DOCSLIB.ORG

Paadist Saun Koos ... Vaibaga Mälestuskivi Jõepere Lahingule

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Paadist Saun Koos ... Vaibaga Mälestuskivi Jõepere Lahingule llav Kes valima ei lähe, on ... SEPTEMBER 2017 Nr 8 (279) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Vohnjal 50 last Paadist saun koos ... vaibaga Pisike Vohnja lasteaed-algkool elab siinsete inimeste tahtest ja saab toimetada nii kaua, kuni kohalikud tahavad tuua oma lapsi just siia, pisikesse kooli. Sellel õppeaastal on koolis 23 õpilast ja lasteaias 27 last. Koolis on hea õppida siis, kui tunned ära, et see on sinu kool. Kool võib olla suur või väike, maal või linnas, kuid ta peab olema oma. Olgu teie koolitee turvaline ning koolipäev sisukas ja loov! Õnne Kiviperk, Vohnja lasteaed-algkooli direktor Kunstidekool alustas Pärdiga Kadrina Kunstidekooli 29. õppeaasta läks käima hoogsalt. Õpetajad alustasid improvisatsiooniga Arvo Pärdi laulu „Koolitee“ teemal, mis lõi n toreda koolialguse meele- olu. Sel õppeaastal asus muusikaosakonnas õppima 75 õpilast ja kunstiosa- konnas 50. Põhikoolis õpib muusikat 49 ja kunsti 16 õpilast. Hetkel õpib koolis vabaõppes ka neli täis- kasvanut. Koolis alustas solfedžo- õpetajana tööd Kaida Mi- kola. Täname Eesti Noorsoo- töö Keskust ja programmi Avalikuks uudistamiseks, aga vajadusel ka kiireks testimiseks välja pandud paadisauna leiab huviline Kadrinast Kaido Allikma EV100, mille kaudu sai kool koduaiast. Kamraad Kasmar Tunder seisab vasakul kingituseks džembesid, ca- jone trummi ja digiklaveri Kui Kadrinas avatakse ükskord esmaesitlus oli aasta eest Türi last rääkimata. Ikka siitsa- sena lisandunud näiteks paa- Roland. Kokku saime pro- kodukandi toodangu näitus lillelaadal lootuses, et vaata- mast, Kadrina kandist, endise dikujuline kümblustünn, mi- jektidest toetusi 1520 euro Made in Kadrina, siis on seal me, mis saama hakkab. Vaata- Flora tsehhi õuel asuvast an- da esmaesitleti Kadrina küla- eest. kindlasti aukohal paadisaun, miseks polnud aga peagi gaarist alates, kus pidevalt sauna 60. sünnipäeval. Tänan väga ka Eesti Kultuurkapitali preemia eest meie enneolematu ihu- ja enam aega, üks tellimus jook- surinat ja kopsimist kostab. Teiseks käsitöö ja paind- tublidele õpilastele ja õpetaja Edvin Lipsile (pildil). hingeharimisehitis. sis teisega võidu, rääkimata Tegevus laieneb. likkus. Iga soovija saab täpselt tarvidusest osaleda kõikvõi- sellise sauna, nagu ihkab. Kas Eve Vunk, kooli direktor Viskan laastudest seintega lei- malikel laatadel ja messidel. Kolm korda edu ainult leiliruumiga või kogu- liruumis sahmaka vett keri- Tänaseks on hulk laastust Milles edu alus, uurin Kaidolt nisti leili- ja pesu- ja riietus- sele, jalad toetumas ... põran- sisu ja laastukatusega saunu ja Kasmarilt, kes Paadisauna ruumiga tõsisema hoone. Hin- Keskkoolis 611 õppurit dat katvale kaltsuvaibale. Ta- üle Eesti laiali – rohkelt näi- reklaamsärgid üll ja samade nad vahemikus 4000–10 000 gumiku all on kodukandi teks Saaremaal, ent ka Ruh- kirjadega kruusid pihus mu- eurot, laadapakkumiste puhul Esmakordselt üle seitsme aasta on Kadrina Keskkooli jändrikest puudest pingid, nus, kuid hoopis kämpingu- hedasti juttu vestavad. pole välistatud üllatused. majana. Jõutud on nii Austraa- Hoone välisvärv on vabalt õppurite arv enam kui 600. Nimelt 611. Esimesse klassi läks millel säravad vikerkaare- Esiteks unikaalne disain, liasse kui Ameerikasse, Põhja- valitav. 