Arvamuste Ja Kooskõlastuste Koondtabel 1

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr kooskõlastaja esitatud kooskõlastuse osas 1 Keskkonnaamet Väljavõte Keskkonnaameti 10.09.2020. a kirjast nr 7-9/20/14508-2: Põhjendus: Alus: Ehitusseadustiku § 31 lõike 4 punkt 1 sätestab, et pädev asutus esitab Maanteeamet nõustub 10.09.2020 kiri nr projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks Keskkonnaameti poolt esitatud 7-9/20/14508-2 asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud märkustega ning lisab projekteerimistingimuste taotluse esemega. Keskkonnaametil on projekteerimistingimustesse nõude võimalik kooskõlastada taotlusi üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja märkustega arvestamiseks. ulatuses. Keskkonnaamet kooskõlastab ainult selliseid taotlusi, mis on seotud Keskkonnaameti valitseda olevate kaitstavate loodusobjektidega Otsus: (looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 14 lõige 1). Ülejäänud juhtudel 1. Lisada projekteerimistingimuste puudub kohustus Keskkonnaameti poole pöördumiseks ning punkti 5.8. järgnev punkt: Keskkonnaametil ei ole õigust ehitamisega seonduva kooskõlastamiseks. Projekteerimisel tuleb arvestada Edaspidi on antud projekti puhul asjakohane esitada Keskkonnaametile Keskkonnaameti 10.09.2020. a Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise kirjas nr 7-9/20/14508-2 toodud ehitusprojekti eelnõu arvamuse avaldamiseks (mitte kooskõlastuse märkustega. saamiseks). 2. Esitada ehitusprojekt Vaatamata projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamisest Keskkonnaametile arvamuse loobumisele, peab Keskkonnaamet vajalikuks välja tuua märkused, avaldamiseks. millega palub arvestada: 3. Lugeda projekteerimistingimuste 1. Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, eelnõu Keskkonnaameti poolt meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaikade nimistu“ § 2 p 41 alusel on kooskõlastatuks. Loobu jõgi alates Pundiveski paisust suubumiseni merre, kus paikneb ka Undla sild, lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik, kus LKS § 51 lg 1 kohaselt on keelatud veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et veeseaduse (edaspidi VeeS) § 196 lg 2 p 4 ja 5 alusel on tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul või veekogu süvendamine või sellesse 5 –100 kuupmeetri tahke aine paigutamine veekeskkonnariskiga tegevus. 3. VeeS § 197 lg 1 alusel tuleb taotlus veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimiseks esitada Keskkonnaametile vähemalt üks kuu enne selle tegevuse alustamist. 4. Undla silla rekonstrueerimise käigus ei tohi tekkida täiendavat takistust lõhilastele. Silla rekonstrueerimise projekteerimisel arvestada asjaoluga, et kui vajalik ehitusaegne voolu osaline sulgemine, siis veesisesed tööd on keelatud 15.04-31.05 ning 15.09-15.12. 2 Põllumajandusamet Väljavõte Põllumajandusameti 10.09.2020. a kirjast nr 14.2-1/24803: Otsus: Alus: Olete esitanud Põllumajandusameti Ida regiooni Rakvere esindusele 1. Puudub vajadus 10.09.2020 kiri nr kooskõlastamiseks projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 17152 projekteerimistingimuste 14.2-1/24803 Vohnja-Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti muutmiseks. koostamiseks. 2. Projekteerimisel arvestada, et Eelnõus käsitletud sild juhib Loobu jõe riigi poolt korras hoitavasse projekteeritav lahendus peab ühiseesvoolu Loobu jõgi (MS 1107790020000/ehitis 001). tagama Loobu jõe toimimise Ümberehituse tulemusena peab olema tagatud riigi poolt korras hoitava ühiseesvooluna. ühiseesvoolu Loobu jõgi (MS 1107790020000/ehitis 001) toimimine. 3. Esitada ehitusprojekt Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandusametile Põllumajandusametile kooskõlastamiseks. kooskõlastamiseks. 4. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Põllumajandusameti poolt kooskõlastatuks. 3 Muinsuskaitseamet Väljavõte Muinsuskaitseameti 29.09.2020. a kirjast nr 5.1-17/854-1: Põhjendus: Alus: Muinsuskaitseametile on 18.06.2020 esitatud Undla kivisilla riikliku Projekteerimistingimuste 5.5.3. 29.09.2020 kiri nr kaitse alla võtmise taotlus. Muinsuskaitseameti nõunikud käisid Undlas alusel tuleb projekteerimisel 5.1-17/854-1 ja omaniku esindajaga kohtumas 19.08.2020. Otsus silla kaitse alla säilitada silla võlvi raadius ja paksus 20.10.2020 kiri nr võtmise algatamisest on ametis kaalumisel ning tuleb arutlusele esialgsetes mõõtudes. Silla „küüru“ 5.1-17.9/1100-3 06.10.2020 toimuval menetluskomisjoni koosolekul. säilitamise võimalust kaalutakse

