DOCSLIB.ORG

Urmas Leesnurm Ja Läsna-Loobu

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Urmas Leesnurm Ja Läsna-Loobu llav Kadrina kallistab sajaseks saavat sünnimaad! JAANUAR 2018 Nr 1 (283) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Kadrina rahvas tänab Päästjatel 140 väljasõitu ilutulestiku eest Kadrina tänab annetajaid aastavahetuse ilutulestiku eest. Aitäh teile: Pixner OÜ, Pomemet OÜ, RTR Teenused, Nuka Kaubad, Brek OÜ, Sedaksi OÜ, Ruuto Katused OÜ, Rono Design OÜ Paadisaunad, Tinman OÜ, Kadrina Kommunaal, Kadrina vallavalitsus ja Alo Laaniste, Risto Murumägi, Janno Jäätma, Indrek Kalja, Urmas Leesnurm. Kiitus Vohnja kooliperele Vohnja Lasteaed-Algkooli pere sai kiidukirja, kus seisis: „Olin südamest liigutatud kui käisin Kadrina hooldekodus uue aasta esimestel päevadel vaatamas enda 94. aastast ema Ainot ja hooldajad näitasid, kui toredad jõulukaardid sai iga sealne elanik teie kooli õpilastelt! Suur-suur tänu sellise tähelepanu ja idee eest!“ Allkiri: Maano Männi. n Raido Nagel tõi majja kustutid Priitahtliku pritsimehe, arboristi ja tubli kodaniku Raido Nageli pisike ponnistus tõi Kadrina Rakvere tee 3 kortermajale kingituseks tulekustutid. Nimelt registreeris ta ühistu osalema Päästeameti tuleohutuskampaaniasse, mis puudutas suitsuandurite Sauna sünnipäeval 150 sõpra olemasolu kõikides korterites. Nii sai ka terve maja koos Kadrina sauna kui Eesti vanima regulaarselt Päästeametiga läbi käidud ja korteritesse, kus andur puudus, tegutseva külasauna 60. sünnipäev tõi kohale need paigaldatud. poolteistsada huvilist nii lähedalt kui kaugelt. Tõhusa tegevuse tulemina võitis maja tulekustutid koos kapi ja vastava infotahvliga kaheksasse trepikotta. Muusikat pakkusid nii koolipoiste wAxXeRs, Moonaküla Muusikapatrull kui ka Margus Laugesaar. Lisaks üllatusesineja, üldlaulupeolgi solistina Pirruse lehmad Tapa esinenud Joosep Toomeste seekord torupillil. raamatukogus Raivo Saare fotol on peaaegu kõik Kadrina priitahtlikud pritsimehed koos väikeste abilistega meie oma pritsimaja taustal. Lustlike tantsudega esinesid Vöökudujad. Vallavalitsuse poolse kingitusena jäi sauna seinale 27. veebruarini on Tapa linnaraamatukogu mõlemal korrusel Aasta 2017 oli sündmusterohke. Väljakutseid päästesünd- Me meeskond täienes nelja mehe ja kahe naisega, kes kõik on sauna asutaja ja ehitaja Harald Männiku foto. Piret Mildebergi ehk Läsna külas Sassipoja talus tegutseva mustele oli 140, oma valla piires 36. Üks tõsisem põleng oli läbinud 36tunnise koolituse ja võivad osaleda päästetöödel. Pirruse näitus „Ammuuuseum”. märtsikuus, aga palju oli liiklusavariisid, murdunud puid ning Tegutsemist alustas Kadrina Tuletõrje Seltsi Naissalk. Tegemist on osaga Pirruse lehmakogust, mis hõlmab mitmel korral ka toidu kõrbemisi ning korstnas tahma põlemist. Tänan vallavalitsust ja -volikogu, Ida Päästeteenistust, Eesti tarvaid, India seebusid, Hispaania härgi, Tiibeti jakke – Jaanipäevaks saime kätte päästeauto SUSI, mille töökorda ehitusfirma Oto töömehi. Aga ka Aru Grupi töölisi, kelle käe all kõiki veiseid, keda ajast aega austatud. seadmine ja varustusega komplekteerimine võttis aega. Nüüd valmis depoohoonele uhke nimesilt. Ja loomulikult kõiki valla Pirrus tutvustab: „Minu Ammuuuseumis on kolm osa: on ta korras, teeb esimesi väljasõite. elanikke, kes meid on igati toetanud. pilte, objekte ja raamatuillustratsioone Eesti kunstnikelt, Septembrikuus alustasid ehitusfirma Oto töömehed Arne Kastemäe mänguasju meilt ja mujalt, reisimälestusi Indiast, Nepalist ja garaažiboksi ümberehitusega ja novembrikuus sai SUSI juba Kadrina valla vabatahtliku päästekomando ülem Hispaaniast.