GeoBaltica OÜ Registrikood 11347994

Töö nr: 02007 Tellija: Vallavalitsus Staadium: Jäätmekava

KADRINA VALLA JÄÄTMEKAVA

2008-2013

Juhatuse liige Raivo Markov

Projektijuht Raivo Markov

Insener Enn Tumm

Tartu 2008 Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 2

SISUKORD

SISSEJUHATUS...... 4 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ...... 5 1.1. Asukoht...... 5 1.2. Rahvastik ja elamumajandus...... 6 1.3. Teedevõrgustik...... 10 1.4. Tööstus ja ettevõtlus ...... 10 1.5. Tööhõive ja sissetulekud...... 11 1.6. Sotsiaalsfäär ...... 11 1.7. Looduskeskkond ...... 12 2. KADRINA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE ...... 14 2.1. Olmejäätmed...... 15 2.2. Pakend ja pakendijäätmed...... 19 2.3. Biolagunevad jäätmed...... 21 2.3.1. Paberi- ja papijäätmed...... 21 2.3.2. Kompostitavad jäätmed ...... 22 2.3.3. Käideldud reovee sete...... 22 2.4. Põllumajandusjäätmed ...... 22 2.5. Ehitus- ja lammutusjäätmed...... 23 2.6. Transpordijäätmed ...... 23 2.7. Ohtlikud jäätmed...... 24 2.7.1 Ohtlike jäätmete teke ja kogumine ettevõtluses...... 25 2.7.2 Ohtlike jäätmete teke ja kogumine elanikkonnalt...... 25 2.8. Jäätmetekke prognoos...... 26 2.9. Kadrina vallas tegutsevad jäätmekäitlejad...... 27 2.10. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine ...... 27 3. JÄÄTMEKÄITLUST REGULEERIV SEADUSANDLUS...... 28 3.1. Jäätmeseadusega sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesanded: ...... 29 3.2. Keskkonnajärelvalve seadusega sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesanded:...... 31 3.3. Pakendiseadusega sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesanded:...... 31 3.4. Omavalitsuse õigusaktid ...... 33 4. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID ...... 34 4.1. Eesmärkide püstitamise alused ...... 34 4.2 Õigusaktidest tulenevad nõuded ...... 34 4.3. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, taaskasutamine ...... 37 4.3.1. Olmejäätmed...... 38 4.3.2. Pakendijäätmed...... 39 4.3.3. Biolagunevad jäätmed...... 41 4.3.4. Ehitus- ja lammutusjäätmed...... 42 4.3.5. Tööstus- ja põllumajandusjäätmed ...... 43 4.3.6. Tervishoiuasutuste jäätmed...... 44 4.3.7. Transpordijäätmed ...... 44 4.3.8. Ohtlikud jäätmed...... 45 4.3.9. Elektri- ja elektroonikaseadmete romud ...... 45 4.4. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ...... 46 4.5. Korraldatud olmejäätmevedu...... 46 4.6. Muud eesmärgid...... 47 5. JÄÄTMEKÄITLUSE MÕJU KESKKKONNA SEISUNDILE...... 48

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 3

6. JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS JA RAHASTAMINE ...... 49 6.1. Integreeritud jäätmekäitlus. Jäätmehoolduse korraldus...... 49 6.2. Teadlikkuse tõstmine ja järelevalve tõhustamine ...... 49 6.3. Tegevuskava ja rahastamine ...... 51 KOKKUVÕTE...... 55 KASUTATUD MATERJALID...... 56 LISAD ...... 57 LISA 1 Mõisted ...... 58

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 4

SISSEJUHATUS

Vastavalt jäätmeseadusele (RT I 2004, 9, 52 jõustunud 01. maist 2004.a.) tuleb jäätmehoolduse püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostada jäätmekavad üleriigilisel ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

Vastavalt jäätmeseadusele peab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava sisaldama järgmist: 1. jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; 2. jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; 3. jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4. kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; 5. eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus; 6. kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 7. jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 8. jäätmehoolduse rahastamist.

Käesoleva jäätmekava eesmärk on määratleda Kadrina valla jäätmehoolde alased arengusuunad järgmisteks aastateks. Kava on koostatud juhindudes üleriigilisest jäätmekavast ja Kadrina valla arengukavast ning arvestades õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Jäätmekava kirjeldab ning analüüsib Kadrina valla jäätmemajanduse hetkeolukorda ja toob välja Kadrina valla jäätmemajanduse probleemid. Jäätmekava püstitab Kadrina valla jäätmehoolde eesmärgid aastateks 2008–2013 ning esitab eesmärkide elluviimise tegevuskava.