70 säravsilmset koolijütsi. värvides neoontuled. Leil lõõ- millele on tänaseks arendu- Kolmandaks aga täisla- Gümnaasiumiosas on 119 õppurit kellest 26 elab väljas- mavalt palav, kuid paitavalt hendus, mis sisaldab nii sauna pool Kadrina valda. Põhikooli astmetes õpib 38 õpilast väl- pehme, kandes kaasa mõnusat Sauna sünnipäeval 150 sõpra tõrvaaroomi. „Uskumatult ennast kui mitmekeelset vee- jastpoolt Kadrina valda. Kadrina sauna kui Eesti vanima regulaarselt mõnus,“ kostab taaskord mu bikülge, reklaaminänni, tut- „Kokku õpib Kadrina Keskkoolis 16 omavalitsuse tegutseva külasauna 60. sünnipäev tõi kohale vustavaid materjale. Aga ka õpilasi,“ rõõmustab direktor Arvo Pani pidades õigeks kooli kõrval istuv saunalemb, mees poolteistsada huvilist nii lähedalt kui kaugelt. pidevat osalust kõikvõima- kui tasemel hariduse kantsi jätkuvat tutvustamist nii Sakust. Ning see kõik toimub paadikujulises saunas, made in Muusikat pakkusid nii koolipoiste wAxXeRs, likel messidel, laatadel, kus naaberomavalitsustele kui kogu Eestile. Lisaks Kadrina Kadrina. Moonaküla Muusikapatrull kui ka Margus Laugesaar. klient saab sauna uudistada, rahvale juba tuttavale Albaania õppurile on keskkoolis näppida ja lausa nuusutada. Kord vaatasid sõbrad Kai- Lisaks üllatusesineja, üldlaulupeolgi solistina uudisena ka kaks Gruusia neiut. Neist pikemalt tulevikus. do Allikma ja Kasmar Tunder Üllatused pole sellega veel Kevadel lõpetas gümnaasiumi 26 õpilast, kellest 10 asus esinenud Joosep Toomeste seekord torupillil. lõppenud, lubavad paadisau- saunast tulnuna jõe äärde Lustlike tantsudega esinesid Vöökudujad. omandama kõrgharidust, 2 siirdus ametikooli, 13 läks veetud kalatraalerit. Küsisid, na väljamõtlejad. Vallavalitsuse poolse kingitusena jäi sauna seinale aastaks tööle ja kaitseväkke, ühe õpilase kohta andmed mis oleks, kui selle kesta sees puuduvad. asuks saun? sauna asutaja ja ehitaja Harald Männiku foto. Rein Sikk Paadinina kujulise sauna Naiskodukaitse hoidistas Mälestuskivi Jõepere lahingule 20. augustil avati Jõepere külas Vabadussõja lahingu mälestusmärk. Mälestusteenistuse viis läbi kaplan Tauno Toompuu. Tähise püstitamise eest võlgneme tänu kaitseliitlastele Urmas Leesnurmele Jõep- erest ja Jaan Viktorile Tapalt, kelle koostöö tõi meile teadmise ja tähise Jõepere lahingust, kui esimesest Vabadussõja lahingust, kus Eesti vägi enam ei taganenud, vaid vaenlasele vastu hak- kas ja rindejoone seisma pani. Lahingu ajaloolise tausta ja kohapeal mõisaküünis pommitaba- musest hukkunute nimed selgitas välja Vaba- Kadrina Naiskodukaitse juht Seidi Lamus-Tšistotin dussõja ajaloo spetsialist Jaak Pihlak, Viljandi (vasakul) vasakul koos Liis Ambose ja veel seitsme tubli muuseumi direktor. naisega valmistas kuue tunni jooksul paljulapseliste perede Taasiseseisvuspäeva tähistamine Jõeperes jaoks enam kui 100 purki hoidiseid. Ka järgmisel sügisel oli üks esimesi Kaitseliidu sajanda aastapäeva kavatsevad naiskodukaitsjad heategevalt hoidistada.. üritusi. 