“ uude kodusse. Urmas Leesnurm ja Läsna-Loobu – Juhan Viise keskendub põhitegevusele Aasta hakatuse usutlus, maakonna nominendid vastab Aru Grupi omanik ja Lääne-Viru Omavalitsuste juht Juhan Viise Liidu ja Virumaa Teataja kor- raldataval Lääne-Virumaa aas- Milline oli 2017. aasta Aru ta teo konkursil pääses 16 Grupile? nominendi hulka kaks Kadri- Meeskond oli tubli. na kandi tubli tegu. Palju õnne! Müügimaht kasvas 20 %, Isikuteo kategoorias pälvis lisandus uusi ostjaid, tunnustuse Urmas Leesnurm tegelesime tarkvara- ja (all fotol) kui Jõeperesse Vaba- tootearendusega. dussõja mälestusmärgi raja- mise algataja. Lehes seisis: Mis on 2018. teoksil? „Kaitseliitlane Urmas Lees- Rahvusvahelised kliendid nurm aitas koos mõttekaas- ootavad järjest kiiremat laste ja abilistega püstitada tarnet, kõrgemat kvaliteeti ja Kadrina vallas Jõeperes mä- soodsamat hinda. Aru Grupp areneb, et turuga sammu Nii see algas – väikesed läsnaloobukad tervitasid paduvihma pidada. Jooksval aastal tuleb kiuste 8. juunil žüriid. hüppeliselt investeerida nii tarkvaradesse, lestusmärgi Vabadussõjas lan- häält. Tegemist pole mitte juhtimissüsteemi, genud Eesti sõjameestele.“ üksnes Kadrina kandi ääre- seadmetesse kui Teisena läks meie vallast maaküla võiduga ülemaa- tootmishoonetesse. lõpphääletusele Läsna-Loobu lises konkurentsis, vaid Lää- ühisteo kategoorias. Lehes sei- ne-Virumaale ja siinsele küla- Kas põhitöö kõrval jääb sis: „89 elanikuga ühendküla elule toodud olulise positiiv- aega ka muuks nagu Läsna-Loobu võitis aasta küla se mainega.“ Kadrina vaksalihoonele uue tiitli Kodukandi liikumise Hääletamine kestis veebis korraldatud konkursil, edes- ja maakonna raamatukogudes elu andmine, CADrina ja tades osalejaid kõigist Eesti 7. jaanuarini. Kadrina Keskkooli maakondadest. Läsna-Loobu Lääne-Virumaa aasta teo reaalõppe suuna toetamine? teatri-, muusika- ja käsitöö- auhinna võitjad kuulutatakse Selle aasta plaanidesse ei mahu kahjuks Kadrina vaksalihoone projekt, Kadrina Keskkooli ning koostöölembene kogu- välja 1. veebruaril Rakvere tegemistes olen valmis jõudumööda koolijuhtidele kaasabi osutama, kui see vajalikuks osutub. kond võitis ka televaatajate Buena Vista sohvaklubis alga- Konkurents turgudel nõuab täit keskendumist põhitegevusele. Enamus plaanitud lemmiku tiitli, kogudes 2232 val tseremoonial. investeeringutest on juba käivitunud ning need tuleb ellu viia. Kollase koera aasta tuleb töine. 2 KODUKANT JAANUAR 2017 Toomas Tingase tänu Head inimesed, minu üllatus ja õnn olid suured kui sain Tiiu Uuskülalt teada, et Neeruti Selts on algatanud korjanduse mu tervise taastumise toetuseks. 154 saabunut, 256 lahkunut Kaks erilist kalendrit Veel suurem oli üllatus ja õnn, kui sain teada, et annetuste kogusumma on küündinud üle viie tuhande euro. Midagi sellist oleks olnud raske loota või ennustada, selline headus 1. jaanuaril 2017 oli Kadrina vallas 5068 teeb südame soojaks. elanikku. Aasta jooksul registreeris end Teie annetatud raha eest olen saanud massaaži ja pikemat haiglaravi kui tavaliselt ette Kadrina valla elanikuks 154 inimest, lahkus nähtud. Pean tunnistama, et täna ei tea ma ühtegi nime, kes on mulle annetanud, kuid tean, 256. Sünde oli 41, surmasid 49. teid on uskumatult palju. Harva möödub päev kui ma teie, mu tundmatute toetajate peale 1. jaanuaril 2018 oli Kadrina vallas 4958 ei mõtleks. elanikku. Loodan, et kui kord jalad te toetusel alla saan, siis ütlen teile Kadrina vahel kohtudes ka „Kadrinas ja Väike-Maarjas eelmise aasta lõpus silmast-silma suure tänu. Praegu kasutan selleks ajalehe vahendust, kuigi raske on leida korraldatud kampaania elanike arvu suurendamiseks ei sõnu ütlemaks kõike, mida südames tunnen. kandnud vilja ning just need kaks valda kaotasid koos Tuhat tänu, hea Kadrina kandi rahvas. Vinniga elanike arvust suhteliselt kõige rohkem,“ kirjutas Olgu teil tervist, jõudu ja silmasära, aga mis peamine, headust. Virumaa Teataja. Maailm püsibki ilul ja headusel. Tänulikult, teie Toomas. Nemad juhivad meid Kadrina vallavolikogu koosseis peale asendusliikmete Kadrina vallas jäädvustati aasta 2017 tippsündmused kahele vahvale kalendrile, mõlema autoriks Avo Seidelberg. ametisse asumist Esimesel neist on Kadrina Keskkooli 115. sünnipäeva tähtsündmuse – 1939. aastasse viinud ajarännaku ühed peategelased – ajastutruudes riietes pedagoogid. Valijaid nimekirjas: 4 047 Ülo Kais VL Puhas Kadrina Teisele, teadaolevalt ajaloo esimesele Eesti-Soome saunasõpruse kalendrile on jäädvustatud Soome 100. sünnipäeva saunatuuri Valimistel osalenuid: 2 361 Gert Kaso VL Terve Vald algus Kadrinas koos suursaadik Kirsti Narineni ning paljude teiste oluliste Eesti-Soome sillaehitajatega. Rein Kaubi VL Terve Vald Kehtivaid hääli: 2 348 Alo Laaniste VL Terve Vald Valimisaktiivsus: 58,3 % Aivar Lankei Eesti Keskerakond Ene Milvaste VL Terve Vald Smuutidega Pärnusse ja Põnev bioanalüütika töötoas Risto Murumägi VL Puhas Kadrina Detsembri lõpus osalesid 12. lihtsalt. Kuid juhendajad olid Helena Mägi VL Koduvald Tartusse klassi õpilased rakendusbio- sõbralikud ja innustavad, Andres Nukk VL Puhas Kadrina Kadrina Keskkooli esi- loogia kursuse raames bioana- kiitsid meie õpilaste aktiiv- Raido Parve VL Puhas Kadrina mesel minifirmal, smuu- lüütika töötoas, mis leidis aset sust. Ülevaade bioanalüütiku Mati Tiiter VL Koduvald tide tootjal Motivat- Kadrina Keskkoolis tänu ette- elukutsest on nüüd täiesti Marger Pormann VL Terve Vald sioonilaks läks aasta ke- võtte Civitta Eesti AS noorte- olemas ning ka edasiõppimise Aleksei Osokin VL Koduvald nasti. Meie smuutide va- keskuste projektile. võimalused teada (Tartu Kõr- Tõnu Rummo VL Puhas Kadrina lik on piirdunud viiega Õpilased tutvusid bioana- gem Meditsiinikool; Tartu Üllar Saaremäe Isamaa ja Res Publica Liit – volikogu viies eri värvis: roheline, lüütiku elukutsega virtuaal- Ülikool näiteks läbi bioloogia, kollane, lilla, roosa ja aseesimees reaalsete prillide abil, osaledes mikrobioloogia, geenitehno- oranž. Motiveerivad lau- Marge Schwindt VL Terve Vald justkui ise bioanalüütikuna loogia õppekava; nüüd lisan- seid topsidel on erine- Edgar Tamm VL Terve Vald haigla labori töös. Tutvustati
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Kallukse Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse olemasoleva Kallukse maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja välispiiri. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kallukse, Sootaguse ja Undla külas. Kallukse maastikukaitseala moodustati Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” maastikulise üksikobjektina. Kehtiv Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 „Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Kaitseala põhiline eesmärk on kaitsta geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikke Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme (Kallukse mäed). Alal asub ka 1938. aastal kaitse alla võetud Linda-Neitsi ehk Lodikivi. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta eelnõukohase määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Joaveski Puupapivabriku Dokumenteerimine