Jäätmekava koostamise käigus on konsulteeritud jäätmekäitlust korraldavate ametkondadega ja jäätmekäitlusettevõtetega. Jäätmekava koostamises osalesid Kadrina valla keskkonnakaitse juhataja Lea Uueni, konsultantidena osalesid GeoBaltica OÜ juhatuse liige Raivo Markov ja keskkonnainsener Enn Tumm.

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 5

1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

1.1. Asukoht

Kadrina vald on Lääne-Viru maakonna läänepoolseim vald. Loodes asub Haljala vald, idas Rakvere vald, lõunas ja edelas asuvad Tapa vald ja Tamsalu vald. Läänes on naabriteks Harjumaa Kuusalu vald. Kadrina valla pindala on 354,8 km 2, mis on ligikaudu 10% Lääne- Viru maakonna pindalast.

Valda läbivad --Peterburi raudtee, Tallinn-Narva ja Rakvere-Pärnu maantee. Kadrina alevik asub 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnast ja 85 km kaugusel Tallinnast. Valla asukoht ja liigendatus on tema toimimiseks ja arenguks soodsad.

Kadrina valda, arvestades selle piirkondlikke eripärasid, saab jagada kaardil 1 toodud asustuspiirkondadeks.

Kaart 1. Kadrina valla asustuspiirkonnad

• – piirkond – Tallinn-Narva maantee ümbruse puhke-, loodus-, teenindus- ja elamupiirkond (esmatasandi keskus on Viitna küla)

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 6

o Piirkonna potentsiaal on seotud Tallinn-Narva maanteel kulgejate teenindamises (toitlustus, majutus, logistika jms.), koostöö Lahemaa rahvusparki ning Palmse mõisa külastavate turismivooge korraldavate institutsioonidega ning Vihula vallaga. Moodustab sisuliselt ühtse terviku koos Vihula valla Sakussaare alamkandiga. Traditsioonilise maaelu säilitamine. Jaguneb kaheks alamkandiks: 1. Loobu kant (Loobu, Läsna, ja Mõndavere külad) 2. Viitna kant (Viitna ja Rõmeda külad.

• -Ama piirkond – Viitna-Kadrina maantee ümbruse põllumajanduspiirkond (ühtne esmatasandi keskus puudub, Kihlevere ja Ama on võrdväärsed keskused).

o Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse arendamine.

• piirkond – Vohnja küla ja Tapa-Loobu maantee ümbruse põllumajandus- ja turismipiirkond (esmatasandi keskus on Vohnja küla).

o Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse ja talu- ning loodusturismi arendamine

• piirkond – Hulja alevik ning selle lähiümbrus, tööstus-põllumajanduspiirkond (esmatasandi keskus on Hulja alevik).

o Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse ja tööstuse arendamine, samuti turvalise elukeskkonna arendamine.

• Kadrina piirkond – Kadrina alevik koos lähiümbrusega (esmatasandi keskus on Kadrina alevik):

o Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse ja tööstuse arendamine, samuti alevikule iseloomuliku turvalise elukeskkonna ning olulise halduskeskuse arendamine.

• Neeruti piirkond – Jõepere, Neeruti, , Kiku, Salda ja Võduvere külad. Puhke- ja looduspiirkond (esmatasandi keskus puudub, Kadrina alevik täidab esmatasandi keskuse funktsioone).

o Piirkonna potentsiaal on seotud puhkemajanduse arendamise- ja looduskaitsega; perspektiivne on koostöö Rakvere vallaga ühise puhkepiirkonna arendamiseks, kuhu kuuluks ka Lasila mõis ning Fr.R.Kreutzwaldi park, samuti Tapa valla Saksi kandiga. Sisaldab järgmist alamkanti nagu (Udriku küla).

1.2. Rahvastik ja elamumajandus

1. jaanuari 2008. aasta seisuga elas Kadrina vallas 5435 elanikku. Valla elanike arv asulate kaupa on ära toodud Tabelis 1.

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 7

Tabel 1.

Kadrina valla elanike arv asulate kaupa seisuga 01.01.2008 a.

