Kadrina Karude Uskumatud Seiklused Itaalias
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Virumaa Hiied
https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik. -
16 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
16 buss sõiduplaan & liini kaart 16 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 16 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 6:00 - 20:35 (2) Tapa: 5:45 - 21:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 16 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 16 buss saabub. Suund: Rakvere 16 buss sõiduplaan 20 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:00 - 20:35 teisipäev 6:00 - 20:35 Tapa 1 Sauna Tänav, Tapa kolmapäev 6:00 - 20:35 Õhtu Puiestee neljapäev 6:00 - 20:35 28 Pikk Tänav, Tapa reede 6:00 - 20:35 Tapa Autobaas laupäev 6:00 - 20:35 Pikk, Tapa pühapäev 6:00 - 17:30 Moe Tee Peebumäe Männiku 16 buss info Suund: Rakvere Udriku Peatust: 20 Reisi kestus: 39 min Polli Liini kokkuvõte: Tapa, Õhtu Puiestee, Tapa Autobaas, Moe Tee, Peebumäe, Männiku, Udriku, Riistamäe Polli, Riistamäe, Kadrina, Lante, Tirbiku, Hulja, Kõrgemäe, Karivärava, Kullaaru Tee, Ristmiku, Teater, Kadrina Lai, Rakvere 2 Viitna Tee, Kadrina Lante Tirbiku Hulja Kõrgemäe Karivärava Kullaaru Tee Ristmiku 1 Lehispuu Tee, Rakvere Teater 4b Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Rakvere Lai 14 Tallinna Tänav, Rakvere Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tapa 16 buss sõiduplaan 20 peatust Tapa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:45 - 21:35 teisipäev 5:45 - 21:35 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 5:45 - 21:35 Laada neljapäev 5:45 - 21:35 4a Laada Tänav, Rakvere reede 5:45 - 21:35 Teater laupäev 6:50 - 21:35 4b Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Tänav, Rakvere pühapäev 6:50 - 20:15 Ristmiku 1 Lehispuu Tee, Rakvere -
Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4701 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4454 Changes as of 12 Nov 2018 Pursuant to Regulations No. 44 of the Minister of Public Administration (RT I, 09.11.2018): In Võru county in Setomaa rural municipality changed the division line in Toomasmäe village (old code 8300). Käre village is reinstated (code 3898 ). Toomasmäe village is assigned the new code 8301 . The classification characteristics are 87 732 8. Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village. -
Kadrina Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2020-2023
KINNITATUD Kadrina Vallavolikogu 27.11.2019 määrusega nr 38 KADRINA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2020-2023 Kadrina 2019 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 5 1.1 Valla lühiiseloomustus ................................................................................................. 5 1.2 Pindala ja asustustihedus .................................................................................................. 5 1.3 Rahvastik .......................................................................................................................... 5 1.4 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ......................................................................................... 6 1.5 Elussündide- ja surmajuhtude arv ning loomuliku iibe kordaja ....................................... 7 1.6 Demograafiline tööturusurveindeks .................................................................................. 7 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ............................................. 8 2.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted .................................................................... 8 2.2 Keskmine brutotulu ..................................................................................................... -
Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud. -
TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula -
Kadrina 1. Paisjärve Jooks Rahvajooks 400M - 5 Km Tulemused
