DOCSLIB.ORG

Joaveski Puupapivabriku Dokumenteerimine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Joaveski Puupapivabriku Dokumenteerimine Harju maakond Kuusalu vald Joaveski küla JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE Koostaja: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2011 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs 1 SISUKORD Tabel. Joaveski puupapivabriku dokumenteerimine 3 Lisa 1 Joaveski küla ja vabriku ajalugu koos illustreeriva plaanimatrejaliga 6 Joonised 1. Asukoha skeem 16 2. Asendiplaan 17 3. Inventeerimisjoonised 19 Fotod 1. Ajalooliste fotode koopiad 20 2. Fotod 22.aprill 2011 20 2 TABEL JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE 1 ÜLDANDMED Nimetus Joaveski puupapi vabrik Aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Joakveski küla, Joaveski kinnistu, katastritunnus 42301:005:0109 Koordinaadid X=6598723 Y=602837 Praegune funktsioon hüdroelektrijaam, suuremas osas kasutuseta 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1899 Autor 1899.aasta projekt on signeeritud kahe tundmatu allkirjaga. Projekti asukoht -algsed papivabriku ehitusjoonised 1899.a, EAA.33.3.2209 - juurdeehitusjoonised 1929.a firma „F.H.Maultzsch”, ERA.969.4.1297 -nõukogudeaegsed ümberehitusjoonised (katlamaja üe.) 1958.a TEPI „Eesti Tööstusprojekt”, ERA.T-15.4-3.377 Algne funktsioon Ehitati Joaveski papivabriku tootmishooneks, töötas 1899.-1930. ja taas 1941.-1994. papivabrikuna. 2001. aastast kuni kaasajani on väike osa kasutuses hüdroelektrijaamana. Ümberehitusetapid -1925.aastal ehitati uus hüdroelektrijaam (abijaam Nõmmeveskile) -1929.aastal lisati põhjafassaadile piklik paest juurdeehitus ja lõunafassaadile katlamaja korstnaga -1958.aastal ehitati ümber lõunapoolne katlamaja, müüriti kinni avasid, paigaldati katlamajale uus betoonlagi, ehitati korsten. - lisandusid nõukogudeaegsed siseplaneeringulised muudatused, 1899.a ehitusmahu katusekalde tugev tõstmine. -2001.aastal kohandati umbes 10 aastat kasutuseta seisnud papivabriku keskmisesse ossa hüdroelektrijaam (töötab tänapäevani) Muu ajalooline teave Loobu kallastel asuva Joaveski külast on esmakordseid kirjalikke teated 1510.aastast, kuna seal asus Palmse mõisale kuulunud vesiveski (die Möhle thom Falle, 3 sõnasõnaline tõlge: Joa veski). Väikesed vesiveskid tegutsesid selles paigas järjepidevalt 19.sajandi lõpuni, kuni 1899.aastal ostis Palmse mõisalt Joaveski krundi ära Loobu naabermõisnik Nikolai Dellingshausen. Samal aastal valmis papivabriku projekt ja algasid ehitustööd. Rajati paisjärv koos kanalitega- vabrikut hakkas käitama hüdroelektrijaam. Järgnevatel aastatel ehitati vabrikust idapoole ja üle jõe läänepoole mitmeid arhitektuurselt eriilmelisi tööliselamuid ja nende abihooneid. Vabrikust tuleva tee ja jõe vahele jääv palkmaja (oletatavasti vanemat päritolu ja seotud varasema vesiveskiga) kujundati ümber vabriku juhataja elamuks uue historitsistliku juurdeehitusega. Joaveski papivabrik on ilmekas näide, kuidas 19.sajandi lõpu mõis kohanes ümber vastavalt uuele kapitalistlikule majanduselule ja väljundiks saigi tööstusettevõtte asutamine. Joaveskist kujunes väike tööstusküla looduskaunis kohas. 12.veebruaril 1920.aastal müüs Nikolai Dellingshausen Joaveski puupapivabriku koos vabriku juurde kuuluvate maadega Taani kindral-konsulile J.Ch.Johansen´ile ja Eesti kodanikule R.Rank´ile. Nad moodustasid vabriku kasutamiseks esialgu usaldusühingu. 1925.aastal loodi Joaveski Puupapi Vabriku AS. 1930. aasta 1.detsembril ülemaailmse majanduskriisi tagasilöögi tulemusel Joaveski vabrik seiskus. Nõukogude aegse järglasena tegutses Joaveski vabrik 1941.aastast Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadile kuulunud rahvatarbekaupade tsehhina. Vabrik tegutses 1991-94 RAS „Tallinna Paber”nime all. 1994.aastal vabrik pankrotistus ja seiskus. 2001.aastal kohandati umbes 10 aastat kasutuseta seisnud papivabriku keskmisesse ossa hüdroelektrijaam (töötab tänapäevani), enamus ruumid on kasutuseta ja rüüstatud. 3 ASUKOHA KIRJELDUS Joaveski papivabrik asub Loobu jõe idakaldal Joaveski küla keskmes. Vabrikuhooned asuvad all jõeorus, samas kui looduslikul kõrgendikul on elamud ja paisjärv. Vabriku kõrvale jääb looduslik vaatamisväärsus Joaveski joastik- astmelisel langev kiirevooluline jõgi ja selle järsud kaldad. 4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- ja SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Ebaregulaarse põhiplaaniga papivabriku tootmishoone on põhja-lõuna pikisuunalise asetusega. Hoone koosneb erivanustest ehitusmahtudest. Vanima osa moodustab keskne ristkülikukujuline kahekorruseline paehoone, mille läänefassaadil on põikviil paetahvliga „1898. N.Baron Dellingshausen”. Sellele hoonele liitub põhjafassaadil 4 ristkülikukujuline juurdeehitus ja lõunafassaadil kõrgema mahuga kuivati-katlamaja ning idafassaadil madal koorimistsehh. Vabriku idapoolseid ruume läbistab sokli korruse tasandil lüüs. Lüüsi voolab vesi kanalist, mis saab alguse paisjärvest, kanal läbib vabriku külje all seisva restiruumi, suubub koorimistsehhi kohalt hoone sisse lüüsi, läbib turbiini ja väljub mehaanika töökoja alt kanalisse, mis viib vee tagasi jõkke. Ehitusmaterjal Paekivist sokkel. Paekivist välisseinad ja kandvad siseseinad. 1899.aasta ehitusmahul on avade silded ja põsed laotud põletatud tellistest, põhjatiival betoonist aknasilded (1929.a). Katusetarind puidust, katlamajal betoonfermid (1958.a). Katusekate eterniitplaat. Betooni on kasutatud lüüsi, kanalite ja resti ruumi sokli juures. Väliskujundus ja Paekivist fassaadid on krohvimata. Algseid, 1899.a, iseloomulikud detailid ehitusmahtude fassaade ilmestavad põletatud tellistest aknasillused. Läänefassaadi muudab telgsümeetriliseks keskne, kuid vaevueenduv põikmaht, millel on kaks kõrget ümarkaarse sillusega akent, pikk ristkülikukujuline nišš ja ülaosas kolmikaken. Viilu rõhutavad kolm ehistorni, millest keskmine on lagunenud. Hilisemate juurdeehituste fassaade iseloomustab lihtne paeladu ilma eriliste arhitektuursete võteteta. Plaanilahendus Vabriku enamus siseruume iseloomustab maksimaalselt avar ruum, mis on saavutatud laetalade postidele toetamise teel. Põhjatiiva täiesti avatud siseruumi kannab puitfermistik (võisid olla algselt metallfermid) ilma ühegi kandva postita (2010-11 talvel varises osa fermidest kokku lumeraskuse all). Nõukogude ajal renoveeritud katlamaja sildavad raudbetoonist moodulfermid ja selle kõrvalruumi betoonlagi. Minimaalselt on väikesi ruume (meistrite ruumid vanima osa II korrusel jne.). Sisekujundus ja 1899.aastast pärit hoone osas on kohati säilinud iseloomulikud detailid, kandilised kivipostid ja vahelae puittalastik. Teisele sisustus, mööbel korrusele viiv paetrepp sepiskäepidemega on tõenäoliselt pärit nõukogudeajast (puudub 1929.a joonisel). Ei pääsenud tutvuma hüdroelektrijaama sisemusega, kuid arvestades selle hooneosa välist halba ehituslikku kvaliteeti, ei pruugi ka interjöörides midagi väärtuslikku leiduda. Stiililine kirjeldus 19.-20.sajandi vahetuse tsaariaegne historitsism (1899.aasta ehitusmahul) ja utilitaarne tööstusarhitektuur (Eesti Wabariigi aegsed ja nõukogudeaegsed lisandused). 5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Hoone on üldiselt halvas seisukorras. Katusekate on kriitilises seisus, põhjatiival on hiljuti hävinenud veerand katusest. Katusekatte lagunemine võib saada terve hoone hävingu esimeseks põhjuseks. Aknaraamid on lõhutud, uksed puuduvad, sissepääs 5 vaba. Hoone on seest rüüstatud ja hoone hävimise teine võimalik oht peitub näiteks süütamises. Hoone ümbrus on suhteliselt hooldatud, vabriku külje all on jaanituleplats. 6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Joaveski paberivabrik on väisarhitektuurilt säilinud rahuldavalt. Arvukate hilisemate juurdeehitustest ümbritsetuna on algne 1899.aasta hoonemaht säilinud ja vaadeldav lääne- ja idaküljest. Vanema hooneosa siluetti muudab nõukogudeajal tõstetud katus. Põhjatiib on lihtsa utilitaarse iseloomuga, kuid algse hoonemahuga võrreldes proportsionaalselt liiga suur. Nõukogudeaegsed ümberehitused ja juurdeehitused on arhitektuurselt väärtusetud. Interjöörides ei ole hästi säilinud algseid tarindeid, palju on hilisemaid ümberkohandusi. Interjöörid on rüüstatud. 7 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 22.aprill 2011 8 Koostaja andmed Monika Eensalu 5139814, Laur Pihel OÜ Eensalu & Pihel LISA 1 Joaveski küla ja vabriku ajalugu koos illustreeriva plaanimatrejaliga 62 km pikkune Loobu jõgi1 on oma veerohke ja kiirevoolulise iseloomu tõttu loonud sajandite vältel soodsad tingimused paljude vesiveskite ja isegi mitme tööstuse ehitamiseks selle kallalstele. 19.-20.sajandi 60-aastateni tegutses Mädapea silla lähedal Pundi veski, mida kasutas Jõepere mõis viljajahvatuseks. Pundist allavoolu asusid kaks Neeruti mõisa veskit (Võduvere veski tegutses ennem 1858.a ja Neerutiveski u.1878.- 1945). Neerutiveskist allavoolu Kadrinas asus Päri veski (1586.-18.saj alguseni). Undla mõisamaa nurgas tegutses Undla väike veski (19.saj), mille arendas 1948.a väikeseks keemiatööstuseks artell „Mineraal” ja 1968.a tootmiskoondis „Flora” (1988.aastast mahajäetud). Undla veskist 1,5 km allavoolu tegutses Nagala veski (15.sajand-20.saj keskpaik) ja veel allavoolu Vatku mõisa vesiveski, Arvavere veski, Loobuse veski (17.saj- 20.saj keskpaik). Veskeid oli ka Loobu jõe haruojadel. (Eduard Leppik,Väike-Maarja kodu- uurija ja keelemees artikkel „Loobu jõgikonna vesiveskitest”) Loobu kallastel asuva Joaveski külast on esmakordseid kirjalikke teated 1510.aastast, kuna seal asus Palmse mõisale kuulunud vesiveski (die Möhle thom Falle, sõnasõnaline tõlge: Joa veski). Pärast Põhjasõda oli seal Jakob Falki veski. 1732. aasta revisjoni andmeil 1 Loobu jõgi algab Pandivere kõrgustiku põhjanõlvalt Jõepere karstiallikaist, läbib Kadrina ja keskjooksul Kõrvemaa kirdenurga ning suubub Vihasoo lähedal Eru lahte; pikkus 62km, jõgikond
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Urmas Leesnurm Ja Läsna-Loobu
    llav Kadrina kallistab sajaseks saavat sünnimaad! JAANUAR 2018 Nr 1 (283) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Kadrina rahvas tänab Päästjatel 140 väljasõitu ilutulestiku eest Kadrina tänab annetajaid aastavahetuse ilutulestiku eest. Aitäh teile: Pixner OÜ, Pomemet OÜ, RTR Teenused, Nuka Kaubad, Brek OÜ, Sedaksi OÜ, Ruuto Katused OÜ, Rono Design OÜ Paadisaunad, Tinman OÜ, Kadrina Kommunaal, Kadrina vallavalitsus ja Alo Laaniste, Risto Murumägi, Janno Jäätma, Indrek Kalja, Urmas Leesnurm. Kiitus Vohnja kooliperele Vohnja Lasteaed-Algkooli pere sai kiidukirja, kus seisis: „Olin südamest liigutatud kui käisin Kadrina hooldekodus uue aasta esimestel päevadel vaatamas enda 94. aastast ema Ainot ja hooldajad näitasid, kui toredad jõulukaardid sai iga sealne elanik teie kooli õpilastelt! Suur-suur tänu sellise tähelepanu ja idee eest!“ Allkiri: Maano Männi. n Raido Nagel tõi majja kustutid Priitahtliku pritsimehe, arboristi ja tubli kodaniku Raido Nageli pisike ponnistus tõi Kadrina Rakvere tee 3 kortermajale kingituseks tulekustutid. Nimelt registreeris ta ühistu osalema Päästeameti tuleohutuskampaaniasse, mis puudutas suitsuandurite Sauna sünnipäeval 150 sõpra olemasolu kõikides korterites. Nii sai ka terve maja koos Kadrina sauna kui Eesti vanima regulaarselt Päästeametiga läbi käidud ja korteritesse, kus andur puudus, tegutseva külasauna 60. sünnipäev tõi kohale need paigaldatud. poolteistsada huvilist nii lähedalt kui kaugelt. Tõhusa tegevuse tulemina võitis maja tulekustutid koos kapi ja vastava infotahvliga kaheksasse trepikotta. Muusikat pakkusid nii koolipoiste wAxXeRs, Moonaküla Muusikapatrull kui ka Margus Laugesaar. Lisaks üllatusesineja, üldlaulupeolgi solistina Pirruse lehmad Tapa esinenud Joosep Toomeste seekord torupillil. raamatukogus Raivo Saare fotol on peaaegu kõik Kadrina priitahtlikud pritsimehed koos väikeste abilistega meie oma pritsimaja taustal. Lustlike tantsudega esinesid Vöökudujad. Vallavalitsuse poolse kingitusena jäi sauna seinale 27. veebruarini on Tapa linnaraamatukogu mõlemal korrusel Aasta 2017 oli sündmusterohke.
    [Show full text]
  • Kallukse Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse olemasoleva Kallukse maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja välispiiri. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kallukse, Sootaguse ja Undla külas. Kallukse maastikukaitseala moodustati Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” maastikulise üksikobjektina. Kehtiv Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 „Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Kaitseala põhiline eesmärk on kaitsta geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikke Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme (Kallukse mäed). Alal asub ka 1938. aastal kaitse alla võetud Linda-Neitsi ehk Lodikivi. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta eelnõukohase määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kadrina Valla Jäätmekava 2008-2013
    GeoBaltica OÜ Registrikood 11347994 Töö nr: 02007 Tellija: Kadrina Vallavalitsus Staadium: Jäätmekava KADRINA VALLA JÄÄTMEKAVA 2008-2013 Juhatuse liige Raivo Markov Projektijuht Raivo Markov Insener Enn Tumm Tartu 2008 Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................4 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ...........................................................5 1.1. Asukoht............................................................................................................................5 1.2. Rahvastik ja elamumajandus............................................................................................6 1.3. Teedevõrgustik...............................................................................................................10 1.4. Tööstus ja ettevõtlus ......................................................................................................10 1.5. Tööhõive ja sissetulekud................................................................................................11 1.6. Sotsiaalsfäär ...................................................................................................................11 1.7. Looduskeskkond ............................................................................................................12 2. KADRINA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE .........................................14 2.1. Olmejäätmed.................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Metskonna Metsa Majandamise Kava Aastani 2021
    RMK LÄÄNEVIRUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021 Metsaülema pöördumine ····························································· 3 1. Metsa majandamine aastatel 2001–2011 ·································· 5 1.1. Maakasutus ······································································· 6 1.2. Metsavarud ······································································· 7 1.3. Raied ·············································································· 15 1.4. Metsakasvatus ································································· 17 1.5. Looduskaitse ··································································· 20 1.6. Metsaparandus ································································ 22 1.7. Puhkevõimalused ····························································· 24 1.8. Kultuurimälestised ja pärandkultuur ··································· 26 1.9. Jahindus ········································································· 28 2. Metsa majandamist mõjutavad planeeringud ja taristu ········· 31 3. Metsa majandamine aastani 2021 ····································· 35 3.1. Maakasutus ····································································· 36 3.2. Metsakasvatus ································································· 37 3.3. Looduskaitse ··································································· 42 3.4. Metsaparandus ································································ 44 3.5. Puhkevõimalused ·····························································
    [Show full text]
  • Vastu Võetud Kadrina Vallavolikogu 15.10.2018 Määrusega Nr 15 Muudetud 25.09.2019 Määrusega Nr 34
    Vastu võetud Kadrina Vallavolikogu 15.10.2018 määrusega nr 15 Muudetud 25.09.2019 määrusega nr 34 KADRINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2035 Kadrina 20 19 /20 Kadrina valla arengukava aastateks 2018 - 2035 SISUKORD SISSEJUHATUS Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. KADRINA VALLA VISIOON 2035 4 1. RAHVASTIK JA GEOGRAAFILINE ASEND 5 1.1 Geograafiline asend 5 1.2 Rahvastik 5 2. HARIDUS 8 2.1 Alusharidus ja lasteaiad 8 2.2 Üldharidus ja üldhariduskoolid 8 2.3 Huviharidus ja noorsootöö 9 3. KULTUUR JA VABA AEG 14 3.1 Rahvakultuur 14 3.2 Raamatukogud 14 3.3 Kirik ja kalmistu 15 3.4 Kadrina kalmistu 16 3.5 Kolmas sektor ja külaliikumine 16 4. SPORT 18 5. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA TURVALISUS 22 5.1 Sotsiaalhoolekanne 22 5.2 Tervishoid 23 5.3 Turvalisus 23 6. TARISTU, KESKKOND, JÄÄTMEKÄITLUS 25 6.1 Maakasutuse struktuur, ruumiline areng 25 6.2 Elukeskkond 26 6.2.1 Teed ja tänavad 26 6.2.2 Soojamajandus 27 6.2.3 Veevarustus ja kanalisatsioon 27 6.2.4 Elamu- ja kommunaalmajandus, heakord 28 6.3 Keskkond ja jäätmekäitlus 28 7. ETTEVÕTLUS, TÖÖHÕIVE JA TURISM 35 2 Kadrina valla arengukava aastateks 2018 - 2035 SISSEJUHATUS Kadrina valla arengukava aastateks 20 19 /20 -2035 on dokument, mille eesmärgiks on tasakaalustatud arengu kavandamine ning valla konkurentsivõime tagamine pikemaajalisel perioodil. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele peab vallal olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava arvestab ka valla üldplaneeringut. Kadrina vallavolikogu on kehtestanud eraldi dokumentidena korrad, mis puudutavad arengukava ning eelarvestrateegia koostamist, muutmist ja menetlemist. Seetõttu on arengukava ja eelarvestrateegia eraldi dokumendid, kuid üksteisest sõltuvad.
    [Show full text]
  • Loobu Jõe Hoiuala Kaitsekorralduskava 2014-2023
    Loobu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2014-2023 1 SISUKORD Eessõna ......................................................................................................................................4 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................................................6 1.1. Ala iseloomustus .........................................................................................................6 1.2. Maakasutus .....................................................................................................................7 1.3. Huvigrupid ......................................................................................................................7 1.4. Kaitsekord.......................................................................................................................8 1.5. Uuritus.............................................................................................................................9 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .........................................................................9 1.5.2. Riiklik seire............................................................................................................10 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus..........................................................................10 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID........................................................................11 2.1. Elustik ...........................................................................................................................11
    [Show full text]
  • 14 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    14 buss sõiduplaan & liini kaart 14 Rakvere - Kadrina - Tapa - Võsu Vaata Veebilehe Režiimis 14 buss liinil (Rakvere - Kadrina - Tapa - Võsu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 16:40 (2) Võsu: 10:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 14 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 14 buss saabub. Suund: Rakvere 14 buss sõiduplaan 43 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:40 teisipäev 16:40 Võsu 61a Mere Tänav, Estonia kolmapäev 16:40 Vergi Tee neljapäev 16:40 Rakvere tee, Estonia reede 16:40 Koljaku laupäev 16:40 Oruveski Tee pühapäev 16:40 Palmse Mõis Võsupere Keskus 14 buss info Võsupere Suund: Rakvere Peatust: 43 Sakusaare Reisi kestus: 84 min Liini kokkuvõte: Võsu, Vergi Tee, Koljaku, Oruveski Viitna Tee, Palmse Mõis, Võsupere Keskus, Võsupere, Sakusaare, Viitna, Tapa Teerist, Loobu, Arbavere, Kõnnu Teerist, Kurisoo, Kadrina Tee, Kuusiku, Tapa Teerist Kõrveküla, Kolu, Rannavärava, Põima, Vanamõisa, Miilimägi, Tapa Haigla, Tapa, Õhtu Puiestee, Tapa Loobu Autobaas, Moe Tee, Peebumäe, Männiku, Udriku, Polli, Riistamäe, Kadrina, Lante, Tirbiku, Hulja, Arbavere Kõrgemäe, Karivärava, Kullaaru Tee, Ristmiku, Teater, Lai, Rakvere Kõnnu Teerist Kurisoo Kadrina Tee Kuusiku Kõrveküla Kolu Rannavärava Põima Vanamõisa Miilimägi Tapa Haigla 23 Valgejõe Puiestee, Tapa Tapa 1 Sauna Tänav, Tapa Õhtu Puiestee 28 Pikk Tänav, Tapa Tapa Autobaas Pikk, Tapa Moe Tee Peebumäe Männiku Udriku Polli Riistamäe Kadrina 2 Viitna Tee, Kadrina Lante Tirbiku Hulja Kõrgemäe Karivärava Kullaaru Tee
    [Show full text]
  • Viitna Ja Vohnja Jahipiirkonna Moodustamine Ning Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Andja Määramine
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 15.06.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 14.06.2007 Avaldamismärge: RTL 2006, 47, 844 Viitna ja Vohnja jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine Vastu võetud 31.05.2006 nr 37 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 ja § 11 lõike 2 alusel. § 1. Viitna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Viitna jahipiirkonna pindala on 17 010 hektarit. (2) Viitna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Viitna jahipiirkonna piir läheb Loobu metskonna kvartali VJ117 idasihi ja Lahemaa rahvuspargi piiri ristumiskohast mööda Lahemaa rahvuspargi piiri Loobu metskonna kvartali 171 idasihini, jätkudes mööda Loobu metskonna kvartalite 171, 174 ja 180/181 ida- ja kvartali 180 lõunasihti Kadaka teeni; sealt mööda Kadaka teed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Aaspere–Võipere maanteeni, jätkudes mööda Aaspere–Võipere maanteed Kadrina valla piirini; seejärel mööda Kadrina valla piiri Veltsi– Hulja maanteeni ning mööda Veltsi–Hulja maanteed Rakvere–Tapa maanteeni; teeristist mööda Rakvere–Tapa maanteed Tapa suunas Loobu jõeni, jätkudes mööda Loobu jõge Käritsa karjääri teeni; sealt 400 meetrit lääne suunas mööda Käritsa karjääri teed metsateeni; siis mööda metsateed, ületades Loobu–Tapa maantee, Ohepalu looduskaitseala piirini; edasi mööda Ohepalu looduskaitseala piiri Pala–Ohepalu teeni ning mööda Pala– Ohepalu teed Udriku Suurjärve teeni, jätkudes mööda Udriku Suurjärve teed
    [Show full text]
  • Paadist Saun Koos ... Vaibaga Mälestuskivi Jõepere Lahingule
    llav Kes valima ei lähe, on ... SEPTEMBER 2017 Nr 8 (279) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Vohnjal 50 last Paadist saun koos ... vaibaga Pisike Vohnja lasteaed-algkool elab siinsete inimeste tahtest ja saab toimetada nii kaua, kuni kohalikud tahavad tuua oma lapsi just siia, pisikesse kooli. Sellel õppeaastal on koolis 23 õpilast ja lasteaias 27 last. Koolis on hea õppida siis, kui tunned ära, et see on sinu kool. Kool võib olla suur või väike, maal või linnas, kuid ta peab olema oma. Olgu teie koolitee turvaline ning koolipäev sisukas ja loov! Õnne Kiviperk, Vohnja lasteaed-algkooli direktor Kunstidekool alustas Pärdiga Kadrina Kunstidekooli 29. õppeaasta läks käima hoogsalt. Õpetajad alustasid improvisatsiooniga Arvo Pärdi laulu „Koolitee“ teemal, mis lõi n toreda koolialguse meele- olu. Sel õppeaastal asus muusikaosakonnas õppima 75 õpilast ja kunstiosa- konnas 50. Põhikoolis õpib muusikat 49 ja kunsti 16 õpilast. Hetkel õpib koolis vabaõppes ka neli täis- kasvanut. Koolis alustas solfedžo- õpetajana tööd Kaida Mi- kola. Täname Eesti Noorsoo- töö Keskust ja programmi Avalikuks uudistamiseks, aga vajadusel ka kiireks testimiseks välja pandud paadisauna leiab huviline Kadrinast Kaido Allikma EV100, mille kaudu sai kool koduaiast. Kamraad Kasmar Tunder seisab vasakul kingituseks džembesid, ca- jone trummi ja digiklaveri Kui Kadrinas avatakse ükskord esmaesitlus oli aasta eest Türi last rääkimata. Ikka siitsa- sena lisandunud näiteks paa- Roland. Kokku saime pro- kodukandi toodangu näitus lillelaadal lootuses, et vaata- mast, Kadrina kandist, endise dikujuline kümblustünn, mi- jektidest toetusi 1520 euro Made in Kadrina, siis on seal me, mis saama hakkab. Vaata- Flora tsehhi õuel asuvast an- da esmaesitleti Kadrina küla- eest. kindlasti aukohal paadisaun, miseks polnud aga peagi gaarist alates, kus pidevalt sauna 60.
    [Show full text]