Alevik/Küla Elanike arv Alevik/Küla Elanike arv Ama küla 137 küla 17 Abavere küla 42 küla 36 Hulja alevik 540 Pariisi küla 17 Hõbeda küla 71 Põima küla 33 Härjadi küla 31 Ridaküla küla 166 Jõepere küla 49 Rõmeda küla 22 Jõetaguse küla 69 Sadala küla 105 Kadapiku küla 110 küla 22 Kadrina alevik 2401 küla 94 küla 6 küla 26 Kihlevere küla 218 Udriku küla 133 Kiku küla 120 Uku küla 42 Kõrveküla küla 33 küla 92 küla 28 Vaiatu küla 83 küla 83 küla 18 Loobu küla 45 Viitna küla 82 Läsna küla 36 Vohnja küla 184 Mõndavere küla 9 Võduvere küla 62 Mäo küla 11 Võipere küla 53 Neeruti küla 66 KOV täpsusega* 46 KOKKU: 5435

* Kohaliku omavalitsuse täpsusega antud elanikud, omavad sissekirjutust Kadrina vallas, teadaolevalt ei ela seal

Kadrina vallas on rahvastiku tihedus 15,3 inimest/km 2. 54 % ehk 2941 inimest elab alaliselt kahes Kadrina valla alevikus (Kadrina ja Hulja) ja 46% ehk 2504 inimest külades. Kadrina aleviku pindala on 2,3 km 2 ja Hulja aleviku pindala 1,2 km 2, kokku 3,5 km 2, nimetatud asulate keskmine rahvastiku tihedus on seega 840 inimest/km 2. Külade pindala on kokku 348,4 km 2, külade keskmine rahvastiku tihedus on 7,2 inimest/km 2.

Vallaelanike elukohti iseloomustab kaks põhilist elamutüüpi: ühepereelamud ja korterelamud. Kadrina valla korterelamute elamufond koosneb ca 1251 korteriomandist, kokku on elamispinda ca 78 000 m². Suurem osa korterelamutest asub Kadrina alevikus: 32 korterelamut ja 734 korteriomandit ehk ligi 64% kõigist korteriomanditest. Järgnevad Hulja alevik 178 korteriomandit ehk 16% üldarvust, Kihlevere küla 76 korteriomandit ehk 6%, Vohnja küla 52 korteriomandit ehk ca 4% ning teistes tiheasutusega piirkondades on 100 korteriomandit ehk ca 9% korteriomandite üldarvust. Võttes arvesse, et igas korteris elab üks leibkond (valla keskmine leibkonna suurus on 2,3 inimest) elab kortermajades ca 2750 inimest ehk teisisõnu iga teine vallakodanik.

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 8

Tabel 2.

Kadrina valla hoonestus Kortermajad, Ühepere- Ettevõtted ja KÜLA korterite arv elamud majas asutused 1 kauplus, 3 Ama 72 ridamajad 2 tk 4-krt tootmishoonet, 2 lauta 1 puhkekeskus, 1 Arbavere 30 mõis, 1 hobusetall 2 maja 24-krt 1 kauplus, 1 1 maja 18 -krt lihatöötlus, 1 8 maja 12-krt lasteaed, 6 Hulja 40 tootmishoonet, 1 2 maja 8 -krt bensiinijaam, 1 6 maja 4-krt mõisahoone, 1 kontor, 7 lauta Hõbeda 38 Härjadi 5 1 maja 8-krt 1 ladu Jõepere 34 1 maja 4-krt 1 sigala 3 tootmishoonet, 1 Jõetaguse 33 sigala 1 bensiinijaam, 1 kauplus, 6 Kadapiku 55 tootmishoonet, 1 sigala 1 maja 95-krt 1 maja 85-krt 1 kool, 1 lasteaed, 7 6 maja 30-krt kauplust, 2 sööklat, 1 4 maja 24- krt apteek, 1 raamatukogu, 1 2 maja 21-krt Kadrina 385 rahvamaja, 9 maja 18-krt noortekeskus, 2 maja 12-krt loomakliinik, kuivati 3 maja 4-krt kontor, 12 3 maja 8-krt tootmishoonet 6 maja 6-krt Kallukse 11 4 maja 8- krt 1 mõis,1 kuivati, 5 Kihlevere 46 3 maja 12-krt tootmishoonet, 1 2 maja 4-krt sigala, 1 kauplus