    Harju maakond Kuusalu vald Joaveski küla JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE Koostaja: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2011 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs 1 SISUKORD Tabel. Joaveski puupapivabriku dokumenteerimine 3 Lisa 1 Joaveski küla ja vabriku ajalugu koos illustreeriva plaanimatrejaliga 6 Joonised 1. Asukoha skeem 16 2. Asendiplaan 17 3. Inventeerimisjoonised 19 Fotod 1. Ajalooliste fotode koopiad 20 2. Fotod 22.aprill 2011 20 2 TABEL JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE 1 ÜLDANDMED Nimetus Joaveski puupapi vabrik Aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Joakveski küla, Joaveski kinnistu, katastritunnus 42301:005:0109 Koordinaadid X=6598723 Y=602837 Praegune funktsioon hüdroelektrijaam, suuremas osas kasutuseta 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1899 Autor 1899.aasta projekt on signeeritud kahe tundmatu allkirjaga. Projekti asukoht -algsed papivabriku ehitusjoonised 1899.a, EAA.33.3.2209 - juurdeehitusjoonised 1929.a firma „F.H.Maultzsch”, ERA.969.4.1297 -nõukogudeaegsed ümberehitusjoonised (katlamaja üe.) 1958.a TEPI „Eesti Tööstusprojekt”, ERA.T-15.4-3.377 Algne funktsioon Ehitati Joaveski papivabriku tootmishooneks, töötas 1899.-1930. ja taas 1941.-1994. papivabrikuna. 2001. aastast kuni kaasajani on väike osa kasutuses hüdroelektrijaamana. Ümberehitusetapid -1925.aastal ehitati uus hüdroelektrijaam (abijaam Nõmmeveskile) -1929.aastal lisati põhjafassaadile piklik paest juurdeehitus ja lõunafassaadile katlamaja korstnaga
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kadrina Valla Jäätmekava 2008-2013
    GeoBaltica OÜ Registrikood 11347994 Töö nr: 02007 Tellija: Kadrina Vallavalitsus Staadium: Jäätmekava KADRINA VALLA JÄÄTMEKAVA 2008-2013 Juhatuse liige Raivo Markov Projektijuht Raivo Markov Insener Enn Tumm Tartu 2008 Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................4 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ...........................................................5 1.1. Asukoht............................................................................................................................5 1.2. Rahvastik ja elamumajandus............................................................................................6 1.3. Teedevõrgustik...............................................................................................................10 1.4. Tööstus ja ettevõtlus ......................................................................................................10 1.5. Tööhõive ja sissetulekud................................................................................................11 1.6. Sotsiaalsfäär ...................................................................................................................11 1.7. Looduskeskkond ............................................................................................................12 2. KADRINA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE .........................................14 2.1. Olmejäätmed.................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Metskonna Metsa Majandamise Kava Aastani 2021
