3. Visioon …………………………………………………………………… 81 13.4. Arengueesmärgid ………………………………………………………… 81 13.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ……………... 82 14. Turvalisus ………………………………………………………………………….. 84-86 14.1. Ülevaade olukorrast ………………………………………………………. 84 14.2. SWOT analüüs ……………………………………………………………. 84 14.3. Visioon ……………………………………………………………………. 84 14.4. Arengueesmärgid …………………………………………………………. 85 14.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ……………... 86

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 1. SISSEJUHATUS

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 on dokument, mille eesmärgiks on tasakaalustatud arengu kavandamine ning valla konkurentsivõime tagamine pikemaajalisel perioodil, kuhu jääb ka Euroopa Liidu struktuurfondide periood 2007-2013. Arengukava koostamist alustati 2007.aasta alguses ja kinnitati vallavolikogu poolt 2007.aasta septembris. Seni oli valla arengu kavandamise aluseks eelmine arengukava – Kadrina valla arengukava 1999-2004-2009, mis käesoleva dokumendi kinnitamisel muutub kehtetuks. Kadrina valla arengukava 2007-2015 juurde kuulub lisana kolmeaastane tegevuskava. Kadrina valla arengukava 2007-2015 on aluseks riiklike investeeringute, struktuurifondide ja muude vahendite taotlemisel, rahaliste kohustuste võtmisel. Arengukava tegevuskava on aluseks iga- aastase vallaeelarve koostamisel.

2. ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED

Kadrina valla arengukava 2007-2015 põhimõtted: - arengukava peab olema elluviidav; - arengukava on suunatud valla pikaajalisele, stabiilsele ja tasakaalustatud arengule; - arengukavas on maksimaalselt arvestatud erinevate valdkondade vajadustega.

Kadrina valla arengukava 2007-2015 täiendavad järgmised iseseisvad dokumendid, mis on kinnitatud või kehtestatud vallavolikogu poolt: 1. Kadrina valla üldplaneering. 2. Kadrina valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava. 3. Kadrina valla külade arengukavad. 4. Kadrina valla soojamajanduse arengukava. 5. Kadrina valla allasutuste ning erinevate valdkondade arengukavad.

3. ARENGUKAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED

Arengukava koostamise aluseks on kohaliku elu erinevate valdkondade praegune olukord ning nende valdkondade võimalikud tulevikusuundumused. Iga valdkonna all on teostatud SWOT-analüüs, loodud valdkonna visioon ning seatud arengueesmärgid. Arengukava osaks on tegevuskava, mis määrab lähiaastate (3 aastat) tehtavad suuremad investeeringud. Tegevuskavas on toodud konkreetsed tegevused koos ajakava, võimalusel maksumuse ja allikatega, samuti on toodud vastutajad ja tulemused, mida saavutatakse tegevuse täitmisel. Eesmärkide saavutamine nõuab paljudel juhtudel pikemat perioodi, mis ajaliselt väljub käesoleva arengukava raamidest. Paljud tegevused tegevuskavas kujutavad endast pidevat protsessi, mille puhul ei olegi võimalik fikseerida lõpptähtaega. Valla arengu kavandamise oluliseks aluseks on asjaolu, et tekib meeskond ja teatud hulk kokkuleppeid. Alguse etapis on oluline kaasata erinevad huvigrupid. Kadrina valla arengukava 2007-2015 koostamise protsessi alguses moodustati juhtrühm, kuhu kuulusid: Ain Suurkaev (volikogu esimees), Aivar Lankei (vallavanem), Laili Konist (volikogu esimehe asetäitja), Tiina Vilu (arendusnõunik, arengukava koostamise projektijuht). Juhtrühma ülesandeks oli: • protsessi koordineerimine ja järelevalve arengukava koostamise üle; • protsessi käigus võimalike muutuste üle otsustamine; • protsessi käigus produtseeritud tulemuste vastuvõtmine ja kinnitamine enne nende avalikustamist; 4

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 • protsessi käigus ilmnenud probleemide lahendamine ning seisukoha võtmine olulistes võtmeküsimustes. Valdkondade arengu kavandamiseks moodustati töörühmad koos töörühma juhiga: • Üldvalitsemine – Aivar Lankei • Haridus (alateemad: alusharidus, üldharidus, kutse- ja kõrgharidus) – Karl Meos, Arvo Pani • Vaba aeg, kultuur, religioon (alateemad: sport, kultuur, vaba aeg, huvialaharidus ja noorsootöö, religioon) – Marge Mägi • Tervishoid ja sotsiaalne kaitse – Merlin Rosar, Laili Konist • Majandus (alateemad: maakasutus ja planeerimine, ettevõtlus ja tööjõud, maamajandus, tööstus ja ehitus, kaubandus ja teenindus, turism, teed ja transport, side ja telekommunikatsioonid, energiavarustus, veevarustus ja kanalisatsioon, tänavavalgustus ja muu kommunaalmajandus, elamumajandus) – Marko Teiva, Erika Roger • Keskkonnakaitse – Lea Uueni • Turvalisus – Aivar Lankei

Arengukava koostamisest on teavitatud üldsust läbi vallalehe. Arengukava projekt on läbitöötatud töörühmades. Avalikkusele on arengukava kättesaadav valla kodulehel, vallavalitsuses ja valla raamatukogus ning tema filiaalides.

4. ARENGUKAVA RAHASTAMINE

Kadrina valla arengukava 2007-2015 viiakse ellu valla eelarvest vahendite eraldamisega, riigi toetuste ja investeeringute rakendamisega, erasektori ja kolmanda sektori rahastamisega; välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide investeeringute kaasamisega ja osalemisega koostööprogrammides. Iga-aastast kulude kavandamist määrab aasta jooksul saadavate eelarveväliste vahendite maht. Paljude sisuliste tegevuste täitmine ei eelda täiendavate rahaliste ega muude ressursside eraldamist, vaid prioriteetide muutmist või töö efektiivsuse suurendamist. Riigieelarvest, struktuurifondidest ja muudest allikatest eraldatud summad pole teada rohkem kui ühe järgneva aasta kohta, siis saab eelarvet tervikuna planeerida sama perioodi ulatuses. Tegevuskavas toodud summad on toodud hinnanguliselt ning need vaadatakse iga aasta üle. Investeeringute tegemine sõltub suuresti kaasfinantseerimist. Arengukavas On kajastatud kõik vajalikud ja prioriteetsed projektid, millele kavatsetakse taotleda kaasrahastamist erinevatest allikatest. Positiivsete rahastamisotsuste korral tuleb lisada omafinantseeringu osa vallaeelarvest.

5. ARENGUKAVA MUUTMINE

Kadrina valla arengukava 2007-2015 on ajas muutuv, seega paindlik meid mõjutavate väliste tegurite suhtes. Arengukava analüüsitakse igal aastal. Arengukava muudatused ning ettepanekud tuleb esitada hiljemalt 1.juuniks igal aastal Kadrina vallavalitsusele. Vallavolikogu vaatab arengukava läbi ja vajadusel viib sisse muudatused enne 1.oktoobrit igal aastal. Arengukava juurde kuuluv tegevuskava koostatakse 3 aasta peale ning vaadatakse üle igal aastal kolme aasta perspektiivis. Arengukava muutmise aluseks valla, maakonna ja riigi arengus toimuv. Muudatustes arvestatakse sotsiaalmajanduslikus olukorras ning keskkonnas toimunud muutusi ja ka Euroopa Liiduga tulenevaid kohustusi, õigusi ning võimalusi.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Ettepanekud arengukava muutmiseks võivad teha vallavolikogu liikmed ja komisjonid, vallavalitsus, erinevad huvigrupid ja vallaelanikud.

6. VALLA ÜLDANDMED

6.1. Asend

Kadrina vald asub Lääne-Virumaa lääneosas. Põhjas piirneb ta Vihula vallaga, kus on ka Lahemaa Rahvuspargi lõunapiir. Loodes asub Haljala vald, idas Rakvere vald, lõunas ja edelas asuvad Tapa vald ja Tamsalu vald. Läänes on naabriteks Harjumaa Kuusalu vald. Kadrina valla pindala on 35 481,3 hektarit, mis on ligikaudu 10% Lääne- Viru maakonna pindalast. Valda läbivad Tallinn-Narva-Peterburi raudtee, Tallinn- Narva ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee. Kadrina alevik asub 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnast ja 85 km kaugusel Tallinnast. Valla asukoht ja liigendatus on tema toimimiseks ja arenguks soodsad.

Joonis 1. Kadrina valla asend

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 6.2. Kujunemine

1866.aasta vallaseadusega pandi alus Eestimaa kubermangus maarahva omavalitsustele. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele omavalitsuses ja majanduselus. Maarahvas moodustas valdade täiskogud, kes valisid kohaliku võimu esindaja vallas – volikogu. Vallal oli oma eelarve, mida ta ise kasutas. Maksud ja koormised jagati vallavolikogu otsusega talupidajatele laiali. Vallavolikogu määras ka kulutused, mille täitmist kontrollis vallavanem. Samaaegselt, 1870.aastal, andis olulise tõuke Kadrina piirkonna majanduslikule arengule Tallinn-Peterburi raudtee valmimine. 1899.aasta talurahvaasutuste reformiga vähendati tunduvalt omavalitsuste õigusi ja asjaajamine muudeti venekeelseks. 1918.aastast algas omariikluse ülesehitamine, milles riik toetus osaliselt kohalikele omavalitsustele ja aitas nende arengule kaasa. Virumaal toimisid sel ajal Undla, Vohnja ja Aaspere vallad, milliste aladel asub tänane Kadrina vald. 1940.aastast toimunud haldusstruktuurid ei esindanud kohaliku elanikkonna huve, vaid juhindusid võõrvõimu ideoloogiast ja täitsid selle huve. Regionaalne juhtimine toimus nõukogude liidu reeglite järgi, kus olulise osa sotsiaalprobleemide lahendamisest kandsid ettevõtted. Kohaliku elu korraldamine muutus Eesti taasiseseisvumise järgselt, kui 1991.aastal lahutati Lääne-Viru Maavalitsuse eelarvest Kadrina Küla RSN Täitevkomitee eelarve. See tähendas, et külanõukogule anti üle koolide, rahvamajade, raamatukogude, ambulatooriumi, apteekide, haigla ja kalmistu varad ning nende majandamine ja heakorra, hoolekande, maakorraldus- ja keskkonnatöö korraldamine. 9.aprillil 1992.aastal kinnitati Kadrina valla omavalitsuslik staatus. Sellel perioodil oli tähtsamaks kohalikuks ülesandeks Kadrina valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitamine ja kindlustamine ning olulisteks riiklikeks ülesanneteks maareformi teostamine, põllumajandusreformi juhtimine ja omandireformis osalemine. Kadrina vallas asus Saksi eelvald, mis eraldus omaette vallaks 1993.aastal. Kadrina valda jäi 5 500 elanikku ja 1993.aasta lõpuks oli loodud vallas kohaliku omavalitsuse pädevusse antud toimingute juhtimiseks, korraldamiseks ja tegemiseks toimiv koosseis. 2005.aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel toimunud haldusreformi käigus liitus 3 endise Saksi valla küla (Kiku, Salda ja Pariisi) Kadrina vallaga.

6.3. Rahvastik

Rahvastiku arv ja omadused ning nende muutumine on esmased tegurid valla kui omavalitsusüksuse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaseisundi analüüsimisel, pikemaajalise tegevuse kavandamisel ning eelistus- ja arengusuundade valikul. Demograafilised protsessid toimuvad väga pikaajaliselt, seega nende otsesed mõjud väljenduvad alles aastate pärast. Valla käsutuses on suhteliselt vähe vahendeid oma rahvastikupoliitika teostamiseks. Rahvastikunäitajad on seotud riigi sotsiaalmajandusliku olukorraga ning on keskvalitsuse teostada. Valla peamiseks eesmärgiks on soodsa ja atraktiivse elukeskkonna loomine. Seisuga 01.01.2007 oli Kadrina valla elanike arv 5 512, neist alevikes 3 038 (55%) ja külades 2 474 (45%), neist mehi 2 685 (49%) ja naisi 2 827 (51%).

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 5550 5512 5503 5500 5475 5443 5450 5443 5387 5400 5383 5384 5350 5352 5300 5293 5250 5219 5200 5150 5100 5050 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Joonis 2 Kadrina valla rahvaarv 1996-2006 Allikas: Rahvastikuregister

Kadrina valla rahvaarvu suurenemise põhjuseks on 2005.aasta sügisel pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimist toimunud kohalike omavalitsuste ühinemine, kus Kadrina vallaga ühines kolm endise Saksi valla küla, Kiku, Salda ja Pariisi.

Joonis 3 Kadrina valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2006.aastal

10 95 90 85 80 75 70 65 60 55 50 vanus 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0

M N

Kadrina valla rahvastikutihedus on keskmiselt 15,7 in/km².

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Kadrina valla rahvastik vanusegrupiti seisuga 01.01.2007.a.

Kokku 5 512 0-6-aastased 392 7-18-aastased 938 19-35-aastased 1412 36-64-aastased 2010 65-aastased ja üle 760

Kadrina valla asulates elanike arv seisuga 01.01.2007.a.:

Alevik/küla Elanike Alevik/küla Elanike arv arv Ama küla 132 Neeruti küla 66 Arbavere küla 41 Ohepalu küla 19 Hulja alevik 567 Pariisi küla 36 Hõbeda küla 73 Põima küla 32 Härjadi küla 30 Ridaküla küla 168 Jõepere küla 50 Rõmeda küla 18 Jõetaguse küla 71 Salda küla 110 Kadapiku küla 107 Tirbiku küla 98 Kadrina alevik 2471 Tokolopi küla 26 Kallukse küla 7 Udriku küla 139 Kihlevere küla 220 Uku küla 41 Kiku küla 123 Undla küla 86 Kõrveküla küla 34 Vaiatu küla 88 Lante küla 36 Vandu küla 51 Leikude küla 78 Viitna küla 83 Loobu küla 47 Vohnja küla 188 Läsna küla 36 Võduvere küla 66 Mõndavere küla 9 Võipere küla 56 Mäo küla 9 KOKKU 5512

Loomulik iive Kadrina vallas 2000-2006

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Sünnid 51 52 48 50 32 52 69 Surmad 45 66 60 62 58 54 62 Loomulik 6 -14 -12 -12 -26 -2 7 iive Allikas: Rahvastikuregister

Kadrina valla sündimus kokku 2006.aastal oli 69 sündi, s.o võrreldes 2005.aastaga 17 sündi rohkem. Kadrina valla suremus kokku 2006.aastal oli 62 inimest.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Ränne Kadrina vallas 2006.aastal:

Maakonda Mujale Eestisse Välismaale Mehed 46 40 6 Naised 49 59 5 Kokku 95 99 11

Rände arvestamisel on lähtutud vallast väljakirjutustest Kadrina valla rahvastikuregistri baasil. 2006.aastal muutis oma elukohta ehk asus elama mujale Kadrina vallast kokku 205 elanikku, kellest 95 asus elama Lääne-Viru maakonda, 99 mujale Eestisse ning 11 välismaale.

Vanuserühmade lõikes on ülevaade alljärgnev: Vanusrühm Mehed Naised Kokku 0-6-aastased 19 15 34 7-18-aastased 1 1 2 19-35-aastased 0 2 2 36-64-aastased 14 21 35 65-aastased ja üle 58 74 132

Võib teha siis järelduse, et reeglina on Kadrina vallast lahkunud eakamad inimesed, nende osakaal on kõige suurem ning oluliseks on ka vanusrühm 36-64-aastased (ja naised), kellega koos lahkuvad ka lapsed ning lahkunud on just lapsed vanuserühmas 0-6-aastased.

Ülalpeetavate määr. Vanusstruktuuri muutumist omavalitsusüksuse tasandil iseloomustab ülalpeetavate määr, mis iseloomustab rahvastiku vanuskoosseisu ja näitab, mitu tööealist inimest tuleb 100 tööealise elaniku kohta. Ülalpeetavate määra arvutatakse: (inimesed 0-14) + (65 ja vanemad) jagatud tööealiste arvuga (15-64-aastased):

0-14-aastaseid 946 15-64-aastaseid 3806 65-aastased ja üle 760

Kadrina valla ülalpeetavate määr on 44,8%, mis jääb alla maakonna keskmise 48,3%. Kadrina vallas on ülalpeetavate määr aasta aastalt vähenenud. Pensioniealiste osakaal rahvastikust on Kadrina vallas 13,8%, laste osakaal 17,2% ning tööealiste osakaal kogu rahvastikust moodustab 69%.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Kadrina valla kantide rahvastik:

Joonis 4 Kadrina valla kandid Kadrina valla, arvestades selle piirkondlikke eripärasid, saab jagada järgmisteks kantideks (asustuspiirkondadeks):

1. Loobu-Viitna kant – Tallinn-Narva maantee ümbruse puhke-, loodus- ja teeninduspiirkond (esmatasandi keskus on Viitna küla): Piirkonna potentsiaal on seotud Tallinn-Narva maanteel kulgejate teenindamises (toitlustus, majutus, logistika jms.), koostöö Lahemaa rahvusparki ning Palmse mõisa külastavate turismivooge korraldavate institutsioonidega ning Vihula vallaga. Moodustab sisuliselt ühtse terviku koos Vihula valla Sakussaare alamkandiga. Traditsioonilise maaelu säilitamine. Jaguneb kaheks alamkandiks: - Loobu kant (Loobu, Läsna, Arbavere ja Mõndavere külad) - Viitna kant (Viitna ja Rõmeda külad) 2. Kihlevere-Ama kant – (Kihlevere, Ama, Hõbeda ja Võipere külad). Viitna-Kadrina maantee ümbruse põllumajanduspiirkond (ühtne esmatasandi keskus puudub, Kihlevere ja Ama on võrdväärsed keskused). Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse arendamine. 3. Vohnja kant – (Uku, Kõrveküla, Kallukse, Vaiatu, Ohepalu, Leikude, Mäo, Tokolopi, ja Undla külad). Vohnja küla ja Tapa-Loobu maantee ümbruse põllumajandus ja turismipiirkond (esmatasandi keskus on Vohnja küla). Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse ja talu- ning loodusturismi arendamine. Sisaldab järgmist alamkanti nagu Põima (Põima ja Ridaküla külad). Põima alamkant on tihedalt seotud Tapa vallaga (Tapa linn). 4. Hulja kant – Hulja alevik ning selle lähiümbrus (Tirbiku ja Vandu külad), tööstus- põllumajanduspiirkond (esmatasandi keskus on Hulja alevik). Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse ja tööstuse arendamine, samuti turvalise elukeskkonna arendamine. 5. Kadrina kant – Kadrina alevik koos lähiümbrusega (Kadapiku, Härjadi, Lante ja Jõetaguse külad). Esmatasandi keskus on Kadrina alevik. Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse ja tööstuse arendamine, samuti alevikule iseloomuliku turvalise elukeskkonna ning olulise halduskeskuse arendamine. 6. Neeruti kant – (Jõepere, Neeruti, Pariisi, Kiku, Salda ja Võduvere külad). Puhke- ja looduspiirkond (esmatasandi keskus puudub, Kadrina alevik täidab esmatasandi keskuse funktsioone). Piirkonna potentsiaal on seotud puhkemajanduse arendamise- ja looduskaitsega samuti põllumajandusega; perspektiivne on koostöö Rakvere valla Lasila kandiga ühise puhkepiirkonna arendamiseks, kuhu kuuluks ka Lasila mõis ning Fr.R.Kreutzwaldi park, samuti Tapa valla Saksi kandiga. Sisaldab järgmist alamkanti nagu Udriku (Udriku küla).

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Piirkondade rahvastiku käitumist näitavad mõningal määral järgmised võrdlused: 1. Loobu-Viitna kandis elanike arv 2006. aastal 234 inimest, 2005.aastal 248, vähenemine -14 elanikku. 2. Kihlevere-Ama kandis elanike arv 2006.aastal 481, 2005.aastal 481, on jäänud stabiilseks. 3. Vohnja kandis elanike arv 2006.aastal 776, 2005.aastal 780, vähenemine -4 elanikku. 4. Hulja kandis elanike arv 2006.aastal 716, 2005.aastal 707, suurenemine +9 elanikku. 5. Kadrina kandis elanike arv 2006.aastal 2715, 2005.aastal 2710, suurenemine +5 elanikku. 6. Neeruti kandis elanike arv 2006.aastal 590, 2005.aastal 577, suurenemine +13 elanikku. Kadrina valla arengu aluseks on erinevate piirkondade tasakaalustatud ja üksteist täiendav areng. Nimetatud asustuspiirkonnad täidavad Kadrina vallas esmatasandi mõjupiirkondade funktsioone. Teise tasandi keskuseks vallas on Kadrina alevik, kuid osaliselt täidavad seda funktsiooni ka Tapa linn ja Rakvere linn. Kolmanda tasandi keskuseks on Rakvere linn kui maakonnakeskus ning neljanda tasandi keskuseks on Tallinn.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 7. VALITSEMINE, FINANTSPLANEERIMINE JA KOOSTÖÖ TEISTE OMAVALITSUSTEGA 7.1. Ülevaade olukorrast Kadrina vallavalitsus ja volikogu on kohalikele elanikele suunatud avalike teenuste teostajad ja kohaliku elu arenguks vajalike tegevuste korraldajad. Kaasaja kontekstis on vallajuhtimisorganid ka olulised koostöö korraldajad naabervaldade, kolmanda sektori ja kohalike tootmisettevõtete vahel. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on stabiilse ja võimalikult tasakaaluka arengu tagamine kõiges. Ka otsuse edasilükkamine on tegu, kuigi üldjuhul sellest kasu ei ole. Edukas tegutsemine kohalikus omavalitsuses eeldab kohalike olude, inimeste vajaduste ja huvide tundmist, orienteerumist riigi poliitikas ning kompetentsust oma valdkonnas (rahandus, haridus vm.). Selle alusel on võimalik planeerida tegevust ja anda elanikele ülevaadet toimuvast. Ilma selleta on aga oht jääda kinni pisiküsimuste taha. Kohaliku omavalitsuse, vallavolikogu ja vallavalitsuse funktsioonid on: • riiklike ülesannete täitmine (keskvalitsuselt saadud ülesannete täitmine, seaduste elluviimine, toetuste, fondide jagamine jne.); • kohalike huvide ühendamine (keskvalitsuse informeerimine kohalikust olukorrast, tootmise tagamine, info kogumine ja levitamine olukorrast vallas, valla prioriteetide ja maine kujundamine jne.); • valla vara majandamine (kohalike asutuste ja ettevõtete haldamine, ettevõtlusega tegelemine mittekasumlikes valdkondades, maakasutuse jälgimine jne.); • tegevuse reguleerimine.

KADRINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS

Kadrina Vallavolikogu 2007.aastal.

VOLIKOGU ESIMEES

VOLIKOGU ASEESIMEES

VOLIKOGU KOMSJONIDE ESIMEHED

6 komisjoni • MAJANDUSKOMISJON • SOTSIAALKOMISJON • MAA-, EHITUSE- JA KESKKONNAKOMISJON • KULTUURIKOMISJON • HARIDUS KOMISJON • REVISJONIKOMISJON

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 VOLIKOGU LIHTLIIKMED

Kadrina Vallavalitsus 2007.aastal. 6 liiget

VALLAVALITSUSE JUHT -VALLAVANEM VALLAVALITSUSE LIIKMED -ABIVALLAVANEM -RAHANDUSNÕUNIK -PEAMAAKORRALDAJA -KESKKONNAKAITSE JUHATAJA -VALLAVALITSUSE LIIGE VALLASEKRETÄR -NÕUSTAJA (osaleb sõna õigusega)

Valla administratsioon ja tööülesanded. VALLAVANEM: koordineerib vallavalitsuse tööd ja tegeleb Kadrina valda puudutavate haridus-ja spordialaste küsimustega. VALLASEKRETÄR: juhib valla kantselei tegevust, tegeleb valda, vallavalitsust ja volikogu ning nende tööd puudutavate juriidiliste küsimustega. • VALLASEKRETÄRI ASETÄITJA • SEKRETÄR • SEKRETÄR ABIVALLAVANEM: valla majandusküsimused, valla territooriumil arendatava ettevõtlusega seotud küsimuste lahendamine, transpordi küsimuste lahendamine, kolmanda sektori ja külaliikumise alase koostöö organiseerimine. ARENDUSNÕUNIK: Tegeleb nõustamise ja arengudokumentide ning projektide koostamisega. RAHANDUSNÕUNIK: osaleb eelarve projekti koostamisel ja esitamisel kinnitamiseks vallavolikogule, jälgib eelarve tulude laekumist ja kinnitatud eelarves ettenähtud kulutusi, nõustab vallavalitsust, vallavolikogu ja teisi vallaasutusi rahandusalastes küsimustes. VALLA KESKKONNAKAITSE JUHATAJA: Koordineerib keskkonna seire ja kaitsealast tööd, korraldab looduskaitsealast tegevust ja reguleerib kohalike loodusvarade kasutamist, jälgib looduskaitsealase seadusandluse täitmist ja rakendab meetmeid seaduslikkuse tagamiseks, tegeleb muude talle seadusega ette pandud ülesannetega. VALLA SOTSIAALALA SPETSIALIST: kujundab valla tervise- ja sotsiaalpoliitikat ning teeb koostööd Kadrina Päevakeskuse ja teiste sotsiaaltöö suunitlusega organisatsioonidega, nõustab inimesi. Koostab eelarveid ja projekte sotsiaalteenuste laiendamiseks. • LASTEKAITSESPETSIALIST EHITUSNÕUNIK: Jälgib kohaliku ehitustegevuse vastavust üldplaneeringu ja ehitusmäärusest tulevatele nõuetele, korraldab kohalike tehnovõrkude ja teede-tänavate rajamist ning korrashoidu, planeerib ehitustegevuse ja ehitiste korrashoidu kohalikust eelarvest, väljastab ehitus-, kasutamis- ja kaevamislube, korraldabehitusjärelvalvet ja ehitusega seotud avariide juurdlust ning uurimist, osaleb maakonna planeeringu- ja ehitustegevuses ning ehitiste vastuvõtukomisjonide töös, kooskõlastab taluplaneeringud, väljastab projekteerimistingimused ja kinnitab ehitusprojektid, tegeleb omavoliliste ehitiste likvideerimisega seotud küsimustega, jälgib arhitektuurimälestiste seisukorda ja kasutamist. • EHITUSSPETSIALIST PEARAAMATUPIDAJA: korraldab ja kontrollib raamatupidajate tööd, vastutab, et raamatupidamistulemused kajastaksid õigesti valla varasid, kohustusi ja majandustegevuse tulemust.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 • VANEM RAAMATUPIDAJA • RAAMATUPIDAJA • RAAMATUPIDAJA VALLA PEAMAAKORRALDAJA: koordineerib maakorraldajate tööd ja maareformi läbiviimist Kadrina vallas. ARVUTISPETSIALIST: tegeleb arvutisüsteemide korrashoiu ja arendusega.

