DOCSLIB.ORG

Arvamuste Ja Kooskõlastuste Koondtabel 1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr kooskõlastaja esitatud kooskõlastuse osas 1 Keskkonnaamet Väljavõte Keskkonnaameti 10.09.2020. a kirjast nr 7-9/20/14508-2: Põhjendus: Alus: Ehitusseadustiku § 31 lõike 4 punkt 1 sätestab, et pädev asutus esitab Maanteeamet nõustub 10.09.2020 kiri nr projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks Keskkonnaameti poolt esitatud 7-9/20/14508-2 asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud märkustega ning lisab projekteerimistingimuste taotluse esemega. Keskkonnaametil on projekteerimistingimustesse nõude võimalik kooskõlastada taotlusi üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja märkustega arvestamiseks. ulatuses. Keskkonnaamet kooskõlastab ainult selliseid taotlusi, mis on seotud Keskkonnaameti valitseda olevate kaitstavate loodusobjektidega Otsus: (looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 14 lõige 1). Ülejäänud juhtudel 1. Lisada projekteerimistingimuste puudub kohustus Keskkonnaameti poole pöördumiseks ning punkti 5.8. järgnev punkt: Keskkonnaametil ei ole õigust ehitamisega seonduva kooskõlastamiseks. Projekteerimisel tuleb arvestada Edaspidi on antud projekti puhul asjakohane esitada Keskkonnaametile Keskkonnaameti 10.09.2020. a Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise kirjas nr 7-9/20/14508-2 toodud ehitusprojekti eelnõu arvamuse avaldamiseks (mitte kooskõlastuse märkustega. saamiseks). 2. Esitada ehitusprojekt Vaatamata projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamisest Keskkonnaametile arvamuse loobumisele, peab Keskkonnaamet vajalikuks välja tuua märkused, avaldamiseks. millega palub arvestada: 3. Lugeda projekteerimistingimuste 1. Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, eelnõu Keskkonnaameti poolt meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaikade nimistu“ § 2 p 41 alusel on kooskõlastatuks. Loobu jõgi alates Pundiveski paisust suubumiseni merre, kus paikneb ka Undla sild, lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik, kus LKS § 51 lg 1 kohaselt on keelatud veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. 1 Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et veeseaduse (edaspidi VeeS) § 196 lg 2 p 4 ja 5 alusel on tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul või veekogu süvendamine või sellesse 5 –100 kuupmeetri tahke aine paigutamine veekeskkonnariskiga tegevus. 3. VeeS § 197 lg 1 alusel tuleb taotlus veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimiseks esitada Keskkonnaametile vähemalt üks kuu enne selle tegevuse alustamist. 4. Undla silla rekonstrueerimise käigus ei tohi tekkida täiendavat takistust lõhilastele. Silla rekonstrueerimise projekteerimisel arvestada asjaoluga, et kui vajalik ehitusaegne voolu osaline sulgemine, siis veesisesed tööd on keelatud 15.04-31.05 ning 15.09-15.12. 2 Põllumajandusamet Väljavõte Põllumajandusameti 10.09.2020. a kirjast nr 14.2-1/24803: Otsus: Alus: Olete esitanud Põllumajandusameti Ida regiooni Rakvere esindusele 1. Puudub vajadus 10.09.2020 kiri nr kooskõlastamiseks projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 17152 projekteerimistingimuste 14.2-1/24803 Vohnja-Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti muutmiseks. koostamiseks. 2. Projekteerimisel arvestada, et Eelnõus käsitletud sild juhib Loobu jõe riigi poolt korras hoitavasse projekteeritav lahendus peab ühiseesvoolu Loobu jõgi (MS 1107790020000/ehitis 001). tagama Loobu jõe toimimise Ümberehituse tulemusena peab olema tagatud riigi poolt korras hoitava ühiseesvooluna. ühiseesvoolu Loobu jõgi (MS 1107790020000/ehitis 001) toimimine. 3. Esitada ehitusprojekt Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandusametile Põllumajandusametile kooskõlastamiseks. kooskõlastamiseks. 4. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Põllumajandusameti poolt kooskõlastatuks. 3 Muinsuskaitseamet Väljavõte Muinsuskaitseameti 29.09.2020. a kirjast nr 5.1-17/854-1: Põhjendus: Alus: Muinsuskaitseametile on 18.06.2020 esitatud Undla kivisilla riikliku Projekteerimistingimuste 5.5.3. 