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 9

Kortermajad, Ühepere- Ettevõtted ja KÜLA korterite arv elamud asutused majas Kiku 28 1 maja 12-krt 1 laut Kõrveküla 13 Lante 10 1 maja 4-krt 1 laudakomp-tühi Leikude 26 2 maja 8-krt praegu Loobu 44 1 maja 6-krt kontor, tootmishoone

Läsna 33 rahvamaja, 1 töökoda

Mõndavere 22 Mäo 9 Neeruti 17 1 maja 8-krt mõis, kuivati, 2 lauta Ohepalu 23 2 puhkekompleksi 1 laut, 1 Pariisi 18 puhkekompleks Põima 13 2 laudakompleks 1 küla seltsimaja,1 Ridaküla 42 3 maja 8-krt ärihoone, 1 laut Rõmeda 21 2 ärihoonet 2 maja 6- krt Salda 17 1 maja 8-krt 1 kuivati 1 maja 4-krt Tirbiku 34 1 kauplus Tokolopi 16 2 maja 8-krt Udriku 13 Hooldekodu (hooldekodu maal) Uku 31 Undla 31 Hooldekodu, 1 laut 1 kuivati, 1 saekaater, Vaiatu 34 2 maja 4-krt 1kalakasvatus, 1 laudakompleks 1 laudakompleks - Vandu 16 tühi Saukse 6 Orutaguse 9

Kortermajad, Ühepere- Ettevõtted ja KÜLA korterite arv elamud asutused majas

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 10

3 maja 8-krt 1 kauplus, 2 ärihoonet,1 Viitna 29 1 maja 4 krt bensiinijaam, 1 puhkekompleks Võduvere 30 Võipere 47 1 laudakomp 2 maja 8-krt 1 kauplus, 6 Vohnja 25 tootmisettevõtet, 1 3 maja 12-krt lasteaed-algkool Kadrina vald 95 maja 1375 kokku 1252 korterit

Valla põhjapiirkonda on loodud hulgaliselt nn maakodusid ja huvi selleks suureneb. Ehitustegevus toimub Kadrina aleviku Uue tn, Jõetaguse ja Põllu tn elamupiirkondades, kus on kerkimas hulgaliselt uusi elamuid. Valla põhjapiirkonnas rajatakse maakodusid ning taastatakse vanu talumajapidamisi. Algatatakse detailplaneeringuid maa jagamiseks elamukruntideks. Hoolekande tarbeks kasutatakse eluruume Kadrinas, Kihleveres ja Leikudel.

1.3. Teedevõrgustik

Teede ja tänavate võrk on Kadrina vallas välja arendatud. Kohalike teede registris on teid 427,9 km, millest asfaltteid on 31,3 km (koos tänavatega), kruusateid on 346,8 km ja pinnaseteid on 49,8 km. Tänavaid (Kadrina ja Hulja alevikud) on kokku 19,2 km, sellest 2,9 km on kruusakattega ja 16,3 km asfaltkattega. Erateid on 245,4 km, metsateid on 38,8 km. Erateedest on kuulutatud avalikuks kasutamiseks (sõlmitud omanikega tee avaliku kasutamise leping) 31 km.

1.4. Tööstus ja ettevõtlus

Äriregistri andmetel seisuga 01.01.2007 registreeritud kokku 308 ettevõtet. Kadrina valla ettevõtlust ilmestavad tööstuslik tootmine, põllumajandus ja metsandus, teeninduse valdkonnas kaubandus ning vähemal määral puhkemajandus. Ettevõtluse aktiivsuse näitaja on Kadrina vallas 57,3 ettevõtet 1000 elaniku kohta (seisuga 01.01.2007). Ettevõtete tegevusvaldkondade järgi tegeletakse Kadrina vallas kõige enam hulgi- ja jaekaubandusega. Järgnevad töötleva tööstuse, kinnisvara, veonduse ja ehituse valdkonnad. Vähe äriühinguid tegeleb hotellinduse, muu ühiskonnateeninduse, tervishoiu, finantsvahenduse ja veevarustuse valdkondadega. Kalapüügi, mäetööstuse ja hariduse valdkonnaga ei tegele ükski äriühing.