TULEB LUUA tulenevalt omavalitsustele pandud ülesannetest: • Haridus-, kultuuri-, spordinõuniku ja noorsootöö ametikohad koos kindlate ametiülesannetega, kes on kuraatoriks ja tegevuse arendajaks nendes valdkondades. • Vallavalitsuse tasandil vajalik kolmanda sektori ja külaliikumise tasandi esindaja kaasamine

7.2. SWOT analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED • Stabiilne juhtimissüsteem. • Korporatiivsus. • Poliitiliste tõmbluste puudumine • Infoliikumise korrastamatus. volikogus. • Käsuliinide selgusetus. • Toimivad volikogu komisjonid. • Ebaprofessionaalsus valdkonniti. • Juhtimise tsentraliseeritus. • Puudulik komplekteeritus. • Personali koolituse stiihilisus. • Personali ja kogukonna madal hinnang vallavalitsuse ja volikogu tegevusele. VÕIMALUSED OHUD • Piisav ressurss personali hõiveks ja • Stagneerumine. koolituseks. • Poliitiline ebastabiilsus. • Euroopa Liidu Struktuurfondide • Riiklike ja toetusfondide vahendite vahendite kasutusele võtmine 2007- vähenemine või suutmatus neid 2013. kasutada. • LEADER-liikumise vahendite • Maapiirkondades elu hääbumine ja kasutamisest tulenevad võimalused sellest tulenev ääremaastumine. kolmanda sektori aktiveerimiseks ja • Spetsialistide lahkumine. kaasamiseks juhtimisprotsessis. • Negatiivne maine. • Valdade liitumisest ja ühistegevusest (VIROL) tulenev sünergia.

7.3. Visioon

Põhja-Eesti kõige haldussuutlikum ja mitmekülgsem omavalitsus.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 7.4. Arengueesmärgid

1. Luua haldussuutlik omavalitsus, kus kodanikud saaksid lahendada oma probleeme ja realiseerida oma loomevajadusi. 2. Motiveeritud ja professionaalne juhtkond ja personal. 3. Piisav eelarveline ressurss osalemaks projektides. 4. Prestiižne (motiveeritud) volikogu liikme staatus. 5. Koostöö arendamine kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. 6. Planeerimistegevuse muutmine efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 7.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud)

Eesmärk/tegevus Maksumus, kroonides sealhulgas Vahendite allikad ja Tulemus perioodi lõpuks 2007 2008 2009 vastutajad 1. EESMÄRK: Luua haldussuutlik omavalitsus, kus kodanikud saaksid lahendada oma probleeme ja realiseerida oma loomevajadusi. 1.1. Valla spordijuhi 120 000 PF PF Valla eelarve (vallavalitsus, Valla põhifunktsioonide ametikoha loomine volikogu) täitmine 1.2. Valla noortejuht 120 000 PF PF Valla eelarve (vallavalitsus, Valla põhifunktsioonide ametikoha loomine volikogu) täitmine 1.3. Valla kultuurinõuniku 120 000 PF PF Valla eelarve (vallavalitsus, Valla põhifunktsioonide ametikoha loomine volikogu) täitmine 1.4. Vallaelanike seas PF PF PF Valla eelarve (vallavalitsus, Valla põhifunktsioonide uuringu/küsitluse läbiviimine volikogu) täitmine ning tagasiside saamine valla elanikelt avalike teenuste arendamiseks. 1.5. Valla kodulehekülje PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem, Valla koduleht on arendamine ja arvutispetsialist, ametnikud, aktualiseeritud (värske info) ja aktualiseerimine hallatavate asutuste juhid) kasutajasõbralik. 1.6. Valla erinevate registrite PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem, Olemas vajalikud (vastavalt loomine ja pidamine (maade ametnikud) kehtivatele seadustele) ja arvestuse registri pidamine, aktualiseeritud registrid. elanike register, elamufondi register jms.) 1.7. Valla 100 000 50 000 Valla eelarve (vallavanem, Valla tutvustusprogramm on tutvustusprogrammi arendusnõunik) rakendatud. rakendamine (valla esitlusmaterjal, kinkepakett jms) 1.8. Vallamaja arhiiviruumi 600 000 600 000 Valla eelarve (vallavanem, Remonditud arhiiviruum remont ehitusspetsialist) 1.9. Vallamaja ventilatsiooni 150 000 150 000 Valla eelarve (vallavanem, Rajatud ventilatsioon projekteerimine ja ehitusspetsialist) väljaehitamine

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 1.10. Vallamaja koridori 200 000 200 000 Valla eelarve (vallavanem, Renoveeritud vallamaja koridor renoveerimine ja garderoobi ehitusspetsialist) ja ehitatud garderoob ehitus 2. EESMÄRK: Motiveeritud ja professionaalne juhtkond ja personal. 2.1. Luua igale töötajale 1 200 000 30 000 40 000 50 000 Valla eelarve (vallavalitsus) Asjatundlikud ametnikud. lähima 3 aasta koolituskava, koos tulemuskavaga. 2.2. IT-alane koolitus 50 000 50 000 Valla eelarve, fondid Koolitatud valla ametnikud. ametnikele (vallavanem, arvutispetsialist) 2.3. Jätkata koostööd 500 000 130 000 150 000 220 000 Valla eelarve (volikogu) Valla põhifunktsioonide naaberomavalitsustega kvaliteetsem täitmine. valdkonnaspetsiifiliste spetsialistide rakendamisel. 2.4. Arenguvestluste PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem) Valla põhifunktsioonide läbiviimine töötajatega kvaliteetsem täitmine. Õiguste ja kohustuste ning otsustuste ja vastutuse määratlemine. 2.5. Töökohtade analüüs PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem) Valla põhifunktsioonide kvaliteetsem täitmine. 2.6. Hooldatud ja PF PF PF PF Valla eelarve (arvutispetsialist) Valla põhifunktsioonide kindlustatud infotehnoloogia täitmine ja turvalisuse tagamine vahendid. töökohtadel. 2.7. Riist- ja tarkvara 100 000 100 000 100 000 Valla eelarve (arvutispetsialist) Välja on vahetatud ? % riist- ja vahetus, uue soetamine tarkvara. Nõuetele vastavad töökohad. 2.8. Sisekontrolli PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem) Rakendatud sisekontroll. rakendamine 3. EESMÄRK: Piisav eelarveline ressurss osalemaks erinevates projektides. 3.1. Finantsplaneerimise ja PF PF PF PF Valla eelarve (vallavalitsus, Võimaluste ja vajaduste investeerimisplaanide finantsnõunik) kooskõlastamine. ühildamine 3.2. Struktuuriüksuste ja PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem, Optimaalsed eelarved. hallatavate asutuste eelarvete finantsnõunik) optimeerimine 18

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 4. EESMÄRK: Prestiižne (motiveeritud) volikogu liikme staatus. 4.1. Kaasata volikogu 190 000 60 000 60 000 70 000 Valla eelarve (volikogu Asjatundlikud volikogu liikmed liikmed reaalselt teatud esimees) projekte korraldavate ametnike töögruppide juurde 4.2. Luua ja kavandada PF PF PF PF Valla eelarve (volikogu Asjatundlikud volikogu motiveeriv koolitussüsteem esimees) liikmed. volikogu liikmetele 5. EESMÄRK: Koostöö arendamine kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil 5.1. LEADER PF PF PF PF Valla eelarve (volikogu Rakendatud MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna MTÜ esimees, vallavanem, tegevuspiirkonna Arenduskoda arendusnõunik) arengustrateegia, tugevnenud arengustrateegia koostamine koostöö 6 omavalitsuse vahel ja ja rakendamine erinevate sektorite vahel (sh ettevõtjad ja kolmas sektor). 5.2. VIROL-i tasandil teha PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem, Osalemine omavalitsuste koostööd projektide vallavalitsus, volikogu) koostööprojektides teostamisel. 5.3. Koostöölepingute PF PF PF PF Valla eelarve ja fondid Sõlmitud lepingud hoidmine ja arendamine (vallavalitsus, volikogu) koostööpartneritega, sõprusvaldadega ja teiste tugevnenud koostöö organisatsioonidega sõprusvaldadega, korraldatud mitmed ühisüritused jne. 6. EESMÄRK: Planeerimistegevuse muutmine efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks 6.1. Maareformi lõpetamine PF PF PF PF Valla eelarve Valla territoorium on 100%-selt (peamaakorraldaja) omandis. 6.2. Vabade põllumajandus- PF PF PF PF Valla eelarve Erastatud maad. ja metsamaade erastamine (peamaakorraldaja) 6.3. Valla territooriumi PF PF PF PF Valla eelarve, erasektor, fondid Otsuste tegemine vastavalt planeerimine (üldplaneeringu (vallavalitsus, ehitusinsener, planeeringutele. jälgimine ja vajadusel arendusnõunik) muutmine; detailplaneeringute koostamine) 19

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 6.4. Maade PF PF PF PF Valla eelarve Maad avalikuks kasutuseks ja munitsipaliseerimine (peamaakorraldaja) avaliku teenuse osutamiseks on munitsipaliseeritud. 6.5. Kadrina ja Hulja PF PF PF PF Valla eelarve (vallavalitsus, Valmis osaüldplaneeringud osaüldplaneeringute ehitusinsener, arendusnõunik) Kadrina ja Hulja aleviku kohta. koostamine

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 8. MAJANDUS VALDKOND 8.1. Maakasutus ja planeerimine, kommunikatsioonid

8.1.1. Ülevaade olukorrast

Maakasutus Kadrina valla pindala on 354,8 km². Kadrina aleviku pindala on 2,3 km². Hulja aleviku pindala on 1,2 km². Riigimaad (83 km²) moodustavad ligikaudu 24% valla üldpindalast, sealhulgas: - riigimaanteed 111 km; - riigimetsad 7275 ha, (s.o 23 % kogu katastrisse kantud maa-alast ja 21 % kogu valla pindalast); - kasutusvaldusesse antud katastriüksused kokku 135 ha

Joonis: Maa jaotumine Kadrina vallas maa liikide järgi (hektarites)

Muu maa; 4704

Õuemaa; 360 Haritav maa; 11 691

Metsamaa; 13010 Looduslik rohumaa; 2465

Tabel: Olemasolevad munitsipaalmaad Asula Objekti nimi Asukoht Pind (m²) Läsna küla Läsna rahvamaja 30105 Arbavere küla Soomukse karjäär 131000 Vohnja küla Vohnja lasteaed- 46223 algkool Kihlevere küla Kihlevere puhasti 30179 Kadrina alevik Rakvere tee 14 9929 Kadrina alevik Pargi 5 14360 Kadrina alevik Viitna tee 2 4295 Kadrina alevik Viru 2 6074 Kadrina alevik Lao 1500 Kadrina alevik Laululava 9300 Kadrina alevik Parkla 799 Kadrina alevik Viru plats 1049 21

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Kadrina alevik Rakvere tee 4 43438 Kadrina alevik Viru 14 6686 Kadrina alevik Viru 14c 498 Kadrina alevik Kooli põik 127 Kadrina alevik Kooli tänav 501 Kadrina alevik Posti 2 1600 Kadrina alevik Viru 16b 143 Kadrina alevik Tapa tee 14 19300 Hulja alevik Hulja lasteaed 14538 Vohnja küla Vohnja biopuhasti 10000 Vohnja küla Pajuvõsa 29200 Kadrina alevik Hundinuia 2722 Kõrveküla küla Vahtra 10000 Ridaküla küla Kaevu 1000 Jõepere küla Kasemetsa 174000

Lisaks on munitsipaalomandis 20 korteriomandit. Tulevikus on plaanis munitsipaalomandisse taotleda järgmiste objektide alune ja neid teenindav maa (asulate kaupa) kokku 1 182 616 m²: Kadrina alevikus: 1. Kadrina paisjärv 355 000 m² 2. Spordiplats (kooli juures) 6 100 m² 3. Elamumaa reserv Uue tn ääres 74 950 m² 4. Kadrina tänavad 5. Puhasti laiendamiseks vajalik maa-ala 40 000 m² 6. Vihula vallas (Vainupea) 46 000 m² Hulja alevikus: 1. Hulja tänavad 2. Hulja lasteaia kelgumägi Kadapiku külas: Elamumaa reserv 51 000 m². Leikude külas: Kaks 8-korterelist elamut ja kaev. Ridaküla külas: Vanamõisa koolimaja 11 000 m².

Teed ja tänavad Teedel ja tänavatel kasvab liiklusintensiivsus pidevalt, mis on seotud autode hulga kiire kasvuga. Oluline osa ettevõtluse ja elukondliku suhtlemise vajadustest korraldatakse autodega. Valla territoorium on suhteliselt hästi teedevõrguga kaetud ning on piisava tihedusega. Valda läbivad riigimaanteed, suuremad neist on: Tallinn-Narva, Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Teede ja tänavate võrk on Kadrina vallas välja arendatud. Kohalike teede registris on teid 427,9 km, millest asfaltteid on 31,3 km (koos tänavatega), kruusateid on 346,8 km ja pinnaseteid on 49,8 km. Tänavaid (Kadrina ja Hulja alevikud) on kokku 19,2 km, sellest 2,9 km on kruusakattega ja 16,3 km asfaltkattega. Erateid on 245,4 km, metsateid on 38,8 km. Erateedest on kuulutatud avalikuks kasutamiseks (sõlmitud omanikega tee avaliku kasutamise leping) 31 km. Vallal on 5 silda ja 136 truupi. Seega: 22

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 - vallateid on 93,5 km, sellest asfalteeritud 15,5%; - avalikus kasutuses erateid 31 km, sellest asfalteeritud 7,7 %; - tänavaid 19,2 km, sellest asfalteeritud 85%. Praeguseks on osa asfaltteedest amortiseerunud. Lähiaastatel suureneb see hulk veelgi, kui ei suurene oluliselt teeremondile suunatud vahendid. Kruusateed on osaliselt rahuldavas, osaliselt mitterahuldavas seisukorras. Kruusateedel ja tänavatel on teostatud tolmutõrjet. Talviti teostatakse kohalikel teedel lumetõrjet ja libedusetõrjet.

Soojamajandus Kadrina valla energiapoliitika peamiseks eesmärgiks on tarbijate varustuskindluse tagamine igat liiki kütuste ja energiaallikatega, kindlustamaks valla majandusliku ning sotsiaalse arengu. Kadrina valla soojusenergia arengukava üldised eesmärgid 2005-2010 näevad ette järgmisi samme: • Valla soojustarbijate pideva ja kvaliteetse soojusenergiaga varustamise tagamine pikaajalises perspektiivis. • Soojusenergia tootmise muutmise katlamajades võimalikult efektiivseks nii majanduse, keskkonnakaitse, kui ka töökindluse seisukohalt. • Energiasäästu meetmete rakendamise soodustamine energia tarbimisel. Kadrina alevi soojusvarustussüsteemi arengukava näeb ette kütmist olemasolevast katlamajast seni, kui on võimalik välja ehitada kesksurve gaasitrass. Samas tuleb puiduhakke baasil energia tootmist muuta efektiivsemaks ja tagada keskkonnanõuete täitmine. Arengukavast lähtuvalt tuleks alustada magistraaltorude renoveerimisega ja samaaegselt rakendada korterelamutes ja munitsipaalhoonetes energiasäästu programme. Planeerida lähiaastatel Kadrina spordihoone lokaalkatlamaja rajamine, et tagada stabiilse ja kvaliteetse basseini- ja soojavee ettevalmistamine üle terve aasta. Kadrina vallas asuvad tsentraalkatlamajad vajavad lähiaastatel suuremaid investeeringuid trasside renoveerimiseks ja katelde efektiivsuse suurendamiseks. Arengukava soovitab kaaluda kõrgsurve gaasitrassi rajamist Kadrina ja Hulja alevikes. Kaugküttesüsteemid. Vallas on tsentraalse soojusega varustatud kaks asulat – Kadrina alevik ja osaliselt Hulja alevik. 1) Kadrina aleviku köetav kogukubatuur on 272 889 m³. Aastane soojatarbimine on 13 667 MWh. Tsentraalne soojaveevarustus puudub. Soojaettevõtjaks on Kadrina alevikus AS Kadrina Soojus. Tarbijate jaotus tüübi järgi, soojustarbimised ja tehnilised andmed on toodud tabelis.

Tabel AS Kadrina Soojus kliendibaas seisuga 01.01.2007 Tarbija Hoone kasulik Hoone maht Aastane soojus Osakaal pindala (m²) (m³) tarbimine, tegelik (%) 3 aasta keskmine (MWh/aastas) OÜ Heti Pere tk-1 2500 10000 522 3,8 OÜ Heti Pere tk-4 800 2500 175 1,3 OÜ Kadrina Sport+vallamaja* 6476 27889 1352 9,9 Lasteaed Sipsik* 2570 9615 410 3,0 Rahvamaja* 996 5089 74 0,5 Keskkool (õppehoone+aula)* 10943 49639 1460 10,6 TÜ Järva Tarbijate Ühistu 900 3000 131 1,0 AS Pajusti Ehitus 140 560 50 0,3 Lasteaia 3 elamu* 1041 4097 215 1,6 KÜ Pargi 20 1227 4905 208 1,5 KÜ Pargi 22 1396 4905 215 1,6 Pargi 24 elamu* 1506 6007 264 1,9 23

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Pargi 26 elamu* 1494 6007 281 2,0 Nooruse 2 elamu* 894 3552 212 1,6 Nooruse 4 elamu* 887 3552 195 1,4 Nooruse 6 elamu* 1225 4860 241 1,7 Nooruse 8 elamu* 1238 4860 251 1,8 Tehnika 1 elamu 415 2015 100 1,4 Tehnika 2 elamu 415 2037 97 0,7 Tehnika 3 elamu 412 1997 75 0,5 Tehnika 4 elamu 600 2470 153 1,1 Tehnika 5 elamu 781 3157 194 1,4 Tehnika 6 elamu* 859 3453 199 1,5 Tehnika 7 elamu* 882 3453 191 1,3 Rakvere tee 1 elamu* 5616 24272 987 7,2 Rakvere tee 3a KÜ elamu 3214 13507 628 4,6 Rakvere tee 3b KÜ elamu 2680 11268 567 4,1 Rakvere tee 5 elamu* 1726 6466 250 1,8 Rakvere tee 7 elamu* 1732 6466 266 1,9 Rakvere tee 8 elamu 312 1456 78 0,6 Rakvere tee 9 KÜ elamu 1171 4701 207 1,5 Rakvere tee 12 elamu* 509 2195 124 0,9 Rakvere tee 10 elamu 179 794 44 0,3 Kalevipoja 1 elamu* 1294 4900 217 1,6 Kalevipoja 3 elamu* 1503 5449 306 2,2 Kalevipoja 5 elamu* 1503 5449 315 2,3 Kalevipoja 8 elamu* 1522 5449 313 2,2 Kalevipoja 10 KÜ elamu 1533 5449 197 1,4 KOKKU, 65 091 272889 13677 100 Sh OÜ Kadrina Kommunaal 28 545 119862 7481 55 Sh munitsipaalhooned 20 985 92232 3296 24 Sh muud 15 561 60795 2900 21 * Ehitisele on teostatud energiaaudit, termoülevaatus ning ehitise ekspertiis

2) Hulja alevikus varustab soojusega KÜ Tõnismäe. Köetav kubatuur on 34 900 m³. Aastane toodetav soojakogus on 3 600 MWh. Kütteks kasutatakse halupuid. Tsentraalne soojaveevarustus puudub.

Tabel KÜ Tõnismäe kliendibaas seisuga 01.01.2007 Tarbija Hoone Hoone Aastane Osakaal Arvestuslik Arvestuslik kasulik maht soojuse (%) soojus soojusenergia pindala (m³) tarbimine koormus vajadus (m²) (MWh/aasta) (kW) (MWh/aastas) Hulja lasteaed 1670 7065 554 20 142 340 Tõnismäe 16 1564 6131 498 18 123 294 Tõnismäe 19 1556 5497 443 16 110 263 Tõnismäe 20 847 3249 249 9 65 156 Tõnismäe 22 847 3275 249 9 66 156 Tõnismäe 21 901 3761 304 11 75 176 Tõnismäe 23 1400 5922 471 17 118 283 Kokku 8755 34900 2768 100 699 1668

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Lokaalküte. Objektid, kus kasutatakse lokaalkatlamaja, on järgmised: • Kihlevere korterelamud • Kadrina raamatukogu • Viitna korterelamud • OÜ Heti Pere • Vohnja Lasteaed-Algkool • OÜ Aru Grupp • AS Thermisol • AS Kommest Auto • AS Temper • KÜ Tapa tee 10 (Kadrina) • KÜ Soo (Hulja) • AS Flexa Eesti Eramajasid köetakse põhiliselt küttepuudega.

Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab Kadrina valla elanikele ja valla territooriumil asuvatele ettevõtetele AS Kadrina Soojus. Ettevõte on 100% valla omanduses. AS Kadrina Soojus põhitegevusalaks on soojusenergia tootmine ja tarbijatele müümine. Teiseks oluliseks tegevusalaks on veevarustus- ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamine. Veemajanduse tegevuspiirkonnaks on Kadrina ja Hulja alevik, Kihlevere, Viitna, Vohnja, Salda, Ridaküla ja Neeruti külad. Kadrina alevikus on 80% elanikkonnast varustatud ühisveevärgi teenusega ja 71% kanalisatsiooniteenusega. Hulja alevikus on 87% elanikkonnast varustatud ühisveevärgi teenusega ja 79% elanikkonnast ühiskanalisatsiooniga. Kihlevere külas 65% elanikkonnast varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Viitna külas 75% elanikkonnast varustatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Vohnja külas 52% elanikkonnast varustatud ühisveevärgi 50% elanikkonnas ühiskanalisatsiooniga. Salda külas on 75% elanikkonnast varustatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenusega. Ridakülas 40% elanikkonnast varustatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenusega. Kiku külas 19% elanikkonnast varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega. Veevarustus: Kadrina alevikus 7 puurkaevu, millest käesoleval ajal on kasutuses ühisveevarustuses 4. Puurkaevude omanikuks on AS Kadrina Soojus. Vaid ühe puurkaevu vees on analüüside põhjal probleeme üldraua suure sisaldusega vees. Hulja alevikus 1 puurkaev, mis kuulub KÜ Tõnismäe ja üks puurkaev, mis kuulub AS Kadrina Soojus. Hulja aleviku puurkaevude vesi ei vasta normidele üldraua sisalduse osas ja kõrgenenud on ka väävelvesiniku sisaldus vees. Kihlevere külas on 1 puurkaev, mis kuulub AS Kadrina Soojus. Veeanalüüsi parameetrid vastavad kehtivatele veekvaliteedi normidele. Viitna külas on 1 puurkaev, mis kuulub AS Kadrina Soojus. Tuleviku vee tarbimise tõusuga ei jätku puurkaevu tootlikkusest veetarbimise rahuldamiseks. Veeanalüüside põhjal on suurenenud kloriidide sisaldus vees. Vajalik on puurida uus puurkaev. Lisaks on veel eraomandis asuv puurkaev, mis kuulub kohvik-sööklale. Vohnja külas on üks puurkaev, mis kuulub AS Kadrina Soojus ja varustab veega ühisveevõrku. Vee kvaliteet vastab normidele. Lisaks on puurkaev ka Vohnja lasteaed- algkooli territooriumil, mis ei ole ühendatud ühisveevärki. 25

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Salda külas on üks puurkaev, mis kuulub AS Kadrina Soojus. Puurkaevu vesi ei vasta nõuetele üldraua sisalduse osas vees. Neeruti külas on üks puurkaev, mis kuulub AS Kadrina Soojus ja varustab veega ühisveevõrku. Rauasisalduse näitajad vees on kõrged. Ridakülas on üks puurkaev, mis kuulub AS Kadrina Soojus ja varustab veega ühisveevõrku. Kiku külas asuv puurkaev asub eramaal. Undla külas asuv puurkaev kuulub Undla Hooldekodule. Puurkaevu vees on probleeme üldraua suure sisaldusega ja piiripealne on ka fluoriidisisaldus vees. Udriku külas asuv puurkaev kuulub Udriku Hooldekodule. Puurkaevus on probleeme üldraua suure sisaldusega vees. Enamus veetrasse on ehitatud malm-ja terastorudest, mis on tänaseks amortiseerunud ning halvendavad vee kvaliteeti, kuna see toob kaasa torude pinnakihtidelt metallühendite eraldumise vette. Seetõttu on märkimisväärne osa torustikest tänaseks amortiseerunud ja vajavad uuendamist. Samuti läbivad olemasolevad torustikud osaliselt erakinnistuid, mistõttu on perspektiivis vajadus muuta olemasolevate trasside asukohti või määrata läbi isikliku kasutusõiguse servituute. Lisaks kurdavad Hulja elanikud vee halva lõhna üle.