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Muinsuskaitseameti otsusest teavitatakse teid kahe nädala jooksul pärast projekteerimise käigus ning koosoleku toimumist. sobivaima lahenduse leidmiseks Undla kivisilla ehitusaastaks on mitmel pool märgitud 1909. aastat, tehakse koostööd muuhulgas ka kuigi juba 1841. aasta mõisa üldplaanil (koostaja C.L.Braesch) on näha Muinsuskaitseametiga. paisutatud veskijärve, silda üle jõe ning silla lääneküljel asuvat hoonet. Kas praegune sillakuju pärineb 19. sajandi esimeset poolest, seda on Otsus: nappide andmete põhjal võimatu öelda. Tänaseni on säilinud 1. Puudub vajadus ühesildeline paekivist võlvsild, mis on hilisemate rekonstrueerimiste projekteerimistingimuste käigus kaetud tsementkrohviga, varasem munakividest teekatend on muutmiseks. asfalteeritud, silla piirded on muudetud ning suletud on ka kaks 2. Projekteerimisel teha koostööd väiksemat võlvi, mis varustasid paisjärve kaldal asuvat veskihoonet Muinsuskaitseametiga. veejõuga. Omapäraseks ning miljööväärtuslikuks detailiks saab pidada 3. Lugeda projekteerimistingimuste Undla silla „küüru“ ning silla algupäraseid mõõtmeid. eelnõu Muinsuskaitseameti poolt Undla kivisilla projekti koostades soovitame arvestada kivisilla kooskõlastatuks. ajaloolise väärtusega ning säilitada võimalikult palju originaali, sealjuures silla kuju.

Väljavõte Muinsuskaitseameti 20.10.2020. a kirjast nr 5.1-17.9/1100-3: Komisjon on seisukohal, et Undla kivisild on objekt, mis on oluline Kadrina valla kujunemise ja ajaloo seisukohalt. Sild väärib kasutuses hoidmist ja säilitamist talle omases keskkonnas ning lugupidavat lähenemist taastamisel. Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas jääda 16.04.2019 seisukoha juurde ja mitte algatada Undla kivisilla mälestamiseks tunnistamise menetlust. Teeme ettepaneku korraldada silla omaniku Maanteeameti, Kadrina valla, kohaliku kogukonna ja Muinsuskaitseameti esindajate vaheline kohtumine, eesmärgiga leida ühiselt lahendus ajaloolise kivisilla säilitamiseks.

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Kadrina Vallavalitsus - Põhjendus: *vt märkus

Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr tunnus esitatud arvamuse osas 1 Flora 27302:002:0120 04.10.2020. a kiri: Põhjendus: 2 Veskijärve 27202:001:0373 Metalldetail OÜ omanduses olevaid kinnistuid läbib Maanteeamet on teavitanud kinnisasja riigitee nr 17152 Vohnja-Kadrina, aastase keskmise omanikku, et ei jätka Undla silla liiklussagedusega 664 sõidukit ööpäevas. rekonstrueerimise kavandamist varem Liiklussagedus on kasvanud oluliselt peale Viitna koostatud projekti (OÜ Tilts Eesti Filiaal ümbersõidu valmimist ja sellest tulenevalt on töö nr A158/19) alusel, vaid tellib uue Maanteeametil kohustus tagada ohutus Undla ehitusprojekti koostamise. kivisillal. Maanteeameti eesmärgiks on Undla silla Maanteeamet viis läbi riigihanke ühiselt Undla Vesi rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse MTÜ-ga, mille tulemusena valmis uue silla projekt, taset, sõidumugavust ja parandada silla mida Metalldetail OÜ ei saanud kooskõlastada, kuna kandevõimet. Sobivaima projekti valmimisse ei olnud kaasatud Metalldetail projektlahenduse leidmiseks koostatakse OÜ-d, projekt ei olnud valminud vastavalt heale eskiisid, mida tutvustatakse projekteerimistavale, projektis ei olnud arvestatud projekteerimise käigus ka kinnisasja servituuti olemasoleva kalapääs/paisu rajatise omanikule. talumiseks ja projektiga ei olnud lahendatud

