DOCSLIB.ORG

Kadrina Vallavolikogu

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kadrina Vallavolikogu KADRINA VALLAVOLIKOGU O T S U S Kadrina 27. mai 2020 nr 124 Arvamuse andmine Uku liivakarjääri kaevandamisloa taotluse kohta Tariston AS (registrikood 10887843, aadress Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317) on esitanud Keskkonnaametile 22.01.2018 taotluse maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) saamiseks Kadrina vallas Uku maardla Uku liivakarjääris. Keskkonnaamet saatis 14.02.2020 kirjaga nr 12-2/19/169-8 „Arvamuse küsimine Uku liivakarjääri kaevandamisloa taotluse kohta“ Kadrina vallale Tariston AS taotlusmaterjalid tutvumiseks ja arvamuse andmiseks. Maapõueseaduse § 49 lg 6 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse kohta. Kadrina Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Lea Uueni (edaspidi KOV), olles tutvunud AS Tariston poolt Keskkonnaametile esitatud kaevandamisloa taotlusmaterjalidega ning Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis Taristoni AS poolt 18.01.2019 saadetud kirja nr 19- 35 sisuga, saatis Keskkonnaametile 05.03.2020 e-kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 05.03.2020 nr 12-2/20/101) vastuväited Tariston AS poolt Keskkonnaametile 18.01.2019. a kirjaga nr 19-35 esitatud Uku liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse menetluse jätkamise oluliste argumentidena välja toodu ebaõigete väidete kohta. Keskkonnaamet vastas KOV-ile 19.03.2020 kirjaga nr 12-2/20/101-3, millega ühtlasi andis teada, et on edastanud kohaliku omavalitsuse poolt esitatud küsimused ja vastuargumendid AS-ile Tariston vastamiseks, vastamistähtajaga 09.04.2020. KOV edastas Keskkonnaametile 03.04.2020 kirjaga nr 6-3/154/2020-1 palve pikendada arvamuse andmise tähtaega kuni 31.05.2020 kuna volikogu otsus Uku liivakarjääris kaevandamise loa andmise taotluse kohta kujundatakse ja koostatakse tuginedes AS Tariston poolt saadetavatele vastusele. Keskkonnaamet nõustus 09.04.2020 kirjaga nr DM-109184-2 arvamuse andmise tähtaja pikendamisega kuni 31.05.2020. Maavara geoloogiline uuring Arbavere uuringuruumis teostati 2017. aastal OÜ J. Viru Markšeideribüroo (T. Nirgi, EGF 8866) poolt ning uuringu tulemusena valminud aruande alusel kinnitati ehitusliiva aktiivsed tarbevarud Maa-ameti 08.01.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/5. Algselt kinnitati varud Arbavere maardlas, kuid hiljem selgus, et sellise nimega maardla on juba olemas ja Maa-ameti 11.01.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/19 muudeti Arbavere maardla Uku maardlaks. Tariston AS-i poolt taotletav Uku liivkarjääri mäeeraldis asub koos teenindusmaaga Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Arbavere ja Uku külades riigile kuuluval (valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus) kinnistul Loobu metskond 34 (katastritunnus 27301:001:0125, pindala 232,66 ha). Uku liivakarjääri mäeeraldise pindala on 20,41 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,36 ha. Taotletav Uku mäeeraldis hõlmab täielikult Uku liivamaardla (registrikaardi nr 0954) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1 ja 2 plokki (mis paikneb kõrgustel 75,19–86,38 abs m), millest viimane paikneb allpool keskmist põhjaveetaset. Maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivse tarbevaru ehitusliiva kogus 3 536 tuh m 3, millest kaevandatav varu on 3 165 tuh m 3. Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks maavara kaevandamise keskmise aastamääraga 211 tuh m³. Kaevandatavat maavara kavandatakse kasutada ehituses ja teedeehituses. Uku liivakarjääri maavara kaevandamise loa seletuskirja (koostaja OÜ J. Viru Markšeideribüroo, Töö nr 18015, Tallinn 2018) kohaselt asub taotletav Uku liivakarjäär Ohepalu-Viitna oosistiku kirdeosas metsamaal, kus maapinna reljeef on hästi liigestatud, vahelduvad kitsad seljandikud, mõhnad ja lohud. Maapinna absoluutkõrgused kõiguvad oluliselt, jäädes vahemikku 82,6–104,7 abs m. Alal levib Kvaternaari setete põhjavesi, mis avati geoloogilise uuringu käigus kuues puuraugus 11,8–20,0 m sügavusel maapinnast. Uku maardlas on tegemist päevakivi-kvartsliivast ja kohati kruusast koosneva oosistikuga, kus kattekiht moodustub kasvukihist, mille paksus on alal suhteliselt ühtlane, varieerudes vahemikus 0,0–0,3 m (keskmine 0,2 m). Kasuliku kihi moodustavad valdavalt hallikaskollase värvusega ning ülipeene- kuni ülijämedateraline ehitusliiv. Kasuliku kihi paksus on väga muutlik, jäädes vahemikku 5,2–24,25 m (keskmine paksus 17,3 m). Paiguti, taotletava ala keskel, maapinnalähedases osas ning mäeeraldise edelanurgas levib ka kruusakamat materjali. Kohati esineb ka savikamaid läätsesid ja kihikesi (kõige suurema savisisaldusega on materjal ala kirdenurgas). Kasuliku kihi lamamiks on pruun kuni helebeež (valkjas) liivsavimoreen mille alla jääb savikas lubjakivi ja mergel. Mõnel pool paikneb kasulik kiht otse lubjakivi murenemiskoorikul. Lamam on avatud absoluutkõrgustel 75,19–86,38 m, kusjuures kõige kõrgemal on lamam taotletava Uku liivakarjääri kagunurgas. Põhjaveetase jääb vahemikku 79,50–86,98 abs m ning see langeb põhja suunas. Veetasemest allpool paikneva maavaralasundi keskmine paksus on 2,9 m. Uku liivakarjäärile on ligipääs Tapa–Loobu teelt. Kaevandamist võib raskendada muutlik reljeef (järsud nõlvad, suur maapinnakõrguste erinevus). Kuna suur osa mäeeraldise maa-alast on kaetud metsaga, raadatakse enne kaevandamise alustamist mets ja kännud juuritakse. Pärast seda eemaldatakse katend, milleks taotletava mäeeraldise piires on kasvukihi keskmine paksus 0,2 m, kogu mäeeraldisel kattekihi maht on geoloogilise uuringu andmetel 41 tuh m 3 (võrdsustatav mullaga). Katend kooritakse ning ladustatakse mäeeraldisel või teenindusmaal kuni 3 m aunades. Ladustatud katendit kasutatakse hiljem korrastamistöödel. Kasuliku kihi uuritud paksus varieerub vahemikus 5,2–24,25 m (keskmine 17,3 m). Suurest paksusest tingituna planeeritakse kaevandamine mitmeastmeliselt. Maavara kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit või kopplaadurit. Maavara kavandatakse väljata põhjaveetaset alandamata, kuna valdav osa kasulikust kihist paikneb põhjaveetasemest kõrgemal ning seda osa, mis on keskmisest põhjaveetasemest allpool (paksus kuni 6,9 m, keskmiselt 2,9 m), saab kaevandada pika noolega ekskavaatoriga. Veealune materjal tõstetakse esmalt valli, kus liigne vesi sellest välja nõrgub, misjärel saab materjali juba väljaveoks veokitele laadida. Vajadusel toimub karjääris ka materjali töötlemine (purustamine, sõelumine jm). Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra ja tolm. Kaevandamisega piirkonna veerežiimi ei mõjutata, sest veealuse maavaravaru väljamine toimub veetaset alandamata. Seega põhjaveeseiret teostada ei ole vaja. Taotletava tegevusega muudetakse visuaalselt looduskeskkonda ja pinnareljeefi, kaevandamise järgselt on kavas korrastada territoorium uue väljanägemise ja funktsiooniga maastikuks (veekogu pindalaga ca 12,9 ha ja metsamaa pindala ca 9 ha). Uku mäeeraldise teenindusmaa lääneservaga kulgeb paralleelselt keskpinge elektriõhuliin ARBAVERE VT (K1993887, kaitsevöönd liini teljest 10 m) ning ~110 m läänes Tapa–Loobu riigimaantee (tee nr 24). Uku mäeeraldise teenindusmaast ~1,5 km ida pool voolab Loobu jõgi ning 0,4–0,7 km ida poole jäävad kaitsealused arheoloogiamälestised Kopli talu, Sillaotsakivi ja Jaanimäe talu kaev. Loobu metskond 34 kinnistu kagu- ja põhjaosas paiknevad III kategooria kaitsealuse liigi Goodyera repens (roomav öövilge) elupaigad (KLO9306700, KLO9306476) ning Tapa–Loobu maanteest lääne poole jääb Ohepalu looduskaitseala, mille piires paiknevad Kõverjärv ja Lossijärv. Lähimad majapidamised paiknevad Uku mäeeraldisest ~400 m kaugusel loode suunas Leppmetsa kinnistul (katastritunnus 27301:001:1260), ~300 m kaugusel edela suunas Kõverjärve kinnistul (katastritunnus 27301:001:0087), ~460 m kaugusel ida suunas Roosi kinnistul (katastritunnus 27302:001:0026), ~700 m kaugusel kagu suunas Uku kinnistul (katastritunnus 27302:001:0160) ja ~800 m kaugusel Taavi kinnistul (katastritunnus 27302:001:0740) ning ~ 700 m kaugusel põhja suunas Puusepa kinnistul (katastritunnus 27301:001:0160) ja ~750 m kaugusel Kuriso kinnistul (katastritunnus 27301:001:0251). Olles tutvunud Uku maardla Uku liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlusmaterjalidega, toob Kadrina Vallavolikogu välja alljärgneva: 1. Uku maardla ja Uku liivakarjääri asukoht II klassi väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku alal. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkiri nr 1.1-4/30) kohaselt jääb Uku liivakarjäär maakondliku II klassi väärtuslike maastike Hõbeda–Vohnja– Kallukse–Uku–Viitna ning rohelise võrgustiku alale. Maakonnaplaneeringus II klassi väärtuslike aladena on määratletud maakondliku tähtsusega alad, mis on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga väärtuslikud maastikud, kus leidub nii kohalikku identiteeti loovaid elemente, kui sobivaid elupaiku erinevatele taimedele, loomadele ja teistele elusolenditele. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja (edaspidi seletuskiri) punkti 4.1 kohaselt omab väärtuslik maastik ümbritsevast suuremat kultuurilis-ajaloolist, esteetilist, looduslikku, identiteedi- või puhkeväärtust. Väärtuslike maastike kasutamistingimuste ja hooldamise eesmärkidena on rõhutatud muuhulgas maastikumustri säilitamise, sh traditsiooniliste maastikuelementide, struktuuri, maakasutuse ja looduslike alade säilitamise vajadust. Ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata ning väärtuslikele
Load more

Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2017
    Koondbilanss seisuga 2017 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 943 368,0 1 078 988,9 -15 558,7 -4 902,0 -1 186,9 921 720,5 1 078 988,9 R 257 626,4 1 108 815,6 257 626,4 1 108 815,6 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 19 047,8 27 664,0 -0,9 19 047,0 27 664,0 [919,10.07.2008];[0 7 1,599.47 035,22.11.2001];[00 R 3 017,0 3 017,0 18,13.06.2001];[43, 11.12.2000];[6,14.0 2.1996];[61,09.11.1 995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 6 911,8 -0,9 6 911,0 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [941,23.09.2013];[9 3 1,227.20 19,10.07.2008];[6,1 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 4.02.1996];[42,16.1 0.