Tööstuse ja suurfarmide puurkaevud Suurfarmidel on endal olemas puurkaevud vajamineva vee tarbimiseks. Tööstusettevõtted saavad vee ühisveevärgist.

Reoveesüsteemid: Ühiskanalisatsioon on olemas Hulja ja Kadrina alevikes, Viitna, Vohnja, Salda, Kiku, Ridaküla ja Kihlevere külades. Põhilised probleemid ühiskanalisatsioonil on amortiseerumine, halb ehituskvaliteet ja reoveepuhastite puudumine või nende halb olukord. Hulja alevikus on reoveepuhastiks BIO-25M, mis on ehitatud 1972.aastal, tänase seisuga töötab mingil määral, vooluhulk 16 000 m3/a. Kuulub Tõnismäe KÜ-le. Hulja ringkanal- süsteem aktiivmudapuhasti koos aeraatoriga on täiesti amortiseerunud, kuulub AS Kadrina Soojus. Udriku küla veel töötav aktiivmuda puhasti BIO-25 on kehvas seisukorras, amortiseerunud kuulub Udriku Hooldekodule. Kadrina alevikus on 2000.aastal ehitatud uus bioloogiline-keemiline reoveepuhasti, mis töötab juba praegu ülekoormusel. Probleeme on reoveest fosfori ärastamisega, kuna käesoleval ajal on enamasti tegemist kontsentreeritud reoveega, siis on fosfori sisaldus puhastile jõudvas reovees kordi kõrgem projekteeritust. Kihlevere külasse on rajatud 2003.aastal looduslähedane reoveepuhasti, mida haldab AS Kadrina Soojus. Probleeme on puhasti töötamisega talveperioodil. Viitna küla reoveepuhasti on bioloogiline reoveepuhasti BIOCLERE-B180, mis on ehitatud 1996.a. Reostuskoormus 50% väiksem projekteeritust, samas on puhasti projekteeritud lahjemale reoveele. Seetõttu ületavad analüüsitud parameetrid heitvees lubatuid mitmekordselt. Vohnja küla looduslähedane reoveepuhasti on valminud 2004.a. Puhasti tegeliku efektiivsuse kohta puuduvad andmed, kuna on probleeme proovide võtmisega. Ridakülas siiani kasutusel olnud aktiivmuda puhasti BIO-25 on täielikult amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu. 2007.aastal on kavas ehitada uus reoveepuhasti koos kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisega. Salda ja Undla külades kogutakse reovesi kogumiskaevudesse, vajalik ehitada reoveepuhastid. Kiku külas ühe korrusmaja reovesi imbub pinnasesse äravoolutorust.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Kogumiskaevud: Suurfarmid, eramajad kasutavad lokaalseid kogumiskaevusid. Kogumiskaevusid tühjendab Kadrina Kommunaal OÜ, kellel on purgimisluba. Kogumiskaevude lekkekindlust ei ole uuritud. Sadevete kanalisatsioon: Sadevete kanalisatsioon on ainult Kadrina alevikus osaliselt olemas, seda põhiliselt Raua tänava territooriumil, kus on palju asfalteeritud platse. Sadevete kanalisatsioon lõpeb settebasseiniga, kuhu suubub ka katlamaja territooriumilt kogutud sadevesi. Kadrina aleviku põhjaosasse (kortermajade piirkonda) ja Aasa tn piirkonda on kavas sadevete kanalisatsioon rajada 2010-2016 aastal.

8.1.2. SWOT analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Laiahaardeline teedevõrgustik. • Erateede halb seisukord • Hea ühendus tõmbekeskustega (amortiseerunud ja lagunevad). (Rakvere, Tapa, Tallinn). • Kruusakattega teede halb seisukord. • Rongiühendus Tallinnaga (Tallinn- • Vallal puudub teehoiukava. Narva raudtee). • Suur erateede osakaal (kohalike teede • Valla on kehtestatud üldplaneering. alune maa on osaliselt eraomandis). • Maareform lõpetamisel, ca 90% on • Puudulik liikluskorraldus alevikes ja reformitud. suuremates külades. • Valda läbivad riiklikud maanteed. • Parkimisalade vähesus alevikes. • Kõvakattega teede suhteliselt suur • Kõnniteede ja hoovide halb osakaal. seisukord. • Korraldatud teedehooldus nii suvel • Kergliiklusteede vähesus kui talvel. (lahendamata kogu võrgustik). • Teedehoolduse mahtude kasv. • Interneti levik maapiirkondades. • Rekonstrueeritud tänavad Kadrina • Bussiootekohtade halb seisukord. alevikus. • Ühistranspordiga katmata alad • Avalikud internetipunktid maa- (Jõepere-Vandu-Neeruti; Kiku- asulates. Pariisi-Salda). • Kõrgepingeliinide hea seisukord. • Amortiseerunud veetrassid, • Vallal on lokaalse tähtsusega kanalisatsioonitrassid ja maardlad (olemas kruusa ressurss). reoveepuhastid. • Kõrge põllumaa boniteet ja suurte • Puurkaevpumplate halb olukord, põllumassiivide olemasolu. veepuhastusseadmed puuduvad. • Elamuehituseks olemas sobivad maa- • Raua kõrge sisaldus puurkaevude alad. vees. • Üks suur operaator AS Kadrina • Huljal, Udrikus kõrge väävelvesiniku Soojus, mis on 100% valla sisaldus vees. omanduses. • Viitnal kõrge kloriidide sisaldus vees. • Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide • Puhastusseadmete efektiivsuse olemasolu. küsimused. • Olemasolevate puurkaevude • Tiheasustusaladel ei ole 100% välja võimsused on piisavad. arendatud ühisveevärki ja – • Olemas Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni. kanalisatsiooni arengukava. • Maapiirkondade veeprobleem –

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 • Osalemine veemajandusprojektides. salvkaevud tühjad ning puurkaevude rajamist ei suudeta finantseerida. • Sadeveesüsteemid on paljudes kohtades välja ehitamata. VÕIMALUSED OHUD • Elektriraudtee pikendamine • Reisirongiühenduse likvideerimine. Rakvereni. • Raudteetransport läbib Kadrina alevit. • Vallasisese bussiliini avamine. • Riiklike ja teotusfondide vahendite • Riigieelarveliste ja toetusfondide vähenemine. vahendite kasutamine. • Ettevõtluse koondumine alevikesse. • Interneti püsiühenduse levik • Ühistranspordi vähenemine. maapiirkonnas. • Erateede kasutusest välja langemine, • Bussiootekohtade rekonstrueerimine erateede sulgemine omanike poolt. ja korrastamine (maakondlik projekt). • Konkurentsi puudumine teehooldus- • Eesti Energia ja teeremonditeenuste pakkumisel. investeerimisprogramm. • Pidevad ümberkorraldused Eesti • Valda läbivate riigimaanteede Energia struktuuris. rekonstrueerimine vastavalt riiklikule • Interneti halb kättesaadavus (nn teehoiukavale. valged laigud) – lahendused • Andmeside arendamise programmid. puuduvad või on väga kallid. • Mobiilside teenuse areng. • Seoses paiknemisega Pandivere nitraaditundlikul alal piirangud maakasutusele.

8.2. Elamu- ja kommunaalmajandus, heakord

8.2.1. Ülevaade olukorrast

Kadrina valla korterelamute elamufond koosneb ca 1140 korteriomandist kokku on elamispinda ca 78 000 m². Suurem osa korterelamutest asub Kadrina alevikus, 32 korterelamut ja 734 korteriomandit ehk ligi 64% kõigist korteriomanditest. Järgnevad Hulja alevik 178 korteriomandit ehk 16% üldarvust, Kihlevere küla 76 korteriomandit ehk 6%, Vohnja küla 52 korteriomandit ehk ca 4% ning teistes tiheasutusega piirkondades on 100 korteriomandit ehk ca 9% korteriomandite üldarvust. Võttes arvesse, et igas korteris elab üks leibkond (valla keskmine leibkonna suurus on 2,4 inimest) elab kortermajades ca 2750 inimest ehk teisisõnu iga teine vallakodanik. Kõige suurem on korterelamutes elavate inimeste osakaal Viitna külas 78% (70 inimest), järgnevad Kadrina alevik 72% (1776 inimest), Hulja alevik 69% (395 inimest), Vohnja küla 65% (100 inimest) ja Salda küla 50% (75 inimest). Suurem osa elamufondist asub korterelamutes, mille ehitusaasta jääb 1950-1990.a. vahele, seega pea kõik korterelamud on vanem kui 20 aastat või siis kohe saamas (kõige uuemad korterelamud on ehitatud 1989.aastal) ning vajavad osalist remonti või põhjalikku rekonstrueerimist.

Tabel: Korterelamud Kadrina vallas Jrk.nr. Asula Aadress Üldpind Krt. arv Eh.aasta Kinnistu (m²) 1 Hulja Tõnismäe 16 2199,8 24 1982 6887 2 Hulja Tõnismäe 19 1986,2 24 1984 6516 3 Hulja Tõnismäe 23 1986,2 18 1985 1982 4 Hulja Tõnismäe 21 1287,3 12 1985 3892 28

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 5 Hulja Tõnismäe 22 1178,0 12 1986 3524 6 Hulja Tõnismäe 20 1178,8 12 1986 3557 7 Hulja Soo 1644,0 12 1980 3973 8 Hulja Lootuse 14 1066,0 12 1978 3832 9 Hulja Lootuse 15 888,7 12 1973 4517 10 Hulja Lootuse 12 936,8 12 1973 3089 11 Hulja Lootuse 13 851,4 12 1969 4416 12 Hulja Tiigi 543,2 8 1967 10986 13 Hulja Mõisamäe 563,2 8 1966 8461 14 Ridaküla Sireli 870,0 8 5216 15 Ridaküla Tamme 876,0 8 2993 16 Ridaküla Nulu 882,0 8 7333 17 Viitna Puraviku 816,0 8 1975 8700 18 Viitna Riisika 798,0 8 1976 7100 19 Viitna Männimetsa 584,0 8 1968 14051 20 Salda Salda 4 711,0 6 2174 21 Salda Salda 3 752,4 6 1987 2081 22 Salda Salda 2 673,1 8 1952 23 Salda Salda 1 266,7 4 24 Kiku Kiku 1 845,7 12 5568 25 Leikude Leikude 1 360,0 8 26 Leikude Leikude 2 360,0 8 27 Vohnja Elupuu 554,9 8 1970 2455 28 Vohnja Puu 711,8 8 1976 2545 29 Vohnja Vahtra 1006,2 12 1982 1486 30 Vohnja Männi 1026,4 12 1985 3308 31 Vohnja Mäe 1196,6 12 1987 3011 32 Kihlevere Kihlevere 10 848,0 8 3144 33 Kihlevere Kihlevere 9 837,7 12 2640 34 Kihlevere Kihlevere 12 1238,3 12 4542 35 Kihlevere Kihlevere 11 1398,5 12 4511 36 Kihlevere Kihlevere 3 524,4 8 37 Kihlevere Kihlevere 4 558,4 8 38 Kihlevere Kihlevere 6 304,8 4 39 Kihlevere Kihlevere 8 307,1 4 40 Kihlevere Kihlevere 7 314,2 8 41 Kadrina Kalevipoja 1 1347,4 18 1982 42 Kadrina Kalevipoja 3 1572,4 30 1987 43 Kadrina Kalevipoja 5 1574,6 30 1987 44 Kadrina Kalevipoja 8 1594,8 30 1989 45 Kadrina Kalevipoja 10 1512,4 30 1990 46 Kadrina Nooruse 2 894,0 18 1972 47 Kadrina Nooruse 4 887,4 18 1973 48 Kadrina Nooruse 6 1243,4 24 1974 49 Kadrina Nooruse 8 1256,8 24 1975 50 Kadrina Pargi 20 1226,9 21 1976 51 Kadrina Pargi 22 1395,9 21 1977 52 Kadrina Pargi 24 1506,4 24 1978 53 Kadrina Pargi 26 1494,0 24 1979 54 Kadrina Rakvere 1 5748,8 85 1986 55 Kadrina Rakvere 10 178,7 4 1981 56 Kadrina Rakvere 12 508,9 12 1980 57 Kadrina Rakvere 5 1725,9 30 1980 58 Kadrina Rakvere 7 1731,9 30 1980 59 Kadrina Rakvere 8 348,0 8 1969 60 Kadrina Rakvere tee 9 1190,9 18 1988 61 Kadrina Rakvere tee 3 5903,8 95 1984 62 Kadrina Tehnika 1 414,6 6 1955 63 Kadrina Tehnika 2 414,0 6 1956 64 Kadrina Tehnika 3 411,8 6 1956 65 Kadrina Tehnika 4 619,3 12 1968 66 Kadrina Tehnika 5 780,9 18 1971 67 Kadrina Tehnika 6 858,6 18 1970

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 68 Kadrina Tehnika 7 881,8 18 1971 69 Kadrina Lasteaia 3 1041,1 18 1982 70 Kadrina Viru 5 629,2 8 6163 71 Kadrina Viru 4 227,1 6 2991 72 Kadrina Tapa tee 10 805,4 18 1688 73 Kadrina Veere 2 325,4 6 3258 Kokku 78 184,3 1 140

Kadrina vallal on hooldatavaid haljasalasid 16,7 ha, mida hooldab suveperioodil eraettevõtja (peamiselt muruniitmine). Talveperioodil tegeleb haljasaladel lumelükkamise ja libeduse tõrjega tellimise korral OÜ Kadrina Kommunaal. Kalmistute heakorraga seonduvaid tegevusi koordineerib kirikukoguduse juhatus ning kodanikualgatuse korras teevad seda mitmed isikud. Üldkasutatavad haljasalasid (pargid, tänavahaljastus) on 16,7 ha ja kalmistuid 6,9 ha. Erikasutusega haljasalasid on: - haridusasutused (koolid, lasteaiad) – 5,8 ha; - tervishoiuasutused (sh ka sotsiaalhoolekandeasutused, saun) – 0,2 ha; - kultuuri- ja spordiasutused – 3,8 ha. Valla poolt on algatatud projekt „Kaunis Kadrina“, mis tulevikus hõlmab kogu valda, kuid alustatakse Kadrina alevikust. Olulise tähelepanu korrastamisel kuulub aleviku sissesõidule ringtee poolt, edasi Estonia katastroofis hukkunute mälestussamba ümbrus, A&O kaupluse ümbrus ning bussijaam, Kadrina keskväljak. Projekti suuremad tööd on Kadrina rahvamaja ümbruse ala kujundamisel ja haljastamisel. Sama ka kaupluse Nuka Kaubad esisel platsil. Kadrina Keskkooli ümbruse kujundamisse kaasatakse õpilased ja õpetajad. Korruselamute vahel olevate alade kujundamisel ja planeerimisel arvestatakse elanike soove ning laste vajadusi vaba aja veetmiseks. Projekti ettevalmistamisel ja elluviimisel teeb vald koostööd kõigisse asjasse puutuvate osapooltega. Toimub eskiislahenduste koostamine ja nende kooskõlastamine.

8.2.2. SWOT analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Elamufondi suurus. • Leikude korterelamute halb • Olemas sotsiaal- ja seisukord. munitsipaaleluruumid. • III sektori nõrk toetamine • Asustatud elamispinnad. omavalitsuse poolt (elamumajandus • Arenev kinnisvaraarendus ja korteriühistud). (elamuarenduspiirkonnad). • Korteriühistute vähene • Kõrged kinnisvara hinnad. haldusvõimekus. • III sektori investeeringud elamufondi • Parkimiskohtade puudus (eelkõige korteriühistud). korterelamute juures. • Kinnitatud vee- ja soojamajanduse • Elamufondi suur investeeringu arengukavad. vajadus (halb tehniline seisukord ja • Objektidele on koostatud elanike võimetus nende energiasäästu auditid. parandamiseks). • Suur tsentraalse vee- ja • Trasside suur amortisatsioon, kanalisatsiooniga liitunute arv puhastusseadmete ja nõuetele (kindlate tarbijate olemasolu). vastavate kogumiskaevude • Tsentraalküte (ehk kaugküte) Hulja ja puudumine külades. Kadrina alevikus. • Kadrina biopuhasti ülekoormatus.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 • Bioküttel katlamaja. • Sadeveesüsteemide puudumine • Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide Kadrinas korterelamute piirkonnas. olemasolu. • Joogivee madal kvaliteet. • Osalemine maakondlikus • Kortermajade haljasalade ja veemajandusprojektis. kinnistute infrastruktuuri halb • Üldise heakorra kõrge tase (palju seisukord. hooldatud haljasalasid). • Eraomanike vähene vastutus • Tiheasustusega piirkondade kinnistute heakorra eest. tänavavalgustuse hea seisukord. • Vähene arendustegevus uute • Kauni Kodu konkursi kaudu haljasalade planeerimisel ja rajamisel. väärtustatakse heakorrastatud • Kasutusest väljas olevad hooned territooriume. rikuvad valla üldilmet. • Kadrina avaliku puuküttega sauna halb seisukord. VÕIMALUSED OHUD • Tänavavalgustuse rekonstrueerimine • Nõrk majanduslik olukord ja klientide Kadrina alevikus ja arendamine madal maksevõime (näit. kütte hinna uuselamupiirkonnas. tõus). • III sektori ja ühistulise tegevuse • Elamufondi vähenemine ja kasutusest toetamine riiklikul tasandil. välja langemine. • Liitumine naabrivalve liikumisega • Üüripindade puudus. (turvalisus). • Konkurents teiste tõmbekeskustega. • Haljasalade passistamine. • Riiklike toetuste • Kadrina biopuhasti laiendamine. kadumine/vähenemine. • Riiklike ja EL fondide kasutamine. • Keskkonnasaaste trahvid. • Kinnisvara hindade tõus • Elanikkonna vähenemine. maapiirkonnas ja kinnisvarafirmade • Kuritegevuse kasv. huvi arendusprojektide elluviimise vastu.

8.3. Ettevõtlus, puhkemajandus, tööhõive, põllumajandus ja metsandus

8.3.1.Ülevaade olukorrast

Kadrina valla ettevõtlust ilmestavad tööstuslik tootmine, põllumajandus ja metsandus, teeninduse valdkonnas kaubandus ning vähemal määral puhkemajandus. Ettevõtluse aktiivsuse näitaja on Kadrina vallas 24,0 ettevõtet 1000 elaniku kohta (seisuga 27.06.2007). Võrreldes Kadrina valla ettevõtluse aktiivsuse näitajat Eesti keskmise ettevõtluse aktiivsuse näitajaga (58,3) või maakonna keskuse Rakvere linna näitaja (50,1), siis on see küll madalam, kui Lääne-Viru maakonna valdade seas keskmine näitaja. Lääne-Viru maakonna valdades on üldiselt maakonna keskuse Rakvere linnast madalamad ettevõtluse aktiivsuse näitajad. Kadrina vald on ettevõtluse aktiivsuse näitajaga jagamas Haljala vallaga maakonnas kuuendat seitsmendat kohta. Elanike arvu poolest on Kadrina vald maakonnas viies ja äriühingute arvu poolest neljas. Pindalalt on Kadrina vald maakonnas viies. Äriregistri andmetel seisuga 27.06.2006 tegutseb Kadrina vallas 132 äriühingut, neist 7 on AS-id, 118 OÜ-d, 1 UÜ-d, 4 TÄÜ-d ja 2 TÜ-d. FIE-deks on registreerunud 187 ning MTÜ- sid on 48 ja on 1 SA.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Tabel: Aktiivsed ja mitteaktiivsed ettevõtted Kadrina vallas seisuga 27.06.2006 Registrisse 2004 Pankrotis Likvideerimisel Kokku kantud majandusaastaaruanne puudub Aktsiaseltsid 7 0 2 1 10 (AS) Osaühinguid 118 3 0 8 126 (OÜ) Tulundusühingud 2 0 0 2 4 (TÜ) Täisühingud 4 0 0 0 4 (TÄÜ) Usaldusühingud 1 1 0 0 1 (UÜ) Kokku 132 4 2 11 145

Äriregistri andmetel (vt tabel), seisuga 27.06.2006, on Kadrina vallas aktiivseid äriühinguid 128 ja mitteaktiivseid 17.Äriühingutest on esindatud seitse AS-i, 118 OÜ-d, kaks TÜ-d, neli TÄÜ-d ja üks UÜ. 2004. aasta majandusaastaaruanne on seisuga 27.06.2006 esitamata kolmel OÜ-l ja ühel UÜ-l. Pankrotis on kaks AS-i ja likvideerimisel on üks AS, kaheksa OÜ-d ja kaks TÜ-d. Registreeritud on äriühinguid kokku 132 ning aktiivseid ja mitteaktiivseid äriühinguid on kokku 145.

Joonis: Ettevõtete arv erinevates tegevusaladel Kadrina vallas seisuga 27.06.2006

G: Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete ning 35 kodumasinate remont 30 D: Töötlev tööstus 30 K: Kinnisvara, rentimine ja äritegevus

25 23 I: Veondus, laondus ja side

v 21 ar A: Põllumajandus, jahindus ja metsandus

e 20 18 et t 14 F: Ehitus

evõ 15 t 12

et H: Hotellid ja restoranid 10 6 O: Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 3 3 N: Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1 1 0 J: Finantsvahendus

tegevusvaldkond E: Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

Jooniselt on näha, et Kadrina vallas tegeletakse kõige enam hulgi- ja jaekaubandusega (30). Järgnevad töötleva tööstuse(23), kinnisvara (21), veonduse (18) ja ehituse (12) valdkonnad. Vähe äriühinguid tegeleb hotellinduse (6), muu ühiskonnateeninduse (3), tervishoiu (3), finantsvahenduse (1) ja veevarustuse (1) valdkondadega. Kalapüügi, mäetööstuse ja hariduse valdkonnaga ei tegele ükski äriühing. 32

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Joonis: Äriühingud esmakande järgi Kadrina vallas seisuga 27.06.2006

40 29 arv

30 e 19 19

et 16 t 20 11 11 võ 6 7 e 10 4 4 t 3 0 et 0 0 5 6 7 8 9 1 2 3 4 5 6 9 9 0 0 0 0 0 0 9 9 9 0 9 0 0 0 9 9 9 9 0 0 0 0 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 2 2 aasta

Perioodil 1995-2006, äriregistri andmetel (vt joonis), on Kadrina vallas esmakannete järgi kõige aktiivsem aasta olnud 1997, mil tehti 29 esmakannet. Samuti on aktiivsed aastad olnud 2004 ja 2005, mil tehti aastas 19 esmakannet. 16 esmakannet tehti aastal 1996. 11 esmakannet tehti aastatel 1998 ja 2006. Aastal 2003 tehti 7 esmakannet, 2001 tehti 6, 2000 ja 2002 tehti 4 esmakannet ning 1999 tehti 3 esmakannet aasta jooksul. Vaadeldava perioodi algul, aastal 1995, ei tehtud ühtegi esmakannet

Tööstuslik tootmine paikneb Kadrinas, Huljal, vähem Vohnjas ja Kihleveres. Üksikuid väikeettevõtteid ja nn tegijaid asub ka mujal külades. Tootmise niisugune paiknemine on seletatav logistiliselt sobivate kohtadega ja vastava tööjõu olemasoluga. Tööstuses on esikohal puitu ja metalli töötlevad ettevõtted. Ettevõtluse edukus sõltub eelkõige turu olemasolust ning seal valitsevatest tingimustest. Kadrina vald on sekkunud ja sekkub ettevõtlusesse siis, kui seal toimuv ohustab loodust ja elukeskkonda. Ettevõtlus on paiknenud valdavalt olemasolevatesse tootmishoonetesse. Viimasel ajal on ka toimunud uute tootmishoonete ehitusi (Aru Grupp AS, HeTi Pere OÜ, Pomemet OÜ). On olemas veel kasutamata tootmispindu (Undla küla, Ama küla jne) Põllumajanduslik tootmine on vallas pikaajaliste traditsioonidega. Põllumajanduslikud ettevõtted toimivad. Talud ja elanike väikemajapidamised asuvad peaaegu kogu valla territooriumil. Intensiivsem maakasutus toimub valla kesk- ja lõunaosas. Põllumajanduslikust tootmisest on väljas suur osa nn. Põhjapiirkonna põldudest. Tootmine on teraviljakasvatuse, veise- ja seakasvatuse suunaline, kuid sõltub suuresti turu olemasolust ja tingimustest. Tootmist iseloomustab tootmisüksuste suurenemine, kus areneb kaasaegse tehnoloogia kasutamine, millega kaasneb tööjõu vajaduse vähenemine. Põllu- ja loomakasvatussaadusi ümbertöötlevaid ettevõtteid vallas ei ole. Puhkemajanduse võib siduda vallas eelkõige Viitna ning ka teiste maastikuliste nn miljööväärtuslike piirkondadega. Selle valdkonna loomulikeks osadeks on ka kultuuri- ja ajaloomälestiste ning kultuuriasutuste ja spordirajatiste olemasolu. Oluline on teha turismi arendamisel koostööd naabervaldadega, eriti Vihula vallaga. Teenindus- ja kaubandusvaldkondades on oluline, et esmavajalikud teenused oleksid kättesaadavad kõigile valla elanikele. Käesoleval ajal on teenuste olemasolu parem keskustes ja paremini kättesaadav nendes piirkondades, kus on paremad liiklusolud (sh ühistransport). Teeninduse ja kaubanduse arendamisse on vallal otseselt võimatu sekkuda.