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 maanteega külgnevatesse hoonetesse pääsu inimeste Kinnisasja omaniku poolt saadetud ja tõstetehnika poolt. arvamuses on esitatud hulgaliselt Vana kivisilla säilitamise asemel oli tehtud uue silla täpsustavat informatsiooni, mis ei mõjuta projekt, mis oli projekteeritud madalamaks, mille otseselt Undla silla projekteerimist. laius oli võrreldes originaaliga oluliselt laiem ning Maanteeamet on esitatud arvamuse selle projekti elluviimiseks oleks pidanud läbi viima teadmiseks võtnud, kuid projekteerimisel ulatusliku süvendamise jões, vahetult olemasolevate on võimalik arvestada vaid konkreetselt hoonete kõrval, mis aga on Metalldetail OÜ silda puudutavate märkustega. hinnangul liiga suur risk hoonete stabiilsusele. Maanteeamet alustas uut projekteerimistingimuste Projekteerimisel lähtub Maanteeamet andmise menetlust ja sellest tulenevalt teeb järgnevatest põhimõtetest ja otsustest: Metalldetail OÜ omapoolsed tähelepanekud ja  Maanteeameti eesmärk on ettepanekud, mis on kvaliteetse tulemuse jaoks projekteerida tehniliselt optimaalsed Maanteeameti poolt vajalik arvesse võtta. ja finantsiliselt mõistlikud Metalldetail OÜ ostis Flora kinnistu koos lahendused. Uue tee ja silla rajamine tarbekeemia tootmistehasega 2006. a eesmärgiga uude asukohta ei ole kõnealuses käivitada tootmine tehases. Erinevatel põhjustel on asukohas põhjendatud. Pigem tuleb tootmise käivitamine viibinud ja käesoleval hetkel on kinnisasja omanikul arvestada ca 7500 m2 ruumid kasutuses ladudena ja ca 20% võimalusega, et silla seisukorra ruumidest kasutuses metallitööstuse, autoremondi ja halvenemisel tuleb Maanteeametil väikehoonete ehitusettevõtte poolt. Sellest tulenevalt Undla sild sõidukite liikluseks on Flora kinnistult maanteele ja vastupidi liikuvate sulgeda ning suunata liiklus ümber sõidukite arv väiksem, kui tehase käivitumise korral. riigiteele 17155 Kadrina–Undla. Plaanis on kindlasti tehase käivitamine.  Vastavalt projekteerimistingimuste Tehase käivitumise korral on vaja arvestada punktile 5.2.2. ei kavandata riigiteele keskmiselt 100 veoautoga ja 200 sõiduautoga 17152 uusi mahasõite. Kinnisasja ööpäevas, kus tuleks arvestada ka mahtude kasvuga, omaniku märkuse alusel täpsustame ehk ca 500 sõidukit päevas, mis kasutavad vahetult projekteerimistingimuste punkti 5.2.2. Undla silla läheduses olevat territooriumilt väljasõitu. sõnastust. Olemasolevad Ehk seda arvestades peaks Maanteeamet juurdepääsud riigiteega külgnevale projekteerima mahasõidud Flora kinnistult, mida on alale säilitatakse. hetkel 3. Lisaks mahasõidud Kaalumaja kinnistule,