2 KODUKANT SEPTEMBER 2017 Toomas Tingase tänu Head inimesed, minu üllatus ja õnn olid suured kui sain Tiiu Uuskülalt teada, et Kus ja mida huvitavat toimub Vallavanema aruanne vallakodanikule Neeruti Selts on algatanud korjanduse mu tervise taastumise toetuseks. Veel suurem oli üllatus ja õnn, kui sain teada, et annetuste kogusumma on küündinud ● Igal kolmapäeval 11.30–12 Vohnja raamatukogus une- Erich Petrovits, üle viie tuhande euro. Midagi sellist oleks olnud raske loota või ennustada, selline headus jutud ja reedel 13–13.30 lugemistund Vohnja lasteaia Kadrina vallavanem aastast 2013 lastele. teeb südame soojaks. ● 3. oktoobrist iga kuu esimesel ja teisel teisipäeval kell 16 Teie annetatud raha eest olen saanud massaaži ja pikemat haiglaravi kui tavaliselt ette Mul on olnud suur heameel ja Kadrina huvikeskuses kokanduse ring. Oodatud on nähtud. Pean tunnistama, et täna ei tea ma ühtegi nime, kes on mulle annetanud, kuid tean, vastutus teenida teid 4 aastat lapsed alates 10. eluaastast. Osalemine tasuta. Juhendaja teid on uskumatult palju. Harva möödub päev kui ma teie, mu tundmatute toetajate peale Helena Mägi. vallavanemana. Mida ei mõtleks. ● 20. septembrist üle nädala kolmapäeviti kell 15 kutsub suutsime koos teha? Loodan, et kui kord jalad te toetusel alla saan, siis ütlen teile Kadrina vahel kohtudes ka huvikeskus loovusringi Lauli loovstuudios. Oodatud silmast-silma suure tänu. Praegu kasutan selleks ajalehe vahendust, kuigi raske on leida lapsed 10. eluaastast. Tasuta. Juhendaja Heli Preismann. Viis miljonit eurot sõnu ütlemaks kõike, mida südames tunnen. ● Teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 19.00 Kadrina huvikes- oleme investeerinud taristus- Tuhat tänu, hea Kadrina kandi rahvas. se. Kadrina Keskkooli A-kor- kuses linetants. Oodatud kõik uued ja endised huvili- Olgu teil tervist, jõudu ja silmasära, aga mis peamine, headust. puse välisilme sai eestiaegse sed. Juhendaja Evelin Teiva 525 7196. Maailm püsibki ilul ja headusel. kauniduse koos imposantse ● Teisipäeviti ja neljapäeviti kell 18 Kadrina huvikeskuses Tänulikult, teie Toomas. Novus treening. Juhendaja Hillar Elva 5 833 2748. majaesisega. Koos C-korpuse ● Esmaspäeviti kell 18 Kadrina huvikeskuses seinaroni- remondiga sai korda kogu mise treening. Huviklubi Nelson, 5 649 5439. maja ventilatsioon. Staadionil on avajõusaal ja muru, mis vastab jalgpalli meistriliiga Võimla seinale hiigelsuur grafiti nõuetele. Kadrina Keskkooli võimla sein on saamas hiigelsuurt Lasteaed Sipsik on saanud CADrina festivali teemalist maalingut, autoriks kohalike uue väikelaste mänguala. Val- juurtega rühmitus