Vaivara Ja Kallukse Maastikukaitsealade Kaitse- Eeskirjade Ja Välispiiride Kirjelduste Kinnitamine [RT I 2007, 6, 37- Jõust

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Vaivara Ja Kallukse Maastikukaitsealade Kaitse- Eeskirjade Ja Välispiiride Kirjelduste Kinnitamine [RT I 2007, 6, 37- Jõust Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2007 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2009 Avaldamismärge: Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse- eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine [RT I 2007, 6, 37- jõust. 28.01.2007] Vastu võetud 12.05.1998 nr 102 RT I 1998, 46, 670 jõustumine 23.05.1998 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 4.04.2000 nr 110 (RT I 2000, 30, 176) 13.04.2000 11.01.2007 nr 12 (RT I 2007, 6, 37) 28.01.2007 Kaitstavate loodusobjektide seaduseparagrahvi 5 lõike 4, paragrahvi 6 lõike 3 alusel ja arvestades Euroopa Liidu looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse direktiiviga 92/43/EMÜ 21. maist 1992. a (EÜT nr L 206) ja loodusliku linnustiku kaitse direktiiviga 79/409/EMÜ 2. aprillist 1979. a (EÜT nr L 103), Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) ja 2) [Kehtetud – RT I 2007, 6, 37– jõust. 28.01.2007] 3) Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 4) Vaivara maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud); 5) Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 6) Kallukse maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2. Määrata: 1) [Kehtetu – RT I 2007, 6, 37– jõust. 28.01.2007] 2) Vaivara maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa keskkonnateenistus; 3) Kallukse maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus. [RT I 2000, 30, 176– jõust. 13.04.2000] 3. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 Tihu maastikukaitseala kaitse-eeskiri[Kehtetu – RT I 2007, 6, 37– jõust. 28.01.2007] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 Tihu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus [Kehtetu – RT I 2007, 6, 37– jõust. 28.01.2007] Kinnitatud Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kir... Leht 1 / 6 Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Vaivara maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k "Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest" (ENSV Teataja 1959, 29, 160) maastiku üksikelemendina. Kaitseala eesmärgiks on geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtusliku pinnavormi, Vaivara Sinimägede kaitse. 2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Vaivara maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 4. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 5. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Narva ja Vaivara metskondade 1995. aasta puistuplaanide ning talumaade osas 1937. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323). 7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal. 8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine selleks mitte ettenähtud liiklusteedel ja parklates on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ja käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud ning looduskaitsenõuetele vastavatel põllumajandus- ja metsatöödel. 9. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje. 10. Kalapüük kaitsealal on keelatud. Jahipidamine kaitsealal on lubatud seadusega kehtestatud korras. 11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) maakorralduskava kinnitamine; 2) üld- ja detailplaneeringu kehtestamine; 3) projekteerimistingimuste esitamine; 4) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine; 5) katastriüksuste kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 6) geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd; 7) rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. 12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikest 5 tuleneva kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid. 14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks. Leht 2 / 6 Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kir... III. SIHTKAITSEVÖÖND 15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 16. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1) Tornimäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Vaivara vallas Narva metskonna kvartal 230 (ainult Tornimäe (A27) ja Siimu (2) talu maa kaitsealale jääv osa); 2) Viivikonna sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Vaivara vallas Vaivara metskonna kvartalid 157 (ainult eraldised 1-4 ja 6-8) ja 158 (ainult eraldised 1-3, 6, 8, 9, 11, 13 ja 14). 