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 608,7 343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 126,4 503,6 EESTI: Estonia kaeveväli 0100 T 139 015,4 59 259,0 -7 214,5 -3 321,4 -1 063,9 127 415,6 59 259,0 [1-2/17/559,22.05.2 36 11,837.02 017];[657,09.07.201 R 104 143,0 12 854,0 104 143,0 12 854,0 5];[194,26.02.2015]; [1193,16.12.2013];[ 941,23.09.2013];[52 6,08.06.2012];[919, 10.07.2008];[107,29 .01.2008];[1073,27.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Kallukse Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse olemasoleva Kallukse maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja välispiiri. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kallukse, Sootaguse ja Undla külas. Kallukse maastikukaitseala moodustati Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” maastikulise üksikobjektina. Kehtiv Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 „Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Kaitseala põhiline eesmärk on kaitsta geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikke Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme (Kallukse mäed). Alal asub ka 1938. aastal kaitse alla võetud Linda-Neitsi ehk Lodikivi. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta eelnõukohase määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tsistertslaste Roll 13. Sajandi Eestis
    Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 3–30 doi: 10.3176/hist.2009.1.01 MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS Kersti MARKUS Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] Tsistertslaste tegevuse uurimisel on ajalooallikaid kombineeritud maastikuajaloolise teabega, mis avardab oluliselt senist arusaama vendade rollist tolleaegse ühiskonna kujundamises. On analüüsitud Valkena kloostri rajamise põhjusi ja asukohavalikut ning selle maavaldusi Järva- ja Virumaal, samuti Gotlandi Roma ning Daugavgrīva kloostri omandit tänapäevasel Harjumaal. Eesti alal tegutsenud tsistertslasi on ajaloouurijad seostanud peamiselt ristisõja ja misjonitegevusega. Samas esineb neid 13. sajandi esimese poole dokumentides erakordselt vähe, sagedasemaks muutuvad mainimised alles sajandi teisel poolel.1 Selleks ajaks oli aga ristisõda Eesti alal oma aktuaalsuse kaotanud ja tsistertslaste ordu loovutanud oma senise juhtpositsiooni kerjusordudele. Silma torkab ka asja- olu, et tsistertslaste maavaldused jäid Taani kuninga haldusalasse, ainus munga- klooster rajati Tartu piiskopkonda, ja kui eristaatusega Järvamaa kõrvale jätta, siis Saksa Ordu alale 13. sajandil tsistertslasi ei lastud. Selline olukord ärgitab tee- masse rohkem süvenema ja otsima neid põhjusi, miks võõras piirkonnas kanda kin- nitades tehti just selliseid asukohavalikuid ning mis rolli valged mungad 13. sajandi Eesti ühiskonnas mängisid. Kahjuks on allikalised andmed napid, kuid kombinee- rides olemasolevat teavet maastikuajaloolise teabega, võivad avaneda hoopis uued üllatavad perspektiivid. VALKENA2 KLOOSTER Ainsa Eesti alal 13. sajandil asutatud tsistertslaste mungakloostri rajamise asja- olud on üsna segased. Erialakirjanduses figureerivad eri aastaarvud ja pole selgust 1 Mõeldud on Eesti alal koostatud ametlikke dokumente: Kala, T. Dokumendid ja inimesed 13. sajandi Liivimaal. – Rmt: Sõnasse püütud minevik in honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009, 107.