Seinategu. minud on spordiväljak ning Grafiti joonistatakse 8. ja 9. oktoobril kasutades tõstukit. esinemislava ühisürituste tar- Põhimotiiviks on ITi ja NUTIfestivali CADrina logo, millele beks. lisanduvad noorte toimetamistega ja noorteaastaga seotud sümbolid. Taiese miinimumsuuruseks on plaanitud 6 x 6 Teed ja tänavad Uus spordiüritus – NATO test tõmbab Kadrinale tähelepanu meetrit, aga pole välistatud ka suurema pinna hõivamine. on saanud oluliselt enam Taiese loomine jäädvustatakse fotodele ja filmile, mida investeeringuid. Koostöös vallaveebis oli kolme aasta on Kadrina Keskkool pidevas Valla tööandjad kasutatakse CADrina festivali avapaugu lavastuses 24. Kaitseministeeriumiga said eest 1300 külastust kuus, siis arengus, muutudes üha rah- ja ettevõtjad kaugemaltki on novembril. mustkatte Ohepalu-Ranna-
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Urmas Leesnurm Ja Läsna-Loobu
    llav Kadrina kallistab sajaseks saavat sünnimaad! JAANUAR 2018 Nr 1 (283) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Kadrina rahvas tänab Päästjatel 140 väljasõitu ilutulestiku eest Kadrina tänab annetajaid aastavahetuse ilutulestiku eest. Aitäh teile: Pixner OÜ, Pomemet OÜ, RTR Teenused, Nuka Kaubad, Brek OÜ, Sedaksi OÜ, Ruuto Katused OÜ, Rono Design OÜ Paadisaunad, Tinman OÜ, Kadrina Kommunaal, Kadrina vallavalitsus ja Alo Laaniste, Risto Murumägi, Janno Jäätma, Indrek Kalja, Urmas Leesnurm. Kiitus Vohnja kooliperele Vohnja Lasteaed-Algkooli pere sai kiidukirja, kus seisis: „Olin südamest liigutatud kui käisin Kadrina hooldekodus uue aasta esimestel päevadel vaatamas enda 94. aastast ema Ainot ja hooldajad näitasid, kui toredad jõulukaardid sai iga sealne elanik teie kooli õpilastelt! Suur-suur tänu sellise tähelepanu ja idee eest!“ Allkiri: Maano Männi. n Raido Nagel tõi majja kustutid Priitahtliku pritsimehe, arboristi ja tubli kodaniku Raido Nageli pisike ponnistus tõi Kadrina Rakvere tee 3 kortermajale kingituseks tulekustutid. Nimelt registreeris ta ühistu osalema Päästeameti tuleohutuskampaaniasse, mis puudutas suitsuandurite Sauna sünnipäeval 150 sõpra olemasolu kõikides korterites. Nii sai ka terve maja koos Kadrina sauna kui Eesti vanima regulaarselt Päästeametiga läbi käidud ja korteritesse, kus andur puudus, tegutseva külasauna 60. sünnipäev tõi kohale need paigaldatud. poolteistsada huvilist nii lähedalt kui kaugelt. Tõhusa tegevuse tulemina võitis maja tulekustutid koos kapi ja vastava infotahvliga kaheksasse trepikotta. Muusikat pakkusid nii koolipoiste wAxXeRs, Moonaküla Muusikapatrull kui ka Margus Laugesaar. Lisaks üllatusesineja, üldlaulupeolgi solistina Pirruse lehmad Tapa esinenud Joosep Toomeste seekord torupillil. raamatukogus Raivo Saare fotol on peaaegu kõik Kadrina priitahtlikud pritsimehed koos väikeste abilistega meie oma pritsimaja taustal. Lustlike tantsudega esinesid Vöökudujad. Vallavalitsuse poolse kingitusena jäi sauna seinale 27. veebruarini on Tapa linnaraamatukogu mõlemal korrusel Aasta 2017 oli sündmusterohke.