Kadrina 1. Paisjärve Jooks Rahvajooks 400m - 5 km Tulemused Rank Bib. Nimi Küla/Klubi Vanuseklass (Rank) Time Gap Tillujooks 1 12 Bremen Emil Kadrina M6 (1) 1:33.6 2 623 Aus Jako Kadrina M6 (2) 1:34.3 0.7 3 166 Talts Lill Rannamõisa N6 (1) 1:37.2 3.6 4 8 Raudsalu Risto Rakvere M6 (3) 1:44.9 11.3 5 674 Soini Martti Kadrina M6 (4) 1:46.2 12.6 6 652 Allmäe Andreas Kadrina M6 (5) 1:49.7 16.1 7 685 Riisalu Miia Karolina Kadrina N6 (2) 1:50.4 16.8 8 139 Kirsch Kätlin Kadrina N6 (3) 1:53.4 19.8 9 126 Lõõbas Jan Markus Kadrina M6 (6) 1:57.7 24.1 10 656 Möldre Lissandra Kadrina N6 (4) 1:58.6 25.0 11 10 Kütt Hiie-Lii Ridaküla N6 (5) 2:00.7 27.1 12 167 Teesalu Karl Rohusalu M6 (7) 2:01.0 27.4 13 650 Reinula Reio Robin Kadrina M6 (8) 2:02.5 28.9 14 155 Steinberg Marie Kadrina N6 (6) 2:04.1 30.5 15 146 Sillamjõe Janeleen Kadrina N6 (7) 2:05.6 32.0 16 649 Pilt Elerin Kadrina N6 (8) 2:07.1 33.5 17 17 Ambos Saskia Kadrina N6 (9) 2:07.4 33.8 18 677 Tiiter Selena Mariete Pajusti N6 (10) 2:12.9 39.3 19 681 Rõmer Mirtel Kadrina N6 (11) 2:15.2 41.6 20 13 Arleen Klopp Jõetaguse N6 (12) 2:15.7 42.1 21 154 Steinberg Margareta Kadrina N6 (13) 2:17.4 43.8 22 2 Ots Annaliisa Kadrina N6 (14) 2:19.4 45.8 23 696 Mägi Revor Kadrina M4 (1) 2:22.6 49.0 24 119 Joost Rainer Kadrina M6 (9) 2:23.9 50.3 25 170 Laaniste Loore Kadrina N6 (15) 2:25.7 52.1 26 135 Saar Oliver Kadrina M4 (2) 2:26.8 53.2 27 142 Kaubi Gertrud Kihlevere N4 (1) 2:27.4 53.8 28 137 Kurve Kristo Kadrina M6 (10) 2:27.6 54.0 29 168 Roger Heidi Kadapiku N4 (2) 2:28.1 54.5 30 676 Tiiter Emma Mirell Pajusti -
Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ........................................................................... -
Kallukse Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse määruse „Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse olemasoleva Kallukse maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja välispiiri. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kallukse, Sootaguse ja Undla külas. Kallukse maastikukaitseala moodustati Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” maastikulise üksikobjektina. Kehtiv Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 „Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Kaitseala põhiline eesmärk on kaitsta geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikke Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme (Kallukse mäed). Alal asub ka 1938. aastal kaitse alla võetud Linda-Neitsi ehk Lodikivi. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta eelnõukohase määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse -
Läsna-Loobu Pürib Eestimaa Aasta Külaks Keskkooli Tulem
See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! MÄRTS 2017 Nr 3 (274) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Uus: kuus, kolm, viisteist! Läsna-Loobu pürib Eestimaa aasta külaks Kadrina valla raamatukogu avas emakeelepäeval, 14. märtsil laenutuspunkti Ridaküla seltsimajas, sisuliselt on tegemist Kadrina valla kuuenda raamatukoguga. Laenutus-punkt on avatud kord kuus teisel teisipäeval kell 12–19. Võimalik on teha ettetellimisi telefonile 323 3491 või meilile [email protected] Raamatukogu on Ridaküla endises koolimajas, nüüdse seltsimajas samas ruumis juba kolmandat korda. Esimesel laenutuspäeval oli Ridakülas külastusi 10, laenutati 15 raamatut. Fotol on esimene raamatulaenutaja Mare Jeršov. Pool miljonit tervisekeskusele Rahandusministeerium tegi 6. märtsil otsuse Kadrina uue tervisekeskuse rahas- tamise kohta Euroopa Liidu ühtekuu- luvuspoliitika fondide kaudu. Otsuse kohaselt on Kadrina projekti kogu- Läsna-Loobu kandi sümboleist tegi fotomontaaži Avo Seidelberg maksumus 847 146 eurot. Toetus on maksi- maalselt 517 399,50 eurot ja omafinantsee- Määravaks osutusid muuseum, ühistöö ja külateater kanga, kes klaasi või muude ning seetõttu ootame uusi ring vähemalt 172 466,50 eurot, millele Novembris välja kuulutatud aasta küla konkursi võitis Lääne- materjalidega.“ kohtumisi juba suure põnevu- lisandub mitteabikõlblik summa 157 280 Aga see pole veel kõik! sega,“ mainis Järvis. eurot (hambaravi ja apteek). Virumaal Läsna-Loobu küla ning on esitatud kandideerima „Täiesti erakordseks teiste Aasta küla tiitel jagatakse Kadrina uus tervisekeskus -