Tööstuslik tootmine paikneb traditsioonilistes kohtades: Kadrinas ja Huljal, vähem Vohnjas ja Kihleveres. Üksikuid väikeettevõtteid ja nn tegijaid asub ka teistes külades. Tootmise niisugune paiknemine on seletatav logistiliselt sobivate kohtadega ja vastava tööjõu

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 11

olemasoluga. Kasutusse on võetud ja renoveeritud enamik nõukogudeaegseid tootmishooneid. Tööstuses on esikohal puidu ja metalli töötlemisega tegelevad ettevõtted.

Pikaajaliste traditsioonidega on Kadrina vallas põllumajanduslik tootmine. Nii suured põllumajanduslikud ettevõtted kui ka elanike väikemajapidamised asuvad peaaegu kogu valla territooriumil. Intensiivsem maakasutus toimub valla kesk- ja lõunaosas. Tootmine on teraviljakasvatuse, veise- ja seakasvatuse suunaline. Tootmist iseloomustab tootmisüksuste suurenemine, kus areneb kaasaegse tehnoloogia kasutamine, millega kaasneb tööjõu vajaduse vähenemine. Arvestades kaasaegset arengusuunda, võib prognoosida, et põllumajandusliku tootmisega jääb tegelema ~ 5% elanikest. Viimasel ajal on ka toimunud uute tootmishoonete ehitusi (Aru Grupp AS, HeTi Pere OÜ, Pomemet OÜ). On olemas veel kasutamata tootmispindu (Undla küla, Ama küla jne) Põllu- ja loomakasvatussaadusi ümbertöötlevaid ettevõtteid vallas ei ole.

1.5. Tööhõive ja sissetulekud

Töötute arv Kadrina vallas on esitatud tabelis 3. Tegelikult võib töötute osakaal olla suurem, kuna osa inimesi ei registreeri end töötutena.

Tabel 3 Töötute arv Kadrina vallas Tööturuameti andmetel Kuupäev 01.01.2007 01.01.2008

Registreeritud 39 29 töötute arv

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek 2006. aastal Statistikaameti andmetel oli Lääne- Virumaal 4 184,6 krooni.

Tööhõive ja sissetulek on olulised jäätmehoolduse arengut mõjutavad tegurid. Madala sissetulekuga piirkondades ei suuda elanikud kanda kaasaegse jäätmehoolduse kulusid.

1.6. Sotsiaalsfäär

Kadrina vallas on võimalused alus- ja põhihariduse omandamiseks ning huvihariduse täiendamiseks. Vallas asub Kadrina lasteaed Sipsik, Vohnja Lasteaed-Algkool ja Kadrina Keskkool.

Valla ainuke huvikool on Kadrina Kunstidekool, kus muusika- ja kunstiosakonnas toimub põhiõpe kooli õppekava alusel, mis on kooskõlas üleriigilise õppekavaga.

Kultuuriasutustest on vallal rahvamaja, raamatukogud ja kunstidekool. Valla kultuurielu ilmestavad täiendavalt omaalgatusliku kultuuritööga kirikukogudus, külaliikumine Läsna, Jõetaguse, Vohnja külades ning MTÜ Neeruti Selts ja MTÜ Kadrina Päevakeskus.

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 12

Vallas on kaks raamatukogu - Kadrina Keskkooli raamatukogu ja Kadrina Valla Raamatukogu, mis toimib keskraamatukoguna ja koordineerib Hulja, Viitna, Kihlevere ja Vohnja raamatukogu filiaalide tööd.

Sportimiseks on vallas Kadrina valla 100% osalusega OÜ Kadrina Sport spordihoone, Kadrina Keskkooli võimla ja staadion. Valla laste sporditegevuse organiseerimisega tegeleb Spordiklubi "Kadrina".

Esmatasandi meditsiinilist teenindamist teeb Kadrina vallas OÜ Kadrina Tervisekeskus. Tervisekeskusel on vajalik instrumentaarium ja füsioteraapiakabinet. Ridaküla elanikke teenindab Tapa Haigla. Vald on MTÜ Rakvere Haigla liige, millele kuulub AS Rakvere Haigla . Hambaravi teostab OÜ Kadrina Hambaravi. Ravimite müügiga tegeleb Kadrinas OÜ Kadrina Apteek K&L.