    [Show full text]
  • Kallukse Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse olemasoleva Kallukse maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja välispiiri. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kallukse, Sootaguse ja Undla külas. Kallukse maastikukaitseala moodustati Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” maastikulise üksikobjektina. Kehtiv Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 „Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Kaitseala põhiline eesmärk on kaitsta geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikke Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme (Kallukse mäed). Alal asub ka 1938. aastal kaitse alla võetud Linda-Neitsi ehk Lodikivi. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta eelnõukohase määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Joaveski Puupapivabriku Dokumenteerimine
    Harju maakond Kuusalu vald Joaveski küla JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE Koostaja: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2011 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs 1 SISUKORD Tabel. Joaveski puupapivabriku dokumenteerimine 3 Lisa 1 Joaveski küla ja vabriku ajalugu koos illustreeriva plaanimatrejaliga 6 Joonised 1. Asukoha skeem 16 2. Asendiplaan 17 3. Inventeerimisjoonised 19 Fotod 1. Ajalooliste fotode koopiad 20 2. Fotod 22.aprill 2011 20 2 TABEL JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE 1 ÜLDANDMED Nimetus Joaveski puupapi vabrik Aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Joakveski küla, Joaveski kinnistu, katastritunnus 42301:005:0109 Koordinaadid X=6598723 Y=602837 Praegune funktsioon hüdroelektrijaam, suuremas osas kasutuseta 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1899 Autor 1899.aasta projekt on signeeritud kahe tundmatu allkirjaga. Projekti asukoht -algsed papivabriku ehitusjoonised 1899.a, EAA.33.3.2209 - juurdeehitusjoonised 1929.a firma „F.H.Maultzsch”, ERA.969.4.1297 -nõukogudeaegsed ümberehitusjoonised (katlamaja üe.) 1958.a TEPI „Eesti Tööstusprojekt”, ERA.T-15.4-3.377 Algne funktsioon Ehitati Joaveski papivabriku tootmishooneks, töötas 1899.-1930. ja taas 1941.-1994. papivabrikuna. 2001. aastast kuni kaasajani on väike osa kasutuses hüdroelektrijaamana. Ümberehitusetapid -1925.aastal ehitati uus hüdroelektrijaam (abijaam Nõmmeveskile) -1929.aastal lisati põhjafassaadile piklik paest juurdeehitus ja lõunafassaadile katlamaja korstnaga
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kadrina Valla Jäätmekava 2008-2013
    GeoBaltica OÜ Registrikood 11347994 Töö nr: 02007 Tellija: Kadrina Vallavalitsus Staadium: Jäätmekava KADRINA VALLA JÄÄTMEKAVA 2008-2013 Juhatuse liige Raivo Markov Projektijuht Raivo Markov Insener Enn Tumm Tartu 2008 Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................4 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ...........................................................5 1.1. Asukoht............................................................................................................................5 1.2. Rahvastik ja elamumajandus............................................................................................6 1.3. Teedevõrgustik...............................................................................................................10 1.4. Tööstus ja ettevõtlus ......................................................................................................10 1.5. Tööhõive ja sissetulekud................................................................................................11 1.6. Sotsiaalsfäär ...................................................................................................................11 1.7. Looduskeskkond ............................................................................................................12 2. KADRINA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE .........................................14 2.1. Olmejäätmed.................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Metskonna Metsa Majandamise Kava Aastani 2021
