Lahemaa Rahvuspargi Külastaja Meelespea
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Rahvaürituse korraldamine 1) Sihtkaitsevööndis Keskkonnaameti nõusolekul ette- valmistatud ja tähistatud kohtades (õpperajad jmt) rahvaürituse korraldamine vajab Keskkonnaameti nõusolekut alates 50 osa- lejast. Muudes kohtades rahvaürituse korraldamine vajab Kesk- konnaameti nõusolekut alates kümnest osalejast. 2) Piiranguvööndis Keskkonnaameti nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohtades (õpperajad, telkimisalad jmt) rahvaürituse korraldamine Keskkonnaameti nõusolekut ei vaja. Rahvaürituse korraldamine muudes kohtades vajab Keskkonnaameti nõusole- Foto: Nõmmeveski juga Valgejõel, Toomas Tuul kut alates 50 osalejast. • Kalapüük. Jõgedes on aastaringselt kalapüük keelatud Kooli- mäe, Vainupea ja Kolga jões terves ulatuses ning Mustoja jões Looduses liikudes ei tohi: Vihula mõisa paisjärve paisust suudmeni; Altja jões Oandu • vigastada puid ja põõsaid; paisust suudmeni; Võsu jões Laviku paisust suudmeni; Loobu • kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata jões Joaveski paisust suudmeni; Valgejões Kotka paisust nende mune, võtta neid kaasa või tekitada neile kahju muul viisil; suudmeni; Pudisoo jões Tallinna-Narva maantee sillast suudmeni, kahjustada looduskaitseobjekte; Loo jões Loo paisust suudmeni. • häirida kohalike elanike kodurahu. Keelatud on kalapüük kõikide jõgede paisudest 100 m allavoolu • Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mida on austanud juba meie ning kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m. esiisad ja mis tuginevad tavadele ja seadustele. Põhjamaiselt Keelatud on püük põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta unnaga Loobu jões lähtest Joaveski paisuni ning Valgejões tema häirimatust ja elustikku. Nii säilib ta ka meie järglastele. lähtest Kotka paisuni. NB! Valgejões Kotka paisust suudmeni on lubatud kalapüük ainult lõhekalastuskaardi alusel. Hädaabi number 112 Meres on keelatud kalapüük aastaringselt Loobu ja Valgejõe suud- Keskkonnaalased õigusrikkumised 1313 mele lähemal kui 1 000 m. Mustoja, Loo, Altja, Võsu, Pudisoo jõe suudmest lähemal kui 500 m on meres keelatud kala püüda 15. augustist 31. detsembrini. Kalapüük on keelatud jäävabast veest Kaitseala Kaitseala valitseja Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale külastuse korraldaja Keskkonnaamet kui 500 m – 15. märtsist 15. maini. 1. märtsist – 31. maini on Kunderi 18, Rakvere 44 307 merest kalapüük keelatud Lohja oja suudmele lähemal kui 500 m. RMK loodushoiu osakond Põhja-Eesti piirkond, Palmse Tel: 325 8401 • Telkida ja lõket teha on lubatud ametlikes telkimise ja lõkke- tel 329 5555 [email protected] tegemise kohtades – need on looduses tähistatud. Laagrikohad [email protected] www.keskkonnaamet.ee Lahemaa rahvuspargi tuleb jätta endast maha korrastatuna. Lõkkepuudeks võib korja- www.rmk.ee ta maast oksi, raiuda ei tohi jalal seisvaid surnuid ega kasvavaid puid. Lahkudes tuleb veenduda, et tuli on kustunud. Trükise koostaja: Maret Vildak külastaja meelespea Esikaane foto: Käsmu rand, Toomas Tuul Kaart: AS Regio Kujundus: Areal Disain OÜ Harjumaa ja Lääne-Virumaa Küljendus: AS Regio Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus © Keskkonnaamet 2015 Foto: Saartneemel kehtib liikumispiirangFoto: pealkiri, lindude autor pesitsusajal, Toomas Tuul Lahemaa rahvuspark Legend Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, mis on asutatud Kaitseala piir 1971. aastal Põhja-Eesti rannikuala looduse, maastike, kultuuri- pärandi ja tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, Sihtkaitsevöönd kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi pindala on 74 784 ha, sellest 47 910 ha maismaad. Reservaat Rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2 000 