Hoolekandeasutusena tegutseb Kadrina vallas MTÜ Kadrina Päevakeskus. Päevakeskusega on vallavalitsusel sõlmitud leping Kadrina valla kodanikele päevahooldusteenuste, juhendamis- ja nõustamisteenuste, rehabilitatsiooniteenuste ja teiste majutuseta sotsiaaltöö teenuste osutamiseks. Korraldatakse huvitegevust ja päevast hooldamist ning koduhooldust eakatele ja puudega inimestele ning nende perekonna liikmetele sh aktiivsest elust kõrvale jäänud isikutele.

OÜ Kadrina Hooldekodu on Kadrina valla 100% osalusega. Hooldekodus on 45 kohta ja seal elavad inimesed, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

Udriku Hooldekodu ( AS Hoolekandeteenused poolt hallatav asutus ) kuulub riigile ja seal elavad vaimse ja füüsilise puudega inimesed.

1.7. Looduskeskkond

Kadrina vald paikneb Pandivere kõrgustiku põhjaosas. Siin on viljakad mullad, intensiivne põllumajandus ja vähemal määral ka loomakasvatus. Samal ajal on inimtegevusele seatud mõningaid piiranguid, mis on eelkõige tingitud asumisest Pandivere nitraaditundlikul alal. Kuna sellel alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud, esineb hulgaliselt karstiväljasid ning allikalisi alasid, siis peab intensiivse põllumajanduse korral pöörama suurt tähelepanu põhjavee kaitsele. Pinnavormidest köidavad Kadrina vallas pilku jääaja vooluvete moodustised – pikad seljandikud ehk oosid. Kadrina valda läbib kagust loodesse ligi 50 km ulatuses Loobu jõgi. Jõgi saab alguse Jõepere allikatest. Kogu ulatuses on Loobu jõe kallastel rohkesti allikaid. Tuntumad on Pundi allikaala, Neeruti pargi allikaala, Jõetaguse küla allikaala, Ahila küla allikaala ja hulk nimeta allikaalasid. Paeluvad on ka Kadrina valla järved, mis on tuntud oma kaunite kallaste, supluskohtade, selge vee, haruldaste veetaimede poolest. Tuntumad neist Viitna Pikkjärv, Viitna Linajärv, Neeruti Eesjärv ja Tagajärv, Orajärv, Sinijärv, Ohepalu järv, Kõverjärv ja Udriku järved. Kadrina valla territooriumil on 5 kaitseala, 8 parki, 5 kaitstavat looduse üksikobjekti, 3 NATURA 2000 hoiuala, 73 vääriselupaika 29 liigiga, nendest 7 liiki kuuluvad II kaitsekategooriasse. Arvukaim on kaunis kuldking.

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 13

Kadrina vallas paiknevad kaitsealad:

• Lahemaa rahvuspargist jääb Kadrina valla piiresse Valgejõe-Laukasoo sihtkaitsevöönd. • Ohepalu looduskaitseala jääb osaliselt Kadrina valda ja on moodustatud Lahemaa Rahvuspargi endise lõunaosa ja Tapa käpaliste kaitseala baasil. • Viitna maastikukaitseala pindala on 312 ha ja kaitse eesmärgiks on Viitna järvede ja neid ümbritseva maastiku (oosid, mõhnad) säilitamine, kaitsmine ja tutvustamine. • Neeruti maastikukaitseala pindalaga 1271 ha on moodustatud Pandivere kõrgustiku põhjaosa kõige silmapaistvamate pinnavormide nn Neeruti ehk Karuaugu mägede, siinsete järvede, väikesoode ja metsade kaitseks. • Kallukse maastikukaitseala pindalaga 231 ha on rajatud Loobu jõe ürgorus asunud aluspõhjalisele saarkõrgendikule settinud servamoodustiste kaitseks.

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 14

2. KADRINA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE

Kuni 2008. aastani oli olmejäätmete kogumine ja vedu antud asustustihedusega piirkondades lepingute alusel, vastavat teenust pakkuvatele ettevõtetele. Hajaasustusega piirkondades on jäätmekäitluse korraldamine tekkivate jäätmete (va. ohtlikud jäätmed) osas nende valdaja korraldada. Ohtlike jäätmete kogumine toimub Kadrina jäätmejaamas ja vajaduse korral ka kogumisringidega. Alates 2008. aastast korraldab Kadrina vald oma territooriumil korraldatud olmejäätmete vedu.