Kadrina aleviku ettevõtlusala Kadrina ettevõtlusala paikneb kompaktselt 21,5 ha suurusel alal Kadrina aleviku kirde osas. Tegutsevatele ettevõtetele kuulub 7 kinnistut kogupindalaga 16,8 ha, 2 krunti (2,84 ha) on

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 riigi omandis. Territooriumil on head juurdepääsu võimalused ning korralikud siseteed. Maa küsimused, kommunikatsioonidega liitumiste tingimused lepitakse ettevõtetega kokku projektipõhiselt.

Ressursid Elekter 1 200 kW Soojus 70 MW/ööpäevas Vesi 150 m³/ööpäevas Vaba heitvee 400 m³/ööpäevas ümbertöötlemise võimsus

Logistika Tapa raudteesõlm 15 km (Venemaa, Läti) Kunda sadam 35 km Loksa sadam 60 km Tallinn-Narva mnt ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt Tallinn 90 km Rakvere linn 15 km

Ettevõtlusalale on oodatud: - puittooteid valmistav tööstus - klastriettevõtteid teenindavad ettevõtted (puiduklaster, metalliklaster) - tootmine peab olema keskkonnasõbralik - tootmine ei tohiks olla tööjõumahukas. Kadrina ettevõtlusala loomisesse on kaasatud Kadrina vallavalitsus ja alal tegutsevad ettevõtted. Piirkonnal on tööstusliku tootmise ja logistikaga tegelemise pikaajalised traditsioonid. Puidutööstusest on esindatud Flexa Eesti AS (mööbel ja mööblidetailid), Aru Grupp AS (aknad, uksed, moodulmajad) ja Pixner OÜ (mööbel). Metallitööstusest on esindatud HeTi Pere OÜ (erinevad keevitus- ja konstrueerimistööd), Brendalor OÜ (erinevad keevitus- ja konstrueerimistööd) ja Inmet OÜ (metalli töötlemine). Ehitusmaterjalide tööstusest on esindatud ThermiSol OÜ (soojustusmaterjalid). Teenindavast tootmisest on esindatud autode hooldus- ja remonditöödega tegelev ettevõte, OÜ Kadrina Sport (rekreatsiooni- ja majutusteenus), OÜ Kadrina Kommunaal (elamuhaldus), AS Kadrina Soojus (sooja tootmine). Keemiatööstus – HAKA Plast OÜ.

8.3.2. SWOT analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Kaubandus ettevõtete rohkus ja • Toitlustus- ja vabaaja asutuste teenuste suhteliselt lai valik. vähesus. • Kadrina alevikus olemas • Kaubandusettevõtete vähesus majutusettevõte. väljaspool Kadrinat. • Mitmekesine looduskeskkond ja • Maaturismi ja külaliikumise reljeefne maastik võimaldavad suhteliselt nõrk tase. erinevate puhkemajandusliikide • Matkaradade puudulik arendus ja arendamist. seiklusradade puudumine. • Veekogude suur hulk valla • Puhkealad halvas seisukorras territooriumil. (puudulik heakord). 34

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 • Valla hea asukoht. • Valgustatud terviseradade puudumine • Ettevõtluses tegevusvaldkondade Kadrina alevikus. mitmekesisus. • Atraktiivsete vaatamisväärsustest • Ettevõtluspiirkondade olemasolu ebapiisav teavitamine ja puudulik Kadrinas, Huljal, Vohnjas, nende eksponeerimine. Kihleveres. • Puudulik kohaliku kultuuripärandi • Tehnilise infrastruktuuri olemasolu edendamine (toote arendus näiteks). (teed, elekter, vesi, kanalisatsioon • Tegutsevate turismiettevõtete teenuste jm). tase ja piiratus (objektid korrastamata • Põllumajanduses toetusmeetmete ja tooteks arendamata, ettevõtjate kasutamine. vähesus). • Olemas tugevad • Valla poolse kaasfinantseerimise põllumajandustootjad. ebapiisavus (stardiabi, messitoetus • Viljakad põllumaad on sihipärases jne.). kasutuses. • Tehnilise infrastruktuuri osaline • Vabade tootmishoonete ja mahajäämus. tootmismaa olemasolu. • Raskused objektide korrastamisel • Metsatööstuse ja metsanduse kõrge (kokkulepete saavutamine potentsiaal. maaomanikega). • Erametsadel on koostatud • Viidamajanduse puudulikkus. metsamajanduskavad. • Pesumaja, keemilise puhastuse, kingsepa teenuste puudumine Kadrinas. • Kalandus ettevõtete puudumine. • Mahe- ja alternatiivtootmise puudumine. • Tööjõu nappus. • Väikeettevõtete madal jätkusuutlikkuse võime. • Põllumajanduse madal prestiiž. • Erametsaomanike vähene teadlikkus. • Maakasutuses suurtootjate suur osakaal. • Sõnniku- ja lägahoidlate halb olukord. • Erametsaseltside koostöövõimekus. • Erametsade puudulik taastamine (madal %). VÕIMALUSED OHUD • Kogukondades ühtekuuluvustunde • Looduskeskkonna hävimine. suurendamine läbi ühistegevuse. • Traditsioonilise taluelulaadi • Turismiettevõtluse soodustamine läbi hääbumine. kommunikatsioonide ehitamise. • Turistide suundumine naaber • III sektori ja koostöövõrgustiku valdadesse. arendus. • Sotsiaal-majandusliku olukorra • Riiklike ja EL toetusfondide halvenemine. kasutamine. • Külades alalise elanikkonna • Koostöötihendamine lahkumine. 35

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 naabervaldadega. • Ettevõtete likvideerimine ja • LEADER-programmi rakendamine. töökohtade puudus. • Kogukondade ja III sektori • Migratsioon vallast välja. koolitamine. • Elukeskkonna halvenemine. • Maksujõuliste klientide arvu kasv. • Infrastruktuuri halvenemine külades. • Mahe- ja alternatiivpõllumajanduse • Turgude vähenemine, oskustööjõu soodustamine. vähenemine (tööjõu väljaränne). • Ühistegevusliku liikumise tekkimine. • Erametsade ebapiisav • Investorite huvi olemasolevate ja rekultiveerimine. potentsiaalsete ettevõtluspiirkondade • Karmistuvad keskkonnanõuded. osas. • Projektide ebaõnnestumine. • Tootearendus. • Omafinantseeringu suur osakaal • Turismi ja puhkemajanduse projektides (ettevõtjatel 50% ja isegi osatähtsuse kasv Eesti majanduses. rohkem). • Koostööprojektid maakonnasiseselt ja • Regionaalpoliitika suunab vahendid –väliselt. mujale (vahendite ülepolitiseerimine). • Lokaalsete kohtreostusallikate tekkimine.

8.4. Visioon

Kadrina vald on kaasaegse tehnilise infrastruktuuri- ja teenustega, heakorrastatud, keskkonnasõbralik ning hoogustunud elamuehitusega omavalitsus. Kadrina valla elukeskkond on turvaline. Valla suurema liiklusintensiivsusega piirkondade ja asulate teed on tolmuvabad, välja on arendatud valgustatud kergliiklusteede võrgustik, tänavad ja puhkealad on valgustatud ning heakorrastatud. Rajatud munitsipaalelamufond on rekonstrueeritud ja heakorrastatud. Valla territooriumil asuvad korterelamud on rekonstrueeritud ja energiasäästlikud. Kinnistutele on rajatud lokaalsed jäätmejaamad ja mänguväljakud. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga on varustatud kõik tiheasustusega piirkonnad Kadrina vallas, pakutav teenus on kvaliteetne ning tarbijaskonnale jõukohane. Põllumajandustootjad on keskkonnasäästlikud ja võimalikest põllumajandusklikest tegevustest põhjustatud keskkonnaohud on välistatud. Kujunenud on kolmepoolne foorum, kus osalevad valla ettevõtjad, omavalitsus ja keskkool. Ühekoos arutatakse aktuaalseid probleeme ja jagatakse infot edasisest koostöö võimalustest. Toimub ettevõtetes praktikakohtade baasil õpilaste elementaarse kutseõpe andmine ja võimaldatakse ettevõtlusoskuste omandamist. Arendamisel on kommunikatsioonidega varustatud tööstuspiirkonnad (Kadrinas, Kihlevers ja Vohnjas), kus leiavad rakendust motiveeritud kohalikud inimesed.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 8.5. Arengueesmärgid

1. Kaasajastada 5 aasta jooksul sotsiaaleluruumid. 2. Rekonstrueeritud ja energiasäästlikud korterelamud Kadrina vallas. 3. Heakorrastatud ja lastesõbraliku elukeskkonna loomine. 4. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse loomine ja kvaliteedi tõstmine. 5. Tsentraalkütte säilitamine Kadrina ja Hulja alevikus. 6. Suurendada investeeringuid teekorrashoidu ja teotavasse infrastruktuuri. 7. Valgustatud õuealad. 8. Matka- ja terviseradade ning kergliiklusteede arendamine. 9. Ettevõtluse alase koostöö arendamine ettevõtluskeskkonna parendamiseks. 10. Ühistranspordi teenuse kättesaadavuse parandamine. 11. Alternatiivtootmise ja turismi soodustamine. 12. Lokaalse keskkonnareostusallikate likvideerimine. 13. Kadrina vallas asuvate veekogude olukorra parandamine. 14. Tööstus- ja ettevõtlusalade arendamine.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 8.6. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud)

Eesmärk/tegevus Maksumus, sealhulgas Vahendite allikad ja Tulemus perioodi lõpuks kroonides 2007 2008 2009 vastutajad 1. EESMÄRK: Kaasajastada 5 aasta jooksul sotsiaaleluruumid 1.1. Munitsipaalkorterite (Leikude 4 700 000 5 900 1 166 300 1 082 000 Valla eelarve Kaks 8-korterelist elamute nr 1 ja 2) renoveerimine ja (abivallavanem) sotsiaalmaja on kohandamine vastavalt vajadusele kaasajastatud 30 inimese (akendevahetus, kanalisatsioon, tarbeks. trepikojad, elekter) 1.2. Salda elamu nr 1 renoveerimine 436 000 50 000 Valla eelarve Saldas on renoveeritud (katuse vahetus, trepikojad, akende (abivallavanem) sotsiaalmaja ? arv inimese vahetus, elekter, korterite remont) rabeks. 1.3. Kihlevere kahe sotsiaalkorteri 200 000 100 000 100 000 Valla eelarve Korterid on kohandatud remont (abivallavanem) ühiselamutüüpi korteriks. 2. EESMÄRK: Rekonstrueeritud ja energiasäästlikud korterelamud Kadrina vallas 2.1. KÜ juhtide teadlikkuse PF (10 000) 5 000 5 000 Valla eelarve (OÜ Toimivad korteriühistud. suurendamine (infopäevade Kadrina Kommunaal) korraldamine, teavitustegevused) 2.2. Energiaauditite teostamise 40 000 25 000 15 000 Valla eelarve (OÜ Teostatud energiaauditid. toetamine Kadrina Kommunaal) 2.3. Korterelamute 880 000 180 000 120 000 120 000 Valla eelarve (OÜ Korrastatud korruselamud rekonstrueerimistööde Kadrina Kommunaal) Kadrinas ja Huljal. kaasfinantseerimine 3. EESMÄRK: Heakorrastatud ja lastesõbraliku elukeskkonna loomine 3.1. Lokaalsete jäätmemajade 450 000 150 000 300 000 Valla eelarve (OÜ Loodud lokaalsed rajamine. Kadrina Kommunaal, jäätmemajad tiheasustuses. keskkonnakaitse juhataja) 3.2. Kaunis Kadrina projekt 400 000 100 000 150 000 150 000 Valla eelarve Heakorrastatud avalikud (Kadrina valla avalike alade (abivallavanem) alad Kadrina vallas korrastamine) 3.3. Laste mänguväljakute rajamine 200 000 100 000 100 000 Valla eelarve Rajatud mänguväljakud. Leikudele, Läsna, Viitna, Kiku (vallavanem, abivallavanem) 38

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 3.4. Lagunenud hoonete 300 000 100 000 100 000 100 000 Valla eelarve Lagunenud ja ümbrust lammutamine (Kadrinas vana (vallavanem, rikkuvad hooned saeveski ja Kalevipoja ladu, Viru tn abivallavanem) lammutatud. 16b kuur, Vohnjas kuur) 4. EESMÄRK: Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse loomine ja kvaliteedi tõstmine 4.1. Kadrina aleviku PF (4 400 000) PF PF PF Lääne-Viru Puurkaevpumplad, puurkaevpumplate ja veevõrgu veemajandusprojekt, veevõrk rekonstrueeritud, rekonstrueerimine, veetöötluse valla investeeringud veetöötlus rajatud, tagatud rajamine kvaliteetne joogivesi 4.2. Hulja aleviku PF (4 910 000) PF PF PF Lääne-Viru Puurkaevpumplad, puurkaevpumplate, veevõrgu veemajandusprojekt, veevõrk rekonstrueeritud, rekonstrueerimine ja laiendamine, valla investeeringud rajatud veetöötluse rajamine veepuhastusjaamad, tagatud kvaliteetne joogivesi 4.3. Udriku küla puurkaevpumpla, PF (710 000) PF PF PF Lääne-Viru Puurkaevpumplad, veevõrgu rekonstrueerimine, veemajandusprojekt, veevõrk rekonstrueeritud, veetöötluse rajamine valla investeeringud rajatud veepuhastusjaamad, tagatud kvaliteetne joogivesi 4.4. Undla küla puurkaevpumpla ja PF (682 000) PF PF PF Lääne-Viru Puurkaevpumplad, veevõrgu rekonstrueerimine veemajandusprojekt, veevõrk rekonstrueeritud, veetöötluse rajamine valla investeeringud rajatud veepuhastusjaamad, tagatud kvaliteetne joogivesi 4.5. Kihlevere küla veevõrgu PF (2 800 000) PF PF PF Lääne-Viru Veevõrk rekonstrueeritud rekonstrueerimine ja rajamine veemajandusprojekt, ja rajatud, tagatud valla investeeringud kvaliteetne joogivesi 4.6. Viitna küla puurkaevpumpla PF (1 530 000) PF PF PF Lääne-Viru Rajatud uus rajamine ja veevõrgu veemajandusprojekt, puurkaevpumpla, veevõrk rekonstrueerimine, rajamine valla investeeringud rekonstrueeritud, rajatud tagatud kvaliteetne joogivesi 39

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 4.7. Vohnja küla puurkaevpumpla PF (1 800 000) PF PF PF Lääne-Viru Puurkaevpumpla, veevõrk rekonstrueerimine, veevõrgu veemajandusprojekt, rekonstrueeritud, rajatud rekonstrueerimine ja rajamine valla investeeringud tagatud kvaliteetne joogivesi 4.8. Salda küla puurkaevpumpla ja PF (890 000) PF PF PF Lääne-Viru Puurkaevpumpla, veevõrk veevõrgu rekonstrueerimine, veemajandusprojekt, rekonstrueeritud, rajatud veetöötluse rajamine valla investeeringud veepuhastus, tagatud kvaliteetne joogivesi 4.9. Kadrina aleviku PF (6 100 000) PF PF PF Lääne-Viru Vana osa kanalisatsioonivõrgu veemajandusprojekt, kanalisatsioonitrassid rekonstrueerimine valla investeeringud rekonstrueeritud 4.10. Hulja aleviku PF (5 700 000) PF PF PF Lääne-Viru Vana osa kanalisatsioonivõrgu veemajandusprojekt, kanalisatsioonitrassid rekonstrueerimine ja rajamine valla investeeringud rekonstrueeritud, loodud võimalus liitumiseks. 4.11. Udriku küla reoveepuhasti PF (2 100 000) PF PF PF Lääne-Viru Rajatud uus reoveepuhasti rajamine veemajandusprojekt, valla investeeringud 4.12. Kihlevere küla PF (2 610 000) PF PF PF Lääne-Viru Vana osa kanalisatsioonivõrgu veemajandusprojekt, kanalisatsioonitrassid rekonstrueerimine ja rajamine valla investeeringud rekonstrueeritud, loodud võimalus liitumiseks 4.13. Viitna küla PF (62 000) PF PF PF Lääne-Viru Rekonstrueeritud kanalisatsioonisüsteemide veemajandusprojekt, kanalisatsioonitrassid rekonstrueerimine valla investeeringud 4.14. Undla küla PF (1 520 000) PF PF PF Lääne-Viru Kanalisatsioonitrass kanalisatsioonivõrgu veemajandusprojekt, rekonstrueeritud, rajatud rekonstrueerimine, reoveepuhasti valla investeeringud reoveepuhasti rajamine 4.15. Vohnja küla PF (1 330 000) PF PF PF Lääne-Viru Vana osa kanalisatsioonivõrgu veemajandusprojekt, kanalisatsioonitrassid rekonstrueerimine ja rajamine valla investeeringud rekonstrueeritud, loodus võimalus liitumiseks

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 4.16. Salda küla PF (2 640 000) PF PF PF Lääne-Viru Rajatud uus reoveepuhasti, kanalisatsioonivõrgu veemajandusprojekt, kanalisatsioonisüsteem rekonstrueerimine, reoveepuhasti valla investeeringud rekonstrueeritud rajamine 4.17. Ridaküla PF (2 084 268) PF (2 084 KIK, valla investeeringud Rajatud uus reoveepuhasti, kanalisatsioonisüsteemide 268) (keskkonnakaitse kanalisatsioonisüsteem rekonstrueerimine ja reoveepuhasti juhataja) rekonstrueeritud rajamine 4.18. Kiku küla PF (1 410 000) PF PF PF Lääne-Viru Rajatud uus reoveepuhasti, kanalisatsioonivõrgu veemajandusprojekt, kanalisatsioonisüsteem rekonstrueerimine, reoveepuhasti valla investeeringud rekonstrueeritud rajamine 4.19. Kadrina reoveepuhastile PF 3 600 000 (siin PF PF PF Valla eelarve, fondid, Rajatud Kadrina järelpuhasti rajamine (kraavi sees ka 800 m KIK (keskkonnakaitse reoveepuhasti järelpuhasti. puhastamine 1,5 km, biotiikide kanalisatsiooni- juhataja) rajamine) süsteemide rekonstrueerimist) 4.20. Sademeveekanalisatsioon Invest. Lääne-Viru Hulja korrusmajade Hulja alevikus veemajandusprojekt, sadevee kanalisatsioon valla investeeringud. rajatud. 4.21. Sademeveekanalisatsiooni PF (5 820 000) PF PF PF Lääne-Viru Tagatud sademevee rajamine Kadrina aleviku veemajandusprojekt, ärajuhtimine kriitilistest põhjaosasse ja Aasa tn piirkonda valla investeeringud piirkondadest. 5. EESMÄRK: Tsentraalkütte säilitamine Kadrina ja Hulja alevikus 5.1. Soojustrasside renoveerimine 3 000 000 100 000 200 000 200 000 Kadrina Soojuse eelarve. Renoveeritud Kadrinas ja Huljal soojustrassid. 5.2. Tarbijate säästumeetmete 50 000 000 Valla eelarve, fondid, Rakendatud rakendamine omanikud (OÜ Kadrina säästumeetmed. Kommunaal) 6. EESMÄRK: Suurendada investeeringuid teekorrashoidu ja toetavasse infrastruktuuri 6.1. Teehoiukava koostamine PF PF PF PF Valla eelarve Teeseaduse täitmine, tee (vallavalitsus) kaitsevööndi kasutamise nõuete täitmine. 6.2. Kruusakattega teede 6 486 789 1 500 000 1 500 000 Valla eelarve Parandatud ja korrastatud

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 parendamine: (abivallavanem, teed. - Viitna-Arbavere, ehitusnõunik) - Ama-Vatku, - Ama-Liigusti-Võipere-Peetri, - Vatku tee, - Kõnnu-Mägiküla, - Liivari-Hõbeda, - Haljala-Auküla-Kihlevere, - Undla teerist-Rakvere mnt, - Sarapiku-Kõrveküla, - Vohnja-Laoniidu, - Vohnja-Kolu-Ohepalu, - Leikude-Kolu-Laoniidu, - Leikude-Väljataguse-Mäoküla, - Pakitu-Tokolopi-Põima, - Põima-Koplimetsa, - Vanamõisa küla tee, - Nagala tee, - Udriku küla tee, - Hulja-Vandu-Neeruti, - Kiku tee, - Polli tee. 6.3. Siltide, viitate, liiklusmärkide PF PF PF PF Valla eelarve Teehoiukava rakendamine paigaldamine vallas. (abivallavanem, ehitusnõunik) 6.4. Bussiootepaviljonide 463 900 69 200 200 000 Valla eelarve Renoveeritud rekonstrueerimine ja uute rajamine (abivallavanem) bussiootekojad Saldas, Undlas. Uued bussiootekojad Amas, Pariisis, Ridakülas ja Vohnjas. 6.5. Kadrina aleviku tänavate 500 000 250 000 250 000 Valla eelarve Asfaltkatted on taastatud asfaltkatte taastamine (Viru plats, (vallavanem, ja rajatud uued kõnniteed. Uus tänav, Allika põik, Pargi tänava ehitusnõunik) parkla, Kiriku parkla, Kodu, Saare 42

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 ja Õie tänav) ja uute kõnniteede rajamine (Kalevipoja 1-Rakvere tee 9, rulapark-Tehnika tn, Pargi tn, korterelamute vahelistel aladel, Keskkooli kinnistul). 6.6. Kõvakattega teede remont 1 000 000 + 5 600 000 Remonditud kõvakattega (Kihlevere-Antsuküla; Neeruti- (Kaitse-ministeerium) teed. Vandu; Kolu tee; Nagala tee; Neeruti tee, Ohepalu tee ja Läsna tee) 6.6. Kohalike teede muutmine 2 000 000 1 000 000 1 000 000 Valla eelarve, RE Teed muudetud tolmuvabaks ja kõvakattega teede (vallavanem) tolmuvabaks. parendamine. 6.7. Kadrina aleviku keskväljaku 3 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 Valla eelarve, fondid Välja on ehitatud Kadrina välja ehitamine (vallavanem, aleviku keskväljak. ehitusnõunik) 6.8. Erateede omanikega lepingute PF PF PF PF Valla eelarve Sõlmitud lepingud teede sõlmimine tee avalikuks kasutuseks (abivallavanem) omanikega. 7. EESMÄRK: Valgustatud õuealad 7.1. Amortiseerunud 200 000 100 000 100 000 Valla eelarve Rekonstrueeritud tänavavalgustuse rekonstrueerimine (ehitusnõunik) tänavavalgustus 7.2. Tänavavalgustuse laiendamine 400 000 200 000 200 000 Valla eelarve Tänavavalgustus Huljal, Kadrina alevikus, (ehitusnõunik) laiendatud. Kihleveres ja uuselamupiirkondades. 8. EESMÄRK: Matka- ja terviseradade ning kergliiklusteede arendamine 8.1. Kergliiklustee Kadrina-Hulja 5 500 000 400 000 4 600 000 Valla eelarve, fondid Rajatud kergliiklustee rajamine (pikemas perspektiivis ka (vallavanem, Kadrina-Hulja. Neeruti suund) ehitusnõunik, arendusnõunik) 8.2. Terviserada ümber Kadrina 1 500 000 100 000 1 400 000 Valla eelarve, fondid Rajatud terviserada. paisjärve (vallavanem, arendusnõunik) 8.3. Puhkeala ja tugistruktuuri 400 000 200 000 200 000 Valla eelarve, fondid Loodud Viitna Pikkjärve

