DOCSLIB.ORG

Kadrina Valla Arengukava Aastateks 2007-2015

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kadrina Valla Arengukava Aastateks 2007-2015 Kinnitatud Kadrina Vallavolikogu määrusega nr. 54, 27.09.2007 KADRINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2007-2015 Kadrina 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus ………………………………………………………………………… 4 2. Arengukava põhimõtted …………………………………………………………… 4 3. Arengukava koostamise lähtealused ……………………………………………… 4 4. Arengukava rahastamine …………………………………………………………. 5 5. Arengukava muutmine …………………………………………………………… 5 6. Valla üldandmed ………………………………………………………………….. 6-12 6.1. Asend ……………………………………………………………………… 6 6.2. Kujunemine ……………………………………………………………….. 7 6.3. Rahvastik ………………………………………………………………….. 7 7. Valitsemine, finantsplaneerimine ja koostöö teiste omavalitsustega …………… 13-20 7.1. Ülevaade olukorrast ………………………………………………………. 13 7.2. SWOT analüüs ……………………………………………………………. 15 7.3. Visioon ……………………………………………………………………. 15 7.4. Arengueesmärgid …………………………………………………………. 16 7.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ……………… 17 8. Majandus valdkond ………………………………………………………………... 21-45 8.1. Maakasutus ja planeerimine, kommunikatsioonid ………………………… 21 8.1.1 Ülevaade olukorrast ………………………………………………. 21 8.1.2. SWOT analüüs …………………………………………………… 27 8.2. Elamu- ja kommunaalmajandus, heakord …………………………………. 28 8.2.1. Ülevaade olukorrast …………………………………………….. 28 8.2.2. SWOT analüüs …………………………………………………… 30 8.3. Ettevõtlus, puhkemajandus, põllumajandus ja metsandus ………………… 31 8.3.1. Ülevaade olukorrast ……………………………………………… 31 8.3.2. SWOT analüüs …………………………………………………… 34 8.4. Visioon …………………………………………………………………….. 36 8.5. Arengueesmärgid ………………………………………………………….. 37 8.6. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ………………. 38 9. Kolmas sektor ja külaliikumine …………………………………………………… 46-49 9.1. Ülevaade olukorrast ……………………………………………………….. 46 9.2. SWOT analüüs …………………………………………………………….. 46 9.3. Visioon ……………………………………………………………………. 47 9.4. Arengueesmärgid …………………………………………………………. 47 9.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ……………… 48 10. Haridus ……………………………………………………………………………. 50-55 10.1. Ülevaade olukorrast ……………………………………………………… 50 10.2. SWOT analüüs …………………………………………………………… 51 10.3. Visioon …………………………………………………………………… 52 10.4. Arengueesmärgid ………………………………………………………… 52 10.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ……………. 53 11. Kultuur ja vaba aeg ……………………………………………………………… 56-69 11.1. Kultuur …………………………………………………………………… 56 11.1.1. Ülevaade olukorrast ……………………………………………. 56 11.1.2. SWOT analüüs …………………………………………………. 58 11.1.3. Visioon ………………………………………………………… 59 11.1.4. Arengueesmärgid ……………………………………………… 59 2 Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 11.2. Sport …………………………………………………………………….. 60 11.2.1. Ülevaade olukorrast …………………………………………… 60 11.2.2. SWOT analüüs ………………………………………………… 61 11.2.3. Visioon ………………………………………………………… 61 11.2.4. Arengueesmärgid ……………………………………………… 61 11.3. Noorsootöö ……………………………………………………………… 61 11.3.1. Ülevaade olukorrast …………………………………………… 61 11.3.2. SWOT analüüs ………………………………………………… 62 11.3.3. Visioon ………………………………………………………… 62 11.3.4. Arengueesmärgid ……………………………………………… 62 11.4. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) …………… 63 12. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ……………………………………………….. 70-75 12.1. Ülevaade olukorrast …………………………………………………….. 70 12.2. SWOT analüüs ………………………………………………………….. 71 12.3. Visioon ………………………………………………………………….. 73 12.4. Arengueesmärgid ……………………………………………………….. 73 12.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ……………. 74 13. Keskkonnakaitse …………………………………………………………………. 76-83 13.1. Ülevaade olukorrast ……………………………………………………… 76 13.2. SWOT analüüs …………………………………………………………… 79 13.3. Visioon …………………………………………………………………… 81 13.4. Arengueesmärgid ………………………………………………………… 81 13.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ……………... 82 14. Turvalisus ………………………………………………………………………….. 84-86 14.1. Ülevaade olukorrast ………………………………………………………. 84 14.2. SWOT analüüs ……………………………………………………………. 