VALLAVOLIKOGU

O T S U S

Kadrina 27. mai 2020 nr 124

Arvamuse andmine Uku liivakarjääri kaevandamisloa taotluse kohta

Tariston AS (registrikood 10887843, aadress Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317) on esitanud Keskkonnaametile 22.01.2018 taotluse maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) saamiseks Kadrina vallas Uku maardla Uku liivakarjääris. Keskkonnaamet saatis 14.02.2020 kirjaga nr 12-2/19/169-8 „Arvamuse küsimine Uku liivakarjääri kaevandamisloa taotluse kohta“ Kadrina vallale Tariston AS taotlusmaterjalid tutvumiseks ja arvamuse andmiseks. Maapõueseaduse § 49 lg 6 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse kohta.

Kadrina Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Lea Uueni (edaspidi KOV), olles tutvunud AS Tariston poolt Keskkonnaametile esitatud kaevandamisloa taotlusmaterjalidega ning Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis Taristoni AS poolt 18.01.2019 saadetud kirja nr 19- 35 sisuga, saatis Keskkonnaametile 05.03.2020 e-kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 05.03.2020 nr 12-2/20/101) vastuväited Tariston AS poolt Keskkonnaametile 18.01.2019. a kirjaga nr 19-35 esitatud Uku liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse menetluse jätkamise oluliste argumentidena välja toodu ebaõigete väidete kohta. Keskkonnaamet vastas KOV-ile 19.03.2020 kirjaga nr 12-2/20/101-3, millega ühtlasi andis teada, et on edastanud kohaliku omavalitsuse poolt esitatud küsimused ja vastuargumendid AS-ile Tariston vastamiseks, vastamistähtajaga 09.04.2020. KOV edastas Keskkonnaametile 03.04.2020 kirjaga nr 6-3/154/2020-1 palve pikendada arvamuse andmise tähtaega kuni 31.05.2020 kuna volikogu otsus Uku liivakarjääris kaevandamise loa andmise taotluse kohta kujundatakse ja koostatakse tuginedes AS Tariston poolt saadetavatele vastusele. Keskkonnaamet nõustus 09.04.2020 kirjaga nr DM-109184-2 arvamuse andmise tähtaja pikendamisega kuni 31.05.2020.

Maavara geoloogiline uuring uuringuruumis teostati 2017. aastal OÜ J. Viru Markšeideribüroo (T. Nirgi, EGF 8866) poolt ning uuringu tulemusena valminud aruande alusel kinnitati ehitusliiva aktiivsed tarbevarud Maa-ameti 08.01.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/5. Algselt kinnitati varud Arbavere maardlas, kuid hiljem selgus, et sellise nimega maardla on juba olemas ja Maa-ameti 11.01.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/19 muudeti Arbavere maardla Uku maardlaks. Tariston AS-i poolt taotletav Uku liivkarjääri mäeeraldis asub koos teenindusmaaga Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Arbavere ja Uku külades riigile kuuluval (valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus) kinnistul