    [Show full text]
  • 20. Jaanuar 2006 XIV Aastakäik TÄNASES LEHENUMBRIS
    TÄNASES LEHENUMBRIS: Elukutse kui elu kutse – lk 2 Telepildi häiretest – lk 2 Ühe filosoofiadoktori rahutu elu – lk 3 Ettevõtjate koolitamisest – lk 4 Kultuuriüritused lähitulevikus – lk 4 Teated. Õnnesoovid – lk 4 Nr. 1 (151) 20. jaanuar 2006 XIV aastakäik MARGE MÄGI: VALLAVOLIKOGUS ARUTATI JA OTSUSTATI Arvan, et rahva passiivsus oma taidluse vastu ei kesta igavesti... 28. detsembri istungil arutati ja otsustati: 1. Arutati Vohnja ja Kihlevere külas, Hulja ja Kadrina alevikus asuvate na-teemalisi jõulukaarte. Tasuks kanalisatsioonirajatiste ja ehitiste üleandmist aktsiaseltsile Kadrina Soojus. selle peale mõelda," arvas Marge. Volikogu otsustas ühehäälselt need rajatised ka üle anda. "Laste hulgas valitseb ju fotobuum. 2. Volikogu võttis vastu Kadrinas Viru t 14b, 14c, 16, 16a, 16b, Rakvere See on uuema aja tegevus ja suurte tee 2 ja Rakvere tee 2a detailplaneeringu ning suunas selle materjalid võimalustega ala." avalikule väljapanekule. Väikelapsed ei tohiks rahva- 3. Volikogu andis vallavalitsusele loa sõlmida töövõtuleping OÜ-ga majast võõrduda T.A.K. Ehitus Jõetaguse elamukvartali tehnovõrkude ehitustööde, mis hõl- Marge Mägi arvab, et ka väik- mab drenaazhi ja tänavate liivaluse ehituse, teostamiseks maksumusega seid lapsi tuleks hakata tooma rah- 643729 krooni ning tööde teostamise lõpptähtajaga 24. veebruar 2006. vamajja. Laps kohtab siin erilist 4. Kinnitati Kadrina Keskkooli arengukava aastateks 2006–2008. miljööd, kuulab muinasjutte... Nii 5. Volikogu määras nime Kadrina aleviku tänavatele ja Viru t 16 ja Viru harjub ta käima meie keskses kul- t 14b hoonete esisele platsile. Kadrinas Viru tänavalt algava ja Emakee- tuurikoldes, tundmata vanemas eas leausamba juures lõppeva tänava nimeks sai Kooli tänav. Kooli tänavalt võõristust selle maja ja tema tege- algava tupiktänava nimeks sai Kooli põik.
    [Show full text]
  • Vastu Võetud Kadrina Vallavolikogu 15.10.2018 Määrusega Nr 15 Muudetud 25.09.2019 Määrusega Nr 34
    Vastu võetud Kadrina Vallavolikogu 15.10.2018 määrusega nr 15 Muudetud 25.09.2019 määrusega nr 34 KADRINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2035 Kadrina 20 19 /20 Kadrina valla arengukava aastateks 2018 - 2035 SISUKORD SISSEJUHATUS Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. KADRINA VALLA VISIOON 2035 4 1. RAHVASTIK JA GEOGRAAFILINE ASEND 5 1.1 Geograafiline asend 5 1.2 Rahvastik 5 2. HARIDUS 8 2.1 Alusharidus ja lasteaiad 8 2.2 Üldharidus ja üldhariduskoolid 8 2.3 Huviharidus ja noorsootöö 9 3. KULTUUR JA VABA AEG 14 3.1 Rahvakultuur 14 3.2 Raamatukogud 14 3.3 Kirik ja kalmistu 15 3.4 Kadrina kalmistu 16 3.5 Kolmas sektor ja külaliikumine 16 4. SPORT 18 5. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA TURVALISUS 22 5.1 Sotsiaalhoolekanne 22 5.2 Tervishoid 23 5.3 Turvalisus 23 6. TARISTU, KESKKOND, JÄÄTMEKÄITLUS 25 6.1 Maakasutuse struktuur, ruumiline areng 25 6.2 Elukeskkond 26 6.2.1 Teed ja tänavad 26 6.2.2 Soojamajandus 27 6.2.3 Veevarustus ja kanalisatsioon 27 6.2.4 Elamu- ja kommunaalmajandus, heakord 28 6.3 Keskkond ja jäätmekäitlus 28 7. ETTEVÕTLUS, TÖÖHÕIVE JA TURISM 35 2 Kadrina valla arengukava aastateks 2018 - 2035 SISSEJUHATUS Kadrina valla arengukava aastateks 20 19 /20 -2035 on dokument, mille eesmärgiks on tasakaalustatud arengu kavandamine ning valla konkurentsivõime tagamine pikemaajalisel perioodil. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele peab vallal olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava arvestab ka valla üldplaneeringut. Kadrina vallavolikogu on kehtestanud eraldi dokumentidena korrad, mis puudutavad arengukava ning eelarvestrateegia koostamist, muutmist ja menetlemist. Seetõttu on arengukava ja eelarvestrateegia eraldi dokumendid, kuid üksteisest sõltuvad.