Foto 1. Segaolmejäätme, klaas- ja segapakendi kogumiskonteinerid Kadrina alevikus

Kadrina vallast 2006. aastal kogutud tavajäätmete kogused jäätmeliikide kaupa on esitatud tabelis 4. Andmed pärinevad Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuselt.

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 15

Tabel 4.

Tavajäätmete kogumine Kadrina vallas ettevõtetelt ja eraisikutelt 2006. a jäätmearuannete andmetel

Era- Jäätme- Ette-võtetelt isikutelt kood Jäätmete nimetus (t) (t) 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 169.8 5.19 02 01 04 Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 0.1 0 02 01 06 Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sh reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed 3252 0 03 01 05 Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04 30158.7 0 03 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 83.09 0 08 01 14 Värvi- või lakisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 13 0.2 0 08 01 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 2.8 0 10 01 01 Koldetuhk, räbu ja katlatolm (v. a koodinumbriga 10 01 04 nimetatud katlatolm ning koodinumbritega koodinumbritega 10 01 96 ja 10 01 97 nimetatud jäätmed) 2.0 0 12 01 01 Mustmetalliviilmed ja treilaastud 213.52 0 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid 24.34 0 15 01 02 Plastpakendid 39.59 0 15 01 04 Metallpakendid 1.62 0 15 01 06 Segapakendid 0.39 5.06 15 01 07 Klaaspakendid 3.76 0 16 01 03 Vanarehvid 6.76 0 16 01 06 Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi 10.92 0 17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06 34.49 0 17 04 05 Raud ja teras 212.26 0 17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 22.21 5.36 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03 133.82 8.12 20 01 01 Paber ja papp 0 4.63 20 01 02 Klaas 0 0.81 20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35 0 12.29 20 01 39 Plastid 0 0.03 20 01 40 Metallid 0 0.05 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 414.57 491.64 20 03 07 Suurjäätmed 47.47 4.26 20 03 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 17.07 0 KOKKU: 34851.48 537.44

2.1. Olmejäätmed

Olmejäätmed ei ole koostiselt ühtsed. Jäätmete koostise määravad paljud tegurid, nagu tarbimusharjumused, kohapealne sorteerimise määr, aastaaeg, elamu tüüp jne. Erinevates elamupiirkondades võib peale koostise suuresti erineda ka tekkiv jäätmekogus. Hajaasustuses

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 16 tekib üldjuhul vähem jäätmeid ja need sisaldavad vähem orgaanikat, korterelamute jäätmeid iseloomustab seevastu suurem kompostitava materjali sisaldus. Uuselamupiirkondades on tekkiv jäätmete kogus üldjuhul suurem kui mujal, sest sealsetel elanikel on suurem sissetulek ning teistsugused tarbimisharjumused.

Kadrina vallas ei ole uuritud olmejäätmete koostist, seega tuleb siinkohal tugineda teistele Eestis korraldatud uuringutele. Ülevaate segaolmejäätmete koostisest annab joonis 1.

Joonis 1. Segaolmejäätmete koostis ( Allikas: Riigi jäätmekava eelnõu 2008 – 2013 )

GeoBaltica OÜ poolt jäätmekäitlusfirmades läbiviidud küsitluse tulemusena leiti, et hajaasustusega piirkondades tekitab inimene keskmiselt 225 kg segaolmejäätmeid aastas ja tiheasustusega piirkondades 275 kg segaolmejäätmeid aastas. Vastavalt Kadrina valla üldplaneeringule on Kadrina valla tiheasustusaladeks Kadrina alevik ja Hulja alevik. Kadrina valla elanikkonnal tekkivad segaolmejäätmete kogused 2008. aastal on välja toodud tabelis 5. Tuleb nentida, et tabelis 5 esitatud kogused on siiski hinnangulised ning võivad erineda reaalselt tekkivatest jäätmekogustest.

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 17

Tabel 5.

Kadrina vallas hinnanguliselt tekkinud segaolmejäätmete kogused asulate kaupa.