metskond 34 (katastritunnus 27301:001:0125, pindala 232,66 ha). Uku liivakarjääri mäeeraldise pindala on 20,41 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,36 ha. Taotletav Uku mäeeraldis hõlmab täielikult Uku liivamaardla (registrikaardi nr 0954) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1 ja 2 plokki (mis paikneb kõrgustel 75,19–86,38 abs m), millest viimane paikneb allpool keskmist põhjaveetaset. Maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivse tarbevaru ehitusliiva kogus 3 536 tuh m 3, millest kaevandatav varu on 3 165 tuh m 3. Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks maavara kaevandamise keskmise aastamääraga 211 tuh m³. Kaevandatavat maavara kavandatakse kasutada ehituses ja teedeehituses. Uku liivakarjääri maavara kaevandamise loa seletuskirja (koostaja OÜ J. Viru Markšeideribüroo, Töö nr 18015, Tallinn 2018) kohaselt asub taotletav Uku liivakarjäär - oosistiku kirdeosas metsamaal, kus maapinna reljeef on hästi liigestatud, vahelduvad kitsad seljandikud, mõhnad ja lohud. Maapinna absoluutkõrgused kõiguvad oluliselt, jäädes vahemikku 82,6–104,7 abs m. Alal levib Kvaternaari setete põhjavesi, mis avati geoloogilise uuringu käigus kuues puuraugus 11,8–20,0 m sügavusel maapinnast. Uku maardlas on tegemist päevakivi-kvartsliivast ja kohati kruusast koosneva oosistikuga, kus kattekiht moodustub kasvukihist, mille paksus on alal suhteliselt ühtlane, varieerudes vahemikus 0,0–0,3 m (keskmine 0,2 m). Kasuliku kihi moodustavad valdavalt hallikaskollase värvusega ning ülipeene- kuni ülijämedateraline ehitusliiv. Kasuliku kihi paksus on väga muutlik, jäädes vahemikku 5,2–24,25 m (keskmine paksus 17,3 m). Paiguti, taotletava ala keskel, maapinnalähedases osas ning mäeeraldise edelanurgas levib ka kruusakamat materjali. Kohati esineb ka savikamaid läätsesid ja kihikesi (kõige suurema savisisaldusega on materjal ala kirdenurgas). Kasuliku kihi lamamiks on pruun kuni helebeež (valkjas) liivsavimoreen mille alla jääb savikas lubjakivi ja mergel. Mõnel pool paikneb kasulik kiht otse lubjakivi murenemiskoorikul. Lamam on avatud absoluutkõrgustel 75,19–86,38 m, kusjuures kõige kõrgemal on lamam taotletava Uku liivakarjääri kagunurgas. Põhjaveetase jääb vahemikku 79,50–86,98 abs m ning see langeb põhja suunas. Veetasemest allpool paikneva maavaralasundi keskmine paksus on 2,9 m. Uku liivakarjäärile on ligipääs Tapa–Loobu teelt. Kaevandamist võib raskendada muutlik reljeef (järsud nõlvad, suur maapinnakõrguste erinevus). Kuna suur osa mäeeraldise maa-alast on kaetud metsaga, raadatakse enne kaevandamise alustamist mets ja kännud juuritakse. Pärast seda eemaldatakse katend, milleks taotletava mäeeraldise piires on kasvukihi keskmine paksus 0,2 m, kogu mäeeraldisel kattekihi maht on geoloogilise uuringu andmetel 41 tuh m 3 (võrdsustatav mullaga). Katend kooritakse ning ladustatakse mäeeraldisel või teenindusmaal kuni 3 m aunades. Ladustatud katendit kasutatakse hiljem korrastamistöödel. Kasuliku kihi uuritud paksus varieerub vahemikus 5,2–24,25 m (keskmine 17,3 m). Suurest paksusest tingituna planeeritakse kaevandamine mitmeastmeliselt. Maavara kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit või kopplaadurit. Maavara kavandatakse väljata põhjaveetaset alandamata, kuna valdav osa kasulikust kihist paikneb põhjaveetasemest kõrgemal ning seda osa, mis on keskmisest põhjaveetasemest allpool (paksus kuni 6,9 m, keskmiselt 2,9 m), saab kaevandada pika noolega ekskavaatoriga. Veealune materjal tõstetakse esmalt valli, kus liigne vesi sellest välja nõrgub, misjärel saab materjali juba väljaveoks veokitele laadida. Vajadusel toimub karjääris ka materjali töötlemine (purustamine, sõelumine jm). Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra ja tolm. Kaevandamisega piirkonna veerežiimi ei mõjutata, sest veealuse maavaravaru väljamine toimub veetaset alandamata. Seega põhjaveeseiret teostada ei ole vaja. Taotletava tegevusega muudetakse visuaalselt looduskeskkonda ja pinnareljeefi, kaevandamise järgselt on kavas korrastada territoorium uue väljanägemise ja funktsiooniga maastikuks (veekogu pindalaga ca 12,9 ha ja metsamaa pindala ca 9 ha). Uku mäeeraldise teenindusmaa lääneservaga kulgeb paralleelselt keskpinge elektriõhuliin ARBAVERE VT (K1993887, kaitsevöönd liini teljest 10 m) ning ~110 m läänes Tapa–Loobu riigimaantee (tee nr 24). Uku mäeeraldise teenindusmaast ~1,5 km ida pool voolab Loobu jõgi ning 0,4–0,7 km ida poole jäävad kaitsealused arheoloogiamälestised Kopli talu, Sillaotsakivi ja Jaanimäe talu kaev. Loobu metskond 34 kinnistu kagu- ja põhjaosas paiknevad III kategooria kaitsealuse liigi Goodyera repens (roomav öövilge) elupaigad (KLO9306700, KLO9306476) ning Tapa–Loobu maanteest lääne poole jääb Ohepalu looduskaitseala, mille piires paiknevad Kõverjärv ja Lossijärv. Lähimad majapidamised paiknevad Uku mäeeraldisest ~400 m kaugusel loode suunas Leppmetsa kinnistul (katastritunnus 27301:001:1260), ~300 m kaugusel edela suunas Kõverjärve kinnistul (katastritunnus 27301:001:0087), ~460 m kaugusel ida suunas Roosi kinnistul (katastritunnus 27302:001:0026), ~700 m kaugusel kagu suunas Uku kinnistul (katastritunnus 27302:001:0160) ja ~800 m kaugusel Taavi kinnistul (katastritunnus 27302:001:0740) ning ~ 700 m kaugusel põhja suunas Puusepa kinnistul (katastritunnus 27301:001:0160) ja ~750 m kaugusel Kuriso kinnistul (katastritunnus 27301:001:0251).