    RMK LÄÄNEVIRUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021 Metsaülema pöördumine ····························································· 3 1. Metsa majandamine aastatel 2001–2011 ·································· 5 1.1. Maakasutus ······································································· 6 1.2. Metsavarud ······································································· 7 1.3. Raied ·············································································· 15 1.4. Metsakasvatus ································································· 17 1.5. Looduskaitse ··································································· 20 1.6. Metsaparandus ································································ 22 1.7. Puhkevõimalused ····························································· 24 1.8. Kultuurimälestised ja pärandkultuur ··································· 26 1.9. Jahindus ········································································· 28 2. Metsa majandamist mõjutavad planeeringud ja taristu ········· 31 3. Metsa majandamine aastani 2021 ····································· 35 3.1. Maakasutus ····································································· 36 3.2. Metsakasvatus ································································· 37 3.3. Looduskaitse ··································································· 42 3.4. Metsaparandus ································································ 44 3.5. Puhkevõimalused ·····························································
    [Show full text]
  • Vastu Võetud Kadrina Vallavolikogu 15.10.2018 Määrusega Nr 15 Muudetud 25.09.2019 Määrusega Nr 34
    Vastu võetud Kadrina Vallavolikogu 15.10.2018 määrusega nr 15 Muudetud 25.09.2019 määrusega nr 34 KADRINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2035 Kadrina 20 19 /20 Kadrina valla arengukava aastateks 2018 - 2035 SISUKORD SISSEJUHATUS Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. KADRINA VALLA VISIOON 2035 4 1. RAHVASTIK JA GEOGRAAFILINE ASEND 5 1.1 Geograafiline asend 5 1.2 Rahvastik 5 2. HARIDUS 8 2.1 Alusharidus ja lasteaiad 8 2.2 Üldharidus ja üldhariduskoolid 8 2.3 Huviharidus ja noorsootöö 9 3. KULTUUR JA VABA AEG 14 3.1 Rahvakultuur 14 3.2 Raamatukogud 14 3.3 Kirik ja kalmistu 15 3.4 Kadrina kalmistu 16 3.5 Kolmas sektor ja külaliikumine 16 4. SPORT 18 5. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA TURVALISUS 22 5.1 Sotsiaalhoolekanne 22 5.2 Tervishoid 23 5.3 Turvalisus 23 6. TARISTU, KESKKOND, JÄÄTMEKÄITLUS 25 6.1 Maakasutuse struktuur, ruumiline areng 25 6.2 Elukeskkond 26 6.2.1 Teed ja tänavad 26 6.2.2 Soojamajandus 27 6.2.3 Veevarustus ja kanalisatsioon 27 6.2.4 Elamu- ja kommunaalmajandus, heakord 28 6.3 Keskkond ja jäätmekäitlus 28 7. ETTEVÕTLUS, TÖÖHÕIVE JA TURISM 35 2 Kadrina valla arengukava aastateks 2018 - 2035 SISSEJUHATUS Kadrina valla arengukava aastateks 20 19 /20 -2035 on dokument, mille eesmärgiks on tasakaalustatud arengu kavandamine ning valla konkurentsivõime tagamine pikemaajalisel perioodil. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele peab vallal olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava arvestab ka valla üldplaneeringut. Kadrina vallavolikogu on kehtestanud eraldi dokumentidena korrad, mis puudutavad arengukava ning eelarvestrateegia koostamist, muutmist ja menetlemist. Seetõttu on arengukava ja eelarvestrateegia eraldi dokumendid, kuid üksteisest sõltuvad.