ASULA ELANIKE ARV TEKKIV TEKKIV JÄÄTMEKOGUS JÄÄTMEKOGUS ELANIKU KOHTA (t/a) (kg/a)

TIHEASUSTUSEGA ALAD:

Kadrina alevik 2401 275 660,2

Hulja alevik 540 275 148,5

HAJAASUSTUSEGA ALAD:

Ama küla 137 225 30,8

Abavere küla 42 225 9,5

Hõbeda küla 71 225 16,0

Härjadi küla 31 225 7,0

Jõepere küla 49 225 11,0

Jõetaguse küla 69 225 15,5

Kadapiku küla 110 225 24,8

Kallukse küla 6 225 1,4

Kihlevere küla 218 225 49,1

Kiku küla 120 225 27,0

Kõrveküla küla 33 225 7,4

Lante küla 28 225 6,3

Leikude küla 83 225 18,7

Loobu küla 45 225 10,1

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 18

ASULA ELANIKE ARV TEKKIV TEKKIV JÄÄTMEKOGUS JÄÄTMEKOGUS ELANIKU KOHTA (t/a) (kg/a)

Läsna küla 36 225 8,1

Mõndavere küla 9 225 2,0

Mäo küla 11 225 2,5

Neeruti küla 66 225 14,9

Ohepalu küla 17 225 3,8

Orutaguse küla 36 225 8,1

Pariisi küla 17 225 3,8

Põima küla 33 225 7,4

Ridaküla küla 166 225 37,4

Rõmeda küla 22 225 5,0

Sadala küla 105 225 23,6

Saukse küla 22 225 5,0

Tirbiku küla 94 225 21,2

Tokolopi küla 26 225 5,9

Udriku küla 133 225 33,9

Uku küla 42 225 9,5

Undla küla 92 225 20,7

Vaiatu küla 83 225 18,7

Vandu küla 18 225 4,1

Viitna küla 82 225 18,5

GeoBaltica OÜ Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 19

ASULA ELANIKE ARV TEKKIV TEKKIV JÄÄTMEKOGUS JÄÄTMEKOGUS ELANIKU KOHTA (t/a) (kg/a)

Vohnja küla 184 225 41,4

Võduvere küla 62 225 14,0

Võipere küla 53 225 11,9

KOKKU: 1360,3

Lähtudes Euroopa Liidu liikmesriikide olmejäätmete tekkekoguste hinnangust, võib eeldada, et olmejäätmete kogus suureneb keskmiselt 3% aastas kuni aastani 2013. Eeldada võib, et olmejäätmete koguse kasv on suurem lähiaastatel ning edaspidi väheneb vastavalt majanduskasvu stabiliseerumisega.

2006. aastal koguti jäätmearuannete põhjal Kadrina vallas 906,21 tonni segaolmejäätmeid, mis sisaldas nii elanikelt kui ka ettevõtetelt kogutud jäätmeid. Elanikelt koguti tabeli 4 andmete põhjal 491,64 tonni segaolmejäätmeid.

2.2. Pakend ja pakendijäätmed

Pakendid ja nende kasutamisel tekkinud jäätmed on üheks olulisemaks aspektiks, millele on viimasel kümnendil jäätmehoolduse korraldamisel tähelepanu pööratud. Suurem osa pakendijäätmetest on ühekorrapakendid, mille taaskasutamise süsteem ei ole veel lõplikult välja kujunenud.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem toimib peamiselt aktsiisimaksuga koormatud pakendite osas (peamiselt alkoholi ja karastusjookide ühekorra- ja ringluspakend), mis sorteeritakse elanike poolt välja ning kogutakse (ostetakse kokku) nn. taarapunktides

Pakendijäätmeid iseloomustab väike tihedus: olmejäätmete massist moodustavad nad umbes 30%, mahust aga kuni 60%. Kõige rohkem tekib paber- ja papp-pakendit, mis moodustab poole kõigist olmejäätmete koostises olevatest paberijäätmetest. Palju tekib ka klaas- ja plastikpakendeid. Klaaspakend moodustab peaaegu 100% olmejäätmete hulgas olevast klaasist ja plastpakend 80% olmejäätmete hulgas olevast plastikust. Vähem tekib komposiit-, metall- ja puitpakendeid. 2006. aastal koguti jäätmearuannete põhjal Kadrina vallas 81,52 tonni erinevaid pakendijäätmeid. Kogutud pakendijäätmed liigiti on välja toodud tabelis 4. Pakendijäätmete käitlemisega tegelevad AS Ragn-Sells, AS VSA ja Epler&Lorenz AS.

MTÜ Eesti Pandipakend ja Eesti Taaskasutese Organisatsioon (ETO) on kohustatud paigaldama pakendi kogumiskonteinereid võtmata tasu kohaliku omavalitsuse käest.

GeoBaltica OÜ