17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6-11 lubatud ja järgmised koosluste ning liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused: 1) teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 2) käesoleva kaitse-eeskirja punktis 17 sätestatud tegevus. 18. Tornimäe sihtkaitsevööndis on lubatud: 1) kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul metsa majandamine vastavalt kaitse eesmärgile (välja arvatud Vaivara metskonna kvartali 230 eraldises 5 ja eraldise 3 pinnasteest põhja poole jäävas osas), kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 2) mittetootmisliku iseloomuga ehitiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks kaitseala valitseja nõusolekul; 3) tegevus poollooduslike koosluste (niitude) ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks. 19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse järgmiste juhtfunktsioonidega: Viivikonna sihtkaitsevöönd - looduskaitse; metsaökosüsteemi säilitamine üksnes loodusliku protsessina; Tornimäe sihtkaitsevöönd - looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. IV. PIIRANGUVÖÖND 20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 21. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: 1) Pargimäe piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Vaivara vallas Vaivara Põllumeeste Seltsi (A79) ja Laste varjupaiga (A82) kinnistute kaitsealale jääv osa; 2) Põrguaugumäe piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Vaivara vallas Narva metskonna kvartal 230 (ainult Susipuu (A26) ja Põrguaugu (A28) talu maa osas) ning Susipuu (A26), A25, Kõrgemäe (A29) ja Põrguaugu (A28) talude kaitsealale jääv osa. 22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6-11 keelatud ning järgmine keelatud tegevus: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 3) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; 5) jäätmete ladustamine. 23. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud ehitiste püstitamine teaduslikel, hariduslikel või muinsuskaitselistel eesmärkidel ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine. 24. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; maastikuilme säilitamine). V. LÕPPSÄTTED 25. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja või teised selleks
Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Urmas Leesnurm Ja Läsna-Loobu
    llav Kadrina kallistab sajaseks saavat sünnimaad! JAANUAR 2018 Nr 1 (283) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Kadrina rahvas tänab Päästjatel 140 väljasõitu ilutulestiku eest Kadrina tänab annetajaid aastavahetuse ilutulestiku eest. Aitäh teile: Pixner OÜ, Pomemet OÜ, RTR Teenused, Nuka Kaubad, Brek OÜ, Sedaksi OÜ, Ruuto Katused OÜ, Rono Design OÜ Paadisaunad, Tinman OÜ, Kadrina Kommunaal, Kadrina vallavalitsus ja Alo Laaniste, Risto Murumägi, Janno Jäätma, Indrek Kalja, Urmas Leesnurm. Kiitus Vohnja kooliperele Vohnja Lasteaed-Algkooli pere sai kiidukirja, kus seisis: „Olin südamest liigutatud kui käisin Kadrina hooldekodus uue aasta esimestel päevadel vaatamas enda 94. aastast ema Ainot ja hooldajad näitasid, kui toredad jõulukaardid sai iga sealne elanik teie kooli õpilastelt! Suur-suur tänu sellise tähelepanu ja idee eest!“ Allkiri: Maano Männi. n Raido Nagel tõi majja kustutid Priitahtliku pritsimehe, arboristi ja tubli kodaniku Raido Nageli pisike ponnistus tõi Kadrina Rakvere tee 3 kortermajale kingituseks tulekustutid. Nimelt registreeris ta ühistu osalema Päästeameti tuleohutuskampaaniasse, mis puudutas suitsuandurite Sauna sünnipäeval 150 sõpra olemasolu kõikides korterites. Nii sai ka terve maja koos Kadrina sauna kui Eesti vanima regulaarselt Päästeametiga läbi käidud ja korteritesse, kus andur puudus, tegutseva külasauna 60. sünnipäev tõi kohale need paigaldatud. poolteistsada huvilist nii lähedalt kui kaugelt. Tõhusa tegevuse tulemina võitis maja tulekustutid koos kapi ja vastava infotahvliga kaheksasse trepikotta. Muusikat pakkusid nii koolipoiste wAxXeRs, Moonaküla Muusikapatrull kui ka Margus Laugesaar. Lisaks üllatusesineja, üldlaulupeolgi solistina Pirruse lehmad Tapa esinenud Joosep Toomeste seekord torupillil. raamatukogus Raivo Saare fotol on peaaegu kõik Kadrina priitahtlikud pritsimehed koos väikeste abilistega meie oma pritsimaja taustal. Lustlike tantsudega esinesid Vöökudujad. Vallavalitsuse poolse kingitusena jäi sauna seinale 27. veebruarini on Tapa linnaraamatukogu mõlemal korrusel Aasta 2017 oli sündmusterohke.
    [Show full text]
  • Kallukse Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse olemasoleva Kallukse maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja välispiiri. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kallukse, Sootaguse ja Undla külas. Kallukse maastikukaitseala moodustati Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” maastikulise üksikobjektina. Kehtiv Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 „Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Kaitseala põhiline eesmärk on kaitsta geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikke Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme (Kallukse mäed). Alal asub ka 1938. aastal kaitse alla võetud Linda-Neitsi ehk Lodikivi. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta eelnõukohase määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Joaveski Puupapivabriku Dokumenteerimine
    Harju maakond Kuusalu vald Joaveski küla JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE Koostaja: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2011 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs 1 SISUKORD Tabel. Joaveski puupapivabriku dokumenteerimine 3 Lisa 1 Joaveski küla ja vabriku ajalugu koos illustreeriva plaanimatrejaliga 6 Joonised 1. Asukoha skeem 16 2. Asendiplaan 17 3. Inventeerimisjoonised 19 Fotod 1. Ajalooliste fotode koopiad 20 2. Fotod 22.aprill 2011 20 2 TABEL JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE 1 ÜLDANDMED Nimetus Joaveski puupapi vabrik Aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Joakveski küla, Joaveski kinnistu, katastritunnus 42301:005:0109 Koordinaadid X=6598723 Y=602837 Praegune funktsioon hüdroelektrijaam, suuremas osas kasutuseta 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1899 Autor 1899.aasta projekt on signeeritud kahe tundmatu allkirjaga. Projekti asukoht -algsed papivabriku ehitusjoonised 1899.a, EAA.33.3.2209 - juurdeehitusjoonised 1929.a firma „F.H.Maultzsch”, ERA.969.4.1297 -nõukogudeaegsed ümberehitusjoonised (katlamaja üe.) 1958.a TEPI „Eesti Tööstusprojekt”, ERA.T-15.4-3.377 Algne funktsioon Ehitati Joaveski papivabriku tootmishooneks, töötas 1899.-1930. ja taas 1941.-1994. papivabrikuna. 2001. aastast kuni kaasajani on väike osa kasutuses hüdroelektrijaamana. Ümberehitusetapid -1925.aastal ehitati uus hüdroelektrijaam (abijaam Nõmmeveskile) -1929.aastal lisati põhjafassaadile piklik paest juurdeehitus ja lõunafassaadile katlamaja korstnaga
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tsistertslaste Roll 13. Sajandi Eestis
    Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 3–30 doi: 10.3176/hist.2009.1.01 MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS Kersti MARKUS Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] Tsistertslaste tegevuse uurimisel on ajalooallikaid kombineeritud maastikuajaloolise teabega, mis avardab oluliselt senist arusaama vendade rollist tolleaegse ühiskonna kujundamises. On analüüsitud Valkena kloostri rajamise põhjusi ja asukohavalikut ning selle maavaldusi Järva- ja Virumaal, samuti Gotlandi Roma ning Daugavgrīva kloostri omandit tänapäevasel Harjumaal. Eesti alal tegutsenud tsistertslasi on ajaloouurijad seostanud peamiselt ristisõja ja misjonitegevusega. Samas esineb neid 13. sajandi esimese poole dokumentides erakordselt vähe, sagedasemaks muutuvad mainimised alles sajandi teisel poolel.1 Selleks ajaks oli aga ristisõda Eesti alal oma aktuaalsuse kaotanud ja tsistertslaste ordu loovutanud oma senise juhtpositsiooni kerjusordudele. Silma torkab ka asja- olu, et tsistertslaste maavaldused jäid Taani kuninga haldusalasse, ainus munga- klooster rajati Tartu piiskopkonda, ja kui eristaatusega Järvamaa kõrvale jätta, siis Saksa Ordu alale 13. sajandil tsistertslasi ei lastud. Selline olukord ärgitab tee- masse rohkem süvenema ja otsima neid põhjusi, miks võõras piirkonnas kanda kin- nitades tehti just selliseid asukohavalikuid ning mis rolli valged mungad 13. sajandi Eesti ühiskonnas mängisid. Kahjuks on allikalised andmed napid, kuid kombinee- rides olemasolevat teavet maastikuajaloolise teabega, võivad avaneda hoopis uued üllatavad perspektiivid. VALKENA2 KLOOSTER Ainsa Eesti alal 13. sajandil asutatud tsistertslaste mungakloostri rajamise asja- olud on üsna segased. Erialakirjanduses figureerivad eri aastaarvud ja pole selgust 1 Mõeldud on Eesti alal koostatud ametlikke dokumente: Kala, T. Dokumendid ja inimesed 13. sajandi Liivimaal. – Rmt: Sõnasse püütud minevik in honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009, 107.
    [Show full text]
  • 20. Jaanuar 2006 XIV Aastakäik TÄNASES LEHENUMBRIS
    TÄNASES LEHENUMBRIS: Elukutse kui elu kutse – lk 2 Telepildi häiretest – lk 2 Ühe filosoofiadoktori rahutu elu – lk 3 Ettevõtjate koolitamisest – lk 4 Kultuuriüritused lähitulevikus – lk 4 Teated. Õnnesoovid – lk 4 Nr. 1 (151) 20. jaanuar 2006 XIV aastakäik MARGE MÄGI: VALLAVOLIKOGUS ARUTATI JA OTSUSTATI Arvan, et rahva passiivsus oma taidluse vastu ei kesta igavesti... 28. detsembri istungil arutati ja otsustati: 1. Arutati Vohnja ja Kihlevere külas, Hulja ja Kadrina alevikus asuvate na-teemalisi jõulukaarte. Tasuks kanalisatsioonirajatiste ja ehitiste üleandmist aktsiaseltsile Kadrina Soojus. selle peale mõelda," arvas Marge. Volikogu otsustas ühehäälselt need rajatised ka üle anda. "Laste hulgas valitseb ju fotobuum. 2. Volikogu võttis vastu Kadrinas Viru t 14b, 14c, 16, 16a, 16b, Rakvere See on uuema aja tegevus ja suurte tee 2 ja Rakvere tee 2a detailplaneeringu ning suunas selle materjalid võimalustega ala." avalikule väljapanekule. Väikelapsed ei tohiks rahva- 3. Volikogu andis vallavalitsusele loa sõlmida töövõtuleping OÜ-ga majast võõrduda T.A.K. Ehitus Jõetaguse elamukvartali tehnovõrkude ehitustööde, mis hõl- Marge Mägi arvab, et ka väik- mab drenaazhi ja tänavate liivaluse ehituse, teostamiseks maksumusega seid lapsi tuleks hakata tooma rah- 643729 krooni ning tööde teostamise lõpptähtajaga 24. veebruar 2006. vamajja. Laps kohtab siin erilist 4. Kinnitati Kadrina Keskkooli arengukava aastateks 2006–2008. miljööd, kuulab muinasjutte... Nii 5. Volikogu määras nime Kadrina aleviku tänavatele ja Viru t 16 ja Viru harjub ta käima meie keskses kul- t 14b hoonete esisele platsile. Kadrinas Viru tänavalt algava ja Emakee- tuurikoldes, tundmata vanemas eas leausamba juures lõppeva tänava nimeks sai Kooli tänav. Kooli tänavalt võõristust selle maja ja tema tege- algava tupiktänava nimeks sai Kooli põik.
    [Show full text]
  • Kadrina Valla Jäätmekava 2008-2013
    GeoBaltica OÜ Registrikood 11347994 Töö nr: 02007 Tellija: Kadrina Vallavalitsus Staadium: Jäätmekava KADRINA VALLA JÄÄTMEKAVA 2008-2013 Juhatuse liige Raivo Markov Projektijuht Raivo Markov Insener Enn Tumm Tartu 2008 Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................4 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ...........................................................5 1.1. Asukoht............................................................................................................................5 1.2. Rahvastik ja elamumajandus............................................................................................6 1.3. Teedevõrgustik...............................................................................................................10 1.4. Tööstus ja ettevõtlus ......................................................................................................10 1.5. Tööhõive ja sissetulekud................................................................................................11 1.6. Sotsiaalsfäär ...................................................................................................................11 1.7. Looduskeskkond ............................................................................................................12 2. KADRINA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE .........................................14 2.1. Olmejäätmed.................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Kadrina Valla Kohalike Maanteede, Alevike Tänavate, Metsateede Ja Erateede Nimekirja Kinnitamine
    Väljaandja: Kadrina Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 234, 2061 Kadrina valla kohalike maanteede, alevike tänavate, metsateede ja erateede nimekirja kinnitamine Vastu võetud 29.09.2004 nr 40 Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ning teeseaduse § 5 lõike 6 ja § 11 lõike 3, Kadrina Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Kadrina valla 1.1. kohalike maanteede nimekiri vastavalt lisale 1; 1.2. alevike tänavate nimekiri vastavalt lisale 2; 1.3. metsateede nimekiri vastavalt lisale 3; 1.4. erateede nimekiri vastavalt lisale 4. 2. Tunnistada kehtetuks Kadrina Vallavolikogu 26. aprilli 2000. a otsus nr 48 «Kohalike maanteede nimekirja kinnitamine». 3. Määrus jõustub 6. oktoobril 2004. a. Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada Kadrina Vallavalitsusele asukohaga Rakvere tee 14 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama, vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või pöörduda kaebusega halduskohtusse. Volikogu esimees Jaan STERN Kadrina Vallavolikogu 29. septembri 2004. a määruse nr 40 lisa 1 KADRINA VALLA KOHALIKE MAANTEEDE NIMEKIRI Tee number Tee nimi Pikkus m 2730035 Metsameeste–Oodu–Läsna 1653 2730036 Loobu–Läsna 4450 2730037 Läsna–Peerunõmme 1662 2730038 Viitna–Arbavere 4032 2730039 Ama–Vatku 1757 2730040 Ama–Liigusti–Võipere–Peetri 6152 2730041 Vatku tee 2469 2730042 Tirbiku tee–1 307 2730043 Kõnnu–Mägiküla 6308 2730044 Läsna–Karjääri 1433 2730061 Liivari–Hõbeda 2202 2730062 Haljala–Auküla–Kihlevere 3418 2730063 Ahila tee–Hõbeda 4276 2730064 Undla teerist–Kihlevere 3391 2730065 Undla teerist–Rakvere mnt 1864 2730066 Lante tee 1063 2730067 Sirgu–Lante tee 1695 2730068 Rogeri tee 579 Kadrina valla kohalike maanteede, alevike tänavate, metsateede ja erateede ni..
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Metskonna Metsa Majandamise Kava Aastani 2021
    RMK LÄÄNEVIRUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021 Metsaülema pöördumine ····························································· 3 1. Metsa majandamine aastatel 2001–2011 ·································· 5 1.1. Maakasutus ······································································· 6 1.2. Metsavarud ······································································· 7 1.3. Raied ·············································································· 15 1.4. Metsakasvatus ································································· 17 1.5. Looduskaitse ··································································· 20 1.6. Metsaparandus ································································ 22 1.7. Puhkevõimalused ····························································· 24 1.8. Kultuurimälestised ja pärandkultuur ··································· 26 1.9. Jahindus ········································································· 28 2. Metsa majandamist mõjutavad planeeringud ja taristu ········· 31 3. Metsa majandamine aastani 2021 ····································· 35 3.1. Maakasutus ····································································· 36 3.2. Metsakasvatus ································································· 37 3.3. Looduskaitse ··································································· 42 3.4. Metsaparandus ································································ 44 3.5. Puhkevõimalused ·····························································
    [Show full text]