võrgustikku O O M E L A H T Lahemaa linnu- ja loodusalana. S 15.02 - 31.08 Viibimiskeeld ja kestus Jetiga sõitmise keeluala Rahvuspark jaguneb kolme tüüpi vöönditeks: Oandu Õppe- ja matkarada • Loodusreservaat (0,1% alast, Esku ja Remnispea), kus viibimine pole lubatud. RMK teabepunkt Lõkke- ja telkimiskoht • Sihtkaitsevöönd (23,8% alast), kus ei toimu majandustegevust, Mohni kuid võib liikuda ning korjata marju ja seeni. Purekkari NB! Viibida ei tohi Loosaarte, Saartneeme, Ulkkari ja Älvi siht- Hauaneeme kaitsevööndis 1. aprillist 15. juulini; Reiemäe sihtkaitsevööndis Pärispea Älvi Lahemaa rahvuspark 01.04 - 15.07 15. märtsist 31. augustini; Koolimäe, Metsaveere ja Rüütli siht- Ulkkari Viinistu kaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini; Laviku, Loobu, Põhjakal- Saartneeme 01.04 - 15.07 Juminda 01.04 - 15.07 da ja Suursoo sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini; Hara Suurpea Palganeem Turbuneeme Koolimäe soo sihtkaitsevööndis 1. veebuarist 31. augustini. Pärispea ps Koolimäe laht Naskali 15.02 - 31.07 Lahe Leesi laht Eru laht Vergi Remnispea Piiranguvöönd, rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud Hara laht reservaat • Tapurla Käsmu rahvuspargi kaitse-eeskirjaga kooskõlas olev tegevus. Käsmu ps Vergi ps Suursoo Kasispea Käsmu laht 01.02 - 30.06 Vainupea Virve Loosaarte Mustoja Juminda ps Altja Kiiu-Aabla Hara 01.04 - 15.07 Võsu Rahvuspargis palume järgida siin toodud reegleid! Käsmu Metsaveere LOKSA jv Laviku Koprarada Vihasoo Eru 01.02 - 30.06 Oandu Liikumine võõral maal. Teise isiku omandis oleval maal võib 15.02 - 31.07 Majakivi Rüütli • Pikanõmme Hara Koljaku viibida ööpäevaringselt, välja arvatud õuemaal. Kui maatükk Kolga-Aabla 15.02 - 31.07 RMK Oandu looduskeskus Loksa on piiratud või liikumist keelava tähistusega, siis on sellel viibi- Lohja jv Esku Vihula Hara soo Tammispea reservaat 01.02 - 31.08 Karula miseks vajalik omaniku luba. Võhma Sagadi Tiigi Pedaspea j Kotka a Kallasrajal (laevatataval veekogul 10 m veepiirist, teistel vee- e p • Kakuvälja u n kogudel 4 m) viibimine on lubatud ööpäevaringselt. Kolga laht Ilumäe Paasi i a Põhjakalda V Tsitre Pudisoo Kolgaküla M Liikumisvahendite kasutamine. Lubatud on sõidukiga sõitmine Palmse 01.02 - 30.06 u • Joaveski Adaka s Lahemaa rahvuspargi t o Noonu teedel, jalgratastega ka radadel. j looduskeskus a Muuksi Nõmmeveski Ojaäärse Metsanurga Andi- Võsupere Metsiku • Ujuvvahendite kasutamine. Rahvuspargi vetel on lubatud: neeme Parksi Uuri Annikvere 1) jõgedel ja Käsmu järvel mootorita ujuvvahendiga sõitmine; Soorinna Kõnnu Kolga Kalme L Kahala Kalmeoja Vanaküla o Mustametsa 2) järvedel, v.a Käsmu järvel, sisepõlemismootorita ujuv- o jv Võle Kavastu j Viru raba vahendiga sõitmine; Kahala Valgejõe Sõitme Vahastu Kemba Viitna Liiguste Kõldu 3) Hauaneeme sihtkaitsevööndis ujuvvahendiga ja Ulkkari siht- Kupu Vanamõisa Liiapeksi Loobu Sauste kaitsevööndis mootorita ujuvvahendiga sõitmine; Loobu Läsna Rõmeda Sigula Põhja- 01.02 - 30.06 Viitna mka Haljala Narva 125 km 4) Mere piiranguvööndis ujuvvahendiga sõitmine; Kuusalu Arbavere Kärmu Aaspere Kursi Kõrvemaa Tallinn 40 km Tallinn Ama L L lka Reiemäe ä o 5) Jetiga sõitmine on keelatud Hauaneeme ja Ulkkari sihtkaitse- Ilmastalu Hirvli s n ob 15.03 - 31.08 a u Aru Järvi järved j j vööndis ning Vergi-Vainupea vahelisel veealal, Koolimäe lahes Võipere Uku Rehatse mka i Lobineeme ja Pedassaare neeme tipu vahelisest joonest lõuna g Auküla õ j e pool, Saartneeme sihtkaitsevööndi piirile lähemal kui 250 m, Eru g Veltsi l a Hõbeda V lahes Ahju ninase tipu ja Palganeeme tipu vahelisest joonest Härmakosu So 0 2 4 6 8 10 km Soodla vh od lõuna pool. la Ohepalu j lka Kõrveküla Vohnja Kihlevere Raudoja Jussi järved Vaiatu 1:250 000Lante Härjadi © 2015 Hulja Undla Kadapiku Tirbiku Ohepalu Kõrgemäe Leikude Kadrina.