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 loomine ümber Viitna Pikkjärve (vallavanem, puhkeala keskkonnakaitse juhataja)

9. EESMÄRK: Ettevõtluse alase koostöö arendamine ettevõtluskeskkonna parendamiseks 9.1. Ümarlaua moodustamine PF PF PF PF Valla eelarve Loodud Kadrina valla (vallavanem, ettevõtjate ümarlaud. arendusnõunik) 9.2. Ettevõtetes avatud uste päevade PF PF PF PF Valla eelarve Korraldatud avatud uste korraldamine (arendusnõunik, kooli päevad ettevõtetes. arendusjuht) 9.3. Ettevõtjate vajaduste ja ootuste PF PF PF PF Valla eelarve Valmis uuring. välja selgitamine (uuring/küsitlus) (aredusnõunik) 9.4. Kadrina Keskkooli ja kohalike PF PF PF PF Valla eelarve, fondid, Eelkutseõppe rakendamine ettevõtjate koostöö edendamine ettevõtted (kooli direktor, koolis. kooli arendusjuht, ettevõtjad) 9.5. Ettevõtluse alase andmebaasi PF PF PF PF Valla eelarve Loodud ettevõtluse koostamine (arendusnõunik) andmebaas 10. EESMÄRK: Ühistranspordi teenuse kättesaadavuse parandamine 10.1. Vajadusel kohalike PF PF PF PF Valla eelarve Avatud kohalikud bussiliinide avamine (abivallavanem) bussiliinid. 10.2. Ühistranspordi doteerimine PF PF PF PF Valla eelarve Paranenud (abivallavanem) liikumisvõimalused äärealadel. 11. EESMÄRK: Alternatiivtootmise ja turismi ettevõtluse soodustamine 11.1. Traditsionaalsest PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Toetatud ümberõpet. põllumajandustootmisest loobujate (arendusnõunik) ümberõppe soodustamine (info koolituste jms kohta) 11.2. Stardiabi 60 000 60 000 Valla eelarve Loodud stardiabi kord. alternatiivpõllumajandusega ja (vallavalitsus) vesiviljelusega alustavatele ettevõtjatele 11.3. Kadrina valla 100 000 50 000 50 000 Valla eelarve, fondid Valminud turismi

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 vaatamisväärsuste parem (arendusnõunik) puudutavad trükised, eksponeerimine (viidad, trükised tähistatud objektid. jms.) 12. EESMÄRK: Lokaalse keskkonnareostusallikate likvideerimine 12.1. Sõnnikumajanduse PF PF PF PF Omanikud, ettevõtjad Reostusallikad korrastamine tootmisüksuste juures (keskkonnakaitse likvideeritud, rajatud juhataja) keskkonnanõuetele vastavad sõnnikuhoidlad 13. EESMÄRK: Kadrina vallas asuvate veekogude olukorra parandamine 13.1. Kadrina paisjärve saneerimine 10 000 000 300 000 Valla eelarve, fondid, Saneeritud Kadrina KIK (vallavanem, paisjärv arendusnõunik) 13.2. Loobu jõe loodusliku Invest Invest Invest Valla eelarve, fondid, Loobu jõe olukord keskkonna taastamine ja hoidmine KIK (vallavanem, taastatud ja hoitud. keskkonnakaitse juhataja) 14. EESMÄRK: Tööstus- ja ettevõtlusalade arendamine 14.1. Kadrina tööstuspiirkonna Invest Invest Invest Valla eelarve, fondid Laiendatud laiendamine (vallavanem, tööstuspiirkond. arendusnõunik) 14.2. Ettevõtlusalade loomine Invest Invest Invest Valla eelarve, fondid Ettevõtlusalad loodud. koostoos ettevõtjatega Kihlevere ja (vallavanem, Vohnja külades. arendusnõunik)

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 9. KOLMAS SEKTOR JA KÜLALIIKUMINE 9.1. Ülevaade olukorrast Kadrina vallas on kodaniku aktiivsus paikkonniti erinev. On piirkondi ja valdkondi, kus tegutsetakse aktiivselt ning on kante, kus kodanikualgatust ja -aktiivsust pole märgata. Valla territooriumil paikneb 2 alevikku: Kadrina (2 471 elanikku) ja Hulja (567) ning 35 küla. Kadrina vallas tegutseb aktiivsemalt mittetulundusühinguid ja seltsinguid: • MTÜ Kadrina Lastekaitse Ühing; • Spordiklubi Kadrina; • Kadrina Puuetega Inimeste Ühing; • Kadrina Keskkooli Vilistlaskogu; • MTÜ Kadrina Päevakeskus; • MTÜ Neeruti Selts; • Pylades Laagrikeskus; • MTÜ Läsna Rahvamaja; • MTÜ Kadrina Muusikaselts; • MTÜ Jõetaguse Küla Selts; • MTÜ Kadrina Segakoor; • MTÜ Mine Metsa; • Kadrina Kiriku Oreli SA; • Võduvere küla seltsing jne. • MTÜ Kadrina valla Külade Ühendus Arengukavad on olemas järgmistel küladel: Võduvere küla, Jõetaguse küla ja nn. Põhjapiirkonnal (Arbavere, Läsna, Mõndavere, Viitna ja Rõmeda külad).

Mittetulundusühingud ja sihtasutused Kadrina vallas on registreeritud 19 mittetulundusühingut ja sihtasutust, 4 kogudust, 3 garaažiühistut, 3 jahiühistut, 18 korteriühistut, 1 maaparandusühistu. Kadrina vallal on ette nähtud toetus kolmandale sektorile. Taotlused esitatakse volikogu kultuurikomisjonile eelarve projekti väljatöötamise ajal.

9.2. SWOT analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Aktiivsete kolmanda sektori • Valla osade piirkondade ja külade esindajate olemasolu. organiseerimatus. • Valla toetus kolmandale sektorile. • Järjepidevuse puudumine projektide • Küladel olemas arengukavad ja kirjutamisel, kohati ka kasin külavanemad. projektide kirjutamise oskus. • Külaürituste läbiviimise traditsioonid. • Vallal puudub ülevaade kolmanda sektori tegevusest. • Info liikumine puudulik. • Külavanemate ümarlaua puudumine. • Külaelanikud on kohati passiivsed. VÕIMALUSED OHUD • LEADER tegevuspiirkonna ja muude • Vähene huvitatus külaelu edendamise institutsioonide tegevus külaelu vastu. 46

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 edendamisel. • Elanikkonna vähenemine • Riiklike ja EL toetusfondide (migratsioon) ja vananemine. kasutamine. • Omafinantseeringu suur osakaal • Interneti kasutuse laienemine projektides. küladesse. • Uute elanike tulemine küladesse.

9.3. Visioon

Kadrina valla erinevate piirkondade kõrge elukvaliteet, mis saavutatakse läbi kvaliteetse elukeskkonna, sotsiaalse kaasatuse ning ettevõtluskeskkonna arendamise.

9.4. Arengueesmärgid

1. Elukeskkonna parandamine (avalikud teenused kui muud teenused). 2. Uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutamine, et tõsta piirkonna konkurentsivõimet. 3. Oskuste baasi suurendamine suutmaks mõjutada ja juhtida maaelu arengut.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 9.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud)

Eesmärk/tegevus Maksumus, sealhulgas Vahendite allikad ja Tulemus perioodi lõpuks kroonides 2007 2008 2009 vastutajad 1. EESMÄRK: Elukeskkonna parandamine (avalikud teenused kui muud teenused). 1.1. Heakorrakonkursside 20 000 10 000 10 000 Valla eelarve (vallavanem, Korraldatud korraldamine (Kaunis Kodu keskkonnakaitse juhataja, heakorrakonkursid. jms). Kadrina Külade Ühendus) 1.2. Kogukonna teenuste 200 000 100 000 100 000 Valla eelarve, fondid, Arendatud vajalikud arendamine (transport, LEADER (vallavanem, teenused. kauplus, jne) arendusnõunik, kolmas sektor, ettevõtjad) 1.3. Külaplatside ja muude 150 000 50 000 50 000 50 000 Valla eelarve, fondid Korrastatud ja uued rajatud küladele vajalike objektide (vallavanem, külad) objektid. korrastamine ja rajamine 2. EESMÄRK: Uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutamine, et tõsta piirkonna konkurentsivõimet. 2.1. Ettevõtlikkuse PF PF PF PF Valla eelarve, fondid, Tõusnud teadlikkus ja arendamine läbi koolituste, LEADER (arendusnõunik, informeeritus. seminaride ja infopäevade kolmas sektor, ettevõtjad) 2.2. Ettevõtjate PF PF PF PF Valla eelarve, fondid, Välja on arendatud toimivad koostöövõrgustike LEADER (arendusnõunik, koostöövõrgustikud. arendamine (näiteks kolmas sektor, ettevõtjad) turismitalude koostöövõrgustik) 3. EESMÄRK: Oskuste baasi suurendamine suutmaks mõjutada ja juhtida maaelu arengut. 3.1. Kogukonna koolituste PF PF PF PF Valla eelarve, fondid, Korraldatud koolitused. korraldamine (käsitöö, IT LEADER (arendusnõunik, jne.) kohalikud kogukonnad) 3.2. Kadrina Külade PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Organisatsiooniliselt Ühenduse ja teiste (vallavanem, arendusnõunik) toimivad ja ennastjuhtivad ühenduste, kohalike kodanikeühendused. aktivistide koolitamine. 3.3. Kolmanda sektori PF PF PF Valla eelarve, fondid, Loodud andmebaas. andmebaasi koostamine LEADER (arendusnõunik) 48

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 (tegevused, persoonid) 3.4. Külade andmebaasi PF PF PF Valla eelarve, fondid, Loodud andmebaas. koostamine (tegutsevad LEADER (arendusnõunik) ettevõtted, küla ajalugu, läbiviidud uuringud, tuntud külaelanikud, üritused, traditsioonid jne.) 3.5. Külavanemate ümarlaua 15 000 5 000 5 000 5 000 Valla eelarve, fondid, Läbi on viidud külavanemate algatamine LEADER (arendusnõunik) ümarlauad (aastas vähemalt 2 korda). 3.6. Külade ja/või külade PF PF PF PF Valla eelarve, fondid, Valminud ja täiendatud piirkondade arengukavade LEADER (arendusnõunik) arengukavad. koostamine ja olemasolevate arengukavade täiendamine

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 10. HARIDUS 10.1. Ülevaade olukorrast Alusharidus ja lasteaiad Alusharidust omandada ja lasteaias käia on võimalik kõigil valla lastel Kadrina lasteaias “Sipsik” ja Vohnja Lasteaed–Algkoolis. 15.mail 1977.aastal avas Kadrina EPT lastepäevakodu “Sipsik” oma uksed vastvalminud lasteaiaks ehitatud majas Pargi tänav 5. 2002. aastast kuulub lasteaed “Sipsiku” koosseisu Huljal asuv lasteaiamaja. Seisuga 01.10.2006 on lapsi Kadrina lasteaias üheteistkümnes rühmas 209, sh. lasteaia Hulja filiaali kahes rühmas 39 last. Kadrina lasteaias töötab 22 pedagoogi, kelle õpetamisalane tööstaaž on üpris kõrge (õpetajatel keskmiselt 21 aastat ). 1.septembril 1993.aastal avati Vohnja kool 1.klassi ja kahe lasteaiarühmaga. Seisuga 01.10.2006 on Vohnja Lasteaed–Algkool 1.rühmas 20 last. Lasteaia lastega tegelevad 2 pedagoogi. Laste arv rühmades vastab riiklikult sätestatud optimaalsetele normidele (18 – 20 last rühmas).

Üldharidus ja üldhariduskoolid Kadrina vallas saavad lapsed algharidust omandada kahes koolis: Vohnja Lasteaed–Algkoolis ja Kadrina Keskkoolis. Lisaks algharidusele on Kadrina Keskkoolis võimalik omandada põhi– ja keskharidust. 1993.aastal avatud Vohnja Lasteaed – Algkoolis õpib (seisuga 01.10.2006) 26 õpilast kahes liitklassis (1.– 4. klass 9 õpilast ja 2.– 3. klass 17 õpilast). Lapsi õpetab 5 pedagoogi. Kool Kadrinas alustas tööd 1902. aastal ja Kadrina Keskkoolina eksisteeritakse 1957. aastast. Alates 2002.aastast tegutseb Kadrina Keskkooli alluvuses ka õhtukool. Kadrina Keskkooli õpilaste arv seisuga 01.10.2006 on 767 ja klassikomplekte on 33. Teistest omavalitsustest õpib koolis 67 õpilast. Pedagooge töötab koolis 66. 1. septembrist.2006.aastast sai õpilaskodu endale uued renoveeritud ruumid, mis pakuvad elamisvõimalust paarikümnele õpilasele.

Kutseharidus Maahariduse ja maanoorte õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks alustas 1994.aasta sügisel keskkooli klassi kõrval tööd kutsekeskkooli ja kutseklass. Kadrina Keskkool muutus sisuliselt integreeritud kooliks. Käesoleval õppeaastal toimib keskkooli osas valikainete süsteem, mis annab eelkutsealaseid teadmisi (tootmisjuhtimise ja tehnoloogia alused, õppesõit B ja BC kategooria, politseiõpe, päästeõpe, riigikaitse jne ).

Huviharidus Kadrina Kunstidekool loodi 1989.aastal. Alates 1992.aastast on kooli pidaja Kadrina vald. Koolil on Haridusministeeriumi poolt 19.03.2001.aastal väljastatud koolitusluba. Kooli õppevaldkonnad on muusika– ja kunstiõpe. Ringides tegeletakse tantsu– ja kunstiõppega ning tegutsevad koorid. Seisuga 01.10.2006 on koolis 253 õpilast ja 13 pedagoogi. Tegutsevad järgmised osakonnad: muusika osakond, kunsti osakond, tantsu– ja koorilaulu osakond. Muusika ja kunsti osakonna õppeperiood on 7 aastat, mille lõpetamisel saavad lapsed lõputunnistuse. Tantsu– ja koorilauluosakond tegutseb ringi vormis. Huvialaharidusega tegelevad regulaarselt üldhariduskoolides tegutsevad huviringid, rahvamaja juures tegutsevad huviringid, toimib spordiklubi.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 10.2. SWOT analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED • Erinevate haridusasutuste olemasolu. • Kodu ei ole huvitatud oma laste • Vajaliku kvalifitseeritud kaadri käekäigu eest. olemasolu. • Madalad palgad ja lisatasude süsteemi • Huvihariduse kättesaadavus ja puudumine (töö-ja kvaliteetsus. tehnoloogiaõpetus). • Kauaaegsed haridustraditsioonid • Eripedagoogide vähesus. vallas ( 1.september – Tarkusepäev, • Pedagoogide osalemine 14.märts – Emakeelepäev, haridusasutuste arendustegevuses. õpilaskonverents jne. ) • Rahaliste vahendite nappus baaside ja • Kaasaegne infosüsteem vallas. vahendite kaasajastamisel. • Sotsiaalne kaitse (õpilaskodu • Noorte madal aktiivsus noorsootöö olemasolu, sotsiaaltoetused, tasuta arendustegevuses (ÕOV, koolilõuna jne). noortekeskus). • Personali erialane täiendkoolitus. • Valikute vähesus noorte huvitegevuse • Haridusasutuste hea maine. osas. • Haridustöötajate ja lapsvanemate • Õpilaste puudulikud teadmised osalemine vallavolikogu töös. tööturust ja kutseõppe võimalustest. • Liitrühmad ja liitklassid (lasteaia filiaal Huljal ja Vohnja algkool). • Vajadustele vastava noortekeskuste puudumine. VÕIMALUSED OHUD • EL struktuurfondide eraldused • Puudub ühtne eesmärgistatud riiklik haridusvaldkonda, riigisisesed hariduspoliitika. projektieraldised. • Õppekavade ülepaisutatus (suureneb • Koostöö rahvusvaheliste laste koormatus ja nõudmiste kasv). organisatsioonidega ja EL-ga, teiste • Noorte pedagoogide vähesus. omavalitsustega, maavalitsuse, • Ühiskonnas süvenenud üldharidus- ja kutseõppeasutuste, sotsiaalprobleemide kandumine lasteaedade, ühiskondlike haridusasutustesse. organisatsioonide, kohaliku • Erivajadustega laste arvu kogukonna, tööandjate ja suurenemine (probleemne laps, lastevanematega (sõpruskoolid, muukeelne laps). projektides osalemine, sponsorlus, • Õpilaste arvu vähenemine. eelkutseõpe, lastevanemate koolitus • Andekate õpilaste tähelepanuta jne.). jätmine. • Eelprofessionaalne haridus muusika- • Lastevanemate huvi vähenemine ja kunstiõppes. koostööks kooliga. • Tegemiste kajastamine internetis ja • Agressiivsuse kasv ühiskonnas. meedias. • Hariduse kvaliteedi langus.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 10.3. Visioon

Kõigile eelkooliealistele lastele on tagatud alushariduse omandamise võimalus oma piirkonna lasteaias. Algharidust antakse kahes valla koolis. Konkurentsivõimelist põhi– ja keskharidust pakub keskkool Kadrinas. Laste ja noorte vabaaja veetmise võimalused on mitmekesistunud ning kasvanud on noorte aktiivsus huvitegevuses. Suurenenud on võimalused huvihariduse omandamiseks.

10.4. Arengueesmärgid

1. Kvaliteetne haridusasutuste võrgustik inimressursi arenguks, kaasaja nõuetele vastav õppe– ja töökeskkond. 2. Koolitatud ja motiveeritud pedagoogiline personal. 3. Kõigile lastele loodud võimalus alushariduse omandamiseks ja päevahoiuks lasteaias. 4. Eelkutseõppe programmi rakendumine. 5. Haridus– ja kultuuriasutused toimivad tihedas koostöös. 6. Arenguvestluste süsteemi rakendumine.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 10.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud)

Eesmärk/tegevus Maksumus, sealhulgas Vahendite allikad ja Tulemus perioodi lõpuks kroonides 2007 2008 2009 vastutajad 1. EESMÄRK: Kvaliteetne haridusasutuste võrgustik inimressursi arenguks, kaasaja nõuetele vastav õppe– ja töökeskkond. 1.1. Kadrina Keskkooli A- 5 000 000 2 500 000 2 000 000 Valla eelarve (vallavanem, Renoveeritud ja kaasaegsed korpuse renoveerimine (katus, kooli direktor, tingimused A-korpuses. keskküte, fassaad, ventilatsioon, ehitusspetsialist). raamatukogu, klassid, vundamendi hüdroisolatsioon kuni C korpuseni, sadevete juhtimine). 1.2. Kadrina Keskkooli C 5 000 000 Valla eelarve (vallavanem, Renoveeritud ja kaasaegsed korpuse renoveerimine kooli direktor, tingimused C-korpuses. (ventilatsioon), söökla, maja ehitusspetsialist) välissoojustus. 1.3. Vohnja Lasteaed-Algkooli 14 000 000 Valla eelarve, fondid Renoveeritud Vohnja renoveerimine. (vallavanem, Lasteaed-Algkool ehitusspetsialist). 1.4. Kadrina lasteaed “Sipsik” 200 000 Valla eelarve (vallavanem, Kadrina lasteaia ümbruse mänguväljaku teede asutuse juhataja, heakord taastatud. rekonstrueerimine, veehoidla ehitusspetsialist) renoveerimine, piirdeaia ehitamine. 1.5. Kadrina lasteaed “Sipsik” 300 000 400 000 Valla eelarve (vallavanem, Hulja lasteaed on Hulja filiaal renoveerimine asutuse juhataja, renoveeritud. (köök, 1 rühmaruum, saal, ehitusspetsialist) abiruumid, turvavalgustus, tulekahju signalisatsioon, tuletõkkesektsioon, trepikäsipuu, piirdeaed). 1.6. Haridusasutustele vajalike 900 000 300 000 450 000 350 000 Valla eelarve, fondid Soetatud on seadmed, kaasaegsete seadmete, inventari (vallavanem, haridusasutuste inventar ja õppevahendid. ja õppevahendite soetamine. juhid). 53

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 2. EESMÄRK: Koolitatud ja motiveeritud pedagoogiline personal. 2.1. E-õppe propageerimine ja PF PF PF PF Valla eelarve E-õpe on populaarne ja arendamine. (haridusasutuste juhid) aktiivselt kasutusel. 2.2. Pedagoogide (lasteaed, PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem, Suurendatud on palgafondi. kunstidekool, huviringid jms) haridusasutuste juhid). palgafondi suurendamine. 2.3. Toimiv lisatasude süsteem PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem, Süsteem loodud. tulemusliku töö eest. asutuste juhid) 2.4. Õpiabisüsteemi PF PF PF PF Valla eelarve (asutuste juhid) Rakendatud õpiabisüsteem. rakendamine haridusasutustes.

2.5. Tublide tunnustamine PF PF PF PF Valla eelarve (asutuste juhid) Tunnustuse jagamine. “Aasta õpilane” ja “Aasta õpetaja.” 3. EESMÄRK: Kõigile lastele loodud võimalus alushariduse omandamiseks ja päevahoiuks lasteaias. 3.1. Lasteaia suverühma PF PF PF PF Valla eelarve (lasteaia Rakendatud suverühm. rakendamine. juhataja) 3.2. Uue rühma avamine 200 000 Valla eelarve (lasteaia Avatud uus rühm. Kadrina lasteaias (2 õpetajat, 1 juhataja) õpetaja abi). 4. EESMÄRK: Eelkutseõppe programmi rakendumine. 4.1. Kutsealase eelkoolituse PF PF PF PF Valla eelarve, fondid, Rakendatud eelkutseõppe programmi rakendumine. ettevõtjad (keskkooli programm. - Põhikooli kolmandas astmes. direktor). - Keskkooli õppekava valikainete raames 99 120 99 120 (tootmisjuhtimise ja puidutehnoloogia alused, õppesõit B ja BC kategooria, politseiõpe, päästeõpe, riigikaitse jne.) - Sisekujunduse– ja arhitektuuri valikaine õppekava koostamine.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 4.2. Noorte ettevõtlusalase PF PF PF PF Valla eelarve, fondid, Ettevõtluspäevad. hariduse arendamine. LEADER (arendusnõunik, haridusasutused). 5. EESMÄRK: Haridus– ja kultuuriasutused toimivad tihedas koostöös. 5.1. Ühisürituste korraldamine PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Toimunud ühisüritused ja erinevate asutuste koostöös. (haridusasutuste juhid, loodud traditsioonid. kultuuriasutuste juhid). 5.2. Koostöö suurendamine PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Valla asutuste vahel toimib valla asutuste vahel. (hallatavate asutuste juhid, tihe koostöö. - Eeskätt kool ja lasteaed. kolmas sektor jne.) - Koostöö erinevate valla allasutuste vahel (koolid, lasteaiad, rahvamajad, noortekeskused, raamatukogud, spordiasutused jne.) 6. EESMÄRK: Arenguvestluste süsteemi rakendumine. 6.1. Arenguvestluste PF PF PF PF Valla eelarve Haridusasutustes on läbi läbiviimine haridusasutustes. (haridusasutuste juhid). viidud arenguvestlused 6.2. Riikliku järelvalvesüsteemi PF PF PF PF Valla eelarve Rakendatud on rakendumine kooli (haridusasutuste juhid). sisehindamissüsteem. sisehindamise kaudu.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 11. KULTUUR JA VABA AEG 11.1. Kultuur

11.1.1. Ülevaade olukorrast

Kadrina vald on huvitava ja rikkaliku kultuuriloolise minevikuga. Ka tänapäeval hinnatakse siin kõrgelt traditsioone, vaimsust, isetegevust, seltsielu. Peamisteks kultuurielu edendajateks on: Kadrina Rahvamaja; MTÜ Läsna Rahvamaja; Kadrina Kunstidekool; Kadrina Valla Raamatukogu koos oma filiaalidega Huljal, Kihleveres, Vohnjas ja Viitnal; EELK Kadrina Katariina Koguduse kirik; MTÜ Neeruti Selts; MTÜ Kadrina Päevakeskus; Kadrina valla Külade Ühendus.