29.09.2020 kiri nr kaitse alla võtmise taotlus. Muinsuskaitseameti nõunikud käisid Undlas alusel tuleb projekteerimisel 5.1-17/854-1 ja omaniku esindajaga kohtumas 19.08.2020. Otsus silla kaitse alla säilitada silla võlvi raadius ja paksus 20.10.2020 kiri nr võtmise algatamisest on ametis kaalumisel ning tuleb arutlusele esialgsetes mõõtudes. Silla „küüru“ 5.1-17.9/1100-3 06.10.2020 toimuval menetluskomisjoni koosolekul. säilitamise võimalust kaalutakse 2 Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Muinsuskaitseameti otsusest teavitatakse teid kahe nädala jooksul pärast projekteerimise käigus ning koosoleku toimumist. sobivaima lahenduse leidmiseks Undla kivisilla ehitusaastaks on mitmel pool märgitud 1909. aastat, tehakse koostööd muuhulgas ka kuigi juba 1841. aasta mõisa üldplaanil (koostaja C.L.Braesch) on näha Muinsuskaitseametiga. paisutatud veskijärve, silda üle jõe ning silla lääneküljel asuvat hoonet. Kas praegune sillakuju pärineb 19. sajandi esimeset poolest, seda on Otsus: nappide andmete põhjal võimatu öelda. Tänaseni on säilinud 1. Puudub vajadus ühesildeline paekivist võlvsild, mis on hilisemate rekonstrueerimiste projekteerimistingimuste käigus kaetud tsementkrohviga, varasem munakividest teekatend on muutmiseks. asfalteeritud, silla piirded on muudetud ning suletud on ka kaks 2. Projekteerimisel teha koostööd väiksemat võlvi, mis varustasid paisjärve kaldal asuvat veskihoonet Muinsuskaitseametiga. veejõuga. Omapäraseks ning miljööväärtuslikuks detailiks saab pidada 3. Lugeda projekteerimistingimuste Undla silla „küüru“ ning silla algupäraseid mõõtmeid. eelnõu Muinsuskaitseameti poolt Undla kivisilla projekti koostades soovitame arvestada kivisilla kooskõlastatuks. ajaloolise väärtusega ning säilitada võimalikult palju originaali, sealjuures silla kuju. Väljavõte Muinsuskaitseameti 20.10.2020. a kirjast nr 5.1-17.9/1100-3: Komisjon on seisukohal, et Undla kivisild on objekt, mis on oluline Kadrina valla kujunemise ja ajaloo seisukohalt. Sild väärib kasutuses hoidmist ja säilitamist talle omases keskkonnas ning lugupidavat lähenemist taastamisel. Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas jääda 16.04.2019 seisukoha juurde ja mitte algatada Undla kivisilla mälestamiseks tunnistamise menetlust. Teeme ettepaneku korraldada silla omaniku Maanteeameti, Kadrina valla, kohaliku kogukonna ja Muinsuskaitseameti esindajate vaheline kohtumine, eesmärgiga leida ühiselt lahendus ajaloolise kivisilla säilitamiseks. 3 Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Kadrina Vallavalitsus - Põhjendus: *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr tunnus esitatud arvamuse osas 1 Flora 27302:002:0120 04.10.2020. a kiri: Põhjendus: 2 Veskijärve 27202:001:0373 Metalldetail OÜ omanduses olevaid kinnistuid läbib Maanteeamet on teavitanud kinnisasja riigitee nr 17152 Vohnja-Kadrina, aastase keskmise omanikku, et ei jätka Undla silla liiklussagedusega 664 sõidukit ööpäevas. rekonstrueerimise kavandamist varem Liiklussagedus on kasvanud oluliselt peale Viitna koostatud projekti (OÜ Tilts Eesti Filiaal ümbersõidu valmimist ja sellest tulenevalt on töö nr A158/19) alusel, vaid tellib uue Maanteeametil kohustus tagada ohutus Undla ehitusprojekti koostamise. kivisillal. Maanteeameti eesmärgiks on Undla silla Maanteeamet viis läbi riigihanke ühiselt Undla Vesi rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse MTÜ-ga, mille tulemusena valmis uue silla projekt, taset, sõidumugavust ja parandada silla mida Metalldetail OÜ ei saanud kooskõlastada, kuna kandevõimet. Sobivaima projekti valmimisse ei olnud kaasatud Metalldetail projektlahenduse leidmiseks koostatakse OÜ-d, projekt ei olnud valminud vastavalt heale eskiisid, mida tutvustatakse projekteerimistavale, projektis ei olnud arvestatud projekteerimise käigus ka kinnisasja servituuti olemasoleva kalapääs/paisu rajatise omanikule. talumiseks ja projektiga ei olnud lahendatud 4 Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 maanteega külgnevatesse hoonetesse pääsu inimeste Kinnisasja omaniku poolt saadetud ja tõstetehnika poolt. arvamuses on esitatud hulgaliselt Vana kivisilla säilitamise asemel oli tehtud uue silla täpsustavat informatsiooni, mis ei mõjuta projekt, mis oli projekteeritud madalamaks, mille otseselt Undla silla projekteerimist. laius oli võrreldes originaaliga oluliselt laiem ning Maanteeamet on esitatud arvamuse selle projekti elluviimiseks oleks pidanud läbi viima teadmiseks võtnud, kuid projekteerimisel ulatusliku süvendamise jões, vahetult olemasolevate on võimalik arvestada vaid
Recommended publications
  • Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)

    Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)

    Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4701 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4454 Changes as of 12 Nov 2018 Pursuant to Regulations No. 44 of the Minister of Public Administration (RT I, 09.11.2018): In Võru county in Setomaa rural municipality changed the division line in Toomasmäe village (old code 8300). Käre village is reinstated (code 3898 ). Toomasmäe village is assigned the new code 8301 . The classification characteristics are 87 732 8. Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village.
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering

    Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering

    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
  • Urmas Leesnurm Ja Läsna-Loobu

    Urmas Leesnurm Ja Läsna-Loobu

    llav Kadrina kallistab sajaseks saavat sünnimaad! JAANUAR 2018 Nr 1 (283) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Kadrina rahvas tänab Päästjatel 140 väljasõitu ilutulestiku eest Kadrina tänab annetajaid aastavahetuse ilutulestiku eest. Aitäh teile: Pixner OÜ, Pomemet OÜ, RTR Teenused, Nuka Kaubad, Brek OÜ, Sedaksi OÜ, Ruuto Katused OÜ, Rono Design OÜ Paadisaunad, Tinman OÜ, Kadrina Kommunaal, Kadrina vallavalitsus ja Alo Laaniste, Risto Murumägi, Janno Jäätma, Indrek Kalja, Urmas Leesnurm. Kiitus Vohnja kooliperele Vohnja Lasteaed-Algkooli pere sai kiidukirja, kus seisis: „Olin südamest liigutatud kui käisin Kadrina hooldekodus uue aasta esimestel päevadel vaatamas enda 94. aastast ema Ainot ja hooldajad näitasid, kui toredad jõulukaardid sai iga sealne elanik teie kooli õpilastelt! Suur-suur tänu sellise tähelepanu ja idee eest!“ Allkiri: Maano Männi. n Raido Nagel tõi majja kustutid Priitahtliku pritsimehe, arboristi ja tubli kodaniku Raido Nageli pisike ponnistus tõi Kadrina Rakvere tee 3 kortermajale kingituseks tulekustutid. Nimelt registreeris ta ühistu osalema Päästeameti tuleohutuskampaaniasse, mis puudutas suitsuandurite Sauna sünnipäeval 150 sõpra olemasolu kõikides korterites. Nii sai ka terve maja koos Kadrina sauna kui Eesti vanima regulaarselt Päästeametiga läbi käidud ja korteritesse, kus andur puudus, tegutseva külasauna 60. sünnipäev tõi kohale need paigaldatud. poolteistsada huvilist nii lähedalt kui kaugelt. Tõhusa tegevuse tulemina võitis maja tulekustutid koos kapi ja vastava infotahvliga kaheksasse trepikotta. Muusikat pakkusid nii koolipoiste wAxXeRs, Moonaküla Muusikapatrull kui ka Margus Laugesaar. Lisaks üllatusesineja, üldlaulupeolgi solistina Pirruse lehmad Tapa esinenud Joosep Toomeste seekord torupillil. raamatukogus Raivo Saare fotol on peaaegu kõik Kadrina priitahtlikud pritsimehed koos väikeste abilistega meie oma pritsimaja taustal. Lustlike tantsudega esinesid Vöökudujad. Vallavalitsuse poolse kingitusena jäi sauna seinale 27. veebruarini on Tapa linnaraamatukogu mõlemal korrusel Aasta 2017 oli sündmusterohke.
  • Kallukse Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI

    Kallukse Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI

    Vabariigi Valitsuse määruse „Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse olemasoleva Kallukse maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja välispiiri. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kallukse, Sootaguse ja Undla külas. Kallukse maastikukaitseala moodustati Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” maastikulise üksikobjektina. Kehtiv Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 „Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Kaitseala põhiline eesmärk on kaitsta geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikke Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme (Kallukse mäed). Alal asub ka 1938. aastal kaitse alla võetud Linda-Neitsi ehk Lodikivi. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta eelnõukohase määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde

    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde

    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
  • Joaveski Puupapivabriku Dokumenteerimine

    Joaveski Puupapivabriku Dokumenteerimine

    Harju maakond Kuusalu vald Joaveski küla JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE Koostaja: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2011 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs 1 SISUKORD Tabel. Joaveski puupapivabriku dokumenteerimine 3 Lisa 1 Joaveski küla ja vabriku ajalugu koos illustreeriva plaanimatrejaliga 6 Joonised 1. Asukoha skeem 16 2. Asendiplaan 17 3. Inventeerimisjoonised 19 Fotod 1. Ajalooliste fotode koopiad 20 2. Fotod 22.aprill 2011 20 2 TABEL JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE 1 ÜLDANDMED Nimetus Joaveski puupapi vabrik Aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Joakveski küla, Joaveski kinnistu, katastritunnus 42301:005:0109 Koordinaadid X=6598723 Y=602837 Praegune funktsioon hüdroelektrijaam, suuremas osas kasutuseta 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1899 Autor 1899.aasta projekt on signeeritud kahe tundmatu allkirjaga. Projekti asukoht -algsed papivabriku ehitusjoonised 1899.a, EAA.33.3.2209 - juurdeehitusjoonised 1929.a firma „F.H.Maultzsch”, ERA.969.4.1297 -nõukogudeaegsed ümberehitusjoonised (katlamaja üe.) 1958.a TEPI „Eesti Tööstusprojekt”, ERA.T-15.4-3.377 Algne funktsioon Ehitati Joaveski papivabriku tootmishooneks, töötas 1899.-1930. ja taas 1941.-1994. papivabrikuna. 2001. aastast kuni kaasajani on väike osa kasutuses hüdroelektrijaamana. Ümberehitusetapid -1925.aastal ehitati uus hüdroelektrijaam (abijaam Nõmmeveskile) -1929.aastal lisati põhjafassaadile piklik paest juurdeehitus ja lõunafassaadile katlamaja korstnaga
  • 1996. E. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM

    1996. E. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM

    EESTI VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. e. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. a. LUGUPEETUD REISIJAD! Teatmikus õn liinid liigitatud kolme gruppi: — Rakvere linnaliinid, — Lääne-Viru maakonnaliinid, — Lääne-Viru maakonda läbivad kaugliinid. Suuremaid lähte- ja sihtpunkte läbivate liinide nimekirja leiate leheküljelt 68. Teatmiku lõpus õn sõitjateveo eeskiri, sõidusoodustused ühistranpordis ja väljavõte «Haldusõigusrikkumiste seadusti­ kust». Lääne-Viru Maavaitsuse poolt õn maakonnaliinidel sõidu­ pileti liinikilomeetri maksimaalseks piirhinnaks kehtestatud SO senti. Liini pidaja võib ümardada pileti hinna täiskroonideks. Linnaliinidel õn pileti maksimaalne piirhind 2 krooni, bussi­ juhilt ostetud pileti hind õn 3 krooni. Bussiliiklust koordineerib Lääne-Viru Maavalitsus tek 43013. Bussiliikluse kohta saab informatsiooni Rakvere bussijaamast tek 43562. Lääne-Viru maakonnaliine teenindavad: AS DU VE tek 47296 AS GLAAK tek 92431 AS INOR tek 20071, 20072 AS KIIKER tek 91154 AS RAKVERE ATP tek 44429 AS TABUS tek 20019 AS TENT tek 33634 AS TOOME tek 44148 ME UUS LIIN tek 46257 OÜ KULLAARU tek 43486 OÜ REMOX tek 67346 OÜ VEDUK tek 94597, 94516 OÜ ÕITSENG tek 92024 KADRINA VALD tek 90209 SAKSI VALD tek 77325 VIHULA VALD tek 92635 Liini Liini nimetus Liini pidaja nr. RAKVERE LINNALIINID: 1 Piira—Näpi AS RAKVERE ATP 2 Piira—Lihakombinaat AS RAKVERE ATP 3 Tõrma—Turuplats—Tõrma AS RAKVERE ATP 5 Rägavere tee—Näituse AS RAKVERE ATP MAAKONNALIINID:
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus

    Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus

    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
  • 20. Jaanuar 2006 XIV Aastakäik TÄNASES LEHENUMBRIS

    20. Jaanuar 2006 XIV Aastakäik TÄNASES LEHENUMBRIS

    TÄNASES LEHENUMBRIS: Elukutse kui elu kutse – lk 2 Telepildi häiretest – lk 2 Ühe filosoofiadoktori rahutu elu – lk 3 Ettevõtjate koolitamisest – lk 4 Kultuuriüritused lähitulevikus – lk 4 Teated. Õnnesoovid – lk 4 Nr. 1 (151) 20. jaanuar 2006 XIV aastakäik MARGE MÄGI: VALLAVOLIKOGUS ARUTATI JA OTSUSTATI Arvan, et rahva passiivsus oma taidluse vastu ei kesta igavesti... 28. detsembri istungil arutati ja otsustati: 1. Arutati Vohnja ja Kihlevere külas, Hulja ja Kadrina alevikus asuvate na-teemalisi jõulukaarte. Tasuks kanalisatsioonirajatiste ja ehitiste üleandmist aktsiaseltsile Kadrina Soojus. selle peale mõelda," arvas Marge. Volikogu otsustas ühehäälselt need rajatised ka üle anda. "Laste hulgas valitseb ju fotobuum. 2. Volikogu võttis vastu Kadrinas Viru t 14b, 14c, 16, 16a, 16b, Rakvere See on uuema aja tegevus ja suurte tee 2 ja Rakvere tee 2a detailplaneeringu ning suunas selle materjalid võimalustega ala." avalikule väljapanekule. Väikelapsed ei tohiks rahva- 3. Volikogu andis vallavalitsusele loa sõlmida töövõtuleping OÜ-ga majast võõrduda T.A.K. Ehitus Jõetaguse elamukvartali tehnovõrkude ehitustööde, mis hõl- Marge Mägi arvab, et ka väik- mab drenaazhi ja tänavate liivaluse ehituse, teostamiseks maksumusega seid lapsi tuleks hakata tooma rah- 643729 krooni ning tööde teostamise lõpptähtajaga 24. veebruar 2006. vamajja. Laps kohtab siin erilist 4. Kinnitati Kadrina Keskkooli arengukava aastateks 2006–2008. miljööd, kuulab muinasjutte... Nii 5. Volikogu määras nime Kadrina aleviku tänavatele ja Viru t 16 ja Viru harjub ta käima meie keskses kul- t 14b hoonete esisele platsile. Kadrinas Viru tänavalt algava ja Emakee- tuurikoldes, tundmata vanemas eas leausamba juures lõppeva tänava nimeks sai Kooli tänav. Kooli tänavalt võõristust selle maja ja tema tege- algava tupiktänava nimeks sai Kooli põik.
  • Kadrina Valla Jäätmekava 2008-2013

    Kadrina Valla Jäätmekava 2008-2013

    GeoBaltica OÜ Registrikood 11347994 Töö nr: 02007 Tellija: Kadrina Vallavalitsus Staadium: Jäätmekava KADRINA VALLA JÄÄTMEKAVA 2008-2013 Juhatuse liige Raivo Markov Projektijuht Raivo Markov Insener Enn Tumm Tartu 2008 Kadrina valla jäätmekava 2008 – 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................4 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ...........................................................5 1.1. Asukoht............................................................................................................................5 1.2. Rahvastik ja elamumajandus............................................................................................6 1.3. Teedevõrgustik...............................................................................................................10 1.4. Tööstus ja ettevõtlus ......................................................................................................10 1.5. Tööhõive ja sissetulekud................................................................................................11 1.6. Sotsiaalsfäär ...................................................................................................................11 1.7. Looduskeskkond ............................................................................................................12 2. KADRINA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE .........................................14 2.1. Olmejäätmed.................................................................................................................15
  • Lääne-Virumaa Metskonna Metsa Majandamise Kava Aastani 2021