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Alajaama kinnistule ja Veskijärve kinnistu  Silla rekonstrueerimine ei välista Veskijärve veevõtukohana kasutamise kalapääsu projekteerimist ja rajamist võimaldamine. tulevikus. Pärast ehitustegevuse lõppu Veskijärve kinnistul on avalik veevõtukoht taastatakse paisutus olemasoleval Päästeametile ja selle kasutus peab olema tagatud tasemel, mis tähendab, et silla aastaringselt. Veskijärv on ka olemasolevatele ümberehitusega ei kaasne veetaseme tootmishoonetele tuletõrjevee tagamiseks, mistõttu püsivat alanemist, mis mõjutaks silla tuleb säilitada ajalooline veetase Veskijärves, et ei läheduses asuvaid hooneid või järve toimuks põhjani külmumist talvel ja kiiret (sh tuletõrjeveevõtukoha) säilimist. atrofeerumist suvel. Selle tagamiseks on Undla silla  Sillale kavandatav liikluskorraldus all olevale kalapääs/paisule seatud servituut. määratakse projekteerimise käigus Veskijärve säilimine on ka vajalik rekreatiivsel lähtuvalt projektlahendusest. eesmärgil, järv on kaitsealuse mõisapargiga Arvestades kinnisasja omaniku miljööliselt otseses seoses ja järve vahetus läheduses esitatud informatsiooniga, mille olevate hoonete stabiilsus on otseses seoses järve kohaselt võib tehase käivitamisel tasemega ning taseme alandamisel võivad tekkida riigitee liiklussagedus tulevikus hoonete konstruktsioonidele negatiivne mõju. märkimisväärselt tõusta, tuleb Alates 2015 on püütud leida võimalus rajada projekteerimisel kaaluda silla olemasoleva kalapääs/paisu asemele parem lahendus, kaherealiseks muutmist. mis võimaldaks ka väiksema ujumisvõimega kaladel  Projekteerimistingimuste punkti 5.4.1. Undla silla alt ülesvoolu ujuda. See on vajalik alusel ei kavandata sillale füüsiliselt Euroopa liidu poolt Eesti Vabariigile tehtud eraldatud jalgteed. Arvestades kohustuse näol, parandamaks jõgede seisundit ja arvamuses esitatud informatsiooniga, saavutada Loobu jõe seisundi tasemeks “hea”. Undla mille alusel võib silda ületavate kalapääs/pais on viimane Loobu jõel, mis pole veel kergliiklejate arv tulevikus oluliselt lahendust leidnud. tõusta, määratakse projekteerimisel 2015. a valmis Keskkonnaagentuuri tellimusel sobivaim lahendus kergliiklejatele kalapääsu projekt, mis aga rahastust ei saanud, kuna silla ületamiseks. Täpne lahendus KIK-i taotlusvoor lõppes ja järgmises olid juba selgub projekteerimise käigus. Vastav taotlemise tingimused muutunud. 2017. a lõpus sõnastuse muudatus viiakse ka jõudis minuni info kalade rände tagamiseks uuest projekteerimistingimustesse. KIK-i taotlusvoorust, millel osales Undla Vesi MTÜ

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 uue 35 m betoonülevooluga kalapääsu lahendusega, Täiendavalt soovime tähelepanu juhtida, mis sai KIK-i poolt toetuse. Undla Vesi MTÜ ja et riigiteel liiklejate ohutusest lähtuvalt ei Maanteeamet korraldasid ühishanke Undla silla ja ole riigitee maa-alal lubatud kinnisasja Undla kalapääsu projekteerimiseks. omaniku poolt viidatud kauba peale- ja Hanke võitis Tilts Eesti Filiaal OÜ, kes toetus mahalaadimine. Vastav tegevus tuleb kalapääsu projekteerimise osas Piiber Projekt OÜ-le. tehase käivitamise korral lahendada Undla Vesi MTÜ taganes Undla kalapääsu tootmismaa katastriüksuse piirides. projekteerimise lepingust erimeelsuste tõttu projekteerijatega ja kuna projekteerimist polnud 3 Otsus: kuu jooksul alustatud vastavalt riigihankes olnud 1) Lisada projekteerimistingimuste Maanteeametilt ja Metalldetail OÜ-lt kooskõlastuse punkti 5.2.2. järgnev lause: saanud eelprojektist. Olemasolevad juurdepääsud riigiteega Tekkinud probleemistikust, milles on oma osa ka külgnevale alale säilitada. Maanteeametil, tulenevalt tühistas KIK Undla 2) Muuta projekteerimistingimuste kalapääsu toetusotsuse, toetuse suurusega ca 500 punkti 5.4.1. sõnastust järgnevalt: 000.- eurot. Lahendada projekteerimisel Täna on Metalldetail OÜ seisus, kus ühelt poolt kergliiklejate silla ületamine. soovib Maanteeamet sisuliselt 5 m laiusest Undla 3) Esitada eskiisid kinnisasja omanikule mõisa pargi sillast ehitada 8 m laiuse riigimaantee ja tutvumiseks. teiselt poolt Euroopa Liidult Eesti Vabariigile kohustuseks tehtud Loobu jõe seisundi parandamine, peab Metalldetail OÜ rajama kalapääsu oma vahenditest, kuna KIK on oma toetuse tühistanud. Metalldetail OÜ-l sellised vahendid puuduvad, et ehitada avalikes huvides ca 500 000.- eurot maksev rajatis. Seda enam, et Euroopa Liit on Ühtekuuluvusfondist ettenäinud just selliste olukordade lahendamiseks rahalised vahendid. Nii kalapääsu, kui ka silla projekteerimisel peavad olema kaitstud Metalldetail OÜ õigused ja omand. /---/

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Eelnevast tulenevalt on tekkinud küsimus, kui kinnistuomanikuna avaliku huvi talumiskohustus on muutunud talumatuks, siis mis on lahendus olukorras, kus mõisapargi sillast ja tootmisettevõtte hoovialast on saanud riigimaantee, mis lõikab kinnistu idast läände ja Loobu jõest saanud üleeuroopalise tähtsusega lõheliste kudemiseks oluline jõgi, mis läbib kinnistuid lõunast põhja? Riigimaantee piiranguvöönd 50 m kummalegi poole teed ja jõel 25 m piiranguvöönd. Sellele lisandub veel Keskkonnaameti poolt looduskaitsealuse Undla mõisapargi ala laiendamine Metalldetail OÜ kinnistu arvelt ja Muinsuskaitseameti ohvrikivi piiranguvöönd. Rõhutan, et tegemist on tootmismaaga, millel asub tehas sisseseadega ja uue silla/tee ehitamine takistab oluliselt maa kasutamist sihtotstarbeliselt. Uue silla ehitamiseks puudub ruum, sest veskihoone on sisuliselt Undla kivisillaga kokku ehitatud, kusjuures kivisild on kaheavaline, mitte üheavaline, kus teine ava on olnud veskikivide käitamiseks vajamineva vee lüüs ja on hoonega ühendatud. Riigimaantee äärsetele tootmishoonetele juurdepääsu pole võimalik samal põhjusel tagada, sest puudub vajaminev ruum riigimaantee ja tootmisruumide kooseksisteerimiseks, näiteks peale/mahalaadimine tõstukiga, kaubaauto peatumine laadimiseks jne. Liiklussageduse kasv takistab oluliselt tee ääres olevate tootmishoonete teenindamist ohutult tõstukiga. Kindlasti tuleb sillale planeerida kergliiklustee, sest suure tõenäosusega tuleb enamus töötajaid

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 tehase käivitumise korral Kadrinast, ca 200 inimest ja osa kindlasti kasutaks kergliiklusteed selle olemasolul ja vähendaks sõidukite liiklustihedust. 1. Kas on võimalik käsitleda hoonete vahele jäävat maanteed õuealana ja tähistada see vastavalt, piirata kiirus? 2. Kas on võimalik teha uus tee liikluse ümbersuunamiseks Metalldetail OÜ kinnistutest? 3. Kas poleks oluliselt odavam rajada 10 m lai, kaheavaline kaasaegne betoonsild, laialävelise ülevooluga silla all, tipu läbilaskmiseks põhjani avatavad varjad ja kalapääs, kui Muinsuskaitseamet ei soovi olemasolevat Undla silda säilitada? 4. Kui vana veskihoone koos sillaga on rändetakistus, siis kas on võimalik Ühtekuuluvusfondi meetme toel rajada uus näiteks 10 m, 2 sillaavaga kalapääs/sild ja hüvitada omanikule veskihoone taastamisväärtuses, kuna tegemist unikaalse hoonega, mida pole võimalik asendada ja mis asub vahetult jõe ääras takistades liiklust ja kalade rännet? 5. Kui mõisapargi sillast ja sisuliselt tehase territooriumi siseteest on saanud vallatee ja seejärel riigitee, siis kuidas peaks tootmisettevõtte omanik käituma, sest ära neid hooneid, mis teele ette jäävad, viia ei saa? Metalldetail OÜ õiguste ja omandi arvelt avalikes huvides lahenduste leidmine on vastuolus kehtiva õigusega. Kas on võimalus enne kinnistute avalikes huvides riigile omandamise taotluse tegemist, konsulteerida Maanteeametiga ja peale seda otsustada juba, millisel viisil silla ja kalapääsu projektidega edasi minna?

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Sest kui tehnilisel on võimatu ruumipuuduse tõttu leida kvaliteetne lahendus, mis rahuldab kõiki osapooli, siis kuidas antud olukorras leida lahendus?

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).