Rahvakultuur Rahvamajade tegevus on suunatud eeskätt oma rahva kultuuripärandi säilitamisele ja propageerimisele. Erinevatele sihtgruppidele kultuurilise isetegevuse võimaluste pakkumisele. Et säiliks meie rahvakultuur on vaja kaasata võimalikult palju huvilisi isetegevusringidesse ja seltsiellu. Kadrina Rahvamaja, mis ehitati Hariduse Seltsi eestvedamisel 1930. aastal on aastakümnete vältel olnud valla kultuurikeskuseks ning on seda ka praegu. Hetkel tegutseb rahvamajas 12. entusiastliku juhendaja käe all 16 taidlus- ja huviringi 300 osalejaga. Mitmed taidluskollektiivid on tunnustust leidnud nii maakonna kui ka vabariigi tasemel. Rohkearvuliselt osaletakse üldlaulu- ja tantsupidudel. Eesti rahvakultuuri tutvustatakse külaskäikudel sõprusvaldadesse Leedus, Soomes, Rootsis, Norras. Elavnenud on seltsitegevus. Heakskiidu on pälvinud rahvamajas korraldatavad stiilipeod. Suvehooaja kultuuriürituste paigaks on Kadrinas lauluväljak koos seal asuva laululavaga. Vilgas seltsitegevus käib ka Kadrinast 20.km eemal asuvas Läsna Rahvamajas. Hetkel tegutseb siin näitering, naisansambel, meesansambel ja lastering. Näiteringil on väga mitmeid koostööpartnereid. Sageli antakse külalisetendusi erinevates rahvamajades üle Eesti. Lisaks ringitegevusele on plaanis hakata korraldama koolitusi aktuaalsetel teemadel nagu aiandus ja looduskaitse. Traditsiooniks on saanud igaaastased ekskursioonid külarahvale. Samuti täidab MTÜ Läsna Rahvamaja vahendaja rolli külaelanike ja vallavalitsuse tasandil. Probleemiks on rahvamaja hoone olukord. Kadrina Kunstidekooli osalemine valla kultuurielus on märkimisväärne. Laste ja noorte laulu, tantsu, pillimängu ja kunstialane huvitegevus on koondunud kunstikooli – valla kultuuri- ja huvialakeskusesse. Kadrina Kunstidekool on Kadrina Vallavalitsuse hallatav asutus. Tegutsemise eesmärgiks on püsida areneva koolina Eesti kultuurimaastikul, pakkudes muusika-, kunsti- ja tantsuõpet. Märgata andekat last ja toetada õpilase individuaalset arengut. Olla kohaliku kultuurielu edendaja. Muusikaosakonna õpilaste arv jääb viiekümne ja seitsmekümne vahele. Kunstiosakonnas on õpilasi neljakümne ringis. Tantsuosakonna õpilaste arv on olnud aastate jooksul erinev, ulatudes neljakümnest kuni üheksakümneni.

Raamatukogud Vallas on kaks raamatukogu, Kadrina Keskkooli raamatukogu ja Kadrina Valla Raamatukogu, mis toimib keskraamatukoguna ja koordineerib Hulja, Kihlevere, Vohnja ja Viitna raamatukogude tööd. Keskkooli raamatukogu teenust kasutavad valdavalt õpilased. Käesoleval ajal asub valla raamatukogu keskus Kadrinas 1974.aastal ehitatud kahekorruselises silikaathoones. Raamatukogu ja selle filiaalide põhiteenus on raamatute ja perioodiliste väljaannete kojulaenutus ja kohapeal lugemise võimalus. Kadrina, Viitna, Hulja ja Kihlevere raamatukogudes on kõigil soovijatel võimalus kasutada RVL-i teenust. Oluline

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 töölõik on päringutele vastamine. Kadrina raamatukogus toimuvad regulaarselt kirjandus- ja kohtumisõhtud huvitavate inimestega. Üksikvanurite ja puuetega inimeste koduteeninduse organiseerimises on paraku veel arenguruumi. Lugejate teenindamiseks on raamatukogus interneti püsiühendus ja 2 üldkasutatavat arvutit. Muusikahuvilistel on võimalik kasutada muusikakeskust ja vinüülplaadikogu. Tasulistest teenustest pakutakse Kadrina, Hulja, Vohnja ja Viitna raamatukogudes koopiate tegemist, skaneerimist ja printimist. Kadrina ja Viitna raamatukogu ruumides ja lähiümbruses on tasuta Wifi leviala. Kõikides filiaalides on Interneti püsiühendus, koostatud täielikud elektronkataloogid ja teavikute laenutamine toimub elektrooniliselt. Kasutatakse raamatukoguprogrammi URRAM.

Kirik ja kalmistu Kadrina vallas tegutseb kaks kogudust. EELK Kadrina Katariina kogudus. Kirikuga on seostatav Kadrina ümbruskonna sotsiaalkultuuriline areng. Kadrina kirik ja kalmistu on ajaloo-, arhitektuuri- ja arheoloogiamälestised, mis on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) omandis. Kadrina kiriku ja kalmistu teenuseid kasutavad Kadrina piirkonna elanikud ajaloolises järjepidevuses. Kogudusele kuulub ka Hulja kalmistu, mis on kahjuks korrastamata. Kirik on kahtlemata Kadrina kõige vanim ehitis. See on kolmelööviline gooti stiilis kodakirik, mis ajaloolaste arvates ehitati 15.sajandil. Koguduse vanust arvatakse aastast 1231. Kirikuhoone seisukord on hea. 2000.aastal lõpetati siseremont, mille käigus paigaldati paeplaatidest pikihoone põrand, uuendati pinkide ja orelirõdu värvkate, ehitati uudse lahendusega valgustus ja valmis uus kellalöögi mehhanism. Veel kuuluvad kogudusele vana pastoraadi hoone, mille seisukord on halb (praegu on üüritud välja korteriteks); uus pastoraadi hoone, mille seisukord on rahuldav (hoones asuvad koguduse õpetaja eluruumid ja koguduse kantselei); leerimaja, mille seisukord on suhteliselt halb. Seni on remonditud esimese korruse väike saal ja teisel korrusel kaks ruumi, lisaks tualett noortekeskuse tarvis. Koguduse kinnisvara tuleb senisest enam võtta koguduse huvide teenistusse. Kiriku juures tegutsevad pühapäevakool ja koor. Kirik on suurepärase akustikaga ja seetõttu korraldatakse siin väga häid kontserte. Et saaks võimalikuks oreli kapitaalremont on EELK Kadrina koguduse poolt ellu kutsutud Kadrina Kiriku Oreli Sihtasutus. Plaanis on välja arendada misjonistrateegia eeskätt noortele suunatuna. Jätkatakse koguduse jumalateenistuslikku ja palve-elu. EKNK Hulja Kogudus asutati 30.08.1993.a. ja registreeriti 25.01.1994.a. EKNK Hulja Kogudusel on sõpruskogudus Soomes: Ikaaliste Nelipühi Kogudus. EKNK Hulja Kogudusel on kaks EKNK kauplust: Huljal ja Tapal. Peetakse Jumalateenistusi ja Palvekoosolekud. Korraldatakse lastele ja noortele suvelaagreid ja erinevaid väljasõite ning üritusi. Visiooniks oleks, et koguduse ruumides käiks pidevalt vilgas tegevus: piiblikool (alustab septembrist, 1x kuus), laste- ja noortetöö, pensionäride klubi, laulu- ja tantsuring.

Kadrina kalmistu Kiriku lääneotsa (torni) vastas on mälestussammas Kadrina kihelkonna meestele, kes langesid I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Mälestussamba avamine sai teoks 15.08.1926.aastal. Kadrina Mälestuskalju õhati punavõimu käsilaste poolt 18.06.1941. Hävitada ei suudetud aga rahva mälu ja mälestusi. Mälestuskalju taastamise kirikuesisel organiseeris Kadrina Muinsuskaitse Selts. Vabatahtlike poolt organiseeritud korjandustega hangiti vahendid. Sammas ehitati üles vabatahtlike poolt. Samba pidulik taasavamine oli 23.06.1990. Kadrina kalmistul on viis hauaplatsi mis on kantud muinsuskaitse riiklikusse registrisse. Kultuuriloolisteks mälestisteks on kohalike seppade poolt sepistatud metallristid ja muistne rõngasrist. Kirikuaeda on maetud mitmeid kuulsaid inimesi. Siin puhkavad rahvalaulude koguja, eesti keele grammatika rajaja, pastor Arnold Friedrich Johann Knüpffer, kes ristis Kadrina kirikus 22.12.1803 Fr. R. 57

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Kreutzwaldi, Kadrina kihelkonnakooli looja Johannes Heinrich Luther, lastekirjanik Alide Dahlberg. 17.12.2000 avati A.F.J. Knüpfferile ja H. Stahlile kiriku seinal mälestustahvlid. Ajaloo-, arhitektuuri- ja looduspärand: • Arbavere mõis (peahoone, mõisa park) • Hulja mõis (peahoone, mõisa park) • Hulja kalmistu • II maailmasõjas hukkunute ühishaud (Kadrina) • Kadrina kirikuaed ja kalmistu (kabel, piirdemüür) • Kadrina kirik • Vabadussõja mälestussammas (Kadrina) • Arnold Friedrich Johann Knüpfferi (1777-1843) haud (Kadrinas) • Kihlevere mõis (peahoone, mõisa park, mõisa tall-tõllakuur, mõisa ait, kelder) • Linnus (Neeruti) ja linnus „Sadulamägi“ (Neeruti) • Neeruti mõis (peahoone, mõisa park, allee, valitsejamaja, kelder, sõiduhobuste tall, tööhobuste tall, mõisa karjalaudad, mõisa ait) • Kalmistu „Surnumägi“ (Tokolopi) • Udriku mõis (peahoone, mõisa park, mõisa piirdemüürid, kasvuhoone, viinavabriku varemed, mõisa karjalaudad, meierei, kelder) • Undla mõis (peahoone, mõisa park, teenijatemaja) • Viitna kõrtsihoone • Vohnja mõis (peahoone, mõisa park, kuivati, viinavabrik, meierei, mõisa karjalaudad, sepikoda, ait) • Kolu mõis • Mälestuskivi hukkunud sõduritele (Kadrina). • Emakeeleausammas (Kadrina) • Fr.R.Kreutzwaldi sünnikoht Jõepere külas Lisaks arvukalt kultusekive, kivikalmeid, vanu asulakohti, ohvrikive.

11.1.2. SWOT analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Kultuurihoonete ning -rajatiste • Vähene sisuline koostöö valla kultuuri-, olemasolu. haridus- ja muude asutuste vahel. • Isetegevuslaste ja huviringide rohkus. • Noorte vähene kaasatus üritustesse • Rikkalik kultuuri- ja arhitektuuripärand. paikkonna kultuuripärandist • Traditsioonide järjepidevus (näit. osasaamiseks. rahvusvaheline kultuurifestival, • Kultuuriasutuste vahendite vähesus taidlejate peod, tähtpäevade tähistamine, sisustuse ja tehniliste seadmete lugejate kohtumised huvitavate täiendamiseks ja uuendamiseks. inimestega jne). • Rahvariiete vähesus ja nende halb • Raamatukogude ja Internetipunktide olukord. ajakohased ruumid. • Noorte ja aktiivsete haritud • Raamatukogudes oskuslikult kultuuritöötajate vähesus. komplekteeritud ja hästi säilinud • Kirjanduse komplekteerimissummade raamatufond, interneti ühendus ning hea kasinus raamatukogudes. tehniline varustus. • Järjepidevuse puudumine projektide • Kadrina kiriku arenev osatähtsus vaimse kirjutamisel. keskusena (Oreli sihtasutus). • Info lünklik uuenemine valla Interneti- 58

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 koduleheküljel (halb infolevi). • Noorte vähene omaalgatus, noortekeskuste võimaluste vähene ärakasutamine ning koolivaheaegade vähene sisustatus. • Madal töötasu, töötajate vähene motiveeritus. • Vaba aja tegevuste mitmekesisus. • Noorte ja aktiivsete haritud • Püsiv, erialase ettevalmistuse ning kultuuritöötajate vähesus. suurte kogemustega personal. • Valla poliitikute vähene huvi • Kultuuriaktiivi olemasolu. paikkonnas toimuvate ürituste vastu. • Ettevõtjate toetus paikkonna • Kiriku liigse isoleerituse järelmõjud ettevõtmistele, ürituste korraldamisel. nõukogude perioodist ning napp • Vajalikku infot sisaldava Interneti finantsiline baas. kodulehekülje olemasolu. • Puudub muuseum, kus eksponeerida • Sidemed sõprusvaldadega. valla kultuuripärandit. VÕIMALUSED OHUD • Riigipoolne tugi laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkumisele ja raamatukogude arengule. • IKT areng ja Interneti-kasutuse • Tehnika ja infotehnoloogia kiirest laienemine kultuuri valdkonnas. arengust ning massimeedia pealetungist • Mitmekesised võimalused valdkonna ja info küllusest tingitud passiivsus ja arendamiseks Euroopa ja muude fondide elanikkonna mugavnemine. poolt. • Noorema ja tööjõulisema elanikkonna • Koostööprojektid naaber- ja äravool, elanikkonna vähenemine ja sõprusvaldadega. vananemine. • Uued koostöö võimalused. • Elava ajaloolise mälupotentsiaali pidev • Äärealade elanike tõusev huvi läbi vähenemine. külaliikumise. • Projektide võimalik mitterahastamine.

11.1.3. Visioon

Kadrina vald on aastal 2015 traditsioonide ja kõrge vaimsusega, kodanikualgatust edendav, atraktiivne ja külastatav paikkond. Siin on mitmekülgne kultuuri infrastruktuur, säilinud ajaloopärand ja head vaba aja veetmise võimalused.

11.1.4. Arengueesmärgid

1. Säilinud ajaloo- ja arhitektuuripärand, selle parendamine ja tasemel eksponeerimine. 2. Hästi toimiv valla kultuuri-, haridus- ja muude asutuste vaheline koostöövõrgustik. 3. Kaasaegse sisustuse, tehniliste ja muude vahenditega ning renoveeritud kultuurirajatised. 4. Aktiivsed rahvamajad ja isetegevusringid, mitmekülgne kultuurielu. 5. Kaasaegsed, tasemel raamatukogud. 6. Motiveeritud ja koolitatud töötajad. 7. Huvigruppide kaasamine kultuuri ja spordi valdkondade arendamisse. 59

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 8. Kirik kui kultuurikeskus. 9. Kultuurielu kajastamise võimaluste laiendamine ja arendamine. 10. Traditsiooniliste ürituste hoidmine ja uute ürituste ideede elluviimine.

11.2. Sport

11.2.1. Ülevaade olukorrast

Sportimiseks on Kadrinas valla 100% osalusega OÜ Kadrina Sport spordihoone (võimla, maadlussaal, lasketiir, jõusaal, ujula), Kadrina Keskkooli võimla, maneež ja staadion ning rula/korvpalliväljak. Kadrina spordihoone ehitati aastal 1977. Praeguseks hetkeks on renoveeritud ja väga heas korras ujula, riietusruumid ja jõusaal. Rahuldav on olukord ka maadlussaalis. Hetkel (august 2007) teostatakse remonditöid võimlas. Lähiajal on plaanis ehitada hoonesse aeroobikasaal. Lasketiiru, mis asub keldrikorrusel, saab küll kasutada, kuid ruum on külm. Hoones on ka saun, kaminasaal ning hostel. Kadrina keskkooli võimlas on heas korras normaalmõõtmetega saal. Maneež on küll kasutuskõlblik, kuid vajab remonti. Staadionil on korralik jalgpalliväljak, kummikattega jooksurada, kaugushüppe- ja heitesektorid. Staadioni kõrvale on valmimas universaalne pallimängude plats. Uuendatud on korvpalliväljaku asfaltpind ning samasse on ehitatud ka rulaväljak. Nüüd on platsil võimalik mängida korvpalli, sõita rula, rulluiskude ja BMX ratastega. Samuti on rulaväljak hea koht sportlike väliürituste korraldamiseks. Rahuldavad spordiplatsid on olemas Vohnja ja Salda külades. Spordiplatsi rajamist on alustatud ka Kihleveres ning samaväärne on plaanis teha ka Huljale. Kadrina vallas on kaks arvestatavat tervisespordiradadega piirkonda. Üks asub Neerutis, Neeruti maastikukaitsealal ja teine Viitnal, Lahemaa Rahvuspargi territooriumil. Rajad on korrastatud ja märgistatud. Siin korraldatakse mitmeid jooksu-, orienteerumis- ja suusavõistlusi. Seoses valla külaliikumise elavnemisega on hakatud taas korraldama rohkem sportlik- kultuurilisi üritusi. Inimeste teadlikkus tervisespordi vajalikkusest kasvab ning seoses sellega osavõtt sportlikest üritustest suureneb. Kadrina valla laste sporditegevuse organiseerimisega tegeleb Spordiklubi Kadrina. 2005/2006 tegutsesid järgmised spordiringid: aeroobika, kergejõustik, jalgpall, maadlus, korvpall, võrkpall tüdrukutele/poistele ja ujumine. Täiskasvanute sporditegemise valdkonnas väärivad märkimist: Kadrina ja Hulja korvpallivõistkond, Kadrina võrkpallivõistkond, Kadrina saalihoki võistkond, naiste aeroobikaringid. Lisaks harrastatakse veel jalgrattasporti, orienteerumist, mälumängu, suusatamist ja koroonat. Märkimisväärne osa Kadrina valla eelarvest kulub Kadrina spordihoone haldamisele. Aastas külastatakse spordihoonet keskeltläbi 25 000 korda, sellest Kadrina valla kodanikele langeb 16 000 külastuskorda. Spordihoone puhul on vajalik aktiivsem müügipoliitika. Pikemas perspektiivis peab tekkima kaks ettevõtet: äriühing, mis tegeleb majutuse ja toitlustamisega (hotell) ning mittetulundusühing, mis haldaks spordirajatisi. Selline lähenemine võimaldab maandada riske ja on loogilisem avaliku teenuse pakkumise seisukohalt.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 11.2.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Kvalifitseeritud treenerid ja juhendajad. • Suur investeeringute vajadus • Spordihoonete ja –rajatiste olemasolu ja (remondivajadus ja sisustuse ning nende arv. tehniliste seadmete uuendamiseks). • Valla poolne toetus finantseerimisel. • Treenerite väikesed palgad. • Sporditegevust kureeriva ametniku puudumine vallavalitsuses. • Spordiplatside ja mänguväljakute vähesus väljaspool Kadrina alevikku. • Valgustatud suusaradade, jalgratta- ja kõnniteede puudumine. • Noorte juhendajate vähesus. VÕIMALUSED OHUD • Kasutada rohkem ära olemasolevaid • Juhendajate vähenemine/vananemine. valla spordibaase. • Spordibaaside alafinantseerimise • EOK projektipõhine toetus. jätkumine. • Mitmekesised võimalused valdkonna • Juhendajate motiveerituse langus. arendamiseks Euroopa fondide toel. • Projektide võimalik mitterahastamine. • Koostööprojektid.

11.2.3. Visioon

Kadrina vallas on mitmekesised võimalused sportimiseks. Inimeste teadlikkus tervisespordi kasulikkusest on tõusnud ja seetõttu kasutatakse aktiivselt olemas olevaid sportimisvõimalusi.

11.2.4. Arengueesmärgid

1. Spordi infrastruktuuri parandamine ja mitmekesistamine. 2. Heal tasemel koostöö spordi- ja teiste valla asutuste vahel. 3. Liikumisradade arendamine ja parema kasutamise propageerimine. 4. Liikumise arendamine läbi traditsiooniliste spordiürituste.

11.3. Noorsootöö

11.3.1. Ülevaade olukorrast

Noorte sisuka vaba aja veetmise ja tervistava puhkuse raames toimuvad vallas suvised töölaagrid, spordilaagrid (võrkpall, ujumine, kergejõustik jne), tantsulaagrid, kunstilaagrid, EELK Kadrina Katariina Koguduse korraldusel kristlik laager. Sageli korraldatakse ühiskülastusi erinevatesse Eesti teatritesse kui ka teistesse noortele huvi pakkuvatesse kohtadesse (veekeskused, muuseumid, kinod, jäähallid jms.). Kadrina valla territooriumil, Neeruti maastikukaitsealal asub Pariisi puhkeküla, kus korraldatakse samuti lastelaagreid. Pariisi laager töötab alates 1997.aastast. Tavaks on saanud 61

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 temaatiliste õppelaagrite korraldamine. Nii on moodustatud eraldi rühmad loodushuvilistele ja spordikalduvustega lastele. Üks rühm on alati inglise keele ja arvutikallakuga ja üks ratsutamisrühm. Vähekindlustatud perede lastele kompenseeritakse valla poolt laagrituusikuid. Erinoorsootöö raames tegelevad igapäevaselt koostöös lastekaitsespetsialist, psühholoog, sotsiaalpedagoogid, logopeedid. Kadrinas on tööpäeviti avatud (14.00-20.00) organisatsiooni Avatud Noorte Foorum poolt ellukutsutud noortekeskus. Keskuse tegevusteks on vaba aja sisustamine, ringiline tegevus, avalikud üritused, individuaalne nõustamine, vabatahtlik tegevus. Peamiseks prioriteediks vallas on toetada noorte omaalgatust ja osalust otsustamisprotsessides.

11.3.2. SWOT-analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Erinoorsootöö raames töötavate • Puudub noorsootööspetsialist, kes spetsialistide hea koostöö. koordineeriks kogu valla • Mitmed huvialalaagrid. noorsootööd. • Noortekeskuse olemasolu tegevuste • Noorte vähene aktiivsus noorsootöö võimaldamiseks noortele. arendustegevuses. • Noortekeskuse hea asukoht. • Noortekeskuses ruumikitsikus. • Motiveeritud ja oskuslikud töötajad • Noortekeskuses personali ja noortekeskuses. vabatahtlike vähesus. VÕIMALUSED OHUD • Koostöösidemete laiendamine. • Vähene rahaline ressurss. • Projektides osalemine. • Eelarvamused noortekeskuse suunas, • Euroopa Liidu ja Eesti siseste kuna pühapäevakooli ja vahendite taotlemise võimalus. noortekeskuse juhendajad on samad. • Lastevanemate vähene huvi oma laste tegevuste suhtes.

11.3.3. Visioon

Kadrina vallas on aastal 2015 laste ja noorte vaba aja veetmise võimalused mitmekesisemad. Soodsamad ja laiemad huvihariduse omandamise võimalused. Soodustatakse noorte omaalgatuslikku tegevust ning seoses sellega on aktiivseid noori rohkem. Noorsootöö kvaliteet on tõusnud.