    [Show full text]
  • Loobu Jõe Hoiuala Kaitsekorralduskava 2014-2023
    Loobu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2014-2023 1 SISUKORD Eessõna ......................................................................................................................................4 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................................................6 1.1. Ala iseloomustus .........................................................................................................6 1.2. Maakasutus .....................................................................................................................7 1.3. Huvigrupid ......................................................................................................................7 1.4. Kaitsekord.......................................................................................................................8 1.5. Uuritus.............................................................................................................................9 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .........................................................................9 1.5.2. Riiklik seire............................................................................................................10 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus..........................................................................10 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID........................................................................11 2.1. Elustik ...........................................................................................................................11
    [Show full text]
  • 14 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    14 buss sõiduplaan & liini kaart 14 Rakvere - Kadrina - Tapa - Võsu Vaata Veebilehe Režiimis 14 buss liinil (Rakvere - Kadrina - Tapa - Võsu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 16:40 (2) Võsu: 10:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 14 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 14 buss saabub. Suund: Rakvere 14 buss sõiduplaan 43 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:40 teisipäev 16:40 Võsu 61a Mere Tänav, Estonia kolmapäev 16:40 Vergi Tee neljapäev 16:40 Rakvere tee, Estonia reede 16:40 Koljaku laupäev 16:40 Oruveski Tee pühapäev 16:40 Palmse Mõis Võsupere Keskus 14 buss info Võsupere Suund: Rakvere Peatust: 43 Sakusaare Reisi kestus: 84 min Liini kokkuvõte: Võsu, Vergi Tee, Koljaku, Oruveski Viitna Tee, Palmse Mõis, Võsupere Keskus, Võsupere, Sakusaare, Viitna, Tapa Teerist, Loobu, Arbavere, Kõnnu Teerist, Kurisoo, Kadrina Tee, Kuusiku, Tapa Teerist Kõrveküla, Kolu, Rannavärava, Põima, Vanamõisa, Miilimägi, Tapa Haigla, Tapa, Õhtu Puiestee, Tapa Loobu Autobaas, Moe Tee, Peebumäe, Männiku, Udriku, Polli, Riistamäe, Kadrina, Lante, Tirbiku, Hulja, Arbavere Kõrgemäe, Karivärava, Kullaaru Tee, Ristmiku, Teater, Lai, Rakvere Kõnnu Teerist Kurisoo Kadrina Tee Kuusiku Kõrveküla Kolu Rannavärava Põima Vanamõisa Miilimägi Tapa Haigla 23 Valgejõe Puiestee, Tapa Tapa 1 Sauna Tänav, Tapa Õhtu Puiestee 28 Pikk Tänav, Tapa Tapa Autobaas Pikk, Tapa Moe Tee Peebumäe Männiku Udriku Polli Riistamäe Kadrina 2 Viitna Tee, Kadrina Lante Tirbiku Hulja Kõrgemäe Karivärava Kullaaru Tee
    [Show full text]
  • Viitna Ja Vohnja Jahipiirkonna Moodustamine Ning Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Andja Määramine