Olles tutvunud Uku maardla Uku liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlusmaterjalidega, toob Kadrina Vallavolikogu välja alljärgneva:

1. Uku maardla ja Uku liivakarjääri asukoht II klassi väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku alal. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkiri nr 1.1-4/30) kohaselt jääb Uku liivakarjäär maakondliku II klassi väärtuslike maastike Hõbeda–– –Uku–Viitna ning rohelise võrgustiku alale. Maakonnaplaneeringus II klassi väärtuslike aladena on määratletud maakondliku tähtsusega alad, mis on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga väärtuslikud maastikud, kus leidub nii kohalikku identiteeti loovaid elemente, kui sobivaid elupaiku erinevatele taimedele, loomadele ja teistele elusolenditele. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja (edaspidi seletuskiri) punkti 4.1 kohaselt omab väärtuslik maastik ümbritsevast suuremat kultuurilis-ajaloolist, esteetilist, looduslikku, identiteedi- või puhkeväärtust. Väärtuslike maastike kasutamistingimuste ja hooldamise eesmärkidena on rõhutatud muuhulgas maastikumustri säilitamise, sh traditsiooniliste maastikuelementide, struktuuri, maakasutuse ja looduslike alade säilitamise vajadust. Ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata ning väärtuslikele maastikele maastikupilti oluliselt muutvaid objekte üldreeglina ei kavandata. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt teenivad väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine osaliselt rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu hulgas loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jm. Seletuskirja punkti 4.4 kohaselt on rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks olemasoleva looduskeskkonna maksimaalne säilitamine, et mitte tulevikus asuda seda taastama. Eestis on määratletud 12 olulisemat rohelise võrgustiku tuumala, mida täiendavad maakondlikud rohestruktuurid, sidudes need ühtseks võrgustikuks. Rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks määrab maakonnaplaneering tuumalade ja koridoride üldised kasutustingimused, arvestades muuhulgas, et rohelise võrgustiku eesmärk on hoida alade looduslikku seisundit, aidates tagada tuumalade ühendatuse; rohelise võrgustiku aladel tuleb üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa majandamise); haruldaste taimekoosluste ja looduslike pinnavormide (ürgorgude ja jõeorgude-järsakute servad, voored, oosid, mõhnad jms) säilitamise. Karjääride rajamine (ka olemasolevate laiendamine) maavara kaevandamiseks planeeritud rohelise võrgustiku koridoride alale ei ole soovitav. Rohevõrgustiku koridorides paiknevate karjääride rekultiveerimisel tuleb tagada ja parandada rohelise võrgustiku toimimist.