11.3.4. Arengueesmärgid

1. Noortekeskuste tegevuse toetamine. 2. Kaasaegselt sisustatud ja renoveeritud keskused noortele. 3. Mitmekesised harrastus- ja vaba aja veetmise võimalused noortele. 4. Algatusvõimelised ning noorsootöös aktiivselt osalevad noored.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 11.4. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud)

Eesmärk/tegevus Maksumus, sealhulgas Vahendite allikad ja Tulemus perioodi lõpuks kroonides 2007 2008 2009 vastutajad KULTUUR 1. EESMÄRK: Säilinud ajaloo- ja arhitektuuripärand, selle parendamine ja tasemel eksponeerimine. 1.1. Külade ja piirkondade PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Olemas ülevaade külade ajaloo kogumine ning (vallavanem, kolmas sektor, ajaloost. kogumike koostamine MTÜ Neeruti Selts) 1.2. Muuseumi loomine PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Loodud muuseum Kadrinas. Kadrinasse (alternatiivide (kolmas sektor) väljatöötamine) 1.3. Noorte suunamine kodu- PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Õpilaste kodu-uurimuslikud uurimuslikes tegevustes ja (vallavanem, koolid, MTÜ tööd. paikkonna pärandi Neeruti Selts) jäädvustamises 2. EESMÄRK: Hästi toimiv valla kultuuri-, haridus- ja muude asutuste vaheline koostöövõrgustik. 2.1. Kultuuri valdkonna PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem, Väljatöötatud kord, stabiilne projektide ja tegevustoetuste kultuurikomisjon) isetegevuse toetamine jaotamise korra väljatöötamine 2.2. Sündmuste kalendri PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem) Koostatud sündmuste koostamine ja kalender. kooskõlastamine 3. EESMÄRK: Kaasaegse sisustuse, tehniliste ja muude vahenditega ning renoveeritud kultuurirajatised. 3.1. Kadrina rahvamaja 1 000 000 300 000 700 000 Valla eelarve (vallavanem, Renoveeritud rahvamaja II renoveerimine (II korrus) ehitusspetsialist, rahvamaja korrus juhataja) 3.2. Kadrina rahvamaja 1 500 000 Valla eelarve (vallavanem, Haljastatud rahvamaja reoveerimine (I korrus) ehitusspetsialist, rahvamaja ümbrus ning renoveeritud I juhataja) korrus) 3.3. Kadrina rahvamaja 400 000 Valla eelarve (rahvamaja Sisustatud ruumid Kadrina ruumide sisutus juhataja) rahvamajas.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 3.4. Läsna rahvamaja 100 000 100 000 Valla eelarve, fondid Läsna rahvamaja uuendatud. sisustuse ja inventari (vallavanem, MTÜ Läsna uuendamine Rahvamaja) 4. EESMÄRK: Aktiivsed rahvamajad ja isetegevusringid, mitmekülgne kultuurielu. 4.1. Näitemängu- PF PF PF PF Valla eelarve (rahvamaja Näitemänguringi tegevus. traditsioonide taastamine juhataja) Kadrina Rahvamajas 4.2. Muinasjutu tuba Kadrina PF PF PF Valla eelarve (rahvamaja Loodud muinasjututuba rahvamajas juhataja) mudilastele. 4.3. Fotoringi loomine PF PF PF Valla eelarve (rahvamaja Loodud fotoring Kadrina rahvamajas juhataja) koostöös Kadrina Keskkooliga 4.4. Kino ja filmikunsti PF PF PF Valla eelarve (rahvamaja Kinoseansid Kadrinas. toetamine juhataja) 5. EESMÄRK: Kaasaegsed, tasemel raamatukogud. 5.1. Magnetkaardina 27 000 27 000 Valla eelarve (raamatukogu Korrastatud lugejapiletite lugejapiletite kasutusele juhataja) süsteem, kvaliteetsem ja võtmine (2000 tükki) kõigis kiirem lugejateenindus. valla raamatukogudes 5.2. Hulja ja Vohnja 5 000 5 000 Valla eelarve (raamatukogu Infotehnoloogiliste filiaalidesse Wifi leviala juhataja, IT-spetsialist) võimaluste laiendamine loomine. 5.3. Raamatukogutöötajate PF PF PF PF Valla eelarve (raamatukogu Kvalifitseeritud töötajad. erialane täiendkoolitus juhataja) 5.4. Tšekiprinteri ja 10 000 10 000 Valla eelarve (raamatukogu Korrastatud lugejapiletite laminaatori soetamine juhataja) süsteem ning võimaluste laienemine. 5.5. Kadrina raamatukogu II 1 100 000 166 130 800 000 Valla eelarve (raamatukogu Energiasäästu meetmete korruse akende vahetus, II juhataja, ehitusspetsialist) täitmine, ruumikitsikuse korruse väljaehitamine või likvideerimine, laienenud juurdeehitus koos elektri avakogud. paigaldusega, ruumide ümberkorraldamine.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 5.6. Uue kaasaegse sisustuse 448 400 20 600 300 000 70 000 Valla eelarve (raamatukogu Kvaliteetsete ja kaasaegsete soetamine Kadrina (Hulja) (Kadrina) (Hulja) juhataja) teenindus- ja töötingimuste raamatukokku, Hulja filiaali 5 800 52 000 loomine. ja Kihlevere filiaali (Kihlevere (Kihlevere ) ) 5.7. Hulja filiaal – põrand aja 158 000 158 000 Valla eelarve (raamatukogu Teenindus- ja töötingimuste esiku remont, välisukse juhataja, ehitusspetsialist) parandamine, turvalisuse vahetus, arhiivi akna tagamine, energiasäästu vahetus, välistrepp, meetmete täitmine. tulekahju- ja valvesüsteem 5.8. Kihlevere filiaal – 72 000 7 000 65 000 Valla eelarve (raamatukogu Töökaitsenõuete täitmine, valgustus, sanitaarremont, juhataja, ehitusspetsialist) töö- ja teenindustingimuste turvauks. parandamine, turvalisuse tagamine. 5.9. Viitna filiaal – välisvalgustus parklas ja maja juures. 5.10. Raamatukogu teenuste PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Teenuste ja võimaluste ja võimaluste (raamatukogu juhataja, mitmekesistamine, kohaliku mitmekesistamine (kunsti- ja filiaalide töötajad, valla kultuuripärandi säilitamine, fotonäitused fuajees, sotsiaalamet, kohalikud külaelu hoogustumine. kohaliku ajaloo elanikud) jäädvustamine, ürituste korraldamine, kaasamine sotsiaaltöös, huvitegevuse koondamine külades, koduteeninduse arendamine jms) 6. EESMÄRK: Motiveeritud ja koolitatud töötajad. 6.1. Töötajate osalemine PF PF PF PF Valla eelarve (asutuste juhid) Täiendkoolituse läbinud täiendkoolitustel töötajad. 6.2. Palgafondi PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem) Palgafond suurendatud. suurendamine

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 6.3. Arenguvestluste PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem) Arenguvestlused läbi viidud. läbiviimine 7. EESMÄRK: Huvigruppide kaasamine kultuuri ja spordi valdkondade arendamisse. 7.1. Ümarlaua loomine PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem, Toimib ümarlaud. valla asutuste juhid) 7.2. Allasutuste PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem, Koostatud arengukavad. arengukavade koostamine allasutuste juhid) 8. EESMÄRK: Kirik kui kultuurikeskus. 8.1. Koostöö arendamine PF PF PF PF Valla eelarve (koguduse Koostöö kooliga arendatud. kooliga ja noortega juhatus, kooli direktor) (koolialguse- ja jõuluteenistused, laagrid noortele, kooli kirikukülastused) 8.2. Koostöö arendamine PF PF PF PF Valla eelarve (koguduse Arendatud koostöö. Kadrina Päevakeskusega ja juhatus, sotsiaalamet, Undla hooldekoduga päevakeskus) 8.3. Kadrina Kiriku Oreli SA 50 000 Valla eelarve, fondid Orel remonditud. toetamine oreli remondi (koguduse juhatus) eesmärgil (projektide korral) 8.4. Kadrina kiriku 3 000 000 125 600 Fondid (kiriku kogudus) Renoveeritud kirik. küttesüsteemi ehitamine ja vundamendi vertikaalplaneering 8.5. Kadrina kalmistu 100 000 Fondid (kiriku kogudus) Taastatud piirdemüür. piirdemüüri taastamine ja kalmistu korrastamine (projektide korral) 8.6. Hulja kalmistu 75 600 75 600 Valla eelarve, fondid (kiriku Hulja kalmistu värav peavärava taastamine kogudus, abivallavanem) taastatud. 9. EESMÄRK: Traditsiooniliste ürituste hoidmine ja uute ürituste ideede elluviimine. 9.1. Valla erinevate PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem, Korraldatud kultuuriüritused. piirkondade kultuuriürituste rahvamaja juhataja) arendamine

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 9.2. Vallapäevade 100 000 100 000 Valla eelarve, fondid Korraldatud vallapäevad. korraldamine (vallavanem, rahvamaja juhataja) 9.3. Kultuurifestivali 150 000 Valla eelarve, fondid Korraldatud kultuurifestival. traditsiooni jätkamine (rahvamaja juhataja) SPORT 1. EESMÄRK: Spordi infrastruktuuri parandamine ja mitmekesistamine. 1.1. Spordiväljakute 360 000 150 000 190 000 Valla eelarve, fondid Uued spordiväljakud Huljal rajamine Huljale ja (vallavanem, kolmas sektor) ja Kihleveres, Vohnjas Kihleveres ning Vohnja täiendatud väljak spordiväljaku arendamine 1.2. Vohnja jõusaali ehitus 200 000 200 000 Valla eelarve (vallavanem) Jõusaal Vohnjas. 1.3. Krossi- ja ATV-rajale 100 000 100 000 Valla eelarve (vallavanem) Leitud asukoht krossi- ja koha leidmine ja ehitamine ATV-rajale ning ehitatud rada. 1.4. Skate-parki täiustamine Invest. Valla eelarve, fondid Skate-parki on täiustatud ja ja täiendavate võimaluste (vallavanem) lisavõimalused loodud. loomine. 1.5. Jõusaali rajamine 1 000 000 Valla eelarve (vallavanem, Rajatud jõusaal. Kadrina spordihoones ehitusspetsialist) 2. EESMÄRK: Heal tasemel koostöö spordi- ja teiste valla asutuste vahel. 2.1. OÜ Kadrina Sport 5 400 000 1 000 000 1 200 000 1 200 000 Valla eelarve (vallavanem) Osakapital laiendatud. osakapitali laiendamine (välisseinad, ventilatsioon jne.) 2.2. Kadrina sauna ehitus 2 000 000 300 000 Valla eelarve, fondid Rajatud saun ja toetatud (vallavanem, Saunaklubi tegevust. ehitusspetsialist, kolmas sektor) 3. Liikumisradade arendamine ja parema kasutamise propageerimine 3.1. Lahemaa Rahvuspargi 70 000 70 000 Valla eelarve, fondid Kasutusvalmis, hooldatud ja ning Neeruti (vallavanem, kolmas sektor) tähistatud liikumisrajad. maastikukaitsealal paiknevate liikumisradade

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 kaardistamine, arendamine ja tähistamine. Talveperioodil ka suusaradade hooldamine.

4. Liikumise arendamine läbi traditsiooniliste spordiürituste. 4.1. Spordiürituste Traditsiooniliste ja massiliste traditsiooni jätkamine ja spordiürituste areng, kaasates arendamine läbi toetuste üha suuremat osa elanikkonnast. 4.2. Tamsalu-Neeruti 20 000 20 000 20 000 Valla eelarve, fondid Eesti suusamaratonide suusamaratoni toetamine (vallavanem, kolmas sektor) traditsiooni jätkumine. NOORSOOTÖÖ 1. EESMÄRK: Noortekeskuste tegevuse toetamine. 1.1. MTÜ Avatud Noorte 100 000 100 000 100 000 Valla eelarve, fondid Noortekeskus on arendatud. Foorumi tegevuse (kolmas sektor) (noortekeskus) toetamine 2. EESMÄRK: Kaasaegselt sisustatud ja renoveeritud keskused noortele. 2.1. Kadrina huvikeskuse 7 000 000 7 000 000 Valla eelarve, fondid Loodud on mitmete loomine ja vajaliku inventari (vallavanem) funktsioonidega Kadrina soetamine (keskkooli huvikeskus. aulakompleksi). 3. EESMÄRK: Mitmekesised harrastus- ja vaba aja veetmise võimalused noortele. 3.1. Noorsootöö laiendamine PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Noorsootöö rakendamine väljapoole valla keskust. (vallavanem, kolmas sektor) kogu vallas. 3.2. Töö- ja puhkelaagrite PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Korraldatud töö- ja korraldamine (vallavanem, kolmas sektor) puhkelaagrid noortele. 3.3. Noorte spordiringide PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem) Toimivad spordiringid. tegevuse teotamine 3.4. Kultuuriliste, sportlike, 50 000 80 000 80 000 Valla eelarve, fondid, HTM, Noorte koolivaheajad on käsitöö- ja kunstilaagrite KIK, KM (vallavanem, sisustatud ja arendavad. korraldamine õpetajad) koolivaheaegadel. 3.5. Vainupea puhkekeskuse Invest. Invest. Invest. Valla eelarve, fondid Arendatud välja Vainupea arendamine (projekteerimine (vallavanem, puhkekeskus laagrite ja 68

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 ja ehitus) ehitusspetsialist) muude ürituste korraldamiseks. 3.6. Isamaalise suunitlusega 25 000 25 000 Valla eelarve (vallavanem, Toetatud isamaalise noortetegevuse toetamine kolmas sektor) suunitlusega noori. (Kodutütred ja Noorkotkad) 4. EESMÄRK: Algatusvõimelised ning noorsootöös aktiivselt osalevad noored. 4.1. Noorte kaasamine PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Kaasatud noored. ürituste ja vaba aja (vallavanem, vallaasutuste sisustamise korraldamisse juhid, noorte aktiiv) ning noortele mõeldud objektide kasutusel hoidmisse.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 12. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID 12.1. Ülevaade olukorrast 01.jaanuari 2007.aasta seisuga töötab Kadrina vallas lastekaitse spetsialist, sotsiaalala spetsialist, 3 perearsti, 3 hambaarsti, naistearst, koduõde, 3 pereõde, kooliõde ning apteek. Kadrina vallas on vanaduspensioni saajaid 966 inimest, töövõimetuspensioni saajaid 269 inimest, toitjakaotuspensioni saajaid 64 inimest, rahvapensioni saajaid 35 inimest, eripensioni saajaid 2 inimest, puuetega lapsi 16 ja töötuid 39. Vallas on kaks hooldekodu: 1. Kadrina Hooldekodu OÜ - on üldtüüpi munitsipaalhooldekodu. Kliente on 53. Pakutakse ööpäevaringset hooldusteenust eakatele ja puuetega inimestele. Teenindatakse ka naabervaldade eakaid. 2. Udriku Hooldekodu - on riiklik hooldekodu erivajadustega inimestele. Kliente on seal kokku 81. Avahooldusteenust osutab MTÜ Kadrina Päevakeskus. Päevakeskuses töötab 3 inimest: juhataja, perenaine, hooldustöötaja. Päevakeskusel on leping Kadrina Vallavalitsusega majutuseta sotsiaaltööteenuste osutamiseks Kadrina valla eakatele ja puudega inimestele. MTÜ Kadrina Päevakeskus on avahooldust (päeva- ja koduhooldust) koordineerivaks ja korraldavaks keskuseks Kadrina vallas. 2006.aastal maksti toimetulekutoetust 411 742 krooni ulatuses, rahuldatud taotlusi oli 345 ja perekondade arv 59, keda toetati. 2007.aastal makstavad omavalitsuse toetused on järgmised: • ühekordne toetus (ravimite, prillide, abivahendite, kütte ostmiseks); • koolitoetus (kooli-, lasteaia; toidutoetus); • juubelitoetus; • sünnitoetus; • matusetoetus.

Esmatasandi meditsiinilist teenindamist teeb Kadrina vallas OÜ Kadrina Tervisekeskus. Tervisekeskuses töötab 13 inimest, neist 3 perearsti. Perearstide nimistutes on kokku 4 571 kindlustatud inimest. Perearstide nimistutes on patsiendid erinevatest valdadest näiteks: Kadrina, Tapa, Vihula, Haljala, Rakvere vallast. Tervisekeskus omab perearsti tööks nõuetekohaseid ruume, sisustust ja instrumentaariumi. Kohapeal töötab laboratoorium ja on võimalik teha elektriravi protseduure. Osutatakse koduõe teenust. Töötab Kaasaegne hambaravi kabinet. Kadrina vald on MTÜ Rakvere Haigla liige, millele kuulub AS Rakvere Haigla. Vallas ei tegeleta järjepidevalt ja plaanipäraselt elanike tervist edendava tööga. Elanike teadlikkuse ja tervise parandamise huvides on tarvis kavandada vastav tegevus koostöös avaliku-, era- ja kolmanda sektoriga. Tegevuse olulisteks osadeks on alkoholismi, suitsetamise, narkomaania ja HIV-viiruse leviku tõkestamine ning tervistavate eluviiside propageerimine ja selleks vastavate ürituste korraldamine.

Ülevaade pensioni saajatest. Aastad Vanadus- Rahva- Toitjakaotus- Töövõimetus- Kokku pension pension pension pension 2006 966 35 63 269 1327 2005 999 43 67 272 1381 2004 950 51 52 - 1053 70

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 2003 - - - - - 2002 936 60 56 243 1295

Ülevaade toimetulekutoetuse saajatest. Töötute arvu vähenemine ja vanaduspensioni tõus on vähendanud ka toimetulekutoetuse saajate arvu.

Aastad Summa Rahuldatud taotlused Perekondade arv 2006 411 742 345 59 2005 641 689 592 92 2004 727 143 814 115 2003 1 055 100 1 117 168 2002 1 004 744 1 294 211

Ülevaade peretoetuse saajatest: Aastad Peretoetust saavad perede arv 2006 756 2005 725

2004.,2003.,2002. aastate kohta võrreldav statistika puudub.

Ülevaade töötutest. Koostöös Lääne- Virumaa Tööhõiveametiga, läbi tööturu meetmete, on tegeletud valla töötute ettevalmistamisega tööturule sisenemiseks ja tööga hõivatuse suurendamiseks. Meetmeteks on kasutatud töötute suunamist koolitustele, tööharjutustele, tööpraktikatele, avalikele töödele.

Aastad Töötute arv 2006 39 2005 62 2004 88 2003 119 2002 123

12.2. SWOT analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Kvalifitseeritud kogemustega • Puudub ühtne sotsiaalkeskus mis teotahteliste spetsialistide hõlmaks puuete inimeste tegevused; olemasolu. pensionäridele mõeldud tegevused; • Toimiv sotsiaalregister ja erivajadustega inimeste väljakujunenud sotsiaalvõrgustik, päevahooldus, intervallhooldus; ülevaade valla abivajajatest. turvatuba; toetatud elamine; • Toimiv koostöövõrgustik (lasteaiad, puudega laste päevahoid ja hooldus. koolid, perearstid, politsei jt). • Elanikkonna vananemine, noorte • Mitmekesised sotsiaaltoetused ja lahkumine. teenused. • Madal sotsiaalhoolekandetöö maine. • Hooldekodu ja õpilaskodu • Sotsiaalhoolekandesektori vähene

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 olemasolu. rahastamine üldiselt. • Toimiv koduhooldussüsteem. • Andmebaaside kasutamise piiratus. • Arenev kolmas sektor. • Halb transpordiühendus valla • Nõuetekohaste ruumidega ja äärealadega. sisustusega toimiv tervisekeskus • Sotsiaalteenuste keskuste perearstiteenuse ja koolimeditsiini puudumine külakeskustes. teenuse osutamiseks. • Probleemsed pered (vanemate • Kaasaegne hambaravikabinet ja ükskõiksus). valla õpilaste profülaktiline • Tugiisikute ja hooldusperede stomatoloogiline teenindamine. puudumine. • Loodud koduõeteenus. • Sotsiaalkorterite vähesus ja olemasolevate korterite halb seisukord. • Mitteformaalsete abistajate (pereliige, vabatahtlik) vähene toetamine. • Erasektori vähene huvi ja osalus sotsiaalteenuste pakkumisel. • Ravimite ja meditsiiniteenuste kõrged hinnad. • Sotsiaaltöötajate vähene tunnustamine ja sellest tulenev motivatsiooni langus. • Hoolekandetöötajate töökohtade vähesus ja madalad palgad. • Tervisekeskuse ümbruses (Kadrinas) on parkimine ja teede olukord puudulik. • Kooli meditsiinikabinet ei oma väljahelistamisvõimalust ning puudub arvutikasutusvõimalus. • Stomatoloogilise ravi teenuste kõrge hind riigis tervikuna. • Terviseedenduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande koordinaatori puudumine. VÕIMALUSED OHUD • Inimeste väärtushinnangute • Sotsiaalpoliitika vähene areng ja muutumine. tulemuslikkus. • Preventiivsete programmide • Elanikkonna vananemine, puuetega laienemine. inimeste arvu suurenemine. • Külaliikumisest tulenev piirkondade • Sotsiaalhoolekande otsuste liigne elanike aktiviseerumine. sõltumine hetkepoliitikast, • Info- ja stabiilsuse puudumine õigusloomes. kommunikatsioonitehnoloogia • Riskiperede ränne valda. areng. • Alkoholismi, narkomaania kasv. • Tööhõive arengukava Alkoholism, narkomaania, AIDSi realiseerumine. levik Eestis üldiselt.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 • Rahva üldise teadlikkuse ja • Riiklik toetuste süsteem toodab tolerantsi kasv. „õpitud abitust”. • Sotsiaalhoolduse kontseptsiooni • Sotsiaalhoolekandega seotud olemasolu ja arengukava vajaduste ja kulude oluline realiseerumine. suurenemine. • Rahvusvaheliste fondide, abi- ja • Teenindava meditsiinipersonali koostööprogrammid valdkonna vananemine loob ohu vastavate arendamiseks. ametikohtade mittetäitmisele. • Koostöö naabervaldadega sotsiaalteenuste arendamisel. • Taastusraviteenuse arendamine. • Terviseedenduse ürituste ulatuslikum propageerimine ja läbiviimine.

12.3. Visioon

Kadrina valla elanike sotsiaalse turvalisuse ja toimetuleku tagamine. Kättesaadav lai valik teenuseid, mis tagab iga inimese toimetuleku igapäevaelus. Ajakohane, kvaliteetne kõiki võimalusi ja vajadusi arvestav hoolekandesüsteem. Kõigile valla elanikele on kättesaadav kvaliteetsel tasemel arstiabi ja eriarstiabi.

12.4. Arengu eesmärgid

1. Tagada Kadrina valla elanike igakülgne sotsiaalne toimetulek. 2. Laste arenguks soodsa keskkonna tagamine. 3. Sotsiaalvaldkonnas hea erialase ettevalmistusega personali tagamine. 4. Sotsiaal- ja meditsiini valdkonna kaasaegse töökeskkonna tagamine. 5. Terviseedenduse süsteemi toimimine.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 12.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud)

Eesmärk/tegevus Maksumus, sealhulgas Vahendite allikad ja Tulemus perioodi lõpuks kroonides 2007 2008 2009 vastutajad 1. EESMÄRK: Tagada Kadrina valla elanike igakülgne sotsiaalne toimetulek. 1.1. Sotsiaalala 120 000 120 000 120 000 Valla eelarve, riigi eelarve Tagatud parem klienditeenindaja ametikoha (vallavanem, sotsiaalamet) klienditeenindus. loomine 1.2. Töötutele PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Vähenenud töötute arv rehabilitatsiooniteenuse (sotsiaalala spetsialist) korraldamine 1.3. Toimetulekuraskustega PF PF PF PF Valla eelarve, Iseseisvalt toimetulevad pered perede väljaselgitamine ja (sotsiaalala spetsialist, nendega tegelemine lastekaitse spetsialist) 2. EESMÄRK: Laste arenguks soodsa keskkonna tagamine 2.1. Lastega peredele PF PF PF PF Valla eelarve Lastega peredele suuremad suunatud toetused (lastekaitse spetsialist, toetused ja uued toetuseliigid (sünnitoetus, koolitoetus, jms) sotsiaalala spetsialist) 2.2. Tugiisikute ja PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Koolitatud tugiisikud ja hooldusperede leidmine ja (lastekaitse spetsialist, hoolduspered koolitamine sotsiaalala spetsialist) 2.3. Lastega riskiperede PF PF PF PF Valla eelarve Väljaselgitatud lastega varajane väljaselgitamine ja (lastekaitse spetsialist, riskipered nende peredega tegelemine sotsiaalala spetsialist) 3. EESMÄRK: Sotsiaalvaldkonnas hea erialase ettevalmistusega personali tagamine 3.1. Sotsiaaltöötajate PF PF PF PF Valla eelarve (sotsiaalala Koolitatud personal täiendkoolitus spetsialist, lastekaitse spetsialist) 4. EESMÄRK: Sotsiaal- ja meditsiini valdkonna kaasaegse töökeskkonna tagamine 4.1. Kadrina valla ühtse PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Sotsiaalkeskuse projekt sotsiaalkeskuse projekti algatamine 4.2. Eakate Päevakeskuse 5 000 000 5 000 000 Valla eelarve, fondid Rajatud ruumid eakate ruumide leidmine ja (vallavanem, sotsiaalala päevakeskusele 74

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 renoveerimine spetsialist) 4.3. Kadrina Hooldekodu 2 500 000 Valla eelarve, fondid Renoveeritud hooldekodu. renoveerimine (hooldekodu juhataja, (projekteerimine, katuse ehitusspetsialist) vahetus ja ventilatsioon) 4.4. Toetatud elamise loomine Invest. Valla eelarve (hooldekodu Loodud 10 kohta toetatud Kadrina Hooldekodu juhataja, ehitusspetsialist) elamisele ruumides 4.5. Sotsiaalala 200 000 Valla eelarve, riigi eelarve Tagatud klienditeenindajale klienditeenindaja kabineti (sotsiaalamet, kaasaja nõuetele vastavad loomine ehitusspetsialist) tingimused 4.6. Tervisekeskuse 50 000 Valla eelarve (vallavanem, Tagatud transpordi ligipääs ja külastajatele transpordi ehitusspetsialist) parkimine Tervisekeskusele ligipääsetavuse ja parkimise tagamine 5. EESMÄRK: Terviseedenduse süsteemi toimimine. 5.1. Terviseedendaja PF PF PF PF Valla eelarve Toimiv terviseedendusalane ametikoht koostöös (koostööpiirkonna tegevus naaberomavalitsustega. omavalitsuste juhid)

5.2. Terviseedenduse alane PF PF PF PF Valla eelarve, fondid Teostatud ennetustöö ennetustöö (elanikkonna teadlikkuse suurendamine tervislikest eluviisidest koolituste, programmide ja tervisepäevade abil) 5.3. Taastusravi võimaluste PF PF PF PF Valla eelarve, fondid (MTÜ Loodud taastusraviteenus loomine Kadrina Päevakeskus)

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 13. KESKKONNAKAITSE

13. 1. Ülevaade olukorrast

Kadrina vald paikneb Pandivere kõrgustiku põhja osas. Siin on viljakad mullad, intensiivne põllumajandus ja vähemal määral ka loomakasvatus. Samal ajal on inimtegevusele seatud mõningaid piiranguid, mis on eelkõige tingitud asumisest Pandivere nitraaditundlikul alal. Kuna sellel alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud ,esineb hulgaliselt karstiväljasid ning allikalisi alasid, siis peab intensiivse põllumajanduse korral pöörama suurt tähelepanu põhjavee kaitsele. Pinnavormidest köidavad Kadrina vallas kindlasti iga vaataja pilku jääaja vooluvete moodustised-pikad seljandikud ehk oosid, mida rahvasuus on hakatud kutsuma Kalevipoja künnivagudeks. Kadrina valda läbib kagust loodesse ligi 50 km ulatuses Loobu jõgi. Jõgi saab alguse Jõepere allikatest, mida peetakse muistseteks ohvriallikateks ning on seotud Kalevipoja muistendiga. Kogu ulatuses on Loobu jõe kallastel rohkesti allikaid, tuntumad Pundi allikaala, Neeruti pargi allikaala, Jõetaguse küla allikaala, Ahila küla allikaala ja hulk nimeta allikaalasid. Paeluvad on ka Kadrina valla järved, mis on tuntud oma kaunite kallaste, supluskohtade, selge vee, haruldaste veetaimede poolest. Tuntumad neist Viitna Pikkjärv, Viitna Linajärv, Neeruti Eesjärv ja Tagajärv, Orajärv, Sinijärv, Ohepalu järv, Kõverjärv ja Udriku järved.