    [Show full text]
  • Loobu Jõe Hoiuala Kaitsekorralduskava 2014-2023
    Loobu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2014-2023 1 SISUKORD Eessõna ......................................................................................................................................4 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................................................6 1.1. Ala iseloomustus .........................................................................................................6 1.2. Maakasutus .....................................................................................................................7 1.3. Huvigrupid ......................................................................................................................7 1.4. Kaitsekord.......................................................................................................................8 1.5. Uuritus.............................................................................................................................9 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .........................................................................9 1.5.2. Riiklik seire............................................................................................................10 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus..........................................................................10 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID........................................................................11 2.1. Elustik ...........................................................................................................................11
    [Show full text]
  • 14 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    14 buss sõiduplaan & liini kaart 14 Rakvere - Kadrina - Tapa - Võsu Vaata Veebilehe Režiimis 14 buss liinil (Rakvere - Kadrina - Tapa - Võsu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 16:40 (2) Võsu: 10:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 14 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 14 buss saabub. Suund: Rakvere 14 buss sõiduplaan 43 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:40 teisipäev 16:40 Võsu 61a Mere Tänav, Estonia kolmapäev 16:40 Vergi Tee neljapäev 16:40 Rakvere tee, Estonia reede 16:40 Koljaku laupäev 16:40 Oruveski Tee pühapäev 16:40 Palmse Mõis Võsupere Keskus 14 buss info Võsupere Suund: Rakvere Peatust: 43 Sakusaare Reisi kestus: 84 min Liini kokkuvõte: Võsu, Vergi Tee, Koljaku, Oruveski Viitna Tee, Palmse Mõis, Võsupere Keskus, Võsupere, Sakusaare, Viitna, Tapa Teerist, Loobu, Arbavere, Kõnnu Teerist, Kurisoo, Kadrina Tee, Kuusiku, Tapa Teerist Kõrveküla, Kolu, Rannavärava, Põima, Vanamõisa, Miilimägi, Tapa Haigla, Tapa, Õhtu Puiestee, Tapa Loobu Autobaas, Moe Tee, Peebumäe, Männiku, Udriku, Polli, Riistamäe, Kadrina, Lante, Tirbiku, Hulja, Arbavere Kõrgemäe, Karivärava, Kullaaru Tee, Ristmiku, Teater, Lai, Rakvere Kõnnu Teerist Kurisoo Kadrina Tee Kuusiku Kõrveküla Kolu Rannavärava Põima Vanamõisa Miilimägi Tapa Haigla 23 Valgejõe Puiestee, Tapa Tapa 1 Sauna Tänav, Tapa Õhtu Puiestee 28 Pikk Tänav, Tapa Tapa Autobaas Pikk, Tapa Moe Tee Peebumäe Männiku Udriku Polli Riistamäe Kadrina 2 Viitna Tee, Kadrina Lante Tirbiku Hulja Kõrgemäe Karivärava Kullaaru Tee
    [Show full text]
  • Kadrinavalla Raamatukogu Arengukava 2020
    KINNITATUD Kadrina Vallavolikogu 27.11.2019 määrusega nr 36 KADRINA VALLA RAAMATUKOGU ARENGUKAVA AASTATEKS 2020-2023 Kadrina 2019 1 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................... 3 1. Üldandmed ........................................................................................................................... 4 1.1. Lühiülevaade ajaloost ................................................................................................. 4 1.2. Virtuaalraamatukogu loomine .................................................................................... 5 1.3. Teeninduspiirkonnad .................................................................................................. 6 2. Kadrina valla raamatukogu arengukava 2016 – 2019 täitmine ........................................... 7 3. Hetkeolukord ........................................................................................................................ 9 3.1. Kadrina põhikogu hetkeolukord ................................................................................. 9 3.2. Hulja filiaali hetkeolukord ........................................................................................ 10 3.3. Kihlevere filiaali hetkeolukord ................................................................................. 10 3.4.
    [Show full text]