84 14.3. Visioon ……………………………………………………………………. 84 14.4. Arengueesmärgid …………………………………………………………. 85 14.5. Tegevuskava 2007-2009 (põhitegevused ja investeeringud) ……………... 86 3 Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 1. SISSEJUHATUS Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 on dokument, mille eesmärgiks on tasakaalustatud arengu kavandamine ning valla konkurentsivõime tagamine pikemaajalisel perioodil, kuhu jääb ka Euroopa Liidu struktuurfondide periood 2007-2013. Arengukava koostamist alustati 2007.aasta alguses ja kinnitati vallavolikogu poolt 2007.aasta septembris. Seni oli valla arengu kavandamise aluseks eelmine arengukava – Kadrina valla arengukava 1999-2004-2009, mis käesoleva dokumendi kinnitamisel muutub kehtetuks. Kadrina valla arengukava 2007-2015 juurde kuulub lisana kolmeaastane tegevuskava. Kadrina valla arengukava 2007-2015 on aluseks riiklike investeeringute, struktuurifondide ja muude vahendite taotlemisel, rahaliste kohustuste võtmisel. Arengukava tegevuskava on aluseks iga- aastase vallaeelarve koostamisel. 2. ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED Kadrina valla arengukava 2007-2015 põhimõtted: - arengukava peab olema elluviidav; - arengukava on suunatud valla pikaajalisele, stabiilsele ja tasakaalustatud arengule; - arengukavas on maksimaalselt arvestatud erinevate valdkondade vajadustega. Kadrina valla arengukava 2007-2015 täiendavad järgmised iseseisvad dokumendid, mis on kinnitatud või kehtestatud vallavolikogu poolt: 1. Kadrina valla üldplaneering. 2. Kadrina valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava. 3. Kadrina valla külade arengukavad. 4. Kadrina valla soojamajanduse arengukava. 5. Kadrina valla allasutuste ning erinevate valdkondade arengukavad. 3. ARENGUKAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED Arengukava koostamise aluseks on kohaliku elu erinevate valdkondade praegune olukord ning nende valdkondade võimalikud tulevikusuundumused. Iga valdkonna all on teostatud SWOT-analüüs, loodud valdkonna visioon ning seatud arengueesmärgid. Arengukava osaks on tegevuskava, mis määrab lähiaastate (3 aastat) tehtavad suuremad investeeringud. Tegevuskavas on toodud konkreetsed tegevused koos ajakava, võimalusel maksumuse ja allikatega, samuti on toodud vastutajad ja tulemused, mida saavutatakse tegevuse täitmisel. Eesmärkide saavutamine nõuab paljudel juhtudel pikemat perioodi, mis ajaliselt väljub käesoleva arengukava raamidest. Paljud tegevused tegevuskavas kujutavad endast pidevat protsessi, mille puhul ei olegi võimalik fikseerida lõpptähtaega. Valla arengu kavandamise oluliseks aluseks on asjaolu, et tekib meeskond ja teatud hulk kokkuleppeid. Alguse etapis on oluline kaasata erinevad huvigrupid. Kadrina valla arengukava 2007-2015 koostamise protsessi alguses moodustati juhtrühm, kuhu kuulusid: Ain Suurkaev (volikogu esimees), Aivar Lankei (vallavanem), Laili Konist (volikogu esimehe asetäitja), Tiina Vilu (arendusnõunik, arengukava koostamise projektijuht). Juhtrühma ülesandeks oli: • protsessi koordineerimine ja järelevalve arengukava koostamise üle; • protsessi käigus võimalike muutuste üle otsustamine; • protsessi käigus produtseeritud tulemuste vastuvõtmine ja kinnitamine enne nende avalikustamist; 4 Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015 • protsessi käigus ilmnenud probleemide lahendamine ning seisukoha võtmine olulistes võtmeküsimustes. Valdkondade arengu kavandamiseks moodustati töörühmad koos töörühma juhiga: • Üldvalitsemine – Aivar Lankei • Haridus (alateemad: alusharidus, üldharidus, kutse- ja kõrgharidus) – Karl Meos, Arvo Pani • Vaba aeg, kultuur, religioon (alateemad: sport, kultuur, vaba aeg, huvialaharidus ja noorsootöö, religioon) – Marge Mägi • Tervishoid ja sotsiaalne kaitse – Merlin Rosar, Laili Konist • Majandus (alateemad: maakasutus ja planeerimine, ettevõtlus ja tööjõud, maamajandus, tööstus ja ehitus, kaubandus ja teenindus, turism, teed ja transport, side ja telekommunikatsioonid, energiavarustus, veevarustus ja kanalisatsioon, tänavavalgustus ja muu kommunaalmajandus, elamumajandus) – Marko Teiva, Erika Roger • Keskkonnakaitse – Lea Uueni • Turvalisus – Aivar Lankei Arengukava koostamisest on teavitatud üldsust läbi vallalehe. Arengukava projekt on läbitöötatud töörühmades. Avalikkusele on arengukava kättesaadav valla kodulehel, vallavalitsuses ja valla raamatukogus ning tema filiaalides. 