Kaitsealad, kaitseliselt olulised objektid, loodusressurss Kadrina valla territooriumil on 5 kaitseala, 8 parki, 5 kaitstavat looduse üksikobjekti, 3 NATURA 2000 hoiuala, 73 vääriselupaika 29 liigiga, nendest 7 liiki kuuluvad II kaitsekategooriasse. Arvukaim on kaunis kuldking. III kategooria liikidest on arvukaim soo- neiuvaip, mille suurim kasvuala asub Ama soos ca 23 hektaril. Soostunud aladel kasvab ohtralt ka halli käppa, harilikku käoraamatut ja vööt-sõrmkäppa. Kaitsealad: Lahemaa rahvuspargist jääb Kadrina valla piiresse Valgejõe-Laukasoo sihtkaitsevöönd, mis jääb Tallinn-Narva maanteest põhjapoole. Rahvuspark loodi looduse- ja kultuuripärandi säilitamiseks. Ohepalu looduskaitseala jääb osaliselt Kadrina valda ja on moodustatud Lahemaa Rahvuspargi endise lõunaosa ja Tapa käpaliste kaitseala baasil, mis jääb eemale kultuurmaastikest ja tööstuse saastavast toimest. Looduskaitseala ülesandeks on loodusmetsade, inimpuutumatute soode ja rabade, kaitsealuste liikide elupaikade ning Tapa- Pikassaare ja Ohepalu-Viitna oosistu kaitse. Ohepalu looduskaitseala on viimane loodusmaastikuala enne Lääne-Virumaa ja Põhja-Järvamaa kultuurmaastikke, moodustades nn. “ökoloogilise koridori” Kõrvemaa ja Lahemaa vahel. Kaitseala eesmärgiks on metsa- ja rabaelustiku ning pinnavormide (oosid) säilimine ja kaitse. Viitna maastikukaitseala pindala on 312 ha ja kaitse eesmärgiks on Viitna järvede ja neid ümbritseva maastiku (oosid, mõhnad) säilitamine, kaitsmine ja tutvustamine. Oose ümbritsevad mõhnad ja nendevahelistes termokarstilistes nõgudes asuvad järved: Viitna Väikejärv ehk Linajärv, Viitna Suurjärv ehk Pikkjärv ja Nabudi järv. Viitna Pikkjärves kasvab haruldastest taimedest vesilobeelia ja järv-lahnarohi, mõlemad on ka kaitse all. Neeruti maastikukaitseala pindalaga 1271 ha on moodustatud Pandivere kõrgustiku põhjaosa kõige silmapaistvamate pinnavormide nn Neeruti ehk Karuaugu mägede, siinsete järvede, väikesoode ja metsade kaitseks. Neeruti mägedel on oluline ajalooline ja kultuurilooline tähtsus. Linna- ja Sadulamäge peetakse muinaslinnakuteks. Seljakute vahelises orus paiknes Neeruti Kahejärv, mis nüüdseks koosneb kahest täielikult eraldunud 76

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 järvest, Ees- ja Tagajärvest. Neeruti mägede unikaalsus seisnebki ooside asetuses (kuni neli seljakut kõrvuti). Neeruti jääajamoodustiste ahelik koosneb ühelt poolt kitsaharjalistest rööpsetest oosidest ja neid omavahel eraldavatest pikkadest sügavatest orgudest. Mägede kõrgus ulatub kuni 126 meetrit üle merepinna. Kallukse maastikukaitseala pindalaga 231 ha on rajatud Loobu jõe ürgorus asunud aluspõhjalisele saarkõrgendikule settinud servamoodustiste kaitseks. Pinnamaterjaliks on kruus ja moreen. Kõrgem absoluutne kõrgus on 113 meetrit. Küngaste laed ja järsemad nõlvad on kaetud metsaga, mis moodustavad kaitseala kogupindalast umbes 20%. Maastiku üldilme säilitamiseks on keelatud lageraie. Kallukse lõunapoolses osas paikneb suur rändrahn, Lodikivi ehk Linda-Neitsi kivi.

Kaitsealused pargid: Arbavere mõisa park Jõepere pargi põlispuud Kolu mõisa park Loobu mõisa park Neeruti mõisa park Udriku mõisa park ja Kabelimägi Undla mõisa park Vohnja mõisa park

Kaitstavad looduse üksikobjektid: Viitna kadakas Kallukse mänd Kolu allikad Linda.Neitsi ehk Lodikivi Jõepere vesiallikad

Natura 2000 ala: Loobu jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – jõesilmu , hariliku hingi , lõhe , paksuseinalise jõekarbi ja rohe-vesihobu elupaikade kaitse.

Kaitsealad on üldiselt heas seisukorras ja tähistatud kaitseala tutvustavate infotahvlitega. Tähistatud looduseõpperadadel saab tutvuda Viitna ja Neeruti maastikukaitsealadega. Viitna maastikukaitsealal on tähistatud puudele värvidega 7 km pikkune õpperada, mis tutvustab järvi ning oose ja mõhnu . Rajal saab tutvuda Viitna Linajärve, Pikkjärve ja Nabudi järvega ning neid ümbritseva loodusega. Vaatluspunktid on botaanilised, geobotaanilised, limnoloogilised, oritoloogilisd ja metsanduslikud. Suuremat kasutust leiab raja lühendatud variant ümber Viitna Pikkjärve, mis kulgeb järve kallast mööda ja pea igal sammul avaneb maaliline vaade järvele. Neeruti maastikukaitseala on tähistatud puudele 14 km pikkune matkarada Kuresöödi-Pariisi- Kuresöödi. Sellelt matkarajalt on võimalikud lühendatud variandid, kas 6,9 km või ümber Neeruti Ees- ja Tagajärve 3,3 km pikkune matkarada, mis on enamkasutatud. Sellel 3,3 km pikkusel matkarajal on võimalik peatuda 5 hooldatud puhke- ja lõkkeplatsil. Kallukse maastikukaitsealale on rajatud üks puhke- ja lõkkeplats, mis asub Lodikivi vahetus läheduses. Lodikivi juures on infotahvel Kallukse maastikukaitseala tutvustava infoga. Ohepalu looduskaitsealal jääva Kõverjärve äärde on samuti rajatud puhke- ja lõkkekoht, mis on leidnud tiheda kasutamise

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 Veekaitse Kadrina vald jääb Harju ja Viru alamvesikonda ning valla lõunaosa ka Pandivere põhjavee alamvesikonda. Pandivere põhjavee alamvesikonna põhjaosa piir kattub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala piiriga, mis kulgeb Tapalt alates mööda Tallinn- Narva raudteed kuni Kadrina alevikuni ja siit edasi mööda Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt kuni valla piirini. Sellest piirist lõunapoole jäävad alad asuvad Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus esineb hulgaliselt karstiväljasid ja põhjavee suhtes kaitsmata alasid. Inimtegevus selles piirkonnas on piiratud kaitse-eeskirjadega. Probleemiks on kasutusest välja jäänud puurkaevude ja geoloogiliste uuringute jaoks puuritud puuraugud, mille olemasolust ei olda üldiselt teadlikud (isegi hoone või krundi omanikud). Enamuses on need puurijate poolt jäetud tamponeerimata ja nende lahtiste puuraukude kaudu võib reostus sattuda põhjavette.

Jäätmekäitlus Olmejäätmete kogumise ja transpordiga tegelevad Kadrina valla territooriumil hetkel 3 ettevõtet: OÜ Leegever, Ragn-Sells AS, Gleaneway AS. Varem Kadrina vallas asunud Tapa prügila on suletud 2005 aastast ja kõik jäätmed viiakse Rakvere prügilasse. Kaugus praeguse prügilani (Rakvere prügila Ussimäel) on 15 km. Teada on, et alates 2009.aastast on ka see prügila suletud ning prügiveo kilometraaž suureneb (Kadrina vallal võimalused Jõelähtme, Uikala või Väätsa prügilad). Jäätmekäitluse parema korraldamise eesmärgil on Lääne-Viru omavalitsused algatanud jäätmekeskuse rajamise Ussimäele, mille haldamiseks on moodustanud MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus. Liikmete ühistegevuse kaudu on MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus eesmärgiks jäätmekäitluse korraldamine, suunamine ja arendamine maakonnas, jäätmete sorteerimine ja taaskasutuse võimaluste suurendamine, jäätmete tekke vähendamine ja elanikkonna teadlikkuse suurendamine jäätmekäitluse valdkonnas. Planeeritud valmimise tähtaeg on 2009.aastal. Hetkel on Kadrina vallal kehtiv jäätmehoolduseeskiri alates 2005.aastast. Algatatud on 2007.aastal tegevused korraldatud jäätmeveo rakendamise korra ning jäätmevaldajate registri asutamise ning selle registri pidamise põhimääruse rakendamiseks. Kadrina valla jäätmekava on koostatud 2005.aastal, kuid siiani kinnitamata ning jäätmekava vajab täiendamist lähtuvalt uutest rakendatavates kordadest ning regulatsioonidest. Korraldatud jäätmevedu on kavandatud korraldada koos Vihula ja Haljala vallaga, nende valdadega koos moodustab Kadrina vald ühe jäätmeveopiirkonna. Avalikuks kasutamiseks mõeldud papi- ja paberipakendi ning segapakendi konteinerite olemasolu valla erinevates piirkondades on hetkel järgmine: - Hulja alevikus üks 0,6 1iitrine segapakendi konteiner; - Kadrina alevikus kaheksa 0,6 liitrilist segapakendi konteinerit ja üks 3,0 m³ konteiner; - Kadrina alevikus kaheksa 0,6 liitrilist papi- ja paberikonteinerit; - Kadrina alevikus üks 3,0 m³ klaastaara konteinerid; - Viitna külas Viitna tanklas üks 0,6 liitrine segapakendi konteiner; - Vohnja külas Vohnja postkontoris üks 0,6 liitrine paberpakend konteiner; - Kadrina alevikus Kadrina jäätmejaam Raua tn.2 viis 0,6 liitrilist paberi-, klaasi-, metalli- ja segapakendikonteinerit 2006.aastal Kadrina jäätmejaamas kogutud jäätmetest ülevaade: - klaastaara 450 kg - plasttaara 21 kg - paber ja papp 730 kg - patareid 35 kg 78

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 - päevavalguslambid 130 tk/38 kg - ohtlikke aineid sisaldavad pakendid 193 kg - õlijäätmed 66 kg - värvijäätmed 935 kg - ravimid 4 kg - elektroonikaseadmed 265 tk/4002 kg - külmikud 110 tk7 5463 kg - pestitsiidid 4 kg - suurmõõtmelisi jäätmeid on kogutud jäätmejaamas 8 tonni

Üldiseks probleemiks on prügi ladustamine selleks mitteettenähtud kohtadesse (metsaalused, mahajäänud hoonete ümbrused, Tallinn-Narva mnt trassil asuvad prügikastid jne.) Paljud elanikud ei ole liitunud korraldatud jäätmekäitlusega ja seega ei oma prügi vedamiseks kogumisvahendit.

Välisõhk Peamised välisõhu kvaliteeti mõjutavad saasteallikad vallas on transport ja hoonete kütmine. Väike- ja puitelamute piirkondades levivad peamiselt kütmisest tingitud saasteained. Vallas on mitu välisõhu saastajat, nendest olulisemad on Kadrina alevikus tegutsevad ettevõtted: Flexa Eesti AS, Plokk AS, ThermiSol OÜ, Hulja alevikus sigalad ja suurfarm. Välisõhu kaitsega seonduvad järgmised probleemid: - paiksete saasteallikate probleemide lahendamine nõuab palju aega ja suuri rahalisi vahendeid; - vead planeerimisel ja asukohavalikul; - ettevõtted ületavad neile kehtestatud välisõhku paisatavate saasteainete heitkoguste piirväärtusi.

13.2. SWOT analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Hea asukoht (Pandivere kõrgustik). • Ebapiisav rahastamine, et katta • Looduslikult kaunis ja atraktiivne hooldus- ja korrastustöödega paikkond - Neeruti, Viitna, Kallukse kaasnevaid kulusid, mis iga aastaga ja Ohepalu kaitsealad. suurenevad. • Neeruti MKA on olemas • Tööjõu nappus matkaradade, puhkepaigad ja lõkkeplatsid, mis on puhkekohtade hooldamiseks (eeldab kasutatud varakevadest kohapeal elavat inimest). hilissügiseni. • Koostöö puudumine Riikliku • Olemasolevad puhkekohad on Looduskaitsekeskusega kaitsealadel pidevalt hooldatud, koristatud ning olevate matkaradade ja sinna on loodud head tingimused puhkekohtade rajamise ja korrashoiu puhkajatele (lõkkepuud varutud, osas. puhkekohad koristatud, muru • Ebapiisav viidamajandus. niidetud, võsa lõigatud). • Puhkekohtade ja matkaradade • Kaitsealade hea seisukord. lähiümbruse elanike negatiivne • Kadrina aleviku, Hulja aleviku, suhtumine puhkajatesse (lärm, Kihlevere küla ja Vohnja küla reostus, liikluse tihenemine jne). korrusmajad on enamuses • Maaomanikega kokkulepete korraldanud olmejäätmete äraveo. saavutamine uute radade rajamisel 79

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 • Kadrina alevikus on avatud jne. jäätmejaam 3 x nädalas. • Pideva efektiivse • Kadrina alevikus ja külakeskustes keskkonnajärelevalve puudumine. on 1 x aastas konteinerid • Inimeste madal teadlikkus loodus- ja suuremõõtmeliste, keskkonnakaitsest. elektroonikajäätmete kogumiseks • Elanikkonna madal eramajade piirkonnas. jäätmekäitlusalane teadlikkus. • Maastikukaitsealadel on korraldatud • Jäätmekäitluskava puudumine. puhkepaikadest jäätmete äravedu. • Nõrk keskkonnaalane koostöö (naaberomavalitsustega - Viitnale satub prügi Vihula, Haljala valdadest ja ka Rakvere linnast). • Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala (väga tundlik inimmõjule). • Puudub korraldatud olmejäätmevedu kogu valla territooriumil. • Maapiirkonnas ja aleviku äärealadel palju isetekkelisi ebaseaduslikke prügiladestuskohtasid. • Puudub järelvalve reostajate ja jäätmeseaduse rikkujate üle. VÕIMALUSED OHUD • Uute matka-, terviseradade ja • Intensiivne matkaradade ja puhkekohtade rajamine. puhkekohtade kasutamine toob • Kadrina paisjärve ümbruse keskkonnale suurema koormuse ja heakorrastamine, rohkete mõju. terviseradade ja puhkekohtade • Huvi kadumine matkaradade ja rajamine. puhkekohtade külastamiseks. • Vabaõhuürituste korraldamine • Rajatud matkaradade ja paikkonna tutvustamiseks. puhkekohtade korrashoiuks rahaliste • EL direktiivid ja lepingud. võimaluste vähenemine. • Mitmekesised võimalused • Inimeste vähene valdkonna arendamiseks riiklike ja keskkonnateadlikkus ja tarbimise Euroopa fondide poolt. tõus. • Koostöö naabervaldadega eelkõige • Põlevkivi kaevanduste laiendamine. jäätmeveo organiseerimisel. • Kaugsaaste oht – tuulega kaasnev • Inimeste keskkonnaalase reostusoht (metsapõlengud jne.). teadlikkuse tõus, säästev suhtumine • Raudteetranspordi intensiivistumine. loodusesse ja üldiselt keskkonda.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 13.3. Visioon

Kadrina vallas on säilinud kaunis looduskeskkond koos kaitse- ja miljööväärtuslike aladega. Valla elanikud on omaks võtnud korraldatud jäätmekäitlussüsteemi, mis tagab puhtuse valla territooriumil.

13.4. Arengu eesmärgid

1. Kaitsealadel asuvate puhkekohtade ja matkaradade korrashoiu parandamine. 2. Keskkonnaalane koostöö naabervaldadega. 3. Elanikkonnaga tehtav teavitustöö loodus-, keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse valdkonnas, millega tagatakse puhas elu- ja looduskeskkond. 4. Puhas elu- ja looduskeskkond. 5. Välisõhus saasteainete vastavuse tagamine kehtestatud nõuetele. 6. Keskkonna järelevalve parandamine. 7. Toimiv jäätmekäitlussüsteem.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 13.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud)

Eesmärk/tegevus Maksumus, sealhulgas Vahendite allikad ja Tulemus perioodi lõpuks kroonides 2007 2008 2009 vastutajad 1. EESMÄRK: Kaitsealadel asuvate puhkekohtade ja matkaradade korrashoiu parandamine. 1.1. Neeruti PF (210 000) PF (52 000 PF PF Valla eelarve, fondid, KIK Hooldatud matkarajad ja maastikukaitsealal + 10 000) (72 000) (75 000) (keskkonnakaitse juhataja) puhkekohad Neeruti MKA. matkaradade ja puhkekohtade hooldamine 1.2. Viitna järve supluskoha PF (446 000) PF PF PF Valla eelarve, fondid, KIK Hooldatud supelrand ja ja parkla hooldus, veeproovid (105 000 + (150 000) (160 000) (keskkonnakaitse juhataja) parkla. 30 500) 2. EESMÄRK: Keskkonnaalane koostöö naabervaldadega. 2.1. Kiku külas asuva Nõmme 40 000 Valla eelarve Nõmme kruusakarjäärist kruusakarjääri uuringud, (keskkonnakaitse juhataja) vallateede remondiks saadav kasutusloa taotlemine koos kruus Tapa vallaga 2.2. Korraldatud jäätmeveo PF (5 000) 5 000 PF PF Valla eelarve Toimiv olmejäätmete vedu, konkursi korraldamine koos (keskkonnakaitse juhataja, puhas keskkond Vihula ja Haljala vallaga registripidaja) 2.3. Osalemine 114 000 86 000 28 000 Valla eelarve 2009.aastal on valminud jäätmekäitluskeskuse (keskkonnakaitse juhataja) Lääne-Viru maakondlikus projektis, MTÜ Jäätmekäitluskeskus Lääne-Viru Jäätmekeskus 2.4. Keskkonnalaste PF PF PF PF Valla eelarve, fondid, KIK Koostatud ja rakendatud ühisprojektide ja ühishangete (vallavanem, keskkonnakaitse ühisprojektid. rakendamine juhataja) 3. EESMÄRK: Elanikkonnaga tehtav teavitustöö loodus-, keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse valdkonnas, millega tagatakse puhas elu- ja looduskeskkond. 3.1. Infovoldikute trükkimine, 40 000 20 000 20 000 Valla eelarve, fondid, KIK Keskkonnateadliku infotahvlite paigaldamine (keskkonnakaitse juhataja) vallakodaniku kasvatamine 3.2. Keskkonnaalaste 30 000 10 000 10 000 10 000 Valla eelarve, fondid, KIK Korraldatud keskkonnaalased infopäevade korraldamine s.h (Kadrina Keskkooli infopäevad osalemine ÖKOKRATT arendusjuht, keskkonnakaitse 82

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 projektis juhataja) 3.3. Heakorra ja 10 000 5 000 5 000 Valla eelarve Heakorrastatud valla talgupäevade korraldamine (keskkonnakaitse juhataja) territoorium 4. EESMÄRK: Puhas elu- ja looduskeskkond 4.1. Geoloogide poolt 180 000 60 000 60 000 60 000 KIK, valla eelarve, omanikud Tamponeeritud puurkaevud puuritud puuraukude (keskkonnakaitse juhataja) tamponeerimine 4.2. Veeproovide võtmine 31 000 7 000 10 000 14 000 Valla eelarve Võetud ja analüüsitus Kadrina paisjärvest ja Viitna (keskkonnakaitse juhataja) veeproovid, hinnatud Pikkjärvest veekvaliteet. 5. EESMÄRK: Välisõhus saasteainete vastavuse tagamine kehtestatud nõuetele. 5.1. Seire PF PF PF PF Valla eelarve Läbiviidud regulaarne seire (keskkonnakaitse juhataja) 6. EESMÄRK: Keskkonnajärelvalve parandamine 6.1 Keskkonnaalase järelvalve PF PF PF PF Valla eelarve (vallavanem, Tööle on võetud keskkonna tõhustamine keskkonnakaitse juhataja) järelvalvespetsialist 7. EESMÄRK. Toimiv jäätmekäitlussüsteem 7.1. Ebaseaduslike prügi 60 000 Valla eelarve (vallavanem, Likvideeritud ebaseaduslikud mahapanekukohtade keskkonnakaitse juhataja) prügi mahapanekukohad. likvideerimine (Kadrina alevik aiamaade piirkond) 7.2. Toimiv Kadrina 381 000 131 000 125 000 125 000 Valla eelarve Jäätmejaama haldamine ning jäätmejaam (elanikkonnalt (keskkonnakaitse juhataja) ohtlike ja suuremõõtmeliste ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete vastuvõtmine) jäätmete vastuvõtmine)

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 14. TURVALISUS

14.1. Ülevaade olukorrast

Kadrina valda teenindab Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonna Kadrina Konstaabliosakond ja Ida-Eesti Päästekeskuse Lääne-Virumaa päästeosakond.

14.2. SWOT analüüs

TUGEVUSED NÕRKUSED • Kohapeal olevad struktuurüksused: • Päästeteenistus vajab täiendavat Päästeteenistus (1,5 kohaga ja 4 täiskohaga päästjat. vabatahtliku päästjaga). • Vabatahtlike rakendamine tööpäeviti • Konstaablipunkt (2 politseiametnikku keeruline. ja 6 abipolitseinikku). • Päästetehnika on amortiseerunud. • Vallapoolne stabiilne finantseerimine • Politseitöötajate koorus suur. ja huvi struktuuride arendamiseks • Abipolitseinikke liiga vähe. kohapeal. • Alkoholi- ja tubakasaaduste • Hea koostöö Ida Politseiprefektuuri ja liberaalne kaubastamine. Ida-Eesti Päästekeskusega. VÕIMALUSED OHUD • Valla huvi investeerida • Konstaabliosakonna likvideerimine turvatehnikasse ja soov teha koostööd Kadrinast (Tapale). ettevõtjatega turvalisuse tõstmiseks • Päästekeskuse tegevuse lõpetamine vallas tervikuna. (kaadripuudus, päästetehnika • Noorte vaba aja veetmise võimaluste amortiseerumine). mitmekesistamine. • Omavalitsuse poolse finantseerimise • Kodanike teadlikkuse tõus erinevate oluline vähenemine. turvalisust pakkuvate võimaluste • Kohaliku kogukonna vähene kasutamisel. huvitatus avaliku korra tagamisel. • Kohaliku turvasüsteemi (midagi munitsipaalpolitsei laadset) loomine. • Alkoholi- ja tubakasaaduste kättesaadavuse vähendamine.

14.3. Visioon

Turvalise ja kõikide kaasaegsete võimalustega elukeskkonna loomine kõigile Kadrina valla elanikele.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 14.4. Arengueesmärgid

• Turvaseadmete paigaldamine ühiskondlikele hoonetele ja sissesõiduteedele. • Kaasaegsete olme- ja töötingimuste tagamine päästjatele ja politseile. • Motiveeritud vabatahtliku kaadri kaasamine abipolitsei ja päästeteenistuse töösse. • Kodanike teadlikkuse tõstmine oma õigustest ja ka kohustustest läbi erinevate ürituste ja meediavahendite. • Korrakaitse kontseptsiooni väljatöötamine ja elluviimine Kadrina vallas.

Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015