Maakonnaplaneeringus tooduga tuleb arvestada kohalike omavalitsuste arengudokumentide (üldplaneeringute) koostamisel. Kadrina valla üldplaneeringu (kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 31.01.2007 määrusega nr 38) seletuskirja punktis 5.10.3 Väärtuslikud looduspiirkonnad ja tähelepanu vääriva kultuuri-, maastiku ja külamiljööga alad, väärtuslikud põllualad ja nende kasutustingimused on välja toodud II klassi väärtuslik Hõbeda–Vohnja– Kallukse–Uku–Viitna maastik ning kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks, muuhulgas traditsiooniliste maastikuelementide, maastikumustri, struktuuri ja maakasutuse säilitamise ning loodusmaastiku- ooside, mõhnastike, luhtade, Loobu jõe oru, rändrahnude eksponeerimise vajaduse. Uute ehitusalade ja joonrajatiste kavandamisel ja rajamisel tuleb need paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks. Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatav Uku liivakarjäär kogu ulatuses rohelise võrgustiku alale, rohekoridori keskele. Rohekoridor ühendab Kadrina valla põhjaosas endaga suuri metsamassiive, mis on oluline rohelise võrgustiku sõlmala, kus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine, korvamine, ennetamine ja koosluste areng looduslikkuse suunas – see kõik toodab bioloogilist mitmekesisust ja tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks on väärtuslike maastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse; looduslähedane majandamine, elulaadi ja rekreatsiooni planeerimine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine; kultuurmaastike, ökoloogilise, kultuurilis-ajaloolise, esteetilise ja identiteeti toetava väärtuse säilitamine; keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine inimesele vajalikul tasemel; loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. 2. Piirkonna karstialad Taotletav Uku liivakarjäär asub Pandivere kõrgustiku karstilises piirkonnas. Karstilise tekkega on endise Eeriku küla põhjaosas Kõverjärve lähedal osaliselt Tapa–Loobu tee alla jäänud Külmaauk, Maarjaauk, Röövliauk ning pisut edasi endise Soomukse küla maadele Uduauk, Eideauk ja Kurisuauk. Maves AS poolt 2002. aastal koostatud kataloogis „ Karst ja allikad Pandiveres“ (1994. a koostatud kataloogi “Pandivere Riikliku Veekaitseala karst ja allikad” täiendatud väljaanne) on kirjeldatud Pandivere karstunud aluspõhjalise kõrgustiku omapära, mida iseloomustab arenev pindmine ja maa-alune karst. Karstivee maasisene vool liigub kõrgustiku nõlvade suunas, mis on kujunenud allikatevööndi moodustumisest kõrgustiku ümber. Kadrina vallas on uuritud (kataloogis karst 150..169, allikad 27..37) kirde- ja põhjaosa, mis asub Pandivere kõrgustiku allikarikkal nõlval. Karstilehtreid leidub siin harva. Erandiks on Kõrveküla, Vaiatu ja Kolu (156..159) vaheline ala, kus esineb ulatuslik kirde-edelasuunaline Kõrveküla karstilehtrite vöönd. Rohkesti esineb põhjavee lähedusest tingitud pisikeste järvikutega soiseid karstunud nõgusid. Kadrina vallas esineb rohkesti veerikkaid karstiallikaid Loobu jõe orus Jõeperes ja sealt allavoolu mitmes kohas piki orgu: (26.06.92- 19 l/s; 19.03.92- 174 1/s). Loobu jõel on ka mitu karstiallikatest toituvat lisaoja. Kõige veerikkam on neist Vohnja oja (Kolu allikad 29 28.08.92 - 6 l/s; 15.12.92 - 63 l/s). Kataloogi punktis 3. Suuremate karstinähtusete kataloogis on toodud Kadrina valla põhjaosas leiduvate kurisu ja karstialade kohta alljärgnevad andmed (1991..1992. a): 154 Uku kurisu asub Loobu jõe vasakul kaldal Uku küla põldude lõunaserval metsas. Kurisu laius on 40 ja sügavus 1,5 m. Kurisus neeldub veerikas oja, mille maa-alune veevool avaneb põhjaallikatena Uku küla idaservas asuvas tiigis. 