4. ARENGUKAVA RAHASTAMINE Kadrina valla arengukava 2007-2015 viiakse ellu valla eelarvest vahendite eraldamisega, riigi toetuste ja investeeringute rakendamisega, erasektori ja kolmanda sektori rahastamisega; välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide investeeringute kaasamisega ja osalemisega koostööprogrammides. Iga-aastast kulude kavandamist määrab aasta jooksul saadavate eelarveväliste vahendite maht. Paljude sisuliste tegevuste täitmine ei eelda täiendavate rahaliste ega muude ressursside eraldamist, vaid prioriteetide muutmist või töö efektiivsuse suurendamist. Riigieelarvest, struktuurifondidest ja muudest allikatest eraldatud summad pole teada rohkem kui ühe järgneva aasta kohta, siis saab eelarvet tervikuna planeerida sama perioodi ulatuses. Tegevuskavas toodud summad on toodud hinnanguliselt ning need vaadatakse iga aasta üle. Investeeringute tegemine sõltub suuresti kaasfinantseerimist. Arengukavas On kajastatud kõik vajalikud ja prioriteetsed projektid, millele kavatsetakse taotleda kaasrahastamist erinevatest allikatest. Positiivsete rahastamisotsuste korral tuleb lisada omafinantseeringu osa vallaeelarvest. 5. ARENGUKAVA MUUTMINE Kadrina valla arengukava 2007-2015 on ajas muutuv, seega paindlik meid mõjutavate väliste tegurite suhtes. Arengukava analüüsitakse igal aastal. Arengukava muudatused ning ettepanekud tuleb esitada hiljemalt 1.juuniks igal aastal Kadrina vallavalitsusele.
Load more

Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • 16 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    16 buss sõiduplaan & liini kaart 16 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 16 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 6:00 - 20:35 (2) Tapa: 5:45 - 21:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 16 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 16 buss saabub. Suund: Rakvere 16 buss sõiduplaan 20 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:00 - 20:35 teisipäev 6:00 - 20:35 Tapa 1 Sauna Tänav, Tapa kolmapäev 6:00 - 20:35 Õhtu Puiestee neljapäev 6:00 - 20:35 28 Pikk Tänav, Tapa reede 6:00 - 20:35 Tapa Autobaas laupäev 6:00 - 20:35 Pikk, Tapa pühapäev 6:00 - 17:30 Moe Tee Peebumäe Männiku 16 buss info Suund: Rakvere Udriku Peatust: 20 Reisi kestus: 39 min Polli Liini kokkuvõte: Tapa, Õhtu Puiestee, Tapa Autobaas, Moe Tee, Peebumäe, Männiku, Udriku, Riistamäe Polli, Riistamäe, Kadrina, Lante, Tirbiku, Hulja, Kõrgemäe, Karivärava, Kullaaru Tee, Ristmiku, Teater, Kadrina Lai, Rakvere 2 Viitna Tee, Kadrina Lante Tirbiku Hulja Kõrgemäe Karivärava Kullaaru Tee Ristmiku 1 Lehispuu Tee, Rakvere Teater 4b Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Rakvere Lai 14 Tallinna Tänav, Rakvere Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tapa 16 buss sõiduplaan 20 peatust Tapa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:45 - 21:35 teisipäev 5:45 - 21:35 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 5:45 - 21:35 Laada neljapäev 5:45 - 21:35 4a Laada Tänav, Rakvere reede 5:45 - 21:35 Teater laupäev 6:50 - 21:35 4b Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Tänav, Rakvere pühapäev 6:50 - 20:15 Ristmiku 1 Lehispuu Tee, Rakvere
    [Show full text]
  • Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
    Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4701 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4454 Changes as of 12 Nov 2018 Pursuant to Regulations No. 44 of the Minister of Public Administration (RT I, 09.11.2018): In Võru county in Setomaa rural municipality changed the division line in Toomasmäe village (old code 8300). Käre village is reinstated (code 3898 ). Toomasmäe village is assigned the new code 8301 . The classification characteristics are 87 732 8. Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village.