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 15.06.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 14.06.2007 Avaldamismärge: RTL 2006, 47, 844 Viitna ja Vohnja jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine Vastu võetud 31.05.2006 nr 37 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 ja § 11 lõike 2 alusel. § 1. Viitna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Viitna jahipiirkonna pindala on 17 010 hektarit. (2) Viitna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Viitna jahipiirkonna piir läheb Loobu metskonna kvartali VJ117 idasihi ja Lahemaa rahvuspargi piiri ristumiskohast mööda Lahemaa rahvuspargi piiri Loobu metskonna kvartali 171 idasihini, jätkudes mööda Loobu metskonna kvartalite 171, 174 ja 180/181 ida- ja kvartali 180 lõunasihti Kadaka teeni; sealt mööda Kadaka teed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Aaspere–Võipere maanteeni, jätkudes mööda Aaspere–Võipere maanteed Kadrina valla piirini; seejärel mööda Kadrina valla piiri Veltsi– Hulja maanteeni ning mööda Veltsi–Hulja maanteed Rakvere–Tapa maanteeni; teeristist mööda Rakvere–Tapa maanteed Tapa suunas Loobu jõeni, jätkudes mööda Loobu jõge Käritsa karjääri teeni; sealt 400 meetrit lääne suunas mööda Käritsa karjääri teed metsateeni; siis mööda metsateed, ületades Loobu–Tapa maantee, Ohepalu looduskaitseala piirini; edasi mööda Ohepalu looduskaitseala piiri Pala–Ohepalu teeni ning mööda Pala– Ohepalu teed Udriku Suurjärve teeni, jätkudes mööda Udriku Suurjärve teed
    [Show full text]
  • Paadist Saun Koos ... Vaibaga Mälestuskivi Jõepere Lahingule
    llav Kes valima ei lähe, on ... SEPTEMBER 2017 Nr 8 (279) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Vohnjal 50 last Paadist saun koos ... vaibaga Pisike Vohnja lasteaed-algkool elab siinsete inimeste tahtest ja saab toimetada nii kaua, kuni kohalikud tahavad tuua oma lapsi just siia, pisikesse kooli. Sellel õppeaastal on koolis 23 õpilast ja lasteaias 27 last. Koolis on hea õppida siis, kui tunned ära, et see on sinu kool. Kool võib olla suur või väike, maal või linnas, kuid ta peab olema oma. Olgu teie koolitee turvaline ning koolipäev sisukas ja loov! Õnne Kiviperk, Vohnja lasteaed-algkooli direktor Kunstidekool alustas Pärdiga Kadrina Kunstidekooli 29. õppeaasta läks käima hoogsalt. Õpetajad alustasid improvisatsiooniga Arvo Pärdi laulu „Koolitee“ teemal, mis lõi n toreda koolialguse meele- olu. Sel õppeaastal asus muusikaosakonnas õppima 75 õpilast ja kunstiosa- konnas 50. Põhikoolis õpib muusikat 49 ja kunsti 16 õpilast. Hetkel õpib koolis vabaõppes ka neli täis- kasvanut. Koolis alustas solfedžo- õpetajana tööd Kaida Mi- kola. Täname Eesti Noorsoo- töö Keskust ja programmi Avalikuks uudistamiseks, aga vajadusel ka kiireks testimiseks välja pandud paadisauna leiab huviline Kadrinast Kaido Allikma EV100, mille kaudu sai kool koduaiast. Kamraad Kasmar Tunder seisab vasakul kingituseks džembesid, ca- jone trummi ja digiklaveri Kui Kadrinas avatakse ükskord esmaesitlus oli aasta eest Türi last rääkimata. Ikka siitsa- sena lisandunud näiteks paa- Roland. Kokku saime pro- kodukandi toodangu näitus lillelaadal lootuses, et vaata- mast, Kadrina kandist, endise dikujuline kümblustünn, mi- jektidest toetusi 1520 euro Made in Kadrina, siis on seal me, mis saama hakkab. Vaata- Flora tsehhi õuel asuvast an- da esmaesitleti Kadrina küla- eest. kindlasti aukohal paadisaun, miseks polnud aga peagi gaarist alates, kus pidevalt sauna 60.
    [Show full text]