Kolm Põhjust, Miks Koolipapa Arvo Pani Võiks Õnnest Bareljeefi Tantsida 23
Kõigi maade kadrinlased, ühinege! SEPTEMBER 2014 Nr 8 (246) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Kool avab Otto Ameri Kolm põhjust, miks koolipapa Arvo Pani võiks õnnest bareljeefi tantsida 23. septembril 2014 möödub 80 aastat Kadrina Keskkooli endise direktori Otto Ameri sünnist. Kell 13 avatakse sel puhul Otto Ameri bareljeef kooli A - korpuse esimesel korrusel. Avamisele on oodatud endised õpetajad, vilistlased, Otto Ameri sõbrad ja tuttavad. Järgneb kohvilaud huvikeskuses. Osavõtust palub kool teatada telefonile 509 4798 või meiliaadressile [email protected] . Kui palju on Kadrina vallas tegelikult elanikke? Selgitame välja. 1. jaanuari seisuga elas Kadrina vallas 5060 inimest. Nii väidab elanike register. Statistikaamet pakub aga hoopis arvu 4912. Vahe seega 148 hinge. Kus on tõde? Samas teame: ainult reaalse elanike arvuga kursis olles on vallas võimalik kooli- ja lasteaiakohtade arvu täpne planee- rimine. Lasteaiajärjekorra puhul ka vajalike lisakohtade loomine. Talvist lumelükkamist teab vald hästi korraldada ainult siis kui on teada, mis pered ja kus elavad. Kurb oleks, kui mõni Kadrina uutest, vastsündinud vallakodanikest jääks valla traditsioonilisest kingitusest, hõbesõlest ja sõlepeost ilma vaid sellepärast, et ta vanemad pole registris. „Ainult korras registri olemasolul saame valla elu paremini planeerida, hoolitseda, et kõik valla teenused Kadrina vallas reaalselt elavate inimesteni jõuaks,“ võttis asja kokku vallavanem Erich Petrovits. Valla registripidaja Valli Rand teab probleemile lihtsat lahendust. Nimelt: kõik inimesed, kes Kadrina vallas tegelikult elavad, peavad end registrisse kandma. „See pole üldsegi raske,“ lisab ta. Rand loodab, et ka üürikorterite 1.a klassi õpilased Jaspar Vaher ja Urmo Nagel kooliaasta avaaktusel, keskel Jasperi õde Kaisa-Kristina Kivirand 12. klassist. elanikud registreerivad oma tegeliku elukoha. “Korteri- Foto Rein Sikk omanikule ei too ta üürnike registris olemine kaasa mingeid siks, jätkub kooli maineüritus fassaadide remont, 2016 võe- 2015 parlamendivalimistes, kohustusi,“ rõhutas Rand. -
1996. E. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM
EESTI VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. e. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. a. LUGUPEETUD REISIJAD! Teatmikus õn liinid liigitatud kolme gruppi: — Rakvere linnaliinid, — Lääne-Viru maakonnaliinid, — Lääne-Viru maakonda läbivad kaugliinid. Suuremaid lähte- ja sihtpunkte läbivate liinide nimekirja leiate leheküljelt 68. Teatmiku lõpus õn sõitjateveo eeskiri, sõidusoodustused ühistranpordis ja väljavõte «Haldusõigusrikkumiste seadusti kust». Lääne-Viru Maavaitsuse poolt õn maakonnaliinidel sõidu pileti liinikilomeetri maksimaalseks piirhinnaks kehtestatud SO senti. Liini pidaja võib ümardada pileti hinna täiskroonideks. Linnaliinidel õn pileti maksimaalne piirhind 2 krooni, bussi juhilt ostetud pileti hind õn 3 krooni. Bussiliiklust koordineerib Lääne-Viru Maavalitsus tek 43013. Bussiliikluse kohta saab informatsiooni Rakvere bussijaamast tek 43562. Lääne-Viru maakonnaliine teenindavad: AS DU VE tek 47296 AS GLAAK tek 92431 AS INOR tek 20071, 20072 AS KIIKER tek 91154 AS RAKVERE ATP tek 44429 AS TABUS tek 20019 AS TENT tek 33634 AS TOOME tek 44148 ME UUS LIIN tek 46257 OÜ KULLAARU tek 43486 OÜ REMOX tek 67346 OÜ VEDUK tek 94597, 94516 OÜ ÕITSENG tek 92024 KADRINA VALD tek 90209 SAKSI VALD tek 77325 VIHULA VALD tek 92635 Liini Liini nimetus Liini pidaja nr. RAKVERE LINNALIINID: 1 Piira—Näpi AS RAKVERE ATP 2 Piira—Lihakombinaat AS RAKVERE ATP 3 Tõrma—Turuplats—Tõrma AS RAKVERE ATP 5 Rägavere tee—Näituse AS RAKVERE ATP MAAKONNALIINID: