Joaveski Puupapivabriku Dokumenteerimine
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Harju maakond Kuusalu vald Joaveski küla JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE Koostaja: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2011 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs 1 SISUKORD Tabel. Joaveski puupapivabriku dokumenteerimine 3 Lisa 1 Joaveski küla ja vabriku ajalugu koos illustreeriva plaanimatrejaliga 6 Joonised 1. Asukoha skeem 16 2. Asendiplaan 17 3. Inventeerimisjoonised 19 Fotod 1. Ajalooliste fotode koopiad 20 2. Fotod 22.aprill 2011 20 2 TABEL JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE 1 ÜLDANDMED Nimetus Joaveski puupapi vabrik Aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Joakveski küla, Joaveski kinnistu, katastritunnus 42301:005:0109 Koordinaadid X=6598723 Y=602837 Praegune funktsioon hüdroelektrijaam, suuremas osas kasutuseta 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1899 Autor 1899.aasta projekt on signeeritud kahe tundmatu allkirjaga. Projekti asukoht -algsed papivabriku ehitusjoonised 1899.a, EAA.33.3.2209 - juurdeehitusjoonised 1929.a firma „F.H.Maultzsch”, ERA.969.4.1297 -nõukogudeaegsed ümberehitusjoonised (katlamaja üe.) 1958.a TEPI „Eesti Tööstusprojekt”, ERA.T-15.4-3.377 Algne funktsioon Ehitati Joaveski papivabriku tootmishooneks, töötas 1899.-1930. ja taas 1941.-1994. papivabrikuna. 2001. aastast kuni kaasajani on väike osa kasutuses hüdroelektrijaamana. Ümberehitusetapid -1925.aastal ehitati uus hüdroelektrijaam (abijaam Nõmmeveskile) -1929.aastal lisati põhjafassaadile piklik paest juurdeehitus ja lõunafassaadile katlamaja korstnaga -1958.aastal ehitati ümber lõunapoolne katlamaja, müüriti kinni avasid, paigaldati katlamajale uus betoonlagi, ehitati korsten. - lisandusid nõukogudeaegsed siseplaneeringulised muudatused, 1899.a ehitusmahu katusekalde tugev tõstmine. -2001.aastal kohandati umbes 10 aastat kasutuseta seisnud papivabriku keskmisesse ossa hüdroelektrijaam (töötab tänapäevani) Muu ajalooline teave Loobu kallastel asuva Joaveski külast on esmakordseid kirjalikke teated 1510.aastast, kuna seal asus Palmse mõisale kuulunud vesiveski (die Möhle thom Falle, 3 sõnasõnaline tõlge: Joa veski). Väikesed vesiveskid tegutsesid selles paigas järjepidevalt 19.sajandi lõpuni, kuni 1899.aastal ostis Palmse mõisalt Joaveski krundi ära Loobu naabermõisnik Nikolai Dellingshausen. Samal aastal valmis papivabriku projekt ja algasid ehitustööd. Rajati paisjärv koos kanalitega- vabrikut hakkas käitama hüdroelektrijaam. Järgnevatel aastatel ehitati vabrikust idapoole ja üle jõe läänepoole mitmeid arhitektuurselt eriilmelisi tööliselamuid ja nende abihooneid. Vabrikust tuleva tee ja jõe vahele jääv palkmaja (oletatavasti vanemat päritolu ja seotud varasema vesiveskiga) kujundati ümber vabriku juhataja elamuks uue historitsistliku juurdeehitusega. Joaveski papivabrik on ilmekas näide, kuidas 19.sajandi lõpu mõis kohanes ümber vastavalt uuele kapitalistlikule majanduselule ja väljundiks saigi tööstusettevõtte asutamine. Joaveskist kujunes väike tööstusküla looduskaunis kohas. 12.veebruaril 1920.aastal müüs Nikolai Dellingshausen Joaveski puupapivabriku koos vabriku juurde kuuluvate maadega Taani kindral-konsulile J.Ch.Johansen´ile ja Eesti kodanikule R.Rank´ile. Nad moodustasid vabriku kasutamiseks esialgu usaldusühingu. 1925.aastal loodi Joaveski Puupapi Vabriku AS. 1930. aasta 1.detsembril ülemaailmse majanduskriisi tagasilöögi tulemusel Joaveski vabrik seiskus. Nõukogude aegse järglasena tegutses Joaveski vabrik 1941.aastast Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadile kuulunud rahvatarbekaupade tsehhina. Vabrik tegutses 1991-94 RAS „Tallinna Paber”nime all. 1994.aastal vabrik pankrotistus ja seiskus. 2001.aastal kohandati umbes 10 aastat kasutuseta seisnud papivabriku keskmisesse ossa hüdroelektrijaam (töötab tänapäevani), enamus ruumid on kasutuseta ja rüüstatud. 3 ASUKOHA KIRJELDUS Joaveski papivabrik asub Loobu jõe idakaldal Joaveski küla keskmes. Vabrikuhooned asuvad all jõeorus, samas kui looduslikul kõrgendikul on elamud ja paisjärv. Vabriku kõrvale jääb looduslik vaatamisväärsus Joaveski joastik- astmelisel langev kiirevooluline jõgi ja selle järsud kaldad. 4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- ja SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Ebaregulaarse põhiplaaniga papivabriku tootmishoone on põhja-lõuna pikisuunalise asetusega. Hoone koosneb erivanustest ehitusmahtudest. Vanima osa moodustab keskne ristkülikukujuline kahekorruseline paehoone, mille läänefassaadil on põikviil paetahvliga „1898. N.Baron Dellingshausen”. Sellele hoonele liitub põhjafassaadil 4 ristkülikukujuline juurdeehitus ja lõunafassaadil kõrgema mahuga kuivati-katlamaja ning idafassaadil madal koorimistsehh. Vabriku idapoolseid ruume läbistab sokli korruse tasandil lüüs. Lüüsi voolab vesi kanalist, mis saab alguse paisjärvest, kanal läbib vabriku külje all seisva restiruumi, suubub koorimistsehhi kohalt hoone sisse lüüsi, läbib turbiini ja väljub mehaanika töökoja alt kanalisse, mis viib vee tagasi jõkke. Ehitusmaterjal Paekivist sokkel. Paekivist välisseinad ja kandvad siseseinad. 1899.aasta ehitusmahul on avade silded ja põsed laotud põletatud tellistest, põhjatiival betoonist aknasilded (1929.a). Katusetarind puidust, katlamajal betoonfermid (1958.a). Katusekate eterniitplaat. Betooni on kasutatud lüüsi, kanalite ja resti ruumi sokli juures. Väliskujundus ja Paekivist fassaadid on krohvimata. Algseid, 1899.a, iseloomulikud detailid ehitusmahtude fassaade ilmestavad põletatud tellistest aknasillused. Läänefassaadi muudab telgsümeetriliseks keskne, kuid vaevueenduv põikmaht, millel on kaks kõrget ümarkaarse sillusega akent, pikk ristkülikukujuline nišš ja ülaosas kolmikaken. Viilu rõhutavad kolm ehistorni, millest keskmine on lagunenud. Hilisemate juurdeehituste fassaade iseloomustab lihtne paeladu ilma eriliste arhitektuursete võteteta. Plaanilahendus Vabriku enamus siseruume iseloomustab maksimaalselt avar ruum, mis on saavutatud laetalade postidele toetamise teel. Põhjatiiva täiesti avatud siseruumi kannab puitfermistik (võisid olla algselt metallfermid) ilma ühegi kandva postita (2010-11 talvel varises osa fermidest kokku lumeraskuse all). Nõukogude ajal renoveeritud katlamaja sildavad raudbetoonist moodulfermid ja selle kõrvalruumi betoonlagi. Minimaalselt on väikesi ruume (meistrite ruumid vanima osa II korrusel jne.). Sisekujundus ja 1899.aastast pärit hoone osas on kohati säilinud iseloomulikud detailid, kandilised kivipostid ja vahelae puittalastik. Teisele sisustus, mööbel korrusele viiv paetrepp sepiskäepidemega on tõenäoliselt pärit nõukogudeajast (puudub 1929.a joonisel). Ei pääsenud tutvuma hüdroelektrijaama sisemusega, kuid arvestades selle hooneosa välist halba ehituslikku kvaliteeti, ei pruugi ka interjöörides midagi väärtuslikku leiduda. Stiililine kirjeldus 19.-20.sajandi vahetuse tsaariaegne historitsism (1899.aasta ehitusmahul) ja utilitaarne tööstusarhitektuur (Eesti Wabariigi aegsed ja nõukogudeaegsed lisandused). 5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Hoone on üldiselt halvas seisukorras. Katusekate on kriitilises seisus, põhjatiival on hiljuti hävinenud veerand katusest. Katusekatte lagunemine võib saada terve hoone hävingu esimeseks põhjuseks. Aknaraamid on lõhutud, uksed puuduvad, sissepääs 5 vaba. Hoone on seest rüüstatud ja hoone hävimise teine võimalik oht peitub näiteks süütamises. Hoone ümbrus on suhteliselt hooldatud, vabriku külje all on jaanituleplats. 6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Joaveski paberivabrik on väisarhitektuurilt säilinud rahuldavalt. Arvukate hilisemate juurdeehitustest ümbritsetuna on algne 1899.aasta hoonemaht säilinud ja vaadeldav lääne- ja idaküljest. Vanema hooneosa siluetti muudab nõukogudeajal tõstetud katus. Põhjatiib on lihtsa utilitaarse iseloomuga, kuid algse hoonemahuga võrreldes proportsionaalselt liiga suur. Nõukogudeaegsed ümberehitused ja juurdeehitused on arhitektuurselt väärtusetud. Interjöörides ei ole hästi säilinud algseid tarindeid, palju on hilisemaid ümberkohandusi. Interjöörid on rüüstatud. 7 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 22.aprill 2011 8 Koostaja andmed Monika Eensalu 5139814, Laur Pihel OÜ Eensalu & Pihel LISA 1 Joaveski küla ja vabriku ajalugu koos illustreeriva plaanimatrejaliga 62 km pikkune Loobu jõgi1 on oma veerohke ja kiirevoolulise iseloomu tõttu loonud sajandite vältel soodsad tingimused paljude vesiveskite ja isegi mitme tööstuse ehitamiseks selle kallalstele. 19.-20.sajandi 60-aastateni tegutses Mädapea silla lähedal Pundi veski, mida kasutas Jõepere mõis viljajahvatuseks. Pundist allavoolu asusid kaks Neeruti mõisa veskit (Võduvere veski tegutses ennem 1858.a ja Neerutiveski u.1878.- 1945). Neerutiveskist allavoolu Kadrinas asus Päri veski (1586.-18.saj alguseni). Undla mõisamaa nurgas tegutses Undla väike veski (19.saj), mille arendas 1948.a väikeseks keemiatööstuseks artell „Mineraal” ja 1968.a tootmiskoondis „Flora” (1988.aastast mahajäetud). Undla veskist 1,5 km allavoolu tegutses Nagala veski (15.sajand-20.saj keskpaik) ja veel allavoolu Vatku mõisa vesiveski, Arvavere veski, Loobuse veski (17.saj- 20.saj keskpaik). Veskeid oli ka Loobu jõe haruojadel. (Eduard Leppik,Väike-Maarja kodu- uurija ja keelemees artikkel „Loobu jõgikonna vesiveskitest”) Loobu kallastel asuva Joaveski külast on esmakordseid kirjalikke teated 1510.aastast, kuna seal asus Palmse mõisale kuulunud vesiveski (die Möhle thom Falle, sõnasõnaline tõlge: Joa veski). Pärast Põhjasõda oli seal Jakob Falki veski. 1732. aasta revisjoni andmeil 1 Loobu jõgi algab Pandivere kõrgustiku põhjanõlvalt Jõepere karstiallikaist, läbib Kadrina ja keskjooksul Kõrvemaa kirdenurga ning suubub Vihasoo lähedal Eru lahte; pikkus 62km, jõgikond