    RMK LÄÄNEVIRUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021 Metsaülema pöördumine ····························································· 3 1. Metsa majandamine aastatel 2001–2011 ·································· 5 1.1. Maakasutus ······································································· 6 1.2. Metsavarud ······································································· 7 1.3. Raied ·············································································· 15 1.4. Metsakasvatus ································································· 17 1.5. Looduskaitse ··································································· 20 1.6. Metsaparandus ································································ 22 1.7. Puhkevõimalused ····························································· 24 1.8. Kultuurimälestised ja pärandkultuur ··································· 26 1.9. Jahindus ········································································· 28 2. Metsa majandamist mõjutavad planeeringud ja taristu ········· 31 3. Metsa majandamine aastani 2021 ····································· 35 3.1. Maakasutus ····································································· 36 3.2. Metsakasvatus ································································· 37 3.3. Looduskaitse ··································································· 42 3.4. Metsaparandus ································································ 44 3.5. Puhkevõimalused ·····························································
    [Show full text]
  • Vastu Võetud Kadrina Vallavolikogu 15.10.2018 Määrusega Nr 15 Muudetud 25.09.2019 Määrusega Nr 34
    Vastu võetud Kadrina Vallavolikogu 15.10.2018 määrusega nr 15 Muudetud 25.09.2019 määrusega nr 34 KADRINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2035 Kadrina 20 19 /20 Kadrina valla arengukava aastateks 2018 - 2035 SISUKORD SISSEJUHATUS Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. KADRINA VALLA VISIOON 2035 4 1. RAHVASTIK JA GEOGRAAFILINE ASEND 5 1.1 Geograafiline asend 5 1.2 Rahvastik 5 2. HARIDUS 8 2.1 Alusharidus ja lasteaiad 8 2.2 Üldharidus ja üldhariduskoolid 8 2.3 Huviharidus ja noorsootöö 9 3. KULTUUR JA VABA AEG 14 3.1 Rahvakultuur 14 3.2 Raamatukogud 14 3.3 Kirik ja kalmistu 15 3.4 Kadrina kalmistu 16 3.5 Kolmas sektor ja külaliikumine 16 4. SPORT 18 5. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA TURVALISUS 22 5.1 Sotsiaalhoolekanne 22 5.2 Tervishoid 23 5.3 Turvalisus 23 6. TARISTU, KESKKOND, JÄÄTMEKÄITLUS 25 6.1 Maakasutuse struktuur, ruumiline areng 25 6.2 Elukeskkond 26 6.2.1 Teed ja tänavad 26 6.2.2 Soojamajandus 27 6.2.3 Veevarustus ja kanalisatsioon 27 6.2.4 Elamu- ja kommunaalmajandus, heakord 28 6.3 Keskkond ja jäätmekäitlus 28 7. ETTEVÕTLUS, TÖÖHÕIVE JA TURISM 35 2 Kadrina valla arengukava aastateks 2018 - 2035 SISSEJUHATUS Kadrina valla arengukava aastateks 20 19 /20 -2035 on dokument, mille eesmärgiks on tasakaalustatud arengu kavandamine ning valla konkurentsivõime tagamine pikemaajalisel perioodil. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele peab vallal olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava arvestab ka valla üldplaneeringut. Kadrina vallavolikogu on kehtestanud eraldi dokumentidena korrad, mis puudutavad arengukava ning eelarvestrateegia koostamist, muutmist ja menetlemist. Seetõttu on arengukava ja eelarvestrateegia eraldi dokumendid, kuid üksteisest sõltuvad.
    [Show full text]
  • Loobu Jõe Hoiuala Kaitsekorralduskava 2014-2023
    Loobu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2014-2023 1 SISUKORD Eessõna ......................................................................................................................................4 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................................................6 1.1. Ala iseloomustus .........................................................................................................6 1.2. Maakasutus .....................................................................................................................7 1.3. Huvigrupid ......................................................................................................................7 1.4. Kaitsekord.......................................................................................................................8 1.5. Uuritus.............................................................................................................................9 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .........................................................................9 1.5.2. Riiklik seire............................................................................................................10 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus..........................................................................10 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID........................................................................11 2.1. Elustik ...........................................................................................................................11
    [Show full text]
  • 14 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    14 buss sõiduplaan & liini kaart 14 Rakvere - Kadrina - Tapa - Võsu Vaata Veebilehe Režiimis 14 buss liinil (Rakvere - Kadrina - Tapa - Võsu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 16:40 (2) Võsu: 10:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 14 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 14 buss saabub. Suund: Rakvere 14 buss sõiduplaan 43 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:40 teisipäev 16:40 Võsu 61a Mere Tänav, Estonia kolmapäev 16:40 Vergi Tee neljapäev 16:40 Rakvere tee, Estonia reede 16:40 Koljaku laupäev 16:40 Oruveski Tee pühapäev 16:40 Palmse Mõis Võsupere Keskus 14 buss info Võsupere Suund: Rakvere Peatust: 43 Sakusaare Reisi kestus: 84 min Liini kokkuvõte: Võsu, Vergi Tee, Koljaku, Oruveski Viitna Tee, Palmse Mõis, Võsupere Keskus, Võsupere, Sakusaare, Viitna, Tapa Teerist, Loobu, Arbavere, Kõnnu Teerist, Kurisoo, Kadrina Tee, Kuusiku, Tapa Teerist Kõrveküla, Kolu, Rannavärava, Põima, Vanamõisa, Miilimägi, Tapa Haigla, Tapa, Õhtu Puiestee, Tapa Loobu Autobaas, Moe Tee, Peebumäe, Männiku, Udriku, Polli, Riistamäe, Kadrina, Lante, Tirbiku, Hulja, Arbavere Kõrgemäe, Karivärava, Kullaaru Tee, Ristmiku, Teater, Lai, Rakvere Kõnnu Teerist Kurisoo Kadrina Tee Kuusiku Kõrveküla Kolu Rannavärava Põima Vanamõisa Miilimägi Tapa Haigla 23 Valgejõe Puiestee, Tapa Tapa 1 Sauna Tänav, Tapa Õhtu Puiestee 28 Pikk Tänav, Tapa Tapa Autobaas Pikk, Tapa Moe Tee Peebumäe Männiku Udriku Polli Riistamäe Kadrina 2 Viitna Tee, Kadrina Lante Tirbiku Hulja Kõrgemäe Karivärava Kullaaru Tee
    [Show full text]
  • Viitna Ja Vohnja Jahipiirkonna Moodustamine Ning Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Andja Määramine
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 15.06.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 14.06.2007 Avaldamismärge: RTL 2006, 47, 844 Viitna ja Vohnja jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine Vastu võetud 31.05.2006 nr 37 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 ja § 11 lõike 2 alusel. § 1. Viitna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Viitna jahipiirkonna pindala on 17 010 hektarit. (2) Viitna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Viitna jahipiirkonna piir läheb Loobu metskonna kvartali VJ117 idasihi ja Lahemaa rahvuspargi piiri ristumiskohast mööda Lahemaa rahvuspargi piiri Loobu metskonna kvartali 171 idasihini, jätkudes mööda Loobu metskonna kvartalite 171, 174 ja 180/181 ida- ja kvartali 180 lõunasihti Kadaka teeni; sealt mööda Kadaka teed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Aaspere–Võipere maanteeni, jätkudes mööda Aaspere–Võipere maanteed Kadrina valla piirini; seejärel mööda Kadrina valla piiri Veltsi– Hulja maanteeni ning mööda Veltsi–Hulja maanteed Rakvere–Tapa maanteeni; teeristist mööda Rakvere–Tapa maanteed Tapa suunas Loobu jõeni, jätkudes mööda Loobu jõge Käritsa karjääri teeni; sealt 400 meetrit lääne suunas mööda Käritsa karjääri teed metsateeni; siis mööda metsateed, ületades Loobu–Tapa maantee, Ohepalu looduskaitseala piirini; edasi mööda Ohepalu looduskaitseala piiri Pala–Ohepalu teeni ning mööda Pala– Ohepalu teed Udriku Suurjärve teeni, jätkudes mööda Udriku Suurjärve teed
    [Show full text]