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2017
    Koondbilanss seisuga 2017 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 943 368,0 1 078 988,9 -15 558,7 -4 902,0 -1 186,9 921 720,5 1 078 988,9 R 257 626,4 1 108 815,6 257 626,4 1 108 815,6 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 19 047,8 27 664,0 -0,9 19 047,0 27 664,0 [919,10.07.2008];[0 7 1,599.47 035,22.11.2001];[00 R 3 017,0 3 017,0 18,13.06.2001];[43, 11.12.2000];[6,14.0 2.1996];[61,09.11.1 995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 6 911,8 -0,9 6 911,0 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [941,23.09.2013];[9 3 1,227.20 19,10.07.2008];[6,1 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 4.02.1996];[42,16.1 0.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 608,7 343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 126,4 503,6 EESTI: Estonia kaeveväli 0100 T 139 015,4 59 259,0 -7 214,5 -3 321,4 -1 063,9 127 415,6 59 259,0 [1-2/17/559,22.05.2 36 11,837.02 017];[657,09.07.201 R 104 143,0 12 854,0 104 143,0 12 854,0 5];[194,26.02.2015]; [1193,16.12.2013];[ 941,23.09.2013];[52 6,08.06.2012];[919, 10.07.2008];[107,29 .01.2008];[1073,27.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE
    Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE 1. Introduction The Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is the round 3 of Estonian and Latvian Rally Championship, round 2 of Estonian Juniors Rally Champion. Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is a 2-day-rally. It consists of 11 special stages, 4 of them will be run twice. The Start and the Finish Podium are at Rakvere City Square. The competition cars have to arrive at the pre-start area minimum 45 minutes before their own start. Service Park is located at Tobia küla, Rakvere vald, AS OG Elektra. Rally Guide is mainly intended for the teams, competitors and media. It contains information necessary for the preparation before the event. Information that is given in Supplementary Regulations and other documents will not be published in the Rally Guide. Rally Guide has no regulatory power and is only to be considered as providing information. 1.1 GPS Coordinates N E Rally HQ 59° 20,046'' 26° 19,000'' Scrutineering 59° 20,230'' 26° 20,302'' Service Park 59° 20,040'' 26° 18,948'' Parc Fermé 59° 20,200'' 26° 19,139'' TC0/Podium 59° 20,903'' 26° 21,677“ Kehala 59° 16,171'' 26° 21,134“ 1.2 Korraldaja Organiser: MTÜ Kehala Adress: Kehala küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa, Eesti 46624 Phone: +372 53 476 567 e-mail: [email protected] www.kehala.ee PHONE NUMBERS OF SENIOR OFFICIALS Race director Madis Halling +372 53 476 567 Clerk of the Course Gabriel Müürsepp +372 50 32 757 Chief Scrutineer Raul Koov +372 51 37 561 Scriutineer from Latvia Gints Freimanis Chief Safety Officer Mihkel Haug +372 53 310 533 Secretary of the Event Karin Julge +372 55 609 882 Media Officer Margus Kiiver +372 56 641 068 Chief of Service Park Raido Kõiv +372 53 461 561 2.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Karst Ja Allikad Pandiveres
    KARST JA ALLIKAD PANDIVERES AS MAVES 1994.a koostatud kataloogi “Pandivere Riikliku Veekaitseala karst ja allikad” täiendatud väljaanne Rahastaja: SA KIK Tallinn 2002 SISUKORD 1. ÜLEVAADE PANDIVERE VEEKAITSEALA KARSTIST JA ALLIKATEST 5 2. KARST JA ALLIKAD VALDADES....................................................................8 2.1 JÄRVAMAA..................................................................................................8 2.2 LÄÄNE-VIRUMAA....................................................................................10 3. SUUREMATE KARSTINÄHTUSTE KATALOOG..........................................14 3.1 KARSTINÄHTUSED JÄRVAMAAL ........................................................14 3.2 KARSTINÄHTUSED LÄÄNE-VIRUMAAL ............................................27 4. ALLIKATE KATALOOG...................................................................................39 4.1 ALLIKAD JÄRVAMAAL ..........................................................................39 4.2 ALLIKAD LÄÄNE-VIRUMAAL...............................................................42 5. VEESÄILITUSALADE (OLULISTE ALLIKATE JA KARSTILEHTRITE RÜHMADE NING KARSTIJÄRVEDE) NIMEKIRI JA PIIRIKIRJELDUSED.......48 2 SAATEKS Käesolev trükis on sisult 1994.a koostatud kataloogi “Pandivere Riikliku Veekaitseala karst ja allikad” täiendatud väljaanne. Toona juhendas töid Ülo Heinsalu ja kataloogi koostamisest võtsid osa E. Lust, K. Jõeleht, I. Tamm, M. Metsur ja H. Kink. Pandivere karstunud aluspõhjalise kõrgustiku omapära on arenev pindmine ja maa- alune
    [Show full text]
  • Kallukse Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse olemasoleva Kallukse maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja välispiiri. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kallukse, Sootaguse ja Undla külas. Kallukse maastikukaitseala moodustati Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” maastikulise üksikobjektina. Kehtiv Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 „Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Kaitseala põhiline eesmärk on kaitsta geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikke Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme (Kallukse mäed). Alal asub ka 1938. aastal kaitse alla võetud Linda-Neitsi ehk Lodikivi. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta eelnõukohase määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse
    [Show full text]
  • Lae Alla Pdf (6,5
    Ohepalu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016–2025 Keskkonnaamet 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 6 1. ÜLDOSA ......................................................................................................................................... 7 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................. 7 1.2. MAAKASUTUS .......................................................................................................................... 9 1.3. HUVIGRUPID .......................................................................................................................... 12 1.4. KAITSEKORD ......................................................................................................................... 12 1.4.1. Ohepalu looduskaitseala kaitsekord ............................................................................................................... 12 1.5. UURITUS................................................................................................................................... 14 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................................................... 14 1.5.2. Riiklik seire ....................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Läsna-Loobu Pürib Eestimaa Aasta Külaks Keskkooli Tulem
    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! MÄRTS 2017 Nr 3 (274) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Uus: kuus, kolm, viisteist! Läsna-Loobu pürib Eestimaa aasta külaks Kadrina valla raamatukogu avas emakeelepäeval, 14. märtsil laenutuspunkti Ridaküla seltsimajas, sisuliselt on tegemist Kadrina valla kuuenda raamatukoguga. Laenutus-punkt on avatud kord kuus teisel teisipäeval kell 12–19. Võimalik on teha ettetellimisi telefonile 323 3491 või meilile [email protected] Raamatukogu on Ridaküla endises koolimajas, nüüdse seltsimajas samas ruumis juba kolmandat korda. Esimesel laenutuspäeval oli Ridakülas külastusi 10, laenutati 15 raamatut. Fotol on esimene raamatulaenutaja Mare Jeršov. Pool miljonit tervisekeskusele Rahandusministeerium tegi 6. märtsil otsuse Kadrina uue tervisekeskuse rahas- tamise kohta Euroopa Liidu ühtekuu- luvuspoliitika fondide kaudu. Otsuse kohaselt on Kadrina projekti kogu- Läsna-Loobu kandi sümboleist tegi fotomontaaži Avo Seidelberg maksumus 847 146 eurot. Toetus on maksi- maalselt 517 399,50 eurot ja omafinantsee- Määravaks osutusid muuseum, ühistöö ja külateater kanga, kes klaasi või muude ning seetõttu ootame uusi ring vähemalt 172 466,50 eurot, millele Novembris välja kuulutatud aasta küla konkursi võitis Lääne- materjalidega.“ kohtumisi juba suure põnevu- lisandub mitteabikõlblik summa 157 280 Aga see pole veel kõik! sega,“ mainis Järvis. eurot (hambaravi ja apteek). Virumaal Läsna-Loobu küla ning on esitatud kandideerima „Täiesti erakordseks teiste Aasta küla tiitel jagatakse Kadrina uus tervisekeskus
    [Show full text]