156 Kurisu karstialast põhja pool on 10 m läbimõõduga 1m sügavune kurisu. Metsas asuvasse kurisusse voolab kevadeti rabaäärsest järvest oja. 157 Uku kurisust edela pool asuv karstilehter paikneb metsa ääres. Karstilehtri läbimõõt on 5, sügavus l m. 158 Kurisoo karstiala asub Loobu - Tapa mnt. ääres Kurisoo talu kõrval. Kurisu on ida-lääne suunaline: 75 m pikk, 10 m lai ja 3 m sügav. Karstiala paikneb rohumaal. 159 Kõrveküla karstiväli ulatub Kõrvekülast Uku külani. Kurisute vööndi pikkus on 3,5 ja laius 0,3..0,7 km. Kaheksa suurema kurisu laius on 30..100 m ja sügavus 2..4 m. Esineb kümmekond väiksemat kurisut ja langutuslehtreid. Karstiväli on kujunenud aluspõhja paekivimeid läbiva tektoonilise rikke kohale. Kurisutes neeldunud vesi avaneb Vohnja ja Kolu allikates. 3. Keskkonnamõju hindamine ja maa sihtotstarbe muutmine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kavandatav tegevus Uku liivakarjääris ja karjääri paiknemine Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ toodud maakondliku II klassi väärtusliku maastiku Hõbeda– Vohnja–Kallukse–Uku–Viitna ning rohelise võrgustiku alal toob kaasa olulise maastikupildi visuaalse muutmise, väärtusliku maastiku (oosid) hävitamise (asemele planeeritakse rajada suur veekogu). Väljaselgitamist vajavad kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud keskkonnale, kaudsed mõjud inimeste tervisele, heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile, varale, kaevandamise mõjud põhjaveele ja mõjuala ulatus (osaliselt toimub kaevandamine põhjaveetasemest allpool). KeHJS § 6 lg 1 p 28 kohaselt kuulub olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka maavara pealmaa kaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal. Taotletava Uku liivakarjääri pindala jääb napilt alla 25 ha s.o 24,36 ha, seega ainult 0,64 ha väiksem kui olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka kuuluv tegevus. Maakatastriseaduse § 18 2 lõige 4 sätestab, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa sihtotstarve. Maaregistri andmetel on Loobu metskond 34 kinnistu (katastritunnus 27301:001:0125, pindala 232,66 ha) maa kasutamise sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt tuleb rohelise võrgustiku aladel paikneva katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa majandamise). Maavara kaevandamisloa andmisega Uku liivakarjääri mäeeraldisele ning seda teenindava maa sihtotstarbeks tule määrata mäetööstusmaa.

Eeltoodust tulenevalt ning võttes aluseks maapõueseaduse § 49 lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1punkti 1 ja § 31 kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 ning lähtudes Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kinnitatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ toodust Kadrina Vallavolikogu o t s u s t a b:

1. Teha ettepanek keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks Uku maardla Uku liivakarjääri maa- alal eesmärgiga välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju ning tegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule, varale või kultuuripärandile.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Isikul, kelle õigusi otsusega või haldusmenetluse käigus rikuti, on õigus esitada vaie Kadrina Vallavolikogule Kadrina Vallavalitsuse kaudu asukohaga Rakvere tee 14, Kadrina alevik 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama, või esitada kaebus Tartu Halduskohtule haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras ja tingimustel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Viise Vallavolikogu esimees