    Lääne-Virumaa Metskonna Metsa Majandamise Kava Aastani 2021

    RMK LÄÄNEVIRUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021 Metsaülema pöördumine ····························································· 3 1. Metsa majandamine aastatel 2001–2011 ·································· 5 1.1. Maakasutus ······································································· 6 1.2. Metsavarud ······································································· 7 1.3. Raied ·············································································· 15 1.4. Metsakasvatus ································································· 17 1.5. Looduskaitse ··································································· 20 1.6. Metsaparandus ································································ 22 1.7. Puhkevõimalused ····························································· 24 1.8. Kultuurimälestised ja pärandkultuur ··································· 26 1.9. Jahindus ········································································· 28 2. Metsa majandamist mõjutavad planeeringud ja taristu ········· 31 3. Metsa majandamine aastani 2021 ····································· 35 3.1. Maakasutus ····································································· 36 3.2. Metsakasvatus ································································· 37 3.3. Looduskaitse ··································································· 42 3.4. Metsaparandus ································································ 44 3.5. Puhkevõimalused ·····························································
  • Vastu Võetud Kadrina Vallavolikogu 15.10.2018 Määrusega Nr 15 Muudetud 25.09.2019 Määrusega Nr 34

    Vastu Võetud Kadrina Vallavolikogu 15.10.2018 Määrusega Nr 15 Muudetud 25.09.2019 Määrusega Nr 34

    Vastu võetud Kadrina Vallavolikogu 15.10.2018 määrusega nr 15 Muudetud 25.09.2019 määrusega nr 34 KADRINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2035 Kadrina 20 19 /20 Kadrina valla arengukava aastateks 2018 - 2035 SISUKORD SISSEJUHATUS Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. KADRINA VALLA VISIOON 2035 4 1. RAHVASTIK JA GEOGRAAFILINE ASEND 5 1.1 Geograafiline asend 5 1.2 Rahvastik 5 2. HARIDUS 8 2.1 Alusharidus ja lasteaiad 8 2.2 Üldharidus ja üldhariduskoolid 8 2.3 Huviharidus ja noorsootöö 9 3. KULTUUR JA VABA AEG 14 3.1 Rahvakultuur 14 3.2 Raamatukogud 14 3.3 Kirik ja kalmistu 15 3.4 Kadrina kalmistu 16 3.5 Kolmas sektor ja külaliikumine 16 4. SPORT 18 5. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA TURVALISUS 22 5.1 Sotsiaalhoolekanne 22 5.2 Tervishoid 23 5.3 Turvalisus 23 6. TARISTU, KESKKOND, JÄÄTMEKÄITLUS 25 6.1 Maakasutuse struktuur, ruumiline areng 25 6.2 Elukeskkond 26 6.2.1 Teed ja tänavad 26 6.2.2 Soojamajandus 27 6.2.3 Veevarustus ja kanalisatsioon 27 6.2.4 Elamu- ja kommunaalmajandus, heakord 28 6.3 Keskkond ja jäätmekäitlus 28 7. ETTEVÕTLUS, TÖÖHÕIVE JA TURISM 35 2 Kadrina valla arengukava aastateks 2018 - 2035 SISSEJUHATUS Kadrina valla arengukava aastateks 20 19 /20 -2035 on dokument, mille eesmärgiks on tasakaalustatud arengu kavandamine ning valla konkurentsivõime tagamine pikemaajalisel perioodil. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele peab vallal olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava arvestab ka valla üldplaneeringut. Kadrina vallavolikogu on kehtestanud eraldi dokumentidena korrad, mis puudutavad arengukava ning eelarvestrateegia koostamist, muutmist ja menetlemist. Seetõttu on arengukava ja eelarvestrateegia eraldi dokumendid, kuid üksteisest sõltuvad.